Eesti kirjandus

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.9</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Eesti kirjandus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>298</id>
    <revision>
      <id>7188825</id>
      <parentid>7188001</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:48:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Esimesed trükised */</comment>
      <origin>7188825</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21893" sha1="1s4jmxjb71tbnjg0w9br2qpvhiymrxr" xml:space="preserve">{{See artikkel|on kirjandusest; endise ajakirja kohta vaata artiklit [[Eesti Kirjandus]]; toetusprogrammi kohta vaata artiklit [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2007}}
'''Eesti kirjandus''' on [[eesti keel]]es või [[Eesti]]s kirjutatud [[kirjandus]].

Kirjutamise koha ja keele järgi võib selle tinglikult jagada järgmisteks osadeks: Eestis peamiselt saksa keeles kirjutatud [[baltisaksa kirjandus]], Eestis kirjutatud eestikeelne eesti kirjandus (nn kodueesti kirjandus) ning võõrsil kirjutatud eestikeelne [[väliseesti kirjandus]]. Lisaks kuuluvad Eesti kirjandustraditsiooni ka Eestis kirjutatud ladinakeelsed (peamiselt 17.–18. sajandi [[juhuluule]]) ja venekeelsed teosed ([[eestivene kirjandus]]), muudes keeltes leidub siinset kirjanduspärandit napimalt.

Kirjandusteadlase [[Tiit Hennoste]] kirjeldust mööda kuulusid 20. sajandi esimese poole Eesti kirjanduslugude järgi eesti kirjandusse &quot;neli erinevat nähtust, mis omavahel eriti ei haaku&quot;: 1) eesti rahvaluule; 2) vanem eestikeelne vaimulik kirjasõna; 3) baltisakslaste poolt eesti talupoegadele mugandatud eestikeelne õpetuslik kirjandus; 4) eestlaste poolt eestlastele kirjutatud eestikeelne kirjandus, osalt ka muud tüüpi teosed (reisikirjad, esseed jms), mida on kirjutanud tunnustatud ilukirjanikud.&lt;ref name=&quot;lvS1V&quot; /&gt;

==Esiajast 18. sajandini==
===Rahvaluule===
{{vaata|Eesti rahvaluule}}

[[Pilt:Vana kannel 1886.jpg|pisi|[[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] koostatud Vana Kandle esimene köide ([[1886]]) sisaldab [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonnast]] kogutud laule]]

[[Eesti rahvalaul]]ude vanimaks osaks peetakse [[regivärss|regivärsilisi]] laule. Riimiline rahvalaul on noorem, enamik sellest pärineb 19.–20. sajandist.

Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid [[eesti rahvaluule]] kohta, on keskaegsed kroonikad.

Aastast [[1875]] praeguseni ilmuv sari [[Monumenta Estoniae Antiquae]] koondab esinduslikumaid eesti rahvaluule väljaandeid, mis põhinevad [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]is säilitatavatel rahvaluulekogudel. Sarja väljaannete hulka kuuluvad regilaulutekstide ja -viiside sari [[Vana Kannel]], hiiu- ja vägilasmuistendikogude sari ning [[muinasjututüüp|tüübiti]] koostatud [[Eesti muinasjutud|muinasjutukogumike]] sari.
	
Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] kirjutanud mõjuka [[muinasjutt|muinasjututöötluste]] kogu &quot;[[Eesti rahva ennemuistsed jutud]]&quot;. Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid [[August Jakobson]] ja [[Juhan Kunder]], luuletajaist [[Marie Under]] ja [[Villem Grünthal-Ridala]] jt. Rahvaluule eeskujul on [[kunstmuistend]]eid loonud [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Aime Maripuu]], [[Herta Laipaik]] jmt. Viimaste kümnendite autoreist on ohtralt rahvajutusüžeid – enamasti [[muistend]]eid ja [[naljand]]eid – kasutanud [[Andrus Kivirähk]], tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid &quot;[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp]]&quot; ning &quot;[[Mees, kes teadis ussisõnu]]&quot;.

===Kroonikad===
Eesti vanema ajalookirjanduse valdav žanr on kroonikad. Varaseim nende seast on 13. sajandist pärinev [[Läti Henriku Liivimaa kroonika]], mis on oma ajastu kohta ainulaadne allikas. Tähtsal kohal on ka hilisemad [[Liivimaa vanem riimkroonika]] ja [[Liivimaa noorem riimkroonika]]. Eestimaa kroonikuist tuntuim on [[Balthasar Russow]].

===Esimesed trükised===
{{vaata|Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud}}
Esimene säilinud eestikeelne raamat, [[Wanradti ja Koelli katekismus]], trükiti [[1535]]. aastal. Teateid on ka 1525. aastal valminud raamatust, mis &quot;rohkete vigade pärast&quot; põletati.&lt;ref&gt;[[Jüri Kivimäe]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193466/142755/page/7 &quot;Teated eestikeelsest trükisest 1525&quot;], [[Keel ja Kirjandus]], 4/1975, lk 197-207 (vaadatud 06.07.2026)&lt;/ref&gt; Eesti reformatsiooni-kirjanduse tähtsaim käsikirjaline mälestusmärk maakeeles on [[Georg Müller]]i jutlused 17. sajandi künnisel&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c7985f8b-1acd-4ea7-bd49-14eb2f48e437/content Eesti kirjandusajalugu tekstides]. Esimene osa. Toimetanud: [[Mart Lepik]], [[Gustav Suits]]. Tartu, 1932, [[Akadeemiline Kirjandusühing|Akadeemilise Kirjandusühing]]u toimetised IV-1, lk XVI&lt;/ref&gt;.

===Kirikukirjandus===
[[Uus Testament]] tervikuna tõlgiti [[lõunaeesti keel]]de [[1686]]. aastaks. [[Piibel]] tervikuna ilmus [[Anton thor Helle]] tõlkes [[põhjaeesti keel]]es [[1739]]. aastal.

===Juhuluule===
Eesti akadeemilistes ringkondades ja osa mõisnike hulgas oli 17.–18. sajandil levinud komme kirjutada eestikeelseid luuletusi. Sageli valmisid need tähtpäevadeks või pidustusteks. Juhuluule lugejate seas oli eestlasi siiski vähe, pigem oli see suunatud peamiselt [[baltisakslased|baltisakslastest]] [[estofiil]]idelt teistele estofiilidele.

==Rahvuskirjanduse kujunemine==
[[Kristjan Jaak Peterson]]i 19. sajandi algul kirjutatud eestikeelsed luuletused avaldati ja jõudsid eesti kirjandusse sajand hiljem. Kristjan Jaak Petersoni tunti 19. sajandil põhiliselt tema rootsi keelest saksa keelde tõlgitud, ümber töötatud ja täiendatud [[Christfrid Ganander]]i &quot;Soome mütoloogia&quot; järgi.

[[Ärkamisaeg|Ärkamisaja]] alguses koostas [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] Eesti [[rahvuseepos]]e &quot;[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]&quot;, toetudes sealjuures teiste [[estofiil]]ide, [[Õpetatud Eesti Selts]]i liikmete (sealhulgas [[Friedrich Robert Faehlmann]]i ja [[Georg Julius von Schultz]]i) tööle, [[eesti rahvalaul]]udele ning [[Garlieb Merkel]]i ja [[James Macpherson]]i proosapoeemidele.&lt;ref name=&quot;33SzX&quot; /&gt;

Rahvuskirjanduse kujunemisele oli oluline mõju [[Johann Voldemar Jannsen]]i ja [[Lydia Koidula]] seltsielutegevusel Tartus ja ajakirjandustegevusel ajalehtedes [[Perno Postimees]] ja [[Postimees]].

19. sajandi keskpaigal ja lõpul oli Eesti kirjanduses olulisel kohal [[romantism]]. Mitmepalgeline kirjandusvool võttis mitmesuguseid vorme &quot;[[Vaga Jenoveeva]]&quot; taolistest usulistest ning &quot;[[Rinaldo Rinaldini]]&quot; sugustest seikluslikest rahvaraamatutest [[Lydia Koidula]] [[Rahvusromantism|rahvusromantilise]] luuleni. Suur osa toonasest kirjandusest koosnes siiski saksakeelsete teoste mugandustest, sealhulgas ka eesti rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid.

==Kriitiline realism==
19. sajandi lõpul jõudis eesti kirjandusse [[kriitiline realism]]. Selle tuntuim esindaja on [[Eduard Vilde]], kellel on küll ka romantilisi teoseid. Kriitilise realismi traditsioon püsis Eestis suuremal või vähemal määral läbi iseseisvusaja, jõudes kohati isegi [[naturalism]]ini. Teiste seas esindavad seda näiteks [[Jaan Kärner]] ja [[Ernst Peterson-Särgava]].

==1905–1917==

[[Pilt:Friedebert Tuglas 1910.jpg|pisi|[[Friedebert Tuglas]] aastal [[1910]]]]

Revolutsioonilisel ajajärgul põimusid Eesti kirjanduses mitu välismaist kirjandusvoolu. Ühiskonnakriitilisust kandva kriitilise realismi kõrval esines [[futurism]]i (nt [[Erni Hiir]]) ja [[sümbolism]]i, kirjanduslike ja rahvuslike seisukohtade toel moodustati kirjandusrühmitusi ([[Noor-Eesti]], [[Siuru]], [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]]).

==1917–1940==
Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. 1930. aastatel suri Eestis igapäevase trükikirjana välja [[gooti kiri]]. Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid [[August Gailit]], [[Friedebert Tuglas]], [[A. H. Tammsaare]] ja teised.

1920. aastate ühiskonnakriitikale vastandusid 1930. aastate riikliku ideoloogiaga sobiv rahvuslik proosa ning pigem kunstikesksete [[Arbujad|arbujate]] luule.

Arbujateks nimetatud luuletajate sõpruskond on saanud nime [[1938]]. aastal ilmunud [[Ants Oras]]e koostatud antoloogia &quot;[[Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat]]&quot; järgi. Üliõpilasseltsi [[EYS Veljesto]] ümber kogunenud sõpruskonda kuulusid [[Betti Alver]], [[Bernard Kangro]], [[Uku Masing]], [[Kersti Merilaas]], [[Mart Raud]], [[August Sang]], [[Heiti Talvik]] ja [[Paul Viiding]].

==1940–1987==
===Pagulaskirjandus===
{{vaata|Eesti pagulaskirjandus}}

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Ehkki nende eesti kirjanduse harude vahel oli suuri temaatilisi ja stilistilisi erinevusi (eelkõige ajalookäsitluses), oli neil ka palju sarnast. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mõlemad olid ent sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all.

Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis, nagu [[Marie Under]], [[Artur Adson]], [[Bernard Kangro]] ja [[Karl Ristikivi]]. Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid [[Arved Viirlaid]], [[Arvo Mägi]], [[Enn Nõu|Enn]] ja [[Helga Nõu]], luuletajad [[Ilmar Laaban]] (eesti sürrealismi pioneer), [[Ivar Ivask]], [[Kalju Lepik]] jpt.

===Kodueesti kirjandus===
{{vaata|Nõukogude Eesti kirjandus}}
{{vaata|Omakirjastuslik tegevus Eestis}}

Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda [[stalinism|stalinistliku]] ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega.

1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas varem muuhulgas &quot;[[Poeem Stalinist|Poeemi Stalinist]]&quot; kirjutanud [[Juhan Smuul]] talle populaarsuse toonud reisikirja &quot;[[Jäine raamat]]&quot;, vestekogu &quot;[[Muhu monoloogid]]&quot;, näidendi &quot;[[Polkovniku lesk]]&quot; jpm teoseid, mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraažide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu [[Aadu Hint]], [[Mart Raud]] ja [[Debora Vaarandi]] astusid ka nooremad, näiteks [[Ain Kaalep]], [[Arvi Siig]], [[Ellen Niit]] ning [[Jaan Kross]].

1960. aastate keskpaigast jõudis eesti kirjandusse uus põlvkond autoreid. Karpidesse pakitud luulekogude – nn kassettide – järgi kutsutakse neid tänini [[kassetipõlvkond|kassetipõlvkonnaks]]. Noorte tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse koha, stiili ja vormide üle, üks avaliku väitluse tulipunkte oli [[vabavärss]]. Sellesse põlvkonda kuulusid erilaadsed autorid nagu [[Viivi Luik]], [[Hando Runnel]], [[Johnny B. Isotamm]], [[Jaan Kaplinski]], [[Enn Vetemaa]] jpt. Neisse aastaisse jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti kirjandusringkondade vahel, eestlased esimesed Rootsi-külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. [[Artur Alliksaar]]e luulekogu &quot;Olematus võiks ju ka olemata olla&quot; ilmus postuumselt aastal [[1968]], poeedi eluajal levisid tema luuletused käsikirjaliselt ja autori esituses suuliselt.

1970. aastate alguseks oli nõukogude ühiskond taas sulgunud, [[Praha kevad]]e mahasurumisega purunesid 1960. aastate lootused &quot;[[inimnäoline sotsialism|inimnäolise sotsialismi]]&quot; sünniks. Ehkki kirjanduses polnud võimalik kritiseerida riiklikku poliitikat, sagenesid ühiskondlikud teemad, mida kujutati tihti üksikisikute kaudu: võõrandumine, korruptsioon, ühiskonnast eemaldumine ning traditsioonilise perekonnamudeli lagunemine. Toonaste tuntumate kirjanike seast võib nimetada [[Juhan Viiding]]ut ja [[Arvo Valton]]it. Omakirjastuslikult levis näiteks [[Paul-Eerik Rummo]] kogu &quot;Saatja aadress&quot; (1972). Välismaal anti välja ja Eestis levisid omakirjastuslikult Uku Masingu luulekogud.

1980. aastateks oli ühiskonda tabanud [[stagnatsioon]] ilmne. Maad võtsid [[pragmaatilisus]] ja kohandumine. Kui NSV Liidu pikaajalise juhi [[Leonid Brežnev]]i surma järel polnud muutused esialgu kuigi usutavad, siis riigijuhtide kiire vahetumise järel võimule tulnud [[Mihhail Gorbatšov]] kuulutas uut kurssi, perestroikat ehk [[uutmine|uutmist]]. Algul suhtuti ümberkorralduste lubadustesse ja loosungitesse kahtlustavalt, ajapikku ent hakati neid tõsiselt võtma. See muutis ka eesti kirjanduse palet. 1980. aastate keskpaigast tihenesid kontaktid Kodu- ja Välis-Eesti vahel, kirjanduses tõusis protestilaine. Uuenes niihästi vorm kui ka sisu: järk-järgult üha avameelsemalt hakati kirjutama Eesti ajaloost, mida seni tuli käsitleda ideoloogiliste juhtnööride kohaselt. Kritiseeriti algul sotsialismi stagneerumist, hiljem aga sotsialismi üldse.

==Nüüdiskirjandus==
{{vaata|Eesti nüüdiskirjandus}}

[[Pilt:Sinijärv Karl Martin.IMGP5880.JPG|pisi|[[Karl Martin Sinijärv]] esitab oma luulet [[Niguliste kirik]]us, 2009]]

1990. aastate kirjanduse ees seisid põhiliste ülesannetena Eesti ajaloo tõlgendamine taasiseseisvunud Eesti ajalookäsitluse vaimus ja kaasaja kujutamine. Ehkki kohati püüdsid debütandid 20. sajandi alguse eeskujul rajada uusi kirjandusrühmitusi – [[Eesti Kostabi-$elts]], [[Erakkond]], [[Õigem Valem]] jts –, ei saanud need kuigi jõuliselt jalgu alla, kirjandus fragmenteerus. Kümnendivahetusel ilmunud luulekassettide autorid, nende seas [[Tõnu Trubetsky]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Liisi Ojamaa]], [[Elo Vee]] (Viiding), ei moodustanud ühtset tervikut. Üks 1990. aastatel silma torganud voole oli [[maagiline realism]], mida esindas näiteks [[Mehis Heinsaar]], kuid ükski neist ei muutunud valdavaks.

Eesti 2000. aastate kirjandust on iseloomustatud selliste väljenditega nagu [[kapitalistlik realism]] ja [[uusausus]]. Ka nüüdsed rühmitused nagu [[TNT!]] ei ole osutunud püsivaiks. Taas on esile tõusnud sotsiaalsed teemad, sealhulgas [[naiskirjandus]] ning lõhe eesti- ja venekeelse kogukonna ajalookäsituste vahel. Ajalooteemade käsitlusega on torganud silma [[Ene Mihkelson]] ja Soome autor [[Sofi Oksanen]], keda tugevate Eesti-sidemete tõttu võib osalt ka Eesti kirjanikuks pidada. Irooniliselt on kujutanud eesti rahvuslikku identiteeti [[Andrus Kivirähk]], kuid ka luuletaja [[Indrek Mesikepp]] (fs) ning laiemalt ulme- ja kriminaalromaanikirjanikuna tuntud [[Indrek Hargla]].

Tänapäeva eesti kirjanikest on tuntumad prosaistid [[Jaan Kross]], [[Jaan Kaplinski]], [[Tõnu Õnnepalu]] ja [[Andrus Kivirähk]].

Luuletajatest on tuntumad ja tõlgitumad [[Andres Ehin]], [[Indrek Hirv]], [[Sven Kivisildnik]], [[Jaan Kaplinski]], [[Kristiina Ehin]] ja [[fs]].{{lisa viide}}

Taas on tähelepanu pälvinud ka venekeelne eesti kirjandus (ehk eestivene kirjandus), mida esindavad näiteks luuletaja [[Igor Kotjuh]] ning prosaistid [[P. I. Filimonov]] ja [[Jelena Skulskaja]].

==Mitte-eestikeelne Eesti kirjandus==
{{vaata|Baltisaksa kirjandus}}
{{vaata|Venekeelne kirjandus Eestis}}
Eesti kirjanduse käsitlused algavad tavaliselt varauusaegses Eestis teistes keeltes loodud kirjanduse mainimisega, sellesse pikemalt süüvimata. Esimene Eesti aladelt pärinev ulatuslik teos on ladina keeles kirjutatud Läti Henriku Liivimaa kroonika. Ka hiljem kirjutati kroonikaid ladina ja alamsaksa keeles. Vanim osa Eestist pärit ilukirjandusest on saksakeelne, mida hiljemalt 17. sajandist käsitletakse juba osana [[baltisaksa kirjandus]]est. 17. sajandist, mil eriti seoses [[Tartu Ülikool]]i loomisega levis tava kirjutada domineeriva saksa kõnekeele kõrval ka teistes keeltes, sündisid esimesed eestikeelsed ilukirjandustekstid peamiselt juhuluulena, kõrvuti analoogsete tekstidega rootsi, ladina, kreeka jt keeltes.

Hiljemalt 18. sajandist pärineb ka [[venekeelne kirjandus Eestis]] ehk eestivene kirjandus, ehkki kirjanduslooliselt jääva väärtusega teosed pärinevad alles 19. sajandi algusest, mil - suures osas just taasavatud ülikooli mõjul - tegutsesid Eestis tuntud kirjanikud nagu Vassili Žukovski ja Faddei Buhharin. Ehkki vene kirjanduse mõju eesti kirjandusele on olnud suur (&quot;Eesti kirjandus on välja kasvanud vene kirjandusest. Vaevalt julgeb keegi eesti kirjanikest või kirjandusloolastest sellele argumendile vastu vaielda,&quot; on kirjutanud [[Vladimir Iljaševitš]]&lt;ref name=&quot;Belobrovtseva&quot;&gt;[[Irina Belobrovtseva]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming201801.2.41 &quot;Vene kirjandus Eestis: eile ja täna&quot;] Looming 1/2018 (tlk [[Toomas Kall]])&lt;/ref&gt;), peetakse tänapäeval eesti kirjandusloos olulisemaks siiski eesti kirjanduse seost baltisaksa kirjandusega, milles 18.-19. sajandil tegutsesid silmapaistvad kirjanikud nagu [[August von Kotzebue]], [[Edzard Schaper]] ja [[Georg Julius von Schultz-Bertram]].

20. sajandi alguse iseseisvunud Eestis taandus saksakeelne kirjanduse tähtsus, kuid jätkus vilgas venekeelne kirjanduselu tänu mitmetele vene emigrantidele, kelle seast silmapaistvaimaks peetakse luuletaja [[Igor Severjanin]]it, kes küll enda kohta ütles: &quot;Ma ei ole emigrant, ma olen suvitaja alates 1918. aastast.&quot;&lt;ref name=&quot;Belobrovtseva&quot; /&gt; Tegutsesid mitmed kirjandusühendused ja ilmusid ajakirjad. Kõik see katkes Nõukogude ja Saksa okupatsioonidega ning juba stalinismiaegse Eesti NSV kirjanduspildist olid kadunud kõik varem Eestis tegutsenud venekeelsed kirjanikud&lt;ref name=&quot;Belobrovtseva&quot; /&gt;, ent kui eestivene kirjandus jätkus uue põlvkonnaga, siis saksakeelne kirjandus Eestis sisuliselt lõppes.

Sõjajärgsest eesti kirjandusest teatakse mõnevõrra paradoksaalselt ühe tuntuma uue nimena [[Hans Leberecht]]i, kes aga kirjutas vene keeles ja elas valdavalt väljaspool Eestit. Ka ülejäänud sõjajärgne eestivene kirjanduspilt püsis pigem keskvõimu standardite juures ning uued kirjanduslooliselt olulised autorid ilmusid alles 1970. aastatel, paralleelselt vastastikuse tõlketööga. Nii tõlkis eesti kirjandust luuletaja [[Svetlan Semenenko]], teda omakorda [[Paul-Eerik Rummo]], [[Marina Tervonen]] aga debüteeris kakskeelses luulekogus koos [[Doris Kareva]]ga. Lühemat aega, 1972-1975 elas Eestis enne Ameerikasse emigreerumist [[Sergei Dovlatov]], kes oma tööd ajalehes [[Sovetskaja Estonia]] kajastas hiljem romaanis &quot;[[Kompromiss (Dovlatov)|Kompromiss]]&quot;. 1976. aastal kolis Eestisse luuletaja [[David Samoilov]], kes avaldas ka eesti luule tõlkeid. 1991. aastast kirjutas Eestis rea venekeelseid romaane armeenia kirjanik [[Gohar Markosjan-Käsper]]. Eesti luule tõlkijana on paistnud silma ka luuletaja [[Boris Baljasnõi]], kes Tartu Ülikoolis semiootikahariduse omandajana ühendas eestivene kirjandusega ka siinse tugeva venekeelse kirjandusteaduse traditsiooni, millesse on kuulunud mitmed olulised teadlased [[Sergei Issakov]]ist [[Juri Lotman]]ini.&lt;ref name=&quot;Belobrovtseva&quot; /&gt;

21. sajandil on jätkunud eestivene kirjanduse traditsioon, mille tunnustatuimad esindajad on luuletaja [[Igor Kotjuh]] ja prosaist [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]&lt;ref name=&quot;Belobrovtseva&quot; /&gt;, kuid lisandunud on ka teistes keeltes kirjutavaid autoreid, nagu eesti ja soome keeles kirjutav [[Mika Keränen]]. Samas on Eestis teiskeelsetest kirjandustest jäänud eestivene kirjandus ainsaks, millel on väljakujunenud pidev traditsioon.

==Kirjandusinstitutsioonid==
Eesti kirjanike suurim organisatsioon on [[Eesti Kirjanike Liit]]. Selle kõrval tegutsevad ka mõned väiksemad, näiteks [[Kirjanike Kodu]] ja [[Eesti PEN-klubi]].

Kirjandussõprade organisatsioonidest vanim ja tuntuim on [[Eesti Kirjanduse Selts]].

Kirjandustegevust rahastab Eestis peamiselt [[Eesti Kultuurkapital]]i kirjanduse sihtkapital, vähemal määral teised fondid ja sihtasutused.

==Kirjandusauhinnad==
{{vaata|Kirjandusauhindade loend}}

==Aunimetused==
*[[Eesti NSV teeneline kirjanik]]
*[[Eesti NSV rahvakirjanik]]

==Kirjandusajakirjad==
*[[Keel ja Kirjandus]]
*[[Looming (ajakiri)|Looming]]
*[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]
*[[Vihik (ajakiri)|Vihik]]
*[[Värske Rõhk]]

== Kirjandusrühmitused ==
*[[Arbujad]]
*[[Noor-Eesti]]
*[[Siuru]]
*[[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]]
*[[Tuulisui]]
*[[Elulähedusliikumine]]
*[[Erakkond]]
*[[Tartu NAK]]
*Hirohall
*[[Tallinna Noored Tegijad]] (TNT)
*[[Tuulelohe (rühmitus)|Tuulelohe]]
*[[Purpurmust org]]

==Vaata ka==
*[[Eesti Kirjanduse Teabekeskus]]
*[[Eesti kirjanduskriitika]]
*[[Eesti kirjanike e-leksikon]]
*[[Eesti kirjanike loend]]
*[[Eesti kirjastuste loend]]
*[[Eesti lastekirjandus]]
*[[Eesti luule]]
*[[Eesti naiskirjandus]]
*[[Eesti näitekirjandus]]
*[[Eesti pagulaskirjandus]]
*[[Eesti proosa]]
*[[Eesti ulmekirjandus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;lvS1V&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&amp;a_act=article&amp;a_number=4806 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-12-16 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305120701/http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&amp;a_act=article&amp;a_number=4806 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;33SzX&quot;&gt;[[August Annist]]. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi &quot;Kalevipoeg&quot;. Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja [[Ülo Tedre]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn 2005, 910 lk. ISBN 9985-79-103-7.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&amp;do=index &quot;EEVA – Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu&quot;] Tartu Ülikooli raamatukogu kodulehel
* [[Märt Hennoste]]. [http://kirjanduslugu.edu.ee/ &quot;Väike eesti kirjanduslugu&quot;] Tiigrihüppe Sihtasutus
* [[Veiko Märka]]. [http://www.ekspress.ee/2009/02/17/edetabelid/6733-tipp10-eesti-koige-hirmsamad-raamatukangelased TIPP10: Eesti kõige hirmsamad raamatukangelased] Eesti Ekspress, 17. veebruar 2009

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti kirjandus| Eesti kirjandus]]</text>
      <sha1>1s4jmxjb71tbnjg0w9br2qpvhiymrxr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti erakondade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>314</id>
    <revision>
      <id>7188826</id>
      <parentid>7185050</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:52:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38484-45</username>
        <id>233064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <origin>7188826</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17541" sha1="nwzj2sg692pxtgfk820rsfxmc0oz08w" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.07.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11727 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9091 || 164 (245) || 17 (19) ||   || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
| [[Eesti Vasakliit]] || 508 || 0 (0) || 0 || ||
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 504 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8928 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 546 || || || || 
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]] || 536 || 0 || || || 
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 595 || 3 (40) || 14 || ||
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 843 || 26 || 0 || ||
|- 
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 708 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
| [[Isamaa Erakond]] || 7368 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]]
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 729 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4496 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>nwzj2sg692pxtgfk820rsfxmc0oz08w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188827</id>
      <parentid>7188826</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:53:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38484-45</username>
        <id>233064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Erakondade liikmete arvu ajalugu */</comment>
      <origin>7188827</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17558" sha1="fa4nh1niqtubkvd4suoxao9n3g37c2a" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.07.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11727 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9091 || 164 (245) || 17 (19) ||   || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
| [[Eesti Vasakliit]] || 508 || 0 (0) || 0 || ||
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 504 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8928 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 546 || || || || 
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]] || 536 || 0 || || || 
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 595 || 3 (40) || 14 || ||
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 843 || 26 || 0 || ||
|- 
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 708 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
| [[Isamaa Erakond]] || 7368 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]]
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 729 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4496 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>fa4nh1niqtubkvd4suoxao9n3g37c2a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirikute loendid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673</id>
    <revision>
      <id>7188842</id>
      <parentid>7160612</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:09:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania */</comment>
      <origin>7188842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8335" sha1="mpxkx2y111pxzxkz29hi70y613co45r" xml:space="preserve">'''Kirikute loend'''

Selles loendis on loetletud [[kirik (pühakoda)|kirikuhooned (pühakojad)]]. Eesti usuühenduste loend on artiklis   [[Usuühendused Eestis]].

*[[kõrgeimate kirikute loend]]

=={{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid==
*[[Püha Risti katedraal (Boston)]]
*[[Santa Clara de Asíse misjon]]
*[[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)]]
*[[Trinity Church (Lower Manhattan)]]
*[[Worcesteri Meie Lunastaja Kirik]]

=={{riigi ikoon|Armeenia}} Armeenia==
* [[Etšhmiadzini katedraal]]

=={{riigi ikoon|Belgia}} Belgia==
*[[Brugge Maarja kirik]]
*[[Brugge Püha Jakobi kirik]]
*[[Brüsseli toomkirik]]
*[[Laekeni Jumalaema kirik]]
*[[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]]

=={{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria==
* [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Aleksander Nevski katedraal]]

=={{riigi ikoon|Eesti}} Eesti==
*[[Eesti kirikute loend]] (konfessiooniti)
*[[Eesti kirikute loend haldusüksuseti]]

=={{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia==
* [[Nikortsminda katedraal]]

=={{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania==
{{vaata|Hispaania kirikute loend}}
*[[Bande Santa Comba kirik]]
* [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]]
* [[Celanova San Migueli kabel]]
* [[Gobiendese Santiago kirik]]
* [[Lena Santa Cristina kirik]]
* [[Nora San Pedro kirik]]
* [[Oviedo katedraal]]
* [[Oviedo San Tirso kirik]]
* [[Priesca San Salvadori kirik]]
* [[Sagrada Família]]
* [[Santa María la Real de la Almudena katedraal]]
* [[Santiago de Compostela katedraal]]
* [[Santiago de Peñalba]]
* [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik]]
*[[Sevilla katedraal]]
* [[Wamba Santa María kirik]]
*[[Zamora katedraal]]

== {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia ==
* [[Püha Markuse kirik (Zagreb)|Püha Markuse kirik]] (Zagreb)
* [[Spliti katedraal]]
* [[Zagrebi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia==
{{vaata|Itaalia kirikute loend}}
*[[Alcamo Santa Maria Assunta basiilika]]
*[[Francesco di Paola kirik (Milano)]]
*[[Madonna della Salute]]
*[[Milano Santa Maria delle Grazie kirik]]
*[[Milano toomkirik]]
*[[Orsanmichele]]
*[[Pio Monte della Misericordia]]
*[[Rooma Panteon]]
*[[Rooma Peetri kirik]]
*[[San Francesco d'Assisi kirik]]
*[[San Pietro in Ciel d'Oro]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Itala]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Agrò]]
* [[San Zeno katedraal]]
* [[Padova Püha Antoniuse basiilika]]
*[[Chiesa di Santa Croce (Sparone)‎|Santa Croce kirik]]
*[[Santa Maria del Fiore katedraal]]
*[[Siena toomkirik]]
* [[Monreale toomkirik]]

=={{riigi ikoon|Keenia}} Keenia==
* [[Püha Perekonna peakirik]]

=={{riigi ikoon|Leedu}} Leedu==
{{vaata|Leedu kirikute loend}}
*[[Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika]]
*[[Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika]]

=={{riigi ikoon|Läti}} Läti==
{{vaata|Läti kirikute loend}}
*[[Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Cēsise Jaani kirik]]
*[[Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal]]
*[[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]]
*[[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]]
*[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]
*[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]]
*[[Mazirbe kirik]]
*[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]]
*[[Riia Püha Jakobi kirik]]
*[[Riia Kristuse Sündimise katedraal]]
*[[Ruhja kirik]]
*[[Valka Püha Katariina kirik]]

== {{riigi ikoon|Malaisia}} Malaisia ==
* [[Kuala Lumpuri Evangeelne luterlik Siioni kirik]]
* [[Kuchingi Püha Joosepi katedraal]]
* [[Sibu Püha Südame katedraal]]

== {{riigi ikoon|Maroko}} Maroko ==
* [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]]

== {{riigi ikoon|Mehhiko}} Mehhiko ==
* [[Cuernavaca katedraal]]

== {{riigi ikoon|Mosambiik}} Mosambiik ==
* [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]]

=={{riigi ikoon|Norra}} Norra==
{{vaata|Norra kirikute loend|Norra püstpalkkirikute loend}}
*[[Bergeni toomkirik]]
*[[Borgundi püstpalkkirik]]
*[[Fantofti püstpalkkirik]]
*[[Flesbergi püstpalkkirik]]
*[[Gamviki kirik]]
*[[Gjerstadi kirik (Aust-Agder)]]
*[[Guleni kirik]]
*[[Hopi kabel]]
*[[Lebesby kirik]]
*[[Mehamni kirik]]
*[[Nidarosi toomkirik]]
*[[Oslo toomkirik]]
*[[Stavangeri toomkirik]]
*[[Talviki kirik]]
*[[Urnesi püstpalkkirik]]
*[[Utværi kabel]]
*[[Vågani kirik]]

=={{riigi ikoon|Poola}} Poola==
* [[Cieszyni Püha Nikolause kirik]]
* [[Krakówi dominiiklaste kirik]]
* [[Krakówi Maria kirik]]
* [[Malborki Maarja kirik]]
* [[Strzelno Püha Prokopiuse kirik]]
* [[Waweli katedraal]]
* [[Wrocławi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Portugal}} Portugal ==
* [[Lourosa São Pedro kirik]]
* [[Nazaré São Gião kirik]]

=={{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa==
{{vaata|Prantsusmaa kirikute loend}}
*[[Albi katedraal]]
*[[Angoulême'i katedraal]]
*[[Fontevraud' kloostrikirik]]
*[[Madeleine'i kirik]]
*[[Nice'i Püha Reparata katedraal]]
*[[Notre-Dame]] 
*[[Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik]]
*[[Périgueux' katedraal]]
*[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande]]
*[[Reimsi katedraal]]
*[[Reimsi Saint-Remi basiilika]]
*[[Sacré-Cœuri kirik]]
*[[Saint Denis' basiilika]]
*[[Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik]]
*[[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]]

=={{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi==
{{vaata|Rootsi kirikute loend}}
*[[Å kirik]]
*[[Arvidsjauri kirik]]
* [[Boge kirik]]
* [[Fröjeli kirik]]
*[[Kiruna kirik]]
* [[Klinte kirik]]
*[[Riddarholmeni kirik]]
* [[Rone kirik]]
*[[Slagnäsi kirik]]
*[[Stensele kirik]]
*[[Södra Bergnäsi kirik]]
*[[Tärna kirik]]
* [[Visby toomkirik]]
* [[Öja kirik]]

=={{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa==
{{vaata|Saksamaa kirikute loend}}
*[[Aacheni toomkirik]]
*[[Berliini Maarja kirik]]
*[[Fatima kirik]]
*[[Kölni katedraal]]
*[[Tooma kirik (Leipzig)|Leipzigi Tooma kirik]]
* [[Lübecki Maarja kirik]]
* [[Lübecki toomkirik]]
*[[Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik]]
*[[Fulda Püha Miikaeli kirik]]
*[[Plaueni Jaani kirik]]
*[[Plaueni Lutheri kirik]]
*[[Plaueni Pauluse kirik]]
*[[Wackeni Püha Vaimu kirik]]

=={{riigi ikoon|Soome}} Soome==
{{vaata|Soome kirikute loend}}
*[[Hamina Maria kirik]]
*[[Helsingi toomkirik]]
*[[Imatrankoski kirik]]
*[[Kaleva kirik]]
*[[Kallio kirik]]
*[[Kolme Risti kirik]]
*[[Kuopio Püha Nikolause katedraal]]
*[[Kuopio toomkirik]]
*[[Lahti Risti kirik]]
*[[Porvoo toomkirik]]
* [[Suomenlinna kirik]]
*[[Tampere toomkirik]]
*[[Temppeliaukio kirik]]
* [[Turu toomkirik]]
* [[Ylöjärvi kirik]]

=={{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia==
*[[Cambridge'i Püha Haua kirik]]
*[[Lincolni katedraal]]
*[[Salisbury katedraal]]
*[[Westminster Abbey]]

== {{riigi ikoon|Süüria}} Süüria ==
* [[Püha Siimeon Sambniku kirik]]

=={{riigi ikoon|Taani}} Taani==
*[[Aa kirik]]
*[[Bjerningi kirik]]
*[[Grundtvigi kirik]]
*[[Ribe toomkirik]]
*[[Roskilde toomkirik]]
*[[Varnæsi kirik]]

=={{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi==
* [[Píseki Maarja Sündimise kirik]]
* [[Püha Longinuse ümarkirik]]
* [[Soběslavi Püha Vituse kirik]]
* [[Třebíči Püha Prokopiuse basiilika]]
* [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]]
* [[Týni Jumalaema kirik]]

=={{riigi ikoon|Türgi}} Türgi==
*[[Hagia Sophia]]

=={{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina==
*[[Ukraina õigeusu kirikute loend]]
* [[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)]]
* [[Jumalaema Kaitsmise Kirik Kiievis (Solomjanskõi rajoon)]]
* [[Katariina kirik (Tšernigiv)]]
* [[Kertši Ristija Johannese kirik]]
* [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]
* [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]]
* [[Kümnise kirik]]
* [[Põrogoštša Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]]
* [[Tšernihivi Paraskeva kirik]]
* [[Võdubõtši kloostri Püha Georgi kirik]]

=={{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene==
*[[Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik]]
*[[Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Haradziečna Jumalaema Kaitsmise kirik]]
*[[Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal]]
*[[Jałova Püha Anna kirik]]
*[[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Łyskava Püha Kolmainu kirik]]
*[[Muravanka Jumalaema Sünni kirik]]
*[[Pinski Püha Neitsi Maarja kirik]]
*[[Połacki Püha Sofia katedraal]]
*[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]]
*[[Pružany Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik]]
*[[Püha Simoni ja Helena kirik]]
*[[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Ružany Peeter-Pauli kirik]]
*[[Šarašova Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Šarašova Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Zasimavičy Püha Nikolai kirik]]
*[[Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik]]

=={{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa==
{{vaata|Venemaa kirikute loend}}

[[Kategooria:Kirikute loendid| ]]</text>
      <sha1>mpxkx2y111pxzxkz29hi70y613co45r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Keres</title>
    <ns>0</ns>
    <id>945</id>
    <revision>
      <id>7188880</id>
      <parentid>7188692</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:45:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188880</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24082" sha1="4vlo7fpn2c8uyc0tzih4kbn82hz90lg" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib maletajast; laeva kohta vaata artiklit [[Paul Keres (laev)]] ja advokaadi kohta artiklit [[Paul Keres (advokaat)]].}}
{{viita}}
{{ambox
 | tüüp  = move
 | pilt  = [[Pilt:Merge-arrow.svg|50px|link=]]
 | tekst = Sellega artikliga on esitatud [[Vikipeedia:Liitmine|liitmiseks]] artikkel &quot;[[Maria Keres]]&quot;. Lisateavet [[{{TALKPAGENAME}}|artikli arutelust]]
}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
{{Sportlane
| nimi = Paul Keres
| pilt = Paul Keres.jpg  
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = Paul Keres, male maailmameistri tiitlipretendent (1938)
| riik = 
| sünniaeg  = [[7. jaanuar]] [[1916]]
| sünnikoht = [[Joala vald]]
| surmaaeg  = {{Surmaaeg ja vanus|1975|6|5|1916|1|7}}
| surmakoht = [[Helsingi]]
| pikkus    = 
| kaal      = 
| spordiala = male
| haridus   = 
| spordiklubi = 
| treener = 
| isiklik_rekord = 
| märkus_silt  = 
| märkus = 
| medalid = 
}}
'''Paul Keres''' (25. detsember 1915 ([[vkj]]) / [[7. jaanuar]] [[1916]] [[Joaorg]], [[Joala vald]], [[Vaivara kihelkond]], [[Virumaa]]&lt;ref&gt;EELK Narva Aleksandri koguduse sünnimeetrika 1914–1918. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1221.1.312. Lk 102&lt;/ref&gt; – [[5. juuni]] [[1975]] [[Helsingi]]) oli eesti [[Male|maletaja]] ([[rahvusvaheline suurmeister]], 1950) ja malekirjanik.

==Elukäik==
Paul Keres sündis rätsep Peeter Kerese ja õmbleja Mari Kerese peres. Lapsepõlve ja noorusaastad veetis ta [[Pärnu]]s. Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa [[kirimale]], mida ta mängis tihti ka hilisemas eas. Keres tegutses juba varasest noorusest [[maleprobleem|maleproblemist]]ina.

Male vastu hakkas Keres huvi tundma juba nelja-aastaselt, jälgides isa partiisid ja pakkudes talle käike. Ema ei pooldanud lapse malehuvi ja olevat mõnel korral malendeid lausa hävitanud, kuid see ei heidutanud noort Kerest. Esialgu mängis ta isaga, hiljem sai tema peamiseks vastaseks vanem vend [[Harald Keres]].

Noorukina võitis Keres olulisi maleturniire. 1929. aastal osales ta 13-aastaselt oma esimesel kiirturniiril Pärnus, kus saavutas 8 punkti 8-st ning pääses linna võistkonda. Samal aastal alistas ta simultaanpartiis malemeister [[Vladas Mikėnas]]e.

1930. aastaks ei leidunud Keresele enam Pärnus väärilist vastast. Kui tema sagedane vastane Virkus, varasem kolmekordne koolinoorte meister, loobus male mängimisest, pidi Keres otsima uue vastase. Selleks sai allohvitser Anton Pugal-Kasema, kelle mängutase oli paraku tagasihoidlik.

Tänu [[Martin Villemson]]i maleajakirjale hakkas Keres huvituma kirimalest. Mõne aja pärast saavutas Paul ajakirja ülesannete lahendamise turniiril 11. koha ja sai auhinnaks [[Hans Kmoch]]i raamatu &quot;Kaitsekunst&quot;. Septembris 1931 registreerus Paul kirimale turniirile ja detsembris 1932 võitis selle, kogudes 9 punkti 10-st. 1932. aastal Martin Villemson haigestus ja kirimale turniiride korraldamine oli ohus, kuid Keres ja Pugal otsustasid organisatsiooni eestvedamise enda peale võtta. Aasta hiljem suri Villemson tuberkuloosi, sõbrad korraldasid tema mälestuseks turniiri.

1933. aastal korraldas Keres Eesti-Rootsi matši. Tulemus oli 8,5 : 3,5 Eesti kasuks. Samal aastal hakkas Paul regulaarselt ajalehtedes maleülesandeid avaldama ning 1934. aastast juhtis ta male rubriiki. Sel ajal lõi ta [[Kuningagambiit|kuningagambiidi]] jätkuvariandi, mis hiljem nimetati Kerese variandiks.

1932–1933 võitis Paul veel kaks koolinoorte turniiri.

Kevadel [[1934]] lõpetas Keres [[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool|Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi]] ja hakkas valmistama [[okariin]]e ning väikseid saviflööte. Sel aastal oli ta teise liiga turniiril esikohal, kuid viimases voorus jäi ta võitjast poole punktiga maha. Vaatamata sellele pääses Keres esiliigasse kolmeteistkümnendana. 1934. aasta esiliiga kuulutati läbi aegade tugevaimaks. Keres ei olnud peamiste võidukandidaatide hulgas, isegi tema ise arvas, et võib saavutada vaid kolmanda koha. Turniir algas 26. detsembril 1934. Turniiri favoriit, [[Paul Felix Schmidt|Paul Schmidt]], ei saanud haiguse tõttu osaleda. Enne viimast vooru jagas Keres esikohta [[Gunnar Friedemann]]iga ning viimases voorus mängisid nad viiki. Võitja selgitamiseks korraldati kolmest partiist koosnev matš. Esimese partii kaotas Keres oma sünnipäeva tõttu, kuid kaks järgmist võitis ning tuli Eesti meistriks. 

Kevadel 1935 korraldati Tallinna maleklubi 50. aastapäeva puhul [[1935. aasta Tallinna maleturniir|rahvusvaheline turniir]], kuhu saabus [[Friedrich Sämisch]] Saksamaalt, [[Gösta Danielsson]] Rootsist, [[Eero Böök]] Soomest, [[Teodors Bergs]] ja G. Witte (mõlemad Lätist) ning Eestit esindasid [[Gunnar Friedemann]], [[Johannes Türn]] ning 19-aastased Paul Keres ja Paul Schmidt. Turniiri lõpptulemusena saavutas Keres teise koha, esikoha võitis Schmidt.

Paul Keres õppis [[1937]]–[[1943]] [[Tartu ülikool]]is [[matemaatika]]t. Ta oli alates 1936. aastast üliõpilasseltsi [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]] liige.

1935. aastal osales ta Varssavi maleolümpial. Eksperdid hindasid Eesti võimalusi mitte madalamaks kui 12.–14. koht. Mängupäev kestis üheksa tundi. Keres alustas olümpiat sama tagasihoidlikult kui eelmist turniiri Tallinnas. Esimeses voorus alistas ta iirlase Reilly. Järgmises voorus mängis ta [[Aleksandr Alehhin]]iga. Mängus tema vastu oli Keres väga närvis, oodates ootamatut lõksu. Keres kaotas Alehhinile kombinatsioonis, kus tal oli vanker ja ettur kahe kerge viguri vastu. Kolmandas voorus võitis Keres Läti meistrit Petrovsit ja neljandas Šveitsi esindajat Nägelit. Pärast neljandat vooru oli Eesti teisel kohal. Seejärel kaotas Keres [[Savielly Tartakower]]ile. Pärast seda võitis ta Grünfeldi, siis kolm partiid järjest, kuid kaotas [[Salomon Flohr]]i vastu 19 käiguga.

Võistkondliku arvestuse esikoha saavutas USA, Eesti jäi 11. kohale. Keres saavutas individuaalarvestuses viienda koha, kogudes 65,8 protsenti võimalikest punktidest ja 12,5 punkti 19-st. Keresest kirjutati seejärel palju maailma ajalehtedes, talle ennustati suurt tulevikku ja suurmeistriks saamist.

Siiski loobus Keres 1935. aasta talvel Hastingsi turniirist.

1936. aasta märtsis sai Paul Keresest uue ajakirja Eesti Male peatoimetaja ja vastutav väljaandja. Toimetajana sai ta väikest palka, kuid talle maksti toetust 1000 krooni.

Pärast 1936. aasta turniiri esitas Paul Schmidt Keresele väljakutse, pakkudes juulis matši. Keres nõustus ja võitis avavooru, kuid teise vooru võitis Schmidt ning kolmas partii lõppes viigiga. Neljanda ja viienda partii võitis taas Schmidt. Keres võttis ühepäevase pausi. Pealtvaatajad väitsid, et tal pole enam võimalust võita. Kaotuse põhjuseks toodi tema osalemine kirimales ja bridžis. Kuid vaatamata ennustustele võitis Keres kolm otsustavat partiid ja sai esimeseks Eesti meistriks, kes on edukalt oma tiitlit kaitsnud.

1936. aastal kutsuti Keres Bad Nauheimi turniirile. Esimesed kolm vooru lõppesid viigiga, kuid neljandas voorus saavutas ta võidu. Viiendas voorus mängis Keres Alehhiniga viiki. Lõpptulemusena kogus ta 6,5 punkti 9-st ja saavutas turniiril esikoha.

Pärast võitu sõitis Keres koos sõber Gideon Ståhlbergiga Dresdenisse, kus kogus vaid 3,5 punkti 9-st. Siiski ei heidutanud see teda, sest Bad Nauheimi võit oli tema jaoks olulisem.

1936. aasta kevadel toimus [[München]]i [[maleolümpia]]. Tugevad suurmeistrid otsustasid turniiri boikoteerida, protesteerides Saksamaa poliitika vastu. Turniiri võitis Ungari meeskond, Eesti meeskond saavutas kümnenda koha (Eesti koosseisus oli mitu tugevat mängijat, kuid ka nõrgemaid, mis mõjutas üldtulemust). Individuaalarvestuses saavutas Keres kombinatsioonilise mängustiiliga esikoha, võites 75% oma partiidest. Mitmed Müncheni olümpiat kommenteerinud maleanalüütikud märkisid, et Kerese mängustiil meenutab Alehhini agressiivset ja loomingulist lähenemist. Pärast Müncheni maleolümpiat, 1936. aasta septembris lisati ta maailma 12 parima maletaja nimekirja, kuhu kuulusid [[José Capablanca]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Reuben Fine]], [[Max Euwe]], [[Salomon Flohr]], Aleksandr Alehhin, [[Samuel Reshevsky]], [[Emanuel Lasker]], [[Andor Lilienthal]], Paul Keres, [[Vjatšeslav Ragozin]] ja [[Vasja Pirc]].

1937. aastal sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938. aastal [[Holland]]is peetud [[AVRO turniir 1938|AVRO turniiri]] võidu eest [[male maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] matši õiguse [[Aleksandr Alehhin]]iga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente (&quot;igavene teine&quot;).

1939. aasta sügisel, samal ajal kui Euroopas puhkes [[Teine maailmasõda]], osales Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, [[Buenos Aires]]es [[8. maleolümpia|8.]] [[maleolümpia]]l. Eesti võitis 8. maleolümpial pronksmedalid.

Nõukogude okupatsiooni ajal 1940-1941 töötas Keres Tartus, toimetas ajalehe malesektsiooni ja koostas avangute raamatu käsikirja. Saksa okupatsiooni tingimustes mais 1942 toimunud Eesti meistrivõistlustel kogus Keres võitjana 15 punkti 15-st.  

1944. aasta septembri [[Suur põgenemine|suure põgenemise]] ajal üritas ka Keres koos abikaasa ja kahe väikelapsega kodumaalt paadiga Rootsi pageda. Paraku see Kerese hiljaks jäänud põgenemisplaan ebaõnnestus ja kogu pere pidi jääma Nõukogude Liidu poolt uuesti okupeeritud Eestisse.&lt;ref name=&quot;ees&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;dea&quot;/&gt;

1948. aastal [[Haag-Moskva 1948|Haagis ja Moskvas peetud turniiril]], kus selgitati maailmameister pärast [[Aleksandr Alehhin]]i surma ([[1946]]), jagas (olude sunnil Nõukogude Liidu lipu all esinenud) Keres kolmandat-neljandat kohta [[Samuel Reshevsky]]ga ([[USA]]), saades 10,5 punkti 20-st. MM turniiri võitis [[Mihhail Botvinnik]] ([[NSV Liit]]).

Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-i tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal [[Budapest]]is 4., 1953. aastal [[Zürich]]is ja [[Neuhausen am Rheinfall|Neuhausen]]is 2.–4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja [[David Bronštein]]iga), 1956. aastal [[Amsterdam]]is 2., 1959. aastal [[Bled]]is, [[Zagreb]]is ja [[Belgrad]]is toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal [[Curaçao]]l 2. (Keres võitis temaga 2.–3. kohta jaganud [[Jefim Geller]]i vastu lisamatši, millega selgitati välja, kumb neist pääseb otse järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka).

Keres oli kolmekordne NSV Liidu malemeister ([[1947]], [[1950]] ja [[1951]]) ning kuulus 7 korda ([[1952]], [[1954]], [[1956]], [[1958]], [[1960]], [[1962]], [[1964]]) NSV Liidu võistkonda, kes võitis [[maleolümpia]]. 

[[Viktor Kortšnoi]] on väitnud, et Keres oleks võinud saada FIDE presidendiks.

Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ja vankri[[lõppmäng]]ust. Lõppmängu käsitlev &quot;Praktische Endspiele&quot; ([[Hamburg]] [[1973]]) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: &quot;Malekool&quot; I–III (1948–1955), &quot;Maailmameistri turniir Haag-Moskva 1948&quot; (1949), &quot;Valitud partiid 1931–1958&quot; (1961), &quot;[[100 partiid]]&quot; (&quot;100 партий&quot;; ilmunud vaid vene keeles), &quot;Maleaabits&quot; (1969, Kereselt lõppmängude osa, raamatu [[avang]]u ja [[keskmäng]]u osa [[Iivo Nei]]lt), &quot;4x25&quot; (1975, koos Iivo Neiga).

Viimased rahvusvahelised turniirivõidud saavutas Keres halvenenud tervisest hoolimata 1975. aasta veebruaris [[Tallinn]]as ja sama aasta mais [[Kanada]]s [[Vancouver]]is. 1. juunil 1975, kui Keres oli naasmas turniirivõiduga Vancouverist Tallinna, tabas teda [[Helsingi]]s peatudes [[Müokardi infarkt|infarkt]]. Ta suri Helsingis 59-aastaselt 5. juunil 1975.

Paul Kerese [[Morphy arv]] oli 3.

== Koostatud raamatud ==
* &quot;Malekool. I osa. Malemängu ajaloost, algõpetus, lihtsamaid lõppmänge ja avanguteooria&quot;. 1939
* &quot;Malekool. I osa. Malemängu ajaloost, algõpetus, lihtsamaid lõppmänge ja avanguteooria&quot;. 1940
* &quot;Malekool. 1. osa. Algõpetus ja avanguteooria&quot;. 1947
* Malekool. 2. osa. Avanguteooria&quot;. 1950
* Malekool. 3. osa. Prantsuse avang&quot;. 1955
* &quot;Maailmameistri turniir : Haag-Moskva&quot;. 1948/1949
* &quot;Valitud partiid: 1931–1958&quot;. 1961
* &quot;4x25. [[Robert Fischer]]. [[Boriss Spasski]]. [[Viktor Kortšnoi]]. [[Bent Larssen]]&quot; (100 partiid). 1975
* &quot;Maleaabits&quot; (koos [[Iivo Nei]]ga)
** &quot;Maleaabits&quot;, 1969 (Keres ja Nei)
** &quot;Maleaabits&quot;, 1978 (Keres ja Nei)
** &quot;Maleaabits&quot;, 2008 (Keres ja Nei)
** &quot;Maleaabits&quot; neljas köites. (Punktkiriväljaanne). 1978

==Tunnustus==
* 1948 – [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]]
* 1959, 1962 – [[Eesti aasta sportlane]]
* 1964 – [[Kalevi auliige]]
* 1965 – [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]]

==Isiklikku==
Paul Kerese vanemad olid Peeter Keres (1876–1956) ja Mari Keres (1882–1970). Paul Keresel oli õde Erna Keres (1903–1903) ning kaks venda: Evald Keres (1907–1910) ja [[Harald Keres]] (1912–2010). 

Paul ja [[Maria Keres]] (sünd. Rives, 1917–2014) abiellusid detsembris 1941 [[Tartu]]s.&lt;ref name=&quot;pk581&quot;/&gt; Abielust sündisid poeg Peeter Keres (s. 1942) ning tütred Kadrin Keres (s. 1943) ja Krista Keres (1954–2004). Pojapoeg [[Paul Keres (advokaat)|Paul Keres]] (s. 1982) on [[vandeadvokaat]].&lt;ref name=&quot;5jAc0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JnNr5&quot; /&gt;

Abielu sõlmimise ajal õppis Paul Keres [[Tartu Ülikool]]is matemaatikat ja tema abikaasa Maria samas [[slaavi filoloogia]]t. Keresed asusid elama esialgu naise ema korterisse Tartus [[Kastani tänav]]al, hiljem sai nende eluasemeks kolm tuba suurest korterist allkorrusel. 1944. aasta sõjasuvel oli Maria Keres lastega [[Tootsi]]s, Paul samal ajal malevõistlustel Rootsis. Kastani tänava korterist viidi osa väärtuslikumaid raamatuid Harald Kerese juurde [[Tartu Tähetorn]]i varjule, kuid paraku said just need raamatud hiljem Nõukogude [[punaarmee]]laste tegevuse tõttu kannatada.&lt;ref name=&quot;pk251&quot;/&gt;

1944. aasta septembri [[Suur põgenemine|suure põgenemise]] ajal otsustas ka Keres oma pere Eestist Rootsi viia. Nad ootasid mootorpaati 22. septembril [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] loodenurgas [[Puise poolsaar|Puise rannas]], kuid paati Rootsist ei saabunud oodatud ajaks, vaid palju hiljem, mil Nõukogude väed olid juba kogu rannapiirkonna hõivanud.&lt;ref name=&quot;ees&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;dea&quot;/&gt;

1950. aastate keskel lasi Paul Keres oma perele ehitada [[Nõmme]]l [[Õie tänav (Tallinn)|Õie tänaval]] [[Peeter Tarvas]]e projekti järgi [[terrasiitkrohv]]ist välisviimistlusega kahekorruselise eramu. Pärast Paul Kerese surma (1975) nimetati 1976. aastal see osa Õie tänavast, kus paiknes ka Kerese eramu, [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Paul Kerese tänavaks]]. Maria Keres elas samas majas kuni elu lõpuni.&lt;ref name=&quot;nom&quot;/&gt;

Maria Keresel oli kaks õde. Üks neist elas Tallinnas, teine Kanadas [[Montréal]]is. 1967. aastal sõitis [[maailmanäitus]]ele EXPO 1967 Montréali NSV Liidu delegatsioon, mille koosseisus oli ka Paul Keres. Raha kokkuhoidmiseks majutati eestlasi kohalike kodudesse ning juhuse tahtel sai Paul Keres öömajale ja kostile oma naiseõe juurde.&lt;ref name=&quot;sir&quot;/&gt;

1975. aastal võitis Keres rahvusvahelise maleturniiri Tallinnas, pärast seda sõitis ta Kanadasse [[Vancouver]]isse järgmisele turniirile, kus tema tervis halvenes järsult. 1. juunil 1975, kui Paul Keres oli naasmas Vancouveri turniirilt Eestisse, tabas teda lennureisi vahepeatusel Helsingis [[müokardi infarkt]]. Ta suri Helsingi ülikooli keskhaiglas neli päeva hiljem, 5. juunil. Paul Kerese riiklikele matustele tuli üle 100 000 inimese, teiste hulgas mitmed Nõukogude Eesti partei- ja valitsusjuhid. 

Keres on maetud [[Metsakalmistu]]le Kuulsuste künkale; naabruses on [[Georg Ots]]a ja [[Johannes Kotkas]]e hauad.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Pilt:KeresFine1938.jpg|Paul Keres ja [[Reuben Fine]] [[AVRO turniir 1938|AVRO turniiril]] (Holland, 1938)
Pilt:Konstantin Päts ja Paul Keres, 1938.jpg|President [[Konstantin Päts]] ja Paul Keres (Tallinn, 1938)
Pilt:Paul Keres. - El Gráfico 1052.jpg|Keres [[maleolümpia|8. maleolümpia]]l Buenos Aireses ([[Argentina]] spordiajakirja El Gráfico nr 1052, 8. september 1939) 
Pilt:Paul-Keres.jpg|Keres Soome sõduritele [[simultaan]]i andmas ([[Laadoga järv|Laadoga]] lähistel, 1943) 
Pilt:ChessWC1948-4.jpg|[[1948. aasta male maailmameistrivõistlused|1948 MM-võistlustel]] Haagis: (vasakult) [[Max Euwe|Euwe]], Smõslov, Keres, Botvinnik, Reshevsky
Pilt:Paul Keres in 1954.jpg|Keres [[maleolümpia|11. maleolümpia]]l (Amsterdam, 1954) 
Pilt:Barcza Keres Oberhausen 1961-06-24.jpg|1961 meeskondlikel EM-võistlustel [[Oberhausen]]is: Barcza (Ungari) ja Keres (NSVL)  
Pilt:Hoogoven Schaaktoernooi Keres, Bestanddeelnr 922-0145.jpg|Keres [[Hoogovensi maleturniir]]il ([[Wijk aan Zee]], 1969)
Pilt:Paul Kerese Rambler (cropped).jpg|Kerese [[büst]] Eesti [[Viiekroonine pangatäht|5-kroonisel pangatähel]] (ringluses 1992–2011)
Pilt:Монумент Пауля Кересе в Нарве.jpg|[[Paul Kerese mälestusmärk (Narva)|Mälestusmärk]] Keresele tema sünnilinnas Narvas 
&lt;/gallery&gt;

==Mälestuse jäädvustamine==
1969. aastal valmis režissöör [[Ülo Tambek]]il Keresest portreefilm &quot;[[Tuld kuningale]]&quot;.&lt;ref name=&quot;TxqSf&quot; /&gt;

Kerest on kujutatud NSV Liidu postiametkonna poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). AS Eesti Post üllitas postmargi nr 615 7. jaanuaril 2016. Paul Kerese 100. sünniaastapäeval.&lt;ref name=&quot;j6GVK&quot; /&gt;

Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga [[Viiekroonine pangatäht|viiekroonisel rahatähel]]. 

Tallinna kesklinnas [[Tõnismägi|Tõnismäel]] paikneb [[Paul Kerese mälestusmärk|Paul Kerese monument]]. 

[[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]]i ees asub [[Paul Kerese mälestusmärk (Pärnu)|Paul Kerese mälestusmärk]] (1996, skulptor [[Mare Mikof]]).

7. jaanuaril 2016 avati Narvas [[Paul Kerese mälestusmärk (Narva)|Paul Kerese monument]], kus Kerest on kujutatud istumas malelaua ääres.&lt;ref name=&quot;EJc4C&quot; /&gt; 

Tema järgi on nimetatud tänav [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Tallinnas]] ja [[Paul Kerese tänav (Pärnu)|Pärnus]] ning [[Kerese]] linnaosa, [[Paul Kerese tänav (Narva)|tänav]] ja [[Paul Kerese väljak|väljak]] Narvas. Tallinnas tegutseb [[Paul Kerese Malemaja]].

Aastatel 2000–2008 andis [[ESS Kalev]] Kerese auks välja &quot;[[Ausa mängu auhind]]a&quot;.&lt;ref name=&quot;eestikalev.ee&quot; /&gt;

7. jaanuaril 2016 andis Eesti Pank Paul Kerese 100. sünniaastapäeva puhul välja kaheeurose mälestusmündi. Mündi tiraaž oli 500 000.&lt;ref name=&quot;IX0PA&quot; /&gt;

[[FIDE]] kuulutas 2016. aasta [[Paul Kerese aasta]]ks.

2023. aastal valmis Keresest dokumentaalfilm &quot;[[Paul Keres. Kuningas]]&quot; (režissöör [[Toomas Lepp]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ruus |eesnimi=Kaspar |kuupäev=4. november 2023 |pealkiri=DELFI VIDEO {{!}} Paul Keres uuest filmist: meie peres ei räägita vanaisast kui maletajast või igavesest teisest. Tema oli lihtsalt vanaisa |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120245077/delfi-video-paul-keres-uuest-filmist-meie-peres-ei-raagita-vanaisast-kui-maletajast-voi-igavesest-teisest-tema-oli-lihtsalt-vanaisa |vaadatud=2023-11-04 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eestikalev.ee&quot;&gt;http://www.eestikalev.ee/?div=16-50 (vaadatud 29.12.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5jAc0&quot;&gt;Kristjan Pihl, Kenderi ja Kaljuranna kaitsja: rahvas ootab prokuratuurilt verd, Eesti Ekspress, lk 22, 13. jaanuar 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JnNr5&quot;&gt;18.november 2000, [[Meeli Hunt]], [http://m.epl.delfi.ee/news/melu/vanemate-kuulsuse-varjus-voi-paistel?id=50794397 Vanemate kuulsuse varjus või paistel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TxqSf&quot;&gt;{{netiviide |Pealkiri=Tuld kuningale |Väljaandja=ETV2 |Aeg=2015-03-27 |URL=http://etv2.err.ee/v/kultuur/dokfilmid/saated/a00f81ac-2a9f-423e-b953-8ee39a168588 |online=2015-03-27 |arhiivimisaeg=2015-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150709130145/http://etv2.err.ee/v/kultuur/dokfilmid/saated/a00f81ac-2a9f-423e-b953-8ee39a168588 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j6GVK&quot;&gt;[http://pood.post.ee/postmargid?id=1595&amp;product_id=8864&amp;c_tpl=1019 Paul Keres 100 / 615-07.01.16]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EJc4C&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3461831/valepidi-sattunud-malelaua-tottu-kujutab-monument-paul-kerest-kaotamas Valepidi sattunud malelaua tõttu kujutab monument Paul Kerest kaotamas]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IX0PA&quot;&gt;[http://www.eestipank.ee/press/paul-keresele-puhendatud-2-euroseid-munte-voimalik-soetada-8-jaanuarist-21122015 Paul Keresele pühendatud 2-euroseid münte on võimalik soetada 8. jaanuarist] Eesti Pank&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ees&quot;&gt;[http://www.eestimale.ee/artiklid/ular/2016/vaikese-vabariigi-uhkus-ja-valu &quot;Väikese vabariigi uhkus ja vali&quot;]. eestimale.ee, 14. jaanuar 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sir&quot;&gt;[https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/paul-keres-n-ukogude-liidu-kodanik-eesti-uhkus/ Paul Keres – Nõukogude Liidu kodanik, Eesti uhkus]. Sirp.ee, 6. juuni 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp19930108.1.8 Sirp, nr. 1, 8. jaanuar 1993] dea.digar.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nom&quot;&gt;[http://nommesonumid.blogspot.com/2011/05/unustatud-majad-kerese-maja-esindab.html Unustatud majad: Kerese maja esindab ajatut modernismi]. nommesonumid.blogspot.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pk251&quot;&gt;&quot;Paul Keres. Mälestusi. Materjale. Kirju&quot;. Olympia, 2015. Lk 251&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pk581&quot;&gt;&quot;Paul Keres. Mälestusi. Materjale. Kirju&quot;. Olympia, 2015. Lk 581&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* [[Valter Heuer]]. ''Meie Keres'' (1977)
* ''Mälestusi Paul Keresest''. Koostanud [[Merike Rõtova]] (1983)
* [[Jakov Neustadt]]. ''Paul Kerese maleülikool'' (1992)
* ''Paul Keres photographs and games''. Koostanud [[Hendrik Olde]] (1995)
* [[Alexander Hildebrand]]. ''Paul Keres der Komponist/the composer''. (1999)
* Paul Keres. ''Igavene tuli''. Valik kirjutisi. Koostanud [[Simo Runnel]] (2006)
* Valter Heuer, ''Meie Keres'' (raamatu &quot;Meie Keres: kujunemisaastad&quot; täiendatud ja muudetud väljaanne). Saatesõnad: [[Ülo Tuulik]] ja suurmeister [[Genna Sosonko]], Kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], Tallinn 2011, 656 lk; ISBN 9789949466177
* &quot;Malemeister Paul Keres GPU valve all&quot;. Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr. 32, 19. märts 1942, lk 6–7.
* [[Paavo Kivine]], koostaja, [http://www.ester.ee/record=b4497721*est Paul Keres : mälestusi, materjale, kirju], ISBN 9789985818459 ([https://www.lugeja.ee/record/1358538 sama raamat lugeja.ee keskkonnas])
* Peeter Järvelaid. Paul Keres ja Boris Meissner. – Pärnu Postimees, 7. jaanuar 2011, lk 11
*&lt;!-- Toomas Alatalu. Paul Keres, embajador del ajendrez sovietico en La Habana. &quot;America Latina&quot; (Moscu), 1986, N.5, pp.57-61
Toomas Alatalu. Aquello era mas que ajedrez. &quot;America Latina&quot; (Moscu), 1988, N11, pp.53-59. Paul Keres NSVL meeskonna kaptenina Argentinas 1954. --&gt;

==Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.chessgames.com/perl/chessplayer?pid=21922 Paul Kerese partiid]
*[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=sirpjavasar19840113&amp;type=staticpdf 13 jaanuar 1984, Sirp ja Vasar, nr. 2, Uno Mikkov, Mälestuskilde kohtumisest Paul Keresega]
*[[Ülo Tuulik]] ja [[Ott Sandrak]]. Eesti raha tähed – Paul Keres. [https://vikerraadio.err.ee/802800/ooulikool-eesti-raha-tahed-paul-keres] – [[Ööülikool]] 2009. Pikkus: 48.41
*Peeter Järvelaid. Paul Keres ja Boris Meissner. – Pärnu Postimees, 7. jaanuar 2011, lk. 11. http://www.parnupostimees.ee/?id=368933
*{{ISIK|1176}}
* {{ESBL|Paul_Keres}}
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=25049&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6plZI3kFsMYhtaKRVCaUMl69paAC%252BcGSM%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944]
*24. november 2015. [https://www.fide.com/component/content/article/1-fide-news/9220-2016-year-of-paul-keres.html 2016 – Year of Paul Keres 2016 – Year of Paul Keres]. FIDE:

{{JÄRJESTA:Keres, Paul}}
[[Kategooria:Paul Keres| ]]
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]]
[[Kategooria:Eesti kirimaletajad]]
[[Kategooria:Eesti probleemmaletajad]]
[[Kategooria:Eesti malekohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti maleliteraadid]]
[[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]]
[[Kategooria:Kalevi auliikmed]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1916]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>4vlo7fpn2c8uyc0tzih4kbn82hz90lg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1. jaanuar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1315</id>
    <revision>
      <id>7189200</id>
      <parentid>7122849</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:31:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189200</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17064" sha1="0p6knjxwczhp0r92u1slzik4t3zrwc1" xml:space="preserve">{{Jaanuarikalender}}

'''1. jaanuar''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] esimene päev. Aasta lõpuni on jäänud 364 päeva, [[liigaasta]]l 365 päeva. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendris]] 19. detsember ([[1901]]–[[2099]]). Rooma kalendris jaanuari [[kalendid]].

== Sündmused ==
===[[Eesti]]s===
* [[1573]] – Paide piiramise käigus langes [[Ivan Julm]]a lähim nõuandja, [[opritšnina]] rajaja [[Maljuta Skuratov]].
* [[1871]] – [[Tallinna Kaarli kirik]] õnnistati sisse.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot; /&gt;
* [[1897]] – [[Saadjärv]]e juures asutati esimene maaspordiselts.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:159&quot; /&gt;
* [[1906]] – [[Läänemaa]]l Velisel toimus [[karistussalk|karistussalga]] ja talupoegade vahel kokkupõrge, milles hukkus 5 ja raskesti sai haavata 10 talupoega&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007: 168&quot; /&gt;. Sellest päevast algas Eestis karistussalkade tegevus.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007: 168&quot; /&gt;
* [[1919]] – [[Vabadussõda]]. [[Punaarmee]] vallutas [[Viru rinne|Viru rindel]] [[Aegviidu]] ja [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] [[Tõrva]].
* [[1924]] – [[Rakvere mõis]] ja [[Rakvere Vallimägi]] ühendati [[Rakvere]]ga.
* [[1927]] – Eesti poksija [[Ervin Klausner]] kaotas [[Brasiilia]]s oma esimese matši, kui [[Portugal]]ist pärit [[Jose Santa]] lõi ta teises raundis nokauti&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;.
* [[1928]] – rahareformiga võeti käibele [[Eesti kroon]].
* [[1929]] – hakkas kehtima [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend|vanade mõõtühikute]] asemel [[meetermõõdustik]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1928/12/29/5 647. Meetri- ja venesüsteemiliste mõõtude vahekorra seadus.], Riigi Teataja, nr. 105, 29 detsember 1928&lt;/ref&gt;.
* [[1933]] – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot; /&gt;. Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot; /&gt;.
* 1933 – [[Iisaku kogudus]] heideti [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]ust välja&lt;ref name=&quot;pxk1U&quot; /&gt;.
* [[1935]] – soomlased avaldasid kõigi aegade [[amatöörmaadlejate maailma edetabel]]i, milles eestlastel oli kaks esikohta: parim [[kärbeskaal]]lane [[Eduard Pütsep]] ja [[raskekaal]]lane [[Kristjan Palusalu]]. Peale selle hinnati elukutselistest parimaks [[Georg Lurich]] [[Aleksander Aberg]]i ees&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;.
* [[1937]] – jõustus [[perekonnanimede korralduse seadus]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot; /&gt;
* [[1938]] – jõustus uus [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadus]].
* 1938 – jõustus uus ülikoolide seadus, asutati Tartu Ülikooli majandusteaduskond, Tallinna Tehnikainstituut nimetati [[Tallinna Tehnikaülikool]]iks.
* 1938 – lõppes maa jagamine riigi maatagavarast [[maaseadus]]e alusel.
* [[1942]] – Soomest saabus Tallinna 400 eesti sõjavangi, nende hulgas [[Kristjan Palusalu]]&lt;ref name=&quot;w2xcn&quot; /&gt;.
* [[1945]] – Eestis elas 854 000 elanikku, millest eestlasi 831 000 ehk 97,3%.
* [[1952]] – tegevust alustas [[Eesti NSV Riiklik Nukuteater]].
* [[1959]] – töönduskooperatsioon korraldati ümber; selle käigus läksid vastavad ettevõtted riigi kätte&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot; /&gt;.
* [[1961]] – toimus rahareform, mille käigus 1947. aasta rahatähed vahetati välja kursiga 10 : 1&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot; /&gt;.
* [[1971]] – tegevust alustas [[Jõu Kesknõukogu]] [[Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool]]&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;.
* [[1979]] – [[Eesti Televisioon]]is esilinastus telemängufilm &quot;[[Siin me oleme]]&quot;.&lt;ref name=&quot;lkMeF&quot; /&gt;
* [[1995]] – kinnitati [[18. juuli]]l [[1994]] sõlmitud [[Baltimaad]]e ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] vaheline vabakaubandusleping.
* [[1998]] – murdmaasuusataja [[Kristina Šmigun]] murdis [[Otepää]]l [[rangluu]], kui ta [[mootorsaan]]iga sõites kukkus vastu puud. Vigastus tegi küsitavaks tema osalemise [[Nagano taliolümpiamängud]]el.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;
* [[2011]] – Eestis hakkas kehtima [[euro]].
* [[2014]] – [[Elron]] võttis üle kõik [[Edelaraudtee]] rongiliinid [[Stadler FLIRT|Stadler FLIRT-i]] diiselrongidega.

===Maailmas===
* {{tühik}}[[153 eKr]] – [[Rooma konsul]]id alustasid esimest korda uut ametiaega 1. jaanuaril, mitte 1. märtsil, nagu senini oli kombeks olnud.
* {{tühik}}{{tühik}}[[45 eKr]] – hakkas kehtima [[Juliuse kalender]].
* {{tühik}}[[404]] – toimus viimane teadaolev [[gladiaator]]ite võitlus [[Rooma]]s.
* {{tühik}}[[521]] – algas [[Justinianus I]] esimene konsuli ametiaeg.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}&lt;/ref&gt;
* {{tühik}}[[532]] – algas Nikaia revolutsioon [[Bütsants]]is.
* {{tühik}}[[630]] – [[Muhamed]] asus oma sõjaväega teele [[Meka]] poole.
* {{tühik}}[[756]] – [[langobardid]] alustasid [[Rooma]] piiramist.
* {{tühik}}[[990]] – [[Juliuse kalender]] hakkas kehtima [[Kiievi-Venemaa]]l.
* [[1438]] – [[Albrecht II Habsburg]] sai [[Ungari]] kuningaks.
* [[1500]] – Portugali maadeavastaja [[Pedro Álvares Cabral]] avastas [[Brasiilia]] ranniku.
* [[1502]] – avastati jõgi, mille äärde rajati [[Rio de Janeiro]].
* [[1527]] – horvaadi aadlikud valisid [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] [[Horvaatia]] kuningaks, toimus riigi sisuline liidendamine [[Austria]]ga.
* [[1622]] – [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendris]] kuulutati 1. jaanuar aasta esimeseks päevaks.
* [[1651]] – [[Charles II (Inglismaa)|Charles II]] krooniti [[Šotimaa]] kuningaks.
* [[1700]] – [[Venemaa]] võttis kasutusele [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]].
* [[1707]] – [[João V]] sai [[Portugal]]i kuningaks.
* [[1739]] – Prantsuse maadeavastaja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]] avastas maailma kõige eraldatuma saare [[Bouvet' saar]]e.
* [[1772]] – [[London]]is tulid müügile esimesed [[reisitšekk|reisitšekid]].
* [[1785]] – ilmuma hakkas inglise ajaleht [[The Times]] toonase nimega The Daily Universal Register; tänapäevase nime sai ajaleht 1. jaanuaril [[1788]].
* [[1801]] – [[Suurbritannia]] ja [[Iirimaa]] ühinesid [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigiks]].
* 1801 – [[Giuseppe Piazzi]] avastas esimese [[asteroid]]i [[1 Ceres]]e.
* [[1804]] – lõppes [[Prantsusmaa]] ülemvõim [[Haiti]]l.
* [[1806]] – Prantsusmaal tühistati [[vabariiklik kalender]].
* [[1808]] – keelustati [[ori|orjade]] sissetoomine [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]].
* [[1834]] – kehtima hakkas [[Saksa tolliliit]].
* [[1860]] – [[Pariis]] jagati 20 piirkonnaks.
* [[1863]] – [[Abraham Lincoln]] kuulutas välja [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i [[ori|orjade]] vabastamise (USA-s vabastati orjad [[1865]]).
* [[1874]] – [[New York|New Yorgiga]] liideti [[Bronx]].
* [[1877]] – [[kuninganna Victoria]] kuulutati [[Delhi]]s [[India]] keisrinnaks.
* [[1881]] – alustati [[Panama kanal]]i ehitamist.
* [[1892]] – [[Ellis Island]] hakkas vastu võtma Ameerika Ühendriikidesse sisserändajaid.
* [[1893]] – [[Jaapan]] võttis kasutusele [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]].
* 1893 – New Yorgiga liideti [[Brooklyn]].
* [[1899]] – lõppes [[Hispaania]] ülemvõim [[Kuuba]]l.
* 1899 – New Yorgiga liideti [[Queens]] ja [[Staten Island]].
* [[1900]] – [[Nigeeria]] sai Suurbritannia [[protektoraat|protektoraadiks]].
* [[1901]] – rajati [[Austraalia Liit]].
* [[1911]] – [[Austraalia]] [[Põhjaterritoorium]] eraldati [[Lõuna-Austraalia]] osariigist.
* [[1912]] – Mandri-[[Hiina]]s rajati [[Hiina Vabariik]].
* [[1916]] – sakslased loovutasid Briti sõjajõududele [[Kamerun]]i.
* [[1919]] – [[Edsel Ford]] sai [[Ford Motor Company]] juhiks.
* 1919 – [[Alcatrazi saar]]el avati föderaalvangla.
* [[1929]] – moodustati [[Vancouver]]i linn, kui liideti [[Point Grey]] ja [[Lõuna-Vancouver]].
* [[1933]] – jagati [[Burkina Faso]] [[Prantsuse Sudaan]]i, [[Elevandiluurannik]]u ja [[Niger]]i vahel.
* [[1937]] – [[Anastasio Somosa]] sai [[Nicaragua]] presidendiks.
* [[1939]] – toimus esimene [[Viini uusaastakontsert]].
* [[1942]] – vastu võeti [[Ühinenud Rahvaste deklaratsioon]], milles liitlasvägesid nimetati esimest korda ühinenud rahvasteks.
* [[1956]] – [[Sudaan]] [[iseseisvus]], lõppes Suurbritannia ja [[Egiptus]]e protektoraat Sudaani üle.
* [[1958]] – loodi [[Euroopa Majandusühendus]].
* [[1959]] – [[Fidel Castro]] kukutas Kuubal [[Fulgencio Batista]].
* [[1960]] – [[Kamerun]] sai iseseisvaks.
* [[1962]] – [[Samoa]] iseseisvus [[Uus-Meremaa]]st.
* [[1964]] – [[Zimbabwe|Rodeesia]] ja [[Malawi|Njassamaa]] liit tühistati.
* [[1970]] – algas [[Unixi ajaarvamine]].
* [[1971]] – USA-s keelati [[sigarett]]ide [[reklaam]] [[televisioon]]is.
* [[1979]] – Ameerika Ühendriigid ja [[Hiina]] sõlmisid [[diplomaatilised suhted]].
* [[1981]] – [[Belau]] sai omavalitsuse.
* 1981 – [[Kreeka]] astus [[Euroopa Liit|Euroopa Ühendusse]].
* [[1983]] – [[ARPANET]] võttis kasutusele [[Interneti protokoll]]i, pannes alguse [[Internet]]ile.
* [[1984]] – [[Brunei]] sai täieliku iseseisvuse.
* 1984 – [[Hispaania]] ja [[Portugal]] astusid [[Euroopa Liit|Euroopa Ühendusse]].
* 1984 – telekommunikatsioonifirma [[AT&amp;T]] jagati 26 osaks.
* [[1986]] – [[Aruba]] sai iseseisvaks.
* [[1989]] – sõlmiti [[Montreali protokoll]] maakera [[osoonikiht|osoonikihi]] kaitsmiseks.
* [[1992]] – [[George H. W. Bush]] esines esimese [[USA president|USA presidendina]] Austraalia parlamendi ees.
* [[1993]] – [[Tšehhoslovakkia]] lagunes [[Slovakkia]]ks ja [[Tšehhi]]ks.
* [[1994]] – jõustus Põhja-Ameerika vabakaubandusleping [[NAFTA]].
* [[1995]] – jõustus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i leping
* 1995 – [[Austria]], [[Soome]] ja [[Rootsi]] võeti [[Euroopa Liit]]u.
* [[1996]] – [[Curaçao]] sai piiratud omavalitsuse.
* [[1998]] – kõigis USA [[California|California osariigi]] [[baar]]ides ja [[restoran]]ides keelati [[suitsetamine]].
* [[1999]] – Euroopa Liidu liikmesriikides võeti kasutusele [[euro]].
* [[2002]] – hakkasid kehtima euro [[pangatäht|pangatähed]] ja [[münt|mündid]].
* [[2003]] – [[Luís Inácio Lula da Silva]] sai [[Brasiilia]] presidendiks.
* [[2007]] – [[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine]]: [[Euroopa Liit]]u astusid [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]].
* [[2015]] – loodi [[Euraasia Majandusühendus]], millesse kuuluvad [[Armeenia]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Valgevene]] ja [[Venemaa]].
* [[2024]] – [[2024. aasta Noto maavärin|2024. aasta Noto poolsaare maavärinas]] hukkus üle 200 inimese.

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 1. jaanuaril}}
* [[1431]] – [[Aleksander VI]], paavst
* [[1449]] – [[Lorenzo de' Medici]], Firenze valitseja
* [[1467]] – [[Zygmunt I]], Poola kuningas
* [[1484]] – [[Huldrych Zwingli]], Šveitsi protestantlik usujuht
* [[1618]] – [[Bartolomé Esteban Murillo]], hispaania maalikunstnik
* [[1714]] – [[Kristijonas Donelaitis]], leedu luuletaja
* [[1806]] – [[Lionel Kieseritzky]], baltisaksa maletaja 
* [[1823]] – [[Sándor Petőfi]], ungari luuletaja ja revolutsionäär
* [[1854]] – [[James George Frazer]], šoti antropoloog
* [[1863]] – [[Pierre de Coubertin]], kaasaegsete olümpiamängude algataja
* [[1865]] – [[Gustav Wulff-Õis]], eesti luuletaja
* [[1879]] – [[Edward Morgan Forster]], inglise kirjanik
* [[1886]] – [[Anna Altleis]], eesti näitleja
* [[1887]] – [[Wilhelm Canaris]], Saksamaa sõjaväelane
* 1887 – [[Dimitri Uznadze]], gruusia psühholoog ja filosoof
* [[1894]] – [[Satyendranath Bose]], India füüsik
* [[1895]] – [[Edgar Hoover]], [[FBI]] direktor
* [[1898]] – [[Nikolai Trankmann]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane ja spioon
* [[1905]] – [[Stanisław Mazur]], Poola matemaatik
* [[1909]] – [[Stepan Bandera]], ukraina rahvuslane
* [[1912]] – [[Aleksander Gavrilov]], Eesti arst
* 1912 – [[Boriss Gnedenko]], ukraina päritolu matemaatik
* 1912 – [[Kim Philby]], spioon
* [[1915]] – [[Eduard Ertis]], eesti kirjandusteadlane
* [[1917]] – [[Paul Kees]], eesti pedagoogikateadlane
* [[1919]] – [[Daniil Granin]], vene kirjanik
* [[1919]] – [[Jerome David Salinger]], ameerika kirjanik
* [[1920]] – [[Ilmar Mikiver]], eesti ajakirjanik ja kirjanik
* [[1921]] – [[Alain Mimoun]], prantsuse pikamaajooksja
* 1921 – [[Ilmar Torn]], eesti graafik
* [[1924]] – [[Jacques Le Goff]], prantsuse ajaloolane
* [[1925]] – [[Idi Amin]], Uganda diktaator
* 1925 – [[Veniamin Basner]], vene helilooja
* [[1926]] – [[Kalju Leht]], eesti kirjandusloolane ja pedagoogikateadlane
* [[1927]] – [[Maurice Béjart]], koreograaf
* 1927 – [[Karl Muru]], eesti kirjandusloolane
* [[1928]] – [[Vello Viisimaa]], eesti opereti- ja estraadinäitleja
* [[1929]] – [[Ustus Agur]], eesti informaatik
* [[1938]] – [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja
* [[1944]] – [[Mati Unt]], eesti kirjanik ja lavastaja
* [[1945]] – [[Jacky Ickx]], Belgia autovõidusõitja
* [[1946]] – [[David Lynch]], ameerika filmirežissöör
* [[1948]] – [[Pavel Gratšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik
* [[1949]] – [[Sirje Helme]], eesti kunstiteadlane
* [[1954]] – [[Jevgeni Kogan]], Eesti ja Nõukogude Liidu poliitik
* [[1956]] – [[Christine Lagarde]], Prantsusmaa poliitik
* [[1957]] – [[Urmas Arumäe]], eesti advokaat
* [[1959]] – [[Kajar Pruul]], eesti kirjandusloolane
* [[1960]] – [[Toomas Vitsut]], Eesti poliitik
* [[1966]] – [[Maris Lauri]], Eesti majandusanalüütik ja poliitik
* [[1967]] – [[Riho-Bruno Bramanis]], eesti käsipallur
* [[1969]] – [[Rauno Pehka]], eesti korvpallur

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 1. jaanuaril}}
* {{tühik}}[[379]] – [[Basileios Suur]], teoloog
* [[1515]] – [[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas
* [[1748]] – [[Johann Bernoulli]], Šveitsi matemaatik
* [[1782]] – [[Johann Christian Bach]], saksa helilooja
* [[1894]] – [[Heinrich Hertz]], saksa füüsik
* [[1953]] – [[Hank Williams]], ameerika kantrilaulja
* [[1967]] – [[Alfried Krupp von Bohlen und Halbach]], saksa tööstur
* [[1972]] – [[Maurice Chevalier]], prantsuse näitleja ja laulja
* [[1995]] – [[Eugene Paul Wigner]], USA füüsik
* 1995 – [[Astrid Reinla]], eesti kirjanik
* [[1997]] – [[Ustus Agur]], eesti informaatik
*[[2002]] – [[Peep Kalv]], eesti astronoom
* [[2015]] – [[Ulrich Beck]], saksa sotsioloog 
* [[2016]] – [[Vilmos Zsigmond]], Ungari päritolu USA filmioperaator
* [[2017]] – [[Derek Parfit]], Briti filosoof
* [[2023]] – [[Kadri Mälk]], eesti ehtekunstnik

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 1. jaanuaril}}
* {{tühik}}[[379]] – [[Basileios Suur]], teoloog
* [[1515]] – [[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas
* [[1748]] – [[Johann Bernoulli]], Šveitsi matemaatik
* [[1782]] – [[Johann Christian Bach]], saksa helilooja
* [[1894]] – [[Heinrich Hertz]], saksa füüsik
* [[1953]] – [[Hank Williams]], ameerika kantrilaulja
* [[1967]] – [[Alfried Krupp von Bohlen und Halbach]], saksa tööstur
* [[1972]] – [[Maurice Chevalier]], prantsuse näitleja ja laulja
* [[1995]] – [[Eugene Paul Wigner]], USA füüsik
* [[1997]] – [[Ustus Agur]], eesti informaatik
* [[2016]] – [[Vilmos Zsigmond]], Ungari päritolu USA filmioperaator
* [[2026]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja

== Pühad ja traditsioonid ==
* [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse]] kalendri järgi [[uusaasta]]; kell 00.00 [[ilutulestik]]
* [[Viini uusaastakontsert]]
* [[Issanda ümberlõikamise püha]]
* [[Õigeusk|Õigeusu]] kirikus [[Basileios Suur]]e mälestuspäev
* [[Haiti]] [[iseseisvuspäev|iseseisvus- ja kangelaste päev]]
* [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] asutamise aastapäev ([[Taiwan]])
* [[Sudaan]]i [[iseseisvuspäev]]
* [[Kuuba]] vabaduspäev (vabanemine [[Hispaania]] võimu alt [[1899]])
* [[Slovakkia]]s vabariigi aastapäev
* [[Samoa]] [[iseseisvuspäev]]
* [[Kwanzaa]] viimane päev
* [[Konsul (Vana-Rooma)|Konsulite]] ametiaasta algus
* [[Avaliku omandi päev]]

== Ilmarekordid==
* ...

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 143&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:159&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 159&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007: 168&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 168&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pxk1U&quot;&gt;V. Kuljuse &quot;usulahk&quot;. Rahvaleht, 12. jaanuar 1933, nr 5, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w2xcn&quot;&gt;Saabus 400 eestlast-sõjavangi. Eesti Sõna, 3. jaanuar 1942, nr. 1, lk 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lkMeF&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?10074 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-07-05 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304202454/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?10074 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commons|Category:1 January}}

{{kuupäevad}}

[[Kategooria:Aasta päevad|Jaanuar 01]]</text>
      <sha1>0p6knjxwczhp0r92u1slzik4t3zrwc1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3862</id>
    <revision>
      <id>7189179</id>
      <parentid>7187671</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:56:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38873-52</username>
        <id>233109</id>
      </contributor>
      <origin>7189179</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10404" sha1="dgoo3eh2mp3joj738qyf0du6zt2x8ot" xml:space="preserve">{{EestiAsula
| nimi = Elva
| pilt = Apteegihoone-elamu Elvas Kesk 35.jpg
| pildiallkiri = Apteegihoone-elamu, Kesk tn 35
| pildilaius = 
| pindala = 
| elanikke = 
| maakond = Tartu
}}
'''Elva''' on [[linn|neeger]] Tartu maakonnas [[Elva vald|Elva vallas]].

Elva linn liideti 2017. aastal [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus linna naabervaldadega Elva vallaks. Elvas liigub ringi mafia nimega timonid ja nad on väga ohtlikud ja ettevaatlikud sa ei näe neid palja silmaga

Linna kirdeossa jääb [[Peedu (Elva)|Peedu]] ja idaossa [[Mahlamäe (Elva)|Mahlamäe]] linnajagu. Lõunas külgneb linn [[Käärdi]] alevikuga.

== Nimi ==
[[Läänemeresoome keeled|Läänemeresoome keelte]] uurija [[Lauri Kettunen]] pidas linna nime allikaks [[Elva jõgi|Elva jõge]], mille nime on täheldatud juba 1638. aastal kujul ''Helwejegge''. Jõe nime seostas ta omakorda Otepää lähedal asetsenud Elva-nimelise külaga (täheldatud 1839. aastal kirjapildis ''Elwa''). Algset nime oletas Kettunen tulenevat täheldamata isikunimest *''Elev(a)'', mida ta seostas sõnaga ''elevil''.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=elva|pealkiri=Eesti kohanimeraamat|väljaanne=|aeg=2017|vaadatud=26.02.2020}}&lt;/ref&gt; &quot;[[Eesti kohanimeraamat]]&quot; peab võimalikuks ka nime tuletamist sõnast ''helves''.

Põhjendamatuks peetakse Elva nime päritolu seletamist [[Rootsi keel|rootsi]] või [[gruusia keel]]e kaudu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Rootsi päritolu aluseks olevat sõna ''elva'', mis tähendab 'üksteist', kuna Meeri mõisnik O. Seydlitz ehitas Arbi järve ümbrusse [[19. sajand]]i lõpul üksteist suvilat, mille ümber kujunes hiljem linn.&lt;ref name=&quot;elva.kovtp.ee&quot; /&gt; Teine seletus on gruusia sõna, mis tähendab äikest, kuna Tartu-Riia raudteed olevat ehitanud gruusia töölised.

== Ajalugu ==
Vanimad leiud asustusest Elva aladel pärinevad Peedu [[Kerikmägi|Kerikmäelt]]. 1790. aastast on teateid [[Uderna]] [[postijaam]]ast. Suurem asula hakkas kujunema pärast [[Tartu]]–[[Riia]] [[raudtee]] ehitamist ja [[Elva raudteejaam]]a avamist 1889. Varem kuulusid Elva maad [[Uderna mõis|Uderna]], [[Meeri mõis|Meeri]] ja [[Konguta mõis]]ale.

Sellest ajast on Elvast kujunenud puhke- ja suvituslinn. Seda on soodustanud linna piiresse jäävad veekogud: [[Verevi järv|Verevi]] ja [[Arbi järv]], samuti linna läbiv [[Elva jõgi]]. Linna piiril paiknevad [[Vaikne järv]] ning Pulga oja paisjärv. 1937. aastal registreeriti suvitajaid 12 välisriigist.&lt;ref name=&quot;elva.kovtp.ee&quot;&gt;{{netiviide| url = http://elva.kovtp.ee/et/elva-ajalugu| pealkiri = Ajalugu| failitüüp = | väljaanne = Elva linna koduleht| koht = | online = | keel = eesti| arhiivimisaeg = 2014-10-06| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141006115337/http://elva.kovtp.ee/et/elva-ajalugu| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Alev]]iks nimetati Elva 1923. aastal, 1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 Linnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938&lt;/ref&gt; sai Elva [[kolmanda astme linn]]aks.

13. detsembril 1939 valis [[Elva linnavolinike loend 1939|uus linnavolikogu]] Elva linnavanemaks, häältega 7 poolt ja 5 vastu, ainsa kandidaadina üles seatud [[Jaan Ungvere]] ja määras tema palgaks 70 krooni kuus.&lt;ref&gt;Elva linnaisade &quot;ühtluspalgad&quot;. Rahvaleht, 14. detsember 1939, nr 294, lk 5.&lt;/ref&gt;

10. juulil 1941, kui [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimud]] olid lahkunud, anti Elva postkontoris välja niinimetatud [[Elva margid]] – järele jäänud Nõukogude Liidu [[postmark]]idele löödi kummitempliga &quot;Eesti Post&quot;. Need margid on praegu väga haruldased, aga neid on ka palju võltsitud. Elva margid kehtisid 15. augustini, erandjuhtudel kuni 22. septembrini 1941.

Aastatel 1950–1962 oli Elva linn [[Elva rajoon]]i keskus.

==Pildigalerii==
&lt;gallery&gt;
Elva politseimaja, 31. august 2013.jpg|Kaitseliidu Elva malevkonna hoone, endine politseimaja
Pargi32.JPG|Elamu Elvas Pargi 32
Elva kaubanduskeskus, 31. august 2013.jpg|Elva kaubanduskeskus
Elva kultuurimaja varemed, 31. august 2013.jpg|Elva kultuurimaja varemed (2013). Lammutati 2017. aastal.
Elva jaamahoone tänava poolt.jpg|Elva jaamahoone, mille juures paiknevad nii bussi-, kui ka raudteejaam
Supelranna 27, Elva.jpg|Supelranna 27
Laane 12a, elva.jpg|Käo tee-Laane tänava ristmik
Kase 26a, Elva.jpg|Hüljatud elumaja Elvas Kase tänaval
Arbi järve rand.jpg|Arbi järve rand
Elva Gümnaasium.jpg|Elva Gümnaasiumi vana hoone
&lt;/gallery&gt;

== Sümboolika ==
Endine [[Elva lipp]] koosneb valgest ja taevasinisest värvilaiust. Endisel [[Elva vapp|Elva vapil]] on kujutatud mändi, künkaid ning kaht lainet, mis sümboliseerivad mõlemat Elva järve (Verevi ja Arbi).

Elva tunnusmuusika on fraas [[Aleksander Läte|Aleksander Lätte]] laulust &quot;[[Kuldrannake (laul)|Kuldrannake]]&quot;, mille [[Kuldrannake|sõnad]] kirjutas Elva kandist pärit luuletaja [[Ado Reinvald]].&lt;ref&gt;{{netiviide | url = http://elva.kovtp.ee/et/sumboolika| pealkiri = Sümboolika | failitüüp =  | väljaanne = Elva linna koduleht | koht =  | online = | keel = eesti}}&lt;/ref&gt; 1999. aastal korraldatud Elva tunnuslause konkursi võitis &quot;Tule ja naudi!&quot;.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130927182010/http://www.postimees.ee/htbin/1art-a?%2F99%2F06%2F29%2Fuudised.shtmXseitsmes Elva linna tunnuslause kutsub tulema ja nautima|]. Postimees, 29. juuni 1999. Vaadatud 16.09.2013&lt;/ref&gt; 2008. aastal valiti tunnuslauseks &quot;Hoiame üksteist!&quot;.&lt;ref&gt;[http://www.tartupostimees.ee/1791095/elva-valis-tunnuslauseks-hoopis-hoiame-uksteist Elva valis tunnuslauseks hoopis «hoiame üksteist!»]. Tartu Postimees, 5. mai 2008. Vaadatud 16.09.2013&lt;/ref&gt;

== Kultuur ==
[[Pilt:Elva-vallavalitsus.jpg|pisi|Elva vallavalitsuse hoone]]
[[Pilt:Elva laululava.JPG|pisi|Elva laululava [[Arbi järv]]e kaldal]]
Elvas on elanud rida Eesti kirjanikke, näiteks [[Aino Kallas]], [[Jaan Kärner]], [[Hugo Raudsepp]], [[Ado Reinvald]], [[Richard Janno]], [[Jim Ollinovski]], [[Keiti Vilms]], [[Mart Raud]], [[Ain Kaalep]], samuti näitleja [[Leopold Hansen]], keeleteadlane [[Johannes Silvet]] ja kunstnik [[Eduard Kutsar]]. Oma elu viimased aastad veetis Elvas kunstnik ja luuletaja [[Peeter Sink]], kes oli aastatel 1955–1957 [[EELK Elva kogudus]]e õpetaja. Elvas elasid ka kirjandusteadlane [[Karl Muru]] ja lõunaeesti keele uurija [[Jaak Peebo]], sealt on pärit lauljad [[Kerli Kõiv]] ning [[Luisa Värk]]. Alates 2006. aastast toimub Elvas [[Eesti hiphopi festival]].

1959. aastal asutatud Elva koduloomuuseum kandis 1990. aastast [[Tartumaa Muuseum]]i nime. Lisaks peahoonele aadressil Pikk 2 oli muuseumil kaks filiaali: kunstnik [[Eduard Kutsari pildituba]] ja näitleja [[Leopold Hanseni majamuuseum]]. 2012. aasta lõpus muuseum suleti. Nõukogude ajal tegutses Elvas ka [[raamatupood]], samuti linnaraamatukogu ja lasteraamatukogu. 2025. aasta seisuga on linnaraamatukogu liidetud Elva Gümnaasiumi raamatukoguga, mis paikneb gümnaasiumi algkoolihoones.

1990. aastal rajati Elvas [[Eesti Straussi Ühing]] (kustutati äriregistrist 2024).

Aegade jooksul on Elvas ilmunud terve rida ajalehti: 1932–1937 [[Elva Elu]], 1933 [[Elva Sõna]],&lt;ref name=&quot;ESTER&quot;&gt;{{ESTER|1320218}} (vaadatud 11.04.2019)&lt;/ref&gt; 1934–1935 [[Elva Tulevik]], 1935–1940 [[EELK Elva Koguduse Teataja]], 1935–1936 [[Elva Noorsoolane]], 1951–1962 [[Uus Tee]], 1992–2001 [[Elva Filatelist]], 1994–2019 [[Elva Postipoiss]]. 2010. aastatel tegutses [[uudisteportaal]] Elva24.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = http://elva.kovtp.ee/et/haridus-ja-kultuur| pealkiri = Haridus ja kultuur| failitüüp = | väljaanne = Elva linna koduleht| koht = | online = | keel = eesti| arhiivimisaeg = 2013-11-23| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131123162009/http://elva.kovtp.ee/et/haridus-ja-kultuur| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide| url = http://elva.kovtp.ee/et/elva-postipoiss| pealkiri = Elva kultuurielu| failitüüp = | väljaanne = Elva linna koduleht| koht = | online = | keel = eesti| arhiivimisaeg = 2013-11-22| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131122130758/http://elva.kovtp.ee/et/elva-postipoiss| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta seisuga toimib uudisteportaal Elva Elu.

1920. aastal valminud [[Elva kirik]]us tegutseb [[EELK Elva kogudus]], samuti on linnas [[Elva Baptistikogudus]].

== Sport ==
Spordiklubidest tegutseb Elvas näiteks [[FC Elva]], mis peab oma kodumänge [[Elva linnastaadion]]il.

Spordiüritustest toimub linnas [[Elva rattamaraton]]. Elvas lõppeb [[Tartu maraton]].

== Linna jagatav tunnustus ==
Elva linnavalitsus andis välja [[Elva linna teenetemärk]]i, kultuuripreemiat [[Elva Täht]] ja [[Elva noortepreemia]]t, samuti [[Elva linna aukodanik]]u aunimetust.&lt;ref&gt;[http://www.tartupostimees.ee/1149160/elva-linna-aukodanikuks-sai-jaak-peebo/ &quot; Elva linna aukodanikuks sai Jaak Peebo&quot;] Postimees/pressiteade, 25.02.2013 (vaadatud 27. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
{{veergude loend|
* [[Arbimäe mänd]]
* [[Kaarli mänd]]
* [[Peetri mänd]]
* [[Elva-Vitipalu maastikukaitseala]]
* [[Elva alevivolinike loend 1934]]
* [[Elva linnapeade loend]]
* [[Elva Gümnaasium]]
* [[Elva keskväljak]]
* [[Elva Linnaraamatukogu]]
* [[Elva Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Elva kalmistu]]
* [[Elva Lasteaed Õnneseen]]
* [[Elva lauluväljak]]
* [[Elva puhkpilliorkester]]
* [[Elva tänavate loend]]
* [[Elva Vallakodanik]]
* [[Enics Eesti]]
* [[Kulbilohu]]
* [[Väike Väerada]]
}}

== Kirjandust Elvast ==
* Tuntud elvalasi läbi aegade.  2006. Koostajad [[Lembit Ainsoo]], [[Uno Ainsoo]] ; eessõna: [[Urmas Kruuse]] . Tartu : Liivimaa Mälu
* Elva ajast aega : jutustusi Elva ajaloost. 2016. [[Kalju Hook]]. Tartu : Lõuna-Eesti Eramets
* Suvituslinn Elva : kuulsate vene professorite puhkekohast tunnustatud kuurordini : ajalugu - areng - tulevikuvisioonid. 2013. [[Ville Oengo]], [[Are Altraja]] ; koostajad [[Ville Sonn]], [[Are Altraja]]
*Kunstilinn Elva : lõputu inspiratsioon ilusast loodusest. Kunstnikud ja kunstielu – areng ja tulevikuvisioonid. 2025. [[Kalju Hook]], [[Milvi Kapaun]], [[Arno Mäger]], [[Tiit Ustav]], [[Are Altraja]] ; toimetaja [[Katrin Streimann]] ; kujundaja [[Einike Soosaar]]

== Viited ==
{{viited}}


== Välislingid ==

{{Vikitsitaadid}}
{{Commonskat-tekstina}}

{{Elva vald}}
{{Eesti linnad}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Eesti endised alevid]]
[[Kategooria:Elva| ]]</text>
      <sha1>dgoo3eh2mp3joj738qyf0du6zt2x8ot</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krimm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5645</id>
    <revision>
      <id>7189174</id>
      <parentid>7048069</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:46:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rahvastik */</comment>
      <origin>7189174</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18352" sha1="auze95tbkf9opjtcacgl2rivhor6maf" xml:space="preserve">''See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Krimm (perekonnanimi)]].
{{ajakohasta}}{{allikad}}{{keeletoimeta}}{{NPOV}}
{{Provints
|  nimi = Krimmi Autonoomne Vabariik
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Автономна Республіка Крим | nimi1_latin = (Avtonomna Respublika Krõm)
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Автономная Республика Крым | nimi2_latin = (Avtonomnaja Respublika Krõm)
|  nimi3_keel = krimmitatari | nimi3 = Qırım Muhtar Cumhuriyeti / Къырым Мухтар Джумхуриети
|  lipp = Flag of Crimea.svg
|  lipu_link = [[Krimmi lipp]]
|  vapp = Emblem of Crimea.svg
|  vapi_link = [[Krimmi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 1953700
|  elanikke_seis = 2012
|  keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
|  keskuse_nimi = [[Simferopol]]
|  ametlik_keel = [[vene keel|vene]], [[ukraina keel|ukraina]] ja [[krimmitatari keel|krimmitatari]]
|  haldusüksuse tüüp = Q203323
|  asendikaart = Ukraina
}}
[[Pilt:Crimea republic map.png|pisi]]
'''Krimmi Autonoomne Vabariik''' on ''[[de iure]]'' [[Ukraina]] koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis hõlmab enamiku [[Krimmi poolsaar]]est [[Must meri|Musta mere]] põhjarannikul. Krimmi poolsaare edelaosas asuv [[Sevastopol]] Krimmi vabariigi koosseisu ei kuulu, vaid moodustab eraldi haldusüksuse; samuti ei kuulu Krimmi vabariigi koosseisu [[Arabati säär]]e põhjaosa, mis jääb [[Hersoni oblast]]isse.

''[[De facto]]'' on Krimm alates 2014. aastast okupeeritud, okupeerijaks on Venemaa. Enamik riike, sh Eesti Vabariik, peab Krimmi poolsaare liitmist Venemaaga ebaseaduslikuks ja toimunud liitumisreferendumit kehtetuks ning käsitleb Krimmi Autonoomset Vabariiki ning Sevastopolit jätkuvalt Ukraina territooriumidena.

Krimm on tuntud kuurortpiirkond. Krimmi tuntumad turismilinnad on [[Jalta]], [[Simferopol]], [[Kertš]], [[Alupka]], [[Alušta]], [[Bahtšisarai]] ja [[Sudak]].

==Ajalugu==
Krimmis oli asustus juba [[paleoliitikum]]is. Varaseimad asukad olid mägedes elanud [[taurid]], kelle järgi on poolsaart nimetatud ka '''Tauriaks'''. Madalamate stepialade esimesed asukad olid [[kimmerlased]] ja [[sküüdid]]. Kreeka kolonistid asutasid praeguse Kertši kohale [[7. aastatuhat eKr|7. sajandil eKr]] [[Pantikapaion]]i linna. [[6. aastatuhat eKr|6.]]-[[5. aastatuhat eKr|5. sajandil eKr]] lisandus kreeka [[koloonia]]id veelgi, need ühinesid peagi [[Bosporose kuningriik|Bosporos]]e riigiks. [[1. aastatuhat eKr|1. sajandist eKr]] kuni [[3. sajand]]ini kuulus Krimmi idaosa ja lõunarannik [[Rooma riik|Roomale]], seejärel tungisid sinna [[goodid]] ja [[hunnid]]. [[6. sajand]]il haaras ülemvõimu [[Bütsants]], kelle peamine tugiala oli [[Hersonesos]], aga ka Kertš ja [[Sudak]].

[[1239]]. aastal tungisid [[Stepi-Krimm]]i mongolid ning maa ühendati [[Kuldhord]]iga, kuni [[1443]]. aastal tekkis iseseisev [[Krimmi khaaniriik]]. [[1475]]. aastal vallutas [[Krimmi poolsaar]]e kolmesajaks aastaks [[Osmanite riik]]. Aastast 1475 oli Krimmi khaaniriik vasallisõltuvuses [[Osmanite riik|Osmanite riigist]]. Aja jooksul ([[1502]]) allutas Krimmi khaan ka [[Kuldhord]]i viimased jäänused, [[Suurhord]]i alad keskusega [[Sarai]]s.

[[1774]]. aastal läks Krimm [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja]] lõpetanud [[Küçük Kaynarci rahu]]lepingu alusel [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]]. [[1802]]. aastal moodustati [[Tauria kubermang]] ning sajandi jooksul asendus (osa põgenes Vene võimu vallutuste eest ja Vene Keisririik asustas sinna venelasi) põlisasukatest [[krimmitatarlased|krimmitatarlastest]] rahvastik põhiliselt [[venelased|venelastega]]. Pärast Krimmi sõda (1853–1856) hakkasid tatarlased Krimmi ja [[Põhja-Kaukaasia]] aladelt põgenema [[Osmanite riik]]i ja 1866. aastal arvestati, et Krimmist läks ära üle 231 000 tatarlase&lt;ref&gt;O. Laaman, [https://ida.aule.ee/kirjutised/laaman%20eesti%20asundused%20orig.pdf Eesti asundused Venemaal]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[Meie Tee]], nr 3-4, 1978, lk 49&lt;/ref&gt;. 

Aastatel [[1853]]–[[1856]] toimunud [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] põhisündmused toimusid Krimmis.
{{vaata|Krimmi sõda}}
1860. aastal sündis nüüd Eestis prohvet Maltsvetina tuntud [[Juhan Leinberg]]il mõte oma poolehoidjatega [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] järel [[Osmanite riik]]i lahkunud [[krimmitatarlased|tatarlastest]] Krimmis vabanenud maadele välja rännata. 1862. aasta kevadel jõudsid 700 [[Maltsvetlased|maltsvetlas]]t Krimmi. [[1882]]. aastal ostis [[Johann Köler]] koos eesti asunikega Krimmis suure [[Kuntagani mõis]]a, sattus aga oma [[konsortsium]]iga juba väljamaksete tegemisel rahalistesse raskustesse. [[Mõis]] läks mõne aasta pärast [[oksjon]]ile ja müüdi võlgade katteks ostjaile.&lt;ref&gt;[[Hans Kruus]]. [https://web.archive.org/web/20160325012251/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=417 &quot;Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist&quot;]. Eesti Kirjandusest 3/ 1938&lt;/ref&gt;
{{vaata|Krimmi eestlased}}
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal oli Krimm kuni 1920. aastani [[Peter von Wrangell]]i ja [[Lõuna relvajõud]]ude kontrolli all.

18. oktoobril [[1921]] loodi [[Autonoomne Krimmi Sotsialistlik Nõukogude Vabariik]] [[Venemaa SFNV]] koosseisus (1929. aastast [[Krimmi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] [[Vene NFSV]] koosseisus). [[Krimmitatarlased]] said [[autonoomia]] ning [[krimmitatari keel]] sai Krimmis [[vene keel]]e kõrval ametliku staatuse.
{{vaata|Krimmitatarlaste küüditamine}}
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal aastatel [[1941]]–[[1944]] oli Krimm okupeeritud [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja [[Rumeenia]] vägede poolt. Pärast okupatsiooni lõppemist [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati krimmitatarlased]] [[18. mai]]l (peamiselt [[Stalin]]i algatusel) [[Usbeki NSV]] kõrbealadele ja mujale, [[26. juuni]]l küüditati Krimmist ka armeenlased, bulgaarlased ja kreeklased. [[1945]]. aastal tühistati krimmitatarlaste autonoomia, Krimmi ANSV-st sai [[Krimmi oblast]]. [[1948]]. aastal eraldati [[Sevastopol]] Krimmi oblastist, Sevastopolist sai [[Vene NFSV]] [[keskalluvusega linn]].

19. veebruaril [[1954]] anti Krimmi oblast [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega, mille kinnitas [[26. märts]]il [[NSV Liidu Ülemnõukogu]], üle [[Ukraina NSV]]-le. Koos Krimmi oblastiga sai Ukraina NSV faktiliselt ka Sevastopoli linna, mis juriidiliselt siiski kinnitamist pole leidnud. Sevastopol on olnud ajalooliselt [[Venemaa sõjalaevastik|Venemaa sõjamerelaevastiku]] [[Musta mere laevastik]]u peabaas.

[[1974]]. aastal anti krimmitatarlastele õigus naasta Krimmi. [[1978]]. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn. [[1989]]. aastal algas krimmitatarlaste massiline naasmine Krimmi.

12. veebruaril [[1991]] moodustati [[Ukraina NSV]] koosseisu kuulunud Krimmi oblastist Krimmi ANSV. 4. septembril 1991 võttis Krimmi ANSV Ülemnõukogu vastu Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni. 5. mail [[1992]] võeti vastu dokument Krimmi Vabariigi riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval võttis Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vastu iseseisva Krimmi Vabariigi põhiseaduse. 30. juunil 1992 kirjutati alla seadusele, mis reguleerib Ukraina riigivõimu ja Krimmi Vabariigi võimuorganite volitusi. 4. veebruaril [[1994]] valiti vabariigi presidendiks [[Juri Meškov]]. 20. mail 1994 võeti vastu seadus Krimmi Vabariigi riikluse põhiseaduslike aluste taastamisest.

17. märtsil [[1995]] tühistati Krimmi Vabariigi põhiseadus ja veel mõningad seadused. 4. aprillil [[1996]] töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 21. oktoobril [[1998]]. Põhiseaduse kinnitas [[Ukraina Ülemraada]] 23. detsembril 1998 ning see jõustus 11. jaanuaril [[1999]].

2014. aasta veebruari lõpust, kui Kiievis moodustati Ukraina ajutine valitsus, ei allunud Krimmi Vabariik Kiievi keskvõimule. Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu määras 16. märtsile referendumi vabariigi saatuse üle.&lt;ref name=&quot;1Y9tx&quot; /&gt;

11. märtsil 2014 võttis Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni. 16. märtsil 2014 toimus Krimmi Vabariigis Ukraina ning enamiku kolmandate riikide poolt ebaseaduslikuks peetav referendum, kus 96,77% hääletanuist hääletas Venemaaga liitumise poolt. Suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast on kahtluse alla seadnud nii referendumi legitiimsuse kui ka selle tulemuste õigsuse, kuna referendumi ajal viibisid piirkonnas Venemaa relvajõud ning puudus ligipääs sõltumatutele vaatlejatele. Päev hiljem kuulutas Krimm end iseseisvaks riigiks ning Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu nimetati ümber Krimmi Riiginõukoguks. Hiljem liitusid (õigemini Venemaa liitis) Krimmi autonoomne vabariik ning samal ajal referendumi korraldanud Sevastopoli linn Venemaa Föderatsiooniga. &lt;ref name=&quot;jkZGx&quot; /&gt;

==2014. aasta kriis==
{{vaata|2014. aasta Krimmi kriis}} 
26. veebruaril andis [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] [[Venemaa Föderatsioon]]i lääne- ja kesksõjaväeringkondadele korralduse kontrollida lahinguvalmidust. 27. veebruari varahommikul tungisid Venemaa Föderatsiooni [[Rohelised mehikesed|eraldusmärkideta rünnakrühmlased]] Krimmi ning asusid hõivama Krimmi Vabariigi ja [[Ukraina]] valitsusasutusi. Hõivatud hoonetel heisati Venemaa lipud.

28. veebruaril 2014 registreerisid 16 Venemaa [[Riigiduuma]] saadikut seaduseelnõu Krimmi Vabariigi annekteerimiseks Venemaa Föderatsiooni subjektina.

2. märtsi pärastlõunaks konstateeris [[USA]] välisteenistus, et kogu Krimmi strateegiliselt olulised objektid on Venemaa Föderatsiooni armee kontrolli all. 2. märtsi õhtuks oli Krimmi viidud umbes 15 000 Venemaa sõdurit, kes olid hõivanud kõik lennuväljad ja sadamad, blokeerinud teed ning Ukraina piirivalve- ja sõjaväeüksused nende baasides. Ukraina ametiisikuid ja sõjaväelasi sunniti oma riiki reetma ning vanduma ustavust Venemaa-meelsetele jõududele. Ukraina sõjaväe vastupanu oli kõrgema käsu kohaselt passiivne, hoiduti tulevahetusest sissetungijatega ega reageeritud provokatsioonidele. Ajutine valitsus [[Kiiev]]is kuulutas 2. märtsi hommikul Ukrainas välja üldmobilisatsiooni, kuid ei käskinud asuda sissetungijaid tõrjuma relvadega. Puhkes igakülgne propagandasõda. [[EL]]-i ja [[NATO]] juhid kritiseerisid Putinit ja Venemaad ning ähvardasid tõsiste tagajärgedega (rahvusvaheline boikott ja [[G-8]] liikme staatuse külmutamine).

18. märtsil kirjutati Kremlis alla Krimmi ja Sevastopoli liitumislepingutele Venemaaga. [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] kiitsid lepingud heaks vastavalt 20. ja 21. märtsil.

==Rahvastik==
{{Krimmi rahvused 18-21saj}}
[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Krimmi Vabariigis 2 024 056 inimest, kellest 58,3% olid venelased, 24,3% ukrainlased, 12,1% krimmitatarlased, 1,4% valgevenelased, 0,5% tatarlased, 0,4% armeenlased.&lt;ref name=&quot;ABhgO&quot; /&gt;

1. märtsi seisuga 2013 oli Krimmi vabariigis 1 965 839 elanikku. Koos [[Sevastopol]]i linnaga on Krimmis umbes 2,35 miljonit elanikku, kellest pisut üle kahe kolmandiku (1,6 mln) elab linnades ning 32% maa-asulates.

Suuremad linnad on 
* [[Simferopol]] (u 337 000) 
* [[Kertš]] (u 145 000) 
* [[Jevpatorija]] (u 107 000) 
* [[Jalta]] (u 78 000) 
* [[Feodossija]] (u 70 000)
* [[Džankoi]] (u 36 200)
* [[Krasnoperekopsk]] (u 30 200)
* [[Alušta]] (u 28 600)
* [[Bahtšisarai]] (u 26 400)
* [[Sakõ]] (u 23 700)
* [[Armjansk]] (u 22 500)
* [[Bilogirsk]] (u 18 200)
* [[Sudak]] (u 15 400).

==Keeled==
Riigikeel on [[ukraina keel]], kuid ametlikud keeled on ka enim kasutatav [[vene keel]] ja krimmitatari keel. Asjaajamine toimub üldiselt vene keeles.

81,3% Krimmi elanike emakeel on [[vene keel]], 9,4% emakeel on krimmitatari keel ja 6,4% emakeel on ukraina keel.&lt;ref name=&quot;aQ0Dn&quot; /&gt;

==Loodus==
[[Pilt:Genova kindlus.Sudak.Krimm.jpg|pisi|Genova kindlus [[Sudak]]i linnas 14.–15. sajandist]]
[[Pilt: Вид на залив Севастополе.jpg|pisi|vasakul|[[Sevastopol]]i laht]]
Mandriga ühendab poolsaart 7–9&amp;nbsp;km laiune [[Perekopi maakitsus]]. Idas eraldab [[Arabati säär|Arabati maasäär]] [[Aasovi meri|Aasovi merest]] madala [[Sõvaš|Sivaši lahe]]. Ligi kolmveerand Krimmist on tüüpiline [[stepp]], lõuna pool kerkib [[Krimmi mäestik]] (165&amp;nbsp;km pikk, kuni 50&amp;nbsp;km lai) ja lõunarannikule jääb 5–12&amp;nbsp;km laiune [[Lähistroopika|lähistroopilise]] taimestikuga madalik. Kolmest [[kuesta]]-tüüpi mäeahelikust põhjapoolseim ulatub 350 m-ni, keskmine 750 m-ni. Pea- ehk Lõunaaheliku harjaks on Babugan-Jailal (jaila tähendab metsata platood) viis peaaegu ühekõrgust tippu, mille seas kõrgeim on [[Roman-Koš]] (1545&amp;nbsp;m), järgnevad [[Demir-Kapu]] (1540&amp;nbsp;m), [[Zeitin-Koš]] (1537), Kemal-Egerek (1529&amp;nbsp;m) ja Eklizi-Burun (1527&amp;nbsp;m) (nn Tšatõrdag Jailal). Turistide seas kindlalt populaarseim on aga [[Ai-Petri]] Jaila (1234&amp;nbsp;m – tipp Bedene-Kõr), kust avaneb suurepärane vaade [[Jalta]] linnale, [[Livaadia palee]]le ja merele.

Jaltast 7&amp;nbsp;km loodes poolel teel Ai-Petri mäele on kogu Ukraina kõrgeim juga [[Utšan-Su]] (tõlkes ´kärme või lendav vesi´), mille 390&amp;nbsp;m kõrguselt astangult langev veesammas on 98 meetrit kõrge. Suvel juga siiski kuivab peaaegu täielikult ja on veerohke lume sulamise ajal ja hilissügisel. Samanimeline jõgi on vaid 8&amp;nbsp;km pikk ja alamjooksul on veel mitu väiksemat juga. Peamiselt [[lubjakivi]]dest koosnevad mäed on tugevalt [[karst]]unud, rohkesti on sügavaid [[kanjon]]eid (Suur Kanjon on 250–320&amp;nbsp;m sügav, 3,5&amp;nbsp;km pikk ja kohati vaid 2–3&amp;nbsp;m lai), kaljulõhanguid ja koopaid. Mitmed lõunaranniku tähelepanuväärsed mäed on [[Vulkanism|vulkaanilise]] päritoluga: [[Karadag]] (574&amp;nbsp;m) ja [[lakoliit]]massiiv [[Aju-Dag]] (572&amp;nbsp;m) kunagise rahvusvahelise pioneerilaagri [[Artek]]i naabruses. Mõlemal mäel on nüüd moodustatud looduskaitsealad. Krimmi lõunaosa on ka [[Seismoloogia|seismiline]] ala. Tugevaid [[maavärin]]aid esineb 2–4 korda sajandis, viimati 1980. aastal. Ajaloo teadaolev tugevaim, kaheksapalline maavärin leidis aset 1875. aasta juulis, rohkem kui 6-palline 1908. a. oktoobris.

Krimmi põhja- ja idaosa kliima on kuiv, sademeid vaid 350–500&amp;nbsp;mm aastas. Kõrgemas osas sajab kuni 1200&amp;nbsp;mm/a ning mägede põhjanõlvult algavad ka poolsaare suuremad jõed Belbek, Katša ja Salgir. Poolsaare põhja- ja idaossa on rajatud niisutuskanal [[Dnepr]]i vete juhtimiseks kuivadele stepialadele. Samas piirkonnas on üle 50 soolajärve, mitmed maardlad sobivad soolade tootmiseks. Kertši poolsaarel on märkimisväärsed [[Rauamaak|rauamaagi]] leiukohad. Poolsaarel leidub [[ravimuda]] ja [[Mineraalvesi|mineraalveeallikaid]].

==Eestlased Krimmis==
{{vaata|Eestlased Krimmis}}
Krimmis tegutseb kolm eesti kultuuriseltsi: Krimmi Eesti Kultuuriselts (asutatud [[8. september|8. septembril]] [[1997]]), Sevastopoli Eesti Kultuuriselts ja Eesti selts [[Krasnodarka]] külas. [[Oleksandrivka (Krasnogvardiiske rajoon)|Oleksandrivka]] (venepäraselt ''Aleksandrovka'') koolis töötab eesti klass.

==Vaata ka==
*[[Krimmi khaaniriik]]
*[[Krimmi ANSV]]
*[[Krimmi oblast]]
*[[Tauria kubermang]]
*[[2014. aasta Krimmi anneksioon]]
*[[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;1Y9tx&quot;&gt;[http://www.rada.crimea.ua/news/06_03_2014_1 Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vabariigi referendumist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jkZGx&quot;&gt;[http://lb.ua/news/2014/03/17/259626_krim_provozglasil_nezavisimost.html Levõi Bereg: Krimm kuulutas välja iseseisvuse]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ABhgO&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Krimmi rahvastik |url=http://otdih-krim.ru/krim/zapobedniki.html |vaadatud=2011-03-16 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209160620/http://otdih-krim.ru/krim/zapobedniki.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aQ0Dn&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.bigyalta.com.ua/story/1974 |pealkiri=Razumkovi Keskuse analüütiline ettekanne Krimmi kohta |vaadatud=2011-03-16 |arhiivimisaeg=2011-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110916032219/http://www.bigyalta.com.ua/story/1974 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://crimea-portal.gov.ua/ Krimmi Vabariigi Ministrite Nõukogu]
* [http://www.rada.crimea.ua/ Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu]
* [http://tv.crimea.com/ Krimmi teleraadiokompanii]
* [http://blog.gomaailm.ee/magisest-krimmist-kuldsele-musta-mere-rannaliivale Mägisest Krimmist kuldsele Musta mere rannaliivale]
* [http://www.tatar.net Krimmitatarlaste Tatar.Net]
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=7166:eestlased-krimmis&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3039 EESTLASED KRIMMIS] ([[Sirp (ajaleht)|&quot;Sirp&quot;]], 29.10.2004)$
*  07.07.2014, [http://investigator.org.ua/news/131703/print/ РФ отложила финансирование развития Крыма и Севастополя], Центр журналистских расследований
* [[7. oktoober]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/7/7039969/ В аннексированном Крыму исчезают бесследно крымские татары] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Tereza Bond. [http://www.novayagazeta.ru/society/65796.html Saiakesed Krimmiga]. [[Novaja Gazeta]], [[22. oktoober]] 2014 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Shaun Walker. [http://www.theguardian.com/world/2016/jan/19/crimeans-still-tigerish-over-split-with-ukraine No regrets over Ukraine split, but Crimeans want more love from Russia], [[theguardian.com|Guardian]], [[19. jaanuar]] [[2016]] &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=IX62FV9TCSU Dokumentaalfilm &quot;Krimmi kevad&quot;] YouTube (esindab Vene poole seisukohti) 
* [https://www.propastop.org/2023/06/28/narratiivirontgen-krimm-on-poline-vene-ala/ Narratiiviröntgen: Krimm on põline vene ala?] Propastop 28. juuni 2023
* [https://www.rferl.org/a/crimea-ukraine-interactive-map-satellite/32480862.html Interactive Map: Occupied, Militarized Crimea]. RFE/RL, 24. oktoober 2023
{{UKR}}

{{Coordinate |NS=44.933346 |EW=34.099927 |type=landmark |region=UA-43}}

[[Kategooria:Krimm| Krimm]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Ukraina ajaloolised piirkonnad]]</text>
      <sha1>auze95tbkf9opjtcacgl2rivhor6maf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189176</id>
      <parentid>7189174</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:49:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rahvastik */</comment>
      <origin>7189176</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18373" sha1="1n8x2s68311yodd879x7mq7eo60cetn" xml:space="preserve">''See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Krimm (perekonnanimi)]].
{{ajakohasta}}{{allikad}}{{keeletoimeta}}{{NPOV}}
{{Provints
|  nimi = Krimmi Autonoomne Vabariik
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Автономна Республіка Крим | nimi1_latin = (Avtonomna Respublika Krõm)
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Автономная Республика Крым | nimi2_latin = (Avtonomnaja Respublika Krõm)
|  nimi3_keel = krimmitatari | nimi3 = Qırım Muhtar Cumhuriyeti / Къырым Мухтар Джумхуриети
|  lipp = Flag of Crimea.svg
|  lipu_link = [[Krimmi lipp]]
|  vapp = Emblem of Crimea.svg
|  vapi_link = [[Krimmi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 1953700
|  elanikke_seis = 2012
|  keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
|  keskuse_nimi = [[Simferopol]]
|  ametlik_keel = [[vene keel|vene]], [[ukraina keel|ukraina]] ja [[krimmitatari keel|krimmitatari]]
|  haldusüksuse tüüp = Q203323
|  asendikaart = Ukraina
}}
[[Pilt:Crimea republic map.png|pisi]]
'''Krimmi Autonoomne Vabariik''' on ''[[de iure]]'' [[Ukraina]] koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis hõlmab enamiku [[Krimmi poolsaar]]est [[Must meri|Musta mere]] põhjarannikul. Krimmi poolsaare edelaosas asuv [[Sevastopol]] Krimmi vabariigi koosseisu ei kuulu, vaid moodustab eraldi haldusüksuse; samuti ei kuulu Krimmi vabariigi koosseisu [[Arabati säär]]e põhjaosa, mis jääb [[Hersoni oblast]]isse.

''[[De facto]]'' on Krimm alates 2014. aastast okupeeritud, okupeerijaks on Venemaa. Enamik riike, sh Eesti Vabariik, peab Krimmi poolsaare liitmist Venemaaga ebaseaduslikuks ja toimunud liitumisreferendumit kehtetuks ning käsitleb Krimmi Autonoomset Vabariiki ning Sevastopolit jätkuvalt Ukraina territooriumidena.

Krimm on tuntud kuurortpiirkond. Krimmi tuntumad turismilinnad on [[Jalta]], [[Simferopol]], [[Kertš]], [[Alupka]], [[Alušta]], [[Bahtšisarai]] ja [[Sudak]].

==Ajalugu==
Krimmis oli asustus juba [[paleoliitikum]]is. Varaseimad asukad olid mägedes elanud [[taurid]], kelle järgi on poolsaart nimetatud ka '''Tauriaks'''. Madalamate stepialade esimesed asukad olid [[kimmerlased]] ja [[sküüdid]]. Kreeka kolonistid asutasid praeguse Kertši kohale [[7. aastatuhat eKr|7. sajandil eKr]] [[Pantikapaion]]i linna. [[6. aastatuhat eKr|6.]]-[[5. aastatuhat eKr|5. sajandil eKr]] lisandus kreeka [[koloonia]]id veelgi, need ühinesid peagi [[Bosporose kuningriik|Bosporos]]e riigiks. [[1. aastatuhat eKr|1. sajandist eKr]] kuni [[3. sajand]]ini kuulus Krimmi idaosa ja lõunarannik [[Rooma riik|Roomale]], seejärel tungisid sinna [[goodid]] ja [[hunnid]]. [[6. sajand]]il haaras ülemvõimu [[Bütsants]], kelle peamine tugiala oli [[Hersonesos]], aga ka Kertš ja [[Sudak]].

[[1239]]. aastal tungisid [[Stepi-Krimm]]i mongolid ning maa ühendati [[Kuldhord]]iga, kuni [[1443]]. aastal tekkis iseseisev [[Krimmi khaaniriik]]. [[1475]]. aastal vallutas [[Krimmi poolsaar]]e kolmesajaks aastaks [[Osmanite riik]]. Aastast 1475 oli Krimmi khaaniriik vasallisõltuvuses [[Osmanite riik|Osmanite riigist]]. Aja jooksul ([[1502]]) allutas Krimmi khaan ka [[Kuldhord]]i viimased jäänused, [[Suurhord]]i alad keskusega [[Sarai]]s.

[[1774]]. aastal läks Krimm [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja]] lõpetanud [[Küçük Kaynarci rahu]]lepingu alusel [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]]. [[1802]]. aastal moodustati [[Tauria kubermang]] ning sajandi jooksul asendus (osa põgenes Vene võimu vallutuste eest ja Vene Keisririik asustas sinna venelasi) põlisasukatest [[krimmitatarlased|krimmitatarlastest]] rahvastik põhiliselt [[venelased|venelastega]]. Pärast Krimmi sõda (1853–1856) hakkasid tatarlased Krimmi ja [[Põhja-Kaukaasia]] aladelt põgenema [[Osmanite riik]]i ja 1866. aastal arvestati, et Krimmist läks ära üle 231 000 tatarlase&lt;ref&gt;O. Laaman, [https://ida.aule.ee/kirjutised/laaman%20eesti%20asundused%20orig.pdf Eesti asundused Venemaal]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[Meie Tee]], nr 3-4, 1978, lk 49&lt;/ref&gt;. 

Aastatel [[1853]]–[[1856]] toimunud [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] põhisündmused toimusid Krimmis.
{{vaata|Krimmi sõda}}
1860. aastal sündis nüüd Eestis prohvet Maltsvetina tuntud [[Juhan Leinberg]]il mõte oma poolehoidjatega [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] järel [[Osmanite riik]]i lahkunud [[krimmitatarlased|tatarlastest]] Krimmis vabanenud maadele välja rännata. 1862. aasta kevadel jõudsid 700 [[Maltsvetlased|maltsvetlas]]t Krimmi. [[1882]]. aastal ostis [[Johann Köler]] koos eesti asunikega Krimmis suure [[Kuntagani mõis]]a, sattus aga oma [[konsortsium]]iga juba väljamaksete tegemisel rahalistesse raskustesse. [[Mõis]] läks mõne aasta pärast [[oksjon]]ile ja müüdi võlgade katteks ostjaile.&lt;ref&gt;[[Hans Kruus]]. [https://web.archive.org/web/20160325012251/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=417 &quot;Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist&quot;]. Eesti Kirjandusest 3/ 1938&lt;/ref&gt;
{{vaata|Krimmi eestlased}}
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal oli Krimm kuni 1920. aastani [[Peter von Wrangell]]i ja [[Lõuna relvajõud]]ude kontrolli all.

18. oktoobril [[1921]] loodi [[Autonoomne Krimmi Sotsialistlik Nõukogude Vabariik]] [[Venemaa SFNV]] koosseisus (1929. aastast [[Krimmi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] [[Vene NFSV]] koosseisus). [[Krimmitatarlased]] said [[autonoomia]] ning [[krimmitatari keel]] sai Krimmis [[vene keel]]e kõrval ametliku staatuse.
{{vaata|Krimmitatarlaste küüditamine}}
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal aastatel [[1941]]–[[1944]] oli Krimm okupeeritud [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja [[Rumeenia]] vägede poolt. Pärast okupatsiooni lõppemist [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati krimmitatarlased]] [[18. mai]]l (peamiselt [[Stalin]]i algatusel) [[Usbeki NSV]] kõrbealadele ja mujale, [[26. juuni]]l küüditati Krimmist ka armeenlased, bulgaarlased ja kreeklased. [[1945]]. aastal tühistati krimmitatarlaste autonoomia, Krimmi ANSV-st sai [[Krimmi oblast]]. [[1948]]. aastal eraldati [[Sevastopol]] Krimmi oblastist, Sevastopolist sai [[Vene NFSV]] [[keskalluvusega linn]].

19. veebruaril [[1954]] anti Krimmi oblast [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega, mille kinnitas [[26. märts]]il [[NSV Liidu Ülemnõukogu]], üle [[Ukraina NSV]]-le. Koos Krimmi oblastiga sai Ukraina NSV faktiliselt ka Sevastopoli linna, mis juriidiliselt siiski kinnitamist pole leidnud. Sevastopol on olnud ajalooliselt [[Venemaa sõjalaevastik|Venemaa sõjamerelaevastiku]] [[Musta mere laevastik]]u peabaas.

[[1974]]. aastal anti krimmitatarlastele õigus naasta Krimmi. [[1978]]. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn. [[1989]]. aastal algas krimmitatarlaste massiline naasmine Krimmi.

12. veebruaril [[1991]] moodustati [[Ukraina NSV]] koosseisu kuulunud Krimmi oblastist Krimmi ANSV. 4. septembril 1991 võttis Krimmi ANSV Ülemnõukogu vastu Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni. 5. mail [[1992]] võeti vastu dokument Krimmi Vabariigi riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval võttis Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vastu iseseisva Krimmi Vabariigi põhiseaduse. 30. juunil 1992 kirjutati alla seadusele, mis reguleerib Ukraina riigivõimu ja Krimmi Vabariigi võimuorganite volitusi. 4. veebruaril [[1994]] valiti vabariigi presidendiks [[Juri Meškov]]. 20. mail 1994 võeti vastu seadus Krimmi Vabariigi riikluse põhiseaduslike aluste taastamisest.

17. märtsil [[1995]] tühistati Krimmi Vabariigi põhiseadus ja veel mõningad seadused. 4. aprillil [[1996]] töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 21. oktoobril [[1998]]. Põhiseaduse kinnitas [[Ukraina Ülemraada]] 23. detsembril 1998 ning see jõustus 11. jaanuaril [[1999]].

2014. aasta veebruari lõpust, kui Kiievis moodustati Ukraina ajutine valitsus, ei allunud Krimmi Vabariik Kiievi keskvõimule. Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu määras 16. märtsile referendumi vabariigi saatuse üle.&lt;ref name=&quot;1Y9tx&quot; /&gt;

11. märtsil 2014 võttis Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni. 16. märtsil 2014 toimus Krimmi Vabariigis Ukraina ning enamiku kolmandate riikide poolt ebaseaduslikuks peetav referendum, kus 96,77% hääletanuist hääletas Venemaaga liitumise poolt. Suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast on kahtluse alla seadnud nii referendumi legitiimsuse kui ka selle tulemuste õigsuse, kuna referendumi ajal viibisid piirkonnas Venemaa relvajõud ning puudus ligipääs sõltumatutele vaatlejatele. Päev hiljem kuulutas Krimm end iseseisvaks riigiks ning Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu nimetati ümber Krimmi Riiginõukoguks. Hiljem liitusid (õigemini Venemaa liitis) Krimmi autonoomne vabariik ning samal ajal referendumi korraldanud Sevastopoli linn Venemaa Föderatsiooniga. &lt;ref name=&quot;jkZGx&quot; /&gt;

==2014. aasta kriis==
{{vaata|2014. aasta Krimmi kriis}} 
26. veebruaril andis [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] [[Venemaa Föderatsioon]]i lääne- ja kesksõjaväeringkondadele korralduse kontrollida lahinguvalmidust. 27. veebruari varahommikul tungisid Venemaa Föderatsiooni [[Rohelised mehikesed|eraldusmärkideta rünnakrühmlased]] Krimmi ning asusid hõivama Krimmi Vabariigi ja [[Ukraina]] valitsusasutusi. Hõivatud hoonetel heisati Venemaa lipud.

28. veebruaril 2014 registreerisid 16 Venemaa [[Riigiduuma]] saadikut seaduseelnõu Krimmi Vabariigi annekteerimiseks Venemaa Föderatsiooni subjektina.

2. märtsi pärastlõunaks konstateeris [[USA]] välisteenistus, et kogu Krimmi strateegiliselt olulised objektid on Venemaa Föderatsiooni armee kontrolli all. 2. märtsi õhtuks oli Krimmi viidud umbes 15 000 Venemaa sõdurit, kes olid hõivanud kõik lennuväljad ja sadamad, blokeerinud teed ning Ukraina piirivalve- ja sõjaväeüksused nende baasides. Ukraina ametiisikuid ja sõjaväelasi sunniti oma riiki reetma ning vanduma ustavust Venemaa-meelsetele jõududele. Ukraina sõjaväe vastupanu oli kõrgema käsu kohaselt passiivne, hoiduti tulevahetusest sissetungijatega ega reageeritud provokatsioonidele. Ajutine valitsus [[Kiiev]]is kuulutas 2. märtsi hommikul Ukrainas välja üldmobilisatsiooni, kuid ei käskinud asuda sissetungijaid tõrjuma relvadega. Puhkes igakülgne propagandasõda. [[EL]]-i ja [[NATO]] juhid kritiseerisid Putinit ja Venemaad ning ähvardasid tõsiste tagajärgedega (rahvusvaheline boikott ja [[G-8]] liikme staatuse külmutamine).

18. märtsil kirjutati Kremlis alla Krimmi ja Sevastopoli liitumislepingutele Venemaaga. [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] kiitsid lepingud heaks vastavalt 20. ja 21. märtsil.

==Rahvastik==
{{Krimmi rahvused 18-21saj}}
[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Krimmi Vabariigis 2 024 056 inimest, kellest 58,3% olid venelased, 24,3% ukrainlased, 12,1% krimmitatarlased, 1,4% valgevenelased, 0,5% tatarlased, 0,4% armeenlased.&lt;ref name=&quot;ABhgO&quot; /&gt;

1. märtsi seisuga 2013 oli Krimmi vabariigis 1 965 839 elanikku. Koos [[Sevastopol]]i linnaga on Krimmis umbes 2,35 miljonit elanikku, kellest pisut üle kahe kolmandiku (1,6 mln) elab linnades ning 32% maa-asulates.

Suuremad linnad on 
* [[Simferopol]] (u 337 000) 
* [[Kertš]] (u 151 000)
* [[Jevpatorija]] (u 107 000) 
* [[Jalta]] (u 78 000) 
* [[Feodossija]] (u 70 000)
* [[Džankoi]] (u 36 200)
* [[Krasnoperekopsk]] (u 30 200)
* [[Alušta]] (u 28 600)
* [[Bahtšisarai]] (u 26 400)
* [[Sakõ]] (u 23 700)
* [[Armjansk]] (u 22 500)
* [[Bilogirsk]] (u 18 200)
* [[Sudak]] (u 15 400)
* [[Alupka]] (u 9 000)

==Keeled==
Riigikeel on [[ukraina keel]], kuid ametlikud keeled on ka enim kasutatav [[vene keel]] ja krimmitatari keel. Asjaajamine toimub üldiselt vene keeles.

81,3% Krimmi elanike emakeel on [[vene keel]], 9,4% emakeel on krimmitatari keel ja 6,4% emakeel on ukraina keel.&lt;ref name=&quot;aQ0Dn&quot; /&gt;

==Loodus==
[[Pilt:Genova kindlus.Sudak.Krimm.jpg|pisi|Genova kindlus [[Sudak]]i linnas 14.–15. sajandist]]
[[Pilt: Вид на залив Севастополе.jpg|pisi|vasakul|[[Sevastopol]]i laht]]
Mandriga ühendab poolsaart 7–9&amp;nbsp;km laiune [[Perekopi maakitsus]]. Idas eraldab [[Arabati säär|Arabati maasäär]] [[Aasovi meri|Aasovi merest]] madala [[Sõvaš|Sivaši lahe]]. Ligi kolmveerand Krimmist on tüüpiline [[stepp]], lõuna pool kerkib [[Krimmi mäestik]] (165&amp;nbsp;km pikk, kuni 50&amp;nbsp;km lai) ja lõunarannikule jääb 5–12&amp;nbsp;km laiune [[Lähistroopika|lähistroopilise]] taimestikuga madalik. Kolmest [[kuesta]]-tüüpi mäeahelikust põhjapoolseim ulatub 350 m-ni, keskmine 750 m-ni. Pea- ehk Lõunaaheliku harjaks on Babugan-Jailal (jaila tähendab metsata platood) viis peaaegu ühekõrgust tippu, mille seas kõrgeim on [[Roman-Koš]] (1545&amp;nbsp;m), järgnevad [[Demir-Kapu]] (1540&amp;nbsp;m), [[Zeitin-Koš]] (1537), Kemal-Egerek (1529&amp;nbsp;m) ja Eklizi-Burun (1527&amp;nbsp;m) (nn Tšatõrdag Jailal). Turistide seas kindlalt populaarseim on aga [[Ai-Petri]] Jaila (1234&amp;nbsp;m – tipp Bedene-Kõr), kust avaneb suurepärane vaade [[Jalta]] linnale, [[Livaadia palee]]le ja merele.

Jaltast 7&amp;nbsp;km loodes poolel teel Ai-Petri mäele on kogu Ukraina kõrgeim juga [[Utšan-Su]] (tõlkes ´kärme või lendav vesi´), mille 390&amp;nbsp;m kõrguselt astangult langev veesammas on 98 meetrit kõrge. Suvel juga siiski kuivab peaaegu täielikult ja on veerohke lume sulamise ajal ja hilissügisel. Samanimeline jõgi on vaid 8&amp;nbsp;km pikk ja alamjooksul on veel mitu väiksemat juga. Peamiselt [[lubjakivi]]dest koosnevad mäed on tugevalt [[karst]]unud, rohkesti on sügavaid [[kanjon]]eid (Suur Kanjon on 250–320&amp;nbsp;m sügav, 3,5&amp;nbsp;km pikk ja kohati vaid 2–3&amp;nbsp;m lai), kaljulõhanguid ja koopaid. Mitmed lõunaranniku tähelepanuväärsed mäed on [[Vulkanism|vulkaanilise]] päritoluga: [[Karadag]] (574&amp;nbsp;m) ja [[lakoliit]]massiiv [[Aju-Dag]] (572&amp;nbsp;m) kunagise rahvusvahelise pioneerilaagri [[Artek]]i naabruses. Mõlemal mäel on nüüd moodustatud looduskaitsealad. Krimmi lõunaosa on ka [[Seismoloogia|seismiline]] ala. Tugevaid [[maavärin]]aid esineb 2–4 korda sajandis, viimati 1980. aastal. Ajaloo teadaolev tugevaim, kaheksapalline maavärin leidis aset 1875. aasta juulis, rohkem kui 6-palline 1908. a. oktoobris.

Krimmi põhja- ja idaosa kliima on kuiv, sademeid vaid 350–500&amp;nbsp;mm aastas. Kõrgemas osas sajab kuni 1200&amp;nbsp;mm/a ning mägede põhjanõlvult algavad ka poolsaare suuremad jõed Belbek, Katša ja Salgir. Poolsaare põhja- ja idaossa on rajatud niisutuskanal [[Dnepr]]i vete juhtimiseks kuivadele stepialadele. Samas piirkonnas on üle 50 soolajärve, mitmed maardlad sobivad soolade tootmiseks. Kertši poolsaarel on märkimisväärsed [[Rauamaak|rauamaagi]] leiukohad. Poolsaarel leidub [[ravimuda]] ja [[Mineraalvesi|mineraalveeallikaid]].

==Eestlased Krimmis==
{{vaata|Eestlased Krimmis}}
Krimmis tegutseb kolm eesti kultuuriseltsi: Krimmi Eesti Kultuuriselts (asutatud [[8. september|8. septembril]] [[1997]]), Sevastopoli Eesti Kultuuriselts ja Eesti selts [[Krasnodarka]] külas. [[Oleksandrivka (Krasnogvardiiske rajoon)|Oleksandrivka]] (venepäraselt ''Aleksandrovka'') koolis töötab eesti klass.

==Vaata ka==
*[[Krimmi khaaniriik]]
*[[Krimmi ANSV]]
*[[Krimmi oblast]]
*[[Tauria kubermang]]
*[[2014. aasta Krimmi anneksioon]]
*[[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;1Y9tx&quot;&gt;[http://www.rada.crimea.ua/news/06_03_2014_1 Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vabariigi referendumist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jkZGx&quot;&gt;[http://lb.ua/news/2014/03/17/259626_krim_provozglasil_nezavisimost.html Levõi Bereg: Krimm kuulutas välja iseseisvuse]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ABhgO&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Krimmi rahvastik |url=http://otdih-krim.ru/krim/zapobedniki.html |vaadatud=2011-03-16 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209160620/http://otdih-krim.ru/krim/zapobedniki.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aQ0Dn&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.bigyalta.com.ua/story/1974 |pealkiri=Razumkovi Keskuse analüütiline ettekanne Krimmi kohta |vaadatud=2011-03-16 |arhiivimisaeg=2011-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110916032219/http://www.bigyalta.com.ua/story/1974 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://crimea-portal.gov.ua/ Krimmi Vabariigi Ministrite Nõukogu]
* [http://www.rada.crimea.ua/ Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu]
* [http://tv.crimea.com/ Krimmi teleraadiokompanii]
* [http://blog.gomaailm.ee/magisest-krimmist-kuldsele-musta-mere-rannaliivale Mägisest Krimmist kuldsele Musta mere rannaliivale]
* [http://www.tatar.net Krimmitatarlaste Tatar.Net]
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=7166:eestlased-krimmis&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3039 EESTLASED KRIMMIS] ([[Sirp (ajaleht)|&quot;Sirp&quot;]], 29.10.2004)$
*  07.07.2014, [http://investigator.org.ua/news/131703/print/ РФ отложила финансирование развития Крыма и Севастополя], Центр журналистских расследований
* [[7. oktoober]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/7/7039969/ В аннексированном Крыму исчезают бесследно крымские татары] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Tereza Bond. [http://www.novayagazeta.ru/society/65796.html Saiakesed Krimmiga]. [[Novaja Gazeta]], [[22. oktoober]] 2014 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Shaun Walker. [http://www.theguardian.com/world/2016/jan/19/crimeans-still-tigerish-over-split-with-ukraine No regrets over Ukraine split, but Crimeans want more love from Russia], [[theguardian.com|Guardian]], [[19. jaanuar]] [[2016]] &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=IX62FV9TCSU Dokumentaalfilm &quot;Krimmi kevad&quot;] YouTube (esindab Vene poole seisukohti) 
* [https://www.propastop.org/2023/06/28/narratiivirontgen-krimm-on-poline-vene-ala/ Narratiiviröntgen: Krimm on põline vene ala?] Propastop 28. juuni 2023
* [https://www.rferl.org/a/crimea-ukraine-interactive-map-satellite/32480862.html Interactive Map: Occupied, Militarized Crimea]. RFE/RL, 24. oktoober 2023
{{UKR}}

{{Coordinate |NS=44.933346 |EW=34.099927 |type=landmark |region=UA-43}}

[[Kategooria:Krimm| Krimm]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Ukraina ajaloolised piirkonnad]]</text>
      <sha1>1n8x2s68311yodd879x7mq7eo60cetn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Närvikude</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6398</id>
    <revision>
      <id>7188762</id>
      <parentid>7188440</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:46:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Dendriidid */</comment>
      <origin>7188762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71101" sha1="al6r5gy9uv2xxsec1621gjtjr7bi4c0" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib   selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

Tänapäeva neuroteaduses ei käsitata dendriite enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline topoloogia mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid [[lokaalne mikrovõrk|lokaalses mikrovõrgus]] ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale.

Akson on tavaliselt üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ja selle pind on sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt dendriidiogad.

Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnel juhul dendriidilt. Aksoni alguspiirkonnas paiknevad [[aksoniküngas]] ja [[aksoni initsiaalsegment]], kus kujuneb tavaliselt [[aktsioonipotentsiaal]].

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale jaselle lõppharud moodustavad sünaptilisi kontakte teiste neuronite või sihtrakkudega.

Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksonit ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

Akson ehk neuriit erineb tavaliselt dendriitidest selle poolest, et see on peenem, säilitab oma kulgemisel suhteliselt ühtlase läbimõõdu ning selle pind on enamasti sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt ogad ja ebatasasused. Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnel neuronitüübil dendriidist. Neuroni tüübi ja funktsionaalse rolli määramisel on aksoni pikkus, kulg ja hargnemine sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel säilitab akson kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatava pika jätkena ning võib moodustada ühendusi kaugete närvisüsteemi piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need peamiselt [[projektsioonineuron]]itele.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende aksonid müeliniseeruvad tavaliselt varsti pärast lähtumist, kulgevad läbi hall- ja valgeaine ning väljuvad perifeersetesse närvidesse, kus lõppharud moodustavad neuromuskulaarseid sünapse skeletilihastega.

Teiseks kuuluvad siia pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid ei välju närvikeskustest, vaid moodustavad valgeaines juhteteid, ühendades peaaju ja seljaaju eri piirkondi. Mõnel sellisel neuronil võib akson jaguneda T-kujuliselt kaheks pikaks haruks, millest mõlemad annavad kollateraale hallainesse. Eriti pika aksoniga on ajukoore hiidpüramidaalsed neuronid ehk [[Betsi rakud]], mille aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ja osalevad motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka autonoomse närvisüsteemi neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ning näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Tänapäevases neuroteaduses võib närvivõrku kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Sellises käsitluses ei ole närvisignaal üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu topoloogiast: ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja kaugemate piirkondade vahelisest seotusest.

Dendriidipuu määrab suurel määral neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Seetõttu mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid toimivad sageli integratsioonisõlmedena, pika aksoniga neuronid aga ühendavad erinevaid võrgupiirkondi.

Gliaalrakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seetõttu ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson ei säilita kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatavat pikka juhtivat jätket, vaid hargneb peagi ulatuslikuks terminaalseks võrgustikuks. Akson kaotab kiiresti oma individuaalse kuju, jagunedes arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja muutuvad distaalses suunas järjest õhemaks. Selle tulemusena kujuneb tihe aksonaalne arborisatsioon, mida saab dendriidipuust eristada selle järgi, et harud on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga projektsioonineuronid ühendavad närvivõrgu kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid moodustavad lokaalseid mikroahelaid. Nende aksonaalne arborisatsioon suurendab nende mõju väikese ruumilise piirkonna paljudele neuronitele ning võimaldab signaalide peent moduleerimist, võimendamist või pidurdamist.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, neuronipopulatsioonide aktiivsuse sünkroniseerimises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises r ja närvivõrkude dünaamilise stabiilsuse säilitamises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks ajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korv-]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Mõnel juhul paikneb aksonaalne arborisatsioon väga väikeses ruumis ja moodustab äärmiselt tiheda põimiku. Teistel juhtudel kulgeb akson algul pikemalt ilma kõrvalharudeta ning jaguneb alles hiljem mitmeks haruks, millest igaüks moodustab ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes võrkkesta neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

[[Golgi II tüüpi neuron]]itel on seevastu lühike akson, mis kaotab kiiresti omaette kulgeva iseloomu ja jaguneb arvukateks peenikesteks harudeks. Need moodustavad lokaalseid hargnevaid võrgustikke hallaines. Tänapäevases käsitluses vastavad need peamiselt [[interneuron]]itele, mille ülesanne ei ole ühendada kaugeid piirkondi, vaid töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== 

Mõnedes neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik selgelt morfoloogiliselt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või ümberpöördult – kõigil jätketel võivad olla aksonilaadseid tunnuseid.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võib rakukehast lähtuda üks peamine jätke, mis hargneb ulatuslikult paljudeks harudeks ja täidab samaaegselt sisendi vastuvõtu ja lokaalse signaalitöötluse ülesandeid. Mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad kõik jätked aga meenutada aksoni ehitust.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid on kujunenud eelkõige funktsionaalse spetsialiseerumise põhjal. Tänapäeva [[neurobioloogia]]s määratakse jätke identiteeti lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi.

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude suurus on eri loomaliikidel suhteliselt ühesugune, neuronite rakukehade ja jätkete mõõtmed sõltuvad aga tugevalt nende funktsioonist, ühenduste arvust ja organismi suurusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e hiid-[[püramidaalneuron]]id, [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väikseimate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ning mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuronite suurus on seotud nende funktsionaalse rolliga. Suurema dendriidipuuga neuronid vajavad suuremat rakukeha, sest nad töötlevad suuremat hulka sünaptilisi sisendeid ja säilitavad ulatuslikumat rakusisest transpordivõrgustikku.

Neuroni suurus mõjutab tema positsiooni närvivõrgus. 
Suure dendriitpuuga neuronid võivad saada väga palju sisendeid ja olla suure ühenduvusega integratsioonisõlmedena. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja olla ühendussõlmed. Väikese ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Võrdlevad neuroanatoomilised uuringud on näidanud, et sama neuronitüüpi esindavate evolutsiooniliselt homoloogsete neuronite suurus korreleerub üldiselt organismi kehamõõtmetega. Seda seaduspärasust on kirjeldatud nii [[imetajad|imetajatel]] kui ka [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda tuntakse ajalooliselt [[Levi seadus]]e nime all.

Näiteks inimese, hobuse ja veise väikeaju [[Purkinje rakk]]ude, ajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete]] ganglionide neuronite rakukehad on märgatavalt suuremad kui samade neuronitüüpide rakukehad väikestel imetajatel, näiteks hiirtel ja nahkhiirtel. Samalaadset seost on kirjeldatud ka paljudes teistes loomarühmade puhul. See näitab, et neuroni suurus ei ole juhuslik tunnus, vaid on seotud organismi üldise ehituse ja närvisüsteemi organisatsiooniga.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] ilminguna. Suurema keha korral peavad neuronid tagama pikemate ühenduste toimimise, suurema dendriitse vastuvõtupinna, suurema [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] mahu ning suurema ainevahetusliku võimekuse. Seetõttu suureneb koos neuroniga ka tema rakusisese transpordi ja biosünteesi võime.

Rakukeha maht on üldiselt seotud ka dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta suurema hulga sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid vähemal määral, mistõttu tuuma ja tsütoplasma mahu suhe on suuremates neuronites väiksem kui väiksemates.

Võrdlev neuroanatoomia on kirjeldanud ka kvalitatiivseid erinevusi neuronite ehituses. Näiteks suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsetel neuronitel võib rakukeha tsütoplasma moodustada fenestreeritud ehk võrgustikuliselt laienenud raku. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda omal ajal kohastumusena suurema ainevahetusvajaduse tagamiseks. Tänapäeval peetakse selliseid erinevusi eeskätt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguks.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====
20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduvad närviimpulsid jätavad neuronitesse püsivaid materiaalseid muutusi ning võivad põhjustada nende suurenemist analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei aktsepteerita, ennustas see osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletusele pakkusid varast eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenes viimaste [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehade maht ligikaudu kolm korda, sest nende innerveeritav piirkond oli muutunud varasemast suuremaks. Tänapäeval tõlgendatakse seda nähtust neuronite struktuurse plastilisuse ja funktsionaalse kohastumise näitena, mille aluseks on muutunud ühenduvus, suurenenud metaboolsed vajadused ja ulatuslikum [[aksonaalne transport]].

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi laiemalt närvisüsteemi plastilisuse avaldusena. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, neuronite ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ning närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid püsivaid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille korral muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Näiteks võivad pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist alles jäänud neuronid suurendada oma dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et osaliselt kompenseerida kadunud ühendusi.

Tänapäevase võrguteooria seisukohalt tähendab neuroni suuruse või harunemise suurenemine mitte üksnes suuremat rakku, vaid ka muutusi närvivõrgu topoloogias. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron võib vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson võib ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ning suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Seetõttu käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena.

Seega ei ole närvisüsteem staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>al6r5gy9uv2xxsec1621gjtjr7bi4c0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188849</id>
      <parentid>7188762</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:38:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Dendriidid */</comment>
      <origin>7188849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71096" sha1="gx7tj6fzt8cokltb3g3709uqcjv5dhf" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib   selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale.

Akson on tavaliselt üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ja selle pind on sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt dendriidiogad.

Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnel juhul dendriidilt. Aksoni alguspiirkonnas paiknevad [[aksoniküngas]] ja [[aksoni initsiaalsegment]], kus kujuneb tavaliselt [[aktsioonipotentsiaal]].

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale jaselle lõppharud moodustavad sünaptilisi kontakte teiste neuronite või sihtrakkudega.

Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksonit ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

Akson ehk neuriit erineb tavaliselt dendriitidest selle poolest, et see on peenem, säilitab oma kulgemisel suhteliselt ühtlase läbimõõdu ning selle pind on enamasti sile. Erinevalt dendriitidest puuduvad aksonil tavaliselt ogad ja ebatasasused. Akson võib lähtuda otse rakukehast või mõnel neuronitüübil dendriidist. Neuroni tüübi ja funktsionaalse rolli määramisel on aksoni pikkus, kulg ja hargnemine sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel säilitab akson kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatava pika jätkena ning võib moodustada ühendusi kaugete närvisüsteemi piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need peamiselt [[projektsioonineuron]]itele.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende aksonid müeliniseeruvad tavaliselt varsti pärast lähtumist, kulgevad läbi hall- ja valgeaine ning väljuvad perifeersetesse närvidesse, kus lõppharud moodustavad neuromuskulaarseid sünapse skeletilihastega.

Teiseks kuuluvad siia pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid ei välju närvikeskustest, vaid moodustavad valgeaines juhteteid, ühendades peaaju ja seljaaju eri piirkondi. Mõnel sellisel neuronil võib akson jaguneda T-kujuliselt kaheks pikaks haruks, millest mõlemad annavad kollateraale hallainesse. Eriti pika aksoniga on ajukoore hiidpüramidaalsed neuronid ehk [[Betsi rakud]], mille aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ja osalevad motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka autonoomse närvisüsteemi neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ning näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Tänapäevases neuroteaduses võib närvivõrku kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Sellises käsitluses ei ole närvisignaal üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu topoloogiast: ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja kaugemate piirkondade vahelisest seotusest.

Dendriidipuu määrab suurel määral neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Seetõttu mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid toimivad sageli integratsioonisõlmedena, pika aksoniga neuronid aga ühendavad erinevaid võrgupiirkondi.

Gliaalrakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seetõttu ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson ei säilita kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatavat pikka juhtivat jätket, vaid hargneb peagi ulatuslikuks terminaalseks võrgustikuks. Akson kaotab kiiresti oma individuaalse kuju, jagunedes arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja muutuvad distaalses suunas järjest õhemaks. Selle tulemusena kujuneb tihe aksonaalne arborisatsioon, mida saab dendriidipuust eristada selle järgi, et harud on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga projektsioonineuronid ühendavad närvivõrgu kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid moodustavad lokaalseid mikroahelaid. Nende aksonaalne arborisatsioon suurendab nende mõju väikese ruumilise piirkonna paljudele neuronitele ning võimaldab signaalide peent moduleerimist, võimendamist või pidurdamist.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, neuronipopulatsioonide aktiivsuse sünkroniseerimises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises r ja närvivõrkude dünaamilise stabiilsuse säilitamises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks ajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korv-]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Mõnel juhul paikneb aksonaalne arborisatsioon väga väikeses ruumis ja moodustab äärmiselt tiheda põimiku. Teistel juhtudel kulgeb akson algul pikemalt ilma kõrvalharudeta ning jaguneb alles hiljem mitmeks haruks, millest igaüks moodustab ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes võrkkesta neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

[[Golgi II tüüpi neuron]]itel on seevastu lühike akson, mis kaotab kiiresti omaette kulgeva iseloomu ja jaguneb arvukateks peenikesteks harudeks. Need moodustavad lokaalseid hargnevaid võrgustikke hallaines. Tänapäevases käsitluses vastavad need peamiselt [[interneuron]]itele, mille ülesanne ei ole ühendada kaugeid piirkondi, vaid töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== 

Mõnedes neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik selgelt morfoloogiliselt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või ümberpöördult – kõigil jätketel võivad olla aksonilaadseid tunnuseid.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võib rakukehast lähtuda üks peamine jätke, mis hargneb ulatuslikult paljudeks harudeks ja täidab samaaegselt sisendi vastuvõtu ja lokaalse signaalitöötluse ülesandeid. Mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad kõik jätked aga meenutada aksoni ehitust.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid on kujunenud eelkõige funktsionaalse spetsialiseerumise põhjal. Tänapäeva [[neurobioloogia]]s määratakse jätke identiteeti lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi.

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude suurus on eri loomaliikidel suhteliselt ühesugune, neuronite rakukehade ja jätkete mõõtmed sõltuvad aga tugevalt nende funktsioonist, ühenduste arvust ja organismi suurusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e hiid-[[püramidaalneuron]]id, [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väikseimate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ning mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuronite suurus on seotud nende funktsionaalse rolliga. Suurema dendriidipuuga neuronid vajavad suuremat rakukeha, sest nad töötlevad suuremat hulka sünaptilisi sisendeid ja säilitavad ulatuslikumat rakusisest transpordivõrgustikku.

Neuroni suurus mõjutab tema positsiooni närvivõrgus. 
Suure dendriitpuuga neuronid võivad saada väga palju sisendeid ja olla suure ühenduvusega integratsioonisõlmedena. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja olla ühendussõlmed. Väikese ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Võrdlevad neuroanatoomilised uuringud on näidanud, et sama neuronitüüpi esindavate evolutsiooniliselt homoloogsete neuronite suurus korreleerub üldiselt organismi kehamõõtmetega. Seda seaduspärasust on kirjeldatud nii [[imetajad|imetajatel]] kui ka [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda tuntakse ajalooliselt [[Levi seadus]]e nime all.

Näiteks inimese, hobuse ja veise väikeaju [[Purkinje rakk]]ude, ajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete]] ganglionide neuronite rakukehad on märgatavalt suuremad kui samade neuronitüüpide rakukehad väikestel imetajatel, näiteks hiirtel ja nahkhiirtel. Samalaadset seost on kirjeldatud ka paljudes teistes loomarühmade puhul. See näitab, et neuroni suurus ei ole juhuslik tunnus, vaid on seotud organismi üldise ehituse ja närvisüsteemi organisatsiooniga.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] ilminguna. Suurema keha korral peavad neuronid tagama pikemate ühenduste toimimise, suurema dendriitse vastuvõtupinna, suurema [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] mahu ning suurema ainevahetusliku võimekuse. Seetõttu suureneb koos neuroniga ka tema rakusisese transpordi ja biosünteesi võime.

Rakukeha maht on üldiselt seotud ka dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta suurema hulga sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid vähemal määral, mistõttu tuuma ja tsütoplasma mahu suhe on suuremates neuronites väiksem kui väiksemates.

Võrdlev neuroanatoomia on kirjeldanud ka kvalitatiivseid erinevusi neuronite ehituses. Näiteks suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsetel neuronitel võib rakukeha tsütoplasma moodustada fenestreeritud ehk võrgustikuliselt laienenud raku. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda omal ajal kohastumusena suurema ainevahetusvajaduse tagamiseks. Tänapäeval peetakse selliseid erinevusi eeskätt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguks.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====
20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduvad närviimpulsid jätavad neuronitesse püsivaid materiaalseid muutusi ning võivad põhjustada nende suurenemist analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei aktsepteerita, ennustas see osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletusele pakkusid varast eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenes viimaste [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehade maht ligikaudu kolm korda, sest nende innerveeritav piirkond oli muutunud varasemast suuremaks. Tänapäeval tõlgendatakse seda nähtust neuronite struktuurse plastilisuse ja funktsionaalse kohastumise näitena, mille aluseks on muutunud ühenduvus, suurenenud metaboolsed vajadused ja ulatuslikum [[aksonaalne transport]].

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi laiemalt närvisüsteemi plastilisuse avaldusena. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, neuronite ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ning närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid püsivaid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille korral muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Näiteks võivad pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist alles jäänud neuronid suurendada oma dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et osaliselt kompenseerida kadunud ühendusi.

Tänapäevase võrguteooria seisukohalt tähendab neuroni suuruse või harunemise suurenemine mitte üksnes suuremat rakku, vaid ka muutusi närvivõrgu topoloogias. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron võib vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson võib ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ning suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Seetõttu käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena.

Seega ei ole närvisüsteem staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>gx7tj6fzt8cokltb3g3709uqcjv5dhf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188922</id>
      <parentid>7188849</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:54:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Akson */</comment>
      <origin>7188922</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71381" sha1="ocxwe7f5tqs9s327l0s2clc21uu2dy2" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib   selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

===Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel säilitab akson kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatava pika jätkena ning võib moodustada ühendusi kaugete närvisüsteemi piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need peamiselt [[projektsioonineuron]]itele.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende aksonid müeliniseeruvad tavaliselt varsti pärast lähtumist, kulgevad läbi hall- ja valgeaine ning väljuvad perifeersetesse närvidesse, kus lõppharud moodustavad neuromuskulaarseid sünapse skeletilihastega.

Teiseks kuuluvad siia pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid ei välju närvikeskustest, vaid moodustavad valgeaines juhteteid, ühendades peaaju ja seljaaju eri piirkondi. Mõnel sellisel neuronil võib akson jaguneda T-kujuliselt kaheks pikaks haruks, millest mõlemad annavad kollateraale hallainesse. Eriti pika aksoniga on ajukoore hiidpüramidaalsed neuronid ehk [[Betsi rakud]], mille aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ja osalevad motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka autonoomse närvisüsteemi neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ning näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Tänapäevases neuroteaduses võib närvivõrku kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Sellises käsitluses ei ole närvisignaal üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu topoloogiast: ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja kaugemate piirkondade vahelisest seotusest.

Dendriidipuu määrab suurel määral neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Seetõttu mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid toimivad sageli integratsioonisõlmedena, pika aksoniga neuronid aga ühendavad erinevaid võrgupiirkondi.

Gliaalrakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seetõttu ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson ei säilita kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatavat pikka juhtivat jätket, vaid hargneb peagi ulatuslikuks terminaalseks võrgustikuks. Akson kaotab kiiresti oma individuaalse kuju, jagunedes arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja muutuvad distaalses suunas järjest õhemaks. Selle tulemusena kujuneb tihe aksonaalne arborisatsioon, mida saab dendriidipuust eristada selle järgi, et harud on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga projektsioonineuronid ühendavad närvivõrgu kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid moodustavad lokaalseid mikroahelaid. Nende aksonaalne arborisatsioon suurendab nende mõju väikese ruumilise piirkonna paljudele neuronitele ning võimaldab signaalide peent moduleerimist, võimendamist või pidurdamist.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, neuronipopulatsioonide aktiivsuse sünkroniseerimises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises r ja närvivõrkude dünaamilise stabiilsuse säilitamises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks ajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korv-]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Mõnel juhul paikneb aksonaalne arborisatsioon väga väikeses ruumis ja moodustab äärmiselt tiheda põimiku. Teistel juhtudel kulgeb akson algul pikemalt ilma kõrvalharudeta ning jaguneb alles hiljem mitmeks haruks, millest igaüks moodustab ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes võrkkesta neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

[[Golgi II tüüpi neuron]]itel on seevastu lühike akson, mis kaotab kiiresti omaette kulgeva iseloomu ja jaguneb arvukateks peenikesteks harudeks. Need moodustavad lokaalseid hargnevaid võrgustikke hallaines. Tänapäevases käsitluses vastavad need peamiselt [[interneuron]]itele, mille ülesanne ei ole ühendada kaugeid piirkondi, vaid töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== 

Mõnedes neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik selgelt morfoloogiliselt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või ümberpöördult – kõigil jätketel võivad olla aksonilaadseid tunnuseid.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võib rakukehast lähtuda üks peamine jätke, mis hargneb ulatuslikult paljudeks harudeks ja täidab samaaegselt sisendi vastuvõtu ja lokaalse signaalitöötluse ülesandeid. Mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad kõik jätked aga meenutada aksoni ehitust.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid on kujunenud eelkõige funktsionaalse spetsialiseerumise põhjal. Tänapäeva [[neurobioloogia]]s määratakse jätke identiteeti lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi.

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude suurus on eri loomaliikidel suhteliselt ühesugune, neuronite rakukehade ja jätkete mõõtmed sõltuvad aga tugevalt nende funktsioonist, ühenduste arvust ja organismi suurusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e hiid-[[püramidaalneuron]]id, [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väikseimate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ning mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuronite suurus on seotud nende funktsionaalse rolliga. Suurema dendriidipuuga neuronid vajavad suuremat rakukeha, sest nad töötlevad suuremat hulka sünaptilisi sisendeid ja säilitavad ulatuslikumat rakusisest transpordivõrgustikku.

Neuroni suurus mõjutab tema positsiooni närvivõrgus. 
Suure dendriitpuuga neuronid võivad saada väga palju sisendeid ja olla suure ühenduvusega integratsioonisõlmedena. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja olla ühendussõlmed. Väikese ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Võrdlevad neuroanatoomilised uuringud on näidanud, et sama neuronitüüpi esindavate evolutsiooniliselt homoloogsete neuronite suurus korreleerub üldiselt organismi kehamõõtmetega. Seda seaduspärasust on kirjeldatud nii [[imetajad|imetajatel]] kui ka [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda tuntakse ajalooliselt [[Levi seadus]]e nime all.

Näiteks inimese, hobuse ja veise väikeaju [[Purkinje rakk]]ude, ajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete]] ganglionide neuronite rakukehad on märgatavalt suuremad kui samade neuronitüüpide rakukehad väikestel imetajatel, näiteks hiirtel ja nahkhiirtel. Samalaadset seost on kirjeldatud ka paljudes teistes loomarühmade puhul. See näitab, et neuroni suurus ei ole juhuslik tunnus, vaid on seotud organismi üldise ehituse ja närvisüsteemi organisatsiooniga.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] ilminguna. Suurema keha korral peavad neuronid tagama pikemate ühenduste toimimise, suurema dendriitse vastuvõtupinna, suurema [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] mahu ning suurema ainevahetusliku võimekuse. Seetõttu suureneb koos neuroniga ka tema rakusisese transpordi ja biosünteesi võime.

Rakukeha maht on üldiselt seotud ka dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta suurema hulga sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid vähemal määral, mistõttu tuuma ja tsütoplasma mahu suhe on suuremates neuronites väiksem kui väiksemates.

Võrdlev neuroanatoomia on kirjeldanud ka kvalitatiivseid erinevusi neuronite ehituses. Näiteks suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsetel neuronitel võib rakukeha tsütoplasma moodustada fenestreeritud ehk võrgustikuliselt laienenud raku. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda omal ajal kohastumusena suurema ainevahetusvajaduse tagamiseks. Tänapäeval peetakse selliseid erinevusi eeskätt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguks.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====
20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduvad närviimpulsid jätavad neuronitesse püsivaid materiaalseid muutusi ning võivad põhjustada nende suurenemist analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei aktsepteerita, ennustas see osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletusele pakkusid varast eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenes viimaste [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehade maht ligikaudu kolm korda, sest nende innerveeritav piirkond oli muutunud varasemast suuremaks. Tänapäeval tõlgendatakse seda nähtust neuronite struktuurse plastilisuse ja funktsionaalse kohastumise näitena, mille aluseks on muutunud ühenduvus, suurenenud metaboolsed vajadused ja ulatuslikum [[aksonaalne transport]].

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi laiemalt närvisüsteemi plastilisuse avaldusena. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, neuronite ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ning närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid püsivaid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille korral muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Näiteks võivad pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist alles jäänud neuronid suurendada oma dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et osaliselt kompenseerida kadunud ühendusi.

Tänapäevase võrguteooria seisukohalt tähendab neuroni suuruse või harunemise suurenemine mitte üksnes suuremat rakku, vaid ka muutusi närvivõrgu topoloogias. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron võib vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson võib ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ning suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Seetõttu käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena.

Seega ei ole närvisüsteem staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>ocxwe7f5tqs9s327l0s2clc21uu2dy2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188924</id>
      <parentid>7188922</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:54:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Akson= */</comment>
      <origin>7188924</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71382" sha1="24rxjb3vwvc4c95lwcnbwcdf59g6zlr" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib   selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel säilitab akson kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatava pika jätkena ning võib moodustada ühendusi kaugete närvisüsteemi piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need peamiselt [[projektsioonineuron]]itele.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende aksonid müeliniseeruvad tavaliselt varsti pärast lähtumist, kulgevad läbi hall- ja valgeaine ning väljuvad perifeersetesse närvidesse, kus lõppharud moodustavad neuromuskulaarseid sünapse skeletilihastega.

Teiseks kuuluvad siia pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid ei välju närvikeskustest, vaid moodustavad valgeaines juhteteid, ühendades peaaju ja seljaaju eri piirkondi. Mõnel sellisel neuronil võib akson jaguneda T-kujuliselt kaheks pikaks haruks, millest mõlemad annavad kollateraale hallainesse. Eriti pika aksoniga on ajukoore hiidpüramidaalsed neuronid ehk [[Betsi rakud]], mille aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ja osalevad motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka autonoomse närvisüsteemi neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ning näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Tänapäevases neuroteaduses võib närvivõrku kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Sellises käsitluses ei ole närvisignaal üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu topoloogiast: ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja kaugemate piirkondade vahelisest seotusest.

Dendriidipuu määrab suurel määral neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Seetõttu mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid toimivad sageli integratsioonisõlmedena, pika aksoniga neuronid aga ühendavad erinevaid võrgupiirkondi.

Gliaalrakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seetõttu ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson ei säilita kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatavat pikka juhtivat jätket, vaid hargneb peagi ulatuslikuks terminaalseks võrgustikuks. Akson kaotab kiiresti oma individuaalse kuju, jagunedes arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja muutuvad distaalses suunas järjest õhemaks. Selle tulemusena kujuneb tihe aksonaalne arborisatsioon, mida saab dendriidipuust eristada selle järgi, et harud on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga projektsioonineuronid ühendavad närvivõrgu kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid moodustavad lokaalseid mikroahelaid. Nende aksonaalne arborisatsioon suurendab nende mõju väikese ruumilise piirkonna paljudele neuronitele ning võimaldab signaalide peent moduleerimist, võimendamist või pidurdamist.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, neuronipopulatsioonide aktiivsuse sünkroniseerimises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises r ja närvivõrkude dünaamilise stabiilsuse säilitamises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks ajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korv-]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Mõnel juhul paikneb aksonaalne arborisatsioon väga väikeses ruumis ja moodustab äärmiselt tiheda põimiku. Teistel juhtudel kulgeb akson algul pikemalt ilma kõrvalharudeta ning jaguneb alles hiljem mitmeks haruks, millest igaüks moodustab ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes võrkkesta neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

[[Golgi II tüüpi neuron]]itel on seevastu lühike akson, mis kaotab kiiresti omaette kulgeva iseloomu ja jaguneb arvukateks peenikesteks harudeks. Need moodustavad lokaalseid hargnevaid võrgustikke hallaines. Tänapäevases käsitluses vastavad need peamiselt [[interneuron]]itele, mille ülesanne ei ole ühendada kaugeid piirkondi, vaid töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== 

Mõnedes neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik selgelt morfoloogiliselt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või ümberpöördult – kõigil jätketel võivad olla aksonilaadseid tunnuseid.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võib rakukehast lähtuda üks peamine jätke, mis hargneb ulatuslikult paljudeks harudeks ja täidab samaaegselt sisendi vastuvõtu ja lokaalse signaalitöötluse ülesandeid. Mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad kõik jätked aga meenutada aksoni ehitust.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid on kujunenud eelkõige funktsionaalse spetsialiseerumise põhjal. Tänapäeva [[neurobioloogia]]s määratakse jätke identiteeti lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi.

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude suurus on eri loomaliikidel suhteliselt ühesugune, neuronite rakukehade ja jätkete mõõtmed sõltuvad aga tugevalt nende funktsioonist, ühenduste arvust ja organismi suurusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e hiid-[[püramidaalneuron]]id, [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väikseimate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ning mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuronite suurus on seotud nende funktsionaalse rolliga. Suurema dendriidipuuga neuronid vajavad suuremat rakukeha, sest nad töötlevad suuremat hulka sünaptilisi sisendeid ja säilitavad ulatuslikumat rakusisest transpordivõrgustikku.

Neuroni suurus mõjutab tema positsiooni närvivõrgus. 
Suure dendriitpuuga neuronid võivad saada väga palju sisendeid ja olla suure ühenduvusega integratsioonisõlmedena. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja olla ühendussõlmed. Väikese ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Võrdlevad neuroanatoomilised uuringud on näidanud, et sama neuronitüüpi esindavate evolutsiooniliselt homoloogsete neuronite suurus korreleerub üldiselt organismi kehamõõtmetega. Seda seaduspärasust on kirjeldatud nii [[imetajad|imetajatel]] kui ka [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda tuntakse ajalooliselt [[Levi seadus]]e nime all.

Näiteks inimese, hobuse ja veise väikeaju [[Purkinje rakk]]ude, ajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete]] ganglionide neuronite rakukehad on märgatavalt suuremad kui samade neuronitüüpide rakukehad väikestel imetajatel, näiteks hiirtel ja nahkhiirtel. Samalaadset seost on kirjeldatud ka paljudes teistes loomarühmade puhul. See näitab, et neuroni suurus ei ole juhuslik tunnus, vaid on seotud organismi üldise ehituse ja närvisüsteemi organisatsiooniga.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] ilminguna. Suurema keha korral peavad neuronid tagama pikemate ühenduste toimimise, suurema dendriitse vastuvõtupinna, suurema [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] mahu ning suurema ainevahetusliku võimekuse. Seetõttu suureneb koos neuroniga ka tema rakusisese transpordi ja biosünteesi võime.

Rakukeha maht on üldiselt seotud ka dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta suurema hulga sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid vähemal määral, mistõttu tuuma ja tsütoplasma mahu suhe on suuremates neuronites väiksem kui väiksemates.

Võrdlev neuroanatoomia on kirjeldanud ka kvalitatiivseid erinevusi neuronite ehituses. Näiteks suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsetel neuronitel võib rakukeha tsütoplasma moodustada fenestreeritud ehk võrgustikuliselt laienenud raku. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda omal ajal kohastumusena suurema ainevahetusvajaduse tagamiseks. Tänapäeval peetakse selliseid erinevusi eeskätt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguks.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====
20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduvad närviimpulsid jätavad neuronitesse püsivaid materiaalseid muutusi ning võivad põhjustada nende suurenemist analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei aktsepteerita, ennustas see osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletusele pakkusid varast eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenes viimaste [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehade maht ligikaudu kolm korda, sest nende innerveeritav piirkond oli muutunud varasemast suuremaks. Tänapäeval tõlgendatakse seda nähtust neuronite struktuurse plastilisuse ja funktsionaalse kohastumise näitena, mille aluseks on muutunud ühenduvus, suurenenud metaboolsed vajadused ja ulatuslikum [[aksonaalne transport]].

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi laiemalt närvisüsteemi plastilisuse avaldusena. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, neuronite ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ning närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid püsivaid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille korral muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Näiteks võivad pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist alles jäänud neuronid suurendada oma dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et osaliselt kompenseerida kadunud ühendusi.

Tänapäevase võrguteooria seisukohalt tähendab neuroni suuruse või harunemise suurenemine mitte üksnes suuremat rakku, vaid ka muutusi närvivõrgu topoloogias. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron võib vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson võib ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ning suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Seetõttu käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena.

Seega ei ole närvisüsteem staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>24rxjb3vwvc4c95lwcnbwcdf59g6zlr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188940</id>
      <parentid>7188924</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:09:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Neuron */</comment>
      <origin>7188940</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71452" sha1="afwjpl38blhbrft2c5288sigep4d6mq" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi need mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, projektsioonineuron aga määratletakse peamiselt ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]]. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] [[skeletilihas]]tega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.
====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ning näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.


====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson ei säilita kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatavat pikka juhtivat jätket, vaid hargneb peagi ulatuslikuks terminaalseks võrgustikuks. Akson kaotab kiiresti oma individuaalse kuju, jagunedes arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja muutuvad distaalses suunas järjest õhemaks. Selle tulemusena kujuneb tihe aksonaalne arborisatsioon, mida saab dendriidipuust eristada selle järgi, et harud on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga projektsioonineuronid ühendavad närvivõrgu kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid moodustavad lokaalseid mikroahelaid. Nende aksonaalne arborisatsioon suurendab nende mõju väikese ruumilise piirkonna paljudele neuronitele ning võimaldab signaalide peent moduleerimist, võimendamist või pidurdamist.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, neuronipopulatsioonide aktiivsuse sünkroniseerimises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises r ja närvivõrkude dünaamilise stabiilsuse säilitamises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks ajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korv-]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Mõnel juhul paikneb aksonaalne arborisatsioon väga väikeses ruumis ja moodustab äärmiselt tiheda põimiku. Teistel juhtudel kulgeb akson algul pikemalt ilma kõrvalharudeta ning jaguneb alles hiljem mitmeks haruks, millest igaüks moodustab ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes võrkkesta neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

[[Golgi II tüüpi neuron]]itel on seevastu lühike akson, mis kaotab kiiresti omaette kulgeva iseloomu ja jaguneb arvukateks peenikesteks harudeks. Need moodustavad lokaalseid hargnevaid võrgustikke hallaines. Tänapäevases käsitluses vastavad need peamiselt [[interneuron]]itele, mille ülesanne ei ole ühendada kaugeid piirkondi, vaid töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== 

Mõnedes neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik selgelt morfoloogiliselt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või ümberpöördult – kõigil jätketel võivad olla aksonilaadseid tunnuseid.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võib rakukehast lähtuda üks peamine jätke, mis hargneb ulatuslikult paljudeks harudeks ja täidab samaaegselt sisendi vastuvõtu ja lokaalse signaalitöötluse ülesandeid. Mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad kõik jätked aga meenutada aksoni ehitust.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid on kujunenud eelkõige funktsionaalse spetsialiseerumise põhjal. Tänapäeva [[neurobioloogia]]s määratakse jätke identiteeti lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi.

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude suurus on eri loomaliikidel suhteliselt ühesugune, neuronite rakukehade ja jätkete mõõtmed sõltuvad aga tugevalt nende funktsioonist, ühenduste arvust ja organismi suurusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e hiid-[[püramidaalneuron]]id, [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väikseimate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ning mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuronite suurus on seotud nende funktsionaalse rolliga. Suurema dendriidipuuga neuronid vajavad suuremat rakukeha, sest nad töötlevad suuremat hulka sünaptilisi sisendeid ja säilitavad ulatuslikumat rakusisest transpordivõrgustikku.

Neuroni suurus mõjutab tema positsiooni närvivõrgus. 
Suure dendriitpuuga neuronid võivad saada väga palju sisendeid ja olla suure ühenduvusega integratsioonisõlmedena. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja olla ühendussõlmed. Väikese ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Võrdlevad neuroanatoomilised uuringud on näidanud, et sama neuronitüüpi esindavate evolutsiooniliselt homoloogsete neuronite suurus korreleerub üldiselt organismi kehamõõtmetega. Seda seaduspärasust on kirjeldatud nii [[imetajad|imetajatel]] kui ka [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda tuntakse ajalooliselt [[Levi seadus]]e nime all.

Näiteks inimese, hobuse ja veise väikeaju [[Purkinje rakk]]ude, ajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete]] ganglionide neuronite rakukehad on märgatavalt suuremad kui samade neuronitüüpide rakukehad väikestel imetajatel, näiteks hiirtel ja nahkhiirtel. Samalaadset seost on kirjeldatud ka paljudes teistes loomarühmade puhul. See näitab, et neuroni suurus ei ole juhuslik tunnus, vaid on seotud organismi üldise ehituse ja närvisüsteemi organisatsiooniga.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] ilminguna. Suurema keha korral peavad neuronid tagama pikemate ühenduste toimimise, suurema dendriitse vastuvõtupinna, suurema [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] mahu ning suurema ainevahetusliku võimekuse. Seetõttu suureneb koos neuroniga ka tema rakusisese transpordi ja biosünteesi võime.

Rakukeha maht on üldiselt seotud ka dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta suurema hulga sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid vähemal määral, mistõttu tuuma ja tsütoplasma mahu suhe on suuremates neuronites väiksem kui väiksemates.

Võrdlev neuroanatoomia on kirjeldanud ka kvalitatiivseid erinevusi neuronite ehituses. Näiteks suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsetel neuronitel võib rakukeha tsütoplasma moodustada fenestreeritud ehk võrgustikuliselt laienenud raku. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda omal ajal kohastumusena suurema ainevahetusvajaduse tagamiseks. Tänapäeval peetakse selliseid erinevusi eeskätt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguks.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====
20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduvad närviimpulsid jätavad neuronitesse püsivaid materiaalseid muutusi ning võivad põhjustada nende suurenemist analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei aktsepteerita, ennustas see osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletusele pakkusid varast eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenes viimaste [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehade maht ligikaudu kolm korda, sest nende innerveeritav piirkond oli muutunud varasemast suuremaks. Tänapäeval tõlgendatakse seda nähtust neuronite struktuurse plastilisuse ja funktsionaalse kohastumise näitena, mille aluseks on muutunud ühenduvus, suurenenud metaboolsed vajadused ja ulatuslikum [[aksonaalne transport]].

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi laiemalt närvisüsteemi plastilisuse avaldusena. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, neuronite ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ning närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid püsivaid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille korral muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Näiteks võivad pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist alles jäänud neuronid suurendada oma dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et osaliselt kompenseerida kadunud ühendusi.

Tänapäevase võrguteooria seisukohalt tähendab neuroni suuruse või harunemise suurenemine mitte üksnes suuremat rakku, vaid ka muutusi närvivõrgu topoloogias. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron võib vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson võib ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ning suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Seetõttu käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena.

Seega ei ole närvisüsteem staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>afwjpl38blhbrft2c5288sigep4d6mq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188977</id>
      <parentid>7188940</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:47:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Neuron */</comment>
      <origin>7188977</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="72034" sha1="bt83a72j24g96pwzc7kp5r4zf9bmht2" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.


====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson ei säilita kogu oma kulgemise vältel selgelt eristatavat pikka juhtivat jätket, vaid hargneb peagi ulatuslikuks terminaalseks võrgustikuks. Akson kaotab kiiresti oma individuaalse kuju, jagunedes arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja muutuvad distaalses suunas järjest õhemaks. Selle tulemusena kujuneb tihe aksonaalne arborisatsioon, mida saab dendriidipuust eristada selle järgi, et harud on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga projektsioonineuronid ühendavad närvivõrgu kaugemaid piirkondi, lühikese aksoniga neuronid moodustavad lokaalseid mikroahelaid. Nende aksonaalne arborisatsioon suurendab nende mõju väikese ruumilise piirkonna paljudele neuronitele ning võimaldab signaalide peent moduleerimist, võimendamist või pidurdamist.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, neuronipopulatsioonide aktiivsuse sünkroniseerimises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises r ja närvivõrkude dünaamilise stabiilsuse säilitamises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks ajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korv-]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Mõnel juhul paikneb aksonaalne arborisatsioon väga väikeses ruumis ja moodustab äärmiselt tiheda põimiku. Teistel juhtudel kulgeb akson algul pikemalt ilma kõrvalharudeta ning jaguneb alles hiljem mitmeks haruks, millest igaüks moodustab ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes võrkkesta neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

[[Golgi II tüüpi neuron]]itel on seevastu lühike akson, mis kaotab kiiresti omaette kulgeva iseloomu ja jaguneb arvukateks peenikesteks harudeks. Need moodustavad lokaalseid hargnevaid võrgustikke hallaines. Tänapäevases käsitluses vastavad need peamiselt [[interneuron]]itele, mille ülesanne ei ole ühendada kaugeid piirkondi, vaid töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== 

Mõnedes neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik selgelt morfoloogiliselt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või ümberpöördult – kõigil jätketel võivad olla aksonilaadseid tunnuseid.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võib rakukehast lähtuda üks peamine jätke, mis hargneb ulatuslikult paljudeks harudeks ja täidab samaaegselt sisendi vastuvõtu ja lokaalse signaalitöötluse ülesandeid. Mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad kõik jätked aga meenutada aksoni ehitust.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid on kujunenud eelkõige funktsionaalse spetsialiseerumise põhjal. Tänapäeva [[neurobioloogia]]s määratakse jätke identiteeti lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi.

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude suurus on eri loomaliikidel suhteliselt ühesugune, neuronite rakukehade ja jätkete mõõtmed sõltuvad aga tugevalt nende funktsioonist, ühenduste arvust ja organismi suurusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e hiid-[[püramidaalneuron]]id, [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väikseimate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ning mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuronite suurus on seotud nende funktsionaalse rolliga. Suurema dendriidipuuga neuronid vajavad suuremat rakukeha, sest nad töötlevad suuremat hulka sünaptilisi sisendeid ja säilitavad ulatuslikumat rakusisest transpordivõrgustikku.

Neuroni suurus mõjutab tema positsiooni närvivõrgus. 
Suure dendriitpuuga neuronid võivad saada väga palju sisendeid ja olla suure ühenduvusega integratsioonisõlmedena. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja olla ühendussõlmed. Väikese ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Võrdlevad neuroanatoomilised uuringud on näidanud, et sama neuronitüüpi esindavate evolutsiooniliselt homoloogsete neuronite suurus korreleerub üldiselt organismi kehamõõtmetega. Seda seaduspärasust on kirjeldatud nii [[imetajad|imetajatel]] kui ka [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda tuntakse ajalooliselt [[Levi seadus]]e nime all.

Näiteks inimese, hobuse ja veise väikeaju [[Purkinje rakk]]ude, ajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete]] ganglionide neuronite rakukehad on märgatavalt suuremad kui samade neuronitüüpide rakukehad väikestel imetajatel, näiteks hiirtel ja nahkhiirtel. Samalaadset seost on kirjeldatud ka paljudes teistes loomarühmade puhul. See näitab, et neuroni suurus ei ole juhuslik tunnus, vaid on seotud organismi üldise ehituse ja närvisüsteemi organisatsiooniga.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] ilminguna. Suurema keha korral peavad neuronid tagama pikemate ühenduste toimimise, suurema dendriitse vastuvõtupinna, suurema [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] mahu ning suurema ainevahetusliku võimekuse. Seetõttu suureneb koos neuroniga ka tema rakusisese transpordi ja biosünteesi võime.

Rakukeha maht on üldiselt seotud ka dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta suurema hulga sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid vähemal määral, mistõttu tuuma ja tsütoplasma mahu suhe on suuremates neuronites väiksem kui väiksemates.

Võrdlev neuroanatoomia on kirjeldanud ka kvalitatiivseid erinevusi neuronite ehituses. Näiteks suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsetel neuronitel võib rakukeha tsütoplasma moodustada fenestreeritud ehk võrgustikuliselt laienenud raku. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda omal ajal kohastumusena suurema ainevahetusvajaduse tagamiseks. Tänapäeval peetakse selliseid erinevusi eeskätt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguks.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====
20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduvad närviimpulsid jätavad neuronitesse püsivaid materiaalseid muutusi ning võivad põhjustada nende suurenemist analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei aktsepteerita, ennustas see osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletusele pakkusid varast eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenes viimaste [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehade maht ligikaudu kolm korda, sest nende innerveeritav piirkond oli muutunud varasemast suuremaks. Tänapäeval tõlgendatakse seda nähtust neuronite struktuurse plastilisuse ja funktsionaalse kohastumise näitena, mille aluseks on muutunud ühenduvus, suurenenud metaboolsed vajadused ja ulatuslikum [[aksonaalne transport]].

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi laiemalt närvisüsteemi plastilisuse avaldusena. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, neuronite ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ning närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid püsivaid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille korral muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Näiteks võivad pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist alles jäänud neuronid suurendada oma dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et osaliselt kompenseerida kadunud ühendusi.

Tänapäevase võrguteooria seisukohalt tähendab neuroni suuruse või harunemise suurenemine mitte üksnes suuremat rakku, vaid ka muutusi närvivõrgu topoloogias. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron võib vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson võib ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ning suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Seetõttu käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena.

Seega ei ole närvisüsteem staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>bt83a72j24g96pwzc7kp5r4zf9bmht2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188984</id>
      <parentid>7188977</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:55:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid) */</comment>
      <origin>7188984</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="72031" sha1="p8oqsecmpt1f17jbcwnompvrsakwe8e" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.


====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== 

Mõnedes neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik selgelt morfoloogiliselt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või ümberpöördult – kõigil jätketel võivad olla aksonilaadseid tunnuseid.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võib rakukehast lähtuda üks peamine jätke, mis hargneb ulatuslikult paljudeks harudeks ja täidab samaaegselt sisendi vastuvõtu ja lokaalse signaalitöötluse ülesandeid. Mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad kõik jätked aga meenutada aksoni ehitust.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid on kujunenud eelkõige funktsionaalse spetsialiseerumise põhjal. Tänapäeva [[neurobioloogia]]s määratakse jätke identiteeti lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi.

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude suurus on eri loomaliikidel suhteliselt ühesugune, neuronite rakukehade ja jätkete mõõtmed sõltuvad aga tugevalt nende funktsioonist, ühenduste arvust ja organismi suurusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e hiid-[[püramidaalneuron]]id, [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väikseimate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ning mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuronite suurus on seotud nende funktsionaalse rolliga. Suurema dendriidipuuga neuronid vajavad suuremat rakukeha, sest nad töötlevad suuremat hulka sünaptilisi sisendeid ja säilitavad ulatuslikumat rakusisest transpordivõrgustikku.

Neuroni suurus mõjutab tema positsiooni närvivõrgus. 
Suure dendriitpuuga neuronid võivad saada väga palju sisendeid ja olla suure ühenduvusega integratsioonisõlmedena. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja olla ühendussõlmed. Väikese ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Võrdlevad neuroanatoomilised uuringud on näidanud, et sama neuronitüüpi esindavate evolutsiooniliselt homoloogsete neuronite suurus korreleerub üldiselt organismi kehamõõtmetega. Seda seaduspärasust on kirjeldatud nii [[imetajad|imetajatel]] kui ka [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda tuntakse ajalooliselt [[Levi seadus]]e nime all.

Näiteks inimese, hobuse ja veise väikeaju [[Purkinje rakk]]ude, ajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete]] ganglionide neuronite rakukehad on märgatavalt suuremad kui samade neuronitüüpide rakukehad väikestel imetajatel, näiteks hiirtel ja nahkhiirtel. Samalaadset seost on kirjeldatud ka paljudes teistes loomarühmade puhul. See näitab, et neuroni suurus ei ole juhuslik tunnus, vaid on seotud organismi üldise ehituse ja närvisüsteemi organisatsiooniga.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] ilminguna. Suurema keha korral peavad neuronid tagama pikemate ühenduste toimimise, suurema dendriitse vastuvõtupinna, suurema [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] mahu ning suurema ainevahetusliku võimekuse. Seetõttu suureneb koos neuroniga ka tema rakusisese transpordi ja biosünteesi võime.

Rakukeha maht on üldiselt seotud ka dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta suurema hulga sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid vähemal määral, mistõttu tuuma ja tsütoplasma mahu suhe on suuremates neuronites väiksem kui väiksemates.

Võrdlev neuroanatoomia on kirjeldanud ka kvalitatiivseid erinevusi neuronite ehituses. Näiteks suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsetel neuronitel võib rakukeha tsütoplasma moodustada fenestreeritud ehk võrgustikuliselt laienenud raku. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda omal ajal kohastumusena suurema ainevahetusvajaduse tagamiseks. Tänapäeval peetakse selliseid erinevusi eeskätt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguks.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====
20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduvad närviimpulsid jätavad neuronitesse püsivaid materiaalseid muutusi ning võivad põhjustada nende suurenemist analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei aktsepteerita, ennustas see osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletusele pakkusid varast eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenes viimaste [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehade maht ligikaudu kolm korda, sest nende innerveeritav piirkond oli muutunud varasemast suuremaks. Tänapäeval tõlgendatakse seda nähtust neuronite struktuurse plastilisuse ja funktsionaalse kohastumise näitena, mille aluseks on muutunud ühenduvus, suurenenud metaboolsed vajadused ja ulatuslikum [[aksonaalne transport]].

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi laiemalt närvisüsteemi plastilisuse avaldusena. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, neuronite ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ning närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid püsivaid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille korral muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Näiteks võivad pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist alles jäänud neuronid suurendada oma dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et osaliselt kompenseerida kadunud ühendusi.

Tänapäevase võrguteooria seisukohalt tähendab neuroni suuruse või harunemise suurenemine mitte üksnes suuremat rakku, vaid ka muutusi närvivõrgu topoloogias. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron võib vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson võib ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ning suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Seetõttu käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena.

Seega ei ole närvisüsteem staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>p8oqsecmpt1f17jbcwnompvrsakwe8e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188985</id>
      <parentid>7188984</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:04:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu */</comment>
      <origin>7188985</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="72447" sha1="pgwhg8lwyf3f26doh1cnnxbbmum5tg5" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.


====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude suurus on eri loomaliikidel suhteliselt ühesugune, neuronite rakukehade ja jätkete mõõtmed sõltuvad aga tugevalt nende funktsioonist, ühenduste arvust ja organismi suurusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e hiid-[[püramidaalneuron]]id, [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väikseimate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ning mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuronite suurus on seotud nende funktsionaalse rolliga. Suurema dendriidipuuga neuronid vajavad suuremat rakukeha, sest nad töötlevad suuremat hulka sünaptilisi sisendeid ja säilitavad ulatuslikumat rakusisest transpordivõrgustikku.

Neuroni suurus mõjutab tema positsiooni närvivõrgus. 
Suure dendriitpuuga neuronid võivad saada väga palju sisendeid ja olla suure ühenduvusega integratsioonisõlmedena. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja olla ühendussõlmed. Väikese ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Võrdlevad neuroanatoomilised uuringud on näidanud, et sama neuronitüüpi esindavate evolutsiooniliselt homoloogsete neuronite suurus korreleerub üldiselt organismi kehamõõtmetega. Seda seaduspärasust on kirjeldatud nii [[imetajad|imetajatel]] kui ka [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda tuntakse ajalooliselt [[Levi seadus]]e nime all.

Näiteks inimese, hobuse ja veise väikeaju [[Purkinje rakk]]ude, ajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete]] ganglionide neuronite rakukehad on märgatavalt suuremad kui samade neuronitüüpide rakukehad väikestel imetajatel, näiteks hiirtel ja nahkhiirtel. Samalaadset seost on kirjeldatud ka paljudes teistes loomarühmade puhul. See näitab, et neuroni suurus ei ole juhuslik tunnus, vaid on seotud organismi üldise ehituse ja närvisüsteemi organisatsiooniga.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] ilminguna. Suurema keha korral peavad neuronid tagama pikemate ühenduste toimimise, suurema dendriitse vastuvõtupinna, suurema [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] mahu ning suurema ainevahetusliku võimekuse. Seetõttu suureneb koos neuroniga ka tema rakusisese transpordi ja biosünteesi võime.

Rakukeha maht on üldiselt seotud ka dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta suurema hulga sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid vähemal määral, mistõttu tuuma ja tsütoplasma mahu suhe on suuremates neuronites väiksem kui väiksemates.

Võrdlev neuroanatoomia on kirjeldanud ka kvalitatiivseid erinevusi neuronite ehituses. Näiteks suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsetel neuronitel võib rakukeha tsütoplasma moodustada fenestreeritud ehk võrgustikuliselt laienenud raku. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda omal ajal kohastumusena suurema ainevahetusvajaduse tagamiseks. Tänapäeval peetakse selliseid erinevusi eeskätt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguks.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====
20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduvad närviimpulsid jätavad neuronitesse püsivaid materiaalseid muutusi ning võivad põhjustada nende suurenemist analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei aktsepteerita, ennustas see osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletusele pakkusid varast eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenes viimaste [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehade maht ligikaudu kolm korda, sest nende innerveeritav piirkond oli muutunud varasemast suuremaks. Tänapäeval tõlgendatakse seda nähtust neuronite struktuurse plastilisuse ja funktsionaalse kohastumise näitena, mille aluseks on muutunud ühenduvus, suurenenud metaboolsed vajadused ja ulatuslikum [[aksonaalne transport]].

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi laiemalt närvisüsteemi plastilisuse avaldusena. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, neuronite ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ning närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid püsivaid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille korral muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Näiteks võivad pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist alles jäänud neuronid suurendada oma dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et osaliselt kompenseerida kadunud ühendusi.

Tänapäevase võrguteooria seisukohalt tähendab neuroni suuruse või harunemise suurenemine mitte üksnes suuremat rakku, vaid ka muutusi närvivõrgu topoloogias. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron võib vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson võib ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ning suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Seetõttu käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena.

Seega ei ole närvisüsteem staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>pgwhg8lwyf3f26doh1cnnxbbmum5tg5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189008</id>
      <parentid>7188985</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:59:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Suurus */</comment>
      <origin>7189008</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="72421" sha1="8jso2kx1iyhbdofm7i5peytlndq0z6s" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.


====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>8jso2kx1iyhbdofm7i5peytlndq0z6s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189009</id>
      <parentid>7189008</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:00:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Üleminekurühm */</comment>
      <origin>7189009</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="72419" sha1="ntd4an1n5ureovubzt0xiupvlcg36aw" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>ntd4an1n5ureovubzt0xiupvlcg36aw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189032</id>
      <parentid>7189009</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:26:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sünapsid */</comment>
      <origin>7189032</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="86332" sha1="lg43b6vseyx07f4ucqx1iwg9bi0bcnt" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
Närvikoe omadus reageerida organismi seisundi muutustele on üks organismide kõige fundamentaalsemaid omadusi. See avaldub ka kõige lihtsamatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste mehhanismide kaudu ilma spetsiaalsete närvistruktuurideta. [[Loomad]]el on selleks kujunenud spetsiaalne kude – närvikude –, mille ülesanne on signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine teistele rakkudele, mis vastavad kas liikumise või ainevahetuse muutustega, näiteks sekretsiooni kaudu.

Keerukama organisatsiooniga loomadel ei piirdu närvikude üksnes signaalide juhtimisega, vaid integreerib organismi eri osade aktiivsuse ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Tekib hajusalt ja lokaalselt organiseerunud, kuid funktsionaalselt koordineeritud signaalivõrgustik, mis erineb humoraalsetest regulatsioonimehhanismidest. Selleks peab närvikude moodustama ulatusliku kontaktvõrgustiku, milles neuronid suhtlevad pikkade rakujätkete – aksonite ja dendriitide – ning sünapside kaudu.

Võrguteoreetiline vaade närvikoele

Tänapäeval kirjeldatakse närvikude keeruka dünaamilise [[graaf]]ina, kus neuronid vastavad tippudele ja sünapsid servadele, aksonid ja [[dendriidipuu]]d moodustavad suunatud ja kaalutud ühenduste struktuurid ning [[signaaliedastus]] on muutuvat protsess selles võrgus. Selline närvivõrk on sageli segatüüpi astmejaotusega, väikese maailma omadustega, kõrge klastrumise ja lühikeste teepikkustega ning selgelt modulaarse organisatsiooniga. Funktsionaalsed alavõrgud saavad  seal õppimisele ja kogemuse põhjal dünaamiliselt ümber organiseeruda. Sellepärast saab [[närvisüsteem]]i käsitada plastilise muutuva infotöötlusvõrguna, mille lokaalsed muutused võivad mõjutada globaalseid funktsionaalseid seisundeid.

[[Käsnad]]el närvikude puudub. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], mis paikneb [[epidermis]]e all [[mesoglea]] läheduses. Neuronid on seal organiseerunud hajusaks retikulaarseks võrgustikuks, millel puudub keskne integratsioonikeskus, ja signaalid levivad selles võrgus mitmes suunas, võimaldades lihtsaid, kuid koordineeritud kontraktsioonvastuseid. Ka [[lameussid]]el on hajus epidermisealune närvivõrk, kuid lisandub selge anteroposterioorne organisatsioon: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad [[pikinärvitüvi|pikinärvitüved]], mida ühendavad ristühendused. 

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] on neuronite rakukehad koondunud segmentaalsetesse ganglionidesse, piirdenärvisüsteem aga koosneb peamiselt närvikiududest ehk aksonikimpudest, mis ühendavad ganglione ja [[innervatsioon|innerveerivad]] sihtkudesid. Tundlikke neuroneid leidub ka hajusalt keha kattekudedes. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], mis moodustab väga tiheda dendriitide, aksonite ja sünapside põimiku, ning seda ümbritsev perifeerne rakukehade tsoon, kus paiknevad neuronite rakukehad. See on lokaalne integratsioonikeskus, kus signaalid koonduvad, enne kui need teistesse võrgusõlmedesse levivad.

Selgroogsetel on närvisüsteem selgelt jaotunud kesknärvisüsteemiks, mis koosneb peaajust ja seljaajust, ning piirdenärvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Neuronite rakukehad paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemi hallaines ja perifeersetes ganglionides, aksonid aga  moodustavad valgeaine ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus ei ole üksnes morfoloogiline, vaid kajastab ka funktsionaalset võrgustruktuuri: hallaine moodustab tiheda klastriga lokaalsed integratsioonivõrgud, kus toimub informatsiooni töötlemine, valgeaine aga on pikkade ühenduskanalite süsteem, mis võimaldab eri ajupiirkondade kiiret suhtlust. Gliaalrakud, sealhulgas astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümirakud, moodustavad regulatiivse tugivõrgustiku, mis osaleb sünaptilise ülekande, ainevahetuse, müeliniseerumise, immuunvastuse ja närvikoe plastilisuse reguleerimises.

Küps neuron koosneb tavaliselt rakukehast, dendriitidest ja aksonist. Rakukehal on metaboolne ja integratiivne roll, dendriidid võtavad vastu sisendsignaale jaakson juhib väljundsignaale teiste neuronite või [[efektorrakk]]udeni. Neuronit võib käsitada suunatud informatsioonitöötluse sõlmena, mille aktiivsus sõltub sisendsignaalide kaalutud summast, mille tulemusena tekib või ei teki [[aktsioonipotentsiaal]].

Närvikude on evolutsiooniliselt varakult tekkinud ning selle organiseerumine on liikunud hajuast närvivõrgust järjest suurema tsentraliseerituse ja modulaarse spetsialiseerumise suunas. Tänapäeval ei käsitata neid vorme eraldi tüüpidena, vaid  närvivõrgu erinevate topoloogiliste seisunditena, mis erinevad tsentraliseerituse, ühenduvuse ja modulaarse struktuuri astmelt.

Lülijalgsetel ja limustel on ganglionid tugevalt spetsialiseerunud lokaalsed integratsioonikeskused, mis võivad täita keerukaid arvutuslikke funktsioone, sealhulgas integreerida sensoorse informatsiooni ja koordineerida motoorset käitumist. Nende närvivõrk sisaldab nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse, mille tasakaal mõjutab võrgu dünaamikat: elektrilised sünapsid soodustavad sünkroniseeritust, keemilised sünapsid aga võimaldavad suuremat plastilisust ja modulatsiooni.

Selgroogsetele on iseloomulik ulatuslik müeliniseerumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust ja suurendab signaaliedastuse kiirust, ja hierarhiliselt organiseerunud ühenduvus. Samuti on märkimisväärselt arenenud gliiarakkude funktsionaalne mitmekesisus, mis mõjutab aktiivselt närvivõrgu tööd. Imetajatel on eriti tugevalt väljendunud sünaptiline plastilisus, mis moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise rakulise aluse.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>lg43b6vseyx07f4ucqx1iwg9bi0bcnt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189033</id>
      <parentid>7189032</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:34:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mitmekesisus ja evolutsioon */</comment>
      <origin>7189033</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87070" sha1="61v5u7tv1qg59o96ja8nazfwm9nla3t" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Mitmekesisus ja evolutsioon==
==Evolutsioon===

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate signaalivõrgustike kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ning koordineeritud vastuste kujundamine.

Reageerimisvõime keskkonnamuutustele on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kus signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud kude – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ning lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks eelduseks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varast organisatsioonivormi, kus informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised närvitüved. Närvitüvesid ühendavad ristühendused, moodustades varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, samal ajal kui aksonikimbud moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus kajastab närvivõrgu erinevaid funktsioone: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad eri närvisüsteemi piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt]]id, [[oligodendrotsüüt]]id, [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>61v5u7tv1qg59o96ja8nazfwm9nla3t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189034</id>
      <parentid>7189033</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:35:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mitmekesisus ja evolutsioon */</comment>
      <origin>7189034</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87038" sha1="6zb27gk0wzs9ta4vgadp7tspk03ko6q" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon===

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate signaalivõrgustike kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ning koordineeritud vastuste kujundamine.

Reageerimisvõime keskkonnamuutustele on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kus signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud kude – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ning lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks eelduseks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varast organisatsioonivormi, kus informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised närvitüved. Närvitüvesid ühendavad ristühendused, moodustades varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, samal ajal kui aksonikimbud moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus kajastab närvivõrgu erinevaid funktsioone: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad eri närvisüsteemi piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt]]id, [[oligodendrotsüüt]]id, [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>6zb27gk0wzs9ta4vgadp7tspk03ko6q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189035</id>
      <parentid>7189034</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:35:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Evolutsioon= */</comment>
      <origin>7189035</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87037" sha1="erpmjqlgx8txkwsjouyzpxn7srybb02" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate signaalivõrgustike kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ning koordineeritud vastuste kujundamine.

Reageerimisvõime keskkonnamuutustele on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kus signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud kude – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ning lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks eelduseks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varast organisatsioonivormi, kus informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised närvitüved. Närvitüvesid ühendavad ristühendused, moodustades varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, samal ajal kui aksonikimbud moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus kajastab närvivõrgu erinevaid funktsioone: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad eri närvisüsteemi piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt]]id, [[oligodendrotsüüt]]id, [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Juba 19. sajandist alates kinnistus arusaam, et rakukeha on ärritusi vastuvõttev ja neid integreeriv keskus, samas kui jätked moodustavad [[juhteteed]].

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i, mis võimaldas nähtavaks teha üksikuid neuroneid ja nende jätkeid ning selgitada närvikoe ehitust ja neuronitevahelisi seoseid. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõikeid järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]]ga. Koes tekkis must [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] sade, mis immutas üksikuid rakke koos nende jätketega ja muutis need mikroskoobis nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid vaid üksikud rakud koos nende jätketega, mis võimaldas jälgida nende kulgu ja omavahelisi kontakte, ilma et naaberrakkude jätked oleksid need ära varjanud.

Golgi meetod oli otsustava tähtsusega [[neuroniteooria]] kujunemisel, sest see võimaldas esmakordselt selgelt eristada üksikuid neuroneid ja nende morfoloogiat. Golgi ise tõlgendas närvisüsteemi retikulaarteooria vaimus, eeldades, et  närvikude moodustab ühtse võrgustiku.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>erpmjqlgx8txkwsjouyzpxn7srybb02</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189046</id>
      <parentid>7189035</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T01:17:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Uurimislugu */</comment>
      <origin>7189046</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="90150" sha1="3da7qhykjmrmkif3cups4jtbcl74icq" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate signaalivõrgustike kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ning koordineeritud vastuste kujundamine.

Reageerimisvõime keskkonnamuutustele on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kus signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud kude – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ning lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks eelduseks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varast organisatsioonivormi, kus informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised närvitüved. Närvitüvesid ühendavad ristühendused, moodustades varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, samal ajal kui aksonikimbud moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus kajastab närvivõrgu erinevaid funktsioone: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad eri närvisüsteemi piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt]]id, [[oligodendrotsüüt]]id, [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuls, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal  närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>3da7qhykjmrmkif3cups4jtbcl74icq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189049</id>
      <parentid>7189046</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T01:42:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Suurus */</comment>
      <origin>7189049</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="93472" sha1="qqvglx7w20ns3obvodez5yeg7h0tffi" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv. See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate signaalivõrgustike kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ning koordineeritud vastuste kujundamine.

Reageerimisvõime keskkonnamuutustele on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kus signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud kude – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ning lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks eelduseks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varast organisatsioonivormi, kus informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised närvitüved. Närvitüvesid ühendavad ristühendused, moodustades varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, samal ajal kui aksonikimbud moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus kajastab närvivõrgu erinevaid funktsioone: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad eri närvisüsteemi piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt]]id, [[oligodendrotsüüt]]id, [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuls, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal  närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>qqvglx7w20ns3obvodez5yeg7h0tffi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189052</id>
      <parentid>7189049</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T01:55:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Evolutsioon */</comment>
      <origin>7189052</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="93522" sha1="lqzz6mrafczmarzy7v36v1i26375du7" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Neuronite suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv. See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine.

Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused jalõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuls, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal  närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>lqzz6mrafczmarzy7v36v1i26375du7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189127</id>
      <parentid>7189052</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:42:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rakukeha */</comment>
      <origin>7189127</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="106255" sha1="952m776wzcq4k6p6kjs26ub5nfe8xe7" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Rakukehade suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Tsütoskelett ja neurofibrillid===

Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi.

Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega.

[[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti [[akson]]i läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini.

[[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel.

[[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]].

Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse.

Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport.

Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme.

Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes.

[[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua.

Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.

Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni.

Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.

Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].

Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.

Erinevate neuronitüüpide vahel oli neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga oli ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille oli vähem.

Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.

Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed paisendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri. Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id.

Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].

Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke:

*I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks;
*II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.

Rakusisene neurofibrillivõrk jätkus otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.

Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtusid aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.

Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel.

Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.

Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillaarne süsteem lähtus peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalesid aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.

Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist.

Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäevane rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega.

Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.

Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.

Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.

Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust.

Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.

Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele.

Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes.

Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv. See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine.

Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused jalõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuls, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal  närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>952m776wzcq4k6p6kjs26ub5nfe8xe7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189135</id>
      <parentid>7189127</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:33:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Neuroni jätked */</comment>
      <origin>7189135</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="109996" sha1="9up5flu3kjy1g2mr9qbarnu90kdm36q" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Rakukehade suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Tsütoskelett ja neurofibrillid===

Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi.

Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega.

[[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti [[akson]]i läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini.

[[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel.

[[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]].

Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse.

Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport.

Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme.

Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes.

[[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua.

Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.

Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni.

Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.

Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].

Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.

Erinevate neuronitüüpide vahel oli neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga oli ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille oli vähem.

Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.

Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed paisendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri. Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id.

Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].

Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke:

*I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks;
*II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.

Rakusisene neurofibrillivõrk jätkus otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.

Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtusid aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.

Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel.

Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.

Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillaarne süsteem lähtus peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalesid aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.

Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist.

Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäevane rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega.

Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.

Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.

Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.

Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust.

Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.

Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele.

Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes.

Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas.

===[[Golgi perifeerne aparaat]]===
{{Vaata ka|}}
Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks. Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises.

Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leidusid erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ning et see aparaat näis olevat seotud ümbritseva koega.

[[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitlesid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena. Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud.

[[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.


===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

[[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]].

Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine.

Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure.

Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]].

Seetõttu võib Golgi ajaloolise &quot;toitva funktsiooni&quot; tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv. See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine.

Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused jalõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuls, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal  närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>9up5flu3kjy1g2mr9qbarnu90kdm36q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189145</id>
      <parentid>7189135</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:06:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Golgi perifeerne aparaat */</comment>
      <origin>7189145</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="114857" sha1="kozyzgvigmsvzp3lytaa4ejw5or3a05" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Rakukehade suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Tsütoskelett ja neurofibrillid===

Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi.

Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega.

[[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti [[akson]]i läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini.

[[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel.

[[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]].

Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse.

Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport.

Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme.

Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes.

[[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua.

Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.

Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni.

Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.

Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].

Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.

Erinevate neuronitüüpide vahel oli neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga oli ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille oli vähem.

Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.

Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed paisendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri. Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id.

Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].

Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke:

*I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks;
*II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.

Rakusisene neurofibrillivõrk jätkus otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.

Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtusid aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.

Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel.

Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.

Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillaarne süsteem lähtus peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalesid aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.

Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist.

Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäevane rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega.

Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.

Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.

Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.

Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust.

Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.

Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele.

Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes.

Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas.

===[[Golgi perifeerne aparaat]]===
{{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}}
Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks. Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises.

Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leidusid erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ning et see aparaat näis olevat seotud ümbritseva koega.

[[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitlesid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena. Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud.

[[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.

===Nissli substants===
{{Vaata|Nissli substants}}
[Nissli substants]] ehk tigroidsubstants ehk kromofiilne substants on neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide proksimaalsetes (rakukehale lähedastes) osades paiknev [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja sellega seotud [[ribosoom]]ide kogum. See sisaldab rohkesti [[ribosomaalne RNA|ribosomaalset RNA-d]] ja osaleb neuronis [[valgusüntees]]is. Nissli substants on seega neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiline väljendus.

Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, kus rakukeha ja dendriitide algusosad vajavad ulatuslikku valgusünteesi. See puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnas ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest aksonites ei paikne tavaliselt karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal viisil nagu rakukehas ja dendriitides. Samuti väheneb selle hulk dendriitide peenemates distaalsetes harudes.

Nissli substantsi hulk sõltub neuroni suurusest ja ainevahetuslikust aktiivsusest. Suurtes neuronites on seda rohkesti, väikestes neuronites võib seda olla vähe või see ei ole tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerneuron]]ites). Nissli substantsi esineb ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti. Erinevalt neurofilamentidest ei ole Nissli substants neuronitele eriomane struktuur, vaid kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide kogum, mille põhifunktsioon on valkude süntees. See ei osale otseselt närviimpulsi juhtimises, vaid toetab neuroni ainevahetust ja talitlust.

Nissli substantsi tänapäevane mõiste põhineb selle ajaloolisel avastamisel [[Franz Nissl]]i poolt, kes kirjeldas neuronite tsütoplasmas värvuvat teralist ainet. Varajases [[neurohistoloogia]]s nimetati seda kromofiilseks substantsiks, sest see värvus tugevasti teatud [[alusvärv]]idega.

Nissli substantsil on afiinsus [[tiasiinirühma alusvärvid]]e, näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinise]] suhtes. Seda nimetati ajalooliselt [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]], sest värvumine ilmneb ka [[peitsaine]]te lisamiseta. [[Kroomisoolad]]ega töötlemine võib selle värvumist vähendada või muuta.

Värvitud preparaatides ilmub Nissli substants väikeste terakeste või kogumikena. Kui terakesed paiknevad tsütoplasmas hajusalt, omandab rakukeha peeneteralise ehk &quot;pulbrilise&quot; välimuse. Sageli kogunevad need aga suuremateks kogumikeks, mille tõttu rakukeha muutub vöödiliseks. Sellepärast nimetas Nissl selle tigroidsubstantsiks.

Varajase neurohistoloogia järgi ei pidanud tigroidsubstantsi siiski neuronitele nii eriomaseks kui neurofibrille. Seda leidub peamiselt selgroogsete suurte ja keskmise suurusega neuronite [[rakukeha]]s ning dendriitide algusosas. See puudus piirkonnas, kuhu koonduvadd aksoni neurofibrillid, samuti kogu aksoni ulatuses ja peenemates dendriidiharudes.

Tigroidsubstantsi hulga ja neuroni suuruse vahel märgati seost: suuremates neuronites on seda rohkem, väikestes rakkudes vähem või see puudub seal valgusmikroskoobiga nähtaval kujul. Seda leiti ka mõnede, kuid mitte kõigi selgrootute neuronitest. Sellest järeldati juba varakult, et tigroidsubstants ei ole erinevalt neurofibrillidest neuroni põhifunktsiooni määrav struktuur.

Tigroidsubstantsi jaotuse põhjal püüti luua neuronitee klassifikatsioone, kuid need osutusid vähetähtsaks. Samuti uuriti selle seost neurofibrillidega. Mõnedes neuronites paistsid tigroidsubstantsi kogumikud paiknevat piirkondades, kus neurofibrillaarne võrgustik on tihedam, kuid need kaks struktuuri ei langenud täielikult kokku. See näitas juba varakult, et tigroidsubstants ei ole lihtsalt neurofibrillide vahele jääv täitematerjal.

Nii Nissli substantsi kui ka neurofibrillide puhul arutleti selle üle, kas preparaatides nähtavad struktuurid eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt fikseerimise ja värvimise tulemusena. Tigroidsubstantsi puhul arvati, et fikseerimine võib muuta tsütoplasmas hajusamalt paikneva aine teraliseks nähtuseks.

Tänapäeval on teada, et Nissli substants ei ole pelk fikseerimisest tekkinud pseudostruktuur. Preparaatides nähtav teraline kuju on küll suuresti seotud töötlemismeetoditega, kuid selle alus on neuroni tegelik rakusisene organiseeritus – kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide paiknemine.

Nissli substantsi jaotuse püsivus eri tüüpi neuronites ja selle iseloomulikud muutused kahjustuste korral näitavad, et tegu on neuroni tegeliku struktuurse tunnusega. Tänapäeval kasutatakse Nissli substantsi eelkõige neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

[[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]].

Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine.

Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure.

Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]].

Seetõttu võib Golgi ajaloolise &quot;toitva funktsiooni&quot; tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv. See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine.

Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused jalõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuls, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal  närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>kozyzgvigmsvzp3lytaa4ejw5or3a05</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189148</id>
      <parentid>7189145</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:23:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nissli substants */</comment>
      <origin>7189148</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="116380" sha1="17u0t2dap6mlga2z7uedecp269a8412" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Rakukehade suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Tsütoskelett ja neurofibrillid===

Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi.

Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega.

[[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti [[akson]]i läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini.

[[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel.

[[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]].

Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse.

Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport.

Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme.

Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes.

[[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua.

Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.

Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni.

Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.

Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].

Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.

Erinevate neuronitüüpide vahel oli neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga oli ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille oli vähem.

Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.

Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed paisendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri. Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id.

Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].

Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke:

*I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks;
*II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.

Rakusisene neurofibrillivõrk jätkus otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.

Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtusid aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.

Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel.

Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.

Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillaarne süsteem lähtus peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalesid aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.

Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist.

Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäevane rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega.

Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.

Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.

Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.

Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust.

Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.

Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele.

Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes.

Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas.

===[[Golgi perifeerne aparaat]]===
{{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}}
Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks. Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises.

Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leidusid erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ning et see aparaat näis olevat seotud ümbritseva koega.

[[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitlesid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena. Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud.

[[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.

===Nissli substants===
{{Vaata|Nissli substants}}
Nissli substants ehk tigroidsubstants ehk kromofiilne substants on neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide proksimaalsetes (rakukehale lähedastes) osades paiknev [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja sellega seotud [[ribosoom]]ide kogum. See sisaldab rohkesti [[ribosomaalne RNA|ribosomaalset RNA-d]] ja osaleb neuronis [[valgusüntees]]is. Nissli substants on seega neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiline väljendus.

Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, kus rakukeha ja dendriitide algusosad vajavad ulatuslikku valgusünteesi. See puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnas ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest aksonites ei paikne tavaliselt karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal viisil nagu rakukehas ja dendriitides. Samuti väheneb selle hulk dendriitide peenemates distaalsetes harudes.

Nissli substantsi hulk sõltub neuroni suurusest ja ainevahetuslikust aktiivsusest. Suurtes neuronites on seda rohkesti, väikestes neuronites võib seda olla vähe või see ei ole tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerneuron]]ites). Nissli substantsi esineb ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti. Erinevalt neurofilamentidest ei ole Nissli substants neuronitele eriomane struktuur, vaid kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide kogum, mille põhifunktsioon on valgusüntees. See ei osale otseselt närviimpulsi juhtimises, vaid toetab neuroni ainevahetust ja talitlust.

Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suuresti kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Nagu neurofibrillide puhulgi, arutleti ka tigroidaine puhuk, kas [[preparaat]]ides nähtav teraline struktuur eksisteerib elusrakus juba samal kujul või tekib see alles histoloogilise töötlemise käigus. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes omistati kromofiilsele substantsile tiheda [[geelifaas]]i seisund, milles see võis elusraku tsütoplasmas olla hajusamalt ja ühtlasemalt jaotunud. Geelifaasist rääkides ei peetud silmas, nagu neuronis leiduks eraldi geelitaoline organell, vaid mõiste pärines  pärines 19. sajandi ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]]st ja jutt oli tsütoplasma organiseeritud, kuid valgusmikroskoobi all veel mitteteralisest olekust. Tänapäevase arusaama järgi ei esine Nissli substants elusrakus tõenäoliselt fikseeritud terakeste kujul, nagu seda nähakse histoloogilistes preparaatides. See vastab peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidele, nendega seotud [[ribosoom]]idele ja ribonukleoproteiinsetele kompleksidele, mille ruumiline organiseeritus muutub fikseerimise ja värvimise käigus nähtavaks. Fikseerimisprotsess põhjustab valkude ja ribonukleoproteiinsete komplekside sadestumist ja muudab selle rakusisese organiseerituse nähtavaks teraliste või tigroidsete kogumikena. Seega ei ole Nissli substants pelk [[artefakt]], kuid selle valgusmikroskoopiline teraline kuju on suurel määral mõjutatud preparatsioonimeetodist. 

Nissli substantsi tänapäevane mõiste põhineb selle ajaloolisel avastamisel [[Franz Nissl]]i poolt, kes kirjeldas neuronite tsütoplasmas värvuvat teralist ainet. Varajases [[neurohistoloogia]]s nimetati seda kromofiilseks substantsiks, sest see värvus tugevasti teatud [[alusvärv]]idega.

Nissli substantsil on afiinsus [[tiasiinirühma alusvärvid]]e, näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinise]] suhtes. Seda nimetati ajalooliselt [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]], sest värvumine ilmneb ka [[peitsaine]]te lisamiseta. [[Kroomisoolad]]ega töötlemine võib selle värvumist vähendada või muuta.

Värvitud preparaatides ilmub Nissli substants väikeste terakeste või kogumikena. Kui terakesed paiknevad tsütoplasmas hajusalt, omandab rakukeha peeneteralise ehk &quot;pulbrilise&quot; välimuse. Sageli kogunevad need aga suuremateks kogumikeks, mille tõttu rakukeha muutub vöödiliseks. Sellepärast nimetas Nissl selle tigroidsubstantsiks.

Varajase neurohistoloogia järgi ei pidanud tigroidsubstantsi siiski neuronitele nii eriomaseks kui neurofibrille. Seda leidub peamiselt selgroogsete suurte ja keskmise suurusega neuronite [[rakukeha]]s ning dendriitide algusosas. See puudus piirkonnas, kuhu koonduvadd aksoni neurofibrillid, samuti kogu aksoni ulatuses ja peenemates dendriidiharudes.

Tigroidsubstantsi hulga ja neuroni suuruse vahel märgati seost: suuremates neuronites on seda rohkem, väikestes rakkudes vähem või see puudub seal valgusmikroskoobiga nähtaval kujul. Seda leiti ka mõnede, kuid mitte kõigi selgrootute neuronitest. Sellest järeldati juba varakult, et tigroidsubstants ei ole erinevalt neurofibrillidest neuroni põhifunktsiooni määrav struktuur.

Tigroidsubstantsi jaotuse põhjal püüti luua neuronitee klassifikatsioone, kuid need osutusid vähetähtsaks. Samuti uuriti selle seost neurofibrillidega. Mõnedes neuronites paistsid tigroidsubstantsi kogumikud paiknevat piirkondades, kus neurofibrillaarne võrgustik on tihedam, kuid need kaks struktuuri ei langenud täielikult kokku. See näitas juba varakult, et tigroidsubstants ei ole lihtsalt neurofibrillide vahele jääv täitematerjal.

Nii Nissli substantsi kui ka neurofibrillide puhul arutleti selle üle, kas preparaatides nähtavad struktuurid eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt fikseerimise ja värvimise tulemusena. Tigroidsubstantsi puhul arvati, et fikseerimine võib muuta tsütoplasmas hajusamalt paikneva aine teraliseks nähtuseks.

Tänapäeval on teada, et Nissli substants ei ole pelk fikseerimisest tekkinud pseudostruktuur. Preparaatides nähtav teraline kuju on küll suuresti seotud töötlemismeetoditega, kuid selle alus on neuroni tegelik rakusisene organiseeritus – kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide paiknemine.

Nissli substantsi jaotuse püsivus eri tüüpi neuronites ja selle iseloomulikud muutused kahjustuste korral näitavad, et tegu on neuroni tegeliku struktuurse tunnusega. Tänapäeval kasutatakse Nissli substantsi eelkõige neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

[[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]].

Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine.

Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure.

Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]].

Seetõttu võib Golgi ajaloolise &quot;toitva funktsiooni&quot; tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv. See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine.

Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused jalõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuls, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal  närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>17u0t2dap6mlga2z7uedecp269a8412</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189154</id>
      <parentid>7189148</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:44:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nissli substants */</comment>
      <origin>7189154</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="118247" sha1="e0r4q1q4miv6sszkm88c985qg8g2vvy" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Rakukehade suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Tsütoskelett ja neurofibrillid===

Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi.

Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega.

[[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti [[akson]]i läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini.

[[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel.

[[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]].

Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse.

Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport.

Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme.

Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes.

[[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua.

Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.

Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni.

Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.

Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].

Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.

Erinevate neuronitüüpide vahel oli neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga oli ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille oli vähem.

Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.

Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed paisendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri. Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id.

Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].

Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke:

*I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks;
*II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.

Rakusisene neurofibrillivõrk jätkus otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.

Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtusid aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.

Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel.

Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.

Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillaarne süsteem lähtus peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalesid aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.

Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist.

Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäevane rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega.

Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.

Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.

Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.

Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust.

Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.

Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele.

Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes.

Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas.

===[[Golgi perifeerne aparaat]]===
{{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}}
Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks. Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises.

Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leidusid erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ning et see aparaat näis olevat seotud ümbritseva koega.

[[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitlesid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena. Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud.

[[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.

===Nissli substants===
{{Vaata|Nissli substants}}
Nissli substants ehk tigroidsubstants ehk kromofiilne substants on neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide proksimaalsetes (rakukehale lähedastes) osades paiknev [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja sellega seotud [[ribosoom]]ide kogum. See sisaldab rohkesti [[ribosomaalne RNA|ribosomaalset RNA-d]] ja osaleb neuronis [[valgusüntees]]is. Nissli substants on seega neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiline väljendus.

Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, kus rakukeha ja dendriitide algusosad vajavad ulatuslikku valgusünteesi. See puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnas ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest aksonites ei paikne tavaliselt karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal viisil nagu rakukehas ja dendriitides. Samuti väheneb selle hulk dendriitide peenemates distaalsetes harudes.

Nissli substantsi hulk sõltub neuroni suurusest ja ainevahetuslikust aktiivsusest. Suurtes neuronites on seda rohkesti, väikestes neuronites võib seda olla vähe või see ei ole tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerneuron]]ites). Nissli substantsi esineb ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti. Erinevalt neurofilamentidest ei ole Nissli substants neuronitele eriomane struktuur, vaid kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide kogum, mille põhifunktsioon on valgusüntees. See ei osale otseselt närviimpulsi juhtimises, vaid toetab neuroni ainevahetust ja talitlust.

Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suuresti kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Nagu neurofibrillide puhulgi, arutleti ka tigroidaine puhuk, kas [[preparaat]]ides nähtav teraline struktuur eksisteerib elusrakus juba samal kujul või tekib see alles histoloogilise töötlemise käigus. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes omistati kromofiilsele substantsile tiheda [[geelifaas]]i seisund, milles see võis elusraku tsütoplasmas olla hajusamalt ja ühtlasemalt jaotunud. Geelifaasist rääkides ei peetud silmas, nagu neuronis leiduks eraldi geelitaoline organell, vaid mõiste pärines  pärines 19. sajandi ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]]st ja jutt oli tsütoplasma organiseeritud, kuid valgusmikroskoobi all veel mitteteralisest olekust. Tänapäevase arusaama järgi ei esine Nissli substants elusrakus tõenäoliselt fikseeritud terakeste kujul, nagu seda nähakse histoloogilistes preparaatides. See vastab peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidele, nendega seotud [[ribosoom]]idele ja ribonukleoproteiinsetele kompleksidele, mille ruumiline organiseeritus muutub fikseerimise ja värvimise käigus nähtavaks. Fikseerimisprotsess põhjustab valkude ja ribonukleoproteiinsete komplekside sadestumist ja muudab selle rakusisese organiseerituse nähtavaks teraliste või tigroidsete kogumikena. Seega ei ole Nissli substants pelk [[artefakt]], kuid selle valgusmikroskoopiline teraline kuju on suurel määral mõjutatud preparatsioonimeetodist. 

Nissli substantsi tänapäevane mõiste põhineb selle ajaloolisel avastamisel [[Franz Nissl]]i poolt, kes kirjeldas neuronite tsütoplasmas värvuvat teralist ainet. Varajases [[neurohistoloogia]]s nimetati seda kromofiilseks substantsiks, sest see värvus tugevasti teatud [[alusvärv]]idega.

Nissli substantsil on afiinsus [[tiasiinirühma alusvärvid]]e, näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinise]] suhtes. Seda nimetati ajalooliselt [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]], sest värvumine ilmneb ka [[peitsaine]]te lisamiseta. [[Kroomisoolad]]ega töötlemine võib selle värvumist vähendada või muuta.

Värvitud preparaatides ilmub Nissli substants väikeste terakeste või kogumikena. Kui terakesed paiknevad tsütoplasmas hajusalt, omandab rakukeha peeneteralise ehk &quot;pulbrilise&quot; välimuse. Sageli kogunevad need aga suuremateks kogumikeks, mille tõttu rakukeha muutub vöödiliseks. Sellepärast nimetas Nissl selle tigroidsubstantsiks.

Varajase neurohistoloogia järgi ei pidanud tigroidsubstantsi siiski neuronitele nii eriomaseks kui neurofibrille. Seda leidub peamiselt selgroogsete suurte ja keskmise suurusega neuronite [[rakukeha]]s ning dendriitide algusosas. See puudus piirkonnas, kuhu koonduvadd aksoni neurofibrillid, samuti kogu aksoni ulatuses ja peenemates dendriidiharudes.

Tigroidsubstantsi hulga ja neuroni suuruse vahel märgati seost: suuremates neuronites on seda rohkem, väikestes rakkudes vähem või see puudub seal valgusmikroskoobiga nähtaval kujul. Seda leiti ka mõnede, kuid mitte kõigi selgrootute neuronitest. Sellest järeldati juba varakult, et tigroidsubstants ei ole erinevalt neurofibrillidest neuroni põhifunktsiooni määrav struktuur.

Tigroidsubstantsi jaotuse põhjal püüti luua neuronitee klassifikatsioone, kuid need osutusid vähetähtsaks. Samuti uuriti selle seost neurofibrillidega. Mõnedes neuronites paistsid tigroidsubstantsi kogumikud paiknevat piirkondades, kus neurofibrillaarne võrgustik on tihedam, kuid need kaks struktuuri ei langenud täielikult kokku. See näitas juba varakult, et tigroidsubstants ei ole lihtsalt neurofibrillide vahele jääv täitematerjal.

Nii Nissli substantsi kui ka neurofibrillide puhul arutleti selle üle, kas preparaatides nähtavad struktuurid eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt fikseerimise ja värvimise tulemusena. Tigroidsubstantsi puhul arvati, et fikseerimine võib muuta tsütoplasmas hajusamalt paikneva aine teraliseks nähtuseks.

Tänapäeval on teada, et Nissli substants ei ole pelk fikseerimisest tekkinud pseudostruktuur. Preparaatides nähtav teraline kuju on küll suuresti seotud töötlemismeetoditega, kuid selle alus on neuroni tegelik rakusisene organiseeritus – kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide paiknemine.

Nissli substantsi jaotuse püsivus eri tüüpi neuronites ja selle iseloomulikud muutused kahjustuste korral näitavad, et tegu on neuroni tegeliku struktuurse tunnusega. Tänapäeval kasutatakse Nissli substantsi eelkõige neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina.

===Lipofustsiin===
{{Vaata|Lipofustsiin}}
Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga, kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga.

Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks.

Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa.

Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

dDendriite äsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

[[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]].

Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine.

Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure.

Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]].

Seetõttu võib Golgi ajaloolise &quot;toitva funktsiooni&quot; tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv. See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine.

Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused jalõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuls, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal  närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>e0r4q1q4miv6sszkm88c985qg8g2vvy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189159</id>
      <parentid>7189154</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:05:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Neuroni jätked */</comment>
      <origin>7189159</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="119819" sha1="2gpbwc08khl3iupae7kwe612zoom5s6" xml:space="preserve">[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st, vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on funktsionaalsed üksused, mis koosnevad rakukehast ja selle jätketest. Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätked ei ole funktsionaalselt samaväärsed [[rakukeha]]ga, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, mis täidavad selle põhifunktsioone, ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[kolmas ajuvatsake|kolmanda ajuvatsakese]] piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st, kus paiknevad enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;
Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}
Neuronid ehk närvirakud on närvikoe põhirakud ja [[närvisüsteem]]i peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad rakud. Neuronid võtavad informatsiooni vastu ning integreerivad ja edastavad seda elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Koos [[gliiarakk]]udega on nad närvisüsteemi talitluse rakuline alus.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.

Tüüpilises neuronis  võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Neuronite eripära seisneb nende pikkades ja hargnevates [[neuriit|jätketes]], mis võimaldavad moodustada väga keerukaid ühendusvõrgustikke. Tänapäeva neuroteaduses käsitatakse närvisüsteemi dünaamilise võrguna, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Rakukeha sisaldab neuroni [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust.

Neuronite rakukehas leiduvad tavapärased organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[endoplasmaretiikulum]], samuti neuronitele iseloomulikud struktuurid.

[[Rakutuum]] paikneb tavaliselt rakukeha keskosas ja on neuronites suhteliselt suur, mis peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i ja ulatuslikku [[geeniekspressioon]]i.

[[Nissli substants]] koosneb [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumitest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks.

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt [[neurofilament|neurofilamendid]] ja [[mikrotoruke]]sed. Need annavad rakule mehaanilise toe ja osalevad ainete transpordis, sealhulgas mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ja peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist.

Et aksonis tavaliselt puuduvad vabad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum]], sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib aksonis toimuda piiratud lokaalne valgusüntees, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal.

Rakukehade suurus varieerub väga suurel määral. Suurimate hulka kuuluvad näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, väiksemad on näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

===Tsütoskelett ja neurofibrillid===

Neuronite peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem on [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need elemendid ulatuvad [[rakukeha]]st läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]i kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva struktuurse süsteemi.

Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugistruktuur, vaid dünaamiline süsteem, mis seob omavahel raku struktuuri, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronil säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega.

[[Neurofilament]]idel on oluline roll neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel ja eriti [[akson]]i läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust, sest suurema läbimõõduga aksonites toimub signaaliedastus üldiselt kiiremini.

[[Mikrotoruke]]sed moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi. Nende abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel.

[[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ja seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]].

Selline transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonite pikkus ulatub sentimeetritest rohkem kui meetrini. Sellistes neuronites ei ole rakukeha ja kauged lõpmed ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad ühe tervikliku süsteemi, kus rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida kaugetesse piirkondadesse.

Dendriitides paiknev tsütoskelett võimaldab säilitada nende keerukat hargnemist ning toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünaptiliste ühenduste säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, tänu millele säilib aksoni pikkus ja toimub tõhus transport.

Aksoni terminaalsetes harudes muutub tsütoskelett taas dünaamilisemaks ja tihedamaks. See võimaldab [[sünapsipõieke]]ste liikumist, sünaptiliste kontaktide ümberkorraldumist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanisme.

Neuroni tsütoskelett ei ole seega staatiline tugivõrk, vaid aktiivne süsteem, mis võimaldab neuronil säilitada oma kuju, korraldada sisemist transporti, moodustada ja säilitada ühendusi ning osaleda pidevalt muutuvates närvivõrkudes.

[[Neurofibrill]]ide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldatud neurofibrillid vastavad tänapäevases käsitluses peamiselt tsütoskeleti nähtavatele organiseeritud komponentidele, mida saab teatud värvimismeetoditega esile tuua.

Neurofibrillide olemasolu peeti varajases neurohistoloogias üheks neuronite iseloomulikumaks tunnuseks. Sobivate selektiivsete värvimismeetodite abil muutusid need nähtavaks peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuronit. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja spetsiaalsed histoloogilised värvimismeetodid.

Neurofibrille kirjeldati kõikide loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ja kulgevad läbi [[dendriit]]ide ja [[akson]]ite kuni jätkete kõige peenemate osadeni.

Neurofibrillide olemasolu neuronite [[protoplasma]]s peeti sedavõrd püsivaks tunnuseks, et nende järgi sai närvirakke eristada muudest rakutüüpidest, eriti siis, kui kasutati meetodeid, mille korral neurofibrillid värvusid intensiivselt ja eristusid ülejäänud koestruktuuridest.

Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. See ilmnes isegi ilma spetsiaalsete [[peitsaine]]te lisamiseta, mistõttu räägiti nende [[primaarne värvuvus|primaarsest värvuvusest]]. Selliste värvimisomaduste tõttu muutusid neurofibrillid fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt nähtavaks ning neid käsitati varajases neurohistoloogias neuroni iseloomuliku struktuurikomponendina.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid väga peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas selgroogsetel esimesena [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].

Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest [[dendriit|dendriidist]] teise või dendriidist [[akson]]ini. Need pikad fibrillid on ühendatud üldise võrgustikuga peenemate kõrvalharude kaudu.

Erinevate neuronitüüpide vahel oli neurofibrillide paigutuses erinevusi. Näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ites domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] aga oli ülekaalus peen võrgustik ja selgelt eristatavaid pikki fibrille oli vähem.

Dendriitide kaugemates ehk distaalsetes osades muutub neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult pikkadeks üksikuteks fibrillideks, mis omavahel enam ei anastomeeru (ei moodusta omavahelisi ühendusi ega valgusmikroskoobiga nähtavat võrgustikku). [[Akson]]is kulgevad need kogu jätke ulatuses paralleelselt ja iseseisvalt ning säilitavad sellise organisatsiooni kuni aksoni lõpuni.

Ainult aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – moodustavad terminaalharude paiksed paisendid ehk [[varikoossus]]ed ja sünaptilised lõpmed taas peene võrgustikulise struktuuri. Varikoossustes paiknevad sageli sünaptilise ülekandega seotud organellid, näiteks [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]id.

Donaggio kirjeldatud rakusisene neurofibrillivõrk on kolmemõõtmeline ning sellel on eriline organiseeritus [[rakutuum]]a ümber. Tuuma ümbruses paikneb piirkond, kus võrgustiku silmused tihenevad; seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]].

Neurofibrillide paiknemise alusel eristati kahte tüüpi närvirakke:

*I tüüpi rakud, milles kõik jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks;
*II tüüpi rakud, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad neurofibrillid.

Rakusisene neurofibrillivõrk jätkus otseselt [[akson]]i fibrillaarse süsteemiga. Et aksonit peeti juba tollal närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.

Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtusid aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond jäi [[Nissli substants]]i värvimisel tavaliselt värvumata, kuid sisaldas väga tihedalt paiknevaid neurofibrille. Seda nimetati [[aksonikoonus]]eks.

Tänapäevases terminoloogias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt just aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb väga tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas ise kuulub rakukeha piirkonda ning on üleminekuala rakukeha ja aksoni vahel.

Mõnd tüüpi neuronites kirjeldati aksoni neurofibrillide kujunemist tänu sellele, et tiheneb ulatuslik võrgustik, mis ulatub rakukeha perifeeriast kuni tuuma ümbritseva perinukleaarse rõngani. Sellistel juhtudel ei piirdu aksoni alguspiirkonna organiseeritus väikese alaga, vaid hõlmab suurema osa rakukehast.

Harvematel juhtudel täheldati neuroneid, mille aksoni fibrillaarne süsteem lähtus peamiselt rakukeha sügavamas osas paiknevast perinukleaarsest rõngast. Mõnel juhul osalesid aksoni alguse kujunemisel nii pikad fibrillid kui ka perinukleaarne rõngas.

Need kirjeldused kajastavad neurohistoloogia perioodi, mil rakusiseseid struktuure tõlgendati peamiselt valgusmikroskoopiliste värvimistulemuste põhjal. Tänapäeval mõistetakse, et neurofibrillid ei ole eraldiseisvad närvikiud ega impulssi juhtivad niidid, vaid peegeldavad neuroni tsütoskeleti organiseeritud ehitust – eeskätt [[neurofilament]]ide, [[mikrotoruke]]ste ja nendega seotud valkude ruumilist paiknemist.

Seetõttu säilitavad ajaloolised neurofibrillide kirjeldused suure teadusloolise väärtuse, sest need andsid varajase pildi neuroni sisemisest organiseeritusest. Tänapäevane rakubioloogia on aga näidanud, et nende nähtuste alus on dünaamiline tsütoskeleti süsteem, mille funktsioonid on seotud neuroni kuju säilitamise, aksonaalse transpordi, ühenduste moodustumise ja plastilisusega.

Neurofibrille saab nähtavaks teha üksnes spetsiaalsete histoloogiliste värvimismeetodite abil. Elusas närvikoes ei ole seni õnnestunud eristada struktuure, mis täielikult vastaksid fikseeritud ja värvitud preparaatides nähtavatele neurofibrillidele. Seetõttu tekkis juba varajases neurohistoloogias küsimus, kas värvitud preparaatides nähtavad neurofibrillid on tõelised rakusisesed struktuurid või fikseerimis- ja värvimisprotsesside tekitatud nähtused.

Seda kahtlust tugevdas asjaolu, et eri preparatsioonimeetodite kasutamisel võisid neurofibrillide kujutised oluliselt erineda. Elusates neuronikultuurides oli mõnikord võimalik näha peent vöödilisust või kiulist organiseeritust, kuid mitte selgelt eristatavaid ja püsiva kujuga fibrille, nagu neid nähti fikseeritud preparaatides.

Selle põhjal oletati, et neuroni [[protoplasma]]s võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mida muud tüüpi rakkudes ei esine. Selle käsitluse järgi ei olnud neurofibrillid iseseisvad ja püsivad organellid, vaid muutliku kujuga geelilaadsed fibrillaarsed moodustised, mis sõltusid tsütoplasma füüsikalis-keemilisest seisundist.

Tänapäeva rakubioloogia on näidanud, et neurofibrillid ei ole fikseeritud preparaatides nähtavad täiesti muutumatud „niidid“, kuid neid ei peeta ka pelgalt värvimis[[artefakt]]ideks. Need väljendavad neuroni tegelikku sisemist organisatsiooni – eelkõige [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] filamentide ja mikrotorukeste ruumilist organiseeritust.

Varasemates käsitlustes nimetati sellist varjatud rakusisest organiseeritust mõnikord [[latentne struktuur|latentseks struktuuriks]]. Selle all peeti silmas, et elusrakus eksisteerib teatud korrastatus, mis ei pruugi olla otseselt nähtav, kuid avaldub pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid ideid seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.

Neurofibrillaarse süsteemi häiretega on seotud mitmed [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsed haigused]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrilaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja põhjustab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] häireid, mis aitab kaasa neuronite kahjustumisele ja hukkumisele.

Seega võib ajaloolise [[neurofibrill]]i mõiste tänapäevases tähenduses ümber sõnastada: neurofibrillid ei ole närviimpulssi juhtivad niidid ega eraldiseisvad rakustruktuurid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtav väljendus neuroni [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] organiseeritusest. Nende aluseks olevad [[neurofilament]]id, [[mikrotoruke]]sed ja [[aktiinifilament]]ide süsteem tagavad neuroni kuju säilitamise, rakusisese transpordi, jätkete kasvu ja ümberkorraldumise, sünaptiliste ühenduste säilitamise ning osalemise närvivõrkude plastilistes muutustes.

Ajaloolised neurohistoloogilised kirjeldused säilitavad siiski olulise teadusloolise väärtuse. Kuigi varasemad uurijad ei tundnud tänapäevast tsütoskeleti mõistet, kirjeldasid nad täpselt mitmeid nähtusi, mis vastavad nüüd teadaolevale neuronite sisemisele organiseeritusele: filamentide pidevust rakukeha, dendriitide ja aksoni vahel, nende ruumilist ümberkorraldumist eri neuronitüüpides ning erilist organiseeritust aksoni alguspiirkonnas.

===[[Golgi perifeerne aparaat]]===
{{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}}
Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks. Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises.

Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leidusid erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ning et see aparaat näis olevat seotud ümbritseva koega.

[[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitlesid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena. Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud.

[[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.

===Nissli substants===
{{Vaata|Nissli substants}}
Nissli substants ehk tigroidsubstants ehk kromofiilne substants on neuronite [[rakukeha]]s ja dendriitide proksimaalsetes (rakukehale lähedastes) osades paiknev [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja sellega seotud [[ribosoom]]ide kogum. See sisaldab rohkesti [[ribosomaalne RNA|ribosomaalset RNA-d]] ja osaleb neuronis [[valgusüntees]]is. Nissli substants on seega neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiline väljendus.

Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, kus rakukeha ja dendriitide algusosad vajavad ulatuslikku valgusünteesi. See puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] piirkonnas ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest aksonites ei paikne tavaliselt karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal viisil nagu rakukehas ja dendriitides. Samuti väheneb selle hulk dendriitide peenemates distaalsetes harudes.

Nissli substantsi hulk sõltub neuroni suurusest ja ainevahetuslikust aktiivsusest. Suurtes neuronites on seda rohkesti, väikestes neuronites võib seda olla vähe või see ei ole tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerneuron]]ites). Nissli substantsi esineb ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti. Erinevalt neurofilamentidest ei ole Nissli substants neuronitele eriomane struktuur, vaid kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide kogum, mille põhifunktsioon on valgusüntees. See ei osale otseselt närviimpulsi juhtimises, vaid toetab neuroni ainevahetust ja talitlust.

Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suuresti kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Nagu neurofibrillide puhulgi, arutleti ka tigroidaine puhuk, kas [[preparaat]]ides nähtav teraline struktuur eksisteerib elusrakus juba samal kujul või tekib see alles histoloogilise töötlemise käigus. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes omistati kromofiilsele substantsile tiheda [[geelifaas]]i seisund, milles see võis elusraku tsütoplasmas olla hajusamalt ja ühtlasemalt jaotunud. Geelifaasist rääkides ei peetud silmas, nagu neuronis leiduks eraldi geelitaoline organell, vaid mõiste pärines  pärines 19. sajandi ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]]st ja jutt oli tsütoplasma organiseeritud, kuid valgusmikroskoobi all veel mitteteralisest olekust. Tänapäevase arusaama järgi ei esine Nissli substants elusrakus tõenäoliselt fikseeritud terakeste kujul, nagu seda nähakse histoloogilistes preparaatides. See vastab peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidele, nendega seotud [[ribosoom]]idele ja ribonukleoproteiinsetele kompleksidele, mille ruumiline organiseeritus muutub fikseerimise ja värvimise käigus nähtavaks. Fikseerimisprotsess põhjustab valkude ja ribonukleoproteiinsete komplekside sadestumist ja muudab selle rakusisese organiseerituse nähtavaks teraliste või tigroidsete kogumikena. Seega ei ole Nissli substants pelk [[artefakt]], kuid selle valgusmikroskoopiline teraline kuju on suurel määral mõjutatud preparatsioonimeetodist. 

Nissli substantsi tänapäevane mõiste põhineb selle ajaloolisel avastamisel [[Franz Nissl]]i poolt, kes kirjeldas neuronite tsütoplasmas värvuvat teralist ainet. Varajases [[neurohistoloogia]]s nimetati seda kromofiilseks substantsiks, sest see värvus tugevasti teatud [[alusvärv]]idega.

Nissli substantsil on afiinsus [[tiasiinirühma alusvärvid]]e, näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinise]] suhtes. Seda nimetati ajalooliselt [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]], sest värvumine ilmneb ka [[peitsaine]]te lisamiseta. [[Kroomisoolad]]ega töötlemine võib selle värvumist vähendada või muuta.

Värvitud preparaatides ilmub Nissli substants väikeste terakeste või kogumikena. Kui terakesed paiknevad tsütoplasmas hajusalt, omandab rakukeha peeneteralise ehk &quot;pulbrilise&quot; välimuse. Sageli kogunevad need aga suuremateks kogumikeks, mille tõttu rakukeha muutub vöödiliseks. Sellepärast nimetas Nissl selle tigroidsubstantsiks.

Varajase neurohistoloogia järgi ei pidanud tigroidsubstantsi siiski neuronitele nii eriomaseks kui neurofibrille. Seda leidub peamiselt selgroogsete suurte ja keskmise suurusega neuronite [[rakukeha]]s ning dendriitide algusosas. See puudus piirkonnas, kuhu koonduvadd aksoni neurofibrillid, samuti kogu aksoni ulatuses ja peenemates dendriidiharudes.

Tigroidsubstantsi hulga ja neuroni suuruse vahel märgati seost: suuremates neuronites on seda rohkem, väikestes rakkudes vähem või see puudub seal valgusmikroskoobiga nähtaval kujul. Seda leiti ka mõnede, kuid mitte kõigi selgrootute neuronitest. Sellest järeldati juba varakult, et tigroidsubstants ei ole erinevalt neurofibrillidest neuroni põhifunktsiooni määrav struktuur.

Tigroidsubstantsi jaotuse põhjal püüti luua neuronitee klassifikatsioone, kuid need osutusid vähetähtsaks. Samuti uuriti selle seost neurofibrillidega. Mõnedes neuronites paistsid tigroidsubstantsi kogumikud paiknevat piirkondades, kus neurofibrillaarne võrgustik on tihedam, kuid need kaks struktuuri ei langenud täielikult kokku. See näitas juba varakult, et tigroidsubstants ei ole lihtsalt neurofibrillide vahele jääv täitematerjal.

Nii Nissli substantsi kui ka neurofibrillide puhul arutleti selle üle, kas preparaatides nähtavad struktuurid eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt fikseerimise ja värvimise tulemusena. Tigroidsubstantsi puhul arvati, et fikseerimine võib muuta tsütoplasmas hajusamalt paikneva aine teraliseks nähtuseks.

Tänapäeval on teada, et Nissli substants ei ole pelk fikseerimisest tekkinud pseudostruktuur. Preparaatides nähtav teraline kuju on küll suuresti seotud töötlemismeetoditega, kuid selle alus on neuroni tegelik rakusisene organiseeritus – kareda endoplasmaretiikulumi ja ribosoomide paiknemine.

Nissli substantsi jaotuse püsivus eri tüüpi neuronites ja selle iseloomulikud muutused kahjustuste korral näitavad, et tegu on neuroni tegeliku struktuurse tunnusega. Tänapäeval kasutatakse Nissli substantsi eelkõige neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina.

===Lipofustsiin===
{{Vaata|Lipofustsiin}}
Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga, kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga.

Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks.

Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa.

Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes.

===Rakutuum===
Neuronite [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]].

Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikkue.

Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega. Tuumaümbris on alati atsidofiilne.

Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad.

Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks.

===Neuroni jätked===

Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: dendriite ja aksoneid.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite peamised sisendjätked. Need on tavaliselt arvukad, aksonist lühemad ja ulatuslikult hargnenud. Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine. Dendriidide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja võimaldab vastu võtta signaale suurelt hulgalt naaberneuronitelt.

Dendriidid algavad tavaliselt rakukehast jämedamate tüvedena ja sulanduvad sageli ilma selge piirita rakukehasse, mistõttu rakukeha kuju võib olla ebakorrapärane. Dendriitide pind võib olla ebatasane. Sellel leidub sageli [[dendriidioga]]sid, mis on enamiku ergastavate sünapside vastuvõtukohad. Dendriidid hargnevad kas dihhotoomselt, jagunedes kaheks ligikaudu võrdseks haruks, või monopoodselt, andes põhiharust külgharusid. Kolmemõõtmeline puukujuline hargnemine on andnud neile ka nimetuse ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον, ''dendron'' 'puu', täpsemalt sõnast δενδρίτης,  ''dendritēs'' 'puutaoline'). Termini võttis kasutusele [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] 19. sajandi lõpus.

Dendriit muutub distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja lõpeb enamasti [[hallaine]]s. Enamikul neuronitel paiknevad dendriidid peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest. Tavaliselt ei ulatu dendriidid ulatuslikult [[valgeaine]]sse. Mõnede neuronitüüpide puhul võivad üksikud dendriidiharud ületadada hall- ja valgeaine piiri või paikneda valgeaine läheduses. [[Dendriidipuu]] kuju, suurus, orientatsioon ja hargnemisaste on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt ühesugused. Dendriidipuu võib olla väga suur või piirduda väikese ruumalaga. Dendriidipuu kuju, ulatus ja hargnemismuster kujundavad neuroni ühenduvust ning sünaptiliste sisendite vastuvõtuvõimet. Need mõjutavad nii seda, kui palju sisendeid neuron võib vastu võtta, kui ka seda, kuidas neid sisendeid dendriitides ja kogu neuroni ulatuses ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Eri tüüpi neuronite dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel iseloomulikult suur lamedalt lehvikukujuline dendriidipuu, mis on orienteeritud risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]itel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmiste kihtideni ja moodustab arvukalt külgharusid; nendel neuronitel on veel basaalsed (rakukeha alumisest osast või külgmistest osadest lähtuvad) dendriidid, mis hargnevad rakukeha läheduses. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri kohalikke sisendvõrgustikke. [[Alumine oliivituum|Alumise oliivituuma]] neuronite dendriidid võivad olla tugevalt kaardunud ning moodustada keerukaid silmuseid ja põimstruktuure. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

Dendriitide peamine funktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja integreerimine. Neis summeeruvad saabuvad signaalid nii ruumiliselt kui ka ajaliselt ja tekkinud elektriline aktiivsus kandub rakukeha ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonda, mõjutades [[membraanipotentsiaal]]i. Kui [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] saavutatakse [[lävipotentsiaal]], genereerib neuron [[aktsioonipotentsiaal]]i.

Dendriite ei käsitata enam üksnes passiivsete signaalijuhtidena, vaid aktiivsete arvutusüksustena. Dendriitides toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismid. Dendriidipuu on neuroni sisendliides, mille ruumiline ehitus mõjutab sünaptiliste sisendite jaotust, neuroni seoseid lokaalses mikrovõrgus (neuronitega, mille aksonid dendriitideni jõuavad) ning selle võimet informatsiooni integreerida ja töödelda. Suure ja keerukalt hargnenud dendriidipuuga neuronid, nagu Purkinje rakud ja püramidaalneuronid, on suure ühenduvusega integratsioonisõlmed, mis koondavad informatsiooni paljudest üheaegsetest sisenditest.

[[Camillo Golgi]] väitis, et neuroni protoplasmajätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni. Ta omistas toitva funktsiooni [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeersele aparaadile]].

Pärast [[neurofibrill]]ide avastamist dendriitides muutus Golgi käsitlus problemaatiliseks, sest dendriite hakati mõistma eelkõige aktiivsete närvisignaalide vastuvõtu- ja töötlemispiirkondadena. Neurofibrillide olemasolu näitas, et dendriidid ei ole üksnes passiivsed toitvad jätked, vaid närvisüsteemi aktiivsed struktuurid, milles toimub signaalide töötlemine ja edastamine.

Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi algne idee siiski täielikult kõrvale heidetud, vaid seda saab ümber tõlgendada. Dendriidid ei ole ainult neuroni sisendstruktuurid, vaid ka aktiivsed metaboolsed piirkonnad. Erinevalt aksonist sisaldavad dendriidid tavaliselt ulatuslikumat ainevahetuslikku aparatuuri, sealhulgas [[mitokonder|mitokondreid]], [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulumi]], [[ribosoom]]e ja teisi valgusünteesiga seotud struktuure.

Dendriitides toimub lokaalne energiavahetus, organellide dünaamika ning teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need mehhanismid võimaldavad säilitada ulatuslikku dendriidivõrgustikku, toetada sünaptilisi ühendusi ja osaleda [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]].

Seetõttu võib Golgi ajaloolise &quot;toitva funktsiooni&quot; tänapäevases mõttes ümber sõnastada: dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, mis võtavad vastu ja integreerivad sünaptilisi signaale, ning teiselt poolt lokaalsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad nende ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}

Akson on neuronijätke, mille põhiülesanne on juhtida signaali rakukehast eemale. Akson on tavaliselt neuronis üksik ja dendriitidest peenem. Selle läbimõõt püsib sageli suhteliselt ühtlasena kogu pikkuses ning selle pind on tavaliselt sile. Aksonil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d ja muud dendriitidele iseloomulikud ebatasasused.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnel neuronitüübil dendriidi proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Aksoni alguspiirkonnas eristatakse rakukehast lähtuvatel aksonitel [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub tavaliselt [[Nissli substants]]. Mõnel neuronitüübil võib akson lähtuda dendriidi proksimaalsest osast; sellisel juhul ei pruugi eristatavat aksoniküngast esineda ja aksoni alguspiirkonna ehitus erineb rakukehast lähtuva aksoni omast. Aksoni initsiaalsegment paikneb aksoni alguses ja sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]]. Enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni initsiaalsegmendis.

Akson võib anda kõrvalharusid ehk kollateraale ning selle lõppharud moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite või sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster on neuronitüübi määramisel sageli olulisemad kui üksnes dendriitide kuju, sest akson määrab suurel määral neuroni väljundühendused närvivõrgus.

Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Paljude neuronite aksoneid ümbritseb [[müeliintupp]], kuid osa aksoneid on [[müeliin]]ita.

===Liigitus jätkete järgi===

Neuronid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu ja kuju järgi:
*unipolaarsed neuronid – üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]] – üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed neuronid]] – üks dendriit ja üks akson;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]] – mitu dendriiti ja üks akson, kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel;
*[[aksonita neuron]]id – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson.

===Närvikiud===
{{Vaata ka|Närvikiud}}
[[Närvikiud]] on akson koos seda ümbritsevate gliiarakkude moodustatud kestadega. Müeliniseeritud närvikiududel ehk müeliinkiududel moodustavad ümbrise [[müeliintupp]] ja neurilemm, müeliinita närvikiududel ehk [[müeliinita kiud]]udel puudub kompaktne müeliinkiht, kuid akson on siiski seotud gliiarakkudega.

Müeliinkiud koosnevad aksonist, [[müeliintupp|müeliintupest]] ja välisest [[neurilemm]]ist. Müeliinita närvikiududel puudub müeliintupp, kuid aksonit ümbritseb neurilemm.

Müeliintupp võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille korral [[aktsioonipotentsiaal]] levib ühelt [[Ranvier' soonis]]elt teisele. See suurendab [[närvisignaal]]i levimise kiirust ja vähendab energiakulu.

[[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad piirdenärvisüsteemis müeliini tavaliselt ühe aksoni ümber, [[oligodendrotsüüt]] aga võib kesknärvisüsteemis müeliniseerida mitme aksoni piirkondi.

[[Müeliniseerumine]] jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi ning mõnedes piirkondades kuni noore täiskasvanu eani.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

[[Camillo Golgi]] jagas neuronid aksoni käitumise alusel kaheks põhitüübiks. 

====Golgi I tüüpi neuronid====
[[Golgi I tüüpi neuron]]itel on akson pikk ja selgelt eristatav jätke, mis võib moodustada ühendusi närvisüsteemi kaugete piirkondade vahel. Tänapäevases terminoloogias vastavad need enamasti [[projektsioonineuron]]itele, kuigi mõisted ei ole täielikult kattuvad: Golgi klassifikatsioon põhineb eelkõige aksoni pikkusel ja on ajalooline morfoloogiline jaotus, samas kui projektsioonineuron määratletakse peamiselt oma ühenduste järgi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad näiteks kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid. Nende pikad aksonid müeliniseeruvad tavaliselt ning kulgevad läbi hall- ja valgeaine. Seljaaju motoorsete neuronite aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist perifeersetesse närvidesse, kus nende lõppharud moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega.

Siia kuuluvad ka pikad kesknärvisüsteemi projektsioonineuronid, mille aksonid moodustavad valgeaines juhteteid ja ühendavad peaaju, ajutüve ning seljaaju eri piirkondi. Näiteks [[suurajukoor]]e hiidpüramidaalsete neuronite ehk [[Betsi rakud|Betsi rakkude]] aksonid kulgevad ajukoorest seljaajju ning osalevad tahtlike motoorsete käskude edastamises.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mis paiknevad peamiselt [[seljajuureganglion]]ides ja mõnedes [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]]. Nendel neuronitel on üks jätke, mis jaguneb T-kujuliselt kaheks haruks: perifeerne haru kulgeb [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoriteni]] ning tsentraalne haru siseneb [[kesknärvisüsteem]]i ja lõpeb peamiselt [[seljaaju]] või [[ajutüvi]] struktuurides. Mõlemad harud toimivad funktsionaalselt aksonitena ning võimaldavad sensoorset infot edastada perifeeriast kesknärvisüsteemi.

Golgi I tüüpi neuronite hulka kuuluvad ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid, mis paiknevad [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilistes ganglionides]]. Nende aksonid väljuvad ganglionidest ning innerveerivad silelihaseid, südamelihast ja näärmeid.

====Üleminekurühm====

Mõned neuronid paiknevad nende kahe äärmuse vahel: neil on pikk akson, kuid see on müeliniseerumata ja annab arvukalt kollateraale. Sellised neuronid moodustavad ajaloolise Golgi I ja II tüübi vahelise üleminekurühma ja näitavad, et neuronite ühendusviisid moodustavad pideva spektri lokaalsetest arvutusüksustest kuni kaugele ulatuvate projektsioonisüsteemideni.

====Lühikese aksoniga neuronid (Golgi II tüüpi neuronid)====

[[Golgi II tüüpi neuron]]iteks nimetatakse ajalooliselt neuroneid, mille akson on lühike ja hargneb varakult ulatuslikuks terminaalseks arborisatsiooniks. Erinevalt [[Golgi I tüüpi neuron]]itest ei moodusta nende akson tavaliselt pikka eristatavat juhteteed, vaid jääb peamiselt lokaalseks. Akson jaguneb kiiresti arvukateks peenemateks harudeks, mis omakorda hargnevad korduvalt ja moodustavad tiheda aksonaalse võrgustiku. Aksonaalset arborisatsiooni saab dendriidipuust eristada selle järgi, et aksoniharud on tavaliselt suhteliselt ühtlase läbimõõduga ja sileda pinnaga ning neil puuduvad tavaliselt [[dendriidioga]]d.

Golgi II tüüpi neuronid on peamiselt lokaalsed töötlemissõlmed. Pika aksoniga neuronid ühendavad sageli närvivõrgustiku kaugemaid piirkondi,  lühikese aksoniga neuronid aga kujundavad lähedal asuvate neuronite aktiivsust. Nende ulatuslik lokaalne arborisatsioon võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ja osaleda signaalide peenhäälestamises, võimendamises või pidurdamises.

Sellised neuronid on eriti olulised kesknärvisüsteemi [[mikroahel]]ates, kus nad osalevad sensoorsete sisendite lokaalses töötlemises, ergastavate ja pidurdavate signaalide tasakaalu kujundamises ja närvivõrkude dünaamilise aktiivsuse reguleerimises.

Paljud [[vaheneuron]]id kuuluvad funktsionaalselt sellesse rühma. Nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore pidurdavad [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]], väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]] ning paljud muud lokaalsed regulatoorsed neuronid.

Golgi II tüüpi neuronite aksonaalne arborisatsioon võib olla erineva ulatusega. Mõnel juhul paikneb see väga väikeses ruumis ja moodustab tiheda lokaalse põimiku. Teistel juhtudel võib akson kulgeda esmalt pikemalt ning hargneda alles hiljem mitmeks haruks, mis moodustavad ulatusliku lokaalse võrgustiku. Sellist ehitust leidub näiteks mõnedes [[võrkkest]]a neuronites, sealhulgas [[horisontaalrakk]]udes.

Tänapäevases terminoloogias ei kasutata Golgi I ja Golgi II jaotust enamasti põhilise neuronite klassifikatsioonina, sest aksoni pikkus ei määra alati otseselt neuroni funktsiooni. Enamik Golgi II tüüpi neuroneid vastab siiski funktsionaalselt [[vaheneuron]]itele, mille ülesanne on töödelda ja moduleerida lokaalsete närvivõrkude aktiivsust.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks. Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. 

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga. Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega. Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt. Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv. See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

arengusse;
„kõhtmine närvijuur” parandatud terminiks kõhtmine närviahel;
täpsustatud, et sünaptiline kärpimine ei ole lihtsalt „vähem kasutatud ühenduste eemaldamine”;
vähendatud teleoloogilisi väljendeid („vajaduse tõttu”, „selleks et”);
täiskasvanuea neurogeneesi käsitlus tehtud ettevaatlikumaks;
säilitatud kogu varasem sisu ja Vikipeedia stiil.
koosta peatükk neuronite evolutsioonist

Koostasin peatüki Vikipeedia stiilis. Jätsin sisse nii evolutsioonilise üldpildi kui ka seosed neuronite ehituse, närvivõrkude ja eri loomarühmadega.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. [[Neuron]]id juhivad [[närviimpulss]]e [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja edastavad neid omavahel tihedalt seotud närvivõrkudes, gliiarakud loovad nende talitluseks vajaliku keskkonna ja hoiavad seda. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab oma ülesandeid eri rakutüüpide koostoimes. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe mehaanilise toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]], [[immuunseire]]s ja närvikoe taastumisprotsessides. Erinevad gliiarakud on spetsialiseerunud nende ülesannete eri aspektidele.

Gliiarakkude talitlus ei ole veel täielikult välja selgitatud. Neuroanatoomia varajases arengujärgus peeti gliiat üksnes närvikoe &quot;liimaineks&quot; (vanakreeka γλία, ''glia'' 'liim').

Gliiarakke saab liigitada päritolu, ehituse, talitluse ja paiknemise järgi.

===Kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi gliia===

[[Kesknärvisüsteem]]is kuuluvad [[neuroektoderm]]ist pärineva [[pärisgliia]] hulka [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad sinna [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärineb enamik gliiarakke koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. Esmalt tekivad neuronid ning seejärel diferentseeruvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Oligodendrotsüüdid alustavad [[müeliniseerumine|müeliniseerimist]] alles [[närvivõrgustik]]e kujunemise hilisemas järgus ja protsess jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab [[peaaju]] müeliniseerumine mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini.

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] aga on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Siiski täidavad nad ka seal samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ning isoleerivad närvikiude. Paljudel [[putukad|putukatel]] ja teistel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] moodustavad gliiarakud [[hemolümf]]i ja närvikoe vahel kaitsebarjääri, mis funktsionaalselt sarnaneb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääriga]], kuigi selle ehitus on teistsugune. Tõelist [[müeliintupp]]e leidub peaaegu üksnes [[lõugsuused|lõugsuustel]]; enamikul selgrootutest ja varajastel selgroogsetel suureneb närviimpulsi juhtimiskiirus peamiselt aksoni läbimõõdu suurenemise, mitte müeliniseerumise tõttu. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle tähtsus närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt kasvanud.

===Mikrogliia===

[[Mikrogliia]] rakud on kesknärvisüsteemi [[residentmakrofaag]]id. Nad ei pärine [[neuroektoderm]]ist, vaid on [[mesoderm]]se päritoluga ja arenevad peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete]] [[fagotsüüt]]ide liinist. Mikrogliia kuulub funktsionaalselt närvikoe gliia hulka, kuid ei ole klassikaline neuroektodermne gliia. Mikrogliia rakkude põhiülesanne on [[fagotsütoos]] ja [[immuunseire]] kesknärvisüsteemis.

===Ependüüm===

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osalevad [[ajuvedelik]]u ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Ependüüm]]irakud vooderdavad [[kesknärvisüsteem]]i [[ajuvatsake|vatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it. Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis osalevad [[ajuvedelik]]u liikumise ja koostise regulatsioonis. Mõnede käsitluste järgi eristatakse ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse struktuurina.

===Makrogliia===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke, sealhulgas astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Makrogliia täidab mitmeid olulisi funktsioone: tugi- ja struktuurifunktsioon, neuronite ainevahetuslik toetamine, ioon- ja keskkonnahomöostaasi säilitamine, sünaptiline moduleerimine ja osalemine närvikoe barjäärsüsteemides (näiteks [[hematoentsefaalne barjäär]]).

====Astrotsüüdid====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kesknärvisüsteemi kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u, eemaldavad sünaptilisest ruumist virgatsaineid ning osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nad on omavahel ühendatud [[astrotsüütide süntsüütium]]iks [[aukliidus]]te kaudu, mis võimaldab [[kaltsiumiioon]]ide ja teiste [[signaalmolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Üks astrotsüüt varustab oma jätkete kaudu ainevahetusliku toega ja toitainetega mitut neuronit ja iga neuron omakorda on ühenduses mitme astrotsüüdiga. Arvukad peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] (''peripheral astrocytic processes'', ''PAP'') moodustavad sageli [[sünaps]]i ümber korvitaolise ümbrise. Selline tihe kontakt võimaldab astrotsüütidel tõhusalt reguleerida sünaptilist mikrokeskkonda, eemaldada [[virgatsaine]]id sünapsipilust ja mõjutada neuronitevahelist signaaliülekannet.

Oluline osa neuronite ja astrotsüütide ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Astrotsüüdid võtavad verest [[glükoos]]i, muudavad selle [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadiks]] ja transpordivad laktaadi neuronitesse, kus seda kasutatakse [[mitokonder|mitokondrites]] energia tootmiseks [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivse ainevahetuse]] käigus.

Astrotsüüdid säilitavad ka närvikoe [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaaliumiioon|K⁺]] tasakaalu, ning teostavad [[K⁺ puhverdumine|K⁺ puhverdumist]]. Nad mõjutavad ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] läbilaskvust ning nende [[perivaskulaarsed jalad|perivaskulaarsed jätked]] reguleerivad [[endoteelirakk]]ude [[tiheliidus]]te tugevust, [[ioonkanal]]ite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Kahjustuse korral võivad astrotsüüdid vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket, ning neil on ka piiratud [[fagotsütoos]]ivõime.

====Oligodendrotsüüdid ja Schwanni rakud====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp]]i, mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust. Tänu müeliini suurele [[lipiid]]isisaldusele toimub impulsi juhtimine kiiresti ja energiasäästlikult.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===

Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist.

Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.

Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja[[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine.

Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused jalõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuls, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal  närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>2gpbwc08khl3iupae7kwe612zoom5s6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>7189155</id>
      <parentid>7188460</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:45:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* R */</comment>
      <origin>7189155</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="220602" sha1="meh8g6pz0x8c951l6ydn0myvt2mhsrm" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Mehdi Baala]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Donovan Bailey]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Patrick Beach]]
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Brad Binder]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Somkiat Chantra]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Promise David]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Franka Dietzsch]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Ousmane Diomande]]
- [[Yan Diomande]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Brigitte Foster-Hylton]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Clément Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Viola Hambidge]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[George Hirst]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Amy Hunt]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Georgia Hunter Bell]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Markus Ilver]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Andres Jefanov]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Ants Jeret]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Severi Kaukiainen]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Ilja Kurucs]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Helen Laupa]]
- [[Emil Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Ryan Leonard]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Bryan Levell]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Érik Lira]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Mason Lohrei]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Erik Makke]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Scott Mayfield]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Romain Mesnil]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mihkel Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Anrijs Miška]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Oliver Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Uziel Muñoz]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Marek-Adrian Mäsak]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Zsanett Németh]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[Ørjan Nyland]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Kate O'Connor]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yemisi Ogunleye]]
- [[Ai Ogura]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Michael Olise]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Jiří Pták]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Maari Randväli]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Toprak Razgatlıoğlu]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Anna Rogowska]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Alex Rose]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Taavi Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Alexis Saelemaekers]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Rico Salmela]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Luis Salom]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Abderrahman Samba]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
– [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Kaishū Sano]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Romano Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Barry Sheene]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Irina Simagina]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Peter Šťastný]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Maria Żodzik]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Lukas Tulovic]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Tristan Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Marcus Viks]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Torsten Voss]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>meh8g6pz0x8c951l6ydn0myvt2mhsrm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lindude loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8646</id>
    <revision>
      <id>7189078</id>
      <parentid>7188389</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:33:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <origin>7189078</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71609" sha1="4ilpzjaa6dgdb35lih1bsrpnihahg9z" xml:space="preserve">'''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]].

Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. 

Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis:
*''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis
*''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel
*''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}&lt;/span&gt; – välja surnud

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
*[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]]
*[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma
*[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]]
*[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]]
*[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]]
*[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond
*[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]]
*[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind 
*[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[pütlased]]
*[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond
*[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]]
*[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]]
*[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'')
*[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ameerika viupart]] (''Anas americana'')
*[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]]
*[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]]
*''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]]
*[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]]
*[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]]
*[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]]
*''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]
*[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] 
*[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased
*[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]]
*''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond
*[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]]
*[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja
*[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]]
*[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]]

==B==
*[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]]
*[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'')
*[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]]
*[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]]
*[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''),   sgk [[papagoilased]]
* ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]]
*[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond

==C==
*''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]]
*''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]]

== D ==
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond
*[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]]

== E ==
*''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]]
*[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]]
*''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja
*''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]]

== F ==
*[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]]
*[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond 
*[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]]
*[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond
*[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts
*[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel
*[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]]
*[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond

==G==
*[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]]
*''[[Galloanserae]]'', ülemselts
*[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]''
*[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]]

==H==
*[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]]
*[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]]
*[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]]
*[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond
*[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]]
*[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]]
*[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond
*[[hakk]] (''Coloeus  monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]]
*[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]]
*[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]]
*[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]]
*[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]]
*[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]]
*[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]]
*[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''),  sgk [[kurvitslased]]
*[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]]
*[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] 
*[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]]
*[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]]
*[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts
*[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]]
*[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]]
*[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]]
*[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond
*[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s
*[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]]
*[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses
*[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond
*[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts
*[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]]
*[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]]
*[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]]
*''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]]
*[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]]
*[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas
*[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]]
*[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]]
*[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]]
*[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]]
*[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]]
*[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]]
*[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]]
*[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]]
*[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]]

==I==
*[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]]
*[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] 
*[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]]
*[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]]
*[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]]
*[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]]
*[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]]
*[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]]
*[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]]

==J==
*[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] 
*[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]]
*[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts 
*[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]]
*[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] 
*[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]]
*[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]]
*[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]]
*[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond
*[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]]
*[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]]
*[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]]
*[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]]
*[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] 
*[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond 
*[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]]

==K==
*[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]]
*[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond
*[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]]
*[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]]
*[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]]
*[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]]
*[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]]
*[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'')
*[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'')
*[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]]
*[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond
*[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond
*[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]]
*[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]]
*[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] 
*[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]]
*[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]]
*[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[kaljutuvi]] (''Columba livia'')
*[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond
*[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond
*[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]]
*[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts
*[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond
*[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] 
*[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]]
*[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'')
*[[kanakull]] (''Accipiter gentilis''), sgk [[haugaslased]]
*[[kanalised]] (''Galliformes''), selts
*[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]]
*[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond
*[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]]
*[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond
*[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]]
*[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]]
*[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]]
*[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind
*[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[kauai o'o]]&lt;/span&gt; (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] 
*[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]]
*[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]''
*[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]]
*[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] 
*[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]]
*[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond
*[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]]
*[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]]
*[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]]
*[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] 
*[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]]
*[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'')
*[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]]
*[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond
*[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]]
*[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] 
*[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]]
*[[kivikakk]] (''Athene noctua'')
*[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]]
*[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]]
*[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]]
*[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm
*[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]]
*[[kodupart]], sgk [[partlased]]
*[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] 
*[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]]
*[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'')
*[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]]
*[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]]
*[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]]
*[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]]
*[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts
*[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond 
*[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] 
*[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] 
*[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]]
* [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond
*[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond
*[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] 
*[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond
*[[koskel]] (''Mergus''), perekond
*[[kotkad]]
*[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond
*[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond
*[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] 
*[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]]
*[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]]
*[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond
*[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]]
*[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'')
*[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika
*[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts
*[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]]
*[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]]
*[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond
*[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond
*[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts 
*[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond
*[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]]
*[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond
*[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]]
*[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]]
*[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]]
*[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]]
*[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] 
*[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]]
*[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] 
*[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]]
*[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]]
*[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]]
*[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]]
*[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]]
*[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]]
*[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond
*[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts
*[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]]
*[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]]
*[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]]
*[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'')
*[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]]
*[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]]

==L==
*[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]]
*[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]]
*[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]]
*[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] 
*[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'')
*[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]]
*[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]]
*[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]]
*[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]]
*''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik
*[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]]
*[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts
*[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]]
*[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]]
*[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]]
*[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]]
*[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]]
*[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond
*[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond
*[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]]
*[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] 
*[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]]
*[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]]
*[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]]
*[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]]
*''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]]
*[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]]
*[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]]
*[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond
*[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]]
*[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'')
*[[luitsnokk-part]] (''Anas clypeata''), sgk [[partlased]]
*[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]]
*[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]]
*[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]]
*[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'')
*[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas
*[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]]
*[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]]
*[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond
*[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]]
*[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'')
*[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'')
*[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]]
*[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]]
*[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lõunatirk]] (''Uria aalge'')
*[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]]
*[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]]
*[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]]
*[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'')
*[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'')
*[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond

==M==
*[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond 
*[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] 
*[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]]
*''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]]
*[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]]
*[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]]
*[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond
*[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] 
*[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]]
*[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') 
*[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared
*[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]]
*[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]]
*[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]]
*[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond
*[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]]
*[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond
*[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]]
*[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]]
*[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]]
*[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]]
*[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]]
*[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond
*[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]]
*[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'')
*[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]]
*[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]]
*[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]]
*[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')&lt;/span&gt;, sgk [[nürisabalased]]
*[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]]
*[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]]
*[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]]
*[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]]
*[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]]
*[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] 
*[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]]
*[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]]
*[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]]
*[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]]
*[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]]
*[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]]
*[[mustlagle]] (''Branta bernicla'')
*[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]]
*[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]]
*[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]]
*[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]]
*[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]]
*[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel
*[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] 
*[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] 
*[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]]
*[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]]
*[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]]
*[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]]
*[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]]
*[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]]
*[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]])
*[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]]
*[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]]
*[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]]
*[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] 
*[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]]
*[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]]
*[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae''
*''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]

==N==
*[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]]
*[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]]
*[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]]
*[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]]
*[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]]
*[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]]
*[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]]
*[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas cicur]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas rodericanus]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]]
*[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]]
*[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] 
*[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] 
*[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]]
*[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]]
*[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]]
*[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]]
*[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]]
*[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]]

==O==
*[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]]
*[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond
*[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]]
*[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]]

==P==
*[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]]
*[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]]
*[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]]
*[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]]
*[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts
*[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased
*[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond
*[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]]
*[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond
*[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]]
*[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]]
*[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts
*[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond
*[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]]
*''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]]
*[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]]
*[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]]
*[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond
*[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond
*[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts 
*[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts
*[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'')
*[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond
*[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts
*[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond
*[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]]
*[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'')
*[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]]
*[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]]
*[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]]
*[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]]
*[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]]
*[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]]
*[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]]
*[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma
*[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]]
*[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]]
*[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]]
*[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'')
*[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]]
*[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]]
*[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]]
*[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]]
*[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]]
*[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' 
*[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]]
*[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]]
*[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]]
*[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]]
*[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]]
*[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]]
*[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]]
*[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]]
*[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]]
*[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]]
*[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]]
*[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]]
*[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'')
*[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]]
*[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond
*[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[pärlkanalased]], sugukond   
*[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]]
*[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts
*[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond
*[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]]

==Q==
*[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]]

==R==
*[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]]
*[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond
*[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]]
*[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]]
*[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')&lt;/span&gt;, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il
*''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] 
*[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]]
*[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]]
*[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]]
*[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]]
*[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]]
*[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')&lt;/span&gt;, sgk [[iibislased]], elas Réunionil
*[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]]
*[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]]
*[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]]
*[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]]
*[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond
*[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]]
*[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]]
*[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] 
*[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]]
*[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]]
*[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]]
*[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]]
*[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]]
*[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]]
* [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]]
*[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]]
*[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]] 
*[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] 
*[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond
*[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]]
*[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]]
*[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]]
*[[rägapart]] (''Anas querquedula''), sgk [[partlased]]
*[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]]
*[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts
*[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]]
*[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond
*[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]]
*[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]]
*[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]]
*[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]]
*[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]]
*[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]]

==S==
*[[saalomonisaarte raudkull]] (''Accipiter albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel
*[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]]
*[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]]
*[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'')
*[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]]
*[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]]
*[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond
*[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts
*[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý
*[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]]
*[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]]
*[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]]
*[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond
*[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]]
*[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]]
*[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]]
*[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'')
*[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]]
*[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]]
*[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]]
*[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]]
*[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]]
*[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]]
*[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]]
*[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]]
*[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sini-rägapart]] (''Anas discors'')
*[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]]
*[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]]
*[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond
*[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]]
*[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] 
*[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]]
*[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]]
*[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]]
*[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]]
*[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]]
*[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]]
*[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]]
*[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]]
*[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]]
*[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]]
*[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'')
*[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]]
*[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]]
*[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]]
*[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]]
*[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] 
*[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]]
*[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]]
*[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]]
*[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'')
*[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]]
*[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]]
*[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]]
*[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]]
*[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]]
*[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]]
*[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] 
*[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'')
*[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suuränn]] (''Stercorarius skua'')
*[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'')
*[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]]
*[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond
*[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'')

==Š==
*[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]]
*[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]]

==T==
*[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]]
*[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]]
*[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]]
*[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]]
*[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]]
*[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]]
*[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]]
*[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]]
*[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond
*[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] 
*[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]]
*[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond 
*[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond 
*[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]]
*[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] 
*[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond
*[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]]
*[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts
*[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]]
*[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond 
*[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts
*[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond
*[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]]
*[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]]
*[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond
*[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]]
*[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]]
*[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]]
*[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]]
*[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]]
*[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond
*[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]]
*[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel
*[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] 
*[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]]
*[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]]
*[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]]
*[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]]
*[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]]
*[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]]
*[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]]
*[[tuulas]] (''Artamus''), perekond
*[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond
*[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]]
*[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond
*[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'')
*[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]]
*[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]]
*[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]]
*[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond 
*[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]]
*[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond
*[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond
*[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]]
*[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond
*[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]]

==U==
*[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]]
*[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]]
*[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]]
*[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]]

==V==
*[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline
*[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]]
*[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]]
*[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]]
*[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]]
*[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]]
* [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased
*[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]]
*[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'')
*[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]]
*[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]]
*[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva
*[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]]
*[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline 
*[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'')
*[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond
*[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond
*[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond
*[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond
*[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]]
*[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] 
*[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]]
*[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]]
*[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]]
*[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]]
*[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]]
*[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] 
*[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]]
*[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond
*[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]]
*[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond
*[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond
*''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]]
*[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[viupart]] (''Anas penelope'')
*[[vuril]]
*[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]]
*[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]]
*[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[väikealk]] (''Alle alle'')
*[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]]
*[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]]
*[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]]
*[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]]
*[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]]
*[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]]
*[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]]
*[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]]
*[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased
*[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]]
*[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]]
*[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]]
*[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]]
*[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]]
*[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] 
*[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]]
*[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]]
*[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]]
*[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]]
*[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]]
*[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]]
*[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts
*[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]]
*[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond
*[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]]
*[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]]
*[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]]
*[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]]
*[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]]

==Õ==
* [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]]
* [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond
* [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] 
* [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]]
* [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] 
* [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]]
* [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]]

==Ä==
*[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond
*[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]]

==Ö==
*[[örd]]
*[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]]
*[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts

== Ü ==
* [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]]

==X==
*''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]]

==Vaata ka==
* [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]]
* [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]]

[[Kategooria:Linnud| Lindude loend]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>4ilpzjaa6dgdb35lih1bsrpnihahg9z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõrgushüpe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8742</id>
    <revision>
      <id>7188884</id>
      <parentid>6995996</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:52:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */</comment>
      <origin>7188884</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44959" sha1="m5zak1eeor0al125b9qty1jcrby3wu2" xml:space="preserve">[[Pilt:Ryan Bertucci of Chico State jumps 7' 14&quot;.jpg|thumb|Kõrgushüppaja ületab lati flopistiilis.]]
'''Kõrgushüpe''' on [[kergejõustik]]uvõistlus, kus võistlejad peavad hüppama ilma kõrvalise abita üle mõõdetud kõrgusele asetatud horisontaalse lati, ilma seda maha ajamata. Kaasaegses, enim praktiseeritavas formaadis asetatakse latt kahe kandetoe/hüppetellingu vahele, mille taga on maandumismatt. Läbi aegade on võistlejad juurutanud üha tõhusamaid võtteid ja stiile efektiivseks lati ületamiseks. Praegu kasutavad praktiliselt kõik kõrgushüppajad stiili [[Fosbury Flop]]: hüpet sooritades jookseb võistleja mõõduka tempoga lati poole, kuid pöördub viimasel hetkel ümber, hüpates üle lati pea ees ja selg lati kohal.

=== Rekordid ===
Kõrgushüppe maailmarekord on meestel 2.45, mille püstitas [[Javier Sotomayor]] [[1993]]. aastal ja naistel 2.10, mille ületas [[Jaroslava Mahutšihh]] [[2024]]. aastal.

Kõrgushüppe olümpiarekord meeste hulgas kuulub [[Charles Austin]]ile tulemusega 2.39 1996. aastast ja naiste hulgas [[Jelena Slessarenko]]le tulemusega 2.06 2004. aastast.

Maailmameistrivõistluste rekordiks on meestel [[Bohdan Bondarenko]] 2013. aastal ületatud kõrgus 2.41 ja naistel [[Stefka Kostadinova]] 1987. aastal ületatud 2.07.

Euroopa rekordiks on 2.42, mille on ületanud nii [[Patrick Sjöberg]] 1987. aastal, kui ka Bohdan Bondarenko 2014. aastal. Sisevõistlustel on [[Carlo Thränhardt]] ületanud 1988. aastal samuti 2.42. Naiste Euroopa rekord kuulub Jaroslava Mahutšihhile 2024. aastast tulemusega 2.10. 

Eesti meeste rekord on 2.30, mille püstitas 5. juunil 1996 [[Marko Turban]] ning naiste rekord 1.96, mille püstitas 9. augustil 2011 [[Anna Iljuštšenko]].

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=120|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe| Ateena 1896]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ellery Clark]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.81
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[James Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.65&lt;br&gt;[[Robert Garrett ]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
|-
| [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Pariis 1900]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Irving Baxter]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.78
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lajos Gönczy]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 1.75 
|-
| [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Saint Louis 1904]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Samuel Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Garrett Serviss]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.77
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Paul Weinstein]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.77 
|-
| [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|London 1908]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harry Porter]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Con Leahy]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.88&lt;br&gt;[[István Somodi]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 1.88&lt;br&gt;[[Geo André ]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
|-
| [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Stockholm 1912]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alma Richards]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hans Liesche]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[George Horine]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.89
|-
| [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Antwerpen 1920]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dick Landon]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Harold Muller]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bo Ekelund]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.90 
|-
| [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Pariis 1924]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harold Osborn]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.98
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Leroy Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pierre Lewden]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.92 
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Amsterdam 1928]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob King]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.94
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ben Hedges]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Claude Ménard]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.91 
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Los Angeleses 1932]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Duncan McNaughton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Robert Van Osdel]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Simeon Toribio]] {{Riigi ikoon|Filipiinid}} 1.97 
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Berliin 1936]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Cornelius Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dave Albritton]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Delos Thurber]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00 
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|London 1948]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Winter]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1.98
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bjørn Paulson ]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[George Stanich]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.95 
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Helsingi 1952]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Buddy Davis]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ken Wiesner]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[José Telles da Conceição]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.98 
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Melbourne 1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charley Dumas]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.12
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Chilla Porter]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Igor Kaškarov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.08 
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Rooma 1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Robert Šavlakadze]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.16
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Valeri Brumel]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.16
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[John Thomas (kõrgushüppaja)|John Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.14 
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Tōkyō 1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Brumel]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.18
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Thomas (kõrgushüppaja)|John Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.18
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[John Rambo (kõrgushüppaja)|John Rambo]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.16 
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|México 1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dick Fosbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.24
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ed Caruthers]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.22
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valentin Gavrilov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.20 
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|München 1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jüri Tarmak]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.23
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stefan Junge]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 2.21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dwight Stones]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.21 
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Montreal 1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jacek Wszola]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Greg Joy ]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dwight Stones]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.21 
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Moskva 1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gerd Wessig]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''2.36 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jacek Wszola]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.31
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jörg Freimuth]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 2.31 
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Los Angeles 1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dietmar Mögenburg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Patrik Sjöberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Zhu Jianhua]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 2.31 
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Seoul 1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gennadi Avdienko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hollis Conway]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Rudolf Povarnitsõn]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.36 &lt;br&gt;[[Patrik Sjöberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.36
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Barcelona 1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Javier Sotomayor ]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.34
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Patrik Sjöberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tim Forsyth]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.34 &lt;br&gt;[[Hollis Conway]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.34 &lt;br&gt;[[Artur Partyka ]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.34
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Atlanta 1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charles Austin ]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.39
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Artur Partyka]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Steve Smith ]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.35 
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Sydney 2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sergei Kljugin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Abderahmane Hammad]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 2.32
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Ateena 2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stefan Holm ]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Matt Hemingway]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jaroslav Baba]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 2.34
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Peking 2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Andrei Silnov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Germaine Mason]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.34
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|London 2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ivan Uhhov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erik Kynard]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Derek Drouin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.29 &lt;br&gt;[[Robert Grabarz]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.29 &lt;br&gt;[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.29
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Rio de Janeiro 2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Derek Drouin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bogdan Bondarenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.33
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Tōkyō 2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mutaz Essa Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.37&lt;br&gt;[[Gianmarco Tamberi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |-
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maksim Nedasekau]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 2.37
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Pariis 2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hamish Kerr]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelby McEwen]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.34
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1928]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ethel Catherwood]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.59
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carolina Gisolf]] {{Riigi ikoon|Holland}} 1.56
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mildred Wiley]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1932]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jean Shiley]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.65 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Babe Didrikson Zaharias|Babe Didrikson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.65 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Eva Dawes]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.60 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1936]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ibolya Csák]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 1.60
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Tyler]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.60
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elfriede Kaun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.60 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1948]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alice Coachman]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.68
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Tyler]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.68
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Micheline Ostermeyer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.61 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1952]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Esther Brand]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sheila Lerwill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Aleksandra Šudina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.63 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mildred McDaniel]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.76 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Thelma Hopkins]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.67 &lt;br&gt;[[Maria Pissarjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.67
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Iolanda Balaş]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslawa Józwiakowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.71&lt;br&gt;[[Dorothy Shirley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.71
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Iolanda Balaş]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Michele Brown]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1.80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Taisija Šentšik]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.78 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Miloslava Rezková]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 1.82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Antonina Okorokova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valentina Kozõr]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.80 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ulrike Meyfarth]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} '''1.92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jordanka Blagojeva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 1.88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ilona Gusenbauer]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.88 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Rosemarie Ackermann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sara Simeoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jordanka Blagojeva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 1.91 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sara Simeoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Urszula Kielan]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jutta Kirst]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.94 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ulrike Meyfarth]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 2.02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sara Simeoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Joni Huntley]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.97 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Louise Ritter]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stefka Kostadinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tamara Bõkova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.99
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Heike Henkel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Galina Astafei]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ioamnet Quintero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.97 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stefka Kostadinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Níki Bakogiánni]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 2.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.01 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Jelessina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hestrie Cloete]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kajsa Bergqvist]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.99&lt;br&gt;[[Oana Manuela Pantelimon]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.99
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Slessarenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hestrie Cloete]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Viktorija Stjopina]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.02 
 |-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tia Hellebaut]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brigetta Barrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Školina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ruth Beitia]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1.97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mirela Demireva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 1.97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 1.97
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marija Lasitskene]] [[Pilt:Olympic flag.svg|23px|ROC]] 2.04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nicola McDermott]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.00
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nicola Olyslagers]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irõna Heraštšenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.95
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gennadi Avdejenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.32
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tyke Peacock]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Zhu Jianhua]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 2.29
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Patrik Sjöberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Igor Paklin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.38
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gennadi Avdejenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.38
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charles Austin]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hollis Conway]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.36
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.40
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Artur Partyka]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Steve Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.37
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Troy Kemp]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Artur Partyka]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.35
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Artur Partyka]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tim Forsyth]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.35
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Vjatšeslav Voronin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mark Boswell]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Martin Buss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.32
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Martin Buss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vjatšeslav Voronin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.33
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jacques Freitag]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stefan Holm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mark Boswell]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.32
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Juri Krimarenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.32
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.29
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Victor Moya]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.29
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donald Thomas]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kyriákos Ioánnou]] {{Riigi ikoon|Küpros}} 2.35
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.32
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kyriákos Ioánnou]] {{Riigi ikoon|Küpros}} 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sylwester Bednarek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.32&lt;br&gt;[[Raul Spank]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.32
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jesse Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.35 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Aleksei Dmitrik]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.35 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Trevor Barry]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 2.32
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bogdan Bondarenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.41
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.38
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Derek Drouin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.38
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Derek Drouin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.34
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bogdan Bondarenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.33&lt;br&gt;[[Zhang Guowei]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 2.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Danil Lõssenko]] 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Majededdin Ghazal]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 2.29
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mihhail Akimenko]] [[Neutraalne sportlane]] 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ilja Ivanjuk]] [[Neutraalne sportlane]] 2.35
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Woo Sang-hyeok]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andriy Protsenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.33
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gianmarco Tamberi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[JuVaughn Harrison]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.33
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hamish Kerr]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Woo Sang-hyeok]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} 2.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jan Štefela]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 2.31
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tamara Bõkova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ulrike Meyfarth]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 1.99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Louise Ritter]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.95
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stefka Kostadinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''2.09 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tamara Bõkova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.04
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Susanne Helm-Beyer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.99
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Heike Redetzky-Henkel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jelena Jelessina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.96
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ioamnet Quintero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Silvia Costa]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sigrid Kirchmann]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.97
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stefka Kostadinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alina Astafei]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.99
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hanne Haugland]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.99 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olga Kaliturina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.96
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jelena Jelessina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Lapina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.99
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hestrie Cloete]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kajsa Bergqvist]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.97
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hestrie Cloete]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marina Kuptšova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kajsa Bergqvist]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.00
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kajsa Bergqvist]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Chaunte Howard]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emma Green]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.96
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03&lt;br&gt; [[Antonietta Di Martino]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ariane Friedrich]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.02
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Antonietta di Martino]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.00
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Svetlana Školina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brigetta Barrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.97&lt;br&gt;[[Ruth Beitia]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1.97
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Kutšina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.01
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Lasickienė]] [[Neutraalne sportlane]] 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Julia Levtšenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kamila Lićwinko]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.99
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Lasickienė]] [[Neutraalne sportlane]] 2.04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.04
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vashti Cunningham]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.02
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eleanor Patterson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elena Vallortigara]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.00
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Eleanor Patterson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1.99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nicola Olyslagers]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1.99
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Nicola Olyslagers]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maria Żodzik]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.97&lt;br&gt;[[Angelina Topić]] {{Riigi ikoon|Serbia}} 1.97
|}

==Eesti läbi aegade edetabel==
Kümme parimat kõrgushüppajat, {{väiksem|seisuga 14. august 2025.}}.&lt;ref&gt;[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Läbi aegade edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.&lt;/ref&gt;

===Mehed===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
|-
!Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht
|-
| 2.30 || [[Marko Turban]] || 5. juuni 1996 || [[Rakvere]] 
|-
| 2.28 || [[Ramon Kaju]] || 12. august 1998 || [[Haapsalu]]     	 
|-
| 2.28 || [[Marko Aleksejev]] || 24. juuni 2005 || [[Bühl]]
|-
| 2.25 || [[Jüri Tarmak]] || 18. juuli 1972 || [[Moskva]] 	
|-
| 2.25 || [[Tarmo Valgepea]] || 28. mai 1983 || [[Minsk]] 
|-
| 2.25 || [[Ain Evard]] || 2. juuni 1985 || [[Riia]]  	 	
|-
| 2.24 || [[Tiit Pahapill]] || 21. juuni 1978 || [[Tallinn]] 
|-
| 2.24 || [[Kalev Martsepp]] || 28. september 1984 || [[Tbilisi]] 
|-
| 2.24 || [[Rainer Piirimets]] || 24. juuli 2004 || [[Tartu]] 
|-
| 2.23 || [[Vello Lumi]] || 15. juuni 1977 || [[Oulu]]
|}

===Naised===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht
|-
| 1.96 || [[Anna Iljuštšenko ]] || 9. august 2011 || [[Viljandi]]
|-
| 1.96 || [[Karmen Bruus ]] || 19. juuli 2022 || [[Eugene]] 	
|-
| 1.94 || [[Eleriin Haas]] || 17. august 2014 || [[Zürich ]]  	
|-
| 1.92i || [[Grete Udras]] || 27. jaanuar 2011 || [[Tartu]]  		 	
|-
| 1.92 || [[Elisabeth Pihela ]] || 11. juuni 2023 || [[Pärnu]] 
|-
| 1.91i || [[Viktoria Leks]] || 11. veebruar 2007 || Tallinn	 	
|-
| 1.90i || [[Kärt Siilats]] || 7. veebruar 2003 || Tallinn 	 	
|-
| 1.88i || [[Liina Põldots]] || 23. veebruar 1997 || Tallinn 
|-
| 1.87i || [[Lilian Turban]] || 13. veebruar 2021 || Tallinn	
|-
| 1.86 || [[Liisa-Maria Lusti]] || 28. mai 202 || [[Götzis]] 
|}

==Vaata ka==
*[[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]

==Välislingid==
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/jumps/high-jump/all/men/senior?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;firstDay=1900-01-01&amp;lastDay=2025-04-10&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior Meeste kõrgushüppe kõigi aegade edetabel (seisuga 1. aprill 2025)]
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/jumps/high-jump/all/women/senior?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;firstDay=1900-01-01&amp;lastDay=2025-04-10&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior Naiste kõrgushüppe kõigi aegade edetabel (seisuga 1. aprill 2025)]
*Meeste kõrgushüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2002] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2003] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2008] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.html 2009] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2010?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2010] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2011?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2011] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2012?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2012] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2013?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2013] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2014?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2014] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2015?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2015] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2016?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2016] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2017?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2017] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2018?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2018] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2019?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2019] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2020?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2020] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2021?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2021] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2022?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2022] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2023?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2023] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2024?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2024]
*Naiste kõrgushüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2002] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2003] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2008] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.html 2009] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2010?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2010] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2011?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2011] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2012?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2012] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2013?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2013] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2014?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2014] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2015?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2015] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2016?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2016] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2017?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2017] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2018?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2018] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2019?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2019] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2020?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2020] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2021?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2021] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2022?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2022] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2023?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2023] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2024?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2024] 

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Kõrgushüpe| ]]</text>
      <sha1>m5zak1eeor0al125b9qty1jcrby3wu2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188920</id>
      <parentid>7188884</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:53:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Naised */</comment>
      <origin>7188920</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44960" sha1="85v4hq0pum7n4qvlrj9g6sm2hjqqul6" xml:space="preserve">[[Pilt:Ryan Bertucci of Chico State jumps 7' 14&quot;.jpg|thumb|Kõrgushüppaja ületab lati flopistiilis.]]
'''Kõrgushüpe''' on [[kergejõustik]]uvõistlus, kus võistlejad peavad hüppama ilma kõrvalise abita üle mõõdetud kõrgusele asetatud horisontaalse lati, ilma seda maha ajamata. Kaasaegses, enim praktiseeritavas formaadis asetatakse latt kahe kandetoe/hüppetellingu vahele, mille taga on maandumismatt. Läbi aegade on võistlejad juurutanud üha tõhusamaid võtteid ja stiile efektiivseks lati ületamiseks. Praegu kasutavad praktiliselt kõik kõrgushüppajad stiili [[Fosbury Flop]]: hüpet sooritades jookseb võistleja mõõduka tempoga lati poole, kuid pöördub viimasel hetkel ümber, hüpates üle lati pea ees ja selg lati kohal.

=== Rekordid ===
Kõrgushüppe maailmarekord on meestel 2.45, mille püstitas [[Javier Sotomayor]] [[1993]]. aastal ja naistel 2.10, mille ületas [[Jaroslava Mahutšihh]] [[2024]]. aastal.

Kõrgushüppe olümpiarekord meeste hulgas kuulub [[Charles Austin]]ile tulemusega 2.39 1996. aastast ja naiste hulgas [[Jelena Slessarenko]]le tulemusega 2.06 2004. aastast.

Maailmameistrivõistluste rekordiks on meestel [[Bohdan Bondarenko]] 2013. aastal ületatud kõrgus 2.41 ja naistel [[Stefka Kostadinova]] 1987. aastal ületatud 2.07.

Euroopa rekordiks on 2.42, mille on ületanud nii [[Patrick Sjöberg]] 1987. aastal, kui ka Bohdan Bondarenko 2014. aastal. Sisevõistlustel on [[Carlo Thränhardt]] ületanud 1988. aastal samuti 2.42. Naiste Euroopa rekord kuulub Jaroslava Mahutšihhile 2024. aastast tulemusega 2.10. 

Eesti meeste rekord on 2.30, mille püstitas 5. juunil 1996 [[Marko Turban]] ning naiste rekord 1.96, mille püstitas 9. augustil 2011 [[Anna Iljuštšenko]].

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=120|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe| Ateena 1896]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ellery Clark]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.81
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[James Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.65&lt;br&gt;[[Robert Garrett ]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
|-
| [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Pariis 1900]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Irving Baxter]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.78
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lajos Gönczy]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 1.75 
|-
| [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Saint Louis 1904]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Samuel Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Garrett Serviss]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.77
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Paul Weinstein]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.77 
|-
| [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|London 1908]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harry Porter]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Con Leahy]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.88&lt;br&gt;[[István Somodi]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 1.88&lt;br&gt;[[Geo André ]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
|-
| [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Stockholm 1912]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alma Richards]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hans Liesche]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[George Horine]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.89
|-
| [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Antwerpen 1920]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dick Landon]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Harold Muller]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bo Ekelund]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.90 
|-
| [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Pariis 1924]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harold Osborn]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.98
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Leroy Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pierre Lewden]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.92 
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Amsterdam 1928]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob King]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.94
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ben Hedges]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Claude Ménard]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.91 
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Los Angeleses 1932]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Duncan McNaughton]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Robert Van Osdel]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Simeon Toribio]] {{Riigi ikoon|Filipiinid}} 1.97 
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Berliin 1936]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Cornelius Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dave Albritton]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Delos Thurber]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00 
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|London 1948]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Winter]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1.98
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bjørn Paulson ]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[George Stanich]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.95 
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Helsingi 1952]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Buddy Davis]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ken Wiesner]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[José Telles da Conceição]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.98 
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Melbourne 1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charley Dumas]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.12
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Chilla Porter]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Igor Kaškarov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.08 
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Rooma 1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Robert Šavlakadze]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.16
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Valeri Brumel]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.16
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[John Thomas (kõrgushüppaja)|John Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.14 
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Tōkyō 1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Brumel]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.18
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Thomas (kõrgushüppaja)|John Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.18
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[John Rambo (kõrgushüppaja)|John Rambo]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.16 
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|México 1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dick Fosbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.24
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ed Caruthers]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.22
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valentin Gavrilov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.20 
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|München 1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jüri Tarmak]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.23
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stefan Junge]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 2.21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dwight Stones]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.21 
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Montreal 1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jacek Wszola]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Greg Joy ]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dwight Stones]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.21 
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Moskva 1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gerd Wessig]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''2.36 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jacek Wszola]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.31
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jörg Freimuth]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 2.31 
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Los Angeles 1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dietmar Mögenburg]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Patrik Sjöberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Zhu Jianhua]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 2.31 
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Seoul 1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gennadi Avdienko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hollis Conway]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Rudolf Povarnitsõn]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.36 &lt;br&gt;[[Patrik Sjöberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.36
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Barcelona 1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Javier Sotomayor ]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.34
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Patrik Sjöberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tim Forsyth]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.34 &lt;br&gt;[[Hollis Conway]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.34 &lt;br&gt;[[Artur Partyka ]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.34
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Atlanta 1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charles Austin ]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.39
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Artur Partyka]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Steve Smith ]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.35 
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Sydney 2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sergei Kljugin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Abderahmane Hammad]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 2.32
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Ateena 2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stefan Holm ]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Matt Hemingway]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jaroslav Baba]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 2.34
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Peking 2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Andrei Silnov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Germaine Mason]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.34
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|London 2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ivan Uhhov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erik Kynard]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Derek Drouin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.29 &lt;br&gt;[[Robert Grabarz]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.29 &lt;br&gt;[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.29
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Rio de Janeiro 2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Derek Drouin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bogdan Bondarenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.33
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Tōkyō 2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mutaz Essa Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.37&lt;br&gt;[[Gianmarco Tamberi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |-
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maksim Nedasekau]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 2.37
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Pariis 2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hamish Kerr]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelby McEwen]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.34
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1928]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ethel Catherwood]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.59
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carolina Gisolf]] {{Riigi ikoon|Holland}} 1.56
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mildred Wiley]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1932]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jean Shiley]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.65 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Babe Didrikson Zaharias|Babe Didrikson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.65 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Eva Dawes]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.60 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1936]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ibolya Csák]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 1.60
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Tyler]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.60
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elfriede Kaun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.60 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1948]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alice Coachman]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.68
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Tyler]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.68
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Micheline Ostermeyer]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.61 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1952]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Esther Brand]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sheila Lerwill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Aleksandra Šudina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.63 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mildred McDaniel]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.76 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Thelma Hopkins]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.67 &lt;br&gt;[[Maria Pissarjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.67
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Iolanda Balaş]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslawa Józwiakowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.71&lt;br&gt;[[Dorothy Shirley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.71
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Iolanda Balaş]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Michele Brown]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1.80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Taisija Šentšik]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.78 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Miloslava Rezková]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 1.82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Antonina Okorokova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valentina Kozõr]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.80 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ulrike Meyfarth]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} '''1.92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jordanka Blagojeva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 1.88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ilona Gusenbauer]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.88 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Rosemarie Ackermann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sara Simeoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jordanka Blagojeva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 1.91 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sara Simeoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Urszula Kielan]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jutta Kirst]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.94 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ulrike Meyfarth]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 2.02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sara Simeoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Joni Huntley]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.97 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Louise Ritter]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stefka Kostadinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tamara Bõkova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.99
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Heike Henkel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Galina Astafei]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ioamnet Quintero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.97 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stefka Kostadinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Níki Bakogiánni]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 2.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.01 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Jelessina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hestrie Cloete]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kajsa Bergqvist]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.99&lt;br&gt;[[Oana Manuela Pantelimon]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.99
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Slessarenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hestrie Cloete]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Viktorija Stjopina]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.02 
 |-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tia Hellebaut]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brigetta Barrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Školina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ruth Beitia]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1.97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mirela Demireva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 1.97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 1.97
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marija Lasitskene]] [[Pilt:Olympic flag.svg|23px|ROC]] 2.04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nicola McDermott]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.00
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nicola Olyslagers]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irõna Heraštšenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.95
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gennadi Avdejenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.32
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tyke Peacock]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Zhu Jianhua]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 2.29
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Patrik Sjöberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Igor Paklin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.38
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gennadi Avdejenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.38
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charles Austin]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hollis Conway]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.36
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.40
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Artur Partyka]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Steve Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.37
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Troy Kemp]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Artur Partyka]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.35
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Javier Sotomayor]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Artur Partyka]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tim Forsyth]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.35
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Vjatšeslav Voronin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mark Boswell]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Martin Buss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.32
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Martin Buss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vjatšeslav Voronin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.33
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jacques Freitag]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stefan Holm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mark Boswell]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.32
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Juri Krimarenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.32
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.29
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Victor Moya]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 2.29
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donald Thomas]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kyriákos Ioánnou]] {{Riigi ikoon|Küpros}} 2.35
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jaroslav Rõbakov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.32
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kyriákos Ioánnou]] {{Riigi ikoon|Küpros}} 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sylwester Bednarek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.32&lt;br&gt;[[Raul Spank]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.32
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jesse Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.35 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Aleksei Dmitrik]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.35 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Trevor Barry]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 2.32
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bogdan Bondarenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.41
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.38
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Derek Drouin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.38
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Derek Drouin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 2.34
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bogdan Bondarenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.33&lt;br&gt;[[Zhang Guowei]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 2.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Danil Lõssenko]] 2.32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Majededdin Ghazal]] {{Riigi ikoon|Süüria}} 2.29
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mihhail Akimenko]] [[Neutraalne sportlane]] 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ilja Ivanjuk]] [[Neutraalne sportlane]] 2.35
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Woo Sang-hyeok]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} 2.35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andriy Protsenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.33
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gianmarco Tamberi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[JuVaughn Harrison]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] {{Riigi ikoon|Katar}} 2.33
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hamish Kerr]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 2.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Woo Sang-hyeok]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} 2.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jan Štefela]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 2.31
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tamara Bõkova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ulrike Meyfarth]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 1.99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Louise Ritter]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.95
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stefka Kostadinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''2.09 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tamara Bõkova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 2.04
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Susanne Helm-Beyer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.99
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Heike Redetzky-Henkel]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jelena Jelessina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.96
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ioamnet Quintero]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Silvia Costa]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sigrid Kirchmann]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.97
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stefka Kostadinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alina Astafei]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.99
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hanne Haugland]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.99 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olga Kaliturina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.96
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jelena Jelessina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Lapina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.99
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hestrie Cloete]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Inga Babakova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kajsa Bergqvist]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.97
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hestrie Cloete]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 2.06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marina Kuptšova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kajsa Bergqvist]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.00
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kajsa Bergqvist]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 2.02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Chaunte Howard]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emma Green]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.96
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03&lt;br&gt; [[Antonietta Di Martino]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ariane Friedrich]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 2.02
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Antonietta di Martino]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.00
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Svetlana Školina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brigetta Barrett]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.97&lt;br&gt;[[Ruth Beitia]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1.97
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Kutšina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Blanka Vlašić]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anna Tšitšerova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.01
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Lasickienė]] [[Neutraalne sportlane]] 2.03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Julia Levtšenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kamila Lićwinko]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.99
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Lasickienė]] [[Neutraalne sportlane]] 2.04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.04
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vashti Cunningham]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.02
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eleanor Patterson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elena Vallortigara]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 2.00
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2.01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Eleanor Patterson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1.99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nicola Olyslagers]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1.99
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Nicola Olyslagers]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maria Żodzik]] {{Riigi ikoon|Poola}} 2.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jaroslava Mahutšihh]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1.97&lt;br&gt;[[Angelina Topić]] {{Riigi ikoon|Serbia}} 1.97
|}

==Eesti läbi aegade edetabel==
Kümme parimat kõrgushüppajat, {{väiksem|seisuga 14. august 2025.}}.&lt;ref&gt;[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Läbi aegade edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.&lt;/ref&gt;

===Mehed===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
|-
!Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht
|-
| 2.30 || [[Marko Turban]] || 5. juuni 1996 || [[Rakvere]] 
|-
| 2.28 || [[Ramon Kaju]] || 12. august 1998 || [[Haapsalu]]     	 
|-
| 2.28 || [[Marko Aleksejev]] || 24. juuni 2005 || [[Bühl]]
|-
| 2.25 || [[Jüri Tarmak]] || 18. juuli 1972 || [[Moskva]] 	
|-
| 2.25 || [[Tarmo Valgepea]] || 28. mai 1983 || [[Minsk]] 
|-
| 2.25 || [[Ain Evard]] || 2. juuni 1985 || [[Riia]]  	 	
|-
| 2.24 || [[Tiit Pahapill]] || 21. juuni 1978 || [[Tallinn]] 
|-
| 2.24 || [[Kalev Martsepp]] || 28. september 1984 || [[Tbilisi]] 
|-
| 2.24 || [[Rainer Piirimets]] || 24. juuli 2004 || [[Tartu]] 
|-
| 2.23 || [[Vello Lumi]] || 15. juuni 1977 || [[Oulu]]
|}

===Naised===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht
|-
| 1.96 || [[Anna Iljuštšenko ]] || 9. august 2011 || [[Viljandi]]
|-
| 1.96 || [[Karmen Bruus ]] || 19. juuli 2022 || [[Eugene]] 	
|-
| 1.94 || [[Eleriin Haas]] || 17. august 2014 || [[Zürich ]]  	
|-
| 1.92i || [[Grete Udras]] || 27. jaanuar 2011 || [[Tartu]]  		 	
|-
| 1.92 || [[Elisabeth Pihela ]] || 11. juuni 2023 || [[Pärnu]] 
|-
| 1.91i || [[Viktoria Leks]] || 11. veebruar 2007 || Tallinn	 	
|-
| 1.90i || [[Kärt Siilats]] || 7. veebruar 2003 || Tallinn 	 	
|-
| 1.88i || [[Liina Põldots]] || 23. veebruar 1997 || Tallinn 
|-
| 1.87i || [[Lilian Turban]] || 13. veebruar 2021 || Tallinn	
|-
| 1.86 || [[Liisa-Maria Lusti]] || 28. mai 2022 || [[Götzis]] 
|}

==Vaata ka==
*[[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]

==Välislingid==
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/jumps/high-jump/all/men/senior?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;firstDay=1900-01-01&amp;lastDay=2025-04-10&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior Meeste kõrgushüppe kõigi aegade edetabel (seisuga 1. aprill 2025)]
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/jumps/high-jump/all/women/senior?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;firstDay=1900-01-01&amp;lastDay=2025-04-10&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior Naiste kõrgushüppe kõigi aegade edetabel (seisuga 1. aprill 2025)]
*Meeste kõrgushüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2002] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2003] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2008] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.html 2009] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2010?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2010] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2011?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2011] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2012?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2012] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2013?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2013] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2014?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2014] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2015?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2015] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2016?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2016] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2017?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2017] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2018?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2018] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2019?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2019] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2020?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2020] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2021?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2021] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2022?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2022] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2023?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2023] –
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/men/senior/2024?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229615&amp;ageCategory=senior 2024]
*Naiste kõrgushüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2002] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2003] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.htmx 2008] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=HJ/detail.html 2009] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2010?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2010] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2011?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2011] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2012?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2012] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2013?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2013] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2014?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2014] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2015?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2015] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2016?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2016] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2017?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2017] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2018?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2018] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2019?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2019] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2020?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2020] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2021?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2021] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2022?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2022] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2023?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2023] – 
[https://worldathletics.org/records/toplists/jumps/high-jump/all/women/senior/2024?regionType=world&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;maxResultsByCountry=all&amp;eventId=10229526&amp;ageCategory=senior 2024] 

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Kõrgushüpe| ]]</text>
      <sha1>85v4hq0pum7n4qvlrj9g6sm2hjqqul6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teivashüpe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8743</id>
    <revision>
      <id>7188963</id>
      <parentid>7147421</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:04:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */</comment>
      <origin>7188963</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49314" sha1="k851pfftwhsq33ylzzss0lt89kbwjde" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}}
'''Teivashüpe''' on [[kergejõustik]]u ala, kus eesmärgiks on ületada kõrgel asuv latt, kasutades hüppamiseks pikka ja painduvat teivast. 

Teivashüpe on üks neljast kergejõustiku hüppealast lisaks [[Kaugushüpe|kaugus]]-, [[Kolmikhüpe|kolmik]]- ja [[Kõrgushüpe|kõrgushüppele]]. Samuti on teivashüpe osa [[Kümnevõistlus|kümnevõistlusest]]. Seda loetakse üheks tehniliselt raskeimaks kergejõustikualaks, sest lisaks kiirusele ja tugevusele on kõrgele hüppamiseks vaja ka julgust, akrobaatilist osavust ning head kehatunnetust õhus. Mitmed maailma tipud on noorena tegelenud võimlemisega, nende hulgas ka [[Jelena Issinbajeva]] ja [[Valeri Bukrejev]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Yelena Isinbayeva |url=https://www.olympedia.org/athletes/88456 |vaadatud=5. aprill 2024 |väljaanne=Olympedia}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Valeri_Bukrejev |vaadatud=2024-05-05 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;  

Olümpiamängude kavas on meeste teivashüpe olnud alates [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aasta suveolümpiamängudest]] ja naistele alates [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta Sydney olümpiamängudest]]. 

Meeste teivashüppe [[maailmarekord]] on 6,30 meetrit, mis kuulub rootslasele [[Armand Duplantis]]ele ja on püstitatud 15. septembril 2025. Naiste maailma tippmark on 5,06 meetrit, mis kuulub Jelena Issinbajevale ning on püstitatud 2009. aastal. 

Meeste teivashüppe [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]] on 5,86 m, selle püstitas Valeri Bukrejev 3. juulil 1994 [[Somero linn|Someros]]. Naiste Eesti rekord on 4,55 m, selle püstitas [[Marleen Mülla]] 25. veebruaril 2023 [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] [[Dakota maakond|Dakotas]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Marleen Mülla püstitas teivashüppes Eesti rekordi |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120149354/marleen-mulla-pustitas-teivashuppes-eesti-rekordi |vaadatud=2024-05-05 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Teivashüpe ei ole kuulunud [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängude]] kavasse, kuid varaseid tõendeid teivaste kasutamisest on leitud iidsete kultuuride kunstiteostest. Näiteks [[Vana-Kreeka]] potte ja vaase kaunistavatelt maalingutelt, mis kujutavad puidust teivaste abil hobuste selga hüppamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bouma |eesnimi=Derek |kuupäev=21. august 2012 |pealkiri=Ancient Pole Vaulting |url=https://vaultermagazine.com/ancient-pole-vaulting/ |vaadatud=6. mai 2024 |väljaanne=Vaulter Magazine}}&lt;/ref&gt; Pikemaid teibaid kasutasid [[keldid]] ja hilisemad Inglismaa ning [[Friisimaa]] põllumehed jõgede või kraavide ületamiseks. Kusjuures seal polnud oluline saavutatav kõrgus vaid kaugus. Sellest kujunes Hollandis siiani harrastatav populaarne [[Ekstreemsport|ekstreemspordiala]] [[Fierljeppen]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Spordileht 8 mai 1931 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestispordileht19310508.2.40&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Teivashüppe pärislevitajateks peetakse Põhja-Inglismaal elavaid [[Ulverston|ulverstoulasi]], kes korraldasid esimesed võistlused 1840. aastatel. Esimesed ametlikud Inglismaa meistrivõistlused teivashüppes peeti 1866. aastal, kui J. E. Wheeler saavutas algul 3,05 m ja siis 3,20 m. Sellest algas maailmarekordite fikseerimine. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ozolin |eesnimi=Nikolai |pealkiri=Teivashüpe |kirjastus=Pedagoogiline Kirjandus |aasta=1947 |koht=Tartu |lehekülg=12-13 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

1850. aastatel kogus ala kiirelt populaarsust Saksamaa võimlemisseltsides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pole Vault |url=https://worldathletics.org/disciplines/jumps/pole-vault |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=worldathletics.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; Sajandi lõpuks oli see levinud juba Ameerikas ja mujal Euroopas. Esimeseks teivashüppe olümpiavõitjaks sai [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aasta Ateena mängudel]] [[William Hoyt]]. 1898. aastal jõudis esimese ameeriklasena maailmarekordilehele R. G. Clapp, püstitades tulemuse 3,62 m, millest algas USA domineerimine teivashüppes. 1920. aastatel viis norralane [[Charles Hoff]] põhjaliku hüppetehnika uurimise tulemusel rekordi 4,09 m-lt 4,25 m-ni, misjärel kutsusid ameeriklased ta USA-sse võistlusreisile, et norralaselt hüppestiili õppida. See õnnestus ning ameeriklaste edu maailmarekordite püstitamisel jätkus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
[[Fail:Cornelius Warmerdam 1942b.jpg|pisi|247x247px|Cornelius Warmerdam]]
USA teivashüppe suurkujuks sai hollandi päritolu Californias sündinud [[Cornelius Warmerdam]], kes 1942. aastal hüppas maailmarekordi 4,77 m. Warmerdam oli ühtlasi viimane rekordi püstitaja, kes kasutas hüppamiseks bambusteivast. Kokku püstitas ta välitingimustes 6 maailmarekordit ja ületas sisetingimustes kõrguse 4,79 m, teenides Euroopas hüüdnime Dutch.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kivine |eesnimi=Paavo |pealkiri=12 meest. Lühibiograafiad |kirjastus=Olympia |aasta=1994 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=44, 50-51 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

Kõik järgnevad mehed kasutasid juba muust materjalist teibaid. [[Alumiinium|Alumiiniumist]] ja [[Teras|terasest]] teivastega hüpati alates 1945. aastast. 1960. aastatel muutis hüppetehnikat tohutult uute klaaskiust valmistatud fiiberteivaste kasutuselevõtt, mis võimaldasid suuremat teiba paindumist, sellest tulenevat kõrgemat hoiet ja paremat hoojooksul saavutatud kineetilise energia muundumist potentsiaalseks energiaks. Uudse tehnoloogiaga toodetud teivaste kasutuselevõtt tagas maailmarekordi hüppelise tõusu 4,8 meetrilt edasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teivashüpe |url=https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/3877 |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=opik.fyysika.ee}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Coach |eesnimi=Track |pealkiri=The Evolution of Fiberglass Vaulting Technique |url=https://trackandfieldnews.com/track-coach/the-evolution-of-fiberglass-vaulting-technique/ |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=Track &amp; Field News |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;Teiste hulgas püstitas rekordi soomlasest teivashüppaja [[Pentti Nikula]], hüpates 1962. aastal maailmarekordiks 4.94 m, olles pärast 37 aastat pausi esimene eurooplane, kes suutnud ameeriklastega teivashüppes konkureerida. Esimene 5 meetri ületaja oli [[Brian Sternberg]]. 6 meetri kõrgusele asetatud latist suutis esimesena üle hüpata [[Serhi Bubka|Sergei Bubka]]. Praeguse maailmarekordi omanik on [[Armand Duplantis]].

Kuigi naised on teivast hüpanud juba varem, tunnustas [[World Athletics|IAAF]] ala alles 1994. aastal. Tiitlivõistlustest oli naiste teivashüpe kavas esimest korda 1999. aasta MM-il Sevillas, kus esimeseks maailmameistriks krooniti [[Stacy Dragila]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Stacy Dragila |url=https://olympics.com/en/athletes/stacy-dragila |vaadatud=6. mai 2024 |väljaanne=olympics.com}}&lt;/ref&gt; Praeguse naiste maailmarekordi omanik on [[Jelena Issinbajeva]].

== Reeglid ==
Kõrgus- ja teivashüppe võistluse korraldus on sarnane. Iga võistleja saab valida endale algkõrguse, millest ta hüppamist alustab. Võistlejal on kolm katset, et kõrgus alistada. Kõrguse ületamisel latti tõstetakse. Juhul kui kolme katsega latti ületada ei õnnestu, on võistlus sportlase jaoks lõppenud. Algkõrguse mitteületamise korral märgitakse protokolli tähed &quot;NH&quot; ehk &quot;no height&quot;. Kõrgusi saab vahele jätta või viia oma katseid uuele kõrgusele. Sportlane, kes ületab kõige kõrgema kõrguse on võitja. Juhul kui lõpetatakse samal kõrgusel, vaadatakse viimase kõrguse eksimuste arvu. Kui need on võrdsed, vaadatakse kogu võistluse käigus tehtud eksimuste arvu. Võidakse võrrelda ka valitud algkõrgusi, mille puhul kõrgemalt alustanu saavutab parema koha. Ümberhüppeid on võimalik korraldada vaid esikoha selgitamiseks.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Yleisurheilun kansainväliset säännöt 2022 |url=https://www.yleisurheilu.fi/wp-content/uploads/2022/01/WAn-saannot-2022.pdf |vaadatud=6. mai 2024 |väljaanne=Suomen Urheiluliitto |lehekülg=167-186}}&lt;/ref&gt;

Hüpe loetakse ebaõnnestunuks juhul, kui võistleja takistab käega lati mahakukkumist või ronib teibast üles, muutes hüppe ajal käte järjekorda teibal. Teiba purunemise korral saab hüppaja uue katse.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Tehnika ==
Hüppetehnikaid oli palju. Levis erinevaid arusaamu teiba hoidmisest, kätetööst ja hoojooksust. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses enamlevinud hüppestiilil hoiti käsi üksteisele väga ligidal, et oleks võimalik end üles tõmmata ja ära tõugata mõlema käega. Tollal kasutuses olevad teibad olid jäigast puidust, ega võimaldanud paindumist, mistõttu oli säärane käte asetus efektiivne. Leiutati ka teine stiil - ronimine, kus kasutati alt kolmjalaga varustatud pikka ja rasket teivast, mis asetati maha ning mida mööda hakati käte abil üles ronima. See stiil aga keelati, sest niimoodi polnud lati ületamiseks vaja ei kiirust ega jõudu, vaid ainult balansseerimisoskust. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Huvitavaid mooduseid teivashüppeks otsiti veel. Näiteks sooritas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] teivashüppaja G. Rajevski hoojooksu nii, et hoidis teivast vaid ühes käes, samal ajal kui teine käsi poolkõverdatult ette-taha liikus, haarates alles viimasel hetkel enne hüppesse minekut teibast kinni. Nii lootis Rajevski hoojooksul suuremat kiirust arendada.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; USA kümnevõistleja [[Caitlyn Jenner|Bruce Jenner]] sooritas hüppesse minekul äratõuke teiselt jalalt, kuigi teivast hoidis ta ikkagi paremas käes ning [[Scott Huffman]] sai kuulsaks oma erilise lati ületamise tehnika poolest, kus ta viib jalad üle lati kordamööda ning sooritab enne matile maandumist õhus 360 kraadise pöörde (“The Huffman Roll”).

Need on siiski erandlikud näited teivashüppe tehnikast ja üldiselt toovad häid tulemusi üldtunnustatud tehnilise mudeli järgi sooritatud hüpped. Teivashüpe jaotatakse erinevateks faasideks:

=== Hoojooks ===
Hoojooks on soorituse esimene osa. Hoojooks on järjest kiirenev ja selle eesmärk on saavutada maksimaalne kiirus äratõuke hetkel. Igal sportlasel on maha mõõdetud enda märk, millest ta jooksmist alustab. Tippklassi teivashüppajate hoojooksu pikkus on tavaliselt 18–22 sammu. Teivast hoitakse kahe käega ning käte vahe on umbes 60 cm. Hoojooksu alguses on teiba ots üleval. Jooksu käigus hakatakse teivast langetama nii, et see jõuaks enne kolme viimast sammu horisontaalsesse asendisse. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalam |eesnimi=Valter |pealkiri=Kiiremini, kõrgemale, kaugemale |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1969 |koht=Tallinn |lehekülg=223-229 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=How to Do the Pole Vault in Track and Field |url=https://www.liveabout.com/learning-the-pole-vault-3259054 |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=LiveAbout |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

=== Teiba auku asetamine ja äratõuge ===
Teiba auku viimiseks valmistutakse viimasel kolmel sammul. Eelviimasel sammul suunab vasak käsi teiba auku ja parem käsi tõuseb õla kohale. Äratõuke hetkel sirutuvad mõlemad käed üles ja parem põlv tõuseb ette.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Ripe ===
[[Fail:Pole Vault Sequence.jpg|pisi|253x253px|Hüppetehnika]]
Teivashüppe kolmas faas on ripe. Kohe kui hüppaja kerkib maapinnalt, jääb ta rippesse. Selles asendis on tal mõlemad käed sirutatud. Vasaku käe sirutamine tekitab teiba paindumise efekti. Edasiliikumine jätkub. Pärast rippe algosa algab jalgade kiire ülestõstmine. Selle hõlbustamiseks hakatakse kallutama õlavööd taha. &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Sirutamine ja pööre ===
Sirutamine toimub, kui õlavöö ja pea on jõudnud alla tagurpidi asendisse ning teivas hakkab sirgenema. Hüppaja sirutab jalad otse üles ning hoiab käed keha lähedal. Teiba sirgenemine annab hüppaja kehale kiireneva liikumise üles, mille käigus sooritatakse kätest tõmme ja keha pööre nii, et hüppaja kere pöördub 180 kraadi, jõudes rinnaga latti poole. Vasak käsi vabaneb teibalt varem. Parem käsi annab viimase hoo lati ületamiseks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Lati ületamine ===
Lati ületamine on hüppe viimane faas. Hüppaja lükkab teiba tagasi hooraja suunas. Latt ületatakse asendis, kus keha on kaarekujuliselt veidi ette painutatud ning puus on üleval. Maandutakse selili matile.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Teivashüpe Eestis ==
Organiseeritud sporditegevus ja kergejõustiku arendamine algas Eestis 1900. aastal, kui asutati [[Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts Kalev|jõukarastusselts Kalev]] ja [[Tartu|Tartus]] hakati rajama spordiväljakut. 1907. aastal leidsid seal aset esmalt Saksa koolide õpilastele mõeldud esimesed “võiduturnimise” võistlused, misjärel 1909. aastal toimusid Tartus [[Tallinna tänav (Tartu)|Tallinna tänava]] spordiväljakul, Eesti esimesed ametlikud kergejõustikuvõistlused. Tallinnas hakkasid toimuma [[Leopold Tõnson|Leopold Tõnsoni]], [[Anton Õunapuu]] ja [[Eesti Spordiselts Kalev|seltsi Kalev]] eestvedamisel kergejõustiku võistlused [[Kalevi aed|&quot;Lootuse” aias]]. Teivashüpe võeti võistluste kavva 1910. aastal. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tuulik |eesnimi=Ülo |pealkiri=Eesti kergejõustiku kolmveerandsada |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1984 |koht=Tallinn |lehekülg=8-11 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tähtsamate kergejõustikusündmuste kronoloogiline loetelu aastail 1805-1957 |url=https://www.kergejoustik.ee/ruby3/-ajalugu/547-taehtsamate-kergejoustikusuendmuste-kronoloogiline-loetelu-aastail-1805-1957 |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=www.kergejoustik.ee}}&lt;/ref&gt;

Populaarsust kogus ala [[Düünapoisid|düünapoiste]] seas, kellest [[Aleksander Klumberg]] ja [[Anton Ohaka]] Eesti teivashüppe rekordit ka parandasid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meeste teivashüpe |url=https://www.kergejoustik.ee/ruby3/eesti-rekordite-areng/2806-meeste-teivashuepe |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=www.kergejoustik.ee}}&lt;/ref&gt; Tegeleti paljude aladega ning ühele alale spetsialiseerumist esines harva, mistõttu head mitmevõistlejad olid samuti edukad teivashüppajad.

On tõendeid, et teivashüppega tegelesid ka kooliõpilased. Näiteks toimus 1915. aastal koolidevaheline sõpruskohtumine kergejõustikus [[Nikolai gümnaasium]]&lt;nowiki/&gt;i, [[Aleksandri gümnaasiumi]] ja [[Tallinna Peetri Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] noorte vahel, kus üheks võistlusalaks oli teivashüpe. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Spordileht 1 juuli 1991 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=spordileht19910701.2.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1920. aastal toimusid [[Eesti Spordi Liit|Eesti Spordi Liidu]] korraldusel Eesti kergejõustikuesivõistlused, kus esimeseks teivashüppe meistriks sai [[Johann Martin]]. Johann Martin oli Lätis sündinud Eesti päritolu teivashüppaja, kes uuendas korduvalt Eesti rekordit, oli mitmekordne Eesti ja Venemaa meister ning osales [[1912. aasta suveolümpiamängud|Stockholmi]] ja [[1920. aasta suveolümpiamängud|Antwerpeni olümpiamängudel]]. 1915. aastal võitis ta Helsingis toimunud rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused tulemusega 3,45 m.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Johann_Martin |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

1910. aastatel parandas Eesti rekordit keskmaajooksja ja kiiruisutaja [[Johannes Villemson]]. 

1920. aastatel tõusis esinumbriks [[Valter Ever]], kes esindas Eesti koondist [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924. olümpiamängudel]] kõrgus-, teivas- ja kaugushüppe kvalifikatsioonivõistlustel ning kümnevõistluses. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Valter_Ever |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;

1930. aastatel näitas häid tulemusi [[Evald Äärmaa]], võisteldes [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini olümpiamängudel]] ja viies Eesti rekordi üle 4 meetri. 1937. ja 1939. aastal võitis ta üliõpilaste MM-il pronksmedali. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Evald_%C3%84%C3%A4rma |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;

1950. aastatel parandasid rekordit Otto Tillmann ja [[Martin Kutman]]. Martin Kutmanist sai tuntud kergejõustikutreener ja mitmekordne veteranide maailmameister, kes alistas veel 75-aastaselt 2,70 meetrit. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2012-05-30 |pealkiri=In memoriam Martin Kutman |url=https://www.ekjl.ee/uudised/in-memoriam-martin-kutman/ |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=Eesti Kergejõustikuliit |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2004-03-16 |pealkiri=Tartu sai juurde kaks maailmameistrit |url=https://www.postimees.ee/1403593/tartu-sai-juurde-kaks-maailmameistrit |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

1960. aastatel olid parimad teivashüppajad [[Helmut Raamat]], Aavo Luigela ja Ülo Ilter. Ülo Ilter oli ühtlasi Eesti esimene 5 meetri ületaja.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

1970. aastatel viis seitsmekordne Eesti meister [[Ramon Lindal]] teivashüppe rekordi 5,31 meetrini.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Ramon_Lindal |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;

1980. ja 1990. aastatel oli teivashüppe esinumbriks [[Valeri Bukrejev]], kes tegi Eesti ajaloo suurima teivashüppe rekordiparanduse, viies rekordi 5,32 meetrilt 5,86 meetrini. Bukrejev osales [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992 Barcelona]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996 Atlanta]] OM-il. 3. juulil 1994 Someros hüpatud 5,86 meetrit tähistab kehtivat Eesti rekordit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Valeri_Bukrejev |vaadatud=2024-05-06 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;

Naiste teivashüpet hakati Eestis, nagu ka mujal maailmas, harrastama 1990. aastatel. Kehtiv Eesti rekord on Marleen Mülla hüpatud 4,57 m.

==Eesti läbi aegade edetabel==
Kümme parimat teivashüppajat, {{väiksem|seisuga 14. august 2025.}}.&lt;ref&gt;[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Läbi aegade edetabel.] Eesti Kergejõustikuliit.&lt;/ref&gt;

===Mehed===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
|-
!Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht
|-
| 5.86 || [[Valeri Bukrejev ]] || 5. september 1993 || [[Chiari]] 
|-
| 5.61 || [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] || 7. mai 2021 || [[Vermillion]]     	 
|-
| 5.60 || [[Erki Nool]] || 5. juuli 1978 || [[Tallinn]]
|-
| 5.50 || [[Maicel Uibo]] || 5. august 2021 || [[Tokyo]] 	
|-
| 5.50 || [[Robert Kompus]] || 11. juuni 2025 || [[Lahti]] 
|-
| 5.40 || [[Robin Nool]] || 13. juuli 2019 || [[Gävle]]  	 	
|-
| 5.39 || [[Sander Moldau]] || 20. aprill 2018 || [[Azusa]] 
|-
| 5.37 || [[Johannes Erm]] || 15. september 2024 || [[Talence]] 
|-
| 5.36i || [[Ramon Lindal]] || 16. jaanuar 1977 || [[Vilnius]] 
|-
| 5.33 || [[Rein Sokk]] || 28. mai 1985 || Tallinn
|}

===Naised===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus || Sportlane || Aeg || Koht
|-
| 4.57 || [[Marleen Mülla]] || 15. mai 2025 || [[Vermillion]]
|-
| 4.52 || [[Allika Inkeri Moser]] || 1. juuli 2025 || [[Skopje]] 	
|-
| 4.36 || [[Reena Koll]] || 25. juuli 2018 || [[Tartu]]  	
|-
| 4.25i || [[Miia Tillmann]] || 28. jaanuar 2024 || [[Tallinn]]  		 	
|-
| 4.23i || [[Lembi Vaher]] || 25. veebruar 2012 || Tallinn 
|-
| 4.10i || [[Margit Kalk]] || 31. jaanuar 2016 || Tallinn	 	
|-
| 4.01i || [[Tiina Tikk]] || 9. veebruar 2012 || [[Tartu]] 	 	
|-
| 4.01 || [[Getter Marie Lemberg]] || 6. aprill 2019 || [[Bowling Green (Kentucky)|Bowling Green]] 
|-
| 4.00i || [[Kristina Loboda]] || 6. märts 2006 || [[Moskva]]	
|-
| 4.00 || [[Eva Kutman]] || 2. juuli 2025 || [[Rakvere]] 
|}

== Maailmarekordi areng ==
=== Mehed ===
{|class=wikitable
!Tulemus (m)!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|4,02 ||[[Marc Wright]]||[[USA]]||[[8. juuni]] [[1912]] ||[[Cambridge]]
|-
|4,05 ||[[Frank Foss]]||USA||[[23. august]] [[1919]] ||[[Chicago]]
|-
|4,09 ||Frank Foss ||USA||[[20. august]] [[1920]] ||[[Antwerpen]]
|-
|4,12 ||[[Charles Hoff]]||[[Norra]]||[[22. juuli]] [[1922]] ||[[Kopenhaagen]]
|-
|4,15 ||Charles Hoff ||Norra||22. juuli 1923 ||Kopenhaagen
|-
|4,21 ||Charles Hoff||Norra||22. juuli 1923||Kopenhaagen
|-
|4,21 ||Charles Hoff ||Norra||22. juuli 1923 ||Kopenhaagen
|-
|4,22 ||[[Ralph Spearow]]||USA||[[5. november]] [[1924]] ||[[Tokyo]]
|-
|4,23 ||Charles Hoff||Norra||[[13. august]] [[1925]] ||[[Oslo]]
|-
|4,25 ||Charles Hoff||Norra||[[27. september]] 1925 ||[[Turu]]
|-
|4,27 ||[[Sabin Carr]]||USA||[[27. mai]] [[1927]] ||[[Philadelphia]]
|-
|4,30  ||[[Lee Barnes]]||USA||[[28. aprill]] [[1928]]||[[Fresno]]
|-
|4,32  ||Charles Hoff ||Norra||[[27. september]] [[1931]] ||[[Hønefoss]]
|-
|4,37  ||[[William Graber]]||USA||[[16. juuli]] [[1932]] ||[[Palo Alto]]
|-
|4,39 ||[[Keith Brown]]||USA||[[1. juuni]] [[1935]] ||[[Boston]]
|-
|4,43 ||[[George Varoff]]||USA||[[4. juuli]] [[1936]] ||[[Princeton]]
|-
|4,45  ||[[Bill Sefton]]||USA||[[10. aprill]] [[1937]]||[[Los Angeles]]
|-
|4,48 ||[[Earle Meadows]]||USA||[[8. mai]] 1937 ||[[Stanford]]
|-
| 4,54||[[William Sefton]]||USA||[[29. mai]] 1937 ||Los Angeles
|-
|4,54 ||Earle Meadows ||USA||29. mai 1937 ||Los Angeles
|-
|...||||||||
|-
|6,10||[[Sergi Bubka]]||[[Nõukogude Liit]]|| 5. august 1991 ||[[Malmö]]
|-
|6,11||Sergi Bubka||[[Ukraina]]||13. juuni 1992 ||[[Dijon]]
|-
|6,12||Sergi Bubka||Ukraina||30. august 1992 ||[[Padua]]
|-
|6,13||Sergi Bubka||Ukraina||19. september 1992 ||[[Tokyo]]
|-
|6,14||Sergi Bubka||Ukraina||31. juuli 1994 ||[[Sestriere]]
|-
|6,16||[[Renaud Lavillenie]]||[[Prantsusmaa]]||15. veebruar 2014 ||[[Donetsk]]
|-
|6,17||[[Armand Duplantis]]||[[Rootsi]]||8. veebruar 2020 ||[[Toruń]]
|-
|6,18||Armand Duplantis||Rootsi||15. veebruar 2020 ||[[Glasgow]]
|-
|6,19||Armand Duplantis||Rootsi||7. märts 2022 ||[[Belgrad]]
|-
|6,20||Armand Duplantis||Rootsi||20. märts 2022 ||[[Belgrad]]
|-
|6,21||Armand Duplantis||Rootsi||24. juuli 2022|| [[Eugene]]
|-
|6,22||Armand Duplantis||Rootsi||2023|| [[Clermont-Ferrand]]
|-
|6,23||Armand Duplantis||Rootsi||2023|| [[Eugene]]
|-
|6,24||Armand Duplantis||Rootsi||20. aprill 2024|| [[Xiamen]]
|-
|6,25||Armand Duplantis||Rootsi||5. august 2024|| [[Pariis]]
|-
|6,26||Armand Duplantis||Rootsi||25. august 2024|| [[Chorzów]]
|-
|6,27||Armand Duplantis||Rootsi||28. veebruar 2025|| [[Clermont-Ferrand]]
|-
|6,28||Armand Duplantis||Rootsi||15. juuni 2025|| [[Stockholm]]
|-
|6,29||Armand Duplantis||Rootsi||12. august 2025|| [[Budapest]]

|}

==[[Olümpiamängud|Olümpiamedalistid]] ==
=== Mehed ===
{| class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
| [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#teivashüpe|1896]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[William Hoyt]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Albert Tyler]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Evangelos Damaskos]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 2,60&lt;br&gt;[[Ioannis Theodoropoulos]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 2,60
|-
| [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#teivashüpe|1900]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Irving Baxter]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Meredith Colkett]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Carl Andersen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 3,20  
|-
| [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1904]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charles Dvorak]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,50
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Leroy Samse]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,43
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Louis Wilkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,43 
|-
| [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1908]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Edward Cooke]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,71&lt;br&gt;[[Alfred Gilbert]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |  
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Edward Archibald]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 3,58&lt;br&gt;[[Charles Jacobs]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,58&lt;br&gt;[[Bruno Söderström]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 3,58
|-
| [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1912]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harry Babcock]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,95
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Nelson]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,85&lt;br&gt;[[Marcus Wright]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bertil Uggla]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 3,80&lt;br&gt;[[William Happenny]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 3,80 &lt;br&gt;[[Frank Murphy]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,80
|-
| [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1920]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Foss]] {{Riigi ikoon|USA}} '''4,09 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Henry Petersen]] {{Riigi ikoon|Taani}} 3,70
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Edwin Myers]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,60 
|-
| [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1924]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lee Barnes]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,95
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Glenn Graham]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[James Brooker]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,90 
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1928]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sabin Carr]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,20
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[William Droegemuller]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Charles McGinnis]] {{Riigi ikoon|USA}} 3,95 
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1932]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[William Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shuhei Nishida]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 4,30
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[George Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,20 
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1936]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Earle Meadows]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shuhei Nishida]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 4,25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sueo Oe]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 4,25 
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1948]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Guinn Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erkki Kataja]] {{Riigi ikoon|Soome}} 4,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bob Richards]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,20 
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#teivashüpe|1952]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob Richards]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,55
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Don Laz]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,50
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ragnar Lundberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 4,40
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob Richards]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,56
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bob Gutowski]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,53
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Georgios Roubanis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 4,50 
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Don Bragg]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ron Morris]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,60
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Eeles Landström]] {{Riigi ikoon|Soome}} 4,55 
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fred Hansen]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,10
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wolfgang Reinhardt]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 5,05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Klaus Lehnertz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 5,00 
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#teivashüpe|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob Seagren]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,40
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Claus Schiprowski]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 5,40
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wolfgang Nordwig]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 5,40 
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wolfgang Nordwig]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 5,50
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bob Seagren]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,40
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jan Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,35 
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tadeusz Slusarski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 5,50
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Antti Kalliomäki]] {{Riigi ikoon|Soome}} 5,50
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dave Roberts]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,50 
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Wladyslaw Kozakiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''5,78 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Konstantin Volkov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,65&lt;br&gt;[[Tadeusz Slusarski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 5,65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |   
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Pierre Quinon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mike Tully]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Earl Bell]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,60&lt;br&gt;[[Thierry Vigneron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,60
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sergei Bubka]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rodion Gataullin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Grigori Jegorov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,80 
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maksim Tarassov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Igor Trandenkov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Javier García]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 5,75 
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jean Galfione]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Igor Trandenkov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 5,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andrei Tivontšik]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}}5,92  
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#teivashüpe|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Nick Hysong]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lawrence Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maksim Tarassov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 5,90 
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Timothy Mack]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,95
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Toby Stevenson]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Giuseppe Gibilisco]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 5,85
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Steve Hooker]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 5,96
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jevgeni Lukjanenko]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 5,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Deniss Jurtšenko]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 5,70
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Renaud Lavillenie]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Björn Otto]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 5,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Raphael Holzdeppe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 5,91
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Thiago Braz da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 6,03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Renaud Lavillenie]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sam Kendricks]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,85
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armand Duplantis]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6,02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christopher Nilsen]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Thiago Braz da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 5,87
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armand Duplantis]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6,25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sam Kendricks]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emmanouil Karalis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 5,90
|}

=== Naised ===
{| class=wikitable
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#teivashüpe 2|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stacy Dragila]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,60
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tatiana Grigorieva]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 4,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vala Flosadóttir]] {{Riigi ikoon|Island}} 4,50 
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#teivashüpe 2|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Issinbajeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} '''4,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Svetlana Feofanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anna Rogowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 4,70 
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#teivashüpe 2|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Issinbajeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} '''5,05 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jennifer Stuczynski]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Feofanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,75
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jennifer Suhr]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Yarisley Silva]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 4,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jelena Issinbajeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,70
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ekateríni Stefanídi]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 4.85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sandi Morris]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Eliza McCartney]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 4.80
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katie Nageotte]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anzhelika Sidorova]] (ROC) 4.85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Holly Bradshaw]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 4.85
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Nina Kennedy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 4.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Katie Moon]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alysha Newman]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 4.85
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==
=== Mehed ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sergei Bubka]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Konstantin Volkov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,60
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Atanas Tarev]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 5,60
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sergei Bubka]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Thierry Vigneron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Rodion Gataullin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,80
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sergei Bubka]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,95
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Istvan Bagjula]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 5,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maksim Tarassov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 5,85
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sergei Bubka]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6,00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Grigori Jegorov]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 5,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maksim Tarassov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 5,80
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sergei Bubka]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 5,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maksim Tarassov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 5,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jean Galfione]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,86
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sergei Bubka]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 6,01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maksim Tarassov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 5,96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dean Starkey]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,91
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maksim Tarassov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 6,02
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dmitri Markov]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 5,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Aleksandr Averbuhh]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} 5,80
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dmitri Markov]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 6,05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Aleksandr Averbuhh]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} 5,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nick Hysong]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,85
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Giuseppe Gibilisco]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 5,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Okkert Brits]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 5,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Patrik Kristiansson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 5,85
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2005 Halsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Rens Blom]] {{Riigi ikoon|Holland}} 5,80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brad Walker]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pavel Gerassimov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 5,65
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Brad Walker]] {{Riigi ikoon|USA}} 5,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Romain Mesnil]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Danny Ecker]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 5,81
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Steven Hooker]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 5,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Romain Mesnil]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Renaud Lavillenie]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,80
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Paweł Wojciechowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 5,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lázaro Borges]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 5,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Renaud Lavillenie]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5,85
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Raphael Holzdeppe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 5.89
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Renaud Lavillenie]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5.89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Björn Otto]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 5.82
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shawnacy Barber]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 5.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raphael Holzdeppe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 5.90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Paweł Wojciechowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 5.80&lt;br&gt;[[Renaud Lavillenie]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5.80&lt;br&gt;[[Piotr Lisek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 5.80
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sam Kendricks]] {{Riigi ikoon|USA}} 5.95
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Piotr Lisek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 5.89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Renaud Lavillenie]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 5.89
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sam Kendricks]] {{Riigi ikoon|USA}} 5.97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Armand Duplantis]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 5.97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Piotr Lisek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 5.87
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armand Duplantis]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6.21
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Chris Nilsen]] {{Riigi ikoon|USA}} 5.94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ernest John Obiena]] {{Riigi ikoon|Filipiinid}} 5.94
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armand Duplantis]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6.10
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ernest John Obiena]] {{Riigi ikoon|Filipiinid}} 6.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kurtis Marschall]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 5.95
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armand Duplantis]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 6.30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Emmanouíl Karalís]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 6.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kurtis Marschall]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 5.95
|}

=== Naised ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stacy Dragila]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,60
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anzhela Balahonova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 4,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tatiana Grigorieva]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 4,45
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stacy Dragila]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Svetlana Feofanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Monika Pyrek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 4,55
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Svetlana Feofanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Annika Becker]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 4,70
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jelena Issinbajeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,65
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Issinbajeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} '''5,01 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Monika Pyrek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 4,60
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pavla Hamáčková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 4,50
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Issinbajeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Katerina Badurova]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 4,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Feofanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,75
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anna Rogowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 4,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Chelsea Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,65&lt;br&gt;[[Monika Pyrek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 4,65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fabiana Murer]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 4,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Martina Strutz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 4,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Feofanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,75
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Issinbajeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 4,89
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jennifer Suhr]] {{Riigi ikoon|USA}} 4,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Yarisley Silva]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 4,82
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yarisley Silva]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 4.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fabiana Murer]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 4.85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nikoléta Kiriakopoúlou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 4.80
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ekateríni Stefanídi]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 4.91
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sandi Morris]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Robeilys Peinado]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 4.65&lt;br&gt;[[Yarisley Silva]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 4.65
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anželika Sidorova]] 4.95 &lt;br&gt; ([[Neutraalne sportlane]])
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sandi Morris]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ekaterini Stefanidi]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 4.85
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katie Nageotte]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sandi Morris]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nina Kennedy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 4.80
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | [[Nina Kennedy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 4.90 &lt;br&gt; [[Katie Moon]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.90 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilma Murto]] {{Riigi ikoon|Soome}} 4.80
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katie Moon]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sandi Morris]] {{Riigi ikoon|USA}} 4.85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tina Šutej]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 4.80
|}

==Vaata ka ==

* [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad‎]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=PV/detail.htmx Meeste teivashüppe kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=PV/detail.htmx Naiste teivashüppe kõigi aegade edetabel]
* Meeste teivashüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2003] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2006] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=PV/detail.html 2009]
*Naiste teivashüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=PV/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=PV/detail.html 2009]
*[http://sport.postimees.ee/4203351/rootslased-marus-meilt-rooviti-mmil-korraldajate-vea-tottu-medal?_ga=2.185210735.751156917.1502174917-232416419.1497618435 Rootslased marus: meilt rööviti MMil korraldajate vea tõttu medal], Postimees, 7. august 2017

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Teivashüpe| ]]</text>
      <sha1>k851pfftwhsq33ylzzss0lt89kbwjde</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>4 × 400 meetri teatejooks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8759</id>
    <revision>
      <id>7188769</id>
      <parentid>7188300</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:09:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */</comment>
      <origin>7188769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="62740" sha1="fnru3dsdpts4gk8shbfbz6jg5c4pyy0" xml:space="preserve">[[Pilt:Osaka07 D8A M4-400 Exchange.jpg|right|thumb|Teatevahetus [[Osaka]] [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MM-il 2007]]]]
'''4 × 400 meetri teatejooks''' ehk '''pikk teatejooks''' (võrreldes [[4 × 100 m teatejooks]]uga) on [[kergejõustik]]u ala, kus neli [[jooksja]]t moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi ([[400 m jooks|400 m]]) [[staadion]]il. 

Tavaliselt joostakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, misjärel siirduvad jooksjad staadioni siserajale. 4 × 400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud siniste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale.

== [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordite]] areng ==
=== Mehed ===

{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.18,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Harry Schaaf]], [[Mel Sheppard]], [[Harry Gissing]], [[James Rosenberger]]
|[[4. september]] [[1911]]
|[[Celtic Park]]
|-
|'''3.16,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Melvin Sheppard]], [[Edward Lindberg]], [[James Meredith]], [[Charles Reidpath]]
|[[15. juuni]] [[1912]]
|[[Stockholm]]
|-
|'''3.16,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Charles Cochrane]], [[Alan Helffrich]], [[Oliver McDonald]], [[William Stevenson]]
|[[13. juuni]] [[1924]]
|[[Pariis]]
|-
|'''3.14,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Georg Baird]], [[Frederik Alderman]], [[Emerson Spencer]], [[Raymond Barbuti]]
|[[5. august]] [[1928]]
|[[Amsterdam]]
|-
|'''3.13,4'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[George Baird]], [[Morgan Taylor]], [[Ray Barbuti]], [[Emerson Spencer]]
|[[11. august]] [[1928]]
|[[London]]
|-
|'''3.12,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Maynor Shore]], [[Alvin Hables]], [[Leslie Hables]], [[Ben Eastman]]
|[[8. mai]] [[1931]]
|[[Fresno]]
|-
|'''3.08,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ivan Fuqua]], [[Edgar Ablowich]], [[Karl Warner]], [[William Carrz]]
|[[7. august]] [[1932]]
|[[Los Angeles]]
|-
|'''3.03,9'''
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Arthur Wint]], [[Leslie Laing]], [[Herbert McKenley]], [[George Rhoden]]
|[[27. juuni]] [[1952]]
|[[Helsingi]]
|-
|'''3.02,2 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jack Yerman]], [[Earl Young]], [[Glenn Davis]], [[Otis Davis]]
|[[8. september]] [[1960]]
|[[Rooma]]
|-
|'''3.00,7'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ollan Cassell]], [[Michael Larrabee]], [[Ulis Williams]], [[Henry Carr]]
|[[21. oktoober]] [[1964]]
|[[Tokyo]]
|-
|'''2.59,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Bob Frey]], [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], [[Tommie Smith]], [[Theron Lewis]]
|[[24. juuli]] [[1966]]
|[[Los Angeles]]
|}
Elektrooniline ajavõtt
{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''2.56,16 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vincent Eduard Matthews]], [[Ron Freeman]], [[Larry James]], [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
|[[20. oktoober]] [[1968]]
|[[Mexico]]
|-
|'''2.56,16 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Danny Everett]], [[Steve Lewis]], [[Kevin Robinzine]], [[Harry Reynolds]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|[[Seoul]]
|-
|'''2.55,74 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Michael Johnson]], [[Steve Lewis]]
|[[8. august]] [[1992]]
|[[Barcelona]]
|-
|'''2.54,29 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Harry Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[22. august]] [[1993]]
|[[Stuttgart]]
|-
|'''2.54,20 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jerome Young]], [[Antonio Pettigrew]], [[Tyree Washinghton]], [[Michael Johnson]]
|[[22. juuli]] [[1998]]
|[[Uniondale]]
|}

=== Naised ===

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad ==
=== Mehed ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1912]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,6''' &lt;br/&gt;[[Melvin Sheppard]]&lt;br/&gt;[[Edward Lindberg]]&lt;br/&gt;[[Ted Meredith]]&lt;br/&gt;[[Charles Reidpath]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.20,7'''&lt;br/&gt;[[Charles Lelong]]&lt;br/&gt;[[Robert Schurrer]]&lt;br/&gt;[[Pierre Failliot]]&lt;br/&gt;[[Charles Poulenard]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.23,2'''&lt;br/&gt;[[George Nicol]]&lt;br/&gt;[[Ernest Henley]]&lt;br/&gt;[[James Soutter]]&lt;br/&gt;[[Cyril Seedhouse]]
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1920]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.22,2'''&lt;br/&gt;[[Cecil Griffiths]]&lt;br/&gt;[[Robert Lindsay (kergejõustiklane)|Robert Lindsay]]&lt;br/&gt;[[John Ainsworth-Davis]]&lt;br/&gt;[[Guy Butler]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|25px]] '''[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]''' '''3.23,0'''&lt;br/&gt;[[Harry Davel]]&lt;br/&gt;[[Clarence Oldfield]]&lt;br/&gt;[[Jack Oosterlaak]]&lt;br/&gt;[[Bevil Rudd]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.23,5'''&lt;br/&gt;[[Georges André]]&lt;br/&gt;[[Gaston Féry]]&lt;br/&gt;[[Maurice Delvart]]&lt;br/&gt;[[Jean Delvaux]]
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1924]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,0'''&lt;br/&gt;[[Commodore Cochran]]&lt;br/&gt;[[Alan Helffrich]]&lt;br/&gt;[[Oliver MacDonald]]&lt;br/&gt;[[William Stephenson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' '''3.17,0'''&lt;br/&gt;[[Artur Svensson]]&lt;br/&gt;[[Erik Byléhn]]&lt;br/&gt;[[Gustaf Weijnarth]]&lt;br/&gt;[[Nils Engdahl]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.17,4'''&lt;br/&gt;[[Edward Toms]]&lt;br/&gt;[[George Renwick]]&lt;br/&gt;[[Richard Ripley]]&lt;br/&gt;[[Guy Butler]]
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1928]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.14,2'''&lt;br/&gt;[[George Baird]]&lt;br/&gt;[[Frederick Alderman]]&lt;br/&gt;[[Emerson Spencer]]&lt;br/&gt;[[Raymond Barbuti]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.14,8'''&lt;br/&gt;[[Otto Neumann]]&lt;br/&gt;[[Werner Storz]]&lt;br/&gt;[[Richard Krebs]]&lt;br/&gt;[[Hermann Engelhard]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] '''[[Kanada]]''' '''3.15,4'''&lt;br/&gt;[[Alexander Wilson (jooksja)|Alexander Wilson]]&lt;br/&gt;[[Philip Edwards]]&lt;br/&gt;[[Stanley Glover]]&lt;br/&gt;[[James Ball]]
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1932]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.08,2'''&lt;br/&gt;[[Ivan Fuqua]]&lt;br/&gt;[[Edgar Ablowich]]&lt;br/&gt;[[Karl Warner]]&lt;br/&gt;[[William Carr]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.11,2'''&lt;br/&gt;[[Crew Stoneley]]&lt;br/&gt;[[Thomas Hampson|Thomas Hampson]]&lt;br/&gt;[[David Cecil, 6. Marquess of Exeter|David Burghley]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Rampling]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] '''[[Kanada]]''' '''3.12,8'''&lt;br/&gt;[[Ray Lewis]]&lt;br/&gt;[[James Ball]]&lt;br/&gt;[[Philip Edwards]]&lt;br/&gt;[[Alexander Wilson (jooksja)|Alexander Wilson]]
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1936]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.09,0'''&lt;br/&gt;[[Frederick Wolff]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Rampling]]&lt;br/&gt;[[William Roberts]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Brown]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.11,0'''&lt;br/&gt;[[Harold Cagle]]&lt;br/&gt;[[Robert Young]]&lt;br/&gt;[[Edward O’Brien]]&lt;br/&gt;[[Alfred Fitch]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|25px]] '''[[Saksamaa]]''' '''3.11,8'''&lt;br/&gt;[[Helmut Hamann]]&lt;br/&gt;[[Friedrich von Stülpnagel]]&lt;br/&gt;[[Harry Voigt]]&lt;br/&gt;[[Rudolf Harbig]]
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1948]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.10,4'''&lt;br/&gt;[[Arthur Harnden]]&lt;br/&gt;[[Clifford Bourland]]&lt;br/&gt;[[Roy Cochran]]&lt;br/&gt;[[Malvin Whitfield]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.14,8'''&lt;br/&gt;[[Jean Kerebel]]&lt;br/&gt;[[Francis Schewetta]]&lt;br/&gt;[[Robert Chef d’Hôtel]]&lt;br/&gt;[[Jacques Lunis]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' '''3.16,0'''&lt;br/&gt;[[Kurt Lundquist]]&lt;br/&gt;[[Lars-Erik Wolfbrandt]]&lt;br/&gt;[[Folke Alnevik]]&lt;br/&gt;[[Rune Larsson]]
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1952]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|25px]] '''[[Jamaica]]''' '''3.03,9'''&lt;br/&gt;[[Arthur Wint]]&lt;br/&gt;[[Leslie Laing]]&lt;br/&gt;[[Herb McKenley]]&lt;br/&gt;[[George Rhoden]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.04,0'''&lt;br/&gt;[[Ollie Matson]]&lt;br/&gt;[[Gene Cole]]&lt;br/&gt;[[Charles Hewes Moore|Charles Moore]]&lt;br/&gt;[[Malvin Whitfield]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.06,6'''&lt;br/&gt;[[Günter Steines]]&lt;br/&gt;[[Hans Geister]]&lt;br/&gt;[[Heinz Ulzheimer]]&lt;br/&gt;[[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1956]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.04,8'''&lt;br/&gt;[[Charles Jenkins]]&lt;br/&gt;[[Louis Jones]]&lt;br/&gt;[[Jesse Mashburn]]&lt;br/&gt;[[Thomas Courtney]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.06,2'''&lt;br/&gt;[[Graham Gipson]]&lt;br/&gt;[[Leon Gregory]]&lt;br/&gt;[[David Lean]]&lt;br/&gt;[[Kevan Gosper]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.07,2'''&lt;br/&gt;[[Francis Higgins]]&lt;br/&gt;[[Michael Wheeler]]&lt;br/&gt;[[John Salisbury]]&lt;br/&gt;[[Derek Johnson]]
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1960]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.02,2'''&lt;br/&gt;[[Jack Yerman]]&lt;br/&gt;[[Earl Young]]&lt;br/&gt;[[Glenn Ashby Davis|Glenn Davis]]&lt;br/&gt;[[Otis Davis]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.02,7'''&lt;br/&gt;[[Manfred Kinder]]&lt;br/&gt;[[Hans-Joachim Reske]]&lt;br/&gt;[[Johannes Kaiser]]&lt;br/&gt;[[Carl Kaufmann]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of West Indies.svg|25px]] '''[[Lääne-India]]''' '''3.04,0'''&lt;br/&gt;[[George Kerr]]&lt;br/&gt;[[James Wedderburn]]&lt;br/&gt;[[Keith Gardner]]&lt;br/&gt;[[Malcolm Spence]]
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1964]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.00,7'''&lt;br/&gt;[[Ollan Cassell]]&lt;br/&gt;[[Michael Larrabee]]&lt;br/&gt;[[Ulis Williams]]&lt;br/&gt;[[Henry Carr]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.01,6'''&lt;br/&gt;[[Timothy Graham]]&lt;br/&gt;[[Adrian Metcalfe]]&lt;br/&gt;[[John Cooper]]&lt;br/&gt;[[Robbie Brightwell]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}''' '''3.01,7'''&lt;br/&gt;[[Edwin Skinner]]&lt;br/&gt;[[Kenneth Bernard]]&lt;br/&gt;[[Edwin Roberts]]&lt;br/&gt;[[Wendell Mottley]]
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1968]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,1'''&lt;br/&gt;[[Vincent Matthews]]&lt;br/&gt;[[Ron Freeman]]&lt;br/&gt;[[Larry James]]&lt;br/&gt;[[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,6'''&lt;br/&gt;[[Daniel Rudisha]]&lt;br/&gt;[[Hezekiah Nyamau]]&lt;br/&gt;[[Naftali Bon]]&lt;br/&gt;[[Charles Asati]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.00,5'''&lt;br/&gt;[[Helmar Müller]]&lt;br/&gt;[[Manfred Kinder]]&lt;br/&gt;[[Gerhard Hennige]]&lt;br/&gt;[[Martin Jellinghaus]]
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1972]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,8'''&lt;br/&gt;[[Charles Asati]]&lt;br/&gt;[[Hezekiah Nyamau]]&lt;br/&gt;[[Robert Ouko]]&lt;br/&gt;[[Julius Sang]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.00,5'''&lt;br/&gt;[[Martin Reynolds]]&lt;br/&gt;[[Alan Pascoe]]&lt;br/&gt;[[David Hemery]]&lt;br/&gt;[[David Jenkins (Leichtathlet)|David Jenkins]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.00,7'''&lt;br/&gt;[[Gilles Bertould]]&lt;br/&gt;[[Roger Velasquez]]&lt;br/&gt;[[Francis Kerbiriou]]&lt;br/&gt;[[Jacques Carette]]
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1976]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.58,65'''&lt;br/&gt;[[Herman Frazier]]&lt;br/&gt;[[Benjamin Brown]]&lt;br/&gt;[[Fred Newhouse]]&lt;br/&gt;[[Maxwell Parks]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.01,43'''&lt;br/&gt;[[Ryszard Podlas]]&lt;br/&gt;[[Jan Werner]]&lt;br/&gt;[[Zbigniew Jaremski]]&lt;br/&gt;[[Jerzy Pietrzyk]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.01,98'''&lt;br/&gt;[[Franz-Peter Hofmeister]]&lt;br/&gt;[[Lothar Krieg]]&lt;br/&gt;[[Harald Schmid]]&lt;br/&gt;[[Bernd Herrmann]]
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1980]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.01,1'''&lt;br/&gt;[[Remigijus Valiulis]]&lt;br/&gt;[[Mihhail Linge]]&lt;br/&gt;[[Nikolai Tšernezki]]&lt;br/&gt;[[Viktor Markin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.01,3'''&lt;br/&gt;[[Klaus Thiele]]&lt;br/&gt;[[Andreas Knebel]]&lt;br/&gt;[[Frank Schaffer]]&lt;br/&gt;[[Volker Beck (Leichtathlet)|Volker Beck]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Itaalia}}''' '''3.04,3'''&lt;br/&gt;[[Stefano Malinverni]]&lt;br/&gt;[[Mauro Zuliani]]&lt;br/&gt;[[Roberto Tozzi]]&lt;br/&gt;[[Pietro Mennea]]
|-
|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1984]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,91'''&lt;br/&gt;[[Sunder Nix]]&lt;br/&gt;[[Ray Armstead]]&lt;br/&gt;[[Alonzo Babers]]&lt;br/&gt;[[Antonio McKay]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.59,13'''&lt;br/&gt;[[Kriss Akabusi]]&lt;br/&gt;[[Garry Cook]]&lt;br/&gt;[[Todd Bennett]]&lt;br/&gt;[[Philip Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''2.59,32'''&lt;br/&gt;[[Sunday Uti]]&lt;br/&gt;[[Moses Ugbusien]]&lt;br/&gt;[[Rotimi Peters]]&lt;br/&gt;[[Innocent Egbunike]]
|-
|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1988]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,16'''&lt;br/&gt;[[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]]&lt;br/&gt;[[Steve Lewis]]&lt;br/&gt;[[Kevin Robinzine]]&lt;br/&gt;[[Harry Reynolds]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.00,30'''&lt;br/&gt;[[Howard Davis]]&lt;br/&gt;[[Devon Morris]]&lt;br/&gt;[[Winthrop Graham]]&lt;br/&gt;[[Bertland Cameron]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.00,56'''&lt;br/&gt;[[Norbert Dobeleit]]&lt;br/&gt;[[Edgar Itt]]&lt;br/&gt;[[Jörg Vaihinger]]&lt;br/&gt;[[Ralf Lübke]]
|-
|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1992]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,74'''&lt;br/&gt;[[Andrew Valmon]]&lt;br/&gt;[[Quincy Watts]]&lt;br/&gt;[[Michael Johnson]]&lt;br/&gt;[[Steve Lewis]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Kuuba}}''' '''2.59,51'''&lt;br/&gt;[[Lázaro Martínez]]&lt;br/&gt;[[Héctor Herrera (jooksja)|Héctor Herrera]]&lt;br/&gt;[[Norberto Téllez]]&lt;br/&gt;[[Roberto Hernández]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.59,73'''&lt;br/&gt;[[Kriss Akabusi]]&lt;br/&gt;[[Roger Black]]&lt;br/&gt;[[David Grindley]]&lt;br/&gt;[[John Regis]]
|-
|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1996]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,99'''&lt;br/&gt;[[LaMont Smith]]&lt;br/&gt;[[Alvin Harrison]]&lt;br/&gt;[[Derek Mills]]&lt;br/&gt;[[Anthuan Maybank]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.56,60'''&lt;br/&gt;[[Iwan Thomas]]&lt;br/&gt;[[Jamie Baulch]]&lt;br/&gt;[[Mark Richardson]]&lt;br/&gt;[[Roger Black]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,42'''&lt;br/&gt;[[Michael McDonald]]&lt;br/&gt;[[Roxbert Martin]]&lt;br/&gt;[[Gregory Haughton]]&lt;br/&gt;[[Davian Clarke]]
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2000]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''2.58,68'''&lt;br/&gt;[[Clement Chukwu]]&lt;br/&gt;[[Jude Monye]]&lt;br/&gt;[[Sunday Bada]]&lt;br/&gt;[[Enefiok Udo-Obong]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,78'''&lt;br/&gt;[[Michael Blackwood]]&lt;br/&gt;[[Gregory Haughton]]&lt;br/&gt;[[Christopher Williams]]&lt;br/&gt;[[Danny McFarlane]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.59,23'''&lt;br/&gt;[[Avard Momcur]]&lt;br/&gt;[[Troy McIntosh]]&lt;br/&gt;[[Carl Oliver]]&lt;br/&gt;[[Chris Brown]]
|- 
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2004]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,91'''&lt;br/&gt;[[Otis Harris]]&lt;br/&gt;[[Derrick Brew]]&lt;br/&gt;[[Jeremy Wariner]]&lt;br/&gt;[[Darold Williamson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.00,60'''&lt;br/&gt;[[John Steffensen]]&lt;br/&gt;[[Mark Ormrod]]&lt;br/&gt;[[Patrick Dwyer]]&lt;br/&gt;[[Clinton Hill]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.00,90'''&lt;br/&gt;[[James Godday]]&lt;br/&gt;[[Musa Audu]]&lt;br/&gt;[[Saul Weigopwa]]&lt;br/&gt;[[Enefiok Udo-Obong]]
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2008]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,39'''&lt;br/&gt;[[LaShawn Merritt]]&lt;br/&gt;[[Angelo Taylor]]&lt;br/&gt;[[David Neville]]&lt;br/&gt;[[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,03 '''&lt;br/&gt;[[Andretti Bain]]&lt;br/&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br/&gt;[[Andrae Williams]]&lt;br/&gt;[[Christopher Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''2.58,06 '''&lt;br/&gt;[[Maksim Dõldin]]&lt;br/&gt;[[Vladislav Frolov]]&lt;br/&gt;[[Anton Kokorin]]&lt;br/&gt;[[Deniss Aleksejev]]
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2012]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.56,72'''&lt;br/&gt;[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]&lt;br/&gt;[[Demetrius Pinder]]&lt;br/&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br/&gt;[[Ramon Miller]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,05'''&lt;br/&gt;[[Bryshon Nellum]]&lt;br/&gt;[[Joshua Mance]]&lt;br/&gt;[[Tony McQuay]]&lt;br/&gt;[[Angelo Taylor]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}''' '''2.59,40'''&lt;br/&gt;[[Lalonde Gordon]]&lt;br/&gt;[[Jarrin Solomon]]&lt;br/&gt;[[Ade Alleyne-Forte]]&lt;br/&gt;[[Deon Lendore]]
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit|2016]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,30'''&lt;br/&gt;[[Arman Hall]]&lt;br&gt;[[Tony McQuay]]&lt;br&gt;[[Gil Roberts]]&lt;br&gt;[[LaShawn Merritt]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,16'''&lt;br/&gt;[[Peter Matthews]]&lt;br&gt;[[Nathon Allen]]&lt;br&gt;[[Fitzroy Dunkley]]&lt;br&gt;[[Javon Francis]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,49'''&lt;br/&gt;[[Alonzo Russell]]&lt;br&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br&gt;[[Steven Gardiner]]&lt;br&gt;[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,70'''&lt;br/&gt;[[Michael Cherry]]&lt;br&gt;[[Michael Norman]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.57,18'''&lt;br/&gt;[[Terrence Agard]]&lt;br&gt;[[Ramsey Angela]]&lt;br&gt;[[Liemarvin Bonevacia]]&lt;br&gt;[[Tony van Diepen]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Botswana}}''' '''2.57,27'''&lt;br/&gt;[[Isaac Makwala]]&lt;br&gt;[[Baboloki Thebe]]&lt;br&gt;[[Zibane Ngozi]]&lt;br&gt;[[Bayapo Ndori]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.54,43'''&lt;br/&gt;[[Christopher Bailey]]&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Botswana}}''' '''2.54,53'''&lt;br/&gt;[[Bayapo Ndori]]&lt;br&gt;[[Busang Collen Kebinatshipi]]&lt;br&gt;[[Anthony Pesela]]&lt;br&gt;[[Letsile Tebogo]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.55,83'''&lt;br/&gt;[[Alex Haydock-Wilson]]&lt;br&gt;[[Matthew Hudson-Smith]]&lt;br&gt;[[Lewis Davey]]&lt;br&gt;[[Charlie Dobson]]
|}
&lt;/div&gt;
 
Algselt võitis 2000. aasta OM-i finaali USA võistkond ([[Alvin Harrison]], [[Antonio Pettigrew]], [[Calvin Harrison]] ja [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,35. USA diskvalifitseeriti hiljem, kuna Antonio Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist. Kuld anti Nigeeriale, hõbe Jamaicale ja pronks algselt neljandaks jäänud Bahamale..
&lt;br style=&quot;clear:both&quot;/&gt;

=== Naised ===

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.23,0'''&lt;br/&gt;[[Dagmar Käsling]]&lt;br/&gt;[[Rita Kühne]]&lt;br/&gt;[[Helga Seidler]]&lt;br/&gt;[[Monika Zehrt]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.25,2'''&lt;br/&gt;[[Mable Fergerson]]&lt;br/&gt;[[Madeline Manning]]&lt;br/&gt;[[Cheryl Toussaint]]&lt;br/&gt;[[Kathy Hammond]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.26,5'''&lt;br/&gt;[[Anette Rückes]]&lt;br/&gt;[[Inge Bödding]]&lt;br/&gt;[[Hildegard Falck]]&lt;br/&gt;[[Rita Wilden]]
|-
|[[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.19,23 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''&lt;br/&gt;[[Doris Maletzki]]&lt;br/&gt;[[Brigitte Rohde]]&lt;br/&gt;[[Ellen Streidt]]&lt;br/&gt;[[Christina Lathan]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,81'''&lt;br/&gt;[[Debra Sapenter]]&lt;br/&gt;[[Sheila Ingram]]&lt;br/&gt;[[Pamela Jiles]]&lt;br/&gt;[[Rosalyn Bryant]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.24,24'''&lt;br/&gt;[[Inta Klimoviča]]&lt;br/&gt;[[Ljudmila Aksjonova]]&lt;br/&gt;[[Natalja Sokolova]]&lt;br/&gt;[[Nadežda Iljina]]
|-
|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.20,2'''&lt;br/&gt;[[Tatjana Prorotšenko]]&lt;br/&gt;[[Tatjana Goištšik]]&lt;br/&gt;[[Nina Zjuskova]]&lt;br/&gt;[[Irina Nazarova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.20,4'''&lt;br/&gt;[[Gabriele Löwe]]&lt;br/&gt;[[Barbara Krug]]&lt;br/&gt;[[Christina Lathan]]&lt;br/&gt;[[Marita Koch]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.27,5'''&lt;br/&gt;[[Linsey MacDonald]]&lt;br/&gt;[[Michelle Probert]]&lt;br/&gt;[[Joslyn Hoyte-Smith]]&lt;br/&gt;[[Janine MacGregor]]
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,29'''&lt;br/&gt;[[Lillie Leatherwood]]&lt;br/&gt;[[Sherri Howard]]&lt;br/&gt;[[Valerie Brisco-Hooks]]&lt;br/&gt;[[Chandra Cheeseborough]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Kanada}}''' '''3.21,21'''&lt;br/&gt;[[Charmaine Crooks]]&lt;br/&gt;[[Jillian Richardson]]&lt;br/&gt;[[Molly Killingbeck]]&lt;br/&gt;[[Marita Payne]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.22,98'''&lt;br/&gt;[[Heike Schulte-Mattler]]&lt;br/&gt;[[Ute Thimm]]&lt;br/&gt;[[Heidi-Elke Gaugel]]&lt;br/&gt;[[Gaby Bußmann]]
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.15,18'''&lt;br/&gt;[[Tatjana Ledovskaja]]&lt;br/&gt;[[Olga Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]]&lt;br/&gt;[[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.15,51'''&lt;br/&gt;[[Denean Howard]]&lt;br/&gt;[[Diane Dixon]]&lt;br/&gt;[[Valerie Brisco-Hooks]]&lt;br/&gt;[[Florence Griffith-Joyner]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.18,29'''&lt;br/&gt;[[Dagmar Neubauer]]&lt;br/&gt;[[Kirsten Emmelmann]]&lt;br/&gt;[[Sabine Busch]]&lt;br/&gt;[[Petra Müller (Leichtathletin)|Petra Müller]]
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] '''[[SRÜ]]''' '''3.20,20'''&lt;br/&gt;[[Jelena Ruzina]]&lt;br/&gt;[[Ljudmila Džigalova]]&lt;br/&gt;[[Olga Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Olga Vladõkina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,92'''&lt;br/&gt;[[Natasha Kaiser]]&lt;br/&gt;[[Gwen Torrence]]&lt;br/&gt;[[Jearl Miles-Clark]]&lt;br/&gt;[[Rochelle Stevens]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.24,23'''&lt;br/&gt;[[Phylis Smith]]&lt;br/&gt;[[Sandra Douglas]]&lt;br/&gt;[[Jennifer Stoute]]&lt;br/&gt;[[Sally Gunnell]]
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,91'''&lt;br/&gt;[[Rochelle Stevens]]&lt;br/&gt;[[Maicel Malone]]&lt;br/&gt;[[Kim Graham]]&lt;br/&gt;[[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.21,04'''&lt;br/&gt;[[Olabisi Afolabi]]&lt;br/&gt;[[Fatima Yusuf]]&lt;br/&gt;[[Charity Opara]]&lt;br/&gt;[[Falilat Ogunkoya]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,14'''&lt;br/&gt;[[Uta Rohländer]]&lt;br/&gt;[[Linda Kisabaka]]&lt;br/&gt;[[Anja Rücker]]&lt;br/&gt;[[Grit Breuer]]
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|- &lt;br/&gt;||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.23,25'''&lt;br/&gt;[[Sandie Richards]]&lt;br/&gt;[[Catherine Scott-Pomales]]&lt;br/&gt;[[Deon Hemmings]]&lt;br/&gt;[[Lorraine Graham]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.23,46'''&lt;br/&gt;[[Julija Sotnikowa]]&lt;br/&gt;[[Svetlana Gontšarenko]]&lt;br/&gt;[[Olga Kotljarova]]&lt;br/&gt;[[Irina Privalowa]]
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.19,01'''&lt;br/&gt;[[DeeDee Trotter]]&lt;br/&gt;[[Monique Henderson]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards]]&lt;br/&gt;[[Monique Hennagan]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.20,16'''&lt;br/&gt;[[Olesja Krasnomovetš]]&lt;br/&gt;[[Natalja Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Olesja Sõkina]]&lt;br/&gt;[[Natalja Antjuhh]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.22,00'''&lt;br/&gt;[[Novlene Williams]]&lt;br/&gt;[[Michelle Burgher]]&lt;br/&gt;[[Nadia Davy]]&lt;br/&gt;[[Sandie Richards]]
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,54 '''&lt;br/&gt;[[Mary Wineberg]]&lt;br/&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br/&gt;[[Monique Henderson]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,40 '''&lt;br/&gt;[[Shericka Williams]]&lt;br/&gt;[[Shereefa Lloyd]]&lt;br/&gt;[[Rosemarie Whyte]]&lt;br/&gt;[[Novelene Williams]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.22,68'''&lt;br/&gt;[[Christine Ohuruogu]]&lt;br/&gt;[[Kelly Sotherton]]&lt;br/&gt;[[Marilyn Okoro]]&lt;br/&gt;[[Nicola Sanders]]
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,87'''&lt;br/&gt;[[DeeDee Trotter]]&lt;br/&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br/&gt;[[Francena McCorory]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards-Ross]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,95'''&lt;br/&gt;[[Christine Day]]&lt;br/&gt;[[Rosemarie Whyte]]&lt;br/&gt;[[Shericka Williams]]&lt;br/&gt;[[Novlene Williams-Mills]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Ukraina}}''' '''3.23,57'''&lt;br/&gt;[[Alina Lohvõnenko]]&lt;br/&gt;[[Olha Zemljak]]&lt;br/&gt;[[Hanna Jaroštšuk]]&lt;br/&gt;[[Natalija Põhõda]]
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2016]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.19,06'''&lt;br/&gt;[[Courtney Okolo]]&lt;br&gt;[[Natasha Hastings]]&lt;br&gt;[[Phyllis Francis]]&lt;br&gt;[[Allyson Felix]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,34'''&lt;br/&gt;[[Stephenie Ann McPherson]]&lt;br&gt;[[Anneisha McLaughlin-Whilby]]&lt;br&gt;[[Shericka Jackson]]&lt;br&gt;[[Novlene Williams-Mills]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.25,88'''&lt;br/&gt;[[Eilidh Doyle]]&lt;br&gt;[[Anyika Onuora]]&lt;br&gt;[[Emily Diamond]]&lt;br&gt;[[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,85'''&lt;br/&gt;[[Sydney McLaughlin]]&lt;br&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br&gt;[[Dalilah Muhammad]]&lt;br&gt;[[Athing Mu]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.20,53'''&lt;br/&gt;[[Natalia Kaczmarek]]&lt;br&gt;[[Iga Baumgart-Witan]]&lt;br&gt;[[Małgorzata Hołub-Kowalik]]&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.21,24'''&lt;br/&gt;[[Roneisha McGregor]]&lt;br&gt;[[Janieve Russell]]&lt;br&gt;[[Shericka Jackson]]&lt;br&gt;[[Candice McLeod]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.15,27'''&lt;br/&gt;[[Shamier Little]]&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin-Levrone]]&lt;br&gt;[[Gabrielle Thomas]]&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Holland}}''' '''3.19,50'''&lt;br/&gt;[[Lieke Klaver]]&lt;br&gt;[[Cathelijn Peeters]]&lt;br&gt;[[Lisanne de Witte]]&lt;br&gt;[[Femke Bol]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.19,74'''&lt;br/&gt;[[Victoria Ohuruogu]]&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]]&lt;br&gt;[[Amber Anning]]
|}
&lt;/div&gt;
[[ROK|Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas kõik Marion Jonesi tulemused nii üksikaladel (100 m, 200 m ja kaugushüpe), kui ka teatejooksudes (4 × 100 m ja 4 × 400 m) [[doping]]u kasutamise pärast. Medaleid ei ole ümber jagatud.
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot;/&gt;

=== Segateatejooks ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.09,87'''&lt;br/&gt;[[Karol Zalewski]]&lt;br&gt;[[Natalia Kaczmarek]]&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]&lt;br&gt;[[Kajetan Duszyński]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}''' '''3.10,21'''&lt;br/&gt;[[Lidio Andrés Feliz]]&lt;br&gt;[[Marileidy Paulino]]&lt;br&gt;[[Anabel Medina]]&lt;br&gt;[[Alexander Ogando]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.10,22'''&lt;br/&gt;[[Trevor Stewart]]&lt;br&gt;[[Kendall Ellis]]&lt;br&gt;[[Kaylin Whitney]]&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Holland}}''' '''3.07,43'''&lt;br/&gt;[[Eugene Omalla]]&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]]&lt;br&gt;[[Isaya Klein Ikkink]]&lt;br&gt;[[Femke Bol]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.07,74'''&lt;br/&gt;[[Vernon Norwood]]&lt;br&gt;[[Shamier Little]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Kaylyn Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.08,01'''&lt;br/&gt;[[Samuel Reardon]]&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]&lt;br&gt;[[Alex Haydock-Wilson]]&lt;br&gt;[[Amber Anning]]
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad==
=== Mehed ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1983 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.00,79'''&lt;br/&gt; [[Sergei Lovatšov]] &lt;br/&gt; [[Aleksandr Troštšilo]] &lt;br/&gt; [[Nikolai Tšernetski]] &lt;br/&gt; [[Viktor Markin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|24px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.01,83'''&lt;br/&gt; [[Erwin Skamrahl]] &lt;br/&gt; [[Jörg Vaihinger]] &lt;br/&gt; [[Harald Schmid]] &lt;br/&gt; [[Hartmut Weber]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.03,53'''&lt;br/&gt; [[Ainsley Bennett]] &lt;br/&gt; [[Garry Cook]] &lt;br/&gt; [[Todd Bennett]] &lt;br/&gt; [[Philip Brown]]
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1987 Rooma]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,29'''&lt;br/&gt; [[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]] &lt;br/&gt; [[Roddie Haley]] &lt;br/&gt; [[Antonio McKay]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.58,86'''&lt;br/&gt; [[Derek Redmond]] &lt;br/&gt; [[Kriss Akabusi]] &lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Philip Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Kuuba}}''' '''2.59,16'''&lt;br/&gt; [[Leandro Peñalver]] &lt;br/&gt; [[Augustin Pavo]] &lt;br/&gt; [[Lazaro Martínez]] &lt;br/&gt; [[Roberto Hernández]]
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1991 Tokio]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.57,53'''&lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Derek Redmond]] &lt;br/&gt; [[John Regis]] &lt;br/&gt; [[Kriss Akabusi]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,57'''&lt;br/&gt; [[Andrew Valmon]] &lt;br/&gt; [[Quincy Watts]] &lt;br/&gt; [[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.00,10'''&lt;br/&gt; [[Patrick O'Connor]] &lt;br/&gt; [[Devon Morris]] &lt;br/&gt; [[Winthrop Graham]] &lt;br/&gt; [[Seymour Fagan]]
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1993 Stuttgart]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.54,29 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''&lt;br/&gt; [[Andrew Valmon]] &lt;br/&gt; [[Quincy Watts]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]] &lt;br/&gt; [[Michael Johnson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,8'''&lt;br/&gt; [[Kennedy Ochieng]] &lt;br/&gt; [[Simon Kemboi]] &lt;br/&gt; [[Abednego Matilu]] &lt;br/&gt; [[Samson Kitur]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.00,0'''&lt;br/&gt; [[Rico Lieder]] &lt;br/&gt; [[Karsten Just]] &lt;br/&gt; [[Olaf Hense]] &lt;br/&gt; [[Thomas Schönlebe]]
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1995 Göteborg]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,32'''&lt;br/&gt; [[Marlon Ramsey]] &lt;br/&gt; [[Derek Mills]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]] &lt;br/&gt; [[Michael Johnson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,88'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.03,18'''&lt;br/&gt; [[Udeme Ekpeyong]] &lt;br/&gt; [[Kunle Adejuyigbe]] &lt;br/&gt; [[Jude Monye]] &lt;br/&gt; [[Sunday Bada]]
|-
|[[Meeste 4 × 400 m teatejooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|1997 Ateena]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,47'''&lt;br/&gt; [[Jerome Young]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]] &lt;br/&gt; [[Chris Jones]] &lt;br/&gt; [[Tyree Washington]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.56,65'''&lt;br/&gt; [[Iwan Thomas]] &lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Jamie Baulch]] &lt;br/&gt; [[Mark Richardson]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.56,75'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1999 Sevilla]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''2.58,91'''&lt;br/&gt; [[Tomasz Czubak]] &lt;br/&gt; [[Robert Mackowiak]] &lt;br/&gt; [[Jacek Bocian]] &lt;br/&gt; [[Piotr Haczek]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,34'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]''' '''3.00,20'''&lt;br/&gt; [[J. Van Oudtshoorn]] &lt;br/&gt; [[Hendrik Mokganyetsi]] &lt;br/&gt; [[Adriaan Botha]] &lt;br/&gt; [[Arnaud Malherbe]]
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2001 Edmonton]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,54'''&lt;br/&gt; [[Leonard Byrd]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]] &lt;br/&gt; [[Derrick Brew]] &lt;br/&gt; [[Angelo Taylor]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,19'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Christopher Brown]] &lt;br/&gt; [[Troy McIntosh]] &lt;br/&gt; [[Timothy Munnings]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,39'''&lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Christopher Williams]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]]
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2003 Pariis]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''2.58,96'''&lt;br/&gt; [[Leslie Djhone]] &lt;br/&gt; [[Naman Keïta]] &lt;br/&gt; [[Stéphane Diagana]] &lt;br/&gt; [[Marc Raquil]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,60'''&lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]] &lt;br/&gt; [[Michael Blackwood]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''3.00,53'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Dennis Darling]] &lt;br/&gt; [[Nathaniel McKinney]] &lt;br/&gt; [[Christopher Brown]]
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2005 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,91'''&lt;br/&gt; [[Andrew Rock]] &lt;br/&gt; [[Derrick Brew]] &lt;br/&gt; [[Darold Williamson]] &lt;br/&gt; [[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.57,32'''&lt;br/&gt; [[Nathaniel McKinney]] &lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Andrae Williams]] &lt;br/&gt; [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,07'''&lt;br/&gt; [[Sanjay Ayre]] &lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Lansford Spence]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2007 Osaka]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,56'''&lt;br/&gt; [[LaShawn Merritt]] &lt;br/&gt; [[Angelo Taylor]] &lt;br/&gt; [[Darold Williamson]] &lt;br/&gt; [[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.59,18'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Michael Mathieu]] &lt;br/&gt; [[Andrae Williams]] &lt;br/&gt; [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.00,05'''&lt;br/&gt; [[Marek Plawgo]] &lt;br/&gt; [[Daniel Dabrowski]] &lt;br/&gt; [[Marcin Marciniszyn]] &lt;br/&gt; [[Kacper Kozlowski]]
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,86''' &lt;br&gt; [[Angelo Taylor]],&lt;br&gt; [[Jeremy Wariner]],&lt;br&gt; [[Kerron Clement]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.00,53''' &lt;br&gt; [[Conrad Williams]],&lt;br&gt; [[Michael Bingham]],&lt;br&gt; [[Robert Tobin]],&lt;br&gt; [[Martyn Rooney]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''3.00,90''' &lt;br&gt; [[John Steffensen]],&lt;br&gt; [[Ben Offereins]],&lt;br&gt; [[Tristan Thomas]],&lt;br&gt; [[Sean Wroe]]
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.59,31''' &lt;br&gt; [[Greg Nixon]],&lt;br&gt; [[Bershawn Jackson]],&lt;br&gt; [[Angelo Taylor]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|LAV}} '''2.59,87''' &lt;br&gt; [[Shane Victor]],&lt;br&gt; [[Ofentse Mogawane]],&lt;br&gt; [[Willem de Beer]],&lt;br&gt; [[L. J. van Zyl]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.00,10''' &lt;br&gt; [[Allodin Fothergill]],&lt;br&gt; [[Jermaine Gonzales]],&lt;br&gt; [[Riker Hylton]],&lt;br&gt; [[Leford Green]]
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.58,71''' &lt;br&gt; [[David Verburg]],&lt;br&gt; [[Tony McQuay]],&lt;br&gt; [[Arman Hall]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2.59,88''' &lt;br&gt; [[Rusheen McDonald]],&lt;br&gt; [[Edino Steele]],&lt;br&gt; [[Omar Johnson]],&lt;br&gt; [[Javon Francis]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''2.59,90''' &lt;br&gt; [[Maksim Dõldin]],&lt;br&gt; [[Lev Mosin]],&lt;br&gt; [[Sergei Petuhhov]],&lt;br&gt; [[Vladimir Krasnov]]
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,82''' &lt;br&gt; [[David Verburg]],&lt;br&gt; [[Tony McQuay]],&lt;br&gt; [[Bryshon Nellum]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} '''2.58,20''' &lt;br&gt; [[Renny Quow]],&lt;br&gt; [[Lalonde Gordon]],&lt;br&gt; [[Deon Lendore]],&lt;br&gt; [[Machel Cedenio]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.58,51''' &lt;br&gt; [[Rabah Yousif]],&lt;br&gt; [[Delano Williams]],&lt;br&gt; [[Jarryd Dunn]],&lt;br&gt; [[Martyn Rooney]]
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} '''2.58,12''' &lt;br&gt; [[Jarrin Solomon]],&lt;br&gt;[[Jereem Richards]],&lt;br&gt;[[Machel Cedenio]],&lt;br&gt;[[Lalonde Gordon]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.58,61''' &lt;br&gt; [[Wilbert London III]],&lt;br&gt;[[Gil Roberts]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]],&lt;br&gt;[[Fred Kerley]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.59,00''' &lt;br&gt; [[Matthew Hudson-Smith]],&lt;br&gt;[[Rabah Yousif]],&lt;br&gt;[[Dwayne Cowan]],&lt;br&gt;[[Martyn Rooney]]
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.56,69''' &lt;br&gt; [[Fred Kerley]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]],&lt;br&gt;[[Wilbert London]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2.57,90''' &lt;br&gt; [[Akeem Bloomfield]],&lt;br&gt;[[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Terry Thomas]],&lt;br&gt;[[Demish Gaye]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''2.58,78''' &lt;br&gt; [[Jonathan Sacoor]],&lt;br&gt;[[Robin Vanderbemden]],&lt;br&gt;[[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Kevin Borlée]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.56,17''' &lt;br&gt; [[Elija Godwin]],&lt;br&gt;[[Michael Norman]],&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]],&lt;br&gt;[[Champion Allison]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2,58,58''' &lt;br&gt; [[Akeem Bloomfield]],&lt;br&gt;[[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Jevaughn Powell]],&lt;br&gt;[[Christopher Taylor]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''3.58,72''' &lt;br&gt; [[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Julien Watrin]],&lt;br&gt;[[Alexander Doom]],&lt;br&gt;[[Kevin Borlée]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,31''' &lt;br&gt; [[Quincy Hall]],&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Justin Robinson]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''2.58,45''' &lt;br&gt; [[Ludvy Vaillant]],&lt;br&gt;[[Gilles Biron]],&lt;br&gt;[[David Sombé]],&lt;br&gt;[[Téo Andant]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.58,71''' &lt;br&gt; [[Alex Haydock-Wilson]],&lt;br&gt;[[Charlie Dobson]],&lt;br&gt;[[Lewis Davey]],&lt;br&gt;[[Rio Mitcham]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Botswana}} '''2.57,76''' &lt;br&gt; [[Lee Eppie]],&lt;br&gt;[[Letsile Tebogo]],&lt;br&gt;[[Bayapo Ndori]],&lt;br&gt;[[Collen Kebinatshipi]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,83''' &lt;br&gt; [[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Jacory Patterson]],&lt;br&gt;[[Khaleb McRae]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''2.57,83''' &lt;br&gt; [[Lythe Pillay]],&lt;br&gt;[[Udeme Okon]],&lt;br&gt;[[Wayde van Niekerk]],&lt;br&gt;[[Zakithi Nene]]
|}
&lt;/div&gt;
1999. aasta MM-i finaali võitis algselt [[USA]] võistkond ([[Jerome Davis]], [[Antonio Pettigrew]], [[Angelo Taylor]], [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,45, kuid nende tulemus tühistati hiljem, kui Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist.
&lt;br style=&quot;clear:both&quot;/&gt;

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1983 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.19,73'''&lt;br/&gt; [[Kerstin Walther]] &lt;br/&gt; [[Sabine Busch]] &lt;br/&gt; [[Marita Koch]] &lt;br/&gt; [[Dagmar Neubauer]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|25px]] '''[[Tšehhoslovakkia]]''' '''3.20,32'''&lt;br/&gt; [[Tatána Kocembová]] &lt;br/&gt; [[Milena Matejkovicova-Strnadova|Milena Matejkovicova]] &lt;br/&gt; [[Zuzana Moravcikova]] &lt;br/&gt; [[Jarmila Kratochvílová]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.21,16'''&lt;br/&gt; [[Jelena Didilenko-Korban|Jelena Didilenko]] &lt;br/&gt; [[Marina Ivanova-Harlamova|Marina Ivanowa]] &lt;br/&gt; [[Irina Baskakova]] &lt;br/&gt; [[Maria Kultšunova-Pinigina]]
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1987 Rooma]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.18,63'''&lt;br/&gt; [[Dagmar Neubauer]] &lt;br/&gt; [[Kirsten Emmelmann]] &lt;br/&gt; [[Petra Müller (Leichtathletin)|Petra Müller]] &lt;br/&gt; [[Sabine Busch]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.19,50'''&lt;br/&gt; [[Aelita Jurtšenko,]] &lt;br/&gt; [[Olga Nasarova]] &lt;br/&gt; [[Maria Kultšunova-Pinigina]] &lt;br/&gt; [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.21,04'''&lt;br/&gt; [[Diane Dixon]] &lt;br/&gt; [[Denaen Howard-Hill]] &lt;br/&gt; [[Valerie Brisco-Hooks]] &lt;br/&gt; [[Lillie Leatherwood]]
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1991 Tokio]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.18,43'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Ledovskaja]] &lt;br/&gt; [[Ljudmila Džigalova]] &lt;br/&gt; [[Olga Nasarova]] &lt;br/&gt; [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,15'''&lt;br/&gt; [[Rochelle Stevens]] &lt;br/&gt; [[Diane Dixon]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]] &lt;br/&gt; [[Lillie Leatherwood]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,25'''&lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Katrin Krabbe]] &lt;br/&gt; [[Christine Wachtel]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1993 Stuttgart]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,71'''&lt;br/&gt; [[Gwen Torrence]] &lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Natasha Kaiser-Brown]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.18,38'''&lt;br/&gt; [[Jelena Ruzina]] &lt;br/&gt; [[Tatjana Aleksejeva]] &lt;br/&gt; [[Margarita Khromova-Ponomarjova]] &lt;br/&gt; [[Irina Privalova]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.23,41'''&lt;br/&gt; [[Linda Keough]] &lt;br/&gt; [[Phylis Smith]] &lt;br/&gt; [[Tracy Goddard]] &lt;br/&gt; [[Sally Gunnell]]
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1995 Göteborg]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,39'''&lt;br/&gt; [[Kim Graham]] &lt;br/&gt; [[Rochelle Stevens]] &lt;br/&gt; [[Camara Jones]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.23,98'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Tšebõkina]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Gontšarenko]] &lt;br/&gt; [[Julia Sotnikova]] &lt;br/&gt; [[Jelena Andrejeva]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.25,88'''&lt;br/&gt; [[Lee Naylor (Leichtathletin)|Lee Naylor]] &lt;br/&gt; [[Renée Poetschka]] &lt;br/&gt; [[Melinda Gainsford-Taylor]] &lt;br/&gt; [[Cathy Freeman]]
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1997 Ateena]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.20,92'''&lt;br/&gt; [[Anke Feller]] &lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Anja Rücker]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.21,03'''&lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Kim Graham]] &lt;br/&gt; [[Kim Batten]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.21,30'''&lt;br/&gt; [[Inez Turner]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Graham]] &lt;br/&gt; [[Deon Hemmings]] &lt;br/&gt; [[Sandie Richards]]
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1999 Sevilla]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.21,98'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Tšebõkina]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Gontšarenko]] &lt;br/&gt; [[Olga Kotljarova]] &lt;br/&gt; [[Natalja Nasarova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,09'''&lt;br/&gt; [[Suziann Reid]] &lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Michele Collins]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.22,43'''&lt;br/&gt; [[Anke Feller]] &lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Anja Rücker]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2001 Edmonton]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,65'''&lt;br/&gt; [[Sandie Richards]] &lt;br/&gt; [[Catherine Scott]] &lt;br/&gt; [[Debbie-Ann Parris]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,97'''&lt;br/&gt; [[Florence Ekpo-Umoh]] &lt;br/&gt; [[Shanta Ghosh]] &lt;br/&gt; [[Claudia Marx]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.24,92'''&lt;br/&gt; [[Irina Josihina]] &lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina|Julija Nossova]] &lt;br/&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]] &lt;br/&gt; [[Olesja Zõkina]]
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2003 Pariis]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' 3'''.22,63'''&lt;br/&gt; [[Me'Lisa Barber]] &lt;br/&gt; [[Demetria Washington]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]] &lt;br/&gt; [[Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.22,91'''&lt;br/&gt; [[Olesja Zõkina]] &lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina]] &lt;br/&gt; [[Anastassija Kapatšinkaja]] &lt;br/&gt; [[Natalja Nasarova]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.22,92'''&lt;br/&gt; [[Sandie Richards]] &lt;br/&gt; [[Allison Beckford]] &lt;br/&gt; [[Ronetta Smith]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2005 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.20,95'''&lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina]] &lt;br/&gt; [[Olesja Krasnomovets]] &lt;br/&gt; [[Natalja Antjuhh]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Pospelova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.23,29'''&lt;br/&gt; [[Shericka Williams]] &lt;br/&gt; [[Novlene Williams]] &lt;br/&gt; [[Ronetta Smith]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.24,44'''&lt;br/&gt; [[Lee McConnell]] &lt;br/&gt; [[Donna Fraser]] &lt;br/&gt; [[Nicola Sanders]] &lt;br/&gt; [[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2007 Osaka]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,55'''&lt;br/&gt; [[DeeDee Trotter|DeeDee Trotter]] &lt;br/&gt; [[Allyson Felix|Allyson Felix]] &lt;br/&gt; [[Mary Wineberg|Mary Wineberg]] &lt;br/&gt; [[Sanya Richards|Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.19,73'''&lt;br/&gt; [[Shericka Williams]] &lt;br/&gt; [[Shereefa Lloyd]] &lt;br/&gt; [[Davita Prendagast]] &lt;br/&gt; [[Novlene Williams]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.20,04'''&lt;br/&gt; [[Christine Ohuruogu]] &lt;br/&gt; [[Marilyn Okoro]] &lt;br/&gt; [[Lee McConnell]] &lt;br/&gt; [[Nicola Sanders]]
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.17,83''' &lt;br&gt; [[Debbie Dunn]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Lashinda Demus]],&lt;br&gt; [[Sanya Richards]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.21,15''' &lt;br&gt; [[Rosemarie Whyte]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]],&lt;br&gt; [[Shereefa Lloyd]],&lt;br&gt; [[Shericka Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.21,64''' &lt;br&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]],&lt;br&gt; [[Tatjana Firova]],&lt;br&gt; [[Ljudmila Litvinova]],&lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]]
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.18,09''' &lt;br&gt; [[Sanya Richards-Ross]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Jessica Beard]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.18,71''' &lt;br&gt; [[Rosemarie Whyte]],&lt;br&gt; [[Davita Prendergast]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]],&lt;br&gt; [[Shericka Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.19,36''' &lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]],&lt;br&gt; [[Natalja Antjuhh]],&lt;br&gt; [[Ljudmila Litvinova]],&lt;br&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]]
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.20,19''' &lt;br&gt; [[Julija Guštšina]],&lt;br&gt; [[Tatjana Firova]],&lt;br&gt; [[Ksenija Rõžova]],&lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.20,41''' &lt;br&gt; [[Jessica Beard]],&lt;br&gt; [[Natasha Hastings]],&lt;br&gt; [[Ashley Spencer]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.22,61''' &lt;br&gt; [[Eilidh Child]],&lt;br&gt; [[Shana Cox]],&lt;br&gt; [[Margaret Adeoye]],&lt;br&gt; [[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.19,13''' &lt;br&gt; [[Christine Day]],&lt;br&gt; [[Shericka Jackson]],&lt;br&gt; [[Stephenie Ann McPherson]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.19,44''' &lt;br&gt; [[Sanya Richards-Ross]],&lt;br&gt; [[Natasha Hastings]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.23,62''' &lt;br&gt; [[Christine Ohuruogu]],&lt;br&gt; [[Anyika Onuora]],&lt;br&gt; [[Eilidh Child]],&lt;br&gt; [[Seren Bundy-Davies]]
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.19,02''' &lt;br&gt; [[Quanera Hayes]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Shakima Wimbley]],&lt;br&gt;[[Phyllis Francis]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.25,00''' &lt;br&gt; [[Zoey Clark]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Eilidh Doyle]],&lt;br&gt;[[Emily Diamond]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Poola}} '''3.25,41''' &lt;br&gt; [[Małgorzata Hołub]],&lt;br&gt;[[Iga Baumgart]],&lt;br&gt;[[Aleksandra Gaworska]],&lt;br&gt;[[Justyna Święty]]
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.18,92''' &lt;br&gt; [[Phyllis Francis]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin]],&lt;br&gt;[[Dalilah Muhammad]],&lt;br&gt;[[Wadeline Jonathas]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Poola}} '''3.21,89''' &lt;br&gt; [[Iga Baumgart-Witan]],&lt;br&gt;[[Patrycja Wyciszkiewicz]],&lt;br&gt;[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.23,02''' &lt;br&gt; [[Zoey Clark]],&lt;br&gt;[[Jodie Williams]],&lt;br&gt;[[Emily Diamond]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.17,79''' &lt;br&gt; [[Talitha Diggs]],&lt;br&gt;[[Abby Steiner]],&lt;br&gt;[[Britton Wilson]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.20,78''' &lt;br&gt; [[Candice McLeod]],&lt;br&gt;[[Janieve Russell]],&lt;br&gt;[[Stephenie Ann McPherson]],&lt;br&gt;[[Charokee Young]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.22,64''' &lt;br&gt; [[Victoria Ohuruogu]],&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]],&lt;br&gt;[[Jessie Knight]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.20,72''' &lt;br&gt; [[Eveline Saalberg]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Cathelijn Peeters]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.20,88''' &lt;br&gt; [[Candice McLeod]],&lt;br&gt;[[Janieve Russell]],&lt;br&gt;[[Nickisha Pryce]],&lt;br&gt;[[Stacey Ann Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.21,04''' &lt;br&gt; [[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Amber Anning]],&lt;br&gt;[[Ama Pipi]],&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.16,61''' &lt;br&gt; [[Isabella Whittaker]],&lt;br&gt;[[Lynna Irby-Jackson]],&lt;br&gt;[[Aaliyah Butler]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin-Levrone]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.19,25''' &lt;br&gt; [[Dejanea Oakley]],&lt;br&gt;[[Stacey-Ann Williams]],&lt;br&gt;[[Andrenette Knight]],&lt;br&gt;[[Nickisha Pryce]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.20,18''' &lt;br&gt; [[Eveline Saalberg]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Lisanne de Witte]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|}

=== Segateatejooks ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.09,34''' &lt;br&gt; [[Wilbert London]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Courtney Okolo]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.11,78''' &lt;br&gt; [[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Roneisha McGregor]],&lt;br&gt;[[Tiffany James]],&lt;br&gt;[[Javon Francis]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Bahrein}} '''3.11,82''' &lt;br&gt; [[Musa Isah]],&lt;br&gt;[[Aminat Yusuf Jamal]],&lt;br&gt;[[Salwa Eid Naser]],&lt;br&gt;[[Abbas Abubakar Abbas]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} '''3.09,82''' &lt;br&gt; [[Lidio Andrés Feliz]],&lt;br&gt;[[Marileidy Paulino]],&lt;br&gt;[[Alexander Ogando]],&lt;br&gt;[[Fiordaliza Cofil]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.09,90''' &lt;br&gt; [[Liemarvin Bonevacia]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Tony van Diepen]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.10,16''' &lt;br&gt; [[Elija Godwin]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Kennedy Simon]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.08,80''' &lt;br&gt; [[Justin Robinson]],&lt;br&gt;[[Rosey Effiong]],&lt;br&gt;[[Matthew Boling]],&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.11,06''' &lt;br&gt; [[Lewis Davey]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Rio Mitcham]],&lt;br&gt;[[Yemi Mary John]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''3.11,98''' &lt;br&gt; [[Matěj Krsek]],&lt;br&gt;[[Tereza Petržilková]],&lt;br&gt;[[Patrik Šorm]],&lt;br&gt;[[Lada Vondrová]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.08,80''' &lt;br&gt; [[Bryce Deadmon]],&lt;br&gt;[[Lynna Irby-Jackson]],&lt;br&gt;[[Jenoah McKiver]],&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.09,96''' &lt;br&gt; [[Eugene Omalla]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Jonas Phijffers]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''3.10,61''' &lt;br&gt; [[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Imke Vervaet]],&lt;br&gt;[[Alexander Doom]],&lt;br&gt;[[Helena Ponette]]
|}

== Rekordid ==
=== Mehed ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''2.54,29'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[Stuttgart]]
|[[22. august]] [[1998]]
|-
|Sisemaailmarekord
|'''3.02,13'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Kyle Clemons]], [[David Verburg]], [[Kind Butler III]], [[Calvin Smith juunior]]
|[[Sopot]]
|[[9. märts]] [[2014]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot;&gt;[https://www.ekjl.ee/statistika/rekordid/eesti-rekordid/ Eesti rekordid – Eesti Kergejõustikuliit]&lt;/ref&gt;
|'''3.06,07'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Rivar Tipp]], [[Marek Niit]], [[Rauno Künnapuu]], [[Rasmus Mägi]]
|[[Iraklion]]
|[[21. juuni]] [[2015]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''2.55,74'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Michael Johnson]], [[Steve Lewis]]
|[[Barcelona]]
|[[8. august]] [[1992]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''2.54,29'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[Stuttgart]]
|[[22. august]] [[1993]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''2.58,22'''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis]], [[Roger Black]]
|[[Split]]
|[[1. september]] [[1990]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''2.58,68'''
|{{PisiLipp|Nigeeria}}
|[[Clement Chukwu]], [[Jude Monye]], [[Sunday Bada]], [[Enefiok Udo-Obong]]
|[[Sydney]]
|[[30. september]] [[2000]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''3.00,76'''
|{{PisiLipp|Jaapan}}
|[[Shunji Karube]], [[Koji Ito]], [[Jun Osakada]], [[Shigehazu Omori]]
|[[Atlanta]]
|[[3. august]] [[1996]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''2.59,70'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Bruce Frayne]], [[Darren Clark]], [[Gary Minihan]], [[Rick Mitchell]]
|[[Los Angeles]]
|[[11. august]] [[1984]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''2:56.60'''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson]], [[Roger Black]]
|[[Atlanta]]
|[[3. august]] [[1996]]
|-
|[[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''2.56,75'''
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[McDonald Michael]], [[Haughton Gregory]], [[McFarlane Danny]], [[Clarke Davian]]
|[[Ateena]]
|[[10. august]] [[1997]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]] rekord
|'''2.54,20'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jerome Young]], [[Antonio Pettigrew]], [[Tyree Washington]], [[Michael Johnson]]
|[[Uniondale]]
|[[22. juuli]] [[1998]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''2.58,56 '''
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[de Araújo Eronilde]], [[da Silva Cleverson]], [[dos Santos Sérgio]], [[Parrela Sanderlei Claro]]
|[[Winnipeg]]
|[[30. juuli]] [[1999]]
|}

=== Naised ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|Sisemaailmarekord
|'''3.23,37'''
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Julija Guštšina]], [[Olga Kotljarova]], [[Olga Zaitseva (kergejõustiklane)|Olga Zaitseva]], [[Olesja Krasnomovets]]
|[[Glasgow]]
|[[28. jaanuar]] [[2006]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot; /&gt;
|'''3.36,82'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Jekaterina Duman]], [[Kristi Kiirats]], [[Egle Uljas]], [[Maris Mägi]]
|[[Odense]]
|[[24. juuni]] [[2007]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.16,71'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Gwen Torrence]], [[Maicel Malone-Wallace]], [[Natasha Kaiser-Brown]], [[Jearl Miles-Clark]]
|[[Stuttgart]]
|[[22. august]] [[1993]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.16,87'''
|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] [[Saksa DV]]
|[[Kirsten Siemon-Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Schersing]], [[Marita Koch]]
|[[Stuttgart]]
|[[31. august]] [[1986]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''3.21,04'''
|{{PisiLipp|Nigeeria}}
|[[Olabisi Afolabi]], [[Fatima Yusuf]], [[Charity Opara]], [[Falilat Ogunkoya]]
|[[Atlanta]]
|[[3. august]] [[1996]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''3.24,28'''
|{{PisiLipp|Hiina}}
|[[Xiaohong An]], [[Xiaoyun Bai]], [[Chunying Cao]], [[Yuqin Ma]]
|[[Peking]]
|[[13. september]] [[1993]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''3.23,81'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Nova Peris]], [[Tamsyn Lewis]], [[Melinda Gainsford-Taylor]], [[Cathy Freeman]]
|[[Sydney]]
|[[30. september]] [[2000]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|[[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''3.19,73'''
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Shericka Williams]], [[Shereefa Lloyd]], [[Davita Prendagast]], [[Novlene Williams]]
|[[Osaka]]
|[[2. september]] [[2007]]
|-()
|[[Põhja-Ameerika]] rekord
|'''3.15,51'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Denean Howard-Hill]], [[Diane Dixon]], [[Valerie Brisco-Hooks]], [[Florence Griffith-Joyner]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|''' 3.26,68'''
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[Geisa Aparecida Coutinho]], [[Bárbara de Oliveira]], [[Joelma Sousa]], [[Jailma de Lima]]
|[[São Paulo]]
|[[7. august]] [[2011]]
|}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html Meeste 4 × 400 m teatejooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html Naiste 4 × 400 m teatejooksu kõigi aegade edetabel]
*Meeste 4 × 400 m teatejooksu edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2007/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2006/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2005/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2004/gender=M/discipline=4X4/legal=Y/index.htmx 2004]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2003/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2003]
*Naiste 4 × 400 m teatejooksu edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2007/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2006/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2005/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2004/gender=W/discipline=4X4/legal=Y/index.htmx 2004]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2003/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2003]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>fnru3dsdpts4gk8shbfbz6jg5c4pyy0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188781</id>
      <parentid>7188769</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:52:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rekordid */</comment>
      <origin>7188781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="64840" sha1="pcrrdt6ocu8gf4fk0knfxt9967sm8k8" xml:space="preserve">[[Pilt:Osaka07 D8A M4-400 Exchange.jpg|right|thumb|Teatevahetus [[Osaka]] [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MM-il 2007]]]]
'''4 × 400 meetri teatejooks''' ehk '''pikk teatejooks''' (võrreldes [[4 × 100 m teatejooks]]uga) on [[kergejõustik]]u ala, kus neli [[jooksja]]t moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi ([[400 m jooks|400 m]]) [[staadion]]il. 

Tavaliselt joostakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, misjärel siirduvad jooksjad staadioni siserajale. 4 × 400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud siniste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale.

== [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordite]] areng ==
=== Mehed ===

{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.18,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Harry Schaaf]], [[Mel Sheppard]], [[Harry Gissing]], [[James Rosenberger]]
|[[4. september]] [[1911]]
|[[Celtic Park]]
|-
|'''3.16,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Melvin Sheppard]], [[Edward Lindberg]], [[James Meredith]], [[Charles Reidpath]]
|[[15. juuni]] [[1912]]
|[[Stockholm]]
|-
|'''3.16,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Charles Cochrane]], [[Alan Helffrich]], [[Oliver McDonald]], [[William Stevenson]]
|[[13. juuni]] [[1924]]
|[[Pariis]]
|-
|'''3.14,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Georg Baird]], [[Frederik Alderman]], [[Emerson Spencer]], [[Raymond Barbuti]]
|[[5. august]] [[1928]]
|[[Amsterdam]]
|-
|'''3.13,4'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[George Baird]], [[Morgan Taylor]], [[Ray Barbuti]], [[Emerson Spencer]]
|[[11. august]] [[1928]]
|[[London]]
|-
|'''3.12,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Maynor Shore]], [[Alvin Hables]], [[Leslie Hables]], [[Ben Eastman]]
|[[8. mai]] [[1931]]
|[[Fresno]]
|-
|'''3.08,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ivan Fuqua]], [[Edgar Ablowich]], [[Karl Warner]], [[William Carrz]]
|[[7. august]] [[1932]]
|[[Los Angeles]]
|-
|'''3.03,9'''
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Arthur Wint]], [[Leslie Laing]], [[Herbert McKenley]], [[George Rhoden]]
|[[27. juuni]] [[1952]]
|[[Helsingi]]
|-
|'''3.02,2 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jack Yerman]], [[Earl Young]], [[Glenn Davis]], [[Otis Davis]]
|[[8. september]] [[1960]]
|[[Rooma]]
|-
|'''3.00,7'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ollan Cassell]], [[Michael Larrabee]], [[Ulis Williams]], [[Henry Carr]]
|[[21. oktoober]] [[1964]]
|[[Tokyo]]
|-
|'''2.59,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Bob Frey]], [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], [[Tommie Smith]], [[Theron Lewis]]
|[[24. juuli]] [[1966]]
|[[Los Angeles]]
|}
Elektrooniline ajavõtt
{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''2.56,16 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vincent Eduard Matthews]], [[Ron Freeman]], [[Larry James]], [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
|[[20. oktoober]] [[1968]]
|[[Mexico]]
|-
|'''2.56,16 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Danny Everett]], [[Steve Lewis]], [[Kevin Robinzine]], [[Harry Reynolds]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|[[Seoul]]
|-
|'''2.55,74 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Michael Johnson]], [[Steve Lewis]]
|[[8. august]] [[1992]]
|[[Barcelona]]
|-
|'''2.54,29 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Harry Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[22. august]] [[1993]]
|[[Stuttgart]]
|-
|'''2.54,20 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jerome Young]], [[Antonio Pettigrew]], [[Tyree Washinghton]], [[Michael Johnson]]
|[[22. juuli]] [[1998]]
|[[Uniondale]]
|}

=== Naised ===

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad ==
=== Mehed ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1912]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,6''' &lt;br/&gt;[[Melvin Sheppard]]&lt;br/&gt;[[Edward Lindberg]]&lt;br/&gt;[[Ted Meredith]]&lt;br/&gt;[[Charles Reidpath]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.20,7'''&lt;br/&gt;[[Charles Lelong]]&lt;br/&gt;[[Robert Schurrer]]&lt;br/&gt;[[Pierre Failliot]]&lt;br/&gt;[[Charles Poulenard]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.23,2'''&lt;br/&gt;[[George Nicol]]&lt;br/&gt;[[Ernest Henley]]&lt;br/&gt;[[James Soutter]]&lt;br/&gt;[[Cyril Seedhouse]]
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1920]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.22,2'''&lt;br/&gt;[[Cecil Griffiths]]&lt;br/&gt;[[Robert Lindsay (kergejõustiklane)|Robert Lindsay]]&lt;br/&gt;[[John Ainsworth-Davis]]&lt;br/&gt;[[Guy Butler]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|25px]] '''[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]''' '''3.23,0'''&lt;br/&gt;[[Harry Davel]]&lt;br/&gt;[[Clarence Oldfield]]&lt;br/&gt;[[Jack Oosterlaak]]&lt;br/&gt;[[Bevil Rudd]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.23,5'''&lt;br/&gt;[[Georges André]]&lt;br/&gt;[[Gaston Féry]]&lt;br/&gt;[[Maurice Delvart]]&lt;br/&gt;[[Jean Delvaux]]
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1924]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,0'''&lt;br/&gt;[[Commodore Cochran]]&lt;br/&gt;[[Alan Helffrich]]&lt;br/&gt;[[Oliver MacDonald]]&lt;br/&gt;[[William Stephenson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' '''3.17,0'''&lt;br/&gt;[[Artur Svensson]]&lt;br/&gt;[[Erik Byléhn]]&lt;br/&gt;[[Gustaf Weijnarth]]&lt;br/&gt;[[Nils Engdahl]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.17,4'''&lt;br/&gt;[[Edward Toms]]&lt;br/&gt;[[George Renwick]]&lt;br/&gt;[[Richard Ripley]]&lt;br/&gt;[[Guy Butler]]
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1928]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.14,2'''&lt;br/&gt;[[George Baird]]&lt;br/&gt;[[Frederick Alderman]]&lt;br/&gt;[[Emerson Spencer]]&lt;br/&gt;[[Raymond Barbuti]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.14,8'''&lt;br/&gt;[[Otto Neumann]]&lt;br/&gt;[[Werner Storz]]&lt;br/&gt;[[Richard Krebs]]&lt;br/&gt;[[Hermann Engelhard]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] '''[[Kanada]]''' '''3.15,4'''&lt;br/&gt;[[Alexander Wilson (jooksja)|Alexander Wilson]]&lt;br/&gt;[[Philip Edwards]]&lt;br/&gt;[[Stanley Glover]]&lt;br/&gt;[[James Ball]]
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1932]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.08,2'''&lt;br/&gt;[[Ivan Fuqua]]&lt;br/&gt;[[Edgar Ablowich]]&lt;br/&gt;[[Karl Warner]]&lt;br/&gt;[[William Carr]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.11,2'''&lt;br/&gt;[[Crew Stoneley]]&lt;br/&gt;[[Thomas Hampson|Thomas Hampson]]&lt;br/&gt;[[David Cecil, 6. Marquess of Exeter|David Burghley]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Rampling]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] '''[[Kanada]]''' '''3.12,8'''&lt;br/&gt;[[Ray Lewis]]&lt;br/&gt;[[James Ball]]&lt;br/&gt;[[Philip Edwards]]&lt;br/&gt;[[Alexander Wilson (jooksja)|Alexander Wilson]]
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1936]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.09,0'''&lt;br/&gt;[[Frederick Wolff]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Rampling]]&lt;br/&gt;[[William Roberts]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Brown]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.11,0'''&lt;br/&gt;[[Harold Cagle]]&lt;br/&gt;[[Robert Young]]&lt;br/&gt;[[Edward O’Brien]]&lt;br/&gt;[[Alfred Fitch]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|25px]] '''[[Saksamaa]]''' '''3.11,8'''&lt;br/&gt;[[Helmut Hamann]]&lt;br/&gt;[[Friedrich von Stülpnagel]]&lt;br/&gt;[[Harry Voigt]]&lt;br/&gt;[[Rudolf Harbig]]
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1948]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.10,4'''&lt;br/&gt;[[Arthur Harnden]]&lt;br/&gt;[[Clifford Bourland]]&lt;br/&gt;[[Roy Cochran]]&lt;br/&gt;[[Malvin Whitfield]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.14,8'''&lt;br/&gt;[[Jean Kerebel]]&lt;br/&gt;[[Francis Schewetta]]&lt;br/&gt;[[Robert Chef d’Hôtel]]&lt;br/&gt;[[Jacques Lunis]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' '''3.16,0'''&lt;br/&gt;[[Kurt Lundquist]]&lt;br/&gt;[[Lars-Erik Wolfbrandt]]&lt;br/&gt;[[Folke Alnevik]]&lt;br/&gt;[[Rune Larsson]]
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1952]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|25px]] '''[[Jamaica]]''' '''3.03,9'''&lt;br/&gt;[[Arthur Wint]]&lt;br/&gt;[[Leslie Laing]]&lt;br/&gt;[[Herb McKenley]]&lt;br/&gt;[[George Rhoden]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.04,0'''&lt;br/&gt;[[Ollie Matson]]&lt;br/&gt;[[Gene Cole]]&lt;br/&gt;[[Charles Hewes Moore|Charles Moore]]&lt;br/&gt;[[Malvin Whitfield]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.06,6'''&lt;br/&gt;[[Günter Steines]]&lt;br/&gt;[[Hans Geister]]&lt;br/&gt;[[Heinz Ulzheimer]]&lt;br/&gt;[[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1956]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.04,8'''&lt;br/&gt;[[Charles Jenkins]]&lt;br/&gt;[[Louis Jones]]&lt;br/&gt;[[Jesse Mashburn]]&lt;br/&gt;[[Thomas Courtney]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.06,2'''&lt;br/&gt;[[Graham Gipson]]&lt;br/&gt;[[Leon Gregory]]&lt;br/&gt;[[David Lean]]&lt;br/&gt;[[Kevan Gosper]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.07,2'''&lt;br/&gt;[[Francis Higgins]]&lt;br/&gt;[[Michael Wheeler]]&lt;br/&gt;[[John Salisbury]]&lt;br/&gt;[[Derek Johnson]]
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1960]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.02,2'''&lt;br/&gt;[[Jack Yerman]]&lt;br/&gt;[[Earl Young]]&lt;br/&gt;[[Glenn Ashby Davis|Glenn Davis]]&lt;br/&gt;[[Otis Davis]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.02,7'''&lt;br/&gt;[[Manfred Kinder]]&lt;br/&gt;[[Hans-Joachim Reske]]&lt;br/&gt;[[Johannes Kaiser]]&lt;br/&gt;[[Carl Kaufmann]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of West Indies.svg|25px]] '''[[Lääne-India]]''' '''3.04,0'''&lt;br/&gt;[[George Kerr]]&lt;br/&gt;[[James Wedderburn]]&lt;br/&gt;[[Keith Gardner]]&lt;br/&gt;[[Malcolm Spence]]
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1964]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.00,7'''&lt;br/&gt;[[Ollan Cassell]]&lt;br/&gt;[[Michael Larrabee]]&lt;br/&gt;[[Ulis Williams]]&lt;br/&gt;[[Henry Carr]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.01,6'''&lt;br/&gt;[[Timothy Graham]]&lt;br/&gt;[[Adrian Metcalfe]]&lt;br/&gt;[[John Cooper]]&lt;br/&gt;[[Robbie Brightwell]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}''' '''3.01,7'''&lt;br/&gt;[[Edwin Skinner]]&lt;br/&gt;[[Kenneth Bernard]]&lt;br/&gt;[[Edwin Roberts]]&lt;br/&gt;[[Wendell Mottley]]
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1968]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,1'''&lt;br/&gt;[[Vincent Matthews]]&lt;br/&gt;[[Ron Freeman]]&lt;br/&gt;[[Larry James]]&lt;br/&gt;[[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,6'''&lt;br/&gt;[[Daniel Rudisha]]&lt;br/&gt;[[Hezekiah Nyamau]]&lt;br/&gt;[[Naftali Bon]]&lt;br/&gt;[[Charles Asati]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.00,5'''&lt;br/&gt;[[Helmar Müller]]&lt;br/&gt;[[Manfred Kinder]]&lt;br/&gt;[[Gerhard Hennige]]&lt;br/&gt;[[Martin Jellinghaus]]
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1972]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,8'''&lt;br/&gt;[[Charles Asati]]&lt;br/&gt;[[Hezekiah Nyamau]]&lt;br/&gt;[[Robert Ouko]]&lt;br/&gt;[[Julius Sang]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.00,5'''&lt;br/&gt;[[Martin Reynolds]]&lt;br/&gt;[[Alan Pascoe]]&lt;br/&gt;[[David Hemery]]&lt;br/&gt;[[David Jenkins (Leichtathlet)|David Jenkins]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.00,7'''&lt;br/&gt;[[Gilles Bertould]]&lt;br/&gt;[[Roger Velasquez]]&lt;br/&gt;[[Francis Kerbiriou]]&lt;br/&gt;[[Jacques Carette]]
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1976]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.58,65'''&lt;br/&gt;[[Herman Frazier]]&lt;br/&gt;[[Benjamin Brown]]&lt;br/&gt;[[Fred Newhouse]]&lt;br/&gt;[[Maxwell Parks]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.01,43'''&lt;br/&gt;[[Ryszard Podlas]]&lt;br/&gt;[[Jan Werner]]&lt;br/&gt;[[Zbigniew Jaremski]]&lt;br/&gt;[[Jerzy Pietrzyk]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.01,98'''&lt;br/&gt;[[Franz-Peter Hofmeister]]&lt;br/&gt;[[Lothar Krieg]]&lt;br/&gt;[[Harald Schmid]]&lt;br/&gt;[[Bernd Herrmann]]
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1980]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.01,1'''&lt;br/&gt;[[Remigijus Valiulis]]&lt;br/&gt;[[Mihhail Linge]]&lt;br/&gt;[[Nikolai Tšernezki]]&lt;br/&gt;[[Viktor Markin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.01,3'''&lt;br/&gt;[[Klaus Thiele]]&lt;br/&gt;[[Andreas Knebel]]&lt;br/&gt;[[Frank Schaffer]]&lt;br/&gt;[[Volker Beck (Leichtathlet)|Volker Beck]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Itaalia}}''' '''3.04,3'''&lt;br/&gt;[[Stefano Malinverni]]&lt;br/&gt;[[Mauro Zuliani]]&lt;br/&gt;[[Roberto Tozzi]]&lt;br/&gt;[[Pietro Mennea]]
|-
|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1984]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,91'''&lt;br/&gt;[[Sunder Nix]]&lt;br/&gt;[[Ray Armstead]]&lt;br/&gt;[[Alonzo Babers]]&lt;br/&gt;[[Antonio McKay]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.59,13'''&lt;br/&gt;[[Kriss Akabusi]]&lt;br/&gt;[[Garry Cook]]&lt;br/&gt;[[Todd Bennett]]&lt;br/&gt;[[Philip Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''2.59,32'''&lt;br/&gt;[[Sunday Uti]]&lt;br/&gt;[[Moses Ugbusien]]&lt;br/&gt;[[Rotimi Peters]]&lt;br/&gt;[[Innocent Egbunike]]
|-
|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1988]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,16'''&lt;br/&gt;[[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]]&lt;br/&gt;[[Steve Lewis]]&lt;br/&gt;[[Kevin Robinzine]]&lt;br/&gt;[[Harry Reynolds]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.00,30'''&lt;br/&gt;[[Howard Davis]]&lt;br/&gt;[[Devon Morris]]&lt;br/&gt;[[Winthrop Graham]]&lt;br/&gt;[[Bertland Cameron]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.00,56'''&lt;br/&gt;[[Norbert Dobeleit]]&lt;br/&gt;[[Edgar Itt]]&lt;br/&gt;[[Jörg Vaihinger]]&lt;br/&gt;[[Ralf Lübke]]
|-
|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1992]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,74'''&lt;br/&gt;[[Andrew Valmon]]&lt;br/&gt;[[Quincy Watts]]&lt;br/&gt;[[Michael Johnson]]&lt;br/&gt;[[Steve Lewis]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Kuuba}}''' '''2.59,51'''&lt;br/&gt;[[Lázaro Martínez]]&lt;br/&gt;[[Héctor Herrera (jooksja)|Héctor Herrera]]&lt;br/&gt;[[Norberto Téllez]]&lt;br/&gt;[[Roberto Hernández]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.59,73'''&lt;br/&gt;[[Kriss Akabusi]]&lt;br/&gt;[[Roger Black]]&lt;br/&gt;[[David Grindley]]&lt;br/&gt;[[John Regis]]
|-
|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1996]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,99'''&lt;br/&gt;[[LaMont Smith]]&lt;br/&gt;[[Alvin Harrison]]&lt;br/&gt;[[Derek Mills]]&lt;br/&gt;[[Anthuan Maybank]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.56,60'''&lt;br/&gt;[[Iwan Thomas]]&lt;br/&gt;[[Jamie Baulch]]&lt;br/&gt;[[Mark Richardson]]&lt;br/&gt;[[Roger Black]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,42'''&lt;br/&gt;[[Michael McDonald]]&lt;br/&gt;[[Roxbert Martin]]&lt;br/&gt;[[Gregory Haughton]]&lt;br/&gt;[[Davian Clarke]]
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2000]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''2.58,68'''&lt;br/&gt;[[Clement Chukwu]]&lt;br/&gt;[[Jude Monye]]&lt;br/&gt;[[Sunday Bada]]&lt;br/&gt;[[Enefiok Udo-Obong]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,78'''&lt;br/&gt;[[Michael Blackwood]]&lt;br/&gt;[[Gregory Haughton]]&lt;br/&gt;[[Christopher Williams]]&lt;br/&gt;[[Danny McFarlane]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.59,23'''&lt;br/&gt;[[Avard Momcur]]&lt;br/&gt;[[Troy McIntosh]]&lt;br/&gt;[[Carl Oliver]]&lt;br/&gt;[[Chris Brown]]
|- 
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2004]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,91'''&lt;br/&gt;[[Otis Harris]]&lt;br/&gt;[[Derrick Brew]]&lt;br/&gt;[[Jeremy Wariner]]&lt;br/&gt;[[Darold Williamson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.00,60'''&lt;br/&gt;[[John Steffensen]]&lt;br/&gt;[[Mark Ormrod]]&lt;br/&gt;[[Patrick Dwyer]]&lt;br/&gt;[[Clinton Hill]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.00,90'''&lt;br/&gt;[[James Godday]]&lt;br/&gt;[[Musa Audu]]&lt;br/&gt;[[Saul Weigopwa]]&lt;br/&gt;[[Enefiok Udo-Obong]]
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2008]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,39'''&lt;br/&gt;[[LaShawn Merritt]]&lt;br/&gt;[[Angelo Taylor]]&lt;br/&gt;[[David Neville]]&lt;br/&gt;[[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,03 '''&lt;br/&gt;[[Andretti Bain]]&lt;br/&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br/&gt;[[Andrae Williams]]&lt;br/&gt;[[Christopher Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''2.58,06 '''&lt;br/&gt;[[Maksim Dõldin]]&lt;br/&gt;[[Vladislav Frolov]]&lt;br/&gt;[[Anton Kokorin]]&lt;br/&gt;[[Deniss Aleksejev]]
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2012]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.56,72'''&lt;br/&gt;[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]&lt;br/&gt;[[Demetrius Pinder]]&lt;br/&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br/&gt;[[Ramon Miller]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,05'''&lt;br/&gt;[[Bryshon Nellum]]&lt;br/&gt;[[Joshua Mance]]&lt;br/&gt;[[Tony McQuay]]&lt;br/&gt;[[Angelo Taylor]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}''' '''2.59,40'''&lt;br/&gt;[[Lalonde Gordon]]&lt;br/&gt;[[Jarrin Solomon]]&lt;br/&gt;[[Ade Alleyne-Forte]]&lt;br/&gt;[[Deon Lendore]]
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit|2016]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,30'''&lt;br/&gt;[[Arman Hall]]&lt;br&gt;[[Tony McQuay]]&lt;br&gt;[[Gil Roberts]]&lt;br&gt;[[LaShawn Merritt]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,16'''&lt;br/&gt;[[Peter Matthews]]&lt;br&gt;[[Nathon Allen]]&lt;br&gt;[[Fitzroy Dunkley]]&lt;br&gt;[[Javon Francis]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,49'''&lt;br/&gt;[[Alonzo Russell]]&lt;br&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br&gt;[[Steven Gardiner]]&lt;br&gt;[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,70'''&lt;br/&gt;[[Michael Cherry]]&lt;br&gt;[[Michael Norman]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.57,18'''&lt;br/&gt;[[Terrence Agard]]&lt;br&gt;[[Ramsey Angela]]&lt;br&gt;[[Liemarvin Bonevacia]]&lt;br&gt;[[Tony van Diepen]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Botswana}}''' '''2.57,27'''&lt;br/&gt;[[Isaac Makwala]]&lt;br&gt;[[Baboloki Thebe]]&lt;br&gt;[[Zibane Ngozi]]&lt;br&gt;[[Bayapo Ndori]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.54,43'''&lt;br/&gt;[[Christopher Bailey]]&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Botswana}}''' '''2.54,53'''&lt;br/&gt;[[Bayapo Ndori]]&lt;br&gt;[[Busang Collen Kebinatshipi]]&lt;br&gt;[[Anthony Pesela]]&lt;br&gt;[[Letsile Tebogo]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.55,83'''&lt;br/&gt;[[Alex Haydock-Wilson]]&lt;br&gt;[[Matthew Hudson-Smith]]&lt;br&gt;[[Lewis Davey]]&lt;br&gt;[[Charlie Dobson]]
|}
&lt;/div&gt;
 
Algselt võitis 2000. aasta OM-i finaali USA võistkond ([[Alvin Harrison]], [[Antonio Pettigrew]], [[Calvin Harrison]] ja [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,35. USA diskvalifitseeriti hiljem, kuna Antonio Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist. Kuld anti Nigeeriale, hõbe Jamaicale ja pronks algselt neljandaks jäänud Bahamale..
&lt;br style=&quot;clear:both&quot;/&gt;

=== Naised ===

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.23,0'''&lt;br/&gt;[[Dagmar Käsling]]&lt;br/&gt;[[Rita Kühne]]&lt;br/&gt;[[Helga Seidler]]&lt;br/&gt;[[Monika Zehrt]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.25,2'''&lt;br/&gt;[[Mable Fergerson]]&lt;br/&gt;[[Madeline Manning]]&lt;br/&gt;[[Cheryl Toussaint]]&lt;br/&gt;[[Kathy Hammond]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.26,5'''&lt;br/&gt;[[Anette Rückes]]&lt;br/&gt;[[Inge Bödding]]&lt;br/&gt;[[Hildegard Falck]]&lt;br/&gt;[[Rita Wilden]]
|-
|[[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.19,23 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''&lt;br/&gt;[[Doris Maletzki]]&lt;br/&gt;[[Brigitte Rohde]]&lt;br/&gt;[[Ellen Streidt]]&lt;br/&gt;[[Christina Lathan]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,81'''&lt;br/&gt;[[Debra Sapenter]]&lt;br/&gt;[[Sheila Ingram]]&lt;br/&gt;[[Pamela Jiles]]&lt;br/&gt;[[Rosalyn Bryant]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.24,24'''&lt;br/&gt;[[Inta Klimoviča]]&lt;br/&gt;[[Ljudmila Aksjonova]]&lt;br/&gt;[[Natalja Sokolova]]&lt;br/&gt;[[Nadežda Iljina]]
|-
|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.20,2'''&lt;br/&gt;[[Tatjana Prorotšenko]]&lt;br/&gt;[[Tatjana Goištšik]]&lt;br/&gt;[[Nina Zjuskova]]&lt;br/&gt;[[Irina Nazarova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.20,4'''&lt;br/&gt;[[Gabriele Löwe]]&lt;br/&gt;[[Barbara Krug]]&lt;br/&gt;[[Christina Lathan]]&lt;br/&gt;[[Marita Koch]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.27,5'''&lt;br/&gt;[[Linsey MacDonald]]&lt;br/&gt;[[Michelle Probert]]&lt;br/&gt;[[Joslyn Hoyte-Smith]]&lt;br/&gt;[[Janine MacGregor]]
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,29'''&lt;br/&gt;[[Lillie Leatherwood]]&lt;br/&gt;[[Sherri Howard]]&lt;br/&gt;[[Valerie Brisco-Hooks]]&lt;br/&gt;[[Chandra Cheeseborough]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Kanada}}''' '''3.21,21'''&lt;br/&gt;[[Charmaine Crooks]]&lt;br/&gt;[[Jillian Richardson]]&lt;br/&gt;[[Molly Killingbeck]]&lt;br/&gt;[[Marita Payne]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.22,98'''&lt;br/&gt;[[Heike Schulte-Mattler]]&lt;br/&gt;[[Ute Thimm]]&lt;br/&gt;[[Heidi-Elke Gaugel]]&lt;br/&gt;[[Gaby Bußmann]]
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.15,18'''&lt;br/&gt;[[Tatjana Ledovskaja]]&lt;br/&gt;[[Olga Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]]&lt;br/&gt;[[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.15,51'''&lt;br/&gt;[[Denean Howard]]&lt;br/&gt;[[Diane Dixon]]&lt;br/&gt;[[Valerie Brisco-Hooks]]&lt;br/&gt;[[Florence Griffith-Joyner]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.18,29'''&lt;br/&gt;[[Dagmar Neubauer]]&lt;br/&gt;[[Kirsten Emmelmann]]&lt;br/&gt;[[Sabine Busch]]&lt;br/&gt;[[Petra Müller (Leichtathletin)|Petra Müller]]
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] '''[[SRÜ]]''' '''3.20,20'''&lt;br/&gt;[[Jelena Ruzina]]&lt;br/&gt;[[Ljudmila Džigalova]]&lt;br/&gt;[[Olga Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Olga Vladõkina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,92'''&lt;br/&gt;[[Natasha Kaiser]]&lt;br/&gt;[[Gwen Torrence]]&lt;br/&gt;[[Jearl Miles-Clark]]&lt;br/&gt;[[Rochelle Stevens]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.24,23'''&lt;br/&gt;[[Phylis Smith]]&lt;br/&gt;[[Sandra Douglas]]&lt;br/&gt;[[Jennifer Stoute]]&lt;br/&gt;[[Sally Gunnell]]
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,91'''&lt;br/&gt;[[Rochelle Stevens]]&lt;br/&gt;[[Maicel Malone]]&lt;br/&gt;[[Kim Graham]]&lt;br/&gt;[[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.21,04'''&lt;br/&gt;[[Olabisi Afolabi]]&lt;br/&gt;[[Fatima Yusuf]]&lt;br/&gt;[[Charity Opara]]&lt;br/&gt;[[Falilat Ogunkoya]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,14'''&lt;br/&gt;[[Uta Rohländer]]&lt;br/&gt;[[Linda Kisabaka]]&lt;br/&gt;[[Anja Rücker]]&lt;br/&gt;[[Grit Breuer]]
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|- &lt;br/&gt;||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.23,25'''&lt;br/&gt;[[Sandie Richards]]&lt;br/&gt;[[Catherine Scott-Pomales]]&lt;br/&gt;[[Deon Hemmings]]&lt;br/&gt;[[Lorraine Graham]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.23,46'''&lt;br/&gt;[[Julija Sotnikowa]]&lt;br/&gt;[[Svetlana Gontšarenko]]&lt;br/&gt;[[Olga Kotljarova]]&lt;br/&gt;[[Irina Privalowa]]
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.19,01'''&lt;br/&gt;[[DeeDee Trotter]]&lt;br/&gt;[[Monique Henderson]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards]]&lt;br/&gt;[[Monique Hennagan]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.20,16'''&lt;br/&gt;[[Olesja Krasnomovetš]]&lt;br/&gt;[[Natalja Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Olesja Sõkina]]&lt;br/&gt;[[Natalja Antjuhh]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.22,00'''&lt;br/&gt;[[Novlene Williams]]&lt;br/&gt;[[Michelle Burgher]]&lt;br/&gt;[[Nadia Davy]]&lt;br/&gt;[[Sandie Richards]]
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,54 '''&lt;br/&gt;[[Mary Wineberg]]&lt;br/&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br/&gt;[[Monique Henderson]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,40 '''&lt;br/&gt;[[Shericka Williams]]&lt;br/&gt;[[Shereefa Lloyd]]&lt;br/&gt;[[Rosemarie Whyte]]&lt;br/&gt;[[Novelene Williams]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.22,68'''&lt;br/&gt;[[Christine Ohuruogu]]&lt;br/&gt;[[Kelly Sotherton]]&lt;br/&gt;[[Marilyn Okoro]]&lt;br/&gt;[[Nicola Sanders]]
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,87'''&lt;br/&gt;[[DeeDee Trotter]]&lt;br/&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br/&gt;[[Francena McCorory]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards-Ross]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,95'''&lt;br/&gt;[[Christine Day]]&lt;br/&gt;[[Rosemarie Whyte]]&lt;br/&gt;[[Shericka Williams]]&lt;br/&gt;[[Novlene Williams-Mills]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Ukraina}}''' '''3.23,57'''&lt;br/&gt;[[Alina Lohvõnenko]]&lt;br/&gt;[[Olha Zemljak]]&lt;br/&gt;[[Hanna Jaroštšuk]]&lt;br/&gt;[[Natalija Põhõda]]
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2016]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.19,06'''&lt;br/&gt;[[Courtney Okolo]]&lt;br&gt;[[Natasha Hastings]]&lt;br&gt;[[Phyllis Francis]]&lt;br&gt;[[Allyson Felix]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,34'''&lt;br/&gt;[[Stephenie Ann McPherson]]&lt;br&gt;[[Anneisha McLaughlin-Whilby]]&lt;br&gt;[[Shericka Jackson]]&lt;br&gt;[[Novlene Williams-Mills]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.25,88'''&lt;br/&gt;[[Eilidh Doyle]]&lt;br&gt;[[Anyika Onuora]]&lt;br&gt;[[Emily Diamond]]&lt;br&gt;[[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,85'''&lt;br/&gt;[[Sydney McLaughlin]]&lt;br&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br&gt;[[Dalilah Muhammad]]&lt;br&gt;[[Athing Mu]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.20,53'''&lt;br/&gt;[[Natalia Kaczmarek]]&lt;br&gt;[[Iga Baumgart-Witan]]&lt;br&gt;[[Małgorzata Hołub-Kowalik]]&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.21,24'''&lt;br/&gt;[[Roneisha McGregor]]&lt;br&gt;[[Janieve Russell]]&lt;br&gt;[[Shericka Jackson]]&lt;br&gt;[[Candice McLeod]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.15,27'''&lt;br/&gt;[[Shamier Little]]&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin-Levrone]]&lt;br&gt;[[Gabrielle Thomas]]&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Holland}}''' '''3.19,50'''&lt;br/&gt;[[Lieke Klaver]]&lt;br&gt;[[Cathelijn Peeters]]&lt;br&gt;[[Lisanne de Witte]]&lt;br&gt;[[Femke Bol]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.19,74'''&lt;br/&gt;[[Victoria Ohuruogu]]&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]]&lt;br&gt;[[Amber Anning]]
|}
&lt;/div&gt;
[[ROK|Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas kõik Marion Jonesi tulemused nii üksikaladel (100 m, 200 m ja kaugushüpe), kui ka teatejooksudes (4 × 100 m ja 4 × 400 m) [[doping]]u kasutamise pärast. Medaleid ei ole ümber jagatud.
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot;/&gt;

=== Segateatejooks ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.09,87'''&lt;br/&gt;[[Karol Zalewski]]&lt;br&gt;[[Natalia Kaczmarek]]&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]&lt;br&gt;[[Kajetan Duszyński]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}''' '''3.10,21'''&lt;br/&gt;[[Lidio Andrés Feliz]]&lt;br&gt;[[Marileidy Paulino]]&lt;br&gt;[[Anabel Medina]]&lt;br&gt;[[Alexander Ogando]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.10,22'''&lt;br/&gt;[[Trevor Stewart]]&lt;br&gt;[[Kendall Ellis]]&lt;br&gt;[[Kaylin Whitney]]&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Holland}}''' '''3.07,43'''&lt;br/&gt;[[Eugene Omalla]]&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]]&lt;br&gt;[[Isaya Klein Ikkink]]&lt;br&gt;[[Femke Bol]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.07,74'''&lt;br/&gt;[[Vernon Norwood]]&lt;br&gt;[[Shamier Little]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Kaylyn Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.08,01'''&lt;br/&gt;[[Samuel Reardon]]&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]&lt;br&gt;[[Alex Haydock-Wilson]]&lt;br&gt;[[Amber Anning]]
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad==
=== Mehed ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1983 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.00,79'''&lt;br/&gt; [[Sergei Lovatšov]] &lt;br/&gt; [[Aleksandr Troštšilo]] &lt;br/&gt; [[Nikolai Tšernetski]] &lt;br/&gt; [[Viktor Markin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|24px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.01,83'''&lt;br/&gt; [[Erwin Skamrahl]] &lt;br/&gt; [[Jörg Vaihinger]] &lt;br/&gt; [[Harald Schmid]] &lt;br/&gt; [[Hartmut Weber]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.03,53'''&lt;br/&gt; [[Ainsley Bennett]] &lt;br/&gt; [[Garry Cook]] &lt;br/&gt; [[Todd Bennett]] &lt;br/&gt; [[Philip Brown]]
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1987 Rooma]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,29'''&lt;br/&gt; [[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]] &lt;br/&gt; [[Roddie Haley]] &lt;br/&gt; [[Antonio McKay]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.58,86'''&lt;br/&gt; [[Derek Redmond]] &lt;br/&gt; [[Kriss Akabusi]] &lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Philip Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Kuuba}}''' '''2.59,16'''&lt;br/&gt; [[Leandro Peñalver]] &lt;br/&gt; [[Augustin Pavo]] &lt;br/&gt; [[Lazaro Martínez]] &lt;br/&gt; [[Roberto Hernández]]
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1991 Tokio]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.57,53'''&lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Derek Redmond]] &lt;br/&gt; [[John Regis]] &lt;br/&gt; [[Kriss Akabusi]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,57'''&lt;br/&gt; [[Andrew Valmon]] &lt;br/&gt; [[Quincy Watts]] &lt;br/&gt; [[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.00,10'''&lt;br/&gt; [[Patrick O'Connor]] &lt;br/&gt; [[Devon Morris]] &lt;br/&gt; [[Winthrop Graham]] &lt;br/&gt; [[Seymour Fagan]]
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1993 Stuttgart]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.54,29 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''&lt;br/&gt; [[Andrew Valmon]] &lt;br/&gt; [[Quincy Watts]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]] &lt;br/&gt; [[Michael Johnson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,8'''&lt;br/&gt; [[Kennedy Ochieng]] &lt;br/&gt; [[Simon Kemboi]] &lt;br/&gt; [[Abednego Matilu]] &lt;br/&gt; [[Samson Kitur]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.00,0'''&lt;br/&gt; [[Rico Lieder]] &lt;br/&gt; [[Karsten Just]] &lt;br/&gt; [[Olaf Hense]] &lt;br/&gt; [[Thomas Schönlebe]]
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1995 Göteborg]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,32'''&lt;br/&gt; [[Marlon Ramsey]] &lt;br/&gt; [[Derek Mills]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]] &lt;br/&gt; [[Michael Johnson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,88'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.03,18'''&lt;br/&gt; [[Udeme Ekpeyong]] &lt;br/&gt; [[Kunle Adejuyigbe]] &lt;br/&gt; [[Jude Monye]] &lt;br/&gt; [[Sunday Bada]]
|-
|[[Meeste 4 × 400 m teatejooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|1997 Ateena]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,47'''&lt;br/&gt; [[Jerome Young]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]] &lt;br/&gt; [[Chris Jones]] &lt;br/&gt; [[Tyree Washington]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.56,65'''&lt;br/&gt; [[Iwan Thomas]] &lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Jamie Baulch]] &lt;br/&gt; [[Mark Richardson]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.56,75'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1999 Sevilla]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''2.58,91'''&lt;br/&gt; [[Tomasz Czubak]] &lt;br/&gt; [[Robert Mackowiak]] &lt;br/&gt; [[Jacek Bocian]] &lt;br/&gt; [[Piotr Haczek]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,34'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]''' '''3.00,20'''&lt;br/&gt; [[J. Van Oudtshoorn]] &lt;br/&gt; [[Hendrik Mokganyetsi]] &lt;br/&gt; [[Adriaan Botha]] &lt;br/&gt; [[Arnaud Malherbe]]
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2001 Edmonton]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,54'''&lt;br/&gt; [[Leonard Byrd]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]] &lt;br/&gt; [[Derrick Brew]] &lt;br/&gt; [[Angelo Taylor]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,19'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Christopher Brown]] &lt;br/&gt; [[Troy McIntosh]] &lt;br/&gt; [[Timothy Munnings]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,39'''&lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Christopher Williams]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]]
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2003 Pariis]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''2.58,96'''&lt;br/&gt; [[Leslie Djhone]] &lt;br/&gt; [[Naman Keïta]] &lt;br/&gt; [[Stéphane Diagana]] &lt;br/&gt; [[Marc Raquil]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,60'''&lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]] &lt;br/&gt; [[Michael Blackwood]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''3.00,53'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Dennis Darling]] &lt;br/&gt; [[Nathaniel McKinney]] &lt;br/&gt; [[Christopher Brown]]
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2005 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,91'''&lt;br/&gt; [[Andrew Rock]] &lt;br/&gt; [[Derrick Brew]] &lt;br/&gt; [[Darold Williamson]] &lt;br/&gt; [[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.57,32'''&lt;br/&gt; [[Nathaniel McKinney]] &lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Andrae Williams]] &lt;br/&gt; [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,07'''&lt;br/&gt; [[Sanjay Ayre]] &lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Lansford Spence]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2007 Osaka]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,56'''&lt;br/&gt; [[LaShawn Merritt]] &lt;br/&gt; [[Angelo Taylor]] &lt;br/&gt; [[Darold Williamson]] &lt;br/&gt; [[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.59,18'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Michael Mathieu]] &lt;br/&gt; [[Andrae Williams]] &lt;br/&gt; [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.00,05'''&lt;br/&gt; [[Marek Plawgo]] &lt;br/&gt; [[Daniel Dabrowski]] &lt;br/&gt; [[Marcin Marciniszyn]] &lt;br/&gt; [[Kacper Kozlowski]]
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,86''' &lt;br&gt; [[Angelo Taylor]],&lt;br&gt; [[Jeremy Wariner]],&lt;br&gt; [[Kerron Clement]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.00,53''' &lt;br&gt; [[Conrad Williams]],&lt;br&gt; [[Michael Bingham]],&lt;br&gt; [[Robert Tobin]],&lt;br&gt; [[Martyn Rooney]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''3.00,90''' &lt;br&gt; [[John Steffensen]],&lt;br&gt; [[Ben Offereins]],&lt;br&gt; [[Tristan Thomas]],&lt;br&gt; [[Sean Wroe]]
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.59,31''' &lt;br&gt; [[Greg Nixon]],&lt;br&gt; [[Bershawn Jackson]],&lt;br&gt; [[Angelo Taylor]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|LAV}} '''2.59,87''' &lt;br&gt; [[Shane Victor]],&lt;br&gt; [[Ofentse Mogawane]],&lt;br&gt; [[Willem de Beer]],&lt;br&gt; [[L. J. van Zyl]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.00,10''' &lt;br&gt; [[Allodin Fothergill]],&lt;br&gt; [[Jermaine Gonzales]],&lt;br&gt; [[Riker Hylton]],&lt;br&gt; [[Leford Green]]
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.58,71''' &lt;br&gt; [[David Verburg]],&lt;br&gt; [[Tony McQuay]],&lt;br&gt; [[Arman Hall]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2.59,88''' &lt;br&gt; [[Rusheen McDonald]],&lt;br&gt; [[Edino Steele]],&lt;br&gt; [[Omar Johnson]],&lt;br&gt; [[Javon Francis]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''2.59,90''' &lt;br&gt; [[Maksim Dõldin]],&lt;br&gt; [[Lev Mosin]],&lt;br&gt; [[Sergei Petuhhov]],&lt;br&gt; [[Vladimir Krasnov]]
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,82''' &lt;br&gt; [[David Verburg]],&lt;br&gt; [[Tony McQuay]],&lt;br&gt; [[Bryshon Nellum]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} '''2.58,20''' &lt;br&gt; [[Renny Quow]],&lt;br&gt; [[Lalonde Gordon]],&lt;br&gt; [[Deon Lendore]],&lt;br&gt; [[Machel Cedenio]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.58,51''' &lt;br&gt; [[Rabah Yousif]],&lt;br&gt; [[Delano Williams]],&lt;br&gt; [[Jarryd Dunn]],&lt;br&gt; [[Martyn Rooney]]
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} '''2.58,12''' &lt;br&gt; [[Jarrin Solomon]],&lt;br&gt;[[Jereem Richards]],&lt;br&gt;[[Machel Cedenio]],&lt;br&gt;[[Lalonde Gordon]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.58,61''' &lt;br&gt; [[Wilbert London III]],&lt;br&gt;[[Gil Roberts]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]],&lt;br&gt;[[Fred Kerley]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.59,00''' &lt;br&gt; [[Matthew Hudson-Smith]],&lt;br&gt;[[Rabah Yousif]],&lt;br&gt;[[Dwayne Cowan]],&lt;br&gt;[[Martyn Rooney]]
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.56,69''' &lt;br&gt; [[Fred Kerley]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]],&lt;br&gt;[[Wilbert London]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2.57,90''' &lt;br&gt; [[Akeem Bloomfield]],&lt;br&gt;[[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Terry Thomas]],&lt;br&gt;[[Demish Gaye]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''2.58,78''' &lt;br&gt; [[Jonathan Sacoor]],&lt;br&gt;[[Robin Vanderbemden]],&lt;br&gt;[[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Kevin Borlée]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.56,17''' &lt;br&gt; [[Elija Godwin]],&lt;br&gt;[[Michael Norman]],&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]],&lt;br&gt;[[Champion Allison]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2,58,58''' &lt;br&gt; [[Akeem Bloomfield]],&lt;br&gt;[[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Jevaughn Powell]],&lt;br&gt;[[Christopher Taylor]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''3.58,72''' &lt;br&gt; [[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Julien Watrin]],&lt;br&gt;[[Alexander Doom]],&lt;br&gt;[[Kevin Borlée]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,31''' &lt;br&gt; [[Quincy Hall]],&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Justin Robinson]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''2.58,45''' &lt;br&gt; [[Ludvy Vaillant]],&lt;br&gt;[[Gilles Biron]],&lt;br&gt;[[David Sombé]],&lt;br&gt;[[Téo Andant]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.58,71''' &lt;br&gt; [[Alex Haydock-Wilson]],&lt;br&gt;[[Charlie Dobson]],&lt;br&gt;[[Lewis Davey]],&lt;br&gt;[[Rio Mitcham]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Botswana}} '''2.57,76''' &lt;br&gt; [[Lee Eppie]],&lt;br&gt;[[Letsile Tebogo]],&lt;br&gt;[[Bayapo Ndori]],&lt;br&gt;[[Collen Kebinatshipi]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,83''' &lt;br&gt; [[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Jacory Patterson]],&lt;br&gt;[[Khaleb McRae]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''2.57,83''' &lt;br&gt; [[Lythe Pillay]],&lt;br&gt;[[Udeme Okon]],&lt;br&gt;[[Wayde van Niekerk]],&lt;br&gt;[[Zakithi Nene]]
|}
&lt;/div&gt;
1999. aasta MM-i finaali võitis algselt [[USA]] võistkond ([[Jerome Davis]], [[Antonio Pettigrew]], [[Angelo Taylor]], [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,45, kuid nende tulemus tühistati hiljem, kui Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist.
&lt;br style=&quot;clear:both&quot;/&gt;

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1983 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.19,73'''&lt;br/&gt; [[Kerstin Walther]] &lt;br/&gt; [[Sabine Busch]] &lt;br/&gt; [[Marita Koch]] &lt;br/&gt; [[Dagmar Neubauer]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|25px]] '''[[Tšehhoslovakkia]]''' '''3.20,32'''&lt;br/&gt; [[Tatána Kocembová]] &lt;br/&gt; [[Milena Matejkovicova-Strnadova|Milena Matejkovicova]] &lt;br/&gt; [[Zuzana Moravcikova]] &lt;br/&gt; [[Jarmila Kratochvílová]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.21,16'''&lt;br/&gt; [[Jelena Didilenko-Korban|Jelena Didilenko]] &lt;br/&gt; [[Marina Ivanova-Harlamova|Marina Ivanowa]] &lt;br/&gt; [[Irina Baskakova]] &lt;br/&gt; [[Maria Kultšunova-Pinigina]]
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1987 Rooma]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.18,63'''&lt;br/&gt; [[Dagmar Neubauer]] &lt;br/&gt; [[Kirsten Emmelmann]] &lt;br/&gt; [[Petra Müller (Leichtathletin)|Petra Müller]] &lt;br/&gt; [[Sabine Busch]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.19,50'''&lt;br/&gt; [[Aelita Jurtšenko,]] &lt;br/&gt; [[Olga Nasarova]] &lt;br/&gt; [[Maria Kultšunova-Pinigina]] &lt;br/&gt; [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.21,04'''&lt;br/&gt; [[Diane Dixon]] &lt;br/&gt; [[Denaen Howard-Hill]] &lt;br/&gt; [[Valerie Brisco-Hooks]] &lt;br/&gt; [[Lillie Leatherwood]]
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1991 Tokio]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.18,43'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Ledovskaja]] &lt;br/&gt; [[Ljudmila Džigalova]] &lt;br/&gt; [[Olga Nasarova]] &lt;br/&gt; [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,15'''&lt;br/&gt; [[Rochelle Stevens]] &lt;br/&gt; [[Diane Dixon]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]] &lt;br/&gt; [[Lillie Leatherwood]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,25'''&lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Katrin Krabbe]] &lt;br/&gt; [[Christine Wachtel]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1993 Stuttgart]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,71'''&lt;br/&gt; [[Gwen Torrence]] &lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Natasha Kaiser-Brown]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.18,38'''&lt;br/&gt; [[Jelena Ruzina]] &lt;br/&gt; [[Tatjana Aleksejeva]] &lt;br/&gt; [[Margarita Khromova-Ponomarjova]] &lt;br/&gt; [[Irina Privalova]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.23,41'''&lt;br/&gt; [[Linda Keough]] &lt;br/&gt; [[Phylis Smith]] &lt;br/&gt; [[Tracy Goddard]] &lt;br/&gt; [[Sally Gunnell]]
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1995 Göteborg]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,39'''&lt;br/&gt; [[Kim Graham]] &lt;br/&gt; [[Rochelle Stevens]] &lt;br/&gt; [[Camara Jones]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.23,98'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Tšebõkina]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Gontšarenko]] &lt;br/&gt; [[Julia Sotnikova]] &lt;br/&gt; [[Jelena Andrejeva]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.25,88'''&lt;br/&gt; [[Lee Naylor (Leichtathletin)|Lee Naylor]] &lt;br/&gt; [[Renée Poetschka]] &lt;br/&gt; [[Melinda Gainsford-Taylor]] &lt;br/&gt; [[Cathy Freeman]]
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1997 Ateena]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.20,92'''&lt;br/&gt; [[Anke Feller]] &lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Anja Rücker]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.21,03'''&lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Kim Graham]] &lt;br/&gt; [[Kim Batten]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.21,30'''&lt;br/&gt; [[Inez Turner]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Graham]] &lt;br/&gt; [[Deon Hemmings]] &lt;br/&gt; [[Sandie Richards]]
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1999 Sevilla]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.21,98'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Tšebõkina]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Gontšarenko]] &lt;br/&gt; [[Olga Kotljarova]] &lt;br/&gt; [[Natalja Nasarova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,09'''&lt;br/&gt; [[Suziann Reid]] &lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Michele Collins]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.22,43'''&lt;br/&gt; [[Anke Feller]] &lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Anja Rücker]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2001 Edmonton]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,65'''&lt;br/&gt; [[Sandie Richards]] &lt;br/&gt; [[Catherine Scott]] &lt;br/&gt; [[Debbie-Ann Parris]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,97'''&lt;br/&gt; [[Florence Ekpo-Umoh]] &lt;br/&gt; [[Shanta Ghosh]] &lt;br/&gt; [[Claudia Marx]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.24,92'''&lt;br/&gt; [[Irina Josihina]] &lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina|Julija Nossova]] &lt;br/&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]] &lt;br/&gt; [[Olesja Zõkina]]
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2003 Pariis]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' 3'''.22,63'''&lt;br/&gt; [[Me'Lisa Barber]] &lt;br/&gt; [[Demetria Washington]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]] &lt;br/&gt; [[Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.22,91'''&lt;br/&gt; [[Olesja Zõkina]] &lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina]] &lt;br/&gt; [[Anastassija Kapatšinkaja]] &lt;br/&gt; [[Natalja Nasarova]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.22,92'''&lt;br/&gt; [[Sandie Richards]] &lt;br/&gt; [[Allison Beckford]] &lt;br/&gt; [[Ronetta Smith]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2005 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.20,95'''&lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina]] &lt;br/&gt; [[Olesja Krasnomovets]] &lt;br/&gt; [[Natalja Antjuhh]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Pospelova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.23,29'''&lt;br/&gt; [[Shericka Williams]] &lt;br/&gt; [[Novlene Williams]] &lt;br/&gt; [[Ronetta Smith]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.24,44'''&lt;br/&gt; [[Lee McConnell]] &lt;br/&gt; [[Donna Fraser]] &lt;br/&gt; [[Nicola Sanders]] &lt;br/&gt; [[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2007 Osaka]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,55'''&lt;br/&gt; [[DeeDee Trotter|DeeDee Trotter]] &lt;br/&gt; [[Allyson Felix|Allyson Felix]] &lt;br/&gt; [[Mary Wineberg|Mary Wineberg]] &lt;br/&gt; [[Sanya Richards|Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.19,73'''&lt;br/&gt; [[Shericka Williams]] &lt;br/&gt; [[Shereefa Lloyd]] &lt;br/&gt; [[Davita Prendagast]] &lt;br/&gt; [[Novlene Williams]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.20,04'''&lt;br/&gt; [[Christine Ohuruogu]] &lt;br/&gt; [[Marilyn Okoro]] &lt;br/&gt; [[Lee McConnell]] &lt;br/&gt; [[Nicola Sanders]]
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.17,83''' &lt;br&gt; [[Debbie Dunn]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Lashinda Demus]],&lt;br&gt; [[Sanya Richards]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.21,15''' &lt;br&gt; [[Rosemarie Whyte]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]],&lt;br&gt; [[Shereefa Lloyd]],&lt;br&gt; [[Shericka Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.21,64''' &lt;br&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]],&lt;br&gt; [[Tatjana Firova]],&lt;br&gt; [[Ljudmila Litvinova]],&lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]]
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.18,09''' &lt;br&gt; [[Sanya Richards-Ross]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Jessica Beard]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.18,71''' &lt;br&gt; [[Rosemarie Whyte]],&lt;br&gt; [[Davita Prendergast]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]],&lt;br&gt; [[Shericka Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.19,36''' &lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]],&lt;br&gt; [[Natalja Antjuhh]],&lt;br&gt; [[Ljudmila Litvinova]],&lt;br&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]]
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.20,19''' &lt;br&gt; [[Julija Guštšina]],&lt;br&gt; [[Tatjana Firova]],&lt;br&gt; [[Ksenija Rõžova]],&lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.20,41''' &lt;br&gt; [[Jessica Beard]],&lt;br&gt; [[Natasha Hastings]],&lt;br&gt; [[Ashley Spencer]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.22,61''' &lt;br&gt; [[Eilidh Child]],&lt;br&gt; [[Shana Cox]],&lt;br&gt; [[Margaret Adeoye]],&lt;br&gt; [[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.19,13''' &lt;br&gt; [[Christine Day]],&lt;br&gt; [[Shericka Jackson]],&lt;br&gt; [[Stephenie Ann McPherson]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.19,44''' &lt;br&gt; [[Sanya Richards-Ross]],&lt;br&gt; [[Natasha Hastings]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.23,62''' &lt;br&gt; [[Christine Ohuruogu]],&lt;br&gt; [[Anyika Onuora]],&lt;br&gt; [[Eilidh Child]],&lt;br&gt; [[Seren Bundy-Davies]]
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.19,02''' &lt;br&gt; [[Quanera Hayes]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Shakima Wimbley]],&lt;br&gt;[[Phyllis Francis]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.25,00''' &lt;br&gt; [[Zoey Clark]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Eilidh Doyle]],&lt;br&gt;[[Emily Diamond]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Poola}} '''3.25,41''' &lt;br&gt; [[Małgorzata Hołub]],&lt;br&gt;[[Iga Baumgart]],&lt;br&gt;[[Aleksandra Gaworska]],&lt;br&gt;[[Justyna Święty]]
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.18,92''' &lt;br&gt; [[Phyllis Francis]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin]],&lt;br&gt;[[Dalilah Muhammad]],&lt;br&gt;[[Wadeline Jonathas]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Poola}} '''3.21,89''' &lt;br&gt; [[Iga Baumgart-Witan]],&lt;br&gt;[[Patrycja Wyciszkiewicz]],&lt;br&gt;[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.23,02''' &lt;br&gt; [[Zoey Clark]],&lt;br&gt;[[Jodie Williams]],&lt;br&gt;[[Emily Diamond]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.17,79''' &lt;br&gt; [[Talitha Diggs]],&lt;br&gt;[[Abby Steiner]],&lt;br&gt;[[Britton Wilson]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.20,78''' &lt;br&gt; [[Candice McLeod]],&lt;br&gt;[[Janieve Russell]],&lt;br&gt;[[Stephenie Ann McPherson]],&lt;br&gt;[[Charokee Young]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.22,64''' &lt;br&gt; [[Victoria Ohuruogu]],&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]],&lt;br&gt;[[Jessie Knight]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.20,72''' &lt;br&gt; [[Eveline Saalberg]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Cathelijn Peeters]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.20,88''' &lt;br&gt; [[Candice McLeod]],&lt;br&gt;[[Janieve Russell]],&lt;br&gt;[[Nickisha Pryce]],&lt;br&gt;[[Stacey Ann Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.21,04''' &lt;br&gt; [[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Amber Anning]],&lt;br&gt;[[Ama Pipi]],&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.16,61''' &lt;br&gt; [[Isabella Whittaker]],&lt;br&gt;[[Lynna Irby-Jackson]],&lt;br&gt;[[Aaliyah Butler]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin-Levrone]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.19,25''' &lt;br&gt; [[Dejanea Oakley]],&lt;br&gt;[[Stacey-Ann Williams]],&lt;br&gt;[[Andrenette Knight]],&lt;br&gt;[[Nickisha Pryce]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.20,18''' &lt;br&gt; [[Eveline Saalberg]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Lisanne de Witte]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|}

=== Segateatejooks ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.09,34''' &lt;br&gt; [[Wilbert London]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Courtney Okolo]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.11,78''' &lt;br&gt; [[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Roneisha McGregor]],&lt;br&gt;[[Tiffany James]],&lt;br&gt;[[Javon Francis]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Bahrein}} '''3.11,82''' &lt;br&gt; [[Musa Isah]],&lt;br&gt;[[Aminat Yusuf Jamal]],&lt;br&gt;[[Salwa Eid Naser]],&lt;br&gt;[[Abbas Abubakar Abbas]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} '''3.09,82''' &lt;br&gt; [[Lidio Andrés Feliz]],&lt;br&gt;[[Marileidy Paulino]],&lt;br&gt;[[Alexander Ogando]],&lt;br&gt;[[Fiordaliza Cofil]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.09,90''' &lt;br&gt; [[Liemarvin Bonevacia]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Tony van Diepen]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.10,16''' &lt;br&gt; [[Elija Godwin]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Kennedy Simon]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.08,80''' &lt;br&gt; [[Justin Robinson]],&lt;br&gt;[[Rosey Effiong]],&lt;br&gt;[[Matthew Boling]],&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.11,06''' &lt;br&gt; [[Lewis Davey]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Rio Mitcham]],&lt;br&gt;[[Yemi Mary John]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''3.11,98''' &lt;br&gt; [[Matěj Krsek]],&lt;br&gt;[[Tereza Petržilková]],&lt;br&gt;[[Patrik Šorm]],&lt;br&gt;[[Lada Vondrová]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.08,80''' &lt;br&gt; [[Bryce Deadmon]],&lt;br&gt;[[Lynna Irby-Jackson]],&lt;br&gt;[[Jenoah McKiver]],&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.09,96''' &lt;br&gt; [[Eugene Omalla]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Jonas Phijffers]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''3.10,61''' &lt;br&gt; [[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Imke Vervaet]],&lt;br&gt;[[Alexander Doom]],&lt;br&gt;[[Helena Ponette]]
|}

== Rekordid ==
=== Mehed ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''2.54,29'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[Stuttgart]]
|[[22. august]] [[1998]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''3.01,51'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Amere Lattin]], [[Obi Igbokwe]], [[Jermaine Holt]], [[Kahmari Montgomery]]
|[[Clemson]]
|[[9. veebruar]] [[2019]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot;&gt;[https://www.ekjl.ee/statistika/rekordid/eesti-rekordid/ Eesti rekordid – Eesti Kergejõustikuliit]&lt;/ref&gt;
|'''3.06,07'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Rivar Tipp]], [[Marek Niit]], [[Rauno Künnapuu]], [[Rasmus Mägi]]
|[[Iraklion]]
|[[21. juuni]] [[2015]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''2.54,43'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Christopher Bailey]], [[Vernon Norwood]], [[Bryce Deadmon]], [[Rai Benjamin]]
|[[Pariis]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''2.54,29'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[Stuttgart]]
|[[22. august]] [[1993]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''2.58,22'''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis]], [[Roger Black]]
|[[Split]]
|[[1. september]] [[1990]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''2.54,47'''
|{{PisiLipp|Botswana}}
|[[Lee Eppie]], [[Letsile Tebogo]], [[Bayapo Ndori]], [[Collen Kebinatshipi]]
|[[Gaborone]]
|[[3. mai]] [[2026]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''2.58,33'''
|{{PisiLipp|Jaapan}}
|[[Yuki Joseph Nakajima]], [[Kaito Kawabata]], [[Fuga Sato]], [[Kentaro Sato]]
|[[Pariis]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''2.55,20'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Luke van Ratingen]], [[Reece Holder]], [[Tom Reynolds]], [[Aidan Murphy]]
|[[Gaborone]]
|[[3. mai]] [[2026]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''2:55.83'''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Alex Haydock-Wilson]], [[Matthew Hudson-Smith]], [[Lewis Davey]], [[Charlie Dobson]]
|[[Atlanta]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi mere regioon|Kariibi]] rekord
|'''2.54,20'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jerome Young]], [[Antonio Pettigrew]], [[Tyree Washington]], [[Michael Johnson]]
|[[Uniondale]]
|[[22. juuli]] [[1998]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''2.58,56 '''
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[de Araújo Eronilde]], [[da Silva Cleverson]], [[dos Santos Sérgio]], [[Parrela Sanderlei Claro]]
|[[Winnipeg]]
|[[30. juuli]] [[1999]]
|}

=== Naised ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''3.23,37'''
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Julija Guštšina]], [[Olga Kotljarova]], [[Olga Zaitseva (kergejõustiklane)|Olga Zaitseva]], [[Olesja Krasnomovets]]
|[[Glasgow]]
|[[28. jaanuar]] [[2006]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot; /&gt;
|'''3.36,82'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Jekaterina Duman]], [[Kristi Kiirats]], [[Egle Uljas]], [[Maris Mägi]]
|[[Odense]]
|[[24. juuni]] [[2007]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.16,71'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Isabella Whittaker]], [[Lynna Irby-Jackson]], [[Aaliyah Butler]], [[Sydney McLaughlin-Levrone]]
|[[Tokyo]]
|[[21. september]] [[2025]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.16,87'''
|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] [[Saksa DV]]
|[[Kirsten Siemon-Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Schersing]], [[Marita Koch]]
|[[Stuttgart]]
|[[31. august]] [[1986]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''3.21,04'''
|{{PisiLipp|Nigeeria}}
|[[Olabisi Afolabi]], [[Fatima Yusuf]], [[Charity Opara]], [[Falilat Ogunkoya]]
|[[Atlanta]]
|[[3. august]] [[1996]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''3.24,28'''
|{{PisiLipp|Hiina}}
|[[Xiaohong An]], [[Xiaoyun Bai]], [[Chunying Cao]], [[Yuqin Ma]]
|[[Peking]]
|[[13. september]] [[1993]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''3.23,81'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Nova Peris]], [[Tamsyn Lewis]], [[Melinda Gainsford-Taylor]], [[Cathy Freeman]]
|[[Sydney]]
|[[30. september]] [[2000]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''3.15,27'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Shamier Little]], [[Sydney McLaughlin-Levrone]], [[Gabrielle Thomas]], [[Alexis Holmes]]
|[[Pariis]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|''' 3.26,68'''
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[Geisa Aparecida Coutinho]], [[Bárbara de Oliveira]], [[Joelma Sousa]], [[Jailma de Lima]]
|[[São Paulo]]
|[[7. august]] [[2011]]
|}

=== Segateatejooks ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''3.07,41'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[Pariis]]
|[[2. august]] [[2024]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot; /&gt;
|'''3.19,47'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Lukas Lessel]], [[Viola Hambidge]], [[Rasmus Mägi]], [[Marielle Kleemeier]]
|[[Chorzów]]
|[[22. juuni]] [[2023]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''3.07,41'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[Pariis]]
|[[2. august]] [[2024]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.08,80'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Justin Robinson]], [[Rosey Effiong]], [[Matthew Boling]], [[Alexis Holmes]]
|[[Budapest]]
|[[19. august]] [[2023]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.09,92'''
|{{PisiLipp|Iirimaa}}
|[[Chris O'Donnell]], [[Rhasidat Adeleke]], [[Thomas Barr]], [[Sharlene Mawdsley]]
|[[Rooma]]
|[[7. juuni]] [[2024]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''3.11,16'''
|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|[[Gardeo Isaacs]], [[Miranda Coetzee]], [[Leendert Koekemoer]], [[Zenéy van der Walt]]
|[[Tokyo]]
|[[13. september]] [[2025]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''3.11,82'''
|{{PisiLipp|Bahrein}}
|[[Musa Isah]], [[Aminat Yusuf Jamal]], [[Salwa Eid Naser]], [[Abbas Abubakar Abbas]]
|[[Doha]]
|[[29. september]] [[2019]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''3.12,20'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Luke van Ratingen]], [[Ellie Beer]], [[Terrell Thorne]], [[Carla Bull]]
|[[Guangzhou]]
|[[11. mai]] [[2025]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''3.07,43'''
|{{PisiLipp|Holland}}
|[[Eugene Omalla]], [[Lieke Klaver]], [[Isaya Klein Ikkink]], [[Femke Bol]]
|[[Pariis]]
|[[3. august]] [[2024]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''3.07,41'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[Pariis]]
|[[2. august]] [[2024]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|''' 3.14,42'''
|{{PisiLipp|Colombia}}
|[[Nicolás Salinas]], [[Lina Licona]], [[Daniel Balanta]], [[Evelis Aguilar]]
|[[Bogotá]]
|[[5. aprill]] [[2025]]
|}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html Meeste 4 × 400 m teatejooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html Naiste 4 × 400 m teatejooksu kõigi aegade edetabel]
*Meeste 4 × 400 m teatejooksu edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2007/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2006/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2005/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2004/gender=M/discipline=4X4/legal=Y/index.htmx 2004]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2003/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2003]
*Naiste 4 × 400 m teatejooksu edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2007/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2006/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2005/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2004/gender=W/discipline=4X4/legal=Y/index.htmx 2004]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2003/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2003]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>pcrrdt6ocu8gf4fk0knfxt9967sm8k8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188876</id>
      <parentid>7188781</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:42:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmarekordite areng */</comment>
      <origin>7188876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="68243" sha1="ol4jfnpcvuw0io89cpsm4gsynpw9os2" xml:space="preserve">[[Pilt:Osaka07 D8A M4-400 Exchange.jpg|right|thumb|Teatevahetus [[Osaka]] [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MM-il 2007]]]]
'''4 × 400 meetri teatejooks''' ehk '''pikk teatejooks''' (võrreldes [[4 × 100 m teatejooks]]uga) on [[kergejõustik]]u ala, kus neli [[jooksja]]t moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi ([[400 m jooks|400 m]]) [[staadion]]il. 

Tavaliselt joostakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, misjärel siirduvad jooksjad staadioni siserajale. 4 × 400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud siniste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale.

== [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordite]] areng ==
=== Mehed ===

{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.18,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Harry Schaaf]], [[Mel Sheppard]], [[Harry Gissing]], [[James Rosenberger]]
|[[4. september]] [[1911]]
|[[Celtic Park]]
|-
|'''3.16,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Melvin Sheppard]], [[Edward Lindberg]], [[James Meredith]], [[Charles Reidpath]]
|[[15. juuni]] [[1912]]
|[[Stockholm]]
|-
|'''3.16,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Charles Cochrane]], [[Alan Helffrich]], [[Oliver McDonald]], [[William Stevenson]]
|[[13. juuni]] [[1924]]
|[[Pariis]]
|-
|'''3.14,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Georg Baird]], [[Frederik Alderman]], [[Emerson Spencer]], [[Raymond Barbuti]]
|[[5. august]] [[1928]]
|[[Amsterdam]]
|-
|'''3.13,4'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[George Baird]], [[Morgan Taylor]], [[Ray Barbuti]], [[Emerson Spencer]]
|[[11. august]] [[1928]]
|[[London]]
|-
|'''3.12,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Maynor Shore]], [[Alvin Hables]], [[Leslie Hables]], [[Ben Eastman]]
|[[8. mai]] [[1931]]
|[[Fresno]]
|-
|'''3.08,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ivan Fuqua]], [[Edgar Ablowich]], [[Karl Warner]], [[William Carrz]]
|[[7. august]] [[1932]]
|[[Los Angeles]]
|-
|'''3.03,9'''
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Arthur Wint]], [[Leslie Laing]], [[Herbert McKenley]], [[George Rhoden]]
|[[27. juuni]] [[1952]]
|[[Helsingi]]
|-
|'''3.02,2 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jack Yerman]], [[Earl Young]], [[Glenn Davis]], [[Otis Davis]]
|[[8. september]] [[1960]]
|[[Rooma]]
|-
|'''3.00,7'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ollan Cassell]], [[Michael Larrabee]], [[Ulis Williams]], [[Henry Carr]]
|[[21. oktoober]] [[1964]]
|[[Tokyo]]
|-
|'''2.59,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Bob Frey]], [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], [[Tommie Smith]], [[Theron Lewis]]
|[[24. juuli]] [[1966]]
|[[Los Angeles]]
|}
Elektrooniline ajavõtt
{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''2.56,16 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vincent Eduard Matthews]], [[Ron Freeman]], [[Larry James]], [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
|[[20. oktoober]] [[1968]]
|[[Mexico]]
|-
|'''2.56,16 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Danny Everett]], [[Steve Lewis]], [[Kevin Robinzine]], [[Harry Reynolds]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|[[Seoul]]
|-
|'''2.55,74 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Michael Johnson]], [[Steve Lewis]]
|[[8. august]] [[1992]]
|[[Barcelona]]
|-
|'''2.54,29 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Harry Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[22. august]] [[1993]]
|[[Stuttgart]]
|-
|'''2.54,20 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jerome Young]], [[Antonio Pettigrew]], [[Tyree Washinghton]], [[Michael Johnson]]
|[[22. juuli]] [[1998]]
|[[Uniondale]]
|}

=== Naised ===

{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.47,4 '''
|{{PisiLipp|NSV Liit}}
|[[Ljubov Finogenova]], [[Tatjana Medvedeva]], [[Tamara Voitenko]], [[Olga Klein]]
|[[30. mai]] [[1969]]
|[[Moskva]]
|-
|'''3.43,2 '''
|{{PisiLipp|Läti NSV}}
|[[Lilita Zāģere]], [[Anna Dundare]], [[Ingrīda Verbele]], [[Sarmīte Štūla]]
|[[1. juuni]] [[1969]]
|[[Minsk]]
|-
|'''3.37,6 '''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Jenny Pawsey]], [[Pauline Attwood]], [[Janet Simpson]], [[Lillian Board]]
|[[22. juuni]] [[1969]]
|[[London]]
|-
|'''3.34,2 '''
|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Michele Mombet]], [[Éliane Jacq]], [[Nicole Duclos]], [[Colette Besson]]
|[[6. juuli]] [[1969]]
|[[Colombes]]
|-
|'''3.33,9 '''
|{{PisiLipp|Lääne-Saksamaa}}
|[[Christa Czekay]], [[Antje Gleichfeld]], [[Inge Bödding|Inge Eckhoff]], [[Christel Frese]]
|[[19. september]] [[1969]]
|[[Piraeus]]
|-
|'''3.30,8 '''
|{{PisiLipp|GBR}}
|[[Rosemary Stirling]], [[Pat Lowe]], [[Janet Simpson]], [[Lillian Board]]
|[[20. september]] [[1969]]
|[[Piraeus]]
|-
|'''3.30,8 '''
|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Bernadette Martin]], [[Nicole Duclos]], [[Éliane Jacq]], [[Colette Besson]]
|[[20. september]] [[1969]]
|[[Ateena]]
|-
|'''3.29,3 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Rita Kühne]], [[Ingelore Lohse]], [[Helga Seidler]], [[Monika Zehrt]]
|[[15. august]] [[1971]]
|[[Helsingi]]
|-
|'''3.28,8 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Dagmar Käsling]], [[Rita Kühne]], [[Monika Zehrt]], [[Brigitte Rohde]]
|[[5. juuli]] [[1972]]
|[[Colombes]]
|-
|'''3.28,5 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Dagmar Käsling]], [[Rita Kühne]], [[Helga Seidler]], [[Monika Zehrt]]
|[[9. september]] [[1972]]
|[[München]]
|-
|'''3.23,0 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Dagmar Käsling]], [[Rita Kühne]], [[Helga Seidler]], [[Monika Zehrt]]
|[[10. september]] [[1972]]
|[[München]]
|-
|'''3.19,2 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Doris Maletzki]], [[Brigitte Rohde]], [[Ellen Streidt]], [[Christina Brehmer]]
|[[31. juuli]] [[1976]]
|[[Montreal]]
|}
Elektrooniline ajavõtt
{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.19,04 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Kirsten Emmelmann|Kirsten Siemon]], [[Sabine Busch]], [[Dagmar Neubauer|Dagmar Rübsam]], [[Marita Koch]]
|[[11. september]] [[1982]]
|[[Ateena]]
|-
|'''3.15,92 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Gesine Walther]], [[Sabine Busch]], [[Dagmar Neubauer|Dagmar Rübsam]], [[Marita Koch]]
|[[3. juuni]] [[1984]]
|[[Erfurt]]
|-
|'''3.15,17 '''
|{{PisiLipp|NSV Liit}}
|[[Tatyana Ledovskaya]], [[Olga Nazarova]], [[Mariya Pinigina]], [[Olga Bryzgina]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|[[Seoul]]
|}
=== Segateatejooks ===

{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.12,42 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Tyrell Richard]], [[Jessica Beard]], [[Jasmine Blocker]], [[Obi Igbokwe]]
|[[28. september]] [[2019]]
|[[Doha]]
|-
|'''3.09,34 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Wilbert London]], [[Allyson Felix]], [[Courtney Okolo]], [[Michael Cherry (athlete)|Michael Cherry]]
|[[29. september]] [[2019]]
|[[Doha]]
|-
|'''3.08,80 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Justin Robinson (sprinter)|Justin Robinson]], [[Rosey Effiong]], [[Matthew Boling]], [[Alexis Holmes]]
|[[19. august]] [[2023]]
|[[Budapest]]
|-
|'''3.07,41 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[2. august]] [[2024]]
|[[Saint-Denis]]
|}

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad ==
=== Mehed ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1912]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,6''' &lt;br/&gt;[[Melvin Sheppard]]&lt;br/&gt;[[Edward Lindberg]]&lt;br/&gt;[[Ted Meredith]]&lt;br/&gt;[[Charles Reidpath]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.20,7'''&lt;br/&gt;[[Charles Lelong]]&lt;br/&gt;[[Robert Schurrer]]&lt;br/&gt;[[Pierre Failliot]]&lt;br/&gt;[[Charles Poulenard]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.23,2'''&lt;br/&gt;[[George Nicol]]&lt;br/&gt;[[Ernest Henley]]&lt;br/&gt;[[James Soutter]]&lt;br/&gt;[[Cyril Seedhouse]]
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1920]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.22,2'''&lt;br/&gt;[[Cecil Griffiths]]&lt;br/&gt;[[Robert Lindsay (kergejõustiklane)|Robert Lindsay]]&lt;br/&gt;[[John Ainsworth-Davis]]&lt;br/&gt;[[Guy Butler]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|25px]] '''[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]''' '''3.23,0'''&lt;br/&gt;[[Harry Davel]]&lt;br/&gt;[[Clarence Oldfield]]&lt;br/&gt;[[Jack Oosterlaak]]&lt;br/&gt;[[Bevil Rudd]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.23,5'''&lt;br/&gt;[[Georges André]]&lt;br/&gt;[[Gaston Féry]]&lt;br/&gt;[[Maurice Delvart]]&lt;br/&gt;[[Jean Delvaux]]
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1924]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,0'''&lt;br/&gt;[[Commodore Cochran]]&lt;br/&gt;[[Alan Helffrich]]&lt;br/&gt;[[Oliver MacDonald]]&lt;br/&gt;[[William Stephenson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' '''3.17,0'''&lt;br/&gt;[[Artur Svensson]]&lt;br/&gt;[[Erik Byléhn]]&lt;br/&gt;[[Gustaf Weijnarth]]&lt;br/&gt;[[Nils Engdahl]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.17,4'''&lt;br/&gt;[[Edward Toms]]&lt;br/&gt;[[George Renwick]]&lt;br/&gt;[[Richard Ripley]]&lt;br/&gt;[[Guy Butler]]
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1928]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.14,2'''&lt;br/&gt;[[George Baird]]&lt;br/&gt;[[Frederick Alderman]]&lt;br/&gt;[[Emerson Spencer]]&lt;br/&gt;[[Raymond Barbuti]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.14,8'''&lt;br/&gt;[[Otto Neumann]]&lt;br/&gt;[[Werner Storz]]&lt;br/&gt;[[Richard Krebs]]&lt;br/&gt;[[Hermann Engelhard]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] '''[[Kanada]]''' '''3.15,4'''&lt;br/&gt;[[Alexander Wilson (jooksja)|Alexander Wilson]]&lt;br/&gt;[[Philip Edwards]]&lt;br/&gt;[[Stanley Glover]]&lt;br/&gt;[[James Ball]]
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1932]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.08,2'''&lt;br/&gt;[[Ivan Fuqua]]&lt;br/&gt;[[Edgar Ablowich]]&lt;br/&gt;[[Karl Warner]]&lt;br/&gt;[[William Carr]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.11,2'''&lt;br/&gt;[[Crew Stoneley]]&lt;br/&gt;[[Thomas Hampson|Thomas Hampson]]&lt;br/&gt;[[David Cecil, 6. Marquess of Exeter|David Burghley]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Rampling]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] '''[[Kanada]]''' '''3.12,8'''&lt;br/&gt;[[Ray Lewis]]&lt;br/&gt;[[James Ball]]&lt;br/&gt;[[Philip Edwards]]&lt;br/&gt;[[Alexander Wilson (jooksja)|Alexander Wilson]]
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1936]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.09,0'''&lt;br/&gt;[[Frederick Wolff]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Rampling]]&lt;br/&gt;[[William Roberts]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Brown]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.11,0'''&lt;br/&gt;[[Harold Cagle]]&lt;br/&gt;[[Robert Young]]&lt;br/&gt;[[Edward O’Brien]]&lt;br/&gt;[[Alfred Fitch]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|25px]] '''[[Saksamaa]]''' '''3.11,8'''&lt;br/&gt;[[Helmut Hamann]]&lt;br/&gt;[[Friedrich von Stülpnagel]]&lt;br/&gt;[[Harry Voigt]]&lt;br/&gt;[[Rudolf Harbig]]
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1948]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.10,4'''&lt;br/&gt;[[Arthur Harnden]]&lt;br/&gt;[[Clifford Bourland]]&lt;br/&gt;[[Roy Cochran]]&lt;br/&gt;[[Malvin Whitfield]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.14,8'''&lt;br/&gt;[[Jean Kerebel]]&lt;br/&gt;[[Francis Schewetta]]&lt;br/&gt;[[Robert Chef d’Hôtel]]&lt;br/&gt;[[Jacques Lunis]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' '''3.16,0'''&lt;br/&gt;[[Kurt Lundquist]]&lt;br/&gt;[[Lars-Erik Wolfbrandt]]&lt;br/&gt;[[Folke Alnevik]]&lt;br/&gt;[[Rune Larsson]]
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1952]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|25px]] '''[[Jamaica]]''' '''3.03,9'''&lt;br/&gt;[[Arthur Wint]]&lt;br/&gt;[[Leslie Laing]]&lt;br/&gt;[[Herb McKenley]]&lt;br/&gt;[[George Rhoden]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.04,0'''&lt;br/&gt;[[Ollie Matson]]&lt;br/&gt;[[Gene Cole]]&lt;br/&gt;[[Charles Hewes Moore|Charles Moore]]&lt;br/&gt;[[Malvin Whitfield]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.06,6'''&lt;br/&gt;[[Günter Steines]]&lt;br/&gt;[[Hans Geister]]&lt;br/&gt;[[Heinz Ulzheimer]]&lt;br/&gt;[[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1956]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.04,8'''&lt;br/&gt;[[Charles Jenkins]]&lt;br/&gt;[[Louis Jones]]&lt;br/&gt;[[Jesse Mashburn]]&lt;br/&gt;[[Thomas Courtney]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.06,2'''&lt;br/&gt;[[Graham Gipson]]&lt;br/&gt;[[Leon Gregory]]&lt;br/&gt;[[David Lean]]&lt;br/&gt;[[Kevan Gosper]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.07,2'''&lt;br/&gt;[[Francis Higgins]]&lt;br/&gt;[[Michael Wheeler]]&lt;br/&gt;[[John Salisbury]]&lt;br/&gt;[[Derek Johnson]]
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1960]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.02,2'''&lt;br/&gt;[[Jack Yerman]]&lt;br/&gt;[[Earl Young]]&lt;br/&gt;[[Glenn Ashby Davis|Glenn Davis]]&lt;br/&gt;[[Otis Davis]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.02,7'''&lt;br/&gt;[[Manfred Kinder]]&lt;br/&gt;[[Hans-Joachim Reske]]&lt;br/&gt;[[Johannes Kaiser]]&lt;br/&gt;[[Carl Kaufmann]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of West Indies.svg|25px]] '''[[Lääne-India]]''' '''3.04,0'''&lt;br/&gt;[[George Kerr]]&lt;br/&gt;[[James Wedderburn]]&lt;br/&gt;[[Keith Gardner]]&lt;br/&gt;[[Malcolm Spence]]
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1964]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.00,7'''&lt;br/&gt;[[Ollan Cassell]]&lt;br/&gt;[[Michael Larrabee]]&lt;br/&gt;[[Ulis Williams]]&lt;br/&gt;[[Henry Carr]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.01,6'''&lt;br/&gt;[[Timothy Graham]]&lt;br/&gt;[[Adrian Metcalfe]]&lt;br/&gt;[[John Cooper]]&lt;br/&gt;[[Robbie Brightwell]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}''' '''3.01,7'''&lt;br/&gt;[[Edwin Skinner]]&lt;br/&gt;[[Kenneth Bernard]]&lt;br/&gt;[[Edwin Roberts]]&lt;br/&gt;[[Wendell Mottley]]
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1968]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,1'''&lt;br/&gt;[[Vincent Matthews]]&lt;br/&gt;[[Ron Freeman]]&lt;br/&gt;[[Larry James]]&lt;br/&gt;[[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,6'''&lt;br/&gt;[[Daniel Rudisha]]&lt;br/&gt;[[Hezekiah Nyamau]]&lt;br/&gt;[[Naftali Bon]]&lt;br/&gt;[[Charles Asati]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.00,5'''&lt;br/&gt;[[Helmar Müller]]&lt;br/&gt;[[Manfred Kinder]]&lt;br/&gt;[[Gerhard Hennige]]&lt;br/&gt;[[Martin Jellinghaus]]
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1972]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,8'''&lt;br/&gt;[[Charles Asati]]&lt;br/&gt;[[Hezekiah Nyamau]]&lt;br/&gt;[[Robert Ouko]]&lt;br/&gt;[[Julius Sang]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.00,5'''&lt;br/&gt;[[Martin Reynolds]]&lt;br/&gt;[[Alan Pascoe]]&lt;br/&gt;[[David Hemery]]&lt;br/&gt;[[David Jenkins (Leichtathlet)|David Jenkins]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.00,7'''&lt;br/&gt;[[Gilles Bertould]]&lt;br/&gt;[[Roger Velasquez]]&lt;br/&gt;[[Francis Kerbiriou]]&lt;br/&gt;[[Jacques Carette]]
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1976]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.58,65'''&lt;br/&gt;[[Herman Frazier]]&lt;br/&gt;[[Benjamin Brown]]&lt;br/&gt;[[Fred Newhouse]]&lt;br/&gt;[[Maxwell Parks]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.01,43'''&lt;br/&gt;[[Ryszard Podlas]]&lt;br/&gt;[[Jan Werner]]&lt;br/&gt;[[Zbigniew Jaremski]]&lt;br/&gt;[[Jerzy Pietrzyk]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.01,98'''&lt;br/&gt;[[Franz-Peter Hofmeister]]&lt;br/&gt;[[Lothar Krieg]]&lt;br/&gt;[[Harald Schmid]]&lt;br/&gt;[[Bernd Herrmann]]
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1980]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.01,1'''&lt;br/&gt;[[Remigijus Valiulis]]&lt;br/&gt;[[Mihhail Linge]]&lt;br/&gt;[[Nikolai Tšernezki]]&lt;br/&gt;[[Viktor Markin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.01,3'''&lt;br/&gt;[[Klaus Thiele]]&lt;br/&gt;[[Andreas Knebel]]&lt;br/&gt;[[Frank Schaffer]]&lt;br/&gt;[[Volker Beck (Leichtathlet)|Volker Beck]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Itaalia}}''' '''3.04,3'''&lt;br/&gt;[[Stefano Malinverni]]&lt;br/&gt;[[Mauro Zuliani]]&lt;br/&gt;[[Roberto Tozzi]]&lt;br/&gt;[[Pietro Mennea]]
|-
|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1984]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,91'''&lt;br/&gt;[[Sunder Nix]]&lt;br/&gt;[[Ray Armstead]]&lt;br/&gt;[[Alonzo Babers]]&lt;br/&gt;[[Antonio McKay]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.59,13'''&lt;br/&gt;[[Kriss Akabusi]]&lt;br/&gt;[[Garry Cook]]&lt;br/&gt;[[Todd Bennett]]&lt;br/&gt;[[Philip Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''2.59,32'''&lt;br/&gt;[[Sunday Uti]]&lt;br/&gt;[[Moses Ugbusien]]&lt;br/&gt;[[Rotimi Peters]]&lt;br/&gt;[[Innocent Egbunike]]
|-
|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1988]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,16'''&lt;br/&gt;[[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]]&lt;br/&gt;[[Steve Lewis]]&lt;br/&gt;[[Kevin Robinzine]]&lt;br/&gt;[[Harry Reynolds]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.00,30'''&lt;br/&gt;[[Howard Davis]]&lt;br/&gt;[[Devon Morris]]&lt;br/&gt;[[Winthrop Graham]]&lt;br/&gt;[[Bertland Cameron]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.00,56'''&lt;br/&gt;[[Norbert Dobeleit]]&lt;br/&gt;[[Edgar Itt]]&lt;br/&gt;[[Jörg Vaihinger]]&lt;br/&gt;[[Ralf Lübke]]
|-
|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1992]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,74'''&lt;br/&gt;[[Andrew Valmon]]&lt;br/&gt;[[Quincy Watts]]&lt;br/&gt;[[Michael Johnson]]&lt;br/&gt;[[Steve Lewis]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Kuuba}}''' '''2.59,51'''&lt;br/&gt;[[Lázaro Martínez]]&lt;br/&gt;[[Héctor Herrera (jooksja)|Héctor Herrera]]&lt;br/&gt;[[Norberto Téllez]]&lt;br/&gt;[[Roberto Hernández]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.59,73'''&lt;br/&gt;[[Kriss Akabusi]]&lt;br/&gt;[[Roger Black]]&lt;br/&gt;[[David Grindley]]&lt;br/&gt;[[John Regis]]
|-
|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1996]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,99'''&lt;br/&gt;[[LaMont Smith]]&lt;br/&gt;[[Alvin Harrison]]&lt;br/&gt;[[Derek Mills]]&lt;br/&gt;[[Anthuan Maybank]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.56,60'''&lt;br/&gt;[[Iwan Thomas]]&lt;br/&gt;[[Jamie Baulch]]&lt;br/&gt;[[Mark Richardson]]&lt;br/&gt;[[Roger Black]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,42'''&lt;br/&gt;[[Michael McDonald]]&lt;br/&gt;[[Roxbert Martin]]&lt;br/&gt;[[Gregory Haughton]]&lt;br/&gt;[[Davian Clarke]]
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2000]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''2.58,68'''&lt;br/&gt;[[Clement Chukwu]]&lt;br/&gt;[[Jude Monye]]&lt;br/&gt;[[Sunday Bada]]&lt;br/&gt;[[Enefiok Udo-Obong]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,78'''&lt;br/&gt;[[Michael Blackwood]]&lt;br/&gt;[[Gregory Haughton]]&lt;br/&gt;[[Christopher Williams]]&lt;br/&gt;[[Danny McFarlane]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.59,23'''&lt;br/&gt;[[Avard Momcur]]&lt;br/&gt;[[Troy McIntosh]]&lt;br/&gt;[[Carl Oliver]]&lt;br/&gt;[[Chris Brown]]
|- 
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2004]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,91'''&lt;br/&gt;[[Otis Harris]]&lt;br/&gt;[[Derrick Brew]]&lt;br/&gt;[[Jeremy Wariner]]&lt;br/&gt;[[Darold Williamson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.00,60'''&lt;br/&gt;[[John Steffensen]]&lt;br/&gt;[[Mark Ormrod]]&lt;br/&gt;[[Patrick Dwyer]]&lt;br/&gt;[[Clinton Hill]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.00,90'''&lt;br/&gt;[[James Godday]]&lt;br/&gt;[[Musa Audu]]&lt;br/&gt;[[Saul Weigopwa]]&lt;br/&gt;[[Enefiok Udo-Obong]]
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2008]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,39'''&lt;br/&gt;[[LaShawn Merritt]]&lt;br/&gt;[[Angelo Taylor]]&lt;br/&gt;[[David Neville]]&lt;br/&gt;[[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,03 '''&lt;br/&gt;[[Andretti Bain]]&lt;br/&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br/&gt;[[Andrae Williams]]&lt;br/&gt;[[Christopher Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''2.58,06 '''&lt;br/&gt;[[Maksim Dõldin]]&lt;br/&gt;[[Vladislav Frolov]]&lt;br/&gt;[[Anton Kokorin]]&lt;br/&gt;[[Deniss Aleksejev]]
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2012]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.56,72'''&lt;br/&gt;[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]&lt;br/&gt;[[Demetrius Pinder]]&lt;br/&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br/&gt;[[Ramon Miller]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,05'''&lt;br/&gt;[[Bryshon Nellum]]&lt;br/&gt;[[Joshua Mance]]&lt;br/&gt;[[Tony McQuay]]&lt;br/&gt;[[Angelo Taylor]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}''' '''2.59,40'''&lt;br/&gt;[[Lalonde Gordon]]&lt;br/&gt;[[Jarrin Solomon]]&lt;br/&gt;[[Ade Alleyne-Forte]]&lt;br/&gt;[[Deon Lendore]]
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit|2016]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,30'''&lt;br/&gt;[[Arman Hall]]&lt;br&gt;[[Tony McQuay]]&lt;br&gt;[[Gil Roberts]]&lt;br&gt;[[LaShawn Merritt]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,16'''&lt;br/&gt;[[Peter Matthews]]&lt;br&gt;[[Nathon Allen]]&lt;br&gt;[[Fitzroy Dunkley]]&lt;br&gt;[[Javon Francis]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,49'''&lt;br/&gt;[[Alonzo Russell]]&lt;br&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br&gt;[[Steven Gardiner]]&lt;br&gt;[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,70'''&lt;br/&gt;[[Michael Cherry]]&lt;br&gt;[[Michael Norman]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.57,18'''&lt;br/&gt;[[Terrence Agard]]&lt;br&gt;[[Ramsey Angela]]&lt;br&gt;[[Liemarvin Bonevacia]]&lt;br&gt;[[Tony van Diepen]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Botswana}}''' '''2.57,27'''&lt;br/&gt;[[Isaac Makwala]]&lt;br&gt;[[Baboloki Thebe]]&lt;br&gt;[[Zibane Ngozi]]&lt;br&gt;[[Bayapo Ndori]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.54,43'''&lt;br/&gt;[[Christopher Bailey]]&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Botswana}}''' '''2.54,53'''&lt;br/&gt;[[Bayapo Ndori]]&lt;br&gt;[[Busang Collen Kebinatshipi]]&lt;br&gt;[[Anthony Pesela]]&lt;br&gt;[[Letsile Tebogo]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.55,83'''&lt;br/&gt;[[Alex Haydock-Wilson]]&lt;br&gt;[[Matthew Hudson-Smith]]&lt;br&gt;[[Lewis Davey]]&lt;br&gt;[[Charlie Dobson]]
|}
&lt;/div&gt;
 
Algselt võitis 2000. aasta OM-i finaali USA võistkond ([[Alvin Harrison]], [[Antonio Pettigrew]], [[Calvin Harrison]] ja [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,35. USA diskvalifitseeriti hiljem, kuna Antonio Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist. Kuld anti Nigeeriale, hõbe Jamaicale ja pronks algselt neljandaks jäänud Bahamale..
&lt;br style=&quot;clear:both&quot;/&gt;

=== Naised ===

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.23,0'''&lt;br/&gt;[[Dagmar Käsling]]&lt;br/&gt;[[Rita Kühne]]&lt;br/&gt;[[Helga Seidler]]&lt;br/&gt;[[Monika Zehrt]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.25,2'''&lt;br/&gt;[[Mable Fergerson]]&lt;br/&gt;[[Madeline Manning]]&lt;br/&gt;[[Cheryl Toussaint]]&lt;br/&gt;[[Kathy Hammond]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.26,5'''&lt;br/&gt;[[Anette Rückes]]&lt;br/&gt;[[Inge Bödding]]&lt;br/&gt;[[Hildegard Falck]]&lt;br/&gt;[[Rita Wilden]]
|-
|[[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.19,23 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''&lt;br/&gt;[[Doris Maletzki]]&lt;br/&gt;[[Brigitte Rohde]]&lt;br/&gt;[[Ellen Streidt]]&lt;br/&gt;[[Christina Lathan]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,81'''&lt;br/&gt;[[Debra Sapenter]]&lt;br/&gt;[[Sheila Ingram]]&lt;br/&gt;[[Pamela Jiles]]&lt;br/&gt;[[Rosalyn Bryant]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.24,24'''&lt;br/&gt;[[Inta Klimoviča]]&lt;br/&gt;[[Ljudmila Aksjonova]]&lt;br/&gt;[[Natalja Sokolova]]&lt;br/&gt;[[Nadežda Iljina]]
|-
|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.20,2'''&lt;br/&gt;[[Tatjana Prorotšenko]]&lt;br/&gt;[[Tatjana Goištšik]]&lt;br/&gt;[[Nina Zjuskova]]&lt;br/&gt;[[Irina Nazarova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.20,4'''&lt;br/&gt;[[Gabriele Löwe]]&lt;br/&gt;[[Barbara Krug]]&lt;br/&gt;[[Christina Lathan]]&lt;br/&gt;[[Marita Koch]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.27,5'''&lt;br/&gt;[[Linsey MacDonald]]&lt;br/&gt;[[Michelle Probert]]&lt;br/&gt;[[Joslyn Hoyte-Smith]]&lt;br/&gt;[[Janine MacGregor]]
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,29'''&lt;br/&gt;[[Lillie Leatherwood]]&lt;br/&gt;[[Sherri Howard]]&lt;br/&gt;[[Valerie Brisco-Hooks]]&lt;br/&gt;[[Chandra Cheeseborough]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Kanada}}''' '''3.21,21'''&lt;br/&gt;[[Charmaine Crooks]]&lt;br/&gt;[[Jillian Richardson]]&lt;br/&gt;[[Molly Killingbeck]]&lt;br/&gt;[[Marita Payne]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.22,98'''&lt;br/&gt;[[Heike Schulte-Mattler]]&lt;br/&gt;[[Ute Thimm]]&lt;br/&gt;[[Heidi-Elke Gaugel]]&lt;br/&gt;[[Gaby Bußmann]]
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.15,18'''&lt;br/&gt;[[Tatjana Ledovskaja]]&lt;br/&gt;[[Olga Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]]&lt;br/&gt;[[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.15,51'''&lt;br/&gt;[[Denean Howard]]&lt;br/&gt;[[Diane Dixon]]&lt;br/&gt;[[Valerie Brisco-Hooks]]&lt;br/&gt;[[Florence Griffith-Joyner]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.18,29'''&lt;br/&gt;[[Dagmar Neubauer]]&lt;br/&gt;[[Kirsten Emmelmann]]&lt;br/&gt;[[Sabine Busch]]&lt;br/&gt;[[Petra Müller (Leichtathletin)|Petra Müller]]
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] '''[[SRÜ]]''' '''3.20,20'''&lt;br/&gt;[[Jelena Ruzina]]&lt;br/&gt;[[Ljudmila Džigalova]]&lt;br/&gt;[[Olga Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Olga Vladõkina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,92'''&lt;br/&gt;[[Natasha Kaiser]]&lt;br/&gt;[[Gwen Torrence]]&lt;br/&gt;[[Jearl Miles-Clark]]&lt;br/&gt;[[Rochelle Stevens]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.24,23'''&lt;br/&gt;[[Phylis Smith]]&lt;br/&gt;[[Sandra Douglas]]&lt;br/&gt;[[Jennifer Stoute]]&lt;br/&gt;[[Sally Gunnell]]
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,91'''&lt;br/&gt;[[Rochelle Stevens]]&lt;br/&gt;[[Maicel Malone]]&lt;br/&gt;[[Kim Graham]]&lt;br/&gt;[[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.21,04'''&lt;br/&gt;[[Olabisi Afolabi]]&lt;br/&gt;[[Fatima Yusuf]]&lt;br/&gt;[[Charity Opara]]&lt;br/&gt;[[Falilat Ogunkoya]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,14'''&lt;br/&gt;[[Uta Rohländer]]&lt;br/&gt;[[Linda Kisabaka]]&lt;br/&gt;[[Anja Rücker]]&lt;br/&gt;[[Grit Breuer]]
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|- &lt;br/&gt;||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.23,25'''&lt;br/&gt;[[Sandie Richards]]&lt;br/&gt;[[Catherine Scott-Pomales]]&lt;br/&gt;[[Deon Hemmings]]&lt;br/&gt;[[Lorraine Graham]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.23,46'''&lt;br/&gt;[[Julija Sotnikowa]]&lt;br/&gt;[[Svetlana Gontšarenko]]&lt;br/&gt;[[Olga Kotljarova]]&lt;br/&gt;[[Irina Privalowa]]
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.19,01'''&lt;br/&gt;[[DeeDee Trotter]]&lt;br/&gt;[[Monique Henderson]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards]]&lt;br/&gt;[[Monique Hennagan]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.20,16'''&lt;br/&gt;[[Olesja Krasnomovetš]]&lt;br/&gt;[[Natalja Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Olesja Sõkina]]&lt;br/&gt;[[Natalja Antjuhh]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.22,00'''&lt;br/&gt;[[Novlene Williams]]&lt;br/&gt;[[Michelle Burgher]]&lt;br/&gt;[[Nadia Davy]]&lt;br/&gt;[[Sandie Richards]]
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,54 '''&lt;br/&gt;[[Mary Wineberg]]&lt;br/&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br/&gt;[[Monique Henderson]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,40 '''&lt;br/&gt;[[Shericka Williams]]&lt;br/&gt;[[Shereefa Lloyd]]&lt;br/&gt;[[Rosemarie Whyte]]&lt;br/&gt;[[Novelene Williams]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.22,68'''&lt;br/&gt;[[Christine Ohuruogu]]&lt;br/&gt;[[Kelly Sotherton]]&lt;br/&gt;[[Marilyn Okoro]]&lt;br/&gt;[[Nicola Sanders]]
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,87'''&lt;br/&gt;[[DeeDee Trotter]]&lt;br/&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br/&gt;[[Francena McCorory]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards-Ross]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,95'''&lt;br/&gt;[[Christine Day]]&lt;br/&gt;[[Rosemarie Whyte]]&lt;br/&gt;[[Shericka Williams]]&lt;br/&gt;[[Novlene Williams-Mills]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Ukraina}}''' '''3.23,57'''&lt;br/&gt;[[Alina Lohvõnenko]]&lt;br/&gt;[[Olha Zemljak]]&lt;br/&gt;[[Hanna Jaroštšuk]]&lt;br/&gt;[[Natalija Põhõda]]
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2016]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.19,06'''&lt;br/&gt;[[Courtney Okolo]]&lt;br&gt;[[Natasha Hastings]]&lt;br&gt;[[Phyllis Francis]]&lt;br&gt;[[Allyson Felix]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,34'''&lt;br/&gt;[[Stephenie Ann McPherson]]&lt;br&gt;[[Anneisha McLaughlin-Whilby]]&lt;br&gt;[[Shericka Jackson]]&lt;br&gt;[[Novlene Williams-Mills]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.25,88'''&lt;br/&gt;[[Eilidh Doyle]]&lt;br&gt;[[Anyika Onuora]]&lt;br&gt;[[Emily Diamond]]&lt;br&gt;[[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,85'''&lt;br/&gt;[[Sydney McLaughlin]]&lt;br&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br&gt;[[Dalilah Muhammad]]&lt;br&gt;[[Athing Mu]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.20,53'''&lt;br/&gt;[[Natalia Kaczmarek]]&lt;br&gt;[[Iga Baumgart-Witan]]&lt;br&gt;[[Małgorzata Hołub-Kowalik]]&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.21,24'''&lt;br/&gt;[[Roneisha McGregor]]&lt;br&gt;[[Janieve Russell]]&lt;br&gt;[[Shericka Jackson]]&lt;br&gt;[[Candice McLeod]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.15,27'''&lt;br/&gt;[[Shamier Little]]&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin-Levrone]]&lt;br&gt;[[Gabrielle Thomas]]&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Holland}}''' '''3.19,50'''&lt;br/&gt;[[Lieke Klaver]]&lt;br&gt;[[Cathelijn Peeters]]&lt;br&gt;[[Lisanne de Witte]]&lt;br&gt;[[Femke Bol]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.19,74'''&lt;br/&gt;[[Victoria Ohuruogu]]&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]]&lt;br&gt;[[Amber Anning]]
|}
&lt;/div&gt;
[[ROK|Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas kõik Marion Jonesi tulemused nii üksikaladel (100 m, 200 m ja kaugushüpe), kui ka teatejooksudes (4 × 100 m ja 4 × 400 m) [[doping]]u kasutamise pärast. Medaleid ei ole ümber jagatud.
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot;/&gt;

=== Segateatejooks ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.09,87'''&lt;br/&gt;[[Karol Zalewski]]&lt;br&gt;[[Natalia Kaczmarek]]&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]&lt;br&gt;[[Kajetan Duszyński]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}''' '''3.10,21'''&lt;br/&gt;[[Lidio Andrés Feliz]]&lt;br&gt;[[Marileidy Paulino]]&lt;br&gt;[[Anabel Medina]]&lt;br&gt;[[Alexander Ogando]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.10,22'''&lt;br/&gt;[[Trevor Stewart]]&lt;br&gt;[[Kendall Ellis]]&lt;br&gt;[[Kaylin Whitney]]&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Holland}}''' '''3.07,43'''&lt;br/&gt;[[Eugene Omalla]]&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]]&lt;br&gt;[[Isaya Klein Ikkink]]&lt;br&gt;[[Femke Bol]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.07,74'''&lt;br/&gt;[[Vernon Norwood]]&lt;br&gt;[[Shamier Little]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Kaylyn Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.08,01'''&lt;br/&gt;[[Samuel Reardon]]&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]&lt;br&gt;[[Alex Haydock-Wilson]]&lt;br&gt;[[Amber Anning]]
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad==
=== Mehed ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1983 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.00,79'''&lt;br/&gt; [[Sergei Lovatšov]] &lt;br/&gt; [[Aleksandr Troštšilo]] &lt;br/&gt; [[Nikolai Tšernetski]] &lt;br/&gt; [[Viktor Markin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|24px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.01,83'''&lt;br/&gt; [[Erwin Skamrahl]] &lt;br/&gt; [[Jörg Vaihinger]] &lt;br/&gt; [[Harald Schmid]] &lt;br/&gt; [[Hartmut Weber]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.03,53'''&lt;br/&gt; [[Ainsley Bennett]] &lt;br/&gt; [[Garry Cook]] &lt;br/&gt; [[Todd Bennett]] &lt;br/&gt; [[Philip Brown]]
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1987 Rooma]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,29'''&lt;br/&gt; [[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]] &lt;br/&gt; [[Roddie Haley]] &lt;br/&gt; [[Antonio McKay]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.58,86'''&lt;br/&gt; [[Derek Redmond]] &lt;br/&gt; [[Kriss Akabusi]] &lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Philip Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Kuuba}}''' '''2.59,16'''&lt;br/&gt; [[Leandro Peñalver]] &lt;br/&gt; [[Augustin Pavo]] &lt;br/&gt; [[Lazaro Martínez]] &lt;br/&gt; [[Roberto Hernández]]
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1991 Tokio]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.57,53'''&lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Derek Redmond]] &lt;br/&gt; [[John Regis]] &lt;br/&gt; [[Kriss Akabusi]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,57'''&lt;br/&gt; [[Andrew Valmon]] &lt;br/&gt; [[Quincy Watts]] &lt;br/&gt; [[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.00,10'''&lt;br/&gt; [[Patrick O'Connor]] &lt;br/&gt; [[Devon Morris]] &lt;br/&gt; [[Winthrop Graham]] &lt;br/&gt; [[Seymour Fagan]]
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1993 Stuttgart]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.54,29 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''&lt;br/&gt; [[Andrew Valmon]] &lt;br/&gt; [[Quincy Watts]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]] &lt;br/&gt; [[Michael Johnson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,8'''&lt;br/&gt; [[Kennedy Ochieng]] &lt;br/&gt; [[Simon Kemboi]] &lt;br/&gt; [[Abednego Matilu]] &lt;br/&gt; [[Samson Kitur]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.00,0'''&lt;br/&gt; [[Rico Lieder]] &lt;br/&gt; [[Karsten Just]] &lt;br/&gt; [[Olaf Hense]] &lt;br/&gt; [[Thomas Schönlebe]]
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1995 Göteborg]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,32'''&lt;br/&gt; [[Marlon Ramsey]] &lt;br/&gt; [[Derek Mills]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]] &lt;br/&gt; [[Michael Johnson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,88'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.03,18'''&lt;br/&gt; [[Udeme Ekpeyong]] &lt;br/&gt; [[Kunle Adejuyigbe]] &lt;br/&gt; [[Jude Monye]] &lt;br/&gt; [[Sunday Bada]]
|-
|[[Meeste 4 × 400 m teatejooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|1997 Ateena]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,47'''&lt;br/&gt; [[Jerome Young]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]] &lt;br/&gt; [[Chris Jones]] &lt;br/&gt; [[Tyree Washington]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.56,65'''&lt;br/&gt; [[Iwan Thomas]] &lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Jamie Baulch]] &lt;br/&gt; [[Mark Richardson]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.56,75'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1999 Sevilla]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''2.58,91'''&lt;br/&gt; [[Tomasz Czubak]] &lt;br/&gt; [[Robert Mackowiak]] &lt;br/&gt; [[Jacek Bocian]] &lt;br/&gt; [[Piotr Haczek]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,34'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]''' '''3.00,20'''&lt;br/&gt; [[J. Van Oudtshoorn]] &lt;br/&gt; [[Hendrik Mokganyetsi]] &lt;br/&gt; [[Adriaan Botha]] &lt;br/&gt; [[Arnaud Malherbe]]
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2001 Edmonton]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,54'''&lt;br/&gt; [[Leonard Byrd]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]] &lt;br/&gt; [[Derrick Brew]] &lt;br/&gt; [[Angelo Taylor]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,19'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Christopher Brown]] &lt;br/&gt; [[Troy McIntosh]] &lt;br/&gt; [[Timothy Munnings]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,39'''&lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Christopher Williams]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]]
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2003 Pariis]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''2.58,96'''&lt;br/&gt; [[Leslie Djhone]] &lt;br/&gt; [[Naman Keïta]] &lt;br/&gt; [[Stéphane Diagana]] &lt;br/&gt; [[Marc Raquil]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,60'''&lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]] &lt;br/&gt; [[Michael Blackwood]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''3.00,53'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Dennis Darling]] &lt;br/&gt; [[Nathaniel McKinney]] &lt;br/&gt; [[Christopher Brown]]
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2005 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,91'''&lt;br/&gt; [[Andrew Rock]] &lt;br/&gt; [[Derrick Brew]] &lt;br/&gt; [[Darold Williamson]] &lt;br/&gt; [[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.57,32'''&lt;br/&gt; [[Nathaniel McKinney]] &lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Andrae Williams]] &lt;br/&gt; [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,07'''&lt;br/&gt; [[Sanjay Ayre]] &lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Lansford Spence]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2007 Osaka]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,56'''&lt;br/&gt; [[LaShawn Merritt]] &lt;br/&gt; [[Angelo Taylor]] &lt;br/&gt; [[Darold Williamson]] &lt;br/&gt; [[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.59,18'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Michael Mathieu]] &lt;br/&gt; [[Andrae Williams]] &lt;br/&gt; [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.00,05'''&lt;br/&gt; [[Marek Plawgo]] &lt;br/&gt; [[Daniel Dabrowski]] &lt;br/&gt; [[Marcin Marciniszyn]] &lt;br/&gt; [[Kacper Kozlowski]]
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,86''' &lt;br&gt; [[Angelo Taylor]],&lt;br&gt; [[Jeremy Wariner]],&lt;br&gt; [[Kerron Clement]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.00,53''' &lt;br&gt; [[Conrad Williams]],&lt;br&gt; [[Michael Bingham]],&lt;br&gt; [[Robert Tobin]],&lt;br&gt; [[Martyn Rooney]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''3.00,90''' &lt;br&gt; [[John Steffensen]],&lt;br&gt; [[Ben Offereins]],&lt;br&gt; [[Tristan Thomas]],&lt;br&gt; [[Sean Wroe]]
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.59,31''' &lt;br&gt; [[Greg Nixon]],&lt;br&gt; [[Bershawn Jackson]],&lt;br&gt; [[Angelo Taylor]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|LAV}} '''2.59,87''' &lt;br&gt; [[Shane Victor]],&lt;br&gt; [[Ofentse Mogawane]],&lt;br&gt; [[Willem de Beer]],&lt;br&gt; [[L. J. van Zyl]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.00,10''' &lt;br&gt; [[Allodin Fothergill]],&lt;br&gt; [[Jermaine Gonzales]],&lt;br&gt; [[Riker Hylton]],&lt;br&gt; [[Leford Green]]
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.58,71''' &lt;br&gt; [[David Verburg]],&lt;br&gt; [[Tony McQuay]],&lt;br&gt; [[Arman Hall]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2.59,88''' &lt;br&gt; [[Rusheen McDonald]],&lt;br&gt; [[Edino Steele]],&lt;br&gt; [[Omar Johnson]],&lt;br&gt; [[Javon Francis]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''2.59,90''' &lt;br&gt; [[Maksim Dõldin]],&lt;br&gt; [[Lev Mosin]],&lt;br&gt; [[Sergei Petuhhov]],&lt;br&gt; [[Vladimir Krasnov]]
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,82''' &lt;br&gt; [[David Verburg]],&lt;br&gt; [[Tony McQuay]],&lt;br&gt; [[Bryshon Nellum]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} '''2.58,20''' &lt;br&gt; [[Renny Quow]],&lt;br&gt; [[Lalonde Gordon]],&lt;br&gt; [[Deon Lendore]],&lt;br&gt; [[Machel Cedenio]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.58,51''' &lt;br&gt; [[Rabah Yousif]],&lt;br&gt; [[Delano Williams]],&lt;br&gt; [[Jarryd Dunn]],&lt;br&gt; [[Martyn Rooney]]
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} '''2.58,12''' &lt;br&gt; [[Jarrin Solomon]],&lt;br&gt;[[Jereem Richards]],&lt;br&gt;[[Machel Cedenio]],&lt;br&gt;[[Lalonde Gordon]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.58,61''' &lt;br&gt; [[Wilbert London III]],&lt;br&gt;[[Gil Roberts]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]],&lt;br&gt;[[Fred Kerley]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.59,00''' &lt;br&gt; [[Matthew Hudson-Smith]],&lt;br&gt;[[Rabah Yousif]],&lt;br&gt;[[Dwayne Cowan]],&lt;br&gt;[[Martyn Rooney]]
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.56,69''' &lt;br&gt; [[Fred Kerley]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]],&lt;br&gt;[[Wilbert London]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2.57,90''' &lt;br&gt; [[Akeem Bloomfield]],&lt;br&gt;[[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Terry Thomas]],&lt;br&gt;[[Demish Gaye]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''2.58,78''' &lt;br&gt; [[Jonathan Sacoor]],&lt;br&gt;[[Robin Vanderbemden]],&lt;br&gt;[[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Kevin Borlée]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.56,17''' &lt;br&gt; [[Elija Godwin]],&lt;br&gt;[[Michael Norman]],&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]],&lt;br&gt;[[Champion Allison]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2,58,58''' &lt;br&gt; [[Akeem Bloomfield]],&lt;br&gt;[[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Jevaughn Powell]],&lt;br&gt;[[Christopher Taylor]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''3.58,72''' &lt;br&gt; [[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Julien Watrin]],&lt;br&gt;[[Alexander Doom]],&lt;br&gt;[[Kevin Borlée]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,31''' &lt;br&gt; [[Quincy Hall]],&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Justin Robinson]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''2.58,45''' &lt;br&gt; [[Ludvy Vaillant]],&lt;br&gt;[[Gilles Biron]],&lt;br&gt;[[David Sombé]],&lt;br&gt;[[Téo Andant]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.58,71''' &lt;br&gt; [[Alex Haydock-Wilson]],&lt;br&gt;[[Charlie Dobson]],&lt;br&gt;[[Lewis Davey]],&lt;br&gt;[[Rio Mitcham]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Botswana}} '''2.57,76''' &lt;br&gt; [[Lee Eppie]],&lt;br&gt;[[Letsile Tebogo]],&lt;br&gt;[[Bayapo Ndori]],&lt;br&gt;[[Collen Kebinatshipi]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,83''' &lt;br&gt; [[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Jacory Patterson]],&lt;br&gt;[[Khaleb McRae]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''2.57,83''' &lt;br&gt; [[Lythe Pillay]],&lt;br&gt;[[Udeme Okon]],&lt;br&gt;[[Wayde van Niekerk]],&lt;br&gt;[[Zakithi Nene]]
|}
&lt;/div&gt;
1999. aasta MM-i finaali võitis algselt [[USA]] võistkond ([[Jerome Davis]], [[Antonio Pettigrew]], [[Angelo Taylor]], [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,45, kuid nende tulemus tühistati hiljem, kui Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist.
&lt;br style=&quot;clear:both&quot;/&gt;

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1983 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.19,73'''&lt;br/&gt; [[Kerstin Walther]] &lt;br/&gt; [[Sabine Busch]] &lt;br/&gt; [[Marita Koch]] &lt;br/&gt; [[Dagmar Neubauer]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|25px]] '''[[Tšehhoslovakkia]]''' '''3.20,32'''&lt;br/&gt; [[Tatána Kocembová]] &lt;br/&gt; [[Milena Matejkovicova-Strnadova|Milena Matejkovicova]] &lt;br/&gt; [[Zuzana Moravcikova]] &lt;br/&gt; [[Jarmila Kratochvílová]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.21,16'''&lt;br/&gt; [[Jelena Didilenko-Korban|Jelena Didilenko]] &lt;br/&gt; [[Marina Ivanova-Harlamova|Marina Ivanowa]] &lt;br/&gt; [[Irina Baskakova]] &lt;br/&gt; [[Maria Kultšunova-Pinigina]]
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1987 Rooma]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.18,63'''&lt;br/&gt; [[Dagmar Neubauer]] &lt;br/&gt; [[Kirsten Emmelmann]] &lt;br/&gt; [[Petra Müller (Leichtathletin)|Petra Müller]] &lt;br/&gt; [[Sabine Busch]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.19,50'''&lt;br/&gt; [[Aelita Jurtšenko,]] &lt;br/&gt; [[Olga Nasarova]] &lt;br/&gt; [[Maria Kultšunova-Pinigina]] &lt;br/&gt; [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.21,04'''&lt;br/&gt; [[Diane Dixon]] &lt;br/&gt; [[Denaen Howard-Hill]] &lt;br/&gt; [[Valerie Brisco-Hooks]] &lt;br/&gt; [[Lillie Leatherwood]]
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1991 Tokio]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.18,43'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Ledovskaja]] &lt;br/&gt; [[Ljudmila Džigalova]] &lt;br/&gt; [[Olga Nasarova]] &lt;br/&gt; [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,15'''&lt;br/&gt; [[Rochelle Stevens]] &lt;br/&gt; [[Diane Dixon]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]] &lt;br/&gt; [[Lillie Leatherwood]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,25'''&lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Katrin Krabbe]] &lt;br/&gt; [[Christine Wachtel]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1993 Stuttgart]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,71'''&lt;br/&gt; [[Gwen Torrence]] &lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Natasha Kaiser-Brown]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.18,38'''&lt;br/&gt; [[Jelena Ruzina]] &lt;br/&gt; [[Tatjana Aleksejeva]] &lt;br/&gt; [[Margarita Khromova-Ponomarjova]] &lt;br/&gt; [[Irina Privalova]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.23,41'''&lt;br/&gt; [[Linda Keough]] &lt;br/&gt; [[Phylis Smith]] &lt;br/&gt; [[Tracy Goddard]] &lt;br/&gt; [[Sally Gunnell]]
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1995 Göteborg]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,39'''&lt;br/&gt; [[Kim Graham]] &lt;br/&gt; [[Rochelle Stevens]] &lt;br/&gt; [[Camara Jones]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.23,98'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Tšebõkina]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Gontšarenko]] &lt;br/&gt; [[Julia Sotnikova]] &lt;br/&gt; [[Jelena Andrejeva]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.25,88'''&lt;br/&gt; [[Lee Naylor (Leichtathletin)|Lee Naylor]] &lt;br/&gt; [[Renée Poetschka]] &lt;br/&gt; [[Melinda Gainsford-Taylor]] &lt;br/&gt; [[Cathy Freeman]]
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1997 Ateena]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.20,92'''&lt;br/&gt; [[Anke Feller]] &lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Anja Rücker]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.21,03'''&lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Kim Graham]] &lt;br/&gt; [[Kim Batten]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.21,30'''&lt;br/&gt; [[Inez Turner]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Graham]] &lt;br/&gt; [[Deon Hemmings]] &lt;br/&gt; [[Sandie Richards]]
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1999 Sevilla]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.21,98'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Tšebõkina]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Gontšarenko]] &lt;br/&gt; [[Olga Kotljarova]] &lt;br/&gt; [[Natalja Nasarova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,09'''&lt;br/&gt; [[Suziann Reid]] &lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Michele Collins]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.22,43'''&lt;br/&gt; [[Anke Feller]] &lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Anja Rücker]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2001 Edmonton]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,65'''&lt;br/&gt; [[Sandie Richards]] &lt;br/&gt; [[Catherine Scott]] &lt;br/&gt; [[Debbie-Ann Parris]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,97'''&lt;br/&gt; [[Florence Ekpo-Umoh]] &lt;br/&gt; [[Shanta Ghosh]] &lt;br/&gt; [[Claudia Marx]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.24,92'''&lt;br/&gt; [[Irina Josihina]] &lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina|Julija Nossova]] &lt;br/&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]] &lt;br/&gt; [[Olesja Zõkina]]
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2003 Pariis]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' 3'''.22,63'''&lt;br/&gt; [[Me'Lisa Barber]] &lt;br/&gt; [[Demetria Washington]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]] &lt;br/&gt; [[Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.22,91'''&lt;br/&gt; [[Olesja Zõkina]] &lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina]] &lt;br/&gt; [[Anastassija Kapatšinkaja]] &lt;br/&gt; [[Natalja Nasarova]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.22,92'''&lt;br/&gt; [[Sandie Richards]] &lt;br/&gt; [[Allison Beckford]] &lt;br/&gt; [[Ronetta Smith]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2005 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.20,95'''&lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina]] &lt;br/&gt; [[Olesja Krasnomovets]] &lt;br/&gt; [[Natalja Antjuhh]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Pospelova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.23,29'''&lt;br/&gt; [[Shericka Williams]] &lt;br/&gt; [[Novlene Williams]] &lt;br/&gt; [[Ronetta Smith]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.24,44'''&lt;br/&gt; [[Lee McConnell]] &lt;br/&gt; [[Donna Fraser]] &lt;br/&gt; [[Nicola Sanders]] &lt;br/&gt; [[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2007 Osaka]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,55'''&lt;br/&gt; [[DeeDee Trotter|DeeDee Trotter]] &lt;br/&gt; [[Allyson Felix|Allyson Felix]] &lt;br/&gt; [[Mary Wineberg|Mary Wineberg]] &lt;br/&gt; [[Sanya Richards|Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.19,73'''&lt;br/&gt; [[Shericka Williams]] &lt;br/&gt; [[Shereefa Lloyd]] &lt;br/&gt; [[Davita Prendagast]] &lt;br/&gt; [[Novlene Williams]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.20,04'''&lt;br/&gt; [[Christine Ohuruogu]] &lt;br/&gt; [[Marilyn Okoro]] &lt;br/&gt; [[Lee McConnell]] &lt;br/&gt; [[Nicola Sanders]]
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.17,83''' &lt;br&gt; [[Debbie Dunn]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Lashinda Demus]],&lt;br&gt; [[Sanya Richards]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.21,15''' &lt;br&gt; [[Rosemarie Whyte]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]],&lt;br&gt; [[Shereefa Lloyd]],&lt;br&gt; [[Shericka Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.21,64''' &lt;br&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]],&lt;br&gt; [[Tatjana Firova]],&lt;br&gt; [[Ljudmila Litvinova]],&lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]]
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.18,09''' &lt;br&gt; [[Sanya Richards-Ross]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Jessica Beard]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.18,71''' &lt;br&gt; [[Rosemarie Whyte]],&lt;br&gt; [[Davita Prendergast]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]],&lt;br&gt; [[Shericka Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.19,36''' &lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]],&lt;br&gt; [[Natalja Antjuhh]],&lt;br&gt; [[Ljudmila Litvinova]],&lt;br&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]]
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.20,19''' &lt;br&gt; [[Julija Guštšina]],&lt;br&gt; [[Tatjana Firova]],&lt;br&gt; [[Ksenija Rõžova]],&lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.20,41''' &lt;br&gt; [[Jessica Beard]],&lt;br&gt; [[Natasha Hastings]],&lt;br&gt; [[Ashley Spencer]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.22,61''' &lt;br&gt; [[Eilidh Child]],&lt;br&gt; [[Shana Cox]],&lt;br&gt; [[Margaret Adeoye]],&lt;br&gt; [[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.19,13''' &lt;br&gt; [[Christine Day]],&lt;br&gt; [[Shericka Jackson]],&lt;br&gt; [[Stephenie Ann McPherson]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.19,44''' &lt;br&gt; [[Sanya Richards-Ross]],&lt;br&gt; [[Natasha Hastings]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.23,62''' &lt;br&gt; [[Christine Ohuruogu]],&lt;br&gt; [[Anyika Onuora]],&lt;br&gt; [[Eilidh Child]],&lt;br&gt; [[Seren Bundy-Davies]]
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.19,02''' &lt;br&gt; [[Quanera Hayes]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Shakima Wimbley]],&lt;br&gt;[[Phyllis Francis]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.25,00''' &lt;br&gt; [[Zoey Clark]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Eilidh Doyle]],&lt;br&gt;[[Emily Diamond]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Poola}} '''3.25,41''' &lt;br&gt; [[Małgorzata Hołub]],&lt;br&gt;[[Iga Baumgart]],&lt;br&gt;[[Aleksandra Gaworska]],&lt;br&gt;[[Justyna Święty]]
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.18,92''' &lt;br&gt; [[Phyllis Francis]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin]],&lt;br&gt;[[Dalilah Muhammad]],&lt;br&gt;[[Wadeline Jonathas]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Poola}} '''3.21,89''' &lt;br&gt; [[Iga Baumgart-Witan]],&lt;br&gt;[[Patrycja Wyciszkiewicz]],&lt;br&gt;[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.23,02''' &lt;br&gt; [[Zoey Clark]],&lt;br&gt;[[Jodie Williams]],&lt;br&gt;[[Emily Diamond]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.17,79''' &lt;br&gt; [[Talitha Diggs]],&lt;br&gt;[[Abby Steiner]],&lt;br&gt;[[Britton Wilson]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.20,78''' &lt;br&gt; [[Candice McLeod]],&lt;br&gt;[[Janieve Russell]],&lt;br&gt;[[Stephenie Ann McPherson]],&lt;br&gt;[[Charokee Young]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.22,64''' &lt;br&gt; [[Victoria Ohuruogu]],&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]],&lt;br&gt;[[Jessie Knight]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.20,72''' &lt;br&gt; [[Eveline Saalberg]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Cathelijn Peeters]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.20,88''' &lt;br&gt; [[Candice McLeod]],&lt;br&gt;[[Janieve Russell]],&lt;br&gt;[[Nickisha Pryce]],&lt;br&gt;[[Stacey Ann Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.21,04''' &lt;br&gt; [[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Amber Anning]],&lt;br&gt;[[Ama Pipi]],&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.16,61''' &lt;br&gt; [[Isabella Whittaker]],&lt;br&gt;[[Lynna Irby-Jackson]],&lt;br&gt;[[Aaliyah Butler]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin-Levrone]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.19,25''' &lt;br&gt; [[Dejanea Oakley]],&lt;br&gt;[[Stacey-Ann Williams]],&lt;br&gt;[[Andrenette Knight]],&lt;br&gt;[[Nickisha Pryce]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.20,18''' &lt;br&gt; [[Eveline Saalberg]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Lisanne de Witte]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|}

=== Segateatejooks ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.09,34''' &lt;br&gt; [[Wilbert London]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Courtney Okolo]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.11,78''' &lt;br&gt; [[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Roneisha McGregor]],&lt;br&gt;[[Tiffany James]],&lt;br&gt;[[Javon Francis]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Bahrein}} '''3.11,82''' &lt;br&gt; [[Musa Isah]],&lt;br&gt;[[Aminat Yusuf Jamal]],&lt;br&gt;[[Salwa Eid Naser]],&lt;br&gt;[[Abbas Abubakar Abbas]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} '''3.09,82''' &lt;br&gt; [[Lidio Andrés Feliz]],&lt;br&gt;[[Marileidy Paulino]],&lt;br&gt;[[Alexander Ogando]],&lt;br&gt;[[Fiordaliza Cofil]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.09,90''' &lt;br&gt; [[Liemarvin Bonevacia]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Tony van Diepen]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.10,16''' &lt;br&gt; [[Elija Godwin]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Kennedy Simon]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.08,80''' &lt;br&gt; [[Justin Robinson]],&lt;br&gt;[[Rosey Effiong]],&lt;br&gt;[[Matthew Boling]],&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.11,06''' &lt;br&gt; [[Lewis Davey]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Rio Mitcham]],&lt;br&gt;[[Yemi Mary John]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''3.11,98''' &lt;br&gt; [[Matěj Krsek]],&lt;br&gt;[[Tereza Petržilková]],&lt;br&gt;[[Patrik Šorm]],&lt;br&gt;[[Lada Vondrová]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.08,80''' &lt;br&gt; [[Bryce Deadmon]],&lt;br&gt;[[Lynna Irby-Jackson]],&lt;br&gt;[[Jenoah McKiver]],&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.09,96''' &lt;br&gt; [[Eugene Omalla]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Jonas Phijffers]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''3.10,61''' &lt;br&gt; [[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Imke Vervaet]],&lt;br&gt;[[Alexander Doom]],&lt;br&gt;[[Helena Ponette]]
|}

== Rekordid ==
=== Mehed ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''2.54,29'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[Stuttgart]]
|[[22. august]] [[1998]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''3.01,51'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Amere Lattin]], [[Obi Igbokwe]], [[Jermaine Holt]], [[Kahmari Montgomery]]
|[[Clemson]]
|[[9. veebruar]] [[2019]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot;&gt;[https://www.ekjl.ee/statistika/rekordid/eesti-rekordid/ Eesti rekordid – Eesti Kergejõustikuliit]&lt;/ref&gt;
|'''3.06,07'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Rivar Tipp]], [[Marek Niit]], [[Rauno Künnapuu]], [[Rasmus Mägi]]
|[[Iraklion]]
|[[21. juuni]] [[2015]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''2.54,43'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Christopher Bailey]], [[Vernon Norwood]], [[Bryce Deadmon]], [[Rai Benjamin]]
|[[Pariis]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''2.54,29'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[Stuttgart]]
|[[22. august]] [[1993]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''2.58,22'''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis]], [[Roger Black]]
|[[Split]]
|[[1. september]] [[1990]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''2.54,47'''
|{{PisiLipp|Botswana}}
|[[Lee Eppie]], [[Letsile Tebogo]], [[Bayapo Ndori]], [[Collen Kebinatshipi]]
|[[Gaborone]]
|[[3. mai]] [[2026]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''2.58,33'''
|{{PisiLipp|Jaapan}}
|[[Yuki Joseph Nakajima]], [[Kaito Kawabata]], [[Fuga Sato]], [[Kentaro Sato]]
|[[Pariis]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''2.55,20'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Luke van Ratingen]], [[Reece Holder]], [[Tom Reynolds]], [[Aidan Murphy]]
|[[Gaborone]]
|[[3. mai]] [[2026]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''2:55.83'''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Alex Haydock-Wilson]], [[Matthew Hudson-Smith]], [[Lewis Davey]], [[Charlie Dobson]]
|[[Atlanta]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi mere regioon|Kariibi]] rekord
|'''2.54,20'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jerome Young]], [[Antonio Pettigrew]], [[Tyree Washington]], [[Michael Johnson]]
|[[Uniondale]]
|[[22. juuli]] [[1998]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''2.58,56 '''
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[de Araújo Eronilde]], [[da Silva Cleverson]], [[dos Santos Sérgio]], [[Parrela Sanderlei Claro]]
|[[Winnipeg]]
|[[30. juuli]] [[1999]]
|}

=== Naised ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''3.23,37'''
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Julija Guštšina]], [[Olga Kotljarova]], [[Olga Zaitseva (kergejõustiklane)|Olga Zaitseva]], [[Olesja Krasnomovets]]
|[[Glasgow]]
|[[28. jaanuar]] [[2006]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot; /&gt;
|'''3.36,82'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Jekaterina Duman]], [[Kristi Kiirats]], [[Egle Uljas]], [[Maris Mägi]]
|[[Odense]]
|[[24. juuni]] [[2007]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.16,71'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Isabella Whittaker]], [[Lynna Irby-Jackson]], [[Aaliyah Butler]], [[Sydney McLaughlin-Levrone]]
|[[Tokyo]]
|[[21. september]] [[2025]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.16,87'''
|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] [[Saksa DV]]
|[[Kirsten Siemon-Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Schersing]], [[Marita Koch]]
|[[Stuttgart]]
|[[31. august]] [[1986]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''3.21,04'''
|{{PisiLipp|Nigeeria}}
|[[Olabisi Afolabi]], [[Fatima Yusuf]], [[Charity Opara]], [[Falilat Ogunkoya]]
|[[Atlanta]]
|[[3. august]] [[1996]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''3.24,28'''
|{{PisiLipp|Hiina}}
|[[Xiaohong An]], [[Xiaoyun Bai]], [[Chunying Cao]], [[Yuqin Ma]]
|[[Peking]]
|[[13. september]] [[1993]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''3.23,81'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Nova Peris]], [[Tamsyn Lewis]], [[Melinda Gainsford-Taylor]], [[Cathy Freeman]]
|[[Sydney]]
|[[30. september]] [[2000]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''3.15,27'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Shamier Little]], [[Sydney McLaughlin-Levrone]], [[Gabrielle Thomas]], [[Alexis Holmes]]
|[[Pariis]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|''' 3.26,68'''
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[Geisa Aparecida Coutinho]], [[Bárbara de Oliveira]], [[Joelma Sousa]], [[Jailma de Lima]]
|[[São Paulo]]
|[[7. august]] [[2011]]
|}

=== Segateatejooks ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''3.07,41'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[Pariis]]
|[[2. august]] [[2024]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot; /&gt;
|'''3.19,47'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Lukas Lessel]], [[Viola Hambidge]], [[Rasmus Mägi]], [[Marielle Kleemeier]]
|[[Chorzów]]
|[[22. juuni]] [[2023]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''3.07,41'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[Pariis]]
|[[2. august]] [[2024]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.08,80'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Justin Robinson]], [[Rosey Effiong]], [[Matthew Boling]], [[Alexis Holmes]]
|[[Budapest]]
|[[19. august]] [[2023]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.09,92'''
|{{PisiLipp|Iirimaa}}
|[[Chris O'Donnell]], [[Rhasidat Adeleke]], [[Thomas Barr]], [[Sharlene Mawdsley]]
|[[Rooma]]
|[[7. juuni]] [[2024]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''3.11,16'''
|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|[[Gardeo Isaacs]], [[Miranda Coetzee]], [[Leendert Koekemoer]], [[Zenéy van der Walt]]
|[[Tokyo]]
|[[13. september]] [[2025]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''3.11,82'''
|{{PisiLipp|Bahrein}}
|[[Musa Isah]], [[Aminat Yusuf Jamal]], [[Salwa Eid Naser]], [[Abbas Abubakar Abbas]]
|[[Doha]]
|[[29. september]] [[2019]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''3.12,20'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Luke van Ratingen]], [[Ellie Beer]], [[Terrell Thorne]], [[Carla Bull]]
|[[Guangzhou]]
|[[11. mai]] [[2025]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''3.07,43'''
|{{PisiLipp|Holland}}
|[[Eugene Omalla]], [[Lieke Klaver]], [[Isaya Klein Ikkink]], [[Femke Bol]]
|[[Pariis]]
|[[3. august]] [[2024]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''3.07,41'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[Pariis]]
|[[2. august]] [[2024]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|''' 3.14,42'''
|{{PisiLipp|Colombia}}
|[[Nicolás Salinas]], [[Lina Licona]], [[Daniel Balanta]], [[Evelis Aguilar]]
|[[Bogotá]]
|[[5. aprill]] [[2025]]
|}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html Meeste 4 × 400 m teatejooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html Naiste 4 × 400 m teatejooksu kõigi aegade edetabel]
*Meeste 4 × 400 m teatejooksu edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2007/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2006/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2005/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2004/gender=M/discipline=4X4/legal=Y/index.htmx 2004]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2003/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2003]
*Naiste 4 × 400 m teatejooksu edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2007/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2006/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2005/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2004/gender=W/discipline=4X4/legal=Y/index.htmx 2004]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2003/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2003]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>ol4jfnpcvuw0io89cpsm4gsynpw9os2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188877</id>
      <parentid>7188876</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:43:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Naised */</comment>
      <origin>7188877</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="68245" sha1="kif1hgpskip0sukbqnrraxt0igife8y" xml:space="preserve">[[Pilt:Osaka07 D8A M4-400 Exchange.jpg|right|thumb|Teatevahetus [[Osaka]] [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MM-il 2007]]]]
'''4 × 400 meetri teatejooks''' ehk '''pikk teatejooks''' (võrreldes [[4 × 100 m teatejooks]]uga) on [[kergejõustik]]u ala, kus neli [[jooksja]]t moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi ([[400 m jooks|400 m]]) [[staadion]]il. 

Tavaliselt joostakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, misjärel siirduvad jooksjad staadioni siserajale. 4 × 400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud siniste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale.

== [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordite]] areng ==
=== Mehed ===

{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.18,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Harry Schaaf]], [[Mel Sheppard]], [[Harry Gissing]], [[James Rosenberger]]
|[[4. september]] [[1911]]
|[[Celtic Park]]
|-
|'''3.16,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Melvin Sheppard]], [[Edward Lindberg]], [[James Meredith]], [[Charles Reidpath]]
|[[15. juuni]] [[1912]]
|[[Stockholm]]
|-
|'''3.16,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Charles Cochrane]], [[Alan Helffrich]], [[Oliver McDonald]], [[William Stevenson]]
|[[13. juuni]] [[1924]]
|[[Pariis]]
|-
|'''3.14,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Georg Baird]], [[Frederik Alderman]], [[Emerson Spencer]], [[Raymond Barbuti]]
|[[5. august]] [[1928]]
|[[Amsterdam]]
|-
|'''3.13,4'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[George Baird]], [[Morgan Taylor]], [[Ray Barbuti]], [[Emerson Spencer]]
|[[11. august]] [[1928]]
|[[London]]
|-
|'''3.12,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Maynor Shore]], [[Alvin Hables]], [[Leslie Hables]], [[Ben Eastman]]
|[[8. mai]] [[1931]]
|[[Fresno]]
|-
|'''3.08,2'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ivan Fuqua]], [[Edgar Ablowich]], [[Karl Warner]], [[William Carrz]]
|[[7. august]] [[1932]]
|[[Los Angeles]]
|-
|'''3.03,9'''
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Arthur Wint]], [[Leslie Laing]], [[Herbert McKenley]], [[George Rhoden]]
|[[27. juuni]] [[1952]]
|[[Helsingi]]
|-
|'''3.02,2 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jack Yerman]], [[Earl Young]], [[Glenn Davis]], [[Otis Davis]]
|[[8. september]] [[1960]]
|[[Rooma]]
|-
|'''3.00,7'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ollan Cassell]], [[Michael Larrabee]], [[Ulis Williams]], [[Henry Carr]]
|[[21. oktoober]] [[1964]]
|[[Tokyo]]
|-
|'''2.59,6'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Bob Frey]], [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], [[Tommie Smith]], [[Theron Lewis]]
|[[24. juuli]] [[1966]]
|[[Los Angeles]]
|}
Elektrooniline ajavõtt
{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''2.56,16 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vincent Eduard Matthews]], [[Ron Freeman]], [[Larry James]], [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
|[[20. oktoober]] [[1968]]
|[[Mexico]]
|-
|'''2.56,16 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Danny Everett]], [[Steve Lewis]], [[Kevin Robinzine]], [[Harry Reynolds]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|[[Seoul]]
|-
|'''2.55,74 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Michael Johnson]], [[Steve Lewis]]
|[[8. august]] [[1992]]
|[[Barcelona]]
|-
|'''2.54,29 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Harry Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[22. august]] [[1993]]
|[[Stuttgart]]
|-
|'''2.54,20 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jerome Young]], [[Antonio Pettigrew]], [[Tyree Washinghton]], [[Michael Johnson]]
|[[22. juuli]] [[1998]]
|[[Uniondale]]
|}

=== Naised ===

{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.47,4 '''
|{{PisiLipp|NSV Liit}}
|[[Ljubov Finogenova]], [[Tatjana Medvedeva]], [[Tamara Voitenko]], [[Olga Klein]]
|[[30. mai]] [[1969]]
|[[Moskva]]
|-
|'''3.43,2 '''
|{{PisiLipp|Läti NSV}}
|[[Lilita Zāģere]], [[Anna Dundare]], [[Ingrīda Verbele]], [[Sarmīte Štūla]]
|[[1. juuni]] [[1969]]
|[[Minsk]]
|-
|'''3.37,6 '''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Jenny Pawsey]], [[Pauline Attwood]], [[Janet Simpson]], [[Lillian Board]]
|[[22. juuni]] [[1969]]
|[[London]]
|-
|'''3.34,2 '''
|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Michele Mombet]], [[Éliane Jacq]], [[Nicole Duclos]], [[Colette Besson]]
|[[6. juuli]] [[1969]]
|[[Colombes]]
|-
|'''3.33,9 '''
|{{PisiLipp|Lääne-Saksamaa}}
|[[Christa Czekay]], [[Antje Gleichfeld]], [[Inge Bödding|Inge Eckhoff]], [[Christel Frese]]
|[[19. september]] [[1969]]
|[[Piraeus]]
|-
|'''3.30,8 '''
|{{PisiLipp|GBR}}
|[[Rosemary Stirling]], [[Pat Lowe]], [[Janet Simpson]], [[Lillian Board]]
|[[20. september]] [[1969]]
|[[Piraeus]]
|-
|'''3.30,8 '''
|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Bernadette Martin]], [[Nicole Duclos]], [[Éliane Jacq]], [[Colette Besson]]
|[[20. september]] [[1969]]
|[[Ateena]]
|-
|'''3.29,3 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Rita Kühne]], [[Ingelore Lohse]], [[Helga Seidler]], [[Monika Zehrt]]
|[[15. august]] [[1971]]
|[[Helsingi]]
|-
|'''3.28,8 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Dagmar Käsling]], [[Rita Kühne]], [[Monika Zehrt]], [[Brigitte Rohde]]
|[[5. juuli]] [[1972]]
|[[Colombes]]
|-
|'''3.28,5 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Dagmar Käsling]], [[Rita Kühne]], [[Helga Seidler]], [[Monika Zehrt]]
|[[9. september]] [[1972]]
|[[München]]
|-
|'''3.23,0 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Dagmar Käsling]], [[Rita Kühne]], [[Helga Seidler]], [[Monika Zehrt]]
|[[10. september]] [[1972]]
|[[München]]
|-
|'''3.19,2 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Doris Maletzki]], [[Brigitte Rohde]], [[Ellen Streidt]], [[Christina Brehmer]]
|[[31. juuli]] [[1976]]
|[[Montreal]]
|}
Elektrooniline ajavõtt
{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.19,04 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Kirsten Emmelmann|Kirsten Siemon]], [[Sabine Busch]], [[Dagmar Neubauer|Dagmar Rübsam]], [[Marita Koch]]
|[[11. september]] [[1982]]
|[[Ateena]]
|-
|'''3.15,92 '''
|{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}}
|[[Gesine Walther]], [[Sabine Busch]], [[Dagmar Neubauer|Dagmar Rübsam]], [[Marita Koch]]
|[[3. juuni]] [[1984]]
|[[Erfurt]]
|-
|'''3.15,17 '''
|{{PisiLipp|NSV Liit}}
|[[Tatyana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|[[Seoul]]
|}

=== Segateatejooks ===

{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!Tulemus
!Riik
!Sportlased
!Aeg
!Koht
|-
|'''3.12,42 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Tyrell Richard]], [[Jessica Beard]], [[Jasmine Blocker]], [[Obi Igbokwe]]
|[[28. september]] [[2019]]
|[[Doha]]
|-
|'''3.09,34 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Wilbert London]], [[Allyson Felix]], [[Courtney Okolo]], [[Michael Cherry (athlete)|Michael Cherry]]
|[[29. september]] [[2019]]
|[[Doha]]
|-
|'''3.08,80 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Justin Robinson (sprinter)|Justin Robinson]], [[Rosey Effiong]], [[Matthew Boling]], [[Alexis Holmes]]
|[[19. august]] [[2023]]
|[[Budapest]]
|-
|'''3.07,41 '''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[2. august]] [[2024]]
|[[Saint-Denis]]
|}

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad ==
=== Mehed ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1912]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,6''' &lt;br/&gt;[[Melvin Sheppard]]&lt;br/&gt;[[Edward Lindberg]]&lt;br/&gt;[[Ted Meredith]]&lt;br/&gt;[[Charles Reidpath]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.20,7'''&lt;br/&gt;[[Charles Lelong]]&lt;br/&gt;[[Robert Schurrer]]&lt;br/&gt;[[Pierre Failliot]]&lt;br/&gt;[[Charles Poulenard]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.23,2'''&lt;br/&gt;[[George Nicol]]&lt;br/&gt;[[Ernest Henley]]&lt;br/&gt;[[James Soutter]]&lt;br/&gt;[[Cyril Seedhouse]]
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1920]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.22,2'''&lt;br/&gt;[[Cecil Griffiths]]&lt;br/&gt;[[Robert Lindsay (kergejõustiklane)|Robert Lindsay]]&lt;br/&gt;[[John Ainsworth-Davis]]&lt;br/&gt;[[Guy Butler]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|25px]] '''[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]''' '''3.23,0'''&lt;br/&gt;[[Harry Davel]]&lt;br/&gt;[[Clarence Oldfield]]&lt;br/&gt;[[Jack Oosterlaak]]&lt;br/&gt;[[Bevil Rudd]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.23,5'''&lt;br/&gt;[[Georges André]]&lt;br/&gt;[[Gaston Féry]]&lt;br/&gt;[[Maurice Delvart]]&lt;br/&gt;[[Jean Delvaux]]
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1924]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,0'''&lt;br/&gt;[[Commodore Cochran]]&lt;br/&gt;[[Alan Helffrich]]&lt;br/&gt;[[Oliver MacDonald]]&lt;br/&gt;[[William Stephenson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' '''3.17,0'''&lt;br/&gt;[[Artur Svensson]]&lt;br/&gt;[[Erik Byléhn]]&lt;br/&gt;[[Gustaf Weijnarth]]&lt;br/&gt;[[Nils Engdahl]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.17,4'''&lt;br/&gt;[[Edward Toms]]&lt;br/&gt;[[George Renwick]]&lt;br/&gt;[[Richard Ripley]]&lt;br/&gt;[[Guy Butler]]
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1928]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.14,2'''&lt;br/&gt;[[George Baird]]&lt;br/&gt;[[Frederick Alderman]]&lt;br/&gt;[[Emerson Spencer]]&lt;br/&gt;[[Raymond Barbuti]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.14,8'''&lt;br/&gt;[[Otto Neumann]]&lt;br/&gt;[[Werner Storz]]&lt;br/&gt;[[Richard Krebs]]&lt;br/&gt;[[Hermann Engelhard]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] '''[[Kanada]]''' '''3.15,4'''&lt;br/&gt;[[Alexander Wilson (jooksja)|Alexander Wilson]]&lt;br/&gt;[[Philip Edwards]]&lt;br/&gt;[[Stanley Glover]]&lt;br/&gt;[[James Ball]]
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1932]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.08,2'''&lt;br/&gt;[[Ivan Fuqua]]&lt;br/&gt;[[Edgar Ablowich]]&lt;br/&gt;[[Karl Warner]]&lt;br/&gt;[[William Carr]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.11,2'''&lt;br/&gt;[[Crew Stoneley]]&lt;br/&gt;[[Thomas Hampson|Thomas Hampson]]&lt;br/&gt;[[David Cecil, 6. Marquess of Exeter|David Burghley]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Rampling]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] '''[[Kanada]]''' '''3.12,8'''&lt;br/&gt;[[Ray Lewis]]&lt;br/&gt;[[James Ball]]&lt;br/&gt;[[Philip Edwards]]&lt;br/&gt;[[Alexander Wilson (jooksja)|Alexander Wilson]]
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1936]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.09,0'''&lt;br/&gt;[[Frederick Wolff]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Rampling]]&lt;br/&gt;[[William Roberts]]&lt;br/&gt;[[Godfrey Brown]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.11,0'''&lt;br/&gt;[[Harold Cagle]]&lt;br/&gt;[[Robert Young]]&lt;br/&gt;[[Edward O’Brien]]&lt;br/&gt;[[Alfred Fitch]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|25px]] '''[[Saksamaa]]''' '''3.11,8'''&lt;br/&gt;[[Helmut Hamann]]&lt;br/&gt;[[Friedrich von Stülpnagel]]&lt;br/&gt;[[Harry Voigt]]&lt;br/&gt;[[Rudolf Harbig]]
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1948]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.10,4'''&lt;br/&gt;[[Arthur Harnden]]&lt;br/&gt;[[Clifford Bourland]]&lt;br/&gt;[[Roy Cochran]]&lt;br/&gt;[[Malvin Whitfield]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.14,8'''&lt;br/&gt;[[Jean Kerebel]]&lt;br/&gt;[[Francis Schewetta]]&lt;br/&gt;[[Robert Chef d’Hôtel]]&lt;br/&gt;[[Jacques Lunis]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' '''3.16,0'''&lt;br/&gt;[[Kurt Lundquist]]&lt;br/&gt;[[Lars-Erik Wolfbrandt]]&lt;br/&gt;[[Folke Alnevik]]&lt;br/&gt;[[Rune Larsson]]
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1952]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|25px]] '''[[Jamaica]]''' '''3.03,9'''&lt;br/&gt;[[Arthur Wint]]&lt;br/&gt;[[Leslie Laing]]&lt;br/&gt;[[Herb McKenley]]&lt;br/&gt;[[George Rhoden]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.04,0'''&lt;br/&gt;[[Ollie Matson]]&lt;br/&gt;[[Gene Cole]]&lt;br/&gt;[[Charles Hewes Moore|Charles Moore]]&lt;br/&gt;[[Malvin Whitfield]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.06,6'''&lt;br/&gt;[[Günter Steines]]&lt;br/&gt;[[Hans Geister]]&lt;br/&gt;[[Heinz Ulzheimer]]&lt;br/&gt;[[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1956]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.04,8'''&lt;br/&gt;[[Charles Jenkins]]&lt;br/&gt;[[Louis Jones]]&lt;br/&gt;[[Jesse Mashburn]]&lt;br/&gt;[[Thomas Courtney]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.06,2'''&lt;br/&gt;[[Graham Gipson]]&lt;br/&gt;[[Leon Gregory]]&lt;br/&gt;[[David Lean]]&lt;br/&gt;[[Kevan Gosper]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.07,2'''&lt;br/&gt;[[Francis Higgins]]&lt;br/&gt;[[Michael Wheeler]]&lt;br/&gt;[[John Salisbury]]&lt;br/&gt;[[Derek Johnson]]
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1960]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.02,2'''&lt;br/&gt;[[Jack Yerman]]&lt;br/&gt;[[Earl Young]]&lt;br/&gt;[[Glenn Ashby Davis|Glenn Davis]]&lt;br/&gt;[[Otis Davis]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.02,7'''&lt;br/&gt;[[Manfred Kinder]]&lt;br/&gt;[[Hans-Joachim Reske]]&lt;br/&gt;[[Johannes Kaiser]]&lt;br/&gt;[[Carl Kaufmann]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of West Indies.svg|25px]] '''[[Lääne-India]]''' '''3.04,0'''&lt;br/&gt;[[George Kerr]]&lt;br/&gt;[[James Wedderburn]]&lt;br/&gt;[[Keith Gardner]]&lt;br/&gt;[[Malcolm Spence]]
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1964]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.00,7'''&lt;br/&gt;[[Ollan Cassell]]&lt;br/&gt;[[Michael Larrabee]]&lt;br/&gt;[[Ulis Williams]]&lt;br/&gt;[[Henry Carr]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.01,6'''&lt;br/&gt;[[Timothy Graham]]&lt;br/&gt;[[Adrian Metcalfe]]&lt;br/&gt;[[John Cooper]]&lt;br/&gt;[[Robbie Brightwell]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}''' '''3.01,7'''&lt;br/&gt;[[Edwin Skinner]]&lt;br/&gt;[[Kenneth Bernard]]&lt;br/&gt;[[Edwin Roberts]]&lt;br/&gt;[[Wendell Mottley]]
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1968]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,1'''&lt;br/&gt;[[Vincent Matthews]]&lt;br/&gt;[[Ron Freeman]]&lt;br/&gt;[[Larry James]]&lt;br/&gt;[[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,6'''&lt;br/&gt;[[Daniel Rudisha]]&lt;br/&gt;[[Hezekiah Nyamau]]&lt;br/&gt;[[Naftali Bon]]&lt;br/&gt;[[Charles Asati]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.00,5'''&lt;br/&gt;[[Helmar Müller]]&lt;br/&gt;[[Manfred Kinder]]&lt;br/&gt;[[Gerhard Hennige]]&lt;br/&gt;[[Martin Jellinghaus]]
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1972]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,8'''&lt;br/&gt;[[Charles Asati]]&lt;br/&gt;[[Hezekiah Nyamau]]&lt;br/&gt;[[Robert Ouko]]&lt;br/&gt;[[Julius Sang]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.00,5'''&lt;br/&gt;[[Martin Reynolds]]&lt;br/&gt;[[Alan Pascoe]]&lt;br/&gt;[[David Hemery]]&lt;br/&gt;[[David Jenkins (Leichtathlet)|David Jenkins]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''3.00,7'''&lt;br/&gt;[[Gilles Bertould]]&lt;br/&gt;[[Roger Velasquez]]&lt;br/&gt;[[Francis Kerbiriou]]&lt;br/&gt;[[Jacques Carette]]
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1976]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.58,65'''&lt;br/&gt;[[Herman Frazier]]&lt;br/&gt;[[Benjamin Brown]]&lt;br/&gt;[[Fred Newhouse]]&lt;br/&gt;[[Maxwell Parks]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.01,43'''&lt;br/&gt;[[Ryszard Podlas]]&lt;br/&gt;[[Jan Werner]]&lt;br/&gt;[[Zbigniew Jaremski]]&lt;br/&gt;[[Jerzy Pietrzyk]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.01,98'''&lt;br/&gt;[[Franz-Peter Hofmeister]]&lt;br/&gt;[[Lothar Krieg]]&lt;br/&gt;[[Harald Schmid]]&lt;br/&gt;[[Bernd Herrmann]]
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1980]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.01,1'''&lt;br/&gt;[[Remigijus Valiulis]]&lt;br/&gt;[[Mihhail Linge]]&lt;br/&gt;[[Nikolai Tšernezki]]&lt;br/&gt;[[Viktor Markin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.01,3'''&lt;br/&gt;[[Klaus Thiele]]&lt;br/&gt;[[Andreas Knebel]]&lt;br/&gt;[[Frank Schaffer]]&lt;br/&gt;[[Volker Beck (Leichtathlet)|Volker Beck]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Itaalia}}''' '''3.04,3'''&lt;br/&gt;[[Stefano Malinverni]]&lt;br/&gt;[[Mauro Zuliani]]&lt;br/&gt;[[Roberto Tozzi]]&lt;br/&gt;[[Pietro Mennea]]
|-
|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1984]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,91'''&lt;br/&gt;[[Sunder Nix]]&lt;br/&gt;[[Ray Armstead]]&lt;br/&gt;[[Alonzo Babers]]&lt;br/&gt;[[Antonio McKay]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.59,13'''&lt;br/&gt;[[Kriss Akabusi]]&lt;br/&gt;[[Garry Cook]]&lt;br/&gt;[[Todd Bennett]]&lt;br/&gt;[[Philip Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''2.59,32'''&lt;br/&gt;[[Sunday Uti]]&lt;br/&gt;[[Moses Ugbusien]]&lt;br/&gt;[[Rotimi Peters]]&lt;br/&gt;[[Innocent Egbunike]]
|-
|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1988]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,16'''&lt;br/&gt;[[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]]&lt;br/&gt;[[Steve Lewis]]&lt;br/&gt;[[Kevin Robinzine]]&lt;br/&gt;[[Harry Reynolds]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.00,30'''&lt;br/&gt;[[Howard Davis]]&lt;br/&gt;[[Devon Morris]]&lt;br/&gt;[[Winthrop Graham]]&lt;br/&gt;[[Bertland Cameron]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.00,56'''&lt;br/&gt;[[Norbert Dobeleit]]&lt;br/&gt;[[Edgar Itt]]&lt;br/&gt;[[Jörg Vaihinger]]&lt;br/&gt;[[Ralf Lübke]]
|-
|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1992]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,74'''&lt;br/&gt;[[Andrew Valmon]]&lt;br/&gt;[[Quincy Watts]]&lt;br/&gt;[[Michael Johnson]]&lt;br/&gt;[[Steve Lewis]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Kuuba}}''' '''2.59,51'''&lt;br/&gt;[[Lázaro Martínez]]&lt;br/&gt;[[Héctor Herrera (jooksja)|Héctor Herrera]]&lt;br/&gt;[[Norberto Téllez]]&lt;br/&gt;[[Roberto Hernández]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.59,73'''&lt;br/&gt;[[Kriss Akabusi]]&lt;br/&gt;[[Roger Black]]&lt;br/&gt;[[David Grindley]]&lt;br/&gt;[[John Regis]]
|-
|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|1996]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,99'''&lt;br/&gt;[[LaMont Smith]]&lt;br/&gt;[[Alvin Harrison]]&lt;br/&gt;[[Derek Mills]]&lt;br/&gt;[[Anthuan Maybank]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.56,60'''&lt;br/&gt;[[Iwan Thomas]]&lt;br/&gt;[[Jamie Baulch]]&lt;br/&gt;[[Mark Richardson]]&lt;br/&gt;[[Roger Black]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,42'''&lt;br/&gt;[[Michael McDonald]]&lt;br/&gt;[[Roxbert Martin]]&lt;br/&gt;[[Gregory Haughton]]&lt;br/&gt;[[Davian Clarke]]
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2000]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''2.58,68'''&lt;br/&gt;[[Clement Chukwu]]&lt;br/&gt;[[Jude Monye]]&lt;br/&gt;[[Sunday Bada]]&lt;br/&gt;[[Enefiok Udo-Obong]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,78'''&lt;br/&gt;[[Michael Blackwood]]&lt;br/&gt;[[Gregory Haughton]]&lt;br/&gt;[[Christopher Williams]]&lt;br/&gt;[[Danny McFarlane]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.59,23'''&lt;br/&gt;[[Avard Momcur]]&lt;br/&gt;[[Troy McIntosh]]&lt;br/&gt;[[Carl Oliver]]&lt;br/&gt;[[Chris Brown]]
|- 
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2004]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,91'''&lt;br/&gt;[[Otis Harris]]&lt;br/&gt;[[Derrick Brew]]&lt;br/&gt;[[Jeremy Wariner]]&lt;br/&gt;[[Darold Williamson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.00,60'''&lt;br/&gt;[[John Steffensen]]&lt;br/&gt;[[Mark Ormrod]]&lt;br/&gt;[[Patrick Dwyer]]&lt;br/&gt;[[Clinton Hill]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.00,90'''&lt;br/&gt;[[James Godday]]&lt;br/&gt;[[Musa Audu]]&lt;br/&gt;[[Saul Weigopwa]]&lt;br/&gt;[[Enefiok Udo-Obong]]
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2008]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,39'''&lt;br/&gt;[[LaShawn Merritt]]&lt;br/&gt;[[Angelo Taylor]]&lt;br/&gt;[[David Neville]]&lt;br/&gt;[[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,03 '''&lt;br/&gt;[[Andretti Bain]]&lt;br/&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br/&gt;[[Andrae Williams]]&lt;br/&gt;[[Christopher Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''2.58,06 '''&lt;br/&gt;[[Maksim Dõldin]]&lt;br/&gt;[[Vladislav Frolov]]&lt;br/&gt;[[Anton Kokorin]]&lt;br/&gt;[[Deniss Aleksejev]]
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|2012]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.56,72'''&lt;br/&gt;[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]&lt;br/&gt;[[Demetrius Pinder]]&lt;br/&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br/&gt;[[Ramon Miller]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,05'''&lt;br/&gt;[[Bryshon Nellum]]&lt;br/&gt;[[Joshua Mance]]&lt;br/&gt;[[Tony McQuay]]&lt;br/&gt;[[Angelo Taylor]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}''' '''2.59,40'''&lt;br/&gt;[[Lalonde Gordon]]&lt;br/&gt;[[Jarrin Solomon]]&lt;br/&gt;[[Ade Alleyne-Forte]]&lt;br/&gt;[[Deon Lendore]]
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit|2016]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,30'''&lt;br/&gt;[[Arman Hall]]&lt;br&gt;[[Tony McQuay]]&lt;br&gt;[[Gil Roberts]]&lt;br&gt;[[LaShawn Merritt]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,16'''&lt;br/&gt;[[Peter Matthews]]&lt;br&gt;[[Nathon Allen]]&lt;br&gt;[[Fitzroy Dunkley]]&lt;br&gt;[[Javon Francis]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,49'''&lt;br/&gt;[[Alonzo Russell]]&lt;br&gt;[[Michael Mathieu]]&lt;br&gt;[[Steven Gardiner]]&lt;br&gt;[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,70'''&lt;br/&gt;[[Michael Cherry]]&lt;br&gt;[[Michael Norman]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.57,18'''&lt;br/&gt;[[Terrence Agard]]&lt;br&gt;[[Ramsey Angela]]&lt;br&gt;[[Liemarvin Bonevacia]]&lt;br&gt;[[Tony van Diepen]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Botswana}}''' '''2.57,27'''&lt;br/&gt;[[Isaac Makwala]]&lt;br&gt;[[Baboloki Thebe]]&lt;br&gt;[[Zibane Ngozi]]&lt;br&gt;[[Bayapo Ndori]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.54,43'''&lt;br/&gt;[[Christopher Bailey]]&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Botswana}}''' '''2.54,53'''&lt;br/&gt;[[Bayapo Ndori]]&lt;br&gt;[[Busang Collen Kebinatshipi]]&lt;br&gt;[[Anthony Pesela]]&lt;br&gt;[[Letsile Tebogo]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.55,83'''&lt;br/&gt;[[Alex Haydock-Wilson]]&lt;br&gt;[[Matthew Hudson-Smith]]&lt;br&gt;[[Lewis Davey]]&lt;br&gt;[[Charlie Dobson]]
|}
&lt;/div&gt;
 
Algselt võitis 2000. aasta OM-i finaali USA võistkond ([[Alvin Harrison]], [[Antonio Pettigrew]], [[Calvin Harrison]] ja [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,35. USA diskvalifitseeriti hiljem, kuna Antonio Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist. Kuld anti Nigeeriale, hõbe Jamaicale ja pronks algselt neljandaks jäänud Bahamale..
&lt;br style=&quot;clear:both&quot;/&gt;

=== Naised ===

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.23,0'''&lt;br/&gt;[[Dagmar Käsling]]&lt;br/&gt;[[Rita Kühne]]&lt;br/&gt;[[Helga Seidler]]&lt;br/&gt;[[Monika Zehrt]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.25,2'''&lt;br/&gt;[[Mable Fergerson]]&lt;br/&gt;[[Madeline Manning]]&lt;br/&gt;[[Cheryl Toussaint]]&lt;br/&gt;[[Kathy Hammond]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.26,5'''&lt;br/&gt;[[Anette Rückes]]&lt;br/&gt;[[Inge Bödding]]&lt;br/&gt;[[Hildegard Falck]]&lt;br/&gt;[[Rita Wilden]]
|-
|[[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.19,23 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''&lt;br/&gt;[[Doris Maletzki]]&lt;br/&gt;[[Brigitte Rohde]]&lt;br/&gt;[[Ellen Streidt]]&lt;br/&gt;[[Christina Lathan]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,81'''&lt;br/&gt;[[Debra Sapenter]]&lt;br/&gt;[[Sheila Ingram]]&lt;br/&gt;[[Pamela Jiles]]&lt;br/&gt;[[Rosalyn Bryant]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.24,24'''&lt;br/&gt;[[Inta Klimoviča]]&lt;br/&gt;[[Ljudmila Aksjonova]]&lt;br/&gt;[[Natalja Sokolova]]&lt;br/&gt;[[Nadežda Iljina]]
|-
|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.20,2'''&lt;br/&gt;[[Tatjana Prorotšenko]]&lt;br/&gt;[[Tatjana Goištšik]]&lt;br/&gt;[[Nina Zjuskova]]&lt;br/&gt;[[Irina Nazarova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.20,4'''&lt;br/&gt;[[Gabriele Löwe]]&lt;br/&gt;[[Barbara Krug]]&lt;br/&gt;[[Christina Lathan]]&lt;br/&gt;[[Marita Koch]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.27,5'''&lt;br/&gt;[[Linsey MacDonald]]&lt;br/&gt;[[Michelle Probert]]&lt;br/&gt;[[Joslyn Hoyte-Smith]]&lt;br/&gt;[[Janine MacGregor]]
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,29'''&lt;br/&gt;[[Lillie Leatherwood]]&lt;br/&gt;[[Sherri Howard]]&lt;br/&gt;[[Valerie Brisco-Hooks]]&lt;br/&gt;[[Chandra Cheeseborough]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Kanada}}''' '''3.21,21'''&lt;br/&gt;[[Charmaine Crooks]]&lt;br/&gt;[[Jillian Richardson]]&lt;br/&gt;[[Molly Killingbeck]]&lt;br/&gt;[[Marita Payne]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.22,98'''&lt;br/&gt;[[Heike Schulte-Mattler]]&lt;br/&gt;[[Ute Thimm]]&lt;br/&gt;[[Heidi-Elke Gaugel]]&lt;br/&gt;[[Gaby Bußmann]]
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.15,18'''&lt;br/&gt;[[Tatjana Ledovskaja]]&lt;br/&gt;[[Olga Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]]&lt;br/&gt;[[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.15,51'''&lt;br/&gt;[[Denean Howard]]&lt;br/&gt;[[Diane Dixon]]&lt;br/&gt;[[Valerie Brisco-Hooks]]&lt;br/&gt;[[Florence Griffith-Joyner]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.18,29'''&lt;br/&gt;[[Dagmar Neubauer]]&lt;br/&gt;[[Kirsten Emmelmann]]&lt;br/&gt;[[Sabine Busch]]&lt;br/&gt;[[Petra Müller (Leichtathletin)|Petra Müller]]
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] '''[[SRÜ]]''' '''3.20,20'''&lt;br/&gt;[[Jelena Ruzina]]&lt;br/&gt;[[Ljudmila Džigalova]]&lt;br/&gt;[[Olga Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Olga Vladõkina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,92'''&lt;br/&gt;[[Natasha Kaiser]]&lt;br/&gt;[[Gwen Torrence]]&lt;br/&gt;[[Jearl Miles-Clark]]&lt;br/&gt;[[Rochelle Stevens]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.24,23'''&lt;br/&gt;[[Phylis Smith]]&lt;br/&gt;[[Sandra Douglas]]&lt;br/&gt;[[Jennifer Stoute]]&lt;br/&gt;[[Sally Gunnell]]
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,91'''&lt;br/&gt;[[Rochelle Stevens]]&lt;br/&gt;[[Maicel Malone]]&lt;br/&gt;[[Kim Graham]]&lt;br/&gt;[[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.21,04'''&lt;br/&gt;[[Olabisi Afolabi]]&lt;br/&gt;[[Fatima Yusuf]]&lt;br/&gt;[[Charity Opara]]&lt;br/&gt;[[Falilat Ogunkoya]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,14'''&lt;br/&gt;[[Uta Rohländer]]&lt;br/&gt;[[Linda Kisabaka]]&lt;br/&gt;[[Anja Rücker]]&lt;br/&gt;[[Grit Breuer]]
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|- &lt;br/&gt;||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.23,25'''&lt;br/&gt;[[Sandie Richards]]&lt;br/&gt;[[Catherine Scott-Pomales]]&lt;br/&gt;[[Deon Hemmings]]&lt;br/&gt;[[Lorraine Graham]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.23,46'''&lt;br/&gt;[[Julija Sotnikowa]]&lt;br/&gt;[[Svetlana Gontšarenko]]&lt;br/&gt;[[Olga Kotljarova]]&lt;br/&gt;[[Irina Privalowa]]
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.19,01'''&lt;br/&gt;[[DeeDee Trotter]]&lt;br/&gt;[[Monique Henderson]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards]]&lt;br/&gt;[[Monique Hennagan]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.20,16'''&lt;br/&gt;[[Olesja Krasnomovetš]]&lt;br/&gt;[[Natalja Nasarova]]&lt;br/&gt;[[Olesja Sõkina]]&lt;br/&gt;[[Natalja Antjuhh]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.22,00'''&lt;br/&gt;[[Novlene Williams]]&lt;br/&gt;[[Michelle Burgher]]&lt;br/&gt;[[Nadia Davy]]&lt;br/&gt;[[Sandie Richards]]
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,54 '''&lt;br/&gt;[[Mary Wineberg]]&lt;br/&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br/&gt;[[Monique Henderson]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,40 '''&lt;br/&gt;[[Shericka Williams]]&lt;br/&gt;[[Shereefa Lloyd]]&lt;br/&gt;[[Rosemarie Whyte]]&lt;br/&gt;[[Novelene Williams]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.22,68'''&lt;br/&gt;[[Christine Ohuruogu]]&lt;br/&gt;[[Kelly Sotherton]]&lt;br/&gt;[[Marilyn Okoro]]&lt;br/&gt;[[Nicola Sanders]]
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,87'''&lt;br/&gt;[[DeeDee Trotter]]&lt;br/&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br/&gt;[[Francena McCorory]]&lt;br/&gt;[[Sanya Richards-Ross]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,95'''&lt;br/&gt;[[Christine Day]]&lt;br/&gt;[[Rosemarie Whyte]]&lt;br/&gt;[[Shericka Williams]]&lt;br/&gt;[[Novlene Williams-Mills]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Ukraina}}''' '''3.23,57'''&lt;br/&gt;[[Alina Lohvõnenko]]&lt;br/&gt;[[Olha Zemljak]]&lt;br/&gt;[[Hanna Jaroštšuk]]&lt;br/&gt;[[Natalija Põhõda]]
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2016]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.19,06'''&lt;br/&gt;[[Courtney Okolo]]&lt;br&gt;[[Natasha Hastings]]&lt;br&gt;[[Phyllis Francis]]&lt;br&gt;[[Allyson Felix]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,34'''&lt;br/&gt;[[Stephenie Ann McPherson]]&lt;br&gt;[[Anneisha McLaughlin-Whilby]]&lt;br&gt;[[Shericka Jackson]]&lt;br&gt;[[Novlene Williams-Mills]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.25,88'''&lt;br/&gt;[[Eilidh Doyle]]&lt;br&gt;[[Anyika Onuora]]&lt;br&gt;[[Emily Diamond]]&lt;br&gt;[[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,85'''&lt;br/&gt;[[Sydney McLaughlin]]&lt;br&gt;[[Allyson Felix]]&lt;br&gt;[[Dalilah Muhammad]]&lt;br&gt;[[Athing Mu]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.20,53'''&lt;br/&gt;[[Natalia Kaczmarek]]&lt;br&gt;[[Iga Baumgart-Witan]]&lt;br&gt;[[Małgorzata Hołub-Kowalik]]&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.21,24'''&lt;br/&gt;[[Roneisha McGregor]]&lt;br&gt;[[Janieve Russell]]&lt;br&gt;[[Shericka Jackson]]&lt;br&gt;[[Candice McLeod]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.15,27'''&lt;br/&gt;[[Shamier Little]]&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin-Levrone]]&lt;br&gt;[[Gabrielle Thomas]]&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Holland}}''' '''3.19,50'''&lt;br/&gt;[[Lieke Klaver]]&lt;br&gt;[[Cathelijn Peeters]]&lt;br&gt;[[Lisanne de Witte]]&lt;br&gt;[[Femke Bol]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.19,74'''&lt;br/&gt;[[Victoria Ohuruogu]]&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]]&lt;br&gt;[[Amber Anning]]
|}
&lt;/div&gt;
[[ROK|Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas kõik Marion Jonesi tulemused nii üksikaladel (100 m, 200 m ja kaugushüpe), kui ka teatejooksudes (4 × 100 m ja 4 × 400 m) [[doping]]u kasutamise pärast. Medaleid ei ole ümber jagatud.
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot;/&gt;

=== Segateatejooks ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2020]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.09,87'''&lt;br/&gt;[[Karol Zalewski]]&lt;br&gt;[[Natalia Kaczmarek]]&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]&lt;br&gt;[[Kajetan Duszyński]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}''' '''3.10,21'''&lt;br/&gt;[[Lidio Andrés Feliz]]&lt;br&gt;[[Marileidy Paulino]]&lt;br&gt;[[Anabel Medina]]&lt;br&gt;[[Alexander Ogando]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.10,22'''&lt;br/&gt;[[Trevor Stewart]]&lt;br&gt;[[Kendall Ellis]]&lt;br&gt;[[Kaylin Whitney]]&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]]
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 meetrit 2|2024]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Holland}}''' '''3.07,43'''&lt;br/&gt;[[Eugene Omalla]]&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]]&lt;br&gt;[[Isaya Klein Ikkink]]&lt;br&gt;[[Femke Bol]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.07,74'''&lt;br/&gt;[[Vernon Norwood]]&lt;br&gt;[[Shamier Little]]&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]]&lt;br&gt;[[Kaylyn Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.08,01'''&lt;br/&gt;[[Samuel Reardon]]&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]&lt;br&gt;[[Alex Haydock-Wilson]]&lt;br&gt;[[Amber Anning]]
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad==
=== Mehed ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1983 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.00,79'''&lt;br/&gt; [[Sergei Lovatšov]] &lt;br/&gt; [[Aleksandr Troštšilo]] &lt;br/&gt; [[Nikolai Tšernetski]] &lt;br/&gt; [[Viktor Markin]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of Germany.svg|24px]] '''[[Saksa FV]]''' '''3.01,83'''&lt;br/&gt; [[Erwin Skamrahl]] &lt;br/&gt; [[Jörg Vaihinger]] &lt;br/&gt; [[Harald Schmid]] &lt;br/&gt; [[Hartmut Weber]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.03,53'''&lt;br/&gt; [[Ainsley Bennett]] &lt;br/&gt; [[Garry Cook]] &lt;br/&gt; [[Todd Bennett]] &lt;br/&gt; [[Philip Brown]]
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1987 Rooma]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,29'''&lt;br/&gt; [[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]] &lt;br/&gt; [[Roddie Haley]] &lt;br/&gt; [[Antonio McKay]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.58,86'''&lt;br/&gt; [[Derek Redmond]] &lt;br/&gt; [[Kriss Akabusi]] &lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Philip Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Kuuba}}''' '''2.59,16'''&lt;br/&gt; [[Leandro Peñalver]] &lt;br/&gt; [[Augustin Pavo]] &lt;br/&gt; [[Lazaro Martínez]] &lt;br/&gt; [[Roberto Hernández]]
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1991 Tokio]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.57,53'''&lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Derek Redmond]] &lt;br/&gt; [[John Regis]] &lt;br/&gt; [[Kriss Akabusi]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,57'''&lt;br/&gt; [[Andrew Valmon]] &lt;br/&gt; [[Quincy Watts]] &lt;br/&gt; [[Daniel Everett (sportlane)|Daniel Everett]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.00,10'''&lt;br/&gt; [[Patrick O'Connor]] &lt;br/&gt; [[Devon Morris]] &lt;br/&gt; [[Winthrop Graham]] &lt;br/&gt; [[Seymour Fagan]]
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1993 Stuttgart]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.54,29 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''&lt;br/&gt; [[Andrew Valmon]] &lt;br/&gt; [[Quincy Watts]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]] &lt;br/&gt; [[Michael Johnson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Keenia}}''' '''2.59,8'''&lt;br/&gt; [[Kennedy Ochieng]] &lt;br/&gt; [[Simon Kemboi]] &lt;br/&gt; [[Abednego Matilu]] &lt;br/&gt; [[Samson Kitur]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.00,0'''&lt;br/&gt; [[Rico Lieder]] &lt;br/&gt; [[Karsten Just]] &lt;br/&gt; [[Olaf Hense]] &lt;br/&gt; [[Thomas Schönlebe]]
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1995 Göteborg]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,32'''&lt;br/&gt; [[Marlon Ramsey]] &lt;br/&gt; [[Derek Mills]] &lt;br/&gt; [[Harry Reynolds]] &lt;br/&gt; [[Michael Johnson]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,88'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Nigeeria}}''' '''3.03,18'''&lt;br/&gt; [[Udeme Ekpeyong]] &lt;br/&gt; [[Kunle Adejuyigbe]] &lt;br/&gt; [[Jude Monye]] &lt;br/&gt; [[Sunday Bada]]
|-
|[[Meeste 4 × 400 m teatejooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|1997 Ateena]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,47'''&lt;br/&gt; [[Jerome Young]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]] &lt;br/&gt; [[Chris Jones]] &lt;br/&gt; [[Tyree Washington]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''2.56,65'''&lt;br/&gt; [[Iwan Thomas]] &lt;br/&gt; [[Roger Black]] &lt;br/&gt; [[Jamie Baulch]] &lt;br/&gt; [[Mark Richardson]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.56,75'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|1999 Sevilla]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''2.58,91'''&lt;br/&gt; [[Tomasz Czubak]] &lt;br/&gt; [[Robert Mackowiak]] &lt;br/&gt; [[Jacek Bocian]] &lt;br/&gt; [[Piotr Haczek]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,34'''&lt;br/&gt; [[Michael McDonald]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]''' '''3.00,20'''&lt;br/&gt; [[J. Van Oudtshoorn]] &lt;br/&gt; [[Hendrik Mokganyetsi]] &lt;br/&gt; [[Adriaan Botha]] &lt;br/&gt; [[Arnaud Malherbe]]
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2001 Edmonton]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.57,54'''&lt;br/&gt; [[Leonard Byrd]] &lt;br/&gt; [[Antonio Pettigrew]] &lt;br/&gt; [[Derrick Brew]] &lt;br/&gt; [[Angelo Taylor]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.58,19'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Christopher Brown]] &lt;br/&gt; [[Troy McIntosh]] &lt;br/&gt; [[Timothy Munnings]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,39'''&lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Christopher Williams]] &lt;br/&gt; [[Gregory Haughton]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]]
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2003 Pariis]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' '''2.58,96'''&lt;br/&gt; [[Leslie Djhone]] &lt;br/&gt; [[Naman Keïta]] &lt;br/&gt; [[Stéphane Diagana]] &lt;br/&gt; [[Marc Raquil]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.59,60'''&lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Danny McFarlane]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]] &lt;br/&gt; [[Michael Blackwood]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''3.00,53'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Dennis Darling]] &lt;br/&gt; [[Nathaniel McKinney]] &lt;br/&gt; [[Christopher Brown]]
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2005 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.56,91'''&lt;br/&gt; [[Andrew Rock]] &lt;br/&gt; [[Derrick Brew]] &lt;br/&gt; [[Darold Williamson]] &lt;br/&gt; [[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.57,32'''&lt;br/&gt; [[Nathaniel McKinney]] &lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Andrae Williams]] &lt;br/&gt; [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''2.58,07'''&lt;br/&gt; [[Sanjay Ayre]] &lt;br/&gt; [[Brandon Simpson]] &lt;br/&gt; [[Lansford Spence]] &lt;br/&gt; [[Davian Clarke]]
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2007 Osaka]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''2.55,56'''&lt;br/&gt; [[LaShawn Merritt]] &lt;br/&gt; [[Angelo Taylor]] &lt;br/&gt; [[Darold Williamson]] &lt;br/&gt; [[Jeremy Wariner]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Bahama}}''' '''2.59,18'''&lt;br/&gt; [[Avard Moncur]] &lt;br/&gt; [[Michael Mathieu]] &lt;br/&gt; [[Andrae Williams]] &lt;br/&gt; [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Poola}}''' '''3.00,05'''&lt;br/&gt; [[Marek Plawgo]] &lt;br/&gt; [[Daniel Dabrowski]] &lt;br/&gt; [[Marcin Marciniszyn]] &lt;br/&gt; [[Kacper Kozlowski]]
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,86''' &lt;br&gt; [[Angelo Taylor]],&lt;br&gt; [[Jeremy Wariner]],&lt;br&gt; [[Kerron Clement]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.00,53''' &lt;br&gt; [[Conrad Williams]],&lt;br&gt; [[Michael Bingham]],&lt;br&gt; [[Robert Tobin]],&lt;br&gt; [[Martyn Rooney]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''3.00,90''' &lt;br&gt; [[John Steffensen]],&lt;br&gt; [[Ben Offereins]],&lt;br&gt; [[Tristan Thomas]],&lt;br&gt; [[Sean Wroe]]
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.59,31''' &lt;br&gt; [[Greg Nixon]],&lt;br&gt; [[Bershawn Jackson]],&lt;br&gt; [[Angelo Taylor]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|LAV}} '''2.59,87''' &lt;br&gt; [[Shane Victor]],&lt;br&gt; [[Ofentse Mogawane]],&lt;br&gt; [[Willem de Beer]],&lt;br&gt; [[L. J. van Zyl]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.00,10''' &lt;br&gt; [[Allodin Fothergill]],&lt;br&gt; [[Jermaine Gonzales]],&lt;br&gt; [[Riker Hylton]],&lt;br&gt; [[Leford Green]]
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.58,71''' &lt;br&gt; [[David Verburg]],&lt;br&gt; [[Tony McQuay]],&lt;br&gt; [[Arman Hall]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2.59,88''' &lt;br&gt; [[Rusheen McDonald]],&lt;br&gt; [[Edino Steele]],&lt;br&gt; [[Omar Johnson]],&lt;br&gt; [[Javon Francis]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''2.59,90''' &lt;br&gt; [[Maksim Dõldin]],&lt;br&gt; [[Lev Mosin]],&lt;br&gt; [[Sergei Petuhhov]],&lt;br&gt; [[Vladimir Krasnov]]
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,82''' &lt;br&gt; [[David Verburg]],&lt;br&gt; [[Tony McQuay]],&lt;br&gt; [[Bryshon Nellum]],&lt;br&gt; [[LaShawn Merritt]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} '''2.58,20''' &lt;br&gt; [[Renny Quow]],&lt;br&gt; [[Lalonde Gordon]],&lt;br&gt; [[Deon Lendore]],&lt;br&gt; [[Machel Cedenio]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.58,51''' &lt;br&gt; [[Rabah Yousif]],&lt;br&gt; [[Delano Williams]],&lt;br&gt; [[Jarryd Dunn]],&lt;br&gt; [[Martyn Rooney]]
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} '''2.58,12''' &lt;br&gt; [[Jarrin Solomon]],&lt;br&gt;[[Jereem Richards]],&lt;br&gt;[[Machel Cedenio]],&lt;br&gt;[[Lalonde Gordon]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.58,61''' &lt;br&gt; [[Wilbert London III]],&lt;br&gt;[[Gil Roberts]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]],&lt;br&gt;[[Fred Kerley]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.59,00''' &lt;br&gt; [[Matthew Hudson-Smith]],&lt;br&gt;[[Rabah Yousif]],&lt;br&gt;[[Dwayne Cowan]],&lt;br&gt;[[Martyn Rooney]]
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.56,69''' &lt;br&gt; [[Fred Kerley]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]],&lt;br&gt;[[Wilbert London]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2.57,90''' &lt;br&gt; [[Akeem Bloomfield]],&lt;br&gt;[[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Terry Thomas]],&lt;br&gt;[[Demish Gaye]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''2.58,78''' &lt;br&gt; [[Jonathan Sacoor]],&lt;br&gt;[[Robin Vanderbemden]],&lt;br&gt;[[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Kevin Borlée]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.56,17''' &lt;br&gt; [[Elija Godwin]],&lt;br&gt;[[Michael Norman]],&lt;br&gt;[[Bryce Deadmon]],&lt;br&gt;[[Champion Allison]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''2,58,58''' &lt;br&gt; [[Akeem Bloomfield]],&lt;br&gt;[[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Jevaughn Powell]],&lt;br&gt;[[Christopher Taylor]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''3.58,72''' &lt;br&gt; [[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Julien Watrin]],&lt;br&gt;[[Alexander Doom]],&lt;br&gt;[[Kevin Borlée]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,31''' &lt;br&gt; [[Quincy Hall]],&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Justin Robinson]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''2.58,45''' &lt;br&gt; [[Ludvy Vaillant]],&lt;br&gt;[[Gilles Biron]],&lt;br&gt;[[David Sombé]],&lt;br&gt;[[Téo Andant]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.58,71''' &lt;br&gt; [[Alex Haydock-Wilson]],&lt;br&gt;[[Charlie Dobson]],&lt;br&gt;[[Lewis Davey]],&lt;br&gt;[[Rio Mitcham]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Botswana}} '''2.57,76''' &lt;br&gt; [[Lee Eppie]],&lt;br&gt;[[Letsile Tebogo]],&lt;br&gt;[[Bayapo Ndori]],&lt;br&gt;[[Collen Kebinatshipi]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''2.57,83''' &lt;br&gt; [[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Jacory Patterson]],&lt;br&gt;[[Khaleb McRae]],&lt;br&gt;[[Rai Benjamin]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''2.57,83''' &lt;br&gt; [[Lythe Pillay]],&lt;br&gt;[[Udeme Okon]],&lt;br&gt;[[Wayde van Niekerk]],&lt;br&gt;[[Zakithi Nene]]
|}
&lt;/div&gt;
1999. aasta MM-i finaali võitis algselt [[USA]] võistkond ([[Jerome Davis]], [[Antonio Pettigrew]], [[Angelo Taylor]], [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,45, kuid nende tulemus tühistati hiljem, kui Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist.
&lt;br style=&quot;clear:both&quot;/&gt;

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1983 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.19,73'''&lt;br/&gt; [[Kerstin Walther]] &lt;br/&gt; [[Sabine Busch]] &lt;br/&gt; [[Marita Koch]] &lt;br/&gt; [[Dagmar Neubauer]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|25px]] '''[[Tšehhoslovakkia]]''' '''3.20,32'''&lt;br/&gt; [[Tatána Kocembová]] &lt;br/&gt; [[Milena Matejkovicova-Strnadova|Milena Matejkovicova]] &lt;br/&gt; [[Zuzana Moravcikova]] &lt;br/&gt; [[Jarmila Kratochvílová]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.21,16'''&lt;br/&gt; [[Jelena Didilenko-Korban|Jelena Didilenko]] &lt;br/&gt; [[Marina Ivanova-Harlamova|Marina Ivanowa]] &lt;br/&gt; [[Irina Baskakova]] &lt;br/&gt; [[Maria Kultšunova-Pinigina]]
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1987 Rooma]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''3.18,63'''&lt;br/&gt; [[Dagmar Neubauer]] &lt;br/&gt; [[Kirsten Emmelmann]] &lt;br/&gt; [[Petra Müller (Leichtathletin)|Petra Müller]] &lt;br/&gt; [[Sabine Busch]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.19,50'''&lt;br/&gt; [[Aelita Jurtšenko,]] &lt;br/&gt; [[Olga Nasarova]] &lt;br/&gt; [[Maria Kultšunova-Pinigina]] &lt;br/&gt; [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.21,04'''&lt;br/&gt; [[Diane Dixon]] &lt;br/&gt; [[Denaen Howard-Hill]] &lt;br/&gt; [[Valerie Brisco-Hooks]] &lt;br/&gt; [[Lillie Leatherwood]]
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1991 Tokio]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''3.18,43'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Ledovskaja]] &lt;br/&gt; [[Ljudmila Džigalova]] &lt;br/&gt; [[Olga Nasarova]] &lt;br/&gt; [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.20,15'''&lt;br/&gt; [[Rochelle Stevens]] &lt;br/&gt; [[Diane Dixon]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]] &lt;br/&gt; [[Lillie Leatherwood]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,25'''&lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Katrin Krabbe]] &lt;br/&gt; [[Christine Wachtel]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1993 Stuttgart]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.16,71'''&lt;br/&gt; [[Gwen Torrence]] &lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Natasha Kaiser-Brown]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.18,38'''&lt;br/&gt; [[Jelena Ruzina]] &lt;br/&gt; [[Tatjana Aleksejeva]] &lt;br/&gt; [[Margarita Khromova-Ponomarjova]] &lt;br/&gt; [[Irina Privalova]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.23,41'''&lt;br/&gt; [[Linda Keough]] &lt;br/&gt; [[Phylis Smith]] &lt;br/&gt; [[Tracy Goddard]] &lt;br/&gt; [[Sally Gunnell]]
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1995 Göteborg]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,39'''&lt;br/&gt; [[Kim Graham]] &lt;br/&gt; [[Rochelle Stevens]] &lt;br/&gt; [[Camara Jones]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.23,98'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Tšebõkina]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Gontšarenko]] &lt;br/&gt; [[Julia Sotnikova]] &lt;br/&gt; [[Jelena Andrejeva]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Austraalia}}''' '''3.25,88'''&lt;br/&gt; [[Lee Naylor (Leichtathletin)|Lee Naylor]] &lt;br/&gt; [[Renée Poetschka]] &lt;br/&gt; [[Melinda Gainsford-Taylor]] &lt;br/&gt; [[Cathy Freeman]]
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1997 Ateena]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.20,92'''&lt;br/&gt; [[Anke Feller]] &lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Anja Rücker]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.21,03'''&lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Kim Graham]] &lt;br/&gt; [[Kim Batten]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.21,30'''&lt;br/&gt; [[Inez Turner]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Graham]] &lt;br/&gt; [[Deon Hemmings]] &lt;br/&gt; [[Sandie Richards]]
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|1999 Sevilla]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.21,98'''&lt;br/&gt; [[Tatjana Tšebõkina]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Gontšarenko]] &lt;br/&gt; [[Olga Kotljarova]] &lt;br/&gt; [[Natalja Nasarova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.22,09'''&lt;br/&gt; [[Suziann Reid]] &lt;br/&gt; [[Maicel Malone-Wallace]] &lt;br/&gt; [[Michele Collins]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.22,43'''&lt;br/&gt; [[Anke Feller]] &lt;br/&gt; [[Uta Rohländer]] &lt;br/&gt; [[Anja Rücker]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2001 Edmonton]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.20,65'''&lt;br/&gt; [[Sandie Richards]] &lt;br/&gt; [[Catherine Scott]] &lt;br/&gt; [[Debbie-Ann Parris]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' '''3.21,97'''&lt;br/&gt; [[Florence Ekpo-Umoh]] &lt;br/&gt; [[Shanta Ghosh]] &lt;br/&gt; [[Claudia Marx]] &lt;br/&gt; [[Grit Breuer]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.24,92'''&lt;br/&gt; [[Irina Josihina]] &lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina|Julija Nossova]] &lt;br/&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]] &lt;br/&gt; [[Olesja Zõkina]]
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2003 Pariis]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' 3'''.22,63'''&lt;br/&gt; [[Me'Lisa Barber]] &lt;br/&gt; [[Demetria Washington]] &lt;br/&gt; [[Jearl Miles-Clark]] &lt;br/&gt; [[Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.22,91'''&lt;br/&gt; [[Olesja Zõkina]] &lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina]] &lt;br/&gt; [[Anastassija Kapatšinkaja]] &lt;br/&gt; [[Natalja Nasarova]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.22,92'''&lt;br/&gt; [[Sandie Richards]] &lt;br/&gt; [[Allison Beckford]] &lt;br/&gt; [[Ronetta Smith]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2005 Helsingi]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|Venemaa}}''' '''3.20,95'''&lt;br/&gt; [[Julija Petšonkina]] &lt;br/&gt; [[Olesja Krasnomovets]] &lt;br/&gt; [[Natalja Antjuhh]] &lt;br/&gt; [[Svetlana Pospelova]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.23,29'''&lt;br/&gt; [[Shericka Williams]] &lt;br/&gt; [[Novlene Williams]] &lt;br/&gt; [[Ronetta Smith]] &lt;br/&gt; [[Lorraine Fenton]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.24,44'''&lt;br/&gt; [[Lee McConnell]] &lt;br/&gt; [[Donna Fraser]] &lt;br/&gt; [[Nicola Sanders]] &lt;br/&gt; [[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|2007 Osaka]]||bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|'''{{PisiLipp|USA}}''' '''3.18,55'''&lt;br/&gt; [[DeeDee Trotter|DeeDee Trotter]] &lt;br/&gt; [[Allyson Felix|Allyson Felix]] &lt;br/&gt; [[Mary Wineberg|Mary Wineberg]] &lt;br/&gt; [[Sanya Richards|Sanya Richards]]||bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|'''{{PisiLipp|Jamaica}}''' '''3.19,73'''&lt;br/&gt; [[Shericka Williams]] &lt;br/&gt; [[Shereefa Lloyd]] &lt;br/&gt; [[Davita Prendagast]] &lt;br/&gt; [[Novlene Williams]]||bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' '''3.20,04'''&lt;br/&gt; [[Christine Ohuruogu]] &lt;br/&gt; [[Marilyn Okoro]] &lt;br/&gt; [[Lee McConnell]] &lt;br/&gt; [[Nicola Sanders]]
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.17,83''' &lt;br&gt; [[Debbie Dunn]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Lashinda Demus]],&lt;br&gt; [[Sanya Richards]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.21,15''' &lt;br&gt; [[Rosemarie Whyte]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]],&lt;br&gt; [[Shereefa Lloyd]],&lt;br&gt; [[Shericka Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.21,64''' &lt;br&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]],&lt;br&gt; [[Tatjana Firova]],&lt;br&gt; [[Ljudmila Litvinova]],&lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]]
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.18,09''' &lt;br&gt; [[Sanya Richards-Ross]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Jessica Beard]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.18,71''' &lt;br&gt; [[Rosemarie Whyte]],&lt;br&gt; [[Davita Prendergast]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]],&lt;br&gt; [[Shericka Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.19,36''' &lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]],&lt;br&gt; [[Natalja Antjuhh]],&lt;br&gt; [[Ljudmila Litvinova]],&lt;br&gt; [[Anastassija Kapatšinskaja]]
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''3.20,19''' &lt;br&gt; [[Julija Guštšina]],&lt;br&gt; [[Tatjana Firova]],&lt;br&gt; [[Ksenija Rõžova]],&lt;br&gt; [[Antonina Krivošapka]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.20,41''' &lt;br&gt; [[Jessica Beard]],&lt;br&gt; [[Natasha Hastings]],&lt;br&gt; [[Ashley Spencer]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.22,61''' &lt;br&gt; [[Eilidh Child]],&lt;br&gt; [[Shana Cox]],&lt;br&gt; [[Margaret Adeoye]],&lt;br&gt; [[Christine Ohuruogu]]
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.19,13''' &lt;br&gt; [[Christine Day]],&lt;br&gt; [[Shericka Jackson]],&lt;br&gt; [[Stephenie Ann McPherson]],&lt;br&gt; [[Novlene Williams-Mills]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.19,44''' &lt;br&gt; [[Sanya Richards-Ross]],&lt;br&gt; [[Natasha Hastings]],&lt;br&gt; [[Allyson Felix]],&lt;br&gt; [[Francena McCorory]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.23,62''' &lt;br&gt; [[Christine Ohuruogu]],&lt;br&gt; [[Anyika Onuora]],&lt;br&gt; [[Eilidh Child]],&lt;br&gt; [[Seren Bundy-Davies]]
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.19,02''' &lt;br&gt; [[Quanera Hayes]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Shakima Wimbley]],&lt;br&gt;[[Phyllis Francis]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.25,00''' &lt;br&gt; [[Zoey Clark]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Eilidh Doyle]],&lt;br&gt;[[Emily Diamond]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Poola}} '''3.25,41''' &lt;br&gt; [[Małgorzata Hołub]],&lt;br&gt;[[Iga Baumgart]],&lt;br&gt;[[Aleksandra Gaworska]],&lt;br&gt;[[Justyna Święty]]
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.18,92''' &lt;br&gt; [[Phyllis Francis]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin]],&lt;br&gt;[[Dalilah Muhammad]],&lt;br&gt;[[Wadeline Jonathas]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Poola}} '''3.21,89''' &lt;br&gt; [[Iga Baumgart-Witan]],&lt;br&gt;[[Patrycja Wyciszkiewicz]],&lt;br&gt;[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],&lt;br&gt;[[Justyna Święty-Ersetic]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.23,02''' &lt;br&gt; [[Zoey Clark]],&lt;br&gt;[[Jodie Williams]],&lt;br&gt;[[Emily Diamond]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.17,79''' &lt;br&gt; [[Talitha Diggs]],&lt;br&gt;[[Abby Steiner]],&lt;br&gt;[[Britton Wilson]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.20,78''' &lt;br&gt; [[Candice McLeod]],&lt;br&gt;[[Janieve Russell]],&lt;br&gt;[[Stephenie Ann McPherson]],&lt;br&gt;[[Charokee Young]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.22,64''' &lt;br&gt; [[Victoria Ohuruogu]],&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]],&lt;br&gt;[[Jessie Knight]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.20,72''' &lt;br&gt; [[Eveline Saalberg]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Cathelijn Peeters]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.20,88''' &lt;br&gt; [[Candice McLeod]],&lt;br&gt;[[Janieve Russell]],&lt;br&gt;[[Nickisha Pryce]],&lt;br&gt;[[Stacey Ann Williams]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.21,04''' &lt;br&gt; [[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Amber Anning]],&lt;br&gt;[[Ama Pipi]],&lt;br&gt;[[Nicole Yeargin]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.16,61''' &lt;br&gt; [[Isabella Whittaker]],&lt;br&gt;[[Lynna Irby-Jackson]],&lt;br&gt;[[Aaliyah Butler]],&lt;br&gt;[[Sydney McLaughlin-Levrone]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.19,25''' &lt;br&gt; [[Dejanea Oakley]],&lt;br&gt;[[Stacey-Ann Williams]],&lt;br&gt;[[Andrenette Knight]],&lt;br&gt;[[Nickisha Pryce]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.20,18''' &lt;br&gt; [[Eveline Saalberg]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Lisanne de Witte]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|}

=== Segateatejooks ===
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.09,34''' &lt;br&gt; [[Wilbert London]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Courtney Okolo]],&lt;br&gt;[[Michael Cherry]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Jamaica}} '''3.11,78''' &lt;br&gt; [[Nathon Allen]],&lt;br&gt;[[Roneisha McGregor]],&lt;br&gt;[[Tiffany James]],&lt;br&gt;[[Javon Francis]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Bahrein}} '''3.11,82''' &lt;br&gt; [[Musa Isah]],&lt;br&gt;[[Aminat Yusuf Jamal]],&lt;br&gt;[[Salwa Eid Naser]],&lt;br&gt;[[Abbas Abubakar Abbas]]
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2022 Eugene]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} '''3.09,82''' &lt;br&gt; [[Lidio Andrés Feliz]],&lt;br&gt;[[Marileidy Paulino]],&lt;br&gt;[[Alexander Ogando]],&lt;br&gt;[[Fiordaliza Cofil]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.09,90''' &lt;br&gt; [[Liemarvin Bonevacia]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Tony van Diepen]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.10,16''' &lt;br&gt; [[Elija Godwin]],&lt;br&gt;[[Allyson Felix]],&lt;br&gt;[[Vernon Norwood]],&lt;br&gt;[[Kennedy Simon]]
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.08,80''' &lt;br&gt; [[Justin Robinson]],&lt;br&gt;[[Rosey Effiong]],&lt;br&gt;[[Matthew Boling]],&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''3.11,06''' &lt;br&gt; [[Lewis Davey]],&lt;br&gt;[[Laviai Nielsen]],&lt;br&gt;[[Rio Mitcham]],&lt;br&gt;[[Yemi Mary John]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''3.11,98''' &lt;br&gt; [[Matěj Krsek]],&lt;br&gt;[[Tereza Petržilková]],&lt;br&gt;[[Patrik Šorm]],&lt;br&gt;[[Lada Vondrová]]
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 meetri teatejooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|{{Riigi ikoon|USA}} '''3.08,80''' &lt;br&gt; [[Bryce Deadmon]],&lt;br&gt;[[Lynna Irby-Jackson]],&lt;br&gt;[[Jenoah McKiver]],&lt;br&gt;[[Alexis Holmes]]
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|{{Riigi ikoon|Holland}} '''3.09,96''' &lt;br&gt; [[Eugene Omalla]],&lt;br&gt;[[Lieke Klaver]],&lt;br&gt;[[Jonas Phijffers]],&lt;br&gt;[[Femke Bol]]
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|{{Riigi ikoon|Belgia}} '''3.10,61''' &lt;br&gt; [[Dylan Borlée]],&lt;br&gt;[[Imke Vervaet]],&lt;br&gt;[[Alexander Doom]],&lt;br&gt;[[Helena Ponette]]
|}

== Rekordid ==
=== Mehed ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''2.54,29'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[Stuttgart]]
|[[22. august]] [[1998]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''3.01,51'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Amere Lattin]], [[Obi Igbokwe]], [[Jermaine Holt]], [[Kahmari Montgomery]]
|[[Clemson]]
|[[9. veebruar]] [[2019]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot;&gt;[https://www.ekjl.ee/statistika/rekordid/eesti-rekordid/ Eesti rekordid – Eesti Kergejõustikuliit]&lt;/ref&gt;
|'''3.06,07'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Rivar Tipp]], [[Marek Niit]], [[Rauno Künnapuu]], [[Rasmus Mägi]]
|[[Iraklion]]
|[[21. juuni]] [[2015]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''2.54,43'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Christopher Bailey]], [[Vernon Norwood]], [[Bryce Deadmon]], [[Rai Benjamin]]
|[[Pariis]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''2.54,29'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]
|[[Stuttgart]]
|[[22. august]] [[1993]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''2.58,22'''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis]], [[Roger Black]]
|[[Split]]
|[[1. september]] [[1990]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''2.54,47'''
|{{PisiLipp|Botswana}}
|[[Lee Eppie]], [[Letsile Tebogo]], [[Bayapo Ndori]], [[Collen Kebinatshipi]]
|[[Gaborone]]
|[[3. mai]] [[2026]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''2.58,33'''
|{{PisiLipp|Jaapan}}
|[[Yuki Joseph Nakajima]], [[Kaito Kawabata]], [[Fuga Sato]], [[Kentaro Sato]]
|[[Pariis]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''2.55,20'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Luke van Ratingen]], [[Reece Holder]], [[Tom Reynolds]], [[Aidan Murphy]]
|[[Gaborone]]
|[[3. mai]] [[2026]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''2:55.83'''
|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|[[Alex Haydock-Wilson]], [[Matthew Hudson-Smith]], [[Lewis Davey]], [[Charlie Dobson]]
|[[Atlanta]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi mere regioon|Kariibi]] rekord
|'''2.54,20'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Jerome Young]], [[Antonio Pettigrew]], [[Tyree Washington]], [[Michael Johnson]]
|[[Uniondale]]
|[[22. juuli]] [[1998]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''2.58,56 '''
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[de Araújo Eronilde]], [[da Silva Cleverson]], [[dos Santos Sérgio]], [[Parrela Sanderlei Claro]]
|[[Winnipeg]]
|[[30. juuli]] [[1999]]
|}

=== Naised ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''3.23,37'''
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Julija Guštšina]], [[Olga Kotljarova]], [[Olga Zaitseva (kergejõustiklane)|Olga Zaitseva]], [[Olesja Krasnomovets]]
|[[Glasgow]]
|[[28. jaanuar]] [[2006]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot; /&gt;
|'''3.36,82'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Jekaterina Duman]], [[Kristi Kiirats]], [[Egle Uljas]], [[Maris Mägi]]
|[[Odense]]
|[[24. juuni]] [[2007]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.16,71'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Isabella Whittaker]], [[Lynna Irby-Jackson]], [[Aaliyah Butler]], [[Sydney McLaughlin-Levrone]]
|[[Tokyo]]
|[[21. september]] [[2025]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.16,87'''
|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] [[Saksa DV]]
|[[Kirsten Siemon-Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Schersing]], [[Marita Koch]]
|[[Stuttgart]]
|[[31. august]] [[1986]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''3.21,04'''
|{{PisiLipp|Nigeeria}}
|[[Olabisi Afolabi]], [[Fatima Yusuf]], [[Charity Opara]], [[Falilat Ogunkoya]]
|[[Atlanta]]
|[[3. august]] [[1996]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''3.24,28'''
|{{PisiLipp|Hiina}}
|[[Xiaohong An]], [[Xiaoyun Bai]], [[Chunying Cao]], [[Yuqin Ma]]
|[[Peking]]
|[[13. september]] [[1993]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''3.23,81'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Nova Peris]], [[Tamsyn Lewis]], [[Melinda Gainsford-Taylor]], [[Cathy Freeman]]
|[[Sydney]]
|[[30. september]] [[2000]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''3.15,17'''
|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]]
|[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nasarova]], [[Marija Kultšunova-Pinigina|Marija Kultšunova]], [[Olga Vladõkina-Brõzkina|Olga Vladõkina]]
|[[Seoul]]
|[[1. oktoober]] [[1988]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''3.15,27'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Shamier Little]], [[Sydney McLaughlin-Levrone]], [[Gabrielle Thomas]], [[Alexis Holmes]]
|[[Pariis]]
|[[10. august]] [[2024]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|''' 3.26,68'''
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[Geisa Aparecida Coutinho]], [[Bárbara de Oliveira]], [[Joelma Sousa]], [[Jailma de Lima]]
|[[São Paulo]]
|[[7. august]] [[2011]]
|}

=== Segateatejooks ===

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Riik
! Sportlased
! Koht
! Aeg
|-
|'''Maailmarekord'''
|'''3.07,41'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[Pariis]]
|[[2. august]] [[2024]]
|-
|'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''' &lt;ref name=&quot;eesti&quot; /&gt;
|'''3.19,47'''
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Lukas Lessel]], [[Viola Hambidge]], [[Rasmus Mägi]], [[Marielle Kleemeier]]
|[[Chorzów]]
|[[22. juuni]] [[2023]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängud]]e rekord
|'''3.07,41'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[Pariis]]
|[[2. august]] [[2024]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.08,80'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Justin Robinson]], [[Rosey Effiong]], [[Matthew Boling]], [[Alexis Holmes]]
|[[Budapest]]
|[[19. august]] [[2023]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''3.09,92'''
|{{PisiLipp|Iirimaa}}
|[[Chris O'Donnell]], [[Rhasidat Adeleke]], [[Thomas Barr]], [[Sharlene Mawdsley]]
|[[Rooma]]
|[[7. juuni]] [[2024]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''3.11,16'''
|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|[[Gardeo Isaacs]], [[Miranda Coetzee]], [[Leendert Koekemoer]], [[Zenéy van der Walt]]
|[[Tokyo]]
|[[13. september]] [[2025]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''3.11,82'''
|{{PisiLipp|Bahrein}}
|[[Musa Isah]], [[Aminat Yusuf Jamal]], [[Salwa Eid Naser]], [[Abbas Abubakar Abbas]]
|[[Doha]]
|[[29. september]] [[2019]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''3.12,20'''
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Luke van Ratingen]], [[Ellie Beer]], [[Terrell Thorne]], [[Carla Bull]]
|[[Guangzhou]]
|[[11. mai]] [[2025]]
|-
|'''[[Euroopa]]''' rekord
|'''3.07,43'''
|{{PisiLipp|Holland}}
|[[Eugene Omalla]], [[Lieke Klaver]], [[Isaya Klein Ikkink]], [[Femke Bol]]
|[[Pariis]]
|[[3. august]] [[2024]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''3.07,41'''
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vernon Norwood]], [[Shamier Little]], [[Bryce Deadmon]], [[Kaylyn Brown]]
|[[Pariis]]
|[[2. august]] [[2024]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|''' 3.14,42'''
|{{PisiLipp|Colombia}}
|[[Nicolás Salinas]], [[Lina Licona]], [[Daniel Balanta]], [[Evelis Aguilar]]
|[[Bogotá]]
|[[5. aprill]] [[2025]]
|}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html Meeste 4 × 400 m teatejooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html Naiste 4 × 400 m teatejooksu kõigi aegade edetabel]
*Meeste 4 × 400 m teatejooksu edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2007/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2006/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2005/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2004/gender=M/discipline=4X4/legal=Y/index.htmx 2004]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2003/gender=M/discipline=4X4/legal=A/index.html 2003]
*Naiste 4 × 400 m teatejooksu edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2007/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2007]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2006/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2006]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2005/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2005]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2004/gender=W/discipline=4X4/legal=Y/index.htmx 2004]-[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=2003/gender=W/discipline=4X4/legal=A/index.html 2003]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>kif1hgpskip0sukbqnrraxt0igife8y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jalgpallurite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9804</id>
    <revision>
      <id>7189153</id>
      <parentid>7188238</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:43:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* R */</comment>
      <origin>7189153</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76897" sha1="n5r51pdwvj5azq90t28dqwpr38dxozb" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Javier Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Patrick Beach]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
  [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Nuno da Costa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Deroy Duarte]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rudi Garcia]]
- [[Rubén García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Derlis González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Toomas Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Jarell Quansah]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
–  [[Alexis Saelemaekers]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>n5r51pdwvj5azq90t28dqwpr38dxozb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Geoinfosüsteem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12870</id>
    <revision>
      <id>7188937</id>
      <parentid>7128628</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:06:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* GIS-i tehnikad ja tehnoloogiad */</comment>
      <origin>7188937</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16821" sha1="d6xptyugpwy9uodrgffaojgpct1l1yt" xml:space="preserve">'''Geoinfosüsteem''' (lühendatult '''GIS''') ehk '''kohateabesüsteem''' on [[Automaat|automatiseeritud]] [[Infosüsteem|süsteem]] [[ruum]]iliste [[andmed|andmete]] kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, [[infootsing|päringute teostamiseks]], [[andmeanalüüs|analüüsiks]] ja esituseks. '''Geoinfosüsteemid''' hõlmavad [[kartograafia]]t, statistilist analüüsi ja [[andmebaas]]ide tehnoloogiat.

==Ajalugu==
Esimeseks geograafilise meetodi kasutamiseks võib pidada 1854. aastal [[John Snow]] koostatud [[Kaart (kartograafia)|kaart]]i, kus kujutati [[koolera]]puhangut [[London]]is. Konkreetsete haigusjuhtude esitamiseks kasutas John Snow punkte.&lt;ref name=&quot;cHs2z&quot; /&gt; Tema uurimus koolera leviku kohta viis haigusallikani, milleks osutus haiguskolde keskmes asuv nakatanud veepump ([[Broad Street (London)|Broad Street]]i veepump, mille käepideme Snow haiguspuhangu lõpetamiseks eemaldas). John Snow' kaart oli unikaalne, kuna esimest korda ei kasutatud kartograafiat üksnes geograafiliste [[fenomen]]ide kujutamiseks, vaid ka analüüsiks.

[[Pilt:Snow-cholera-map.jpg|pisi|[[E. W. Gilbert]]i versioon (1958) John Snow 1855. aasta Soho koolerapuhangu kaardist, mis kujutas koolerajuhtude klastreid Londoni 1854. aasta epideemia ajal]]

20. sajandi algul arenes [[fototsinkograafia]], mis lubas kaardi jagada kihtideks. Näiteks üks kiht kujutaks [[vegetatsioon]]i ja teine vetevõrku. See oli eriti kasulik [[samakõrgusjoon]]te trükkimisel, kuna nende joonestamine oli töömahukas protsess. Nende eraldi kihil asetsemine võimaldas joonestajal nendega tegeleda, ilma et teised kihid teda segaksid. Algselt kasutati joonestamisel klaasplaate, hiljem mindi üle plastikust filmile, mis oli kergem, hõivas vähem laoruumi ning polnud nii habras. Pärast kõigi kihtide valmimist kombineeriti need kokku üheks pildiks. [[Värvitrükk|Värvitrüki]] tulekuga ei loobutud eraldi kihtide ideest, igale värvile loodi printimiseks eraldi plaat. Kuigi kihtide kasutamine kujunes kaasaegse GIS-i tüüpiliseks põhijooneks, ei peeta just kirjeldatud fotograafilist protsessi geograafiliseks infosüsteemiks – kaardid on kõigest kujutised, millega pole seotud mingid andmebaasid.

Aastal 1960 arendati [[Kanada]] pealinnas [[Ottawa]]s rahvusliku Metsanduse ja Maaelu Arendamise Osakonna poolt maailma esimene operatsiooniline GIS. [[Roger Tomlison]]i väljatöötatud geoinfosüsteemi nimetati [[CGIS]] (''Canada Geographic Information System'') ning seda kasutati CLI (''Canada Land Inventory'') jaoks kogutud andmete säilitamaks, analüüsiks ja manipuleerimiseks. Kaardistades informatsiooni muldade, põllumajanduse, [[rekreatsioon]]i, looduse, vete, metsanduse ja maakasutuse kohta, [[mõõtkava]]s 1:50 000, oli eesmärgiks hinnata Kanada maapiirkondade võimekust. Analüüsi võimaldamiseks lisati ka hindamise klassifikatsiooni faktor. Tomlisoni tuntakse seetõttu kui &quot;GIS-i isa&quot;.&lt;ref name=&quot;urisa&quot; /&gt; CGIS kestis kuni 1990. aastateni ning selle aja jooksul koostati Kanadas suur digitaalne maaressursside andmebaas. CGIS polnud kunagi saadaval kommertskasutuseks.

1964. aastal moodustas [[Howard T. Fisher]] [[Harvard]]i disaini doktorikoolis (''Harvard Graduate School of Design'') LCGSA (''the Laboratory for Computer Graphics and Spatial Analysis''), kus arendati olulisi ruumiliste andmetega seotud teoreetilisi kontseptsioone. Lisaks levitati 1970. aastatel mitmeid tarkvarakoode ja -süsteeme, näiteks &quot;[[SYMAP]]&quot;, &quot;[[GRID]]&quot; ja &quot;[[ODYSSEY]]&quot;. Need olid aluseks edasistele kaubanduslikele arengutele kogu maailma ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete vahel.&lt;ref name=&quot;Lovison&quot; /&gt;

1980. aastate alguses [[M&amp;S Computing]] (hiljem [[Intergraph]]) koos [[Bentley Systems, Incorporated]]iga lõid [[CAD]]-i (''computer-aided design'') platvormi. [[ESRI]] (''Environmental Systems Research Institute''), [[CARIS]] (''Computer Aided Resource Information System'') ja [[ERDAS]] kerkisid esile kui GIS-i tarkvara kaubanduslikud edasimüüjad. Seejuures hõlmates edukalt mitmeid GIS-i põhijooni. Esimese põlvkonna lähenemine (ruumilise ja atribuutide informatsiooni eraldamine) kombineeriti teise põlvkonna lähenemisega (organiseerida atribuutide andmed andmebaaside struktuuridesse). 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses algas paralleelselt kahe avaliku domeenisüsteemi areng.&lt;ref name=&quot;osgeo&quot; /&gt;

Aastal 1977 algas Colorados Fort Collinsis WELUTi (''Western Energy and Land Use Team'') ja USA Kala ning Looduse Teenistuse (''Fish and Wildlife Service'') patronaaži all projekt [[MOSS]] (''The Map Overlay and Statistical System''). [[GRASS|GRASS GIS]] avalikustati aastal 1982 Champaignis, [[Illinois]]is [[USA]] sõjaväe inseneride haru USA-CERL (''US Army Corps of Engineering Research Laboratory'') poolt, et vastata USA sõjaväe maahalduse ja keskkonna planeerimise tarkvara vajadusele.

1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel kannustas GIS-i kasutamine [[UNIX]]-i tööjaamades ning ka personaalarvutite levik tegevusala kasvu. 20. sajandi lõpuks oli paljude süsteemide kiire kasv stabiliseerunud ning standardiseerunud suhteliselt vähestele platvormidele. Kasutatakse aina enam võimalust vaadata GIS-i andmeid internetist. Operatsioonisüsteemides liigub kasvav number tasuta GIS-i pakette, mida saab kohandada vastavalt spetsiifilisele ülesandele. Pidevalt suureneb ruumiliste andmete ja kaardirakenduste hulk, mis on saadaval veebikeskkonna kaudu.&lt;ref name=&quot;Fu&quot; /&gt;

==GIS-i tehnikad ja tehnoloogiad==
Nüüdisaegsed GIS-i tehnoloogiad kasutavad [[digitaalne|digitaalset]] informatsiooni, mille saamiseks kasutatakse mitmeid digiteeritud andmete loomise [[meetod]]eid. Kõige tavalisem andmeloome meetod on digiteerimine, kus paberkandjal olev kaart või uuringu plaan muudetakse [[raalprojekteerimine|raalprojekteerimise]] (CAD) programmi ja georefereerimise võimalusi kasutades digitaalseks. [[Ortofoto]]de kerge kättesaadavuse tõttu on peamiseks geograafiliste andmete kogumise viisiks saamas vertikaalseire (seire ülevalt alla).

===Eri allikatest pärit informatsiooni sidumine===
GIS kasutab kogu ülejäänud informatsiooni asukohtade võtmeindeksi muutujana [[aegruum]]i asukohta. Just nagu suhteline andmebaas, mis sisaldab teksti või arve, on võimeline end tavaliste võtmeindeksite muutujate kaudu siduma paljude tabelitega, saab GIS-i kasutades asukoha kui võtmeindeksi muutujaga siduda muidu seosetut informatsiooni. Võtmeks on asukoht ja/või ulatus aegruumis.

Igale muutujale, mida saab ruumis lokaliseerida (aina enam saab seda teha alaliselt), saab GIS-i kasutades viidata. Asukohad [[Maa (planeet)|Maa]] aegruumis võivad olla salvestatud kuupäevade / esinemise kellaaegade või x-, y- ja z-koordinaatidena, mis esitavad vastavalt pikkuskraadi, laiuskraadi ja kõrgust. GIS-i koordinaadid võivad esindada viiteid teistele [[kvantitatiivne|kvantitatiivsetele]] süsteemidele (näiteks maantee miilimärk, hoone aadress, [[geodeet|geodeedi]] mõõtemärk, ristmik jne). Kuid alalise ruumilise andmestiku salvestamiseks kasutatud ühikud varieeruvad laialdaselt (isegi kasutades täpselt samu andmeid). Kõik Maa aegruumi asukohad ja ulatuse viited peaksid ideaalsel juhul olema seotud üksteisega ning ka &quot;tõelise&quot; füüsilise asukohaga või ulatusega aegruumis.

Olles seotud täpse ruumilise informatsiooniga, on võimalik uskumatult suure mitmekesisusega reaalse maailma ja projekteeritud mineviku või tuleviku andmeid analüüsida, tõlgendada ja esitada, edendamaks haridust ning hõlbustamaks otsuste tegemist.&lt;ref name=&quot;Cowen&quot; /&gt; Tänu neile GIS-i peamistele omadustele on hakatud looma uusi teaduslikke uurimusi käitumise ja mustrite kohta, kasutades seejuures informatsiooni, mida varem peeti omavahel seosetuks.

===GIS-i ebatäpsus===
GIS-i täpsus sõltub algandmetest ning sellest, kuidas see on vastavatele andmetele viitamiseks kodeeritud. Geodeetidel on asukoha positsioneerimiseks [[GPS]]i kasutades õnnestunud pakkuda kõrgel tasemel asukohatäpsust.&lt;ref name=&quot;fgdc&quot; /&gt; Võimsad arvutid, veebitehnoloogiad, suure resolutsiooniga digitaalsed reljeefikaardid ja aerofotod &lt;ref name=&quot;njgin&quot; /&gt; on muutmas GIS-i kvaliteeti, kasulikkust ja ootusi (GIS peaks ühiskonda kõrgel tasemel teenima). Sellest hoolimata on olemas ka teistsugused andmeallikad, millel on samuti GIS-i üldisele täpsusele suur mõju. Nendeks on näiteks paberkaardid, mida ei peeta soovitud täpsuse saavutamiseks väga sobivateks, kuna kaartide vananemine mõjutab nende dimensionaalset stabiilsust.

GIS-i jaoks digitaalse topograafilise andmebaasi loomisel on peamisteks andmeallikateks [[topograafia|topograafilised]] kaardid, lisaallikateks on [[aerofoto]]d ja [[satelliidifoto]]d. Väga olulisteks aspektideks on kaardi [[mõõtkava]] ja geograafilise ala esitusviis. Kaardi digiteerimiseks peab kaart olema teoreetilistes dimensioonides kontrollitud, seejärel skaneeritud rasterkujule ning selle tulemusena saadavale rasterandmestikule tuleb omakorda anda teoreetiline dimensioon.

Ebamäärasus on GIS-i loomise juures märkimisväärne probleem, kuna ruumilisi andmeid kiputakse kasutama saavutamaks eesmärke, mille jaoks need pole mõeldud. Mõned kaardid loodi palju aastakümneid tagasi, kui arvutitööstus polnud veel oma perspektiivi saavutanud. See on viinud tavalistele normidele mittevastavate ajalooliste kaartideni. Kaardi täpsus oli kartograafias vähetähtis. Kõik kaardid loodi kommunikatsiooni eesmärgil. Kaartide koostajad kasutasid maailmast kujutluspildi loomiseks ajalooliselt kindlaks määratud tehnoloogiat: sulepead ja paberit. Kartograafid tundsid vähest vajadust võtta informatsiooni edastamise aluseks täpsust.

Kaartide kvantitatiivne analüüs toob fookusse täpsusega seotud küsimused. Elektroonilised ja muud seadmed, mida kasutatakse GIS-i jaoks mõõtmiste tegemiseks, on palju täpsemad kui tavalised kaardianalüüsi seadmed.&lt;ref name=&quot;nationalmap&quot; /&gt; Kogu geograafiline andmestik on loomupäraselt ebatäpne ning need ebatäpsused levivad GIS-i operatsioonide kaudu viisidel, mida on keeruline prognoosida.
 
GIS saab ka olemasoleva (võimalik, et mitte kaardi kujul) digitaalse informatsiooni teisendada kujule, mida GIS on võimeline tuvastama, kasutama andmeanalüüsi protsessides ja formuleerima kaardi kujul olevaks väljundiks.

===Andmete esitusviis===
[[Pilt:Geabios3d.jpg|pisi|Digitaalne 3D-kõrgusmudel]]
GIS andmed esindavad reaalseid objekte (näiteks teed, maakasutus, kõrgus, puud, veeteed jne) koos digitaalse andmestikuga. Reaalseid objekte saab jagada kaheks [[abstraktsioon]]iks: diskreetsed objektid (näiteks maja) ja pidevad väljad (näiteks sademete hulk). Traditsiooniliselt kasutatakse mõlema abstraktsiooni puhul GIS-is andmete säilitamiseks kahte meetodit: [[raster]]- ja [[vektor]]kaarte. Uus hübriidne andmete säilitamise meetod on punktipilvede identifitseerimine kombineerituna RGB informatsiooniga iga punkti kohta, mille tulemusena luuakse värviline [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|3D]]-kaart. Seeläbi muutuvad GIS-i teemakaardid aina enam visuaalselt realistlikumaks.

==Andmete hankimine==
[[Pilt:Field-Map birdie.jpg|pisi|vasakul|Näide kaardistamisel kasutatavast riistvarast ja andmete kogumisest]]
GIS-iga seotud üheks aeganõudvaimaks protsessiks on andmesisestus. GIS-i andmete sisestamiseks on mitu meetodit.

Paberkandjal või PET-filmi kaartidel olevat andmestikku saab digitaalsele kujule üle viia digides või skaneerides. Digimine toodab vektorandmeid. Skaneerimise tulemusena saadakse rasterandmestik, mida võib edasiste protsesside käigus kasutada vektorandmete tootmiseks.

Uurimuste andmed võib digitaalsetest andmekogumise süsteemidest või uurimisinstrumentidest kanda otse geoinfosüsteemi. Selleks kasutatakse koordinaatgeomeetria ([[COGO]]) tehnikat. Veel üks uurimisvahend on globaalse navigatsiooni satelliitsüsteem ([[GNSS]]), näiteks [[GPS]] (''Global Positioning System''), mida kasutades saadud asukohad võib samuti kanda üle GIS-i. Praegune andmete kogumise trend võimaldab kasutajatel toimetada andmeid reaalajas. See välistab pärast välitööde lõppu edasise andmete töötluse, importimise ja uuendamise vajaduse. Uued tehnoloogiad võimaldavad nii kaarte kui ka analüüse toota välitööde käigus. See muudab projektid palju efektiivsemaks ja kaardistamise palju täpsemaks.

Ka [[kaugseire]]l on andmete kogumise juures oluline roll. Kaugseireks on vaja [[andur]]it ja platvormi. Kaugseires kasutatavateks sensoriteks on kaamerad, digitaalsed skannerid ja [[LIDAR]], platvormidena kasutatakse tavaliselt lennukeid ja satelliite. Koos miniatuursete UVA-de arenguga on õhust kogutavate andmete hankimine muutunud võimalikuks märgatavalt odavamalt, kuid palju suurema pildistamissagedusega. Praegu põhineb aerofotode tõlgendamisest enamus digitaalsest andmestikust.
  
Veel üheks oluliseks ruumiliste andmete allikaks on satelliitidelt tehtav kaugseire. Siin kasutavad satelliidid erinevaid sensoripakette, et passiivselt mõõta elektromagnetilise spektri osade peegeldust või raadiolaineid, mis on välja saadetud aktiivselt sensorilt, näiteks [[radar]]ilt. Kaugseire kogub rasterandmeid, mille edaspidisel töötlemisel saab tuvastada objekte ja huvipakkuvaid klasse, näiteks maakattetüüpi.

Andmete kogumisel tuleb kasutajal arvestada, kas andmeid peaks koguma suhtelise või absoluutse täpsusega. See ei pruugi mõjutada ainult informatsiooni tõlgendust, vaid ka andmete hankimise kulukust. Lisaks ruumiliste andmete kogumisele ja lisamisele sisestatakse GIS-i ka atribuutide andmed. Pärast andmete sisestamist GIS-i vajab see tavaliselt toimetamist. Vektorandmed tuleb enne edasist analüüsi muuta &quot;topoloogiliselt korrektseks&quot;.

==GIS-i areng==
GIS-i tehnoloogiast saavad kasu paljud distsipliinid. Aktiivne GIS-i turg on viinud madalamate hindade ja pidevate edasiminekuteni GIS-i komponentide riist- ja tarkvaras. Need arengud viivad palju laiema tehnoloogia kasutuseni teaduses, valitsuses, äris ja tööstuses. Seda saab omakorda kasutada arenguteks [[kinnisvara]]s, [[tervishoid|tervishoius]], kuritegevuse kaardistamises, [[riigikaitse]]s, jätkusuutlikus arengus, rahvuslike ressursside haldamises, [[maastikuarhitektuur]]is, [[arheoloogia]]s, regionaalses arengus, [[transport|transpordis]] ja [[logistika]]s. Uuema edasiminekuna on GIS hakanud tegelema asukohapõhiste teenustega (LBS). LBS võimaldab GPS-võimekusega mobiilsetel seadmetel kuvada nende asukohta nii liikumatute objektide (lähim restoran, bensiinijaam jne) kui ka mobiilsete väärtuste suhtes (sõbrad, lapsed, politseiautod jne). Nende teenuste areng jätkub koos GPS-i funktsioonide ja mobiilelektroonikaga seadmete (mobiiltelefonid, pihuarvutid, sülearvutid) võimsuse kasvuga.

== Vaata ka ==
* [[Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem]]
* [[QGIS]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;cHs2z&quot;&gt;[http://www.york.ac.uk/depts/maths/histstat/snow_map.htm &quot;John Snow's Cholera Map&quot;]. York University. Retrieved 2007-06-09.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;urisa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070714083049/http://www.urisa.org/node/395 &quot;GIS Hall of Fame – Roger Tomlinson&quot;]. URISA. Välja otsitud 2007-06-09.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lovison&quot;&gt;Lovison-Golob, Lucia. [https://web.archive.org/web/20071213234339/http://www.gis.dce.harvard.edu/fisher/HTFisher.htm &quot;Howard T. Fisher&quot;]. Harvard University. Välja otsitud 2007-06-09.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;osgeo&quot;&gt;[http://wiki.osgeo.org/wiki/Open_Source_GIS_History &quot;Open Source GIS History – OSGeo Wiki Editors&quot;]. Välja otsitud 2009-03-21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fu&quot;&gt;Fu, P., and J. Sun. 2010. Web GIS: Principles and Applications. ESRI Press. Redlands, CA. ISBN 158948245X.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cowen&quot;&gt;Cowen 1988 &quot;GIS VERSUS CAD VERSUS DBMS: WHAT ARE THE DIFFERENCES ?&quot; PHOTOGRAMMETRIC ENGINEERING &amp; REMOTE SENSING Vol. 54, No.11, November 1988, pp. 1551–1555. https://web.archive.org/web/20110424091317/http://funk.on.br/esantos/doutorado/GEO/igce/DBMS.pdf Välja otsitud 9/17/2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fgdc&quot;&gt;http://www.fgdc.gov/standards/projects/FGDC-standards-projects/accuracy/part3/chapter3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;njgin&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://njgin.state.nj.us/NJ_NJGINExplorer/IW.jsp |pealkiri=njgin.state.nj.us |vaadatud=2011-11-03 |arhiivimisaeg=2011-10-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111010091429/https://njgin.state.nj.us/NJ_NJGINExplorer/IW.jsp |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nationalmap&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20141026053436/http://nationalmap.gov/standards/ &quot;National Geospatial Program Standards and Specifications&quot;].&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Geographic information systems}}
* [http://www.geo.ut.ee/gis2000/rakendamine.html Geoinfosüsteemide rakendamine statistikateenistuses]
* [http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&amp;page_id=27 Geoinformaatika] Maa-amet

[[Kategooria:Geoinfosüsteemid| ]]</text>
      <sha1>d6xptyugpwy9uodrgffaojgpct1l1yt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Alehhin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14772</id>
    <revision>
      <id>7188881</id>
      <parentid>7138996</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:48:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188881</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15684" sha1="r386a4dhcw1y27in86wtp67si003d18" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2018}}{{keeletoimeta}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:AlexanderAlekhine.jpg|pisi|Aleksandr Alehhin]]
'''Aleksandr Alehhin''' ([[vene keel]]es '''Александр Александрович Алехин'''; [[prantsuse keel]]es '''Alexandre Alekhine'''; [[31. oktoober]] (19. oktoober [[vkj]]&lt;ref&gt;Бубнов И. [http://www.chesshistory.com/winter/winter28.html#4739._When_was_Alekhine_born_C.N. Не нужно домыслов!], Шахматы, 1972, nr 21, lk 21–22&lt;/ref&gt;) [[1892]] [[Moskva]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] – [[24. märts]] [[1946]] [[Estoril]], [[Portugal]]) oli [[male]] maailmameister [[1927]]–[[1935]] ja [[1937]]–1946.

Ametlikel võistlustel mängis Alehhin vähemalt 1366 partiid. Ta oli suur male populariseerija. Ta pidas palju [[loeng]]uid ja andis simultaane, kus mängis kokku umbes 28 000 partiid.

[[1978]]. aastal nimetati [[asteroid]] nr 1909 tema järgi. [[1992]]. aasta nimetas Rahvusvaheline Maleföderatsioon Alehhini aastaks.

== Elulugu ==

Aleksandr Alehhini isa oli maaomanik ja [[Riigiduuma|duuma]] saadik, ema töösturi tütar. Alehhin hakkas malet mängima seitsmeaastaselt ema ja venna õpetamisel. Suure elamuse ja tõuke tema malelisse arengusse andis see, kui ta [[1. detsember|1. detsembril]] [[1902]] vaatas pealt [[Harry Pillsbury]] maailmarekordilist [[pimesimultaan]]i Moskvas. Sellest simultaanist võttis osa ka ta vend.

Nii nagu hiljem [[Paul Keres]]elgi mängis Alehhini maletajaks kujunemisel suurt osa [[kirimale]]. Oma esimese turniiri[[Partii (mäng)|partii]] mängis ta aga alles [[1907]], seni oli ta harjutanud kodus.

[[1909]]. aastal võitis ta Peterburis ülevenemaalise asjaarmastajate turniiri. [[1911]]–[[1914]] õppis ta [[Peterburi]]s ning omandas juristikutse. 1914. aastal saavutas ta Peterburi rahvusvahelisel turniiril suurmeistri nimetuse.

1914. aasta [[1. august]]il, kui Alehhin osales turniiril [[Mannheim]]is, kuulutas [[Saksamaa]] [[Venemaa]]le sõja. Turniir jäi pooleli. Kõik venelastest osavõtjad interneeriti. Lõpuks [[14. september|14. septembril]] lubati Alehhinil Saksamaalt lahkuda, aga näiteks [[Jefim Bogoljubov]] jäigi sinna elama. Oktoobri lõpuks jõudis ta [[Basel]]i, [[Genova]], [[London]]i ja [[Stockholm]]i kaudu tagasi Peterburi.

=== 1914–1921 ===

[[1915]]. aastal suri Alehhini ema ja [[1917]]. aastal isa.

[[1918]]. aasta sügisel võttis Alehhin ette tollel ajal ohtliku teekonna [[Kiiev]]isse ja [[Odessa]]sse. Sellel ajal oli peaaegu kogu [[Ukraina]] haaratud sõjategevusest ning olud muutusid väga sageli. Küll valitsesid Odessas Saksa – Austria-Ungari, siis Briti-Prantsuse väed, tuli Punaarmee, siis läks linn [[Nestor Mahno|Mahno]] vägede kätte. [[Aprill]]is [[1919]] hõivas linna teist korda [[Punaarmee]] ning pani toime massilisi hukkamisi. Kokku hukati nelja kuu jooksul Odessas 1300 inimest. Arreteeriti ka Alehhin, süüdistatuna [[spionaaž]]is. Juuli lõpus sõitis Alehhin tagasi Moskvasse. Sel ajal lähenesid Odessale juba [[Anton Denikin|Denikini]] väed, mis hõivasid selle [[24. august]]il.

[[1920]]. aastal abiellus Alehhin endast vanema vene parunessi Aleksandra Batajevaga. Ka alustas ta filmistuudios tööd näitlejana. Seejärel astus ta [[NLKP|Venemaa Kommunistlikku (bolševike) Parteisse]] ning 1920–1921 töötas ta 9 kuud NKVD Miilitsa Peavalitsuse Kriminaaljälituse Valitsuses ning ka [[Komintern]]i tõlgina. 1920. aasta oktoobris tuli ta esimeseks Nõukogude Venemaa malemeistriks.

=== 1921–1939 ===

1920. aasta oktoobris tutvus ta [[šveits]]i ajakirjaniku Anneliese Rüeggiga, kellega abiellus [[1921]]. aasta märtsis. Samal aastal lahkusid nad Venemaalt, algul [[Riia|Riiga]], sealt [[Berliin]]i ja [[Pariis]]i. Mõni kuu hiljem jättis ta ka oma teise naise maha. Venemaale ei pöördunud ta enam kunagi tagasi. Peaaegu 7 aastat (1914–1921) ei olnud Alehhinil võimalik kohtuda välismaiste tippudega.

[[1925]]. aastal sai ta [[Prantsusmaa]] kodakondsuse ning [[Sorbonne'i ülikool]]is [[doktorikraad]]i. Samal aastal püstitas ta [[maailmarekord]]i [[pimemale]]s, andes simultaani 28 laual. Ta võitis 22, viigistas 3 ja kaotas samuti 3 partiid. [[1926]]. aastal abiellus Alehhin kolmandat korda, sedapuhku vene ohvitseri lese Nadežda Vassiljevaga.

1927. aastal võitis ta [[Buenos Aires]]es peaaegu kolm kuud kestnud 34-partiilises maailmameistrimatšis [[José Raúl Capablanca]] tulemusega +6 –3 =25. [[1929]]. aastal kaitses ta tiitlit: matši Bogoljuboviga võitis ta +11 –5 =9. Bogoljuboviga kohtus ta tiitlimatšis veel teistki korda: [[1934]]. aastal alistas ta vastase +8 –3 =15.

[[1933]]. aastal ületas ta [[Chicago]]s pimemale rekordi, andes simultaani 33 laual. Tulemuseks kujunes +19 =9 –4.

Temast sai [[Mehhiko]] armee au[[kolonel]].

1934. aastal abiellus ta juba neljandat korda, sedakorda endast 16 aastat vanema ameeriklanna [[Grace Wishard]]iga. Nad tutvusid ühel turniiril, mille Wishard võitis ning mille auhinnaks oli Alehhini raamat.

Ootamatult kaotas ta 1935. aastal tiitli [[Max Euwe]]le +8 –9 =13. Räägitakse, et matši kaotuse üheks põhjuseks oli alkoholiprobleem. 1937. aastal võitis ta aga revanšmatši +10 –4 =11. Pärast revanšmatši võitu hakkas Alehhin plaanima naasmist [[NSV Liit]]u (sinna ta küll kunagi tagasi ei jõudnud). 1938. aastal algasid läbirääkimised Alehhini ja [[Mihhail Botvinnik]]u vahelise maailmameistrimatši pidamiseks. Saavutati ka kokkulepe, kuid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu jäigi matš pidamata.

=== 1939–1946 ===

[[August]]is 1939 tapeti Venemaal ta vend Aleksei ([[1888]]–[[1939]]). Alehhin ise viibis sõja puhkedes Buenos Aireses maleolümpial. Prantsusmaa võistkonna kaptenina keeldus ta mängimast [[Saksamaa]] võistkonna vastu. [[Jaanuar]]is [[1940]] mobiliseeriti Alehhin Prantsuse armeesse. Seal oli ta tõlk ja sanitaarohvitser.

Pärast Prantsusmaa lüüasaamist asus ta [[Marseille]]&lt;nowiki/&gt;sse. [[Oktoober|Oktoobris]] 1940 taotles ta luba sõiduks [[Kuuba]]le, et mängida matši Capablancaga. Luba ta ei saanud. Seejärel kirjutas ta hulga natse ülistavaid ja [[juudid|juute]] halvustavaid artikleid. Aprillis [[1941]] sai Alehhin lõpuks loa sõita [[Lissabon]]i, aga luba jäi saamata ta abikaasal. [[September|Septembris]] 1941 lubas Saksamaa maleliidu president [[Ehrhardt Post]], et kui Alehhin mängib [[München]]i turniiril, siis lubatakse ta naisel temaga taas ühineda. Alehhin tegigi seda ning mängulaual seisis [[svastika]].

[[1942]]. aasta [[juuni]]s osales Alehhin [[Salzburg]]i turniiril, kuhu oli kutsutud ka Euwe. Viimane aga keeldus osalemast, kuna turniiril osales Alehhin, kelle juuditeemalised artiklid olid Euwe jaoks väljakannatamatud. Turniiri Alehhin võitis, teiseks tuli Keres.

[[1943]]. aasta jaanuaris haigestus Alehhin [[Praha]]s [[sarlakid|sarlakitesse]] ning ta paigutati samasse haiglasse, kus [[Richard Reti]] samasse haigusse 1929. aastal suri. Oktoobris sõitis ta [[Madrid]]i turniirile, kuhu ta aga hilines, sest paigutati [[sanatoorium]]isse [[alkoholism]]i ja [[vaimuhaigus]]e tõttu. Tegelikuks põhjuseks arvatakse olevat, et ta ei soovinud enam mängida Saksamaa eest. Oma elu lõpuni elaski ta [[Hispaania]]s ja Portugalis.

[[1944]]. aastal suri Moskvas ta õde Varvara.

Aastail 1939–[[1945]] osales Alehhin Saksamaal ja Saksamaa poolt vallutatud aladel 23 turniiril ja matšil, millest võitis 19.

===Ootamatu surm ja vandenõuteooriad===
Äkitselt pärast sõja lõppu osutus ta täielikult maleelust eemale tõrjutuks. Ta üritas oma vanade sõprade kaasabil taas organiseerima hakata matši [[Mihhail Botvinnik|Botvinnikuga]], kuid 1946. aastal suri Portugalis [[Estoril]]is vaesuses ja täielikus üksinduses. Päev pärast tema surma saabus kauaoodatud kutse [[Suurbritannia]]st maailmameistrimatšile Botvinnikuga.

Kinnitati, et ta lämbus lihatüki kätte. Hiljem aga ametliku surmatunnistuse välja andnud arst kinnitas, et Alehhin hoopis mõrvati ning Portugali valitsus käskis tal kirjutada surma põhjuseks [[südameatakk|südameataki]]. On oletatud, et Alehhini mõrvas Prantsuse vastupanuliikumine koostöö pärast natsidega.

Valitsev male maailmameister Alehhin suri 53-aastaselt 24. märtsil 1946 Portugalis päev pärast seda, kui talle oli saadetud [[telegramm]] teatega, et on otsustatud korraldada maailmameistri matš tema ja väljakutsuja Botvinniku vahel. Pärast sõda põlu alla langenud ja rahapuuduses vaevlevale Alehhinile oleks see matš olnud väljapääsuks. Alehhinil ei jätkunud raha isegi sigarettide ja hotelliarve jaoks.

Ametlikel andmeil suri Alehhin oma hotellitoas infarkti. Näiteks &quot;The Oxford Companion to Chess&quot; (1992) teatab jaotises &quot;Alekhine&quot; (lk 7–9) lakooniliselt: &quot;Ta suri järgmisel päeval südamerabandusse.&quot; (lk 9). Ent teised allikad kinnitavad, et Alehhin suri lämbumissurma ja et lahkamisel leiti tema hingetorust toidutükke.

Nii Alehhini surma aeg kui ka hämarad asjaolud on põhjustanud [[vandenõuteooria]]te vohamist. Tema mõrvamises on süüdistatud mitme riigi salapolitseid ja luureteenistusi ning mõned koguni väidavad, et Alehhinit ei mõrvatudki hotellis, vaid tema laip hiljem toimetati sinna.

Alehhini vihkamiseks või kõrvaldamiseks võis tõesti paljudel olla põhjust.

&quot;The Oxford Companion to Chess&quot; (1992) andmeil oli Alehhin 1921. aastal astunud [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Kommunistlikku Parteisse]], ent hiljem Euroopas elades ründas ta 1928. aastal avalikult Nõukogude režiimi, mille peale &quot;punased&quot; kuulutasid ta &quot;valgeks&quot;. Seejuures oli ta just äsja (1927) saanud male maailmameistriks ning püsis sellel troonil kaua, kui üks joomarlusest tingitud vahejuhtum 1935. aastal kõrvale jätta. Nõukogude Liidus aga võeti suund male riiklikule edendamisele.

Teise maailmasõja alguse ajal 1939. aasta septembris viibis Alehhin [[Buenos Aires]]es, mängides olümpiaadil&lt;ref&gt;Maleolümpiaad 1939 https://en.wikipedia.org/wiki/8th_Chess_Olympiad&lt;/ref&gt; Prantsusmaa eest. Prantsusmaa koondise kaptenina võis ta prantslasi ärritada sellega, et ta keelas mängimast Saksamaa vastu.

Teise maailmasõja aastail elas ja maletas Alehhin Euroopas – Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud aladel. Ta esindas Saksamaa malesündmuseid Portugalis ja Hispaanias. Teda süüdistati koostöös natsidega ja lisaks sellele võis tal vaenlasi olla ka [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjaga]] seoses.

Alehhin küll üritas sõjakeerises Euroopast välja pääseda, ent see tal ei õnnestunud. Pealegi oli tema viimane naine Grace Alehhin ameeriklannast juuditar, kes omas Prantsusmaal kinnisvara. Paradoksaalsel kombel, päästmaks oma juuditarist naist ja tolle kinnisvara, tegi Alehhin natsidega koostööd. Natsi ajakirjanduses (''Pariser Zeitung'', märts 1941) ilmusid Alehhini nime all 6 artiklit, mis olid suunatud juutidest maletajate vastu. (Samas kritiseeris ta ka &quot;male bolševiseerimist&quot; (Euwe 2013, lk 12).)

Kõige selle tulemusena oli Alehhin pärast teist maailmasõda hüljatud ja põlu all. Ta ei saanud Prantsusmaale naasta ja redutas Hispaanias. Talle ei antud viisasid. 1945. aastal halvenes järsult tema tervis. Samal aastal tühistati tema kutse Hastingsi maleturniirile&lt;ref&gt;HASTINGS 1945/46 http://www.chessgames.com/perl/chess.pl?tid=81961&lt;/ref&gt;. 1946. aastal ei lubanud soliidse Londoni turniiri&lt;ref&gt;Londoni turniir 1946 http://www.chessgames.com/perl/chess.pl?tid=81949&lt;/ref&gt; korraldajad maailmameister Alehhinil sellel turniiril osaleda. 1946 sai ta ka telegrammi, et organiseeritakse tema matš Botvinnikuga. Ja kohe seejärel ta suri.

Me võime selle üle ainult spekuleerida, kas Alehhin tapeti. Matšturniiri 1948 seisukohalt on oluline vaid see vandenõuteooria, mille järgi Alehhin tapeti selleks, et jääks ära tema 1946. aasta matš Botvinnikuga.

Kas mängus oli Moskva käsi, nagu arvas Alehhini poeg? – Ent asjahuvilistele oleks pidanud teada olema, et tõenäoliselt poleks Alehhinist Botvinnikule enam olnud vastast. Alehhin kannatas [[alkoholism]]i ja terviseprobleemide käes. Hispaanias ei suutnud ta isegi nõrkade vastaste vastu korralikku tulemust välja mängida. Pealegi jäi Alehhini surma tõttu Botvinnik ilma oma kalamarjast, mida Stalin oli talle lubanud (vt Shaburov 1994).

Samas olid kuuldused Alehhini (malelisest) allakäigust tõstatanud küsimuse, kas Botvinnikule ikka oleks väärikas tulla maailmameistriks, võites küll maailmameister Alehhinit, ent võitmata oma tugevaimat vastast. Alehhini dramaatiline surm lõpetas selle küsimuse, kirjutas J. Hannak 1948. aastal raamatus Euwe 1948 (vt (Euwe 2013, lk 13)).

Ent sellesama Dr. J. Hannaki ootamatuil andmeil raamatust &quot;Euwe 2013&quot; oli juba teise maailmasõja ajal kujunenud üldine nõusolek, et end kompromiteerinud Alehhinit ei saa enam tunnustada maailmameistrina. Maailmameistriturniiri hakati organiseerima Fine'i initsiatiivil kohe pärast teist maailmasõda ja Alehhinist mööda minnes. Fine ei tahtnud Alehhinile jätta õigust ise valida oma vastaseid (lk 12). Venemaa pealekäimisel olevat Lääs nõustunud, et Alehhin ei saa maailmameistriturniiril osaleda (lk 12–13). Näis, et maailmameistriturniir võib toimuda juba 1946. aastal. Ent 1946. aasta algul muutis Venemaa ootamatult meelt ja teatas oma soovist organiseerida maailmameistri matš Botvinniku ja Alehhini vahel. Seejärel aga saabus &quot;Alehhini dramaatiline surm&quot; (lk 13).

Heueri (1995) andmeil loovutas Keres oma õiguse maailmameistri matšiks Alehhiniga Botvinnikule tõenäoliselt detsembris 1945.

Ametliku väljakutse maailmameistri matšiks esitas Botvinnik Alehhinile 4. veebruaril 1946.

Niisiis peaaegu igaühel võis olla motiiv kõrvaldada Alehhinit.

Alehhini surma hämaratest asjaoludest on põhjalikult kirjutanud näiteks suurmeister [[Kevin Spraggett]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150621164628/https://kevinspraggettonchess.wordpress.com/2010/03/23/part-1-alekhines-death/ ALEKHINE's DEATH] – ''Spraggett On Chess'' March 23, 2010. – Suurmeister Kevin Spraggetti põhjalik artikkel (esimene osa) Alehhini surma hämaratest asjaoludest.&lt;/ref&gt;

Pärast Alehhini surma otsustaski Rahvusvaheline maleföderatsioon ([[FIDE]]) pärast pikemaid arutelusid korraldada 1948. aasta matšturniiri.

[[Pilt:Alekhine tombe.jpg|pisi|Alehhini haud Pariisis]]
Ta oli mõnda aega matmata, kuna keegi ei tundnud surnu vastu huvi. Lõpuks kandis matusekulud Portugali maleföderatsioon. 1956. aastal leppisid Nõukogude Liidu ja Prantsusmaa maleföderatsioon kokku tema ümbermatmise osas ning pärast seda sängitati ta ümber [[Montparnasse]]'i kalmistule Pariisis. Huvitav on see, et hauaplaadil on nii ta sünni- kui ka surmaaeg ühepäevases nihkes.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.worldchesslinks.net/ezb16.html World Chess Championship] 1937 Max Euwe – Aleksandr Alehhin
* [http://www.worldchesslinks.net/ezb15.html World Chess Championship] 1935 Aleksandr Alehhin – Max Euwe
* [http://www.worldchesslinks.net/ezb14.html World Chess Championship] 1934 Aleksandr Alehhin – Jefim Bogoljubov
* [http://www.worldchesslinks.net/ezb13.html World Chess Championship] 1929 Aleksandr Alehhin – Jefim Bogoljubov
* [http://www.worldchesslinks.net/ezb12.html World Chess Championship] 1927 José Raúl Capablanca – Aleksandr Alehhin

{{JÄRJESTA:Alehhin, Aleksandr}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa maletajad]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi maletajad]]
[[Kategooria:Male maailmameistrid]]
[[Kategooria:Keiserliku õiguskooli vilistlased]]
[[Kategooria:Montparnasse'i kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1946]]</text>
      <sha1>r386a4dhcw1y27in86wtp67si003d18</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Filminäitlejate loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15884</id>
    <revision>
      <id>7188960</id>
      <parentid>7188171</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:01:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* E */</comment>
      <origin>7188960</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="50709" sha1="jgooi0cety6s9bbhk2wde1vftga1r8n" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''.

{{tähed}}

== A ==
[[Andreas Aabel]] 
- [[Hauk Aabel]] 
- [[Per Aabel]] 
- [[Beverly Aadland]]
- [[Argo Aadli]]
- [[Erik Aaes]]
- [[Niels Erik Aaes]]
- [[Egon Aagaard]]
- [[Enoch Aagaard]]
- [[Sebastian Aagaard-Williams]] 
- [[Aaliyah]]
- [[Ott Aardam]]
- [[Amanda Aardsma]] 
- [[Jüri Aarma]]
- [[Andre Aarniste]]
- [[Kristel Aaslaid]] 
- [[Loore Aaslav-Kaasik]]
- [[Irja Aav]]
- [[Tõnu Aav]]
- [[Kerttu Aaving]]
- [[Maya Ababadjani]]
- [[David Abašidze]]
- [[Leila Abašidze]]
- [[Amanda Abbington]]
- [[Shuhrat Abbosov]]
- [[Aleksandr Abdulov]]
- [[Ervin Abel]]
- [[Mari Abel]]
- [[Hovhannes Abeljan]]
- [[J. J. Abrams]]
- [[Amy Acker]]
- [[Joss Ackland]]
- [[Jensen Ackles]]
- [[Amy Adams]]
- [[Nick Adams]]
- [[Isabelle Adjani]]
- [[Raivo Adlas]]
- [[Regimantas Adomaitis]] 
- [[James Adomian]]
- [[Enn Adusson]]
- [[Rein Aedma]]
- [[Ben Affleck]] 
- [[Casey Affleck]]
- [[Ali Afshar]]
- [[Bahāreh Afshārī]]
- [[Keiko Agena]]
- [[Agnes Monica]]
- [[Dajan Ahmet]]
- [[Ai Xia]]
- [[Anouk Aimée]]
- [[Chantal Akerman]]
- [[Natalja Akimova]]
- [[Ellen Alaküla]]
- [[Jessica Alba]]
- [[Hans Albers]]
- [[Alan Alda]] 
- [[Ginger Alden]] 
- [[Martin Algus]]
- [[Warda Al-Jazairia]]
- [[Rudolf Allabert]]
- [[Christa B. Allen]]
- [[Krista Allen]]
- [[Tim Allen]] 
- [[Woody Allen]] 
- [[Kirstie Alley]]
- [[Elizabeth Álvarez]]
- [[Tõnu Alveus]]
- [[Mädchen Amick]]
- [[Romualds Ancāns]]
- [[Ants Ander]]
- [[Ago Anderson]]
- [[Gillian Anderson]] 
- [[Jolene Anderson]]
- [[Pamela Anderson]] 
- [[Richard Dean Anderson]] 
- [[Bibi Andersson]]
- [[André the Giant]]
- [[Natalja Andreitšenko]] 
- [[Boriss Andrejev]] 
- [[Julie Andrews]] 
- [[Naveen Andrews]]
- [[Ingrīda Andriņa]]
- [[Jack Angel]]
- [[Siiri Angerkoski]]
- [[Endel Ani]] 
- [[Hammed Animashaun]]
- [[Jennifer Aniston]] 
- [[Helgi Annast]]
- [[Rednar Annus]]
- [[Maria Antipp]]
- [[Shiri Appleby]] 
- [[Christina Applegate]]
- [[Michael Apted]]
- [[Müjde Ar]]
- [[Aracely Arámbula]]
- [[Taís Araújo]] 
- [[Sirje Arbi]]
- [[Roscoe Arbuckle]]
- [[Fanny Ardant]] 
- [[Eve Arden]] 
- [[Pierre Arditi]]
- [[Rein Aren]]
- [[Daniel Arenas]]
- [[Geoffrey Arend]]
- [[Asia Argento]] 
- [[Alan Arkin]]
- [[Jan Arlazorov]]
- [[Ana de Armas]]
- [[Tom Arnold]] 
- [[David Arquette]] 
- [[Patricia Arquette]] 
- [[Rosanna Arquette]]
- [[Beatrice Arthur]]
- [[Vija Artmane]]
- [[Jaanika Arum]]
- [[Pilou Asbæk]] 
- [[Simone Ashley]]
- [[Ed Asner]]
- [[Armand Assante]]
- [[Fred Astaire]] 
- [[Sean Astin]]
- [[Hank Azaria]]
- [[Erdoğan Atalay]]
- [[Essence Atkins]] 
- [[Rowan Atkinson]] 
- [[Dave Attell]]
- [[Julia Aug]]
- [[Herman Avandi]]
- [[Märt Avandi]]
- [[Maria Avdjuško]]
- [[James Avery]]
- [[Dan Aykroyd]]

== B ==
[[Bronius Babkauskas]]
- [[Lauren Bacall]]
- [[Laurence Badie]]
- [[G. W. Bailey]]
- [[Conrad Bain]]
- [[Vivi Bak]]
- [[Maria Bakalova]]
- [[Rosebud Baker]]
- [[Scott Bakula]]
- [[Aleksei Balabanov]]
- [[Alec Baldwin]] 
- [[Greg Baldwin]]
- [[Christian Bale]]
- [[Lucille Ball]]
- [[Eric Bana]] 
- [[Anne Bancroft]] 
- [[Antonio Banderas]]
- [[Donatas Banionis]]
- [[Marika Barabanštšikova]]
- [[Tony Barbieri]]
- [[Antanas Barčas]]
- [[Brigitte Bardot]]
- [[Sacha Baron Cohen]]
- [[Adriana Barraza]]
- [[Ina Marija Bartaitė]]
- [[Jessica Barth]]  
- [[Kim Basinger]]
- [[Eino Baskin]]
- [[Roman Baskin]]
- [[Marianne Basler]]
- [[Joshua Bassett]]
- [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] 
- [[Aleksei Batalov]]
- [[Jason Bateman]]
- [[Kathy Bates]]
- [[Sean Bean]] 
- [[Amanda Bearse]]
- [[Ned Beatty]]
- [[Warren Beatty]]
- [[Kate Beckinsale]]
- [[Ed Begley]] 
- [[Doris Belack]]
- [[Aleksandr Beljavski]]
- [[Duncan Bell]]
- [[Kristen Bell]]
- [[Tobin Bell]]
- [[Willam Belli]]
- [[Gil Bellows]] 
- [[Monica Bellucci]] 
- [[Jean-Paul Belmondo]]
- [[James Belushi]]
- [[John Belushi]]
- [[Dirk Benedict]]
- [[Valérie Benguigui]]
- [[Roberto Benigni]] 
- [[Annette Bening]]
- [[H. Jon Benjamin]]
- [[Jeffrey Bennett]]
- [[Peter Benson]]
- [[Giovanni Benvenuti]]
- [[Candice Bergen]]
- [[Ingrid Bergman]] 
- [[Jeff Bergman]]
- [[Elizabeth Berkeley]]
- [[Peter Berling]]
- [[Andy Berman]]
- [[Claude Berri]]  
- [[Halle Berry]]
- [[Ken Berry]]
- [[Nick Berry]]
- [[Jeanette Biedermann]]
- [[Jessica Biel]]
- [[Gregg Binkley]]
- [[Juliette Binoche]]
- [[Billie Bird]]
- [[Jane Birkin]]
- [[Laura Birn]]
- [[Cindy Bishop]]
- [[Nicholas Bishop]] 
- [[Irina Björklund]] 
- [[Hannu-Pekka Björkman]]
- [[Claudia Black]]
- [[Jack Black]]
- [[Honor Blackman]]
- [[Gérard Blain]]
- [[Susanne Blakeslee]]
- [[Selma Blair]]
- [[Dominique Blanc]]
- [[Cate Blanchett]] 
- [[Alexis Bledel]] 
- [[Vaclovas Blėdis]]
- [[Corbin Bleu]]
- [[Orlando Bloom]] 
- [[Roberts Blossom]]
- [[Betty Blue]]
- [[David Blue]]
- [[Emily Blunt]]
- [[Benedicta Boccoli]]
- [[Humphrey Bogart]]
- [[Florinda Bolkan]]
- [[Matt Bomer]]
- [[Samantha Bond]]
- [[Natalja Bondartšuk]]
- [[Maria Bonnevie]]
- [[Claire van der Boom]]
- [[Uisenma Borchu]]
- [[David Boreanaz]]
- [[Ernest Borgnine]]
- [[Susanne Bormann]]
- [[Alex Borstein]]
- [[Carole Bouquet]]
- [[Andrea Bowen]]
- [[Bruce Boxleitner]]
- [[Lombardo Boyar]]
- [[John Boyega]]
- [[Lucy Boynton]]
- [[Lorraine Bracco]]
- [[Zach Braff]]
- [[Kenneth Branagh]] 
- [[Russell Brand]]
- [[Marlon Brando]]
- [[Alexandre Brasseur]]
- [[Claude Brasseur]]
- [[Jules Brasseur]]
- [[Pierre Brasseur]]
- [[Andre Braugher]]
- [[Ciara Bravo]]
- [[Jacques Brel]]
- [[Eileen Brennan]]
- [[Vasile Brescanu]]
- [[Abigail Breslin]]
- [[Jeremy Brett]] 
- [[Paget Brewster]]
- [[Pierre Brice]]
- [[Beau Bridges]]
- [[Jeff Bridges]]
- [[Johnny Briggs]]
- [[Wilford Brimley]]
- [[Matthew Broderick]]
- [[Thomas Brodie-Sangster]]
- [[Adrien Brody]]
- [[Josh Brolin]]
- [[Charles Bronson]]
- [[Jayne Brook]]
- [[Louise Brooks]] 
- [[Pierce Brosnan]]
- [[Ben Browder]] 
- [[Chris Brown]]
- [[Jessica Brown Findlay]]
- [[Liina Brunelle]]
- [[Daniel Brühl]] 
- [[Aidy Bryant]]
- [[Barbara Brylska]]
- [[Richard Bull]]
- [[S. Scott Bullock]]
- [[Sandra Bullock]]
- [[Delta Burke]]
- [[Gedeon Burkhard]] 
- [[George Burns]]
- [[Richard Burton]]
- [[Steve Buscemi]]
- [[Malin Buska]]
- [[Ruth Buzzi]]
- [[Gerard Butler]]
- [[Rolan Bõkov]]
- [[Afaq Bəşirqızı]]
- [[Christine Böhm]]
- [[Gisele Bündchen]]
- [[Bill Byrge]]
- [[Jim Byrnes]]

== C ==
[[James Caan]]
- [[Larry the Cable Guy]]
- [[Nicolas Cage]]
- [[James Cagney]]
- [[Michael Caine]]
- [[Northern Calloway]]
- [[Sarah Wayne Callies]]
- [[Hebe Camargo]]
- [[Candace Cameron]]
- [[Cody Cameron]]
- [[Dove Cameron]]
- [[Kirk Cameron]]
- [[Glen Campbell]]
- [[Neve Campbell]]
- [[John Candy]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Peter Capaldi]]
- [[Leos Carax]]
- [[Claudia Cardinale]]
- [[Steve Carell]]
- [[George Carlin]]
- [[Robert Carlyle]]
- [[Ian Carmichael]]
- [[Adam Carolla]]
- [[Charisma Carpenter]]
- [[John Carradine]]
- [[Jim Carrey]]
- [[Jean-Claude Carrière]]
- [[Lisa Nicole Carson]]
- [[Dixie Carter]]
- [[Helena Bonham Carter]]
- [[Nancy Cartwright]]
- [[David Caruso]]
- [[Maria Casarès]]
- [[Vincent Cassel]]
- [[Dan Castellaneta]]
- [[Nino Castelnuovo]]
- [[Irán Castillo]]
- [[Verónica Castro]]
- [[Kim Cattrall]]
- [[Cedric the Entertainer]]
- [[Adriano Celentano]]
- [[Noah Centineo]]
- [[Lacey Chabert]]
- [[Jessica Chaffin]]
- [[Timothée Chalamet]]
- [[Emma Chambers]]
- [[Justin Chambers]]
- [[Jackie Chan]]
- [[Lon Chaney]]
- [[Lon Chaney juunior]]
- [[Carol Channing]] 
- [[Charlie Chaplin]]
- [[Mai Charoenpura]]
- [[Jessica Chastain]]
- [[Christian Chávez]]
- [[Michael Che]]
- [[Cheeta]]
- [[Cher]]
- [[Maurice Chevalier]]
- [[Priyanka Chopra]]
- [[Chun Jung-myung]]
- [[Jamie Chung]]
- [[Blake Clark]]
- [[Emilia Clarke]]
- [[Kevin Clash]]
- [[André Claveau]]
- [[John Cleese]]
- [[Jemaine Clement]]
- [[Sasha Clements]]
- [[Colin Clive]]
- [[George Clooney]]
- [[Glenn Close]]
- [[Angus Cloud]]
- [[Martin Clunes]]
- [[James Coburn]]
- [[Claudette Colbert]] 
- [[Gary Coleman]]
- [[Toni Collette]]
- [[Joan Collins]]
- [[Misha Collins]] 
- [[Fernando Colunga]]
- [[Jeff Conaway]]
- [[Lana Condor]]
- [[Michaela Conlin]]
- [[Jennifer Connelly]]
- [[Sean Connery]]
- [[Billy Connolly]]
- [[Zack Conroy]] 
- [[Tim Conway]]
- [[Steve Coogan]]
- [[Jennifer Coolidge]]
- [[Carrie Coon]]
- [[Bradley Cooper]]
- [[Dominic Cooper]]
- [[Gary Cooper]]
- [[Sofia Coppola]]
- [[John Corbett]]
- [[Claire Corlett]]
- [[Tara Correa-McMullen]]
- [[Emma Corrin]]
- [[Miranda Cosgrove]]
- [[John Costelloe]]
- [[Kevin Costner]]
- [[Marion Cotillard]]
- [[Courteney Cox Arquette]]
- [[Richard Coyle]]
- [[Daniel Craig]]
- [[Bryan Cranston]]
- [[Cindy Crawford]]
- [[Steven Cree]]
- [[Richard Crenna]]
- [[Terry Crews]]
- [[Bing Crosby]]
- [[David Cross]]
- [[Marcia Cross]]
- [[Russell Crowe]]
- [[Tom Cruise]]
- [[Penélope Cruz]]
- [[Jon Cryer]]
- [[Billy Crystal]]
- [[Inma Cuesta]]
- [[Macaulay Culkin]]
- [[Benedict Cumberbatch]]
- [[Constance Cummings]]
- [[Jim Cummings]]
- [[Robert Cummings]]
- [[Kaley Cuoco]]
- [[Tim Curry]]
- [[Jamie Lee Curtis]]
- [[Tony Curtis]]
- [[Elisha Cuthbert]]
- [[Joan Cusack]]
- [[John Cusack]]
- [[Zbigniew Cybulski]]
- [[John Cygan]]
- [[Billy Ray Cyrus]]
- [[Miley Cyrus]]
- [[Noah Cyrus]]

== D ==
[[Alexandra Daddario]]
- [[Willem Dafoe]]
- [[Arlene Dahl]]
- [[John Francis Daley]]
- [[Timothy Dalton]]
- [[Matt Damon]]
- [[Charles Dance]]
- [[Renata Dancewicz]]
- [[Eric Dane]]
- [[Claire Danes]]
- [[Dārta Daneviča]]
- [[Ingeborga Dapkūnaitė]]
- [[Danielle Darrieux]]
- [[Zane Daudziņa]]
- [[Dave Dave]]
- [[Jack Davenport]]
- [[Larry David]]
- [[Pete Davidson]]
- [[Bette Davis]]
- [[Deven Davis]]
- [[Don S. Davis]]
- [[Geena Davis]]
- [[Kristin Davis]] 
- [[Warwick Davis]]
- [[Doris Day]]
- [[Josette Day]] 
- [[Mikey Day]]
- [[Daniel Day-Lewis]]
- [[Drea de Matteo]]
- [[Vittorio De Sica]]
- [[Robert De Niro]] 
- [[Charlbi Dean]]
- [[James Dean]]
- [[Aleksandr Dedjuško]]
- [[Ruby Dee]]
- [[Sandra Dee]]
– [[André Deed]]
- [[Ellen DeGeneres]]
- [[Benicio Del Toro]]
- [[Dana Delany]]
- [[Cara Delevingne]]
- [[Alain Delon]]
- [[Nathalie Delon]]
- [[Patrick Dempsey]]
- [[Mathieu Demy]]
- [[Gérard Depardieu]]
- [[Judi Dench]] 
- [[James Denton]]
- [[Alla Demidova]]
- [[Aleksandr Demjanenko]]
- [[Catherine Deneuve]]
- [[Julie Depardieu]]
- [[Johnny Depp]]
- [[Pavel Derevjanko]] 
- [[Laura Dern]]
- [[Michael Des Barres]]
- [[Emily Deschanel]]
- [[Zooey Deschanel]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Danny DeVito]] 
- [[Chris Diamantopoulos]]
- [[Dustin Diamond]]
- [[Cameron Diaz]] 
- [[Leonardo DiCaprio]]
- [[Délfor Dicásolo]]
- [[Harris Dickinson]]
- [[Vin Diesel]]
- [[Julia Dietze]]
- [[Viivi Dikson]]
- [[Nathalia Dill]]
- [[Kevin Dillon]]
- [[Peter Dinklage]]
- [[Waris Dirie]]
- [[Andrew Dismukes]]
- [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] 
- [[Nina Dobrev]]
- [[Shannen Doherty]]
- [[Colman Domingo]]
- [[Françoise Dorléac]]
- [[Natalie Dormer]]
- [[Karen Dotrice]]
- [[Donna Douglas]] 
- [[Kirk Douglas]] 
- [[Michael Douglas]] 
- [[Brad Dourif]]
- [[Maija Doveika]]
- [[Robert Downey juunior]]
- [[Fran Drescher]] 
- [[Richard Dreyfuss]] 
- [[Minnie Driver]]
- [[Sandra Drzymalska]]
- [[Medea Džapharidze]]
- [[David Duchovny]]
- [[Caroline Ducey]]
- [[Haylie Duff]]
- [[Hilary Duff]]
- [[Josh Duhamel]]
– [[Jean Dujardin]]
- [[Randall Duk Kim]]
- [[Olympia Dukakis]]
- [[Patty Duke]]
- [[Faye Dunaway]] 
- [[Michael Clarke Duncan]]
- [[Jeff Dunham]]
- [[Clive Dunn]]
- [[Kirsten Dunst]]
- [[Jimmy Durante]]
- [[Eleonora Duse]]
- [[Eliza Dushku]]
- [[John Duttine]] 
- [[Robert Duvall]] 
- [[Shelley Duvall]]
- [[Andres Dvinjaninov]]
- [[Vladislav Dvoržetski]]
- [[Dick Van Dyke]]

== E ==
[[Clint Eastwood]] 
- [[Meredith Eaton]]
- [[Aaron Eckhart]]
- [[Ayo Edebiri]]
- [[Lisa Edelstein]]
- [[Dean Edwards]]
- [[Aleksander Eelmaa]]
- [[Taavi Eelmaa]]
- [[Ivo Eensalu]]
- [[Epp Eespäev]]
- [[Zac Efron]]
- [[Taron Egerton]]
- [[Elle Eha]]
- [[Bob Einstein]]
- [[Jesse Eisenberg]]
- [[Anita Ekberg]]
- [[Gösta Ekman seenior]]
- [[Hasse Ekman]]
- [[Idris Elba]]
- [[Dana Elcar]] 
- [[Carmen Electra]]
- [[Erika Eleniak]]
- [[Sam Elliott]]
- [[Jacob Elordi]]
- [[Herta Elviste]]
- [[Cary Elwes]]
- [[Michael Emerson]]
- [[Peg Entwistle]]
- [[Kalle Eomois]]
- [[Marian Eplik]]
- [[Mike Epps]]
- [[Omar Epps]]
- [[Hande Erçel]]
- [[Halit Ergenç]]
- [[Andero Ermel]]
- [[David Essex]]
- [[Susie Essman]]
- [[Rob Estes]]
- [[Emilio Estévez]]
- [[Ramón Estévez]]
- [[Renée Estévez]]
- [[Marjorie Estiano]]
- [[Joseph Estrada]]
- [[Justine Ezarik]]
- [[Vladimir Etuš]]
- [[Chris Evans]]
- [[Dale Evans]]
- [[Josh Ryan Evans]]
- [[Deborah Evelyn]]
- [[Ita Ever]]
- [[César Évora]]

== F ==
[[Manolo Fábregas]]
- [[Harrison Fahn]]
- [[Melissa Fahn]]
- [[Faizal Yusof]]
- [[Cynthia Falabella]]
- [[Edie Falco]]
- [[Peter Falk]]
- [[Fan Bingbing]]
- [[Dakota Fanning]]
- [[Priscila Fantin]]
- [[Semjon Farada]]
- [[Dennis Farina]]
- [[Anna Faris]]
- [[Colin Farrell]]
- [[Rainer Werner Fassbinder]]
- [[David Faustino]]
- [[Anna Favella]]
- [[Tom Felton]]
- [[Keith Ferguson]] 
- [[Rebecca Ferguson]]
- [[Stacy Ferguson]]
- [[Will Ferrell]]
- [[America Ferrera]]
- [[Tina Fey]]
- [[William Fichtner]]
- [[Sally Field]] 
- [[Holly Fields]]
- [[Ralph Fiennes]]
- [[Katarzyna Figura]]
- [[Nathan Fillion]]
- [[Albert Filozov]]
- [[Chloe Fineman]]
- [[Pat Finn]]
- [[Christian Finnegan]]
- [[Albert Finney]]
- [[Colin Firth]]
- [[Jonathan Firth]] 
- [[Peter Firth]]
- [[Jenna Fischer]]
- [[Laurence Fishburne]]
- [[Carrie Fisher]]
- [[Isla Fisher]] 
- [[Joe Flanigan]] 
- [[Charles Fleischer]]
- [[Louise Fletcher]]
- [[Calista Flockhart]]
- [[Jim Florentine]]
- [[Errol Flynn]] 
- [[Bridget Fonda]]
- [[Henry Fonda]] 
- [[Jane Fonda]] 
- [[Anne Fontaine]]
- [[Harrison Ford]] 
- [[Antonie Formanová]]
- [[John Forsythe]]
- [[Jodie Foster]] 
- [[George Fouracres]]
- [[Derek Fowlds]]
- [[Matthew Fox]]
- [[Megan Fox]]
- [[Michael J. Fox]]
- [[Jamie Foxx]]
- [[Claire Foy]]
- [[Philip Franks]]
- [[Peter Franzén]]
- [[Brendan Fraser]]
- [[Eric Freeman]]
- [[Martin Freeman]]
- [[Morgan Freeman]]
- [[Alissa Freindlihh]]
- [[Dawn French]]
- [[Freddie Frinton]]
- [[Žanna Friske]]
- [[Warren Frost]]
- [[Gert Fröbe]]
- [[Stephen Fry]]
- [[Dwight Frye]]
- [[Ron Funches]]
- [[Louis de Funès]]
- [[Annette Funicello]]
- [[Giacomo Furia]]
- [[Mira Furlan]]

== G ==
[[Jean Gabin]]
- [[Clark Gable]]
- [[Zsa Zsa Gabor]]
- [[Gal Gadot]]
- [[Leonid Gaidai]]
- [[Janusz Gajos]]
- [[Michel Galabru]]
- [[Vladislav Galkin]]
- [[David Gallagher]] 
- [[Peter Gallagher]]
- [[James Gandolfini]]
- [[Matthew Garber]]
- [[Greta Garbo]] 
- [[Adam Garcia]]
- [[Andy García]]
- [[Heidi Gardner]]
- [[Andrew Garfield]]
- [[John Garfield]] 
- [[Valeri Garkalin]]
- [[Judy Garland]]
- [[Jeff Garlin]]
- [[Jennifer Garner]]
- [[Janeane Garofalo]]
- [[Brad Garrett]] 
- [[David Garrison]]
– [[George Gaynes]]
- [[Sarah Michelle Gellar]]
- [[Claude Gensac]]
- [[Brian George]] 
- [[Heinrich George]]
- [[Richard Gere]] 
- [[Greg Germann]]
- [[Estelle Getty]]
- [[Paul Giamatti]] 
- [[Mel Gibson]]
- [[Julián Gil]]
- [[Elizabeth Gillies]]
- [[Shane Gillis]]
- [[Peter Gilmore]]
- [[Clarence Gilyard]]
- [[Annie Girardot]]
- [[Bernard Giraudeau]]
- [[Lillian Gish]]
- [[Nikki Glaser]]
- [[Georgie Glen]]
- [[Crispin Glover]]
- [[Danny Glover]]
- [[Paulette Goddard]] 
- [[Whoopi Goldberg]]
- [[Jeff Goldblum]]
- [[Aleksandr Goloborodko]]
- [[Selena Gomez]]
- [[Edith González]] 
- [[Cuba Gooding noorem]]
- [[Omar Gooding]]
- [[John Goodman]]
- [[Ginnifer Goodwin]]
- [[Zachary Gordon]]
- [[Joseph Gordon-Levitt]] 
- [[Christopher Gorham]]
- [[Daisuke Gōri]]
- [[Irena Górska-Damięcka]]
- [[Ryan Gosling]]
- [[Gilbert Gottfried]]
- [[Dana Gould]]
- [[Sofie Gråbøl]] 
- [[Jekaterina Gradova]]
- [[Lauren Graham]]
- [[Kelsey Grammer]]
- [[Ariana Grande]]
- [[Cary Grant]]
- [[Hugh Grant]] 
- [[Peter Graves]]
- [[Brian Austin Green]]
- [[Eva Green]]
- [[Seth Green]]
- [[Ashley Greene]]
- [[Eddie Griffin]]
- [[Andy Griffith]]
- [[Melanie Griffith]]
- [[Richard Griffiths]]
- [[Rupert Grint]]
- [[Margus Grosnõi]]
- [[Greg Grunberg]]
- [[Matthew Gray Gubler]]
- [[Elzė Gudavičiūtė]]
- [[Sienna Guillory]] 
- [[Ljudmila Gurtšenko]]
- [[Grant Gustin]]
- [[Robert Gutman]]
- [[Steve Guttenberg]]
- [[Jake Gyllenhaal]]
- [[Maggie Gyllenhaal]]

== H ==
[[Liis Haab]]
- [[Ville Haapasalo]]
- [[Minna Haapkylä]]
- [[Raul Haaristo]]
- [[Seidi Haarla]]
- [[Juss Haasma]]
- [[Markus Habakukk]]
- [[Olivia Hack]]
- [[Buddy Hackett]]
- [[Gene Hackman]]
- [[Meelis Hainsoo]] 
- [[Kristiina Halkola]]
- [[Arch Hall juunior]]
- [[Arch Hall seenior]]
- [[Michael C. Hall]]
- [[Arvi Hallik]]
- [[Annika Hallin]]
- [[Steve Halliwell]]
- [[Ayumi Hamasaki]]
- [[Tšulpan Hamatova]]
- [[Jasmin Hamid]]
- [[Mark Hamill]]
- [[Lisa Gay Hamilton]]
- [[Jon Hamm]]
- [[Anne Haney]]
- [[Roger Hanin]] 
- [[Tom Hanks]] 
- [[Alyson Hannigan]]
- [[David Harbour]]
- [[Max Hardcore]]
- [[Brandon Hardesty]]
- [[Chris Hardwick]]
- [[Neil Hardwick]]
- [[Oliver Hardy]] 
- [[Robert Hardy]]
- [[Tom Hardy]]
- [[Kit Harington]]
- [[Andrei Haritonov]]
- [[Leonid Haritonov]] 
- [[Mark Harmon]]
- [[Woody Harrelson]]
- [[Danielle Harris]] 
- [[Ed Harris]]
- [[Estelle Harris]]
- [[Neil Patrick Harris]]
- [[Ian Hart]]
- [[Kevin Hart]]
- [[Miranda Hart]]
- [[Josh Hartnett]]
- [[Steve Harvey]]
- [[David Hasselhoff]]
- [[Teri Hatcher]]
- [[Anne Hathaway]]
- [[Olivia de Havilland]] 
- [[Ethan Hawke]]
- [[Goldie Hawn]] 
- [[Salma Hayek]]
- [[Helen Hayes]] 
- [[Sean Hayes]]
- [[Rita Hayworth]]
- [[Anthony Head]]
- [[Lena Headey]]
- [[Amber Heard]]
- [[John Heard]]
- [[Johannes Heesters]]
- [[Katherine Heigl]] 
- [[Riina Hein]] 
- [[Kersti Heinloo]]
- [[Ekke Märten Hekles]]
- [[Simon Helberg]]
- [[Reino Helismaa]]
- [[Liam Hemsworth]]
- [[Florence Henderson]]
- [[Christina Hendricks]]
- [[Sonja Henie]]
- [[Barry Shabaka Henley]]
- [[Georgie Henley]]
- [[Gerd Michael Henneberg]] 
- [[Jim Henson]]
- [[Audrey Hepburn]] 
- [[Katharine Hepburn]] 
- [[David Herman]]
- [[Edward Herrmann]]
- [[Jennifer Love Hewitt]] 
- [[Steve Higgins]]
- [[Dana Hill]]
- [[Jonah Hill]]
- [[Cheryl Hines]]
- [[Barbro Hiort af Ornäs]]
- [[Dustin Hoffman]] 
- [[Philip Seymour Hoffman]]
- [[Hal Holbrook]]
- [[Laurie Holden]]
- [[Tom Holland]]
- [[Willa Holland]]
- [[Lauren Holly]]
- [[Celeste Holm]]
- [[John Holmes]] 
- [[Katie Holmes]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Anthony Hopkins]]
- [[Telma Hopkins]] 
- [[David Horovitch]]
- [[Richard Steven Horvitz]]
- [[Robert Hossein]]
- [[Clarissa House]]
- [[Whitney Houston]]
- [[Huell Howser]]
- [[Hu Die]]
- [[Vanessa Hudgens]]
- [[Jennifer Hudson]] 
- [[Kate Hudson]]
- [[Felicity Huffman]]
- [[Geoffrey Hughes]]
- [[Ebba Hultkvist]]
- [[Brigitte Susanne Hunt]]
- [[Helen Hunt]]
- [[Marsha Hunt]]
- [[Richard Hunt]] 
- [[Holly Hunter]]
- [[Isabelle Huppert]]
- [[Elizabeth Hurley]]
- [[John Hurt]]
- [[Olivia Hussey]]
- [[Aado Hõimre]]
- [[Viiu Härm]]
- [[Cheril Hynes]]

==I==
[[Ice-T]]
- [[Osamu Ichikawa]]
- [[Andres Ild]]
- [[Tiia Ilmanen]]
- [[Michael Imperioli]] 
- [[Villem Indrikson]]
- [[Tanel Ingi]]
- [[Tino Insana]] 
- [[Jacques Insermini]]
- [[Franco Interlenghi]]
- [[Jeremy Irons]]
- [[Amy Irving]]
- [[Bill Irwin]]
- [[Oscar Isaac]]
- [[Madison Iseman]]
- [[Jessica Iskandar]]
- [[Ingrid Isotamm]]
- [[Klára Issová]]
- [[Eddie Izzard]]
- [[Gregory Itzin]]
- [[Vera Ivanko]]
- [[Aleksandr Ivaškevitš]]
- [[Vladimir Ivašov]]

== J ==
[[Margus Jaanovits]]
- [[Hugh Jackman]]
- [[Glenda Jackson]]
- [[Jaafar Jackson]]
- [[Samuel L. Jackson]]
- [[Danny Jacobs]]
- [[Eric Jacobson]]
- [[Claude Jade]]
- [[Peeter Jakobi]]
- [[Maarja Jakobson]]
- [[Juri Jakovlev]] 
- [[Jelena Jakovleva]]
- [[Duncan James]]
- [[Kevin James]]
- [[Mylène Jampanoï]]
- [[Jesse Jane]]
- [[Oleg Jankovski]]
- [[Allison Janney]]
- [[Vello Janson]]
- [[Famke Janssen]] 
- [[Kalina Jędrusik]]
- [[Julia Jentsch]]
- [[Michael Jeter]] 
- [[Jiřina Jirásková]]
- [[Jo Jung-suk]]
- [[Bodil Joensen]] 
- [[Scarlett Johansson]] 
- [[Glynis Johns]]
- [[Dakota Johnson]]
- [[Don Johnson]]
- [[James Austin Johnson]]
- [[Bob Joles]]
- [[Angelina Jolie]]
- [[Sylvie Joly]] 
- [[Kevin Jonas]]
- [[Alex Jones]]
- [[Angus Turner Jones]]
- [[Felicity Jones]]
- [[Orlando Jones]]
- [[Rashida Jones]]
- [[Sam J. Jones]]
- [[Tamala Jones]]
- [[Tommy Lee Jones]]
- [[Mait Joorits]]
- [[Kathryn Joosten]]
- [[Flemming Jørgensen]]
- [[Louis Jourdan]]
- [[Milla Jovovich]]
- [[Odette Joyeux]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jaanika Juhanson]]
- [[Miranda July]]
- [[Marilyn Jurman]]
- [[Victoria Justice]]
- [[Ants Jõgi]]
- [[Jõvan Kõrla]]
- [[Jüri Järvet]]
- [[Ene Järvis]]
- [[Merle Jääger]]
- [[Peeter Jürgens]]
- [[Grete Jürgenson]]
- [[Karolin Jürise]]
- [[Faime Jürno]]

== K ==
[[Simo Andre Kadastu]]
- [[Aleksandr Kaidanovski]]
- [[Artuss Kaimiņš]]
- [[Piret Kalda]]
- [[Hans Kaldoja]]
- [[Johannes Kaljola]]
- [[Hannes Kaljujärv]]
- [[Rasmus Kaljujärv]]
- [[Peeter Kaljumäe]]
- [[Ülle Kaljuste]]
- [[Karl Kalkun]]
- [[Madis Kalmet]]
- [[Maria Teresa Kalmet]]
- [[Rēzija Kalniņa]]
- [[Ivars Kalniņš]] 
- [[Andreas Kangur]]
- [[Guido Kangur]]
- [[Kareena Kapoor]]
- [[Loviise Kapper]]
- [[Arttu Kapulainen]]
- [[Kalju Karask]]
- [[Nikolai Karatšentsov]]
- [[Eha Kard]]
- [[Peeter Kard]]
- [[Kim Kardashian]]
- [[Katrin Karisma]]
- [[Tõnu Kark]]
- [[Boris Karloff]]
- [[Alina Karmazina]]
- [[Ott Kartau]]
- [[Kristjan Kasearu]]
- [[Casey Kasem]]
- [[Arnold Kasuk]]
- [[Igor Kašintsev]] 
- [[Stana Katic]]
- [[Albina Kausi]]
- [[Julie Kavner]]
- [[Danny Kaye]]
- [[Stacy Keach]]
- [[Buster Keaton]] 
- [[Diane Keaton]]
- [[Michael Keaton]]
- [[Don Keefer]]
- [[Sally Kellerman]]
- [[David Kelly]]
- [[Gene Kelly]]
- [[Grace Kelly]]
- [[Moira Kelly]]
- [[Anna Kendrick]] 
- [[George Kennedy]]
- [[Ireen Kennik]]
- [[Tom Kenny]]
- [[Patsy Kensit]]
- [[Riley Keough]]
- [[Annette Kerr]]
- [[Deborah Kerr]]
- [[Scott Kerr]]
- [[Kari Ketonen]]
- [[Urmas Kibuspuu]]
- [[Nicole Kidman]]
- [[Richard Kiel]] 
- [[Kaljo Kiisk]] 
- [[Rinko Kikuchi]]
- [[Gunnar Kilgas]]
- [[Val Kilmer]]
- [[Kim Su-an]]
- [[Jaune Kimmel]]
- [[Jimmy Kimmel]]
- [[Richard Kind]]
- [[Candice King]]
- [[Joey King]]
- [[Perry King]]
- [[Ben Kingsley]]
- [[Nastassja Kinski]]
- [[Justin Kirk]]
- [[Anne Kirkbride]]
- [[Takeshi Kitano]]
- [[Eve Kivi]]
- [[Elmar Kivilo]]
- [[Diana Klas]]
- [[Melody Klaver]]
- [[Martin Klebba]]
- [[Maria Klenskaja]]
- [[Kevin Kline]]
- [[Enn Klooren]]
- [[Mati Klooren]]
- [[Heidi Klum]]
- [[Milan Kňažko]]
- [[Shirley Knight]]
- [[T.R. Knight]]  
- [[Keira Knightley]] 
- [[Don Knotts]]
- [[Beyoncé Knowles]]
- [[Bogumił Kobiela]]
- [[Anti Kobin]]
- [[Momoko Kōchi]]
- [[Hülya Koçyiğit]]
- [[David Koechner]]
- [[Katrin Kohv]]
- [[Märt Koik]]
- [[Ere Kokkonen]]
- [[Sachiko Kokubu]]
- [[Linda Kolde]]
- [[Eva Koldits]]
- [[Todor Kolev]]
- [[Kalju Komissarov]]
- [[Aire Koop]]
- [[Einari Koppel]]
- [[Liisa Koppel]]
- [[Martin Kork]]
- [[Baltasar Kormákur]]
- [[Harvey Korman]]
- [[Jarmo Koski]]
- [[Barbara Kosmal]]
- [[Rein Kotkas]]
- [[Enn Kraam]]
- [[Jane Krakowski]]
- [[Tarvo Krall]]
- [[Saveli Kramarov]]
- [[John Krasinski]]
- [[Liisu Krass]]
- [[Peter Krause]]
- [[Toomas Kreen]] 
- [[Věra Křesadlová]]
- [[Allan Kress]]
- [[Kristin Kreuk]]
- [[Sylvia Kristel]]
- [[Kris Kristofferson]]
- [[Jüri Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]]
- [[Nick Kroll]]
- [[Kärt Kross]]
- [[Ewa Krzyżewska]]
- [[Diane Kruger]]
- [[Suzanne Krull]]
- [[David Krumholtz]]
- [[Piret Krumm]]
- [[Lisa Kudrow]]
- [[Laura Kukk]]
- [[Arvo Kukumägi]] 
- [[Joanna Kulig]]
- [[Elle Kull]]
- [[Katrin Kumpan]]
- [[Helle Kuningas]]
- [[Mila Kunis]]
- [[Karol Kuntsel]]
- [[Ester Kuntu]]
- [[Karyn Kupcinet]]
- [[Irina Kuptšenko]]
- [[Vambola Kurg]]
- [[Ravšana Kurkova]]
- [[Tinka Kurti]]
- [[Anna-Liisa Kurve]]
- [[Ashton Kutcher]]
- [[Einar Kuusk]]
- [[Igor Kvaša]] 
- [[Barbara Kwiatkowska-Lass]]
- [[Alo Kõrve]]
- [[Hele Kõrve]]
- [[Kirill Käro]]
- [[Volli Käro]]
- [[Amanda Hermiine Künnapas]]
- [[Riho Kütsar]]

== L ==
[[Aare Laanemets]]
- [[Paul Laasik]]
- [[Lia Laats]]
- [[André S. Labarthe]]
- [[Shia LaBeouf]]
- [[Väino Laes]] 
- [[Bernadette Lafont]] 
- [[Mart Laisk]]
- [[Maurice LaMarche]]
- [[Hedy Lamarr]]
- [[Tõnn Lamp]]
- [[Burt Lancaster]] 
- [[Martin Landau]]
- [[Michael Landon]]
- [[Nathan Lane]]
- [[Antti Lang]]
- [[Katherine Kelly Lang]]
- [[Stephen Lang]]
- [[Hope Lange]]
- [[Jessica Lange]]
- [[Katherine Langford]]
- [[Vassili Lanovoi]]
- [[Angela Lansbury]]
- [[Roland Laos]]
- [[Viggo Larsen]]
- [[Brie Larson]]
- [[Ali Larter]]
- [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]]
- [[George Lazenby]]
- [[Charles Laughton]]
- [[Cyndi Lauper]] 
- [[Erki Laur]]
- [[Hugo Laur]]
- [[Stan Laurel]]
- [[Hugh Laurie]]
- [[Piper Laurie]]
- [[Piret Laurimaa]]
- [[Ed Lauter]]
- [[Taylor Lautner]] 
- [[Timo Lavikainen]]
- [[Jude Law]]
- [[Lucy Lawless]] 
- [[Jennifer Lawrence]]
- [[Martin Lawrence]]
- [[Cloris Leachman]]
- [[Zarah Leander]]
- [[Jean-Pierre Léaud]] 
- [[Jules LeBlanc]]
- [[Matt LeBlanc]] 
- [[Heath Ledger]] 
- [[Bruce Lee]]
- [[Christopher Lee]] 
- [[Lee Jun Ki]]
- [[Will Lee]]
- [[Fatme Helge Leevald]]
- [[Rachelle Lefevre]]
- [[Marko Leht]]
- [[Janet Leigh]]
- [[Jennifer Jason Leigh]]
- [[Vivien Leigh]] 
- [[Laura Leighton]] 
- [[Jack Lemmon]]
- [[Liis Lemsalu]]
- [[Jay Leno]]
- [[Jevgeni Leonov]] 
- [[Margus Lepa]]
- [[Andres Lepik]]
- [[Mikko Leppilampi]]
- [[Rose Lesley]] 
- [[Rea Lest]]
- [[Jared Leto]]
- [[Katie Leung]]
- [[Elyse Levesque]]
– [[Margarita Levieva]]
- [[Charlotte Lewis]]
- [[Damian Lewis]]
- [[Richard Lewis]]
- [[Jet Li]] 
- [[Ülle Lichtfeldt]]
- [[Arnis Līcītis]]
- [[Uldis Lieldidžs]]
- [[Līga Liepiņa]]
- [[Harijs Liepiņš]]
- [[Pēteris Liepiņš]]
- [[Oskar Liigand]]
- [[Arno Liiver]]
- [[Mari Lill]]
- [[Mari-Liis Lill]]
- [[Tiit Lilleorg]]
- [[‎Evangeline Lilly]]
- [[Oskar Lind]]
- [[Gunnel Lindblom]]
- [[Max Linder]]
- [[Liis Lindmaa]]
- [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]]
- [[Hamish Linklater]]
- [[Alex D. Linz]]
- [[Ray Liotta]]
- [[Jaak Lipso]]  
- [[Eeva Litmanen]]
- [[Lucy Liu]] 
- [[Vassili Livanov]]
- [[Blake Lively]]
- [[Christopher Lloyd]]
- [[Harold Lloyd]] 
- [[Heather Locklear]]
- [[Angel Locsin]]
- [[Lindsay Lohan]]
- [[Oiva Lohtander]]
- [[Vesa-Matti Loiri]] 
- [[Uno Loit]]
- [[Vibeke Løkkeberg]]
- [[Gina Lollobrigida]]
- [[Loretta Long]]
- [[Michael Longfellow]]
- [[Eva Longoria]] 
- [[Michael Lonsdale]]
- [[Priit Loog]]
- [[Eric Lopez]]
- [[Jennifer Lopez]] 
- [[Sophia Loren]]
- [[Peter Lorre]]
- [[Susanne Lothar]]
- [[Lori Loughlin]]
- [[Julia Louis-Dreyfus]]
- [[Demi Lovato]]
- [[Courtney Love]]
- [[Jon Lovitz]]
- [[Fabrice Luchini]]
- [[Ludacris]]
- [[Béla Lugosi]] 
- [[Lena Barbara Luhse]]
- [[Markus Luik]]
- [[Sulev Luik]]
- [[Terje Luik]]
- [[Vilma Luik]]
- [[Tõnu Lume]]
- [[Jüri Lumiste]]
- [[Joanna Lumley]]
- [[Diego Luna]]
- [[Ada Lundver]]
- [[Inga Lunge]]
- [[Dita Lūriņa]]
- [[Masiela Lusha]]
- [[Aksella Luts]]
- [[Meta Luts]]
- [[Ain Lutsepp]]
- [[Kristjan Lüüs]]
- [[Evanna Lynch]]
- [[Sue Lyon]]

== M ==
[[Siim Maaten]]
- [[Marcello Macchia]]
- [[Andie MacDowell]]  
- [[Seth MacFarlane]]
- [[Fernanda Machado]]
- [[Kyle MacLachlan]]
- [[Shirley MacLaine]] 
- [[Peter MacNicol]]
- [[William H. Macy]]
- [[Mikey Madison]]
- [[Madita]]
- [[Madonna (laulja)|Madonna]]  
- [[Pua Magasiva]]
- [[Joe Maggard]] 
- [[Mayssa Maghrebi]]
- [[Anna Magnani]]
- [[Tobey Maguire]]
- [[Riina Maidre]]
- [[Aïssa Maïga]]
- [[Ally Maki]]
- [[Rami Malek]]
- [[Wendie Malick]]
- [[John Malkovich]]
- [[Mona Malm]]
- [[Eva Malmsten]]
- [[Mait Malmsten]]
- [[Heino Mandri]]
- [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]]
- [[Pirkko Mannola]]
- [[J. P. Manoux]]
- [[Jayne Mansfield]]
- [[Michael Mantenuto]]
- [[Karl Mantzius]]
- [[Jean Marais]]
- [[Sophie Marceau]]
- [[Nancy Marchand]] 
- [[Jerry Maren]]
- [[Anne Margiste]]
- [[David Margulies]]
- [[Ingrid Margus]]
- [[Cheech Marin]]
- [[Karl Markovics]]
- [[James Marsden]]
- [[Jason Marsden]]
- [[Ben Marshall]]
- [[Dean Martin]]
- [[Sven Martinek]]
- [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]]  
- [[Giulietta Masina]]
- [[Elina Masing]]
- [[Algimantas Masiulis]]
- [[Lea Massari]]
- [[Marcello Mastroianni]] 
- [[Amy Mathews]]
- [[Märten Matsu]]
- [[Nanako Matsushima]]
- [[Marko Matvere]]
- [[Gørild Mauseth]]
- [[Jenny Maxwell]]
- [[Bill Maynard]]
- [[Juliette Mayniel]] 
- [[Rachel McAdams]]
- [[Jack McBrayer]]
- [[Danny McBride]]
- [[David McCallum]]
- [[Rue McClanahan]]
- [[Edie McClurg]]
- [[Matthew McConaughey]]
- [[Eric McCormack]]
- [[Helen McCrory]]
- [[Jennette McCurdy]]
- [[Kevin McDonald]]
- [[Malcolm McDowell]]
- [[Bruce McGill]]
- [[Ted McGinley]] 
- [[Rose McGowan]]
- [[Lynne McGranger]]
- [[Bob McGrath]]
- [[Ewan McGregor]]
- [[Joel McHale]]
- [[Tim McInnerny]]
- [[Daniel McKeague]]
- [[Ian McKellen]]
- [[Benjamin McKenzie]] 
- [[Julian McMahon]]
- [[Kevin McNally]]
- [[Maggie McNamara]]
- [[Steve McQueen]]
- [[Patricia McPherson]]
- [[Ian McShane]]
- [[Tim Meadows]]
- [[Ray Meagher]]
- [[Russell Means]] 
- [[Anne Meara]]
- [[Jaanus Mehikas]]
- [[Daniela Melchior]]
- [[Eva Mendes]]
- [[Natalie Mendoza]]
- [[Māra Mennika]]
- [[Vladimir Menšov]]
- [[Jiří Menzel]]
- [[María Mercader]]
- [[Tamzin Merchant]]
- [[Michèle Mercier]] 
- [[Getter Meresmaa]]
- [[Helena Merzin-Tamm]]
- [[Leonhard Merzin]] 
- [[Paul Mescal]]
- [[Laine Mesikäpp]]
- [[Jim Meskimen]]
- [[Debra Messing]]
- [[Märten Metsaviir]]
- [[Seth Meyers]]
- [[Alyson Michalka]]
- [[Lea Michele]]
- [[Charles Middleton]]
- [[Bette Midler]]
- [[Toshirō Mifune]] 
- [[Nikita Mihhalkov]]
- [[Kaie Mihkelson]]
- [[Carmen Mikiver]]
- [[Mikk Mikiver]]
- [[Tõnu Mikiver]]
- [[Mads Mikkelsen]]
- [[Ilmar Mikkor]]
- [[Stanisław Mikulski]]
- [[Alyssa Milano]] 
- [[Christina Milian]]
- [[Cristin Milioti]]
- [[Martin Mill]]
- [[Ben Miller]]
- [[Hal Miller]]
- [[Sienna Miller]]
- [[Wentworth Miller]]
- [[Madis Milling]]
- [[Eero Milonoff]]
- [[Yvette Mimieux]]
- [[Max Minghella]] 
- [[Liza Minnelli]] 
- [[Dannii Minogue]]
- [[Dan Mintz]]
- [[Eugene Mirman]] 
- [[Andrei Mironov]]
- [[Helen Mirren]] 
- [[Ichirō Mizuki]]
- [[Sonoya Mizuno]]
- [[Beverley Mitchell]]
- [[Radha Mitchell]]
- [[Robert Mitchum]]
- [[Gojko Mitić]]
- [[Margo Mitt]]
- [[Maarja Mitt-Pichen]]
- [[Andrei Mjagkov]]
- [[Ralf Moeller]]
- [[Jon Mohr]]
- [[Alfred Molina]]
- [[Jason Momoa]]
- [[Taylor Momsen]]
- [[Dominic Monaghan]]
- [[Sophie Monk]]
- [[Marilyn Monroe]] 
- [[Yves Montand]] 
- [[Dacre Montgomery]]
- [[Sara Montiel]]
- [[Demi Moore]] 
- [[Dudley Moore]]
- [[Julianne Moore]] 
- [[Mandy Moore]]
- [[Mary Tyler Moore]] 
- [[Roger Moore]]
- [[Shemar Moore]]
- [[Dylan Moran]]
- [[Erin Moran]]
- [[Nonna Mordjukova]] 
- [[Jeanne Moreau]]
- [[Jeffrey Dean Morgan]]
- [[Tracy Morgan]]
- [[Joanna Moro]]
- [[María Moscholioú]] 
- [[Jean Moreau]] 
- [[Chloë Moretz]]
- [[Glenn Morris]] 
- [[Viggo Mortensen]]
- [[Carrie-Anne Moss]]
- [[Carlos de la Mota]]
- [[Edward Mulhare]]
- [[Frankie Muniz]]
- [[Matthew J. Munn]]
- [[Olivia Munn]]
- [[Audrey Munson]] 
- [[Radner Muratov]]
- [[Hilje Murel]]
- [[Natalja Murina]]
- [[Brittany Murphy]]
- [[Cillian Murphy]]
- [[Eddie Murphy]] 
- [[Bill Murray]]
- [[Chad Michael Murray]]
- [[Don Murray]]
- [[Hannah Murray]]
- [[Sean Murray]]
- [[Ornella Muti]]
- [[Outi Mäenpää]]
- [[Ain Mäeots]]
- [[Lauri Mäesepp]]
- [[Laine Mägi]]
- [[Maarja Johanna Mägi]]
- [[Marin Mägi]]
- [[Andres Mähar]]
- [[Tarmo Männard]]
- [[Regina Männik]]
- [[Mike Myers]]

== N ==
[[Mattias Naan]]
- [[Samy Naceri]]
- [[Tatsuya Nakadai]]
- [[Yukie Nakama]]
- [[Miki Nakatani]]
- [[Marissa Nasution]]
- [[Karmel Naudre]]
- [[Silvia Navarro]]
- [[Kunal Nayyar]]
- [[Patricia Neal]]
- [[Lauri Nebel]]
- [[Liam Neeson]]
- [[Natalja Negoda]]
- [[Jerry L. Nelson]]
- [[Ricky Nelson]]
- [[Corin Nemec]]
- [[Evelyn Nesbit]]
- [[John Nettles]]
- [[Peter New]]
- [[Bob Newhart]]
- [[Paul Newman]]
- [[Richard Newman]]
- [[Olivia Newton-John]]
- [[Dustin Nguyen]]
- [[Jack Nicholson]] 
- [[Julianne Nicholson]]
- [[Leslie Nielsen]]
- [[Laura Niils]]
- [[Tõnis Niinemets]]
- [[Dragan Nikolić]]
- [[Juri Nikulin]]
- [[Leonard Nimoy]]
- [[Cynthia Nixon]]
- [[Elvis Nolasco]]
- [[Nick Nolte]] 
- [[Allan Noormets]]
- [[Andres Noormets]]
- [[Adela Noriega]] 
- [[Henrik Normann]]
- [[Chuck Norris]] 
- [[Edward Norton]]
- [[Jekaterina Novosjolova]]
- [[Judy Nunn]]
- [[Siti Nurhaliza]]
- [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]]
- [[Lauri Nurkse]]
- [[Egon Nuter]]
- [[Jeff Nuttall]]
- [[Rudolf Nuude]]
- [[Miia Nuutila]]
- [[Ego Nwodim]]
- [[Maris Nõlvak]]
- [[Sulev Nõmmik]]
- [[Kaili Närep]]
- [[Elmo Nüganen]]
- [[Saara Nüganen]]
- [[Lena Nyman]]
- [[Michael Nyqvist]]

== O ==
[[Hugh O'Brian]]
- [[Bob Odenkirk]]
- [[Rosie O'Donnell]]
- [[Michael O'Hare]] 
- [[Bruno Oja]] 
- [[Peeter Oja]]
- [[Pääru Oja]]
- [[Rein Oja]]
- [[Tõnu Oja]]
- [[Indrek Ojari]]
- [[Masi Oka]]
- [[Gary Oldman]]
- [[Joseph Olita]]
- [[Christian Oliver]]
- [[Laurence Olivier]]
- [[Madis Ollikainen]]
- [[Ashley Olsen]] 
- [[Elizabeth Olsen]]
- [[Mary-Kate Olsen]]
- [[Timothy Olyphant]]
- [[Kate O'Mara]]
- [[Ryan O'Neal]]
- [[Tatum O'Neal]]
- [[Ed O'Neill]]
- [[Narda Onyx]]
- [[Terry O'Quinn]]
- [[Jaanus Orgulas]]
- [[Liina Orlova]]
- [[Ljubov Orlova]] 
- [[Roscoe Orman]]
- [[Heather O'Rourke]]
- [[Kalju Orro]]
- [[Kelly Osbourne]]
- [[Emily Osment]]
- [[Haley Joel Osment]]
- [[Marie Osmond]]
- [[Patton Oswalt]]
- [[Frank Oz]]
- [[Madoka Ozawa]]
- [[Peter O'Toole]]
- [[Andres Ots]]

== P ==
[[Reet Paavel]]
- [[Voldemar Paavel]]
- [[Coté de Pablo]]
- [[Al Pacino]] 
- [[Jared Padalecki]]
- [[Ashley Padilla]]
- [[Elliot Page]]
- [[Ester Pajusoo]]
- [[Rein Pakk]]
- [[Mari Palm]]
- [[Keke Palmer]]
- [[Teresa Palmer]]
- [[Chazz Palminteri]] 
- [[Merle Palmiste]]
- [[Külli Palmsaar]]
- [[Tauno Palo]]
- [[Gwyneth Paltrow]]
- [[Anne Paluver]]
- [[Hayden Panettiere]]
- [[Porntip Papanai]]
- [[Anatoli Papanov]]
- [[Anna Paquin]]
- [[Vanessa Paradis]]
- [[Park Bo-gum]]
- [[Ed Parker]]
- [[Eleanor Parker]]
- [[Mary-Louise Parker]] 
- [[Nate Parker]]
- [[Nathaniel Parker]]
- [[Sarah Jessica Parker]]
- [[Hunter Parrish]] 
- [[Jim Parsons]]
- [[Nicholas Parsons]]
- [[Sergei Paršin]]
- [[Spede Pasanen]]
- [[Pedro Pascal]]
- [[Vivianne Pasmanter]]
- [[Raimo Pass]]
- [[Nikolai Pastuhhov]]
- [[Dev Patel]]
- [[Mandy Patinkin]]
- [[Robert Pattinson]]
- [[Aaron Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Sarah Paulson]]
- [[Eduards Pāvuls]]
- [[Bill Paxton]] 
- [[Gregory Peck]]
- [[Ildikó Pécsi]]
- [[Simon Pegg]]
- [[Irina Pegova]]
- [[Lauri Pedaja]]
- [[Jorge Pedreros]]
- [[Amanda Peet]] 
- [[Ragne Pekarev]]
- [[Ines Pellegrini]]
- [[Krystin Pellerin]]
- [[Sean Penn]]
- [[Terje Pennie]]
- [[George Peppard]]
- [[Piper Perabo]]
- [[Richard Peramets]]
- [[Ruth Peramets-Püss]]
- [[Julija Peresild]]
- [[Anthony Perkins]]
- [[Elizabeth Perkins]] 
- [[Pauley Perrette]]
- [[Jacques Perrin]]
- [[Valerie Perrine]]
- [[Luke Perry]] 
- [[Matthew Perry]] 
- [[Joe Pesci]]
- [[Pirkka-Pekka Petelius]]
- [[Russell Peters]]
- [[William Petersen]] 
- [[Agnessa Peterson]]
- [[Lembit Peterson]]
- [[Maria Peterson]]
- [[Laura Peterson-Aardam]]
- [[Dieter Pfaff]]
- [[Michelle Pfeiffer]] 
- [[Gérard Philipe]]
- [[Michelle Phillips]] 
- [[River Phoenix]] 
- [[Robert Picardo]]
- [[Mary Pickford]]
- [[David Hyde Pierce]]
- [[Helle Pihlak]] 
- [[Silva Pijon]]
- [[Rosamund Pike]]
- [[Amanda Pilke]]
- [[Chris Pine]]
- [[Enrique Pinti]]
- [[Freida Pinto]]
- [[Brad Pitt]] 
- [[Maiken Pius]]
- [[Märt Pius]]
- [[Priit Pius]]
- [[Saara Pius]]
- [[Jeremy Piven]]
- [[Aubrey Plaza]]
- [[Donald Pleasence]]
- [[Amy Poehler]]
- [[Kaarel Pogga]]
- [[Mirtel Pohla]] 
- [[Sidney Poitier]]
- [[Roman Polański]] 
- [[Sydney Pollack]]
- [[Aleksei Polujan]]
- [[Ellen Pompeo]]
- [[Pavel Ponomarjov]]
- [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]]
- [[Anna Popplewell]]
- [[Mihhail Poretšenkov]]
- [[Veiko Porkanen]]
- [[Natalie Portman]]
- [[Pete Postlethwaite]]
- [[Glen Powell]]
- [[Jane Powell]]
- [[Tyrone Power]]
- [[Michael Praed]]
- [[Pran]]
- [[Gediminas Pranckūnas]]
- [[Margus Prangel]]
- [[Chris Pratt]]
- [[Lox Pratt]]
- [[Laura Prepon]]
- [[Micheline Presle]]
- [[Elvis Presley]]
- [[Priscilla Presley]]
- [[Vincent Price]]
- [[Jason Priestley]]
- [[Prince (laulja)|Prince]]
- [[Michael Prince]]
- [[Žanna Prohhorenko]]
- [[Uldis Pūcītis]]
- [[Mihhail Pugovkin]]
- [[Ieva Puķe]]
- [[Liisa Pulk]]
- [[Lucy Punch]]
- [[Polina Puškaruk]]
- [[Üllar Põld]]
- [[Dan Põldroos]]
- [[Elina Pähklimägi]]
- [[Steffi Pähn]]
- [[Endel Pärn]]
- [[Katrin Pärn]]
- [[Jasper Pääkkönen]]
- [[Pille Pürg]]
- [[Eva Püssa]]

== Q ==
[[Michel Qissi]] 
- [[Anthony Quinn]]
- [[Francesco Quinn]]
- [[Molly Quinn]]

== R ==
[[Doris Kristina Raave]]
- [[Rita Raave]]
- [[Daniel Radcliffe]] 
- [[Elza Radziņa]]
- [[George Raft]]
- [[Anneli Rahkema]]
- [[Ott-Henrik Raidmets]]
- [[Arvo Raimo]]
- [[Claude Rains]] 
- [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]]
- [[Christopher Rajaveer]]
- [[Tereza Ramba]]
- [[Sara Ramírez]]
- [[Leida Rammo]]
- [[Charlotte Rampling]]
- [[Bella Ramsey]]
- [[Aleksander Randviir]]
- [[Faina Ranevskaja]]
- [[Noomi Rapace]]
- [[Virginia Rappe]]
- [[Ksenija Rappoport]]
- [[Vjatšeslav Razbegajev]]
- [[Ursula Ratasepp]]
- [[Melissa Rauch]]
- [[Bert Raudsep]]
- [[Gert Raudsep]]
- [[Evi Rauer]]
- [[Piret Rauk]]
- [[Mauri Raus]]
- [[Tapio Rautavaara]] 
- [[Charlie Ray]]
- [[Stephen Rea]]
- [[Nancy Reagan]]
- [[Ronald Reagan]]
- [[Alfred Rebane]]
- [[James Rebhorn]]
- [[Robert Redford]] 
- [[Vanessa Redgrave]]
- [[Eddie Redmayne]]
- [[Dean Reed]]
- [[Donna Reed]]
- [[Nikki Reed]]
- [[Oliver Reed]]
- [[Salme Reek]]
- [[Anne Reemann]]
- [[Christopher Reeve]]
- [[George Reeves]] 
- [[Keanu Reeves]]
- [[Jarmo Reha]]
- [[Tara Reid]]
- [[Carl Reiner]]
- [[Estelle Reiner]]
- [[Veljo Reinik]]
- [[Jānis Reinis]]
- [[Ivo Reinok]]
- [[Elina Reinold]]
- [[Anti Reinthal]]
- [[Külli Reinumägi]]
- [[René Reinumägi]]
- [[Jaan Rekkor]]
- [[Erika Remberg]]
- [[Brad Renfro]] 
- [[Jeremy Renner]]
- [[Pierre Renoir]]
- [[Paul Reubens]]
- [[Fernando Rey]]
- [[Burt Reynolds]] 
- [[Debbie Reynolds]]
- [[Ryan Reynolds]]
- [[Lana Rhoades]]
- [[Patricia Rhomberg]]
- [[Matthew Rhys]]
- [[Jonathan Rhys-Meyers]] 
- [[Alfonso Ribeiro]]
- [[Giovanni Ribisi]]
- [[Christina Ricci]]
- [[Cliff Richard]] 
- [[Pierre Richard]]
- [[Dakota Blue Richards]]
- [[Denise Richards]]
- [[Michael Richards]]
- [[Kevin Michael Richardson]]
- [[Nicole Richie]]
- [[Andy Richter]]
- [[Don Rickles]] 
- [[Alan Rickman]] 
- [[Daisy Ridley]]
- [[Paul Ritter]]
- [[Joan Rivers]]
- [[AnnaSophia Robb]]
- [[Margot Robbie]]
- [[Emma Roberts]]
- [[John Roberts]]
- [[Julia Roberts]]
- [[Alex Rocco]] 
- [[Kali Rocha]]
- [[Chris Rock]]
- [[James Roday]]
- [[Olivia Rodrigo]]
- [[Michelle Rodriguez]]
- [[Ginger Rogers]] 
- [[Will Rogers]]
- [[Henry Rollins]]
- [[Rebecca Romijn]]
- [[Saoirse Ronan]]
- [[Ago Roo]]
- [[Mickey Rooney]]
- [[Marga van Rooy]] 
- [[Helgur Rosental]]
- [[Mackenzie Rosman]]
- [[Diana Ross]]
- [[Gavin Rossdale]]
- [[Isabella Rossellini]] 
- [[Portia de Rossi]]
- [[Kim Rossi Stuart]]
- [[Emmy Rossum]]
- [[Aleksandr Rozenbaum]] 
- [[Tim Roth]] 
- [[Teryl Rothery]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Patricia Routledge]]
- [[Kelly Rowland]]
- [[Gena Rowlands]]
- [[Daniela Ruah]]
- [[Ruan Lingyu]]
- [[Paul Rudd]]
- [[Sara Rue]]
- [[Mark Ruffalo]]
- [[Johnny Ruffo]]
- [[Victoria Ruffo]]
- [[José Carlos Ruiz]]
- [[Siim Rulli]]
- [[Nadežda Rumjantseva]]
- [[Geoffrey Rush]]
- [[Kurt Russell]] 
- [[Rene Russo]] 
- [[Éva Ruttkai]]
- [[Paul Ruubel]]
- [[Tarmo Ruubel]]
- [[Tene Ruubel]]
- [[Erik Ruus]]
- [[Nikolai Rõbnikov]]
- [[Ene Rämmeld]] 
- [[Kadri Rämmeld]]
- [[Meelis Rämmeld]]
- [[Maila Rästas]]
- [[Tõnis Rätsep]]
- [[Rita Rätsepp]]
- [[Marika Rökk]]
- [[Ken Rüütel]]
- [[Debby Ryan]]
- [[Jeri Ryan]] 
- [[Meg Ryan]] 
- [[Winona Ryder]]
- [[Ryu Jun-yeol]]

== S ==
[[Tõnu Saar]]
- [[Niko Saarela]]
- [[Üllar Saaremäe]]
- [[Liisa Saaremäel]]
- [[Anneli Saaristo]]
- [[Şabāḩ]]
- [[Daryl Sabara]]
- [[Ernie Sabella]]
- [[Katee Sackhoff]]
- [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]]
- [[Katey Sagal]] 
- [[Bob Saget]]
- [[Reimo Sagor]]
- [[Sylvia Saint]]
- [[Elsa Saisio]]
- [[Karl Sakrits]]
- [[Corso Salani]]
- [[Külliki Saldre]]
- [[Eduard Salmistu]]
- [[Elmar Salulaht]]
- [[Inga Salurand]]
- [[Indrek Sammul]]
- [[Jevgeni Samoilov]]
- [[Tatjana Samoilova]]
- [[Nadežda Samsonova]] 
- [[Christoph Sanders]]
- [[Adam Sandler]]
- [[Thomas Sangster]]
- [[Susan Sarandon]]
- [[Janek Sarapson]]
- [[Sampo Sarkola]]
- [[Gailard Sartain]]
- [[Kristjan Sarv]]
- [[Will Sasso]]
- [[Jaan Saul]]
- [[Jennifer Saunders]]
- [[Larissa Savankova]]
- [[Doug Savant]]
- [[Ija Savvina]] 
- [[Erika Sawajiri]]
- [[Kristen Schaal]]
- [[Rebecca Schaeffer]]
- [[Hunter Schafer]]
- [[William Schallert]]
- [[Maximilian Schell]]
- [[Richard Schiff]]
- [[Steve Schirripa]]
- [[Henessi Schmidt]]
- [[Maria Schneider]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[David Schwimmer]]
- [[Kaya Scodelario]]
- [[Seann William Scott]]
- [[Steven Seagal]]
- [[Kārlis Sebris]]
- [[Amy Sedaris]]
- [[Edie Sedgwick]]
- [[Kyra Sedgwick]]
- [[Oskar Seeman]]
- [[Sepo Seeman]]
- [[George Segal]]
- [[Jason Segel]]
- [[Marian Seldes]]
- [[Natalja Seleznjova]]
- [[Tom Selleck]]
- [[Peter Sellers]]
- [[Heido Selmet]]
- [[Angelina Semjonova]]
- [[Sakura Sena]] 
- [[Rachel Sennott]]
- [[Ott Sepp]] 
- [[Mayra Sérbulo]]
- [[Adam Sevani]]
- [[Amanda Seyfried]]
- [[Tony Shalhoub]]
- [[Garry Shandling]]
- [[Shangguan Yunzhu]]
- [[Michael Shanks]]
- [[Omar Sharif]]
- [[Keesha Sharp]]
- [[William Shatner]]
- [[Fiona Shaw]]
- [[Wallace Shawn]] 
- [[John Shea]]
- [[Charlie Sheen]]
- [[Martin Sheen]]
- [[Sherri Shepherd]]
- [[Nicollette Sheridan]]
- [[Tye Sheridan]]
- [[Sarah Sherman]]
- [[Lloyd Sherr]]
- [[Brooke Shields]]
- [[Jackie Shroff]]
- [[Tiger Shroff]]
- [[James Sie]]
- [[Alice Siil]]
- [[Arnold Sikkel]]
- [[Eili Sild]]
- [[Mall Sillandi]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Sarah Silverman]]
- [[Alicia Silverstone]]
- [[Victoria Silvstedt]]
- [[Endel Simmermann]]
- [[J. K. Simmons]]
- [[Rain Simmul]]
- [[Rosearik Rikki Simons]]
- [[William Simons]]
- [[Lars Simonsen]]
- [[Jessica Simpson]]
- [[Frank Sinatra]]
- [[Sinbad]]
- [[Gary Sinise]]
- [[Vjatšeslav Sirin]]
- [[Tom Sizemore]]
- [[Troye Sivan]]
- [[Jon Sivewright]]
- [[Bill Skarsgård]]
- [[Kaia Skoblov]] 
- [[Artūrs Skrastiņš]]
- [[Jenny Slate]]
- [[Christian Slater]]
- [[Zinaida Slavina]]
- [[Veronika Slowikowska]]
- [[Ināra Slucka]]
- [[Maisie Sly]]
- [[Sharon Small]]
- [[Mihkel Smeljanski]]
- [[Anna Nicole Smith]]
- [[Jaden Smith]]
- [[Maggie Smith]]
- [[Matt Smith]]
- [[Will Smith]] 
- [[Yeardley Smith]]
- [[Innokenti Smoktunovski]]
- [[Cobey Smulders]]
- [[Wesley Snipes]]
- [[Sarah Snook]]
- [[André Sogliuzzo]] 
- [[Sonja Sohn]]
- [[Britta Soll]]
- [[Vitali Solomin]] 
- [[Carly Rose Sonenclar]]
- [[Brenda Song]]
- [[Hilda Sooper]]
- [[Ago Soots]]
- [[Sophie Sooäär]]
- [[Türkân Şoray]]
- [[Aarne Soro]]
- [[Mira Sorvino]]
- [[Sissy Spacek]]
- [[Kevin Spacey]]
- [[David Spade]]
- [[James Spader]] 
- [[Britney Spears]] 
- [[Jamie Lynn Spears]] 
- [[Edward Speleers]]
- [[Urassaya Sperbund]]
- [[Caroll Spinney]]
- [[Eero Spriit]]
- [[Cole Sprouse]]
- [[Grażyna Szapołowska]]
- [[Rūta Staliliūnaitė]]
- [[Sylvester Stallone]]
- [[Barbara Stanwyck]]
- [[Drew Starkey]]
- [[Igor Starõgin]]
- [[Jason Statham]]
- [[Mary Steenburgen]]
- [[Shirley Stelfox]]
- [[Maury Sterling]]
- [[Vladimir Steržakov]]
- [[Stella Stevens]]
- [[Margot Stevenson]]
- [[James Stewart]]
- [[Kristen Stewart]]
- [[Patrick Stewart]]
- [[David Ogden Stiers]]
- [[Julia Stiles]]
- [[Margo Stilley]]
- [[Dean Stockwell]]
- [[Fred Stoller]]
- [[Emma Stone]]
- [[Sharon Stone]] 
- [[Larry Storch]]
- [[Connor Storrie]]
- [[Imants Strads]]
- [[Glenn Strange]]
- [[Meryl Streep]] 
- [[Barbra Streisand]]
- [[René Strickler]]
- [[Oleg Striženov]]
- [[Bobby Stuart]] 
- [[Gloria Stuart]]
- [[James Patrick Stuart]]
- [[Jerzy Stuhr]]
- [[Bohdan Stupka]] 
- [[Melissa Sturm]]
- [[David Suchet]] 
- [[Agnieszka Suchora]]
- [[Alar Sudak]]
- [[Jason Sudeikis]]
- [[Viktor Suhhorukov]]
- [[Tiit Sukk]]
- [[Nicole Sullivan]]
- [[Simeoni Sundja]]
- [[Donald Sutherland]]
- [[Kiefer Sutherland]]
- [[Jeremy Sumpter]]
- [[Simeoni Sundja]]
- [[Toomas Suuman]]
- [[Arno Suurorg]]
- [[Mena Suvari]]
- [[Mihhail Svetin]]
- [[Hilary Swank]]
- [[Patrick Swayze]]
- [[Clive Swift]]
- [[Taylor Swift]]
- [[Tilda Swinton]]
- [[Meeli Sööt]]
- [[Olga Syahputra]]
- [[Martti Syrjä]]

== Š ==
[[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]]
- [[Alvydas Šlepikas]]
- [[Vassili Šukšin]]

== Z ==
[[Vladimir Zeldin]]
- [[Renée Zellweger]]
- [[Vladimir Zemljanikin]] 
- [[Zendaya]]
- [[Ferenc Zenthe]]
- [[Catherine Zeta-Jones]]
- [[Maddie Ziegler]]
- [[Zhang Ziyi]]
- [[Valeri Zolotuhhin]]
- [[Sten Zupping]]

==Ž==
[[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] - [[Olesja Žurakivska]]

== T ==
[[Indrek Taalmaa]]
- [[Oleg Tabakov]]
- [[Margus Tabor]]
- [[Theodor Tabor]]
- [[Andres Tabun]]
- [[Tarmo Tagamets]]
- [[Sadaf Taherian]]
- [[George Takei]]
- [[Amir Talai]]
- [[Aino Talvi]]
- [[Alice Talvik]]
- [[Merle Talvik]]
- [[Jaak Tamleht]]
- [[Katariina Tamm]]
- [[Mary Tamm]]
- [[Raivo E. Tamm]]
- [[Kiiri Tamm]]
- [[Karin Tammaru]]
- [[Peeter Tammearu]]
- [[Ilmar Tammur]]
- [[Isamu Tanonaka]]
- [[Amanda Tapping]]
- [[Georgi Taratorkin]]
- [[Ruut Tarmo]]
- [[Fred Tatasciore]]
- [[Sharon Tate]]
- [[Jacques Tati]]
- [[Channing Tatum]]
- [[Tiina Tauraite]]
- [[Audrey Tautou]]
- [[Elizabeth Taylor]]
- [[Holland Taylor]]
- [[Lili Taylor]] 
- [[Matthew W. Taylor]]
- [[Tamara Taylor]]
- [[Toni Tecuceanu]]
- [[Margo Teder]]
- [[Danny Teeson]]
- [[Külli Teetamm]]
- [[Miles Teller]]
- [[Shirley Temple]]
- [[Kalmer Tennosaar]]
- [[Liina Tennosaar]]
- [[Sulev Teppart]]
- [[Minori Terada]]
- [[Margarita Terehhova]]
- [[Thalía]]
- [[Charlize Theron]]
- [[Emma Thompson]]
- [[Kenan Thompson]]
- [[Linda Thompson]]
- [[Bella Thorne]]
- [[Courtney Thorne-Smith]]
- [[Uma Thurman]]
- [[T. J. Thyne]]
- [[Vjatšeslav Tihhonov]]
- [[Klaudia Tiitsmaa]]
- [[Mihkel Tikerpalu]]
- [[Ursel Tilk]]
- [[Ashley Tisdale]]
- [[Doris Tislar]]
- [[Tony Todd]]
- [[Jani Toivola]]
- [[Pamela Tola]]
- [[Andrei Tolubejev]]
- [[Kersti Tombak]]
- [[Kärt Tomingas]]
- [[Villu Tomingas]]
- [[Kaarel Toom]]
- [[Jaan Tooming]]
- [[Harriet Toompere]]
- [[Hendrik Toompere juunior]]
- [[Gordon Tootoosis]]
- [[Lolita Torres]]
- [[Anna Torv]]
- [[Lupita Tovar]]
- [[Spencer Tracy]]
- [[Roman Trahtenberg]]
- [[Karrueche Tran]]
- [[Raivo Trass]]
- [[John Travolta]]
- [[Halka Třešňáková]]
- [[Jördis Triebel]]
- [[Jean-Louis Trintignant]]
- [[Marie Trintignant]]
- [[Verne Troyer]]
- [[Tõnu Trubetsky]]
- [[François Truffaut]]
- [[Sofiko Tšiaureli]]
- [[Irmena Tšitšikova]]
- [[Stanley Tucci]]
- [[Tambet Tuisk]]
- [[Risto Tuorila]]
- [[Aidan Turner]]
- [[Lana Turner]]
- [[Sophie Turner]]
- [[Tina Turner]]
- [[Aida Turturro]]
- [[Teresa Tuszyńska‎]]
- [[Veikko Täär]]
- [[Aisha Tyler]]
- [[Liv Tyler]]
- [[Cicely Tyson]]
- [[Beata Tyszkiewicz]]

== U ==
[[Väino Uibo]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] - [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Kate Upton]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]]

== V ==
[[Helmut Vaag]]
- [[Andrus Vaarik]]
- [[Marika Vaarik]]
- [[Marta Vaarik]]
- [[Marine Vacth]]
- [[Annette Vadim]]
- [[Rein Vaharo]]
- [[Aigi Vahing]]
- [[Liina Vahter]]
- [[Liina Vahtrik]]
- [[Viire Valdma]]
- [[Angélica Vale]]
- [[Ritva Valkama]]
- [[Jean-Claude Van Damme]]
- [[Frans Van der Aa]]
- [[Kirsten Vangsness]]
- [[Helene Vannari]]
- [[Sergo Vares]]
- [[Natalja Varlei]]
- [[Jim Varney]] 
- [[Ardo Ran Varres]]
- [[Michael Vartan]]
- [[Fernanda Vasconcellos]]
- [[Sofia Vassilieva]]
- [[Jekaterina Vassiljeva]]
- [[Uldis Vazdiks]]
- [[Jussi Vatanen]]
- [[Ragne Veensalu]]
- [[Kaido Veermäe]]
- [[Anne Veesaar]]
- [[Juha Veijonen]]
- [[Martin Veinmann]]
- [[Kaspar Velberg]]
- [[Milo Ventimiglia]]
- [[Sofía Vergara]]
- [[Anne Vernon]]
- [[Lidija Vertinskaja]]
- [[Jevgeni Vesnik]]
- [[Angélico Vieira]]
- [[Michelle Vieth]]
- [[Kristo Viiding]]
- [[Alicia Vikander]]
- [[Sharni Vinson]]
- [[Gunta Virkava]]
- [[Märt Visnapuu]]
- [[Georgi Vitsin]]
- [[Monica Vitti]]
- [[Marina Vlady]]
- [[Jevgeni Vlassov]]
- [[Jüri Vlassov]]
- [[Jon Voight]]
- [[Peeter Volkonski]]
- [[Omar Volmer]]
- [[Pavel Vorožtsov]]
- [[Edgar Vunš]]
- [[Evelin Võigemast]]
- [[Priit Võigemast]]
- [[Hanna-Liina Võsa]] 
- [[Vladimir Võssotski]]

== W ==
[[Hannah Waddingham]]
- [[Mark Wahlberg]]
- [[Kari Wahlgren]]
- [[Ralph Waite]]
- [[Marie Walcamp]]
- [[Devon Walker]]
- [[Paul Walker]]
- [[Eli Wallach]] 
- [[Kirsti Wallasvaara]]
- [[David Walliams]] 
- [[Kate Walsh]]
- [[Julie Walters]]
- [[Christoph Waltz]]
- [[Zoë Wanamaker]]
- [[Denzel Washington]]
- [[Mia Wasikowska]]
- [[Katherine Waterston]]
- [[Barry Watson]]
- [[Emma Watson]]
- [[Indica Watson]]
- [[Siraphun Wattanajinda]]
- [[Naomi Watts]]
- [[John Wayne]]
- [[Michael Weatherly]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Sigourney Weaver]]
- [[Hugo Weaving]]
- [[Martin Weinek]]
- [[Stephnie Weir]]  
- [[Michael T. Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Rachel Weisz]]
- [[Raquel Welch]]
- [[Colin Welland]]
- [[Tom Welling]]
- [[George Wendt]]
- [[Rolf Wenkhaus]]
- [[Barbara Werle]]
- [[Adam West]]
- [[Dominic West]]
- [[Forest Whitaker]]
- [[Betty White]]
- [[David A. R. White]]
- [[Jaleel White]]
- [[Bradley Whitford]]
- [[Steve Whitmire]]
- [[Jane Wickline]]
- [[Olivia Wilde]]
- [[Gene Wilder]]
- [[Catherine Wilkening]]
- [[Laisha Wilkins]]
- [[Katt Williams]]
- [[Michael K. Williams]]
- [[Michelle Williams]]
- [[Robin Williams]]
- [[Bruce Willis]]
- [[Chandra Wilson]]
- [[Lambert Wilson]]
- [[Luke Wilson]]
- [[Rebel Wilson]]
- [[Robert Brian Wilson]]
- [[Ruth Wilson]]
- [[William Windom]]
- [[Mick Wingert]]
- [[Henry Winkler]]
- [[Kate Winslet]]
- [[Jonathan Winters]]
- [[Shelley Winters]]
- [[Jane Withers]]
- [[Reese Witherspoon]]
- [[Tom Wlaschiha]]
- [[Finn Wolfhard]]
- [[Won Bin]]
- [[Won Ji-an]]
- [[Ed Wood]]
- [[Elijah Wood]]
- [[Evan Rachel Wood]]
- [[Jake Wood]]
- [[Natalie Wood]]
- [[Vivien Wood]]
- [[Bambi Woods]]
- [[Joanne Woodward]]
- [[Bonnie Wright]]
- [[Constance Wu]]
- [[Noah Wyle]]
- [[Patrice Wymore]]

==Õ==
[[Rait Õunapuu]]

==Ä==
[[Xəlil Əbcəlilev]]

==Ü==
[[Aarne Üksküla]]
- [[Kristjan Üksküla]]
- [[Ako Ülavere]]

==Y==
[[Bowen Yang]]
- [[Susannah York]]
- [[Rudy Youngblood]]

==Vaata ka==
*[[:Kategooria:Näitlejate loendid]]

[[Kategooria:Näitlejate loendid]]
[[Kategooria:Filmikunsti loendid]]
[[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]]</text>
      <sha1>jgooi0cety6s9bbhk2wde1vftga1r8n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti kunstnike loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19398</id>
    <revision>
      <id>7188948</id>
      <parentid>7171304</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:20:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <origin>7188948</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39317" sha1="h6inhacjluinc1ur0yqcaqn0wti2d9v" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]]st pärit, Eestis elanud, Eesti kodakondsusega ja [[eestlased|eesti rahvusest]] [[kunstnik]]ke. Keraamikud on loetletud ka [[Eesti keraamikute loend]]is. Disainerid on loetletud ka [[Eesti disainerite loend]]is. Karikaturiste on loetletud ka [[Eesti karikaturistide loend]]is.

''Artiklitele Eesti ja eesti kunstnike kohta lisatakse kategooria [[:Kategooria:Eesti kunstnikud|Eesti kunstnikud]].

__NOTOC__{{tähed}}

==A==

[[Vahur Agar|Vahur Agar &quot;Vako&quot;]] • [[Mari Aakre]] • [[Anne Aare]] • [[Reio Aare]] • [[Liis Aarne]] • [[Alo Aarsalu]] • [[Heinrich Aasamaa]] • [[Käty Aasmäe]] • [[Edgar Aavik]] • [[Priidu Aavik]] • [[Virve Aben]] • [[Natalja Abramova]] • [[Christian Ackermann]] ''vanem'' • [[Amandus Adamson]] • [[Ida Emilie Adamson]] • [[Jaak Adamson]] • [[Mari Adamson]] • [[Adamson-Eric]] • [[Maria Ader]] • [[Ingrid Agur]] • [[Margarita Afanasjeva]] • [[Eduard Ahas]] • [[Ellinor Aiki]] • [[Arnold Akberg]] • [[Hans von Aken]] • [[Johann Aken]] • [[Erik Alalooga]] • [[Aino Alamaa]] • [[Arnold Alas]] • [[Valdek Alber]] • [[August Albo]] • [[Viktor Aleksejev]] • [[Enn Allik]] • [[Enno Allik]] • [[Ingrid Allik]] • [[Paul Allik]] • [[Peeter Allik]] • [[Tiiu Allikvee]] • [[Helga Alling]] • [[Raimund Alling]] • [[Art Allmägi]] • [[Efraim Allsalu]] • [[Vano Allsalu]] • [[Toomas Altnurme]] • [[Tiina Alver]] • [[Ene Ammer]] • [[Katrin Amos]] • [[Anders (kunstnik)|Anders]] • [[Aet Andresma-Tamm]] • [[Linda Andreste]] • [[Tiina Andron]] • [[Siim-Tanel Annus]] • [[Vladimir Anšon]] • [[Ida Anton-Agu]] • [[Malle Antson]] • [[Karin Elle Aren]] • [[Peet Aren]] • [[Linda Arike]] • [[Joachim Armbrust]] • [[Lea Armväärt]] • [[Arno Arrak]] • [[Eevart Arrak]] • [[Erich Arrak]] • [[Helmi-Elfriede Arrak]] • [[Henno Arrak]] • [[Jüri Arrak]] • [[Melanie Arrak]] • [[Urve Arrak]] • [[Jaak Arro]] • [[Dorothea von Arronet]] • [[Sofi Aršas]] • [[Inga Aru]] • [[Tiiu Aru]] • [[Rafael Arutjunjan]] • [[Vello Asi]] • [[Ada Aspe]] • [[Epp Asper]] • [[Ann Audova]] • [[Arvo Aun]] • [[Anton Aunma]] • [[Virve Aunre]] • [[Reet Aus]] • [[Asteria]]

==B==
[[Aino Bach]] • [[Igor Balašov]] • [[Irina Baleva]] • [[Matz Balk]] • [[Nikolai von Baranoff]] • [[Franz von Bazan]] • [[Gert Bavendamp]] • [[Hans Becker]] • [[Anžela Beljakova]] • [[Bert Bennicker]] • [[Johann Rudolph Berendhoff]] • [[Heinrich von Bergen]] • [[Nikolai James Bergholz]] • [[Endel Bergmann]] • [[Piret Bergmann]] • [[Werner Birkenfeldt]] • [[Pilvi Blankin-Salmin]] • [[Blum]] • [[Lilja Blumenfeld]] • [[Edmond Arnold Blumenfeldt]] • [[Gregor Alexander Heinrich von Bochmann]] • [[Georg Bogatkin]] • [[Ludwig Bohnstedt]] • [[Magda Bormeister]] • [[Marju Bormeister]] • [[Märt Bormeister]] • [[Märt Bormeister noorem]] • [[Andreas Bornemann]] • [[Johann Brauer]] • [[Ülle Braun]] • [[Erna von Brinckmann]] • [[Irina Bržeska]] • [[Carl Friedrich Christian Buddeus]] • [[Tatjana Buhhenskaja]] • [[Helen Bunder]] • [[Karl Burman noorem|Karl Burman]] ''noorem'' • [[Karl Burman vanem|Karl Burman]] ''vanem'' • [[Kristi Burman]] • [[Paul Burman]] • [[Gottfried Böhme]]

==C==
[[Jan van der Capelle]] • [[Merike Christensen]] • [[Michael Ludwig Claus]] • &lt;!--[[Peter Jakob Clodt von Jürgensburg]] • /teda vist ei saa küll kuidagi eesti kunstnikuks lugeda/ --&gt;[[Engelhard Corjus]]

==D==
[[Jakob Dam]] • [[Erna Josephine von Deeters]] • [[Riina Degtjarenko]] • [[Tamara Ditman]] • [[Nelly Drell]] • [[Juri Dubov]] • [[Jüri Dubov]] • [[Franz Burchard Dörbeck]] • [[Arved Erich Dörwald]] • [[Eugen Gustav Dücker]]

==E==
[[Imbi Ebrus]] • [[Anthony Eckmeyer]] • [[Herald Eelma]] • [[Kaarel Eelma]] • [[Sirje Eelma]] • [[Õnne Eelma]] • [[Kertu Ehala]] • [[Mihkel Ehala]] • Hillar Ehaste • [[Ole Ehelaid]] • [[Kaisa Eiche]] • [[Tiia Eikholm]] • [[Mai Einer]] • [[Eduard Einmann]] • [[Johannes Einsild]] • [[Jaan Elken]] • [[Liidia Elken]] • [[Aleksander Eller]] • [[Valli Eller]] • [[Voldemar Eller]] • [[Herlet Elvisto]] • [[Ülo Emmus]] • [[Aivar Dominiq Ennet]] • [[Leopold Ennosaar]] • [[Leesi Erm]] • [[Illu Erma]] - [[Eike Eplik]] • [[Marje Ernits]] • [[Albert Eskel]] • [[Juta Eskel]] • [[Osvald Eslon]] • [[Nigul Espe]] • [[Kadi Estland]] • [[Merike Estna]] • [[Made Evalo]] • [[Tönnies Evers]] ''noorem'' • [[Erki Evestus|Erki Evestus •]] [https://mariaevestus.com Maria Evestus] • [[Johann Gottfried Exner]] • [[Ainikki Eiskop]]

==F==
[[Ene Falkenberg]] • [[Dénes Farkas]] • [[Vadim Fomitšev]] • [[Margarethe Fuks]]

==G==
[[Johannes Leopold Gahlnbäck]] • [[Helle Gans]] • [[Taevo Gans]] • [[Eduard Karl Franz von Gebhardt]] • [[Theodor Gehlhaar]] • [[Berent Geistman]] • [[Julius Gentalen]] • [[Aleksander Otto Gern]] • [[Anna Gerretz]] • [[Gerd Ghercke]] • [[Lambert Glandorf]] • [[Gori (karikaturist)|Gori]] • [[Johann Michael Graff]] • [[Johannes Greenberg]] • [[Tõnis Grenzstein]] • [[Aleksander Grinev]] • [[August Grünberg (kunstnik)|August Grünberg]] • [[Jaan Grünberg]] • [[Maile Grünberg]] • [[Elsa Grünverk]] • [[Nikolai Guli]] • [[Albert Gulk]] • [[Elisabeth Gurjeva]] • [[Toomas Rudolf Gutmann]] • [[Faina Gutmann-Kuma]]

==H==
''[[Helena Hanni]] •'' [[Ulvi Haagensen]] • [[Eerik Haamer]] • [[Voldemar Haas]] • [[Margus Haavamägi]] • [[Roman Haavamägi]] • [[Mari Haavel]] • [[Lygia Habicht]] • [[Hedda Hacker]] • [[August Matthias Hagen]] • [[Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]] • [[Erika Haggi]] • [[Lemme Haldre]] • [[Enno Hallek]] • [[Eve Hallenberg]] • [[Sofia Hallik]] • [[Ehalill Halliste]] • [[Herman Halliste]] • [[Ernst Hallop]] • [[Aime Hansen]] • [[Albert Hansen]] • [[Ellen Hansen]] • [[Hermann Eduard Hartmann]] • [[Marquard Hasse]] • [[Jean Francois Xavier Hattenberger]] • [[Eduard Hau]] • [[Johannes Hau]] • [[Woldemar Hau]] • [[Lehti Heapost]] • [[Luule Heapost]] • [[Henning van der Heide]] • [[Ruth Heidok]] • [[Herman Heinla]] • [[Tobias Heintze]] ''vanem'' • [[Lüdert Heissman]] • [[Maie Helm]] • [[Albrecht von Hembsen]] • [[Eha Henning]] • [[Helmi Herman]] • [[Karl-August Herman]] • [[Iir Hermeliin]] • [[Johannes Georg Heroldt]] • [[Hugo Hiibus]] • [[Karl August Hermann Hindrey]] • [[Anu Hint]] • [[Minna Hint]] • [[Gustav Adolf Hippius]] • [[Alfred Hirv]] • [[Helgi Hirv]] • [[Indrek Hirv]] • [[Johannes Hirv]] • [[Friedrich Voldemar Hist]] • [[Zinovi Hmelnitski]] • [[Alfred Hoffmann]] • [[Dolores Hoffmann]] • [[Oskar Georg Adolf Hoffmann]] • [[Alo Hoidre]] • [[Hilja Hollas]] • [[Edith Holm]] • [[Enno Holm]] • [[Franz Hoppenstätt]] • [[Paul Horma]] • [[Vello Hubel]] • [[Ruth Huimerind]] • [[Mare Hunt]] • [[Endel Härm]] • [[Lilian Härm]] • [[Louis Höflinger]] • [[Riho Hütt]] • [[Hynrik]] ''byldensnyder •''

==I==
• [[Otto Friedrich Ignatius]] 
• [[Aleksander Igonin]] 
• [[Leida Illend]] 
• [[Jarõna Ilo]] 
• [[Leida Ilo]] 
• [[Mihkel Ilus]] 
• [[Voldemar Ilus]] 
• [[Aapo Ilves]] 
• [[Indrek Ilves (kunstnik)|Indrek Ilves]] 
• [[Kadri Ilves]] 
• [[Piret Ilves]] 
• [[Aleksander Ipsberg]] 
• [[Raivo Ird]] 
• [[Anni Irs]] 
• [[Lagle Israel]] 
• [[Sergei Isupov]] 
• [[Anu Ivask]] 
• [[Udo Ivask]] 
• [[Udo-Nestor Ivask]] 
• [[Ülle Ivask-Voosalu]]

==J==
[[Silva Jaanberg]] 
• [[Elmar Jaanimägi]] 
• [[Hillar Jaanus]] 
• [[Jacob]] ''snitker'' 
• [[Kirsti Jahilo]] 
• [[Lilli Jahilo]]
• [[Géza Jakó]] 
• [[Ilona Jakó]]
• [[Anu Jakobson]] 
• [[Eduard Magnus Jakobson]] 
• [[Vaike Jakobsoo]] 
• [[Aleksander Jakovlev]] 
• [[Kaspar Jancis]] 
• [[Valve Janov]] 
• [[August Jansen]] 
• [[Amanda Jasmiin]] 
• [[Aleksei Jastrebov]] 
• [[Andrei Jegorov]] 
• [[Jüri Jegorov]] 
• [[Heigo Jelle]]
• [[Gennadi Jeltsov]]
• [[Jaan Jensen]] 
• [[Karl Alfred Jentson]] 
• [[Vjatšeslav Jeršov]] 
• [[Joachim]] ''meler, snitker'' 
• [[Annelie Joandi]] 
• [[Andrus Johani]] 
• [[Johanken]] ''snitker'' 
• [[Enn Johannes]] 
• [[Elsie Johanson]]
• [[Andrus Joonas]]
• [[Vanda Juhansoo]] 
• [[Maia Juhkam]] 
• [[Osvald Jungberg]] 
• [[Maila Juns-Veldre]] 
• [[Ants Juske]] 
• [[Anu Juurak]] 
•Lauri Juursoo [[Loit Jõekalda]] 
• [[Virge Jõekalda]] 
• [[Ann Jõers]] 
• [[Helga Jõerüüt]] 
• [[Ernst Jõesaar]] 
• [[Valter Jõeste]] 
• [[Sandra Jõgeva]]
• [[Silvia Jõgever]] 
• [[Eha-Pilvi Jõgi]] 
• [[Lydia Jõõts]] 
• [[Eeva-Aet Jänes]] 
• [[Pille Jänes]] 
• [[Zoja Järg]] 
• [[Villu Järmut]] 
• [[Mai Järmut-Winnal]] 
• [[Eduard Järv]] 
• [[Elo-Reet Järv]] 
• [[Monika Järvekülg]] 
• [[Mai Reet Järve-Vomm]] 
• [[Raivo Järvi]] 
• [[Külliki Järvila]] 
• [[Aldo Järvsoo]] 
• [[Kadri Jäätma]] 
• [[Leida Jürgen]] 
• [[Hans Jürgens]] 
• [[Eero Jürgenson]] 
• [[Leo Jürisson]] 
• [[Aime Jürjo]] 
• [[Irene Jürna]] 
• [[Reet Jürna]] 
• [[Tiit Jürna]] 

==K==
[[Jüri Kaarma]] 
• [[Mari Kaarma]] 
• [[Melanie Kaarma]] 
• [[Voldemar Kaarma]] 
• [[Aleksander Kaasik]] 
• [[Elna Kaasik]] 
• [[Ivar Kaasik]] 
• [[Kristiina Kaasik]] 
• [[Tiiu Kadak]] 
• [[Kiira-Marianne Kadarik]] 
• [[Margus Kadarik]] 
• [[Kelli Kagovere]] 
• [[Anatoli Kaigorodov]] 
• [[Krista Kajandu]] 
• [[Kaie Kal]] 
• [[Kristin Kalamees]] 
• [[Silvi Kalda]] 
• [[Kalli Kalde]]
• [[Inga Kalistru]] 
• [[Kai Kaljo]] 
• [[Richard Kaljo]] 
• [[Stella Kalkun]]
• [[Mariann Kallas]] 
• [[Olimar Kallas]] 
• [[Oskar Kallis]] 
• [[Bogdan Gottlieb Friedrich Kally]] 
• [[Anu Kalm]] 
• [[Helmi Kalm]] 
• [[Karin Kalman-Erm]] 
• [[Arnold Kalmus]] 
• [[Marie Kalmus]]
• [[Toomas Kalve]] 
• [[Andreas Kam]] 
• [[Paul Kamm]] 
• [[Hilda Kamron]]
• [[Esta Kamsen]] 
• [[Mari Kanasaar]] 
• [[Juhan Kangilaski]] 
• [[Ott Kangilaski]] 
• [[Kirke Kangro]] 
• [[Tauno Kangro]] 
• [[Voldemar Kangro-Pool]] 
• [[Hans Kanklowe]] 
• [[Aarne Kann]] 
• [[Voldemar Kann]] 
• [[Aino Kapsta]] 
• [[René Kari]]
• [[Edith Karlson]] 
• [[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]]
• [[Mati Karmin]] 
• [[Viktor Karrus]] 
• [[Mari Kartau]]
• [[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]] 
• [[Leontine Karu-Lind]] 
• [[Jüri Kase]] 
• [[Flo Kasearu]] 
• [[Jass Kaselaan]] 
• [[Andrus Kasemaa]] 
• [[Markus Kasemaa]] 
• [[Saskia Kasemaa]] 
• [[Erki Kasemets]] 
• [[Alfred Kask]]
• [[Alice Kask]]
• [[Eugen Kask]] 
• [[Eve Kask]] 
• [[Ferdinand Adolf Kask]] 
• [[Jüri Kask]] 
• [[Kaido Kask]]
• [[Margot Kask]] 
• [[Jüri Kass]] 
• [[Erich Kattenberg]] 
• [[Helen Kauksi]] 
• [[Anne Keek]] 
• [[Ida Keerdo]] 
• [[Viivi-Ann Keerdo]] 
• [[Avo Keerend]] 
• [[Liina Keevallik]] 
• [[Toomas Kelder]] 
• [[Elmar Kell]] 
• [[Raivo Kelomees]]
• [[Mare Kelpman]] 
• [[Rein Kelpman]] 
• [[Heli Kelt-Saarnak]]
• [[Tõnis Kenkmaa]] 
• [[Jüri Kerem]] 
• [[Marje Kerem]] 
• [[Piret Kerem]] 
• [[Jüri Kermik]] 
• [[Riina Kermik]] 
• [[Maret Kernumees]] 
• [[Raoul Kernumees]] 
• [[Aida Kersna]] 
• [[Heino Kersna]] 
• [[Kaija Kesa]] 
• [[Ando Keskküla]] 
• [[Kaja Kesler]] 
• [[Albert Kesner]] 
• [[Sirje Keva]] 
• [[Kristiina Kibe]]
• [[Kaia Kiik]]
• [[Virve Kiil]] 
• [[Eve Kiiler]] 
• [[August Kilgas]] 
• [[Miljard Kilk]] 
• [[Ilmar Kimm]] 
• [[Georg Ludwig Herman Kind]] 
• [[Hans Kindler]] 
• [[Mariliin Kindsiko]] 
• [[Andres Kingissepp]] 
• [[Elfriede-Margarethe Kingo-Espenberg]] 
• [[Edda Kingu]] 
• [[Ernst Kirs (skulptor)|Ernst Kirs]] 
• [[Salme Kirsimäe]] 
• [[Artur Kirsipu]] 
• [[Tiiu Kirsipuu]] 
• [[Elmar Kits]] 
• [[Kaja Kits-Karm]] 
• [[Linda Kits-Mägi]] 
• [[Esti Kittus]] 
• [[Alfred Kivi]] 
• [[Signe Kivi]] 
• [[Vello Kivi]]
• [[Heino Kivihall]] 
• [[Pille Kivihall]] 
• [[Mae Kivilo]] 
• [[Aili Kivioja]] 
• [[Riina Kivirüüt]] 
• [[Richard Kivit]] 
• [[Hallan Kivisaar]] 
• [[Kiwa]] 
• [[Halja Klaar]] 
• [[Concordia Klar]] 
• [[August Philipp Klara]] 
• [[Leida Klaus]] 
• [[Julius Sergius von Klever]] 
• [[Kairi Kliimand]] 
• [[Jaan Klõšeiko]] 
• [[Alexander Julius Klünder]] 
• [[Matz Knop]] 
• [[Ernő Koch]] 
• [[Aleksander Koemets]]
• [[Liis Koger]] 
• [[Eve Koha]] 
• [[Raoul Koik]] 
• [[Epp Maria Kokamägi]] 
• [[Luulik Kokamägi]] 
• [[Ellen Kolk]] 
• [[Katrina Kolk]] 
• [[Ernst Kollom]] 
• [[Paul Kondas]] 
• [[Heiki Kongi]] 
• [[Alfred Kongo]] 
• [[Gert Koningk]]
• [[Andres Koort]]
• [[Enn Koort]] 
• [[Jaan Koort]] 
• [[Karel Koplimets]]
• [[Friedrich Koppel]] 
• [[Johanna Koppel]] 
• [[Kai Koppel]] 
• [[Liive Koppel]] 
• [[Andrei Kormašov]]
• [[Jaana Kormašov]]
• [[Nikolai Kormašov]] 
• [[Orest Kormašov]] 
• [[Paul Kormašov]] 
• [[Luule Kormašova]] 
• [[Raivo Korstnik]] 
• [[Heinrich Johann Kosakowsky]] 
• [[Katrin Koskaru]] 
• [[Alma Mathilde Koskel]]
• [[Aino Kosk-Schmidt]] 
• [[Mark Kalev Kostabi]] 
• [[Hans Kotke]] 
• [[Johann Wilhelm Krause]] 
• [[Kreg A-Kristring]] 
• [[Erna Kreischmann]] 
• [[Rudolf Kriisa]] 
• [[Sirje Kriisa]] 
• [[Erik Krije]] 
• [[Aleksander Richard Voldemar Krims]] 
• [[Peeter Krosmann]]
• [[Georg Krug]] 
• [[Otto Krusten]] 
• [[Õie Krusten]] 
• [[Ilmar Kruusamäe]] 
• [[Agur Kruusing]] 
• [[Ludvig Kruusmaa]] 
• [[Liisa Kruusmägi]]
• [[Imbi Kruuv]] 
• [[Woldemar Friedrich Krüger]]
• [[Epp Kubu]] 
• [[Inge Kudisiim]] 
• [[Maret Kuke]]
• [[Melanie Kukk]] 
• [[Viive Kuks]] 
• [[Ilme Kuld]] 
• [[Riho Kuld]] 
• [[Leili Kuldkepp]] 
• [[Aleksander Kulkoff]] 
• [[Helle Kull (arhitekt)|Helle Kull]] 
• [[Nikolai Kull]] 
• [[Kadi Kullerkann]] 
• [[Hilja Kulles]] 
• [[Toivo Kulles]] 
• [[Andreas Kulpesu]] 
• [[Helene Kuma]] 
• [[Nikolai Kummits]] 
• [[Jan Kumpas]]
• [[Laine Kunnberg-Bortnikov]] 
• [[Rein Kuresoo]]
• [[Kaarel Kurismaa]] 
• [[Mari Kurismaa]] 
• [[Elisabeth Kurre]] 
• [[Ede Kurrel]] 
• [[Aivar Kurvits]] 
• [[Raoul Kurvitz]] 
• [[Eduard Kutsar]] 
• [[Aime Kuulbusch]] 
• [[Edgar Johan Kuusik]] 
• [[Hans Kuusik]] 
• [[Kai Kuusing]] 
• [[Andres Kuusk (kunstnik)|Andres Kuusk]] 
• [[Sirje Kuuskmann]] 
• [[Peeter Kuutma]] 
• [[Harri Kõiva]] 
• [[Meeli Kõiva]] 
• [[Endel Kõks]]
• [[Andrus Kõresaar]] 
• [[Helga Kõrge]] 
• [[Toomas Kõrvits]] 
• [[Ülle Kõuts]] 
• [[Mari Käbin]] 
• [[Tiina Käesel]] 
• [[Irja Kändler]] 
• [[Henno Käo]] 
• [[Uno Kärbis]] 
• [[Enn Kärmas]] 
• [[Ivika Kärmik]] 
• [[Kaja Kärner (kunstnik)|Kaja Kärner]]
• [[Siim Kärner]] 
• [[Johann Köler]] 
• [[Ive-Maria Köögard-Ruus]] 
• [[Andro Kööp]]
• [[Endel Kübarsepp]]
• [[Kadi Kübarsepp]] 
• [[Gerhard Franz von Kügelgen]] 
• [[Ferdinand von Kügelgen]] 
• [[Konstantin von Kügelgen]] 
• [[Sally von Kügelgen]] 
• [[Wilhelm Georg Alexander von Kügelgen]] 
• [[Ernst Gustav Kühnert]] 
• [[Mari-Liis Küla]] 
• [[Neeme Külm]] 
• [[Ella Külv]] 
• [[August Künnapu]] 
• [[Allex Kütt]] 
• [[Mati Kütt]] 
• [[Õie Kütt]] 
• [[Urve Küttner]]
• [[Lembit Küüts]] 
• [[Jan Kytz]]

==L==
[[Ilmar Laaban]] • [[Ahto Laadoga]] • [[Jaanus Laagriküll]] • [[Tarrvi Laamann]] • [[Kirsti Laanemaa]] • [[Tõnis Laanemaa]] • [[Vello Laanemaa]] • [[Märt Laarman]] • [[Ivi Laas]] • [[Lydia Laas]] • [[Lia Laasberg]] • [[Diana Laev]] • [[Riho Lahi]] • [[Anita Laigo]] • [[Arkadio Laigo]] • [[Tõnu Laigu]] • [[Ants Laikmaa]] • [[Marco Laimre]] • [[Silja Lamp]] • [[Krista Laos]] • [[Leonhard Lapin]] • [[Heldur Laretei]] • [[Anders Larsson]] • [[Tiiu-Maret Lass]] • [[Arnold Laugus]] • [[Tõnu Lauk]] • [[Maia Laul]] • [[Rein Laur]] • [[Tiiu Laur]] • [[Valeri Laur]] • [[Peeter Laurits]] • [[Ilmi Laur-Paist]] • [[Mihhail Lebedev]] • [[Abel Lee]] • [[Kristel Leedjärv]] • [[Ilse Leetaru]] • [[Anastasia Lemberg-Lvova]] • [[Aino Lehis]] • [[Enno Lehis]] • [[Pille Lehis]] • [[Friedrich Leht]] • [[Jeguda Leiba]] • [[Heikki Leis]] • [[Katrin Leis]] • [[Malle Leis]] • [[Silvia Leitu]] • [[Alfred Leius]] • [[Juta Lember]] • [[Valli Lember-Bogatkina]] • [[Leo Leola]] • [[Mati Leon]] • [[Armand Lepik]] • [[Hugo Lepik]] • [[Rudolf Lepik]] • [[Ilse Lepikson]] • [[Raimond Lepiste]] • [[Esko Lepp]] • [[Elmar Leppik]] • [[Mati Leppik]] • [[Erich Leps]] • [[Pauline Elfriede Leps-Estam]] • [[Ants Lepson]] * [[Rudolf Lepvalts]] • [[Ly Lestberg]] • [[Elga Leškin]] • [[Liivia Leškin]] • [[Viktor Leškin]] • [[Galina Leškina]] • [[Silvia Liiberg]] • [[Kaarel Liimand]] • [[Elo Liiv]] • [[Ferdinand Liiv]] • [[Vello Liiv]] • [[Silvi Liiva]] • [[Nette Liivak]] • [[Paul Liivak]] • [[Lola Liivat]] • [[Ado Lill]] • [[Annika Lill]] • [[Ivo Lill]] • [[Evelin Lill]] • [[Eva Limberg]] • [[Imbi Lind]] • [[Elise Lindsaar]] • [[Taivo Linna]] • [[Epp Linnaks]] • [[Lilian Linnaks]] • [[Peeter Linnap]] • [[Ilmar Linnat]] • [[Peeter Linzbach]] • [[Ernst Friedrich von Liphart]] • [[Lea-Tuti Livšits]] • [[Saima Loik]] • [[Valerian Loik]] • [[Artur Lokk]] • [[Eve Lokk]] • [[Signe Lomp]] • [[Ernst Wilhelm Londicer]] • [[Heiki Looman]] • [[Berent Lorentz]] • [[Paul Luhtein]] • [[Kai Luiga]] • [[Eve Luik]] • [[Jaan Luik]] • [[Kaie Luik]] • [[Boris Lukats]] • [[Maie Lukats]] • [[Herbert-Joachim Lukk]] • [[Regina Lukk]] • [[Regina Lukk-Toompere]] • [[Meelis Luks]] • [[Marita Lumi]] • [[Ann Lumiste]] • [[Karin Luts]] • [[Ene-Mai Luur]] • [[Lembit Lõhmus]] • [[Tiina Lõhmus]] • [[Andres Lõo]] • [[Kerttu Lätt]] • [[Liia Lüdig]] • [[Neeme Lüdimois]] • [[Ella Lüüs]] • [[Urmas Lüüs]]

==M==
[[Luule Maar]] 
• [[Ruuda Maarand]] 
• [[Tõnu Maarand]] 
• [[Eduard Maaser]] 
• [[Maasike Maasik]] 
• [[Mirjam Maasikas]] 
• [[Karl Ludwig Maibach]] 
• [[Endel Maisaar]] 
• [[Maximilian Maksolly]] 
• [[Ilmar Malin]] 
• [[Inge Malin]]
• [[Jaan Malin]] 
• Lea Malin 
• [[Guido Mamberg]] 
• [[Elfriide Maran]] 
• [[Olav Maran]] 
• [[Helga Maranik]] 
• [[Aadu Mardi]] 
• [[Keesi Mardisalu]] 
• [[Evi Mardna]]
• [[Epp Marguste]] 
• [[Mihkel Maripuu]] 
• [[Georgi Markelov]] 
• [[Reda Marks]] 
• [[Ülle Marks]] 
• [[Karl Leopold Marley]] 
• [[Jüri Marran]] 
• [[Krista Matsu]] 
• [[Fritz Matt]] 
• [[Mattis]] ''snitker'' 
• [[Jutta Matvei]] 
• [[Eveline Adelheid von Maydell]] 
• [[Friedrich Ludwig von Maydell]] 
• [[Raul Meel]] 
• [[Kristine Mei]] 
• [[Lydia Mei]] 
• [[Natalie Mei]] 
• [[Leonardo Meigas]] 
• [[Lylian Meister]] 
• [[Ülle Meister]] 
• [[Voldemar Mellik]] 
• [[Herkki-Erich Merila]] 
• [[Karl Merilaid-Schnell]]
• [[Aarne Mesikäpp]] 
• [[Hillar Mets]] 
• [[Mall Mets]] 
• [[Rein Mets (kunstnik)|Rein Mets]] 
• [[Tiia Mets]]
• [[Gunnar Meyer]] 
• [[Andreas Michaelson]] 
• [[Michel]] ''snitker'' 
• [[Aino Migul]] 
• [[Konstantin Mihhailov]] 
• [[Artur Mihkelsoo]] 
• [[Aarne Miikmaa]] 
• [[Reet Miitel]]
• [[Olev Mikiver]]
• [[Urmas Mikk]] 
• [[Maanus Mikkel]] 
• [[Hilda Mikkelsaar]] 
• [[Lepo Mikko]] 
• [[Mare Mikof]] 
• [[Maie Mikof-Liivik]] 
• [[Aleksander Mildeberg]] 
• [[Jüri Mildeberg]] 
• [[Piret Mildeberg]] 
• [[Jaan Miljan (kunstnik)|Jaan Miljan]] 
• [[Nicolaes Millich]] 
• [[Hugo Mitt]]
• [[Valentin Mokijevski]] 
• [[Marge Monko]] 
• [[Eléonore de Montesquiou]] 
• [[Reet Moor]] 
• [[Peet Moorats]] 
• [[Andreas Mor]] 
• [[Maiu Mooses]] 
• [[Gustav Mootse]] 
• [[Maire Morgen-Hääl]] 
• [[Lilian Mosolainen]]
• [[Rauno Thomas Moss]] 
• [[Johanna Mudist]] 
• [[Peeter Mudist]] 
• [[Hando Mugasto]] 
• [[Juhan Muks]] 
• [[Ants Murakin]] 
• [[Tanja Muravskaja]]
• [[Arnold Murd]] 
• [[Oskar Murdmaa]] 
• [[Maarit Murka]] 
• [[Urmas Muru]] 
• [[Marju Mutsu]] 
• [[Leili Muuga]] 
• [[Aarne Mõttus]] 
• [[Liili Mõtuste]] 
• [[Märt Mõtuste]] 
• [[Eino Mäelt]] 
• [[Ulvi Mäesalu]] 
• [[Marko Mäetamm]]
• [[Anni Mäger]] 
• [[Berta Mäger]] 
• [[Konrad Vilhelm Mägi]] 
• [[Mai Mägi]] 
• [[Taso Mähar]] 
• [[Kadri Mälk]] 
• [[Liidia Mälksoo]] 
• [[Roman Mänd]]
• [[Merike Männi]] 
• [[Olav Männi]] 
• [[Maire Männik]] 
• [[Eduard Mässo]] 
• [[Ella Mätik]] 
• [[Ants Mölder]] 
• [[Arseni Mölder]] 
• [[Helene Mölder]]
• [[Krista Mölder]] 
• [[Signe Mölder]] 
• [[Voldemar Mölder]] 
• [[Mirjam Mölder-Mikfelt]] 
• [[Hans Möldermann]] 
• [[Aleksander Möldroo]] 
• [[Otto Friedrich Theodor von Möller]] 
• [[Reinhold von Möller]] 
• [[Rudolf Julius von zur Mühlen]] 
• [[Aleksander Mülber]] 
• [[Heino Müller]] 
• [[Meiu Münt]] 
• [[Tiiu Mürk]] 
• [[Evelyn Müürsepp]]

==N==
[[Winandt Nack]] 
• [[Kalju Nagel]] 
• [[Lemming Nagel]] 
• [[Johann Naha]] 
• [[Ave Nahkur]] 
• [[Navitrolla]]
• [[Gunnar Neeme]] 
• [[Ilme-Anu Neemre]] 
• [[Pille Neeve]] 
• [[Carl Timoleon von Neff]] 
• [[Naima Neidre]] 
• [[Virge Nemvalts]]
• [[Nerva (kunstnik)|Nerva]] 
• [[Eevi Nerva]] 
• [[Stanislav Netšvolodov]] 
• [[Johann Dietrich Neuhausen]] 
• [[Juho Nikkarinen]] 
• [[Ivo Nikkolo]] 
• [[Lydia Nirk-Soosaar]] 
• [[Viive Noor]]
• [[Lydia Nordentoft Lavrov]] 
• [[Aleksander Normak]] 
• [[Kristina Norman]] 
• [[Monica del Norte]] 
• [[Bernt Notke]] 
• [[Katja Novitskova]]
• [[Mall Nukke]] 
• [[Siiri-Merike Nummert]] 
• [[Kaire Nurk]]
• [[Ain Nurmela]] 
• [[Harry Nurmet]]
• [[Madis Nurms]] 
• [[Henriete Nuusberg]] 
• [[Ingrid Nõges]] 
• [[Juhan Nõmmik]] 
• [[Roman Nyman]]

==O==
[[Jaan Oad]] 
• [[Erik Obermann]] 
• [[Valdur Ohakas]] 
• [[Ilmar Ojalo]] 
• [[Pilvi Ojamaa]] 
• [[Jüri Ojaver]] 
• [[Terje Ojaver]] 
• [[Evald Okas]] 
• [[Jüri Okas]] 
• [[Anke Oks]]
• [[Anne Oks]] 
• [[Kai-Mai Olbri]] 
• [[Eduard Ole]] 
• [[Eva Ole]] 
• [[Kaido Ole]] 
• [[Aet Ollisaar]] 
• [[Kaire Olt]] 
• [[Mihkel Olt]] 
• [[Maret Olvet]] 
• [[Henrik Olvi]] 
• [[Uno Ong]] 
• [[Eino Ootsing]] 
• [[Mart Org]]
• [[Hilda Orgusaar]] 
• [[Urmas-Jüri Orgusaar]] 
• [[Linda Ormesson]] 
• [[Villem Ormisson]] 
• [[Ludvig Oskar]] 
• [[Susanna Otema]] 
• [[Boris Ottenberg]]

==P==

[[Anu Paal]] • [[Dagmar-Viive Paalamäe]] • [[Jaan Paavle]] • [[Juhan Paberit]] • [[Tõnis Paberit]] • [[Aulo Padar]] • [[Tiiu Pai]] • [[Avo Paistik]] • [[Priit Pajos]] • [[Otto Paju]] • [[Miralda Pajumaa]] • [[Veevi Pajupuu]] • [[Rein Pakk]] • [[Al Paldrok]] • [[Clemens Pale]] • [[Richard Pallas]] • [[Tiiu Pallo-Vaik]] • [[Riin Pallon]] • [[Hille Palm]] • [[Jüri Palm]] • [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]] • [[Endel Palmiste]] • [[Leida Palu]] • [[Vello Paluoja]] • [[Lembit Paluteder]] • [[Adam Pampe]] • [[Priit Pangsepp]] • [[Rudolf Pangsepp]] • [[Anne-Reet Paris]] • [[Edith Paris]] • [[Rudolf Johannes Paris]] • [[Väino Paris]] • [[Anne Parmasto]] • [[Ene Pars]] • [[Kaie Parts]] • [[Arent Passer]] • [[Minni Patune]] • [[Illimar Paul]] • [[Louis Pavel]] • [[Erika Pedak]] • [[Urmas Pedanik]] • [[Virve Pedari]] • [[Ede Peebo]] • [[Andrus Peegel]] • [[Aleksander Peek]] • [[Agu Peerna]] • [[Erich Pehap]] • [[Karl Pehme]] • [[Voldemar Peil]] • [[Katrin Pere]] • [[Peeter Pere]] • [[Mart Peri]] • [[August Georg Wilhelm Pezold]] • [[Leopold von Pezold]] • [[Lorenz-Heinrich Petersen]] • [[Agu Pihelga]] • [[Helge Pihelga]] • [[Liina Pihlak]] • [[Vella Pihlak]] • [[Evald Piho]] • [[Juss Piho]] • [[Katrin Piile]] • [[Ellinor Piipuu]] • [[Juta Piirlaid]] • Edgar Piirmets • [[Tiina Piisang]] • [[Ene Pikk]] • [[Alar Pikkorainen]] • [[Aleksander Pilar]] • [[Agu Pilt]] • [[Harles Pilter]] • [[Varmo Pirk]] • [[Tiiu Pirsko]] • [[Axel Plath]] • [[Maimu Plees]] • [[Rihet-Urmas Ploomipuu]] • [[Imbi Ploompuu]] • [[Eduard Poland]] • [[Helmut Polberg]] • [[Liane Polberg]] • [[Ellen Polli]] • [[Heitti Polli]] • [[Kaljo Polli]] • [[Garibaldi Pommer]] • [[Hans Pops]] • [[Valter Pormeister]] • [[Maria Posledova]] • [[Marju Pottisep]] • [[Herbert Felix Prees]] • [[Saima Priks]] • [[Aleksander Promet]] • [[Sirje Protsin]] • [[Leonhard-Florentin Pruul]] • [[Rait Prääts]] • [[Harri Pudersell]] • [[Tiina Puhkan]] • [[Urmas Puhkan]] • [[Tuuli Puhvel]] • [[Mart Pukits]] • [[Aapo Pukk]] • [[Kersti Pukk]] • [[Laine Pukk]] • [[August Pulst]] • [[Anu Purre]] • [[Arville Puström-Uus]] • [[Vello Puujalg]] • [[Eeva Puustak]] • [[Jutta Puustak]] • [[Kaisa Puustak]] • [[Anu Põder]] • [[Helle Põld]] • [[Aino Põldra]] • [[Hellekai Põldra]] • [[Enn Põldroos]] • [[Kaljo Põllu]] • [[Made Põlluaas]] • [[Anna Põllusaar]] • [[Arvo Pärenson]] • [[Matti Pärk]] • [[Jaan Pärn (kunstnik)|Jaan Pärn]] • [[Priit Pärn]] • [[Milvi Pärnamägi]] • [[Karl Pärsimägi]] • [[Leila Pärtelpoeg]] • [[Mari Pärtelpoeg]] • [[Voldemar Päts]] • [[Vida Pääbo-Juse]] • [[Tiit Pääsuke]] • [[Vaike Pääsuke]] • [[Koit Püss]] • [[Juhan Püttsepp]] • [[Kustav-Agu Püüman]] • [[Iris Papstel]] • Helgi Polli

==R==
[[Haivi Raadik]] • [[Ülle Raadik]] • [[Rein Raamat]] • [[Nora Raba]] • [[Anthony Rabe]] • [[Johann Valentin Rabe]] • [[Qirinus Rabe]] • [[Eha Raend]] • [[Riina Raheltšik]] • [[Ruudu Rahumaru]] • [[Mare Raidma]] • [[Toivo Raidmets]] • [[Svea Raidna]] • [[Mark Raidpere]] • [[Raul Rajangu]] • [[Ülle Rajasalu (keraamik)|Ülle Rajasalu]] • [[Felix Randel]] • [[Saima Randjärv-Berlokko]] • [[Gunta Randla]] • [[Remo Randver]] • [[Robert Rannast]] • [[Voldemar Rannus]] • [[Balthasar Raschky]] • [[Evi Rass]] • [[Haidi Ratas]] • [[Kersti Rattus]] • [[Mark Raidpere]] • [[Anu Raud]] • [[Gustav Raud]] • [[Kristjan Raud]] • [[Paul Raud]] • [[Piret Raud]] • [[Annela Raud Selge]] • [[Iivi Raudsepp]] • [[Juhan Raudsepp]] • [[Loomet Raudsepp]] • [[Õie Raudsepp]] • [[Päären Raudvee]] • [[Silvia Raudvee]] • [[Helve Raun]] • [[Ludvig Raun]] • [[Maie-Ann Raun]] • [[Ane Raunam]] • [[Oskar Raunam]] • [[Salme Raunam]] • [[Urmo Raus]] • [[Mati Rautso]] • [[Elmar Rebane]] • [[Elgi Reemets]] • [[Paul Reeveer]] • [[Friedrich-Valdemar Reigo]] • [[Helga Reimo]] • [[Adele Reindorff]] • [[Günther Reindorff]] • [[Kristina Reineller]] • [[Tiina Reinsalu]] • [[Alvar Reisner]] • [[Tiiu Reissar]] • [[Sirje-Mall Reitav]] • [[Eha Reitel]] • [[Kalju Reitel]] • [[Voldemar Reiter]] • [[Jane Remm]] • [[Joosep Remme]] • [[Eldor Renter]] • [[Maria Reppo]] • [[Reynken]] • [[Salme Rosalie Riig]] • [[Tõnu Riit]] • [[Riina Rillo]] • [[Aulin Rimm]] • [[Hermen Rode]] • [[Georg Rogožkin]] • [[Leo Rohlin]] • [[Jüri Ristna]] • [[Aleksander Ristmägi]] • [[Esther Roode]] • [[Henn-Olavi Roode]] • [[Liina Roomet]] • [[Henn Rooneem]] • [[Enn Roos]] • [[Reet Roos (kunstnik)|Reet Roos]] • [[Lembit Roosa]] • [[Igor Roosaar]] • [[August Roosileht]] • [[Tarmo Roosimölder]] • [[Maks Roosma]] • [[Märt Roosma]] • [[Mari Roosvalt]] • [[Uno Roosvalt]] • [[Nikolai Root]] • [[Fideelia-Signe Roots]] • [[Katrin Roots]] • [[Linda Rosin]] • [[Rait Rosin]] • [[Axel Bernhard Rossman]] •[[Lembe Ruben]] • [[Piia Ruber]] • [[Peeter Rudaš]] • [[Sirje Runge]] • [[Friedrich Nikolai Russow]] • [[Hando Ruus]] • [[Artur Ruuser]] • [[Albert-Jaan Ruutsoo]] • [[Andrus Rõuk]] • [[Ilme Rätsep]] • [[Irina Rätsep]] • [[Mari Rääk]] • [[Eduard Rüga]]

==S==
[[Kamille Saabre]] • [[Tõnis Saadoja]] • [[Sven Saag]] • [[Emilie Rosalie Saal]] • [[Johannes Saal]] • [[Aino Saan]] • [[Krista Saar (tekstiilikunstnik)|Krista Saar]] • [[Martin Saar]] • [[Paul Saar (kunstnik)|Paul Saar]] • [[Astrid Saare]] • [[Mare Saare]] • [[Raimo Saare]] • [[Endel Saarepuu]] • [[Rudolf Saaring]] • [[Tiina Saarmann]] • [[Joann Voldemar Saarniit]] • [[Lembit Saarts]] • [[Richard Sagrits]] • [[Evald Sagur]] • [[Rudolf Sajor]] • [[Ivar Sakk]] • [[Martin Saks]] • [[Reti Saks]] • [[Alfred Saldre]] • [[Robert Johann Salemann]] • [[Aleksander Salmin]] • [[Tatjana Salmre]] • [[Eduard Salu]] • [[Britt Samoson]] • [[Heino Sampu]] • [[Ulla-Britta Sampu]] • [[Anne Sander]] • [[Georg Sander]] • [[Krista Sander]] • [[Mart Sander]] • [[Alexander Sangernebo]] • [[Ferdinand Sannamees]] • [[Carl Sarap]] • [[Henn Sarap]] • [[Lembit Sarapuu]] • [[Veera Sarapuu]] • [[Katrin Sasi]] • [[Malle Sasi]] • [[Thomas Scheileke]] • [[Alexander Georg Schlater]] • [[Georg Friedrich Schlater]] • [[Ernst Hermann Schlichting]] • [[Erik Schmidt]] • [[Ivi-Els Schneider]] • [[Karl Friedrich Schnell]] • [[Hermann Friedrich von Schrenck]] • [[Franz Schrutek von Monte Selva]] • [[August Friedrich Schuch]] • [[Juri Sedõhh (kunstnik)|Juri Sedõhh]] • [[Maie-Hele Segerkrantz]] • [[Valev Sein]] • [[Eve Selisaar]] • [[Ene-Liis Semper]] • [[Karl August Senff]] • [[Karl Julius Senff]] • [[Sven Senka]] • [[Paul Sepp (maalikunstnik)|Paul Sepp]] • [[Rudolf Sepp]] • [[Ülo Sepp]] • [[Ahti Seppet]] • [[Herko-Rasmus Servet]] • [[Liina Siib]] • [[Aune Siim]] • [[Ludmilla Siim]] • [[Rein Siim]] • [[Karin Siim-Juse]] • [[Olev Siinmaa]] • [[Jaan Siirak]] • [[Sille Sikmann]] • [[Merle Sild]] • [[Lauri Sillak]] • [[Aivar Simson]] • [[Arnold Simson]] • [[Krista Simson]] • [[Mari Simulson]] • [[Laine Sinivee]] • [[Viktor Sinjukajev]] • [[Lilia Sink]] • [[Peeter-Adolf Sink]] • [[Arvi Siplane]] • [[Külli-Kerttu Siplane]] • [[Clawes van der Sittow]] • [[Michel Sittow]] • [[Ardo Sivadi]] ''•'' [[Mirja-Mari Smidt]] • [[Tõnu Smidt]] • [[John Smith (kunstnik)|John Smith]] • [[Valeri Smirnov]] • [[Vello Soa]] • [[Anu Soans]] • [[Jaak Soans]] • [[Katrin Soans]] • [[Olev Soans]] • [[Vitali Sobolev]] • [[Velda Soidla]] • [[Oksana Solovjova]] • [[Anne Sonne]] • [[Taimi Soo]] • [[Tõnu Soo]] • [[Martin Sookael]] • [[Leida Soom]] • [[Ilme Soonsein]] • [[Henn Soopalu]] • [[Ülo Sooster]] • [[Mare Soovik-Lobjakas]] • [[Piia Sork]] • [[Theodor Albert Sprengel]] • [[Otto Magnus von Stackelberg (1786–1837)|Otto Magnus von Stackelberg]] • [[Vladimir Staniševski]] • [[Vladislav Staniševski]] • [[Elsa Starčenko]] • [[Anton Starkopf]] • [[Hannes Starkopf]] • [[Wilhelm Siegfried Stavenhagen]] • [[Alise Stein-Anvelt]] • [[Johannes Stenrat]] • [[Friedrich Sigismund Stern]] • [[Sándor Martin Stern]] • [[Eugen Sterpu]] • [[Viive Sterpu]] • [[Hugo Sturm]] • [[Olev Subbi]] • [[Juuli Suits]] • [[Vaida Suits]] • [[Killu Sukmit]] • [[Ella Summatavet]] • [[Mait Summatavet]] • [[Maksim Surin]] • [[Naima Suude]] • [[Aleksander Suuman]] • [[Imat Suumann]] • [[Henning Sweder]] • [[Linda Sõber]] • [[Bruno Sõmer]] • [[Saima Sõmer]] • [[Ants Säde]] • [[Oskar Sädek]] • [[Meeri Säre]] • [[Richard Sööt]] • [[Konstantin Süvalo]] • [[Symon]] ''snitker, tafelmaker''

==Š==
[[Boris Šestakov]] • [[Juri Šestakov]] • [[Jüri Illimar Šestakov]] • [[Heli Šestakova]] • [[Kaie Šestakova]] • [[Natalie Šišajeva]] • [[Siima Škop]]

==Z==
[[Catherine Zarip]] • [[Klara Zeidler]] • [[Magnus Zeller]] • [[Salomon Zeltrecht]] • [[Eduard Zentšik]] • [[Heikki Zoova]]

==T==
[[Aune Taamal]]
• [[Karl Tael]]
• [[Martin Taevere]] 
• [[Marget Tafel]] 
• [[Ivi Tafel-Maasikamäe]] 
• [[Vladimir Taiger]] 
• [[Sulev Tailo]] 
• [[Malle Taimre]] 
• [[Andres Tali]] 
• [[Erich Tali]] 
• [[Kaire Tali]] 
• [[Herman Talvik]]
• [[Ellen Tamm]]
• [[Hando Tamm]] 
• [[Herbert Tamm]] 
• [[Kristina Tamm]]
• [[Vello Tamm]] 
• [[Väino Tamm]] 
• [[Tea Tammelaan]] 
• [[Maris Tammer]]
• [[Otto Tammeraid]] 
• [[Tiina Tammetalu]] 
• [[Külli Tammik]] 
• [[Rein Tammik]] 
• [[Erika Tammpere]] 
• [[Jaan Tammsaar]] 
• [[Anne Tamverk]] 
• [[Airike Taniloo-Bogatkin]] 
• [[Endel Taniloo]] 
• [[Woldemar Tank]] 
• [[Ester Tartlan]] 
• [[Linda Tartland]] 
• [[Eduard Taska]] 
• [[Aleksander Tassa]] 
• [[Heljo Tassa]] 
• [[Elve Tauts]] 
• [[Roman Tavast]] 
• [[Annika Teder]] 
• [[Kristjan Teder]] 
• [[Ülo Teder]] 
• [[Gita Teearu]] 
• [[Ave Teeäär]] 
• [[Eva Teemant]] 
• [[Enn Tegova]] 
• [[Maiju Tehver]]
• [[Ülo Telgmaa]] 
• [[Tiiu Tepandi]] 
• [[Olga Terri]] 
• [[Harry Tertsius]] 
• [[Milvi Thalheim]] 
• [[Elert Thiele]] 
• [[Albert Thomson]] 
• [[Evi Tihemets]] 
• [[Ernst Tiido]] 
• [[Mariina Tiidor]] 
• [[Erika Tiisler]] 
• [[Romulus Tiitus]] 
• [[Elle Tikerpäe]] 
• [[Helina Tilk]]
• [[Kaie Tilk]] 
• [[Eduard Timbermann]] 
• [[Osvald Timmas]] 
• [[Roman Timotheus]] 
• [[Aurora Tippe]] 
• [[Elin Tober]] 
• [[Lembit Tolli]] 
• [[Tuulikki Tolli]] 
• [[Vive Tolli]] 
• [[Andres Tolts]] 
• [[Balder Tomasberg]] 
• [[Liisa Tomasberg-Koidu]]
• [[Voldemar Tomassov]] 
• [[Bruno Tomberg]] 
• [[Mall Tomberg]] 
• [[Riina Tomberg]]
• [[Krista Tool]]
• [[Marili Toome]] 
• [[Peet Toome]] 
• [[Tarvo Kaspar Toome]] 
• [[Jaan Toomik]] 
• [[Kalle Toompere]]
• [[Anne Tootmaa]] 
• [[Villu Toots]] 
• [[Ville Tops]] 
• [[Milvi Torim]] 
• [[Kersti Tormis]] 
• [[Ilmar Torn]] 
• [[Mare Tralla]]
• [[Ebe Tramberg]]
• [[Salome Trei]] 
• [[Ruth Treimut]] 
• [[Vello Trell]]
• [[Roman Treuman]] 
• [[Hans Treumann]] 
• [[Nikolai Triik]] 
• [[Hans Tsirk]] 
• [[Milvi Tšesnokov]]
• [[Nadežda Tšernobai]]
• [[Ninell Tugi]]
• [[Vilma Tugi]] 
• [[Katrin Tukmann]]
• [[Ruth Tulving]] 
• [[Viktor Turp]]
• [[Hannele Turu]] 
• [[Välko Tuul]] 
• [[Jaan Tuuling]]
• [[Salme Tuulse]]
• [[Aleksander Tuurand]] 
• [[Endla Tuutma]]
• [[Küllike Tuvikene]] 
• [[Aino Tõnisson]] 
• [[Väino Tõnisson]] 
• [[Allan Tõnissoo]] 
• [[Ivar Tõnurist]] 
• [[Rita Tänav]]
• [[Eduard Tüür]]
• [[Lia Tüür]]

==U==
[[Uno Uibo]] • [[Johannes Uiga]] • [[Sigrid Uiga]] • [[Maria-Kristiina Ulas]] • [[Peeter Ulas]] • [[Adele Ulm-Augustas]] • [[Ernst Markus Ulprecht]] • [[Udo Umberg]] • [[Maarja Undusk]] • [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] • [[Aime Unt]] • [[Liina Unt]] • [[Riho Unt]] • [[Vilve Unt]] • [[Britt Urbla]] • [[Peeter Urtson]] • [[Teodor Ussisoo]] • [[Virve Uudre]] • [[Helge Uuetoa]] • [[Aleksander Uurits]] • [[Sirje Uusbek]] • [[Beatrice Daisy Uusmaa]] • [[Anu Uustalu]] • [[Erik-Arne Uustalu]] • [[Naima Uustalu]] • [[Richard Uutmaa]]

==V==
[[Kai Vaarandi]] • [[Marta Vaarik]] • [[Ado Vabbe]] • [[Lydia Johanna Elisabeth Wademan-Jans]] • [[Emmi Vahelaid]] • [[Erik Vaher]] • [[Ingi Vaher]] • [[Ivo Vaher]] • [[Miramii Maarja Vaher]] • [[Priit Vaher]] • [[Roman Vaher]] • [[Helle-Reet Vahersalu]] • [[Kuulo Vahter]] • [[Jaan Vahtra]] • [[Sirja-Liisa Vahtra]] • [[Albert Vahtramäe]] • [[Juta Vahtramäe]] • [[Aili Vahtrapuu]] • [[Mall Vahtre]] • [[Silver Vahtre]] • [[Argo Vaikla]] • [[Katrin Vaikla]] • [[Elina Vainik]] • [[Anna-Maria Vaino]] • [[Eugen Vaino]] • [[Urmas Vaino]] • [[Mati Vaitmaa]] • [[Kersti Vaks]] • [[Tiiu Valdma]] • [[Eevi Valdov]] • [[Felix Valdvere]] • [[Heinz Valk]] • [[Mall Valk]] • [[Endel Valk-Falk]] • [[Ott Vallik]] • [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] • [[Edgar Valter]] • [[Ene Valter]] • [[Lea Valter]] • [[Edmund S. Valtman]] • [[Helmut Valtman]] • [[Heljo Vanamõis]] • [[Karl Vanaveski]] • [[Riina Vanhanen]] • [[Maimu Vannas]] • [[Maarja Vannas-Raid]] • [[Kalev Vapper]] • [[Aleksander Vardi]] • [[Oivi Vare]] • [[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]] • [[Valentin Vare]] • [[Ain Vares]] • [[Ants Vares]] • [[Jaan Vares]] • [[Eveli Varik]] • [[Matti Varik]] • [[Urve Varik]] • [[Annes Varjun]] • [[Valli Varjun]] • [[Jaana Varkki]] • [[Taavi Varm]] • [[Andres Varustin]] • [[Aarne Vasar]] • [[Anne Vasar]] • [[Richard Vasard]] • [[Silvia Vasmuth]] • [[Benjamin Vasserman]] • [[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]] • [[Jaak Vaus]] • [[Agathe Veeber]] • [[Ferdinand Veeber]] • [[Kuno Bernhard Veeber]] • [[Renaldo Veeber]] • [[Maija Veelma]] • [[Tanel Veenre]] • [[Mati Veermets]] • [[Ivar Veermäe]] • [[Saima Veidenberg]] • [[Tõnu Veimer]] • [[Edgar Velbri]] • [[Teno Velbri]] • [[Oskar Veldemann]] • [[Tea Vellerind]] • [[Asta Vender]] • [[Einar Vene (maalikunstnik)|Einar Vene]] • [[Linda Vernik]] • [[Piret Veski]] • [[Eve Vetemaa]] • [[Helle Videvik]] • [[Arno Vihalemm]] • [[Arnold Peeter Vihvelin]] • [[Ants Viidalepp]] • [[Helve Viidalepp]] • [[Edgar Viies]] • [[Urmas Viik]] • [[Aleksei Viilup]] • [[Helga Viilup]] • [[Tiina Viirelaid]] • [[Heldur Viires]] • [[Ants Viitmaa]] • [[Erna Viitol]] • [[Tiiu Vijar]] • [[Tiia-Lena Vilde]] • [[Mart Viljus]] • [[Franz Karl Theodor von Villebois]] • [[Raili Vinn]] • [[Vello Vinn]] • [[Valeri Vinogradov]] • [[Aili Vint]] • [[Maara Vint]] • [[Mare Vint]] • [[Toomas Vint]] • [[Tõnis Vint]] • [[Krista Virkus]] • [[Tõnu Virve]] • [[Hendrik Vitsur]] • [[Vilja Volens]] • [[Enn Volmere]] • [[Ants Erik Vomm]] • [[August Vomm]] • [[Udo Vool]] • [[Ene Voore]] • [[Esta Voss]] • [[Johan Vowsack]] • [[Johannes Võerahansu]] • [[Reimo Võsa-Tangsoo]] • [[Everi Vähi]] • [[Ekke Väli]] • [[Leida Väli]] • [[Valdemar Väli]] • [[Maria Välja]] • [[Silvi Väljal]] • [[Viive Väljaots]]

==W==
[[Lydia Johanna Elisabeth Wademan-Jans]] • [[Carl Sigismund Walther]] • [[Lilly Walther]] • [[Tamara Waskoff]] • [[Johann Heinrich Wedekind]] • [[Friedrich Weiss]] • [[August Weizenberg]] • [[Gottlieb Welté]] • [[Georg Westenberg]] • [[Constanze von Wetter-Rosenthal]] • [[Eduard Wiiralt]] • [[Ilon Wikland]] • [[Karl von Winkler]] • [[Andres Winter]] • [[Joachim Winter]] • [[Karl Wohlfahrt]] • [[Richard Constantin Aleksander Wunderlich]] • [[Hans Wyborch]]

==Õ==
[[Aate-Heli Õun]] • [[Inara Õun]] • [[Mats Õun]] • [[Ülo Õun]] • [[Ervin Õunapuu]] • [[Matti Õunapuu]]

==Ü==
[[Tiiu Übi]] • [[Aina Üksine]] • [[Marje Üksine]] • [[Meedi Ümar]] • [[Hilda Üprus]]

==Y==
[[Aleksander Yaska]]

== Vaata ka ==
*[[Eestis registreeritud kunstnike loend]]

==Kirjandus==
* [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Band_bsb00000354.html Wilhelm Neumann, Lexikon baltischer Künstler, Riga 1908]

[[Kategooria:Eesti kunstnikud| Eesti kunstnike loend]]
[[Kategooria:Eesti kunstnike loendid| ]]</text>
      <sha1>h6inhacjluinc1ur0yqcaqn0wti2d9v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaart</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19618</id>
    <revision>
      <id>7188901</id>
      <parentid>6823861</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:09:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <origin>7188901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3400" sha1="2v04d1n8px3squuit2tuli85caxhm76" xml:space="preserve">{{See artikkel| on geograafia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata [[Kaart (täpsustus)]].}}
[[Pilt:Kepler-world.jpg|pisi|[[Johannes Kepler]]i [[maailmakaart]]]]
[[Pilt:Album von Dorpat, TKM 0031H 03, crop.jpg|pisi|Tartu linnaplaan [[Louis Höflinger]]i 1860. aasta kaardil]]
[[Pilt:Karepa.gif|pisi|[[Karepa]] küla kaart]]
[[Fail:1375 Atlas Catalan Abraham Cresques.jpg|pisi|1375. aastal Abraham ja Jehuda Cresquesi [[Mallorca|Mallorcal]] asunud kartograafiakojas loodud meresõitjate kaart, millel rannikujooned ja sadamad on eriti täpselt tähistatud. Kaart haarab alad [[Atlandi ookean|Atlandi]] ookeanist kuni [[Hiina|Hiinani]], selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud [[kompassiroos]].]]
'''Kaart''' on [[maapind|maapinna]] (või üldisemas tähenduses ka mõne muu [[taevakeha]] pinna) üldistatud, vähendatud ja [[leppemärgid (kartograafia)|leppemärkidega]] seletatud mõõtkavaline [[kujutis]], mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.

Kuna [[Maa (planeet)|Maa]] pind on kumer, tuleb tasapinnalise kaardi valmistamisel kasutada [[kaardiprojektsioon]]e.

Kaardistatava ala ja kaardi suuruse erinevusi iseloomustab [[mõõtkava]], mis näitab, mitu korda on tegelikku maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud. Mõõtkava järgi liigitatakse kaardid [[Suuremõõtkavaline kaart|suure-]], keskmise ja [[Väikesemõõtkavaline kaart|väikesemõõtkavalisteks]].

Kaardid jagunevad sisu poolest [[üldgeograafiline kaart|üldgeograafilisteks]], [[temaatiline kaart|temaatilisteks]], [[erikaart]]ideks ja [[turismikaart]]ideks. Üldgeograafilisel kaardil on enamasti kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibijale jälgitavad (näiteks [[veekogu]]d, [[asula]]d, [[reljeef]], [[tee]]d jm). Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nimetatakse [[topograafiline kaart|topograafilisteks kaartideks]]. Temaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad (näiteks [[klimatoloogia]]-, [[kultuur]]i- või [[rahvastik]]uteemalised). Erikaardid on näiteks [[meri|merekaart]] ja [[orienteerumiskaart]].

Kaarte saab liigitada ka otstarbe või ülesande järgi, näiteks [[teadus]]likud, [[kataster|katastri]]-, [[propaganda]]-, [[teatmekaart|teatme]]-, [[õppekaart|õppe]]-, [[merekaart|mere]]-, [[lennukaart|lennu]]-, [[teedekaart|teede]]-, turismi- või muud kaardid.

Kaardile esitatavad nõuded: ajalis-ruumilisus, abstraktsus, sisu vastavus tegelikkusele, valikulisus, sünteetilisus, ühemõttelisus, katkematus, piltlikkus, ülevaatlikkus, täielikkus.

Objektide tähistamiseks kaardil kasutatakse [[leppemärk]]e, kusjuures püütakse lähtuda kas väljakujunenud tavadest või loogilisest seosest leppemärgi ja tegeliku objekti vahel. Leppemärkide selgitused on keerulisemate kaartide puhul esitatud kaardi [[legend]]is.

Tänapäeval kasutatakse oma asukoha määramiseks lisaks kaardile ka [[GPS]]-i ehk globaalset asukohamääramise süsteemi.

Kaartidega tegelevat [[teadusharu]] nimetatakse [[kartograafia]]ks.

==Vaata ka==
*[[plaan (kartograafia)|plaan]]
*[[Eesti Kaardikeskus]]
*[[maailma poliitiline kaart]]
*[[kaardi üldistamine]]
*[[interaktiivne kaart]]
*[[piltkaart]]
*[[mullastikukaart]]
*[[ühistranspordi kaart]]

{{Commons|Category:Maps|Kaardid}}
{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Kaardid| ]]</text>
      <sha1>2v04d1n8px3squuit2tuli85caxhm76</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muusika mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>21102</id>
    <revision>
      <id>7188744</id>
      <parentid>7188731</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:05:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* W */</comment>
      <origin>7188744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="54458" sha1="pg5cr1v0ghjnx76ouo5gf68gs5c9da5" xml:space="preserve">''Siin on tähestikuliselt loetletud [[muusika]]ga seotud mõisteid. Noodikirja märke on loetletud ka lehel [[Noodikirja märkide loend]]; nüüdismuusika mõisteid on loetletud ka lehel [[Nüüdismuusika mõisteid]]; elektroonilise muusika tehnoloogia mõisteid on loetletud lehel [[Elektroonilise muusika mõisteid]]; varajase muusika mõisteid on loetletud ka lehel [[Varajase muusika mõisteid]]; kontrapunktiga seotud mõisteid on loetletud ka lehel [[Kontrapunkti mõisteid]].''

{{tähed}}

==#==
[[.ac3]] 
– [[.avi]] 
– [[.mp3]] 
– [[.mpeg]] 
– [[.mpeg4]] 
– [[.ogg]] 
– [[.rm]] 
– [[.rma]] 
– [[0 (muusika numbernotatsioon)|0]] 
– [[1 (muusika numbernotatsioon)|1]] 
– [[10 (muusika numbernotatsioon)|10]] 
– [[11 (muusika numbernotatsioon)|11]] 
– [[12 (muusika numbernotatsioon)|12]] 
– [[12/16 (muusika)|12/16]] 
– [[12/8 (muusika)|12/8]] 
– [[12-taktiline bluus]] 
– [[19. sajandi muusika]] 
– [[2 (muusika numbernotatsioon)|2]] 
– [[2/2 (muusika)|2/2]] 
– [[2/4 (muusika)|2/4]] 
– [[2/8 (muusika)|2/8]]
- [[20. sajandi klassikaline muusika]]
– [[20. sajandi muusika]]
- [[29. osaheli krooma]] 
– ''[[2-step garage]]'' 
– [[3 (muusika numbernotatsioon)|3]] 
– [[3/16 (muusika)|3/16]] 
– [[3/2 (muusika)|3/2]] 
– [[3/4 (muusika)|3/4]] 
– [[3/8 (muusika)|3/8]] 
– [[4 (muusika numbernotatsioon)|4]] 
– [[4/2 (muusika)|4/2]] 
– [[4/4 (muusika)|4/4]] 
– [[4/8 (muusika)|4/8]] 
– [[4-beat]] 
– [[5 (muusika numbernotatsioon)|5]] 
– [[50ndate järgnevus]] 
- [[5/3 ja 53/32 komma]]
– [[5/4 (muusika)|5/4]] 
– [[6 (muusika)|6]] 
– [[6/16 (muusika)|6/16]] 
– [[6/4 (muusika)|6/4]] 
– [[6/8 (muusika)|6/8]] 
– ''[[goa trance|604]]'' 
– [[7 (muusika numbernotatsioon)|7]] 
– [[8 (muusika numbernotatsioon)|8]] 
– [[8va]] 
– [[(muusika numbernotatsioon)|9]] 
– [[9/4 (muusika)|9/4]] 
– [[9/8 (muusika)|9/8]]

==A==
[[a (muusika)|a]] 
– [[A (muusika)|A]] 
– ''[[battuta|a battuta]]'' 
– ''[[a cappella]]'' 
– ''[[a due]]'' 
– ''[[a piacere]]'' 
– ''[[a prima vista]]'' 
– ''[[a vista]]'' 
– ''[[a tempo]]'' 
– ''[[a tre]]'' 
– [[AAC]] 
– [[Aafrika muusika]] 
– [[aaria]] 
– [[ABA (muusikavorm)|ABA]] 
– [[ABACA]] 
– [[ABACABA]] 
– [[ABBA]] 
– [[abiheli]] 
– [[abijoon (muusika)|abijoon]] 
– [[abinoot]] 
– [[abreviatuur (muusika)|abreviatuur]] 
– [[absoluutne kuulmine]] 
– [[absoluutne muusika]] 
– ''[[aburukuwa]]'' 
– ''[[accelerando]]'' 
– ''[[accompagnato]]'' 
– ''[[acid house]]'' 
– ''[[acid jazz]]'' 
– ''[[acid rock]]'' 
– ''[[acid techno]]'' 
– ''[[ad lib]]'' 
– ''[[ad libitum]]'' 
– ''[[adagietto]]'' 
– ''[[adagio]]'' 
– ''[[adagissimo]]'' 
– [[Adobe Audition Ardour]] 
– [[ADSR]] 
– [[A-duur]] 
– [[aeglane valss]] 
– ''[[aer (mensuraalnotatsioon)|aer]]'' 
– [[aerofon]] 
– ''[[affettuoso]]'' 
– ''[[affretando]]'' 
– [[afroameerika töölaulud]] 
– [[afrobeat]] 
– ''[[afro-reggae]]'' 
– ''[[afro-soul]]'' 
– ''[[agitato]]'' 
– [[Agnus Dei]] 
– [[agoogika]] 
– ''[[aaria|air]]'' 
– [[ais]] 
– [[aisis]] 
- [[AIVA (komponeerimistarkvara)|AIVA]]
- [[ajastamine]]
– [[ajaviitemuusika]] 
– [[Akai]] 
– [[saade|akompanement]] 
– [[akolaad]] 
– [[akord]] 
– [[akordi heli]] 
- [[akordi põhikuju]]
– [[akordi pööre]] 
- [[akordi seis]]
– [[akordimärk]] 
– [[akordion]] 
- [[akordiväline heli]]
– [[aktsent (muusika)|aktsent]]
– [[akusmaatika]] 
– [[akusmaatiline heli]] 
– [[akustika]] 
– [[akustiline kitarr]] 
– [[akustiline muusika]] 
– [[alamheli]] 
- [[albaania isopolüfoonia]] 
– [[muusikaalbum|album]] 
– [[aldivõti]] 
– [[aleatoorika (muusika)|aleatoorika]] 
– [[aleatooriline muusika]] 
– ''[[all antico]]'' 
– ''[[alla breve]]'' 
– ''[[alla capriccio]]'' 
– ''[[alla marcia]]'' 
– ''[[allargando]]'' 
– ''[[allegretto]]'' 
– ''[[allegro]]'' 
- ''[[Alleluia]]''
– ''[[allemande (muusika)|allemande]]'' 
– [[alpisarv]] 
– [[alt (muusika)|alt]] 
– [[alteratsioon (muusika)|alteratsioon]] 
– [[alteratsioonimärk]] 
– [[altereeritud heli]] 
– [[altereeritud heli|alterheli]] 
– [[altereeritud helirida]] 
– [[altereeritud intervall]] 
– [[alternatiivne muusika]] 
– [[alternatiivne kantrimuusika]]
– [[alternatiivne hiphop]]
– ''[[alternative metal]]'' 
– [[alternatiivrokk]] 
– [[altflööt]] 
– [[altsaksofon]] 
– [[altviiul]] 
– [[alusheli]] 
– ''[[amabile]]'' 
– [[Amati]] 
– ''[[ambient]]'' 
– ''[[ambient groove]]'' 
– ''[[ambient house]]'' 
– ''[[ambient techno]]'' 
– [[ambitus]] 
– [[ambroosiuse laul]] 
– [[ameerika muusika]] 
– [[ameerika popmuusika]] 
– [[ameetrilisus]] 
– [[a-moll]] 
– ''[[amoroso]]'' 
– ''[[amplifier]]'' 
– [[amplituud]] 
– [[analoogsalvestus]] 
– [[anarhofuturism]] 
– [[anarho-skinhead]] 
– ''[[ancora]]'' 
– ''[[andante]]'' 
– ''[[andantino]]'' 
– [[anglees]] 
– [[anglikaani kirikumuusika]] 
– ''[[animato]]'' 
– [[donna Anna]] 
– [[ansambel (muusika)|ansambel]] 
– [[antifon]] 
– [[antrakt]] 
– [[aoid]] 
- ''[[aphrowe]]''
– [[aplaus]] 
– [[aplikatsioon]] 
– [[aplikatuur]] 
– ''[[appassionato]]'' 
– [[araabia muusika]] 
– [[arabesk]] 
– ''[[archi]]'' 
– ''[[arco]]'' 
– ''[[ardente]]'' 
– [[ariett]] 
– ''[[arioso]]'' 
– [[ariooso]] 
– [[Armeenia muusika]] 
– ''[[harf|arpa]]''
– [[arpedžo|arpedžeeritud akord]] 
– [[arpedžo]] 
– ''[[arpedžo|arpeggio]]'' 
– [[arranžeerija]] 
– [[arranžeering]] 
– ''[[ars antiqua]]'' 
– ''[[ars nova]]'' 
– ''[[ars subtilior]]'' 
– [[artikulatsioon]] 
– [[artikulatsioonimärk]] 
– [[arvutimängumuusika]] 
– [[arvutimuusika]] 
– [[as (muusika)|as]] 
– [[Aserbaidžaani muusika]] 
– [[ases]] 
– [[As-duur]] 
– [[as-moll]] 
– ''[[assai]]'' 
– [[assamblaaž]] 
– [[aste (muusika)|aste]] 
– [[astmeline suurus]] 
– [[ašuug]] 
– [[atonaalne helirida]] 
– [[atonaalne laad]] 
– [[atonaalne muusika]] 
– [[atonaalsus]] 
– ''[[attacca]]'' 
– ''[[attacca al sequel]]'' 
– [[Audacity]] 
– ''[[audio mastering]]'' 
– [[audiovisuaalne muusika]] 
– [[audiovisuaalne süsteem]] 
– [[augmentatsioon]] 
– [[aukhuulik]] 
– [[aulos]] 
– [[Austria muusika]] 
– [[avalik kontserdielu]] 
– [[avamäng]] 
– [[avangardism (muusika)|avangardism]] 
– [[avangardmuusika]] 
– ''[[āvāz]]'' 
– ''[[āvāz-e afshārī]]'' 
– &quot;[[Ave Maria]]&quot; 
– ''[[avvivando]]''

==B==
[[b (muusika)|b]]
- ''[[back music]]'' 
- ''[[backround music]]'' 
- [[bagatell]] 
- [[bajaan]] 
- [[balalaika]] 
- [[ballaad (muusika)|ballaad]] 
- [[ballett]] 
- [[ballettsümfoonia]] 
- [[bandoonium]] 
- [[bandžo]] 
- [[banduura]] 
- ''[[barbaro]]'' 
- [[barbiton]] 
- [[bard]] 
– [[bariton]] 
– [[baritonivõti]] 
– [[baritonsaksofon]] 
– [[barkarool]] 
– [[barokkmuusika]] 
– [[barokktrio]] 
– [[barreevõti]] 
– [[bass]] 
– [[bass (pill)]] 
– [[bassettklarnet]] 
– [[bassettklarnet|bassettsarv]] 
– [[bassflööt]] 
– ''[[bassi]]'' 
- [[bassiliin]]
– [[bassivõti]] 
– [[basskitarr]] 
– [[bassklarnet]] 
– ''[[basso]]'' 
– ''[[batteria]]'' 
– ''[[generaalbass|basso continuo]]'' 
– ''[[basso ostinato]]'' 
– [[bass-saksofon]] 
– [[basstromboon]] 
– [[basstrumm]] 
– [[basstrummi pedaal]] 
– ''[[battuta]]'' 
– ''[[bayāt-e Eşfahān]]'' 
– ''[[bayāt-e Kurd]]'' 
– ''[[bayāt-e Turk]]'' 
– ''[[generaalbass|b.c.]]'' 
– [[B-duur]] 
– ''[[beatbox]]'' 
– [[Beatles]] 
– ''[[bebop]]'' 
– [[Bechstein]] 
– [[bekarr|bekaar]] 
– [[bekarr]] 
– ''[[bel canto]]'' 
– [[bemoll]] 
– ''[[bebop]]'' 
– ''[[hällilaul|berceuse]]'' 
– ''[[bigbänd|big band]]'' 
– [[bigbänd]] 
– [[biidermeier (muusika)|biidermeier]] 
– [[biitmuusika]] 
– &quot;[[bis!]]&quot; 
– [[bitonaalsus]] 
– ''[[black metal]]'' 
– ''[[blackened death metal]]'' 
- [[blogi rokk]]
– ''[[blue notes]]'' 
– ''[[bluegrass]]'' 
– ''[[blues]]'' 
– ''[[blues ballad]]'' 
– ''[[blues rock]]'' 
– [[blull]] 
– [[bluus]] 
- [[bluusiheli]]
– [[b-moll]] 
– ''[[bocca chiusa]]'' 
– [[Bolshoi]] 
– [[bombardoon]] 
– [[bongo]] 
– [[Bosnia ja Hertsegoviina muusika]] 
– [[Brasiilia muusika]] 
– ''[[bugi-vugi|boogie woogie]]'' 
– [[boolero]] 
– [[bossanoova]] 
– [[aeglane valss|boston]] 
– ''[[branle]]'' 
– ''[[brass]]'' 
– ''[[brevis]]'' 
– ''[[brillante]]'' 
– ''[[brio]]'' 
– ''[[brioso]]'' 
– [[britpop]] 
- [[brutaalne death metal]]
– [[Bsplayer]] 
– [[bufo (ooper)]] 
– [[bugi-vugi]] 
– [[Bulgaaria muusika]] 
– [[burdoon]] 
– [[burlesk]] 
– [[burree]] 
– [[buzuki]] 
– [[bugi-vugi|buugivuugi]] 
– [[bänd]]

==C==
[[c (muusika)|c]] 
– [[C (muusika)|C]] 
– ''[[caccia]]'' 
– ''[[kadents|cadenza]]'' 
– ''[[cakewalk]]'' 
– ''[[calando]]'' 
– ''[[Kalüpso|calypso]]'' 
– ''[[cambiare]]'' 
– ''[[orkestrikellad|campane]]'' 
– ''[[kellamäng|campanelli]]'' 
– ''[[canarie]]'' 
– ''[[cantabile]]'' 
– ''[[kantaat|cantata]]'' 
– ''[[cantiga]]'' 
– ''[[laul|canto]]'' 
– ''[[cantus]]'' 
– ''&quot;[[cantus est!]]&quot;'' 
– ''[[cantus figuratus]]'' 
– ''[[cantus firmus]]'' 
– ''[[cantus planus]]'' 
– ''[[kantsoon|canzone]]'' 
– ''[[capo]]'' 
– ''[[kapritšo|capriccio]]'' 
– ''[[capriccioso]]'' 
– [[Carnegie Hall]] 
– [[Casio]] 
– ''[[cassa]]'' 
– ''[[kastanjetid|castagnetti]]'' 
– ''[[kavatiin|cavatina]]'' 
– ''[[kontrabass|Cb.]]'' 
– [[CD (andmekandja)|CD]] 
– [[CD-mängija]] 
– [[CD-pleier]] 
– [[CD-ROM]] 
– [[CD-RW]] 
– [[C-duur]] 
– ''[[tšelesta|celesta]]'' 
– ''[[tšello|cello]]'' 
– ''[[celtic]]'' 
– ''[[celtic metal]]'' 
– ''[[klavessiin|cembalo]]'' 
– ''[[tsent|cent]]'' 
– ''[[ces]]'' 
– [[Ces-duur]] 
– ''[[ceses]]'' 
– ''[[cantus firmus|C.f.]]'' 
– ''[[kontrafagott|Cfg.]]'' 
– ''[[chaabi]]'' 
– ''[[cha-cha]]'' 
– ''[[chaconne]]'' 
– [[Chamberlin]] 
– ''[[chanson]]'' 
– ''[[charleston]]'' 
– ''[[kitarr|chitarra]]'' 
– ''[[chiuso]]'' 
– ''[[chorus]]'' 
– ''[[inglissarv|C.i.]]'' 
– ''[[chaconne|ciaccona]]'' 
– ''[[tsimbel|cimbalo]]'' 
– [[Cimze seminar]] 
– ''[[taldrikud|cinelli]]'' 
– ''[[cis]]'' 
– ''[[cisis]]'' 
– [[Cis-duur]] 
– [[cis-moll]] 
– ''[[Cl.]]'' 
– ''[[klarnet|clarinetto]]'' 
– ''[[klavessiin|clavecin]]'' 
– ''[[klavessiin|clavicembalo]]'' 
– ''[[clavinet]]'' 
– [[Clavivox]] 
– [[c-moll]] 
– ''[[kooda|coda]]'' (kooda) 
– ''[[col arco]]'' 
– ''[[col legno]]'' 
– ''[[comes]]'' 
– ''[[comodo]]'' 
– ''[[con]]'' 
– ''[[con amore]]'' 
– ''[[con arco]]'' 
– ''[[con brio]]'' 
– ''[[con forza]]'' 
– ''[[con fuoco]]'' 
– ''[[con moto]]'' 
– ''[[con sordino]]'' 
– ''[[kontsertiino|concertino]]'' 
– ''[[kontsert|concerto]]'' 
– [[concerto grosso]] 
– ''[[conductus]]'' 
– ''[[generaalbass|continuo]]'' 
– ''[[kontrabass|contrabasso]]'' 
– ''[[kontrafagott|contrafagotto]]'' 
– ''[[cool jazz]]'' 
– ''[[coperto]]'' 
– ''[[metsasarv|Cor.]]'' 
– ''[[kornet|cornetto]]'' 
– ''[[metsasarv|corno]]'' 
– ''[[koor (muusika)|coro]]'' 
– ''[[country music]]'' 
– ''[[courante]]'' 
– ''[[Credo]]'' 
– ''[[crescendo]]'' 
– [[Cubase]] 
– [[C-võti]]

==D==
[[d (muusika)|d]] 
– [[D (muusika)|D]] 
– ''[[d&amp;b]]'' 
– ''[[d’n’b]]'' 
– ''[[da camera]]'' 
– ''[[da capo]]'' 
– ''[[da capo al fine]]'' 
– ''[[da capo al segno]]'' 
– ''[[da chiesa]]'' 
– ''[[dal segno]]'' 
– ''[[da capo|d.c.]]'' 
– ''[[dastgāh]]'' 
– [[DAT]] 
– [[DCC]] 
– [[D-duur]] 
– ''[[death metal]]'' 
– ''[[death rock]]'' 
– ''[[death techno]]'' 
– ''[[deciso]]'' 
– ''[[decrescendo]]'' 
– [[deetsim]] 
– ''[[delicato]]'' 
– ''[[delicamente]]'' 
– ''[[des]]'' 
– [[Des-duur]] 
– ''[[deses]]'' 
– [[des-moll]] 
– [[detašee]] 
– ''[[diabolus in musica]]'' 
– [[diapasoon]] 
– [[diatoonika]] 
– [[diatooniline helilaad]] 
– [[diatooniline helirida]] 
– [[diatooniline laad]] 
– [[didžeriduu]] 
– [[diees]] 
– [[digitaalklaver]] 
– [[digitaalne heli]] 
– [[digitaalsalvestus]] 
– [[Digital audio editor]] 
– [[diktaat (muusika)|diktaat]] 
– [[diktofon]] 
– ''[[diminuendo]]'' 
– [[diminutsioon]] 
– [[dirigeerimine]] 
– [[dirigent]] 
– ''[[dis]]'' 
– [[Discman]] 
– ''[[discotheque]]'' 
– ''[[disis]]'' 
– ''[[tiiskant|discantus]]'' 
– [[disko]] 
– [[diskomuusika]] 
– [[diskor]] 
– [[diskoteek]] 
– [[dis-moll]] 
– [[dispositsioon (muusika)|dispositsioon]] 
– [[dissonants]] 
– [[dissonantsi emantsipatsioon]] 
– [[ditüramb]] 
– [[divertisment]] 
– ''[[divisi]]'' 
– [[Divxplayer]] 
– [[DJ]] 
– [[d-moll]] 
– [[Drum and bass|DNB]] 
– ''[[do (muusika)|do]]'' 
– [[do-bemoll-mažoor]] 
– [[dodekafoonia]] 
– ''[[dolce]]'' 
– ''[[dolente]]'' 
– ''[[doloroso]]'' 
– [[Do-mažoor]] 
– [[do-minoor]] 
– [[do-diees]] 
– [[Do-diees-mažoor]] 
– [[do-diees-minoor]] 
– ''[[dolce]]'' 
– ''[[doloroso]]'' 
– [[dombra]] 
– [[dominant]] 
– [[dominanthelistik]] 
– [[dominantkvintsekstakord]] 
– [[dominantsekundakord]] 
– [[dominantseptakord]] 
– [[dominanttertskvartakord]] 
– [[domra]] 
– [[Donaueschingeni muusikapäevad]] 
– [[dooria]] 
– ''[[doppio movimento]]'' 
– ''[[doublé]]'' 
– ''[[dramma giocoso]]'' 
– ''[[drammatico]]''
- ''[[drone]]'' 
– ''[[drum and bass]]'' 
– ''[[drum’n’bas]]'' 
– ''[[dal segno|d.s.]]'' 
– [[džembe]] 
– [[džiig]] 
– [[džaiv]] 
– [[džässmuusika]] 
– [[dubldiees]] 
– [[dudukk]] 
– [[dudukk (Bulgaaria)]] 
– [[duett]] 
– [[duett (žanr)]] 
– [[dultsimer]] 
– [[dumka]] 
– [[duo]] 
– [[duo (žanr)|duo]] 
– [[duodeetsim (muusika)|duodeetsim]] 
– [[duool]] 
– [[duur]] 
– [[duurid]] 
– [[duur-moll-süsteem]] 
– ''[[dux]]'' 
– [[DVD]] 
– [[DVD-A]] 
– [[dünaamika (muusika)|dünaamika]]

==E==
[[e (muusika)|e]] 
– [[E (muusika)|E]] 
– ''[[easy listening]]'' 
– ''[[ekossees|ecossaise]]'' 
– [[edetabel (muusika)|edetabel]] 
– [[eDonkey]] 
– [[E-duur]] 
– [[eellöök]] 
– [[eelmäng]] 
– [[eeltakt]] 
– [[eeslaulja]] 
– [[eesti džässmuusika]] 
– [[eesti estraadimuusika]] 
– [[eesti folkmuusika]] 
– [[eesti kantrimuusika]] 
– [[eesti koorilaul]] 
– [[eesti lõõtspill]] 
– [[eesti muusika]] 
– [[Eesti Muusikaakadeemia]] 
– [[eesti ooper]] 
– [[eesti operett]] 
– [[eesti popmuusika]] 
– [[eesti punkmuusika]] 
– [[eesti rahvamuusika]] 
– [[eesti räppmuusika]] 
– [[eesti rokkmuusika]] 
– [[Eesti Top 40]] 
– [[effid]] 
– ''[[eis]]''
- [[ekmeelia]] 
– [[ekspositsioon (muusika)|ekspositsioon]] 
– [[ekspressionism]] 
– [[eksprompt]] 
– [[elektrikitarr]] 
– [[elektriorel]] 
– [[elektripillid]] 
– [[elektriviiul]] 
– [[elektroakustiline kitarr]] 
– [[elektroakustiline muusika]] 
– [[elektrofon]] 
– [[elektrooniline muusika]] 
– [[elektrooniline muusikainstrument]] 
– [[elektrooniline rock]] 
– [[elektrooniline trumm]] 
– [[EMI]] 
– [[e-moll]] 
– [[enharmonism]] 
– [[enharmooniline heli]] 
– [[enharmooniline helistik]] 
– [[enharmooniline intervall]] 
– ''[[Entechno|éntechno]]'' 
– [[erhu]] 
– [[ERSO]] 
– [[Es (muusika)|es]] 
– [[Es-duur]] 
– [[esietendus]] 
– [[esiettekanne]] 
– [[esimene hääl]] 
– [[esimene viiul]] 
– [[esinemine]] 
– [[esinemispalavik]] 
– [[esitus]] 
– [[esituspraktika]] 
– [[es-moll]] 
– [[ESP EX seeria]] 
– ''[[espressivo]]'' 
– [[estampii]] 
– [[Estonia (klaver)]] 
– [[Estonia (kontserdisaal)]] 
– [[Estonia (teater)]] 
– [[estraad]] 
– [[estraadiansambel]] 
– [[estraadimuusika]] 
– [[estraadiorkester]] 
– [[etnodžäss|etniline džäss]] 
– [[etnodžäss]] 
– [[etnomusikoloogia]] 
– [[etteaste]] 
– [[ettevalmistatud klaver]] 
– [[etüüd]] 
– [[eufoonium]]
- ''[[eurodance]]'' 
– [[europop]] 
– [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] 
– [[Eurovisiooni tantsuvõistlus]]

==F==
[[f (muusika)|f]] 
– [[F (muusika)|F]] 
– [[Fa (muusika)|fa]] 
– [[fa-mažoor]] 
– [[fa-minoor]] 
– [[fa-diees-mažoor]] 
– [[fa-diees-minoor]] 
– ''[[fado]]'' 
– [[fagotikontsert]] 
– [[fagott]] 
– [[failijagamissüsteem]] 
– [[Fairlight CMI]] 
– [[faktuur (muusika)|faktuur]] 
– [[falsett]] 
– ''[[fan-club]]'' 
– [[fanfaar]] 
– [[fantaasia (muusika)]] 
– [[Fantastiline sümfoonia]] 
– ''[[fashioncore]] ''
– ''[[faux bourdon]]'' 
– [[F-duur]] 
– [[Fender Rhodes]] 
– [[fermaat]] 
– [[FF]] 
- [[figuratsioon]]
- [[figuratsioon|figuur]]
– [[fiidel]] 
– [[fikseeritud vormid]] 
– [[filharmoonia]] 
– [[filmimuusika]] 
– [[fis]] 
– [[Fis-duur]] 
– [[fis-moll]] 
– [[fl]] 
– [[FLAC]] 
– [[flamenko]] 
– [[flažolett]] 
– [[flauto]] 
– ''[[flauto piccolo]]'' 
– [[flötist]] 
– [[flöödikontsert]] 
– [[flöödisonaat]] 
– [[flööt]] 
– [[flüügelhorm]] 
– [[f-moll]] 
– [[foks]] 
– [[fokstrott]] 
– ''[[folk metal]]'' 
– ''[[folk music]]'' 
– ''[[folk rock]]'' 
– [[folkmuusika]] 
– [[fono]] 
– [[fonograaf]] 
– [[fonogramm]] 
– [[formant]] 
– [[forminks]] 
– ''[[forte]]'' 
– ''[[forte fortissimo]]'' 
– ''[[fortissimo]]'' 
– [[fraas (muusika)|fraas]]
- [[fraseerimine]]
– ''[[free jazz]]'' 
– ''[[freestyle (muusikastiil)|freestyle]]'' 
– ''[[frottola]]'' 
– [[fugaato]] 
– [[fugett]] 
– [[funk]] 
– ''[[funk metal]]'' 
– [[funktsionaalharmoonia]] 
– [[funktsionaalharmoonia|funktsionaalne harmoonia]] 
– ''[[fuoco]]'' 
– ''[[furioso]]'' 
– ''[[fusion]]'' 
– ''[[fusion jazz]]''
- ''[[future house]]'' 
– [[futurism]] 
– [[fuuga]] 
– [[Fuugakunst]] 
– [[F-võti]] 
– [[fänn]] 
– [[fännamine]] 
– [[fänniklubi]]

==G==
[[g (muusika)|g]] 
– [[G (muusika)|G]] 
- ''[[gabber]]''
– [[gamelan]] 
– [[gamelani muusika]]
- [[Ganassi komma]]
– ''[[gangsta rap]]'' 
– [[garaažibänd]] 
– [[garaažimuusika]] 
– ''[[garage rock]]'' 
– [[gavott]] 
– [[G-duur]] 
– [[generaalbass]] 
– [[generaalpaus]] 
– [[ges]] 
– [[Ges-duur]] 
– ''[[gigue]]'' 
– ''[[giocoso]]'' 
– ''[[noor koolkond|Giovane Scuola]]'' 
– [[gis]] 
– ''[[giusto]]'' 
– ''[[glissando]]'' 
– [[g-moll]] 
– ''[[goa trance|goa]]'' 
– [[goljaar]] 
– [[gong]] 
– [[gospelmuusika]] 
– [[graafiline notatsioon]] 
– [[grammofon]] 
– [[grammofoniplaat]] 
– ''[[grave]]'' 
– ''[[grazioso]]'' 
– [[gregooriuse koraal]] 
– ''[[groupie]]'' 
– [[grunge]] 
– [[grupetto]] 
– [[Gruusia muusika]] 
– ''[[güiro]]'' 
– [[gusli]] 
– [[viiulivõti|G-võti]]

==H==
[[h (muusika)|h]] 
– [[H (muusika)|H]] 
– [[haamerklaver]] 
– [[habaneera]] 
– ''[[habaneera|habanera]]''
- [[Halleluuja (muusika)|Halleluuja]] 
– [[hammondi orel]] 
– [[hang (muusika)|hang]] 
– [[hanon]] 
– [[hardangeri viiul]] 
– ''[[hard house]]'' 
– ''[[hard rock]]'' 
– ''[[hardcore hip hop]]'' 
– ''[[hardcore music]]'' 
– ''[[hardcore punk]]'' 
– ''[[hardcore techno]]'' 
– [[harf]] 
– [[harfist]] 
– [[harjad (löökpillidel)|harjad]] 
– [[harmoniseerimine (muusika)|harmoniseerimine]] 
– [[harmoonia (muusika)|harmoonia]] 
– [[harmooniline intervall]] 
– [[harmooniline mažoor]] 
– [[harmooniline minoor]] 
– [[harmoonium]] 
– [[Hassapiko|hassápiko]] 
– [[havai kitarr]] 
– [[H-duur]] 
– [[heavy-mehed|''heavy''-mehed]] 
– ''[[heavy metal]]'' 
– [[hekelfon]] 
– [[heksakord|heksahord]] 
– [[heksakord]] 
– [[heli]] 
– [[heliintensiivsus]] 
– [[heli põhinimetus]] 
– [[heliallikas]] 
– [[heliaste]] 
– [[helikaart]] 
– [[helikandja]] 
– [[helikestus]] 
– [[heliklass]] 
– [[helikon]] 
– [[helikõrguslik ulatus]] 
– [[helilaad]] 
– [[helilint]] 
– [[helilooja]] 
– [[helilooming]] 
– [[helimass]] 
– [[heliobjekt]] 
– [[helioperaator]] 
– [[helipea]] 
– [[helipilt]] 
– [[heliplaat]] 
– [[helipult]] 
– [[heliredel]] 
– [[helirežissöör]] 
– [[helirea kulgevad astmed]] 
– [[heliriba]] 
– [[helirida]] 
– [[helisagedus]] 
– [[helisalvestus]] 
– [[helispekter]] 
– [[helistik]] 
– [[helistike sugulus]] 
– [[helisüntees]] 
– [[helisüsteem]] 
– [[helitugevus]] 
– [[helivõimendus]] 
– [[helivõimendussüsteem]] 
– [[helivältus]] 
– [[hemiool]] 
– heliülesvõte ([[helisalvestus]] või [[fonogramm]]) 
– [[helletus]] 
– [[heptatoonika]] 
– [[Hermann]] 
– [[heterofoonia]] 
– ''[[hi-hat]]'' 
– [[hiina muusika]] 
– [[hiina popmuusika]] 
– [[Hiiu kannel]] 
– [[hiphop]] 
– ''[[hip house]]'' 
– [[His master’s voice]]
- [[Hispaania muusika]]
- [[Hispaania rahvalik muusika]] 
– [[hitt]] 
– [[h-moll]] 
– [[HMV]] 
– [[Hohner]] 
– [[homofoonia]] 
– [[Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus]] 
– ''[[horror punk]]'' 
– [[Horvaatia muusika]] 
– ''[[hot]]'' 
– ''[[house (muusika)|house]]'' 
– ''[[house music]]'' 
– [[huik (etnograafia)|huik]] 
– [[hullumisstseen]] 
– ''[[hully-gully]]'' 
– [[humoresk (muusika)|humoresk]] 
– [[hunt (muusika)|hunt]] 
– [[huulik]] 
– [[hällilaul]] 
– [[hääl (muusika)|hääl]] 
– [[häälekool]] 
– [[häälerühm]] 
– [[häälestus]] 
– [[häältejuhtimine]] 
– [[hümenaios]] 
– [[hümn]] 
– [[hümnoodia]]

==I==
[[heliaste|I aste]] 
- ''[[icaro]]''
– [[idiofon]] 
– [[IDM]] 
– [[heliaste|II aste]] 
- [[iiri muusika]]
– [[heliaste|III aste]] 
– [[imitatsioon (muusika)|imitatsioon]] 
– ''[[impetuoso]]'' 
– [[impressionism (muusika)|impressionism]] 
– [[imprompt]] 
– [[improvisatsioon (muusika)|improvisatsioon]] 
– [[improvisatsioon (muusika)|improviseerimine]] 
– ''[[incalzando]]'' 
– [[India muusika]] 
– [[India klassikaline muusika]] 
– [[India popmuusika]] 
– ''[[indie]]'' 
– ''[[indie pop]]'' 
– ''[[indie rock]]'' 
– ''[[industrial music]]'' 
– ''[[industrial metal]]'' 
– ''[[industrial rock]]'' 
– [[inglise muusika]] 
– [[inglise popmuusika]] 
– [[inglissarv]] 
– [[inglise valss]] 
– [[inspiratsioon]] 
– [[instrument (muusika)]] 
– [[instrumentaalansambel]] 
– [[instrumentaalkontsert]] 
– [[instrumentaalmuusika]] 
– [[instrumentalist]] 
– [[internetiraadiod]] 
– [[interpolatsioon (muusika)|interpolatsioon]] 
– [[interpreet]] 
– [[interpretatsiooniteooria]] 
– [[intervall (muusika)|intervall]] 
– [[intonatsioon (muusika)|intonatsioon]] 
– [[intoneerimine (muusika)|intoneerimine]] 
– [[inventsioon]] 
– [[inversioon (muusika)|inversioon]] 
– [[isorütmika]] 
– [[Itaalia muusika]] 
– [[itk]] 
– [[heliaste|IV aste]]

==J==
[[jaapani muusika]] 
– [[jaapani popmuusika]]
– [[jácara]] 
– [[jahisarv]] 
– [[džäss]] 
– ''[[jazz blues]]'' 
– ''[[jazz fusion]]'' 
– [[džässmuusika]] 
– ''[[jazz rap]]'' 
– [[jauram]] 
– [[jenka]] 
– [[džaiv]] 
– [[joig]] 
– [[JO-LE-MI]] 
– [[joodeldamine]] 
– [[jo-võti]] 
– [[J-pop]] 
– [[juhtseptakord]] 
- [[juhuesitus]]
– [[juhuslik alteratsioonimärk]] 
– ''[[jungle]]'' 
– [[juugend (muusika)|juugend]] 
– [[huik (etnograafia)|jänesehuik]] 
– [[järellöök]] 
– [[järgnevus (muusika)|järgnevus]]

==K==
[[kaanon (muusika)|kaanon]] 
– [[kabaree]] 
– [[kabuki]] 
– [[kadents]] 
– [[kahekordne lesthuulik]] 
– [[kaheksandiknoot]] 
– [[kaheksandikpaus]] 
– [[kajamasin]] 
– [[kakofoonia]] 
– [[kaksikpedaalnui]] 
– [[kalvinistlik kirikumuusika]] 
– [[kalüpso]] 
– [[kammeransambel]] 
– [[kammerkoor]] 
– [[kammermuusika]] 
– [[kammerorkester]] 
– [[kammipill]] 
– [[kandleansambel]] 
– [[kangelaslaul]] 
– [[kangling]] 
– [[kannel]] 
– [[kantaat]] 
– [[kantri]] 
– [[kantrimuusika]] 
– [[kantrimuusika ansambel]] 
– [[kantsoon]] 
– [[kanuun]] 
– [[kapell]] 
– [[kapellmeister]] 
– [[kapritšo]] 
– [[karaoke]] 
– [[kariljon]] 
– [[karjapasun]] 
– [[karmoška]] 
– [[karnataka muusika]] 
– [[kassettmagnetofon]] 
– [[kassettmakk]] 
– [[kastanjetid]] 
– [[kastraat]] 
– [[kauamängiv plaat]] 
– [[kaunistav heli]] 
– [[kaunistused (muusika)|kaunistused]] 
– [[kausshuulik]] 
– [[kavatiin]] 
– [[kaver]] 
– [[pillikeel|keel]] 
– [[keelpillid]] 
– [[keelpillikvartett]] 
– [[keelpillikvintett]] 
– [[keelpillitrio]] 
– [[keelpilliorkester]] 
– [[korrelatsioon (muusika)|korrelatsioon]] 
– [[kehapill]] 
– [[kellamäng]] 
– [[kerge muusika]] 
- [[kergotamine]]
– [[keskendatud laad]] 
– [[kestus]] 
– [[kille]] 
– [[kinnor]] 
– [[kirikulaul]] 
– [[kitara]] 
– [[kitarood]] 
– [[kitarr]] 
– [[kitarrist]] 
- [[kitarrivõimendi]]
– [[klaasharmoonika]] 
– [[klahvakordion]] 
– [[klapa]] 
– [[klarnet]] 
– [[klarnetikontsert]] 
– [[klassikaline kitarr]] 
– [[klassikaline muusika]]
- [[klassikaline naisbluus]] 
– [[klassitsism]] 
– [[klaster (muusika)|klaster]] 
– [[klaver]] 
– [[klaverikontsert]] 
– [[klaviir|klaverikoondis]] 
– [[klaverikvartett]] 
– [[klaverikvintett]] 
– [[klaverimeister]] 
– [[klaverisonaat]] 
– [[klaveriduo]] 
– [[klaveritrio]] 
– [[klavessiin]] 
– [[klaviatuur (muusika)|klaviatuur]] 
– [[klaviir]] 
– [[klavikord]] 
– [[klavissett]] 
– [[klezmer]] 
– [[klubimuusika]] 
– [[Klaster (muusika)|kobarakord]] 
– [[kogumikalbum]] 
– [[kohvikumuusika]] 
– [[kolmas pedaal]] 
– [[kolmekümnekahendiknoot]] 
– [[kolmekümnekahendikpaus]] 
- [[kolmesajandikoktav]]
– [[kolmkõla]] 
– [[koloratuur (muusika)|koloratuur]] 
– [[koloratuursopran]] 
– [[komma]] 
– [[kompositsiooni eriala]] 
– [[kompositsioonimeetod]] 
– [[kompuutrimuusika]] 
– [[konkreetne muusika]] 
– [[konn (keelpillidel)|konn]] 
– [[konservatoorium]] 
– [[konsonants]] 
– [[kontrabass]] 
– [[kontrabassist]] 
– [[kontrabassklarnet]] 
– [[kontrafagott]] 
– [[kontrapunkt]] 
– [[kontratenor]]
- [[kontserdikoht]]
- [[kontserdimaja]]
- [[kontserdipaik]]
– [[kontserdisaal]] 
– [[kontsert]] 
– [[kontsert (barokk)]] 
– [[kontsert (muusikažanr)]] 
– [[kontsert kahele viiulile]] 
– [[kontsertiin]] 
– [[kontsertiina]] 
– [[kontsertmeister]] 
– [[kooda]] 
– [[koolimuusika]] 
– [[koomiline ooper]] 
– [[koor (muusika)|koor]] 
– [[koori vanem]] 
– [[koorijuht]] 
– [[koorijuht (peadirigent)]] 
– [[koorimuusika]] 
– [[kopeerimiskaitse]] 
– [[koraal]] 
– [[koraaliprelüüd]] 
– [[kordofon]] 
– [[koreograafia]] 
– [[Korg]] 
– [[kornet]] 
– [[korpuspillid]] 
– [[koto]] 
– [[krihv]] 
– [[kristlik kantrimuusika]] 
– [[kromaatiline helirida]] 
– [[kromaatiline kannel]] 
- [[kromaatiline ring]]
– [[kromaatilisus (muusika)|kromaatilisus]] 
– [[kromatism]] 
– ''[[kroncong]]'' 
– [[krotala]] 
– [[krummhorn]] 
– [[ksülofon]] 
– [[kuiv signaal]] 
– [[kuljused]] 
– [[kulminatsioon]] 
– [[kunstmuusika]] 
– [[kuplee]] 
– [[kupüür]] 
– [[kurant]] 
– &quot;[[kurat muusikas]]&quot; 
– [[kuueteistkümnendiknoot]] 
– [[kuueteistkümnendikpaus]] 
– [[kuularid]] 
– [[kuuldelävi]] 
– [[kuuldeline analüüs]] 
– [[kvadrofoonia]] 
– [[kvart (muusika)|kvart]] 
– [[kvartett]] 
– [[kvartett (žanr)]] 
– [[kvartool]] 
– [[kvartsekstakord]] 
– [[kvindiring]] 
– [[kvint]] 
– [[kvintool]] 
– [[kvintsekstakord]] 
– [[kvintett]] 
– [[kvintett (žanr)]] 
- [[kõla]]
– [[kõlakast]] 
– [[kõlakoda]] 
– [[kõlalaud]] 
– [[kõlapilt]] 
– [[kõlapulgad]] 
– [[kõlapulk]] 
– [[kõlarid]] 
– [[kõlavärvimeloodia]] 
– [[kõnelaul]] 
– [[kõrgusklass]]
- [[kõrgusparandus]]
– [[kõrgustähistus]] 
– [[kõrvaklapid]] 
– [[kõrvalheli]] 
– [[käristi]] 
– [[käsikellad]] 
– [[käsitrumm]] 
– [[Küprose muusika]] 
– [[Kyrie eleison]]

==L==
[[la (muusika)|la]] 
– [[La Scala]] 
– [[laad]] 
– [[labajalavalss]] 
– ''[[label]]'' 
– [[la-bemoll-mažoor]] 
– ''[[lacrimosa]]'' 
– [[Ladina-Ameerika muusika]] 
– [[Ladina-Ameerika tantsud]] 
– [[laenamine (muusika)|laenamine]]
- ''[[lai (luulevorm)|lai]]'' 
– [[laiendatud tonaalsus]] 
– [[la-mažoor]] 
– ''[[Laïka|laïká]]'' 
– [[lambada]] 
– ''[[lamentoso]]'' 
– [[la-minoor]]
- ''[[langspil]]'' 
– ''[[larghetto]]'' 
– ''[[largissimo]]'' 
– ''[[largo]]'' 
– [[Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]] 
– [[lastekoor]] 
– [[lastelaulud]] 
– [[lastemuusika]] 
– [[lastemuusikakool]] 
– ''[[latin music]]''
- ''[[lauda]]''
– [[laul]] 
– [[lauleldus]] 
– [[laulik]] 
– [[laulja]] 
– [[laulmine]]
- [[laulmistreener]]
– [[lauluhääl]] 
– [[laulukaar]] 
– [[laululava]] 
– [[laulumäng]] 
– [[laulupidu]] 
– [[lauluväljak]] 
- [[lauluõpetaja]]
– [[lause (muusika)|lause]] 
– [[lauto]] 
– [[lavaline liikumine]] 
– [[Leedu muusika]] 
– [[leelo]] 
– [[legaatokaar]] 
– ''[[legatissimo]]'' 
– ''[[legato]]'' 
– [[lehepill]] 
– [[lehest lugemine (muusika)|lehest lugemine]] 
– [[lehmakell]] 
– [[leinamarss]] 
– [[leinamuusika]] 
– ''[[lento]]'' 
– [[lesthuulik]] 
– [[lestkeel]] 
– [[leviit]] 
– [[levimuusika]] 
– [[libreto]] 
– ''[[lied]]'' 
– ''[[lieder]]'' 
– ''[[liedertaffel]]'' 
– [[liftimuusika]] 
– [[lihtintervall]] 
– [[häältejuhtimine|liikumine]] 
– [[liitheli]] 
– [[liitintervall]] 
– [[liitkontrapunkt]] 
– [[Limiit (muusika)|limiit]] 
– [[litaania]] 
– [[literatuur (muusika)|literatuur]] 
– [[litofon]] 
– [[liturgiline muusika]] 
– [[live-elektroonika|''live''-elektroonika]]
- [[lo-fi muusika]] 
– [[lokria (muusika)|lokria]] 
– [[lokulaud]] 
– [[loomulik mažoor]] 
– [[loomulik minoor]] 
– ''[[loop]]'' 
– [[LP]] 
– [[luterikoraal]] 
– [[luukamber (muusika)|luukamber]]
– [[lõõtspill]] 
– [[löök (muusika)|löök]] 
– [[lööklaul]] 
– [[löökpillid]] 
– [[löökpillimängija]] 
– [[löökpillinui]] 
– [[lühike arpedžo]] 
– [[lüüdia (muusika)|lüüdia]] 
– [[lüüra]]

==M==
''[[m.d.]]'' 
– ''[[m.s.]]'' 
– ''[[ma non troppo]]'' 
– [[maailmaesiettekanne]] 
– [[maailmamuusika]] 
– [[maailmatuur]] 
– [[Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu]] 
– [[madrigal]] 
– [[madrigalikomöödia]] 
– ''[[maestoso]]'' 
– ''[[magister cantandi]]'' 
– [[magnetofon]] 
– ''[[magnificat]]'' 
– [[magnificat|magnifikaat]] 
– [[Makedoonia muusika]] 
– [[makk]] 
– [[malagassi muusika]] 
– [[mandoliin]] 
– [[mandoliiniorkester]] 
– [[mandoola]] 
– [[manuaal]] 
– [[marakas]] 
– [[marimba]] 
– [[marimbafon]] 
– [[marss (muusika)|marsimuusika]] 
– [[marss (muusika)]] 
– [[marsirütm]] 
– [[martellato]] 
– [[mastering]] 
– [[masterdamine]] 
– [[masurka]] 
– [[matusemuusika]] 
– [[mažoor]] 
– [[mažoorkolmkõla]] 
– [[mažoorne helirida]] 
– [[mazurka]] 
– [[MD]] 
– ''[[media player]]'' 
– [[meditatsiooniline muusika]] 
– [[meelelahutusmuusika]] 
– [[meeskoor]] 
– [[meeskoorilaul]] 
– [[meetrum]] 
- [[mehhanismikomma]]
– [[melism]] 
– [[mellotron]] 
– [[meloodia]] 
– [[meloodiline intervall]] 
– [[meloodiline mažoor]] 
– [[meloodiline minoor]] 
– [[membraanpillid]] 
– [[membranofon]]
– [[menestrel]] 
– ''[[meno mosso]]'' 
– [[mensuraalnoodikiri]] 
– [[mensuur (noodikiri)]] 
– [[menuett]] 
– [[Mercatori komma]]
– [[mess (muusika)|mess]] 
– ''[[metal]]'' 
– ''[[metal rock]]'' 
– [[metallofon]] 
– [[metronoom]] 
– [[Metropolitan Opera]] 
– [[metsasarv]] 
– [[metsasarvekontsert]] 
– [[metsoforte]] 
– [[metsopiano]] 
– [[metsosopran]] 
– [[metsosopranivõti]] 
– ''[[mezza voce]]'' 
– ''[[mezzo forte]]'' 
– ''[[mezzo piano]]'' 
– ''[[mf]]'' 
– [[Mi (muusika)|mi]] 
– [[mi-bemoll]] 
– [[mi-bemoll-mažoor]] 
– [[mi-bemoll minoor]] 
– [[MIDI]] 
– [[mikrofon]] 
– [[mikrointervall]] 
– [[mikrointervallika]] 
– [[mikrokassett]] 
– [[mikropolüfoonia]] 
– [[mikrotonaalsus]] 
– [[miksimine]] 
– [[miksolüüdia (muusika)|miksolüüdia]] 
– [[mi-mažoor]] 
– [[mi-minoor]] 
– [[väikepala|miniatuur]] 
– [[minidisk]] 
– [[minimalism]] 
– [[minimalistlik muusika]] 
– [[minoor]] 
– [[minnesinger]] 
– [[minstrelite muusika]] 
– [[missa (muusika)|missa]] 
– ''[[Missa solemnis]]'' 
– [[mitmehäälsus]] 
- [[mitmetaktiline paus]]
– [[modaalne laad]] 
– [[modaalne džäss]] 
– [[modaalrütmika]] 
– [[moderaator]] 
– ''[[moderato]]'' 
– [[modulatsioon (harmoonia)]] 
– [[modulatsioon (helisüntees)]] 
– [[Moldova muusika]] 
– [[moment (muusika)|moment]] 
– [[monofoonia]] 
– [[monokord]] 
– [[monoodia]] 
– [[Montenegro muusika]] 
– ''[[moodswinger]]'' 
– [[Moog]] 
– [[mordent]] 
– ''[[morzando]]'' 
– [[Moskva Konservatoorium]] 
– [[motett]] 
– [[motiiv (muusika)|motiiv]] 
– ''[[mousikē]]'' 
– [[mp]] 
– [[MP3]] 
– [[MPEG]] 
– [[MTV]] 
– [[mudel (muusika)|mudel]] 
– [[mudilaskoor]] 
- [[multiplikatsioon (muusika)|multiplikatsioon]]
– [[multivalentne muusikaanalüüs]] 
– [[MusE]] 
– [[museem]] 
– ''[[musica ficta]]'' 
– [[Musicmatch]] 
– [[mustad klahvid]] 
– [[mustlasmuusika]] 
– [[muusa]] 
– [[muusika]]
– [[muusika ajalugu]] 
– [[muusika elementaarteooria]] 
– [[muusika infootsing]] 
– [[muusika kopeerimine]] 
– [[muusika näidendile]] 
– [[muusika väljendusvahendid]] 
– [[muusika õpetamine]] 
– [[muusika tõmbamine]] 
– [[muusikaakustika]] 
– [[muusikaalbum]] 
– [[muusikaelu]] 
– [[muusikaesteetika]] 
- [[muusikafestival]]
– [[muusikafilosoofia]] 
– [[muusikafolkloristika]] 
– [[muusikainstrument]] 
– [[muusikainstrumentide liigitus]] 
– [[muusikakeskus]] 
– [[muusikakool]] 
– [[muusikakriitika]] 
– [[muusikakäsikiri]] 
– [[muusikal]] 
– [[muusikalaad]] 
– [[muusikalavastus]] 
– [[muusikaline hulgateooria]] 
– [[muusikaline kirjeldus]] 
– [[muusikaline ootus]] 
– [[muusikaline parameeter]] 
– [[muusikaline pinge]] 
– [[muusikaline seade]] 
– [[muusikaline struktuur]] 
– [[muusikaline täringumäng]] 
– [[muusikaliteratuur]] 
– [[muusikamatemaatika]] 
– [[pala (muusika)|muusikapala]] 
– [[muusikapaleograafia]] 
– [[muusikapedagoogika]] 
– [[muusikaproduktsioon]] 
– [[muusikaprodutsent]] 
– [[muusikainstrument|muusikariist]] 
– [[muusikapsühholoogia]] 
– [[muusikasemiootika]] 
– [[muusikasotsioloogia]] 
– [[muusikastiil]] 
– [[muusikastuudio]] 
– [[muusikažanr]] 
– [[muusikateadlane]] 
– [[muusikateadus]] 
– [[muusikateater]] 
– [[muusikateooria]] 
– [[muusikatermin]] 
– [[muusikatööstus]] 
– [[muusikavideo]] 
– [[muusikavorm]] 
– [[muusikaõpetaja]] 
– [[muuvi]] 
– [[märg signaal]] 
– [[müra (muusika)]]
– [[müramuusika]]

==N==
[[Napoli sekstakord]] 
– [[naiskoor]] 
– [[naturaalne häälestus]] 
– [[naturaalpillid]] 
– [[nelikõla]] 
– [[neljal käel mängimine]] 
– ''[[Néo kýma]]'' 
– [[neobarokk]] 
– [[neoklassitsism]] 
– [[neoromantism]] 
– [[Nero (arvutiprogramm)|Nero]] 
– [[Nero showtime]] 
– [[neuma]] 
– ''[[new age music]]'' 
– ''[[no wave]]''
– [[nokturn]] 
– [[nomos]] 
– [[nonett]] 
– [[nonett (žanr)]] 
– [[noodigraafika]] 
– [[noodijoon]] 
– [[noodijoonestik]] 
– [[noodikiri]]
- [[noodilipp]]
- [[noodipea]] 
– [[noodist laulmine]] 
- [[noodivars]]
– [[noodivõti]] 
- [[noolnoodikiri]]
– [[noon (muusika)|noon]] 
– [[noor koolkond]] 
– [[noot (muusika)|noot]] 
- [[Noot (väljaanne)]]
– [[notatsioon]] 
– ''[[nu metal]]'' 
– [[number (etteaste)|number]] 
– [[numbernotatsioon]] 
– [[numbriooper]] 
– [[generaalbass|nummerdatud bass]] 
– [[nuppakordion]] 
– [[näppekeelpillid]] 
– [[näppepillid]] 
– [[nüüdismuusika]] 
– [[nüüdismuusikaansambel]] 
– ''[[nyckelharpa]]''

==O==
[[Oberheim]] 
– [[oboe]] 
– ''[[oboe d'amore]]'' 
– [[oboekontsert]] 
– [[oboesonaat]] 
– ''[[octobass]]'' 
– ''[[off-beat]]'' 
- [[ofertoorium]]
– [[ofikleid]] 
– [[okariin]] 
– [[oktaav (muusika)|oktaav]] 
– [[oktaavmandoliin]] 
– [[oktaavis mängimine]] 
– [[oktav (registripiirkond)]] 
– [[oktett (muusika)|oktett]] 
– [[oktett (žanr)]] 
– ''[[ondes Martenot]]'' 
– [[ooper]] 
- [[ooperifestival]]
– [[ooperilaulja]] 
– [[ooperiteater]] 
– [[oopus]] 
– ''[[opera buffa]]'' 
– ''[[opera seria]]'' 
– [[operett]] 
– [[oratoorium]] 
– [[orel]] 
– [[oreli pedaal]] 
– [[oreli registrid]] 
– [[orelimängija]] 
– [[orelimuusika]] 
– [[orelivile]] 
– [[orelpunkt]] 
– [[organist]] 
– [[organistrum]] 
– [[organum]] 
– [[originaal (dodekafoonia)|originaal]] 
– [[orkester]] 
– [[orkestra]] 
– [[orkestratsioon]] 
– [[orkestreerimine]] 
– [[orkestrijuht]] 
– [[orkestrikellad]] 
– [[orkestriteos]] 
– [[orkestritrummid]] 
– [[ornament (muusika)|ornament]] 
– [[roll|osa]] 
– [[osaheli]] 
– ''[[ossia]]'' 
– ''[[ostinato]]''
- ''[[outlaw country]]''

==P==
[[paaniflööt]] 
– [[paaristants]] 
– [[padespann]] 
– [[paiaan]] 
– [[Paiste]] 
– [[pajupill]] 
– [[pala (muusika)|pala]] 
– [[Panasonic]] 
– [[paraad]] 
– [[parafoonia]] 
– [[muusikaline parameeter|parameeter]] 
– [[pardipill]] 
– ''[[parkapzuk]]'' 
– [[parmupill]] 
– [[paroodia]] 
– [[partii (muusika)|partii]] 
– [[partitsell]] 
– [[partituur]]
- [[passaaž (muusika)|passaaž]]
– [[passacaglia]] 
– [[passakalja]] 
– [[passioon (muusika)|passioon]]
– [[pasun]] 
– [[paus (muusika)|paus]] 
– [[pavaan]]
- [[peahääl]] 
– [[pedaal]] 
– [[pedaalnoot]] 
– [[pedaalnui]] 
– [[pedalisatsioon]] 
– [[peegel (muusika)|peegel]] 
– [[pentatoonika]] 
– ''[[performance]]'' 
– [[periood (muusika)|periood]] 
– [[Peterburi Konservatoorium]] 
– ''[[pianissimo]]'' 
– [[pianist]] 
– ''[[piano]]'' 
– ''[[piano pianissimo]]'' 
– [[pide (muusika)|pide]] 
– [[pidekaar]] 
– [[pikk arpedžo]] 
– [[pikoloflööt]] 
– [[pill]] 
– [[pillikeel]] 
– [[instrumentalist|pillimees]] 
– [[instrumentalist|pillimängija]] 
– [[pillitundmine]] 
– [[pillivõimendi]] 
– [[pilt (lavateos)|pilt]]
- [[pingipill]] 
– [[piraat-CD]] 
– [[piraatlus]] 
– [[piraatmuusika]] 
– [[piraatplaat]] 
– [[pitsikaato]] 
– ''[[pizzicato]]'' 
– ''[[pku]]'' 
– [[plaadi kirjutamine]] 
– [[plaadi põletamine]] 
– [[plaatinaplaat]] 
– ''[[Play]]'' 
– [[plektron]] 
– ''[[plena]]'' 
– [[plokkflööt]] 
– ''[[poco a poco]]'' 
– [[poistekoor]] 
– [[poistebänd]] 
– [[polka]] 
– [[polkarütm]] 
– [[polonees]] 
– [[polüfoonia]]
– [[polühümnia]]
- [[polürütmia]] 
– [[polütonaalsus]] 
– [[pommer]] 
– [[poodium]] 
– [[poogen (muusika)|poogen]] 
– [[poogenkeelpillid]] 
– [[poogenkeelpillid|poogenpillid]]
- [[poolkadents]]
– [[poolnoot]] 
– [[poolpaus]] 
– [[popkantri]] 
– [[popmuusika]] 
– [[pop-punk]] 
– [[portatiivorel]] 
– ''[[portato]]'' 
– [[positiivorel]] 
– [[Positsioon (muusika)|positsioon]] 
– [[poster]] 
– ''[[post-rock]]'' 
– [[posttonaalne muusika]] 
– ''[[power]]'' 
– [[power-trio|''power''-trio]] 
– [[prantsuse muusika]] 
– [[prantsuse popmuusika]] 
– ''[[precipitato]]'' 
– [[prelüüd]] 
– ''[[prestissimo]]'' 
– ''[[presto]]'' 
– [[priim]] 
– [[primadonna]] 
– [[Pro Tools]] 
– ''[[producer]]'' 
– [[muusikaprodutsent|produtsent]] 
– [[programmiline muusika]] 
– [[progressiivne džäss]] 
– [[progressiivne muusika]] 
– ''[[progressive house]]'' 
– ''[[progressive metal]]'' 
– [[progressiivne rokk]] 
- [[proosula]]
– [[prožektor]] 
– [[protestantlik koraal]] 
– [[psalm]] 
– [[psalmoodia]] 
– [[psalteerium]] 
– [[psühhoakustika]] 
– [[psühhedeelne muusika]] 
– ''[[psybient]]'' 
– ''[[psychedelic chillout]]'' 
– ''[[psychedelic folk]]'' 
– ''[[psychedelic music]]'' 
– ''[[psychedelic reggae]]'' 
– ''[[psychedelic rock]]'' 
– ''[[psychedelic soul]]'' 
– ''[[psychedelic trance]]'' 
– ''[[psytrance]]'' 
– ''[[pku|pzuk]]'' 
– [[Ptolemaiose häälestus]] 
– [[puhas häälestus]] 
– [[puhas kvart]] 
– [[puhas kvint]] 
– [[puhas oktav]] 
– [[puhas priim]] 
– [[puhkpill]] 
– [[puhkpillid]] 
– [[puhkpillikvintett]] 
– [[puhkpilliorkester]] 
– [[pulmalaulud]] 
– [[pulmamuusika]] 
– ''[[punctum contra punctum]]'' 
– ''[[punk rock]]'' 
– [[punkt (muusika)|punkt]] 
– [[punktmuusika]] 
– [[puupill]] 
– [[puäntillistlik muusika]] 
– [[põikflööt]] 
– [[põikheli]] 
– [[põispill]] 
– [[põsepill]] 
– [[pööre (muusika)|pööre]]

==Q==
''[[quena]]''

==R==
''[[r and b]]'' 
– ''[[r&amp;b]]'' 
– [[raaga]] 
- ''[[ragga]]''
– ''[[ragtime]]'' 
– [[rahvalaul]] 
– [[rahvalauluansambel]] 
– [[rahvalik muusika]] 
– [[rahvamuusik]] 
– [[rahvamuusika]] 
– [[rahvamuusikaansambel]] 
– [[rahvamuusikaorkester]] 
– [[rahvamuusikapidu]] 
– [[rahvapilliorkester]] 
– [[rahvatants]] 
– [[Rahvusromantism (muusika)|Rahvusromantism]] 
– [[raï]]'' 
– ''[[rallentando]]'' 
- ''[[rare groove]]''
- ''[[rautalanka]]''
- [[regulaarne temperatsioon]]
– [[religioosne muusika Iraanis]] 
– [[repertuaar]] 
– [[Riiklik Akadeemiline Meeskoor|RAM]] 
– [[polüfoonia|range stiili polüfoonia]] 
– ''[[rap metal]]'' 
– ''[[rap music]]'' 
– [[rapsood]] 
– [[rapsoodia]] 
– [[rastafarianism|rasta]] 
– [[rataslüüra]] 
– [[ravanahatha]] 
– ''[[rave]]'' 
– [[re (muusika)|re]] 
– [[re-mažoor]] 
– [[re-minoor]] 
– [[RealPlayer]] 
– [[REAPER]] 
– [[rebekk]] 
– [[Rembetiko|rebétiko]] 
– [[re-bemoll-mažoor]] 
– [[re-bemoll-minoor]] 
– [[re-diees minoor]] 
– [[reekviem]] 
– [[refrään]] 
– ''[[reggae]]'' 
– [[regilaul]] 
– [[register (muusika)]] 
– [[register (heliallikas)]] 
– [[register (helikõrguspiirkond)]] 
– [[register (hääl)]] 
– [[reinlender]] 
– [[reiv]] 
– [[relatiivne noodisüsteem]] 
– [[remiksimine]] 
– [[re-minoor]] 
– [[renessanns (muusika)|renessanss]] 
– [[repriis]] 
– [[resonants]] 
– [[responsoorium]] 
– [[restoranimuusika]] 
– [[retrograad]] 
– [[retsitatiiv]] 
– [[retsiteerimine]] 
– [[revolutsioonilised laulud]] 
– ''[[rhytm and blues]]'' 
– ''[[ricercar]]'' 
– [[rida (muusika)|rida]] 
– ''[[rinforzando]]'' 
- [[rinnahääl]]
– ''[[ritardando]]'' 
– ''[[ritenuto]]'' 
– ''[[rock and roll]]'' 
– ''[[rokkmuusika]]'' 
– ''[[rock'n'roll]]'' 
– ''[[rockabilly]]'' 
– [[rockerid]] 
– [[rokkmuusik]] 
– [[Rock Summer]] 
– ''[[rocksteady]]'' 
– [[rõhk (muusika)|rõhk]] 
– [[rokkimine]] 
– [[rokkmuusika]] 
– [[rokkooper]] 
– [[rokokoo]] 
– [[Roland]] 
– [[romanss]] 
– [[romantism (muusika)|romantiline muusika]] 
– [[romantism (muusika)|romantism]] 
– [[rondellus]] 
– [[rondo]] 
– ''[[rondeau]]'' 
– [[rondovorm]] 
– [[Rooma koolkond]] 
– [[roop (muusika)|roop]] 
– [[Rosegarden]] 
– ''[[rubato]]''
- ''[[Ruggiero (muusika)|Ruggiero]]''
– [[rumba]] 
– [[Rumeenia muusika]] 
– [[runolaul]] 
– [[RW]] 
– [[räpp]] 
– [[räppar]] 
– [[räppimine]] 
– [[räppmuusika]] 
– [[rühm (muusika)|rühm]] 
– [[rütm (muusika)|rütm]] 
– [[rütmifiguur]] 
– [[rütmimasin]] 
– [[rütmimuusika]] 
– [[rütmisilbid]]

==S==
[[saade]] 
– [[SACD]] 
– [[sadul (muusika)|sadul]] 
- [[sagedussuhe]]
– [[sakraalmuusika]] 
– [[saksa estraadimuusika]] 
– [[saksa muusika]] 
– [[saksa popmuusika]] 
– [[saksofon]] 
– [[saksofonist]] 
– [[salm]] 
– [[salmik]] 
– [[salongiorkester]] 
– [[samba]] 
– [[sampler (muusikainstrument)|sampler]] 
– [[sankvaltap]] 
– [[saraband]] 
– [[sarangi]] 
– ''[[satanic rock]]'' 
– [[helipilt|saund]] 
– [[Schenkeri analüüs]] 
– ''[[scherzando]]'' 
– ''[[scherzo]]'' 
– ''[[scordatura]]'' 
– ''[[scratching]]'' 
– [[seade (muusika)|seade]] 
– [[seeria]] 
– [[seeriamuusika]] 
– [[segakoor]] 
– ''[[segno]]'' 
– [[sekstett (žanr)]] 
– [[sekund (muusika)|sekund]] 
– [[sekundakord]] 
– [[sekst (muusika)|sekst]] 
– [[sekstakord]] 
– [[sekstett]] 
– [[sekstis mängimine]] 
– [[sekstool]] 
– [[sekulaarne muusika]] 
– [[sekund (muusika)|sekund]] 
– [[sekvents]] 
– [[seltskonnatants]] 
– ''[[semibrevis]]'' 
– ''[[senza sordino]]'' 
– [[septakord]] 
– [[septett]] 
– [[septett (žanr)]] 
– [[septim (muusika)|septim]] 
– [[septool]] 
– [[Serbia muusika]] 
– [[serenaad]] 
– [[seriaalne meetod]] 
– [[serpent]] 
– [[setu kannel]] 
– [[setu leelo]] 
– [[setu rahvalaul]] 
- ''[[shanty]]''
– ''[[shashmaqom]]'' 
– [[si (muusika)|si]] 
– [[Si-mažoor]] 
– [[si-minoor]] 
– [[Sibelius (arvutiprogramm)|Sibelius]] 
– [[Si-bemoll-mažoor]] 
– [[si-bemoll-minoor]] 
– ''&quot;[[silencium ad cantum!]]&quot;'' 
– [[simbel]] 
– [[singel]] 
– [[singspiel]] 
– [[sitar]] 
– [[silpnimetus]]
– [[skertso]] 
- [[skomorohh]] 
– ''[[slide]]'' 
– [[Slovakkia muusika]] 
– [[Sloveenia muusika]] 
– ''[[smorzando]]'' 
– [[sol]] 
– [[Sol-bemoll-mažoor]] 
– [[sol-diees-minoor]] 
– [[Sol-mažoor]] 
– [[sol-minoor]] 
– [[solfedžeerimine]] 
– [[solfedžo]] 
– [[solist]] 
– [[solmiseerimine]] 
– [[Solresol]] 
– [[sonaaditsükkel]] 
– [[sonaadivorm]] 
– [[sonaat]] 
– [[sonaadivorm|sonaat-allegro vorm]] 
– [[sonaat-sümfooniline tsükkel]] 
– [[sonatiin]] 
– [[sonogramm]] 
– [[soolo]] 
– [[soololaul]] 
– [[soome rahvamuusika]] 
– [[soome tango]] 
– [[sopran]] 
– [[sopranivõti]] 
– [[sopransaksofon]] 
– [[sordiin]] 
– [[sordiini all]] 
– ''[[sostenuto]]'' 
– ''[[sotto voce]]''
- [[soul (muusikastiil)|soul]]
 – [[SoulSeek (arvutiprogramm)|SoulSeek]] 
– ''[[helipilt|sound]]'' 
– ''[[sound track]]'' 
– [[spatsialisatsioon]] 
– [[spinett]] 
– [[spirituaal]] 
– [[staar]] 
– ''[[stabat mater]]'' 
– ''[[staccato]]'' 
– [[stakaato]] 
– [[standardtants]] 
– ''[[staar|star]]'' 
– [[STC]] 
– [[Steinway]] 
– [[stepptants]] 
– [[stereofoonia|stereo]] 
– [[stereofoonia]] 
– [[stradivaarius]] 
– [[strihh]] 
– ''[[stringendo]]'' 
– [[stseen]] 
– [[subdominant]] 
– ''[[subito]]''
- [[sugu (muusika)|sugu]]
– ''[[sul ponticello]]'' 
– ''[[sul tasto]]'' 
– ''[[suomisaundi]]'' 
– [[surf]] 
– ''[[surf rock]]'' 
– [[suupill]] 
– [[suur sekst]] 
– [[suur sekund]] 
– [[suur septim]] 
– [[Suur Teater]] 
– [[suur terts]] 
– [[suur trumm]] 
– [[suure trummi pedaal]] 
– [[suured kolmkõlad]] 
– [[suurendatud kolmkõla]] 
– [[suurendatud kvart]] 
– [[suurendatud kvint]] 
– [[suurendatud priim]] 
– [[suurendatud sekst]] 
– [[suurendatud sekund]] 
– [[suurendatud septim]] 
– [[suurendatud terts]] 
– [[sving]] 
– [[sõrmistik]] 
– [[aplikatuur|sõrmeseade]] 
– [[aplikatuur|sõrmestus]] 
– [[Sweep (tarkvara)|Sweep]] 
– ''[[swing]]'' 
– [[sõjaväemuusika]] 
– [[sõu]] 
– [[sämpel]] 
– [[sämpler]] 
– [[sämplimine]] 
– [[süit]] 
– [[sült (muusikastiil)|süldimuusika]] 
– [[süldimuusikabänd]] 
– [[sült (muusikastiil)|sült]] 
– [[sümfoniettorkester]] 
– [[sümfoonia]] 
– [[sümfooniaorkester]] 
– [[sümfooniline muusika]] 
– [[sümfooniline poeem]]
- [[sündipop]] 
– [[sünkoop]] 
– [[sünkopeerimine]] 
– [[süntesaator]] 
- [[süsteem (noodikiri)]]
– [[süvamuusika]] 
– [[süürinks]] 
– [[Synclavier]]

==Š==
''[[sha‘bī]]'' 
– [[šalmei]] 
– [[šansoon]] 
– [[šlaager]] 
– [[šofar]]
- [[šruti (muusika)|šruti]]

==Z==
[[zadžaal]] 
– [[zarzuela]]
– ''[[Zeimpekiko|zeïmpékiko]]'' 
– [[zemirot]] 
– [[zoomusikoloogia]]

==Ž==
[[žiig]]

==T==
[[tabel (muusika)|tabel]] 
– [[tabulatuur (muusika)|tabulatuur]] 
– [[takt (muusika)|takt]] 
– [[takti paus]] 
– [[taktijoon]] 
– [[taktilöömine]] 
– [[taktimõõt]] 
– [[taldrikud]]
- ''[[talk box]]'' 
– ''[[tambora (trumm)|tambora]]'' 
– [[tamburiin]] 
– [[tamtamm]] 
– [[tango]] 
– [[tantsuline žanr]] 
– [[tantsumuusika]] 
– [[tantsusüit]] 
– [[tapeedimuusika]] 
– [[tarantella (muusika)|tarantella]] 
– [[taust (muusika)|taust]] 
– [[taustalaul]] 
– [[taustalauljad]] 
– [[taustamuusika]] 
– [[tavandilaulud]] 
– [[teatri muusika-ala juhataja]] 
– [[teatrimuusika]] 
– ''[[tekno|techno]]'' 
– ''[[techno music]]'' 
– [[teddyboyd]] 
– [[teema (muusika)|teema]] 
– [[teema variatsioonidega]] 
– [[teine Briti invasioon]] 
– [[teisendusteooria]] 
– [[teismeliste popp]] 
– [[teine viiul]] 
– [[tekno]] 
– [[temperatsioon]] 
– [[tempereerimine]] 
– [[tempereeritud häälestus]] 
– [[tempo]]
_ ''[[Tenorlied]]'' 
– [[tenorsaksofon]] 
– ''[[tenuto]]'' 
– [[teremin]] 
– [[terts (muusika)|terts]] 
– [[tertsdeetsim]] 
– [[tertskvartakord]] 
– [[tertsett]] 
– [[tertsett (žanr)]] 
– [[tertsis mängimine]] 
– [[tervepaus]] 
– [[tervetaktipaus]] 
– [[tessituur]] 
– [[tetrakord|tetrahord]] 
– [[tetrakord]] 
– [[ti]] 
– [[tibutants]] 
– ''[[tiento]]'' 
– [[tigu (muusika)|tigu]] 
– [[tiibklaver]] 
– [[timpan]] 
– [[tintinnabuli]] 
– [[tokaata]] 
– [[tom-tom]] 
– [[tonaalne helirida]] 
– [[tonaalne laad]] 
– [[tonaalne muusika]] 
– [[tonaalsus]] 
– [[töölaulud]] 
– [[Toomas-koor]] 
– [[toon (muusika)|toon]] 
– [[toonika]] 
– [[tooniline suurus]] 
– [[töötlus (muusika)|töötlus]] 
– ''[[top (muusika)|top]]'' 
– [[topelt-tertsid]] 
– [[torm ja tung]] 
– [[torre]] 
– [[torukellad]] 
– [[torupill]] 
– ''[[tour]]''
- ''[[tractus]]'' 
– &quot;[[Traktaat harmooniast]]&quot; 
– ''[[trance]]'' 
– [[transkriptsioon (muusika)|transkriptsioon]] 
– [[transponeerimine]] 
– [[transponeeriv muusikainstrument]] 
- [[trap-muusika]]
– ''[[trecento (muusika)]]'' 
– ''[[tre corde]]'' 
– [[treen]] 
– [[tremolo]] 
– [[tremolo-kang]] 
– [[trend]] 
– [[trendimuusika]] 
– [[triangel]] 
– [[tribüün]] 
– [[triller]] 
– [[triloogia]] 
– [[trio]] 
– [[trio (žanr)|trio]] 
– [[triool]] 
– [[Tristani-akord]] 
– [[tritoon]] 
– [[trombonist]] 
– [[tromboon]] 
– [[trompet]] 
– [[trompetist]] 
– [[troop (muusika)|troop]] 
– [[trubaduur]] 
– [[trummar]] 
– [[trummikomplekt]] 
– [[trummimasin]] 
– [[trummimängija]] 
– [[trummipulgad]] 
– [[trummitüdrukud]] 
– [[truväär]] 
– [[tsent]] 
– [[tsesuur]] 
– [[tsirkusemuusika]] 
– [[tsitter]] 
– [[tsükkel]] 
– [[tšastuška]] 
– [[tšatša]] 
– [[tšelesta]] 
– [[tšello]] 
– [[tšellokontsert]] 
– [[tšellosonaat]] 
– [[tugiheli]] 
- [[tuplet]]
– [[tušš (muusika)|tušš]] 
– [[tuuba]] 
– [[tuulekannel]] 
– [[tuulepõhi]] 
– [[tuur (muusika)|tuur]] 
– [[tähtnimetus]] 
- [[täiskadents]]
– [[täisnoot]] 
– [[täistoonhelirida]] 
– [[tämber]] 
- [[töölaul]]
– [[tüdrukutebänd]] 
– [[Türgi muusika]] 
– ''[[txalaparta]]''

==U==
''[[u.c.]]'' 
– [[ukulele]] 
– [[ulatus]] 
– ''[[una corda]]'' 
– [[undeetsim (muusika)|undeetsim]] 
– ''[[underground music]]'' 
– [[unisoon]] 
– ''[[unplugged]]'' 
– [[Mälupulk|USB-mälupulk]] 
– [[ut]] 
– [[uud]] 
– [[uus Viini koolkond]] 
– [[uusbarokk]] 
– [[uusklassitsism]] 
– [[uuskomplekssus]] 
– [[uusromantism]] 
– [[uusvokalism]]

==V==
[[heliaste|V aste]] 
– [[vaatus]] 
– [[vaba laad]] 
– [[polüfoonia|vaba stiili polüfoonia]] 
– [[vagant]] 
– [[vaikus]] 
– [[vaimulik muusika]] 
– [[valged klahvid]] 
– [[Valgevene muusika]] 
– [[valgusmuusika]] 
– ''[[valiha]]'' 
– [[valsirütm]] 
– [[valss]] 
– [[vanaaja muusika]] 
– [[vanamuusika]] 
– [[vanamuusikaansambel]] 
– [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] 
– [[variatsioon (muusika)|variatsioon]] 
– [[variatsioonid (muusika)|variatsioonid]] 
– [[variatsioonivorm]] 
– [[VCD]] 
– [[veerandnoot]] 
– [[veerandpaus]] 
– [[vene muusika]] 
– [[Veneetsia koolkond]] 
– [[Venemaa muusika]] 
– [[vesper (muusika)|vesper]] 
– [[heliaste|VI aste]] 
– [[vibraato]] 
– [[vibrafon]] 
– ''[[vibrato]]'' 
– [[vihuela]] 
– [[heliaste|VII aste]] 
– [[Viini klassikaline koolkond]] 
– [[viiul]] 
– [[viiuldaja]] 
– [[viiuli perekond]] 
– [[viiulikontsert]] 
– [[viiulisonaat]] 
– [[viiulivõti]] 
– [[Vikerraadio]] 
– [[vilepill]] 
– [[villancico]]
– [[villanella]] 
– [[villota]]
– [[vinüülplaadimängija]] 
– [[vinüülplaat]] 
– [[vioola]] 
– ''[[viola d'amore]]'' 
– ''[[viola da gamba]]'' 
– ''[[violino]]'' 
– ''[[violoncello]]'' 
– [[vioola]] 
– [[viola da gamba]] 
– [[violoon]] 
– [[virbel]] 
– [[virbliplank]] 
– [[virelai]] 
– [[Virgin]] 
– [[virginaal]] 
– [[virtuoos]] 
– [[virtuoossus]] 
– [[visand (muusika)|visand]] 
– ''[[visual kei]]'' 
– [[Viva (telekanal)|Viva]] 
– ''[[vivace]]'' 
– [[vokaalansambel]] 
– [[vokaalansambel (žanr)]] 
– [[vokaal-instrumentaalansambel]] 
– [[vokaalmuusika]] 
– [[vokaalpolüfoonia]] 
– [[vokaalsümfooniline muusika]] 
– [[vokaalteos]]
- [[vokaaltreener]]
– [[vokaliis]] 
– [[laulja|vokalist]] 
– ''[[volti subito]]'' 
– ''[[voluntary]]'' 
– [[vuvuzela]] 
– [[Võimas Rühm]] 
– [[võimendus]] 
– [[võrdtempereeritud häälestus]] 
– [[võtmemärgid]] 
– [[vähendatud juhtseptakord]] 
– [[vähendatud kolmkõla]] 
– [[vähendatud kvart]] 
– [[vähendatud kvint]] 
– [[vähendatud oktav]] 
– [[vähendatud sekst]] 
– [[vähendatud sekund]] 
– [[vähendatud septim]] 
– [[vähendatud terts]] 
– [[vähikäik (muusika)|vähikäik]] 
– [[väike juhtseptakord]] 
– [[väikekannel]] 
– [[väike sekst]] 
– [[väike sekund]] 
– [[väike septim]] 
– [[väike terts]] 
– [[väike trumm]] 
– [[väikepala]] 
– [[väikesed kolmkõlad]] 
– [[väli (muusika)|väli]] 
– [[väljenduslaad]] 
– [[helivältus|vältus]]

==W==
[[wagneri tuuba]] 
– [[Walkman]] 
– [[WAV]] 
– [[Weltmeister]] 
– [[Winamp]] 
– [[Windows Media Player]] 
– [[Windvd]]
- ''[[witch house]]''
– ''[[wood]]'' 
– [[Woodstocki festival]]
- [[Würschmidti komma]]

==Õ==
[[õllelaulud]] 
– [[õpetus muusikahelidest]]

==Ü==
[[ühehäälsus]] 
– [[võrdtempereeritud häälestus|ühtlaselt tempereeritud häälestus]] 
– [[üldlaulupidu]] 
– [[ülemheli]] 
– [[ülepuhumine]]

==X==

==Y==
[[Yamaha]] 


{{Muusika navigeerimismall}}

[[Kategooria:Muusika| Muusika mõisteid]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>pg5cr1v0ghjnx76ouo5gf68gs5c9da5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Inimene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>23302</id>
    <revision>
      <id>7188850</id>
      <parentid>6984089</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:41:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188850</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42160" sha1="0guykficyus5osyaz68ixk12roi6ld1" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}{{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=mai}}
{{See artikkel|räägib liigist ''Homo sapiens''; perekonna ''Homo'' kohta vaata artiklit [[Inimene (perekond)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Inimene
| värvus = loomad
| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| pilt = Human.svg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Esikloomalised]] ''Primates''
| ülemsugukond = ''[[Hominoidea]]''
| sugukond = [[Inimlased]] ''Hominidae''
| alamsugukond = ''[[Homininae]]''
| triibus = ''[[Hominini]]''
| alamtriibus = ''[[Hominina]]''
| perekond = [[Inimene (perekond)|Inimene]] ''Homo''
| liik = '''Inimene''' ''Homo sapiens''
| alamliik = ''[[Homo sapiens sapiens]]''
| trinaarne = ''Homo sapiens sapiens''
| trinaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], [[1758]]
| levikukaart = World_Population_Density_Map_2020.png
| levikukaardi_seletus = Inimkonna asustuse tihedus (2020)
| levikukaardi_laius = 
}}
'''Inimene''' ehk '''tarkinimene''' ([[ladina keel]]es ''Homo sapiens'') või '''nüüdisinimene''' (ld kl ''Homo sapiens sapiens'') on bioloogilise [[süstemaatika]] järgi [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]] [[inimene (perekond)|inimese]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]] [[inimlased|inimlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[esikloomalised|esikloomaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]ist, kuuludes seega [[kõrgemad imetajad|kõrgemate imetajate]] hulka. 

Inimene on inimese perekonna ainus [[retsentne liik]]. Selle vanimad teadaolevad [[fossiil]]id on pärit [[Aafrika]]st ja nende vanus on umbes 300&amp;nbsp;000 aastat&lt;ref&gt;[[Daniel Richter]], Rainer Grün, Renaud Joannes-Boyau, Teresa Steele, Fethi Amani, Mathieu Rué, Paul Fernandes, Jean-Paul Raynal, Denis Geraads, Abdelouahed Ben-Ncer, [[Jean-Jacques Hublin]], Shannon P. McPherron. The age of the hominin fossils from Jebel Irhoud, Morocco, and the origins of the Middle Stone Age. – ''[[Nature]]'', kd 546, nr 7657, 2017, lk 293–296. [https://www.nature.com/articles/nature22335 Resümee].&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Jaan-Juhan Oidermaa]]. [http://novaator.err.ee/600808/professor-uutest-fossiilidest-seekord-tuleb-toesti-opikud-ringi-kirjutada Professor uutest fossiilidest: seekord tuleb tõesti õpikud ringi kirjutada], ERR Novaator, 7. juuni 2017.&lt;/ref&gt;. Seal kujunes see [[evolutsiooniline vahelüli|evolutsioonilise vahelülina]] ([[arhailine Homo sapiens|arhailine ''Homo sapiens'']]) arvatavasti ''[[Homo erectus]]''{{'}}est. On tõendatud, et ''Homo sapiens''{{'}}i, [[neandertallane|neandertallase]] ja [[denislane|denislase]] vahel leidis (arvatavasti mitu korda) aset [[geenivool]]. Fossiile (kuigi palju nooremaid) on leitud ka kõigist teistest [[maailmajagu]]dest, välja arvatud [[Antarktika]]st. Tänapäeva inimlastelt on inimesele [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] kõige lähemad [[šimpans (perekond)|šimpans]]id, järgmised on [[gorilla]]d. 

Inimeste üldisi omadusi ja inimeste kooselu erilisi vorme uuritakse [[antropoloogia]]s, [[etnoloogia]]s ja [[sotsioloogia]]s. [[Inimese evolutsioon]]i, [[antropogenees]]i ja [[sotsiokultuuriline evolutsioon|sotsiokultuurilise evolutsiooni]] käigus on kujunenud tunnused, mille tõttu inimene sai muutuda [[sotsialiseerumine|sotsialiseerumisest]] ja [[kultuur]]ist väga sõltuvaks olendiks. Nende seas on pikk [[lapsepõlv]], [[keele omandamine|keele omandamise]] ja ühise [[töö]] võime ning eriti keeruliste sidemete (vt [[kiindumusteooria]]) moodustamine. [[Teadvus]]e tõttu avaneb inimestele [[olemasolu (Heidegger)|olemasolu]] ajaline mõõde ning [[refleksioon|reflekteeritud]] suhe iseendaga. Sellest tulenevad näiteks isikliku [[vabadus]]e küsimus, küsimus inimese asendist [[loodus]]es, ühiselu [[moraal]]setest põhimõtetest ja [[elu mõte|elu mõttest]]. Paljudes kultuurides on tekkinud [[inimkäsitus]], mis inimest [[loodus]]est eraldab ja loodusele vastandab. Eriseisundit loomariigis ([[looduse kroon]]) põhjendati näiteks [[loomislugu]]dega, mis omistavad inimesele eraldi päritolu, või inimeste määratlemisega [[mõistus]]olenditena. Kujutlus sellisest eriseisundist kajastub ka näiteks [[inimväärikus]]e ja [[inimõigused|inimõiguste]] mõistes. 

[[Maailma rahvaarv]] kasvas mõnda aega [[eksponentsiaalne kasv|eksponentsiaalselt]] ning ületab nüüdseks 8 miljardit. Kõiki inimesi kokku nimetatakse [[inimkond|inimkonnaks]]. [[Inimkonna ajalugu|Inimkonna ajaloos]] moodustusid aina keerukamad [[sotsiaalne süsteem|sotsiaalsed süsteemid]], alates [[neoliitiline revolutsioon|neoliitilisest revolutsioon]]ist räägitakse [[tsivilisatsioon]]idest. [[Tehnika]] areng on kaasatoonud inimese nii tugeva ([[antropogeensus|antropogeense]]) mõju [[biosfäär]]ile, et on tehtud ettepanek nimetada praegust aega [[antropotseen]]iks. Selle kasuks räägib see, et inimesed ületavad [[Maa taluvuspiirid]]. See võib kaasa tuua [[inimese väljasuremine|inimese väljasuremise]]. 

==Nomenklatuur==
[[Liiginimetus]]e ''Homo sapiens'' 'tark inimene' võttis kasutusele [[1758]]. aastal [[Carl von Linné]] oma teose &quot;[[Systema Naturae]]&quot; 10. trükis. 

1930.–1990. aastatel nimetati nüüdisinimest '''''Homo sapiens sapiens''''' ja [[neandertallane|neandertallast]] ''Homo sapiens neanderthalensis''. Praegu peetakse neandertallase vaatlemist ''Homo sapiens''{{'}}i [[alamliik|alamliigiks]] vananenuks, sest [[paleoantropoloogia]]s on tasapisi hakatud pidama neandertallast inimesest [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiliselt]] selgelt eristatavaks; seetõttu on erialakirjanduses kasutusele tulnud nimetused ''Homo sapiens'' ja ''Homo neanderthalensis''&lt;ref&gt;''Homo neanderthalensis King, 1864''. – [[Bernard Wood]] (toim). ''Wiley-Blackwell Encyclopedia of Human Evolution'', 2 köites, Wiley-Blackwell 2011, lk 329, ISBN 978-1-4051-5510-6.&lt;/ref&gt;.

== Keha tunnused ==
{{Vaata|Inimkeha|Inimese elundid|Soolised erinevused}}
[[Pilt:Human Body 02.png|pisi|Inimese keha: naine ja mees eest- ja tagantvaates. (Need modellid on oma keha mõningal määral muutnud, sealhulgas on [[kehakarvad]] osaliselt kõrvaldatud ([[häbemekarvad]], [[kubemekarvad]], [[habe]]), [[juuksed]] lühemaks lõigatud, naisel on [[varbaküüned|varbaküüntel]] [[küünelakk]] ja sõrmes [[sõrmus]].)]]

Inimkehaga tegelevad muu hulgas [[anatoomia]] ([[inimese anatoomia]]), [[inimese bioloogia]] ehk humaanbioloogia ja [[meditsiin]]).

[[Inimese luud]]e arv on [[täiskasvanu]]tel (individuaalsete erinevustega) 206–214. [[Imik]]u [[luustik]]us on üle 300 [[luu]], millest mõned kasvavad aja jooksul omavahel kokku. 

[[Inimese kehapikkus]] on osalt pärilik, osalt sõltuv [[toitumine|toitumisest]] ja muudest [[keskkonnategur]]itest. [[Mees|Mehed]] on keskmiselt pikemad kui [[naine|naised]]. Keskmine pikkus [[Kesk-Euroopa]]s kasvanud 167,6 cm-lt (mehed) / 155,7 cm-lt (naised) 19. sajandil&lt;ref&gt;5300 eKr – 19. sajand. Allikas: Frank Siegmund. ''Die Körpergröße der Menschen in der Ur- und Frühgeschichte Mitteleuropas und ein Vergleich ihrer anthropologischen Schätzmethoden'', Books on Demand: Norderstedt 2010, ISBN 978-3-8391-5314-7, lk 81, tabel 38.&lt;/ref&gt; 178,9 cm-ni (mehed) / 165,9 cm-ni (naised) 2021. aastal Saksamaal.&lt;ref&gt;[https://www.destatis.de/DE/ZahlenFakten/GesellschaftStaat/Gesundheit/GesundheitszustandRelevantesVerhalten/GesundheitszustandRelevantesVerhalten.html ''Gesundheitszustand &amp; -relevantes Verhalten. Auf einen Blick''], destatis.de, vaadatud 19. märtsil 2023.&lt;/ref&gt;. 

Inimese soovitava või loomuliku [[kehakaal]]u kohta pole meditsiinilist konsensust, pealegi sõltub kaal ka pikkusest. [[WHO]] on siiski määratlenud [[kehamassiindeks]]i normivahemiku, nimelt 18,50–24,99&lt;ref&gt;[https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/42330/WHO_TRS_894.pdf ''Obesity: preventing and managing the global epidemic'',] WHO Technical Reports Series 894, Geneva 2000, lk 9. Vaadatud 23. märtsil 2023.&lt;/ref&gt;.

Järgnevas on ära toodud inimese tähtsamad tunnused, eriti võrreldes teiste inimlaste ja muude esikloomalistega.

=== Püstine kõnd ===
{{Vaata|Bipedalism}}
[[Pilt:Darwin-chart.PNG|pisi|Püstise kõnni [[evolutsioon]] ([[Rudolph Zallinger]]i illustratsiooni &quot;March of Progress&quot; eeskujul).]]

Inimesel on püstine kõnd ([[bipedalism]]), mis ei ole loomariigis iseenesest midagi ebaharilikku, kuigi [[imetajad|imetajatel]] on see haruldane. Püstine kõnd võimaldab inimesel kahel jalal [[seismine|seismist]] ([[ortostaas]]), [[kõndimine|kõndimist]] ja [[jooksmine|jooksmist]]. Nii et tal on vähemalt kaks kahel jalal [[kulgemine|kulgemise]] viisi. Imikuna on inimesel veel suur repertuaar kulgemisviise ([[roomamine]]). Ta saab kasutusele võtta veel uusi kulgemisviise (näiteks [[hüppejooks]]).

Inimestel ei ole [[haardejalg]]a, nagu enamikul teistel esikloomalistel, vaid lühenenud [[varbad|varvastega]] ning teiste varvastega rööbiti asetseva [[suur varvas|suure varbaga]] [[jalg]]. See-eest ei kasuta inimene [[käsi|kätt]] kulgemiseks. Ahvile ebatüüpiliselt on inimesel käed lühemad kui jalad. Nagu kõigil [[inimahvlased|inimahvlastel]], puudub inimesel [[saba]]. Püstisest kõnnist tulenevalt on inimesel kahekordse S-i kujuline [[lülisammas]] ja suur [[istmik]]; see võimaldabki püstist kehahoidu ja kulgemist. 

Püstine kõnd tuleb igal inimesel ära õppida. Selleks kulub pärast sündi umbes aasta kuni poolteist aastat. 

===Peaaju===

[[Pilt:Frontal lobe animation.gif|pisi|Inimese peaaju pöörlev animatsioonmudel (ilma [[suuraju]] parema poolkerata; [[otsmikusagarad]] on märgitud punasega)]]

Inimese [[peaaju]] on samasuguse ehitusega nagu teistel esikloomalistel, ainult et võrreldes kehapikkusega suurem&lt;ref&gt;[[Donald Johanson]]. ''From Lucy to language'', Simon and Schuster 1996, lk 80.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Brain-num&quot;&gt;[[Suzana Herculano-Houzel]]. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers In Human Neuroscience'', kd 3, 2009. [http://www.frontiersin.org/human_neuroscience/10.3389/neuro.09.031.2009/full Veebis]. &lt;/ref&gt;. Täiskasvanud inimese peaajus on umbes 86 miljardit [[neuron]]it, [[suuraju koor]]es umbes 16 miljardit&lt;ref name=&quot;Brain-num&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Frederico Azevedo, Ludmila Carvalho, Lea Grinberg, José Farfel, Renata Ferretti, Renata Leite, Wilson Filho, Roberto Lent jt. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''Journal of Comparative Neurology'', 513, nr 5, 2009, lk 532–541. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19226510/ Resümee.]&lt;/ref&gt;. Võrdluseks, [[reesusmakaak|reesusmakaagi]] peaajus on umbes 6,4 miljardit neuronit&lt;ref name=&quot;macaca&quot;&gt;S. Herculano-Houzel, C. Collins, P. Wong, J. Kaas. Cellular scaling rules for primate brains. – ''Proc Natl Acad Sci'', kd 104, nr 9, 2007, lk 3562–3567. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1805542/ Veebis].&lt;/ref&gt; ja [[aafrika elevant|aafrika elevandi]] peaajus umbes 257 miljardit, sellest 5,6 miljardit [[suuraju koor]]es.&lt;ref name=&quot;elephant&quot;&gt;S. Herculano-Houzel, K. Avelino-de-Souza, K. Neves, J. Porfírio, D. Messeder, L. Mattos Feijó, J. Maldonado, P. Manger. The elephant brain in numbers, – [[Frontiers in Neuroanatomy]], kd 8, nr 46, 2014. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4053853/ Veebis].&lt;/ref&gt; Ent [[tavagrinda]]l on ainuüksi [[neokorteks]]is umbes 37 miljardit neuronit, poole rohkem kui inimesel.&lt;ref name=&quot;delphinid&quot;&gt;Heidi Mortensen, Bente Pakkenberg, Maria Dam, Rune Dietz, Christian Sonne, Bjarni Mikkelsen, Nina Eriksen. Quantitative relationships in delphinid neocortex. – ''[[Frontiers in Neuroanatomy]]'', kd 8, nr 132, 2014. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4244864/ Veebis.]&lt;/ref&gt;

Suuraju koor on inimese peaajus eriti suur, eriti [[otsmikusagarad]], millele omistatakse sellised [[täidesaatvad funktsioonid]], nagu impulsside kontroll, emotsioonide regulatsioon, tähelepanu juhtimine, toimingute eesmärgipärane algatamine ja järjestamine, motoorika juhtimine, toimingute tulemuste jälgimine ja enesekorrigeerimine. Suuraju koore piirkond, mille pädevuses on [[nägemine]], ja tsoonid, millel on tähtsus [[keel]]e jaoks, on samuti inimesel märgatavalt suuremad.

Fossiilileiud näitavad, et inimestel kujunes püstine kõnd kahel jalal ([[bipedalism]]) palju varem kui peaaju tunduv suurenemine.&lt;ref&gt;[[Kent State University]] anatoom [[C. Owen Lovejoy]], nimetas üleminekut püstisele kõnnile kõige silmatorkavamaks anatoomiliseks muutuseks, mida kogu [[evolutsioonibioloogia]] seni on tõendanud. Allikas: C. Owen Lovejoy. Evolution of Human Walking. – ''Scientific American'', november 1988, lk 118–125.&lt;/ref&gt; Peaaju suurenemine toimus samal ajal [[mälumislihased|mälumislihaste]] vähenemisega. 

Inimese [[nägu]] on lamedam kui inimahvi kolju, millele on omane [[prognaatia]]. See-eest on inimesel [[ülalõug]] ja [[alalõug]] väiksemad, mistõttu [[lõug]] ulatub ette. Peaaju mahu suure kasvu tõttu tekkis kõrge [[laup]] ja inimese iseloomulik koljukuju. 

=== Nahk ja karvad ===
Inimesel on eriti suur võime [[higistamine|higistamise]] teel soojusest vabaneda. Ühelgi esikloomalisel ei ole nii tihedalt [[higinääre|higinäärmeid]]. Keha jahutamist higistamise teel toetab see iseärasus, et erinevalt enamikust imetajatest inimestel puudub (tihe) [[karvastik]]. [[Kehakarvad]] on tal vähearenenud, aga [[juuksed|juuste]] pikkusel ei ole looduslikku piiri. Osa säilinud kehakarvadest ilmub alles [[puberteet|puberteedis]]: [[häbemekarvad]], [[kubemekarvad]], [[kaenlakarvad]], [[rinnakarvad]] ja [[habe]].

Karvastiku puudumise tagajärjel jahtub inimene väiksema [[soojusisolatsioon]]i tõttu külma korral kiiresti. Ent ta on õppinud seda korvama [[tuli|tule]], [[hoone]]te ja [[rõivad|rõivaste]] abil. See võimaldab tal ka külmemates piirkondades ellu jääda. Karvastiku puudumisel on veel see puudus, et on suurem oht, et [[nahk]]a kahjustab [[ultraviolettkiirgus]], sest karvastik on tähtis [[päikesekaitse]]. Erinevat [[nahavärv]]i eri piirkondadest pärit inimestel peetakse [[kohastumine|kohastumiseks]] eri [[geograafiline laius|laiuskraadidel]] erineva intensiivsusega [[Päike]]selt tuleva ultraviolettkiirgusega.

== Eluviis ==
=== Toitumine ja hammastik ===
{{Vaata|Inimese toitumine}}

Tänapäevaste teadmiste järgi ei ole nüüdisinimene &quot;loomu poolest&quot; ei puhas [[karnivoor]] ega puhas [[herbivoor]], vaid [[omnivoor]]; ent vaieldav on see, kui suure osa toidust eri aegadel ja eri piirkondades moodustas [[liha]] ja [[taimetoit]]&lt;ref&gt;Neil Mann. Meat in the human diet: An anthropological perspective. – ''Nutrition &amp; Dietetics'', kd 64, nr s4, 2007, lk S102–S107. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1747-0080.2007.00194.x Veebis.] &lt;/ref&gt;. Omnivoorne eluviis kergendas nüüdisinimesel kasutada elamiseks peaaegu mis tahes Maa [[ökosüsteem]]i&lt;ref name=&quot;stroehle2&quot;&gt;Alexander Ströhle, Andreas Hahn. [http://www.ernaehrungs-umschau.de/media/pdf/pdf_2006/02_06/EU02_52_58.pdf Evolutionäre Ernährungswissenschaft und &quot;steinzeitliche&quot; Ernährungsempfehlungen – Stein der alimentären Weisheit oder Stein des Anstoßes?]. – ''Ernährungs-Umschau Original'', 53, nr 2, 2006, lk 52–58.&lt;/ref&gt;.

Inimesel on omnivoori [[hammastik]] [[parabool]]ikujuliste [[hambarida]]dega. Nagu enamikul imetajatel, toimub tal [[hammaste vahetumine]]. [[Piimahambad|Piimahambaid]] on 20, [[jäävhambad|jäävhambaid]] 32 (sealhulgas [[tarkusehambad]]). [[Hambavalem]] on, nagu kõigil Vana maailma ahvidel (''[[Catarrhini]]''), [[Lõikehammas|I]]2-[[Silmahammas|C]]1-[[Eespurihammas|P]]2-[[Purihammas|M]]3. Inimesel on siiski väikesed lõike- ja silmahambad.

=== Seksuaalsus ===
{{Vaata|Inimese seksuaalsus}}

[[Suguküpsus]] algab inimestel ([[menarhe]] või [[spermarhe]]ga) tunduvalt hiljem kui teistel (ka pikaealistel) esikloomalistel. 

Inimese seksuaalsuse üks eripära on peidetud [[ovulatsioon]]. [[Emane|Emastel]] imetajatel annavad [[viljastumine|viljastumise]] võimalikkusest märku kehalised või käitumuslikud signaalid, aga inimestel neid pole. Sellepärast on inimese [[suguühe]] vähem [[paljunemine|paljunemisega]] seotud. Inimese [[seksuaalkäitumine|seksuaalkäitumisel]] on peale [[geen]]ide [[Homoloogiline rekombinatsioon|rekombinatsioon]]i palju sotsiaalseid funktsioone; on mitu [[seksuaalne orientatsioon|seksuaalset orientatsiooni]]. 

Veel üks eripära on [[menopaus]] naisel. Paljudel loomaliikidel on isased ja emased reeglina surmani viljakas. Ainult vähestel loomaliikidel on emase viljakus ajaliselt piiratud.

=== Rasedus ja sünnitus ===
[[Pilt:HumanNewborn.JPG|pisi|Vastsündinud inimene]]

[[Rasedus]], nagu inimese [[tiinus]]t nimetatakse, kestab viljastumisest kuni [[sünnitus]]eni keskmiselt 266 päeva.&lt;ref name=&quot;dudenhausen&quot;&gt;[[Joachim Dudenhausen|Joachim W. Dudenhausen]], [[Willibald Pschyrembel]], Michael Obladen, Dieter Grab. ''Praktische Geburtshilfe'', Walter de Gruyter 2011, ISBN 978-3-11-022869-4, lk 19.&lt;/ref&gt;

Inimese peaaju suure mahu ning püstise kõnni nõudmiste tõttu on [[sünnitus]] eriti problemaatiline: inimese sünnitus võib olla palju valulikum kui teistel loomadel, ka võrreldes teiste esikloomalistega, ja võib ka kergemini tüsistusi tekitada. Selleks et neid vähendada ja osata neid ravida, on välja töötatud [[sünnitusabi]] meetodid. 

[[Vastsündinu]]d tulevad ilmale eriti ebaküpses ja abitus seisundis. [[Imik]]utel on esimestel elukuudel ainult vastsündinu [[refleks]]id. Nad ei saa iseseisvalt kulgeda ja on seetõttu suuresti passiivsed [[sülelaps]]ed. 

=== Keskmine eluiga ===
{{vaata|Keskmine eluiga}}

Inimene on üks pikema elueaga loomi ja kõike pikemaealisem esikloomaline.

Inimese keskmist eluiga mõjutavad oluliselt geneetilised soodumused, arstiabi kvaliteet, stress, toitumine ja liikumine. Naiste keskmine eluiga on keskmiselt mitu korda pikem. Keskmine eluiga on paljudes maades viimastel aastakümnetel järjest pikenenud. Heades tingimustes võivad inimesed elada saja-aastaseks ja vanemakski. 

== Taksonoomia ja geneetika ==
=== Taksonoomia ===
[[Pilt:Stammbaum der Hominidae.svg|pisi|[[Inimlased|Inimlaste]] sugupuu]]
[[Pilt:Homo-Stammbaum, Version Stringer-en.svg|pisi|Arhalliste inimeste ([[perekond (bioloogia)|perekond]] sugupuu [[inimene (perekond)|inimene]]) kuni nüüdisinimeseni. Arvud vasakul: vanus miljonites aastates]]

Kuni 1980. aastate lõpuni koondati [[orangutan]]id, [[gorilla]]d ja [[šimpans]]id inimahvlaste (''Pongidae'') sugukonda ning vastandati inimlaste (''Hominidae'') sugukonnale. [[Geneetika|Geneetilised]] võrdlused näitasid, et šimpansid ja gorillad on inimesega lähemas suguluses kui orangutanitega; sest ajast arvatakse inimesed, šimpansid ja gorillad koos oma fossiilsete eelkäijatega [[alamsugukond]]a ''[[Homininae]]'' ja see orangutanide [[takson]]i ''[[Ponginae]]'' kõrvale. 

Teistest tänapäevastest inimlastest saab inimest eristada [[genotüüp|genotüübi]], [[fenotüüp|fenotüübi]], [[ontogenees]]i ja [[käitumine|käitumise]] järgi. Suuri erinevusi on ka teatud eluperioodide kestuses: [[imik]]u areng on aeglasem kui teistel inimlastel, mistõttu inimesel on ka tunduvalt pikem [[lapsepõlv]] ja [[noorpõlv]] ning suhteliselt hilisem [[suguküpsus]]. [[Lapsevanemad|Vanemad]] näevad laste pärast palju vaeva. Ka [[sünnitus]]te vaheline vahe on väiksem ja [[keskmine eluiga]] on pikem.&lt;ref&gt;Matthew M. Skinner, [[Bernard Wood]]. The evolution of modern human life history – a paleontological perspective. – Kristen Hawkes, Richard R. Paine (toim). ''The Evolution of Modern Human Life History'', School of American Research Press 2006, ISBN 1-930618-72-7, lk 332.&lt;/ref&gt;

18. sajandist 20. sajandi lõpuni jagati liik ''Homo sapiens'' [[rass]]ideks ([[rassiteooria]]). Alates 1970. aastatest näitasid [[populatsioonigeneetika|populatsioonigeneetilised]] uurimused, et selline jaotus on küsitav, ja tänapäeval ei peeta seda enam õigeks.

=== Geneetika ===
{{Vaata|Inimesegeneetika|Inimese genoomi projekt|Populatsioon (antropoloogia)}}

Inimese [[genoom]] on salvestatud [[rakutuum]]as [[DNA]]s 46 [[kromosoom]]is, sealhulgas kahes [[sugukromosoom]]is ning [[mitokonder|mitokondrites]] [[Mitokondriaalne DNA|mitokondriaalses DNAs]]. Inimese genoom [[DNA sekveneerimine|sekveneeriti]] aastatel 1998–2005 täielikult. Kokku on genoomis 20&amp;nbsp;000–25&amp;nbsp;000 geeni ja 3,2 miljardit [[aluspaar]]i.&lt;ref&gt;[https://www.mpg.de/14703396/20-jahre-humangenomprojekt Das Buch des Lebens lesen und verstehen. 20 Jahre nach der Entschlüsselung des humanen Genoms], mpg.de, 20. aprill 2020.&lt;/ref&gt;

Inimese (nagu ka teiste [[eukarüoodid|eukarüootide]]) genoom sisaldab nii kodeerivaid kui ka mittekodeerivaid [[DNA]] järjestusi, mis on sageli [[homoloogia|homoloogsed]] suguluses olevate elusolendite DNA järjestustega (&quot;sama&quot; geen) ja sageli langevad väga lähedases suguluses olevate liikide (näiteks teiste inimlaste) DNA järjestustega isegi täielikult kokku. Eri liikide DNA järjestuste sarnasuse järgi saab arvutada nende [[sugulus]]astme: niiviisi on geneetilised analüüsid kinnitanud, et [[šimpans (perekond)|šimpans]]id ([[bonobo]]d, [[tavašimpans]]id), [[gorilla]]d&lt;ref&gt;Aylwyn Scally jt. ''Insights into hominid evolution from the gorilla genome sequence.'' – ''Nature'', kd 483, 2012, lk 170. [https://www.nature.com/articles/nature10842 Veebis.]&lt;/ref&gt; ja [[orangutan]]id (selles järjekorras) on inimese lähimad [[retsentne liik|retsentsed]] sugulased.

Geneetiline analüüs on ka näidanud, et [[inimese geneetiline muutlikkus]] on võrreldes teiste inimlastega väike. Seda seletatakse väga väikese [[maailma rahvaarv]]uga mingitel aegadel, mil inimene oli [[väljasuremine|väljasuremise]] äärel (vrd [[Mitokondriaalne Eeva]], [[Y-kromosoomi Aadam]]). 

Uurimused on näidanud, et [[anatoomiliselt tänapäevane inimene|anatoomiliselt tänapäevase inimese]] arhailised sugulased on jätnud nüüdisinimese eri [[populatsioon (antropoloogia)|populatsioon]]idesse vähesel määral (1–2 %) jälgi. Seda näidati kõigepealt neandertallase kohta [[Euroopa]]s ja [[Lääne-Aasia]]s,&lt;ref name=&quot;Green2010&quot;&gt;Richard E. Green jt. A draft sequence of the Neandertal Genome. – ''[[Science]]'', kd 328, 2010, lk 710–722. [https://www.science.org/doi/10.1126/science.1188021 Resümee.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;M. A. Yang, A. S. Malaspinas, E. Y. Durand, M. Slatkin. Ancient Structure in Africa Unlikely to Explain Neanderthal and Non-African Genetic Similarity. – ''Mol Biol Evol'', 10. mai 2012. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22513287/ Resümee.]&lt;/ref&gt; pisut hiljem [[denislane|denislase]] kohta [[Kagu-Aasia]]s&lt;ref&gt;F. L. Mendez, J. C. Watkins, M. F. Hammer. Global Genetic Variation at OAS1 Provides Evidence of Archaic Admixture in Melanesian Populations. – ''Mol Biol Evol'', 29(6), juuni 2012, lk 1513–1520, elektrooniliselt avaldatud 16. jaanuaril 2012. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22319157/ Resümee.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;D. Reich, N. Patterson, M. Kircher, F. Delfin, M. R. Nandineni, I. Pugach, A. M. Ko, Y. C. Ko, T. A. Jinam, M. E. Phipps, N. Saitou, A. Wollstein, M. Kayser, [[Svante Pääbo]], [[Mark Stoneking]]. Denisova admixture and the first modern human dispersals into Southeast Asia and Oceania. – ''Am J Hum Genet'', 89(4), 7. oktoober 2011, lk 516–528. [https://www.cell.com/ajhg/fulltext/S0002-9297(11)00395-8 Veebis.]. Elektrooniliselt avaldatud 22. septembril 2011.&lt;/ref&gt; ja lõpuks postuleeriti [[arhailiste inimeste geenivool nüüdisinimesele]] ka Aafrika puhul&lt;ref&gt;M. F. Hammer, A. E. Woerner, F. L. Mendez, J. C. Watkins, J. D. Wall. Genetic evidence for archaic admixture in Africa. – ''[[PNAS]]'', kd 108, nr 37, 2011, lk 15123–15128. Elektrooniliselt avaldatud 6. septembril 2011. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21896735/ Resümee.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;L. Abi-Rached, M. J. Jobin, S. Kulkarni, A. McWhinnie, K. Dalva, L. Gragert, F. Babrzadeh, B. Gharizadeh, M. Luo, F. A. Plummer, J. Kimani, M. Carrington, D. Middleton, R. Rajalingam, M. Beksac, S. G. Marsh, M. Maiers, L. A. Guethlein, S. Tavoularis, A. M. Little, R. E. Green, P. J. Norman, P. Parham. The shaping of modern human immune systems by multiregional admixture with archaic humans. – ''Science'', 334 (6052), 7. oktoober 2011, lk 89–94. Elektrooniliselt avaldatud 25. augustil 2011. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21868630/ Resümee.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Mark Stoneking]], J. Krause. Learning about human population history from ancient and modern genomes. – ''[[Nat Rev Genet]]'' 12(9), 18. august 2011, lk 603–614. [https://www.nature.com/articles/nrg3029 Resümee].&lt;/ref&gt;.

1920. aastatel tegi [[Ilja Ivanov]] edutuid katseid šimpansi ja inimest [[ristamine|ristata]].

=== Diagnoosi puudumine ===
[[Pilt:Anthropomorpha Detail form Systema Naturae 1735.jpg|pisi|Inimese kirjeldus [[Carl von Linné]] teose &quot;[[Systema Naturæ]]&quot; esimeses trükis]]
{{Vaata|Arhailine Homo sapiens}}
Kui [[Carl von Linné]] arvas 1735. aastal teoses &quot;[[Systema Naturæ]]&quot; inimese [[loomariik]]i ja seal perekonda [[inimene (perekond)|''Homo'']], loobus ta [[diagnoos (bioloogia)|diagnoos]]ist – perekonna täpsest kirjeldusest kehaliste tunnuste kaudu. Selleasemel kirjutas ta: ''[[Gnothi seauton|Nosce te ipsum]]'' ('tunne iseennast'), eeldades, et iga inimene teab väga hästi, mis on inimene. Perekonna ''Homo'' jaotas ta neljaks variandiks: ''Europæus, Americanus, Asiaticus'' ja ''Africanus'' ning omistas neile värvustunnused ''albescens, rubescens, fuscus'' ja ''nigrans'' (valge, punane, pruun, must). Aastal 1758, &quot;Systema Naturæ&quot; 10. trükis, kasutas Linné inimese kohta küll esimest korda nimetust ''Homo sapiens'' ning tõi peale selle ära variantide (''europaeus'', ''afer'', ''asiaticus'', ''americanus'') mitmesugused väidetavad iseloomu- ja kehalised tunnused, kuid loobus endiselt liigi diagnostiliste tunnuste nimetamisest. 

Aastal 1775 nimetas [[Johann Friedrich Blumenbach]] oma [[väitekiri|väitekirjas]] &quot;De generis humani varietate nativa&quot; (&quot;Inimsoo looduslikust mitmekesisusest&quot;) variante, mis Linné oli ära toonud, inimese neljaks [[teisend (bioloogia)|teisend]]iks&lt;ref&gt;Johann Friedrich Blumenbach. ''Über die natürlichen Verschiedenheiten im Menschengeschlechte'', Leipzig 1798, lk 19–21.&lt;/ref&gt; ja kirjeldas mõnesid nende ühistunnuseid. Neid ühisjooni seletas ta – üle 80 aasta enne [[Charles Darwin|Darwini]] '&quot;[[Liikide tekkimine|Liikide tekkimist]]&quot; – sellega, et nad pärinevad ühisest &quot;perekonnast&quot;. Ent osutus, et nende tunnuste abil ei saa otsustada, kas [[fossiil]]id tuleb arvata liiki ''Homo sapiens''.

Sammu edasi astus botaanik [[William Thomas Stearn]] ja kuulutas 1959. aastal Carl von Linné enda (''Linnaeus himself'') liigi ''Homo sapiens'' [[lektotüüp|lektotüübiks]]&lt;ref&gt;W. T. Stearn. The Background of Linnaeus's Contributions to the Nomenclature and Methods of Systematic Biology. – ''Systematic Zoology'', 8 (1), 1959, lk 4. [http://www.jstor.org/pss/2411603 Veebis].&lt;/ref&gt; See omistus on praegu kehtivate reeglite järgi korrektne&lt;ref&gt;[https://www.iczn.org/the-code/the-code-online/ ''ICZN Code'', ptk 16, artiklid 74.1, 74.3, 74.5.]&lt;/ref&gt;. Carl von Linné jäänused (tema [[Uppsala toomkirik]]usse maetud luustik) on seetõttu anatoomiliselt tänapäevase inimese nomenklatuurne [[tüüp]]&lt;ref&gt;David Notton, [[Chris Stringer]].[https://www.iczn.org/outreach/faqs/#faq-13 Who is the type of Homo sapiens?], iczn.org.&lt;br /&gt; [http://legacy.utsandiego.com/news/features/20031015-9999_1c15type.html Not my type. When it comes to singling out a specimen for classifying humans as a species, it doesn't pay to be particular.], signonsandiego.com, 15. oktoober 2003. [https://web.archive.org/web/20150824124950/http://legacy.utsandiego.com/news/features/20031015-9999_1c15type.html Arhiivis.]&lt;/ref&gt;

Siiski puudub endiselt liigi ''Homo sapiens'' üldtunnustatud diagnoos: &quot;Meie liik ''Homo sapiens'' ei ole kunagi olnud niisuguse formaalse [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogilise]] definitsiooni objekt, mis aitaks meil fossilileidudes mingil praktilisel viisil oma liigikaaslasi ära tunda.&quot;&lt;ref name=&quot;Schwartz/Tattersall2010&quot;&gt;[[Jeffrey H. Schwartz]], [[Ian Tattersall]]. Fossil evidence for the origin of Homo sapiens. – ''American Journal of Physical Anthropology'', kd 143, Supplement 51 (= ''Yearbook of Physical Anthropology''), 2010, lk 94–121. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/ajpa.21443 Veebis.]&lt;/ref&gt; Selgete morfoloogiliste tunnuste puudumise tõttu arvatakse fossiilid liiki ''Homo sapiens'' sageli eeskätt nende dateeritud vanuse põhjal, mis on vaid paleontoloogiline abikriteerium. 

== Liigi arengulugu ja levik ==
[[Pilt:Spreading homo sapiens la.svg|pisi|Anatoomiliselt tänapäevase inimese (punane) levik Maal ja eelnev asustamine ''[[Homo erectus]]''{{'}}e (kollane) ja [[neandertallane|neandertallase]] (ookrivärvi) poolt; arvud näitavad vanust aastates]]
{{vaata|Antropogenees|Inimese evolutsioon}}
{{vaata|Inimese levik|Inimkonna ajalugu}}

Inimese areng käis arvatavasti liikide kaudu, mis olid vähemalt sarnased järgmiste liikidega: ''[[Ardipithecus ramidus]]'', ''[[Australopithecus afarensis]]'', ''[[Homo rudolfensis]]'' / ''[[Homo habilis]]'' ja ''[[Homo ergaster]]'' / ''[[Homo erectus]].''

315&amp;nbsp;000 aasta vanuseid koljuluid [[Maroko]]st peetakse praegu vanimateks vaieldamatult anatoomiliselt tänapäevase inimese [[fossiil]]ideks&lt;ref&gt;Daniel Richter, Rainer Grün, Renaud Joannes-Boyau jt. The age of the hominin fossils from Jebel Irhoud, Morocco, and the origins of the Middle Stone Age. – ''Nature'', kd 546, nr 7657, 2017, lk 293–296. [https://www.nature.com/articles/nature22335 Resümee].&lt;br /&gt; [https://www.nature.com/news/oldest-homo-sapiens-fossil-claim-rewrites-our-species-history-1.22114 Oldest Homo sapiens fossil claim rewrites our species' history.], nature.com, 7. juuni 2017.&lt;/ref&gt;. Pikka aega elas liik ''Homo sapiens'' Aafrikas rööbiti eeskätt [[Euroopa]]t ja [[Ees-Aasia]]t asustanud neandertallastega, kes olid eriti kohastunud eluks [[parasvööde|parasvöötmes]] kuni [[Arktika]]s. 

Arvukad leiud toetavad [[Aafrikast-välja-hüpotees]]i, mille järgi inimene levis Aafrikast väljapoole [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal. Leviku kiirus oli keskmiselt 400 m aastas. [[Atlandi ookean]]i rannikule [[Pürenee poolsaar]]el jõudis inimene kõige varem 41&amp;nbsp;000 aastat tagasi.

Alternatiivne, varem levinum [[multiregionaalne hüpotees]] oletab, et ''Homo sapiens'' arenes mitmes piirkonnas üksteisest sõltumatult ''Homo erectus''{{'}}est. Uuema aja molekulaargeneetiliste uurimuste järgi on see tees siiski vähetõenäoline.

[[Inimkond|Inimkonna]] arengulooga algusest kuni tänapäeva inimeseni tegelevad eriti [[paleoantropoloogia]], [[arheoloogia]] ja [[geneetika]]. Bioloogilise [[evolutsioon]]i kõrval oli oluline ka inimese [[kultuur]]iline areng, mis avaldub muu hulgas [[tööriist]]ade ja [[suuline kõne|suulise kõne]] kasutamises. Tänapäevase inimese varajaste esivanemate kultuurilise arengu tase oli sadu tuhandeid aastaid peaaegu muutumatu. Alles umbes 40&amp;nbsp;000 aastat tagasi hakkasid kultuurilised innovatsioonid kiirenema ning alates [[maaviljelus]]e ja [[loomakasvatus]]e tekkest mõjutab inimene mastaapselt oma ümbrust.

== Inimene kui sotsiaalne ja kultuurivõimeline olend ==
Inimese kui kultuurilise ja ühiskondliku olendi uurimisega tegelevad muu hulgas [[antropoloogia]] oma mitmesuguste alldistsipliinidega (sealhulgas [[sotsiaalantropoloogia]], [[kultuuriantropoloogia]], [[filosoofiline antropoloogia]], [[meditsiiniline antropoloogia]] &lt;ref&gt;[[Axel W. Bauer]]. Was ist der Mensch? Antwortversuche der medizinischen Anthropologie. – ''Fachprosaforschung – Grenzüberschreitungen'', kd 8/9, 2012/2013 (2014), lk 437–453.&lt;/ref&gt;, [[teoloogiline antropoloogia]], [[paleoantropoloogia]]), [[sotsiaalteadused]], [[filosoofia]], [[psühholoogia]], [[etnoloogia]] ja [[võrdlev psühholoogia]].

=== Inimene kui sotsiaalne olend ===
[[Aristoteles]]e järgi on inimene ''[[zōon politikon]]''. Vastsündinud inimene sõltub ellujäämiseks ja arenguks eriti suures ulatuses ja eriti kaua hooldusest teiste inimeste poolt. Ainult koos inimestega on tal võimalik saada ja töödelda õppimisstiimuleid, mis võimaldavad ühiskonnaelus osaleda. Keele omandamisega käib kaasas sissekasvamine teatud kultuuri, mis pärineb vastava ühiskonna traditsioonidest. Et teadlikkust niisugustest ühiskonnaspetsiifilistest traditsioonidest saab põlvest põlvest suuliselt ja kirjalikult edasi anda, tekivad [[ajalugu]] ja [[ajalooteadvus]]. Kohanedes loodusliku ja sotsiaalse keskkonnaga ja sellega vastanduses kujuneb [[indiviid]] ja omandab koha [[ühiskond|ühiskonnas]].

=== Sotsiaalsus kui evolutsiooniliste tunnuste tagajärg ===
Antropogeneesi aluseks olevas evolutsioonis on eriti olulised kehalised tunnused: püstise kõnnaku esijäsemeid kulgemiseks enam ei kasutada ja need võivad omandada mitmesuguseid funktsioone. 
{{pooleli}}

== Inimese olemus ja areng ==

=== Inimese psühholoogilised käsitlused ===
'''[[Sigmund Freud]]''' (1856–1939) kirjeldas inimest kolme strukturaalse elemendi kaudu: [[id]] (saksa ''es'' ehk miski), [[ego]] (sks ''Ich'' – mina) ja [[superego]] (sks ''über-Ich'' – ülimina).{{lisa viide}}

'''[[Carl Gustav Jung]]''' (1875–1961), [[Šveits|šveitsi]] [[psühholoog]], uuris inimpsüühikat ning sõnastas inimese mõistmise seisukohalt järgmised olulised mõisted:

* ''Sensoorika tähendab info saamist meeleelundite – nähtu, kuuldu, kombatu, maitstu, lõhna – kaudu ning selle vahetut töötlust seda verbaliseerimata.''
* ''Tunded annavad alateadvusliku hinnangu sensoorsele teabele, s.t see arvatakse meeldivaks – vastumeelseks, ilusaks – inetuks, heaks – halvaks jne.''
* ''Mõte kirjeldab tunnete kaudu saadud kogemust ja seob selle sõnaga. Mõtlemine tähendab mõtteliste abstraktsioonide rakendamist olukorra mõistmiseks ja otsuste langetamiseks. Mõttetöö eesmärgiks on objektiivse reaalsuse eristamine fantaasiast ning tunnetest mõjutamata loogiliste järelduste tegemine.''
* ''Intuitsioon tähendab asjade olemuse taipamist instinktiivselt, ilma mõtteliste arutluste jada läbimata.''&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Kidron, Anti|pealkiri=Isiksus &amp; iseloom|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Mondo|lehekülg=|isbn=978-9949-9999-5-8}}&lt;/ref&gt;

'''[[Alfred Adler]]''' (1870–1937), [[austria]] psühholoog uuris inimese arengut ning leidis, et inimese areng on tugevalt mõjutatud tema lapsepõlve keskkonnast ja kogemustest, mille ületamise soov kujundab tema eesmärgid. Teadvustamata jäänud alaväärsuskompleksi ületamise vajadus suunab inimese käitumist läbi kogu elu, nii tema tööelu valikutes, sõprussuhetes kui ka armastuses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''[[Erik Erikson]]''' (1902–1994), taani-ameerika psühholoog leidis, et ühiskond suunab ja kujundab nii perekonna, kooli kui ka töökoha kaudu inimese arengut, tasustades teda arengu eest heldemini kui arengupeetusel. Oma epigeneetilise kontseptsioonis märkis ta, et iga eluetapp saabub enam-vähem kindlal eluaastal, kestab kindla aja ning läheb üle järgmisse etappi, kusjuures konfliktid, kohanemisraskused ja kriisid ühelt etapilt teise siirdudes on väljakutseks kasvada, areneda, küpseda. Ta eristas oma töös kaheksat elujärku:

* ''Imikueas kujuneb välja usaldus või usaldamatus välise maailma ja teiste inimeste suhtes.''
* ''Varases lapseeas (1–3 a) peab ta alistama oma füüsilise keha ja saavutama selle üle kontrolli. Kui ta sellega toime ei tule, siis valdab tema meeli häbi ja ta hakkab kahtlema eneses.''
* ''Mängueas avastab ta maailma ja hakkab mõistma hea-halva erisust. Kui ta seda ei saavuta, siis kogeb ta endas puuet ning teda valdab süütunne.''
* ''Nooremas koolieas peab ta õppima olema hoolikas, töötades kogeb ta tegevuse tulemuslikkust. Ebaõnnestumine tekitab inimeses alaväärsustunde.''
* ''Noorukieas kujuneb välja inimese identiteet. Puberteedis peab ta otsustama, kas omandada vanema generatsiooni kultuurilised, eetilised, religioossed jt väärtused või lükata need tagasi ja luua iseenda väärtussüsteem. Ebaõnnestumine tekitab identiteedipuude, mida püütakse kompenseerida kuhugi kuulumise kaudu.''
* ''Noores täiskasvanueas õpib inimene looma lähedasi suhteid teiste inimestega. Kui ta ebaõnnestub, siis tabab teda üksindus.''
* ''Täiskasvanu iga täidab loov tegutsemine või arenguseisak, milles ta süüdistab vandenõulasi, kes ei lase tal midagi teha.''
* ''Vanaduses kogeb inimene küpsustunnet, ta vabaneb oma egost ja saavutab enne surma mõistvuse, selguse ja meelerahu. Ebaõnnestumisel ei suuda ta enesekeskusest välja murda ning sureb lootusetuse tundega, mis on täis tühjust ja ahastust.''&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''[[Abraham Maslow]]''' (1908–1970) ameerika psühholoog uuris inimese arengust tulenevaid vajadusi ja nende hierarhilist sõltuvust, tuues välja järgmised märksõnad (sõltuvus kasvab alt üles):

* [[Fail:MaslowiInimvajadusteHierarhia.png|pisi|Maslow' püramiid]]Eneseaktualiseerimine;

* Eneseaustus (soov veenduda oma kompetentsuses ja püüd pälvida teistelt tunnustust);
* Sotsiaalne kuuluvus ja armastus (suhtlemise, rahuldava sotsiaalse staatuse ja lähisuhete vajadus);
* Ohutustarve (soov elada stabiilses, turvalises, etteaimatavas keskkonnas, olles vaba ärevusest ja hirmust);
* Füsioloogilised vajadused (toit, kehakate, uni, peavari, seks jt).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Inimene filosoofilises käsitluses ===
'''[[Jean-Paul Sartre]]''' (1905–1980), [[Prantsusmaa|prantsuse]] filosoof ja [[Eksistentsialism|eksistentsialistliku filosoofia]] looja, uuris samuti inimese arengut ning leidis, et inimeseks olek eeldab palju enamat kui esmavajaduste rahuldamine. Ta väitis, et inimesed kes piirduvad oma esmaste bioloogiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamisega, loobuvad [[Isiksus|isiksuslikust]] arengust. Sellega kahjustavad nad oma sootsiumi, sest nendes peituv loovuse potentsiaal jääb kasutamata. Sartre leidis, et 

*''iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne,''
*''ehkki kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust,''
*''elu on meile kõigile esitatud väljakutse mõtestada oma individuaalne eksistents põhiolemuselt absurdses maailmas,''
*''tajudes oma vastutust saatuse ees, tunnevad paljud inimesed üksildust, ärevust ning meeleheidet,''
*''elu üks põhiküsimusi on see, kas inimesed suudavad elu juhuslikkuse ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu,''
*''kuna igaüks on oma elu arhitekt, asetab see suuri nõudeid elus tehtavatele otsustele,''
*''elu mõtet ei saa keegi kingituseks – see tuleb endal leida,''
*''elu on just säärane, milliseks me selle ise endale teeme.''&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Jörg Noller]] on Online Encyclopedia Philosophy of Nature välja toonud veel järgmised inimese määratlused: 

* ''Inimene kui ratsionaalse olemusega indiviid (Boetiuse ontoloogiline inimese määratlus);''
* ''Olend kes oskab end iseendana ette kujutada (John Locke eneseteadvusest lähtuv inimese määratlus);''
* ''Inimene kui eesmärk omaette (Immanuel Kanti moraali-filosoofiline määratlus);''
* ''Inimene kui loom (Eric T. Olsoni animalismi teooria, millega ta eitas vaimse mõõtme olemasolu);''
* ''Inimene iseteadliku olendina: füüsiline organism moodustab inimese, kuid ei ole sellega identne (Lynne Bakeri põhiseaduse teooria);''
* ''Personaalse elu kontseptsioon, mis tunnustab ratsionaalset ühtsust (Marya Schechtman).''&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Noller, Jörg|pealkiri=Online Encyclopedia Philosophy of Nature / Online Lexikon Naturphilosophie|aasta=2019|koht=Heidelberg|kirjastus=Universitätsbibliothek Heidelberg|lehekülg=|url=https://doi.org/10.11588/oepn.2019.0.66403}}&lt;/ref&gt; 

=== Inimene religioosses käsitluses ===

==== Inimene islamistlikus käsitlus ====
[[Islam|Islami]] käsitust mööda on inimene makrokosmose analoog, temas endas on olemas kogu olemishierarhia neljast elemendist tähtedeta taevavõlvini. Inimesel on põhimõtteline vabadus areneda, tõusta maisusest kõrgemale. Inimene on loomult rumal, rumaluse juur on aga tema ise (nasf), kui madalam nasf on ületatud, jääb ainult [[jumal]] (haqq). Kuna inimeses valitseb sundiv ise, on ta enesekeskne ja valmis hälbima illusioonidesse. Mõistuslik ise, mis võib lasta end küll ähmastada madalamate hingejõudude poolt, kuid ta võib tajuda ka vaimu mõjutusi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''[[René Guénon|René Guénoni]]''' (1886–1951), prantsuse usundiuurija arvates on islamis inimene palju enam ja ka palju vähem, kui läänes arvatakse: ta on palju rohkem tänu oma võimele määramatult avarduda väljapoole kehalist vormi aga ta on ka palju vähem, sest ta ei moodusta mingit terviklikku ja enesega piirduvat olendit; ta on üksnes tõelise olemise väline manifestatsioon ning selle põgus nähtumus, mis ei puuduta kuidagi tema igimuutumatut olemust.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Guenon, Rene|pealkiri=Studies in Hinduism (Études sur l'Hindouisme)|aasta=1996|koht=|kirjastus=|lehekülg=108}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
[[Fail:Antropoloogia õppetahvel. Kolju Nr. 2 Prognather Mesocephale külgvaade.jpg|pisi|Inimese kolju]]
*[[Antropoloogia]]
*[[Antropotseen]]
*[[Ego]]
*[[Hing]]
*[[Humanism]]
*[[Id]]
*[[Inimese evolutsioon]]
*[[Inimese genoom]]
*[[Inimkeha]]
*[[Isiksus]]
*[[Mina]]
*[[Meel]]
*[[Organismi funktsioonid]]
*[[Organismi struktuurid]]
*[[Surm]]
*[[Teadvus]]
*[[Õigus surra]]
*[[Vaim]]
*[[Ülimina]]
*[[Üliinimene]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Homo sapiens}}
{{vikisõnastikus|inimene}}
{{Vikitsitaat}}
*[http://biomedicum.ut.ee/~martv/Antropogenees.html Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid]
*[http://www.worldometers.info/world-population/ Maailma elanikkonna loendur] – sünnid, surmad, neto, reaalajas, päeva ja aasta lõikes; vaadatud 2012-06-01 
* Published online: January 25, 2018, Melinda A. Yang, Qiaomei Fu, [http://www.cell.com/trends/genetics/fulltext/S0168-9525(17)30210-X Insights into Modern Human Prehistory Using Ancient Genomes], cell.com

{{Hominina}}

[[Kategooria:Inimene| ]]
[[Kategooria:Inimesed| ]]</text>
      <sha1>0guykficyus5osyaz68ixk12roi6ld1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vladimir Lenin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>23530</id>
    <revision>
      <id>7188755</id>
      <parentid>7106083</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:29:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29315" sha1="p7wzxj601amjqsvhsi0iudk1jqcrhib" xml:space="preserve">{{Suunamine|Lenin}}
{{keeletoimeta}}

{{Infokast president
| nimi = Vladimir Lenin &lt;br/&gt; &lt;small&gt;Владимир Ленин&lt;/small&gt;
| pilt = Vladimir Lenin in July 1920 by Pavel Zhukov.jpg
| pildiallkiri = Vladimir Lenin (Foto: Pavel Žukov, 1920)
| amet = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee|Keskkomitee]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]]
| ametiajaalgus = 30. detsember 1922
| ametiajalõpp = 21. jaanuar 1924
| eelmine = 
| järgmine = [[Aleksei Rõkov]]
| amet2 = [[Vene SFNV]] [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Rahvakomissaride Nõukogu]] [[Venemaa valitsusjuhtide loend|esimees]]
| ametiajaalgus2 = 8. november 1917
| ametiajalõpp2 = 21. jaanuar 1924
| eelmine2 = 
| järgmine2 = [[Aleksei Rõkov]]
| sünninimi = Vladimir Iljitš Uljanov
| sünniaeg = 22. aprill 1870
| sünnikoht = [[Uljanovsk|Simbirsk]], [[Venemaa Keisririik]]
| surmaaeg = 21. jaanuar 1924 (53-aastaselt)
| surmakoht = [[Gorki Leninskije|Gorki]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]]
| rahvus = [[Venelased|venelane]]
| partei = [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] ([[bolševikud|bolševik]]) &lt;small&gt;(1898–1918)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] &lt;small&gt;(1918–1924)&lt;/small&gt;
| abikaasa = [[Nadežda Krupskaja]] &lt;small&gt;(1898–1924)&lt;/small&gt;
| vanemad = [[Ilja Uljanov]] &lt;br/&gt; [[Marija Aleksandrovna Uljanova]]
| lapsed =
| sugulased = [[Aleksandr Uljanov]] &lt;small&gt;(vend)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Anna Uljanova]] &lt;small&gt;(õde)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Dmitri Uljanov]] &lt;small&gt;(vend)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; ''jt''
| elukoht = 
| alma_mater = [[Peterburi Riiklik Ülikool]] ([[õigusteadus]])
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}

'''Vladimir Iljitš Lenin''' (sünnijärgne perekonnanimi '''Uljanov'''; [[vene keel]]es ''Владимир Ильич Ульянов (Ленин)''; [[22. aprill]] (&lt;small&gt;[[vkj]] 10. aprill&lt;/small&gt;) [[1870]] [[Simbirsk]], [[Venemaa keisririik]] – [[21. jaanuar]] [[1924]] Gorki asula (tänapäeval [[Gorki Leninskije]]), [[Moskva oblast]], [[NSV Liit]]) oli [[Venemaa]] [[bolševik]]e juht, kommunistlik revolutsionäär, [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] esimene valitsusjuht.

==Elulugu==
=== Lapsepõlv, haridus ja kasvatus ===
{{vaata|Uljanovite perekond}}
[[Pilt:Fligelhouse.JPG|pisi|Maja, kus sündis Vladimir Uljanov]]
Vladimir [[Uljanov]] sündis Simbirskis (praegu [[Uljanovsk]]) [[Simbirski kubermang]]u rahvakoolide inspektori [[Ilja Uljanov]]i peres. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadlikuks, seega oli Vene aadliseisus ka tema pojal Vladimiril&lt;ref name=&quot;lNQ23&quot; /&gt;. [[1886]]. aastal suri Vladimiri isa ootamatult. 
[[Pilt:Vladimir_Olga_Ul'janov_1874.jpg|pisi|Nelja-aastane Vladimir Uljanov koos õe [[Olga Uljanova|Olga]]ga Simbirskis 1874. aastal]] 
Aastatel [[1879]]–[[1887]] õppis Vladimir Uljanov [[Simbirsk]]i gümnaasiumis. Aastal [[1887]] lõpetas ta kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus [[Kaasani ülikool]]i õigusteaduskonna. Varsti heideti ta sealt välja osavõtu eest üliõpilaste revolutsioonilises liikumises ning saadeti oma sugulaste juurde [[Kaasani kubermang]]u [[Kokuškino]] külla. 

Uljanovite perekond oli segapäritolu. Vladimiri emapoolne vanaisa oli juudi rahvusest, [[õigeusk|õigeusu]] vastu võtnud Israel Blank&lt;ref name=&quot;zW0ai&quot; /&gt;, vanaema aga rootsi-saksa suguvõsast Anna Grosshopf. Vladimiri isapoolne vanaisa Nikolai Uljanov oli talupoeg [[Nižni Novgorodi kubermang]]ust. Ta asus elama [[Astrahan]]i, töötas seal rätsepana ja hiljem abiellus Anna Smirnovaga, kelle isa oli mõnedel andmetel [[kalmõkid|kalmõkk]]&lt;ref name=&quot;KxcEC&quot; /&gt; ning ema võib-olla [[venelased|venelanna]]. 

Kui sündis Vladimir Uljanovi isa Ilja Uljanov, oli vanaisa Nikolai Uljanov juba 60-aastane. Pärast Nikolai Uljanovi surma oli Ilja hooldajaks vanem vend Vassili, kes aitas Iljal saada [[Kaasani ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonda astumiseks vajaliku hariduse. Pärast ülikooli lõpetamist (1854) töötas Ilja Uljanov matemaatika- ja füüsikaõpetajana [[Penza]] ja [[Nižni Novgorod]]i gümnaasiumides jt koolides. Alates 1869. aastast oli ta [[Simbirski kubermang]]u rahvakoolide inspektor ja direktor.

Vladimir Uljanov sai koolipõlves hästi selgeks saksa ja prantsuse keele; ka tema hinded (vana)kreeka ja ladina keeles olid eeskujulikud. Hiljem õppis ta iseseisvalt inglise keelt ja olevat osanud lugeda ka poola ja rootsi keelt.

== Poliitilise tegevuse algus ==
[[1887]]. aastal mõisteti Vladimir Uljanovi vanem vend [[Aleksandr Uljanov]] surma süüdistatuna vandenõus Venemaa keisri [[Aleksander III]] mõrvamiseks. 1887. aasta detsembris heideti Vladimir üliõpilasrahutustes osalemise tõttu Kaasani ülikoolist välja ning kanti politsei poolt isikute nimekirja, kellel on keelatud asuda tööle riigiametnikuna. 

[[1891]]. aastal lõpetas Vladimir Uljanov väga heade hinnetega ja 1. järgu diplomiga [[Õigusteadus|juura]]õpingud [[ekstern]]ina [[Peterburi ülikool]]i juures.

[[Pilt:Mug shot of Lenin 1895 crop.jpg|pisi|Vladimir Uljanovi foto 1895. aastast, Venemaa keisririigi politseiarhiivist]]
Pärast õpinguid töötas ta mõnda aega [[Samara]]s vandeadvokaat [[Andrei Hardin]]i abina ning oli kriminaalasjades kaitsja kohalikus ringkonnakohtus. [[1893]]. aastal kolis Uljanov [[Peterburi]].

1895. aasta suvel käis Uljanov esimest korda välismaal, [[Šveits]]is, kus kohtus Vene [[marksism]]i isaks peetava [[Georgi Plehhanov]]iga. Samal aastal viibis ta mõnda aega ka [[Vilnius]]es, kus tutvus kahe [[Lenin (Valgevene)|Leninist]] pärit juudi kaupmehega, kes olid nõus tema revolutsioonilist tegevust rahastama. Ühe hüpoteesi kohaselt andis see alev, kust kaupmehed pärit olid, talle ka tema revolutsioonilise varjunime. Enne seda polnud Vladimir Uljanov varjunime kasutanud.&lt;ref&gt;Фралоў А. Аляксей Фралоў, На Палесьсі ёсьць сьвятыні // «Наша Ніва» № 9 (166), 28 лютага — 6 сакавіка 2000.  &lt;/ref&gt;

[[7. detsember|7. detsembril]] [[1895]] Lenin arreteeriti ning saadeti pärast aastast vangistust [[asumine|asumisele]] [[Šušenskoje]] külla [[Siber]]is. Seal abiellus ta juulis [[1898]] [[Nadežda Krupskaja]]ga, kirjutas vangistuses kogutud materjali põhjal raamatu &quot;[[Kapitalismi areng Venemaal]]&quot; (ilmus aprillis 1899) ning tegeles tõlkimisega.

== Tegevus emigratsioonis ==
1900. aastal asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohad olid [[Šveits]]is, [[Austria-Ungari]]s, [[Inglismaa]]l, [[Prantsusmaa]]l ja [[Saksamaa]]l. Emigratsioonis andis ta [[1902]] välja raamatu &quot;[[Mis teha?]]&quot; Selle autoriks oli märgitud N. Lenin (see oli esmakordne [[pseudonüüm]]i Lenin avalik kasutamine; Vladimir Uljanov kasutas tollal võõrast, Nikolai Leninile kuuluvat passi).

Alates 1903. aastast oli Lenin üks [[bolševik]]e juhte. Peamiselt tema initsiatiivil olid bolševikud samal aastal lahku löönud Vene Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist, ehkki Lenin väitis tihti, et ta olevat kogu [[VSDTP]] liider. Tegelikult jagunes partei bolševikeks ja [[menševik]]eks, kusjuures viimaste toetus ning liikmeskond oli tunduvalt suurem. Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolševikega, kuid välja kujunes ka talle ustav, tema radikaalseid ideid pooldav toetajaskond: näiteks [[Grigori Zinovjev]], [[Jossif Stalin]] ja [[Sergo Ordžonikidze]].

{{Vaata|Longjumeau parteikool}}

Lääne-Euroopas emigratsioonis viibides tegeles Lenin ka bolševike täiendõppega ning organiseeris 1911. aasta kevadel [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]i lähedal [[Longjumeau]] linnas Venemaalt Pariisi suunatud 13 väljavalitud lootustandvale bolševikule ja 5 vabakuulajale täiendkoolituse. Lenin viis ise läbi 56 loengut teemadel: [[poliitökonoomia]], põllumajandusküsimused, sotsialismi teooria ja praktika Venemaal, ajaloo tõlgendamine materialistlikust arusaamast. Ta korraldas ka loengud olukorrast tolleaegses parteis ning K. Marxi ja Fr. Engelsi [[Kommunistliku partei manifest]]i teemal.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli Lenin sõja toetamise lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutusid pigem patriootilisteks kui internatsionalistlikeks.

== Lenin (bolševikud) ja Saksamaa ==

[[1915]]. aasta märtsis koostas [[VSDTP]] ja Poola Kuningriigi ning Leedu SDT Partei liige [[Alexander Parvus]] / (Israel Gelfand) plaani, mille eesmärgiks oli rahastada Venemaalt pärit ning emigratsioonis elavaid keisrivõimu vastaseid radikaalseid parteisid ([[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ja [[VSDT(b)P]]) revolutsioonilises tegevuses – Venemaa keisririigi sõjalise jõu ning kaitsevõime nõrgendamiseks. Plaanile sai ta rahalise toetuse Saksa keisririigi Kindralstaabi ja Välisministeeriumi poolt, esialgse avansina 2 000 000 Saksa marka.&lt;ref name=&quot;EGdTR&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[[Olavi Arens]]. [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1991-1-28-37_20240416155417.pdf?v=a57b8491d1d8 Aleksander Kesküla], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 40, 1991, nr. 1, lk 34&lt;/ref&gt; Plaani elluviimisel kasutas seda finantseeriv Saksamaa keisririigi valitsus saadikut [[Šveits]]is [[Gisbert von Romberg]]i, [[Taani]]s krahv [[Ulrich von Brockdorff-Rantzau]]d ja vahendajana eesti päritolu [[Aleksander Kesküla]] ning teisi abilisi, kes asusid [[I maailmasõda|I maailmasõjas]] neutraalsetes riikides – [[Rootsi]]s ja [[Šveits]]is. Hilisemate hinnangute alusel peeti Leninit ainult saksa spiooniks, kes tegutses keisririigi kukutamiseks, samas võib aga ka tõlgendada Lenini ning teiste keisririigi vastaste revolutsionääride tegevust kui nendepoolsete kõikide olemasolevate võimaluste ärakasutamist oma eesmärgi saavutamiseks – võimuhaaramiseks Venemaal.

===Lenini ja kaaslaste reis plommitud vagunis===
Kuna 1917. aastal viibisid Saksamaa keisririik ja Venemaa veel sõjaseisukorras, siis suunati Euroopas (neutraalses [[Šveits]]is) emigratsioonis olevad Venemaa sotsiaaldemokraadid läbi Saksamaa kinnises, nn plommitud vagunis, mis ei võimaldanud neil sattuda Saksamaa territooriumile, kus oleks Saksamaa võimud pidanud nad sel juhul vastavalt seadustele interneerima. 

Nn plommitud vagunis viibisid: [[Vladimir Iljitš Uljanov]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Georgi Safarin|Georgi Ivanovitš Safarin]] (Volodin), [[Moissei Haritonov|Moissei Motkovitš Haritonov]], [[Grigori Usievitš|Grigori Aleksandrovitš Usievitš]], [[Saara Ravitš|Saara Naumovna Ravitš]] (''Равич Сарра Наумовна''), [[Abram Skovno|Abram Avtšilovitš Skovno]] (''Сковно Абрам Авчилович''), [[Stepan Radomõslski|Stepan Ovsejevitš Radomõslski]] (''Радомысльский Степан Овсеевич''), [[Nadežda Sljussareva|Nadežda Mihhailovna Sljussareva]] (''Слюсарева Надежда Михайловна''), [[Maija Abramovitš|Maija Zelikhovna Abramovitš]] (''Абрамович Майя Зеликовна''), [[Ilja Miringhof|Ilja Davidovitš Miringhof]] (''Мирингоф Илья Давыдович''), [[David Rosenblum|David Morduhovitš Rosenblum]] (''Розенблюм Давид Мордухович''), [[Fanja Grebelskaja]] (''Гребельская Фаня''), [[Grigori Zinovjev|Ovsei-Geršen Aronovitš Radomõslski]] (Zinovjev) ''Радомысльский (Зиновьев) Овсей-Гершен Аронович''), [[Grigori Brilliant|Grigori Jakovlevitš Brilliant]]/ [[Grigori Sokolnikov|Sokolnikov]] (''Бриллиант (Сокольников) Григорий Яковлевич''), [[David Suliašvili|David Sokratovitš Suliašvili]] (''Сулиашвили Давид Сократович''), [[Inessa Armand|Inessa Moissejevna Armand]], [[Valentina Mortotškina|Valentina Sergejevna Mortotškina]] (''Морточкина Валентина Сергеевна''), [[Anna Konstantinovitš|Anna Jevgenjeva Konstantinovitš]] (''Константинович Анна Евгеньевна''), [[Jelena Kon|Jelena Feliksovna Kon]] (''Кон Елена Феликсовна''), [[Mihhail Tshakaja|Mihhail Grigorjevitš Tshakaja]] (''Цхакая Михаил Григорьевич''), [[Zlata Radomõslskaja|Zlata Evovna Radomõslskaja]] (''Радомысльская Злата Эвовна''), [[Björk Rivkin]] (''Ривкин Бэрк Осерович''), [[Mihhail Hoberman|Mihhail Vulfovitš Hoberman]] (''Гоберман Михаил Вульфович''), [[Johann Arnold Linde]] (''Линде Иоганн Арнольд Иоганнович''), [[Marija Miringhof|Marija Jefimovna Miringhof]] (''Мирингоф Мария Ефимовна''), [[Semjon Peinenson|Semjon Gerševitš Peinenson]] (''Пейнесон Семен Гершевич''), [[Bunja Pogonskaja|Bunja Hemovna Pogonskaja]] (''Погонская Буня Хемовна''), [[Meer Aizenburd|Meer Kivovitš Aizenburd]] (''Айзенбурд Меер Кивович'')&lt;ref name=&quot;vQ3rM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;qiiyv&quot; /&gt;.

== 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]] ==
[[1917]] elas Lenin endiselt Šveitsis. Siis sai ta aga kuulda [[Veebruarirevolutsioon]]ist ning otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase [[Aleksander Kesküla]] kaudu. Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õõnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks.

Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja menševikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esimest korda võimu haarata, kuid [[Aleksandr Kerenski]] juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolševikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool&lt;ref name=&quot;0xuOn&quot; /&gt;, samas kui Petrogradis tekitas paanikat [[Lavrenti Kornilov]]i &quot;mäss&quot;. Bolševike liidrid [[amnestia|amnesteeriti]] ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris.

== 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]] ==
Lenin saabus [[Smolnõi]]sse, kus asus tol ajal bolševike kontrolli all olev [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]], 7. novembri hilisõhtul. Algul ei tahetud teda sisse lasta, kuna tal polnud vastavaid dokumente. Lõpuks õnnestus Leninil siiski Smolnõisse siseneda ja [[Lev Trotski|Trotski]]ga kokku saada. Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud [[punakaart]]lased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiagentuuri, pangad, raudteejaamad jm strateegiliselt tähtsad punktid. [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] residentsi [[Talvepalee]] hõivamine oli just käimas. 

Järgmisel päeval toimunud [[Nõukogude kongressid|II Ülevenemaalise Nõukogude saadikute kongress]] otsustas pärast pikemaid vaidlusi ja mitmete saadikurühmade lahkumist moodustada uue valitsuse, mille nimeks sai [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja mille esimeheks valiti Lenin.

==Atentaat, haigused ja surm==
[[File:Lenin-last-photo.jpg|pisi|Vladimir Lenin, 1923. aastal haigena]]
[[File:Lenin10.jpg|pisi|Vladimir Lenin, 1924. aastal enne surma]]
[[1918]]. aasta [[30. august]]il tulistas [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liige [[Fanny Kaplan]] Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekut. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord ei olnud kiita. Vaatamata sellele keeldus ta minemast haiglasse, kartes, et seal on uued mõrvarid teda ootamas. Leninit raviti kodus ja see ei saanud anda häid tulemusi.

[[1922]]. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt [[halvatus|halvatud]] ning ta ei osalenud enam valitsuse (rahvakomissaride nõukogu) tegevuses. Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas. 

Märtsis [[1923]] oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Sellest ta enam ei toibunud. Lenin suri [[21. jaanuar]]il [[1924]]. 

On oletatud, et Lenini tervislikku olukorda raskendas lisaks atentaadil saadud haavadele ja neist tulenenud tüsistustele ka kaugele arenenud [[süüfilis]] (Leninil raviti süüfilist [[1895]]. aastal), mille oli diagnoosinud [[akadeemik]] [[Vladimir Behterev]]{{lisa viide}}. [[1923]]. aastal raviti teda [[salvarsaan]]iga, ravikuur katkestati raskete [[kõrvaltoime]]te tõttu.&lt;ref name=&quot;JnPJ1&quot; /&gt;

==Lenin ja punane terror==

Terror ja sunnimeetodid olid Lenini nägemuses riigist kogu aeg olulisel kohal. 11. septembri 1918 Lenini kirjast Pensa enamlaste juhtidele: 

„Seltsimehed! Kulakute vastuhakk tuleb halastamatult maha suruda... Tuleb õpetust anda. 1) Pooge üles (ja kindlasti paigas, kus seda kõik näeksid) vähemalt sada vereimejat. 2) Avaldage nende nimed. 3) Konfiskeerige kogu nende vili... Tehke seda nõnda, et inimesed sadu versti ümberringi näeksid seda, väriseksid, teaksid, karjuksid: vereimejad kulakud tapetakse ja seda tehakse ka edaspidi... NB! Leidke võimalikult karmid mehed.” 

Artiklis &quot;Kuidas organiseerida võistlust&quot; kirjutas Lenin detsembris 1917:&lt;ref name=&quot;rq73l&quot; /&gt; 

&quot;Esimeseks sammuks töötava rahva vabastamisel sellest sunnitööst on mõisamaade konfiskeerimine, tööliskontrolli kehtestamine, pankade natsionaliseerimine. Järgmisteks sammudeks on vabrikute ja tehaste natsionaliseerimine, kogu elanikkonna sundorganiseerimine tarbijate ühistuisse, mis samaaegselt on ka saaduste turustamise ühistuiks, vilja ja teiste vajalike tarbeesemetega kauplemise riiklik monopol.&quot;

&quot;... see inimkonna ajaloo suurim sunniviisilise töö asendamine tööga enda jaoks ei saa toimuda ... ilma vägivallata paadunud parasiitide ja nende sabarakkude vastu.&quot;

&quot;Organisatsiooniline ülesanne põimub üheks lahutamatuks tervikuks eilsete orjapidajate (kapitalistide) ja nende toapoiste jõugu – härrade kodanlike intelligentide – halastamatu sõjalise mahasurumise ülesandega.&quot;

&quot;Mitmekesisus üksikasjades, kohalikes iseärasustes, asjale lähenemise meetodites, kontrolli teostamise viisides ja parasiitide (rikaste ja sulide, intelligentsi hulgas leiduvate loodrite ja hüsteerikute jne. jne.) hävitamise ja kahjutuks tegemise viisides ei riku, vaid kindlustab ühtsust põhilises, peamises, olulises.&quot;

&quot;Ühes kohas pannakse vangi kümmekond rikast, ... Teises kohas pannakse nad peldikuid puhastama. ... Neljandas kohas lastakse kohapeal maha iga kümnes ... Viiendas kohas mõeldakse välja mitmesuguste vahendite kombinatsioone ... Mida mitmekesisem, seda parem, seda rikkamad on üldised kogemused, seda kindlam ja kiirem on sotsialismi edu&quot;


&quot;Nõukogude võimu järjekordsed ülesanded&quot;, märts-aprill 1918: &lt;br&gt;&quot;... tuleb arvestada kapitalismilt sotsialismile ülemineku aja iseärasusi, mis ühelt poolt nõuavad, et pandaks alus võistluse sotsialistlikule organiseerimisele, teiselt poolt aga nõuavad sunduse rakendamist&quot;


Kõnes J. M. Sverdlovi mälestuseks ülevenemaalise kesktäitevkomitee erakorralisel istungil 18. märtsil 1919: &lt;br&gt;&quot;Pole kahtlust, et ilma selle jooneta – ilma revolutsioonilise vägivallata – ei oleks proletariaat suutnud võita&quot;


Ringkirjas parteiorganisatsioonidele &quot;Võitlusse küttekriisi vastu&quot; novembris 1919: &lt;br&gt;&quot;Kogu elanikkonna töökohustus või teatavate aastakäikude mobiliseerimine kivisöe ja põlevkivi tootmise ning juurdeveo töödele, metsa raiumisele ja raudteejaamadesse vedamisele tuleb ellu viia suurima kiiruse ja rangusega. Määrata kindlaks töönormid ja iga hinna eest taotleda nende täitmist. Halastamatu karmusega karistada neid, kes korduvatest pealekäimistest, nõudmistest ja käskudest hoolimata tööst kõrvale hoiavad.&quot;


&quot;Noorsooühingute ülesanded&quot;, kõne Venemaa kommunistliku noorsooühingu III ülevenemaalisel kongressil 2. oktoobril 1920: &lt;br&gt;&quot;Me ütleme, et meie kõlblus on täielikult allutatud proletariaadi klassivõitluse huvidele. Meie kõlblus tuleneb proletariaadi klassivõitluse huvidest. ... Meie jaoks on kõlblus allutatud proletariaadi klassivõitluse huvidele.&quot;

&quot;Klassivõitlus kestab edasi: ta on ainult muutnud oma vorme. ... Klassivõitlus kestab edasi, ja meie ülesanne on – allutada kõik huvid sellele võitlusele. Ka oma kommunistliku kõlbluse me allutame sellele ülesandele.&quot;


Aruanne rahvakomissaride nõukogu tegevuse kohta VIII ülevenemaalisel nõukogude kongressil 22. detsembril 1920: &lt;br&gt;&quot;Proletariaadi diktatuuril oli edu, sest ta oskas ühendada sundimist ja veenmist. Proletariaadi diktatuur ei karda sundimist ja teravat, otsustavat, halastamatut riikliku sundimise väljendust, sest eesrindlikul klassil ... on õigus teostada seda sundimist, sest ta teeb seda kõigi töötajate ja ekspluateeritavate huvide nimel ja omab selliseid sundimis- ja veenmisvahendeid, milliseid pole olnud kasutada ühelgi endistest klassidest&quot;

&quot;Üks sõdade ajajärk on meil seljataha jäänud, me peame valmistuma teiseks; millal see aga kätte jõuab, seda me ei tea, ... Seetõttu me ei tohigi loobuda sunniabinõudest&quot;

&quot;Tõenäoliselt ei leidu nüüd enam ühtki seltsimeest, kes kahtleks selles, et vaja on spetsiaalseid ja eriti energilisi abinõusid mitte ainult ergutamise, vaid ka sundimise mõttes, selleks et põllumajanduslikku tootmist elustada.&quot;

&quot;Väiketalupoeglikul maal on meie peamine ja põhiline ülesanne – osata üle minna riiklikule sundimisele, selleks et talumajandust elustada, alustades kõige tarvilikumatest, pakilisematest, talupojale täiesti arusaadavatest, talle täiesti mõistetavatest abinõudest.&quot;


&quot;Veelkord ametiühingutest, käesolevast momendist ning Trotski ja Buhharini vigadest&quot;, jaanuar 1922: &lt;br&gt;&quot;... vormiline demokratism peab olema allutatud revolutsioonilisele otstarbekohasusele. ... Riik – see on sundimise ala. Oleks hullumeelsus loobuda sundimisest eriti proletariaadi diktatuuri ajastul. &quot;Administreerimine&quot; ja administraatorlik asja juurde asumine on siin tingimata vajalikud. Partei on proletariaadi vahetult valitsev eelvägi, partei on juht. ... Niikaua kui meie, partei Keskkomitee ja kogu partei, administreerime, s.t valitseme riiki, ei loobu me kunagi ega saagi loobuda &quot;läbisarjamisest&quot;, s.t. asendamisest, ümberpaigutamisest, ametissemääramisest, vallandamisest jne.&quot;


&quot;Ametiühingute osast ja ülesannetest uue majanduspoliitika tingimustes&quot;, jaanuar 1922: &lt;br&gt;&quot;[ametiühingute] peamiseks tegevusmeetodiks on veenmine, kasvatamine; teiselt poolt ei saa nad riigivõimust osavõtjaina keelduda ka sundimisest osa võtmast. ... ei saa nad riigivõimust osavõtjaina ja kogu rahvamajanduse kui terviku ehitajaina keelduda survest.&quot;


Kurikuulus [[GULAG]] loodi ametlikult küll alles 1930. aastal, aga GULAG-ile aluse pannud sunnitöölaagrid rajati juba Lenini ajal. Sunnitöölaagrid olid kommunistliku partei juhtimisel ellu viidud leninliku riikliku terrori oluline komponent. &quot;Ühtki tähtsat poliitilist ega organisatsioonilist küsimust ei otsusta ükski riigiasutus meie vabariigis ilma partei Keskkomitee juhtivate näpunäideteta.&quot; (Aprill-mai 1920, &quot;&quot;Pahempoolsuse&quot; lastehaigus kommunismis&quot;).

Vene SFNV Justiitsrahvakomissariaadi 23. juuli 1918 instruktsiooni kohaselt kaasnes vabaduskaotusega alati sunnitöö.

Pärast atentaati V. Leninile Moskvas ja [[Moissei Uritski]] tapmist Petrogradis kuulutati riikliku poliitikana välja [[nõukogude võim]]u vastaste vastu suunatud [[punane terror]]. 5. septembril 1918 avalikustas Vene SFNV RKN määruse nr 710 «Punasest terrorist», mille kohaselt pidi [[tšekaa]] nõukogude võimu kindlustamiseks klassivaenlased isoleerima koonduslaagritesse või maha laskma ning mahalastute nimed avalikustama.

Ka vaenlase kultus oli leninliku maailmakäsitluse üks põhijooni: &quot;... meie partei, olles piiratud igast küljest vaenlaste poolt, ...&quot; (Kõne Moskva tööliste ja punaarmeelaste saadikute nõukogu istungil 6. märtsil 1920.)

==Pärand ja surmajärgne kultus==
[[File:Lenin Narvas 1.jpg|thumb|upright=0.7|Lenini kuju [[Narva linnus]]e hoovil]]
Lenini järel sai [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] faktiliseks liidriks [[Jossif Stalin]], kes jätkas Lenini alustatud agressiivset maailmarevolutsiooni poliitikat. Stalini tegevus 1920.–1930. aastatel muutis Lenini Nõukogude Liidu elanike jaoks kummardatavaks iidoliks. Lenini keha palsameeriti ja pandi vaatamiseks välja [[Lenini mausoleum|mausoleumi]] [[Moskva]] [[Punane väljak|Punasel väljakul]]. Tõsiusklike kommunistide jaoks on Lenin jäänud iidoliks tänini.

1924. aastal nimetati Lenini kodulinn Simbirsk ümber [[Uljanovsk]]iks ning [[Petrograd]] [[Leningrad]]iks.

== Isiklikku ==
Vladimir Lenin oli alates [[1898]]. aasta juulist abielus [[Nadežda Krupskaja]]ga (1869–1939), lapsi neil ei olnud.

Vladimir Lenini kandidatuur esitati 1917. ja 1918. aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] saamiseks [[Norra Töölispartei]] poolt.

==Vaata ka==
* [[Lenini preemia]]
* [[Lenini mälestusmärkide loend]]
* [[V. I. Lenin 1870–1970]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;lNQ23&quot;&gt;M.Gorki kirjutas 1917. aastal: „Lenin on juht ja vene aadlik, kellel ei puudu selle hääbuva klassi teatud psühholoogilised jooned ning seetõttu arvab ta endal õiguse olevat korraldada vene rahva kallal julm eksperiment, mis on juba ette määratud läbi kukkuma.”&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zW0ai&quot;&gt;Аким Арутюнов, [http://www.rus-sky.com/history/library/arutnv1.htm ДОСЬЕ ЛЕНИНА БЕЗ РЕТУШИ], МОСКВА , “ВЕЧЕ” 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KxcEC&quot;&gt;Шагинян М. С.. ''Семья Ульяновых: Очерки. Статьи. Воспоминания. М., 1959, стр. 683&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EGdTR&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lib.rin.ru/doc/i/71618p8.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-10-07 |arhiivimisaeg=2014-04-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140427025155/http://lib.rin.ru/doc/i/71618p8.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vQ3rM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://merkulov.tripod.com/TEXTS/R070721.HTM |pealkiri=Содержимое пломбированных вагонов |vaadatud=2012-07-10 |arhiivimisaeg=2012-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121011231909/http://merkulov.tripod.com/TEXTS/R070721.HTM |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qiiyv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.tuad.nsk.ru/~history/Russia/USSR/Revolution/road.html |pealkiri=ЛИЦА ПРОЕХАВШИЕ ЧЕРЕЗ ГЕРМАНИЮ ВО ВРЕМЯ ВОЙНЫ |vaadatud=2003-05-03 |arhiivimisaeg=2003-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20030503133907/http://www.tuad.nsk.ru/~history/Russia/USSR/Revolution/road.html |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0xuOn&quot;&gt;Liivi Uuet, [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/arhiivide-sugavusest-kas-toesti-varjas-lenin-end-1917-aasta-suvel-tallinnas-ole-tanaval?id=74279425 Arhiivide sügavusest: Kas tõesti varjas Lenin end 1917. aasta suvel Tallinnas Õle tänaval?], http://forte.delfi.ee/, 20. aprill 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JnPJ1&quot;&gt;[http://www.theoccidentalobserver.net/2012/05/vladimir-lenin-syphilitic-mattoid-motivated-by-pted/ Vladimir Lenin: Syphilitic Mattoid Motivated by PTED], 30. mai 2012, veebiversioon (vaadatud 22.04.2015)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rq73l&quot;&gt;Selle peatüki kõik tsitaadid on NLKP KK Kõrgema Parteiehituse kateedri koostatud kogumikust: Lenin. ''Partei elu normidest ja parteilise juhtimise printsiipidest.'' Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commons|Vladimir Lenin}}
{{vikitsitaat|Vladimir Iljitš Lenin}}
* [http://www.postimees.ee/?id=72154 Uuring: venelased on Lenini ümbermatmiseks valmis]
* [http://www.gulag.ipvnews.org/article20070908_2.php Lenini muumia pesemine] (kaadrid filmist)
* {{ISIK|3933}}
* Liivi Uuet, Heiki Suurkask. [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/arhiivide-sugavusest-kas-toesti-varjas-lenin-end-1917-aasta-suvel-tallinnas-ole-tanaval?id=74279425 Arhiivide sügavusest: Kas tõesti varjas Lenin end 1917. aasta suvel Tallinnas Õle tänaval?] EPL, 20. aprill 2016
* [https://www.konstantinkisin.com/p/the-truth-about-vladimir-lenin-a The Truth About Vladimir Lenin a Century After His Death. By David Josef Volodzko]

== Elulood ==
* [[Robert Service]], ''Lenin: biograafia.'' ISBN 9985-73-460-2 Tallinn, 2002.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=puudub|nimi=[[VSDT(b)P]]/[[VK(b)P Keskkomitee]] sekretär |aeg=[[1917]]–[[1924]]|järgnev= [[ÜK(b)P]] Keskkomitee sekretariaadi peasekretär [[Jossif Stalin]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=puudub|nimi=[[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees|aeg=[[1917]]–[[1924]]|järgnev=[[Aleksei Rõkov]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Lenin, Vladimir}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]]
[[Kategooria:Venemaa kommunistid]]
[[Kategooria:Revolutsionäärid]]
[[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]]
[[Kategooria:Vladimir Lenin|  ]]
[[Kategooria:Sündinud 1870]]
[[Kategooria:Surnud 1924]]</text>
      <sha1>p7wzxj601amjqsvhsi0iudk1jqcrhib</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muusikastiilide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24171</id>
    <revision>
      <id>7188742</id>
      <parentid>7188727</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:02:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* W */</comment>
      <origin>7188742</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87459" sha1="50xgl791qov3aotysnjnztzydd68sqg" xml:space="preserve">{{tõlkida}}
{{toimeta|kuup=aprill 2006}}

''Siin on loetletud [[muusikastiil]]e.

{{tähed}}

==#==
* [[12-taktiline bluus]] – A distinctive form predominantly based on the I-IV-V chords of a key.
* [[2 Tone (music genre)|2 Tone]] – late-1970s UK ska revival which fused ska with [[punk rock]].
* [[2-step garage]] – chaotic style of UK garage.
* [[20th-century classical music, Modern classical]] – loose term for orchestral music made during or after the 20th century
* [[4-beat]] – breakbeat hardcore subgenre played between 150 and 170 BPM consisting of a fast looped [[breakbeat]] and a drum at every 4 beats.
* [[50ndate järgnevus]]

==A==
* [[Acid breaks]] 
* [[Acid house]] – psychedelic style of house
* [[Acid jazz]] – psychedelic style of jazz influenced heavily by funk and hip-hop production
* [[Acid rock]] – a form of [[psychedelic rock]], characterized with long instrumental solos, few (if any) lyrics and [[musical improvisation]]
* [[Acid techno]] – a form of [[techno]] that developed out of acid house.
* [[Acid trance]]
* [[Adult contemporary music|Adult contemporary]] – a broad term for any music with lush and soothing qualities, and a focus on melody and harmony.
* [[Afro pop muusika|Afropop]] – a genre of African popular music.
* [[Afro-Bolivian Saya|Saya]] – Bolivian music derived from African rhythms
* [[Afro-Cuban jazz]] – style of jazz influenced by traditional Afro-Cuban music.
* [[Afrobeat]] – a large-scaled and energetic combination of West African, highlife, jazz, and funk music.
* [[Aguinaldo]]
* [[Akustiline muusika (Acoustic)]] – a music that solely or primarily uses instruments which produce sound through entirely acoustic means, as opposed to electric or electronic means.
* [[Alternatiivkantri]] – any style of country that deviates from the normal
*[[Alternatiivne hiphop]] – any style of hip hop that deviates from the norm
* [[Alternatiivne metal]] – any style of heavy metal that deviates from the norm
* [[Alternatiivne R&amp;B]] – any style of R&amp;B that deviates from the norm
* [[Alternatiivrokk]] – any style of rock that deviates from the norm
* [[Alternative dance]] – any combination of rock and electronic dance music
* [[Ambient house]] – a combination of acid house and ambient music.
* [[Ambient music#Isolationist ambient music|Isolationist]] – style of ambient that uses repetition and dissonance to create a sense of uneasiness
* [[Ambient muusika(Ambient)]] – a form of incredibly slow electronic music that uses long repetitive sounds to generate a sense of calm and atmosphere.
* [[Americana (muusikastiil)||Americana]] – a combination of all forms of roots music – folk, country, and blues
* [[Anarcho-punk]] - punk rock with [[Anarchism|anarchist]] themes.
* [[Anasheed]] – Islamic vocal music, usually sung a cappella, or accompanied by a daff.
* [[Anatoolia rokk]] - a fusion of Turkish folk and rock
* [[Anime muusika]] – music, usually J-pop, used in anime soundtracks
* [[Anti-folk]] – a mocking subgenre of folk that subverts the earnest, politically-informed lyrics of folk-revivalists.
* [[Apala]] – Nigerian music originally used by the Yoruba people to wake worshippers after fasting during Ramadan.
* [[Araabia popp]] – pop music informed by traditional Arabic styles.
* [[Argentina rokk]] – rock music informed by traditional Argentine styles.
* [[Ars antiqua]] – European music from the Late Middle Ages, which advanced concepts of rhythm.
* [[Ars nova]] – style of French music from the Late Middle Ages, rejected fiercely by the Catholic Church.
* [[Ars subtilior]] – style of French music from the Late Middle Ages.
* ''[[Art pop]]'' – experimental or avant-garde pop music
* [[Art punk]] – experimental or avant-garde punk music
* ''[[Art rock]]'' – experimental or avant-garde rock music
* [[Artcore (muusika)]] – an electronic music genre that mixes instrumental music with DnB and Electro
* [[Ashik]] – music performed by mystic or traveling Turkish, Azerbaijan, Georgian, Armenian, and Iranian bands, using vocals and the saz, performed since ancient times.
*[[Austraalia hiphop]] – hip hop performed by Australians
* [[Austraalia kantri]] – country music performed by Australians
* [[Australian pub rock|Austraalia pubirokk]] – style of hard rock founded in and drawing on themes native to Australian inner-city and suburban pubs and drinking establishments
*[[Avangarddžäss]] – experimental or avant-garde jazz music
*[[Avangard-metal]] – experimental or avant-garde heavy metal or hard rock
*[[Avangardmuusika]] – music considered to be ahead of its time, often using new, unusual, or experimental elements, or fusing pre-existing genres.
* [[Avant-punk]] – experimental punk music
* [[Axé music|Axé]] – style of Salvadorian, Bahian, and Brazilian music informed by Afro-Cuban and Afro-Brazilian styles

==B==
* [[Bachata (music)|Bachata]] – An Afro-Dominican style waltz, consisting of despairing, and romantic ballads, popular among Dominican artists
* [[Baggy]] – a British style that combined alternative rock and acid house, often creating a psychedelic and funky sound
* [[Baguala]] – folk music of the Indians of the Calchaquí valleys of Argentina
* [[Baião (music)|Baião]] – a Brazilian rhythmic formula built around the zabumba drum that later combined itself with elements of mestizo, European, and African styles
* [[Baila]] – Sri Lankan style that begun among the Afro-Sinhalese (or Kariff) community
* [[Baisha xiyue]] – orchestral Chinese style used by the Naxi people, often found in Taoist or Confucian ceremonies
* [[Bajourou]] – initially an acoustic style of Malian pop music played at gatherings (particularly weddings), which has since become mostly electronic
* [[Bakersfield'i kantri|Bakersfield sound]] – a raw and gritty country style that acted as a reaction against the slick, overproduced Nashville sound
* [[Bal-musette]] – 19th century style of French accordion-based dance music
* [[Bal-musette|Musette]] – French folk dance music
* [[Balakadri]] – Guadeloupean music made from the quadrille, usually performed at balls
* [[baleaari beat|Balearic beat]], also known as Balearic house, electronic dance music that was popular into the mid-1990s.
* [[Balkani puhkpillimuusika|Balkan Brass Band]] – Serbian music made by soldiers that combined military brass with folk music
* [[Baltimore Club]] – combination of hip hop and house music
* [[Bambuco]] – Colombian style based on waltz and polka
* [[Banda music|Banda]] – brass-based Mexican music
* [[Bangsawan]] – style of Malay opera based on Indian styles introduced by immigrants
* [[Bantowbol]] – Cameroonian style of accordion music
* [[Barbershop muusika]] – an art song in four part harmony in a cappella styling
* [[Barcarolle]] – traditional music style from Italy, sung by venetian gondollers.
* [[Barn dance]] – folk music played in a barnhouse
* [[Barokk pop]] – combination of classical music, orchestral pop, rock, and Baroque music
* [[Barokk]] – style of Western art music made between the 17th and 18th centuries
* [[Barynya]] – Russian folk music style.
* [[Bass music|Bass]] – styles of EDM with an emphasis on bass, such as drum and bass, bass house, UK garage, and dubstep
* [[Bassline (music)|Bassline]] – style of speed garage that combines elements of dubstep, particularly its emphasis on bass
* [[Batá-rumba]] – Cuban rumba music that incorporates bata and guaguanco
* [[Batucada]] – an African-influenced style of Brazilian samba
* [[Baul]] – A style of folk music, specially in Bengali region.
* [[Beach muusika|Beach]] – Californian genre from the 1950s that combined elements of all popular genres at the time, particularly big band and shag jazz
* [[Beat muusika|Beat]] – British fusion of all popular 1960s American styles – R&amp;B, pop, jazz, rock
* [[Beatboxing]] – a capaella music created to emulate hip hop beats
* [[Beautiful music|Beautiful]] – term of endearment for various easy listening genres
* [[Bebop]] – fast-paced style of jazz popular in the 1940s and 1950s
* [[Beguine (dance)|Beguine]]/[[Biguine]] Music style from French territory in the caribbean, [[Martinique]] island and precursor of jazz
* [[Beiguan|Beiguani muusika]] – style of Chinese traditional music popular in Taiwan and the province of Zhangzhou
* [[Bel canto]] – a light, sophisticated style of Italian opera singing
* [[Bend-skin]] – urban Cameroonian music
* [[Benga music|Benga muusika]] – Kenyan popular music based on Luo and Kikuyu folk music
* [[Bent edge]]
* [[Berejú]] – Colombian dance with African origins
* [[Berlin School|Berliini koolkonna elektrooniline muusika]] – heavily experimental electronic music that acted as a more avant-garde form of Krautrock and inspired ambient and New Age music
* [[Bhajan]] – Hindu religious music
* [[Bhangra (music)|Bhangra muusika]] – fusion of South Asian and British popular styles, initially developed by Punjabi Indian-English as a combination of their respective cultural styles, but later used to refer to any South Asian/European fusion
* [[Bhangragga]] – a fusion of bhangra, reggae and dancehall
* [[Big beat]] – 1990s [[electronic music]] based on [[breakbeat]] with other influences
* [[Bigbändimuusika|Big band]] – large [[orchestra]]s which play a form of [[swing music]]
* [[Biguine]] – [[Guadeloupe]]an [[folk music]]
* [[Bihu]] – a popular folk music of Assam, India
* [[Bikutsi]] – Cameroonian EDM, originating in the Beti community
* [[Biomusic]] – a form of experimental music which deals with sounds created or performed by living things.
* [[Bitpop]] – electronic music, where at least part of the music is made using old 8-bit computers, game consoles and little toy instruments. Popular choices are the Commodore 64, Game Boy, Atari 2600 and Nintendo Entertainment System.
* [[Black metal]] – Extreme metal known for its lo-fi recording, shrieking vocals, unconventional song structures and dark or supernatural lyrics.
* [[Black MIDI]] – sheet music consisting in huge amount of notes per instrument, generally written in digital [[MIDI]] format.
* [[Blackened death metal]] – a fusion between [[death metal|death]] and [[black metal]]
* [[Blogi rokk]]
* [[Blue-eyed soul]] – rhythm and blues or soul music performed by white artists.
* [[Bluegrass muusika|Bluegrass]] – American [[country music]] mixed with [[Ireland|Irish]] and [[Scotland|Scottish]] influences
* [[Bluus ballaad]] – fusion of blues and folk
* [[Blues|Bluus]] – [[African-American]] music from the [[Mississippi Delta]] area
* [[Bluusrokk]] – a hybrid musical genre combining bluesy improvisations over the 12-bar blues and extended boogie jams with rock and roll styles.
* [[Boi (music)|Boi]] – Amazonian folk music
* [[Boogaloo]] 
* [[Bosnian root music|Izvorna bosanska|Bosnia pärimusmuusika]] – Bosnian rural roots music
* [[Bossanoova]] – a well-known style of Brazilian music, a lyrical fusion of [[samba]] and [[jazz]].
* [[Bounce music|Bounce]] – energetic hip-hop music, native to New Orleans, frequently characterized by chromatic tics and &quot;call and response&quot; lyrics
* [[Bouncy techno]] – an upbeat form of [[electronic dance music]].
* [[Brass band|Brass]] – music performed with brass instruments, prior to the advent of jazz
* [[Breakbeat hardcore]] – a fusion of breakbeat and acid house
* [[Breakbeat]] – a style of EDM known for its 4/4 drum pattern and heavy use of turntable scratching
* [[Breakcore]] – fast and frantic style of breakbeat known for its intentionally diverse range of samples, which make it a hard-to-define genre
* [[Breakstep]]
* [[Brega muusika]] genre of Brazilian popular music
* [[Brill Building#The &quot;Brill Building Sound&quot;|Brill Building Sound]] – a distinct style of jazz and Latin-inspired pop developed in the Brill Building of New York, USA
* [[Briti bluus]] – blues performed by British musicians
* [[Briti folkrokk]] – associated with the folk revival of the 1960s, British folk rock tends to use modern, often electric, instruments alongside or in place of traditional and acoustic folk instruments
* [[briti funk]] – funk performed by the British, often influenced by soul, jazz, and Caribbean music
* [[Briti invasioon]] – British musicians, primarily of the beat movement, who became popular in America during the 1960s
* [[Briti pop]] – British rock music from the 1990s that subverted the depressing themes of the then-popular grunge movement in favor of jangly, optimistic, guitar-pop, often touching on the themes of partying and working class life.
* [[Broken beat]] – EDM played in a syncopated 4/4 rhythm, with punctuated snare beats
* [[Brown-eyed soul]] – soul music performed by Latinos
* [[Brukdown]] – Belizean music inspired by European harmonies, African rhythms, and the call-and-response format
* [[Brutaalne death metal]]
* [[Bubblegum dance]] – fusion of Eurodance and bubblegum pop
* [[Bubblegum pop]] – pop music known for its simplicity, happy and cute lyrics, and emphasis on image rather than substance.
* [[Bulerías]] – fast-paced flamenco music
* [[Bullerengue]] – style of Colombian music with African rithms and chants.
* [[Bunraku]] – Japanese folk music often played at puppet theaters
* [[Burger-highlife]] – style of highlife played by Ghanaian-Germans
* [[Burgundia koolkond]] – group of French, Belgian, and Dutch composers active in the 15th century, known for their secular forms
* [[Bush ballad]] – Australian folk music often dealing with themes of Australian spirit and rebellion
* [[Bütsantsi muusika]] – Greek music performed during the age of the Byzantine Empire, known for its ecclesiastical form

==C==
* [[Ca din tulnic]] – Romanian folk music played with the alpenhorn
* [[Ca trù]] – a style of Vietnamese chamber music performed by one lute player and a geisha-esque female singer, used to entertain wealthy audiences, who would be included in the performances, and to perform in religious ceremonies
* [[Cadence rampa]] – upbeat style of kadans
* [[Cadence-lypso]] – fusion of kadans and calypso
* [[Cải lương]] – modern Vietnamese folk opera
* [[Cajun muusika|Cajun]] – roots music of Louisiana, USA, inspired by Acadian ballads and Creole
* [[Cakewalk]]
* [[Čalgija]] – Macedonian folk style
* [[Calinda]] – Trinidadian folk music played during practices of the martial art of the same name
* [[Calypso music|Calypso]] – Trinidadian folk music, inspired by both African and French styles, and known for its lyrics dealing with the racist oppression of native Trinidadians at the time
* [[Calypso-style baila]] – fusion of baila and calypso
* [[Campursari]] – Indonesian fusion genre, combining several folk styles with pop music
* [[Can Can]]
* [[Candombe]] – fusion of African and Uruguayan styles developed by African-Uruguayan slaves in the 19th century
* [[Cante chico]] – the vocal component to flamenco music
* [[Cante jondo]] – flamenco music that incorporates deep vocals
* [[Canterbury scene]] – group of British avant-garde, progressive rock, and jazz fusion musicians based in the English city of Canterbury, Kent
* [[Cantiga]] – Portuguese ballad style from the Middle Ages
* [[Cantiñas]] – upbeat form of Andalusian flamenco music
* [[Canto livre]] – Portuguese folk music known for its far-left political messages
* [[Cantopop]] – any Chinese pop music sung in Cantonese
* [[Canzone Napoletana]] – Italian music sung in Neapolitan
* [[Capoeira music|Capoeira]] – Brazilian music played during performances of the martial art of the same name
* [[Carimbó]] Music and dance from the north east of Brazil 
* [[Cariso]] – Trinidadian folk music, often considered an early form of calypso
* [[Carnatic|Karnataka muusika]] – southern Indian classical music
* [[Carnavalito]]
* [[Carol (music)|Carol]] – a festive song, often sung on Christmas or, rarely, Easter
* [[Cartageneras]] – a style of flamenco known for its focus on folklore
* [[Cavacha]] – style of rhythm popular in Kenyan and Zairean music
* [[Celempungan]] – Sudanese folk music
* [[Cha-cha-cha muusika]] – Cuban folk music
* [[Chacarera]] – Argentinian folk and dance music
* [[Chakacha]] – music of the Swahili people of Kenya and Tanzania
* [[Chalga]] – fusion of Bulgarian etno-pop and dance music with Eastern and Arab elements, popular in Southern Bulgaria
* [[Chamamé]] – style of Argentinian, Mesopotamian, and Brazilian folk music
* [[Chamarrita]] – style of Argentinian and Uruguayan folk music
* [[Champeta]] – African-Colombian folk music
* [[Chamrieng Samai|Jamrieng samai]] – Cambodian pop music
* [[Changüí]] – Cuban music that fused African and Spanish styles
* [[Chanson]] – French vocal-driven music
* [[Chant]] – singing or speaking rhythmically to a very small number of pitches
* [[Chap hop]] – a variety of music originating from England that mixes the hip hop genre with elements from the Chappist or steampunk subcultures
* [[Charanga (Cuba)|Charanga]] – traditional Cuban dance music
* [[Charanga-vallenata]] – fusion of charanga, vallenata, and salsa
* [[Charikawi]] – music accompanying of the dance of the same name of the Garifuna people of west Africa
* [[Charleston (dance)]]
* [[Chầu văn]] – a downtempo, trance-inducing style of Vietnamese folk music
* [[Chèo]] – a style of musical theater performed by Vietnamese peasants
* [[Chicago bluus]] – blues music performed by Chicago inhabitants
* [[Chicago house]] – house music performed by Chicago inhabitants
* [[Chicago soul]] – soul music performed by Chicago inhabitants
* [[Chicken scratch]] – fusion of Native American, White American, Mexican, and European styles, performed by the Native American Tohono O'odham people
* [[Children's music|Lastemuusika]] – any music marketed towards children
* [[Chill-out muusika|Chill-out]] – umbrella term for electronic music with a slow tempo, designed to calm people after raves
* [[Chillwave]] – indie pop style known for its looped synths and calming effects
* [[Chiptune]] – Electronic music that is made on vintage computers/game systems or emulations thereof. May also refer to electronic music that uses samples from video games or vintage computers.
* [[Choro]] – fast-paced Brazilian pop music
* [[Chouval bwa]] – Martinican folk music
* [[Chowtal]] – north Indian folk music performed during the Phagwa or Holi festival
* [[Christian alternative rock|Kristlik alternatiivrokk]] – fusion of Christian and alternative rock
* [[Christian country|Kristlik kantri]] – fusion of Christian and country music
* [[Christian hardcore|Kristlik hardcore]] – fusion of Christian and hardcore punk rock
*[[Kristlik hiphop]] – hip hop with Christian themes
* [[Christian metal|Kristlik metal]] – fusion of Christian and heavy metal rock
* [[Christian music|Kristlik muusika]] – any music with overt Christian themes
* [[Christian punk|Kristlik punk]] – fusion of Christian and punk rock
* [[Christian rock|Kristlik rokk]] – rock music with Christian themes
* [[Christian ska|Kristlik ska]] – ska music with Christian themes
* [[Chula muusika|Chula]]
* [[Chumba]] – folk and dance style of the Garifuna people of west Africa
* [[Church musicKirikumuusika]]
* [[Chut-kai-pang]] – fusion of chutney, calypso, and parang
* [[Chutney Soca]] – fusion of chutney and soca music
* [[Chutney|Chutney pop]] – Caribbean pop music that fuses calypso and cadence with several Indian styles
* [[Chylandyk|Tuva kõrilaul]] – style of throat singing performed by the Tuva people of Siberia, created to mimic the chirps of crickets
* [[Cielito]]
* [[Cifra]]
* [[Classic country|Klassikaline kantri]] – umbrella term for country music released before the use of the term to describe it
* [[Classic female blues]] – an early form of blues music known for its female vocalists
* [[Classical period|Klassitsism]] – a clearer, slicker form of Western art music performed in the 18th and 19th centuries, known for its emphasis on homophones and melody
* [[Classical|Klassikaline muusika]] – umbrella term for Western art music known for its use of large orchestras and staff notation
* [[Close and open harmony|Close harmony]] – any music with notes performed in a close range
* [[Coladeira]] – Cape Verdean folk music
* [[Cold wave]] – French post-punk
* [[Combined rhythm]] – Dutch Antillean folk music inspired by zouk, merengue, and soca
* [[Comedy music|Koomiline muusika]] – any music that incorporates heavy themes of humor and comedy
* [[Comedy rap|Koomiline räpp]] – fusion of comedy and hip hop music
* [[Comedy rock|Koomiline rokk]] – fusion of comedy and rock music
* [[Comic opera|Koomiline ooper]] – fusion of comedy and opera music
* [[Compas]] – a modernized form of Haitian meringue music
* [[Concerto]] – a three-part classical piece in which one instrument takes lead and is backed by an orchestra
* [[Conga muusika|Conga]] – Cuban music played to accompany the dance of the same name
* [[Conjunto]] – fusion of Mexican and German styles developed by Mexican-Americans who had bought German instruments in Texas
* [[Contemporary Christian music]] – pop music with overt Christian themes
* [[Contemporary R&amp;B]] – a style of R&amp;B music popular in the 21st century that combines soul-inspired vocals with hip-hop and EDM-inspired production
* [[Contradanza]] – 19th century Cuban dance music
* [[Cool jazz]] – a relaxed, downtempo form of jazz heavily inspired by classical music, that existed as a reaction to the fast-paced bebop
* [[Coon song]] – music about black stereotypes
* [[Corrido]] – Mexican storytelling ballad
* [[Country blues|Kantribluus]] – fusion of country and blues music
* [[Country folkKantrifolk]] – fusion of country and folk music
* [[Country pop|Kantripop]] – fusion of country and pop music
* [[Country rap|Kantriräpp]] – fusion of country and hip hop music
* [[Country rock|Kantrirokk]] – fusion of country and rock music
* [[Country|Kantrimuusika]] – American roots music played with acoustic guitars, banjos, fiddles, and harmonicas
* [[Coupé-Décalé]] – Ivorian-French EDM drawing on zouk and African influences
* [[Cowpunk]] – fusion of country and punk rock music
* [[Cretan|Kreeta muusika]] – Greek folk music performed by inhabitants of the island of Crete
* [[Crossover thrash]] – fusion of thrash metal and hardcore punk
* [[Crunk]] – fusion of hip hop and EDM, known for its heavy basslines and shouted, call-and-response vocals
* [[Crunkcore]] – fusion of crunk and screamo
* [[Crust punk]] – fusion of anarcho- and hardcore punk and extreme metal
* [[Csárdás]] – Hungarian folk music
* [[Cuándo]] – Chilean folk music genre.
* [[Cuarteto]] – Argentinian merengue music, originating in the city of Cordoba, and influenced also by Spanish and Italian styles
* [[Cuban rumba|Rumba]]
* [[Cueca]] – umbrella term for Argentinian, Chilean, and Bolivian styles
* [[Culoepuya|Puya]] – traditional music style from Colombia
* [[Cumbia villera]] – cumbia performed by inhabitants of the shantytowns of Buenos Aires
* [[Cumbia]] – fusion of Colombian folk music and African and Spanish styles bought from slaves and colonists, respectively
* [[Currulao]]

==D==
* [[Dabke]] – Arabic folk dance music, often played at weddings
* [[Dadra#Dadra (genre)|Dadra]] – light vocal style of Hindustani classical music, originating from the Bundelkhand region
* [[Dadra#Dadra tala|Dadra tala]] – a style of Hindustani classical music which utilizes six beats in two equal rows of three
* [[Daina (Latvia)|Daina]] – Latvian folk music
* [[Daina (Lithuania)|Daina]] – Lithuanian folk music
* [[Dance music|Dance]] – any music designed to make the listener dance. Also known as club music, an offshoot to electronic music which gave rise to EDM.
* [[Dance-pop]] – pop music with an emphasis on dance rhythms, fusion of dance and pop musical styles.
* [[Dance-punk]] – a grittier and rawer form of new wave music, linked heavily to the contemporary indie scene
* [[Dance-rock]] – fusion of post-punk and post-disco, linked heavily to the new wave
* [[Dancehall]] – Jamaican pop music that abandons reggae's roots influences for a slicker, EDM-inspired production
* [[Dangdut]] – melodic and heavily optimistic form of Indonesian pop
* [[Danger music|Danger]] – any music that will, somehow, potentially harm either the performers or the audience, linked heavily to noise rock
* [[Dansband]] – Swedish folk music
* [[Danza]] – Puerto Rican style of music that accompanies the ballroom-influenced dance of the same name
* [[Danzón]] – Cuban dance music
* [[Dappan koothu]] – Indian folk dance music, popular in the states of Karnataka and Tamil Nadu, often used as filmi music in the movies produced in those states
* [[Dark ambient]] – style of ambient music that creates a feeling of dread and foreboding, rather than the relaxation given off by most ambient
* [[Dark cabaret]] – fusion of cabaret and gothic rock
* [[Dark Cabaret|Punk Cabaret]] – a fusion of musical theater and cabaret style music with the aggressive, raw nature of punk rock.
* [[Dark pop]] – fusion of industrial/goth rock synthesizers with hip hop/techno drums
* [[Dark rock]] – fusion of gothic and alternative rock
* [[Dark wave]] – excessively pessimistic style of post-punk, which relied on tales of realistic sorrow, rather than the fantasy elements of the then-popular gothic rock
* [[Darkcore]] – chaotic and sinister style of jungle, which relied on pitch-shifting and horror movie audio samples
* [[Darkstep]] – style of darkcore jungle that takes its signature sinister feel and fuses it with upbeat breakbeats and ambient noises, creating an excessively chaotic tone
* [[De dragoste]] – Romanian love music
* [[Death metal]] – Extreme metal known for its distorted guitar structure, growling vocals, blast beat drumming and dark or violent lyrics.
* [[Death rock]] – style of gothic rock known for its scratchy guitars, and lyrics focusing on supernatural and pessimistic themes, sometimes delving into intentionally campy horror themes
* [[Death-doom]] – fusion of death and doom metal
* [[Deathcore]] – fusion of death metal and metalcore
* [[Deathgrind]] – fusion of death metal and grindcore
* [[Décima]] – Hispanic genre of sung poetry
* [[Deep Funk]]
* [[Deep house]] – form of Chicago house, inspired by jazz and soul music
* [[Delta bluus|Delta blues]] – blues music performed by inhabitants of the Mississippi Delta
* [[Descarga]] – a genre of improvised Afro-Cuban music
* [[Desi (raga)|Desi]] – a style of Hindustani classical raga, associated with the Asavari and Kafi thaat
* [[Detroit blues]] – blues music performed by inhabitants of Detroit, Michigan, USA
* [[Detroit techno]] – techno performed by inhabitants of Detroit, Michigan, USA
* [[Dhamari muusika|Dhamar]] – a tala used in Hindustani classical music, associated with the dhrupad style, and played on a pakhawaj
* [[Dhrupad]] – vocal style of Hindustani classical music, considered the oldest still being performed today
* [[Dhun]] – a light instrumental form of Hindustani classical music
* [[Diablada]] – Telluric Bolivian folk music style.
* [[Digital hardcore]] – fusion of hardcore punk and hardcore techno, known for its far-left lyrics
* [[Dirge]] – a song of mourning, often played at a funeral
* [[Dirty rap]] – hip hop with sexual and pornographic themes
* [[Disco polo]] – Polish disco music
* [[Disco]] – a form of music to dance to with elements of soul, pop and salsa.
* [[Diva house]] – style of house popular in LGBT nightclubs
* [[Dixieland]] – an early form of jazz developed in New Orleans, USA
* [[Djent]] – subgenre of progressive metal known for its elastic power chords
* [[Doina]] – Romanian folk music, informed by Middle Eastern styles
* [[Dondang Sayang]] – love ballads from the Malaysian state of Malacca, influenced by Portuguese styles
* [[Donegal fiddle tradition]] – an Irish style of fiddle-playing from the Donegal county
* [[Dongjing muusika|Dongjing]] – Chinese traditional music of Nakhi people of the Yunnan province
* [[Doo-wop]] – a simplistic and pop-oriented form of R&amp;B known for its vocal harmonies and little to no instrumentation
* [[Doom metal]] – A style of heavy metal known for its low-tuned sound, slow tempos, clean and non-growled vocals and pessimistic lyrics
* [[Doom metal#Funeral doom|Funeral doom]] – incredibly slow style of doom metal, made to mimic funeral music
* [[Downtempo]] – a slow-paced style of electronic music that differs from ambient in that it also has a beat and rhythm
* [[Dr. Demento|Dementia]] – bizarre form of comedic avant-garde played by Dr. Demento
* [[Dream pop]] – an atmospheric and melodic style of indie pop that makes the audience feel dreamy
* [[Drill music]] - Chicago rap, see Drill (music genre) for more
* [[Drone metal]] – fusion of drone and heavy metal music
* [[Drone]] – experimental style of minimalism, known for drawn-out and repetitive tones, giving it a droning feel
* [[Drum and bass]] – style of EDM known for rapid-fire breakbeats and heavy basslines
* [[Drum and bass#Subgenres|Drumstep]] – fusion of drum and bass and dubstep
* [[Dub muusika|Dub]] – subgenre of reggae in which pre-existing tracks are heavily remixed, emphasizing the drum and bass (or riddim) and dubbing snippets from other works
* [[Dubstep]] – dub-inspired subgenre of UK garage known for its heavy basslines and reverberant drums
* [[Dubstep#Brostep and American developments|Brostep]] – an aggressive and metal-influenced style of dubstep popular in America
* [[Dubtronica]] – fusion of dub and EDM
* [[Dunedini indipop|Dunedin Sound]] – style of indie pop based in Dunedin, New Zealand
* [[Dunun]] – family of west African drums
* [[Dutch jazz]] – jazz performed by Dutch musicians

==E==
* [[Early hardcore|Gabber]] – a faster, more anarchistic, form of house music designed to counter the pretentious Dutch house scene of the 1980s
* [[Early music|Early]] – umbrella term for any music made from the prehistoric era until the advent of baroque music
* [[Easy listening]] – pop style aimed at older listeners
* [[Eepiline muusika|Epic]] – modern classical-like&amp;nbsp;music derived from a wide array of genres, primarily&amp;nbsp;trailer music.
*[[Eksperimentaalne hiphop]] – fusion of experimental and hip hop music
* [[Eksperimentaalne metal]] – umbrella term for aggressive, non-commercial forms of heavy metal
* [[Eksperimentaalne muusika|Experimental]] – any music that breaches contemporary standards of music
*[[Eksperimentaalne popp]] – fusion of experimental and pop music
* [[Eksperimentaalne rokk]] – fusion of experimental and rock music
* [[Ekspressionism (muusika)|Ekspressionism]]
* [[Electro backbeat]] – any EDM which utilizes a 4/4 drum pattern
* [[Electro Blues]] - mix of blues and electronic dance music
* [[Electro house]]
* [[Electro muusika|Electro]] – early form of EDM which made its sounds intentionally robotic and computer-like, usually to channel a theme of transhumanism
* [[Electro swing]] – fusion of EDM and swing-jazz
* [[Electro-industrial]] – a style of post-industrial which used heavily produced and layered synths
* [[Electroclash]] – fusion of 1980s synthpop and 1990s techno
* [[Electronic body music]] – EDM-informed style of post-industrial
* [[Electronic dance music|Electronic dance]] – EDM; a fusion of electronic and dance music
* [[Electronica]] – popular music that includes electronic instruments
* [[Electronicore]] – fusion of electronic and post-hardcore/metalcore music
* [[Electropop]] – fusion of electronic and pop music
* [[Electropunk]] – fusion of electronic and punk music
* [[Elektriline bluus|Electric blues]] – style of blues played with electric instruments, most notably the electric guitar
* [[Elektrooniline muusika]] – music that utilizes electronic instruments, such as the synthesizer, Theremin, and computer
* [[Elektrooniline rokk]] – fusion of electronic and rock music
* [[Emo pop]] – fusion of emo and pop punk
* [[Emo]] – heavily emotional and pessimistic style of post-hardcore punk
* [[Enka]] – a popular, modern adaptation of traditional Japanese music
* [[Eremwu eu]] – work songs of the female bakers of the Garifuna people of west Africa
* [[Ethereal wave]] – atmospheric subgenre of dark wave
* [[Euro disco]] – European disco music, which incorporated elements of pop rock and synthpop
* [[Euro house]] – European house music, usually a house-based form of Eurodance or Euro disco
* [[Eurobeat]] – antecedent to Italo disco
* [[Eurodance]] – European dance music and evolution of Euro disco that adapted elements of house and hi-NRG
* [[Europop]] – European pop music
* [[Eurotrance]] – European trance music, usually a fusion of Eurodance with uplifting trance and/or hard trance.
* [[Exotica]] – fusion of many popular international genres from the 1950s marketed at Americans, who were attracted to the exotic label

==F==
* [[Fado]] – Portuguese folk music, often touching on the themes of melancholia and working class struggles
* [[Falak music|Falak]] – Afghan, Tajik, and Pakistani religious folk music
* [[Fandango]] – Spanish music made to accompany the upbeat dance of the same name
* [[Farruca]] – a light form of flamenco
* [[Festejo]] – a festive form of Afro-Peruvian music
* [[Filk music|Filk]] – style of folk (sometimes expanding to other genres) with heavy science-fiction or fantasy themes
* [[Filmi-ghazal]] – fusion of filmi and ghazal poetry
* [[Filmi]] – Indian film scores
* [[Fingerstyle guitar|Fingerstyle]] – the act of plucking guitar strings with the fingertips
* [[Flamenco]] – popular style of Spanish folk dance music developed in Andalusia by Romani-Spanish (or Gitanos), but latter expanding to the general Spanish populus
* [[Folk jazz]] – fusion of folk and jazz music
* [[Folk metal]] – fusion of folk and heavy metal rock
* [[Folk music|Urban Folk]]
* [[Folk muusika|Folk]] – broad term used to refer to the traditional music of an ethnic group, usually that performed by the working class
* [[Folk pop]] – fusion of folk and pop music
* [[Folk punk]] – fusion of folk and punk rock
* [[Folk rokk]] – fusion of folk and rock music
* [[Folktronica]] – fusion of folk and electronic music
* [[Forró]] – popular Brazilian folk dance music
* [[Foxtrot]]
* [[Frankokantri|Franco-country]] – style of country music performed by French-Canadians
* [[Freak folk]] – experimental style of folk, often folk-rock
* [[Freakbeat]] – a frantic, raw style of beat and British Invasion music
* [[Free jazz]] – freely improvised jazz music
* [[Free tekno]] – style of techno developed by anarchists
* [[Free tekno|Tekno]]
* [[French house]] – house music produced by French artists
* [[Frevo]] – umbrella term for Brazilian dance styles associated with the Brazilian Carnivale
* [[Fuji music|Fuji]] – Nigerian folk music
* [[Funaná]] – Cape Verdean accordion-based dance music
* [[Funk metal]] – fusion of funk and heavy metal rock
* [[Funk rock]] – fusion of funk and rock music
* [[Funk]] – combination of elements of blues, jazz, and soul with the melodies and harmonies stripped in order to emphasize the bass guitar
* [[Funky house]] – fusion of funk and house music
* [[Furniture music]] – a calming, live form of background music
* [[Fusion jazz]] – fusion of jazz and rock music
* [[Future Bass]] – This genre stems from trap, juke and UK garage. it is focused on 808 drums and sawtooth synths
* [[Future garage]] – style of UK garage that fused it with elements of all other contemporary EDM styles
* [[Futurepop]] – style of EDM known for its similarities to synthpop and uplifting trance, as well as its heavy sampling

==G==
* [[Gaana (muusikastiil)|Gaana]] – upbeat Tamil dance song performed at celebrations
* ''[[Gabber]]''
* [[Gagaku]] – any Japanese classical music played for the Imperial Court
* [[Gagok|Kagok]] – Korean folk music
* [[Gaita Zuliana]] – diverse form of Venezuelan folk
* [[Galant]] – intentionally simplistic style of Western classical music designed to counter the increasingly complex Baroque music of the 18th century
* [[Gamelan bebonangan]] – Balinese style of gamelan that utilizes a 7-tone scale and cymbals
* [[Gamelan degung]] – Sundanese style of gamelan that uses the pegog scale
* [[Gamelan gender wayang|Gender wayang]] – Balinese style of gamelan
* [[Gamelan gong kebyar]] – Balinese style of gamelan known for its explosive changes in tempo
* [[Gamelan jegog|Jegog]] – gamelan played with bamboo-based instruments
* [[Gamelan joged bumbung|Joged bumbung]] – fusion of gamelan and joged
* [[Gamelan salendro]] – West Javan gamelan
* [[Gamelan selunding]] – Balinese style of gamelan
* [[Gamelan semar pegulingan]] – Balinese style of gamelan
* [[Gamelan]] – Indonesian classical music
* [[Gamelani muusika|Balinese Gamelan]] – Javanese and Balinese style made from xylophones, drums, and plucked strings
* [[Gammaldans]] – wide variety of traditional Nordic dance music, and modernized versions created by Nordic-Americans
* [[Gandrung]] – traditional Indonesian dance music
* [[Gangsta rap#Mafioso rap|Mafioso rap]] – subgenre of gangsta rap that focuses on organized crime
* [[Gangster rap]] – hip hop that deals with illegal activity
* [[Gar (music)|Gar]] – Tibetan chanting and dancing
* [[Garage music (North America)|Garage house]] – heavily polished style of American house
* [[Garage rock]] – raw and energetic style of rock, often practised by high school bands in garages
* [[Garba (dance)|Garba]] – Gujarati music and dance
* [[Gato (artform)|Gato]] – style of music folk dance popular in Argentina and Uruguay
* [[Gesamtkunstwerk|Music drama]] – an artwork that covers all forms of art
* [[G-funk]] – style of West Coast gangster rap
* [[Ghazal]] – Arabic (particularly Pakistani) angst-ridden poetry, often accompanied by music
* [[Ghetto house]] – form of Chicago house known for its sexually explicit lyrics
* [[Ghettotech]] – fusion of Chicago house, Miami bass, electro, glitch, and t* [[G-funk]] – style of West Coast gangster rap
echno
* [[Girl group]] – any all-female pop or rock group
* [[Glam metal]] – a subgenre of heavy metal with elements of glam rock, hard rock and pop rock.
* [[Glam punk]] – fusion of glam and punk rock
* [[Glam rock]] – loosely defined pop rock which included heavy themes of gender-bending and androgyny
* [[Glitch muusika|Glitch]] – style of EDM based around samples of malfunctioning technology in order to create an intentionally harsh sound
* [[Gnawa muusika|Gnawa]] – Islamic African religious music
* [[Go-go]] – style of funk known for its syncopated rhythms and call-and-response vocals
* [[Goa trance]] – fusion of trance music and traditional Indian styles
* [[Gong chime]] – any music performed with high-pitched pot gongs, usually Southeast Asian styles
* [[Goombay]] – Bahamian drum music
* [[Goregrind]] – style of grindcore known for its lyrical focus on gore and forensics
* [[Goshu ondo]] – traditional Japanese dance music from the Meiji era
* [[Gospel music|Gospel]] – modernization religious music
* [[Gothic metal]] – fusion of gothic rock and heavy metal
* [[Gothic rock]] – style of post-punk, heavily inspired by Gothic art
* [[Grebo (music)|Grebo]] – a short-lived British style of garage rock from the 1990s
* [[Greek New Wave|Neo kyma]] – style of classical Greek music from the 1960s with French influences
* [[Gregooriuse laul|Gregorian chant]] – a cappella, religious chant used by the Roman Catholic Church
* [[Grime muusika|Grime]] – fusion of hip hop and UK garage
* [[Grindcore]] – fusion of death metal and hardcore punk with indecipherable vocals.
* [[Grindcore#Industriaal ja elektrooniline muusika|Cybergrind]] – fusion of grindcore and industrial
* [[Groove metal]] – style of heavy metal that took elements of thrash, but played at mid-tempo, making a slower, groovier sound
* [[Group Sounds]] – Japanese pop from the 1961s, inspired heavily by British beat and American bubblegum pop
* [[Grunge]] – minimalist style of alternative metal, known for its heavily distorted guitars and angst-ridden lyrics
* [[Grupera]] – American rock-inspired Mexican rock
* [[Guajira muusika|Guajira]] – Cuban country music, performed in rural communities
* [[Guarania (music)|Guarania]] – Paraguayan music style also popular in Brazil
* [[Gumbe]] – Guinea-Bissaun folk music
* [[Gunchei]] – Central American music played to accompany the garifauna dance of the same name
* [[Gunka]] – Japanese military music
* [[Guoyue]] – modernized Chinese traditional music
* [[Gwo ka]] – Guadaloupean drum music
* [[Gwo ka#Gwo ka moderne|Gwo ka moderne]] – modernized form of gwo ka
* [[Gypsy jazz]] – Roma-French style of jazz
* [[Gypsy punk]] – Romani style of punk rock

==H==
* [[Habanera muusika|Habanera]] – African-American style based on Cuban contredanza
* [[Halling (dance)|Halling]] – Norwegian folk music made to accompany the dance of the same name
* [[Hambo]] – Swedish folk music made to accompany the dance of the same name
* [[Hamburgi koolkond|Hamburger Schule]] – style of alternative rock based in Hamburg, Germany
* [[Happy hardcore]] – incredibly fast, upbeat, and optimistic style of hardcore techno
* [[Harawi (genre)|Yaraví]] a style of Ecuatorian folk music, slow tempo and Andean origin
* [[Hard bop]] – style of bebop informed by gospel, R&amp;B and blues
* [[Hard rock]] – Loud, bluesy, distorted, and technically proficient form of rock
* [[Hard trance]] – heavy, reverberating style of trance music
*[[Hardcore hiphop]] – aggressive and confrontational form of hip hop
* [[Hardcore punk]] – heavy metal-informed style of punk
* [[Hardcore techno]] – style of techno known for distorted, industrial-esque beats
* [[Hardstep]] – gritty, heavy style of drum &amp; bass
* [[Hardstyle]] – intense, heavy style of EDM known for its heavy kick-drums and reversed basslines
* [[Hardstyle#Dubstyle|Dubstyle]] – fusion of dubstep and hardstyle
* [[Hasapiko]] – Greek folk dance music, originating in Constantinople
* [[Hát tuồng]] (Hát bôi) – Vietnamese opera
* [[Heartland rock]] – style of rock known for its minimalism, straightforwardness, and concern with the American working class
* [[Heavy metal music|Heavy metal]] – technically proficient, fast-paced, aggressive form of hard rock
* [[Hi-NRG]] – uptempo, fast-paced style of EDM known for a reverberating, four-on-the-floor rhythm
* [[Highlife]] – Ghanan style that married traditional African forms with Western pop
* [[Hiina muusika]] – any music performed by Chinese people
* [[Hiina rokk]] – rock music performed by Chinese people, often fused with traditional styles
* [[Hindustani klassikaline muusika|Hindustani classical]] – Northern Indian classical music
*[[Hiphop]] – combination of funk, poetry and innovative DJ techniques, particularly sampling of pre-recorded material
* [[Hip house]] – fusion of hip hop and house music
* [[Hiplife]] – fusion of highlife and hip hop
* [[Hiragasy]] – style of music and dance performed by troupes of relatives for day-long periods by the Merina people of Madagascar
* [[Honky-tonk#Music|Honky-tonk]] – crisp, clean form of country
* [[Honkyoku]] – religious music performed by Japanese Zen Buddhists
* [[Hora (dance)|Hora]] – Romani folk music
* [[Hora lungă]] – improvisational Romani folk music
* [[Hornpipe (muusika)|Hornpipe]] – elavaloomuline 3/2 taktimõõdus muusikapala barokkmuusikas või 4/4 taktimõõdus pala [[hornpipe (tants)|samanimelise tantsu]] saatmiseks
* [[Horror punk]] – punk that is lyrically inspired by 1950s horror B-movies, often in an ironic way
* [[Horrorcore]] – hip hop known for dark, horror-inspired lyrics
* [[House music|House]] – a relaxed, disco-informed style of EDM
* [[Huayño]] – Peruvian folk music
* [[Huella]] – folk Music from Argentina and Uruguay
* [[Hula]] – Hawaiian folk music made to accompany the dance of the same name
* [[Humppa]] – Finnish jazz style
* [[Hunguhungu]] – folk music performed by Garifuna women
* [[Hyangak]] – Korean court music from the Three Kingdoms period
* [[Hyphy]] – fast-paced style of hip hop from the San Francisco Bay Area

==I==
* [[Icaro]] – music sung in healing ceremonies of the Shipibo-Conibo people of Peru
* [[Idaranniku bluus|East Coast blues]] – umbrella term for any blues music made by inhabitants of the American East Coast, usually used to refer to the New York or Piedmont scenes
* [[Idaranniku hip-hop|East Coast hip hop]] – any hip hop produced by inhabitants of New York
* [[Igbo music|Igbo]] – any music performed by the Igbo people of Nigeria
* [[Iiri folk|Irish folk]] – traditional music of the Irish people
* [[Illbient]] – form of ambient inspired by dub in its use of layering and hip hop in its use of sampling
* [[Impressionism|Impressionist]] – style of Western art music inspired by the visual arts movement of the same name
* [[Improvisatsioon|Improvisational]] – any kind of music that is made up on the spot
* [[Independent music|Indie]] – music that is formed around an idea of remaining on the underground and a DIY ethic
* [[Indie folk]] – fusion of indie rock and folk music
* [[Indie pop]] – a melodic, often angst-free and optimistic, form of pop-rock associated with the indie scene
* [[Indie rock]] – generic term for rock music linked to the indie subculture
* [[Indietronica]] – fusion of indie rock and EDM
* [[Indo jazz]] – fusion of jazz and traditional Indian music
*[[Industriaalne hiphop]] – fusion of industrial and hip hop music
* [[Industrial metal|Industriaal metal]] – fusion of industrial and heavy metal music
* [[Industriaal metal#Industrial thrash and death metal|Industrial death metal]] – fusion of industrial and death metal
* [[Industriaal muusika|Industrial]] – early form of electronica that linked avant-garde electronic experimentation to punk rock energy, vocalisation, and ethics. Industrial spawned an indulgence in darkness, horror, and even fascism (although often not seriously) that carried over into goth, emo, and metalhead culture
* [[Industriaal muusikal]] – musical theater performed by the workers of a company to promote teamwork
* [[Industrial rock|Industriaal rock]] – fusion of industrial and rock music
* [[Instrumentaalrokk]] – any rock music that neglects vocals
* [[Instrumental]] – music that had no lyrics
* [[Intelligent dance music|Intelligent dance]] – more experimental and intellectual form of electronica so called to distinguish itself from the commercialist trends in rave music
* [[Inuiti muusika|Inuit]] – any music performed by the Inuit people of Greenland and Canada
* [[Irish rebel music|Irish rebel]] – Irish folk with an emphasis on Irish republicanism
* [[Isicathamiya]] – a cappella form of singing used by the Zulu people of South Africa
* [[Islami muusika|Islamic music]]
* [[Italo dance]] – an optimistic form of Eurodance that developed in Italy
* [[Italo disco]] – form of disco developed in Italy that lead to the creation of modern EDM
* [[Italo house]] – Italian house music that followed on from Italo disco

==J==
* [[J-Pop]] – pop music made by the Japanese
* [[Jaipongan]] – music made to accompany the dance of the same name of Sundanese people of Indonesia
* [[Jam band|Jam]] – a type of band that plays long instrumental tracks, often improvised, called 'jams'
* [[Jangle pop]] – style of indie pop known for its uplifting, 'jangly' sounds
* [[Japanoise]] – noise music from Japan
* [[Jarana yucateca]] – traditional Yucatán dance music
* [[Jarocho]] – Mexican dance and song style from Veracruz
* [[Jazz fusion]] – any music that fuses something with jazz, particularly jazz-rock
* [[Jazz rap]] – fusion of jazz and hip hop
* [[Jazz-funk]] – fusion of jazz and funk music
* [[Jazz]] – a type of music that originated in the late 19th and early 20th century in the Southern United States
* [[Jenkka]] – Finnish folk dance music
* [[Jesus music|Jesus]] – style of CCM developed by the American hippie-based Jesus Movement
* [[Jig]] – uptempo Irish folk dance music
* [[Jing ping]] – Dominican folk dance music developed by slave during European colonialism
* [[Jingle]] – short, catchy song used in advertising
* [[Jit]] – Zimbabwean pop music
* [[Jitterbug]] – any music that accompanied the dance of the same name
* [[Jive (dance)|Jive]] – swing music used to accompany the African-American ballroom dance of the same name
* [[Joged]] – Balinese dance music
* [[Joig]] – style of Sami folk music
* [[Joropo]] – Venezuelan waltz
* [[Jota (music)|Jota]] – Spanish folk dance music
* [[Jug band|Jug]] – African-American folk music made from household objects such as jugs, spoons, and washboards
* [[Juhuslik ehk taustamuusika|Incidental]] – music played in the background of a film or play
* [[Jùjú music|Jùjú]] – Nigerian pop music
* [[Juke joint blues]] – fusion of blues and soul
* [[Jump blues]] – uptempo blues music played with horns
* [[Jumpstyle]] – faster form of progressive house
* [[Junkanoo]] – Bahamas folk dance music
* [[juugend (muusika)|juugend]]

==K==
* [[K-pop]] – South Korean [[pop music]]
*[[Kabareemuusika]] – an often jazz-informed style of music played at upbeat stageplays or burlesque shows
* [[Kabuki]] – form of Japanese musical theatre known for its elaborate make-up and costuming
* [[Kacapi suling]] – Sundanese folk music
* [[Kachāshī]] – fast-paced Ryukyuan festive folk music
* [[Kaiso]] – Trinidadian folk music
* [[Kalamatianó]] – Greek folk music
*[[Kammerdžäss]] – fusion of chamber and jazz music
* [[Kammerpop]] – Fusion of alternative rock and chamber music
* [[Kan ha diskan]] – Breton folk music
* [[Kansas City blues]] – blues music performed by Kansas City inhabitants
* [[Kantrum]] – fast-paced Khmer-Thai folk music
* [[Karaoke]] - a form of entertainment, offered typically by bars and clubs, in which people take turns singing popular songs
* [[Kaseko]] – Surinamese music that fuses African, European, and American styles
* [[Kawachi ondo]] – Japanese folk music from the Osaka region
* [[Kawaii metal]] - Fusion of heavy metal and J-pop
* [[Kayōkyoku]] – an early form of J-Pop
* [[Kecak]] – Balinese folk opera
* [[Keldi fusioon]] – popular music that includes a Celtic influence
*[[Keldi hiphop]] – fusion of Celtic and hip hop music
* [[Keldi metal]] – fusion of Celtic and heavy metal music
* [[Keldi muusika]] – folk music of the Celts, an ethnic group inhabiting Scotland, Ireland, Wales, the Isle of Man, some parts of France and Spain, and once England
* [[Keldi punk]] – fusion of Celtic and punk rock music
* [[Keldi reggae]] – fusion of Celtic and reggae music
* [[Keldi rokk]] – fusion of Celtic and rock music
* [[Kertok]] – Malay musical ensemble utilizing xylophones
* [[Khaliji (music)|Khaleeji]] – Arab folk music
* [[Khene]] – Malay woodwind music
* [[Khyal]] – North Indian form of Hindustani classical music
* [[Kirtan]] – Indian drum music performed during Hindu bhakti rituals
* [[Kiwi rock]] – rock music performed by New Zealanders
* [[Kizomba]] – Angolan folk dance music
* [[Klapa]] – Croatian a cappella music
* [[Klasik]] – Afghan classical music
* [[klassikaline naisbluus]]
* [[klassikalis-romantiline stiil]]
* [[Klezmer]] – Jewish classical music
* [[Kliningan]] – Sundanese folk dance music
* [[Kolomyjka]] – tongue-in-cheek Hutsul folk dance music
* [[Komagaku]] – Japanese court music from the Heian period
* [[Kpanlogo]] – Ghanan folk dance music
* [[Kpop]] – South Korean pop music
* [[Krakowiak]] – fast-paced Polish folk dance music
* [[Krautrock]] – highly experimental form of German art rock that incorporated electronic influences
* [[Kriti]] – Indian classical music
* [[Kroncong]] – Indonesian folk music utilizing the ukele
* [[Kuduro]] – Angolan folk music
* [[Kulintang]] – ancient gong music of the Filipinos, Indonesians, Malays, Bruneian, and Timorese
* [[Kundiman]] – Filipino love songs
* [[Kvæði]] – Icelandic folk music
* [[Kwaito]] – South African house music
* [[Kwassa kwassa]] – Congolese folk dance music
* [[Kwela]] – South African skiffle music

==L==
* [[Laïka#Contemporary laïka|Modern laïka]] – modernized and pop-informed style of laïka
* [[Laiko]] – Greek folk dance music
* [[Lambada]] – Brazilian dance music
* [[Landó (music)|Landó]]
* [[Latin metal]] – A genre of heavy metal with Latin origins, influences, and instrumentation, such as Spanish vocals, Latin percussion and rhythm such as Salsa rhythm
* [[Latin music (genre)|Latin music]] – Spanish- and Portuguese-language popular music
* [[Latin pop]] – fusion of pop music and Latin American music or any pop music from the [[Hispanophone|Spanish-speaking]] world
* [[Latin swing]] – a fusion of gypsy jazz rhythms and Latin music, including flamenco, samba and salsa. Created and played by Lulo Reinhardt, Germany
* [[Lavani]] – style of traditional Indian music performed in Maharashtra
* [[Legényes]] – Hungarian and Romanian folk dance music performed by the inhabitants of Transylvania, now modern-day Cluj-Napoca
* [[Letkajenkka]] – Finnish folk dance music
* [[Lhamo]] – Tibetan folk opera
* [[Lied]] – German poems spoken to music
* [[Light music|Light]] – soft, non-confrontational British orchestral music
* [[Liquid funk]] – form of drum and bass with a heavy emphasis on melody
* [[List of Christian dance, electronic, and techno artists|Christian electronic]] – EDM with Christian themes
* [[Llanero#Llanero culture|Musica llanero]] – Venezuelan and Colombian folk music
* [[Lo-fi muusika]] – any music recorded at a quality lower than usual
* [[Logobi]] – form of zouglou influenced by the French colonists in the Ivory Coast
* [[Loncomeo]] – musical style from the tehuelche people in Argentina
* [[Long song]] – Mongolian folk music in which each syllable is extended for a longer than average period of time
* [[Louisiana blues]] – any blues performed by inhabitants of the state of Louisiana
* [[Lounge music|Lounge]] – downtempo music intended to give the listener a sense of being somewhere else, i.e. a jungle or outer space
* [[Lovers rock]] – form of reggae fusion known for its romantic lyrics
* [[Lowercase (music)|Lowercase]] – extreme form of ambient music consisting of long periods of silence and occasional, very minute sounds
* [[Lu (music)|Lu]] – Tibetan a cappella music
* [[Lubbock sound]] – fusion of rock and roll and country music from Lubbock, Texas
* [[Luk Krung]] – more polished form of luk thung
* [[Luk thung]] – Thai folk music
* [[Lundu (dance)|Lundu]] – harmonious style of Afro-Brazilian music
* [[Lust]] - romantic retro 80's music

==M==
* [[M-Base]] – style of musical thought and composition developed by Steve Coleman
* [[Madchester]] – fusion of EDM, psychedelic rock, and indie rock
* [[Mahori]] – form of Thai and Khmer classical music
* [[Makossa]] – Cameroonian pop
* [[Malambo (dance)|Malambo]] – Argentinan and Uruguayan style of folk music dance
* [[Malhun]] – Arab folk poetry
* [[Malhun]] – north African style of classical music that borrows from Andalusian traditions
* [[Maloya]] – style of folk developed by the slaves on the French territory of Reunion
* [[Mambo (music)|Mambo]] – Cuban style of jazz
* [[Manaschi]] – Kyrgyz song recital of the Epic of Manas
* [[Mandopop]] – style of C-pop sung in the Mandarin language
* [[Manele]] – Romani folk music
* [[Mangue Bit]] – Brazilian electronic genre played in a fast-paced, punk-informed style
* [[Manila Sound]] – fusion of Western rock music and traditional Filipino folk music
* [[Mapouka]] – traditional folk dance music of the Aizi, Alladian, and Avikam people of the Ivory Coast
* [[Marabi]] – South African style informed by blues and jazz
* [[Maracatu]] – Brazilian folk dance music
* [[Mariachi]] – fusion of Mexican folk music and pop music
* [[Marinera]] – romantic Peruvian folk dance music
* [[Marrabenta]] – Mozambican folk dance music informed by Portuguese styles
* [[Martial industrial]] – style of neo-folk informed by military marches and militaristic themes
* [[Martinetes]] – a cappella flamenco music
* [[Maskanda]] – South African folk music
* [[Mass (music)|Mass]] – Christian hymns sung by large vocal groups
* [[Matamuerte]] – Garifuna folk dance music
* [[Math rock]] – rhythmically complex form of experimental rock
* [[Mathcore]] – fusion of metalcore and math rock
* [[Maxixe (dance)|Maxixe]] – Brazilian folk dance music
* [[Mazurka]] – Polish folk dance music
* [[Mbalax]] – Senegalese folk dance music that combines traditional sabar drumming techniques with jazz, soul, rock, and Latin music
* [[Mbaqanga]] – Zulu jazz style that was one of the first South African genres to achieve intertribal recognition
* [[Mbube (genre)|Mbube]] – South African a cappella music
* [[Medieval folk rock]] – form of folk rock that incorporated elements of earlier folk traditions, such as Medieval, Renaissance, and Baroque music, despite what the name may suggest
* [[Medieval metal]] – fusion of folk metal and Medieval folk rock
* [[Medieval music|Keskaja muusika]] – period of Western art music ranging from the 6th to 15th centuries
* [[Meditation music|Meditation]] – any music created to aid meditation procedures
* [[Mejoranera]] – Panaman guitar music
* [[Melam]] – Indian drumming style
* [[Melodic hardcore]] – style of hardcore punk known for its slower, melodic guitars, juxtaposed with shouted vocals
* [[Melodic metalcore]] – fusion of melodic hardcore and metalcore
* [[Melodic music|Melodic]] – any music that utilizes melody, the combination of notes so that they are perceived as a single string of music
* [[Memphis blues]] – style of blues from Memphis
* [[Memphis soul]] – polished, funky style of soul from Memphis
* [[Mento]] – Jamaican folk music
* [[Merengue music|Merengue]] – Dominican folk dance music
* [[Merengue típico]] – style of modern merengue that attempts to sound similar to 19th century merengue
* [[Méringue]] – Haitian guitar music
* [[Metalcore]] – fusion of thrash metal and hardcore punk; often sung melodically
* [[Mexican rock music|Mexican rock]] – rock music performed by Mexicans
* [[Meykhana]] – Azerbaijani spoken word music
* [[Mezwed]] – Tunisian folk music
* [[Miami bass]] – rave-inspired style of hip hop
* [[Microhouse]] – minimalist, stripped down form of house music
* [[Milonga (music)|Milonga]] – Argentinian and Uruguayan folk dance music
* [[Milongón]] – Uruguayan folk music
* [[Min'yō]] – Japanese folk music
* [[Mini-jazz]] – rock-inspired meringue music
* [[Minimal Goa]]
* [[Minimal music]] – heavily experimental form of orchestral music known for its simplicity
* [[Minimal techno]] – fusion of techno and minimal music
* [[Minneapolis sound]] – glam-informed style of dance-rock pioneered by Prince
* [[Minstrel show|Minstrel]] – American folk music which parodied African-American styles
* [[Minuet]] – French folk dance music
* [[Modern rock]] – any rock music (usually alternative rock) made during or after the 1990s
* [[Modinha]] – Brazilian folk music
* [[Montuno]] – loose term for Cuban music and its derivatives
* [[Moombahcore]] – moombahton incorporating dubstep influences and elements of Dutch house
* [[Moombahton]] – fusion of electro house and reggaeton
* [[Mor lam sing]] – fast-paced, sexual, and modernized form of mor lam
* [[Mor lam]] – Laotian and Thai folk music
* [[Morenada]] – folk music and dance style from the Bolivian Andes
* [[Morna (music)|Morna]] – Cape Verdean folk music
* [[Motown]] – slick, pop-informed form of soul music
* [[Mozambique (music)#Cuban-style mozambique|Mozambique of Cuba]] – Cuban folk dance music
* [[Mozambique (music)#New York-style mozambique|Mozambique of America]] – American derivative of the Cuban style of the same name
* [[Mugham]] – Azerbaijan classical music
* [[Murga]] – Uruguayan and Argentinian folk dance music
* [[Mushroom Jazz]] – eclectic genre that draws from downtempo, hip hop, and world styles
* [[Music for the Requiem Mass|Requiem]]
* [[Music hall]] – English popular music of the 19th century
* [[Music of Albania#Southern Albania|Kaba]] – Southern Albanian instrumental folk music
* [[Music of Brittany|Breton]] – folk music of Brittany, France, known for its use of woodwind
* [[Music of Guinea-Bissau|Tinga]]
* [[Music of Hawaii#Jawaiian|Jawaiian]] – fusion of Hawaiian traditional music and reggae
* [[Music of Japan#Rock|J-Rock]] – rock music made by Japanese performers
* [[Música criolla]] – Peruvian music informed by African, European, and Andean styles
* [[Música popular brasileira]] – loose term for Brazilian pop music
* [[Música sertaneja|Sertanejo]] – folk music from the East of Brazil
* [[Musique concrète]] – heavily experimental orchestral music known for its use of electronic instruments
* [[Muwashshah]] – Arabic musical poetry
* [[Müramuusika]]

==N==
* [[Nagauta]] – Japanese music that accompanies kabuki theater
* [[Nakasi]] – Japanese and Taiwanese folk music
* [[Nangma]] – Tibetan EDM
* [[Nanguan music]] – Chinese classical music that is heavily influenced by Western styles
* [[Narcocorrido]] – Mexican polka-influenced folk music with lyrics focusing on illegal activity
* [[Nardcore]] – hardcore and skate punk subgenre based in Oxnard, California
* [[Narodna muzika]] – Bosnian, Bulgarian, Macedonian, and Serbian folk music
* [[Nashville sound]] – a slick, pop-informed 'radio friendly' form of American country music that began in Nashville, Tennessee
* [[National socialist black metal]] – black metal with lyrics supporting national socialism, fascism, and other far-right ideologies
* [[Nederpop]] – Dutch pop music
* [[Neo soul]] – alternative form of hip hop soul that focused on more soulful and emotive vocals and lyrics
* [[Neo-classical metal]] – fusion of neoclassical and heavy metal music
* [[Neo-Medieval music|Neo-Medieval]] – music that attempts to imitate Medieval and earlier periods of classical music
* [[Neo-progressive rock]] – highly theatrical, emotional, and clean subgenre of progressive rock
* [[Neo-psychedelia]] – loose term for music inspired by psychedelic and acid rock
* [[Neoclassical (New Age)|Neoclassical New Age]] – fusion of neoclassical and new age music
* [[Neoclassical dark wave]] – fusion of neoclassical and dark wave music
* [[Neoclassicism (music)|Neoklassitsism]] – orchestral music of the early 20th century
* [[Neofolk]] – fusion of folk rock and post-industrial music
* [[Neotraditional country]] – alternative country music that attempts to imitate pre-Nashville 'traditional' country
* [[Nerdcore]] – hip hop with lyrics concerning typically 'nerdy' subjects
* [[Neue Deutsche Härte]] – German fusion style that mainly takes elements of industrial and groove metal, as well as techno and alternative rock
* [[Neue Deutsche Todeskunst]] – German dark wave and Gothic rock
* [[Neue Deutsche Welle]] – German punk and new wave music
* [[Neurofunk]] – more advanced form of techstep
* [[New Beat]] – Belgian downtempo and acid house
* [[New jack swing]] (or swingbeat) – slickly produced fusion of soul, pop, dance, and hip hop music
* [[New Orleans blues]] – Dixieland- and Caribbean-informed style of blues from New Orleans
* [[New Orleansi džäss]]
* [[New rave]] – fusion of alternative rock and EDM
* [[New school hip hop]] – hip hop music made after the mid-80s
* [[Progressive rock#New prog|New prog]] – more ambitious and alternative rock-inspired form of progressive rock
* [[New Taiwanese Song]] – Taiwanese pop music
* [[New wave music|New wave]] – early form of punk-informed synthpop
* [[New wave of new wave]] – 1990s British revival of new wave music
* [[New Weird America]] – term for the, often psychedelic-informed, indie folk music of the 2000s
* [[New York blues]] – a jazz-influenced style of blues from New York, New York
* [[New-age music|New-age]] – form of ambient music intended for use during meditation
* [[Nintendocore]] – fusion of chiptune and metalcore
* [[Nisiotika]] – Greek folk music from the Aegean Islands
* [[No wave]] – avant-garde punk subgenre created as a reaction to the commercial new wave
* [[Noh]] – long, highly dramatic Japanese opera
* [[Noise music|Noise]] – trend in orchestral, rock, and electronic music where harsh, non-melodic, and often random sounds are used alongside or in place of conventional sounds
* [[Noise pop]] – derivative of noise rock in which noises and feedback are used, but made into a melodic, often relaxing sound
* [[Noise rock]] – loud, atonal, dissonant, and unconventional rock music
* [[Nordic folk music|Nordic folk]] – folk music of the Nordic people
* [[Nortec]] – Mexican EDM
* [[Norteño (music)|Norteño]] – Mexican folk music
* [[Northern soul]] – soul music made by northern English
* [[Nu gaze]] – new form of Shoegaze
* [[Nu jazz]] – modern jazz music that borrows from funk and EDM
* [[Nu metal]] – fusion of thrash, groove, and alternative metal that also borrows elements from punk, industrial, grunge, and hip hop
* [[Nu skool breaks]] – a more abstract and drum &amp; bass-inspired style of breakbeat
* [[Nu-disco]] – modern house music that draws inspiration from disco
* [[Nu-funk]]

==O==
* [[Obscuro]]
* [[Oi!]] – 1980s style of British [[punk rock]]
* [[Old school hip hop]] – generic term for [[hip hop music]] recorded before approximately 1989
* [[Old Time Radio]] – Old Time Radio Shows from the 30's – 60's
* [[Old-time music|Old-time]] – archaic term for many different styles that were an outgrowth of [[Appalachian folk music]] and fed into [[country music]]
* [[Oldies]] – Popular music from the 50's and 60's.
* [[Oldschool jungle|Jungle]] – style of EDM known for fast tempo, breakbeats, samples, and dub-inspired layered synths
* [[Olonkho]] – [[Yakuts|Yakut]] epic songs
* [[Ondo (music)|Ondo]]
* [[Operatic Pop]] – subgenre of pop music that is performed in a classical operatic style (also referred to as &quot;[[Operatic Pop|Popera]]&quot;)
* [[Organ trio]] – a style of jazz from the 1960s that blended blues and jazz (and later &quot;[[soul jazz]]&quot;) and which was based around the sound of the [[Hammond organ]]
* [[Organic ambient music|Organic ambient]] – often acoustic [[ambient music]] which uses instruments and styles borrowed from [[world music]]
* [[Oriental metal]] – a subgenre of [[folk metal]] that incorporates elements of traditional [[Middle Eastern music]].
* [[Ottava rima]] – Italian rhyming stanzas
* [[Ottoman military band]] – the oldest variety of military marching band in the world. 
* [[Outlaw country]] – late 1960s and 70s form of [[country music]] with a hard-edged sound and rebellious lyrics
* [[Outsider music]] – generic term for music performed by outsiders

==P==
* [[P-Funk]] – 1970s fusion of [[funk]], [[heavy metal music|heavy metal]] and [[psychedelic rock]], most closely associated with the bands [[Funkadelic]] and [[Parliament (band)|Parliament]], who shared many members collectively known as ''P-Funk''
* [[Pagan metal]]
* [[Pagan rock]]
* [[Pagode]] – [[Brazil]]ian style of music which originated in the [[Rio de Janeiro]] region
* [[Paisley Underground]] – 1980s style of [[alternative rock]] that drew heavily on [[psychedelia]]
* [[Palm wine music|Palm wine]] – fusion of numerous [[West Africa]]n, [[Latin America]]n and [[Europe]]an genres, popular throughout coastal West Africa in the 20th century
* [[Pambiche]] (Merengue estilo yanqui)
* [[Panambih]] – [[tembang sunda]] that uses metered poetry
* [[Panchai baja]] – [[Nepal]]ese [[wedding]] [[music]]
* [[Panchavadyam]] – Temple music from [[Kerala]], India
* [[Pansori]] – [[Korea]]n [[folk music]] played by a singer and a drummer
* [[Paraguayan polka]]
* [[Paranda music|Paranda]] – [[Garifuna music|Garifuna]] form of music
* [[Paranda]] – [[Garifuna music]] of Belize
* [[Parang]] – [[Trinidad]]ian [[Christmas carol]]s
* [[Parody]] – humorous renditions of existing songs or styles
* [[Parranda]] – Afro-[[Venezuela]]n form of music
* [[Pärsia traditsionaalne muusika]]
* [[Partido alto]]
* [[Pasacalle]]
* [[Pasillo]]
* [[Pasodoble]]
* [[Patriotism|Patriotic]]
* [[Payada]]
* [[PBR&amp;B]]
* [[Peace Punk]]
* [[Pelimanni music]] – Finnish folk [[dance music]]
* [[Persian traditional music|Musiqi-e assil]] – Persian orchestral music
* [[Peruvian cumbia]] – also known as chicha music.
* [[Petenera]]
* [[Peyote Song]] – a mixture of [[gospel music|gospel]] and traditional [[Native American music]]
* [[Philadelphia soul]] – soft 1970s soul that came out of [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]]
* [[Piano blues]]
* [[Piedmont blues]] - Blues music from the East Coast of the United States. Characterized by syncopated fingerpicked guitar playing and ragtime-based rhythms.
* [[Pimba]] – Origin: Portugal.
* [[Pinoy rock]] – [[rock and roll]] sung in [[Tagalog language|Tagalog]] from the [[Philippines]]
* [[Pinpeat orchestra]]
* [[Piphat]] – ancient form of [[Thailand|Thai]] classical ensemble
* [[Pirate metal]] – mix of heavy metal and pirate music
* [[Piyyutim]]
* [[Plainchant]] (Gregorian chant)
* [[Plena]]
* [[Pleng phua cheewit]] – [[Thailand|Thai]] protest rock
* [[Pleng Thai sakorn]] – a [[Thailand|Thai]] interpretation of Western [[european classical music|classical music]]
* [[Polka]] – French music style originated in paris in 1844
* [[Polo (music)|Polo]] – Venezuelan folk music
* [[Pols]] – [[Denmark|Danish]] [[fiddle]] and [[accordion]] [[dance music]]
* [[Polska]]
* [[Pong lang]]
* [[Pop folk]]
* [[Pop music]]
* [[Pop punk]]
* [[Pop rap]]
* [[Pop rock]]
* [[Pop sunda]] – [[Sundanese people|Sundanese]] mixture of [[gamelan degung]] and [[pop music]] structures
* [[Pornocore]]
* [[Porro]] – Colombian big band music
* [[Post-Britpop]]
* [[Post-disco]]
* [[Post-dubstep]]
* [[Post-grunge]]
* [[Post-hardcore]] – A metal style that often utilizes screaming and melodic vocal techniques as well as dynamic range
* [[Post-industrial (music)|Post-industrial]]
* [[Post-metal]]
* [[Post-minimalism]]
* [[Post-punk]]
* [[Post-rock]]
* [[Post-romanticism]]
* [[Pow-wow]] – Native American dance music
* [[Powada]]- [[Marathi people|Marathi]] Folk
* [[Power duo]]
* [[Power electronics (music)#Death industrial|Death industrial]] – fusion of death and industrial metal, linked heavily to the power electronics scene
* [[Power electronics (music)|Power electronics]]
* [[Power metal]] – A style of heavy metal with melodic vocals, symphonic context and with fantastic or mythical lyrics
* [[Power noise]] (or rhythmic noise)
* [[Power pop]]
* [[Power trio]]
* [[Powerviolence]] (also known as power violence)
* [[Ppongtchak]] – Korean [[pop music]] developed during the Japanese occupation
* [[Program symphony]]
* [[Progressiivne bluegrass]]
* [[Progressiivne elektrooniline muusika]]
* [[Progressiivne folkmuusika]]
* [[Progressiivne house]]
* [[Progressiivne metal]] – A subgenre of heavy metal and progressive rock.
* [[Progressiivne rokk]] – A subgenre of [[rock music]] with origins of [[jazz fusion]] and [[psychedelic rock]].
* [[Progressiivne trance]]
* [[Protopunk]]
* [[Psühhedeelne folk]]
* [[Psühhedeelne muusika]]
* [[Psühhedeelne rock|Psühhedeelne rokk]] – A style of rock music that relates to [[psychedelia]].
* [[Psühhedeelne trance]] (Psy-trance)
* [[Psychedelic trance#Full on|Full on trance]] – style of psychedelic trance known for its rolling baselines and confrontational themes
* [[Psychedelic trance#Progressive/minimal psychedelic trance|Minimal trance]] – fusion of psychedelic trance and minimal music
* [[Psychobilly]]
* [[Psychobilly]] – Punk rock and country
* [[Pub rock (United Kingdom)|UK pub rock]]
* [[Pub rock]] – back-to-basics [[rock music]], see [[Pub rock (Australia)]] and [[Pub rock (United Kingdom)]].
* [[Pungmul]] – a Korean folk music tradition that includes drumming, dancing, and singing.
* [[Punk blues]] – a US music genre that developed in the 1980s, which mixes elements of blues with the aggressive sound of punk.
* [[Punk jazz]]
* [[Punk rock]] A subgenre of [[rock music]] known for its raw and distorted sound, usually fast and short songs, and lyrics of angst or anti-establishment.
* [[Punta rock]] – 1970s [[Belize]]an music
* [[Punta]]
* [[Pygmy music#Liquindi|Liquindi]] – style of percussion performed by the various 'pygmy' peoples of Africa in which drummers stand in a body of water and hit the surface

==Q==
* [[Qasidah modern]] – [[Qasidah]] updated for mainstream audiences
* [[Qasidah]] – Epic religious poetry accompanied by percussion and chanting
* [[Qawwali]] – [[Sufi]] [[religious music]] updated for mainstream audiences, was originated in [[India]]
* [[Quadrille]]
* [[Quan ho]] – [[Vietnam]]ese vocal music which originated in the [[Red River Delta]]
* [[Queercore]]
* [[Quiet Storm]]

==R==
* [[Raga rock]] – [[Switzerland|Swiss]] [[soul music|soul]], rock and [[Music of India|Indian music]] fusion
* [[Raga]]
* [[Ragga Jungle]]
* ''[[Raggamuffin]]'' ehk ''ragga''
* [[Raï'n'B]]
* [[Raï|Rai]] – [[Algeria]]n [[folk music]] now developed into a popular style
* [[Raicore]]
* [[Rake-and-scrape]] – Bahamanian instrumental music
* [[Ramkbach]]
* [[Ramvong]]
* [[Ranchera]] – [[pop music|pop]] [[mariachi]] from 1950s [[film]] [[soundtrack]]s
* [[Rapso]] - A poetic &quot;rap&quot; form of Trinbagonian music—the next evolutionary step of Calypso and Soca.
* [[Rara]]
* [[Rare groove]] - Gujarati music and dance
* [[Rasguido doble]]
* [[Rasiya]]
* [[Ravanahatha]]- [[Ravana]] music
* [[Rebetiko]]
* [[Red Dirt (music)]]
* [[Reel (dance)|reel]]
* [[Refalosa]] – Sudamerican music style of dance
* [[Reggae dancehall]] (see [[Dancehall]])
* [[Reggae fusion]]
* [[Reggae highlife]]
* [[Reggae]]
* [[Reggaeton]]
* [[Regi Penxten|Boenke-Boenke]] 
* [[Rekilaulu]] – [[Finland|Finnish]] rhyming sleigh songs
* [[Religious]]
* [[Rembetiko]]
* [[Renessanssi muusika]]
* [[Retro]]
* [[Rhapsody (music)|Rhapsody]]
* [[Rhumba]]
* [[Rhyming spiritual]] – Bahamanian hymns
* [[Rhythm and blues]] (R&amp;B)
* [[Ricercar]]
* [[Richteri suupilliga#Bluusi mängijad|Harmonica blues]] – blues music that utilizes the Richter-tuned harmonica
* [[Rímur]] – [[Iceland]]ic heroic [[Epic poetry|epic]] songs
* [[Riot grrrl]]
* [[Rock and roll]]
* [[Rock en español]]
* [[Rock music|Rokk]]
* [[Rockabilly]]
* [[Rocksteady]]
* [[Rokkooper]]
* [[Romantic period in music]]
* [[Ronggeng]] – a [[folk music]] from [[Malacca]], [[Malaysia]]
* [[Roots reggae]]
* [[Roots rock reggae]]
* [[Roots rock]]

==S==
* [[Sabar]] – drumming style found in [[Senegal]]
* [[Salsa erotica]] – lyrically explicit form of [[salsa romantica]]
* [[Salsa music|Salsa]] – fusion of multiple [[Cuba]]n- and [[Puerto Rican culture|Puerto Rican]]-derived pop genres from immigrants in [[New York City]]
* [[Salsa romantica]] – a soft, romantic form of [[salsa music]]
* [[Saltarello]]
* [[Samba-canção]] – traditional samba in slow [[tempo]] and with romantic lyrics. influenced by [[bolero]]
* [[Samba-reggae]] – a genre of [[samba]] with a choppy, [[reggae]]-like rhythm.
* [[Samba-rock]]
* [[Samba]] – form of Brazilian popular music
* [[Sambai]]
* [[Sambass]]
* [[Sangueo]] – folk music style from Venezuela with African origins
* [[Sanjo (music)|Sanjo]] – [[Korea]]n instrumental [[folk music]]
* [[Sanjuanito]] – [[folk music]] from Ecuador
* [[Sârbă]] – Romanian folk dance style
* [[Sardana]] – Traditional Music of Catalonia
* [[Sato kagura]]
* [[Sawt (music)|Sawt]] – urban music from [[Kuwait]] and [[Bahrain]]
* [[Schlager]]
* [[Scrumpy and Western]] – folk music from [[West Country]] of England
* [[Scuff]]
* [[Sea shanty]] – English folk music of the sea
* [[Sean-nós song|Sean nós]] – Sean-nós singing style of Ireland
* [[Seapunk]]
* [[Sega music]]
* [[Seggae]]
* [[Seis]] – type of Puerto Rican dance music
* [[Selah Sue|Tsjingel Tsjangel]]
* [[Semba]] – traditional type of music from Angola
* [[Sephardic music]]
* [[Set dance]]
* [[Sevdalinka]] – [[Bosnia and Herzegovina|Bosnia]]n urban popular music
* [[Sevillana]]
* [[Shabda|Shabad]]
* [[Shalako]] – Armenian folk dance
* [[Shan'ge]] – [[Taiwan]]ese [[Hakka people|Hakka]] mountain songs
* [[Shango]]
* [[Shape note]]
* [[Shibuya-kei]]
* [[Shidaiqu]] – [[Hong Kong]]-based form of traditional music updated for pop audiences and sung in [[Mandarin Chinese|Mandarin]]
* [[Shima-uta]] – folk songs from the [[Amami Islands]], Japan
* [[Shock rock]]
* [[Shoegaze]] – [[British people|British]] pop
* [[Shoka]] – [[Japan]]ese songs written during the [[Meiji Restoration]] to bring Western music to Japanese schools
* [[Shomyo]] – [[Japan]]ese [[Buddhism|Buddhist]] [[chanting]]
* [[Show tune]]
* [[Sica]]
* [[Siguiriyas]]
* [[Silat]] – [[Malaysia]]n mixture of music, dance and martial arts
* [[Sinawi]] – [[Korea]]n [[religious music]] meant for dancing; it is improvised and reminiscent of [[jazz]]
* [[Singer-songwriter]]
* [[Situatsiooniline muusika]] – pertaining to songs describing the current situation; most prevalent in films
* [[Ska punk]]
* [[Ska]]
* [[Ska]]
* [[Skald]]
* [[Skate punk]]
* [[Skiffle]]
* [[Skullstep]]
* [[Skweee]]
* [[Skyladiko]] pop folk music style of Greece
* [[Slack-key guitar]] (kihoalu) – [[Hawaii]]an form invented by retuning open strings on a guitar
* [[Slängpolska]]
* [[Slide (tune type)|Slide]]
* [[Slowcore]]
* [[Sludge metal]] – A subgenre of heavy metal with slow-tuned tempos, abrasive distortion and harsh vocals
* [[Smooth jazz]]
* [[Soca music|Soca]]
* [[Soft rock]]
* [[Son cubano]]
* [[Son montuno]] – [[Cuba]]n folk music
* [[Son nica]] – [[Nicaraguan]] folk music
* [[Son-batá]] (batá rock)
* [[Songo music|Songo]] – a mixture of [[changuí]] and [[son montuno]]
* [[Songo-salsa]] – a mixture of [[songo music|songo]], [[hip hop music|hip hop]] and [[salsa music|salsa]]
* [[Sophisti-pop]]
* [[Šoti barokkmuusika]]
* [[Šoti muusika]]
* [[Soukous]]
* [[Soul blues]]
* [[Soul jazz]]
* [[Soul music]] – form of African-American music with elements of gospel and doo-wop
* [[Southern Gospel]]
* [[Southern Harmony]]
* [[Southern hip hop]]
* [[Southern metal]]
* [[Southern rock]]
* [[Southern soul]]
* [[Space age pop]]
* [[Space disco]]
* [[Space music]]
* [[Space rock]]
* [[Spectralism]]
* [[Speed garage]]
* [[Speed metal]]
* [[Speedcore]]
* [[Spirituals]]
* [[Spouge]] – [[Barbados|Barbadian]] [[folk music]]
* [[Sprechgesang]]
* [[Square dance]]
* [[St. Louis blues (music)|St. Louis blues]]
* [[Steelband]]
* [[Stoner metal]]
* [[Stoner rock]]
* [[Straight edge]]
* [[Strathspey (dance)|Strathspeys]]
* [[Stride (music)|Stride]]
* [[String (Thai pop)|String]] – 1980s [[Music of Thailand|Thai]] [[pop music]]
* [[Sudaani muusika#Haqibah|Haqibah]] – Sudanese a cappella music
* [[Sufi music]]
* [[Suite (music)|Suite]]
* [[Sunshine pop]]
* [[Suomirock]]
* [[Super Eurobeat]]
* [[Surf music]]
* [[Surf music|Surf ballads]]
* [[Surf music|Surf instrumental]]
* [[Surf music|Surf pop]]
* [[Surf music|Surf rock]]
* [[Süüria pop muusika]] - pop, folk and dance music informed by traditional Assyrian styles.
* [[Swamp blues]]
* [[Swamp pop]]
* [[Swamp rock]]
* [[Swing music]]
* [[Sygyt]] – type of [[Tuvan throat singing#Khoomei|xoomii]] ([[Tuva throat singing]]), likened to the sound of [[whistling]]
* [[Symphonic black metal]]
* [[Symphonic metal]]
* [[Symphonic poem]]
* [[Symphonic rock]]
* [[Symphony]]
* [[Synthpop]]
* [[Synthwave (1980s genre)]]
* [[Synthwave (2000s genre)]]

==T==
* [[T'ong guitar]] – acoustic guitar pop music of [[Korea]]
* [[Taarab]]
* [[Tai tu]] – [[Vietnam]]ese [[chamber music]]
* [[Taiwanese pop]] – early [[Taiwan]]ese [[pop music]] influenced by [[enka]] and popular with older listeners
* [[Talempong]] – a distinct [[Minangkabau people|Minangkabau]] [[gamelan]] music
* [[Talking blues]]
* [[Tambito]] – Folk music style from Costa Rica and Panama
* [[Tamborito]] – Folk music style from Panama
* [[Tambu (musical genre)|Tambu]] – music genre and dance form, found on Aruba, Bonaire and Curaçao
* [[Tamburitza]]
* [[Tamil Christian keerthanai]] – Christian devotional lyrics in Tamil
* [[Táncház]] – Hungarian dance music
* [[Tango music|Tango]] – Argentine popular music that spread internationally in the 1920s
* [[Tanguk]] – a form of [[Korea]]n court music that includes elements of [[Chinese music]]
* [[Tapeetmuusika|Elevator music]] – comfortable and soothing music designed for and played in shopping malls, usually elevators therein, to create a sense of ambience and comfort
* [[Tappa]]
* [[Taquirari]] – traditional music and dance from Santa Cruz [[Bolivia]]
* [[Taqwacore]]
* [[Tarana]] – form of [[vocal music]] from northern [[India]] using highly rhythmic nonsense syllables
* [[Tarantella]]
* [[Taranto]]
* [[Tech House]]
* [[Tech Trance]]
* [[Technical death metal]]
* [[Technical metal]]
* [[Techno music|Techno]]
* [[Technoid]]
* [[Techstep]]
* [[Techtonik]]
* [[Tecno brega]]
* [[Teen pop]] – A subgenre of pop music targeted towards pre-teen and teenage listeners
* [[Tejano music]] or &quot;Tex-Mex&quot;, sometimes confused with [[norteño (music)|norteño]]
* [[Tembang sunda]] – [[Sundanese people|Sundanese]] sung free verse poetry
* [[Texas blues]]
* [[Theme music]]
* [[Thillana]] – form of [[vocal music]] from [[South India]] using highly rhythmic nonsense syllables
* [[Third Stream]] – [[jazz]] and [[classical music]] fusion style.
* [[Third Wave Ska]]
* [[Thirty-two-bar form]]
* [[Thrash metal]] – A heavy metal subgenre known for its fast tempos, screaming vocals, extended guitar solos and aggressive lyrics.
* [[Thrashcore]]
* [[Thumri]] – a type of popular [[Hindustani classical music|Hindustani]] [[vocal music]]
* [[Tibetan pop]] – [[pop music]] heavily influenced by Chinese forms, emerging in the 1980s
* [[Tiento]]s – style of organ music from the 15th century in Spain
* [[Timbila]] – form of folk music in [[Mozambique]]
* [[Tin Pan Alley]]
* [[Tinku]] – traditional music and dance from Potosi [[Bolivia]]
* [[Toeshey]] – [[Tibet]]an [[dance music]]
* [[Togaku]]
* [[Tondero]] – folk music style from Peru
* [[Traditional Nordic dance music|Nordic folk dance]] – upbeat style of Nordic folk
* [[Traditional pop music]]
* [[Trallalero]] – [[Genoa|Genoese]] urban songs
* [[Trance music|Trance]]
* [[Trap-muusika]]
* [[Tribal house]]
* [[Trikitixa]] – [[Basque music|Basque]] [[accordion]] music
* [[Trip hop]]
* [[Trival]]
* [[tropical house]] - A mix of reggae and house sounds originated in the late 2000s
* [[Tropical music]] – Música tropical
* [[Tropicalia]]
* [[Tropipop]]
* [[Truck-driving country]]
* [[Tšaštuška|Chastushka]] – humorous and fast-paced Russian and Ukrainian folk music
* [[Tšellorokk]] – rock music that incorporates cellos
* [[Tumba (music genre)|Tumba]]
* [[Turbo-folk]] – aggressive form of modernized Serbian music
* [[Turkish Music]]
* [[Turntablism]]
* [[Tuvan throat singing#Kargyraa|Kargyraa]] – deep, growling form of Tuvan throat singing
* [[Tuvan throat singing#Khoomei|Khoomei]] – soft, droning form of Tuvan throat singing
* [[Tuvan throat singing#Khoomei|Xoomii]] (khoomii, hoomii) – a type of [[Tuvan throat singing]]
* [[Tuvan throat-singing]]
* [[Twee pop]]
* [[Twelve-bar blues#In jazz|Jazz blues]] – fusion of jazz and blues music
* [[Twist (dance)|Twist]] (also a dance style, early 1960s)

==U==
* [[UK garage]]
* [[UK hard house]]
* [[UK hard house|Hard house]] – fusion of hardstyle and house music
* [[UK hardcore]]
* [[Ülistuslaulud]]
* [[Unblack metal]] (also known as [[Christian black metal]])
* [[Underground music]]
* [[Uplifting Trance]]
* [[Urban Cowboy]]
* [[Uus Viini koolkond]]

==V==
* [[Vabaimpovisatsioon|Free improvisation]] – completely uncontrolled improvisation
* [[Vallenato]] – [[accordion]]-based Colombian folk music
* [[Vanamuusika|Ancient]] – music created in the early stages of literate cultures.
* [[Vaporwave]]
* [[Verbunkos]] – Hungarian folk music
* [[Verismo]]
* [[Vidala]]
* [[Vidalita]]
* [[Video game music]] – Melodic music as defined by its media.
* [[Viking metal]]
* [[Villanella]] – 16th century [[Naples|Neapolitan]] songs
* [[Visual Kei]] - Japanese music scene, created around the 1980s
* [[Visual music]]
* [[Vocal house]]
* [[Vocal jazz]]
* [[Vocal music]]
* [[Vocaloid]]
* [[Volksmusik]]
* [[Volksmusik|German folk]] – any folk music performed by Germans
* [[Vomitstep]] - Electronic subgenre popularized by the artist Snails

==W==
* [[Waila]] (chicken scratch) – a [[Tohono O'odham]] fusion of [[polka]], [[norteño (music)|norteño]] and [[Native American music]]
* [[Wangga]] – [[Australian aboriginal]] music genre
* [[Warabe uta]]
* [[Wassoulou]]
* [[Were music]]
* [[West Coast hip hop]] is a [[hip hop music]] subgenre that encompasses any artists or music which originates in the [[Western United States|westernmost]] region of the [[United States]]
* [[Western blues]]
* [[Western swing]]
* ''[[Witch house]]''
* [[Wizard rock]]
* [[Women's music]] or womyn's music, wimmin's music—1970s lesbian/feminist
* [[Wong shadow]] – 1960s [[Music of Thailand|Thai]] [[pop music]]
* [[Wonky (music)|Street bass]]
* [[Wonky (music)|Wonky]]
* [[Wood]] Sounds of organic synthesis recorded on organic medium such as tape.
* [[World music]]
* [[Worldbeat]]

==X==
* [[Xhosa music]]
* [[Xote]] – is a Brazilian music genre and dance for pairs or groups of four.
* [[Yass (music)|Yass]] – a style of Polish jazz music from the 1980s and 1990s.

==Y==
* [[Yayue]]
* [[Yé-yé]]
* [[Yo-pop]]
* [[Yodeling]]
* [[Youth crew]]
* [[Yukar]]

==Z==
* [[Zajal]]
* [[Zamacueca]] – Peruvian folk dance of African origins and precursor of [[Zamba]]
* [[Zamba (artform)|Zamba]] – Argentinian folk dance and music genre
* [[Zamrock]]
* [[Zapin]] – derived from ancient Arabic music, zapin is popular throughout [[Malaysia]]
* [[Zarzuela]] – a form of [[Spain|Spanish]] [[operetta]]
* [[Zef]] – South African music based in both rap &amp; rave
* [[Zeibekiko]] – Greek Dance 9/8 Rytmus
* [[Zeuhl]]
* [[Ziglibithy]]
* [[Zouglou]]
* [[Zouk]] – [[French Caribbean]] ([[Guadeloupe]]an) [[dance music]]
* [[Zouklove]] – Guadeloupean Music
* [[Zulu music]]
* [[Zydeco]] – popular [[Louisiana]]n [[Louisiana Creole people|Creole]] music

== Vaata ka ==
*[[Rokkmuusikastiilide loend]]

{{Muusika navigeerimismall}}

[[Kategooria:Muusika loendid]]
[[Kategooria:Muusikastiilid| Muusikastiilid]]</text>
      <sha1>50xgl791qov3aotysnjnztzydd68sqg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ōsaka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25168</id>
    <revision>
      <id>7189141</id>
      <parentid>7140069</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:47:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189141</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4408" sha1="fndlxt1w4mpaq61y9k9qqfh1fcqmk75" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Ōsaka
| hääldus = 
| nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 大阪市 | nimi1_latin = Ōsaka-shi
| lipp = Flag of Osaka, Osaka.svg
| lipu_link = Ōsaka lipp
| vapi_link = 
| vapp = 
| pindala = 223
| elanikke = ca 2,8 miljonit&lt;ref&gt;{{cite web |title=Population of Osaka City |publisher=City of Osaka |url=https://www.city.osaka.lg.jp/contents/wdu020/enjoy/en/overview/content_CityProfile.html |access-date=24. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;
}}
[[Pilt:Osaka city view 01.jpg|right|thumb|250px|Ōsaka vaade [[Umeda Sky Building]]u katuselt]]
'''Ōsaka''' (varasem eestikeelne nimi: Osaka; jaapani keeles 大阪 (latiniseeritult Ōsaka), 大阪市 (Ōsaka-shi)) on [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Ōsaka prefektuur]]i keskus. Ōsaka on [[elanike arv]]ult (2,6 miljonit) kolmas linn riigis. Asub [[Kansai|Kansai piirkonnas]] [[Ōsaka laht|Ōsaka lahe]] kaldal.

Linnas olevate inimeste arv muutub väga suures ulatuses [[ööpäev]]a jooksul, öösel on see 2,6 miljonit ja päeval tõuseb see töölesaabujate arvel 3,7 miljonini.

== Ajalugu ==

Linna algne nimi oli '''Naniwa'''. Keiser [[Shōmu]] tegi Naniwa [[7. sajand]]il oma pealinnaks. Naniwa oli Jaapani pealinn 8. sajandini.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Osaka |publisher=Encyclopaedia Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Osaka-Japan |access-date=24. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

[[1496]] rajas budistlik [[Jōdō-Shin-shū]] kogudus tänapäeva Ōsaka alale oma kindlustatud peatempli [[Ishiyama-Honganji]]. [[Oda Nobunaga]] hakkas seda piirama [[1576]]. aastal. Kindlus vallutati lõpuks [[Toyotomi Hideyoshi]] poolt, kes ehitas selle asemele [[Ōsaka loss]]i.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Osaka Castle History |publisher=Osaka Castle Official Site |url=https://www.osakacastle.net/ |access-date=24. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Edo periood]]il kujunes Ōsakast Jaapani tähtsaim kaubanduskeskus, mida kutsuti „riigi köögiks“. [[Meiji periood]]il toimus industrialiseerumine.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Osaka Travel Guide |publisher=Japan Guide |url=https://www.japan-guide.com/e/e2157.html |access-date=24. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai linn suuri kahjustusi liitlaste pommitamistes.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Osaka during World War II |publisher=National Diet Library Japan |url=https://www.ndl.go.jp/ |access-date=24. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärast sõda taastati linn kiiresti ning sellest sai suur majandus- ja transpordikeskus. Linnas toimus [[maailmanäitus]] [[Expo '70]].&lt;ref&gt;{{cite web |title=Expo '70 Osaka |publisher=Bureau International des Expositions |url=https://www.bie-paris.org/ |access-date=24. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Liiklus ==

Ōsaka lähedal asub kunstlikule saarele rajatud [[Kansai rahvusvaheline lennujaam]]. Sisemaalendudeks kasutatakse peamiselt [[Osaka rahvusvaheline lennujaam|Ōsaka lennujaam]]a, mis asub linnast põhjas. Linnas on kaheksa liiniga [[Ōsaka metroo|metroo]] ja seda läbivad nii riiklik kui ka eraraudteevõrk. Ōsaka sadam on üks Jaapani tähtsamaid kauba- ja reisijate sadamaid.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Osaka Transportation Overview |publisher=City of Osaka |url=https://www.city.osaka.lg.jp/contents/wdu020/enjoy/en/overview/content_Transportation.html |access-date=24. aprill 2026 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Sport ==

Ōsaka [[Nagai staadion]]il toimusid [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Linnas on peetud ka mitmeid teisi rahvusvahelisi spordivõistlusi.&lt;ref&gt;{{cite web |title=11th IAAF World Championships in Athletics |publisher=World Athletics |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/11th-iaaf-world-championships-in-athletics-6903480 |access-date=26. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

Ōsakas tegutsevad mitmed tuntud spordiklubid. Pesapall on Jaapanis väga populaarne ning linna esindab [[Nippon Professional Baseball]] liigas mängiv [[Orix Buffaloes]]. Jalgpallis esindavad linna [[J.League]] klubid [[Gamba Osaka]] ja [[Cerezo Osaka]]. Lisaks toimuvad Ōsakas regulaarselt sumovõistlused, sealhulgas üks iga-aastastest [[honbasho]] turniiridest.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Orix Buffaloes team profile |publisher=NPB Official Site |url=https://npb.jp/bis/eng/teams/ |access-date=24. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Ōsaka Ülikool]]
*[[Abeno Harukas]]

==Viited==
{{viited}}

{{commons|Category:Osaka|Ōsaka}}

[[Kategooria:Jaapani linnad|Osaka]]
[[Kategooria:Ōsaka| ]]</text>
      <sha1>fndlxt1w4mpaq61y9k9qqfh1fcqmk75</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>27242</id>
    <revision>
      <id>7189011</id>
      <parentid>7110908</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:02:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <origin>7189011</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="800" sha1="2fobtr18w4fqr0yfjpzksvwx7edxndx" xml:space="preserve">[[Pilt:King Saud.jpg|pisi|Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd (1957)]]

'''Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd''' ([[15. jaanuar]] [[1902]] – [[23. veebruar]] [[1969]]) oli [[Saudi Araabia]] kuningas [[1953]]–[[1964]]. Ta kukutati tema oma perekonna poolt, kuna tema poolvennad kartsid, et Sa‘ūd jagab võimu laiali oma poegade vahel ning jätab nemad võimust ilma. Sa‘ūd  lahkus eksiili Šveitsi ja suri hiljem Kreekas.


{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]|järgnev=[[Fayşal ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]|aeg=[[1953]]–[[1964]]|nimi=[[Saudi Araabia kuningas]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Saudi Araabia monarhid]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu suurristi rüütlid]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1969]]</text>
      <sha1>2fobtr18w4fqr0yfjpzksvwx7edxndx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>30326</id>
    <revision>
      <id>7188787</id>
      <parentid>6689506</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:08:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2026</comment>
      <origin>7188787</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4678" sha1="kwf1lf0343l7ciugbhzb112a21xfv7b" xml:space="preserve">[[Pilt:Anderson (gold medal).jpg|pisi]]
'''Hans Christian Anderseni lastekirjandusauhind''' ([[inglise keel]]es ''Hans Christian Andersen Award'') on kõrgeim rahvusvaheline tunnustus, mida antakse [[lastekirjanik]]ule või [[lasteraamat]]ute [[illustraator]]ile. Auhinna mainekust kinnitab ka hellitusnimi &quot;Väike [[Nobeli kirjandusauhind]]&quot;. Auhind on nimetatud Taani lastekirjaniku [[Hans Christian Andersen]]i järgi ja lastekirjandusauhinnaa [[patroon]] on [[Taani kuninganna]] [[Margrethe II]].

Auhinda annab iga kahe aasta tagant välja [[IBBY|Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu]] (IBBY) ühele elavale kirjanikule ja kunstnikule, kelle tööd on aegumatuks panuseks [[lastekirjandus]]es.

Hans Christian Anderseni lastekirjandusauhinna [[nominent]]e esitavad IBBY rahvuslikud osakonnad ning [[laureaat|laureaadid]] valib lastekirjanduse spetsialistidest koosnev [[žürii]]. Auhinnaks on [[diplom]] ja [[kuldmedal]].

==Kirjanikud==
[[Pilt:Eleanor Farjeon (Элеанор Фарджон).jpg|pisi|[[Eleanor Farjeon]]]]
Lastekirjanikke on Hans Christian Anderseni auhinnaga autasustatud alates [[1956]]. aastast.

*[[1956]] – [[Eleanor Farjeon]] ([[Suurbritannia]]) 
*[[1958]] – [[Astrid Lindgren]] ([[Rootsi]]) 
*[[1960]] – [[Erich Kästner]] ([[Lääne-Saksamaa]]) 
*[[1962]] – [[Meindert DeJong]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) 
*[[1964]] – [[René Guillot]] ([[Prantsusmaa]]) 
*[[1966]] – [[Tove Jansson]] ([[Soome]]) 
*[[1968]] – [[James Krüss]] (Lääne-Saksamaa), [[José Maria Sánchez-Silva]] ([[Hispaania]]) ja [[Robert Ingpen]] ([[Austraalia]]) 
*[[1970]] – [[Gianni Rodari]] ([[Itaalia]]) 
*[[1972]] – [[Scott O'Dell]] (Ameerika Ühendriigid) 
*[[1974]] – [[Maria Gripe]] (Rootsi) 
*[[1976]] – [[Cecil Bødker]] ([[Taani]]) 
*[[1978]] – [[Paula Fox]] (Ameerika Ühendriigid) 
*[[1980]] – [[Bohumil Říha]] ([[Tšehhoslovakkia]]) 
*[[1982]] – [[Lygia Bojunga Nunes]] ([[Brasiilia]]) 
*[[1984]] – [[Christine Nöstlinger]] ([[Austria]]) 
*[[1986]] – [[Patricia Wrightson]] (Austraalia) 
*[[1988]] – [[Annie M. G. Schmidt]] ([[Holland]]) 
*[[1990]] – [[Tormod Haugen]] ([[Norra]]) 
*[[1992]] – [[Virginia Hamilton]] (Ameerika Ühendriigid) 
*[[1994]] – [[Michio Mado]] ([[Jaapan]]) 
*[[1996]] – [[Uri Orlev]] ([[Iisrael]]) 
*[[1998]] – [[Katherine Paterson]] (Ameerika Ühendriigid) 
*[[2000]] – [[Ana Maria Machado]] (Brasiilia) 
*[[2002]] – [[Aidan Chambers]] (Suurbritannia) 
*[[2004]] – [[Martin Waddell]] ([[Iirimaa]])
*[[2006]] – [[Margaret Mahy]] ([[Uus-Meremaa]])
*[[2008]] – [[Jürg Schubiger]] ([[Šveits]])
*[[2010]] – [[David Almond]] (Suurbritannia)
*[[2012]] – [[María Teresa Andruetto]] ([[Argentina]])
*[[2014]] – [[Nahoko Uehashi]] (Jaapan)
*[[2016]] – [[Cao Wenxuan]] (Hiina)
*[[2018]] – [[Eiko Kadono]] (Jaapan)
*[[2020]] – [[Jacqueline Woodson]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[2022]] – [[Marie-Aude Murail]] (Prantsusmaa)
*[[2024]] – [[Heinz Janisch]] (Austria)
*[[2026]] – [[Michael Rosen]] (Suurbritannia)

==Kunstnikud==
Illustraatoreid on Hans Christian Anderseni auhinnaga autasustatud alates [[1966]]. aastast.

*1966 – [[Alois Carigiet]] ([[Šveits]]) 
*1968 – [[Jiří Trnka]] ([[Tšehhoslovakkia]]) 
*1970 – [[Maurice Sendak]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) 
*1972 – [[Ib Spang Olsen]] ([[Taani]]) 
*1974 – [[Farshid Mesghali]] ([[Iraan]]) 
*1976 – [[Tatjana Mavrina]] ([[Nõukogude Liit]]) 
*1978 – [[Svend Otto S.]] (Taani) 
*1980 – [[Suekichi Akaba]] ([[Jaapan]]) 
*1982 – [[Zbigniew Rychlicki]] ([[Poola]]) 
*1984 – [[Mitsumasa Anno]] (Jaapan) 
*1986 – [[Robert Ingpen]] ([[Austraalia]]) 
*1988 – [[Dušan Kállay]] (Tšehhoslovakkia) 
*1990 – [[Lisbeth Zwerger]] ([[Austria]]) 
*1992 – [[Květa Pacovská]] ([[Tšehhi]]) 
*1994 – [[Jörg Müller]] (Šveits) 
*1996 – [[Klaus Ensikat]] ([[Saksamaa]]) 
*1998 – [[Tomi Ungerer]] ([[Prantsusmaa]]) 
*2000 – [[Anthony Browne]] ([[Suurbritannia]]) 
*2002 – [[Quentin Blake]] (Suurbritannia)
*2004 – [[Max Velthuijs]] ([[Holland]])
*2006 – [[Wolf Erlbruch]] (Saksamaa)
*2008 – [[Roberto Innocenti]] ([[Itaalia]])
*2010 – [[Jutta Bauer]] ([[Saksamaa]])
*2012 – [[Petr Sís]] (Tšehhi)
*2014 – [[Roger Mello]] (Brasiilia)
*2016 – [[Rotraut Susanne Berner]] (Saksamaa)
*2018 – [[Igor Olyenikov]] ([[Venemaa]])
*2020 – [[Albertine]] (Albertine Zullo, Šveits)
*2022 – [[Suzy Lee]] (Lõuna-Korea)
*2024 – [[Sydney Smith]] (Kanada)
*2026 – [[Cai Gao]] (Hiina)

==Vaata ka==
* [[IBBY Eesti osakond]]
*[[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]

==Välislingid==
* [http://www.ibby.org/index.php?id=273 Hans Christian Andersen Awards]

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>kwf1lf0343l7ciugbhzb112a21xfv7b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl Ernst von Baer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>32159</id>
    <revision>
      <id>7188915</id>
      <parentid>7086346</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:45:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7188915</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22686" sha1="m1k2bdyasvtum206uac76d4vfwate0q" xml:space="preserve">

{{Infokast persoon
| nimi = Karl Ernst von Baer
| pilt = PGRS 2 015 Baer - crop.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Karl Ernst von Baer
| sünninimi = 
| sünniaeg = [[28. veebruar]] &lt;small&gt;(17. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1792]] 
| sünnikoht = [[Piibe]], Paide kreis  [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehalduskond]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| surmaaeg = [[28. november]] &lt;small&gt;(16. november [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1876]]
| surmakoht =  [[Tartu]], [[Liivimaa kubermang]] Venemaa keisririik
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater =  [[Tartu Ülikool]]
| haridus = 
| elukutse = 
| tegevusala = teadlane
| töökoht = 
| organisatsioon = [[Königsbergi Ülikool]], [[Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia]]
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Baer]]id
| autogramm = 
}}
'''Karl Ernst von Baer''', täisnimega '''Karl Ernst Ritter von Baer Edler von Huthorn''' ([[28. veebruar]] &lt;small&gt;(17. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1792]] [[Piibe]], Paide kreis, [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehalduskond]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – [[28. november]] &lt;small&gt;(16. november [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1876]] [[Tartu]], [[Liivimaa kubermang]], Venemaa keisririik) oli [[baltisakslased|baltisakslasest]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva [[embrüoloogia]] rajaja.

Baer sündis Järvamaal [[Piibe mõis]]as põllumehe ja [[Eestimaa]] [[Eestimaa rüütelkond|rüütelkonna]]tegelase [[Magnus Johann von Baer]]i (1765–1825) ja [[Juliane von Baer]]i (1764–1820) pojana. 

Baer õppis 1807–1810 [[Tallinna Toomkool]]is ja seejärel 1810–1814 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]] (sügisel 1814 kaitses doktoritöö [[eestlaste endeemilistest haigustest]]), milles muuhulgas mainis, et eestlastele on iseloomulik alandlikkus vägevamate ees ning julmus alamate vastu&lt;ref name=&quot;baer1&quot;&gt;. Baer, Karl Ernst von (1976). ''Eestlaste endeemilistest haigustest''. ([[Ülo Torpats]], tõlk.; [[Harald Haberman]], eessõna; [[Viktor Kalnin]], järelsõna.) ''[[Loomingu Raamatukogu]]'' 33, lk 31.&lt;/ref&gt;. Hiljem jätkas Baer haridusteed [[Berliin]]is, [[Viin]]is ja [[Würzburg]]is.&lt;ref name=&quot;VZ9LN&quot; /&gt;

1821. aastal asus ta korralise professori kohale [[Königsbergi Ülikool]]is. 1826. aastal valiti ta [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[füsioloogia]], [[semiootika]] ja [[patoloogia]] professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu.&lt;ref name=&quot;xahZg&quot; /&gt; 1834. aastal asus Baer [[Peterburi]]. 1841–1852 töötas ta [[Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia]] võrdleva [[anatoomia]] ja füsioloogia korralise professorina. Ta oli [[Vene Geograafia Selts]]i asutaja ja selle esimene president, samuti [[Vene Entomoloogia Ühing]]u asutajaliige.
[[Pilt:Voyages_de_la_Commission_scientifique_du_Nord,_en_Scandinavie,_en_Laponie,_au_Spitzberg_et_aux_Feröe_-_no-nb_digibok_2009040211001-118.jpg|pisi|Karl Ernst von Baer nooremana]]
Viimased eluaastad (1867–1876) elas Baer Tartus ja oli seal [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i esimees.

Baer on maetud [[Raadi kalmistu]]le Tartus. 

== Teenistus Peterburi Teaduste Akadeemias ==
1826. aastal valiti [[Königsberg]]is töötav Baer [[Keiserlik Teaduste Akadeemia|Keiserliku Teaduste Akadeemia]] välismaiseks kirjavahetajaliikmeks.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; Tänutäheks pühendas Baer järgmisel aastal ilmunud oma [[Ladina keel|ladinakeelse]] teose &quot;Imetaja ja inimese muna tekkest&quot; Keiserlikule Teaduste Akadeemiale.&lt;ref name=&quot;kaavere38&quot; /&gt;

1828. aastal tekkis Keiserlikus Teaduste Akadeemias küsimus vakantse zooloogiakoha täitmisest. Akadeemia alaline sekretär [[Paul Heinrich von Fuss]] pöördus Baeri poole ettepanekuga asuda Königsbergist Peterburi.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; Baer lootis saada kutset [[Tartu]]sse professori kohale, kuid seda saamata saatis ta kirjaliku nõusoleku minna [[Peterburi]].&lt;ref name=&quot;kaavere42&quot; /&gt; 1828. aasta aprillis valitigi ta [[Keiserlik Teaduste Akadeemia|Keiserliku TA]] [[zooloogia]] kateedri korraliseks [[akadeemik]]uks.&lt;ref name=&quot;ilomets30&quot; /&gt; Keiser andis sellele oma kinnituse sama aasta 27. augustil ([[vkj]] 13.08).&lt;ref name=&quot;kaavere42&quot; /&gt; Kuna Baer oli jõudnud võita üldise tunnustuse, siis sai ta akadeemikuks [[adjunkt]]i vaheastet vahele jättes.&lt;ref name=&quot;tankler30&quot; /&gt;

1829. aasta lõpul jõudis Baer Peterburi, küll ilma perekonnata ja ametlikult Königsbergi Ülikooli professorina.&lt;ref name=&quot;kaavere42&quot; /&gt; Kuid juba järgmisel aastal otsustas Baer naasta Königsbergi&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; 1830. aasta novembris vabastatigi Baer akadeemia teenistusest. Hiljem on Baer [[autobiograafia]]s nimetanud Peterburist lahkumise põhjustena esmajoones piiratud võimalusi [[Imetajad|imetajate]] [[embrüoloogia]] uurimiseks ja vastumeelset suhtumist akadeemia zooloogiliste kogude korrastamisse.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; Vähetähtsusetu polnud ka tema abikaasa vastuseis Königsbergist lahkumisele.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; 1830. aastal valiti Baer Peterburi TA auliikmeks.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt;

Teist korda valiti Baer Peterburi TA akadeemikuks 1834. aastal, mil ta asus juba alaliselt ümber Venemaale.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; Põhjuseks, mis sundis Baeri Königsbergist ära tulema, sai venna surmaga tekkinud vajadus [[Piibe mõis|perekonnamõis]] [[Piibe]]l üle võtta.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Arvatakse, et kodumail viibides saatis Baer Peterburi Teaduste Akadeemiale palve, et see teda jälle liikmeks vastu võtaks.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; 28. aprillil (vkj 11.04) valitigi ta zooloogia kateedri korraliseks akadeemikuks.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Keiser [[Nikolai I]] oli 13. juunil Baeri valimist kinnitades meelde tuletanud, et eelmisest kaheaastasest teenistusajast viibis Baer viis kuuendikku välismaal.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Sellisest märkusest sai Baer teada akadeemia alaliselt sekretärilt Fussilt, kui ta veel samal aastal, enne lõplikku Peterburi siirdumist, taotles Vene riigi alamana keisrilt luba sõita [[Triest]]i uurima [[Selgrootud|selgrootute]] mereloomade arengut ja sai sellele eitava vastuse.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Augustis andis [[Preisi kuningriik|Preisi]] kuningas [[Friedrich Wilhelm III]] lahkumisnõusoleku ja oktoobris tulid Baerid Königsbergist ära. Oma suure raamatukogu saatis Baer Peterburi sõjalaevaga, seda aitas korraldada [[admiral]] [[Peter Ricord]].&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Raamatud jõudsid pärale alles talvel 1835–1836, kuid Baer leidis, et asi lahenes hästi, sest sõjalaevaga toodu ei läbinud tollikontrolli, mis võinuks ajaliselt veelgi kauem kesta.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt;

1835. aasta juunis valiti Baer Peterburi Teaduste Akadeemia raamatukogu väliskirjanduse osakonna juhatajaks (akadeemik-raamatukoguhoidjaks&lt;ref name=&quot;ilomets36&quot; /&gt;). Seda ametit, mis andis teatavat lisatasu, pidas Baer kuni akadeemiast lahkumiseni (1862). Kuna enne Baeri valitses raamatukogus tohutu segadus, siis pidas Baer oma esmaülesandeks koostada süstemaatiline kataloog. Hilisemad uuringud on tõestanud, et käsikirjade kataloog on koostatud Baeri enda käekirjaga.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt;

Pärast [[Pjotr Zagorski]] surma (1846) valiti tema asemele [[Keiserlik Peterburi TA|Keiserliku Peterburi TA]] [[Võrdlev anatoomia|võrdleva anatoomia]] ja [[füsioloogia]] kateedri akadeemikuks mitmekülgsete huvidega Baer.&lt;ref name=&quot;tankler43&quot; /&gt; Selline valik tehti Baeri enda palvel. Tema koha zooloogias võttis üle [[Alexander Theodor von Middendorff]].&lt;ref name=&quot;kaavere63&quot; /&gt;

1858. aastal sattus Baer skandaali keskele. Akadeemia füsioloogia-adjunkti vakantsele kohale esile kerkinud [[Nikolai Jakubovitš]] oli Baerile vastuvõetamatu oma tööde kaheldava väärtuse tõttu. Baer kavatses sellele kohale [[Berliin]]ist kutsuda [[Wilhelm Kühne]]. Selle peale aga saatis Jakubovitš rahvahariduse ministrile kaebekirja nii akadeemia kui ka Baeri kohta. Kirjas pandi akadeemik Baerile süüks, et ta otsib akadeemiale uusi liikmeid kõigis Euroopa nurkades, ei otsi neid aga venelaste, vaid oma kaasmaalaste, välismaalaste hulgas. Jakubovitš üritas ka avalikku arvamust enda poole kallutada. Bulvariajakirjandus haaraski sellest kinni, kirjutades Peterburi &quot;saksa akadeemiast&quot;, mis olevat 136 aastat töötanud vene rahva kulul teiste riikide heaks. Liberaalsemad ajalehed rõhutasid ettevaatlikult, et akadeemikuid tuleb valida mitte rahvuse järgi, vaid teaduslike saavutuste põhjal.&lt;ref name=&quot;kaavere88&quot; /&gt;

1862. aasta oktoobris lahkus Baer kõrge ea ja tervise halvenemise tõttu akadeemia teenistusest.&lt;ref name=&quot;tankler30&quot; /&gt; Kuigi ta oli akadeemiku kohast loobunud, jäi ta akadeemiaga seotuks auliikmena koos hääleõigusega.&lt;ref name=&quot;kaavere88&quot; /&gt; Selline staatus oli [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] ajaloos haruldane.&lt;ref name=&quot;kaavere88&quot; /&gt;

== Teadustöö ==
Baeri huvide hulka kuulusid [[embrüoloogia]], [[anatoomia]], [[ihtüoloogia]], [[entomoloogia]], [[etnograafia]], [[antropoloogia]] ja [[geograafia]].

Oma elu eri perioodidel oli ta huvide kese erinev: Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga (tema järgi on nimetatud [[Baeri-Babinet' seadus]]), Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega.

Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate [[munarakk|munaraku]]. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].
Ta oli üks [[ökoloogia]] rajajaid. Ta uuris muu hulgas [[Peipsi järv]]e kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid tegureid.

Ta oli [[bioloogiline aeg|bioloogilise aja]] käsitluse üks alusepanijaid.

Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt [[Charles Darwin]]i antud seletustesse [[evolutsioon]]i mehhanismi kohta. Ta kirjutas sel teemal pikema töö &quot;''[[Über Darwins Lehre]]''&quot; (&quot;Darwini õpetusest&quot;).

=== Esmakirjeldatud Baeri poolt ===
* Rõnguss ''[[Chaetogaster limnaei]]'' (1827);
* [[imetajad|Imetajate]] [[munarakk|munaraku]] kirjeldamine (1827). K.E. von Baer avastas munaraku koera lahkamisel.

== Tunnustus ==
=== Valitud teadusakadeemiate liikmeks ===
[[Pilt:KarlErnstVonBaer.jpg|pisi|[[Baeri monument]] Tartu [[Toomemägi|Toomemäel]]]]
* 1820 – [[Leopoldina]] liige meditsiini alal
* 1826 – [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia]] välismaine kirjavahetajaliige
** 1828 – Peterburi Teaduste Akadeemia korraline [[akadeemik]] zooloogia alal
** 1830 – Peterburi Teaduste Akadeemia auliige
** 1834 – Peterburi Teaduste Akadeemia korraline akadeemik zooloogia kalal
** 1846 – Peterburi Teaduste Akadeemia korraline akadeemik võrdleva anatoomia ja füsioloogia alal
** 1864 – Peterburi Teaduste Akadeemia auliige
* 1834 – [[Kuninglik Preisi Teaduste Akadeemia|Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia]] kirjavahetajaliige
** 1861 – Preisi Teaduste Akadeemia välisliige
* 1836 – [[Kuninglik Meditsiiniakadeemia|Pariisi Kuningliku Meditsiiniakadeemia]] liige
* 1850 – [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Rootsi Teaduste Akadeemia]] välisliige
* 1851 – [[Austria kuninglik teaduste akadeemia|Kuningliku Austria Teaduste Akadeemia]] kirjavahetajaliige
** 1865 – Austria Teaduste Akadeemia auliige
* 1852 – [[Tartu ülikooli auliikmete loend|Tartu Ülikooli auliige]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli auliikmed |url=https://ut.ee/et/sisu/auliikmed |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
* 1854 – [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliige
* 1858 – [[Belgia Kuninglik Teaduste ja Kaunite Kunstide Akadeemia|Belgia Kuningliku Teaduste ja Kaunite Kunstide Akadeemia]] liige
* 1858 – [[Prantsuse teaduste akadeemia]] kirjavahetajaliige anatoomia ja zooloogia alal
* 1867 – [[Copley medal]] avastuste eest embrüoloogias ja võrdlevas anatoomias ning panuse eest zooloogiasse&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://royalsociety.org/grants-schemes-awards/awards/copley-medal/|pealkiri=The Royal Society|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Perekond ==
[[File:Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp.png|thumb|Baer Edler von Huthorni suguvõsa aadlivapp]] 

Baeri kaugemad esivanemad isaliinis olid [[Vestfaal]]ist Saksamaalt pärit kaupmehed, kes said aadliseisuse üsna hilja, 18. sajandil. &lt;ref name=&quot;baer&quot;&gt;. Baer, Karl Ernst von''Teateid härra salanõuniku dr. Karl Ernst von Baeri elu ja kirjatööde kohta, edastatud tema enda poolt''. Tartu: Ilmamaa, lk. 45.&lt;/ref&gt; 

Karl Ernst von Baer abiellus 1. jaanuaril 1820 Königsbergis [[Auguste von Medem]]iga, kellega nad said kuus last: viis poega ja tütre.

* [[Karl Julius Friedrich von Baer]] (1822–1843)
* [[August Emmerich von Baer]] (1824–1891), Venemaa kindralmajor
* [[Alexander Andreas Ernst von Baer]] (1826–1914), maanõunik, [[Kihlevere mõis|Kihlevere]] ja hiljem Piibe mõisnik
* [[Marie Juliane von Baer]] (1828–1900), abiellus meditsiinidoktor [[Karl von Lingen]]iga&lt;ref name=&quot;MQlY3&quot; /&gt;
* [[Hermann Theodor von Baer]] (1829–1866), Piibe ja [[Selli mõis]]nik

== Esivanemad ==
{{Sugupuu3
|pealkiri=Karl Ernst von Baeri esivanemad
|nimi=Karl Ernst von Baer&lt;br&gt;(1792–1876)
|isa= [[Magnus Johann von Baer]]&lt;br&gt;(1765–1825)
|isaisa= [[Heinrich Johann von Baer]]&lt;br&gt;(1723–1776)
|isaisaisa=[[Heinrich von Baer]]&lt;br&gt;(1688–1751)
|isaisaisaisa=[[Andreas Baer]]&lt;br&gt;(1627–1708)
|isaisaisaema=Gerdrutha Agneta Neederhoff&lt;br&gt;(suri 1697)
|isaisaema=Anna Magdalena von Waldeck&lt;br&gt;(1692–1731)
|isaisaemaisa=[[Christoph Reinhold von Waldeck]]&lt;br&gt;(suri 1739)
|isaisaemaema=Barbara Christina von Helmersen
|isaema= Anna Louise von Freymann&lt;br&gt;(1734–1814)
|isaemaisa= [[Carl Johann von Freymann]]&lt;br&gt;(suri 1729)
|isaemaisaisa=[[Carl Otto von Freymann]]&lt;br&gt;(1697–1757)
|isaemaisaema=Catharina Elisabeth von Rothausen&lt;br&gt;(suri 1700)
|isaemaema= Anna Christina von Reutz&lt;br&gt;(1703–1755)
|isaemaemaisa= [[Georg Friedrich von Reutz]]
|isaemaemaema= Ursula Elisabeth de Grave
|ema= Juliane von Baer&lt;br&gt;(1764–1820)
|emaisa= [[Andreas Magnus von Baer]]&lt;br&gt;(1726–1787)
|emaisaisa=[[Heinrich von Baer]]&lt;br&gt;(1688–1751)
|emaisaisaisa=[[Andreas Baer]]&lt;br&gt;(1627–1708)
|emaisaisaema=Gerdrutha Agneta Neederhoff&lt;br&gt;(suri 1697)
|emaisaema=Anna Magdalena von Waldeck&lt;br&gt;(1692–1731)
|emaisaemaisa=[[Christoph Reinhold von Waldeck]]&lt;br&gt;(suri 1739)
|emaisaemaema=Barbara Christina von Helmersen
|emaema= Margarethe Johanna von Wrangell
|emaemaisa= [[Karl Gustav von Wrangell]]&lt;br&gt;(1675–1757)
|emaemaisaisa= [[Karl von Wrangell]]&lt;br&gt;(1643–1719)
|emaemaisaema= Barbara Christina Galle&lt;br&gt;(1649–1705)
|emaemaema= Magarethe Helene von Kursell&lt;br&gt;(1699–1766)
|emaemaemaisa=[[Christopher Friedrich von Kursell]]
|emaemaemaema=Maria Juliana von Wrangell
}}

== Baeri tööd eesti keeles ==

* Baer, Karl Ernst von (1975). [[Eestlaste endeemilistest haigustest]]. ''[[Folia Baeriana]]'' 1: 143–181.
* Baer, Karl Ernst von (1976). Eestlaste endeemilistest haigustest. ([[Ülo Torpats]], tõlk.; [[Harald Haberman]], eessõna; [[Viktor Kalnin]], järelsõna.) ''[[Loomingu Raamatukogu]]'' 33.
* Baer, Karl Ernst von (2013). Eestlaste endeemilistest haigustest. Tartu: Hea Lugu.
* Baer, Karl Ernst von (1986). Tartu ülikool 1810–1814. Rmt: Issakov, S. (toim.), ''Mälestusi Tartu ülikoolist (17.-19. sajand)''. Tallinn: Eesti Raamat, 67–90.
* Baer [Karl Ernst von] (1992). Loodusfilosoofiast ja teleoloogiast. [Katkendid valinud] Stölzle, Remigius. ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 4(3): 461–465.
* Baer, Karl Ernst von (2002). Milline vaade elusloodusele on õige? ning kuidas seda rakendada entomoloogias? ''Akadeemia'' 14(12): 2556–2584.
* Baer, Karl Ernst von (2015). ''Teateid härra salanõuniku Dr. Karl Ernst von Baeri elu ja kirjatööde kohta edastatud tema enda poolt''. ([[Anti Lääts]], tõlk.) Tartu: [[Ilmamaa]].
* Baer, Karl Ernst von (2017). ''Üldine seadus looduse arengus''. ([[Anti Lääts]], tõlk.; [[Kalevi Kull]], saatesõna.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
* Baer, Karl Ernst von (2018). Looduse arengu üldisim seadus. ([[Anti Lääts]], tõlk.; [[Kalle Hein]], toim.; [[Kalevi Kull]], järelsõna.) ''Akadeemia'' 30(4): 579–605.

== Mälestuste jäädvustamine ==
Baeri 10. surma-aastapäeval 1886. aastal avati Tartus Toomemäel [[Baeri monument]].

Igal aastal korraldab [[Eesti Looduseuurijate Selts]] Baeri sünniaastapäeva tähistamiseks [[Baeri päev]]a.

Baeri portree oli Eesti [[Kahekroonine pangatäht|kahekroonilisel rahatähel]].

Tema järgi on ladinakeelse nime saanud [[amuuri vart]] (''Aythya baeri'').

Baerile on pühendatud mälestuskivi tema sünnikohas [[Piibe mõis]]a juures ning lapsepõlvekodus [[Lasila]]s.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200105065304/http://www.monument.ee/rakke-vald/piibe-karl-ernst-von-baer Piibe Karl Ernst von Baer] Eesti monumentide e-kataloog&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Baeri muuseum]]
* [[Karl Ernst von Baeri medal]]
* [[Karl Ernst von Baeri preemia]]
* [[Karl Ernst von Baeri tänav]]
* [[Karl Ernst von Baeri monument]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;VZ9LN&quot;&gt;Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000352/images/index.html?seite=127 lk.127]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xahZg&quot;&gt;Toomsalu, Maie (koost.) 2002. ''Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tankler40&quot;&gt;[[Hain Tankler]]. &quot;Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud&quot;. Tallinn: [[Valgus]], 1982. Lk 40–41.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere38&quot;&gt;Vello Kaavere. &quot;Baer&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 38.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere42&quot;&gt;[[Vello Kaavere]]. &quot;Baer&quot;. Tartu: [[Tartu Ülikool]], 1992. Lk 42–43.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ilomets30&quot;&gt;&quot;Karl Ernst von Baer&quot;. Koostaja [[Tullio Ilomets]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1976. Lk 30.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tankler30&quot;&gt;Hain Tankler. &quot;Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud&quot;. Tallinn: Valgus, 1982. Lk 30–32.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot;&gt;Vello Kaavere. &quot;Baer&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 48–49.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ilomets36&quot;&gt;&quot;Karl Ernst von Baer&quot;. Koostaja Tullio Ilomets. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. Lk 36.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tankler43&quot;&gt;Hain Tankler. &quot;Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud&quot;. Tallinn: Valgus, 1982. Lk 43–44.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere63&quot;&gt;Vello Kaavere. &quot;Baer&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 63.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere88&quot;&gt;Vello Kaavere. &quot;Baer&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 88–90.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MQlY3&quot;&gt;[http://www.pubmedcentral.nih.gov/pagerender.fcgi?artid=2406631&amp;pageindex=1 Orbituary. Dr. Carl von Lingen, The British Medical Journal. 4. aprill 1896; 1(1840): 882.]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Vello Kaavere|Kaavere, Vello]] (1992). Baeri fenomen. ''Akadeemia'' 4(3): 451–459.
* [[Vello Kaavere|Kaavere, Vello]] (1992). ''Baer''. Tartu.
* [[Ken Kalling|Kalling, Ken]] (2014). Moodne ja ühtlasi vanamoodne: 200 aastat Karl Ernst von Baeri doktoritöö ilmumisest. ''Horisont'' 6: 48–50.
* Knight, Nathaniel 2020. Karl Ernst von Baer ja rassiküsimus. ([[Märt Väljataga]], tõlk.) ''Vikerkaar'' 9: 57–65.
* [[Kull, Kalevi]] 2018. Arengu imperatiiv: Saateks Karl Ernst von Baeri artikli tõlkele. ''Akadeemia'' 30(4): 605–611.
* [[Lauri Laanisto|Laanisto, Lauri]]; [[Maarja Öpik|Öpik, Maarja]]; [[Alo Vanatoa|Vanatoa, Alo]]; [[Toomas Tammaru|Tammaru, Toomas]]; [[Oive Tinn|Tinn Oive]]; [[Kalevi Kull|Kull Kalevi]] (toim.) 2017. ''Baer''. ([[Schola Biotheoretica]] 43.) Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
* [[Kaarina Rein|Rein, Kaarina]] 2021. Baeri ja Faehlmanni doktoritööde eestindamisest. ''Tõlkija hääl'' IX: 83–92.
* [[Maie Remmel|Remmel, Maie]] (1984). Baeri paradigma, ehk kas morfogeneesi refleksioon peab järgima morfogeneesi omaaega? ''[[Schola Biotheoretica]]'' 10: 62–72.
* Remmel, Maie (1985). Tartu ülikool, Baeri paradigma ning sellega seotud teadusdiskussioonidest. ''Tartu ülikooli ajaloo küsimusi'' 18: 152–169.
* Remmel, Maie (1990). Mahasalatud Baer. ''Horisont'' 3: 24–26.
* [[Remigius Stölzle|Stölzle, Remigius]] (1992). Baer loodusfilosoofiast ja teleoloogiast. ''Akadeemia'' 4(3): 461–465.
* [[Erki Tammiksaar|Tammiksaar]], Erki; [[Kalevi Kull|Kull, Kalevi]] (2002). Baer, Tartu rütm ja looduse meloodia. ''Akadeemia'' 14(12): 2585–2589.
* [[Maie Valt|Valt, Maie]] (1975). Mõningaid probleeme seoses K. E. v. Baeri töödes esitatud tüüpideteooria morfo-taksonoomilise süsteemi evolutsioonilise tõlgendamisega. ''Folia Baeriana'' 1: 47–71.
* Valt, Maie (1976). Mõnda Baeri kokkupuuteist fennougristikaga. ''Folia Baeriana'' 2: 33–38.
* Valt, Maie (1977). ''K. E. v. Baer ja darvinism: Etüüd arenguideede draamast bioloogias''. Tallinn: Valgus, 174 lk.
* [[Nikolai Plavilštšikov|Plavilštšikov, Nikolai]] (1961). ''Homunkulus: jutustusi bioloogia ajaloost''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 511 lk.

== Välislingid ==
{{commonskat|Karl Ernst von Baer}}
{{Vikitsitaadid}}
* {{BSB|00000432,00025|J. F. v. Recke, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Nachträge 1859–1861}}
* {{BSB|00000601,00022|Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust}}
* {{BSB|00000345,00455|Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust}}
* {{EEVA|689}}
*{{BBLD|0000000114707654}}
{{JÄRJESTA:Baer, Karl Ernst von}}
[[Kategooria:Baerid|Karl Ernst von ]]
[[Kategooria:Eestimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Baltisaksa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti embrüoloogid]]
[[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid]]
[[Kategooria:Karl Ernst von Baer| ]]
[[Kategooria:Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Korporatsioon Estonia auvilistlased]]
[[Kategooria:Piibe mõisnikud]]
[[Kategooria:Königsbergi ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Saksamaa bioloogid]]
[[Kategooria:Tallinna Toomkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli auliikmed]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1792]]
[[Kategooria:Surnud 1876]]</text>
      <sha1>m1k2bdyasvtum206uac76d4vfwate0q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189116</id>
      <parentid>7188915</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:22:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7189116</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22978" sha1="ttmjmlq3sypva1ctv8yq99s69fxrc4v" xml:space="preserve">

{{Infokast persoon
| nimi = Karl Ernst von Baer
| pilt = PGRS 2 015 Baer - crop.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Karl Ernst von Baer
| sünninimi = 
| sünniaeg = [[28. veebruar]] &lt;small&gt;(17. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1792]] 
| sünnikoht = [[Piibe]], Paide kreis  [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehalduskond]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| surmaaeg = [[28. november]] &lt;small&gt;(16. november [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1876]]
| surmakoht =  [[Tartu]], [[Liivimaa kubermang]] Venemaa keisririik
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater =  [[Tartu Ülikool]]
| haridus = 
| elukutse = 
| tegevusala = teadlane
| töökoht = 
| organisatsioon = [[Königsbergi Ülikool]], [[Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia]]
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Baer]]id
| autogramm = 
}}
'''Karl Ernst von Baer''', täisnimega '''Karl Ernst Ritter von Baer Edler von Huthorn''' ([[28. veebruar]] &lt;small&gt;(17. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1792]] [[Piibe]], Paide kreis, [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehalduskond]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – [[28. november]] &lt;small&gt;(16. november [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1876]] [[Tartu]], [[Liivimaa kubermang]], Venemaa keisririik) oli [[baltisakslased|baltisakslasest]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva [[embrüoloogia]] rajaja.

Baer sündis Järvamaal [[Piibe mõis]]as põllumehe ja [[Eestimaa]] [[Eestimaa rüütelkond|rüütelkonna]]tegelase [[Magnus Johann von Baer]]i (1765–1825) ja [[Juliane von Baer]]i (1764–1820) pojana. 

Baer õppis 1807–1810 [[Tallinna Toomkool]]is ja seejärel 1810–1814 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]] (sügisel 1814 kaitses doktoritöö [[eestlaste endeemilistest haigustest]]), milles muuhulgas mainis, et eestlastele on iseloomulik alandlikkus vägevamate ees ning julmus alamate vastu&lt;ref name=&quot;baer1&quot;&gt;. Baer, Karl Ernst von (1976). ''Eestlaste endeemilistest haigustest''. ([[Ülo Torpats]], tõlk.; [[Harald Haberman]], eessõna; [[Viktor Kalnin]], järelsõna.) ''[[Loomingu Raamatukogu]]'' 33, lk 31.&lt;/ref&gt;. Hiljem jätkas Baer haridusteed [[Berliin]]is, [[Viin]]is ja [[Würzburg]]is.&lt;ref name=&quot;VZ9LN&quot; /&gt;

1821. aastal asus ta korralise professori kohale [[Königsbergi Ülikool]]is. 1826. aastal valiti ta [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[füsioloogia]], [[semiootika]] ja [[patoloogia]] professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu.&lt;ref name=&quot;xahZg&quot; /&gt; 1834. aastal asus Baer [[Peterburi]]. 1841–1852 töötas ta [[Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia]] võrdleva [[anatoomia]] ja füsioloogia korralise professorina. Ta oli [[Vene Geograafia Selts]]i asutaja ja selle esimene president, samuti [[Vene Entomoloogia Ühing]]u asutajaliige.
[[Pilt:Voyages_de_la_Commission_scientifique_du_Nord,_en_Scandinavie,_en_Laponie,_au_Spitzberg_et_aux_Feröe_-_no-nb_digibok_2009040211001-118.jpg|pisi|Karl Ernst von Baer nooremana]]
Viimased eluaastad (1867–1876) elas Baer Tartus ja oli seal [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i esimees.

Baer on maetud [[Raadi kalmistu]]le Tartus. 

== Teenistus Peterburi Teaduste Akadeemias ==
1826. aastal valiti [[Königsberg]]is töötav Baer [[Keiserlik Teaduste Akadeemia|Keiserliku Teaduste Akadeemia]] välismaiseks kirjavahetajaliikmeks.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; Tänutäheks pühendas Baer järgmisel aastal ilmunud oma [[Ladina keel|ladinakeelse]] teose &quot;Imetaja ja inimese muna tekkest&quot; Keiserlikule Teaduste Akadeemiale.&lt;ref name=&quot;kaavere38&quot; /&gt;

1828. aastal tekkis Keiserlikus Teaduste Akadeemias küsimus vakantse zooloogiakoha täitmisest. Akadeemia alaline sekretär [[Paul Heinrich von Fuss]] pöördus Baeri poole ettepanekuga asuda Königsbergist Peterburi.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; Baer lootis saada kutset [[Tartu]]sse professori kohale, kuid seda saamata saatis ta kirjaliku nõusoleku minna [[Peterburi]].&lt;ref name=&quot;kaavere42&quot; /&gt; 1828. aasta aprillis valitigi ta [[Keiserlik Teaduste Akadeemia|Keiserliku TA]] [[zooloogia]] kateedri korraliseks [[akadeemik]]uks.&lt;ref name=&quot;ilomets30&quot; /&gt; Keiser andis sellele oma kinnituse sama aasta 27. augustil ([[vkj]] 13.08).&lt;ref name=&quot;kaavere42&quot; /&gt; Kuna Baer oli jõudnud võita üldise tunnustuse, siis sai ta akadeemikuks [[adjunkt]]i vaheastet vahele jättes.&lt;ref name=&quot;tankler30&quot; /&gt;

1829. aasta lõpul jõudis Baer Peterburi, küll ilma perekonnata ja ametlikult Königsbergi Ülikooli professorina.&lt;ref name=&quot;kaavere42&quot; /&gt; Kuid juba järgmisel aastal otsustas Baer naasta Königsbergi&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; 1830. aasta novembris vabastatigi Baer akadeemia teenistusest. Hiljem on Baer [[autobiograafia]]s nimetanud Peterburist lahkumise põhjustena esmajoones piiratud võimalusi [[Imetajad|imetajate]] [[embrüoloogia]] uurimiseks ja vastumeelset suhtumist akadeemia zooloogiliste kogude korrastamisse.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; Vähetähtsusetu polnud ka tema abikaasa vastuseis Königsbergist lahkumisele.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; 1830. aastal valiti Baer Peterburi TA auliikmeks.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt;

Teist korda valiti Baer Peterburi TA akadeemikuks 1834. aastal, mil ta asus juba alaliselt ümber Venemaale.&lt;ref name=&quot;tankler40&quot; /&gt; Põhjuseks, mis sundis Baeri Königsbergist ära tulema, sai venna surmaga tekkinud vajadus [[Piibe mõis|perekonnamõis]] [[Piibe]]l üle võtta.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Arvatakse, et kodumail viibides saatis Baer Peterburi Teaduste Akadeemiale palve, et see teda jälle liikmeks vastu võtaks.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; 28. aprillil (vkj 11.04) valitigi ta zooloogia kateedri korraliseks akadeemikuks.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Keiser [[Nikolai I]] oli 13. juunil Baeri valimist kinnitades meelde tuletanud, et eelmisest kaheaastasest teenistusajast viibis Baer viis kuuendikku välismaal.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Sellisest märkusest sai Baer teada akadeemia alaliselt sekretärilt Fussilt, kui ta veel samal aastal, enne lõplikku Peterburi siirdumist, taotles Vene riigi alamana keisrilt luba sõita [[Triest]]i uurima [[Selgrootud|selgrootute]] mereloomade arengut ja sai sellele eitava vastuse.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Augustis andis [[Preisi kuningriik|Preisi]] kuningas [[Friedrich Wilhelm III]] lahkumisnõusoleku ja oktoobris tulid Baerid Königsbergist ära. Oma suure raamatukogu saatis Baer Peterburi sõjalaevaga, seda aitas korraldada [[admiral]] [[Peter Ricord]].&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt; Raamatud jõudsid pärale alles talvel 1835–1836, kuid Baer leidis, et asi lahenes hästi, sest sõjalaevaga toodu ei läbinud tollikontrolli, mis võinuks ajaliselt veelgi kauem kesta.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt;

1835. aasta juunis valiti Baer Peterburi Teaduste Akadeemia raamatukogu väliskirjanduse osakonna juhatajaks (akadeemik-raamatukoguhoidjaks&lt;ref name=&quot;ilomets36&quot; /&gt;). Seda ametit, mis andis teatavat lisatasu, pidas Baer kuni akadeemiast lahkumiseni (1862). Kuna enne Baeri valitses raamatukogus tohutu segadus, siis pidas Baer oma esmaülesandeks koostada süstemaatiline kataloog. Hilisemad uuringud on tõestanud, et käsikirjade kataloog on koostatud Baeri enda käekirjaga.&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot; /&gt;

Pärast [[Pjotr Zagorski]] surma (1846) valiti tema asemele [[Keiserlik Peterburi TA|Keiserliku Peterburi TA]] [[Võrdlev anatoomia|võrdleva anatoomia]] ja [[füsioloogia]] kateedri akadeemikuks mitmekülgsete huvidega Baer.&lt;ref name=&quot;tankler43&quot; /&gt; Selline valik tehti Baeri enda palvel. Tema koha zooloogias võttis üle [[Alexander Theodor von Middendorff]].&lt;ref name=&quot;kaavere63&quot; /&gt;

1858. aastal sattus Baer skandaali keskele. Akadeemia füsioloogia-adjunkti vakantsele kohale esile kerkinud [[Nikolai Jakubovitš]] oli Baerile vastuvõetamatu oma tööde kaheldava väärtuse tõttu. Baer kavatses sellele kohale [[Berliin]]ist kutsuda [[Wilhelm Kühne]]. Selle peale aga saatis Jakubovitš rahvahariduse ministrile kaebekirja nii akadeemia kui ka Baeri kohta. Kirjas pandi akadeemik Baerile süüks, et ta otsib akadeemiale uusi liikmeid kõigis Euroopa nurkades, ei otsi neid aga venelaste, vaid oma kaasmaalaste, välismaalaste hulgas. Jakubovitš üritas ka avalikku arvamust enda poole kallutada. Bulvariajakirjandus haaraski sellest kinni, kirjutades Peterburi &quot;saksa akadeemiast&quot;, mis olevat 136 aastat töötanud vene rahva kulul teiste riikide heaks. Liberaalsemad ajalehed rõhutasid ettevaatlikult, et akadeemikuid tuleb valida mitte rahvuse järgi, vaid teaduslike saavutuste põhjal.&lt;ref name=&quot;kaavere88&quot; /&gt;

1862. aasta oktoobris lahkus Baer kõrge ea ja tervise halvenemise tõttu akadeemia teenistusest.&lt;ref name=&quot;tankler30&quot; /&gt; Kuigi ta oli akadeemiku kohast loobunud, jäi ta akadeemiaga seotuks auliikmena koos hääleõigusega.&lt;ref name=&quot;kaavere88&quot; /&gt; Selline staatus oli [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] ajaloos haruldane.&lt;ref name=&quot;kaavere88&quot; /&gt;

== Teadustöö ==
Baeri huvide hulka kuulusid [[embrüoloogia]], [[anatoomia]], [[ihtüoloogia]], [[entomoloogia]], [[etnograafia]], [[antropoloogia]] ja [[geograafia]].

Oma elu eri perioodidel oli ta huvide kese erinev: Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga (tema järgi on nimetatud [[Baeri-Babinet' seadus]]), Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega.

Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate [[munarakk|munaraku]]. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].
Ta oli üks [[ökoloogia]] rajajaid. Ta uuris muu hulgas [[Peipsi järv]]e kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid tegureid.

Ta oli [[bioloogiline aeg|bioloogilise aja]] käsitluse üks alusepanijaid.

Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt [[Charles Darwin]]i antud seletustesse [[evolutsioon]]i mehhanismi kohta. Ta kirjutas sel teemal pikema töö &quot;''[[Über Darwins Lehre]]''&quot; (&quot;Darwini õpetusest&quot;).

=== Esmakirjeldatud Baeri poolt ===
* Rõnguss ''[[Chaetogaster limnaei]]'' (1827);
* [[imetajad|Imetajate]] [[munarakk|munaraku]] kirjeldamine (1827). K.E. von Baer avastas munaraku koera lahkamisel.

== Tunnustus ==
=== Valitud teadusakadeemiate liikmeks ===
[[Pilt:KarlErnstVonBaer.jpg|pisi|[[Baeri monument]] Tartu [[Toomemägi|Toomemäel]]]]
* 1820 – [[Leopoldina]] liige meditsiini alal
* 1826 – [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia]] välismaine kirjavahetajaliige
** 1828 – Peterburi Teaduste Akadeemia korraline [[akadeemik]] zooloogia alal
** 1830 – Peterburi Teaduste Akadeemia auliige
** 1834 – Peterburi Teaduste Akadeemia korraline akadeemik zooloogia kalal
** 1846 – Peterburi Teaduste Akadeemia korraline akadeemik võrdleva anatoomia ja füsioloogia alal
** 1864 – Peterburi Teaduste Akadeemia auliige
* 1834 – [[Kuninglik Preisi Teaduste Akadeemia|Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia]] kirjavahetajaliige
** 1861 – Preisi Teaduste Akadeemia välisliige
* 1836 – [[Kuninglik Meditsiiniakadeemia|Pariisi Kuningliku Meditsiiniakadeemia]] liige
* 1850 – [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Rootsi Teaduste Akadeemia]] välisliige
* 1851 – [[Austria kuninglik teaduste akadeemia|Kuningliku Austria Teaduste Akadeemia]] kirjavahetajaliige
** 1865 – Austria Teaduste Akadeemia auliige
* 1852 – [[Tartu ülikooli auliikmete loend|Tartu Ülikooli auliige]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli auliikmed |url=https://ut.ee/et/sisu/auliikmed |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
* 1854 – [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliige
* 1858 – [[Belgia Kuninglik Teaduste ja Kaunite Kunstide Akadeemia|Belgia Kuningliku Teaduste ja Kaunite Kunstide Akadeemia]] liige
* 1858 – [[Prantsuse teaduste akadeemia]] kirjavahetajaliige anatoomia ja zooloogia alal
* 1867 – [[Copley medal]] avastuste eest embrüoloogias ja võrdlevas anatoomias ning panuse eest zooloogiasse&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://royalsociety.org/grants-schemes-awards/awards/copley-medal/|pealkiri=The Royal Society|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Perekond ==
[[File:Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp.png|thumb|Baer Edler von Huthorni suguvõsa aadlivapp]] 

Baeri kaugemad esivanemad isaliinis olid [[Vestfaal]]ist Saksamaalt pärit kaupmehed, kes said aadliseisuse üsna hilja, 18. sajandil. &lt;ref name=&quot;baer&quot;&gt;. Baer, Karl Ernst von''Teateid härra salanõuniku dr. Karl Ernst von Baeri elu ja kirjatööde kohta, edastatud tema enda poolt''. Tartu: Ilmamaa, lk. 45.&lt;/ref&gt; 

Karl Ernst von Baer abiellus 1. jaanuaril 1820 Königsbergis [[Auguste von Medem]]iga, kellega nad said kuus last: viis poega ja tütre.

* [[Karl Julius Friedrich von Baer]] (1822–1843)
* [[August Emmerich von Baer]] (1824–1891), Venemaa kindralmajor
* [[Alexander Andreas Ernst von Baer]] (1826–1914), maanõunik, [[Kihlevere mõis|Kihlevere]] ja hiljem Piibe mõisnik
* [[Marie Juliane von Baer]] (1828–1900), abiellus meditsiinidoktor [[Karl von Lingen]]iga&lt;ref name=&quot;MQlY3&quot; /&gt;
* [[Hermann Theodor von Baer]] (1829–1866), Piibe ja [[Selli mõis]]nik

== Esivanemad ==
{{Sugupuu3
|pealkiri=Karl Ernst von Baeri esivanemad
|nimi=Karl Ernst von Baer&lt;br&gt;(1792–1876)
|isa= [[Magnus Johann von Baer]]&lt;br&gt;(1765–1825)
|isaisa= [[Heinrich Johann von Baer]]&lt;br&gt;(1723–1776)
|isaisaisa=[[Heinrich von Baer]]&lt;br&gt;(1688–1751)
|isaisaisaisa=[[Andreas Baer]]&lt;br&gt;(1627–1708)
|isaisaisaema=Gerdrutha Agneta Neederhoff&lt;br&gt;(suri 1697)
|isaisaema=Anna Magdalena von Waldeck&lt;br&gt;(1692–1731)
|isaisaemaisa=[[Christoph Reinhold von Waldeck]]&lt;br&gt;(suri 1739)
|isaisaemaema=Barbara Christina von Helmersen
|isaema= Anna Louise von Freymann&lt;br&gt;(1734–1814)
|isaemaisa= [[Carl Johann von Freymann]]&lt;br&gt;(suri 1729)
|isaemaisaisa=[[Carl Otto von Freymann]]&lt;br&gt;(1697–1757)
|isaemaisaema=Catharina Elisabeth von Rothausen&lt;br&gt;(suri 1700)
|isaemaema= Anna Christina von Reutz&lt;br&gt;(1703–1755)
|isaemaemaisa= [[Georg Friedrich von Reutz]]
|isaemaemaema= Ursula Elisabeth de Grave
|ema= Juliane von Baer&lt;br&gt;(1764–1820)
|emaisa= [[Andreas Magnus von Baer]]&lt;br&gt;(1726–1787)
|emaisaisa=[[Heinrich von Baer]]&lt;br&gt;(1688–1751)
|emaisaisaisa=[[Andreas Baer]]&lt;br&gt;(1627–1708)
|emaisaisaema=Gerdrutha Agneta Neederhoff&lt;br&gt;(suri 1697)
|emaisaema=Anna Magdalena von Waldeck&lt;br&gt;(1692–1731)
|emaisaemaisa=[[Christoph Reinhold von Waldeck]]&lt;br&gt;(suri 1739)
|emaisaemaema=Barbara Christina von Helmersen
|emaema= Margarethe Johanna von Wrangell
|emaemaisa= [[Karl Gustav von Wrangell]]&lt;br&gt;(1675–1757)
|emaemaisaisa= [[Karl von Wrangell]]&lt;br&gt;(1643–1719)
|emaemaisaema= Barbara Christina Galle&lt;br&gt;(1649–1705)
|emaemaema= Magarethe Helene von Kursell&lt;br&gt;(1699–1766)
|emaemaemaisa=[[Christopher Friedrich von Kursell]]
|emaemaemaema=Maria Juliana von Wrangell
}}

== Baeri tööd eesti keeles ==

* Baer, Karl Ernst von (1975). [[Eestlaste endeemilistest haigustest]]. ''[[Folia Baeriana]]'' 1: 143–181.
* Baer, Karl Ernst von (1976). Eestlaste endeemilistest haigustest. ([[Ülo Torpats]], tõlk.; [[Harald Haberman]], eessõna; [[Viktor Kalnin]], järelsõna.) ''[[Loomingu Raamatukogu]]'' 33.
* Baer, Karl Ernst von (2013). Eestlaste endeemilistest haigustest. Tartu: Hea Lugu.
* Baer, Karl Ernst von (1986). Tartu ülikool 1810–1814. Rmt: Issakov, S. (toim.), ''Mälestusi Tartu ülikoolist (17.-19. sajand)''. Tallinn: Eesti Raamat, 67–90.
* Baer [Karl Ernst von] (1992). Loodusfilosoofiast ja teleoloogiast. [Katkendid valinud] Stölzle, Remigius. ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 4(3): 461–465.
* Baer, Karl Ernst von (2002). Milline vaade elusloodusele on õige? ning kuidas seda rakendada entomoloogias? ''Akadeemia'' 14(12): 2556–2584.
* Baer, Karl Ernst von (2015). ''Teateid härra salanõuniku Dr. Karl Ernst von Baeri elu ja kirjatööde kohta edastatud tema enda poolt''. ([[Anti Lääts]], tõlk.) Tartu: [[Ilmamaa]].
* Baer, Karl Ernst von (2017). ''Üldine seadus looduse arengus''. ([[Anti Lääts]], tõlk.; [[Kalevi Kull]], saatesõna.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
* Baer, Karl Ernst von (2018). Looduse arengu üldisim seadus. ([[Anti Lääts]], tõlk.; [[Kalle Hein]], toim.; [[Kalevi Kull]], järelsõna.) ''Akadeemia'' 30(4): 579–605.

== Mälestuste jäädvustamine ==
Baeri 10. surma-aastapäeval 1886. aastal avati Tartus Toomemäel [[Baeri monument]].

Igal aastal korraldab [[Eesti Looduseuurijate Selts]] Baeri sünniaastapäeva tähistamiseks [[Baeri päev]]a.

Baeri portree oli Eesti [[Kahekroonine pangatäht|kahekroonilisel rahatähel]].

Tema järgi on ladinakeelse nime saanud [[amuuri vart]] (''Aythya baeri'').

Baerile on pühendatud mälestuskivi tema sünnikohas [[Piibe mõis]]a juures ning lapsepõlvekodus [[Lasila]]s.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200105065304/http://www.monument.ee/rakke-vald/piibe-karl-ernst-von-baer Piibe Karl Ernst von Baer] Eesti monumentide e-kataloog&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Baeri muuseum]]
* [[Karl Ernst von Baeri medal]]
* [[Karl Ernst von Baeri preemia]]
* [[Karl Ernst von Baeri tänav]]
* [[Karl Ernst von Baeri monument]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;VZ9LN&quot;&gt;Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000352/images/index.html?seite=127 lk.127]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xahZg&quot;&gt;Toomsalu, Maie (koost.) 2002. ''Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tankler40&quot;&gt;[[Hain Tankler]]. &quot;Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud&quot;. Tallinn: [[Valgus]], 1982. Lk 40–41.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere38&quot;&gt;Vello Kaavere. &quot;Baer&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 38.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere42&quot;&gt;[[Vello Kaavere]]. &quot;Baer&quot;. Tartu: [[Tartu Ülikool]], 1992. Lk 42–43.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ilomets30&quot;&gt;&quot;Karl Ernst von Baer&quot;. Koostaja [[Tullio Ilomets]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1976. Lk 30.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tankler30&quot;&gt;Hain Tankler. &quot;Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud&quot;. Tallinn: Valgus, 1982. Lk 30–32.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere48&quot;&gt;Vello Kaavere. &quot;Baer&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 48–49.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ilomets36&quot;&gt;&quot;Karl Ernst von Baer&quot;. Koostaja Tullio Ilomets. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. Lk 36.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tankler43&quot;&gt;Hain Tankler. &quot;Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud&quot;. Tallinn: Valgus, 1982. Lk 43–44.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere63&quot;&gt;Vello Kaavere. &quot;Baer&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 63.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaavere88&quot;&gt;Vello Kaavere. &quot;Baer&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 88–90.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MQlY3&quot;&gt;[http://www.pubmedcentral.nih.gov/pagerender.fcgi?artid=2406631&amp;pageindex=1 Orbituary. Dr. Carl von Lingen, The British Medical Journal. 4. aprill 1896; 1(1840): 882.]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Sabine Brauckmann|Brauckmann, Sabine]] 2008. The many spaces of Karl Ernst von Baer. ''Biological Theory'' 3(1): 85–89.
* [[Sabine Brauckmann|Brauckmann, Sabine]] 2012. Karl Ernst von Baer (1792-1876) and evolution. ''The International Journal of Developmental Biology'' 56: 653–660.
* [[Vello Kaavere|Kaavere, Vello]] (1992). Baeri fenomen. ''Akadeemia'' 4(3): 451–459.
* [[Vello Kaavere|Kaavere, Vello]] (1992). ''Baer''. Tartu.
* [[Ken Kalling|Kalling, Ken]] (2014). Moodne ja ühtlasi vanamoodne: 200 aastat Karl Ernst von Baeri doktoritöö ilmumisest. ''Horisont'' 6: 48–50.
* Knight, Nathaniel 2020. Karl Ernst von Baer ja rassiküsimus. ([[Märt Väljataga]], tõlk.) ''Vikerkaar'' 9: 57–65.
* [[Kull, Kalevi]] 2018. Arengu imperatiiv: Saateks Karl Ernst von Baeri artikli tõlkele. ''Akadeemia'' 30(4): 605–611.
* [[Lauri Laanisto|Laanisto, Lauri]]; [[Maarja Öpik|Öpik, Maarja]]; [[Alo Vanatoa|Vanatoa, Alo]]; [[Toomas Tammaru|Tammaru, Toomas]]; [[Oive Tinn|Tinn Oive]]; [[Kalevi Kull|Kull Kalevi]] (toim.) 2017. ''Baer''. ([[Schola Biotheoretica]] 43.) Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
* [[Kaarina Rein|Rein, Kaarina]] 2021. Baeri ja Faehlmanni doktoritööde eestindamisest. ''Tõlkija hääl'' IX: 83–92.
* [[Maie Remmel|Remmel, Maie]] (1984). Baeri paradigma, ehk kas morfogeneesi refleksioon peab järgima morfogeneesi omaaega? ''[[Schola Biotheoretica]]'' 10: 62–72.
* Remmel, Maie (1985). Tartu ülikool, Baeri paradigma ning sellega seotud teadusdiskussioonidest. ''Tartu ülikooli ajaloo küsimusi'' 18: 152–169.
* Remmel, Maie (1990). Mahasalatud Baer. ''Horisont'' 3: 24–26.
* [[Remigius Stölzle|Stölzle, Remigius]] (1992). Baer loodusfilosoofiast ja teleoloogiast. ''Akadeemia'' 4(3): 461–465.
* [[Erki Tammiksaar|Tammiksaar]], Erki; [[Kalevi Kull|Kull, Kalevi]] (2002). Baer, Tartu rütm ja looduse meloodia. ''Akadeemia'' 14(12): 2585–2589.
* [[Maie Valt|Valt, Maie]] (1975). Mõningaid probleeme seoses K. E. v. Baeri töödes esitatud tüüpideteooria morfo-taksonoomilise süsteemi evolutsioonilise tõlgendamisega. ''Folia Baeriana'' 1: 47–71.
* Valt, Maie (1976). Mõnda Baeri kokkupuuteist fennougristikaga. ''Folia Baeriana'' 2: 33–38.
* Valt, Maie (1977). ''K. E. v. Baer ja darvinism: Etüüd arenguideede draamast bioloogias''. Tallinn: Valgus, 174 lk.
* [[Nikolai Plavilštšikov|Plavilštšikov, Nikolai]] (1961). ''Homunkulus: jutustusi bioloogia ajaloost''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 511 lk.

== Välislingid ==
{{commonskat|Karl Ernst von Baer}}
{{Vikitsitaadid}}
* {{BSB|00000432,00025|J. F. v. Recke, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Nachträge 1859–1861}}
* {{BSB|00000601,00022|Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust}}
* {{BSB|00000345,00455|Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust}}
* {{EEVA|689}}
*{{BBLD|0000000114707654}}
{{JÄRJESTA:Baer, Karl Ernst von}}
[[Kategooria:Baerid|Karl Ernst von ]]
[[Kategooria:Eestimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Baltisaksa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti embrüoloogid]]
[[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid]]
[[Kategooria:Karl Ernst von Baer| ]]
[[Kategooria:Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Korporatsioon Estonia auvilistlased]]
[[Kategooria:Piibe mõisnikud]]
[[Kategooria:Königsbergi ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Saksamaa bioloogid]]
[[Kategooria:Tallinna Toomkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli auliikmed]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1792]]
[[Kategooria:Surnud 1876]]</text>
      <sha1>ttmjmlq3sypva1ctv8yq99s69fxrc4v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>John Carlyle Raven</title>
    <ns>0</ns>
    <id>33369</id>
    <revision>
      <id>7189007</id>
      <parentid>6833884</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:58:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7189007</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1361" sha1="ic0dzms9me6b1vw81tlcdjcx6p7spsi" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=märts}}
[[File:John C. Raven.jpg|thumb|John C. Raven]]

'''John Carlyle Raven''' ([[28. juuni]] [[1902]] [[London]] – [[10. august]] [[1970]] [[Dumfries]]) oli inglise [[psühholoog]]. Tema suurimaks panuseks peetakse [[Raveni progressiivsed maatriksid|Raveni progressiivsete maatriksite]] testi loomist.

Tema isa suri varakult. Johnil oli kaks õde, kelle eest ta pidi hoolitsema. Johni õpetajad ei lootnud temast palju, kuna ta kannatas [[düsleksia]] all. 

Kõigest hoolimata jätkas ta õpinguid ning teenis elatist õpetajana füüsiliste puuetega laste koolis. Tema üheks huviks oli religioonipsühholoogia. Ta töötas assistendina psühhiaatri ja geneetiku [[Lionel Penrose]]'i juures, kes uuris vähese vaimse võimekuse põhjuseid ja kasutas Stanfordi-Binet' intelligentsusteste.

Raveni progressiivsete maatriksite test on mittesõnaline [[intelligentsustest]], mis algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks. Et varasemad [[intelligentsustest]]id ([[Binet'-Simoni test]], [[David Wechsler]]i testid [[WAIS]] ja [[WISC]]) sõltusid inimese keelelisest arengust, siis oli väga raske neid teste kõigile inimestele kohandada. Raveni test kõrvaldas selle probleemi.

{{JÄRJESTA:Raven, John Carlyle}}
[[Kategooria:Suurbritannia psühholoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1970]]</text>
      <sha1>ic0dzms9me6b1vw81tlcdjcx6p7spsi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wellington</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34003</id>
    <revision>
      <id>7188921</id>
      <parentid>7048157</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:53:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188921</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5463" sha1="i9by78wot6zaglphcay252binbz3kaf" xml:space="preserve">{{See artikkel| on linnast Uus-Meremaal. Muude kohtade ja tähenduste kohta vaata [[Wellington (täpsustus)]].}}
{{linn
| nimi = Wellington
| hääldus = 
| omakeelne_nimi_1 = inglise | Wellington |
| omakeelne_nimi_2 = maoori | Te Whanganui-a-Tara / Poneke |
| pilt = Composite photo of Wellington fron Mt. Kaukau TV Transmitter - panoramio.jpg
| lipp =
| lipu_link = [[Wellingtoni lipp]]
| vapp =
| vapi_link = [[Wellingtoni vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 389 700 (2010)&lt;ref name=statsgov&gt;[https://web.archive.org/web/20110610051916/http://www.stats.govt.nz/~/media/Statistics/Methods%20and%20Services/Tables/Subnational%20population%20estimates/subpopest2001-10.ashx stats.govt.nz],  vaadatud 24.05.11&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Uus-Meremaa
}}
'''Wellington''' on [[Uus-Meremaa]] [[pealinn]]. Ta asub [[Põhjasaar]]e lõunakaldal [[Cooki väin]]a ääres. Wellington on maailma kõige lõunapoolsem pealinn.

[[Elanike arv]]ult on Wellington [[Auckland]]i järel Uus-Meremaal teine linn. 2010. aastal elas Wellingtonis 389 700 inimest.&lt;ref name=statsgov/&gt;

== Kliima ==

Wellingtonis on mereline [[paraskliima]]. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on +31,1 °C, madalaim –1,9 °C. Talvel puhuvad vahel lõunatuuled, mis suurendavad külmatunnet. Mäenõlvul asuvais eeslinnades esineb talvel aeg-ajalt [[öökülm]]a, [[17. juuli]]l [[1995]] sadas Wellingtonis isegi [[lumi|lund]].

Aasta keskmine sademete hulk on 1249 mm. Kõige sajusemad kuud on [[juuni]] (147 mm) ja [[juuli]] (136 mm), kõige kuivemad [[veebruar]] (62 mm) ja [[jaanuar]] (72 mm).

Päikesepaiste keskmine kestus aastas on 2065 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on jaanuar (246 tundi) ja [[detsember]] (226 tundi), kõige vähem paistab päikest juunis (98 tundi) ja juulis (117 tundi).

== Ajalugu ==

Enne eurooplaste sisserännet elasid piirkonnas [[maoorid]], kes kutsusid piirkonda '''Te Upoko o te Ika a Maui'''. Eurooplaste asustus algas [[1839]]. Linn nimetati [[Waterloo lahing]]u võitja [[Arthur Wellesley]] järgi, kes oli tuntud kui [[Wellingtoni hertsog]]. [[1865]] sai Wellington Uus-Meremaa pealinnaks. [[1907]] sai Wellingtonist Uus-Meremaa [[dominioon]]i pealinn.

Wellington asub isegi Uus-Meremaa mõistes seismiliselt aktiivses paigas. Suur geoloogiline rike jookseb otse linna keskelt läbi ja just rikete ääres on [[maavärin]]ad kõige tugevamad. Linlased, eriti kõrghoonete elanikud, täheldavad enamasti igal aastal mitut maavärinat.

[[1848]]. ja [[1855]]. aastal sai linn [[maavärin|maavärinais]] tugevasti kannatada. 1855. aasta maavärina [[magnituud]] oli 8,2. Maapind liikus maavärinaga vertikaalselt mitu meetrit. Näiteks [[sadam]]as tõusis maapind niivõrd, et seda ei saanud enam sadamana kasutada ja endine merepõhi paljandus kohati mõõna ajal. See sadama osa täideti pinnasega ja praegu asub seal Wellingtoni ärirajoon. Lambton Quay (Lambtoni kai) tänav asub merest 100–200 m kaugusel ning selle kõnniteele on märgitud [[1840]]. aasta rannajoon, näitamaks, mil määral on vahepeal maapind tõusnud ja kui palju on merelt maad juurde võidetud.

==Majandus==

2006. aastal oli Wellingtoni elaniku keskmine sissetulek 32 500 [[Uus-Meremaa dollar]]it.&lt;ref&gt;[http://www.emigratenz.org/nz-cities-compared.html emigratenz.org] vaadatud 24.05.11&lt;/ref&gt;

Turism on Wellingtoni majanduse tähtis osa. Siseturiste Uus-Meremaalt käib aastas ligikaudu 3,6 miljonit.&lt;ref name=tourismresearch&gt;[http://www.tourismresearch.govt.nz/By-Region/North-Island/Wellington-RTO/ tourismresearch.govt.nz] vaadatud 24.05.11&lt;/ref&gt; Välisturiste käib Wellingtonis aastas umbes 540 000 ja nad kulutavad seal 436 miljonit [[USA dollar]]it. Kõige rohkem välisturiste tuleb [[Austraalia]]st.&lt;ref name=tourismresearch/&gt;

{{panoraam|WellingtonPano.jpg|800px|Panoraamvaade Wellingtonile}}

==Transport==
[[Pilt:WLG airport.jpg|thumb|Vaade Wellingtoni rahvusvahelisele lennujaamale [[Mount Victoria]]lt]]
[[Wellingtoni rahvusvaheline lennujaam]] teenindas 2008. aastal 5 021 000 reisijat.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20060923220910/http://www.wellington-airport.co.nz/html/business/statistics.php wellington-airport.co.nz] vaadatud 24.05.11&lt;/ref&gt;

Wellingtonil on [[parvlaev]]aühendus [[Lõunasaar]]ega. Neid laevareise korraldavad nii riiklik ettevõte [[Interislander]] kui ka eraettevõte [[Bluebridge]].

Wellingtonil on [[rong]]iühendus [[Auckland]]i ja paljude teiste [[Põhjasaar]]e linnadega. Viimaseil aastail on kaalutud rongiliikluse lõpetamist, sest reisijaid on nii vähe, et see ei tasu end ära.

Wellingtonis tehakse [[ühistransport|ühistranspordiga]] aastas umbes 35 miljonit reisi ehk enam kui 70 reisi ühe elaniku kohta.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130313132120/http://www.metlink.org.nz/patronage-numbers/ metlink.org.nz] vaadatud 24.05.11&lt;/ref&gt; Wellingtonil on raudteevõrk, mida teenindab 147 [[rong]]i, ja bussiliiklus, mida teenindab 470 [[buss]]i 108 liinil.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111129132921/http://www.gw.govt.nz/assets/Transport/Regional-transport/RLTS/RegionalPassengerTransportPlan.pdf gw.govt.nz] vaadatud 24.05.11&lt;/ref&gt;

Wellingtonis on üheksa [[trollibuss]]iliini. Wellington on kogu [[Okeaania]] ainus linn, kus on trolliliiklus säilinud.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{commons}}
* [http://www.wellington.govt.nz/ Wellingtoni linnavalitsuse koduleht] (inglise keeles)

[[Kategooria:Uus-Meremaa linnad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]</text>
      <sha1>i9by78wot6zaglphcay252binbz3kaf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>20 km käimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34156</id>
    <revision>
      <id>7188945</id>
      <parentid>7129671</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:14:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* 27px Olümpiamängude medalivõitjad */</comment>
      <origin>7188945</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21906" sha1="8yf4gf7i0tis5tx0zioofodkt7gwbge" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=aprill}}
'''20 km [[käimine (kergejõustik)|käimine]]''' on [[kergejõustik]]u ala.

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=190|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=190|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Leonid Spirin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:31.28
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Antanas Mikenas]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:32.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bruno Junk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:32.12
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Volodõmõr Golubnõtšõi]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:34.08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Noel Freeman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:34.17
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Stanley Vickers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1:34.57 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kenneth Matthews]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1:29.34
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dieter Lindner]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:31.14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |{{nowrap|[[Volodõmõr Golubnõtšõi]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:32.00}}
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Volodõmõr Golubnõtšõi]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:33.59}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[José Pedraza]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:34.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nikolai Smaga]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:34.04 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Peter Frenkel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:26.43
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Volodõmõr Golubnõtšõi]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:26.56
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hans-Georg Reimann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:27.17
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Daniel Bautista]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:24.41
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hans-Georg Reimann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:25.14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Peter Frenkel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:25.30 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:23.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Pjotr Potšentšuk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:24.46
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Roland Wieser]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:25.59 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ernesto Canto]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:23.13
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raúl Gonzáles]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:23.20 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:23.26 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jozef Pribilinec]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 1:19.57
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ronald Weigel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:20.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}1:20.14
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Daniel Plaza]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:21.45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Guillaume LeBlanc ]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1:22.25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Giovanni de Benedictis]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:23.11
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:20.07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ilja Markov ]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.16
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bernardo Segura]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:20.23
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Robert Korzeniowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1:18.59
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Noé Hernández]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:19.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vladimir Andrejev]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:19.27
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ivano Brugnetti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:19.40
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Francisco Javier Fernandez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.45}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nathan Deakes]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:20.02 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Boratšin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:19.01 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jefferson Perez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:19.15
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jared Tallent]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:19.42 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Chen Ding]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:18.46
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erick Barrondo]] {{Riigi ikoon|Guatemala}} 1:18.57
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wang Zhen]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.25
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wang Zhen]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Cai Zelin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.26
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dane Bird-Smith]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:19.37
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Massimo Stano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:21.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Koki Ikeda]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 1:21.14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Toshikazu Yamanishi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 1:21.28
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Brian Pintado]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:18.55
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Caio Bonfim]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1:19.09
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Álvaro Martín]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.11
|}

=== Naised ===

Vaata ka [[10 km käimine]] (olümpiavõitjad [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]])

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=190|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Liping Wang]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:29.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kjersti Plätzer]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1:29.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Vasco]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:30.23 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Athanasía Tsoumeléka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 1:29.12}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olimpiada Ivanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:29.16
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jane Saville]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:29.25
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Kaniskina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:26.31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kjersti Tysse Platzer]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1:27.07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elisa Rigaudo]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:27.12
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Jelena Lašmanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:25.02 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olga Kaniskina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:25.09
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Qieyang Shenjie]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:25.16
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:28.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[María Guadalupe González]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:28.37}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lü Xiuzhi]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:28.42
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Antonella Palmisano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:29.12
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sandra Arenas]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 1:29.37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:29.57
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yang Jiayu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:25.54
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[María Pérez (käija)|María Pérez]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:26.19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jemima Montag]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:26.25
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=190|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1983]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ernesto Canto]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:20.49
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jozef Pribilinec]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 1:20.59
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jevgeni Jevsjukov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:21.08
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1987]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:20.45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jozef Pribilinec]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 1:21.07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[José Marin]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:21.24
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1991]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:19.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mihhail Tšennikov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:19.46
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jevgeni Misjulja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:20.22
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1993]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valentin Massana]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:22.31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Giovanni De Benedictis]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:23.06
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Daniel Plaza]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:23.18
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1995]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michele Didoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:19.59
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Valentín Massana]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:20.23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jevgeni Misjulja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.48
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1997]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Daniel García]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:21.43
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mihhail Tšennikov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:21.53
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mihhail Hmelnitski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:22.01
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1999]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ilja Markov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:23.34 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:24.19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Daniel García]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:24.31
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2001]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Roman Rasskazov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ilja Markov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Viktor Burajev]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.36
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2003]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:17.21
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francisco Javier Fernandez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:18.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Roman Rasskazov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:18.07
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2005]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:18.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francisco Javier Fernandez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Juan Manuel Molina]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.44
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2007]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:22.20
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Francisco Javier Fernandez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:22.40}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hatem Ghoula]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} 1:22.40
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2009]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Bortšin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:18.41
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wang Hao (käija)|Wang Hao]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.06
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Eder Sanchez]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:19.22	
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2011]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Bortšin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:19.56
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Vladimir Kanajkin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.27
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |{{nowrap|[[Luis Fernando López]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 1:20.38}}
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2013]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Aleksandr Ivanov (käija)|Aleksandr Ivanov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.58
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ding Chen]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:21.09
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Miguel Ángel López]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:21.21
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2015]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Miguel Ángel López]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wang Zhen]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.29
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Benjamin Thorne]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1:19.57
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2017]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Éider Arévalo]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 1:18.53
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sergei Širobokov]] 1:18.55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Caio Bonfim]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1:19.04
|}

=== Naised ===

Vaata ka [[10 km käimine]] MM võitjad 1987–1997

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|1999]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hongyu Liu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:30.50
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Yan Wang]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:30.52
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kerry Saxby-Junna]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:31.18
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2001]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olimpiada Ivanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:27.48
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Valentina Tsõbulskaja]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 1:28.49
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elisabetta Perrone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:28.56
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2003]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Nikolajeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:26.52
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gillian O'Sullivan]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 1:27.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valentina Tsõbulskaja]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 1:28.10
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2005]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olimpiada Ivanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} '''1:25.41 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rita Turava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 1:27.05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Susana Feitor]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 1:28.44
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2007]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Kaniškina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:30.09
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tatjana Šemjakina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:30.42
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Vasco]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:30.47
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2009]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Kaniškina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:28.09
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olive Loughnane]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 1:28.56
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:29.10
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2011]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Kaniškina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:29.42
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:30.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anisja Kirdjapkina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:30.13
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2013]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Lašmanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:27.08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anisja Kirdjapkina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:27.11
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:28.10
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2015]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:27.45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lü Xiuzhi]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:27.45
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ljudmõla Oljanovska]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1:28.13
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2017]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yang Jiayu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:26.18
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[María Guadalupe González]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:26.19}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Antonella Palmisano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:26.36
|}

== Välislingid ==

* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=20KR/detail.html Meeste 20 km käimise kõigi aegade edetabel]
* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=20KR/detail.html Naiste 20 km käimise kõigi aegade edetabel]
* Meeste 20 km käimise edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2002] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2008]
* Naiste 20 km käimise edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2008]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Käimine]]</text>
      <sha1>8yf4gf7i0tis5tx0zioofodkt7gwbge</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188954</id>
      <parentid>7188945</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:39:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */</comment>
      <origin>7188954</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24737" sha1="7dfk92sskry1hb3uy5juwx431d8c4rr" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=aprill}}
'''20 km [[käimine (kergejõustik)|käimine]]''' on [[kergejõustik]]u ala.

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=190|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=190|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Leonid Spirin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:31.28
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Antanas Mikenas]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:32.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bruno Junk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:32.12
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Volodõmõr Golubnõtšõi]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:34.08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Noel Freeman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:34.17
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Stanley Vickers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1:34.57 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kenneth Matthews]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1:29.34
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dieter Lindner]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:31.14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |{{nowrap|[[Volodõmõr Golubnõtšõi]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:32.00}}
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Volodõmõr Golubnõtšõi]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:33.59}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[José Pedraza]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:34.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nikolai Smaga]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:34.04 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Peter Frenkel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:26.43
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Volodõmõr Golubnõtšõi]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:26.56
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hans-Georg Reimann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:27.17
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Daniel Bautista]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:24.41
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hans-Georg Reimann]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:25.14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Peter Frenkel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:25.30 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:23.36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Pjotr Potšentšuk]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:24.46
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Roland Wieser]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:25.59 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ernesto Canto]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:23.13
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raúl Gonzáles]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:23.20 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:23.26 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jozef Pribilinec]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 1:19.57
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ronald Weigel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1:20.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}1:20.14
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Daniel Plaza]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:21.45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Guillaume LeBlanc ]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1:22.25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Giovanni de Benedictis]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:23.11
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:20.07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ilja Markov ]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.16
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bernardo Segura]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:20.23
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Robert Korzeniowski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1:18.59
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Noé Hernández]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:19.03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vladimir Andrejev]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:19.27
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ivano Brugnetti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:19.40
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Francisco Javier Fernandez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.45}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nathan Deakes]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:20.02 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Boratšin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:19.01 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jefferson Perez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:19.15
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jared Tallent]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:19.42 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Chen Ding]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:18.46
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erick Barrondo]] {{Riigi ikoon|Guatemala}} 1:18.57
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wang Zhen]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.25
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wang Zhen]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Cai Zelin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.26
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dane Bird-Smith]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:19.37
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Massimo Stano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:21.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Koki Ikeda]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 1:21.14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Toshikazu Yamanishi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 1:21.28
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Brian Pintado]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:18.55
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Caio Bonfim]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1:19.09
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Álvaro Martín]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.11
|}

=== Naised ===

Vaata ka [[10 km käimine]] (olümpiavõitjad [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]])

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=190|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Liping Wang]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:29.05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kjersti Plätzer]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1:29.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Vasco]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:30.23 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Athanasía Tsoumeléka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 1:29.12}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olimpiada Ivanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:29.16
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jane Saville]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:29.25
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Kaniskina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:26.31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kjersti Tysse Platzer]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1:27.07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elisa Rigaudo]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:27.12
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Jelena Lašmanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:25.02 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olga Kaniskina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:25.09
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Qieyang Shenjie]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:25.16
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:28.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[María Guadalupe González]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:28.37}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lü Xiuzhi]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:28.42
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Antonella Palmisano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:29.12
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sandra Arenas]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 1:29.37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:29.57
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yang Jiayu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:25.54
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[María Pérez (käija)|María Pérez]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:26.19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jemima Montag]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:26.25
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=190|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1983]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ernesto Canto]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:20.49
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jozef Pribilinec]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 1:20.59
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jevgeni Jevsjukov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:21.08
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1987]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:20.45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jozef Pribilinec]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 1:21.07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[José Marin]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:21.24
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1991]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurizio Damilano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:19.37
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mihhail Tšennikov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:19.46
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jevgeni Misjulja]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1:20.22
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1993]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valentin Massana]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:22.31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Giovanni De Benedictis]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:23.06
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Daniel Plaza]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:23.18
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1995]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michele Didoni]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:19.59
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Valentín Massana]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:20.23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jevgeni Misjulja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.48
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1997]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Daniel García]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:21.43
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mihhail Tšennikov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:21.53
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mihhail Hmelnitski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:22.01
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|1999]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ilja Markov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:23.34 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:24.19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Daniel García]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:24.31
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2001]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Roman Rasskazov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ilja Markov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.33
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Viktor Burajev]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.36
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2003]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:17.21
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francisco Javier Fernandez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:18.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Roman Rasskazov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:18.07
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2005]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:18.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francisco Javier Fernandez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.36
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Juan Manuel Molina]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.44
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2007]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jefferson Pérez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 1:22.20
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Francisco Javier Fernandez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:22.40}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hatem Ghoula]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} 1:22.40
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2009]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Bortšin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:18.41
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wang Hao (käija)|Wang Hao]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.06
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Eder Sanchez]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:19.22	
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2011]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Bortšin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:19.56
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Vladimir Kanajkin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.27
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |{{nowrap|[[Luis Fernando López]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 1:20.38}}
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2013]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Aleksandr Ivanov (käija)|Aleksandr Ivanov]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:20.58
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ding Chen]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:21.09
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Miguel Ángel López]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:21.21
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2015]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Miguel Ángel López]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:19.14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wang Zhen]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:19.29
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Benjamin Thorne]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1:19.57
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|2017]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Éider Arévalo]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 1:18.53
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sergei Širobokov]] 1:18.55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Caio Bonfim]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1:19.04
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2019]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Toshikazu Yamanishi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 1:26.34
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Vasili Mizinov]] [[Neutraalne sportlane]] 1:26.49}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Perseus Karlström]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1:27.00
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2022]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Toshikazu Yamanishi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 1:19.07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Koki Ikeda]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 1:19.14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Perseus Karlström]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1:19.18
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2023]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Álvaro Martín]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:17.32
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Perseus Karlström]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1:17.39
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Caio Bonfim]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1:17.47
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2025]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caio Bonfim]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1:18.35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wang Zhaozhao]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:18.43
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Paul McGrath]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:18.45
|}

=== Naised ===

Vaata ka [[10 km käimine]] MM võitjad 1987–1997

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|1999]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hongyu Liu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:30.50
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Yan Wang]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:30.52
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kerry Saxby-Junna]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:31.18
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2001]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olimpiada Ivanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:27.48
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Valentina Tsõbulskaja]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 1:28.49
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elisabetta Perrone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:28.56
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2003]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Nikolajeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:26.52
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gillian O'Sullivan]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 1:27.34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valentina Tsõbulskaja]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 1:28.10
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2005]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olimpiada Ivanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} '''1:25.41 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rita Turava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 1:27.05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Susana Feitor]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 1:28.44
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2007]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Kaniškina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:30.09
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tatjana Šemjakina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:30.42
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Vasco]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:30.47
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2009]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Kaniškina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:28.09
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olive Loughnane]] {{Riigi ikoon|Iirimaa}} 1:28.56
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:29.10
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2011]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Kaniškina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:29.42
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:30.00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anisja Kirdjapkina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:30.13
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2013]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jelena Lašmanova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:27.08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anisja Kirdjapkina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1:27.11
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:28.10
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2015]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:27.45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lü Xiuzhi]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:27.45
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ljudmõla Oljanovska]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 1:28.13
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2017]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yang Jiayu]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:26.18
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[María Guadalupe González]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:26.19}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Antonella Palmisano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:26.36
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2019]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Liu Hong]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:32.53
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Qieyang Shijie]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:33.10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Yang Liujing]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:33.17
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2022]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kimberly García]] {{Riigi ikoon|Peruu}} 1:26.58
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Katarzyna Zdziebło]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1:27.31
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Qieyang Shijie]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 1:27.56
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2023]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[María Pérez (käija)|María Pérez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:26.51
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jemima Montag]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 1:27.16
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Antonella Palmisano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1:27.26
|-
| align=&quot;center&quot;|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|2025]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[María Pérez (käija)|María Pérez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1:25.54
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alegna González]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 1:26.06
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nanako Fujii]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 1:26.18
|}

== Välislingid ==

* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=20KR/detail.html Meeste 20 km käimise kõigi aegade edetabel]
* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=20KR/detail.html Naiste 20 km käimise kõigi aegade edetabel]
* Meeste 20 km käimise edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2002] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2008]
* Naiste 20 km käimise edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=20KR/detail.html 2008]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Käimine]]</text>
      <sha1>7dfk92sskry1hb3uy5juwx431d8c4rr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Washingtoni osariik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35231</id>
    <revision>
      <id>7188908</id>
      <parentid>6142963</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:26:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188908</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3571" sha1="9694rsibsdq491jt40053y69b015f93" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Washingtoni osariik
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of Washington
|  lipp = Flag of Washington.svg
|  lipu_link = [[Washingtoni osariigi lipp]]
|  vapp = Seal_of_Washington.svg
|  vapi_link = [[Washingtoni osariigi pitsat]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
|  keskuse_nimi = [[Olympia]]
|  asendikaardi_pilt = Washington in United States.svg
}}

'''Washington''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]] [[1889]]. aastast. Asub USA loodeosas [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikul piirnedes põhjas [[Kanada]] [[Briti Columbia]] provintsiga, lõunas [[Oregon]]i osariigiga, idas [[Idaho]] osariigiga.

== Rahvastik ==
2012. aasta seisuga elab osariigis 6 897 012 inimest.

Levinumad [[europiidne rass|europiidse rassi]] esindajate päritolud olid&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111110054726/http://factfinder.census.gov/servlet/ADPTable?_bm=y&amp;-context=adp&amp;-qr_name=ACS_2008_3YR_G00_DP3YR2&amp;-ds_name=ACS_2008_3YR_G00_&amp;-tree_id=3308&amp;-redoLog=false&amp;-_caller=geoselect&amp;-geo_id=04000US53&amp;-format=&amp;-_lang=en U.S Census Bureau] välja otsitud 13.01.11&lt;/ref&gt;
* 20,9% saksa
* 12,6% inglise
* 12,6% iiri
* 6,2% norra
* 4,1% ameerika
* 4,0% prantsuse
* 3,9% rootsi
* 3,6% itaalia
* 3,4% šoti
* 2,6% šoti-iiri
* 2,5% hollandi
* 1,9% poola
* 1,4% vene
* 1,2% taani
* 1,1% walesi

== Linnad ==
[[Pilt:Seattle Ferry.jpg|thumb|Seattle]]
[[Pilt:SpokaneFromPalisades 20070614.jpg|thumb|Spokane]]
[[Pilt:Tacoma skyline from Thea Foss Waterway.jpg|thumb|Tacoma]]
2010. aasta seisuga on suurimad linnad:&lt;ref&gt;[http://www.ofm.wa.gov/pop/april1/default.asp Office of Financial Management] välja otsitud 13.01.11&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Koht
!Linn
!Rahvaarv
|-
| 1
| [[Seattle]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 612 000
|-
| 2
| [[Spokane]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 206 900
|-
| 3
| [[Tacoma]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 204 200
|-
| 4
| [[Vancouver (USA)|Vancouver]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 165 500
|-
| 5
| [[Bellevue]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 122 900
|-
| 6
| [[Kent (linn)|Kent]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 114 200
|-
| 7
| [[Everett]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 104 100
|-
| 8
| [[Spokane Valley]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 90 210
|-
| 9
| [[Federal Way]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 88 760
|-
| 10
| [[Renton]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 86 230
|-
| 11
| [[Yakima]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 85 040
|-
| 12
| [[Bellingham]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 77 550
|-
| 13
| [[Kennewick]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 68 750
|-
| 14
| [[Auburn (Washington)|Auburn]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 68 270
|-
| 15
| [[Lakewood (Washington)|Lakewood]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 58 840
|-
| 16
| [[Marysville]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 58 040
|-
| 17
| [[Pasco]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 56 300
|-
| 18
| [[Shoreline]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 54 580
|-
| 19
| [[Redmond]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 53 680
|-
| 20
| [[Kirkland]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 49 620
|}

== Haldusjaotus ==

Osariik jaguneb 39 maakonnaks.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.access.wa.gov/ Washingtoni osariigi koduleht]

{{Geograafiline asukoht
|Keskel    = Washingtoni osariik
|Põhi    = {{Pisilipp|Kanada}}
{{Pisilipp|Briti Columbia}}
|Kirre = 
|Ida      = {{Pisilipp|Idaho}}
|Kagu = 
|Lõuna    = {{Pisilipp|Oregon}}
|Edel = 
|Lääs    = [[Vaikne ookean]]
|Loe = [[Vancouveri saar]]
}}

{{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}}

{{koord |NS=47.5 |EW=-120.5 |type=adm1st |region=US-WA}}

[[Kategooria:Washingtoni osariik| ]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]]</text>
      <sha1>9694rsibsdq491jt40053y69b015f93</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1977</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35772</id>
    <revision>
      <id>7189027</id>
      <parentid>7182322</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:45:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7189027</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18152" sha1="ndd4zdtva9byyt30ytwzchb873kvnv8" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1977]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1977}}
==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Gavin Mahon]], Inglismaa jalgpallur
* [[3. jaanuar]] – [[Ony Paule Ratsimbazafy]], Madagaskari naiskergejõustiklane
* [[4. jaanuar]] – [[Irán Castillo]], Mehhiko näitleja ja laulja
* [[7. jaanuar]] – [[Dustin Diamond]], USA filminäitleja
* 7. jaanuar – [[Sofi Oksanen]], ema poolt eesti päritolu soome kirjanik
* 7. jaanuar – [[Viljar Veebel]], eesti politoloog
* [[8. jaanuar]] – [[Amber Benson]], USA filminäitleja
* [[11. jaanuar]] – [[Andri Ollema]], eesti rahvuslane
* [[12. jaanuar]] – [[Jan Skolimowski]], eesti arhitekt
* [[13. jaanuar]] – [[Orlando Bloom]], inglise filminäitleja
* [[14. jaanuar]] – [[Narain Karthikeyan]], India vormelisõitja
* [[15. jaanuar]] – [[Ireen Kennik]], eesti näitleja
* [[16. jaanuar]] – [[Roman Leibjuk]], vene murdmaasuusataja
* 16. jaanuar – [[René Soom]], eesti laulja
* [[17. jaanuar]] – [[Dmitri Kiritšenko]], vene jalgpallur
* [[19. jaanuar]] – [[Margus Maiste]], eesti arhitekt
* 19. jaanuar – [[Nicole (Tšiili laulja)|Nicole]], Tšiili laulja ja näitleja
* [[20. jaanuar]] – [[Liivo Leetma]], eesti jalgpallur 
* 20. jaanuar – [[Ann Ojarand]], eesti põllumajandusteadlane
* 20. jaanuar – [[Taimar Peterkop]], Eesti ametnik
* 20. jaanuar – [[Ilian Stoyanov]], Bulgaaria jalgpallur
* [[21. jaanuar]] – [[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog
* [[22. jaanuar]] – [[Kadri Simson]], Eesti poliitik
* 22. jaanuar – [[Tõnis Kimmel]], eesti arhitekt
* 22. jaanuar – [[Hidetoshi Nakata]], Jaapani jalgpallur
* [[24. jaanuar]] – [[Johann Urb]], Eesti päritolu USA näitleja ja modell
* [[25. jaanuar]] – [[Indrek Palu]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog
* [[26. jaanuar]] – [[Vince Carter]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur
* 26. jaanuar – [[Ēriks Ešenvalds]], Läti helilooja
* [[27. jaanuar]] – [[Jaana Pelkonen]], soome poliitik ja ajakirjanik
* [[28. jaanuar]] – [[Takuma Satō]], jaapani autovõidusõitja
* [[29. jaanuar]] – [[Alexandre Rousselet]], prantsuse murdmaasuusataja
* [[31. jaanuar]] – [[Sergei Pareiko]], Eesti jalgpallur

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Bruno Carrara]], itaalia murdmaasuusataja
*[[2. veebruar]] – [[Shakira]], Colombia laulja 
* 2. veebruar – [[Ivar Unt]], Eesti poliitik
*[[7. veebruar]] – [[Mārtiņš Freimanis]], läti laulja
*[[8. veebruar]] – [[Mathieu Turcotte]], Kanada lühirajauisutaja
* 8. veebruar – [[Mart Meeru]], eesti rallisportlane
* 8. veebruar – [[Svala Björgvinsdóttir]], islandi laulja
*[[11. veebruar]] – [[Lauri Liiv]], eesti laulja 
* 11. veebruar – [[Raivo Nõmmik]], endine eesti jalgpallur
* 11. veebruar – [[Taavi Aavik]], eesti helilooja, muusikaprodutsent, helirežissöör
*[[15. veebruar]] – [[Øystein Grødum]], norra kiiruisutaja
* 15. veebruar – [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja
*[[18. veebruar]] – [[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[19. veebruar]] – [[Gianluca Zambrotta]], itaalia jalgpallur
*[[20. veebruar]] – [[Martti Pukk]], eesti jalgpallur
*[[21. veebruar]] – [[Triin Lõbus]], eesti keeleteadlane ja tõlkija
*[[22. veebruar]] – [[Heiki Haljasorg]], kultuuriajaloolane ja pedagoog
*[[23. veebruar]] – [[Kristina Šmigun]], [[Eesti|eesti]] murdmaasuusataja
* 23. veebruar – [[Kristjan Jaak Nuudi]], eesti operaator
*[[25. veebruar]] – [[Anti Kobin]], eesti näitleja
*[[28. veebruar]] – [[Urmas Vadi]], eesti kirjanik

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Rens Blom]], Hollandi kergejõustiklane
*[[2. märts]] – [[Chris Martin]], Briti muusik
* 2. märts – [[Oliver Alver]], eesti arhitekt
*[[3. märts]] – [[Ronan Keating]], iiri laulja
*[[4. märts]] – [[Kadri Koppel]] (Maiken), eesti laulja
*[[5. märts]] – [[Juss Tamm]], eesti muusik
* 5. märts – [[Wally Szczerbiak]], korvpallur
*[[6. märts]] – [[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur
* 6. märts – [[Kristjan Vassil]], eesti teadlane
*[[9. märts]] – [[Vincent Defrasne]], Prantsusmaa laskesuusataja
* 9. märts – [[Kristina Tennokese]], eesti võistlustantsija
*[[12. märts]] – [[Abdulhamit Gül]], Türgi poliitik
*[[13. märts]] – [[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur
*[[15. märts]] – [[Tõnis Bittman]], Eesti poliitik
* 15. märts – [[Sven Soiver]], Eesti teleajakirjanik
*[[16. märts]] – [[Andrus Kiis]], eesti ajalooõpetaja ja luuletaja
*[[20. märts]] – [[Vadim Devjatovski]], Valgevene vasaraheitja
*[[26. märts]] – [[Morgan De Sanctis]], Itaalia jalgpallur
* 26. märts – [[Ingrid Ulst]], eesti lavastaja, jurist ja arheoloog
*[[29. märts]] – [[Bevan Docherty]], Uus-Meremaa triatleet

==Aprill==
*[[2. aprill]] – [[Per Elofsson]], rootsi murdmaasuusataja
* 2. aprill – [[Hanno Pevkur]], eesti poliitik
*[[3. aprill]] – [[Eik Aab]], eesti informaatik
*[[6. aprill]] – [[Peeter Laud]], eesti arvutiteadlane
*[[7. aprill]] – [[Jenni Haukio]], soome luuletaja
*[[8. aprill]] – [[Tomo Šokota]], Horvaatia jalgpallur
*[[9. aprill]] – [[Gerard Way]], USA muusik
*[[12. aprill]] – [[Tobias Angerer]], saksa murdmaasuusataja
* 12. aprill – [[Tõnu Laanemäe]], eesti arhitekt
*[[14. aprill]] – [[Martin Kaalma]], eesti jalgpallur
*[[15. aprill]] – [[Lilija Jefremova]], Ukraina laskesuusataja
*[[16. aprill]] – [[Fredrik Ljungberg]], rootsi jalgpallur
*[[17. aprill]] – [[Chad Hedrick]], USA kiiruisutaja
* 17. aprill – [[Frederik Magle]], Taani helilooja, organist ja pianist
*[[20. aprill]] – [[Meelis Rooba]], eesti jalgpallur
*[[23. aprill]] – [[John Oliver (koomik)|John Oliver]], Ühendkuningriigist pärit poliitiline koomik
* 23. aprill – [[Arash Labaf]], Iraani-Rootsi meelelahutaja ja produtsent
*[[26. aprill]] – [[Tom Welling]], USA näitleja, režissöör ja endine modell
*[[28. aprill]] – [[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist
*[[29. aprill]] – [[Marcel Hacker]], Saksamaa sõudja
* 29. aprill – [[Claus Jensen]], Taani jalgpallur
* 29. aprill – [[Sándor István Bárdosi]], Ungari endine maadleja
* 29. aprill – [[Attila Zsivóczky]], Ungari kergejõustiklane
*[[30. aprill]] – [[Kersti Tombak]], eesti näitleja
* 30. aprill – [[Eva Eensaar]], eesti näitleja

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Simo Runnel]], eesti luuletaja
*[[2. mai]] – [[Kalle Palander]], Soome mäesuusataja
*[[4. mai]] – [[John Tripp]], Saksa-kanada jäähokimängija
* 4. mai – [[Emma Nylén]], Rootsi muusik
*[[5. mai]] – [[Tanel Veenre]], eesti moekunstnik
*[[9. mai]] – [[Mari Laaniste]], eesti kunstiteadlane ja kirjanik
* 9. mai – [[Lauri Räpp]], eesti kirjanik ja ettevõtja
*[[10. mai]] – [[Nick Heidfeld]], saksa vormelisõitja
* 10. mai – [[Teet Raik]], eesti muusik
*[[11. mai]] – [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja
*[[13. mai]] – [[Samantha Morton]], inglise filminäitleja
* 13. mai – [[Merle Veesalu-Rand]], eesti kirjanik
*[[15. mai]] – [[Margus Tamm]], eesti kunstnik ja kirjanik
*[[16. mai]] – [[Ronny Ackermann]], saksa kahevõistleja
* 16. mai – [[Emilíana Torrini]], islandi laulja
*[[17. mai]] – [[Anders Södergren]], Rootsi suusataja
*[[18. mai]] – [[Evelin Talts]], eesti jooksja
*[[19. mai]] – [[Manuel Almunia]], hispaania jalgpallur
*[[20. mai]] – [[Katrin Pärn]], eesti näitleja
*[[23. mai]] – [[Ilja Kulik]], vene iluuisutaja
*[[25. mai]] – [[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja
* 25. mai – [[Kati Kivitar]], eesti lavastaja
*[[26. mai]] – [[Luca Toni]], itaalia jalgpallur
*[[28. mai]] – [[Elisabeth Hasselbeck]], Ameerika Ühendriikide saatejuht
*[[29. mai]] – [[Massimo Ambrosini]], itaalia jalgpallur

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Sarah Wayne Callies]], USA filminäitleja
* 1. juuni – [[Danielle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[2. juuni]] – [[Teet Allas]], eesti jalgpallur
*[[3. juuni]] – [[Marek Talivere]], eesti DJ
* 3. juuni – [[Andres Parmas]], Eesti jurist
*[[6. juuni]] – [[Rain Epler]], Eesti poliitik
*[[7. juuni]] – [[Sven Vabar]], eesti kultuurikriitik ja -ajakirjanik
*[[11. juuni]] – [[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja
*[[12. juuni]] – [[Ana Tijoux]], Prantsusmaal sündinud Tšiili muusik
*[[13. juuni]] – [[Tarmo Kikerpill]], eesti korvpallur
* 13. juuni – [[Rainer Schönfelder]], Austria mäesuusataja
* 13. juuni – [[Aleksei Kelli]], eesti õigusteadlane 
* 13. juuni – [[Riikka Purra]], Soome poliitik
* 13. juuni – [[Romain Mesnil]], prantsuse teivashüppaja
*[[15. juuni]] – [[Jaanika Juhanson]], eesti lavastaja, teatripedagoog ja näitleja
*[[17. juuni]] – [[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane
*[[18. juuni]] – [[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik
*[[18. juuni]] – [[Maria Peterson]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[19. juuni]] – [[Tanel Aavakivi]], eesti trompetist
*[[20. juuni]] – [[Stephane Buckland]], Mauritiuse kergejõustiklane
* 20. juuni – [[Raimond Lepiste]], eesti kunstnik
*[[21. juuni]] – [[Kaarel Adamberg]], eesti toiduainetehnoloog
*[[23. juuni]] – [[Jaan Jüris]], Eesti suusahüppaja
* 23. juuni – [[Jason Mraz]], USA laulja ja muusik
*[[24. juuni]] – [[Amir Talai]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[27. juuni]] – [[Raúl]], Hispaania jalgpallur
*[[30. juuni]] – [[Lola Wallinkoski]], soome modell

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Liv Tyler]], USA filminäitleja
* 1. juuli – [[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut
* 1. juuli – [[Igor Mölder]], Eesti ettevõtja ja investor
*[[4. juuli]] – [[Karel Voolaid]], eesti jalgpallitreener ja jalgpallur
*[[7. juuli]] – [[Milo Ventimiglia]], USA filminäitleja
*[[11. juuli]] – [[Edward Moss]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[13. juuli]] – [[Kari Wahlgren]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[14. juuli]] – [[Victoria (Rootsi)|Victoria]], Rootsi kroonprintsess
* 14. juuli – [[Ondřej Liška‎]], Tšehhi poliitik
* 14. juuli – [[Antti Tamm]], eesti astrofüüsik
*[[15. juuli]] – [[Anders Härm]], eesti kunstiteadlane
*[[17. juuli]] – [[Mario Stecher]], Austria kahevõistleja
*[[18. juuli]] – [[Kristiina Ehin]], eesti luuletaja ja tõlkija
* 18. juuli – [[Aleksandr Morozevitš]], vene maletaja
*[[26. juuli]] – [[Reno Laidre]], Eesti poliitik
*[[27. juuli]] – [[Jonathan Rhys-Meyers]], iiri näitleja
*[[28. juuli]] – [[Mark Boswell]], kanada kergejõustiklane

==August==
* [[1. august]] – [[Kati Lindström]], eesti semiootik
* 1. august – [[Richard Karelson]], eesti maadleja
* [[3. august]] – [[Tom Brady]], USA Ameerika jalgpallur
* [[4. august]] – [[Marek Heinz]], tšehhi jalgpallur
* [[5. august]] – [[Kadri-Ann Sumera]], eesti pianist
* 5. august – [[Janno Kivisild]], eesti jalgpallitreener
* [[8. august]] – [[Timur Odinajev]], Venemaa jalgpallur
* [[12. august]] – [[Jesper Grønkjær]], taani jalgpallur
* [[17. august]] – [[Thierry Henry]], prantsuse jalgpallur
* 17. august – [[William Gallas]], prantsuse jalgpallur
* 17. august – [[Tarja Turunen]], soome laulja (Nightwish)
* [[18. august]] – [[Lukáš Bauer]], tšehhi murdmaasuusataja
* 18. august – [[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja
*[[22. august]] – [[Oksana Dmitrieva]], Ukraina nukuteatri juht
* [[23. august]] – [[Nicole Bobek]], USA iluuisutaja
* 23. august – [[Jared Fogle]], restoraniketi Subway pressiesindaja
* [[25. august]] – [[Katrin Pauts]], eesti kirjanik ja ajakirjanik
* [[27. august]] – [[Deco]], brasiilia päritolu portugali jalgpallur
* [[30. august]] – [[Félix Sánchez]], Dominikaani kergejõustiklane
* 30. august – [[Elizabeth Álvarez]], Mehhiko näitleja
* [[31. august]] – [[Anni Mäger]], eesti kunstnik

==September==
*[[3. september]] – [[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur 
*[[5. september]] – [[Priit Simson]], eesti ajakirjanik
*[[9. september]] – [[Timur Guzairov]], slaavi filoloog ja ajaloolane
* 9. september – [[Fatih Tekke]], Türgi jalgpallur, ründaja 
* 9. september – [[Marek Jürgenson]], Eesti munitsipaalpoliitik
*[[11. september]] – [[Libor Charfreitag]], Slovakkia vasaraheitja
* 11. september – [[Ludacris]], USA räppar ja näitleja
*[[14. september]] – [[Mattias Agabus]], eesti arhitekt
*[[15. september]] – [[Raul Vinni]], eesti ajakirjanik
* 15. september – [[Sophie Dahl]], inglise kirjanik ja endine modell
*[[19. september]] – [[Josef Fares]], Rootsi filmirežissöör
* 19. september – [[Simone Perrotta]], itaalia jalgpallur
*[[20. september]] – [[Jani Wickholm]], soome laulja
*[[21. september]] – [[Andre Pärn]], eesti korvpallur
*[[22. september]] – [[Vedran Đipalo]], Horvaatia poksija
*[[26. september]] – [[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[27. september]] – [[Andrus Värnik]], eesti odaviskaja
*[[30. september]] – [[Roy Eric Carroll]], Põhja-Iirimaa jalgpallur, väravavaht 
* 30. september – [[Sun Jihai]], hiina jalgpallur, kaitsja 
* 30. september – [[Aet Süvari]], eesti spordiajakirjanik

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Dwight Phillips]], USA kergejõustiklane
*[[2. oktoober]] – [[Didier Défago]], Šveitsi mäesuusataja
*[[4. oktoober]] – [[Matthias Fekl]], Prantsusmaa poliitik
*[[5. oktoober]] – [[Konstantin Zõrjanov]], Venemaa jalgpallur
*[[6. oktoober]] – [[Aleksandr Getmanski]], vene kabetaja
*[[7. oktoober]] – [[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja
*[[8. oktoober]] – [[Reese Hoffa]], USA kergejõustiklane
*[[9. oktoober]] – [[Indrek Ojari]], eesti näitleja
*[[10. oktoober]] – [[Raivo Ird]], eesti kunstnik ja vabamõtleja
*[[12. oktoober]] – [[Bode Miller]], USA mäesuusataja
*[[13. oktoober]] – [[Paul Pierce]], USA korvpallur
*13. oktoober – [[Antonio Di Natale]], Itaalia jalgpallur
*[[15. oktoober]] – [[David Trézéguet]], prantsuse jalgpallur
*[[16. oktoober]] – [[Björn Otto]], Saksamaa kergejõustiklane, teivashüppaja
*[[17. oktoober]] – [[André Villas-Boas]], Portugali jalgpallitreener
*[[18. oktoober]] – [[Jüri Muttika]], eesti ajakirjanik
*[[20. oktoober]] – [[Erko Saviauk]], eesti jalgpallur
*[[24. oktoober]] – [[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur
*[[28. oktoober]] – [[Christoph Bieler]], austria kahevõistleja
* 28. oktoober – [[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja
*[[31. oktoober]] – [[Bert Holm]], eesti botaanik

==November==
* [[1. november]] – [[Ülar Allas]], eesti molekulaarbioloog, publitsist ja DJ
* [[3. november]] – [[Aria Giovanni]] (Cindy Renee Volk), USA alastimodell ja näitleja
* 3. november – [[Katrin Kissa]], eesti filmiprodutsent
* [[5. november]] – [[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht
* [[7. november]] – [[Andres Oper]], eesti jalgpallur
* [[8. november]] – [[Airi Vipulkumar Kansar]], eesti kantrilaulja
* [[10. november]] – [[Brittany Murphy]], USA näitleja ja laulja
* 10. november – [[Won Bin]], Lõuna-Korea näitleja ja modell
* [[11. november]] – [[Arianna Follis]], itaalia murdmaasuusataja
* 11. november – [[Nuno Ribeiro Maniche]], portugali jalgpallur
* [[12. november]] – [[Martin Dolfing]], Hollandi kabetaja
* [[15. november]] – [[Sean Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 15. november – [[Tanel Veeremaa]], eesti muuseumidirektor
* 15. november – [[Peter Phillips]], kuninganna Elizabeth II vanim lapselaps
* 15. november – [[Taavi Tuisk]], eesti kaitseliitlane
* [[16. november]] – [[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja
* 16. november – [[Renna Järvalt]], eesti jooksja
*[[19. november]] – [[Davina Lewis]], Gloucesteri krahvi ja krahvinna teine laps
* [[20. november]] – [[Mihhail Ivanov]], vene murdmaasuusataja
* [[24. november]] – [[Olle Kärner]], eesti orienteeruja
* 24. november – [[Mihhail Kõlvart]], Eesti sportlane ja poliitik
* [[27. november]] – [[Jani Toivola]], Soome näitleja ja saatejuht
* 27. november – [[Tobias Grünenfelder]], Šveitsi mäesuusataja
* 27. november – [[Sven Heiberg]], eesti lavastaja, näitleja ja infotehnoloog
* 27. november – [[Lea Danilson-Järg]], eesti ajakirjanik, riigiametnik ja poliitik
* [[28. november]] – [[Fabio Grosso]], itaalia jalgpallur
* 28. november – [[Acer Nethercott]], inglise sõudja
* 28. november – [[Peeter Laul]], eesti pianist Venemaal
* 28. november – [[Priit Uustulnd]], eesti laulukirjutaja ja ettevõtja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Brad Delson]], USA muusik
* 1. detsember – [[Ingrid Peek]], eesti ajakirjanik
*[[3. detsember]] – [[Adam Małysz]], poola suusahüppaja
* 3. detsember – [[Marti Soosaar]], eesti kümnevõistleja
*[[6. detsember]] – [[Villu Teder]], eesti suusakahevõistleja
* 6. detsember – [[Grete Lõbu]], eesti tele- ja raadioajakirjanik
*[[7. detsember]] – [[Diana Liiv]], eesti pianist
*[[8. detsember]] – [[Priit Narusk]], eesti murdmaasuusataja
* 8. detsember – [[Maarja Jakobson]], eesti näitleja
* 8. detsember – [[Kristjan Sander]], eesti ulmekirjanik
* 8. detsember – [[Monika Tuvi]], eesti tantsutreener
*[[10. detsember]] – [[Andrea Henkel]], Saksamaa laskesuusataja
*[[11. detsember]] – [[Kaire Maimets-Volt]], eesti muusikateadlane
*[[12. detsember]] – [[Dean Macey]], Suurbritannia kümnevõistleja
* 12. detsember – [[Grete Treier]], eesti maanteejalgrattur
*[[14. detsember]] – [[Fróði Benjaminsen]], Fääri saarte jalgpallur
*14. detsember – [[Fally Ipupa]], Kongo muusik
*[[15. detsember]] – [[Anatoli Arhangelski]], Eesti tantsija
*[[17. detsember]] – [[Alar Astover]], eesti põllumajandusteadlane
* 17. detsember – [[Maria Brink]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja
*[[21. detsember]] – [[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik
*[[23. detsember]] – [[Helen Mahmastol]], Eesti Miss Estonia (1996)
*[[24. detsember]] – [[Marko Troon]], eesti geoloog ja keskkonnategelane
*[[28. detsember]] – [[Derrick Brew]], USA kergejõustiklane
*[[30. detsember]] – [[Lucy Punch]], inglise näitleja
*[[31. detsember]] – [[Priit Sibul]], eesti poliitik
*31. detsember – [[Ursula Zimmermann]], eesti koolitaja, terapeut, kirjanik ja tõlkija

[[Kategooria:Sündinud 1977|*]]</text>
      <sha1>ndd4zdtva9byyt30ytwzchb873kvnv8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sudak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>43813</id>
    <revision>
      <id>7189104</id>
      <parentid>6163342</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:53:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189104</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3328" sha1="14lupk87a6dz2bnc6v5y1div33anc10" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Ukraina linnast; kala kohta vaata artiklit [[Koha]]}}
{{linn
|  nimi = Sudak
|  pilt = Sudak, Crimea.jpg
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = ukraina | Судак |Sudak
|  omakeelne_nimi_2 = vene | Судак |Sudak
|  omakeelne_nimi_3 = krimmitatari | Sudaq / Судакъ |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = UHT Sudak.svg
|  vapi_link = [[Sudaki vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ukraina 
}}

'''Sudak''' on linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]i lõunarannikul. Pärast Krimmi [[Rahvusvaheline õigus|õigusvastast]] [[anneksioon|annekteerimist]] märtsis [[2014]] on linn ''[[de facto]]'' koos Krimmi Vabariigiga [[Venemaa]] valduses.

Sudak on kuurortlinn ja veinitööstuse keskus. Valitseb vahemereline kliima &amp;ndash; juuli keskmine temperatuur on 23 °C, veebruaris 2 °C, sademeid 310 mm aastas.

==Ajalugu==
[[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] oli linna alal [[taurid|tauride]] asula. Sudaki asutamisajaks peetakse aastat [[212]]. 

3.–[[13. sajand]]il oli siin [[Bütsants]]iga seotud kreeklaste kaubanduslinn (''Σουγδαία''; [[slaavlased]] tundsid teda nime ''Surož'' all). 

[[1204]]. aastast [[Veneetsia]] koloonia. 13. sajandi purustasid linna mongoli-tatari väed, kuid seejärel linn taastati. [[1365]]. aastast [[Genova]] võimu all. 

[[1475]]. aastal vallutati [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vägede poolt, [[16. sajand|16.]]–[[18. sajand]]il kuulus [[Krimmi khaaniriik]]i.

[[File:Caffa and Theodoro.PNG|thumb|300px|left|Krimm ja [[Kertši poolsaar]] 15. sajandi keskel. Sinisega on märgitud [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] alad ja punasega, [[Bütsants]]iga seotud kreeklaste kolooniad]]

[[1771]]. aastal vallutati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] vägede poolt ja [[1783]] liideti keisririigi koosseisu ning linn tühjenes elanikest (kristlased saadeti välja 1778, hiljem lahkusid [[krimmitatarlased]]).

[[19. sajand]]i alguses sai linnast esimene veinitootmise keskus Venemaal. Samal sajandil kujunes [[kuurort]]asulaks.

Linnaks sai taas [[1982]]. aastal.

Elanike arvu muutus:
* [[1805]] – 33 inimest (kõik krimmitatarlased)
* [[1926]] – 1877 (742 venelast, 418 krimmitatarlast, 298 ukrainlast, 110 sakslast, 95 armeenlast, 65 kreeklast, 45 valgevenelast, 27 juuti, 23 tšehhi, 7 bulgaarlast)
* [[1939]] – 3247 
* [[1966]] – 8100 
* [[1989]] – 15 316 
* [[2001]] – 15 100 (64,3% [[venelased|venelasi]], 19,4% [[ukrainlased|ukrainlasi]], 9,8% [[krimmitatarlased|krimmitatarlasi]]).

&lt;gallery&gt;
Fail:Genova kindlus.Sudak.Krimm.jpg|Genova kindlus Sudaki linnas 14.-15. sajandist. Krimm
Fail:Туристическая достопримечательность -Генуэзская крепость.jpg|Telkimine Genova kindluses. Krimm
Fail:Sudaki linnas Genova kindlus.jpg|Sudaki linnas Genova kindlus
Fail:Генуезька фортеця. Панорама.jpg|alt=|Panoraam Genova kindlusest 2009. aastal
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Sudak}}
* [http://blog.gomaailm.ee/magisest-krimmist-kuldsele-musta-mere-rannaliivale Mägisest Krimmist kuldsele Musta mere rannaliivale]
* [http://www.crimea-on-line.ru/sudak.faces Genova kindlus]  
*[http://jalita.com/guidebook/temple_of_yalta/sudak_bogoroditsa.shtml 19. sajandi kuurortarhitektuur]

[[Kategooria:Krimmi linnad]]</text>
      <sha1>14lupk87a6dz2bnc6v5y1div33anc10</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Käravete</title>
    <ns>0</ns>
    <id>45808</id>
    <revision>
      <id>7188919</id>
      <parentid>7124400</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:53:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38556-30</username>
        <id>233080</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7188919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6325" sha1="2s4p4h3rf7xrenm8xrgw1qubmtlvoat" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Käravete
|  pilt = Käravete mõisa peahoone 2012.jpg
|  pildiallkiri = [[Käravete mõis]]a peahoone
|  pindala = 1,25
|  elanikke = 
|  maakond = Järva
}}

'''Käravete''' on [[alevik]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] [[Ambla jõgi|Ambla jõe]] ülemjooksul [[Piibe maantee]] ääres. Alevikku ümbritseb [[Märjandi|Märjandi küla]]. Läänes ühtivad aleviku piirid ka [[Kukevere|Kukevere külaga]].

Enne 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i kuulus alevik [[Ambla vald]]a.

==Ajalugu==
[[Järvamaa]] [[esiajalugu]] ja muistiseid käsitlevates kirjutistes on mainitud Järva jagunemist kolmeks [[kiheldkond|kihelkonnaks]], millest nimeliselt on teada vaid üks – [[Loppegunde]] keskusega [[Reinevere]] külas, mis asub Käravetelt umbes 14 kilomeetri kaugusel. Paiknemise ja ka [[muistis]]te hulga poolest võiks Loppegunde keskusena kõne alla tulla hoopis Käravete piirkond. Käravete oli juba [[Keskaeg|keskajal]] suur asula. Kirjalikes allikais on Käravetet esimest korda mainitud [[1540]]. aastal (Kiriver). [[Käravete mõis|Mõis (Kerrafer)]] rajati sinna [[17. sajand]]i esimesel poolel. [[Klassitsism|Klassitsistlikus]] stiilis ühekorruseline [[poolkelpkatus]]ega kivist [[Käravete mõis]]ahoone on ehitatud [[18. sajand]]i teisel poolel. [[19. sajand]]i teisest poolest on pärit sammastikuga ait ja tall-tõllakuur.

Suurema keskuse väljaehitamist alustati Käravetel [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpus. Siis valmisid barokkstiilis ühekorruseline härrastemaja ja mitmed kõrvalhooned. Mõisamaja pikendati kummaltki tiivalt, aiafassaadi ilmestati sammasportikusega. Siseruumidest väärivad mainimist kaks saali, millest ühe ruumimõju määrab perioodi lemmikmotiive – sammastik. Sambamotiivi on kasutatud ka väljaku äärde jäävate aitade ja tall-tõllakuuride puhul. Hoonete otsafassaadid on kujundatud kolmik- ehk Veneetsia aknana, mida kohalikus arhitektuuris kasutati üldiselt harva. 
Piibe maanteel asuv graniidist sild üle Ambla jõe ehitati 1877. aastal. Silla kõrvale jääb veskihoone. 1786. aastal ehitati karjaõu koos imposantse väravaga, viinavabrik valmis aastatel 1877–1889. 
Ambla valla Jäneda külanõukogu I Kingissepa-nimeline kolhoos asutati 16. aprillil 1949. aastal mõisas asunud Käravete rahvamajas. Esimeheks valiti Jaan Lest ning juhatusse August Arend, Jaan Aruste, Hilda Pärs ja Johannes Koitla.  Klingissepa-nimelise kolhoosi algaastail ei vedanud majandil esimeestega: Jaan Lest arreteeriti 1953. aastal, August Arend ja Juhus Tagasaar haigestusid ning 1956. aastal esimeheks valitud Richard Kalmus ei saanud rahvaga läbi. &lt;ref&gt;Kilde Aravete kolhoosi ajaloost 2. Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 75, 28 June 1986&lt;/ref&gt; [[1979]]. aastal rajati endise umbekasvanud veskijärve asemele 2,6 hektari suurune [[Käravete paisjärv|paisjärv]]. 

1967. aastal ehitas Käravetel asunud Kingissepa-nimeline kolhoos ristmikule ühekorruselise kauplus-söökla.&lt;ref&gt;Võitlev Sõna. EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, nr. 127, 26 oktoober 1967&lt;/ref&gt; Kuni 1972. aastani tegutses piirkonnas ka Käravete sovhoos, mis liideti [[Aravete kolhoos|Aravete kolhoosiga]]. 1977. aastal sai Käravetest alevik. 
20. sajandil asusid Käravetel 1939. aastal ehitatud hoones algkool ja 1961. aastal ehitatud hoones lasteaed. Algkool suleti 2003. aastal õpilaste vähesuse tõttu. Koolihoones asus hiljem raamatukogu, kuid ka see suleti 2000. aastate alguses. 
1990. aastate keskel anti Käravete mõisa varad üle Ambla valla munitsipaalomandisse. 
2008. aastal rajas külaselts parki laste mänguväljaku ja võrkpalli liivaväljaku.
2010. aastal valiti Käravete alevik Järvamaal aasta külaks.&lt;ref&gt;Järvamaa aasta küla on Käravete ja külaselts Kume [https://kylauudis.ee/2010/11/24/jarvamaa-aasta-kula-on-karavete-ja-aasta-kulaselts-kume/] kulauudised.ee&lt;/ref&gt;

===Legend Käravete nimest===
​Rahvapärimus seostab Käravete mõisa nime saamist ja selle asutamist üsna sünge ja tüüpilise mõisalegendiga. Jutu järgi olnud sealne esimene saksa mõisnik erakordselt julm mees, kes piinas kohalikke talupoegi. Ühel päeval, kui mõisnik oli lasknud järjekordse talupoja ülekohut avaldanud sõnade pärast mõisasamba külge siduda ja veriseks peksta, olevat piinatav mees talle näkku karjunud prohvetliku needuse. Sellest hirmsast kättemaksust ja talupoegade kisast (või teise versiooni kohaselt sellest, et kohalikud pidid mõisniku kurjust üksteisele edasi &quot;kädistama&quot; või &quot;kädistades&quot; (kädistama/kärama) mässu planeerima) saanudki koht nimeks Käravete.

==Vaatamisväärsused ja üritused==
Käravete alevikus on ajalooväärtusega ehitisi eri ajastutest. Olulisim on neist vana mõisakeskus. Kuid ka 20. sajandi teisest poolest pärinevad külaarhitektuuri väljapaistvad objektid ning enne sõda valminud [[Käravete koolimaja]]. Nende vahele mahub taastatud väikese saarekesega [[Käravete järv]], mille ääres asub väike kontserdiväljak, kus alates 2007. aastast korraldatakse iga aasta augustis [[Käravete Järvemuusika]] kontserte. Käravete Järvemuusika on üritus, kuhu on kutsutud tuntud Eesti artiste ja kus käib publik üle kogu Eesti. 

Tänapäeva [[ehituskunst]]i väljapaistvaks näiteks on pargi põhjaküljele aastatel 1977–1984 ehitatud neli valget elamut. Need arhitekt [[Vilen Künnapu]] loodud erineva mahu ja põhiplaaniga hooned on üks kaunimaid maaelamute ansambleid Eestis.

Ambla jõel umbes 600 meetrit Piibe maanteest ida poole asub [[Käravete rippsild]], mille puitosad olid 2022. aastal enamasti lagunenud, kuid metallist osad olid terved.

[[File:Käravete rippsild.jpg|thumb|Käravete rippsild 2022. aasta oktoobris]]

Käravete keskusest mööda Piibe maanteed loode pool asub kaitsealune arheoloogiamälestis – muistne [[Ohverdamine|ohverdamiskoht]] Nõiamägi umbes 2. sajandist. Selle 70-meetrise läbimõõduga ümmarguse künka kohta räägitakse mitmeid [[rahvajutt]]e, millest üks väidab, et künka all on suured varandusekeldrid.

== Vaata ka ==
*[[Käravete mõis]]
*[[Vulbi maastikukaitseala]]
*[[Käravete Raamatukogu]] 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{eestigiid|93|1213|}}

{{Järva vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]</text>
      <sha1>2s4p4h3rf7xrenm8xrgw1qubmtlvoat</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1982</title>
    <ns>0</ns>
    <id>46683</id>
    <revision>
      <id>7189026</id>
      <parentid>7188687</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:42:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <origin>7189026</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15577" sha1="fb857ov56v1c7817sx8d01m2cta6sjr" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1982}}
== Jaanuar ==
*[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist
*[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane
*[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja
*[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell
*[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja
* 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik
* 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur
*[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane
*[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
*[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja
*[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist
* 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja
*[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur
* 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]]
*[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur 
*[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja
*[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist
*[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja
* 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog
*[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja
*[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja
* 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]]
*[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur
* 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja
*[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja
*[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja
*[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija
*[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur
*[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane
* 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur 
*[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur
* 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja
*[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], [[Eesti]] sõudja 
*[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur
* 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja
*[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja
* 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja)
* 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja
* 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik
*[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], [[USA|ameerika]] pornotäht
*[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik 
* 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides
* 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja
*[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist
*[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja
*[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane

==Märts==
*[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur
* 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja
*[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja
* 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik
*[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik
* 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik
*[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist
*[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja
*[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja
*[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist
* 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik
*[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja
*[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar
* 13. märts – [[Katrin Maimik]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist
* 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane
*[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja
* 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane
*[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik
*[[18. märts]] – [[Timo Glock]], [[Saksamaa|saksa]] [[Vormel 1]] sõitja
* 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog
*[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur
*[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja
* 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja
*[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur
* 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik
* 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja
*[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik
* 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör
*[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik
* 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane
*[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer 
* 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist
* [[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell.
*[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur
*[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja
*[[15. aprill]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom
*[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell
*[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja
* 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja
* 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija
*[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur
* 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur
*[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja
*[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja

==Mai==
*[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja
*[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
*[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur
*[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja
*[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja
*[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja
* 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja
*[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf
*[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur
* 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik
*[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane
*[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja
*[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur
*[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur
*20. mai – [[Wes Hoolahan]], Iirimaa jalgpallurid
*[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht
*[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja
*22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja
*[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist 
* 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik
*[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane 
*[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja
* 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja
* 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur
*[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane 
*[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja
* 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja
*[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist
*[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja
*[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja
* 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess
* 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja
*[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja
*[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane
*[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija
*[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur
*[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur
* 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik 
*[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur
*[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija
*[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik
*[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja
* 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja
*[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja
*[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist
*[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja

==Juuli==
* [[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja
* [[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist
* [[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja
* 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija
* [[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], [[itaalia]] jalgpallur
* [[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane 
* [[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], [[Kanada]]–[[Uus-Meremaa]] filminäitleja

==August==
*[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], portugali jalgpallur
*[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja 
* 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur
*[[8. august]] – [[Yuri de Souza Fonseca]], Brasiilia jalgpallur
*[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur
*[[10. august]] – [[Devon Aoki]], jaapani päritolu supermodell
*[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik
* 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist
*[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja
*[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur
*[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja
*16. august – [[Joleon Lescott]], Inglismaa jalgpallur
*[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja
*[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja
* 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg
*[[24. august]] – [[Kim Källström]], Rootsi jalgpallur
* 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja
* 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur
* 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener
*[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur
*[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur
*[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], USA laulja
*[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur
* 30. august – [[Andy Roddick]], USA tennisist
* 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur
*[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur

==September==
* [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja
* 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja
* [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane
* [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane 
* 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik
* [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik
* 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur
* 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator
* [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja
* [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik  
* 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur
* [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf
* [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja
* [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja
* 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur
* [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist
* [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar
* 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist
* [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja
* [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
* 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator
*[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur
*[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja
*[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja
*[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik
* 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane
*[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja
*[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja
* 18. oktoober – [[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist
*[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog
*[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur
*[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja
*[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja
*[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur
* 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja
* 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur

==November==
*[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör 
* 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik
*[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja
*[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja
*[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane
*[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja
* 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja
*[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja)
*[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane 
* 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur
*[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija
*[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell
*[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane
* 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik
*[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja
*[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja
* 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja
*[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur
*[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur
*[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener
*[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja
*[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], [[eesti]] kergejõustiklane
*[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja)
* 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja
*[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja
*[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane
*[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], [[kanada]] näitleja
*[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja


[[Kategooria:1982]]</text>
      <sha1>fb857ov56v1c7817sx8d01m2cta6sjr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alupka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48539</id>
    <revision>
      <id>7189108</id>
      <parentid>6271293</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:57:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189108</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2751" sha1="exclfz5tmqsz3jbwd6o269ijw7cwwfv" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Alupka
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Алупка | nimi1_latin = Alupka
| nimi2_keel = vene | nimi2 = Алупка | nimi2_latin = Alupka
| nimi3_keel = krimmitatari | nimi3 = Alupka / Алупка | nimi3_latin = 
| lipp = FLA Alupka, Yaltynska, Crimea.svg
| lipu_link = [[Alupka lipp]]
| vapp = COA Alupka, Yaltynska, Crimea UHT.svg
| vapi_link = [[Alupka vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaart = Ukraina 
}}

'''Alupka''' on linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]i lõunarannikul. Asub [[Jalta]]st 17&amp;nbsp;km edelas 1234 meetri kõrguse [[Ai-Petri]] mäe lõunajalamil.

Alupka on kuurortlinn. Valitseb [[vahemereline kliima]]: [[augusti keskmine õhutemperatuur]] on 24,6&amp;nbsp;°C, [[veebruari keskmine õhutemperatuur]] +3 kuni +4&amp;nbsp;°C, [[aasta keskmine sademete hulk]] 400&amp;nbsp;mm. Keskmine veetemperatuur on suvel 22 kuni 28&amp;nbsp;°C.

Vanimad inimasustuse jäljed Alupka alal pärinevad 8. aastatuhandest eKr.

Alupka oli algselt kreeklaste [[koloonia]]. Väidetavalt tuleb neilt ka linna nimi: &quot;alōpex&quot; tähendab [[vanakreeka keel]]es '[[rebane]]'.

Seejärel läks [[Bütsants]]i võimu alla. [[960]]. aastal on Alupkat esmamainitud ühes keisri [[Romanus II]] dokumendis.

[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il kuulus asula [[genova]]lastele ja kandis '''Lupico''' nime.

[[1475]]–[[1774]] kuulus Alupka [[Krimmi khaaniriik]]i.

Pärast Krimmi sõda liideti asula [[1783]] [[Venemaa]]ga ja kuulus vürst [[Grigori Potjomkin]]ile, [[1823]]. aastast [[vürst]] [[Mihhail Vorontsov]]ile. [[1789]]. aastal oli Alupka 211 elanikuga [[küla]].

[[1828]]–[[1846]] lasi Mihhail Vorontsov ehitada endale Alupkasse [[Vorontsovi palee]]. [[Jalta konverents]]i ajal elas seal [[Winston Churchill]].

[[20. sajand]]i hakul sai Alupka tuntuks kuurordina, kus on puhanud hulgaliselt kuulsusi. Esimene [[sanatoorium]] rajati [[1902]]. [[1938]] sai Alupka linnaks. Kahe maailmasõja vahel ehitati korralik infrastruktuur ja 24 mitut tüüpi ravilat. Tänapäeval on Alupkas 13 ravilat, nende seas [[sanatoorne kool]] [[tuberkuloos]]i põdevatele lastele.

[[1987]] valmis tõstuk, mis viib reisijaid Ai-Petri mäe otsa ja tagasi. Tõstuki tee on jagatud kahte ossa. Tõstukist avaneb suurepärane vaade ümbrusele ja [[Must meri|Mustale merele]].

Tänapäeval hõlmab linn 4,5&amp;nbsp;km pikkuse rannariba. Linnas elab 8700 inimest (2005).

Linnas ühistranspordi moodustab üks rõngakujuline bussiliin.

Alupka järgi on nimetatud [[asteroid]] [[2508 Alupka]].

[[Pilt:Vorontsov Ai Petri.JPG|pisi|tühi|Vaade Ai-Petri mäele Vorontsovi paleest]]

==Vaatamisväärsused==
* [[Vorontsovi palee]]
* [[Ai-Petri]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Alupka}}

[[Kategooria:Krimmi linnad]]</text>
      <sha1>exclfz5tmqsz3jbwd6o269ijw7cwwfv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alušta</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48543</id>
    <revision>
      <id>7189101</id>
      <parentid>5829612</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:47:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189101</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1355" sha1="m9sjouljcm9nmyfgi8st7q0r7wbsdxo" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{linn
|  nimi = Alušta
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = ukraina | Алушта |(Alušta)
|  omakeelne_nimi_2 = vene | Алушта |(Alušta)
|  omakeelne_nimi_3 = krimmitatari | Aluşta / Алушта |
|  lipp = Flag of Alushta.svg
|  lipu_link = [[Alušta lipp]]
|  vapp = Coat_of_Arms_of_Alushta.png
|  vapi_link = [[Alušta vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ukraina
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Alušta''' on linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]i lõunarannikul. Asub [[Jalta]]st 32&amp;nbsp;km kirdes. Pärast Krimmi [[Rahvusvaheline õigus|õigusvastast]] [[anneksioon|annekteerimist]] märtsis [[2014]] on linn ''[[de facto]]'' koos Krimmi Vabariigiga [[Venemaa]] valduses.

Alušta on kuurortlinn. Valitseb vahemereline kliima &amp;ndash; [[augusti keskmine õhutemperatuur]] on 23,8&amp;nbsp;°C, [[detsembri keskmine õhutemperatuur]] +3&amp;nbsp;°C, [[aasta keskmine sademete hulk]] 430&amp;nbsp;mm.

Alušta kuulus [[Bütsants]]ile ning kreeklased nimetasid linna ''Aluston'' (''Αλουστον''). [[14. sajand]]ist alates kuulus [[Genova]]le ning kandis nime ''Lusta''.

Enamik linnaelanikest olid [[krimmitatarlased]] kuni nende küüditamiseni [[18. mai]]l [[1944]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[http://www.alushta.crimea.ua/ Alušta koduleht]

{{commons|Category:Alushta}}

[[Kategooria:Krimmi linnad]]</text>
      <sha1>m9sjouljcm9nmyfgi8st7q0r7wbsdxo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Goncourti auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>59067</id>
    <revision>
      <id>7188785</id>
      <parentid>7099819</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:03:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <origin>7188785</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9998" sha1="jcbn5xl37kh0cbeyu2f1u1it3szo6ht" xml:space="preserve">'''Goncourti auhind''' on kirjandusauhind, mida antakse välja alates [[1903]]. aastast igal aastal parima modernse [[prantsuse keel|prantsuskeelse]] proosateose eest. Auhinna asutas Prantsuse kirjanik [[Edmond Huot de Goncourt]].

Auhinna laureaadid otsustab [[Goncourti Akadeemia]] liikmetest moodustatud kümneliikmeline kirjanikest koosnev žürii, kellest keegi ei kuulu [[Prantsuse Akadeemia]]sse (''Académie Française'').

==Auhinnatud kirjanikud ja teosed==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
|- bgcolor=&quot;#CCCCCC&quot;
! Aasta
! Kirjanik
! Teose originaalpealkiri
! Teose eestikeelne pealkiri
|-
| [[1903]]
| [[John Antoine Nau]]
| &quot;Force ennemie&quot;
|
|- 
| [[1904]] 
| [[Léon Frapié]]
| &quot;La Maternelle&quot;
|
|-
| [[1905]]
| [[Claude Farrère]]
| &quot;Les Civilisés&quot;
| &quot;Kultuuriinimesed&quot;, 1931 (tlk [[Helmi Kivisepp]])
|-
| [[1906]]
| [[Jérôme Tharaud]] ja [[Jean Tharaud]]
| &quot;Dingley, l'illustre écrivain&quot;
| 
|-
| [[1907]]
| [[Émile Moselly]]
| &quot;Le Rouet d'ivoire&quot;
|
|-
| [[1908]]  
| [[Francis de Miomandre]]
| &quot;Écrit sur de l'eau...&quot;
|
|-
| [[1909]]
| [[Marius Leblond]] ja [[Ary Leblond]]
| &quot;En France&quot;
| 
|-
| [[1910]]
| [[Louis Pergaud]]
| &quot;De Goupil à Margot&quot;
|
|-
| [[1911]]
| [[Alphonse de Chateaubriant]]
| &quot;Monsieur des Lourdines&quot;
|
|-
| [[1912]]  
| [[André Savignon]]
| &quot;Les Filles de la pluie&quot;
| 
|-
| [[1913]] 
| [[Marc Elder]]
| &quot;Le peuple de la mer&quot;
|
|-
| [[1914]] 
| [[Adrien Bertrand]]
| &quot;L'Appel du Sol&quot;
| 
|-
| [[1915]]
| [[René Benjamin]]
| &quot;Gaspard&quot;
| 
|-
| [[1916]] 
| [[Henri Barbusse]]
| &quot;Le Feu&quot;
| &quot;Tuli&quot;, 1937 (tlk [[Aleksander Aspel]] ja [[Marta Sillaots]]), 1954 (tõlkija mainimata)
|-
| [[1917]] 
| [[Henri Malherbe]]
| &quot;La Flamme au poing&quot;
|
|-
| [[1918]] 
| [[Georges Duhamel]]
| &quot;Civilisation&quot;
| &quot;Tsivilisatsioon&quot;, 1937 (tlk [[Marta Sillaots]], koos romaaniga &quot;Märtrite elu&quot;)
|-
| [[1919]]
| [[Marcel Proust]]
| &quot;A l'ombre des jeunes filles en fleur&quot;
| &quot;Õitsvate neidude varjus&quot;, 2022 (tlk [[Anti Saar]])
|-
| [[1920]] 
| [[Ernest Pérochon]]
| &quot;Nêne&quot;
| 
|-
| [[1921]] 
| [[René Maran]]
| &quot;Batouala&quot;
| 
|-
| [[1922]]
| [[Henri Béraud]]
| &quot;Le vitriol de la lune et Le martyre de l'obèse&quot;
| 
|-
| [[1923]] 
| [[Lucien Fabre]]
| &quot;Rabevel ou Le mal des ardents&quot;
| 
|-
| [[1924]] 
| [[Thierry Sandre]]
| &quot;Le Chèvrefeuille, le Purgatoire, le Chapitre XIII&quot;
|
|-
| [[1925]]  
| [[Maurice Genevoix]]
| &quot;Raboliot&quot;
| 
|-
| [[1926]]  
| [[Henri Deberly]]
| Le supplice de Phèdre&quot;
|
|- 
| [[1927]]
| [[Maurice Bedel]]
| &quot;Jérôme 60° latitude nord&quot;
| &quot;Armastus põhjalaiuse 60. kraadil&quot;, 1937 (tlk [[Marta Sillaots]])
|-
| [[1928]]
| [[Maurice Constantin Weyer]]
| &quot;Un Homme se penche sur son passé&quot;
| 
|-
| [[1929]] 
| [[Marcel Arland]]
| &quot;L'Ordre&quot;
| 
|-
| [[1930]]
| [[Henri Fauconnier]]
| &quot;Malaisie&quot;
|
|-
| [[1931]]
| [[Jean Fayard]]
| &quot;Mal d'amour&quot;
|
|-
| [[1932]]
| [[Guy Mazeline]]
| &quot;Les Loups&quot;
| 
|-
| [[1933]]
| [[André Malraux]]
| &quot;La Condition humaine&quot;
|
|-
| [[1934]]
| [[Roger Vercel]]
| &quot;Capitaine Conan&quot;
|
|-
| [[1935]]
| [[Joseph Peyre]]
| &quot;Sang et lumières&quot;
| 
|-
| [[1936]]
| [[Maxence Van der Meersch]]
| &quot;L'Empreinte de Dieu&quot;
|
|-
| [[1937]]
| [[Charles Plisnier]]
| &quot;Faux Passeports&quot;
| 
|-
| [[1938]] 
| [[Henri Troyat]]
| &quot;L'Araigne&quot;
| 
|-
| [[1939]]
| [[Philippe Hériat]]
| &quot;Les Enfants gâtés&quot;
| &quot;Mustad lambad&quot;, 1974 (tlk [[Paul Viires]])
|-
| [[1940]] 
| [[Francis Ambrière]]
| &quot;Les Grandes Vacances&quot;
|
|-
| [[1941]]
| [[Henri Pourrat]]
| &quot;Le vent de mars&quot;
| 
|-
| [[1942]]
| [[Bernard Marc]]
| &quot;Pareil à des enfants&quot;
| 
|-
| [[1943]] 
| [[Marius Grout]]
| &quot;Passage de l'homme&quot;
| 
|-
| [[1944]] 
| [[Elsa Triolet]]
| &quot;Le premier accroc coûte 200 francs&quot;
| 
|-
| [[1945]]
| [[Jean-Louis Bory]]
| &quot;Mon village à l'heure allemande&quot;
| 
|-
| [[1946]]
| [[Jean-Jacques Gautier]]
| &quot;Histoire d'un fait divers&quot;
| 
|-
| [[1947]]  
| [[Jean-Louis Curtis]]
| &quot;Les Forêts de la nuit&quot;
|
|-
| [[1948]] 
| [[Maurice Druon]]
| &quot;Les Grandes Familles&quot;
| 
|-
| [[1949]] 
| [[Robert Merle]]
| &quot;Week-end à Zuydcoote&quot;
|
|- 
| [[1950]] 
| [[Paul Colin]]
| &quot;Les Jeux sauvages&quot;
|
|-
| [[1951]]
| [[Julien Gracq]] (loobus auhinnast)
| &quot;Le Rivage des Syrtes&quot;
| &quot;Kõrbe ja mere vahel&quot;, 2000 (tlk [[Urmas Rattus]])
|-
| [[1952]]
| [[Béatrix Beck]]
| &quot;Léon Morin, Prêtre&quot;
| 
|-
| [[1953]]
| [[Pierre Gascar]]
| &quot;Les Bêtes&quot;
|
|-
| [[1954]] 
| [[Simone de Beauvoir]]
| &quot;Les Mandarins&quot;
| [[Mandariinid (Beauvoir)|&quot;Mandariinid&quot;]]
|-
| [[1955]] 
| [[Roger Ikor]]
| &quot;Les Eaux mêlées&quot;
| 
|-
| [[1956]] 
| [[Romain Gary]]
| &quot;Les Racines du ciel&quot;
| 
|-
| [[1957]]
| [[Roger Vailland]]
| &quot;La Loi&quot;
|
|-
| [[1958]] 
| [[Francis Walder]]
| &quot;Saint Germain ou la Négociation&quot;
| 
|-
| [[1959]] 
| [[André Schwartz-Bart]]
| &quot;Le Dernier des Justes&quot;
|
|-
| [[1960]] 
| [[Vintilă Horia]]
| &quot;Dieu est né en exil&quot;
| 
|-
| [[1961]] 
| [[Jean Cau]]
| &quot;La Pitié de Dieu&quot;
| 
|-
| [[1962]]
| [[Anna Langfus]]
| &quot;Les Bagages de sable&quot;
| 
|-
| [[1963]]
| [[Armand Lanoux]]
| &quot;Quand la mer se retire&quot;
| &quot;Kui meri mõõnab&quot;, 1966 (tlk [[Ott Ojamaa]])
|-
| [[1964]] 
| [[Georges Conchon]]
| &quot;L'État sauvage&quot;
| &quot;Metsik riik&quot;, 1967 (tlk [[Henno Rajandi]])
|-
| [[1965]]
| [[Jacques Borel]]
| &quot;L'Adoration&quot;
| 
|-
| [[1966]]
| [[Edmonde Charles-Roux]]
| &quot;Oublier Palerme&quot;
| 
|-
| [[1967]]
| [[André Pieyre de Mandiargues]]
| &quot;La Marge&quot;
| 
|-
| [[1968]]
| [[Bernard Clavel]]
| &quot;Les Fruits de l'hiver&quot;
| 
|-
| [[1969]]
| [[Félicien Marceau]]
| &quot;Creezy&quot;
| 
|-
| [[1970]]
| [[Michel Tournier]]
| &quot;Le Roi des aulnes&quot;
| &quot;Haldjakuningas&quot;, 2002 (tlk [[Laine Hone]])
|-
| [[1971]]
| [[Jacques Laurent]]
| &quot;Les Bêtises&quot;
| 
|-
| [[1972]]
| [[Jean Carrière]]
| &quot;L'Épervier de Maheux&quot;
|
|- 
| [[1973]] 
| [[Jacques Chessex]]
| &quot;L'Ogre&quot;
|
|-
| [[1974]] 
| [[Pascal Lainé]]
| &quot;La Dentellière&quot;
| 
|-
| [[1975]] 
| [[Émile Ajar]]
| &quot;La Vie devant soi&quot;
| &quot;Elu alles ees&quot;, 1992, 2001, 2021 (tlk [[Tõnu Õnnepalu]])
|-
| [[1976]]
| [[Patrick Grainville]]
| &quot;Les Flamboyants&quot;
|
|-
| [[1977]]
| [[Didier Decoin]]
| &quot;John l'Enfer&quot;
|
|-
| [[1978]] 
| [[Patrick Modiano]]
| &quot;Rue des boutiques obscures&quot;
| &quot;Hämarate poodide tänav&quot;, 1996 (tlk [[Tatjana Hallap]])
|-
| [[1979]]
| [[Antonine Maillet]]
| &quot;Pélagie-la-Charette&quot;
|
|-
| [[1980]] 
| [[Yves Navarre]]
| &quot;Le Jardin d'acclimatation&quot;
|
|-
| [[1981]]
| [[Lucien Bodard]]
| &quot;Anne Marie&quot;
| 
|-
| [[1982]]
| [[Dominique Fernandez]]
| &quot;Dans la main de l'Ange&quot;
|
|-
| [[1983]] 
| [[Frédérick Tristan]]
| &quot;Les Égarés&quot;
| 
|-
| [[1984]] 
| [[Marguerite Duras]]
| &quot;L'Amant&quot;
| &quot;Armuke&quot;, 1989, 2006 (tlk [[Malle Talvet]])
|-
| [[1985]]  
| [[Yann Queffélec]]
| &quot;Les Noces barbares&quot;
|
|-
| [[1986]]
| [[Michel Host]]
| &quot;Valet de nuit&quot;
|
|-
| [[1987]] 
| [[Tahar Ben Jelloun]]
| &quot;La Nuit sacrée&quot;
| 
|-
| [[1988]] 
| [[Erik Orsenna]]
| &quot;L'Exposition coloniale&quot;
| 
|-
| [[1989]]
| [[Jean Vautrin]]
| &quot;Un grand pas vers le Bon Dieu&quot;
| 
|-
| [[1990]] 
| [[Jean Rouaud]]
| &quot;Les Champs d'honneur&quot;
| &quot;Auväljad&quot;, 2002 (tlk [[Vladimir Indrikson]])
|-
| [[1991]]
| [[Pierre Combescot]]
| &quot;Les Filles du Calvaire&quot;
| 
|-
| [[1992]]
| [[Patrick Chamoiseau]]
| &quot;Texaco&quot;
| 
|-
| [[1993]] 
| [[Amin Maalouf]]
| &quot;Le Rocher de Tanios&quot;
|
|-
| [[1994]] 
| [[Didier Van Cauwelaert]]
| &quot;Un Aller simple&quot;
| 
|-
| [[1995]]  
| [[Andreï Makine]]
| &quot;Le Testament français&quot;
| &quot;Prantsuse testament&quot;, 1999 (tlk [[Andres Raudsepp]], värsid [[Ain Kaalep]])
|-
| [[1996]] 
| [[Pascale Roze]]
| &quot;Le Chasseur Zéro&quot;
| &quot;Hävituslendur Zéro&quot;, 2002 (tlk [[Kaja Riesen]])
|-
| [[1997]]  
| [[Patrick Rambaud]]
| &quot;La Bataille&quot;
| &quot;Lahing&quot;, 2003 (tlk [[Jaanus Õunpuu]])
|-
| [[1998]] 
| [[Paule Constant]]
| &quot;Confidence pour confidence&quot;
| 
|-
| [[1999]]  
| [[Jean Echenoz]]
| &quot;Je m'en vais&quot;
| &quot;Ma lähen ära&quot;, 2010 (tlk [[Kaja Riesen]])
|-
| [[2000]]
| [[Jean-Jacques Schuhl]]
| &quot;Ingrid Caven&quot;
| 
|-
| [[2001]] 
| [[Jean-Christophe Rufin]]
| &quot;Rouge Brésil&quot;
| 
|-
| [[2002]] 
| [[Pascal Quignard]]
| &quot;Les Ombres errantes&quot;
| &quot;Ekslevad varjud&quot;, 2009 (tlk [[Leena Tomasberg]])
|-
| [[2003]] 
| [[Jacques-Pierre Amette]]
| &quot;La Maîtresse de Brecht&quot;
| &quot;Brechti armuke&quot;, 2005 (tlk [[Pille Kruus]])
|-
| [[2004]] 
| [[Laurent Gaudé]]
| &quot;Le Soleil des Scorta&quot;
| &quot;[[Scortade päike]]&quot;, 2007, 2019 (tlk [[Indrek Koff]])
|-
| [[2005]] 
| [[François Weyergans]]
| &quot;Trois jours chez ma mère&quot;
| 
|-
| [[2006]] 
| [[Jonathan Littell]]
| &quot;Les Bienveillantes&quot;
| &quot;[[Eumeniidid (Littell)|Eumeniidid]]&quot;, 2022 (tlk [[Heli Allik]])
|-
| [[2007]] 
| [[Gilles Leroy]]
| &quot;Alabama song&quot;
|  
|-
| [[2008]] 
| [[Atīq Raḩīmī]] ([[Atiq Rahimi]])
| &quot;Syngué sabour. Pierre de patience&quot;
|  
|-
| [[2009]] 
| [[Marie NDiaye]]
| &quot;Trois femmes puissantes&quot;
| 
|-
| [[2010]] 
| [[Michel Houellebecq]]
| &quot;La Carte et le Territoire&quot;
| &quot;Kaart ja territoorium&quot;, 2013, 2014 (tlk [[Indrek Koff]])
|-
| [[2011]] 
| [[Alexis Jenni]]
| &quot;L'Art français de la guerre&quot;
| 
|-
| [[2012]] 
| [[Jérôme Ferrari]]
| &quot;Le Sermon sur la chute de Rome&quot;
| 
|-
| [[2013]] 
| [[Pierre Lemaitre]]
| &quot;Au revoir là-haut&quot;
| 
|-
| [[2014]] 
| [[Lydie Salvayre]]
| &quot;Pas pleurer&quot;
| 
|-
| [[2015]] 
| [[Mathias Énard]]
| &quot;Boussole&quot;
| 
|-
| [[2016]] 
| [[Leïla Slimani]]	
| &quot;Chanson douce&quot;
| &quot;[[Hällilaul (Slimani)|Hällilaul]]&quot;, 2018 (tlk [[Sirje Keevallik]])
|-
| [[2017]] 
| [[Éric Vuillard]]	
| &quot;L'Ordre du jour&quot;
| &quot;Päevakord&quot;, 2021 (tlk [[Indrek Koff]])
|-
| [[2018]] 
| [[Nicolas Mathieu]]
| &quot;Leurs enfants après eux&quot;
|
|-
| [[2019]] 
| [[Jean-Paul Dubois]]	
| &quot;Tous les hommes n'habitent pas le monde de la même façon&quot;
|
|-
| [[2020]] 
| [[Hervé Le Tellier]]	
| &quot;L'Anomalie&quot;
| &quot;Anomaalia&quot;, 2021 (tlk [[Sirje Keevallik]])
|-
| [[2021]]
| [[Mohamed Mbougar Sarr]]
| &quot;La plus secrète mémoire des hommes&quot;
|
|-
| [[2022]]
| [[Brigitte Giraud]]
| &quot;Vivre Vite&quot;
|
|-
| [[2023]]
| [[Jean-Baptiste Andrea]]
| &quot;Veiller sur elle&quot;
| &quot;Valva tema üle&quot;
|-
| [[2024]]
| [[Kamel Daoud]]
| &quot;Houris&quot;
|
|-
| [[2025]]
| [[Laurent Mauvignier]]
| &quot;La Maison vide&quot;
|
|}

== Välislingid ==
* [https://www.academiegoncourt.com/ Goncourti auhinnavõistluse koduleht]

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Prantsuse kirjandus]]</text>
      <sha1>jcbn5xl37kh0cbeyu2f1u1it3szo6ht</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kerti Alev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>59962</id>
    <revision>
      <id>7188994</id>
      <parentid>7031081</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:33:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38841-82</username>
        <id>233087</id>
      </contributor>
      <comment>i added a little fun fact</comment>
      <origin>7188994</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1546" sha1="rgpzm8al2hr030m9ki0fgw68pt5ka8e" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}}
'''Kerti Alev''' (esinejanimega '''Promille Promille'''; sündinud [[12. veebruar]]il [[1981]]) on eesti naislaulja, arvutigraafik ja IT-ettevõtja.

Ta lõpetas [[2003]]. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kunstiõpetaja erialal.&lt;ref&gt;[[Kaarel Kressa]]. [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kerti-alevi-maalid-valmivad-arvutis?id=51074054 Kerti Alevi maalid valmivad arvutis] Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2007.&lt;/ref&gt;

Ta oli aastatel 2006–2012 [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] liige.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Kerti+Alev Kerti Alev] E-äriregistris. Vaadatud 09.06.2025.&lt;/ref&gt;

== Ettevõtted==
*Digitar Interactive OÜ – multimeedia-, IT-arenduse ja disainiettevõte.{{lisa viide}}
*MediKeep OÜ on Eesti [[idufirma]] (2015), mis läbis edukalt 2015. aastal ka Bayer Healthcare'i kiirendi Grants4Apps.{{lisa viide}}

== Isikunäitused ==
* Digimaali näitus &quot;Digi Värk&quot;, 23. jaanuar kuni 13. veebruar 2007 galeriis Aatrium ja 2007. aasta mais Pirita Vaba Aja Keskuses.
* Digimaali näitus &quot;In Vivo&quot;, 6. novembril 2009 Tartus LOOV galeriis. Näituse tööd asuvad jätkuvalt rockiklubis Tapper.

== Ansamblid ==
*[[Conflict OK!]] – laulja (alates 1998. aastast)
*[[J.M.K.E.]] – laulja, taustalaulja (2000–2012)

==Viited==
{{viited}}Tal on ka õde-tütar, kes on nimetatud planeedi järgi (vähemalt veebis){{JÄRJESTA:Alev, Kerti}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:J.M.K.E.]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>rgpzm8al2hr030m9ki0fgw68pt5ka8e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189004</id>
      <parentid>7188994</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:52:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7188994|7188994]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-38841-82|~2026-38841-82]] ([[User talk:~2026-38841-82|arutelu]])</comment>
      <origin>7189004</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1474" sha1="4gcgalixzud2dljq0td2wz6q7lkk71g" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}}
'''Kerti Alev''' (esinejanimega '''Promille Promille'''; sündinud [[12. veebruar]]il [[1981]]) on eesti naislaulja, arvutigraafik ja IT-ettevõtja.

Ta lõpetas [[2003]]. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kunstiõpetaja erialal.&lt;ref&gt;[[Kaarel Kressa]]. [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kerti-alevi-maalid-valmivad-arvutis?id=51074054 Kerti Alevi maalid valmivad arvutis] Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2007.&lt;/ref&gt;

Ta oli aastatel 2006–2012 [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] liige.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Kerti+Alev Kerti Alev] E-äriregistris. Vaadatud 09.06.2025.&lt;/ref&gt;

== Ettevõtted==
*Digitar Interactive OÜ – multimeedia-, IT-arenduse ja disainiettevõte.{{lisa viide}}
*MediKeep OÜ on Eesti [[idufirma]] (2015), mis läbis edukalt 2015. aastal ka Bayer Healthcare'i kiirendi Grants4Apps.{{lisa viide}}

== Isikunäitused ==
* Digimaali näitus &quot;Digi Värk&quot;, 23. jaanuar kuni 13. veebruar 2007 galeriis Aatrium ja 2007. aasta mais Pirita Vaba Aja Keskuses.
* Digimaali näitus &quot;In Vivo&quot;, 6. novembril 2009 Tartus LOOV galeriis. Näituse tööd asuvad jätkuvalt rockiklubis Tapper.

== Ansamblid ==
*[[Conflict OK!]] – laulja (alates 1998. aastast)
*[[J.M.K.E.]] – laulja, taustalaulja (2000–2012)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Alev, Kerti}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:J.M.K.E.]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>4gcgalixzud2dljq0td2wz6q7lkk71g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>789</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62418</id>
    <revision>
      <id>7188946</id>
      <parentid>3507791</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:16:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188946</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="310" sha1="1kxrmuar8zyek42v2fhfu3vu493b6ze" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''789. aasta''' (DCCLXXXIX) oli [[8. sajand]]i 89. aasta.

==Sündmused==

* [[Karl Suur]] ületas oma väega [[Elbe|Elbe jõe]] ja tungis [[obodriidid]]e territooriumile
* Karl Suur rajas [[Herford]]i linna tänapäeva Saksamaal

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*...

[[Kategooria:789| ]]</text>
      <sha1>1kxrmuar8zyek42v2fhfu3vu493b6ze</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Herkki-Erich Merila</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62898</id>
    <revision>
      <id>7188805</id>
      <parentid>7184727</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:40:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kynnap</username>
        <id>125453</id>
      </contributor>
      <origin>7188805</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5617" sha1="qvox2ga32itvphvhyih609eqijgtyz9" xml:space="preserve">{{lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2019}}

[[Fail:Herkki-Erich Merila, eesti kunstnik ja fotograaf 2026.jpg|pisi|Herkki-Erich Merila&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Herkki-Erich Merila''' (sündinud [[6. veebruar]]il [[1964]] [[Tallinn]]as) on eesti kunstnik ja fotograaf.

== Elukäik ==

Erkki-Erich Merila on lõpetanud 1982. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i.

Aastatel 1982–1983 õppis ta [[Tallinna 2. Tehnikakool|Tallinna 2. Tehnikakoolis]] [[fotograafia]] erialal ning töötas aastail 1984–1991 ajakirjandusfotograafina.{{lisa viide}} 

1992. aastal asutas Merila koos [[Peeter Maria Laurits]]aga rühmituse [[DeStudio]]&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/478795] Herkki-Erich Merila teel tagasi klassikalise foto juurde EPL 26.09.2009&lt;/ref&gt; ning oli aastail 1992–1996 üks rühmituse kunstilisi juhte{{lisa viide}}. 

1997. aastast on ta vabakutseline kunstnik ja [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige.

==Looming==
===Isikunäitused===
*2009 – &quot;Objects of timeless&quot; (Restoran Lounge Muuseum, Tallinn)
*2008 – &quot;Rütmist väljas&quot; (Kuressaare raamatukogu)
*2008 – &quot;veetlus@õõv&quot; (Destudio, Vaal galerii, Tallinn)
*2007 – &quot;Rütmist väljas&quot; (Galerii M, Tallinn)
*2007 – &quot;Real estate of mind&quot; (Tallinn)
*2006 – &quot;Best of…&quot; (Eesti Panga Galerii, Tallinn)
*2004 – &quot;Welcome to…&quot; (Biedre Bartelt Galerie, Berlin, Saksamaa)
*2004 – &quot;Imaging II&quot; (Eesti Kunstimuuseum, Tartu)
*2003 – &quot;Imaging I&quot;, (Northern Lights Film Festival, Newcastle, Suurbritannia)
*2003 – &quot;Imaging&quot; (Rakvere, Eesti)
*2001 – Sebra Galerii, Tartu, Eesti
*2000 – &quot;Par Avion&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (The Living Art Museum, Reykjavik, Island)
*1999 – &quot;Lunaatika&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Pärnu Linnagalerii, Eesti)
*1999 – &quot;Unholy&quot; (Tallinna Linnagalerii, Eesti)
*1998 – &quot;EE–LV&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Eesti saatkond Riias, Läti)
*1997 – &quot;The Suit of Adam&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Estonian Mission at the European Union, Brüssel, Belgia)
*1996 – &quot;Estonian Architects&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn)
*1996 – &quot;The Familiy of Adam&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Tallinna Linnagalerii, Eesti)
*1995 – &quot;Metamorphoses&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Nordic Council of Ministers Gallery, Kopenhaagen, Taani)
*1995 – &quot;Semi-Dolce Vita&quot; (Tallinna Linnagalerii, Eesti)
*1993 – &quot;Diseases &amp; Metamorphoses II&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Luum Galerii, Tallinn, Eesti)
*1993 – &quot;Diseases &amp; Metamorphoses I&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Lee Galerii, Tallinn, Eesti)

===Grupinäitused===
*2008 – &quot;Eskapistid&quot; (Kunstihoone Galerii, Tallinn)
*2007 – &quot;One Shot Each&quot; (Museet för Fotokunst, Odense, Taani)
*2006 – &quot;Europart&quot; (Viin, Austria)
*2004–2007 – &quot;Facing East: Contemporary Landscape Photography from Baltic and Nordic Areas&quot; (Suurbritannia)
*2004 – &quot;Welcome to Europe&quot; (Giedre Bartelt Galerie, Berliin, Saksamaa)
*2004 – &quot;Faster Than History&quot; (Kiasma, Helsingi, Soome)
*2003 – &quot;Imaging I&quot; (Northern Lights Film Festival, Newcastle, Suurbritannia)
*2003 – &quot;Imaging I&quot; (Rakvere Linnagalerii, Eesti)
*2003 – International Art Fair (Moskva, Venemaa)
*2003 – &quot;The fragments of silence&quot; (The Annex, New York, USA)
*2003 – &quot;The fragments of silence&quot; (Pärnu, Eesti)
*2002–2003 – &quot;Body is Required/the permanent collection IV&quot; (Museet for Fotokunst, Odense, Taani)
*2001 – &quot;Summer-Autumn-Winter-Spring&quot; (Deco Gallery, Tallinn, Eesti)
*2000 – &quot;Estonian Photography&quot; (MaiMano Gallery Budapest, Ungari)
*2000 – Grupinäitus Riias Lätis
*1999 – &quot;Erootika&quot; (Tallinna Kunstihoone, Eesti)
*1998 – &quot;Out of the Shadow&quot; (Põhja-Carolina Ülikool, USA)
*1998 – &quot;Freedom of Choice&quot; (Tallinna Kunstihoone, Eesti)
*1997 – &quot;Artsummer&quot; (Endla teater, Pärnu, Eesti)
*1997 – &quot;Persona&quot; (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn)
*1995 – &quot;Factory of History&quot; (Saaremaa Muuseum, Kuressaare, Eesti)
*1995 – &quot;Self-Portrait&quot; (Kuznechki Most Gallery, Moskva, Venemaa)
*1994 – &quot;Unexisting Art&quot; (Ajaloo instituut, Tallinn, Eesti)
*1993 – &quot;Substance-Unsubstance&quot; (Tallinna Kunstihoone, Eesti)
*1993 – &quot;Memory of Images&quot; (Kiel, Rostock, Berliin, Saksamaa)
*1993 – &quot;Myra&quot; (Tallinna Kunstihoone, Eesti)
*1992 – &quot;Contemporary Baltic Photography&quot; (Odense Photographic Museum, Taani)
*1992 – &quot;Baltic Pathways&quot; (M/S Tallink, Tallinn–Helsingi)
*1992 – &quot;Always Yours&quot; (Roy Boyd Gallery, Chicago, USA)
*1991 – &quot;Contemporary Soviet Photography&quot; (Rosa Esman Gallery, New York, USA)
*1991 – &quot;Photographers Estoniens&quot; (Charleroi Photographic Museum, Belgia)
*1991 – &quot;Contemporary Soviet Photography&quot; (Roy Boyd Gallery, Chicago, USA)
*1990 – &quot;Iisalmen Camera Festival&quot; (Iisalmi, Soome)
*1990 – &quot;Diffraction Only-Contemporary Lensless Photographers&quot; (Annie Gentils Gallery, Antwerpen, Holland)
*1989 – &quot;Confused Times&quot; (rändav näitus Soomes)
*1988 – &quot;Baltic Photo Trienniale&quot; (A. H. Tammsaare Muuseum, Tallinn, Eesti)

===Teoseid kogudes===
*Eesti Kunstimuuseum, Tallinn
*Tartu Kunstimuuseum
*Eesti Fotomuuseum, Tallinn
*Matti Miliuse kogu, Tartu
*Roy Boyd Gallery, Chicago, USA
*Arkansas Art Center, USA
*Museet för Fotokunst, Odense, Taani

== Tunnustus ==
* 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest &quot;President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest&quot;] ERR, 30. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Merila, Herkki-Erich}}
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>qvox2ga32itvphvhyih609eqijgtyz9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Kunileid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>65317</id>
    <revision>
      <id>7188970</id>
      <parentid>6813190</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:28:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin kunstnikunime &quot;Kunileid&quot; saamise loo koos viitega.</comment>
      <origin>7188970</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4434" sha1="g0lzq83gmzwm1ozwkagjm3gvrh3826l" xml:space="preserve">[[File:Aleksander Kunileid.Saebelmann - Komponist.jpg|thumb|right|180px|Aleksander Kunileid-Saebelmann]]
'''Aleksander Kunileid''' (kodanikunimega '''Aleksander Saebelmann'''; [[22. november]] [[1845]] [[Audru vald (Audru kihelkond)|Audru vald]] – [[27. juuli]] [[1875]] [[Poltava]]) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks.

Kunileid sündis köstri-õpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja [[Friedrich August Saebelmann]].

Muusikahariduse omandas ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]is, mille lõpetas [[1868]]. aastal.

Aleksander Kunileid ja tema vend [[Friedrich August Saebelmann]] elasid ja töötasid Paistus kihelkonnakoolis eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning [[Friedrich August Saebelmann]] aastatel 1880–1911 kuni surmani. Paistus elamise aeg oli tema elu kõrgaeg. Tal oli tolle aja kohta erakordselt kõrge palk, millest sai lahedalt ära elada. Koolimaja juures kirikus oli hea orel, ümberringi ärgas ärkamisaegne seltskond. Paistu perioodil uuenesid Kunileiu ja Jakobsoni sõprussuhted, ta tutvus ka Jannseni ja Koidulaga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduse uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldse erksa suhtumisega ühiskonnaelu probleemidesse. 1867. aasta suvel Paistus kirjutas ta oma esimese koorilaulu &quot;Veel pole kadunud kõik&quot; (sõnad Jakobson) ning järgneval aastal veel rida viise.&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll]. Jaak-Adam Looveer, 2021.&lt;/ref&gt;

Kunstnikunime “Kunileid” pani Carl Robert Jakobson. Nime saamise lugu on järgmine: Komponeerides armastas helilooja viibida Paistu aleviku lähedal Kunimäel, kust avanes väga luuleline vaade iga ilmakaare poole. See nähtub ka tema teatest Jakobsonile, et “Kunimäel kõndides leidsin jälle mõne viisikese”. Sellest väljendusest tuletaski Jakobson heliloojale varju- ehk kunstnikunime.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 26 juuli 1975 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19750726.2.8 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ta oli üks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] juhte. Tema &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; ja &quot;Sind surmani&quot; olid ainsad Eesti helilooja kirjutatud laulud I üldlaulupeo kavas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19451201&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Aleksander Kunileid-Saebelmanni 100 a. sünnipäev|väljaanne=Sirp ja Vasar|aeg=1. detsember 1945|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Aastatel [[1871]]–[[1873]] oli Kunileid [[köster]] ja kooliõpetaja Peterburis, [[Gattšina]]s ja [[Kolppana]]s.

[[1873]]. aastal sõitis ta tervise halvenemisel [[Ukraina]]sse. Seal töötas köster-organistina [[Poltava]] saksa koguduse koolis elu lõpuni.

Ta suri [[1875]]. aastal enne 30-aastaseks saamist [[tiisikus|tiisikuss]]e.

Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest [[Lydia Koidula]] ja [[Carl Robert Jakobson]]i tekstidele.

== Koorilaulud ==
* &quot;[[Mu isamaa on minu arm]]&quot; (sõnad Lydia Koidula)
* &quot;Sind surmani&quot; (sõnad Lydia Koidula)
* &quot;Veel pole kadund kõik&quot; (sõnad Carl Robert Jakobson)
* &quot;Ema ja laps&quot; (sõnad Carl Robert Jakobson)
* &quot;Mu isamaa nad olid matnud&quot; (sõnad Lydia Koidula)

Muusikaajaloolase [[Elmar Arro]] sõnul sai Kunileid laulude &quot;Sind surmani&quot; ja &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; viisi loomiseks innustust [[Karl Collan]]i 1854. aastal laulukogumikus avaldatud soome rahvalauludest &quot;Kreivin sylissä istunut&quot; ('krahvi süles istunud') ja &quot;Paremp' olla tyttönä&quot; ('parem olla tüdruk').&lt;ref&gt;{{cite book | last= Arro | first= Elmar | year= 1933 | title= Geschichte der estnischen Musik, Band I | publisher= Akadeemiline Kooperatiiv | location=Tartu | pages= 115–120, Der Fall Kunileid }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html | pealkiri = Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 15.05.2018 | keel = et }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kunileid, Aleksander}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1845]]
[[Kategooria:Surnud 1875]]</text>
      <sha1>g0lzq83gmzwm1ozwkagjm3gvrh3826l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189185</id>
      <parentid>7188970</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:12:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisasin välise lingi Kunimäe kohta</comment>
      <origin>7189185</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4543" sha1="pn9l6nhd8nf42i79vnr7inspwo0vhhx" xml:space="preserve">[[File:Aleksander Kunileid.Saebelmann - Komponist.jpg|thumb|right|180px|Aleksander Kunileid-Saebelmann]]
'''Aleksander Kunileid''' (kodanikunimega '''Aleksander Saebelmann'''; [[22. november]] [[1845]] [[Audru vald (Audru kihelkond)|Audru vald]] – [[27. juuli]] [[1875]] [[Poltava]]) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks.

Kunileid sündis köstri-õpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja [[Friedrich August Saebelmann]].

Muusikahariduse omandas ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]is, mille lõpetas [[1868]]. aastal.

Aleksander Kunileid ja tema vend [[Friedrich August Saebelmann]] elasid ja töötasid Paistus kihelkonnakoolis eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning [[Friedrich August Saebelmann]] aastatel 1880–1911 kuni surmani. Paistus elamise aeg oli tema elu kõrgaeg. Tal oli tolle aja kohta erakordselt kõrge palk, millest sai lahedalt ära elada. Koolimaja juures kirikus oli hea orel, ümberringi ärgas ärkamisaegne seltskond. Paistu perioodil uuenesid Kunileiu ja Jakobsoni sõprussuhted, ta tutvus ka Jannseni ja Koidulaga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduse uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldse erksa suhtumisega ühiskonnaelu probleemidesse. 1867. aasta suvel Paistus kirjutas ta oma esimese koorilaulu &quot;Veel pole kadunud kõik&quot; (sõnad Jakobson) ning järgneval aastal veel rida viise.&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll]. Jaak-Adam Looveer, 2021.&lt;/ref&gt;

Kunstnikunime “Kunileid” pani Carl Robert Jakobson. Nime saamise lugu on järgmine: Komponeerides armastas helilooja viibida Paistu aleviku lähedal [https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&amp;comp=objresult=parandobj&amp;obj_id=1402031939 Kunimäel], kust avanes väga luuleline vaade iga ilmakaare poole. See nähtub ka tema teatest Jakobsonile, et “Kunimäel kõndides leidsin jälle mõne viisikese”. Sellest väljendusest tuletaski Jakobson heliloojale varju- ehk kunstnikunime.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 26 juuli 1975 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19750726.2.8 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ta oli üks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] juhte. Tema &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; ja &quot;Sind surmani&quot; olid ainsad Eesti helilooja kirjutatud laulud I üldlaulupeo kavas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19451201&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Aleksander Kunileid-Saebelmanni 100 a. sünnipäev|väljaanne=Sirp ja Vasar|aeg=1. detsember 1945|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Aastatel [[1871]]–[[1873]] oli Kunileid [[köster]] ja kooliõpetaja Peterburis, [[Gattšina]]s ja [[Kolppana]]s.

[[1873]]. aastal sõitis ta tervise halvenemisel [[Ukraina]]sse. Seal töötas köster-organistina [[Poltava]] saksa koguduse koolis elu lõpuni.

Ta suri [[1875]]. aastal enne 30-aastaseks saamist [[tiisikus|tiisikuss]]e.

Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest [[Lydia Koidula]] ja [[Carl Robert Jakobson]]i tekstidele.

== Koorilaulud ==
* &quot;[[Mu isamaa on minu arm]]&quot; (sõnad Lydia Koidula)
* &quot;Sind surmani&quot; (sõnad Lydia Koidula)
* &quot;Veel pole kadund kõik&quot; (sõnad Carl Robert Jakobson)
* &quot;Ema ja laps&quot; (sõnad Carl Robert Jakobson)
* &quot;Mu isamaa nad olid matnud&quot; (sõnad Lydia Koidula)

Muusikaajaloolase [[Elmar Arro]] sõnul sai Kunileid laulude &quot;Sind surmani&quot; ja &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; viisi loomiseks innustust [[Karl Collan]]i 1854. aastal laulukogumikus avaldatud soome rahvalauludest &quot;Kreivin sylissä istunut&quot; ('krahvi süles istunud') ja &quot;Paremp' olla tyttönä&quot; ('parem olla tüdruk').&lt;ref&gt;{{cite book | last= Arro | first= Elmar | year= 1933 | title= Geschichte der estnischen Musik, Band I | publisher= Akadeemiline Kooperatiiv | location=Tartu | pages= 115–120, Der Fall Kunileid }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html | pealkiri = Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 15.05.2018 | keel = et }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kunileid, Aleksander}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1845]]
[[Kategooria:Surnud 1875]]</text>
      <sha1>pn9l6nhd8nf42i79vnr7inspwo0vhhx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luhansk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>68176</id>
    <revision>
      <id>7189095</id>
      <parentid>7137970</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:37:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189095</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9154" sha1="7pj9qnytqes2tiq93exuyuedyeqqazv" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Luhansk
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina
| nimi1 = Луганськ
| nimi1_latin = 
| nimi2_keel = vene
| nimi2 = Луганск
| nimi2_latin = 
| lipp = Flag of Luhansk.svg|border
| lipu_link = [[Luhanski lipp]]
| pilt_üldvaade = Музей истории Луганска.jpg
| vapp = Coat of arms of Luhansk.svg
| vapi_link = [[Luhanski vapp]]
| pindala = 255
| elanikke = 
| asendikaart = Ukraina
}}
'''Luhansk''' ([[ukraina keel]]es ''Луганськ'') on tööstuslinn [[Ukraina]]s, endine [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i keskus. On ''[[de facto]]'' nn [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] pealinn. Asub [[Luhan|Luhani]] jõe ääres [[Donbass]]is.

Aastatel [[1935]]–[[1958]] ja [[1970]]–[[1990]] oli linna nimi '''Vorošilovgrad''' ([[Kliment Vorošilov]]i järgi). [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Luhanski elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 50% ja [[venelased|venelasi]] 47%. Suurem osa Luhanski ukrainlastest on venestunud.

Luhanskist on pärit [[Vladimir Dal]], [[Serhi Bubka]] ja [[Kliment Vorošilov]].

==Ajalugu==
===XVIII sajand===
'''1740.–1750.''' aastad – talvituskohad ja mõned väikevene kasakate talud kaasaegse linna territooriumil. Aastatel 1753–1755 lubati valitsuse loal nendega liituda serbia, horvaatia, moldaavia ja bulgaaria perekondadel. Sinna asusid ka vasaku kalda ukrainlased, venelased ja teised rahvused. Tekkis asundus Kamennõi Brod (kivine koolmekoht).

'''1790''' – valitsuse palgatud šoti insenerile Charles Gascoigne'ile tehti ülesandeks uurida maagi- ja kivisöemaardlaid Slaaviserbia rajoonis. Gascoigne täitis ülesande ja kinnitas valitsusele, et “leitud rauamaagi ja kivisöe leiukoht lubab nende mineraalide rikkaliku hulga parima kvaliteedi juures”.

'''14. novembril 1795''' andis Katariina II määruse esimese malmivalutehase rajamiseks keisririigi lõunaosas, Luhani jõe orus, mis saigi aluseks linnale. Kamennõi Brodi ja Vergunka küla said esimesteks asustatud punktideks, kuhu asusid Luhanski valutehase töölised.

'''1797''' – tehase asula nimeks sai Luhanski tehas. Töölised ja spetsialistid toodi Venemaa kubermangudest ja välismaalt. Administratiiv-tehniline personal koosnes Gascoigne'i värvatud inglastest.

===XIX sajand===
'''1823.''' aastal avati asulas esimene õppeasutus – mäenduse tööstuskool. 1860. aastate lõpus elas asulas kuni 10 000 inimest. 1870. aastate keskel anti käiku Luhanski–Debaltseve raudtee.

'''3. septembril 1882''' kinnitas keiser Venemaa Keisririigi ministrite komitee määruse linna moodustamise kohta Luhanski tehase ja sellega ühendatud Kamennõi Bori asula põhjal.

'''1896''' – saksa tööstur Gustav Hartmann hakkas ehitama auruvedurite tehast. Sisseseade toodi Saksamaalt.

'''1897.''' aasta rahvaloenduse andmetel oli asulas 20 404 elanikku, kes keelelise tunnuse järgi jagunesid järgmiselt: suurvene – 13 907, väikevene – 3902, juudi – 1449. valgevene – 716.

===XX sajand===
'''1900''' – anti ekspluatatsiooni esimene kohapeal valmistatud auruvedur.

XX sajandi alguses oli Luhansk Venemaa suur tööstuskeskus. Seal oli 16 vabrikut ja tehast, ligi 40 käsitöönduslikku ettevõtet. Linnas töötas telefonijaam, oli ehitatud uus posti-telegraafi kontorihoone. Töötas 5 kino. Luhanskis oli 6 õigeusu kirikut, sünagoog, rooma-katoliku ja luteri kirik.

'''1917–1919''' – revolutsiooni ja kodusõja sündmused. Võimul olid enamlased, Kesk-raada, Austria-Saksa väed, Doni kasakad, Lõuna-Venemaa relvajõud.

'''Aprill 1918''' – Donetski-Krõvõi Rigi vabariigi pealinn.

'''Veebruar 1919''' – detsember 1920 – Donetski kubermangu pealinn.

'''Detsember 1919''' – linnas kehtestati lõplikult nõukogude võim.

'''1926''' – linnas elas 77 000 inimest.

'''31. oktoobril 1931''' – Luhanskist väljus esimene raske auruvedur NSV Liidus, seeriast Feliks Dzeržinski.

'''1. mail 1934''' lasti käiku esimene trammiliin.

'''5. novembril 1935''' nimetati linn Vorošilovgradiks.

'''3. juunil 1938''' – linnast sai oblasti keskus.

'''17. juuli 1942''' – 14. veebruar 1943 – saksa okupatsioon.

'''1956''' – linnas elas üle 250 000 elanikku.

'''1958''' – linnale tagastati endine nimi Luhansk.

'''1970''' – pärast K. Vorošilovi surma nimetati linn Vorošilovgradiks.

'''1990''' – Luhansk sai tagasi oma esialgse nime.

'''1991''' – linnas elas 524 000 inimest.

===XXI sajand===
'''2001.''' aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 463 000 inimest.

'''2009.''' aastal elas linnas 474 000 inimest.

====[[Ukraina kriis]]====
[[File:Sõjapurustused Luganskis.jpg|thumb|[[Supermarket]] Luhanskis. August 2015]]
[[Pilt:Cropped Lugansk Lenini kujuga 09.08. 2015.jpg|pisi|Luhansk augustis 2015]]
&lt;!--allikas:ru wi --&gt;1. märtsil 2014 heisati Luhanski kohale esimest korda [[Venemaa]] lipp. [[8. märts]]il kuulutasid julgeolekuteenistuse hoone hõivanud venemeelsed separatistid ennast nn Luhanski parlamentaarseks vabariigiks.&lt;ref name=&quot;a4n3I&quot; /&gt;

&lt;!-- en:wi--&gt;[[27. aprill]]il teatasid venemeelsed separatistid, et on moodustatud ühendus, nn [[Luhanski Rahvavabariik]].

[[11. mai]]l korraldati tavamõistes mittelegitiimne referendum Donetski ja Luhanski staatuse kohta. 

[[12. mai]]l kuulutas ühendus nn [[Luhanski Rahvavabariik]] välja iseseisvuse. Esimesena tunnustas vastloodud ühendust [[Lõuna-Osseetia]]. Ukraina käsitleb ühendust [[Terrorism|terrori]]&lt;nowiki/&gt;organisatsioonina.&lt;ref name=&quot;terrorist&quot; /&gt; Luhanskist põhja poole jääv, valdavalt ukraina keelt kõneleva elanikkonnaga ala on jäänud keskvalitsuse ja kohalike omakaitseüksuste kontrolli alla.&lt;ref name=&quot;eGBtD&quot; /&gt;

[[6. juuli]]l saabus linna 8 veoautot ja 4 autobussi [[Slovjansk]]ist põgenenud terroristidega.&lt;ref name=&quot;zLWdt&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[Luhanski Rahvavabariik]]
* [[Luhanski lennujaam]]
* [[Luhanski loomaaed]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;terrorist&quot;&gt;{{cite news|title=Ukraine's prosecutor general classifies self-declared Donetsk and Lugansk republics as terrorist organizations|url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/ukraines-prosecutor-general-classifies-self-declared-donetsk-and-luhansk-republics-as-terrorist-organizations-348212.html|newspaper=[[Kyiv Post]]|date=16. mai 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a4n3I&quot;&gt;[http://www.pravda.com.ua/news/2014/04/8/7021757/ Сепаратисти в луганській СБУ вирішили стати ''парламентом'' | Українська правда]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eGBtD&quot;&gt;http://www.rferl.org/content/luhansk-will-never-be-the-same-again-in-kyiv-a-blogger-reflects-on-his-native-city/25414757.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zLWdt&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.unian.net/politics/936463-v-lugansk-vyehali-8-kamazov-i-4-avtobusa-s-terroristami-iz-slavyanska-aktivist.html |title=В Луганск въехали 8 КамАЗов и 4 автобуса с террористами из Славянска - активист|authorlink= |publisher=unian.net |date=6. juuli 2014 |website=www.unian.net |language=vene |accessdate=6. juuli 2014}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* [https://lug-info.com Koduleht]
* [[14. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/news/2014/11/14/7044284/ Valitsus kinnitas riigi kontrolli all mitteolevate asulate nimekirja] &lt;small&gt;(''ukraina keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://sprotyv.info/ru/news/3144-eto-ne-slavyansk-eto-strashnee-zhiteli-luganska Это не Славянск, это - страшнее, - жители Луганска]. 5. august 2014. ''[[Infovastupanu]]''
* Shaun Walker. [http://www.theguardian.com/world/2014/sep/11/despair-luhansk-residents-count-dead Despair in Luhansk as residents count the dead]. ''[[theguardian.com]]'', 11. september 2014.
* Carlotta Gall. [http://www.nytimes.com/2014/09/21/world/europe/ukraine-luhansk-residents-crave-food-water-and-peace.html In Ruins of Ukrainian Town, Residents Crave Food, Water and Peace]. [[The New York Times]], 20. september 2014
* [[22. september]] [[2014]]. ''[[Al-Jazīrah]]''. [http://www.aljazeera.com/indepth/inpictures/2014/09/pictures-destruction-ukraine-lu-201492191355629570.html In Pictures: Destruction in Ukraine's Luhansk] &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [[27. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/7149-pokrashchennya-ot-lnr-pol-litra-vody-v-odni-ruki-v-sutki Покращення от &quot;ЛНР&quot;: пол-литра воды - в одни руки в сутки] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[14. november]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/8136-zhizn-v-okkupirovannom-luganske-razruha-i-beznadyoga-foto Жизнь в оккупированном Луганске: разруха и безнадёга. FOTOD] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[13. veebruar]] [[2015]], 09:11. ''[[UNIAN]]''. [http://www.unian.net/society/1043689-v-rezultate-obstrela-boevikami-luganska-pogibli-3-mirnyih-jitelya.html В результате обстрела боевиками Луганска погибли 3 мирных жителя] &lt;small&gt;(''vene keeles'

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Luhanski oblast]]</text>
      <sha1>7pj9qnytqes2tiq93exuyuedyeqqazv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maaparandus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>70075</id>
    <revision>
      <id>7189072</id>
      <parentid>7172125</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:21:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7189072</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="970" sha1="o20ngnbckbc5f5y41gcnroguy4dk0n5" xml:space="preserve">'''Maaparandus''' ehk '''melioratsioon''' on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine. 

Maaparanduse tulemusena asendatakse põlismaastikud ja pärandmaastikud tehismaastikega, mida iseloomustavad tasasemad alad, sirgemad vooluveekogud, muudetud veerežiim ja elustik.

Hüdrotehnilise maaparanduse korral reguleeritakse vee hulka [[pinnas]]es äravoolude muutmise kaudu. Maaparandus haarab nii [[kuivadamine|kuivendamist]] kui ka niisutamist. Maaparanduse võteteks on [[kraavitamine]], [[torutamine]], [[vooluveekogu]]de süvendamine ja õgvendamine jm.

Maaparanduse tavaline eesmärk Eestis on liigniiske ala muutmine viljelemiskõlbulikuks [[taimekasvatus]]ele. Selle käigus tasandatakse maapinda, eemaldatakse kive ja endisi ehitisi jne.

==Vaata ka==
*[[Eesti Maaparandajate Selts]]
*[[Maaparandusbüroo]]
*[[dreen]]
*[[kuivendus]]
*[[kraav]]
*[[magistraalkraav]]
*[[polder]]
*[[uudismaa]]
*[[veeringe]]

[[Kategooria:Maaparandus| ]]</text>
      <sha1>o20ngnbckbc5f5y41gcnroguy4dk0n5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bogotá</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73649</id>
    <revision>
      <id>7189069</id>
      <parentid>7186070</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T04:58:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7189069</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2208" sha1="n5tl5tf3z86z50bfflm1pnqlpezggzb" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=detsember}}
{{linn
|  nimi = Bogotá pealinnaringkond
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Bogotá, Distrito Capital
|  pilt_üldvaade = Centro-Internacional-Bogotá.jpg
|  lipp = Flag of Bogotá.svg
|  lipu_link = [[Bogotá lipp]]
|  vapp = Bogota (escudo).svg
|  vapi_link = [[Bogotá vapp]]
|  pindala = 1776
|  elanikke = 
|  laius = 4/36//N
|  pikkus = 74/5//W
|  asendikaart = Colombia
}}
'''Bogotá''' (asutamisel ja aastatel 1991–2000 ''Santa Fé de Bogotá''), ametlikult nimega '''Bogotá pealinnaringkond''' ([[hispaania keel]]es ''Distrito Capital de Bogotá'', lühend ''Bogotá, D.C.''), on [[Colombia]] pealinn ja suurim linn ning riigi tähtsaim majandus-, haldus ja kultuurikeskus.

Linn asub Colombia keskosas [[Ida-Kordiljeerid|Ida-Kordiljeeride mäeahelikus]] umbes 2640 meetri kõrgusel merepinnast.

== Ajalugu ==
Tänapäeva Bogotá kohal asus enne hispaanlaste vallutust [[tšibtšad]]e tähtis asula [[Bacatá]], mis oli üks nende peamisi poliitilisi ja kaubanduskeskusi. [[Hispaania]] [[konkistadoor]] [[Gonzalo Jiménez de Quesada]] rajas sinna [[6. august]]il [[1538]] linna nimega Santa Fé de Bogotá. Pärast Colombia iseseisvumist kujunes Bogotá riigi poliitiliseks keskuseks. Aastatel 1991–2000 kandis linn ametlikult nime Santa Fé de Bogotá, seejärel taastati ametliku nimena Bogotá.

[[Pilt:Bogota1.jpg|pisi|Vaade linnale|tühi|300px]]

== Haldusjaotus ==

Linn jaguneb 20 haldusüksuseks (''localidades''):   
{|
|
# [[Usaquén]]
# [[Chapinero]]
# [[Santa Fe]]
# [[San Cristóbal (Bogotá)|San Cristóbal]]
# [[Usme]]
# [[Tunjuelito]]
# [[Bosa]]
|&lt;ol start=&quot;8&quot;&gt;
&lt;li&gt; [[Kennedy]]
&lt;li&gt; [[Fontibón]]
&lt;li&gt; [[Engativá]]
&lt;li&gt; [[Suba]]
&lt;li&gt; [[Barrios Unidos]]
&lt;li&gt; [[Teusaquillo]]
&lt;li&gt; [[Los Mártires]]
|valign=&quot;top&quot;|&lt;ol start=&quot;15&quot;&gt;
&lt;li&gt; [[Antonio Nariño]]
&lt;li&gt; [[Puente Aranda]]
&lt;li&gt; [[La Candelaria]]
&lt;li&gt; [[Rafael Uribe Uribe]]
&lt;li&gt; [[Ciudad Bolívar]]
&lt;li&gt; [[Sumapaz]]&lt;/ol&gt;
|}

[[Pilt:Administrative map of Bogotá.svg|tühi|400px]]

== Vaata ka ==

*[[Torre Colpatria]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[http://www.bogota.gov.co/ Linna koduleht]

[[Kategooria:Colombia linnad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]</text>
      <sha1>n5tl5tf3z86z50bfflm1pnqlpezggzb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1983</title>
    <ns>0</ns>
    <id>75818</id>
    <revision>
      <id>7189029</id>
      <parentid>7157464</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:48:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7189029</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16640" sha1="3rhesarglh5dnbuchur3uxmw2zyncma" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1983]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1983}}
== Jaanuar ==
*[[3. jaanuar]] – [[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik
*[[5. jaanuar]] – [[Ivan Seledkov]], Venemaa jalgrattasportlane
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Belkin]], vene lumelaudur
*[[8. jaanuar]] – [[Marko Uibu]], eesti sotsiaalteadlane
*[[9. jaanuar]] – [[Marek Doronin]], eesti korvpallur 
*[[10. jaanuar]] – [[Li Nina]], Hiina vigursuusataja 
* 10. jaanuar – [[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur
*[[11. jaanuar]] – [[Adrian Sutil]], saksa vormelisõitja
* 11. jaanuar – [[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja
* 11. jaanuar – [[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja
*[[17. jaanuar]] – [[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja
* 17. jaanuar – [[Álvaro Arbeloa]], Hispaania jalgpallur
*[[19. jaanuar]] – [[Justyna Kowalczyk]], poola murdmaasuusataja
* 19. jaanuar – [[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja
* 19. jaanuar – [[Fabio Strinati]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja esperantist
* 19. jaanuar – [[Hikaru Utada]], Jaapani poplaulja
*[[20. jaanuar]] – [[Philipp Schörghofer]], Austria mäesuusataja
* 20. jaanuar – [[Helen Rekkor]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[21. jaanuar]] – [[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur
*[[22. jaanuar]] – [[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja
*[[23. jaanuar]] – [[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane
*[[24. jaanuar]] – [[Scott Speed]], USA vormelisõitja
*[[25. jaanuar]] – [[Lauri Läänemets]], Eesti poliitik 
*[[30. jaanuar]] – [[Richard Adjei]], Saksamaa bobisõitja

== Veebruar ==
*[[2. veebruar]] – [[Carolina Klüft]], rootsi kergejõustiklane, seitsmevõistleja
* 2. veebruar – [[Vladimir Voskoboinikov]], Eesti jalgpallur (ründaja)
*[[7. veebruar]] – [[Christian Klien]], austria võidusõitja ([[Vormel 1]])
*10. veebruar – Jürgen Veber, Eesti illusionist ja mustkunstnik
*[[11. veebruar]] – [[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur
* 11. veebruar – [[Tihhon Šišov]], Eesti jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Kaupo Kikkas]], eesti fotograaf ja fotograafiaõpetaja
* 14. veebruar – [[Bacary Sagna]], prantslasest jalgpallur
*[[15. veebruar]] – [[Martin Bergmann]], modell ja televisiooniesineja
*[[16. veebruar]] – [[Keiti Vilms]], eesti kalambuuritseja
*[[21. veebruar]] – [[Nero Urke]], eesti näitleja 
*[[23. veebruar]] – [[Emily Blunt]], Suurbritannia filminäitleja
* 23. veebruar – [[Simon Eder]], Austria laskesuusataja
* 23. veebruar – [[Õnne Pillak]], Eesti poliitik
*[[24. veebruar]] – [[Ingemar Teever]], eesti jalgpallur
*[[25. veebruar]] – [[Eduardo da Silva]], Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur
* 26. veebruar – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja 
*[[27. veebruar]] – [[Vítězslav Veselý]], Tšehhi odaviskaja
*[[28. veebruar]] – [[Tõnn Lamp]], eesti näitleja

== Märts ==
*[[2. märts]] – [[Jevgeni Kristafovitš]]
*[[4. märts]] – [[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja
*[[6. märts]] – [[Mario Scheiber]], Austria mäesuusataja
*[[8. märts]] – [[Maris Padjus]], Eesti poliitik
*[[9. märts]] – [[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik
* 9. märts – [[Liis Sein]], eesti laste- ja näitekirjanik
*[[10. märts]] – [[Jelena Bovina]], vene tennisist
* 10. märts – [[Pavel Gubarev]], üks Ida-Ukrainas tegutseva ühenduse Donetski Rahvavabariik liidritest
*[[12. märts]] – [[Mikko Koivu]], Soome jäähokimängija
* 12. märts – [[Ron Funches]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja
*[[13. märts]] – [[Ksenija Borodina]], vene telesaatejuht
*[[14. märts]] – [[Baqtïyar Artayev]], kasahstani endine poksija
*[[15. märts]] – [[Heiko Niidas]], eesti korvpallur
*[[16. märts]] – [[Vitali Gussev]], eesti jalgpallur 
*[[18. märts]] – [[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur
*[[25. märts]] – [[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur
* 25. märts – [[Erkki Alak]], eesti maadleja
*[[26. märts]] – [[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja
*[[28. märts]] – [[Ladji Doucouré]], Prantsusmaa kergejõustiklane
* 28. märts – [[Anni Arro]], eesti kokk ja saatejuht
* 28. märts – [[Joost de Vries]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik
*[[29. märts]] – [[Yusuf Saad Kamel]], masai päritolu kergejõustiklane, kes esindab Bahreini
*[[31. märts]] – [[Ashleigh Ball]], Kanada laulja

== Aprill ==
*[[2. aprill]] – [[Teinakore Teiti]], Cooki saarte kergejõustiklane
* 2. aprill – [[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator
*[[3. aprill]] – [[Chalice]], eesti laulja
* 3. aprill – [[Ben Foster]], Inglismaa jalgpallur
*[[4. aprill]] – [[Jevgeni Artjuhhin]], vene jäähokimängija
* 4. aprill – [[Ben Gordon]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur
*[[6. aprill]] – [[Aleksei Agarkov]], vene veepallur
*[[7. aprill]] – [[Janar Talts]], eesti korvpallur
* 7. aprill – [[Liis Jürgens]], eesti helilooja, harfimängija, interpreet
*[[9. aprill]] – [[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja
*[[11. aprill]] – [[Jennifer Heil]], Kanada vigursuusataja
*[[12. aprill]] – [[Jelena Dokić]], serbia tennisist
*[[13. aprill]] – [[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur
*[[19. aprill]] – [[Kairi Look]], eesti kirjanik
*[[20. aprill]] – [[Sebastian Ingrosso]], Rootsi DJ ja muusikaprodutsent
*[[21. aprill]] – [[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik
* 21. aprill – [[Marco Donadel]], itaalia jalgpallur
*[[22. aprill]] – [[Külli Tammur]], Eesti riigiametnik ja poliitik
*[[23. aprill]] – [[Daniela Hantuchová]], slovaki tennisist 
* 23. aprill – [[Juss Laansoo]], eesti motosportlane
*[[25. aprill]] – [[Anton Levkovitš]], Eesti jäähokimängija
*[[26. aprill]] – [[José María López]], Argentina vormelisõitja
*[[27. aprill]] – [[Martin Viiask]], eesti korvpallur
*[[30. aprill]] – [[Helena Virt]], eesti laulja

== Mai ==
*[[1. mai]] – [[Jennifer Ellison]], briti näitleja, laulja, saatejuht
* 1. mai – [[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör
*[[2. mai]] – [[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja
*[[4. mai]] – [[Michael Rösch]], saksa laskesuusataja
* 4. mai – [[Marko Jänes]], eesti odaviskaja
*[[5. mai]] – [[Edvin Aedma]], eesti kirjanik, koomiksikunstnik ja tõlkija
*[[6. mai]] – [[Dani Alves]], brasiilia jalgpallur
*[[7. mai]] – [[Mihkel Uba]], eesti basskitarrist, fotograaf ja animaator
*[[8. mai]] – [[Bershawn Jackson]], USA kergejõustiklane
*[[10. mai]] – [[Vilho Meier]], eesti muusik
*[[11. mai]] – [[Holly Valance]] (Holly Rachel Vukadinovic), austraalia laulja
*[[12. mai]] – [[Alina Kabajeva]], vene võimleja
*[[14. mai]] – [[Anahí]], Mehhiko näitleja ja muusik
*[[16. mai]] – [[Nancy Ajram]], Liibanoni laulja 
* 16. mai – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja visuaalkunstnik
*[[19. mai]] – [[H. Olliver Twisted]], soome laulja
*[[23. mai]] – [[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja
*[[24. mai]] – [[Kati Liibak]], eesti jalgpallur
* 24. mai – [[Joonas Plaan]], eesti keskkonnaantropoloog
*[[26. mai]] – [[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja
*[[27. mai]] – [[Meelis Kanep]], eesti maletaja, suurmeister
*[[28. mai]] – [[Daugirdas Šemiotas]], leedu poksija
*[[29. mai]] – [[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik
* 29. mai – [[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik
*[[31. mai]] – [[Kim Aabech]], taani jalgpallur

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Veiko Tubin]], eesti näitleja
* 1. juuni – [[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja
*[[3. juuni]] – [[Kristjan Hallik]], eesti viiuldaja
*[[4. juuni]] – [[Liisi Koikson]], eesti laulja
* 4. juuni – [[Emmanuel Eboué]], Elevandiluuranniku jalgpallur
*[[5. juuni]] – [[Amina Okujeva]], Ukraina tšetšeeni päritolu arst, sotsiaalne aktivist ja sõjaväelane
*[[6. juuni]] – [[Roman Fosti]], Eesti pikamaajooksja
*6. juuni – [[Michael Krohn-Dehli]], Taani jalgpallur
*[[7. juuni]] – [[Piotr Małachowski]], poola kettaheitja
*[[8. juuni]] – [[Kim Clijsters]], belgia tennisist
*[[9. juuni]] – [[Theodóra (Kreeka ja Taani printsess)]]
*[[11. juuni]] – [[Juri Anikejev]], ukraina kabetaja
*[[12. juuni]] – [[Ewert Sundja]], eesti laulja
*[[16. juuni]] – [[Olivia Hack]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[17. juuni]] – [[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja
*[[19. juuni]] – [[Tatjana Mihhailova]], eesti laulja
* 19. juuni – [[Gregor Arbet]], eesti korvpallur
* 19. juuni – [[Aidan Turner]], iiri näitleja
*[[21. juuni]] – [[Edward Snowden]], USA luuraja
*[[22. juuni]] – [[Allar Raja]], eesti sõudja
*[[26. juuni]] – [[Johan Linde]], eesti päritolu Austraalia poksija
*[[27. juuni]] – [[Alsou]], Venemaa laulja
* 27. juuni – [[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja, kirjandus- ja filmikriitik
*[[28. juuni]] – [[Aleksei Petuhhov]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[29. juuni]] – [[Ilja Jašin]], Venemaa poliitik, omavalitsustegelane
*[[30. juuni]] – [[Sten Kivistik]], eesti basskitarrist

== Juuli ==
*[[2. juuli]] – [[Michelle Branch]], ameerika laulja
*[[5. juuli]] – [[Aleksandr Legkov]], Venemaa murdmaasuusataja
* 5. juuli – [[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja
*[[10. juuli]] – [[Gabriel Fernández]], hispaania jalgpallur
*[[13. juuli]] – [[Mohamed Abdelwahab]], egiptuse jalgpallur
* 13. juuli – [[Liu Xiang]], hiina kergejõustiklane
* 13. juuli – [[Brigitta Davidjants]]
*[[14. juuli]] – [[Igor Andrejev]], vene tennisist
*[[18. juuli]] – [[Hadia Tajik]], Norra jurist, ajakirjanik ja poliitik
*[[19. juuli]] – [[Merilin Aruvee]], eesti keeleteadlane
*[[20. juuli]] – [[Ignisious Gaisah]], Ghana kergejõustiklane
*[[23. juuli]] – [[Kaili Sirge]], eesti murdmaasuusataja
*[[24. juuli]] – [[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur
*[[25. juuli]] – [[Kauri Kõiv]], eesti laskesuusataja
* 25. juuli – [[Nenad Krstić]], serbia korvpallur
*[[28. juuli]] – [[Heiko Rannula]], eesti korvpallur
* 28. juuli – [[Maris Sander]], eesti ajakirjanik

== August ==
*[[1. august]] – [[Inga Salurand]], eesti näitleja
* 1. august – [[Hannes Toodu]], eesti vandeadvokaat ja Kaitseliidu instruktor
*[[2. august]] – [[Elina Partõka]], eesti ujuja
* 2. august – [[Andro Roos]], eesti majandusteadlane ja ühistegelane
*[[3. august]] – [[Christophe Willem]], prantsuse laulja
*[[6. august]] – [[Robin van Persie]], hollandi jalgpallur
* 6. august – [[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist
*[[11. august]] – [[Juri Krimarenko]], Ukraina kergejõustiklane
*[[14. august]] – [[Elena Baltacha]], tennisist
* 14. august – [[Mila Kunis]], ukraina päritolu ameerika näitleja
*[[16. august]] – [[Kristjan Ojang]], eesti teleprodutsent ja trummar
*[[17. august]] – [[Margit Margusson]], eesti laulja
*[[20. august]] – [[Juri Žirkov]], vene jalgpallur
* 20. august – [[Andrew Garfield]], USA filminäitleja
*[[24. august]] – [[Eerik Kändler]], eesti muusik, kunstnik ja ettevõtja
* 24. august – [[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist
*[[26. august]] – [[Magnus Moan]], norra kahevõistleja
* 26. august – [[Kriss Soonik-Käärmann]], eesti moelooja
*[[28. august]] – [[Marvi Vallaste]], eesti poplaulja
* 28. august – [[Henrik Sova]], eesti filosoof
*[[30. august]] – [[Jonne Aaron]], Soome laulja

== September ==
*[[3. september]] – [[Lilli Jahilo]], eesti moekunstnik
* 3. september – [[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane
*[[4. september]] – [[Margit Rüütel]], eesti tennisist
*[[5. september]] – [[Imre Kaas]], eesti teleajakirjanik
*[[13. september]] – [[Eduard Ratnikov]], Eesti jalgpallur
*[[14. september]] – [[Amy Winehouse]], inglise laulja ja laulukirjutaja
* 14. september – [[Mari Järve]], eesti populatsioonigeneetik, õpetaja ja kirjanik
*[[15. september]] – [[Sergio Esteban Vélez]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik
*[[19. september]] – [[Indrek Sell]], eesti mükoloog ja loodusfotograaf
*[[21. september]] – [[Anna Favella]], itaalia näitleja
*[[23. september]] – [[Märt Israel]], eesti kettaheitja
*[[26. september]] – [[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitleja
* 26. september – [[Marko Kairjak]], eesti advokaat

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Mirko Vučinić]], Montenegro jalgpallur
*[[3. oktoober]] – [[Martin Mill]], eesti näitleja
*[[4. oktoober]] – [[Andrei Boldõkov]], vene lumelaudur
*[[5. oktoober]] – [[Nicky Hilton]], ameerika modell
*[[8. oktoober]] – [[Travis Pastrana]], USA mootorisportlane
* 8. oktoober – [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], eesti odaviskaja
* 8. oktoober – [[Suryo Agung Wibowo]], Indoneesia sprinter
*[[9. oktoober]] – [[Tatjana Lõssenko]], vene kergejõustiklane
*[[11. oktoober]] – [[Ruslan Ponomarjov]], ukraina maletaja 
*[[14. oktoober]] – [[Andreas Lend]], eesti tšellist
* 14. oktoober – [[Betty Heidler]], saksa vasaraheitja
*[[15. oktoober]] – [[Bruno Senna]], Brasiilia autovõidusõitja 
*[[16. oktoober]] – [[Philipp Kohlschreiber]], Saksamaa tennisist 
* 16. oktoober – [[Ramaz Nozadze]], gruusia maadleja 
* 16. oktoober – [[Loreen]], Rootsi poplaulja
*[[17. oktoober]] – [[Ivan Sajenko]], Venemaa jalgpallur, ründaja
* 17. oktoober – [[Vitali Teleš]], Eesti jalgpallur 
* 17. oktoober – [[Maigi Magnus]], eesti skulptor
*[[20. oktoober]] – [[Luis Fernando Saritama Padilla]], Ecuadori jalgpallur, poolkaitsja 
* 20. oktoober – [[Michel Vorm]], Hollandi jalgpallur
*[[22. oktoober]] – [[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja
*[[25. oktoober]] – [[Mirjam Liimask]], eesti kergejõustiklane
*[[26. oktoober]] – [[Houston (laulja)|Houston]], USA R&amp;B laulja ja räppar
* 26. oktoober – [[Martti Kass]], eesti ajakirjanik
*[[28. oktoober]] – [[Andres Oja]], eesti näitleja
*[[31. oktoober]] – [[Aleksandr Grištšuk]], vene maletaja
*31. oktoober – [[Christophe Jallet]], Prantsusmaa jalgpallur

== November ==
*[[1. november]] – [[Yūko Ogura]], jaapani modell
* 1. november – [[Priit Toobal]], Eesti poliitik
*[[6. november]] – [[Nicole Hosp]], Austria mäesuusataja 
*[[8. november]] – [[Pavel Pogrebnjak]], Venemaa jalgpallur
*[[9. november]] – [[Tuuli Petäjä-Sirén]], soome purjetaja
*[[11. november]] – [[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur
*[[13. november]] – [[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur
*[[15. november]] – [[John Heitinga]], hollandi jalgpallur
*[[16. november]] – [[Natalia Hissamutdinova]], Eesti ujuja
* 16. november – [[Britta Steffen]], Saksamaa ujuja
*[[17. november]] – [[Christopher Paolini]], USA kirjanik
*[[18. november]] – [[Jon Johansen]] (&quot;DVD Jon&quot;), norra häkker
* 18. november – [[Michael Dawson]], Inglismaa jalgpallur
*[[19. november]] – [[Chandra Crawford]], Kanada murdmaasuusataja
* 19. november – [[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane
* 19. november – [[Daria Werbowy]], Ukraina-Kanada modell
*[[22. november]] – [[Jeremy Roff]], Austraalia jooksja
*[[23. november]] – [[Moonika Batrakova]]
*[[27. november]] – [[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik
*[[30. november]] – [[Andrew Newell]], USA murdmaasuusataja
* 30. november – [[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik
* 30. november – [[Adrian Cristea]], Rumeenia jalgpallur
* 30. november – [[Volodõmõr Kilikevitš]], Ukraina jalgpallur

== Detsember ==
*[[2. detsember]] – [[Aaron Rodgers]], USA Ameerika jalgpalli mängija
* 2. detsember – [[Daniela Ruah]], Portugali-USA näitleja
*[[3. detsember]] – [[Kati Tolmoff]], eesti sulgpallur
*[[4. detsember]] – [[Risto Kübar]], eesti näitleja
*[[8. detsember]] – [[Maarja Mitt-Pichen]], eesti näitleja
*[[10. detsember]] – [[Katrin Siska]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]])
*[[12. detsember]] – [[Mihkel Ulk]], eesti režissöör
*[[13. detsember]] – [[Otylia Jędrzejczak]], Poola ujuja
*[[14. detsember]] – [[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter
*[[15. detsember]] – [[Mart Niineste]], eesti muusik
* 15. detsember – [[Wang Hao]], Hiina lauatennisist
*[[17. detsember]] – [[Sébastien Ogier]], Prantsusmaa rallisõitja
*[[19. detsember]] – [[Matti Heikkinen]], Soome murdmaasuusataja
*[[20. detsember]] – [[Gia Allemand]], USA näitleja ja modell 
* 20. detsember – [[Jonah Hill]], USA filminäitleja
*[[21. detsember]] – [[Darja Tkatšenko]], ukraina kabetaja
* 21. detsember – [[Alar Nääme]], Eesti poliitik
*[[28. detsember]] – [[Paavo Piik]], eesti luuletaja, lavastaja, näitekirjanik
*[[30. detsember]] – [[Piret Ilves]], eesti moekunstnik ja stilist

==Teadmata kuupäev==
*[[Šahri Amirhanova]], Venemaa ärijuht
*[[J-five]], USA räppar

[[Kategooria:Sündinud 1983|*]]
[[Kategooria:1983]]</text>
      <sha1>3rhesarglh5dnbuchur3uxmw2zyncma</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ZIL</title>
    <ns>0</ns>
    <id>77803</id>
    <revision>
      <id>7189040</id>
      <parentid>7100375</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:47:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 6 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189040</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33994" sha1="lc7szcxu3a1ou9lqid15z24rw6aycaw" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}}
{{ettevõte
 | nimi         = I. A. Lihhatšovi nimeline Tehas (AMO ZIL)&lt;br&gt;Завод имени И. А. Лихачёва (АМО ЗИЛ)
 | logo         = Amo-zil-logo.svg|logosuurus=250px
 | tüüp         = [[avatud aktsiaselts]]
 | asutamisaeg  = [[2. august]] [[1916]], Moskva maakond, {{PisiLipp|Venemaa}}
 | lõpetatud    = 
 | asutaja      = kaubandusfirma Kuznetšov, Rjabušinskie ja K° ([[vene keel]]es Кузнецов, Рябушинские и К°)
 | peakorter    = [[Moskva]]
 | piirkond     = [[Ida-Euroopa]], [[Kesk-Aasia|Kesk]]- ja [[Põhja-Aasia]]
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = [[masinaehitus]]
 | tooted       = [[veok]]id, [[buss]]id, [[sõiduauto]]d
 | teenused     = 
 | käive        = 150 950 [[Vene rubla]] {{small|(2017)}}&lt;ref name=&quot;1raport2017&quot;/&gt;
 | tegevuskasum = –2 553 265 Vene rubla {{small|(2017)}}&lt;ref name=&quot;1raport2017&quot;/&gt;
 | puhaskasum   = –2 125 238 Vene rubla {{small|(2017)}}&lt;ref name=&quot;1raport2017&quot;/&gt;
 | vara         = 28 905 165 Vene rubla {{small|(2017)}}&lt;ref name=&quot;1raport2017&quot;/&gt;
 | omakapital   = 1 213 609 Vene rubla {{small|(2017)}}&lt;ref name=&quot;1raport2017&quot;/&gt;
 | omanik       = Moskva linna kinnisvaraosakond (64,77%),&lt;br&gt;muud (35,23%)&lt;br&gt;{{small|(2017)}}&lt;ref name=&quot;3raport2017&quot;/&gt;
 | töötajaid    = 277 {{small|(2017)}}&lt;ref name=&quot;2raport2017&quot;/&gt;
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [http://www.amo-zil.ru/ www.amo-zil.ru]
 | märkused     = 
}}
'''Avatud Aktsiaselts I. A. Lihhatšovi nimeline Tehas''' ehk '''AMO ZIL''' (vene keeles Публичное акционерное общество &quot;Завод имени И.А. Лихачёва,&quot; АМО ЗИЛ), enne [[2015]]. aastat Moskva Aktsiaühing ZIL, või lihtsalt ZIL, on [[Venemaa]]l [[Moskva]]s asuv ettevõte, mis tootis peamiselt veoautosid, busse ja limusiine.

2015. aastast toodab ZIL-i limusiine MSC6 AMOZIL.&lt;ref name=&quot;msc6-1&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
=== Tehase esimesed 3 kümnendikku ===
[[Pilt:Расположение АМО ЗиЛ.jpg|pisi|AMO tehase asukoht aastal 1916]]
Tehas asutati 2. augustil [[1916]] ([[20. juuli]]l [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi) '''Moskva Automobiiliühingu''' nime all (vene keeles Автомобильное Московское Общество, '''АМО''') Moskvast lõunasse [[Moskva jõgi|Moskva jõe]] lähistele Tjufeleva salusse (vene keeles Тюфелева роща) Moskva maakonnas. Tänapäeval jääb salu koht Danilovski ringkonda Moskva linnas. Esialgu plaaniti toota [[FIAT]]-i 1,5-tonniseid veokeid [[Fiat F-15|F-15]] litsentsi alusel. Kokku pandi [[Itaalia]]st ostetud 432 veokit aastal [[1917]], 779 [[1918]] ja 108 [[1919]]. Isetootmisse ei jõudnud veoauto [[oktoobrirevolutsioon]]i ja [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] tõttu. [[30. aprill]]il [[1923]] muudeti tehase nimi Itaalia kommunisti [[Pietro Ferrero]] auks (vene keeles Завод АМО имени Пьетро Ферреро). Alles järgmisel aastal, [[1. november|1. novembril]] [[1924]], alustati esimeste veokite [[AMO-F15]] tootmist, mida esitleti [[7. november|7. novembril]] paraadil. [[1925]] sai tehase nimeks Esimene Riiklik Autotehas (vene keeles 1-й Государственный автомобильный завод). Tehast hakkas juhtima [[1. jaanuar]]ist [[1927]] [[Ivan Lihhatšov]], kelle nime kannab tehas [[1956]]. aastast alates. [[Aprill]]is [[1929]] jõuti kokkuleppele tehase laiendamise osas, et toota [[Autocar]]i 2,5-tonniseid mudeleid.&lt;ref name=&quot;zil1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;zil2&quot;/&gt;&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 1, lk 14-155&lt;/ref&gt;

Rekonstrueeritud tehas avati [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1931]] ning ühtlasi sai tehasest '''Stalini-nimeline Tehas''', lühendatult '''ZIS''' või '''ZiS''' (vene keeles Завод имени Сталина, ЗИС või ЗиС). Mõni nädal hiljem, [[25. oktoober|25. oktoobril]] alustati sõidukite tootmist (ja esimest korda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]) konveieril. [[26. juuli]]l [[1933]] alustati veokite [[ZIS-5]] ja [[ZIS-6]] tootmist. Järgmise kuu [[21. august]]il nõustus [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] laiendama ZIS-i tehast, et suurendada automudelite valikut. Tegemist oli teise tehase laiendamisega. Uut sõiduautot [[ZIS-101]] esitleti valitsusliikmetele [[29. aprill]]il [[1936]]. Tootmisse jõudis 7-istmeline limusiin [[3. november|3. novembril]]. Lisaks keskenduti 1936–[[1941]] [[buss]]ide, gaasigeneraatorveokite ning [[poolroomiksõiduk]]ite tootmisele. [[1937]]. aastal alustati sadulveoki [[ZIS-10]] tootmise organiseerimist, selletaolist veokit toodeti esimest korda Nõukogude Liidus seeriana.&lt;ref name=&quot;zil3&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;zil4&quot;/&gt;&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 1, lk 156-233&lt;/ref&gt;

[[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal, [[sügis]]el 1941, plaaniti tehas õhkida sakslaste rinde Moskva alla lähenemise tõttu. Tehas lõpetas sõja esimesel aastal peaaegu kõikide automudelite, välja arvatud veoauto [[ZIS-5]] (sõja ajal lihtsustatud variant [[ZIS-5|ZIS-5V]]), gaasigeneraatorveokite ja [[poolroomiksõiduk]]ite, tootmise. Sõja tarbeks toodeti ka relvi ja laskemoona ning pandi kokku [[USA]]-st toodud veokeid. Olenemata käimasolevast sõjast, alustati [[19. september|19. septembril]] [[1942]] limusiini [[ZIS-110]] prototüübi koostamist.&lt;ref name=&quot;zil5&quot;/&gt;&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 1, lk 234-321&lt;/ref&gt;

=== Teise maailmasõja järgne aeg ===
[[Märts]]is [[1946]] alustati kolmanda tehase laiendamist, et lasta tootmisse uued veoautod [[ZIS-150]] ([[1947]]) ja [[ZIS-151]] ([[1948]]). Sõjaväe tarbeks jõudsid tootmisse aastal [[1950]] [[soomustransportöör]] [[ZIS-152]] ja [[amfiibsõiduk|amfiib]] [[ZIS-485]]. Samal ajal arenesid Nõukogude Liidu ja [[Hiina]] suhted kohani, kustmaalt aitas NSV Liit [[Hiina]]t moderniseerida. Sellega kaasnes [[1953]] aasta [[jaanuar]]is disainiosakonna loomine ZIS-i tehases, et projekteerida [[Hiina]] esimest autotehast [[FAW]] ([[hiina keel]]es 一汽). Tehase esimeseks veoautoks sai veoki [[ZIS-150]] baasil [[Jiefang CA-10]]. NSV Liidu sõjatehnika laiendamiseks organiseeriti [[7. juuli]]l [[1954]] disainiosakond SKB, et arendada välja sõidukeid raketisüsteemidele. Samal kuul hakati disainima V8-mootoriga veokit. [[1955]] jõudis tootmisse esimene kodumaine kaugsõidubuss [[ZIS-127]].&lt;ref name=&quot;zil5&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;zil6&quot;/&gt;&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 1, lk 323-387&lt;/ref&gt;

Pärast seda, kui [[Nikita Hruštšov]] 1956 [[Jossif Stalin]]i [[isikukultus]]e hukka mõistis, muudeti ka tehase nime: '''Lihhatšovi-nimeline Tehas''', lühendatult '''ZIL''' või '''ZiL''' (vene keeles Завод имени Лихачёва, ЗИЛ või ЗиЛ). Nime sai tehas endise direktori [[Ivan Lihhatšov]]i järgi [[26. juuni]]l 1956. [[November|Novembris]] [[1958]] alustati limusiini [[ZIL-111]] tootmist, mida esitleti [[Brüssel]]i [[maailmanäitus]]el [[Expo '58]]. Et teha ruumi uute veoautode [[ZIL-130]] (masstootmine [[1964]]) ja [[ZIL-131]] ([[1966]]) tootmiseks, alustati neljandat korda tehase rekonstrueerimist ning viidi busside tootmine üle [[LiAZ]]-i tehasesse [[Likino-Duljovo]]sse [[1959]]. aastal. [[30. märts]]il [[1963]] külastas ZIL-i tehast [[Kuuba]] [[peaminister]] [[Fidel Castro]], kes oli Nõukogude Liidus ringkäigul [[Nikita Hruštšov]]i isiklikul kutsel. [[1967]] võttis Nõukogude Liit esimest korda osa XVIII rahvusvahelisest bussinädalast [[Nice]]'s, kus autobuss ZIL-118 Junost võitis mitu auhinda. Vaimustuses oli ka [[Henry Ford II]], [[Henry Ford]]i lapselaps, kes soovis bussi litsentsi all toota. Buss seeriatootmisse ei jõudnud.&lt;ref name=&quot;zil6&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;zil7&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;zil7.1&quot;/&gt;&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 1, lk 388-534&lt;/ref&gt;

Aastal [[1968]] valmis sadulveoki ZIL-170V prototüüp, mida hakkas tootma [[KamAZ]] mudeli all [[KamAZ-5320|5320]], mille tehast hakkasid ZIL-i spetsialistid projekteerima [[1972]]. aasta [[oktoober|oktoobris]]. [[13. juuli]]l [[1971]] sai ZIL-ist Tootmisühendus ZIL, PO ZIL (vene keeles Производственным Объединением ЗиЛ), mis koosnes 17. tehasest. Ülejärgmise aasta [[12. juuli]]l külastasid tehast [[Vietnam]]i poliitikud [[Lê Duẩn]] ja [[Phạm Văn Đồng]]. Aastal [[1976]], kui [[KamAZ]] lasi välja ZIL-i arendatud veoki, oli ZIL ise sellel ajal juba aegunud veokiga ZIL-130. [[1974]] sai valmis esimene diiselmootoriga veoki prototüüp ZIL-169 ning aasta hiljem [[august]]is jõudis tootmisse 3-teljeline [[ZIL-133G1]], mis asetses siiski ZIL-130 baasil. Seega alustati [[1982]] tehase uuendamisega, mis jäi ka viimaseks suuremaks uuenduseks. Alles [[jaanuar]]is [[1986]] jõudis tootmisse uus diiselveok [[ZIL-4331]]. Lisaks asendati vananenud ZIL-130 uuema [[ZIL-431410]]-ga. Moderniseeritud mudelitega saavutatud edu jäi lühikeseks, sest kümnendi lõpus hakkas lagunema Nõukogude Liit. [[1991]]. aasta [[17. mai]]l külastas tehast [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku partei]] esimees [[Jiang Zemin]], hilisem [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] [[president]].&lt;ref name=&quot;zil8&quot;/&gt;&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 2&lt;/ref&gt;

=== Erastatud tehas ===
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tehase tootmine vähenes paljude [[liiduvabariik]]ide iseseisvumise tõttu. Turu muutudes vajati rohkem väiksemaid veokeid, seetõttu hakati [[1992]]. aastal välja töötama [[ZIL-5301]]. [[23. september|23. septembril]] 1992 ZIL erastati ning tehasest sai '''Moskva Aktsiaühing ZIL''' ehk '''AMO ZIL''' (vene keeles Акционерное Московское Общество &quot;ЗИЛ&quot;). [[1993]] asutati ühisettevõte Novotruck (vene keeles Новотрак) [[Caterpillar]]i, [[PACCAR]]-i ja AMO ZIL-i vahel. [[Caterpillar]]iga sõlmiti kokkulepe küttesüsteemide tootmise osas ning järgmisel aastal diiselmootoreite tootmises. Lisaks alustati koostööd [[PACCAR]]-iga, et toota [[Kenworth]]i veokeid.&lt;ref name=&quot;novot1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;novot2&quot;/&gt; [[1994]]. aasta lõpus lõpetati [[ZIL-431410]] (endine ZIL-130) tootmine ning asendati järgmisel aastal väiksema veokiga [[ZIL-5301]]. Samal ajal Venemaad vaevav [[majanduskriis]] ning firma üha suurenevad võlad viisid AMO ZIL-i [[pankrot]]i äärele. Samuti ei arenenud [[USA]] firmadega koostöö ning Novotrucki tegevus lõpetati [[1996]].&lt;ref name=&quot;novot3&quot;/&gt; Töötajate arv vähenes 70 000-lt (1991) 25 000-le (1996).&lt;ref name=&quot;1990-3&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;1990-2&quot;/&gt; 1996 võttis Moskva linn probleemides ettevõtte üle Mikrodinilt [[aktsia]]id ostes.&lt;ref name=&quot;1990-1&quot;/&gt; 1996 esitleti magamiskohaga sadulveoki ZIL-6404 prototüüpi, aasta enne ZIL-5423 oma, tootmisse veokid ei jõudnud. Kuna välismaa ettevõtete huvi Venemaale investeerida ei vähenenud, otsiti võimalusi [[Daewoo]],&lt;ref name=&quot;daewoo1&quot;/&gt; [[Volvo]]&lt;ref name=&quot;volvo1&quot;/&gt; ja [[Renault|Renault'ga]]&lt;ref name=&quot;renault1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;renault2&quot;/&gt; läbirääkimisteks investeeringute saamiseks. Läbirääkimised tulemusi ei andnud. [[29. september|29. septembril]] [[1998]] alustati uuesti busside tootmist.&lt;ref name=&quot;zil9&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;zil10&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;zil11&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Tehas ja inimesed 3&quot;&gt;Tehas ja inimesed 3&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Former ZIL area Moscow asv2018-01 img3.jpg|pisi|Kunagine tehase maa-ala 2018. aasta alguses]]
Erinevate välisfirmadega läbirääkimised investeeringuteks jätkusid ka [[21. sajand]]il. [[2005]] alustati varuosade tootmist [[Renault|Renault']] autodele koostöös Avtoframosega (vene keeles Автофрамос) ([[2014]]. aastast Renault Venemaa).&lt;ref name=&quot;renault3&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;renault4&quot;/&gt; [[2007]] pakuti [[Saksamaa]] firmale [[Porsche]] sõidukite tootmist AMO ZIL-i tehases.&lt;ref name=&quot;porsche1&quot;/&gt; Sõidukite kõrvalt alustati ka [[Kell (helitekitaja)|kellade]] tootmist: [[2002]] sai [[Troitse-Sergi suurklooster]] [[Sergijev Possad]]is AMO ZIL-ilt kaks uut kella.&lt;ref name=&quot;kell1&quot;/&gt; [[2004]] oli AMO ZIL [[Läti]] bussitehase [[AMO Plant]] kaasasutaja. Tehas suleti 2015.&lt;ref name=&quot;amoplant1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;amoplant2&quot;/&gt; Lisaks on võlaraskustes ettevõte pidanud plaane kinnisvara müümise osas mitmel korral.&lt;ref name=&quot;kinnisvara1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;kinnisvara2&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;kinnisvara3&quot;/&gt; [[2012]] asutasid Moskva linn ja [[Sperbank]] uue ettevõtte MosavtoZIL (vene keeles МосавтоЗИЛ). Kokkupanemisele on plaanitud [[Renault|Renault']] ja [[FIAT]]-i sõidukid ZIL-i teheases.&lt;ref name=&quot;mosavto2&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;mosavto1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;mosavto4&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;mosavto3&quot;/&gt; Olenemata kõikidest pingutustest ettevõtte majanduslikku olukorda parandada, lahkus 2012. aasta [[juuli]]s konveierilt viimane veok [[ZIL-432930]]. Suurem osa tehase maa-alast läks kinnisvara arendamiseks.&lt;ref name=&quot;kinnisvara4&quot;/&gt; 88 aasta vältel (1924–2012) tootis tehas kokku 7 858 200 veoautot, 39 534 bussi ja 11 456 luksusautot.&lt;ref name=&quot;Tehas ja inimesed 3&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;zil12&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;zil13&quot;/&gt;

2014. aastal ostis grupp ettevõtjaid AMO ZIL-i varasid, et kokku panna ZIL-i limusiine. Firma nimeks on MSC6 AMOZIL (vene keeles Механосборочный цех №6, МСЦ6 АМОЗИЛ; Mehaaniline Koostetsehh nr 6). Autosid koostatakse AMO ZIL-i renditud töökojas number 6 alates 2015. aastast.&lt;ref name=&quot;msc6-1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;msc6-2&quot;/&gt; 2014 asutati endiste tööliste poolt firma Osaühing ZIL (vene keeles ООО &quot;ЗИЛ&quot;) all veokite tootmist tootmisest üle jäänud osadest. Veokeid koostati samuti AMO ZIL-i töökojas. Viimaseks veokiks jäi [[ZIL-43276T]] [[2016]]. aasta [[September|septembris]].&lt;ref name=&quot;ooozil2&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;ooozil3&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;uus1&quot;/&gt;

== Autasud ==
* [[3. juuni]]l 1942 autasustati ZIS-i [[Lenini orden]]iga relvastuse ja laskemoona tootmise organiseerimise eest.&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 1, lk 236&lt;/ref&gt;
* [[Detsember|Detsembris]] [[1944]] pälvis tehas [[Tööpunalipu orden]]i.&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 1, lk 237&lt;/ref&gt;
* [[19. november|19. novembril]] [[1949]] anti tehasele teine Lenini orden teenete eest Nõukogude Liidu autotööstuse arendamisel ja seoses NSV Liidu autotööstuse 25. sünnipäevaga.&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 1, lk 324&lt;/ref&gt;
* [[4. jaanuar]]il 1971 sai ZIL kolmanda Lenini ordeni [[8. viisaastak]]u plaani eduka täitmise eest.&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 2, lk 8&lt;/ref&gt;
* [[3. detsember|3. detsembril]] [[1975]] anti tehasele [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] tootmisvõimsuse suurendamise eest 200 000 sõidukini aastas.&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 2, lk 9&lt;/ref&gt;

== Tehase toodang ==
=== Sõidukid ===
{{See also|ZIL-i sõidukite loend}}
[[Pilt:Ził001.jpg|pisi|Veoauto ZIL-130]]
Tehas tootis peamiselt veokeid ja busse. Esimene tehases toodetud veoauto valmis 1924 ning viimane 2012, kuigi veokeid toodeti Osaühingu ZIL nime all edasi käsitööna. Viimane ZIL veoauto valmis 2016. aastal. 1927 valmis esimene buss, kuid tootmine viidi üle [[LiAZ]]-i tehasesse 1959, mis taastati 1998. Lisaks eelnevatele toodeti ka limusiine Nõukogude Liidu ning hilisema Venemaa tähtsamate isikute ja paraadide jaoks. 2002–[[2009]] ei toodetud mitte ühtegi autot. ZIL-i limusiine toodab ettevõte MSC6 AMOZIL alates 2015. aastast. 88 aasta vältel (1924–2012) tootis tehas kokku 7 858 200 veoautot, 39 534 bussi ja 11 456 luksusautot.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Toodetud sõidukite arv&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 3, lk 510-518&lt;/ref&gt;
|-
! Aasta !! Veokid !! Bussid !! Autod
|-
| 1924 || 10 || – || –
|-
| 1930 || 3180 || 47 || –
|-
| 1940 || 55 928 || 1209 || 200
|-
| 1950 || 100 488 || 721 || 302
|-
| 1960 || 122 998 || 779 || 15
|-
| 1970 || 155 964 || – || 12
|-
| 1980 || 205 859 || – || 23
|-
| 1990 || 184 151 || – || 20
|-
| 2000 || 22 476 || 779 || 1
|-
| 2010 || 1335 || 5 || 4
|-
| 2012 || 969 || – || –
|}

=== Jalgrattad ===
[[1951]]–1959 toodeti jalgratast V-110 Progress (vene keeles В-110 &quot;Прогресс&quot;), mida toodeti mitmes tehases üle Nõukogude Liidu. Kokku valmistas tehas Moskvas 3 242 953 jalgratast.&lt;ref name=&quot;Tehas ja inimesed 3, lk 518&quot;&gt;Tehas ja inimesed 3, lk 518&lt;/ref&gt;

=== Külmutuskapid ===
[[Pilt:Sovjet Design 1950-1980 (26366398352).jpg|pisi|175px|Külmkapp KH-240]]
Esimeseks külmkapi mudeliks oli DH-2 ZIS-Moskva (1951–[[1960]]). Külmkapil olid temparatuuri hoidmisega probleemid ning kapp vajas palju metalli, mis tegi tootmise palju aega nõudvaks. Samuti polnud ZIS-i tehasel külmkappide toomisega varasemat kogemust. Teine mudel, KH-240 ZIL-Moskva (1960–[[1969]]), oli suurema mahutavusega, kuid vajas samuti palju metalli. 30% KH-240 toodangust läks ekspordiks. Modernse välimusega kolmas külmkapp ZIL-62 (1969–1976) jäi siiski teistele Nõukogude Liidu külmkappidele, nagu Minsk ja Oka, alla. Alternatiivid suutsid seinapaksust vähendada, kasutada paremaid [[Jaapan]]i kompressoreid ning olid lihtsamini toodetavad. Nõudluse vähenemise tõttu alustati kolme kambri ja 400 l mahutavusega külmkapi väljatöötamist, mida vähendati ühe kambrini tootmisvõimekuse tõttu. Seega jõudis konveierile külmkapp ZIL-63 (1976–[[1988]]), mille suure nõudluse tõttu pikendati tootmist paarilt aastalt 12 aastani. Kõrgema külmkappide kategooria nõudmiste muutumise tõttu alustati uuendatud kapi ZIL-64 (1988–[[2000]]) tootmist. Vasteks kahe uksega külmkappidele, nagu Minsk-Atlant ja Birjusa, tuldi välja kolmeukselise ZIL-65 mudeliga, mida toodeti ainult mõnikümmend. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist võtsid importtooted Venemaa toodete turu üle. 1951–2000 toodeti kokku 5 498 366 külmkappi.&lt;ref name=&quot;Tehas ja inimesed 3, lk 518&quot;/&gt;&lt;ref&gt;Tehas ja inimesed 2, lk 212–225&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;zil1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=442 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1916-1923 |archive-date=2018-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181005214133/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=442 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil2&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=443 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1924-1931 |archive-date=2018-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181005215612/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=443 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil3&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=447 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1931-1933 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305130055/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=447 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil4&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=450 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1936-1941 |archive-date=2018-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180805061057/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=450 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil5&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=451 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1941-1948 |archive-date=2018-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181005214148/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=451 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil6&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=452 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1949-1957 |archive-date=2018-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180805061349/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=452 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil7&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=456 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1959 |archive-date=2018-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181005214208/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=456 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil7.1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=461 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1967 |archive-date=2018-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181006014032/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=461 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil8&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=458 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1979-1991 |archive-date=2018-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181005214158/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=458 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;novot1&quot;&gt;{{cite web |url=http://old.themoscowtimes.com/sitemap/free/1994/6/article/zil-signs-deals-with-caterpillar-paccar/351071.html |title=ZiL Signs Deals With Caterpillar, Paccar |last1=Tolkacheva |first1=Julie |date=25. juuni 1994 |website=The Moscow Times |access-date= |language=inglise |trans-title= |archive-date=2018-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181007173858/http://old.themoscowtimes.com/sitemap/free/1994/6/article/zil-signs-deals-with-caterpillar-paccar/351071.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;novot2&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.kommersant.ru/doc/72902 |title=Первая продукция СП &quot;Новотрак |last1= |first1= |date=3. mai 1994 |website=Коммерсантъ |access-date= |language=vene |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;novot3&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.kommersant.ru/doc/13175 |title=Сюжет недели / Свалка |last1= |first1= |date=10. detsember 1996 |website=Коммерсантъ |access-date= |language=vene |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1990-3&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1996/07/05/hard-up-workers-greet-yeltsin-win-with-little-joy/f675ef7e-ddfe-40cb-961a-70da0d476964/ |title=HARD-UP WORKERS GREET YELTSIN WIN WITH LITTLE JOY |last1=Rupert |first1=James |date=5. juuli 1996 |website=The Washington Post |access-date= |language=inglise |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1990-2&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.chicagotribune.com/news/ct-xpm-1996-11-24-9611240239-story.html |title=ZiL once symbolized everything that was bolshoi... |last1=Williamson |first1=Elizabeth |date=24. november 1996 |website=Chicago Tribune |access-date= |language=inglise |trans-title=}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1990-1&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.rferl.org/a/1141225.html |title=MOSCOW CITY TAKES OVER ZIL AUTO PLANT |last1= |first1= |date=6. august 1996 |website=Radio Free Europe/Radio Liberty |access-date= |language=inglise |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;daewoo1&quot;&gt;{{cite web |url=http://old.themoscowtimes.com/news/article/daewoo-mulls-zil-plan/324768.html |title=Daewoo Mulls ZiL Plan |last1= |first1= |date=6. mai 1996 |website=The Moscow Times |access-date= |language=inglise |trans-title= }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;volvo1&quot;&gt;{{cite web |url=http://old.themoscowtimes.com/sitemap/free/1998/5/article/volvo-begins-omsk-bus-production/290552.html/ |title=Volvo Begins Omsk Bus Production |last1=Alibayev |first1=Boris |date=21. mai 1998 |website=The Moscow Times |access-date= |language=inglise |trans-title= |archive-date=2018-10-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181008214111/http://old.themoscowtimes.com/sitemap/free/1998/5/article/volvo-begins-omsk-bus-production/290552.html/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;renault1&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.lesechos.fr/29/06/1999/LesEchos/17930-051-ECH_renault-v-i--s-associe-avec-le-russe-amo-zil.htm |title=Renault V.I. s'associe avec le russe Amo Zil |last1= |first1= |date=29. juuni 1999 |website=Les Echos |access-date= |language=prantsuse |trans-title= |archive-date=2018-10-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181008174942/https://www.lesechos.fr/29/06/1999/LesEchos/17930-051-ECH_renault-v-i--s-associe-avec-le-russe-amo-zil.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;renault2&quot;&gt;{{cite web |url=http://old.themoscowtimes.com/sitemap/free/1999/8/article/post-crisis-profileforeign-carmakers-set-up-shop/273540.html |title=POST-CRISIS PROPilt:Foreign Carmakers Set Up Shop |last1=Scollon |first1=Mike |date=17. august 1999 |website=The Moscow Times |access-date= |language=inglise |trans-title= |archive-date=2018-10-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181008175153/http://old.themoscowtimes.com/sitemap/free/1999/8/article/post-crisis-profileforeign-carmakers-set-up-shop/273540.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil9&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=454 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1991-1996 |archive-date=2018-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181005220710/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=454 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;zil10&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=453 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1996-1998 |archive-date=2018-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181006014022/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=453 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;msc6-1&quot;&gt;{{cite web |url=http://rusautomobile.ru/2015/08/zavod-individualnyx-limuzinov/ |title=Завод индивидуальных лимузинов |last= |first= |date=24. august 2015 |website=Rusautomobile |access-date= |language=vene |trans-title= |archive-date=2017-06-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170608033621/http://rusautomobile.ru/2015/08/zavod-individualnyx-limuzinov/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil11&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=448 |title= |last1= |first1= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 1999-2002 |archive-date=2018-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181006014017/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=448 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;renault3&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.abinfo.ru/articles/news.php?id=1202 |title= |last= |first= |date=19. juuli 2004 |website=AutoBusinessInfo News Agency |access-date= |language=vene |trans-title= |archive-date=2018-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181011214635/http://www.abinfo.ru/articles/news.php?id=1202 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;renault4&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.wardsauto.com/news-analysis/renault-produce-50000-cars-russia-2006 |title=Renault to Produce 50,000 Cars in Russia in 2006 |last=Homola |first=Peter |date=2. märts 2006 |website=WardsAuto |access-date= |language=inglise |trans-title= |archive-date=2018-10-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181012015959/https://www.wardsauto.com/news-analysis/renault-produce-50000-cars-russia-2006 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1raport2017&quot;&gt;AMO ZIL-i 2017. majandusaasta aruanne, lk 41 - https://www.e-disclosure.ru/portal/files.aspx?id=3649&amp;type=2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;porsche1&quot;&gt;{{cite web |url=http://epl.delfi.ee/news/valismaa/moskva-tahab-zil-i-tehases-porschesid-toota?id=51101457 |title=Moskva tahab ZIL-i tehases Porschesid toota |last=Aug |first=Tuuli |date=18. september 2007 |website=Eesti Päevaleht, Delfi |access-date= |language=eesti |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3raport2017&quot;&gt;AMO ZIL-i 2017. majandusaasta aruanne, lk 22 - https://www.e-disclosure.ru/portal/files.aspx?id=3649&amp;type=2&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;zil12&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=444 |title= |last= |first= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 2004-2006 |archive-date=2018-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181005214203/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=444 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2raport2017&quot;&gt;AMO ZIL-i 2017. majandusaasta aruanne, lk 63 - https://www.e-disclosure.ru/portal/files.aspx?id=3649&amp;type=2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zil13&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=778 |title= |last= |first= |date= |website=AMO ZIL |access-date= |language=vene |trans-title=Ajalugu 2006-2011 |archive-date=2018-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918144441/http://www.amo-zil.ru/about/history/?id=778 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kell1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.zavet.ru/news/0205/n30-3.htm |title=На АМО ЗИЛ отлит колокол для Троице-Сергиевой Лавры |last= |first= |date=30. mai 2002 |website=Zavet |access-date= |language=vene |trans-title=}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;amoplant1&quot;&gt;{{cite web |url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/moskva-linnaisad-ehitavad-latti-veoautotehast?id=51104191 |title=Moskva linnaisad ehitavad Lätti veoautotehast |last=Reimer |first=Andres |date=10. oktoober 2007 |website=Ärileht, Delfi |access-date= |language=eesti |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amoplant2&quot;&gt;{{cite web |url=https://baltnews.lv/riga_news/20150709/1014069458.html |title=Латвийская автомобильная промышленность понесла очередную потерю |last= |first= |date=9. juuli 2015 |website=BaltNews |access-date= |language=vene |trans-title= |archive-date=2018-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181011214759/https://baltnews.lv/riga_news/20150709/1014069458.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;kinnisvara1&quot;&gt;{{cite web |url=http://old.themoscowtimes.com/sitemap/free/2003/5/article/a-plan-to-make-zil-a-business-mecca/238246.html |title=A Plan to Make ZiL a Business Mecca |last1=Rozhkova |first1=Maria |last2=Ryutina |first2=Tatyana |last3=Volkov |first3=Vladimir |date=27. mai 2003 |website=The Moscow Times |access-date= |language=inglise |trans-title= |archive-date=2018-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181011214622/http://old.themoscowtimes.com/sitemap/free/2003/5/article/a-plan-to-make-zil-a-business-mecca/238246.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kinnisvara2&quot;&gt;{{cite web |url=http://old.themoscowtimes.com/business/article/business-in-brief/202163.html |title=Business in Brief |last= |first= |date=26. september 2006 |website=The Moscow Times |access-date= |language=inglise |trans-title= |archive-date=2018-10-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181012053912/http://old.themoscowtimes.com/business/article/business-in-brief/202163.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kinnisvara3&quot;&gt;{{cite web |url=http://old.themoscowtimes.com/business/article/car-plant-surrenders-riverfront-view/210149.html |title=Car Plant Surrenders Riverfront View |last=Humphries |first=Conor |date=6. september 2006 |website=The Moscow Times |access-date= |language=inglise |trans-title= |archive-date=2018-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181011214642/http://old.themoscowtimes.com/business/article/car-plant-surrenders-riverfront-view/210149.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mosavto2&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/business-17198833 |title=Fiat confirms plans to invest $1.1bn in Russia |last1= |first1= |date=28. veebruar 2012 |website=BBC |access-date= |language=inglise |trans-title=}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;mosavto1&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.reuters.com/article/russia-autos/update-1-russias-zil-plant-signs-deal-with-fiat-renault-source-idUSL6N0G92M920130808 |title=UPDATE 1-Russia's ZIL plant signs deal with Fiat, Renault-source |last1= |first1= |date=8. august 2013 |website=Reuters |access-date= |language=inglise |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mosavto4&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.err.ee/510732/zil-i-autotehas-labib-pohjaliku-uuenduskuuri |title=ZIL-i autotehas läbib põhjaliku uuenduskuuri |last=Kuul |first=Marek |date=6. aprill 2014 |website=ERR |access-date= |language=eesti |trans-title=}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;mosavto3&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.ilgiornale.it/news/economia/fiat-marcia-sulla-russia-accordo-zil-e-renault-942184.html |title=Fiat marcia sulla Russia: accordo con Zil e Renault |last1=Bonora |first1=Pierluigi |date=9. august 2013 |website=Il Giornale |access-date= |language=itaalia |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kinnisvara4&quot;&gt;{{cite web |url=https://themoscowtimes.com/articles/99-years-of-zil-from-car-plant-to-potential-new-heart-of-moscow-50735 |title=99 Years of ZiL: From Car Plant To Potential New Heart of Moscow? |last=Litvinova |first=Daria |date=12. november 2015 |website=The Moscow Times |access-date= |language=inglise |trans-title=}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;msc6-2&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.drom.ru/info/misc/42207.html |title=Заводы России. Мануфактура ЗИЛ |last= |first= |date=28. juuli 2016 |website=Drom |access-date= |language=vene |trans-title=}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;ooozil2&quot;&gt;{{cite web |url=https://news.drom.ru/49352.html |title=На ЗИЛе выпустили последний грузовик |last1= |first1= |date=20. detsember 2016 |website=Drom |access-date= |language=vene |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ooozil3&quot;&gt;{{cite web |url=https://autoreview.ru/articles/gruzoviki-i-avtobusy/zil-vozrozhdaetsya |title=Последний герой: ЗИЛ возрождается? |last1=Чернявский |first1=Максим |date=21. detsember 2016 |website=Авторевю |access-date= |language=vene |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uus1&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.gazeta.ru/social/2016/02/08/8064077.shtml?updated |title=В Москве кончаются заводы |last1=Ващенко |first1=Владимир |date=10. veebruar 2016 |website=Газета |access-date= |language=vene |trans-title=}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*{{cite book |last1=Grigorevitš |first1=Mazepa |last2=Aleksandrovitš |first2=Šelepenkov |date=2016 |title=Завод и люди. 1916–2016: В 3 томах. |trans-title=Tehas ja inimesed. 1916-2016: 3 osas. |url= |language=vene |location=Moskva |publisher=Moskva Polütehnika Ülikool |isbn=978-5-2760-2388-5}}

== Välislingid ==
{{commonscat|ZIL}}
*[http://www.amo-zil.ru AMO ZIL-i koduleht] (vene keeles)
*[https://web.archive.org/web/*/www.amo-zil.ru AMO ZIL-i arhiveeritud kodulehed] (vene keeles)
*[http://msc6.ru/ MSC6 AMOZIL-i koduleht] (vene keeles)

[[Kategooria:Autotootjad]]
[[Kategooria:ZIL| ]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa ettevõtted]]</text>
      <sha1>lc7szcxu3a1ou9lqid15z24rw6aycaw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nelly Sachsi auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>80493</id>
    <revision>
      <id>7188793</id>
      <parentid>6689518</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:24:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025</comment>
      <origin>7188793</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1343" sha1="qgrrtwahzn3buk42d25rfvlj59pw4si" xml:space="preserve">'''Nelly Sachsi preemia''' on kirjandusauhind, mida antakse välja iga kahe aasta tagant [[Dortmund]]is. See on nimetatud saksa kirjaniku [[Nelly Sachs]]i auks. Auhind sisaldab rahasummat 15 000 [[euro]]t.

== Laureaadid ==
*[[1961]] Nelly Sachs
*[[1963]] [[Johanna Moosdorf]]
*[[1965]] [[Max Tau]]
*[[1967]] [[Alfred Andersch]]
*[[1969]] [[Giorgio Bassani]]
*[[1971]] [[Ilse Aichinger]]
*[[1973]] [[Paul Schallück]]
*[[1975]] [[Elias Canetti]]
*[[1977]] [[Hermann Kesten]]
*[[1979]] [[Erich Fromm]]
*[[1981]] [[Horst Bienek]]
*[[1983]] [[Hilde Domin]]
*[[1985]] [[Nadine Gordimer]]
*[[1987]] [[Milan Kundera]]
*[[1989]] [[Andrzej Szczypiorski]]
*[[1991]] [[David Grossman]]
*[[1993]] [[Juan Goytisolo]]
*[[1995]] [[Michael Ondaatje]]
*[[1997]] [[Javier Marías]]
*[[1999]] [[Christa Wolf]]
*[[2001]] [[Georges-Arthur Goldschmidt]]
*[[2003]] [[Per Olov Enquist]]
*[[2005]] [[Aharon Appelfeld]] 
*[[2007]] [[Rafik Schami]]
*[[2010]] [[Margaret Atwood]]&lt;ref&gt;http://www.derwesten.de/nachrichten/staedte/dortmund/kultur/2009/9/10/news-132574122/detail.html&lt;/ref&gt;
*[[2011]] [[Norman Manea]]
*[[2013]] [[Abbas Khider]]
*[[2015]] [[Marie NDiaye]]
*[[2017]] [[Bachtyar Ali]]
*[[2019]] ''ei antud välja''
*[[2021]] [[Katerina Poladjan]]
*[[2023]] [[Saša Stanišić]]
*[[2025]] [[Yoko Tawada]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>qgrrtwahzn3buk42d25rfvlj59pw4si</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stylianós Mavromichális</title>
    <ns>0</ns>
    <id>85732</id>
    <revision>
      <id>7188997</id>
      <parentid>6018710</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:39:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7188997</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="799" sha1="nclceh5uwsempkdwl6yw66d8pcq1jhj" xml:space="preserve">[[File:StylMavromichalis.JPG|thumb|Stylianos Mavromichalis]]

'''Stylianós Mavromichális''' (Στυλιανός Μαυρομιχάλης; [[1902]] [[Máni]] – [[30. oktoober]] [[1981]]) oli [[Kreeka]] poliitik, üleminekuvalitsuse [[Kreeka peaminister|peaminister]] [[29. september|29. septembrist]] [[1963]] kuni [[8. november|8. novembrini]] [[1963]]. 

Hariduselt jurist, Kreeka ülemkohtu esimees.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev= [[Panagiótis Pipinélis]] |nimi=[[Kreeka peaminister]] |aeg=  [[29. september]] [[1963]] – [[8. november]] [[1963]] |järgnev= [[Geórgios Papandréou]]}}
{{lõpp}}

{{Kreeka valitsusjuhid}}

{{JÄRJESTA:Mavromichalis, Stylianos}}
[[Kategooria:Kreeka peaministrid]]
[[Kategooria:Kreeka juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1981]]</text>
      <sha1>nclceh5uwsempkdwl6yw66d8pcq1jhj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188999</id>
      <parentid>7188997</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:39:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <origin>7188999</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="739" sha1="tdojt02i4odoy2oet96hnawcs42ar7k" xml:space="preserve">

'''Stylianós Mavromichális''' (Στυλιανός Μαυρομιχάλης; [[1902]] [[Máni]] – [[30. oktoober]] [[1981]]) oli [[Kreeka]] poliitik, üleminekuvalitsuse [[Kreeka peaminister|peaminister]] [[29. september|29. septembrist]] [[1963]] kuni [[8. november|8. novembrini]] [[1963]]. 

Hariduselt jurist, Kreeka ülemkohtu esimees.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev= [[Panagiótis Pipinélis]] |nimi=[[Kreeka peaminister]] |aeg=  [[29. september]] [[1963]] – [[8. november]] [[1963]] |järgnev= [[Geórgios Papandréou]]}}
{{lõpp}}

{{Kreeka valitsusjuhid}}

{{JÄRJESTA:Mavromichalis, Stylianos}}
[[Kategooria:Kreeka peaministrid]]
[[Kategooria:Kreeka juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1981]]</text>
      <sha1>tdojt02i4odoy2oet96hnawcs42ar7k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189000</id>
      <parentid>7188999</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:40:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <origin>7189000</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="815" sha1="o1mob2n8isvgodq391kdd3c5dkytkte" xml:space="preserve">[[File:City hall - Gythio - 01.jpg|thumbnail|right|Stylianos Mavromichalis]]

'''Stylianós Mavromichális''' (Στυλιανός Μαυρομιχάλης; [[1902]] [[Máni]] – [[30. oktoober]] [[1981]]) oli [[Kreeka]] poliitik, üleminekuvalitsuse [[Kreeka peaminister|peaminister]] [[29. september|29. septembrist]] [[1963]] kuni [[8. november|8. novembrini]] [[1963]]. 

Hariduselt jurist, Kreeka ülemkohtu esimees.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev= [[Panagiótis Pipinélis]] |nimi=[[Kreeka peaminister]] |aeg=  [[29. september]] [[1963]] – [[8. november]] [[1963]] |järgnev= [[Geórgios Papandréou]]}}
{{lõpp}}

{{Kreeka valitsusjuhid}}

{{JÄRJESTA:Mavromichalis, Stylianos}}
[[Kategooria:Kreeka peaministrid]]
[[Kategooria:Kreeka juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1981]]</text>
      <sha1>o1mob2n8isvgodq391kdd3c5dkytkte</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>788</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86292</id>
    <revision>
      <id>7188943</id>
      <parentid>6041404</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:11:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188943</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="352" sha1="mkav4ma69wv8bg9cojlvvzh8jeutrli" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''788. aasta''' (DCCLXXXVIII) oli [[8. sajand]]i 88. aasta.

==Sündmused==

*Katkestati [[Karl Suur]] tütre Rotrude ja [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keisri]] [[Konstantinos VI]] kihlus

==Sündinud==

*...

==Surnud==

* [[‘Abd ar-Raḩmān I]], [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] rajaja

[[Kategooria:788| ]]</text>
      <sha1>mkav4ma69wv8bg9cojlvvzh8jeutrli</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>787</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86293</id>
    <revision>
      <id>7188941</id>
      <parentid>7149837</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:09:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188941</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="828" sha1="nry10sm91ktw7fx5micxhugb7p3i0ed" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''787. aasta''' (DCCLXXXVII) oli [[8. sajand]]i 87. aasta.

==Sündmused==

*[[24. september|24. septembril]] algas [[Nikaia II kirikukogu]], mis oli viimane Ida ja Lääne ühine kirikukogu&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}&lt;/ref&gt;

==Sündinud==

*[[Abu Mashar]]&lt;ref name=&quot;WDL&quot;&gt;{{cite web |url = http://www.wdl.org/en/item/2998/ |title = Introduction to Astronomy, Containing the Eight Divided Books of Abu Ma'shar Abalachus |website = [[World Digital Library]] |date = 1506 |accessdate = 16.07.2013 |archive-date = 12.10.2019 |archive-url = https://web.archive.org/web/20191012043331/https://www.wdl.org/en/item/2998/ |url-status = dead }}&lt;/ref&gt;

==Surnud==

*...

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:787| ]]</text>
      <sha1>nry10sm91ktw7fx5micxhugb7p3i0ed</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>786</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86294</id>
    <revision>
      <id>7188939</id>
      <parentid>6041396</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:08:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188939</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="439" sha1="2nxln2wevliui00oa96hohl7ov86mnn" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''786. aasta''' (DCCLXXXVI) oli [[8. sajand]]i 86. aasta.

==Sündmused==

*[[Bütsants|Bütsantsis]] võeti taas suund ikoonide austamise poole&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}&lt;/ref&gt;

==Sündinud==

*[[Saga]], Jaapani keiser
*[[Junna]], Jaapani keiser

==Surnud==

*...

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:786| ]]</text>
      <sha1>2nxln2wevliui00oa96hohl7ov86mnn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>785</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86295</id>
    <revision>
      <id>7188938</id>
      <parentid>3517993</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:07:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188938</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="160" sha1="ovja2fm25yij89cer0h0oiuoz8oycdr" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''785. aasta''' (DCCLXXXIV) oli [[8. sajand]]i 85. aasta.

==Sündmused==

*...

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*...

[[Kategooria:785| ]]</text>
      <sha1>ovja2fm25yij89cer0h0oiuoz8oycdr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>784</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86746</id>
    <revision>
      <id>7188936</id>
      <parentid>3518057</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:06:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188936</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="233" sha1="a4t5sukxl17ulaz65i8ji0bt2pna2fm" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''784. aasta''' (DCCLXXXIV) oli [[8. sajand]]i 84. aasta.

==Sündmused==
* Jaapani pealinn viidi Heijokyost ära. Uueks pealinnaks sai [[Nagaoka-kyō]]

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*...

[[Kategooria:784| ]]</text>
      <sha1>a4t5sukxl17ulaz65i8ji0bt2pna2fm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>783</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86748</id>
    <revision>
      <id>7188934</id>
      <parentid>7142845</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:04:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188934</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="221" sha1="gjftwq6yxi74cp9h8o9vgyeme5m1puk" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''783. aasta''' ('''DCCLXXXIII''') oli [[8. sajand]]i 83. aasta.

==Sündmused==

*...

==Sündinud==

*...

==Surnud==
* [[30. aprill]] – [[Hildegard]], [[Karl Suur]]e abikaasa

[[Kategooria:783| ]]</text>
      <sha1>gjftwq6yxi74cp9h8o9vgyeme5m1puk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>782</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86749</id>
    <revision>
      <id>7188933</id>
      <parentid>3518061</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:04:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188933</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="260" sha1="f4f5d5vxzm5k8iszthmgebnsn5x1odo" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''782. aasta''' (DCCLXXXII) oli [[8. sajand]]i 82. aasta.

==Sündmused==

* Saksimaal toimus [[Verdeni kaelakohus]]: väidetavalt hukati [[Karl Suur]]e käsul 4500 saksi pealikku

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*...

[[Kategooria:782| ]]</text>
      <sha1>f4f5d5vxzm5k8iszthmgebnsn5x1odo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>781</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86750</id>
    <revision>
      <id>7188932</id>
      <parentid>6041402</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:03:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188932</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="477" sha1="be2i041pj4p6wvube4uw29tx0okparu" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''781. aasta''' (DCCLXXXI) oli [[8. sajand]]i 81. aasta.

==Sündmused==

*Kihlati [[Karl Suur|Karl Suure]] tütar Rotrude ja [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] [[Konstantinos VI]]. Kihlus katkestati 788. aastal.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}&lt;/ref&gt;

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*...

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:781| ]]</text>
      <sha1>be2i041pj4p6wvube4uw29tx0okparu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>780</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86751</id>
    <revision>
      <id>7188931</id>
      <parentid>6040959</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:02:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188931</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="449" sha1="5zma8fbfcy14j4jc0ve9l6ilata8u2w" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''780. aasta''' (DCCLXXX) oli [[8. sajand]]i 80. aasta.

==Sündmused==

*...

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*[[8. september]] – [[Leo IV (keiser)|Leo IV]], [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] 775–780&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=181–183}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:780| ]]</text>
      <sha1>5zma8fbfcy14j4jc0ve9l6ilata8u2w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kadri Rämmeld</title>
    <ns>0</ns>
    <id>87465</id>
    <revision>
      <id>7189189</id>
      <parentid>7021506</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:17:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WizardFixes1</username>
        <id>196272</id>
      </contributor>
      <comment>/* Telesarjades ja -saadetes */</comment>
      <origin>7189189</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6194" sha1="nankcrlcyrclj41k4759p9bwkejvg10" xml:space="preserve">{{Infokast näitleja
| nimi = Kadri Rämmeld
| pilt = Kadri Adamson 04.jpg
| sünninimi = Kadri Adamson
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|8|16}}
| amet = [[näitleja]]
| abikaasa = [[Meelis Rämmeld]]
| vanemad = isa [[Karl Adamson]]
| pildi allkiri = Kadri Adamson (2004)
}}

'''Kadri Rämmeld''' (kuni 2016 '''Kadri Adamson'''; sündinud [[16. august]]il [[1976]]) on eesti näitleja.

==Haridus==
Ta lõpetas 1994. aastal [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i ja on õppinud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[germanistika]]t. [[1999]]. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal.

==Töökäik==
Ta on töötanud näitlejana [[Theatrum]]is, [[Vanalinnastuudio]]s, [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatris]] (2007–2012) ning näidelnud teatri-, tele- ja raadioprojektides. 2014. aastast töötab ta näitlejana Pärnu [[Endla teater|Endla Teatris]]. 2024. aastast töötab [[Audru Kool|Audru koolis]] saksa keele õpetajana&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=7. oktoober 2024 |pealkiri=Särab uues ametis! „Kättemaksukontorist“ lahkunud Kadri Rämmeldist sai Pärnumaa koolis õpetaja |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120327217/sarab-uues-ametis-kattemaksukontorist-lahkunud-kadri-rammeldist-sai-parnumaa-koolis-opetaja |väljaanne=Kroonika}}&lt;/ref&gt;.

Tõlkinud näidendeid (Georg Kreisleri „Täna õhtul – Lola Blau”, Ludwig Tiecki „Saabastega kass”, Wolfgang Maria Baueri „Julie, joovastus ja uni”).&lt;ref name=&quot;Kadri&quot;&gt;[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/adamson_kadri1 Kadri Rämmeld.] Eesti Teatriliit.&lt;/ref&gt;

==Rollid==
===Teatrilavastustes===
*2000 – Lena; &quot;Leonce ja Lena&quot; [[Eesti Noorsooteater|NUKU teatris]]
*2001 – Anja; &quot;[[Kirsiaed]]&quot; Vanalinnastuudios
*2002 – Cynthia Hardcastle; &quot;Mis liig, see liig!&quot;
*2003 – Vivi; &quot;Roosad prillid&quot;
*2004 – Carrie O’Neil; &quot;Tipsutaja&quot;
*2005 – Cecily; &quot; Pentsik pere&quot; Vana Baskini Teatris
*2006 – [[Ülo Vinter]]i &quot;[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]&quot; (nimiosa) Muusikaliteatris
*2007 – Lenore; &quot;Plastikvõileib&quot; Vana Baskini Teatris
*2009 – Paige Petite; &quot;Kihluspidu&quot; Vana Baskini Teatris
*2010 – Õde; &quot;Hikikomori&quot; [[VAT Teater|VAT Teatris]]
*2011 – Naine; &quot;Krahv Dracula sügis&quot; [[PolygonTeater|PolygonTeatris]]
*2012 – Naine; &quot;Minu oma&quot; [[Ugala]]s
*2013 – Katriin; &quot;Näha roosat elevanti&quot; PolygonTeatris&lt;ref name=Kadri /&gt;

====Endla teatris lavastustes====
*2014 – Alberta; &quot;Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid&quot;
*2014 – Bella Manningham; &quot;Gaasivalgus&quot;
*2015 – Annie; &quot;Midagi tõelist&quot;
*[[2015]] – eestlane; &quot;45 339 km² raba&quot;
*2016 – Alice'i vanaema, Hertsoginna, Ärtu 5; &quot;[[Alice Imedemaal]]&quot;
*2016 – Liisu; &quot;Olga, Irina ja mina&quot;
*2017 – Sandrine, Marvalyn ja Hope; &quot;Peaaegu armastus&quot;
*2018 – Madam Polli; &quot;[[Elu ja armastus]]&quot;
*2019 – Opossum; &quot;Onu Remuse jutte&quot;
*2020 – Dr. Silke Hufenreuther; &quot;Hotell laibaga&quot;
*[[2021]] – Lisete, Noor naine, Arst; &quot;Põrgupõhja uus Wanapagan&quot;
*2021 – Irina; &quot;[[Kolm õde]]&quot; 
*[[2022]] – Julia; &quot;Linda Vista&quot;&lt;ref&gt;[https://www.endla.ee/inimesed/kadri-rammeld Kadri Rämmeld] Endla teater.&lt;/ref&gt; 
*2023 – Elena Carson; &quot;Langev täht&quot;
*2023 – Esitaja; &quot;25 °C ja päike&quot;
*2024 – Merike; &quot;Lillemüüjatel hakkas külm&quot;
*2024 – Tiina; &quot;Tõde ja õigus V&quot;

===Telesarjades ja -saadetes===
*[[2003|2003–]][[2006]], [[2009]]–[[2011]], [[2012]]–[[2013]] – &quot;[[Kodu keset linna]]&quot; (Liis Uuspere)
*[[2006]]–[[2008]] –&quot; [[Kelgukoerad]]&quot; (Laura)
*[[2006]] – &quot;[[Edekabel]]&quot;
*[[2008]] – &quot;[[Kes? Mis? Kus? (saade)|Kes? Mis? Kus?]]&quot;
*[[2009]] – [[2023]], [[2026]] &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (Marion Pärn)
*[[2014]] – &quot;[[Palume lavale]]&quot;

===Filmides===
*[[2006]] – &quot;[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]&quot; lühimängufilm, Kadri A.
*[[2008]] – &quot;Võõras&quot; mängufilm, TP õde
*[[2016]] – &quot;[[Klassikokkutulek]]&quot; mängufilm, Anne
*[[2018]] – &quot;[[Seltsimees laps]]&quot; mängufilm, tädi Iida
*[[2018]] – &quot;[[Klassikokkutulek 3: Ristiisad]]&quot; mängufilm, Anne
*[[2019]] – &quot;Pas devant les domestiques&quot; lühimängufilm, Milady
*[[2019]] – &quot;[[Kõhedad muinaslood]]&quot; mängufilm, Milady&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/name/nm1824821/ Kadri Rämmeld.] IMDb.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2016, 2019, 2021, 2023 – Endla Publikulemmik

==Isiklikku==
Tema isa oli [[Eesti NSV]] komsomoli-, partei- ja riigitegelane ning eesti koolijuht [[Karl Adamson]]. 

Tal on kuni 2014. aastani kestnud kooselust ärijuht [[Toomas Vara]]ga 2006. aastal sündinud tütar Miira&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82286894/kadri-adamson-ootab-poega Kadri Adamson ootab poega.] Kroonika, 24. september 2007,&lt;/ref&gt; ja 2007. aastal&lt;ref&gt;[[Eveli Rebane]]. [http://www.ohtuleht.ee/253621/kadri-adamsonil-sundis-poeg &quot;Kadri Adamsonil sündis poeg&quot;] Õhtuleht, 9. november 2007.&lt;/ref&gt; sündinud poeg Voldemar. 2016. aasta suve alguses abiellus ta näitleja [[Meelis Rämmeld]]iga.&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/750139/palju-onne-kadri-adamsonist-sai-kadri-rammeld PALJU ÕNNE! Kadri Adamsonist sai Kadri Rämmeld], ohtuleht.ee, 26. juuli 2016.&lt;/ref&gt; Neil on 2017. aastal sündinud poeg Ruts.&lt;ref&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-kadri-ja-meelis-rammeld-said-lapse?id=78601384 Palju õnne! Kadri ja Meelis Rämmeld said lapse], Delfi, 18. juuni 2017.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[[imdbname:1824821|Kadri Rämmeld]] IMDb
*[http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/kadri-adamson Kadri Rämmeld] Endla teater
*[https://www.postimees.ee/1568873/kadri-adamson-naudib-pisitutre-seltsis-iga-hetke Kadri Adamson naudib pisitütre seltsis iga hetke.] Postimees, 16. august 2006.
*[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/79443584/vaata-millise-huvitava-nime-pani-kadri-rammeld-enda-pisipojale Vaata, millise huvitava nime pani Kadri Rämmeld enda pisipojale.] Kroonika, 8. september 2017. 
*[https://menu.err.ee/1608917516/kadri-rammeld-olen-oppinud-tahelepanuga-elama Kadri Rämmeld: olen õppinud tähelepanuga elama.] err.ee, 16. märts 2023.

{{Commonscat}}
{{JÄRJESTA:Rämmeld, Kadri}}
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]
[[Kategooria:Vanalinnastuudio näitlejad]]
[[Kategooria:Endla näitlejad]]</text>
      <sha1>nankcrlcyrclj41k4759p9bwkejvg10</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toitumisahel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>87910</id>
    <revision>
      <id>7188942</id>
      <parentid>6949591</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:09:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33780-85</username>
        <id>231153</id>
      </contributor>
      <origin>7188942</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5312" sha1="5d4wpy0brraokbk5cqaewcsrlq769qb" xml:space="preserve">'''Toitumisahel''' ehk '''toiduahel''' (''inglise trophic chain, food chain, feed chain&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://termin.eki.ee/esterm/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-11 |arhiivimisaeg=2017-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014133259/http://termin.eki.ee/esterm/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; '') on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine &lt;ref&gt;http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=toiduahel&amp;F=M&lt;/ref&gt;. Toitumisahel algab alati tootjatest ehk produtsentidest ([[fotosüntees]]i teostavad [[bakterid]], [[vetikad]] ja rohelised taimed) ja jätkub konsumentidega (taimetoidulised  loomad, kiskjad, tippkiskjad nagu [[grisli]]d ja [[mõõkvaal]]ad), neile järgnevad detritivoorid ([[kakandilised]], [[vihmauss]]id) ja destruendid, kes on lagundajateks ([[seened]], bakterid). Produtsendid ehk tootjad on [[autotroofid]] ja tarbijad ehk konsumendid on [[heterotroofid]].

Teadlane ja filosoof Al-Jahiz oli üks esimesi, kes juba 9. sajandil tutvustas inimestele toitumisahelat. Alles pärast 1927. aastat andis Charles Elton välja raamatu, kus tutvustati juba lähemalt ka toitumisvõrgustiku mõistet.&lt;ref&gt;Elton, C. S. (1927). Animal Ecology. London, UK.: Sidgwick and Jackson. ISBN 0-226-20639-4&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt; Allesina, S.; Alonso, D.; Pascal, M. &quot;A general model for food web structure.&quot; (PDF). Science 320 (5876): 658–661. doi:10.1126/science.1156269&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Egerton, F. N. (2007). &quot;Understanding food chains and food webs, 1700-1970&quot;. Bulletin of the Ecological Society of America 88: 50–69. doi:10.1890/0012-9623(2007)88[50:UFCAFW]2.0.CO;2&lt;/ref&gt; 

==Toiduahela tasemed==
Esimene troofiline tase koosneb produtsentidest ehk orgaaniliste ainete tootjatest, kes päikesekiirguse abil fotosünteesivad endale orgaanilisi aineid ([[autotroof]]id). Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad, nemad kasutavad oma eluks orgaanilist ainet. Konsumendid liigitatakse vastavalt toiduobjektile kas I astme tarbijaks (rohusööjad) ([[fütofaag]]id), II astme tarbijaks (kõigesööjad) või III astme tarbijaks (lihasööjad ehk [[zoofaagid]]). Kolmandale troofilisele tasemele kuuluvad destruendid ehk lagundajad, kes toituvad eelnevate tasemete surnud orgaanilisest ainest, muutes need taas lihtsamateks ühenditeks. Toitumisahel ja [[toiduvõrgustik]] on omavahel ühendatud erinevate loomade toitumissuhete alusel ja selles keerulises võrgustikus võetakse reegliks eripära, kus liik on keskendunud ainult ühele toiduobjektile &lt;ref&gt;Briand, F.; Cohen, J. E. (1987). &quot;Environmental correlates of food chain length.&quot; (PDF). Science (4829): 956–960. doi:10.1126/science.3672136&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Post, D. M.; Pace, M. L.; Haristis, A. M. (2006). &quot;Parasites dominate food web links&quot; (PDF). Proceedings of the National Academy of Sciences 103 (30): 11211–11216. doi:10.1073/pnas.0604755103&lt;/ref&gt;. Läbi toitumisahelate toimub energia ülekandumine, mis algab alati madalamast astmest nagu produtsendid või orgaaniline aine ning lõpevad tarbijatega.&lt;ref&gt;Martinez, N. D. (1991). &quot;Artifacts or attributes? Effects of resolution on the Little Rock Lake food web&quot; (PDF). Ecological Monographs 61 (4): 367–392. doi:10.2307/2937047&lt;/ref&gt;

==Toiduahela pikkuse olulisus==
Toiduvõrgustiku troofiliste struktuuride koguseid väljendatakse toitumisahela pikkusega. Toitumisahela pikkus on pidevalt muutuv, varieerudes 2–6 ja enama lülini. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Igal järgmisel kõrgemal toiduahela tasemel on saadaval järjest vähem kasulikku energiat. Tihti kasutatakse toitumisahelaid ka ökoloogilistes mudelites. Seal kujutavad nad endast üldiselt lihtsustatud toitumisvõrku, kuid on piisavalt keerulised, et neid dünaamiliselt ja matemaatiliselt teistele mõista anda.&lt;ref&gt;Post, D. M.; Conners, M. E.; Goldberg, D. S. 2000. Prey preference by a top predator and the stability of linked food chains. ''Ecology'' 81: 8–14.&lt;/ref&gt; Ökoloogid on koostanud ja proovinud erinevaid hüpoteese, kus looduslik ökoloogiline muster võiks seostuda toitumisahela pikkusega. Näiteks suurema toitumisahela lülide arvu tõusuga suureneb ka ökosüsteemi enda suurus, igal edukal tasemel saavutatud energia vähendamine või väide, kus pikad toitumisahelad võivad olla ebapüsivad.&lt;ref&gt;Vander Zanden, M. J.; Shuter, B. J.; Lester, N.; Rasmussen, J. B. 1999. Patterns of food chain length in lakes: A stable isotope study. ''The American Naturalist'' 154(4): 406–416.&lt;/ref&gt; Läbi toitumisahelate õppimise võime jälgida mürkide edasi kandumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele ja näha seeläbi, et keskkonnas olevad reostusained võimenduvad, kui liikuda troofiliselt tasemelt üles.&lt;ref&gt;Odum, E. P.; Barrett, G. W. 2005. ''Fundamentals of Ecology''. Brooks/Cole, lk 598.&lt;/ref&gt;


Toiduahelad liigitatakse järgmiselt:                                                                                                                                             
*karjamaa tüüpi toiduahel (selle lõpus [[kiskahel]])
*[[laguahel]] ehk detriitahel
*[[nugiahel]] ehk parasiittoiduahel

==Vaata ka==
*[[toiduvõrgustik]]
*[[toitumistüüp]]
*[[troofiline kaskaad]]
*[[ökoloogiline püramiid]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Toitumine]]
[[Kategooria:Ökoloogia]]</text>
      <sha1>5d4wpy0brraokbk5cqaewcsrlq769qb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>779</title>
    <ns>0</ns>
    <id>88141</id>
    <revision>
      <id>7188930</id>
      <parentid>3518389</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:00:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188930</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="159" sha1="5rchkyrkdu0x4k2fyh8fsoxn6u97li8" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''779. aasta''' (DCCLXXIX) oli [[8. sajand]]i 79. aasta.

==Sündmused==

*...

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*...

[[Kategooria:779| ]]</text>
      <sha1>5rchkyrkdu0x4k2fyh8fsoxn6u97li8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>778</title>
    <ns>0</ns>
    <id>88142</id>
    <revision>
      <id>7188929</id>
      <parentid>3518391</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:00:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="161" sha1="2n4ggvsbw1mxpr89xny79zl7cxsjgfn" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''778. aasta''' (DCCLXXVIII) oli [[8. sajand]]i 78. aasta.

==Sündmused==

*...

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*...

[[Kategooria:778| ]]</text>
      <sha1>2n4ggvsbw1mxpr89xny79zl7cxsjgfn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>777</title>
    <ns>0</ns>
    <id>88143</id>
    <revision>
      <id>7188928</id>
      <parentid>4040701</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:59:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188928</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="271" sha1="kuoj696vmwr381owk6dno5uga6jwbrc" xml:space="preserve">{{See artikkel| on aasta kohta, ansambli kohta vaata [[777 (ansambel)]], portveini kohta [[777 (portvein)]].}}
{{aasta artikkel}}
'''777. aasta''' (DCCLXXVII) oli [[8. sajand]]i 77. aasta.

==Sündmused==

*...

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*...

[[Kategooria:777| ]]</text>
      <sha1>kuoj696vmwr381owk6dno5uga6jwbrc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Drag</title>
    <ns>0</ns>
    <id>88322</id>
    <revision>
      <id>7188738</id>
      <parentid>6466520</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T11:59:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7188738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1260" sha1="4cu5ouvdsxtftvxnmcu0h8t7l8px2oz" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib külast; riietuse kohta vaata artiklit [[Drag (riietus)]]; etenduskunsti vormi kohta vaata artiiiklit [[Drag (meelelahutus)]]; muusikastiili kohta vaata artiklit ''[[Witch house]]''}}
{{ajakohasta}}
[[Fail:Drag småbåthavn.jpg|pisi|Kohalik sadam]]
[[Fail:Arran lulesamisk kultursenter.jpg|pisi|Árran, Lule saami kultuurikeskus]]
'''Drag''' ([[Lule saami keel]]es ''Ájluokta'') on küla [[Norra]]s [[Nordlandi maakond|Nordlandi maakonnas]] [[Hamarøy vald|Hamarøy vallas]] [[Tysfjorden]]i läänerannikul.

Läheduses leidub palju [[kvarts]]i ja [[põldpagu]]. Varem on neid ka kaevandatud.

Dragis on Tysfjordi valla tehnilise ameti harukontor.

Asulas on isoleerklaasivabrik (aknavabrik).

Maantee ''[[riksvei 827]]'' viib 4 km läände teeni [[E6]]. Parvlaev käib üle Tysfjordeni [[Kjøpsvik]]i vahet.

Aastal [[1994]] avati rahvuslik [[saamid|saami]] ([[Lule saamid|Lule saami]]) kultuurikeskus [[Árran]], kus on muuseum, raamatukogu, lasteaed ja saami käsitöö osakond.

Seal on ka [[Saami Kultuurinõukogu]] ja [[Saami Haridusnõukogu]].

== Allikas ==
* [http://www.snl.no/Drag Store Norske Leksikon]

{{koord |NS=68.05 |EW=16.06666667 |type=city |region=NO}}

[[Kategooria:Norra külad]]
[[Kategooria:Nordlandi maakond]]</text>
      <sha1>4cu5ouvdsxtftvxnmcu0h8t7l8px2oz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>96542</id>
    <revision>
      <id>7188811</id>
      <parentid>7180811</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:44:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>The Prince of Tartu</username>
        <id>901</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2026 */</comment>
      <origin>7188811</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="164018" sha1="pinrjsaq65sql416umqggcq0i2yql04" xml:space="preserve">{{sisukord paremale}}
''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.''

==1957==
*1. [[Pentti Haanpää]]. &quot;Elu suurelt maanteelt&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]]
*2. [[William Jacobs]]. &quot;Säravad suled&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*3. [[Friedebert Tuglas]]. &quot;Ühe Norra reisi kroonika&quot;.
*4. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Ivan Tšuprovi langemine&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]]
*5. [[Doris Lessing]]. &quot;Imerohi ei ole müüdav&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. &quot;Tsirkuses&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*7. [[Alberto Moravia]]. &quot;Rooma novelle&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*8. [[Stefan Zweig]]. &quot;Malenovell&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*9. [[Konstantin Paustovski]]. &quot;Suvepäevad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]]
*10. &quot;Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest&quot;. Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]]
*11. [[Vera Panova]]. &quot;Serjoža&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*12. [[Elsa Triolet]]. &quot;Avignoni armastajad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]]
*13. [[John Steinbeck]]. &quot;Pärl&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*14. [[Guy de Maupassant]]. &quot;Valik novelle&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]]
*15. [[Branislav Nušitš]]. &quot;Humoreske ja följetone&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]]
*16. [[Antanas Vienuolis]]. &quot;Uppunu&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]]
*17. [[Halldór Laxness]]. &quot;Hea preili ja härrasmaja&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*18. &quot;Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi&quot;.
*19. [[Kazimierz Brandys]]. &quot;Olevikumälestusi&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*20. &quot;40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat&quot;. Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]]
*21. [[Aleksander Siivas]]. &quot;Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel&quot;.
*22. [[Karel Čapek]]. &quot;Jutte ühest ja teisest taskust&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. &quot;Valik novelle&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*24. [[Erni Krusten]]. &quot;Õnnetu armastus&quot;.

==1958==
*1. &quot;Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]]
*2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. &quot;Elavad nukud&quot;.
*3. [[Leonhard Frank]]. &quot;Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*4. [[Egon Rannet]]. &quot;Kadunud poeg&quot;.
*5–6. [[Graham Greene]]. &quot;Vaikne ameeriklane&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*7. [[Svetoslav Minkov]]. &quot;Õlgveltveebel&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*8. [[Aleksei Tolstoi]]. &quot;Siug&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*9. [[Martin Andersen Nexø]]. &quot;Tühjade kohtade reisijad&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. &quot;Kolumbus kinnitab otsad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*11. [[Heikki Lounaja]]. &quot;Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*12. &quot;Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest&quot;. Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]]
*13. &quot;Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat&quot;. Koostanud [[Ralf Parve]]
*14. [[Vercors]]. &quot;Mere vaikus&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*15. [[Jerzy Andrzejewski]]. &quot;Kuldne rebane&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*16. [[Jaroslav Hašek]]. &quot;Huumori kool&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. &quot;Legendi järg: noormehe märkmeid&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]]
*18. Anatoli Kuznetsov. &quot;Legendi järg: noormehe märkmeid (II)&quot;. Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina
*19. [[Gottfried Keller]]. &quot;Kolm Seldwyla juttu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*20. [[John Galsworthy]]. &quot;Forsyte'i pääsmine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]]
*21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. &quot;Valencia lood&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]]
*22. [[Bernhard Seeger]]. &quot;Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]]
*23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. &quot;Inimeste maa&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]]
*24. [[Domenico Rea]]. &quot;Pildikesi Napolist&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*25. [[Heinrich Böll]]. &quot;Jällenägemine puiesteel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*26. [[Lilli Promet]]. &quot;Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste&quot;.
*27. &quot;Indoneesia jutte&quot;. Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]]
*28. [[Pavel Kohout]]. &quot;Niisugune armastus&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]]
*29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. &quot;Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*30. [[Artur Lundkvist]]. &quot;Vindinge valss&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*31. [[Mihhail Koltsov]]. &quot;Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]]
*32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. &quot;Isa Browni lugusid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*33. [[Zsigmond Móricz]]. &quot;Seitse kreutserit&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]]
*34. [[Premendro Mitro]]. &quot;Robinson Crusoe oli tüdruk&quot;. Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]]
*35. [[Øivind Bolstad]]. &quot;Toska saare vembumees&quot;. Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]]
*36. &quot;Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]]

==1959==
*1. [[Ludvik Aškenazy]] &quot;Laste-etüüdid&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*2. &quot;Merejutte&quot;. Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt
*3. [[Robert Burns]]. &quot;Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]]
*4. [[William Saroyan]]. &quot;Terves ilmas ja lausa taevas&quot;. Inglise keelest tõlkinud A. Bergman
*5. [[Vera Inber]]. &quot;Ööbik ja roos&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*6. &quot;Rumeenia novelle&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*7. [[Šolom Aleihhem]]. &quot;Kuuskümmend kuus&quot;. Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]]
*8. [[François Mauriac]]. &quot;Ussipesa. I osa&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*9. François Mauriac. &quot;Ussipesa. II osa&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski
*10. [[Arnold Zweig]]. &quot;Vikerkaar&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*11. &quot;Poiss ja päike. Armeenia novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]
*12. [[Hans Kirk]]. &quot;Tütarlaps tamburiiniga&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*13. [[Sergei Antonov]]. &quot;Uus töötaja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. &quot;Hiina tähtede all. I osa&quot;.
*15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. &quot;Hiina tähtede all. II osa&quot;.
*16. [[W. Somerset Maugham]]. &quot;Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*17. [[Stepan Vassiltšenko]]. &quot;Mustlanna&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]]
*18. [[Bertolt Brecht]]. &quot;Kalendrijutud&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]]
*19. [[Einar Maasik]]. &quot;Koduküla teel&quot;.
*20. [[Pierre Courtade]]. &quot;Kõrgemad loomad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*21. [[Ivar Lo-Johansson]]. &quot;Vili valmib nüüd Dakotas&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*22. [[Aleksander Grin]]. &quot;Punased purjed&quot;. Vene keelest tõlkinud O. Mamers
*23–24. [[Ray Bradbury]]. &quot;451° Fahrenheiti&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*25. [[Nikolai Gribatšov]]. &quot;Augustikuu tähed&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]]
*26. &quot;Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917&quot;. Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]]
*27. [[William Heinesen]]. &quot;Nõiutud valgus&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*28. [[Vance Palmer]]. &quot;Laskem linnud vabadusse&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*29. [[Paul Guimard]]. &quot;Le Havre'i tänav&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]]
*30. [[Aleksander Dovženko]]. &quot;Poeem merest&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]]
*31. [[Karlludwig Opitz]]. &quot;Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*32. [[Vassili Ardamatski]]. &quot;Kohtumised&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]]
*33. [[Sadek Hedajät]]. &quot;Hadži-aga&quot;. Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]]
*34. [[Theun de Vries]]. &quot;Friisi postitõld&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]]
*35. [[Aleksander Kozatšinski]]. &quot;Roheline vanker&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Henno Meriste]]
*36. [[Veikko Huovinen]]. &quot;Havukka-Aho mõtleja&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*37. &quot;Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist&quot;. Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]]
*38. [[Ernö Urban]]. &quot;Kaks vaati rummi&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*39. [[Ernest Hemingway]]. &quot;Mehed ilma naisteta&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]]
*40. [[Sigurd Hoel]]. &quot;Nad armastasid teineteist&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]]
*41. [[Juri Nagibin]]. &quot;Öine külaline&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*42. [[Marie Pujmanová]]. &quot;Õde Alena&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*43. &quot;Aafrika jutte&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*44. [[Konstantin Simonov]]. &quot;Kaugel idas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]]
*45. [[Angus Wilson]]. &quot;Halb seltskond&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*46. [[Juliusz Słowacki]]. &quot;Maria Stuart: ajalooline draama&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]]
*47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. &quot;Suvepuhkuste aeg&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]]
*48. [[John Osborne]]. &quot;Vaata raevus tagasi&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]]
*49. [[Ostap Višnja]]. &quot;Jahimees muheleb&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]]
*50. [[Miguel Ángel Asturias]]. &quot;Nädalalõpp Guatemaalas&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]]
*51. [[Katri Vala]]. &quot;Maa rinnal&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*52. &quot;Levanti. Nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]]

==1960==
*1. [[Mart Raud]]. &quot;Igaviku lävel&quot;.
*2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. &quot;Bismarck ja neeger&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*3. [[Wolfgang Borchert]]. &quot;Ukse taga&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*4. [[Anton Tšehhov]]. &quot;Orus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*5. [[Tô Hoái]]. &quot;Muong Gion&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*6. [[Johannes Barbarus]]. &quot;Kolm juttu&quot;.
*7. [[Halldór Stefánsson]]. &quot;Tasu päästmise eest&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*8. [[Eduard Vilde]]. &quot;Casanova jätab jumalaga&quot;.
*9. [[John O'Hara]]. &quot;Perekondlik koosviibimine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*10. [[Venjamin Kaverin]]. &quot;Tundmatu sõber&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]]
*11. [[Olavi Siippainen]]. &quot;Sinise jakiga tüdruk&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*12. &quot;Spordilugusid&quot;.
*13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. &quot;Rõõmus poiss&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*14. [[Frigyes Karinthy]]. &quot;Palun, härra õpetaja!&quot; Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. &quot;Džamilja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]]
*16. [[Sofja Vinogradskaja]]. &quot;Esimesed aastad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]]
*17. [[Mark Twain]]. &quot;Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*18. [[Rein Sepp]]. &quot;Viimne üksiklane&quot;.
*19. [[Carlo Montella]]. &quot;Kiri Giuliale&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*20. [[Premtšand]]. &quot;Kaotuse võit&quot;. Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. &quot;Legend van Cliburnist&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*22. [[Johannes R. Becher]]. &quot;Luuletaja päevik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*23. [[Bruno Traven]]. &quot;Tänukiri&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. &quot;Kuuldud jutustusi&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*25. [[Mihhail Prišvin]]. &quot;Phacelia&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*26. [[Jan Otčenášek]]. &quot;[[Romeo, Julia ja pimedus]]&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*27. [[Erskine Caldwell]]. &quot;Tagasi Lavinia juurde&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]]
*28. &quot;Laule Eestist&quot;. Koostanud [[Paul Rummo]]
*29. [[Stephen Leacock]]. &quot;Defektiivne detektiiv&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*30. [[Pavel Nilin]]. &quot;Kohtumine Tiškoviga&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*31. [[Henriette van Eyk]]. &quot;Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]]
*32. Henriette van Eyk. &quot;Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)&quot;. Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere
*33. [[Aapeli]]. &quot;Meie issanda sipelgad&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*34–35. [[Olav Duun]]. &quot;Olsøy poisid&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*36. [[C. Northcote Parkinson]]. &quot;Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*37. [[Sergei Lvov]]. &quot;Päästke meie hinged!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]]
*38. [[Friedrich Wolf]]. &quot;Pariisi õngitseja&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*39. [[Uno Laht]]. &quot;Selle suve värsid&quot;.
*40. [[Henri Crespi]]. &quot;Sigaret&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*41. [[Pál Szabó]]. &quot;Teispool Doonaud, Tisza taga ...&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]]
*42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Avarii. Sügisõhtul&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*43. [[Peter Karvaš]]. &quot;Kesköö-missa&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*44. [[Aleksander Tvardovski]]. &quot;Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt.
*45. &quot;Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist&quot;. Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]]
*46. [[Anna Seghers]]. &quot;Varjupaik ja teisi jutte&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]]
*47. &quot;Küla ilma meesteta. Iiri jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*48. [[Peer Schaldemose]]. &quot;Vanemate patud&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*49. &quot;Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist&quot;. Koostanud [[Ain Kaalep]]
*50. [[Ivan Jefremov]]. &quot;Cor Serpentis. Mao süda&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]]
*51. [[Sinclair Lewis]]. &quot;Pajude allee&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*52. &quot;Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]]

==1961==
*1. [[Ludvik Aškenazy]]. &quot;Armunud kastis&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*2. [[Pierre Gamarra]]. &quot;Päikesekonservid&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]]
*3. [[Sakari Pälsi]]. &quot;Mina olin veel väikene&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*4. &quot;Muusikalisi hetki&quot;. Koostanud [[Ain Kaalep]]
*5. [[Ilja Ehrenburg]]. &quot;Pariis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]]
*6. [[Corrado Alvaro]]. &quot;Öised sõnad&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*7–8. [[Olga Bergholz]]. &quot;Päevased tähed&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*9. [[Egon Erwin Kisch]]. &quot;Pöörane reporter&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*10. [[Leon Kruczkowski]]. &quot;Vabaduse esimene päev&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*11. [[Tarjei Vesaas]]. &quot;Imelik tunne&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*12. [[Mihhail Zoštšenko]]. &quot;Kauba kvaliteet&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]]
*13. [[Edward Morgan Forster]]. &quot;Teine kuningriik&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*14. [[Vladimir Bogomolov]]. &quot;Ivan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. &quot;Halli kivi jutud&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]]
*16. &quot;Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest&quot;. Koostanud [[Juhan Peegel]]
*17. [[Rabindranath Tagore]]. &quot;Lahendatud mõistatus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*18. [[Jaroslav Putík]]. &quot;Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]]
*19. [[Gábor Goda]]. &quot;Murdvaras&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]]
*20–21. [[Veera Panova]]. &quot;Sentimentaalne romaan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*22. [[Ivo Andrić]]. &quot;Janu&quot;. Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*23. [[Armand Lanoux]]. &quot;133-nda reisijad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]]
*24–25. [[Victor Stafford Reid]]. &quot;Leopard&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]]
*26. [[Janka Brõl]]. &quot;Viimne kohtumine&quot;. Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. &quot;Valed&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*29. [[Erik Asklund]]. &quot;Manne&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*30. [[Evald Tammlaan]]. &quot;Jänkimehe kroonika&quot;.
*31. [[Fjodor Abramov]]. &quot;Ilma isata&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*32–34. [[Jerome David Salinger]]. &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*35. &quot;Vihm mere kohal. Venetsueela novelle&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*36–38. [[Martti Larni]]. &quot;Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. &quot;Konstantinoopoli tähed&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. &quot;Saturnin&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*43. &quot;Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik&quot;. Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt
*44. [[Cezar Petrescu]]. &quot;Dacia Felix&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*45. &quot;Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle&quot;. Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]]
*46. [[Sherwood Anderson]]. &quot;Mahavaikitud vale&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]]
*47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. &quot;Romansse tähtedele&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]]
*48. [[Max Frisch]]. &quot;Härra Biedermann ja tulesüütajad&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*49–51. [[Graham Greene]]. &quot;Meie mees Havannas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]]
*52. &quot;Oma maja. Nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]]

==1962==
*1–2. [[Viktor Nekrassov]]. &quot;Kira Georgijevna&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*3. [[John Bell Clayton]]. &quot;Valge ring&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]]
*4. [[Ain Kaalep]]. &quot;Samarkandi vihik&quot;.
*5. [[Stanisław Dygat]]. &quot;Käsualuse kättemaks&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*6. [[Upendranath Ašk]]. &quot;Mustad isandad&quot;. Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*7–9. [[Konstantin Fedin]]. &quot;Sanatoorium «Arcturus»&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*10. [[James Aldridge]]. &quot;Mõned mu parimad sõbrad on inglased&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]]
*11–12. [[Luchino Visconti]] jt. &quot;Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*13. [[Minni Nurme]]. &quot;Valus küsimus&quot;.
*14. [[János Fülöp]]. &quot;Botond&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*15. [[Halldór Laxness]]. &quot;Napoleon Bonaparte&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*16–17. [[Truman Capote]]. &quot;Rohukannel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*18. [[Vladimir Voinovitš]]. &quot;Meie elame siin&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*19. [[Ita Gassel]]. &quot;Alphonsine&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]]
*20–21. &quot;13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt&quot;. Koostanud [[Villem Gross]]
*22. [[Stanisław Lem]]. &quot;Ijon Tichy kosmoserändude päevikud&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*23–25. [[Folke Fridell]]. &quot;Piiga hallis&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*26. [[John Morrison]]. &quot;Pandaloopi prohvet&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]]
*27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. &quot;Päevavalgel&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]]
*28–31. [[John Braine]]. &quot;Tee ülesmäge&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*32. [[Regīna Ezera]]. &quot;Latgale jutustusi&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]]
*33. [[Josef Reding]]. &quot;Üksinda Paabelis&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]]
*34–36. [[O. Henry]]. &quot;Kapsad ja kuningad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*37–38. &quot;Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest&quot;. Koostanud [[Huko Lumet]]
*39. [[Marcel Aymé]]. &quot;Teise mehe pea&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]]
*40. [[Franz Kafka]]. &quot;Aruanne akadeemiale&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*41. [[Ēvalds Vilks]]. &quot;Ma ei või sind üksi jätta&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*42–43. [[Jiři Fried]]. &quot;Ajahäda&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*44. [[Leonid Pervomaiski]]. &quot;Armastuslaulu asemel&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. &quot;Sevilla täht&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*46. [[Juri Gontšarov]]. &quot;Tervitus avamerelt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]]
*47. [[Betti Alver]]. &quot;Mõrane peegel&quot;.
*48–50. [[Joseph Kessel]]. &quot;Lõvi&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*51. [[Sergei Jessenin]]. &quot;Lüürika&quot;. Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]] 
*52. &quot;Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]]

==1963==
*1–3. [[Iris Uurto]]. &quot;Armastus ja kartus&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*4–5. [[Georgi Vladimov]]. &quot;Rikas maak&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*6. [[Alan Sillitoe]]. &quot;Tublid naised&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*7. [[Bertolt Brecht]]. &quot;Kolmekrossiooper&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]
*8–9. [[Vladimir Pozner]]. &quot;Hukkamise paik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*10. [[Marie Under]]. &quot;Kolmteist ballaadi&quot;.
*11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. &quot;Üks päev Ivan Denissovitši elus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]]
*13. [[Slavko Kolar]]. &quot;Migudac ehk arguse apoloogia&quot;. Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*14. [[Fjodor Knorre]]. &quot;Omad lapsed&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]]
*15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. &quot;Mänd, mis naeris&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*17. [[Stefan Heym]]. &quot;Batsill&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]]
*18. [[Ion Drutse]]. &quot;Ühe doina jälgedes&quot;. Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*19. [[Juhan Saar]]. &quot;Värviline mõte&quot;.
*20–22. [[Sara Lidman]]. &quot;Mina ja mu poeg&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*23–24. [[Vassil Bõkav]]. &quot;Kolmas rakett&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*25–26. [[Heinrich Böll]]. &quot;…ega lausunud ühtegi sõna&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*27–28. [[Lucia Demetrius]]. &quot;Viimane tauber&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*29. &quot;Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*30. [[Imre Sarkadi]]. &quot;Argus&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*31. [[Vladimir Maksimov]]. &quot;Inimene on elus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*32–33. [[Karel Michal]]. &quot;Viirastused päise päeva ajal&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. &quot;Neli meest&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]]
*35. [[André Maurois]]. &quot;Kulla needus&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*36–37. [[Joseph Conrad]]. &quot;Pimeduse süda&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]]
*38. [[Allan Jokinen]]. &quot;Kummituskoer&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*39. [[Hans Christian Branner]]. &quot;Punased hobused lumes&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*40–41. [[Maciej Patkowski]]. &quot;Skorpionid&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*42. [[Jaan Kross]]. &quot;Tuule-Juku&quot;.
*43–46. [[Albert Camus]]. &quot;Katk&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*47. [[Venjamin Kaverin]]. &quot;Viltune vihm&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*48–51. [[John Steinbeck]]. &quot;Me tusameele talv&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*52. &quot;Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]

==1964==
*1. [[Stig Dagerman]]. &quot;Öö mängud&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*2. [[Vladimir Voinovitš]]. &quot;Tahan olla aus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*3–5. [[Alain-Fournier]]. &quot;Suur Meaulnes&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]]
*6. [[Aleksander Tvardovski]]. &quot;Tjorkin teises ilmas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[August Sang]]
*7–8. &quot;13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat&quot;.
*9. [[Johan Borgen]]. &quot;Mesinädalad&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. &quot;Taevas on selge&quot;. Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*11–13. [[Juan Goytisolo]]. &quot;Mõõn&quot;. Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]]
*14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Füüsikud&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*15. [[Bill Naughton]]. &quot;Hilisöö Watlingi maanteel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*16–18. [[Ferenc Sánta]]. &quot;20 tunni reportaaž&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*19. &quot;Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule&quot;. Koostanud [[Ruth Mirov]]
*20–23. [[Erich Maria Remarque]]. &quot;Lissaboni öö&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*24. [[Per Olof Sundman]]. &quot;Trummilööja&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*25. [[Edesio Alvarado]]. &quot;Põgenik&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*26. [[Josef Nesvabda]]. &quot;Einsteini aju&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*27. [[Unto Seppänen]]. &quot;Seda sorti mees&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*28–29. [[Icchokas Meras]]. &quot;Viik kestab silmapilgu&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*30. [[Juri Kazakov]]. &quot;Aadam ja Eeva&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*31–32. [[Jurij Brĕzan]]. &quot;Ühe armastuse lugu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*33–34. [[Vil Lipatov]]. &quot;Võõras&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*35. [[Arvo Turtiainen]]. &quot;Soome sari&quot;. Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]]
*36. [[István Szabó]]. &quot;Kõik niisama nagu vanasti&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*37. [[Sławomir Mrożek]]. &quot;Elevant&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. &quot;Asja huvides&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*40–41. [[Karel Čapek]]. &quot;Aedniku aasta&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*42. [[Juhan Peegel]]. &quot;Saaremaa motiive&quot;.
*43. [[John Updike]]. &quot;Vetelpäästja&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*44. [[Tove Ditlevsen]]. &quot;Noor tütarlaps saab vanaemaks&quot;. Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]]
*45–46. [[Irina Grekova]]. &quot;Naistejuuksur&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]]
*47. [[Viktor Bezorudko]]. &quot;Suhhi Mlõntsi musketärid&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*48–50. [[William Golding]]. &quot;Kärbeste jumal&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*51–52. [[Italo Calvino]]. &quot;Olematu rüütel&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]

==1965==
*1. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Monument&quot;.
*2–5. [[John Braine]]. &quot;Õnne tipul&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*6. [[Jānis Sudrabkalns]]. &quot;Kas teie usute amulettidesse?&quot; Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. &quot;Adami jälil&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]]
*9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. &quot;Meri ja mürk&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]]
*11. [[Jacques Prévert]]. &quot;Kuidas portreteerida lindu&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*12. [[Arthur Omre]]. &quot;Armastuse auto&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*13. [[Walter Macken]]. &quot;Jumal lõi pühapäeva&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*14. [[William Faulkner]]. &quot;Ümberpöörd&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*15–16. [[Andrei Bitov]]. &quot;Kutsealune&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]]
*17–18. [[Pär Lagerkvist]]. &quot;Kääbus&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. &quot;Minevik&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]
*22. [[Otia Iosseliani]]. &quot;Mäng&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]]
*23. [[C. Northcote Parkinson]]. &quot;Parkinsoni kolmas seadus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*24. [[Vassili Aksjonov]]. &quot;Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. &quot;Sõnad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*27. [[Dimitrios Hadzis]]. &quot;Õpetaja testament&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]]
*28. [[Jevgeni Švarts]]. &quot;Draakon&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]]
*29–31. [[Ernest Hemingway]]. &quot;Pidu sinus eneses&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*32–35. [[Jorge Semprún]]. &quot;Suur reis&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]]
*36–38. [[Endre Fejes]]. &quot;Vanarauahoov&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*39. [[Milan Kundera]]. &quot;Naljakad armastuslood&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*40. [[Hermann Hesse]]. &quot;Klingsori viimane suvi&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]]
*41–42. [[Voldemar Panso]]. &quot;Naljakas inimene&quot;.
*43. [[Leo Ågren]]. &quot;Ballaad&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*44–46. [[Max Frisch]]. &quot;Homo faber&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*47–48. [[Isaac Asimov]]. &quot;Kadunud robot&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]]
*49. [[Simone de Beauvoir]]. &quot;Väga kerge surm&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*50. [[Martin Walser]]. &quot;Lennuk maja kohal&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*51. [[Mirdza Bendrupe]]. &quot;Piibussaare&quot;. Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]]
*52. &quot;Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle&quot;. Tõlkinud [[Hans Luik]]

==1966==
*1–2. [[Friedebert Tuglas]]. &quot;Neli novelli&quot;.
*3. [[Jerome David Salinger]]. &quot;Parim päev banaanikala püügiks&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*4. &quot;Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet&quot;. Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]]
*5–6. [[Vitali Sjomin]]. &quot;Seitsmekesi majas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*7. [[Artur Alliksaar]]. &quot;Nimetu saar&quot;.
*8–9. [[Veijo Meri]]. &quot;Manillaköis&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*10. [[Utuy Tatang Sontani]]. &quot;Dogerid&quot;. Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]]
*11–13. [[Kōbō Abe]]. &quot;Neljas jääaeg&quot;. Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]]
*14. [[James Baldwin]]. &quot;Keegi ei tea minu nime&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*15–16. [[Tarjei Vesaas]]. &quot;Jääloss&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*17–18. [[Peter Weiss]]. &quot;Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Teatriromaan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. &quot;Lumevalgus...lumepimedus&quot;. – [[Enn Vetemaa]]. &quot;Lumesõda&quot;.
*24–25. [[Isaak Babel]]. &quot;Odessa lood&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*26. [[Herman Melville]]. &quot;Billy Budd, fokkmarsimadrus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*27–30. [[Karl Ristikivi]]. &quot;Imede saar&quot;.
*31–32. [[Bernard Malamud]]. &quot;Idioodid kõigepealt&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*33. &quot;Mina meesi... Valik eesti rahvalaule&quot;. Koostanud [[Ülo Tedre]]
*34. [[Herbert George Wells]]. &quot;Võlupood&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]]
*35. [[Werner Bergengruen]]. &quot;Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]]
*36. [[Peter Karvaš]]. &quot;Suur parukas&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*37. [[Corey Ford]]. &quot;Mötlemise õpetus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]]
*38–39. [[Antti Hyry]]. &quot;Kodus&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*40–43. [[Franz Kafka]]. &quot;Protsess&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*44. [[Kornel Filipowicz]]. &quot;Antikangelase päevik&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]]
*45. [[Albert Camus]]. &quot;Võõras&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*46–48. [[Johannes Bobrowski]]. &quot;Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*49–52. [[Grigori Baklanov]]. &quot;Juuli 1941&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]

==1967==
*1–2. [[Jules Feiffer]]. &quot;Karmuella-armuella ja Nunnu&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]]
*3. [[Margareta Ekström]]. &quot;Kallaletung&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*4. [[Mati Unt]]. &quot;Elu võimalikkusest kosmoses&quot;.
*5–6. [[Fazil Iskander]]. &quot;Kitstuuri tähtkuju&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]]
*7. [[Carson McCullers]]. &quot;Kurva kohviku ballaad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]]
*8–10. [[Jaan Oks]]. &quot;Vaevademaa&quot;. Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]]
*11–13. [[Georges Conchon]]. &quot;Metsik riik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*14. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Ühepäevaliblikas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]]
*15. [[Arnošt Lustig]]. &quot;Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*16. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Pillimees&quot;.
*17. [[Sławomir Mrożek]]. &quot;Tango&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*18. [[John Wain]]. &quot;Onuke&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*19–20. [[Nikolai Dubov]]. &quot;Põgenik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*21–22. [[Paavo Haavikko]]. &quot;Isiklikud asjad&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*23. [[Anatole France]] (?). &quot;Roosipuumööbel&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*24. [[Jaan Kaplinski]]. &quot;[[Tolmust ja värvidest]]&quot;.
*25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Tõotus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]]
*27. [[Ivan Klíma]]. &quot;Armastajad üheks ööks&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*28–29. &quot;Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat&quot;. Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]]
*30. [[Ralph D. Paine]]. &quot;Kadunud laevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]]
*31. [[Vassili Grossman]]. &quot;Mõned kurvad päevad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*32–34. [[Rex Stout]]. &quot;[[Uksekell helises]]&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]]
*35–36. [[Charles Baudelaire]]. &quot;Kurja lilled&quot;. Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt
*37. [[Mats Traat]]. &quot;Irdinimene&quot;.
*38–39. [[Arthur van Schendel]]. &quot;Fregatt «Johanna Maria»&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]]
*40–41. [[Bertolt Brecht]]. &quot;Pagulasvestlused&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*42–43. [[Michael Frayn]]. &quot;Plekkmehed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*44–46. &quot;Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest&quot;. Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt
*47–48. [[Luigi Pirandello]]. &quot;Üks, ei ühtki, tuhat tükki&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*49. [[Stanisław Lem]]. &quot;Ijon Tichy mälestused&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]
*50–52. [[Veniamin Kaverin]]. &quot;Kaksikportree&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]]

==1968==
*1. [[Arvo Valton]]. &quot;Kaheksa jaapanlannat&quot;.
*2–3. [[Jean Anouilh]]. &quot;Becket ehk jumala au&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]]
*4. [[Elmer Diktonius]]. &quot;Maine hellus&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]
*5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. &quot;Ajastu ahistavad asjad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]]
*8. [[Georges Perec]]. &quot;Asjad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*9–10. [[Artur Alliksaar]]. &quot;Olematus võiks ju olemata olla&quot;. Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]]
*11–12. [[Saul Bellow]]. &quot;Püüa päeva&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*13. [[Marie Under]]. &quot;Uneretk&quot;.
*14–16. [[Maurice Druon]]. &quot;Zeusi mälestused&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*17. [[Willy Kyrklund]]. &quot;Solange&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*18. [[Volter Kilpi]]. &quot;«Albatrossi» lugu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*19. [[Václav Havel]]. &quot;Teade&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Saatuslikud munad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*22–24. [[Agatha Christie]]. &quot;Tuhkur hobune&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]]
*25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. &quot;Olid ju prohvet, kullake&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]]
*27. [[Jānis Ezeriņš]]. &quot;Salakaubavedaja&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*28–29. [[Jaroslava Blažková]]. &quot;Nailonkuu&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*30. [[Ott Kangilaski]]. &quot;Jutulõng&quot;.
*31–34. [[Truman Capote]]. &quot;Külmavereliselt&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*35–38. [[Karl August Hindrey]]. &quot;Ja oli kunagi keegi...&quot;. Eessõna [[Ülo Tedre]]
*39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Romulus Suur&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]]
*40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]]
*41–42. [[Jean Ribillard]]. &quot;Isand M’Saudi elu ja mõtted&quot;. Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*43. [[Aziz Nesin]]. &quot;Hull pääses lahti&quot;. Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]]
*44. [[Hans Erich Nossack]]. &quot;Lülituslaud&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*45. [[Viivi Luik]]. &quot;Hääl&quot;.
*46. [[Nikolai Jevdokimov]]. &quot;Vajalik inimene&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*47–50. [[Bel Kaufman]]. &quot;Allakäigutrepist üles&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*51–52. [[Pär Lagerkvist]]. &quot;Sibüll&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]

==1969==
*1–2. [[Mati Unt]]. &quot;Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg&quot;.
*3. [[Andrei Platonov]]. &quot;Gradovi linn&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]]
*4–5. [[Peter Weiss]]. &quot;Juurdlus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*6. [[Vassili Šukšin]]. &quot;Vanja, kuidas sina siia said?&quot; Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*7. [[Paul-Eerik Rummo]]. &quot;Tuhkatriinumäng&quot;.
*8–10. [[Olli]]. &quot;Kui Simson olnuks soomlane&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*11. [[Jevgen Gutsalo]]. &quot;Belle Parisienne&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]]
*12–13. [[Paul Viiding]]. &quot;Elu aseaine&quot;.
*14–17. [[Rolf Hochhuth]]. &quot;Asemik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]
*18–19. &quot;Pappa Jannseni postipaunast&quot;.
*20–21. [[Mika Waltari]]. &quot;Fine van Brooklyn&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*22. [[Friedebert Tuglas]]. &quot;Kirjandusloolisi pisivesteid&quot;.
*23–26. [[Viktor Šklovski]]. &quot;Sentimentaalne teekond&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*27. [[Samuel Beckett]]. &quot;Õnnelikud päevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]]
*28–29. [[Albert Bels]]. &quot;Uurija&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*30–33. [[William Golding]]. &quot;Vaba langemine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*34. [[Franz Grillparzer]]. &quot;Vaene mängumees&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*35–36. [[Jacek Bocheński]]. &quot;Tabu&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*37–39. [[James Joyce]]. &quot;Dublinlased&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]]
*40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. &quot;Nelja tiivaga lind&quot;. Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]]
*41. [[Mahatma Gandhi]]. &quot;Maailm on väsinud vihkamast&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*42–44. [[Max Frisch]]. &quot;Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]]
*45–47. [[Norbert Wiener]]. &quot;Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*48. [[André Gide]]. &quot;Halvasti aheldatud Prometheus&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]
*49–50. [[Veijo Meri]]. &quot;Suguvõsa&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. &quot;7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]

==1970==
*1. [[Vaino Vahing]]. &quot;Lugu&quot;.
*2. [[Harold Pinter]]. &quot;Sünnipäevapidu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]]
*3–5. [[Vassili Belov]]. &quot;Igapäine asi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*6. [[Marguerite Duras]]. &quot;Moderato cantabile&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]]
*7–9. [[Aleksander Tassa]]. &quot;Saalomoni sõrmus&quot;.
*10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. &quot;Talihari&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]]
*13. [[Erni Hiir]]. &quot;Kui tulevad käod&quot;.
*14. [[Hermann Hesse]]. &quot;Unenäokingitus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]]
*15. [[Jaan Kross]]. &quot;Neli monoloogi Püha Jüri asjus&quot;.
*16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Agoonia&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*20–21. [[Eduard Petiška]]. &quot;Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*22–23. [[Edgar Allan Poe]]. &quot;Kaev ja pendel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]]
*24–26. [[Väinö Linna]]. &quot;Must armastus&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*27. [[Hando Runnel]]. &quot;Avalikud laulud&quot;.
*28. [[Natalja Baranskaja]]. &quot;Nädalast nädalasse&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]]
*29–30. &quot;Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule&quot;. Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]]
*31–33. [[Lars Gyllensten]]. &quot;Sokratese surm&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*34–35. [[James D. Watson]]. &quot;Kaksikspiraal&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*36–39. [[Bertolt Brecht]]. &quot;Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*40–41. [[François Mauriac]]. &quot;Armastuse kõrb&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*42. [[Dylan Thomas]]. &quot;Piimmetsa vilus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]
*43. [[Heimito von Doderer]]. &quot;Jeeriku pasunad&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*44. [[Andris Jakubāns]]. &quot;Hakkas sadama kell neli üksteist&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*45. [[Peter Handke]]. &quot;Kaspar&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*46–47. [[Aleksandr Herzen]]. &quot;Teiselt kaldalt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*48–49. [[Ernst Penzoldt]]. &quot;Squirrel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]]
*50. [[Milo Urban]]. &quot;Vyšny Mlyni taga&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*51–52. [[Bernard Shaw]]. &quot;Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]

==1971==
*1. [[Andres Ehin]]. &quot;Uks lagendikul&quot;.
*2–3. [[Juri Oleša]]. &quot;Kadedus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*4. [[Jaan Kross]]. &quot;Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel&quot;.
*5–7. [[Arthur Miller]]. &quot;Pärast pattulangemist. Hind&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]]
*8. [[István Örkény]]. &quot;Tótid&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*9–11. [[Viljo Kojo]]. &quot;Sinise kambri unenägu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*12–13. [[August Strindberg]]. &quot;Surmatants&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*14. [[Heinrich Mann]]. &quot;Kobes&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]]
*15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. &quot;Tigu nõlvakul&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. &quot;Närvitrükk&quot;.
*18. [[Juozas Grušas]]. &quot;Anupras kukkus kõrgelt&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*19–21. [[Pentti Holappa]]. &quot;Pärija omadused&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*22. [[Vésteinn Ludviksson]]. &quot;Kaheksa torustikust kostvat häält&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*23–26. [[Michael Frayn]]. &quot;Hommikupooliku lõpu poole&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*27. [[Pär Lagerkvist]]. &quot;Ahasveeruse surm&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*28–29. [[Valmar Adams]]. &quot;Sinu sekundid&quot;.
*30. [[César Vallejo]]. &quot;Inimlikud luuletused&quot;. Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]]
*31. [[Teet Kallas]]. &quot;Verine padi&quot;.
*32. [[Kåre Holt]]. &quot;Vana tee «Armastuse» juurde&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*33–35. &quot;Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora&quot;.
*36–38. [[Vassil Bõkav]]. &quot;Sotnikov&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]]
*39. &quot;Lahtine laegas. Valimik aforisme&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]]
*40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. &quot;Valge laev&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*42. [[John Osborne]]. &quot;Luther&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]]
*43. [[Gunnar Lunde]]. &quot;Must naer&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]
*44. [[Fjodor Abramov]]. &quot;Pelageja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*45–47. [[William Faulkner]]. &quot;Kui ma olin suremas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
*48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. &quot;Ülestähendusi põranda alt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]]
*50–51. [[Andrei Bitov]]. &quot;Apteekrisaar&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*52. [[Nelly Sachs]]. &quot;Eeli&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]]

==1972==
*1–2. [[Arvo Valton]]. &quot;Õukondlik mäng&quot;.
*3–4. [[Erich Segal]]. &quot;Armastuse lugu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]]
*5–6. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Hargnevate teede aed&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*7–8. [[Eugene O'Neill]]. &quot;Pikk päevatee kaob öösse&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]]
*9–10. [[Sivar Arnér]]. &quot;Pime ja valge&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*11. [[Anna Haava]]. &quot;Väikesed pildid Eestist&quot;.
*12.–13. [[Robert Musil]]. &quot;Kolm naist&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]]
*14. [[Donald Barthelme]]. &quot;Tavatud kombed, koletud teod&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]]
*15. [[Daniil Granin]]. &quot;Kaks lugu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]]
*16–17. [[Jean Giraudoux]]. &quot;Trooja sõda ei tule&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]]
*18–19. &quot;Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik&quot;. Kokku pannud [[Ülo Tedre]]
*20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. &quot;Julio Jurenito&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*24–26. [[Sigurd Hoel]]. &quot;Patused suvepäikese all&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*27. [[Lembit Vahak]]. &quot;Karske õhtupoolik&quot;.
*28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. &quot;Aforisme&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]]
*29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. &quot;Peteri printsiip&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*32–34. [[H. J. Eysenck]]. &quot;Tunne oma võimeid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]]
*35–36. [[Pentti Haanpää]]. &quot;Üheksa mehe saapad&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*37–39. [[Per Olof Sundman]]. &quot;Ekspeditsioon&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*40. [[Albert Paris Gütersloh]]. &quot;Austria-elamus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*41–42. [[Hando Runnel]]. &quot;Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks&quot;.
*43. [[Isaak Babel]]. &quot;Maria&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*44–45. [[Peter Brook]]. &quot;Tühi ruum&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]]
*46. [[Albert Schweitzer]]. &quot;Aukartus elu ees&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]]
*47–49. [[Valentin Rasputin]]. &quot;Viimne tärmin&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*50. &quot;Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus&quot;. Koostanud [[Ain Kaalep]]
*51–52. [[Albert Camus]]. &quot;Sisyphose müüt&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]

==1973==
*1–2. [[Fernando Pessoa]]. &quot;Autopsühhograafia&quot;. Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]]
*3–4. [[Joseph Heller]]. &quot;Me pommitasime New Havenit&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]
*5. [[Juri Nagibin]]. &quot;Metsavahimajas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*6. [[Julian Stryjkowski]]. &quot;Siirius&quot;. Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]]
*7. [[Kersti Merilaas]]. &quot;Kaks viimast rida&quot;.
*8–11. [[Saul Bellow]]. &quot;Mr. Sammleri planeet&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. &quot;Kartoteek. Veider vanake&quot;. Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]]
*14. [[Veikko Huovinen]]. &quot;Joodiku eetika&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]]
*15. [[Vaino Vahing]]. &quot;Sina&quot;.
*16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. &quot;Närilised&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*18–19. [[Nathalie Sarraute]]. &quot;Kas te kuulete neid?&quot; Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*20–21. [[T. S. Eliot]]. &quot;Valik esseid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]]
*22. [[Mari Saat]]. &quot;Katastroof&quot;.
*23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. &quot;Koormahobused&quot;. Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]]
*25–26. [[Andrei Platonov]]. &quot;Džan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]]
*27–30. [[Miroslav Skála]]. &quot;Pulmareis Jiljisse&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*31–32. [[Kazys Saja]]. &quot;Polüglott. Abstinent. Maniakk&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*33. [[Jüri Üdi]]. &quot;Käekäik&quot;.
*34–35. [[Ödön von Horvath]]. &quot;Jumalata noorus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*36. [[Ernst Enno]]. &quot;Minu sõbrad&quot;.
*37–38. [[Marģers Zariņš]]. &quot;Loojangu orel&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*39. [[Elias Canetti]]. &quot;Marrakeši hääled&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
*40. [[Richard Bach]]. &quot;Johathan Livingston Merikajakas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*41–44. [[August Kitzberg]]. &quot;Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused&quot;.
*45–46. [[Georg Büchner]]. &quot;Dantoni surm&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Kevadviretused&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*49–52. [[Hermann Hesse]]. &quot;Stepihunt&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]]

==1974==
*1–2. &quot;Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi&quot;. Koostanud [[Mall Hiiemäe]]
*2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*3. [[Daniil Granin]]. &quot;Vihm võõras linnas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*4–5. [[Nikolai Baturin]]. &quot;Varahilisel ajal&quot;.
*6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. &quot;Teed ja kohtumised&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*8. [[Mats Traat]]. &quot;Kohvioad&quot;.
*9–10. [[Mkrtitš Armen]]. &quot;Heghnari allikas&quot;. Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]]
*11–13. [[Günter de Bruyn]]. &quot;Auhind&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*14. &quot;Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules&quot;. Koostanud [[Vaime Kabur]]
*15. [[Anatole France]]. &quot;Crainquebille&quot;. Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt
*16. [[Ota Pavel]]. &quot;Ilusate sokkude surm&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*17. [[Uno Laht]]. &quot;Bordelli likvideerimine&quot;.
*18–19. [[Saulius Šaltenis]]. &quot;Pähklileib. Henrik Monte&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*20. [[Jerzy Szaniawski]]. &quot;Professor Tutka lood&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]]
*21. [[Aleksandr Puškin]]. &quot;Luulet. Uusi eestindusi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]]
*22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. &quot;Raudrohi&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]]
*24. [[Eha Lättemäe]]. &quot;Metsamarju. Mõtsamarju&quot;.
*25–26. [[Vladimir Lidin]]. &quot;Lillede kastmise tund&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]]
*27–30. [[William Faulkner]]. &quot;Isaac McCaslini lugu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
*31. [[Arvo Valton]]. &quot;Pööriöö külaskäik&quot;.
*32. &quot;Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet&quot;. Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]]
*33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. &quot;Aforisme&quot;. Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]]
*34. [[Viivi Luik]]. &quot;Salamaja piir&quot;.
*35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. &quot;Sirelisuru&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]]
*36. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Püha Susanna ehk Meistrite kool&quot;.
*37–39. [[Sven Fagerberg]]. &quot;Valgeks võõbatud süda&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*40–41. [[Vassili Aksjonov]]. &quot;Teekond tühjade tünnidega&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*42–43. [[Luigi Pirandello]]. &quot;Heinrich IV&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*44. [[Rein Saluri]]. &quot;Külalised&quot;.
*45–46. [[Rabindranath Tagore]]. &quot;Aednik&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]]
*47–48. [[Elisabeth Aspe]]. &quot;Ennosaare Ain&quot;.
*49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. &quot;Barbara&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]

==1975==

1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber &quot;Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu&quot;. Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)&lt;/ref&gt; aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras &quot;Niidermaadega&quot;. Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga &quot;Loomingu raamatukogu&quot; sarjas.

*1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. &quot;Niidermaad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]]
*3–4. [[Anatol Kudravets]]. &quot;Mälestamispäev&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*5. [[Mario Vargas Llosa]]. &quot;Kutsikad&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*6. [[Anar]]. &quot;Dante juubel&quot;. Tõlkinud [[Ly Seppel]]
*7–8. [[Thornton Wilder]]. &quot;San Luis Rey sild&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*9. [[Mati Unt]]. &quot;Via regia&quot;.
*10–11. [[Aleksandr Borin]]. &quot;Avarii&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]]
*12–13. [[Antonin Artaud]]. &quot;Esseid ja kirju&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*14–16. [[Redik Soar]]. &quot;Esimesilt päevilt&quot;.
*17–20. [[Konstantin Simonov]]. &quot;Kakskümmend päeva sõjata&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]]
*21. [[Mihhail Šolohhov]]. &quot;Keeris&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]]
*22. [[Jüri Üdi]]. &quot;Armastuskirjad&quot;.
*23. [[Thomas Mann]]. &quot;Seadus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]]
*24. [[Roald Dahl]]. &quot;Musi mopsti&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*25–26. [[Jüri Jürison]]. &quot;Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal&quot;. Kokku pannud [[Juhan Peegel]]
*27. [[Italo Svevo]]. &quot;Kaks novelli&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*28–31. [[Taisto Huuskonen]]. &quot;Terasetorm Karjala kannasel&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*32–33. [[Pascal Lainé]]. &quot;Irrevolutsioon&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]]
*34. [[Toomas Vint]]. &quot;Ringmäng&quot;.
*35. [[Kurt Vonnegut]]. &quot;Õnne sünnipäevaks, Wanda June&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*36–37. [[Mykolas Sluckis]]. &quot;Neidude pühapäev&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. &quot;Doktor Glas&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*40. &quot;Trükkal J. W. Lackneri tapmine&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]]
*41. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Jälle häda mõistuse pärast&quot;.
*42. [[August Strindberg]]. &quot;Preili Julie&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*43–46. [[Veijo Meri]]. &quot;Aleksis Stenvalli elu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. &quot;Juttud ja teggud&quot;.

==1976==

*1. [[Riho Lahi]]. &quot;Vanaisa jutud&quot;.
*2. [[Jack London]]. &quot;Lõke&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]]
*3–4. [[Rabindranath Tagore]]. &quot;Gitandžali&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]]
*5. [[Bruno Traven]]. &quot;Bandiitide tohter&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]]
*6. [[Arvo Valton]]. &quot;Muinasjutt Grandi leidmisest&quot;.
*7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. &quot;Tule taltsutamine&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*10–11. [[Olev Remsu]]jev. &quot;Homne karikakar&quot;.
*12–13. [[Nikolai Baturin]]. &quot;Oaas&quot;.
*14. [[Hando Runnel]]. &quot;Mõru ning mööduja&quot;.
*15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. &quot;Noore W. uued kannatused&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*17–20. [[Andres Saal]]. &quot;Vambola&quot;.
*21. [[Aleksandrs Čaks]]. &quot;Minu armastus&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*22. [[Pierre Gascar]]. &quot;Naised&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]]
*23–25. [[Otia Iosseliani]]. &quot;Tähesadu&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*26. [[Romualdas Granauskas]]. &quot;Loojanguvana&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*27. [[Paavo Haavikko]]. &quot;Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]]
*28–29. [[Evelyn Waugh]]. &quot;Kallis kadunuke&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*30–31. [[Willy Sørensen]]. &quot;Kummalised lood&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*32. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Roosiaed&quot;.
*33. [[Karl Ernst von Baer]]. &quot;[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]]
*34–37. [[Boriss Balter]]. &quot;Nägemiseni, poisid!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*38–39. [[Curzio Malaparte]]. &quot;Kriket Poolas&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*40–41. [[Karel Čapek]]. &quot;Retk Hispaaniasse&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]]
*42. [[Vladimir Anikanov]]. &quot;Miniatuur&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]]
*43. [[Eila Pennanen]]. &quot;Saladus&quot;. Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]]
*44–45. [[L'udo Zúbek]]. &quot;Varjatud allikas&quot;. Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. &quot;Kahekordne vikerkaar&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]]
*48. [[Jón Óskar]]. &quot;Minu nägu ja sinu nägu&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*49. [[Ants Paikre]]. &quot;Kirjeldamatu, asendamatu&quot;.
*50. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Kunsttükid&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*51. [[Riho Mesilane]]. &quot;Veterinaari esimene nädal&quot;.
*52. [[Kaissõn Kulijev]]. &quot;Niikaua kui püsivad mäed&quot;. Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]]

==1977==

*1. [[Asta Põldmäe]]. &quot;Me&quot;.
*2–3. [[Richard Brautigan]]. &quot;Arbuusisuhkrus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*4. &quot;Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»&quot;.
*5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. &quot;Vabastatud Don Quijote&quot;. Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*7–8. [[Maximilian Põdder]]. &quot;Bob Ellerhein&quot;.
*9. [[Juri Vlassov]]. &quot;Välkvalge hetk&quot;. Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]]
*10–13. [[Ákos Kertész]]. &quot;Makra&quot;. Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*14–15. [[Pu Songling]]. &quot;Libarebased&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*16. [[Ustav Mikelsaar]]. &quot;Ohver&quot;.
*17–19. [[Juri Trifonov]]. &quot;Teine elu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*20–21. [[Camilo José Cela]]. &quot;Apelsin on talvine vili&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]]
*22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. &quot;Ja ei olnud paremat venda&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*24. &quot;[[Dhammapada]]&quot;. Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*25–26. [[Regīna Ezera]]. &quot;Zooloogilised novellid&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*27. [[Teet Kallas]]. &quot;Insener Paberiti juhtum&quot;.
*28–31. [[Carlo Cassola]]. &quot;Bube pruut&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]]
*32–33. [[Viktoria Tokareva]]. &quot;Tüütu tüüp&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]]
*34. &quot;Vastutus: Soomerootsi novelle&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*35. [[Algirdas Pocius]]. &quot;Hommikul, kui vaevas uni&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*36. [[Salvador Espriu]]. &quot;Labürindi lõpp&quot;. Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]]
*37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. &quot;Kuulus tugitool&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*40. [[Nodar Dumbadze]]. &quot;Päike&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]]
*41–43. [[Anatoli Koni]]. &quot;Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]]
*44–45. [[Paul Kuusberg]]. &quot;Linnukesega&quot;.
*46–47. [[Joyce Carol Oates]]. &quot;Neli suve&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]]
*48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. &quot;Sugemata mõtted&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]
*49. [[Aino Pervik]]. &quot;Umimetsades&quot;.
*50–52. [[Günter Kunert]]. &quot;Sorida laekais&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]

==1978==

*1–3. [[A. H. Tammsaare]]. &quot;Mõtteid ja mõtisklusi&quot;.
*4–5. [[Ronald David Laing]]. &quot;Omadega puntras&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]
*6. [[Aulikki Oksanen]]. &quot;Kirsivargad&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*7–8. [[Eyvind Johnson]]. &quot;Oli aasta 1914&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*9–10. [[Jordan Radičkov]]. &quot;Püssirohuaabits&quot;. Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*11. [[Ludvig Holberg]]. &quot;Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*12–13. [[Daniil Granin]]. &quot;Nimekaim&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*14. [[Hubert Matve]]. &quot;Karedad lood&quot;.
*15–17. [[Jean Cocteau]]. &quot;Kolm näidendit&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]]
*18. [[Kalju Saaber]]. &quot;Mees, naine ja bernhardiin&quot;.
*19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. &quot;Kaktantši ja teisi jutte&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. &quot;Hüvasti, mu arm&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*23. [[Andrei Balabuhha]]. &quot;Eelkäijad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]]
*24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. &quot;India avastamine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]]
*27–28. [[Vytautas Martinkus]]. &quot;Tuulelipp perekonnapeoks&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*29. [[Boriss Lavrenjov]]. &quot;Tuul&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]]
*30–33. [[Jerome K. Jerome]]. &quot;Kolm meest paadis (koerast rääkimata)&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]]
*34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. &quot;Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*35. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool&quot;.
*36–37. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Stseenid ühest abielust&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*38. [[Timur Pulatov]]. &quot;Valdused&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*39. [[Vahagn Grigorjan]]. &quot;Lukkupandud tuba&quot;. Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]]
*40. [[Katre Ligi]]. &quot;Kõigest ei kõnni ära&quot;.
*41–42. [[Aleksandr Gelman]]. &quot;Tagasiside&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. &quot;Hammasrattad&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]]
*45. [[Galina Kornilova]]. &quot;Kesköised jalutuskäigud&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]]
*46–47. [[Martin Walser]]. &quot;Kõrvalhaak. Toalahing&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*48–49. [[Andrei Bitov]]. &quot;Lahkuv Monahhov&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*50–51. [[Nikolai Pärna]]. &quot;Rütm, elu ja looming&quot;.
*52. [[Vicente Aleixandre]]. &quot;Südame ajalugu&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]]

==1979==

*1. [[Rein Saluri]]. &quot;Mees teab&quot;.
*2–3. [[Patrick White]]. &quot;Hiilija öö. Kakaduud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*4–5. [[Juri Oleša]]. &quot;Ei ühtki päeva reata&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*6. [[Günter Herburger]]. &quot;Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*7. [[Imants Ziedonis]]. &quot;Epifaaniad&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*8. [[Pio Baroja]]. &quot;Vagabund Elizabide&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]]
*9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. &quot;Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*11–13. [[Jakob Pärn]]. &quot;Oma tuba, oma luba. Must kuub&quot;.
*14–15. [[Juan Rulfo]]. &quot;Pedro Páramo&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*16. [[Viktor Konetski]]. &quot;Viimast korda Antverpenis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*17. &quot;Lugusid vanast Tallinnast&quot;. Koostanud [[Isidor Goldman]]
*18–19. &quot;Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]]
*20–21. [[Erno Paasilinna]]. &quot;Kadunud armee&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*22. [[Juozas Aputis]]. &quot;Ah, Teofilis!&quot; Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*23–24. [[Leonardo Sciascia]]. &quot;Igati&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*25–26. [[Ivan Maiski]]. &quot;Bernard Shaw ja teised&quot;. Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]]
*27. [[Lao-zi]]. &quot;Daodejing. Kulgemise väe raamat&quot;. Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]]
*28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. &quot;Õilis isik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*30–32. [[Hans Scherfig]]. &quot;Idealistid&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*33–36. [[Konstantin Simonov]]. &quot;Me ei saa enam kokku ...&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*37–38. &quot;Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]]
*39. [[Ike Volkov]]. &quot;Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976&quot;.
*40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. &quot;Meierhold meierholdluse vastu&quot;. Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]]
*43–46. [[Mario Soldati]]. &quot;Näitleja&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]]
*47–48. [[Revaz Inanišvili]]. &quot;Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]]
*49–51. [[Jüri Tuulik]]. &quot;Vares&quot;
*52. [[Christopher Geiser]]. &quot;Tuba hommikueinega&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]

==1980==

*1–2. &quot;Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule&quot;. Koostanud [[Hilja Kokamägi]]
*3. [[Flannery O'Connor]]. &quot;Tõusuteel kohtuvad kõik&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*4. [[Nikolai Bulgakov]]. &quot;Ma lähen õue&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*5–8. [[Robert Merle]]. &quot;Kaitstud mehed&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*9–10. [[Harijs Gāliņš]]. &quot;Surma oksjon&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*11–12. [[Stig Claesson]]. &quot;Kes armastab Yngve Frejd&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*13. [[Sergei Voronin]]. &quot;Kümme juttu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]]
*14. [[Anastass Mikojan]]. &quot;Mälestusi Leninist&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. &quot;Mootorratturid&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*18–19. [[Jaan Kross]]. &quot;Kajalood&quot;.
*20. [[Azorín]]. &quot;Väikese filosoofi pihtimused&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]]
*21–22. [[Sergei Zalõgin]]. &quot;Minajutud&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*23–24. [[Alpo Ruuth]]. &quot;Uudishimulikud&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]]
*25–26. &quot;Sõna 1: noorte loomingut&quot;. Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*27. [[Oralhan Bokejev]]. &quot;Ardak&quot;.; [[Rollan Seisenbajev]]. &quot;Rindelaulud&quot;.; [[Muhtar Magauin]]. &quot;Hämarus&quot;: Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]]
*28–29. [[Pavel Vežinov]]. &quot;Barjäär&quot;. Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]]
*30. [[Aleksandr Grin]]. &quot;Rotipüüdja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*31–32. [[Juri Araktšejev]]. &quot;Segadus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*33. [[Andres Ehin]]. &quot;Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama&quot;.
*34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. &quot;Ruth&quot;
*36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. &quot;Armastatud Lydia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*40–41. &quot;Bhagavadgītā&quot;. Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*42–45. [[Gabriel García Márquez]]. &quot;Kadunud aja meri&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*46–47. &quot;Sõna 2: noorte loomingut&quot;.
*48–49. [[Odisseas Elitis]]. &quot;Õige on&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. &quot;Surnud moosekant&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]

==1981==

*1. [[Mihkel Mutt]]. &quot;Mehed&quot;.
*2–3. [[Janusz Glowacki]]. &quot;Paradiis&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. &quot;Amarcord&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. &quot;Herakles ja Augeiase tall&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*7–9. [[Viktor Astafjev]]. &quot;Karjapoissi-karjapiigat&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. &quot;Uusaasta Balzaciga&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. &quot;Saška&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*14–15. [[Matti Mazajev]]. &quot;Triumfivärav&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*16–17. [[John Fowles]]. &quot;Eebenipuust torn&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
*18–20. [[Ivan Bunin]]. &quot;Suure paastu esmaspäev&quot;. Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*21–22. [[Vilhelm Moberg]] &quot;Kohtunik&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*23. [[Anar]]. &quot;Kontakt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*24. [[Vladimirs Kaijaks]]. &quot;Ämblik&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*25–26. [[Arvo Valton]]. &quot;Arvidi maailmareis&quot;.
*27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. &quot;Inimene on saladus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]]
*31. &quot;Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut&quot;. Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]]
*32–33. [[Natalia Ginzburg]]. &quot;See oli nii. Ambur&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]]
*34–35. [[Theodor Kallifatides]]. &quot;Armastus&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*36. [[Juri Sbitnev]]. &quot;Põdrajaht&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]]
*37–38. [[Jón Helgason]]. &quot;Sõnade jäljed tänaval&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. &quot;Kentaurivapi suguvõsa&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]].
*40. [[Rein Saluri]]. &quot;Kala metsas&quot;.
*41–42. [[Aleksandr Gelman]]. &quot;Meie, allakirjutanud&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*43–44. [[Juhani Peltonen]]. &quot;Märtsiudu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]]
*45–46. [[Karel Čapek]]. &quot;Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*47. &quot;Sõna 4: noorte loomingut&quot;. Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. &quot;Lõpp ja algus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*52. [[Jaan Kross]]. &quot;Ülesõidukohad&quot;.

==1982==

*1. [[Teet Kallas]]. &quot;Arvi kamin&quot;.
*2. [[Sergei Narovtšatov]]. &quot;Absoluut&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*3–4. [[Šāntideva]]. &quot;Bodhitšarjāvatāra&quot;. Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*5–7. [[Viktor Kazko]]. &quot;Kohtupäev&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*8. [[Thomas Mann]]. &quot;Mario ja võlur&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]
*9–10. &quot;Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]]
*11. &lt;nowiki&gt;[&lt;/nowiki&gt;[[Endel Nirk]]&lt;nowiki&gt;]&lt;/nowiki&gt;. &quot;Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas&quot;
*12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. &quot;Kuuskümmend küünalt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*14–15. [[Joaquín Grau]]. &quot;Diktaatori surm&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]]
*16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. &quot;Trepp&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*19. [[Hans Laansalu]]. &quot;Tuuline saar&quot;.
*20–21. [[Josef Frais]]. &quot;Mehed maa-aluselt mandrilt&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*22. [[Banguolis Balaševičius]]. &quot;Kümme tuhat Einsteini&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*23–24. [[Grigori Baklanov]]. &quot;Vähem vendade seast&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*25–26. [[Aivars Kalve]]. &quot;Hüvastijätt&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*27–29. [[Leonid Andrejev]]. &quot;Saatana päevik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*30–32. [[Joan Didion]]. &quot;Meie ühised palved&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*33–35. &quot;Grettir Ásmundripoja saaga&quot;. Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*36–37. [[Anatoli Agranovski]]. &quot;Oma ala meister&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*38–39. &quot;Sõna 5: noorte loomingut&quot;. Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*40. [[Arthur Bloch]]. &quot;Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]]
*41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. &quot;Inimlikud imetabasused&quot;. Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*44–46. [[James Aldridge]]. &quot;Viimne pilguheit&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]]
*47–48. [[Timo K. Mukka]]. &quot;Laul Sipirja lastest&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. &quot;Maateadus ja armastus&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*50–51. [[Ernesto Sábato]]. &quot;Tunnel&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]]
*52. [[Juri Trifonov]]. &quot;Äraspidi maja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]

==1983==

*1. [[Joel Sang]]. &quot;Abisõnad&quot;.
*2–3. [[Stendhal]]. &quot;Lamiel&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*4. [[Boriss Jekimov]]. &quot;Tohuvabohu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*5–7. [[Virginia Woolf]]. &quot;Tuletorni juurde&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]]
*8–9. [[Leonid Zorin]]. &quot;Peateema&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*10–11. [[Elias Canetti]]. &quot;Maailm peas&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
*12–13. &quot;[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu&quot;. Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. &quot;Sissid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*18. [[Valentin Tšernõhh]]. &quot;Halamisest pole abi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]]
*19. [[Veera Saar]]. &quot;Ira&quot;.
*20–21. [[Jaroslav Hašek]]. &quot;Geniaalne idioot&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*22–23. [[Peet Vallak]]. &quot;Hinge taud&quot;.
*24–25. [[Vadim Šefner]]. &quot;Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*26. [[Hugo Raudsepp]]. &quot;Sinimandria&quot;.
*27. [[Franz Kafka]]. &quot;Öösel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*28. [[Vladimir Majakovski]]. &quot;Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]]
*29. &quot;Sõna 6: noorte loomingut&quot;. Koostanud [[Mihkel Mutt]]
*30–33. [[Lidia Seifullina]]. &quot;Seaduserikkujad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*34–35. [[Johan Bargum]]. &quot;Eradetektiiv&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*36–39. [[Abel Posse]]. &quot;Daimon&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*40. &quot;Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt.
*41–43. [[Vladimir Levi]]. &quot;Kunst olla ise&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]]
*44–45. [[Jean Giono]]. &quot;Külajutud&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*46. [[Danielius Mušinskas]]. &quot;Õhtu, mille pani kirja Mickus&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*47–49. [[Doris Lessing]]. &quot;Ellujäänu mälestused&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*50. [[Rezo Tšeišvili]]. &quot;Luca Pacioli viimased eluaastad&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*51–52. [[Áron Tamási]]. &quot;Talv orus&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]

==1984==

*1–2. [[Gustav Suits]]. &quot;Noor Kreutzwald&quot;.
*3. [[Juri Bondarev]]. &quot;Hetked&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]]
*4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. &quot;Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. &quot;[[Inglite Joanna]]&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*9. [[Kōbō Abe]]. &quot;Härra S. Karma kuritöö&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]]
*10–11. [[Māra Svīre]]. &quot;Õdus õhtu kahekesi&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. &quot;Õnneliku lõpuga lugu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*14–15. [[Christiane Baroche]]. &quot;Süvavesi&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]]
*16. [[Mihhail Roštšin]]. &quot;Täiskasvanute maailm&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*17–19. [[Fernando Namora]]. &quot;Pühapäeva õhtupoolikul&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*20–21. [[Daniil Granin]]. &quot;Veel nähtav on me jälg&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. &quot;Oo laupäev!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*25. [[Per Olov Enquist]]. &quot;Vihmausside elust&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*26. [[Rosen Bosev]]. &quot;Taevane maja&quot;. Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]]
*27–28. [[Anatoli Kim]]. &quot;Gurini utoopia&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*29–32. [[William Heinesen]]. &quot;Kadunud moosekandid&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*33–34. [[Mihhail Veller]]. &quot;Ühesõiduhobu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]]
*35. [[Truman Capote]]. &quot;Hommikueine [[Tiffany]] juures&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]]
*36. &quot;Sõna 7&quot;. Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*37. [[Jevgeni Bogat]]. &quot;Kuristiku kohal. Õppetund&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*38–39. [[Mati Unt]]. &quot;Räägivad&quot;.
*40–41. [[Juri Štšerbak]]. &quot;Väike jalgpallimeeskond&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*42. [[Octavio Paz]]. &quot;Alati on olevik&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]]
*43.–46. [[Robert Walser]]. &quot;Abiline&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*47. [[Juri Tšernjakov]]. &quot;Punt&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*48. [[Arthur Bloch]]. &quot;Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]]
*49.–52. [[Mihály Sükösd]]. &quot;Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]

==1985==

*1–2. [[Valmar Adams]]. &quot;Oomega: esseid ja murdmemuaare&quot;.
*3. [[Karel Čapek]]. &quot;[[RUR. Rossum's Universal Robots]]&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*4–5. [[Valeri Brjussov]]. &quot;Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]]
*6–7. [[Pentti Saarikoski]]. &quot;On või ei ole. Euroopa serval&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*8–9. [[Anatoli Makarov]]. &quot;Kevadtalveöö&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*10–11. &quot;Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet&quot;. Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]]
*12–13. [[Boriss Šubin]]. &quot;Doktor Tšehhov&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*14–16. [[Karin Boye]]. &quot;Kallokaiin&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]]
*17–18. [[Dale Wasserman]]. &quot;[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*19–21. [[Boriss Vassiljev]]. &quot;Sõda algas homme&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*22. [[Paul Kuusberg]]. &quot;Kes ta oli?&quot;
*23. [[Julio Cortázar]]. &quot;Tseremooniad&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]]
*24. [[Sattor Tursun]]. &quot;Elu punaste küngaste jalamil&quot;. Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*25–26. [[Marie Cardinal]]. &quot;Võti väljaspool&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]]
*27. [[Valter Udam]]. &quot;Vastutus&quot;.
*28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. &quot;Mõrv metsatalus&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*31. [[Graham Greene]]. &quot;Kaotaja teeb puhta töö&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*32. [[Ilja Varšavski]]. &quot;Veel üks lask&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*33–34. [[Ryszard Klyć]]. &quot;«Kakaduu»&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*35–38. [[Gertrude Stein]]. &quot;Alice B. Toklase autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*39. [[Stasys Kašauskas]]. &quot;Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]]
*40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. &quot;Mulle meeldib meri&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*43–44. [[Kurt Tucholsky]]. &quot;Pärast&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
*45–47. [[Peter Seeberg]]. &quot;Karjased. Novelle&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*48. [[John Cheever]]. &quot;Oi mis paradiis see näib&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*49–50. [[Jüri Talvet]]. &quot;Teekond Hispaaniasse&quot;. 
*51–52. &quot;Sõna 8: noori tõlkijaid&quot;. Koostanud [[Toomas Haug]]

==1986==

*1–2. [[Friedebert Tuglas]]. &quot;Valik kirju&quot;.
*3–4. [[Märta Tikkanen]]. &quot;Sajandi armastuslugu&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. &quot;Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*6–8. [[Mihkel Mutt]]. &quot;Kallid generatsioonid&quot;.
*9. [[Alberto Moravia]]. &quot;Paradiis&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]]
*10–11. [[Grigori Danilevski]]. &quot;Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]]
*12–13. [[Henri Troyat]]. &quot;Leinav lumi&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*14–15. &quot;Sõna 9&quot;. Koostaja [[Toomas Haug]]
*16–18. [[Liv Ullmann]]. &quot;Muutumine&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*19. [[Jorge Amado]]. &quot;Quincas Vesikuradi kolm surma&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*20–21. [[Maxie Wander]]. &quot;Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*22–24. [[Vladimir Makanin]]. &quot;Hingekosutus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt
*25–26. [[Per Gunnar Evander]]. &quot;Ängi eluasemed&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*27. &quot;Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori&quot;. Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]]
*28–30. [[Susan Hill]]. &quot;Kevadkirkal aastaajal&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*31. [[Svava Jakobsdóttir]]. &quot;Pidu ilumüüri ääres&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*32–33. [[Mihály Babits]]. &quot;Kurgkaliif&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*34–37. [[Vladimír Páral]]. &quot;Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*38. [[Guram Dotšanašvili]]. &quot;Water(po)loo ehk taastamistööd&quot;. Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*39. [[Aleksandr Borin]]. &quot;Lootusetu kohtuasi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*40–42. [[Hermann Hesse]]. &quot;Siddhartha. Hommikumaaränd&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]]
*43–45. [[François Mauriac]]. &quot;Ohvritall&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]]
*46–47. [[Vladimir Levi]]. &quot;Vestlus kirjades&quot;. Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]]
*48. [[Elsa Morante]]. &quot;Andaluusia sall&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]]
*49–50. [[Hella Wuolijoki]]. &quot;Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904&quot;. Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]]
*51. [[Nikolae Jesinenku]]. &quot;Maja põleb!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]]
*52. [[Rein Veidemann]]. &quot;Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi&quot;.

==1987==

*1–2. [[Oskar Luts]]. &quot;Kirjad Maariale. Harald teotseb&quot;.
*3. [[Šolem Alejchem]]. &quot;Ülemlaul&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*4. [[Ramūnas Klimas]]. &quot;Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*5–6. [[Heinrich Böll]]. &quot;Iiri päevik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. &quot;Iha&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*9-11. [[Valentin Rasputin]]. &quot;Raha Mariale. Tulekahi&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]]
*12–13. [[Enn Vetemaa]]. &quot;Tulnuk&quot;.
*14–15. [[Raija Siekkinen]]. &quot;Elu keskpunkt&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*16. [[Edmunds Rudzītis]]. &quot;Möödakäijad ja läbikäijad&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*17–18. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Aleph&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*19–21. [[Pavel Gurevitš]]. &quot;Müstika ja tänapäev&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]]
*22. [[Hagar Olsson]]. &quot;Siidimaal. Kojutulek&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. &quot;Neitsi ja mustlane&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*25–26. &quot;Valik I: esseid maailmakirjandusest&quot;. Koostanud [[Toomas Haug]]
*27–30. [[Giorgio Bassani]]. &quot;Finzi-Continide aed&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]]
*31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. &quot;Aga kirsipuu on olemas&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]]
*34. [[Jaak Jõerüüt]]. &quot;Teateid surmast&quot;.
*35. [[Fazil Iskander]]. &quot;Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*36. [[John Milton]]. &quot;Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*37–38. [[Vennad Vainerid]]. &quot;Allaaetud kassid ja koerad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]]
*39. [[Torgny Lindgren]]. &quot;[[Mao tee kalju peal]]&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*40–42. [[Karl Ristikivi]]. &quot;[[Lohe hambad]]&quot;.
*43–44. [[Margaret Atwood]]. &quot;Tantsutüdrukud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]]
*45. [[Indrek Hirv]]. &quot;Uneraev&quot;.
*46. [[Hugo Wormsbecher]]. &quot;Koduõu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]]
*47–50. [[Arto Paasilinna]]. &quot;Ulguv mölder&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]]
*51–52. [[Daphne du Maurier]]. &quot;Õunapuu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]

==1988==

*1–2. [[Uku Masing]]. &quot;Ehatuule maa&quot;.
*3–5. [[Carson McCullers]]. &quot;Laulatuse lummas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*6–7. &quot;Aken sadama poole: norra novelle&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]]
*8–10. [[Antti Tuuri]]. &quot;Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*11–12. [[George Orwell]]. &quot;Loomade farm&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*13. [[Sergei Kaledin]]. &quot;Rahupaik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]]
*14–16. [[Ain Kalmus]]. &quot;Juudas&quot;. 
*17. [[Dino Buzzati]]. &quot;Merekoll&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]]
*18–19. [[Aldous Huxley]]. &quot;Pärast tulevärki&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*20. [[Gabriela Adameșteanu]]. &quot;Anna endale üks vaba päev&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*21–22. [[Aapeli]]. &quot;Pisikese Peetruse hoov&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*23–24. [[Günter Grass]]. &quot;Kass ja hiir&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*25–26. &quot;Valik II: artikleid eestluse ajaloost&quot;. Koostanud [[Toomas Haug]]
*27–29. [[Andrei Platonov]]. &quot;Auk&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. &quot;Kolm teed järve äärde&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*33–35. [[Jennifer Johnston]]. &quot;Varjud me palgeil&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*36. [[Petrus Alfonsi]]. &quot;Elutarkusest (Disciplina clericalis)&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*37. [[Jaan Lattik]]. &quot;Koolipoisid&quot;.
*38. [[Max Frisch]]. &quot;Sinihabe&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. &quot;Totaalne riik – totaalne inimene&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]]
*40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Koera süda&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*43. [[Kenkô]]. &quot;Jõudeaja võrsed&quot;. Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]]
*44–46. [[Hando Runnel]]. &quot;Laulud eestiaegsetele meestele&quot;.
*47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. &quot;Pinocchio paberid&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*50. [[Johannes Aavik]]. &quot;Rahvustunde nõrkusest Eestis&quot;.
*51–52. &quot;Valik III: esseid maailmakirjandusest&quot;. Koostanud [[Toomas Haug]]

==1989==

*1–2. [[Jakob Hurt]]. &quot;Kõned ja kirjad&quot;.
*3–6. [[Erik Virbsoo]]. &quot;Lugusid möödunud aegadest&quot;.
*7–9. [[Heino Susi]]. &quot;Kojutulek&quot;.
*10. [[Ana Blandiana]]. &quot;Minevikuplaanid&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*11–12. [[Marguerite Duras]]. &quot;Armuke&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*13. [[Aleksandr Blok]]. &quot;Keisrivõimu viimased päevad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]]
*14–15. [[Šolem Alejchem]]. &quot;Piimamees Tevje&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*16–17. &quot;Ex Oriente: tõlkekogumik&quot;. Koostanud [[Jaan Kaplinski]]
*18–19. [[Kiril Topalov]]. &quot;Ole sa õnnistatud&quot;. Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]]
*20–23. [[Stig Dagerman]]. &quot;Kes kõrvetada saanud ...&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*24–26. [[Käbi Laretei]]. &quot;Peotäis mulda, lapike maad&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*27–28. [[Erich Fromm]]. &quot;Armastuse kunst&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]]
*29–30. [[Miguel de Unamuno]]. &quot;Abel Sánchez: lugu kirest&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*31. [[Martin Walser]]. &quot;Põgenev hobune&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Malte Laurids Brigge ülestähendused&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*36. &quot;Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid&quot;. Koostanud [[Pekka Erelt]]
*37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. &quot;Barbarite ootel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. &quot;Kodu lugu I&quot;.
*42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. &quot;Kodu lugu II&quot;.
*44–46. [[Fazil Iskander]]. &quot;Küülikud ja maod&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*47–48. [[Jean Genet]]. &quot;Toatüdrukud. Palkon&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*49–50. [[Yasunari Kawabata]]. &quot;Lumine maa&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]]
*51. [[Georges Simenon]]. &quot;Kiri emale&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]]
*51. [[Václav Havel]]. &quot;Keskendumisraskused&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]

==1990==

*1–2. [[Helmut Tarand]]. &quot;Epitaaf&quot;
*3–5. [[Raymond Carver]]. &quot;Üks hea asi: jutud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*6. &quot;Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]]
*7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. &quot;Teoreem&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*10. [[Andres Küng]]. &quot;Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*11. [[Njörður P. Njarðvik]]. &quot;Surmamõistetud: ajalooline romaan&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. &quot;Gorbatšovism&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*14–15. [[Mircea Eliade]]. &quot;Mîntuleasa tänavas&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*16–18. [[Vassili Grossman]]. &quot;Kõik voolab&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*19–21. [[Vladimir Nabokov]]. &quot;Lužini kaitse&quot;. Tõlkinud [[Mare Mauer]]
*22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. &quot;Ühele nimetule kalmule&quot;. Tõlkinud [[Ruth Lias]]
*24–25. [[Juli Daniel]]. &quot;Lunastus: jutustused&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*26. [[Dr. Bertram]]. &quot;Kolm Tartu balli&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*27–30. [[Graham Swift]]. &quot;Sulgpall&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*31–32. [[Joseph Roth]]. &quot;Lõputu põgenemine: aruanne&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]]
*33–36. [[Olli Jalonen]]. &quot;Hotell elavatele&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*37–39. [[Juri Dombrovski]]. &quot;Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]]
*40. [[John Banville]]. &quot;Newtoni kiri: vahepala&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*41–42. [[Gustaf Fröding]]. &quot;Valik luulet&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]]
*43–44. [[Jaan Rummo]]. &quot;Kõneoskus&quot;.
*45–46. [[Anita Brookner]]. &quot;Hôtel du Lac&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*47. [[Endel Nirk]]. &quot;Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos&quot;.
*48–51. [[George Orwell]]. &quot;[[1984 (Orwell)|1984]]&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]]
*52. [[Ilmar Talve]]. &quot;See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954&quot;.

==1991==
*1–3. [[Bernard Kangro]]. &quot;Seitsmes päev&quot;
*4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. &quot;Katastroika&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]]
*7–8. [[Vasile Voiculescu]]. &quot;Maagiline armastus&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. &quot;India-reisid&quot;. Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]]
*11–13. [[Gustave Le Bon]]. &quot;Hulkade psühholoogia&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson
*14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. &quot;Igatsus Trooja järele&quot;. [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]]
*18–21. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Fanny ja Alexander&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. &quot;Maal sees&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*26. [[Bô Yin Râ]]. &quot;Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]]
*27–28. [[Joseph Brodsky]]. &quot;Täiel määral mitte keegi&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]]
*29–32. [[Kingsley Amis]]. &quot;Roheline mees&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*33–35. [[Hando Runnel]]. &quot;Isamaavajadus&quot;.
*36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. &quot;Kui mitte veel kõrgemale ...&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*38–39. [[Antonio Tabucchi]]. &quot;India nokturn&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*40. [[Elem Treier]]. &quot;Anton Hansen Tammsaare kui saladus&quot;.
*41–42. [[Jonas Gardell]]. &quot;Tahan koju&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]]
*43. [[Gabriel García Márquez]]. &quot;Merehädalise jutustus&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. &quot;Ela!&quot; Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. &quot;Neitsi Orsola. Neitsi Anna&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]]
*49. [[Pandelis Prevelakis]]. &quot;Ühe linna kroonika&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*50–52. [[C. S. Lewis]]. &quot;Lihtsalt kristlus&quot;. Inglise keelest tõlkinud K. Konsman

==1992==
*1–2. [[Fanny de Sivers]]. &quot;Mateeriasse kootud palve&quot;
*3–5. [[Mircea Eliade]]. &quot;Maitreyi&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*6–8. [[Christoph Hein]]. &quot;Tangomängija&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*9. [[Doris Kareva]]. &quot;Maailma asemel&quot;.
*10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. &quot;Sredni Vashtar&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*11–13. [[Daniel Katz]]. &quot;Kui vanaisa Soome suusatas&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*14–16. [[Alison Lurie]]. &quot;Tõelised inimesed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*17–18. [[Vladimir Nabokov]]. &quot;Läbipaistvad asjad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*19. [[Abraham B. Jehošua]]. &quot;Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*20–22. [[Antanas Škema]]. &quot;Valge palakas&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. &quot;Mälestuste otsija&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*24–26. [[Katrin Jakobi]]. &quot;Suvekodumaa: novelle&quot;.
*27–28. [[Romain Gary]]. &quot;Kodanik Tuvi&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]]
*29–32. [[Manolis Karagatsis]]. &quot;Kastropirgose pealik&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*33–36. [[Paul Goma]]. &quot;Kalidor: lapsepõlv Basarabias&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*37–39. [[Ernst Turmann]]. &quot;Pikva&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]]
*40–43. [[Ruth Rendell]]. &quot;Kui mõrtsukas on töö teinud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*44. [[Indrek Hirv]]. &quot;Võhumõõk&quot;.
*45–48. [[Käbi Laretei]]. &quot;Mineviku heli&quot;. Autori tõlge rootsi keelest
*49–50. [[John Fowles]]. &quot;Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*51–52. [[Annika Idström]]. &quot;Kirjad Trinidadi&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]

==1993==
*1–2. [[Karl Ristikivi]]. &quot;Mälestusi ja reisikirju&quot;
*3–4. [[Saul Bellow]]. &quot;Vargus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*5–6. [[Elza Stērste]]. &quot;Armastusjutt ja teisi jutte&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*7–8. [[Giovanni Verga]]. &quot;Talupoja au&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]]
*9–10. [[Ismail Kadare]]. &quot;Loorikaravan&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]]
*11–12. [[Graham Greene]]. &quot;Kümnes mees&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*13. [[Liisi Ojamaa]]. &quot;Myyrid &amp; wärawad&quot;.
*14–16. [[Henry James]]. &quot;Kruvi keere&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*17–18. [[Elmar Salumaa]]. &quot;Kierkegaard&quot;.
*19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. &quot;Maurice&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*23. [[Antoine Chalvin]]. &quot;Punapäine tüdruk&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]
*24. [[José Donoso]]. &quot;«Chattanooga choochoo»&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*25–26. [[Amos Oz]]. &quot;Kurja nõu mägi&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*27–28. [[Cees Nooteboom]]. &quot;Järgmine lugu&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*29–32. [[Manuel Puig]]. &quot;Mingitud musikesed&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]]
*33–36. [[Herbert Salu]]. &quot;Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704&quot;.
*37–39. [[Isaak Dinesen]]. &quot;Aafrika äärel&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*40. [[Boriss Falkov]]. &quot;Kolgas&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*41–43. [[Rein Veidemann]]. &quot;Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993&quot;.
*44–45. [[Erno Paasilinna]]. &quot;Lugemist kõigile&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*46–47. [[Anaïs Nin]]. &quot;Spioon armastuse majas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*48–50. [[Per Agne Erkelius]]. &quot;Päevapiltnik&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. &quot;Mälestusi Eestimaalt: katkendeid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]]

==1994==
*1–4. [[Daniel Palgi]]. &quot;Murduvas maailmas: mälestusi&quot;.
*5–7. [[Hermann Hesse]]. &quot;Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. &quot;Teine nägu: jutte armastusest&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*10. [[Kathy Page]]. &quot;Vana siddalane&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*11. [[Jaan Kross]]. &quot;Järelehüüd&quot;.
*12–13. [[Marcel Schwob]]. &quot;Monelle'i raamat&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]]
*14–15. [[André Kaminski]]. &quot;Mina ja inimsööjad: novelle&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]]
*16. [[Daniel Boulanger]]. &quot;Kas te tunnete Maronne'i?&quot; Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]]
*17–19. [[Vassili Aksjonov]]. &quot;Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*20–22. [[Lillian Hellman]]. &quot;Pentimento: portreeraamat&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*23–26. [[Juhani Salokannel]]. &quot;Päästja&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]]
*27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. &quot;Härra Stone ja rüütlite kaaslane&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]]
*30–32. [[Jens Bjørneboe]]. &quot;Mooramees&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]]
*33–36. [[Heljo Mänd]]. &quot;Roheline hääl&quot;.
*37–39. [[Per Agne Erkelius]]. &quot;Unistus Johannesest&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*40–42. [[Arvo Mägi]]. &quot;Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89&quot;.
*43. [[Isak Dinesen]]. &quot;Varjud rohul&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*44–45. [[Virginia Woolf]]. &quot;Oma tuba&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*46–48. [[David Šahar]]. &quot;Suvi prohvetite tänaval&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*49–51. [[Antti Tuuri]]. &quot;Mehed koos naistega&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]]
*52. [[Lars Andersson]]. &quot;Katkukuninga legend&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]

==1995==
*1–2. &quot;Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]&quot;
*3. [[Michael Bullock]]. &quot;Kaev ja teisi jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]]
*4. [[Kahlil Gibran]]. &quot;Prohvet&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]]
*5. [[Arthur Koestler]]. &quot;Pühendatud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]]
*6–7. [[Jaan Kaplinski]]. &quot;Jää ja Titanic&quot;.
*8–9. [[Truman Capote]]. &quot;Sünnipäevalapsed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*10. [[Henry Miller]]. &quot;Naeratus redeli jalamil&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*11–12. [[Gabriel García Márquez]]. &quot;Väljakuulutatud mõrva kroonika&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*13. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Kirjad noorele luuletajale: luuletusi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]]
*14. [[Marina Palei]]. &quot;Ringkanali Cabiria&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]]
*15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. &quot;Koja valvurid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*18–20. [[Jerzy Kosiński]]. &quot;Kirgas lind&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]]
*21. [[Antonio Tabucchi]]. &quot;Taevarand&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*22–23. [[Heinrich Böll]]. &quot;Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]]
*24. [[Yaşar Kemal]]. &quot;Madu maha tappa!&quot; Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]]
*25–27. [[Graham Greene]]. &quot;Armastusloo lõpp&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*28–30. [[Arto Paasilinna]]. &quot;Jänese aasta&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]]
*31–34. [[Arthur Koestler]]. &quot;Keskpäevapimedus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]]
*35. [[Hermann Hesse]]. &quot;Fantaasiad&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*36. [[Rein Saluri]]. &quot;Tobukesed: kolm nukrat janti&quot;.
*37–38. [[Henry James]]. &quot;Asperni kirjad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*39–40. [[Herman Lindqvist]]. &quot;Üks Euroopa puha&quot; Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]]

==1996==
*1. [[Eeva Park]]. &quot;Palveränd&quot;
*2–4. [[Rosa Montero]]. &quot;Hurm ja pimedus&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]]
*5–6. [[Dag Solstad]]. &quot;Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]]
*7. [[Mihai Eminescu]]. &quot;Cezara. Vaene Dionis&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*8–9. [[Daniil Harms]]. &quot;Maaõlm&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]]
*10. [[Jehuda Amichai]]. &quot;Tagurpidi armastus&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*11. [[Indrek Hirv]]. &quot;Põuasinine&quot;.
*12–15. [[Jörn Donner]]. &quot;President&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]]
*16–17. [[Eustathios]]. &quot;Hysmine &amp; Hysminias&quot;. Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*18. [[Astrid Ivask]]. &quot;Leiud&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*19. [[Kjell Westö]]. &quot;Bruusi juhtum&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]]
*20. [[Edzard Schaper]]. &quot;Maailma lõpp Hiiumaal&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]]
*21. [[Henry James]]. &quot;Daisy Miller&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*22–23. [[Torgny Lindgren]]. &quot;Kumalasemesi&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*24. [[Kathy Page]]. &quot;Vabaduse teine kevad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*25–26. [[Kerstin Ekman]]. &quot;Koer&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]]
*27–30. [[Franz Kafka]]. &quot;Kirjad Milenale&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*31–32. [[Mika Waltari]]. &quot;Neli päevaloojakut: romaan romaanist&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]]
*37. [[Arthur Schnitzler]]. &quot;Kreeka tantsijatar&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*38. [[Mircea Eliade]]. &quot;Doktor Honigbergeri saladus&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*39–40. &quot;«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat&quot;.

==1997==
*1–3. [[Linnar Priimägi]]. &quot;Kommentaarium&quot;.
*4. &quot;Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet&quot;. Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]]
*5–6. [[Willa Cather]]. &quot;Kadunud daam&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*7–8. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Pühapäevalapsed&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*9–10. [[Joseph Roth]]. &quot;Savoy hotell&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*11. [[Franz Kafka]]. &quot;Kiri isale&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*12–13. [[Kurt Tucholsky]]. &quot;Gripsholmi loss&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*14–15. [[Paul Sayer]]. &quot;Hullumeelsuse mõnud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]]
*16. [[Andrus Kivirähk]]. &quot;Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel&quot;.
*17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. &quot;Mõrtsukas&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*19. [[Kjell Askildsen]]. &quot;Suur tühi väli ja teisi novelle&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]]
*20. [[Géza Csáth]]. &quot;Võluri surm ja teisi novelle&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]]
*21–26. [[George Du Maurier]]. &quot;Trilby&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*27. [[Timo K. Mukka]]. &quot;Tabu&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*28–30. [[Ilona Laaman]]. &quot;Vesi ahjus: Elu kommentaaridega&quot;.
*31–34. [[Virginia Woolf]]. &quot;Orlando&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*35. [[Olev Remsu]]. &quot;Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg&quot;.
*36. [[Nathanael West]]. &quot;Preili Südamevalu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*37–38. [[Iring Fetscher]]. &quot;Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*39–40. [[Ingeborg Johansen]]. &quot;Joaveski&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]]

==1998==
*1–3. [[Leonid Trett]]. &quot;A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin&quot;
*4–6. [[Anne Brontë]]. &quot;Agnes Grey&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]]
*7–8. [[Stig Dagerman]]. &quot;Saksamaa sügis&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]]
*9–10. [[Géza Ottlik]]. &quot;Katused varavalges&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*11–12. [[Milan Kundera]]. &quot;Romaanikunst&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*13–16. [[Virginia Woolf]]. &quot;Proua Dalloway&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*17–19. [[Enel Melberg]]. &quot;Üheteistkümnes päev&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]]
*20. [[Indrek Hirv]]. &quot;Fuugamust&quot;.
*21–22. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Erakõnelused&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*23–26. [[Paul Sayer]]. &quot;Jumala laps&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*27–28. [[Villy Sørensen]]. &quot;Ragnarok: jumalate lugu&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*29–30. [[Sergei Dovlatov]]. &quot;Riiklik kaitseala&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]]
*31–32. [[Sherwood Anderson]]. &quot;Mees, kellel pea töötas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*33–34. [[Øystein Lønn]]. &quot;Mida me täna teeme?&quot; Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]
*35–36. [[Adelaida García Morales]]. &quot;Lõunas. Bene&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]
*37–38. [[Per Olov Enquist]]. &quot;Hamsun&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*39. [[David Herbert Lawrence]]. &quot;Mees, kes suri&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]]
*40. [[Sigmund Freud]]. &quot;[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]

==1999==
*1–2. [[Aino Kallas]]. &quot;Elukaaslane&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]]
*3–6. [[Virginia Woolf]]. &quot;Lained&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*7. [[Joseph Roth]]. &quot;Legend pühast joodikust&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*8. [[Tayyib Salih]]. &quot;Zaini pulmad&quot;. Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]]
*9. [[Jüri Ehlvest]]. &quot;Elli lend&quot;.
*10. [[Iwan Goll]]. &quot;Eurokokid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]]
*11. [[Lao She]]. &quot;Teemaja&quot;. Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]]
*12. [[Vitório Káli]]. &quot;Tupárize mõõk&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]]
*13–15. [[Šulamit Hareven]]. &quot;Päevi näinud linn&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*16. [[Steen Steensen Blicher]]. &quot;Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]]
*17. [[Dr. Bertram]]. &quot;Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*18–20. [[Czesław Miłosz]]. &quot;Vangistatud mõistus&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*21–24. [[Italo Svevo]]. &quot;Raugaiga&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]]
*25–26. [[Ingeborg Johansen]]. &quot;Proua Teil Tallinnas&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]]
*27. [[Rein Saluri]]. &quot;Katked 1958–1999&quot;.
*28–29. [[Graham Greene]]. &quot;Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*30. [[Pierre Bourdieu]]. &quot;Televisioonist&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]
*31. [[Karl Kraus]]. &quot;Aforisme&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*32–34. [[Georges Bernanos]]. &quot;Karmeliitide dialoogid&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]]
*35–36. [[Ronald Firbank]]. &quot;Valmouth&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*37–40. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Hea tahe&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]

==2000==
*1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. &quot;Kaarel, kas mäletad?&quot;
*4. [[Kahlil Gibran]]. &quot;Prohveti aed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]]
*5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. &quot;Üliõpilasaeg&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]]
*7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. &quot;Lepatriinu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]]
*8–10. [[Saxo Grammaticus]]. &quot;Taanlaste vägiteod&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*11–13. [[Katherine Mansfield]]. &quot;Tass teed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]]
*14. [[David Vogel]]. &quot;Sanatooriumis&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*15–16. [[Arthur Schnitzler]]. &quot;Unenäonovell&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*17–19. [[Peter Nilson]]. &quot;Puujalaga messias ja teisi jutte&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*20. [[Toomas Liiv]]. &quot;Achtung&quot;.
*21–24. [[Willa Cather]]. &quot;Minu Ántonia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*25–27. [[Cora Sandel]]. &quot;Krane kohvik&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]
*28–29. [[Jaan Kross]]. &quot;Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop&quot;.
*30. [[Joseph d'Arbaud]]. &quot;Vacarési peletis&quot;. Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]]
*31–32. [[Monika Hunnius]]. &quot;Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*33–34. [[Mika Waltari]]. &quot;Feliks Õnnelik&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*35–38. [[Nathanael West]]. &quot;Rändtirtsu päev&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]]
*39–40. [[Agneta Pleijel]]. &quot;Talv Stockholmis&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]]

==2001==
*1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. &quot;Teatriromanss&quot;
*2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. &quot;Rikas noormees&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*4–5. [[Savjon Liebrecht]]. &quot;Õunad kõrbest ja teisi jutte&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]]
*6–7. [[Luigi Pirandello]]. &quot;Sitsiilia sidrunid&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*8. [[Agota Kristof]]. &quot;Eile&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*9–10. [[Hermann Broch]]. &quot;Esperance&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*11–13. [[Jonas Gardell]]. &quot;Koomiku lapsepõlv&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]]
*14. [[Gianni Celati]]. &quot;Õnneliku lõpuga lood&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]]
*15–17. [[Damon Runyon]]. &quot;Armulõõm tormakail neljakümnendail&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*18–19. [[Pentti Haanpää]]. &quot;Taivalvaara näitleja&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*20. [[Mati Unt]]. &quot;Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis&quot;
*21–24. [[Joseph Conrad]], &quot;Salakuulaja: lihtne lugu&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*25–27. [[Stephen Crane]]. &quot;Vapruse punane pitser&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*28. [[Kahlil Gibran]]. &quot;Liiv ja vaht&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]]
*29–30. [[Anna Žigure]]. &quot;Läti maa ja taevas&quot;. Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*31–32. [[Mehis Heinsaar]]. &quot;Härra Pauli kroonikad&quot;
*33. [[Felicitas Hoppe]]. &quot;Juuksurite piknik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*34–35. [[Alain Besançon]]. &quot;Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]]
*36–37. [[Jerzy Pilch]]. &quot;Muud mõnud&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Üheksa unenägu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*40. [[Heinrich Böll]]. &quot;Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]]

==2002==
*1. [[Tandem]]. &quot;Pegasus on pisut pervers&quot;
*2. [[Ferdinand von Saar]]. &quot;Reekviem armastusele&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*3–5. [[Kate Chopin]]. &quot;Virgumine&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*6–7. [[Gustav Janouch]]. &quot;Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*8–10. [[Aharon Appelfeld]] &quot;Imede aeg&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*11–12. [[Thomas More]]. &quot;Utoopia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*13–15. [[Leif Panduro]]. &quot;Heinanohu&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]]
*16–17. [[Dezsö Kosztolányi|Dezső Kosztolányi]]. &quot;Häälitsev loodus&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]]
*18–19. [[Claes Andersson]]. &quot;Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]]
*20. [[Peeter Sauter]]. &quot;Pori: filmilugu&quot;
*21–23. [[Henry James]]. &quot;Eurooplased&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*24. [[Bernhard Kellermann]]. &quot;Jangtse&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*25–27. [[Per Olov Enquist]]. &quot;Tribaadide öö. Pildimeistrid&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. &quot;Poliitik ja poeet&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*31. [[Ülar Ploom]]. &quot;Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast&quot;
*32–33. [[Mircea Eliade]]. &quot;Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*34–35. [[John Galsworthy]]. &quot;Villa Rubein&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*36–38. [[Torgny Lindgren]]. &quot;Värvi-Piltide vees: kujusid&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. &quot;Nekropol&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]

==2003==
*1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. &quot;Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest&quot;
*3–6. [[Allen Ginsberg]]. &quot;Ameerika: valik luuletusi 1947–1996&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]]
*7–8. &quot;Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga&quot;. Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*9–10. [[Edith Wharton]]. &quot;Ethan Frome&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*11–14. [[Samuel Butler]]. &quot;Eikugasil!&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]]
*15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. &quot;Pikkade juustega Merovingid&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*17. [[Hermann Hesse]]. &quot;Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*18. [[Hugo Raudsepp]]. &quot;Vaheliku vapustused&quot;
*19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. &quot;Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001&quot;. Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]]
*21–23. [[Andonis Samarakis]]. &quot;Viga&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]]
*24–25. [[Lena Jackson]]. &quot;Päikeseratta all: reisikirju aedadest&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]]
*26. [[Sven Kivisildnik]]. &quot;Päike, mida sa õhtul teed?&quot;
*27–29. [[Katia Mann]]. &quot;Minu kirjutamata memuaarid&quot;. Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*30. [[Fleur Jaeggy]]. &quot;Vangipõlve õndsad aastad&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*31–32. [[Fredrik Lång]]. &quot;Soome mehe mure&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*33–34. [[Jaan Undusk]]. &quot;Quevedo&quot;
*35–38. [[Göran Hägg]]. &quot;Praktiline kõnekunst&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]]
*39–40. [[Thomas Mann]]. &quot;Peremees ja koer&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]]

==2004==
*1–3. [[Vaino Vahing]]. &quot;Noor Unt&quot;
*4. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Saraband&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*5–6. [[Ring Lardner]]. &quot;Unetus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. &quot;Kahekõne: neli päeva 1989-ndal&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*10. [[Jacques Cazotte]]. &quot;Armunud kurat&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*11–14. [[Dido Sotiriu]]. &quot;Verega joodetud maa&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. &quot;Sobib küll&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]]
*17. [[Thomas Wolfe]]. &quot;Kadunud poiss&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]]
*18. [[Ilmar Jaks]]. &quot;Pleenum Heaolu Keskasutuses&quot;
*19–20. [[Juri Buida]]. &quot;Preisi pruut&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]]
*21–23. [[Joseph Conrad]]. &quot;Salajane kaaslane. Varjujoon&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*24. [[Peter Altenberg]]. &quot;Uut vana&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. &quot;Härra Bachmanni brošüüri jaoks&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]]
*27–28. [[Jerzy Pilch]]. &quot;Kange ingli tiiva all&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*29–30. [[Olev Mikiver]]. &quot;Heites pilku tagasi&quot;
*31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. &quot;Aldo Moro juhtum&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]]
*33–35. &quot;Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]
*36. [[Jean Paul]]. &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*37–39. [[Lars Norén]]. &quot;Öö on päeva ema. Vaikne muusika&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*40. [[Francis Bacon]]. &quot;Uus Atlantis. Valik esseid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]

==2005==
*1–2. [[Bernhard Linde]]. &quot;«Noor-Eesti» kümme aastat&quot;
*3–4. [[Menis Kumandareas]]. &quot;Nende lõhn ajab mind nutma&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*5–7. [[Max Dauthendey]]. &quot;Biwa järve kaheksa nägu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*8–10. [[Konstantin Vaginov]]. &quot;Sokulaul&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]]
*11–12. [[Hans Christian Andersen]]. &quot;Peer Õnneseen&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. &quot;Apokrüüfid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*15. [[Tommaso Campanella]]. &quot;Päikeselinn&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]
*16–17. [[Andrei Gelassimov]]. &quot;Janu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]]
*18–20. [[Robert Girardi]]. &quot;Vaporetto 13&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*21–23. [[Guðbergur Bergsson]]. &quot;Luik&quot;. Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. &quot;Inimkonna esindajad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]]
*28. [[Urmas Vadi]]. &quot;Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!&quot;
*29–30. [[Gaito Gazdanov]]. &quot;Õhtu Claire'i pool&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]]
*31–32. [[Hiner Saleem]]. &quot;Minu isa püss&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*33–34. [[Unai Elorriaga]]. &quot;Tramm Šiša Pangmale&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]]
*35–37. [[Joseph Roth]]. &quot;Kaputsiinide hauakamber&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*38–39. [[Adalbert Stifter]]. &quot;Graniit. Mäekristall&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*40. [[Olga Tokarczuk]]. &quot;Maailma kõige inetum naisterahvas&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]

==2006==
*1–2. [[Mati Unt]]. &quot;Vend Antigone, ema Oidipus&quot;
*3–4. [[Antti Tuuri]]. &quot;Kuidas ma kirjutan romaani&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]]
*5–6. [[Hasso Krull]]. &quot;Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast&quot;
*7–8. [[Thomas Mann]]. &quot;Völsungite veri. Segadus ja varajane valu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*9–10. [[Edwin A. Abbott]]. &quot;Lapikmaa&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]]
*11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. &quot;Must ämblik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. &quot;Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]]
*16–18. [[Bo Carpelan]]. &quot;Suve varjud&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*19. [[Novalis]]. &quot;Aforisme ja fragmente&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*20. [[Andrei Hvostov]]. &quot;Henrik&quot;
*21–23. [[Mare Kandre]]. &quot;Naene ja dr. Dreuf&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]]
*24. [[Bettina Balàka]]. &quot;Jahimeeste seas&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*25. &quot;Carmina Burana&quot; [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. &quot;Teekond säravatele tippudele&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]]
*27–30. [[Slavenka Drakulić]]. &quot;Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*31. [[Michel Lambert]]. &quot;Kolmas trepiaste&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]]
*32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. &quot;Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. &quot;Tõmba sobimatu maha&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]
*34. [[Saalomon]]. &quot;Laulude laul&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]]
*35. [[Johannes Aavik]]. &quot;Keeleuuenduse lõpmatu kurv&quot; ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst)
*36. [[Jevgeni Griškovets]]. &quot;Kuidas ma koera sõin&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]]
*37–40. &quot;Loomingu raamatukogu&quot; 50 aastat

==2007==
*1–2. [[Tiina Sepp]]. &quot;Peregrina päevik&quot;.
*3–4. [[Raija Siekkinen]]. &quot;See oli siin&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*5. [[Enn Soosaar]]. &quot;Isa ja aeg&quot;.
*6. [[Juris Kronbergs]]. &quot;Maa-alune luule&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]]
*7. [[Valentin Kuik]]. &quot;Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev&quot;.
*8–9. [[Juri Lotman]]. &quot;Valik kirju&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]]
*10. &quot;Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan&quot;. Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*11–12. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Lärmab ja veiderdab&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. &quot;Mälu hoiab meid eluaeg koos&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*17–18. [[Jaakov Šabtai]]. &quot;Onu Perets tõuseb lendu&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*19–20. [[Amar Annus]]. &quot;Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast&quot;.
*21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], &quot;Germaanlaste päritolust ja paiknemisest&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]]
*23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Armastusest&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*25–26. [[Walter Benjamin]]. &quot;Ühesuunaline tänav&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*27. [[Tomas Tranströmer]]. &quot;Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]]
*28–29. [[Anu Saluäär]]. &quot;Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri&quot;.
*30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*31–32. [[Manfred Kyber]]. &quot;Pooles mastis&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. &quot;Öö vastu sünget homset&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]]
*35–36. [[Marcel Gauchet]]. &quot;Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]]
*37–40. [[Kjell Westö]]. &quot;Lang&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]

==2008==
*1. [[Ain Kaalep]]. &quot;Jumalatosin&quot;
*2. [[Nikos Kazantzakis]]. &quot;Askees. Salvatores Dei&quot;. Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]]
*3–4. [[Giacomo Leopardi]]. &quot;Mõtted&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]
*5. [[Hindrik Prants]]. &quot;Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul&quot;
*6. [[Andrei Hvostov]]. &quot;Projektijuht Posse&quot;
*7–8. &quot;Valik [[upanišadid|upanišade]]&quot;. Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]]
*9–10. [[Arthur Japin]]. &quot;Suur maailm&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*11–12. &quot;Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*13. [[Jakob Wassermann]]. &quot;Caxamalca kuld&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*14. [[Miguel de Unamuno]]. &quot;Püha Manuel hea, märter&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]
*15–17. [[Jehošua Kenaz]]. &quot;Maastik kolme puuga. Muusikaline moment&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*18–20. [[Pierre Bayard]]. &quot;Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?&quot; Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]
*21–23. [[Billy Collins]]. &quot;Allegooria surm&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]]
*24–25. [[Jürg Amann]]. &quot;Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*26. [[János Háy]]. &quot;Géza-poisike&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]]
*27–30. [[Elin Toona]]. &quot;Ella&quot;
*31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. &quot;Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*33–34. [[George Steiner]]. &quot;Valik esseid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]]
*35–36. [[Maimu Berg]]. &quot;Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!&quot;
*37–39. [[Milorad Pavić]]. &quot;Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest&quot;. Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*40. [[Kuningas Taavet]]. &quot;Laulud&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]]

==2009==
*1–2. [[Toomas Paul]]. &quot;Uskmatu Tooma lugu&quot;
*3–5. [[Vladimir Kantor]]. &quot;Krokodill&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*6–7. [[Aphra Behn]]. &quot;Oroonoko ehk kuninglik ori&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]]
*8–10. [[Dag Solstad]]. &quot;Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]
*11–12. [[Nikolai Gogol]]. &quot;Revident&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*13–15. [[Holger Kaints]]. &quot;Lennukivaatleja&quot;
*16. [[Judith Katzir]]. &quot;Schlafstunde. Fellini kingad&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*17–18. [[Urs Widmer]]. &quot;Ema kallim&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*19–20. [[Per Olov Enquist]]. &quot;Allatõugatud ingel&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*21–24. [[Israel Joshua Singer]]. &quot;Jobu-Joše&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*25–27. [[Aleksei Gastev]]. &quot;Töölislöögi poeesia: valik tekste&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]]
*28–30. [[Stig Claesson]]. &quot;Sina maga, mina pesen nõud&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*31–34. [[Marta Sillaots]]. &quot;Sealtpoolt künniseid: tagasivaade&quot;
*35–36. [[Pascal Quignard]]. &quot;Ekslevad varjud: viimne kuningriik I&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]
*37–40. [[Olavi Paavolainen]]. &quot;Külalisena Kolmandas Reich'is&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]

==2010==
*1–2. [[Tiit Hennoste]]. &quot;Kommikoer ja pommikoer&quot;
*3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. &quot;Väikesi vaatlusi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*5–6. [[Tiitus]]. &quot;Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. &quot;Minu Taani onuke. Tuhk&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]]
*9–10. [[Dag Solstad]]. &quot;Ujedus ja väärikus&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]
*11. &quot;Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet&quot;. Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]]
*12–13. [[Alona Kimhi]]. &quot;Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*14–15. [[Ricarda Huch]]. &quot;Viimane suvi&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*16. [[Veikko Huovinen]]. &quot;Poja surm&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]]
*17–19. [[Roberto Arlt]]. &quot;Ester Primavera&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]]
*20. [[Tiit Aleksejev]]. &quot;Leegionärid&quot;
*21. &quot;Johannese ilmutus&quot;. Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]]
*22–25. [[Ain Kalmus]]. &quot;Päästa meid ära kurjast&quot;
*26–29. [[Walter Benjamin]]. &quot;Valik esseid&quot;. Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]]
*30. [[Claude Duneton]]. &quot;Punaste metsade taga&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]
*31–33. [[Kärgatav Kõu]]. &quot;Ühe indiaanlase autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]
*34–35. [[Antti Hyry]]. &quot;Ait&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*36–37. [[Ilmar Mikiver]]. &quot;Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest&quot;
*38–40. [[Javier Marías]]. &quot;Kirjapandud elud&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]]

==2011==
*1–2. [[Hando Runnel]]. &quot;Vee peal käimine keelatud&quot;
*3. [[Moše Cordovero]]. &quot;Deboora palmipuu&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*4–6. [[Milan Kundera]]. &quot;Veidrad armastuslood&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*7–8. [[Osamu Dazai]]. &quot;Inimeseks kõlbmatu&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]]
*9–10. [[Dag Solstad]]. &quot;17. romaan&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]
*11–12. [[Georges Perec]]. &quot;Ruumiliigid&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]]
*13–14. [[Nora Ikstena]]. &quot;Neitsi õpetus&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. &quot;Kirjad noorele romaanikirjanikule&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]]
*17–18. [[Ismail Kadare]]. &quot;Kuri aasta&quot;. Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*19. [[Vladimir Glotser]]. &quot;Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*20. [[Ülo Mattheus]]. &quot;Vabanemine kuulmise läbi&quot;
*21–23. [[Paul Bourget]]. &quot;Esseid kaasaja psühholoogiast&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]
*24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. &quot;Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul&quot;. Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]]
*26–28. [[Katarzyna Grochola]]. &quot;Armastuse avaldus&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]
*29–30. [[Juhani Aho]]. &quot;Üksi&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. &quot;Sein&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]]
*35–37. [[Urs Widmer]]. &quot;Isa raamat&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*38–39. [[Torgny Lindgren]]. &quot;Mälestused&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*40. [[Gabriel Zaid]]. &quot;Liiga palju raamatuid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]]

==2012==
*1–2. [[Andrus Kivirähk]]. &quot;Kevadine Luts&quot;.
*3–6. [[W. H. Auden]]. &quot;39 luuletust ja 5 esseed&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]]
*7. [[Václav Havel]]. &quot;Lahkumine&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*8–10. [[Miranda July]]. &quot;Siin oledki sa kõige rohkem oma&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]
*11–12. [[August Strindberg]]. &quot;Üksi&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. &quot;Issi, kus me lähme?&quot; Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]
*15. [[Marina Palei]]. &quot;Küla&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna
*16–17. [[Norman Manea]]. &quot;Klounidest: diktaator ja kunstnik&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*18. [[Peter Handke]]. &quot;Kirjaniku õhtupoolik&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*19–20. [[Hasso Krull]]. &quot;Jumalanna pesa&quot;
*21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. &quot;Naine, nagu ta seal seisis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]]
*24–27. [[Nancy Huston]]. &quot;Murrangujooned&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*28–30. [[Marek Tamm]]. &quot;Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist&quot;
*31–32. [[Karl Ristikivi]]. &quot;Lõhkemata pomm. Pimenägemine&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]]
*33–35. [[Paolo Nori]]. &quot;Tuubat ei ole&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]]
*36–37. [[Kristina Carlson]]. &quot;Härra Darwini aednik&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]]
*38–39. [[Doris Lessing]]. &quot;Vanaemad&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*40. [[Hjalmar Söderberg]]. &quot;Lookesed&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]]

==2013==
*1–3. [[Madis Kõiv]]. &quot;Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned&quot;
*4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. &quot;Maarjamaa&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*6–8. [[Alexander Genis]]. &quot;Dovlatov ja tema ümbrus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*9–10. [[André Breton]]. &quot;Nadja&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]]
*11–12. [[Jüri Valge]]. &quot;Kas siis selle maa keel...?&quot;
*13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. &quot;Reisid Herodotosega&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]]
*17–18. [[Winfried Georg Sebald]] &quot;Õhusõda ja kirjandus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*19–20. &quot;Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga&quot;. Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]]
*21–23. [[Juan José Millás]]. &quot;Asjad kutsuvad meid&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]]
*24–27. [[Bohumil Hrabal]]. &quot;Ma teenindasin Inglise kuningat&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*28–30. [[Pepetela]]. &quot;Platoo ja stepp&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]]
*31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. &quot;Vestlused professor Y-iga&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]]
*33–35. [[Virginia Woolf]]. &quot;Olemise hetked. Märkmed möödanikust&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]
*36–37. [[Roberto Bolaño]]. &quot;Tšiili nokturn&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]
*38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. &quot;Siber: tiivuline autoportree&quot;. Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]]

==2014==
*1. [[Tiit Aleksejev]]. &quot;Kuningad. Näidend aastast 1343&quot;.
*2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. &quot;Ei mingit Baden-Badenit&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]
*4–5. [[Joel Haahtela]]. &quot;Kadumispunkt&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. &quot;Õnne põik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]
*9–11. [[Walter Benjamin]]. &quot;Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku&quot;. Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*12–13. [[Kristīne Želve]]. &quot;Juukselõikaja-tüdruk&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]]
*14–15. [[Richard Millet]]. &quot;Märkmeid Eestist&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]]
*16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. &quot;Anna Édes&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]
*20. [[Jan Kaus]]. &quot;Tallinna kaart&quot;
*21–23. [[Mercè Rodoreda]]. &quot;Teemandi väljak&quot;. Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]]
*24–25. [[Bruno Schulz]]. &quot;Kaneelipoed&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*26–27. [[Boriss Jevsejev]]. &quot;Kitsas elulint&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]]
*28–29. [[Kim Thúy]]. &quot;Ru&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]]
*30. [[Charles Baudelaire]]. &quot;Mu alasti kistud süda&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]]
*31–33. [[Marusja Klimova]]. &quot;Siniveri&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]
*34. [[Ivan Turgenev]]. &quot;Senilia&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. &quot;Pariisile ei tule iial lõppu&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]
*39. [[Maria Jotuni]]. &quot;Kõik õige on vastupidav&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]]
*40. [[Carl Mothander]]. &quot;Kulinaarsed vested&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]

==2015==
*1. [[Jaan Kaplinski]]. &quot;[[Neljakuningapäev]]&quot;.
*2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. &quot;Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]].
*3–4. [[Benjamín Prado]]. &quot;Lumes on tühjus&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]].
*5–6. [[Emmanuel Bove]]. &quot;Minu sõbrad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
*7. [[Theodor Kallifatides]]. &quot;Uus maa minu akna taga&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]].
*8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. &quot;Lõpetuse ingel&quot;.
*10–11. [[Heinrich von Kleist]]. &quot;Berliini õhtulehed&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*12–14. [[Šolem Aš]]. &quot;Oru laul&quot;. Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]].
*15–16. [[Lydia Davis]]. &quot;Arved klaariks&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]].
*17–18. [[Christa Wolf]]. &quot;Mis jääb. August&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]].
*19–20. [[Mia Couto]]. &quot;Iga inimene on omaette rass&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]].
*21–23. [[Ugo Foscolo]]. &quot;Jacopo Ortise viimased kirjad&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]].
*24–27. [[Vladimír Macura]]. &quot;Bonne&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]].
*28–30. [[Marcel Proust]]. &quot;Esseid kirjandusest ja kunstist&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]].
*31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. &quot;Rasmus Hanseni kirjutuskera&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*34. [[Maria Jotuni]]. &quot;Armastus&quot;. Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]].
*35–36. [[Witold Gombrowicz]]. &quot;Neitsilikkus ja teisi jutte&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]].
*37–39. [[Roberto Bolaño]]. &quot;Liuväli&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]].
*40. [[Alf Henrikson]]. &quot;Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].

==2016==
*1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. &quot;Kolmteist eesti kirja&quot;.
*2–5. [[Alexander Genis]]. &quot;Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]].
*6–8. [[Jaan Undusk]]. &quot;Teekond Hispaania&quot;.
*9–10. [[Eugen Ruge]]. &quot;Cabo de Gata&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]].
*11–13. [[Djuna Barnes]]. &quot;Öömets&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]].
*14. [[Eeva Park]]. &quot;Geeniuste algkursus&quot;.
*15–16. [[Michel Faber]]. &quot;Fahrenheiti kaksikud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]].
*17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. &quot;Eelmisel suvel&quot;. Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]].
*19–20. [[Danilo Kiš]]. &quot;Boriss Davidovitši hauakamber&quot;. Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]].
*21–24. [[Nancy Huston]]. &quot;Loomispäevik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]].
*25–28. [[Olli Jalonen]]. &quot;Poisiraamat&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]].
*29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. &quot;Armutud legendid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]].
*31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. &quot;Curtea-Veche kuningad&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*33. [[Elo Viiding]]. &quot;Lühikesed ja lihtsad lood&quot;.
*34–37. [[Marusja Klimova]]. &quot;Majake Bois-Colombes'is&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*38–39. [[Michel Houellebecq]]. &quot;Maailma vastu, elu vastu&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik.
*40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. &quot;Hulluarst&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].

==2017==
* [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. &quot;Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost&quot;.
*1–2. &quot;Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu&quot;. Koostanud [[Arvo Krikmann]]
*3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. &quot;Jutustused&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]
*5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. &quot;Tung ja kannatlikkus&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*6–7. [[Mihkel Mutt]]. &quot;Mõtted&quot;.
*8–10. [[Kirmen Uribe]]. &quot;Bilbao-New York-Bilbao&quot;. Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]]
*11–12. [[Aki Ollikainen]]. &quot;Must muinasjutt&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]]
*13–14. [[H. G. Wells]]. &quot;Venemaa pimeduses&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*15–17. [[Charles Baudelaire]]. &quot;Kunstlikud paradiisid&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]] 
*18–20. [[Péter Esterházy]]. &quot;Hrabali raamat&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]
*21–22. [[Ernst Jünger]]. &quot;Marmorkaljudel&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*23–24. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Liivaraamat. Shakespeare'i mälu&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]
*25–26. [[Virginia Woolf]]. &quot;Kirjutamata romaan ja teisi jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]]
*27–29. [[Albert Engström]]. &quot;Anders Zorni elu&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*30–32. [[Herman Bang]], &quot;Tee ääres&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]]
*33–34. [[Nikolai Baturin]], &quot;Fööniksbergi karussell&quot;.
*35. [[Clarice Lispector]]. &quot;Tähetund&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]].
*36–39. [[Martin Luther]], &quot;Lauakõned&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]].
*40. [[Kęstutis Navakas]]. &quot;Kala peeglis&quot;. Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]].
==2018==
*1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. &quot;Kuusteist Eesti kirja&quot;.
*3–4. [[Patrik Ouředník]]. &quot;Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]].
*5. [[Émile Zola]]. &quot;Kuidas surrakse&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]].
*6–9. [[Robert Walser]]. &quot;Õed-vennad Tannerid&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]].
*10–11. [[Jossif Brodski]]. &quot;Atlantise lähistel. Valik luuletusi&quot;. Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]].
*12–14. [[Inga Gaile]]. &quot;Klaas&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]].
*15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. &quot;Teekond Pärsiasse&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]].
*18. [[László Krasznahorkai]]. &quot;Viimne hunt&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]].
*19–20. [[Sergio Pitol]]. &quot;Mefisto valss ja teisi jutte&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]].
*21. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Puumaaling. Pärast proovi&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]].
*22. [[Doris Lessing]]. &quot;Vanglad, milles me vabatahtlikult elame&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]].
*23–24. [[Georges Rodenbach]]. &quot;Surnud Brugge&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]].
*25. [[Jüri Kolk]]. &quot;Esimene malbe päev sel aastal&quot;.
*26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. &quot;Lenin Zürichis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]].
*30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. &quot;Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*33–35. [[Annie Saumont]]. &quot;Aeg elada ja teisi jutte&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]].
*36–37. [[Pirkko Saisio]]. &quot;Kaini tütar&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]].
*38. [[Khalil Gibran]]. &quot;Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]].
*39–40. [[Theodor Kallifatides]]. &quot;Veel üks elu&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].

==2019==
*1–3. [[Mare Kandre]]. &quot;Kurat ja jumal&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]]
*4–5. [[David Foster Wallace]]. &quot;Teatavate piiride poorsusest&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]].
*6–9. [[Urmas Vadi]]. &quot;Ballettmeister&quot;.
*10–12. [[Bruno Schulz]]. &quot;[[Liivakella sanatoorium]]&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*13–15. [[Alain Mabanckou]]. &quot;Katkine Klaas&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]]
*16. [[Werner Bergengruen]]. &quot;Poplavkin ja teised jutud&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. &quot;Vanapoiss&quot;.
*19–20. [[Jorgos Seferis]]. &quot;Müütiline jutustus. Logiraamat III&quot;. tõlkinud [[Kaarina Rein]].
*21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. &quot;Lenin Petrogradis&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]]
*24–26. [[Zakes Mda]]. &quot;Suremise viisid&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]].
*27–29. [[Etgar Keret]]. &quot;Kissingeri igatsedes&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]].
*30–31. [[Claudio Magris]]. &quot;Teine meri&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]].
*32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. &quot;Valik esseid kirjandusest&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]].
*35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. &quot;Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte&quot;. Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]].
*37. [[Jean Echenoz]]. &quot;Jooks&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
*38–40. &quot;[[Roomlaste teod]]&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]].

==2020==
*1–3. [[Jaan Kross]]. &quot;Tiit Pagu&quot;. Järelsõna [[Jaan Undusk]].
*4–5. [[Max Blecher]]. &quot;Valgustatud urg&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*6–7. [[Bohumil Hrabal]]. &quot;Liiga vali üksindus&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]].
*8–9. [[Samanta Schweblin]]. &quot;Nähtamatu niit&quot;. Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]].
*10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. &quot;Tahan tunda, et elan&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]].
*12–13. [[Jitshak Šami]]. &quot;Isade kättemaks&quot;. Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]].
*14–15. [[Albert Engström]]. &quot;Moskoviidid&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].
*16–17. [[Yōko Tawada]]. &quot;Kahtlased kujud öises rongis&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]].
*18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Kaks Praha lugu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]].
*20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. &quot;Vereimeja&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*21–23. [[Don DeLillo]]. &quot;Kosmopolis&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]].
*24–26. [[Sergi Žadan]]. &quot;Depeche Mode&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]].
*27–28. [[Armin Kõomägi]]. &quot;Perifeeria kangelased&quot;.
*29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. &quot;Bartleby &amp; Co&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]].
*32–33. [[Ilya Kaminsky]]. &quot;Kurtide vabariik&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]].
*34–35. [[Gustave Flaubert]]. &quot;November&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]].
*36. [[Péter Esterházy]]. &quot;Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest&quot;. Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]].
*37–40. [[Margaret Atwood]]. &quot;Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]].

==2021==
*1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. &quot;''Untermensch'': minu lõhkikistud elu&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*3. [[Vivant Denon]]. &quot;Ei mingit homset&quot;. Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]].
*4–5. [[Anna Žīgure]]. &quot;Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]].
*6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. &quot;Romaanijõe forsseerimine&quot;. Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]].
*10–12. [[José Luís Peixoto]]. &quot;Ei ühtki pilku&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]].
*13. [[Willem Frederik Hermans]]. &quot;Hoitud maja&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]].
*14–16. [[Peeter Sauter]]. &quot;Surm Bulgaarias. Kõik hinnas&quot;.
*17–18. [[Lukianos]]. &quot;Kõnelused surnutega&quot;. Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]].
*19–20. [[Marcin Wicha]]. &quot;Asjad, mida ma ära ei visanud&quot;. Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]].
*21–22. [[Anton Tšehhov]]. &quot;Elu igavus ja teisi jutte&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]].
*23–25. [[Nellie Bly]]. &quot;Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*26–28. [[Lotta Olsson]]. &quot;Surnute tõeline arv&quot;. Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]].
*29–30. [[Theodor Kallifatides]]. &quot;Taplus Trooja pärast&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].
*31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. &quot;Närvilised olud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]].
*35–36. [[Thomas Bernhard]]. &quot;Hukkasaaja&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*37–38. [[Éric Vuillard]]. &quot;[[Päevakord]]&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
*39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. &quot;Vene sõjavang prantslaste seas&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]].

==2022==
*1–2. [[Mehis Heinsaar]]. &quot;Ööpäevik&quot;.
*3–6. [[Carlo Levi]]. &quot;Kristus jäi pidama Ebolis&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]].
*7. [[Byung-Chul Han]]. &quot;Läbipaistvusühiskond&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]].
*8–9. [[Bernardo Atxaga]]. &quot;Need taevad&quot;. Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]].
*10. [[Tõnis Vilu]]. &quot;Kõik linnud valgusele&quot;.
*11–12. [[Patti Smith]]. &quot;Pühendumus&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]].
*13–15. [[Justus Lipsius]]. &quot;Laimamisest. Meelekindlusest&quot;. Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]].
*16–17. [[Tiziano Scarpa]]. &quot;Stabat Mater&quot;. Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]].
*18–19. [[Guntis Berelis]]. &quot;Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Contra]].
*20. [[Michael Köhlmeier]]. &quot;Idüll uppuva koeraga&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]].
*21–23. [[Jelena Tšižova]]. &quot;Naiste aeg&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*24–25. [[Peedu Saar]]. &quot;Loomad&quot;.
*26–27. [[Mircea Cărtărescu]]. &quot;Ruletimängija&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*28. [[Hella S. Haasse]]. &quot;Uruq&quot;. Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]].
*29–31. [[Natsume Sōseki]]. &quot;Noorsand&quot;. Jaapani keelest tõlkinud [[Maarja Jaanits]].
*32–34. [[Samuel Beckett]]. &quot;Molloy&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]].
*35–37. [[Mihhail Šiškin]]. &quot;Sõda või rahu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Krista Räni]].
*38–40. [[Carl Hermann Hesse]]. &quot;Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide tohtri mälestusi&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiiu Relve]].

==2023==
*1. [[Kalju Kruusa]]. &quot;Üleelamiste vanake&quot;.
*2–3. [[Ilja Prozorov]]. &quot;''D train''. Roheline piinapink&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Katrin Hallas]].
*4–5. [[Miljenko Jergović]]. &quot;Sarajevo Marlboro&quot;. Horvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]].
*6. &quot;Vana bambuseraiduri lugu&quot;. Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Alari Allik]].
*7–8. [[Kate Chopin]]. &quot;Désirée laps ja teisi jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] ja [[Janela Tähepõld-Tammert]]. Saatesõna kirjutanud Krista Mits.
*9−10. [[Oscar Wilde]]. &quot;Salomé&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Linnar Priimägi]].
*11−13. [[Ingeborg Bachmann]]. &quot;Kolmekümnes aasta&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]].
*14−15. [[Marcel Schwob]]. &quot;Kujuteldavad elud&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. Saatesõna kirjutanud [[Tiit Aleksejev]].
*16−18. [[Jari Järvelä]]. &quot;Kahele poole koske&quot;. Soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]].
*19−20. [[Krisztina Tóth]]. &quot;Piksel&quot;. Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lea Kreinin]].
*21−23. [[Felisberto Hernández]]. &quot;Üleujutatud maja ja teisi jutte&quot;. Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]].
*24−25. [[Sigrid Nunez]]. &quot;Mitz. Bloomsbury marmosett&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Silvia Maine]].
*26. [[Siegfried von Vegesack]]. &quot;Jaschka ja Janne&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Silvia Lilleorg]]. Saatesõna kirjutanud [[Liina Lukas]].
*27−28. [[Dominique Fortier]]. &quot;Paberlinnad&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Laura Christine Arba]].
*29. [[Teffi]]. &quot;Lenin ja Rasputin&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*30−31. [[Oksana Zabužko]]. &quot;Ukraina seksi väliuuringud&quot;. Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Veronika Einberg]].
*32−34. [[Kōbō Abe]]. &quot;Kastimees&quot;. Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maret Nukke]].
*35. [[Georg Büchner]]. &quot;Leonce ja Leona. Hesseni sõnumitooja&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*36−38. [[Tanya Tagaq]]. &quot;Lõhkine hammas&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]].
*39−40. [[Raymond Guérin]]. &quot;Visa hing&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Allik]].

==2024==
*1−2. [[Carolina Pihelgas]]. &quot;Lõikejoon&quot;.
*3. [[Heinrich Eisenschmidt]]. &quot;Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Ene Kuus]]. Saatesõna kirjutanud [[Katrin Kern]].
*4−5. [[Friedrich Nietzsche]]. &quot;Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jaan Undusk]].
*6. [[Félix Guattari]]. &quot;Kolm ökoloogiat&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ott Puumeister]].
*7−8. [[Mart Kangur]]. &quot;Pöörduks&quot;.
*9−11. [[Nii Ayikwei Parkes]]. &quot;Sinise linnu saladus&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]].
*12−13. [[Sophokles]]. &quot;[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]&quot;. Vanakreeka keelest tõlkinud [[Anne Lill]].
*14−15. [[Bora Ćosić]]. &quot;Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni&quot;. Serbia keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]].
*16−17. [[Andri Krasnjaštšõhh]]. &quot;Jumal on. +/-&quot;. Vene ja ukraina keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*19−21. [[Alice Zeniter]]. &quot;Kes neid jõuaks lahuta&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maria Esko]].
*22−25. [[Doris Lessing]]. &quot;Suvi enne pimedust&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]].
*26−28. [[Ondjaki]]. &quot;VanaemaÜheksa ja soveti saladus&quot;. Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]].
*29–31. [[Inga Gaile]]. &quot;Ilusad&quot;. Läti keelest tõlkinud [[Merle Vare]].
*32. [[Pierre Michnon]]. &quot;Rimbaud, poeg&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Leena Tomasberg]].
*33−35. [[Philip Roth]]. &quot;Nemesis&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Liisa Ady Oks]]. Saatesõna kirjutanud Liisa Ady Oks ja [[Katrin Kern]].
*36−37. [[Jáchym Topol]]. &quot;Saatana värkstuba&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]].
*38−39. [[Max Blecher]]. &quot;Juhtumusi vahetus ebatõeluses&quot;. Rumeenia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Riina Jesmin]].
*40. [[Péter Nádas]]. &quot;Piibel&quot;. Ungari keelest tõlkinud [[Mihkel Rünkla]].

==2025==
*1−3. [[Kairi Look]]. &quot;Tantsi tolm põrandast&quot;.
*4−5. [[Yu Miri]]. &quot;Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs&quot;. Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maarja Jaanits]].
*6. [[Byung-Chul Han]]. &quot;Väsimusühiskond&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]].
*7−9. [[Han Kang]]. &quot;Taimetoitlane&quot;. Korea keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anni Arukask]].
*10–11. [[Brigitta Davidjants]]. &quot;Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte&quot;.
*12–13. [[Bruce Chatwin]]. &quot;Utz&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Inga Kukk]].
*14–17. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. &quot;Päevad&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*18–20. [[Mariana Enríquez]]. &quot;Asjad, mis me tules kaotasime&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Eva-Stina Randoja]].
*21–23. [[Sabahattin Ali]]. &quot;Kasukaga madonna&quot;. Türgi keelest tõlkinud [[Kai-Mai Aja]]. Saatesõna kirjutanud [[Helen Geršman]].
*24–26. [[Nikolai Pirogov]]. &quot;Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Georg Loogna]]. Saatesõna kirjutanud Ilona Martson.
*27–28. [[Aurora Venturini]]. &quot;Täditütred&quot;. Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]].
*29. [[Aliis Aalmann]]. &quot;Pääsulinn&quot;.
*30–31. [[Muriel Spark]]. &quot;Juhiiste&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Andrus Lauringson]].
*32. [[Joseph Brodsky]]. &quot;Veepervel&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jan Kaus]].
*33–34. [[Pavel Vilikovský]]. &quot;Sulelumi&quot;. Slovaki keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Margus Alver]].
*35–38. [[Jurgis Kunčinas]]. &quot;Tūla&quot;. Leedu keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiina Kattel]].
*39–40. [[Hasso Krull]]. &quot;Igavene taastulek&quot;.

==2026==
*1. [[Triin Soomets]]. &quot;Jäälind&quot;.
*2−3. [[Leena Krohn]]. &quot;Hotel Sapiens ja teisi irratsionaalseid jutte&quot;. Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kadri Jaanits]].
*4−7. [[Natalia Ginzburg]]. &quot;Perekonnaleksikon&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Saatesõnad kirjutanud [[Carlo Ginzburg]] ja [[Kristiina Rebane]].
*9−10. [[Daša Drndić]]. &quot;Doppelgänger&quot;. Horvaadi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Madis Vainomaa]].
*11−13. [[Maria Matios]]. &quot;Magus Darusja&quot;. Ukraina keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. Saatesõna kirjutanud [[Mariia Ivanova]].
*14−16. [[Anthony Powell]]. &quot;Venusberg&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mirt Vissak]].
*17−18. [[Guillaume Apollinaire]]. &quot;Süda Kroon Peegel. Valik luuletusi&quot;. Koostanud ja tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Alustõlked prantsuse keelest [[Triinu Tamm]].
*19−20. [[Lilli Luuk]]. &quot;Lühike sõjaajalugu&quot;.
*21. [[Émilie du Châtelet]]. &quot;Arutlus õnnest. Valik kirju&quot;. Koostanud ja saatesõna kirjutanud [[Sophie Turner]]. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]].

==LR kuldsari==
===2020===
*1. [[Jaroslav Hašek]]. &quot;Geniaalne idioot. Huumori kool&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]].
*2. [[Ingmar Bergman]]. &quot;Fanny ja Alexander&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]].
*3. [[Tommaso Campanella]]. &quot;Päikeselinn&quot;. Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]].
*4. [[Milan Kundera]]. &quot;Veidrad armastuslood&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]].
*5. [[Pierre Bayard]]. &quot;Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]].
*6. [[Doris Lessing]]. &quot;Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]].

===2021===
*1. [[Jan Kaus]]. &quot;Tallinna kaart&quot;.
*2. [[Ilf ja Petrov]]. &quot;Õilis isik&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]].
*3. [[Stig Claesson]]. &quot;Sina maga, mina pesen nõud&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]].
*4. [[Gabriel García Márquez]]. &quot;Väljakuulutatud mõrva kroonika&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]].
*5. [[Virginia Woolf]]. &quot;Oma tuba&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. 
*6. [[Margaret Atwood]]. &quot;Tantsutüdrukud&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]].

===2022===
*1. [[Arto Paasilinna]]. &quot;Jänese aasta&quot;. Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]].
*2. [[Franz Kafka]]. &quot;Aruanne akadeemiale&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]].
*3. [[Kjell Westö]]. &quot;Lang&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]].
*4. [[Voldemar Panso]]. &quot;Naljakas inimene&quot;. Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. 
*5. [[François Mauriac]]. &quot;Armastuse kõrb&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]].
*6. [[Olga Tokarczuk]]. &quot;Maailma kõige inetum naisterahvas&quot;. Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. 
* LR eriväljaanne – [[Serhi Žadan]]. „Depeche Mode“. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]].

===2023===
*1. [[Zdeněk Jirotka]]. &quot;Saturnin&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]. 
*2. [[Jüri Üdi]], [[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Johnny B. Isotamm]]. &quot;Närvitrükk&quot;. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. 
*3. [[Marguerite Yourcenar]]. &quot;Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merike Riives]]. 
*4. [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Liivaraamat. Shakespeare’i mälu&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]].
*5. [[Torgny Lindgren]]. &quot;Mao tee kalju peal&quot;. Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]].
*6. [[Carl Mothander]]. &quot;Kulinaarsed vested&quot;. Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]].

===2024===
*1. [[Mati Unt]]. &quot;Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses&quot;. Uustrüki saatesõna [[Tiit Hennoste]].
*2. [[Anaïs Nin]]. &quot;Spioon armastuse majas&quot;. Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Anne Lange]].
*3. [[Rainer Maria Rilke]]. &quot;Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele&quot;. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tiiu Relve]].
*4. [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], uue väljaande saatesõna [[Irina Belobrovtseva]].
*5. [[Juan Rulfo]]. &quot;Pedro Páramo&quot;. Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], uue väljaande saatesõna [[Ruth Sepp]].
*6. [[Kenkō]]. &quot;Jõudeaja võrsed&quot;. Koostanud ja klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]], kuldsarja väljaandesse on lisatud uusi tõlkeid ja uus saatesõna.
*Erinumber. [[Max Dauthendey]]. &quot;Biwa järve kaheksa nägu&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]].

===2025===
*1. [[Karel Čapek]]. &quot;Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi&quot;. Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], esimest korda kõigi algsete illustratsioonidega.
*2. [[Artur Alliksaar]]. &quot;Olematus võiks ju ka olemata olla&quot;. Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]], saatesõnad kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja [[Leo Metsar]], uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada, samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna.
*3. [[Simone de Beauvoir]]. &quot;Väga kerge surm&quot;. Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]], saatesõna kirjutanud [[Raili Marling]].
*4. [[Stefan Zweig]]. &quot;Malenovell. Tunnete virvarr&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] ja [[Tiiu Relve]].
*5. [[Bel Kaufman]]. &quot;Allakäigutrepist üles&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Hanno Rajandi]].
*6. [[Tove Ditlevsen]]. &quot;Noor tütarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte&quot;. Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] ja [[Maarja Siiner]]. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Maarja Siiner]].

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]]
[[Kategooria:Raamatusarjad]]</text>
      <sha1>pinrjsaq65sql416umqggcq0i2yql04</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>776</title>
    <ns>0</ns>
    <id>97143</id>
    <revision>
      <id>7188927</id>
      <parentid>3687180</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:58:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188927</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="158" sha1="lh3rpqv6s65t0o5pq5ku2pjhwx6kvy6" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''776. aasta''' (DCCLXXVI) oli [[8. sajand]]i 76. aasta.

==Sündmused==
*...

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*...

[[Kategooria:776| ]]</text>
      <sha1>lh3rpqv6s65t0o5pq5ku2pjhwx6kvy6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>775</title>
    <ns>0</ns>
    <id>97144</id>
    <revision>
      <id>7188866</id>
      <parentid>7079983</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:18:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="663" sha1="6ol4aschpudl9wwh0t4jzapktuyeg8c" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''775. aasta'''

==Sündmused==

*[[14. september|14. septembril]] sai [[Bütsants|Bütsantsi]] keisriks pärast [[Konstantinos V]] surma [[Leo IV (keiser)|Leo IV]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Koostati [[Silo (Astuuria kuningas)|kuningas Silo]] ürik (''Diploma del Rei Don Sílo''), mis on Pürenee poolsaare vanim teadaolev keskaegne kirjalik dokument.

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*[[al-Mansur]], Bagdadi kaliif
*[[14. september]] - [[Konstantinos V]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid.Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:775| ]]</text>
      <sha1>6ol4aschpudl9wwh0t4jzapktuyeg8c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188926</id>
      <parentid>7188866</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:58:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188926</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="705" sha1="5j4unkvat2b8aanxfxeux6tlpuvq7py" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''775. aasta''' (DCCLXXV) oli [[8. sajand]]i 75. aasta.

==Sündmused==

*[[14. september|14. septembril]] sai [[Bütsants|Bütsantsi]] keisriks pärast [[Konstantinos V]] surma [[Leo IV (keiser)|Leo IV]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Koostati [[Silo (Astuuria kuningas)|kuningas Silo]] ürik (''Diploma del Rei Don Sílo''), mis on Pürenee poolsaare vanim teadaolev keskaegne kirjalik dokument.

==Sündinud==

*...

==Surnud==

*[[al-Mansur]], Bagdadi kaliif
*[[14. september]] – [[Konstantinos V]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid.Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:775| ]]</text>
      <sha1>5j4unkvat2b8aanxfxeux6tlpuvq7py</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti mängufilmide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>98860</id>
    <revision>
      <id>7189118</id>
      <parentid>7142846</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:30:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2020. aastad */</comment>
      <origin>7189118</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="253227" sha1="0e7d0f0kyyjjcl3v4jw6wyqacl3sdk9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}
{{See artikkel| on loend Eesti mängufilmidest; Eesti animafilmide kohta vaata [[Eesti animafilmide loend]], Eesti dokumentaalfilmide kohta vaata [[Eesti dokumentaalfilmide loend]].}}
[[Pilt:Estoniafilm.png|right|115px|Eesti filmid]]
Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud mängu- ja lühimängufilme või rahvusvahelises koostöös tehtud mängufilme. Nimekiri ei ole täielik.

==[[1910. aastad]]==
{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=15% | Filmistuudio 
! width=25% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''1913'''?
|-
| [[Laenatud naene]] ||  ||  || lühikomöödia || || Esimene Eesti mängufilm
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1914]]'''
|-
| [[Karujaht Pärnumaal]] || [[Tõnis Nõmmits]] ||  || lühikomöödia || Estonia Film || Johannes Pääsukese filmitud Eesti esimene mängufilm äpardunud karujahist.
*Osalemine, Le Giornate del Cinema Muto tummfilmifestival (Itaalia, Pordenone), 2019
|}

==[[1920. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=15% | Filmistuudio 
! width=25% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1921]]'''
|-
| [[Armastuse pisielukas]] || [[Paul Sepp]] || Liandro, Marta Ohaka || lühikomöödia, tummfilm || [[Estonia-Film]] || Mängufilm on lühike naljalugu, mille tegevus toimub Tallinnas. Tummfilm, mis võeti üles vaid ühe päevaga, pole tänaseni säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1923]]'''
|-
| [[Must teemant]] || [[Fjodor Ljubovski]] || [[Fjodor Ljubovski]], [[Tiina Kapper]] || kriminaalfilm, tummfilm || [[Regina-Film]] || Eesti esimene täispikk mängufilm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/varamu/eesti-filmilugu/arengujooni-1920-1930 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-04 |arhiivimisaeg=2016-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160329215258/http://www.efis.ee/et/varamu/eesti-filmilugu/arengujooni-1920-1930 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Film pole säilinud.
|-
| [[Nõiakepp]] ||  ||  || lühimängufilm || [[Osilia-Film]] || Film pole säilinud
|-
| [[Vanaema kingitus]] || [[Fjodor Ljubovski]] || [[Fjodor Ljubovski]] || lühikomöödia, tummfilm || [[Regina-Film]] || Film pole säilinud.
|-
| style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1924]]'''
|-
| [[Mineviku varjud]] || [[Valter Palm]],&lt;br&gt; A. Nugis || [[Voldemar Toffer]], [[Ants Lauter]], [[Ella Silber]], [[Ants Jõgi]] || ajalooline draama, tummfilm || [[Eesti National Film]] || Muistsete eestlaste elust ja võitlusest ordurüütlitega. Film pole säilinud.
|-
| [[Õnnelik korterikriisi lahendus]] || [[Konstantin Märska]] || [[Eduard Pütsep]], [[Olga Raudsepp-Lievonen]], [[Jaan Tihkan]] || lühikomöödia, tummfilm || Eesti National Film || Üürikorterist väljavisatud noormehe peavarjuotsinguid. Film pole säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1925]]'''
|-
| [[Tšeka komissar Miroštšenko]] || [[Paul Sehnert]] || [[Kalju Raag]], [[Mihkel Lepper]], [[Valentine Vassiljeva]], [[Niina Ormus]] || draama, põnevusfilm, tummfilm || Eesti National Film || Armukade esitab tšekaasse valekaebuse. 2012. aastal film digiteeriti ja taastati.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2020, Programm: 101 Eesti filmi
|-
| [[Esimese öö õigus (film)|Esimese öö õigus]] || [[Balduin Kusbock]] || [[Mary Melsas]], [[René Leer]], [[Heino Vaks]] || draama, tummfilm || [[Taara-film]] ||Film pole säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1927]]'''
|-
| [[Noored kotkad]] || [[Theodor Luts]] || [[Arnold Vaino]], [[Amalie-Luise Konsa]], [[Johannes Nõmmik]], [[Rudolf Klein]] || sõjafilm, tummfilm || [[Siirius Film]] || Väheseid enne 1940. aastat tehtud eesti mängufilmidest, mis on peaaegu tervikuna säilinud. 2008. aastal film digiteeriti ja taastati.
*Osalemine, Le Giornate del Cinema Muto tummfilmifestival (Itaalia, Pordenone), 2019 
|-
| [[Kevade unelm]] || [[Voldemar Päts (filmioperaator)|Voldemar Päts]] || [[Georg Russy (Rusi)]], [[Elsa Silber]], [[Leonid Puhov]] || draama, tummfilm || [[Film-Klubi]] ||1920. aastate Eesti pealinna tõusikute elu kujutamine. Filmi on säilinud kogupikkuses 1 minut ja 9 sekundit.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1929]]'''
|-
| [[Dollarid]] || [[Mihkel Lepper]] || [[Paul Pinna]], [[Signe Pinna]], [[Betty Kuuskemaa|Betty Kuuskmann]] || draama, tummfilm || [[Konstantin Märska Filmproduktsioon]] ||Melodraamatiliste sugemetega salongifarss. Film pole säilinud.
|-
| [[Vigased pruudid (film 1929)|Vigased pruudid]] || [[Johannes Loop]],&lt;br&gt; [[Konstantin Märska]] || [[Samuel Siirak]], [[Ly Schönberg]], [[Margareta Müller]], [[Joosep Koppel]] || komöödia, tummfilm || [[Konstantin Märska Filmiproduktsioon]] || [[Eduard Vilde]] humoreski &quot;[[Vigased pruudid]]&quot; ainetel. Filmist on säilinud katkendid (ligi 4 minutit).
|-
| [[Jüri Rumm (film 1929)|Jüri Rumm]] || [[Johannes Loop]] || [[Hans Suursööt]], [[Ly Kerge]], [[Boris Jaanikosk|Boris Borissoff]], [[Karl Laas]] || seiklusfilm, tummfilm || [[Konstantin Märska Filmproduktsioon]] ||[[Hans Varessoo]] samanimelise romaani ainetel. Taastati videofilmina 1996. aastal, osa episoode on katkendlikult. 
|}

==[[1930. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1930]]'''
|-
| [[Kuldämblik]] || [[Boris Jaanikosk]] || [[Olga Torokoff-Tiedeberg]], [[Aleksander Arder]], [[Ly Schönberg]], [[Priit Veebel]] || muusikal, tantsufilm || [[Konstantin Märska Filmproduktsioon]] || Esimene katsetus heli(lühi)filmi vallas. Konstantin Märska viimane mängufilm. Film pole säilinud.
|-
| [[Kire lained]] || [[Vladimir Gaidarov]] || [[Ita Rina]], [[Vladimir Gaidarov]], [[Raimondo van Riel]], [[Fritz Greiner]], [[Hugo Laur]] || seiklusfilm, tummfilm || [[A/S Urania]], [[Wladimir Gaidarov G.m.b.H.]] || Film salapiirituse Soome smugeldamisest, rahast, võlgadest ja kirglikust armastusest. Eesti-[[Saksamaa]] ühisfilm.
*Osalemine, Le Giornate del Cinema Muto tummfilmifestival (Itaalia, Pordenone), 2019
|-
| [[Pühapäevakütid]] || [[Balduin Kusbock]] || [[Karl Laas]], [[Georg Leies]], [[Olga Holts]] || komöödia, tummfilm || [[Taara-film]] || Film sai näitamiskeelu, kuna selle kerglast sisu ei peetud alaealistele sobivaks. Film pole säilinud.
|-
| [[Vahva sõdur Joosep Toots]] || [[Theodor Luts]], [[Arnold Vaino]] || [[Arnold Vaino]], [[Linda Vaino]], [[Alfred Rüütli]] || komöödia, tummfilm || [[Theodor Lutsu Filmiproduktsioon]] || Talupoisi Joosep Tootsi elust sõjaväeteenistuses. Film pole säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1931]]'''
|-
| [[Ringi ümber tütre]] || ||  || komöödia ||  ||Film pole säilinud.
|-
| [[Öösel]] || [[Armas Hirvonen]] || [[Priit Põldroos]], [[Karl Laas]], [[Adolf Himbeck]] || draama, tummfilm || [[Eesti Film Produktion]] || Talurahvarahutuste mahasurumisest ja karistussalkade veretöödest Eestis 1905. aastal. Film pole säilinud.
|-
| Gaas! Gaas! Gaas! || [[Theodor Luts]] || || lavastuslik õppefilm, tummfilm || [[Theodor Lutsu Filmiproduktsioon]] || Film õpetab, kuidas end gaasiohu või gaasirünnaku eest kaitsta.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1932]]'''
|-
| [[Päikese lapsed]] || [[Theodor Luts]] || [[Nadežda Peedi-Hoffman]], [[Elfi Lepp-Stroobel]], [[Ants Eskola]], [[Rahel Olbrei]] || melodraama, helifilm || [[Theodor Lutsu Filmiproduktsioon]], [[Suomi Filmi OY]] || Eesti-[[Soome]] ühisfilm. Esimene eestikeelne helimängufilm. Film on säilinud osaliselt. Lugu noore armastuse võlust ja valust idüllilise põhjamaa suve taustal.
|}

==[[1940. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1947]]'''
|-
| [[Elu tsitadellis]] || [[Herbert Rappaport]] || [[Hugo Laur]], [[Aino Talvi]], [[Rudolf Nuude]], [[Lia Laats]], [[Gunnar Kilgas]] || draama, sõjafilm || [[Lenfilm]] || [[August Jakobson]]i samanimelise näidendi järgi. Esimene Eesti NSV mängufilm. Sõda on seni jäänud professor August Miilase eramut piirava kõrge plangu taha.
*Preemia, Stalini preemia (NSVL), 1948, Preemia II järk – Herbert Rappaport, Hugo Laur, Lia Laats, Lembit Rajala
|}

==[[1950. aastad]]==
{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1951]]'''
|-
| [[Valgus Koordis (film)|Valgus Koordis]] || Herbert Rappaport || [[Georg Ots]], [[Hugo Laur]], [[Rudolf Nuude]], [[Aleksander Randviir]], [[Ants Eskola]] || draamafilm || Lenfilm ja [[Tallinna Kinostuudio|Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio]] ||  Punaväelane Paul Runge naaseb sõja lõppedes koju Koordisse. Esimene Eesti värviline mängufilm [[Hans Leberecht]]i samanimelise jutustuse järgi.
*Preemia, Stalini preemia (NSVL), 1952, Preemia laureaadid- Herbert Rappaport, Georg Ots, Aleksander Randviir, Valentine Tern, Elmar Kivilo, Evi Rauer, Hugo Laur, Sergei Ivanov 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1955]]'''
|-
| [[Andruse õnn]] || Herbert Rappaport || [[Enn Adusson]], [[Ants Lauter]], [[Ita Ever]], [[Hugo Laur]], [[Ruth Peramets]] || draamafilm || Lenfilm ja Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio  || [[Hans Leberecht]]i romaani &quot;Kaptenid&quot; järgi. Rannakülast pärit Andrus on unistanud kapteniks saada ja merd sõita.
|-
| [[Jahid merel]] || [[Mihhail Jegorov (režissöör)|Mihhail Jegorov]]|| [[Rein Aren]], [[Ruth Peramets]], [[Kaarel Karm]], [[Olev Eskola]], [[Endel Nõmberg]], [[Õie Orav]] || põnevusfilm || [[Tallinna Kunstiliste ja Kroonikafilmide Kinostuudio]] || Välisluure salasepitsuste paljastamisest ühes Eesti merelinnas. 
|-
| [[Värav nr. 2]] || [[Oleg Lentsius]] || [[Ruut Tarmo]], [[Endel Padrik]], [[Elle Timmer]], [[Jüri Järvet]], [[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]], [[Mari Möldre]] || lühimängufilm, komöödiafilm || Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio || O. Lentsiuse diplomitöö Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) lõpetamisel. Sotsialismiaegsest bürokraatlikust töökorraldusest ühes raudteejaamas.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1956]]'''
|-
| [[Mehed jäävad koju]] || Igor Jeltsov || [[Ants Eskola]], [[Linda Rummo]], [[Arvo Tahk]], [[Alfred Mering]] || lühimängufilm, komöödiafilm || Tallinna Kinostuudio, Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut || Igor Jeltsovi diplomitöö. Ühe perekonna &quot;pea&quot; elust oma pisipoja hoidmisel.
|-
| [[Üks moment, oodake!]] || [[Virve Reiman]] || [[Endel Simmermann]], [[Ilmar Tammur]], [[Mari Möldre]], [[Ruts Bauman]], [[Truuta Kuusik]] || lühimängufilm, komöödiafilm || Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio || Film, millega Virve Reiman kaitses oma režiidiplomit ja [[Aimée Beekman]] operaatoridiplomit VGIK-i lõpetamisel 1956. aasta kevadel. Film võimutsevast bürokraatiast ja oma alluvaid mitte usaldavast juhist.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1957]]'''
|-
| [[Juunikuu päevad]] || [[Kaljo Kiisk]],&lt;br&gt; Viktor Nevežin || [[Andres Särev]], [[Paul Varandi]], [[Astrid Koik]], [[Ants Eskola]], [[Voldemar Panso]] || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || 1940. aasta juunipöörde sündmuste mõjud inimeste elus.
|-
| [[Pöördel]] || Aleksandr Mandrõkin || [[Gunnar Kilgas]], [[Franz Malmsten]], [[Ants Eskola]], [[Katrin Välbe]], [[Ellen Kaarma]], [[Ants Lauter]] || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Esimehe võitlusest allakäinud kolhoosi päästmiseks.
|-
| [[Tagahoovis]] || Viktor Nevežin || [[Ita Ever]], [[Katrin Välbe]], [[Alfred Rebane]], [[Eino Baskin]], [[Kaarel Karm]], [[Hugo Laur]] jt || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel 1930. aastate agulielust.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1958]]'''
|-
| [[Esimese järgu kapten (film)|Esimese järgu kapten]] || Aleksandr Mandrõkin || Boris Livanov, Vladimir Jemeljanov, [[Olev Eskola]], [[Eve Kivi]], [[Asta Vihandi]] || draama, ajalooline film || Tallinna Kinostuudio || Tallinna Kinostuudio esimene laiekraanfilm. Lihtsast tsaarilaevastiku madrusest saab Nõukogude riigi esimese järgu kapten.
*Preemia, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1959, II preemia Harald Läänemetsale kõrgel tasemel teostatud filmi stereofoonilise üleskirjutuse eest;
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1959, diplom Eugen Kapile parima filmimuusika eest
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1959]]'''
|-
| [[Vallatud kurvid]] || Kaljo Kiisk,&lt;br&gt; [[Juli Kun]] || [[Terje Luik]], [[Rein Aren]], [[Peeter Šmakov]], Eve Kivi, [[Jaanus Orgulas]] jt || komöödiafilm || Tallinna Kinostuudio || Eesti esimene laiekraanfilm, situatsioonikomöödia. Panoraamfilmina [[Ohtlikud kurvid]] ([[1961]])
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1960, Parim naisnäitleja: Terje Luik; diplom – filmi kõrge tehnilise taseme ja laiekraanfilmi võimaluste eduka kasutamise eest;
*Preemia, Balti liiduvabariikide ja Valgevene filmifestival (NSVL), 1960, Preemia: Edgar Štõrtskober, Juli Kun, Kaljo Kiisk;
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1960, II preemia: Harald Läänemets; diplom: Edgar Štõrtskober
|-
| [[Veealused karid]] || Viktor Nevežin || [[Aksel Orav]], [[Agnessa Peterson]], [[Lia Laats]], Ants Eskola, [[Arno Suurorg]], [[Ott Raukas]] jt || melodraama || Tallinna Kinostuudio || [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] näidendi &quot;Kuhu lähed, seltsimees direktor?&quot; motiividel. Film kalurikolhoosi esimehe töistest ja perekondlikest konfliktidest.
|-
| [[Kutsumata külalised]] || Igor Jeltsov || [[Rein Aren]], [[Hilja Varem]], [[Heino Mandri]], [[Valdo Truve]], [[Jüri Järvet]] jt || põnevusfilm || Tallinna Kinostuudio || Propagandistlik põnevusfilm Lääne luure poolt värvatud väliseestlastest.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1960, Hugo Laur – preemia parima episoodilise rolli eest
|-
| [[Keegi ei sure kunagi]] || [[Leida Laius]] ||  || tudengifilm || Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut (VGIK) || Leida Laiuse kursusetöö. Koopia põletati tuleohutusnõuete täitmisel, originaal Moskvas.
|}

==[[1960. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1960]]'''
|-
| [[Perekond Männard]] || Aleksandr Mandrõkin || [[Paul Ruubel]], [[Evi Rauer]], [[Endel Nõmberg]], [[Peeter Volmer]], [[Rudolf Nuude]] || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Ajaloodraama kahe töölisperekonna saatusest aastatel 1918–1924. 
|-
| [[Vihmas ja päikeses]] || Herbert Rappaport || [[Jaan Saul]], [[Ieva Mūrniece]], [[Larissa Lužina]], [[Jaanus Orgulas]], [[Rein Olmaru]] jt. || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Jälgitakse elektrijaama ehitusel arenevaid ning põrkuvaid noorte lööktööliste suhteid. [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Lavakunstikooli]] I lennu noorte näitlejate ekraanidebüüdid. 
|-
| [[Näitleja Joller]] || [[Virve Aruoja]] || [[Voldemar Panso]], [[Jüri Järvet]], [[Linda Rummo]], [[Franz Malmsten]], [[Ruts Bauman]], [[Tõnis Kask]] jt. || telemängufilm || [[Eesti Telefilm]] || Lugu näitleja allakäigust ja eneseleidmisest.
*Osalemine, üleliiduline televisioonifestival (Moskva, NSVL), 1960, I järgu diplom Virve Aruojale, Jüri Järvetile, [[Anton Mutt|Anton Mutile]] 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1961]]'''
|-
| [[Juhuslik kohtumine]] || Viktor Nevežin || [[Georg Ots]], [[Arved Haug]], [[Lia Laats]], [[Eino Baskin]], [[Marina Jurassova]] || komöödia, muusikafilm || Tallinnfilm || Estraadiansambli probleemidest repertuaari ja lauljatega. 
|-
| [[Laulu sõber]] || [[Ilja Fogelman]],&lt;br&gt;[[Reet Kasesalu]] || [[Ilmar Tammur]], Leili Jäärats, Ramon Keppe, [[Karl Kalkun]], [[Betty Kuuskemaa]] || draama, komöödia || Tallinnfilm || Autoritaarne kolhoosiesimees ei oska hinnata rahvakultuuri väärtust. 
|-
| [[Ohtlikud kurvid]] || Kaljo Kiisk,&lt;br&gt; Juli Kun || [[Terje Luik]], [[Rein Aren]], [[Peeter Šmakov]], [[Eve Kivi]], [[Jaanus Orgulas]] jt. || komöödiafilm || Tallinnfilm ja [[Mosfilm]]|| Maailma esimene panoraammängufilm. Komöödia upsakaks muutunud spordikuulsuse ninapidivedamisest kaksikõdede poolt.
|-
| [[Ühe küla mehed]] || [[Jüri Müür]] || [[Kaarel Karm]], [[Helend Peep]], [[Einari Koppel]], [[Oskar Liigand]], [[Kaljo Kiisk]] || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Esimene sõjajärgsel ajal eestlaste tehtud film. Rannaküla mehed, olles Soome randa triivinud, peavad valima omade ja võõraste vahel. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1962]]'''
|-
| [[Jääminek (film)|Jääminek]] || Kaljo Kiisk || [[Hugo Laur]], [[Sirje Arbi]], [[Helend Peep]], [[Kaarel Karm]], [[Katrin Välbe]], [[Arvi Hallik]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] samanimelise jutustuse ainetel. Film kujutab kahe kaluripere traagilist saatust Teise maailmasõja ajal sakslaste okupeeritud Eesti väikesaarel.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1963, Peaauhind Suur Merevaik; parim kirjanduslik stsenaarium: Aadu Hint ja Aleksandr Borštšagovski; parim operaatoritöö: Algimantas Mockus; Läti NSV Kultuuriministeeriumi audiplom
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa retrospektiiv
|-
| [[Õhtust hommikuni]] || [[Leida Laius]] || [[Viiu Härm]], [[Kirill Lavrov]], [[Ülle Ulla]], [[Aksel Orav]], [[Mati Klooren]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]i)samanimelise jutustuse ainetel. Leida Laiuse Moskva kinoinstituudi (VGIK) diplomitöö. Tegevus toimub Teise maailmasõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Eesti väikelinnas.
|-
| [[Ühe katuse all]] || Igor Jeltsov || [[Dzidra Ritenberga]], [[Rein Aren]], [[Viiu Härm]], [[Ita Ever]], [[Olav Osolin]], [[Rudolf Nuude]], [[Elsa Ratassepp]] jt. || melodraama || Tallinnfilm || [[Hans Leberecht]]i jutustuse &quot;Ühes majas&quot; ainetel. Isikudraama stalinismiajastul kujunenud võimuarusaamade pinnal.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1963, Elsa Ratassepp: parim naisnäitleja
|-
| [[Head ööd, väike sõber!]] || [[Elvi Koppel]] ||  || lühitelemängufilm || [[Eesti Telefilm]] || Eesti Televisiooni esimene lastefilm ja selles kõlab ka üks Eesti populaarsemaid unelaule &quot;[[Mina ei taha veel magama jääda]]&quot;.
|-
| [[Romantikud (film)| Romantikud]] || [[Virve Aruoja]] || Karin Uibo, Peeter Volmer, [[Jüri Järvet]], [[Valdeko Ratassepp]] jt. || telemängufilm, draamafilm || [[Eesti Telefilm]], Tallinna Televisioonistuudio || Aluseks Lembit Kivisaare ([[Aigar Vahemetsa]]) novell &quot;Peetud positiivseks kangelaseks&quot;. Enesekindlast, lendlausete keeles kõnelev noormehest. Film ei ole säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1963]]'''
|-
| [[Jalgrattataltsutajad]] || Juli Kun || [[Ljudmila Gurtšenko]], [[Oleg Borissov]], [[Eduards Păvuls]], [[Rein Aren]], [[Sergei Martinson]], [[Hugo Laur]] jt. || komöödiafilm || Tallinnfilm || Film räägib veetlevast jalgrattakonstruktorist Ritast ning kolmest noormehest, kellest saavad tulised võistlejad neiu pärast.
|-
| [[Jäljed (film)|Jäljed]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Mati Klooren]], [[Hugo Laur]], [[Kaarel Karm]], [[Paul Ruubel]], [[Rudolf Nuude]], [[Ada Lundver]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Kunagiste koolikaaslaste saatustest Eesti külas esimesel sõjajärgsel kümnendil, kollektiviseerimise perioodil. Oli 1988. aastani riiulifilm.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1964, Diplom – Kaarel Karm: parim meesnäitleja; [[Lembit Veevo]]: parim filmimuusika
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa retrospektiiv 
|-
| [[Roosa kübar]] || [[Veljo Käsper]] || [[Herta Elviste]], [[Eneken Aksel]] || lühidraama, tudengifilm || Tallinnfilm || [[Lilli Promet]]i samanimelise miniatuuri ainetel. VGIK diplomitöö – Veljo Käsper režissöörina. Sõjast purustatud varemetes linn, kuid iluigatsus on kahe sõdurnaise südames.
|-
| [[Mäed kui valged elevandid]] || [[Leida Laius]] || [[Viiu Härm]], [[Heino Mandri]] || lühimängufilm, tudengifilm || Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut (VGIK) || Suhtedraama mehe ja naise vahel, kohtumispaigaks rongijaama puhvet.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1964]]'''
|-
| [[Põrgupõhja uus Vanapagan (film)|Põrgupõhja uus Vanapagan]] || [[Grigori Kromanov]],&lt;br&gt; [[Jüri Müür]] || [[Elmar Salulaht]], [[Ants Eskola]], [[Astrid Lepa]], [[Jüri Järvet]], [[Hugo Laur]] || draama || Tallinnfilm || [[A. H. Tammsaare]] samanimelise romaani ekraniseering.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1965, Peaauhind Suur Merevaik; NSVL Kinematografistide Liidu diplom
*Osalemine, Eesti filmipäevad Lissabonis (Portugal), 2023
|-
| [[Null kolm]] || Igor Jeltsov || [[Ninel Mõškova]], Ivan Dmitrijev, [[Tatjana Peltser]] || draama || Tallinnfilm || Nora Adamjani ja Jakov Voltšeki jutustuse &quot;03&quot; ainetel.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1965]]'''
|-
| [[Me olime kaheksateistkümneaastased]] || Kaljo Kiisk || [[Evald Hermaküla]], [[Mare Hellaste]], [[Peeter Kard]], [[Tõnu Aav]], [[Rein Koppelmann]] || draama || Tallinnfilm || Poliitiline draama sündmustest Eestis 1940–1941.
|-
| [[Mäeküla piimamees (film)|Mäeküla piimamees]] || Leida Laius || [[Jüri Järvet]], [[Elle Eha]], [[Ants Lauter]], [[Lea Unt]], [[Evald Hermaküla]] || draama || Tallinnfilm || [[Eduard Vilde]] samanimelise romaani ekraniseering, Leida Laiuse esimene täispikk mängufilm.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1966, Jüri Järvet: aasta parim meesnäitleja 
|-
| [[Supernoova (film)|Supernoova]] || [[Veljo Käsper]] || [[Endrik Kerge]], [[Ants Eskola]], [[Agnes Peterson]], [[Liina Orlova]], [[Mati Klooren]] || draama || Tallinnfilm || Veljo Käsperi esimene täispikk mängufilm noore astronoomi esimestest teadustöö kogemustest.
|-
| [[Külmale maale (film)|Külmale maale]] || [[Valdur Himbek]], [[Ants Kivirähk]] || [[Leonhard Merzin]], [[Ada Lundver]], [[Linda Tubin]], [[Karl Ader]], [[Lembit Anton]] || Telemängufilm || Eesti Telefilm || Noore talupoja traagilistest eluvalikutest 19. sajandi lõpukümnendi Eesti külaühiskonnas. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1966]]'''
|-
| [[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]] || [[Jüri Müür]] || [[Kaarel Karm]], [[Ilmar Tammur]], [[Paul Ruubel]], [[Valdeko Ratassepp]], [[Tõnu Aav]] || draama || Tallinnfilm || Film [[Juhan Smuul]]i samanimelise novellikogu ainetel rannakalurite elust ja inimsuhetest. 
|-
| [[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]] || [[Grigori Kromanov]] || [[Einari Koppel]], [[Ita Ever]], [[Heino Mandri]], [[Uno Loit]], [[Kaljo Kiisk]] || draama || Tallinnfilm || Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb [[Paul Kuusberg]]i romaanil &quot;Andres Lapeteuse juhtum”.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1967, Eridiplom kaaluka ühiskondliku teema lahendamise eest 
|-
| [[Võlg (film)|Võlg]] || [[Valdur Himbek]] || [[Enn Merioja]], [[Tiiu Soo]], [[Raivo Trass]], [[Tiiu Lukk]], [[Jaan Kilp]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Mati Undi jutustuse [[Võlg (Unt)|&quot;Võlg&quot;]] ainetel. Mõtisklus 1960. aastate noortest ja võlast, mida tuleb elus maksma hakata. 
|-
| [[Tütarlaps mustas]] || Veljo Käsper || [[Gerlinda Kopelman]], [[Juozas Budraitis]], [[Lisl Lindau]], [[Viiu Härm]], [[Jüri Järvet]], [[Evald Hermaküla]] || draama || Tallinnfilm || [[Lilli Promet]]i samanimelise novelli järgi.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1967, Harry Rehele parima mängufilmioperaatori auhind 
|-
| [[Ühe suve akvarellid (film)|Ühe suve akvarellid]] || [[Virve Aruoja]] || [[Aarne Üksküla]], [[Albina Kausi]], [[Helgi Ilo]], [[Katrin Välbe]], [[Eldor Valter]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Noore kunstiüliõpilase suvest vaikses rannakülas.
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1966, Auhind (rahaline preemia) parima operaatoritöö eest mängufilmis Anton Mutile;
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1966, Diplom väljaspool konkurssi mängufilmi arendamise eest (1966, Vilniuses)
|-
| [[Peegliahv]] || Virve Aruoja || [[Rein Sikk]] || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || Lühifilm sõnakuulmatust poisist, kes ei armastanud puhtust ja korda.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1967]]'''
|-
| [[Keskpäevane praam]] || Kaljo Kiisk || [[Enn Kraam]], [[Kersti Gern]], [[Ada Lundver]], [[Arne Laos]], [[Kalju Karask]], [[Eino Tamberg]], [[Uno Loit]] || draama || Tallinnfilm || Äärmuslikus olukorras tuleb ilmsiks inimeste tegelik loomus ja ellusuhtumine.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1968, Diplom – kaasajateema huvitava lahendamise eest; Moldaavia Kinoliidu auhind &quot;Mioritsa&quot;
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1968, Žürii eridiplom – näitlejale Uno Loit
|-
| [[Viini postmark]] || Veljo Käsper || [[Jüri Järvet]], [[Herta Helviste]], [[Ines Aru|Ines Parker]], [[Vladislav Koržets]], [[Ervin Abel]], [[Alfred Rebane]] || komöödia || Tallinnfilm || Film [[Ardi Liives]]e samanimelise näidendi ainetel mehest, kes otsustab ühe päeva jooksul rääkida ainult tõtt.
*Osalemine, Eesti filmipäevad Lissabonis (Portugal), 2023 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1968]]'''
|-
| [[Libahunt (film)|Libahunt]] || Leida Laius || [[Ene Rämmeld]], [[Doris Kareva]], [[Malle Klaassen]], [[Külli Song]], [[Evald Hermaküla]], [[Arnold Sikkel]] || draama || Tallinnfilm || [[August Kitzberg]]i samanimelise näidendi ainetel.
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1970, Algimantas Mockus: diplom parima operaatoritöö eest
*Osalemine, Eesti filmipäevad Lissabonis (Portugal), 2023
|-
| [[Mehed ei nuta]] || [[Sulev Nõmmik]] || [[Ants Lauter]], Ervin Abel, Kalju Karask, [[Lia Laats]], [[Voldemar Kuslap]], [[Endel Pärn]], [[Leo Normet]] || komöödia, telemängufilm || Eesti Telefilm || Film unetutest meestest, kes tõelise viiakse ravile üksikule asustamata saarele. 
|-
| [[Pimedad aknad]] 3 seeriat || [[Tõnis Kask]] || [[Marianne Leover]], [[Ada Lundver]], [[Jaak Tamleht]], [[Ao Peep]], [[Katrin Välbe]] || draama, telemängufilm || Eesti Telefilm || Eluvalikutest keerulistel aegadel 1944. aasta sügisel. 
|-
| [[Hullumeelsus (film 1968)|Hullumeelsus]] || Kaljo Kiisk || [[Jüri Järvet]], [[Vaclovas Blėdis]], [[Valeri Nossik]], [[Bronius Babkauskas]], [[Voldemar Panso]], [[Mare Garšnek]] || draama || Tallinnfilm || Tegevus kulgeb vaimuhaiglas.
*Auhind, Balti liiduvabariikide ja Valgevene filmifestival (NSVL), 1969, Jüri Järvet – aasta parim meesnäitleja; Halja Klaar – parim kunstnikutöö mängufilmis
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa retrospektiiv 
|-
| [[Tädi Rose]] || [[Virve Aruoja]] || [[Albina Kausi]], [[Silvia Laidla]], [[Aksel Orav]] || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || [[Tennessee Williams]]i näidendi &quot;Nurjunud õhtusöök&quot; ainetel.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1969, Diplom parimale osatäitjale Albina Kausile 
|-
| [[Inimesed sõdurisinelis]] || [[Jüri Müür]] || [[Rudolf Allabert]], [[Heino Raudsik]], [[Leonhard Merzin]], [[Arvi Hallik]], [[Kenno Oja]], [[Hans Kaldoja]] || sõjafilm || Tallinnfilm || [[Paul Kuusberg]]i romaani &quot;Enn Kalmu kaks mina&quot; motiividel
|-
| [[Katused ja korstnad]] ||[[Valdur Himbek]], [[Ülo Vilimaa]] || [[Tiiu Randviir]], [[Juta Lehiste]], [[Tiia Saealle]], [[Maie Saealle]], [[Ülo Vilimaa]], [[Jelena Poznjak]] || muusikafilm || Eesti Telefilm ||Eesti Telefilmi esimene värvifilm, tantsuline film-fantaasia Tallinna katustest ja korstnatest.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1969]]'''
|-
| [[Gladiaator (film 1969)|Gladiaator]] || Veljo Käsper || [[Vytatutas Tomkus]], [[Vija Artmane]], [[Heino Raudsik]], [[Juris Leiaskalns]], [[Leonhard Merzin]] || draama || Tallinnfilm || [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] romaani &quot;Tuuline rand&quot; III osa motiividel
|-
| [[Kevade (film)|Kevade]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Aare Laanemets]], [[Margus Lepa]], [[Ain Lutsepp]], [[Arno Liiver]], [[Riina Hein]], [[Kaljo Kiisk]] || draama, komöödia || Tallinnfilm || Arvo Kruusemendi esimene iseseisev film [[Oskar Luts]]u samanimelise jutustuse ainetel.
*Auhind, Nõukogude Eesti preemia (NSVL), 1972, Režissöör Arvo Kruusement, helilooja Veljo Tormis
*Auhind, Eesti filmi sajandiauhinnad (Eesti), 2012, Sajandi film; Sajandi filmipaar – Arno ja Teele; Sajandi filmimotiiv – paljutähenduslikud silmad
*Osalemine, Eesti filmipäevad Lissabonis (Portugal), 2023, Avafilm
|-
| [[Viimne reliikvia]] || Grigori Kromanov || [[Aleksandr Goloborodko]], [[Ingrīda Andriņa]], [[Elza Radziņa]], [[Rolan Bõkov]], [[Eve Kivi]], [[Uldis Vazdiks]], [[Raivo Trass]], [[Peeter Jakobi]] || seiklusfilm || Tallinnfilm || Filmi süžee põhineb [[Eduard Bornhöhe]] romaanil &quot;[[Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad]]&quot;.
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2003
|-
| [[Uksed (film)|Uksed]] || [[Madis Ojamaa]] || [[Helgi Sallo]], [[Uno Loop]], [[Heli Lääts]], [[Boris Lehtlaan]], [[Els Himma]], [[Heidi Tamme]], [[Vello Orumets]] || muusikafilm || Tallinnfilm || Estraadimuuusika klassikuteks saanud lauljad esitavad Eesti heliloojate loomingut, film oli suunatud üleliidulisele vaatajale.
|}

==[[1970. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=25% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1970]]'''
|-
| [[Võtmeke]] || [[Elmo Lööve]] || [[Mart Pärna]], [[Tarmo Pihlap]], [[Lauri Nebel]] || telemängufilm, muusikafilm || Eesti Telefilm || Muusikafilmis kõlavad Arne Oidi ja Olav Ehala laulud. Kaunil suvepäeval sõidab väikebuss maanteel, peal rõõmsalt laulvad reisisellid, lauljad-pillimehed Tarmo Pihlap, Rein Laos, Lauri Nebel ja [[Oleg Melnik]].
|-
| [[Agu Sihvka annab aru (film)| Agu Sihvka annab aru]] || [[Elvi Koppel]] || [[Heikki Koort]], [[Jüri Järvet juunior]], [[Hilja Varem]], Edvin Lepikson, Tõnu Lagejärv || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || [[Jaan Rannap]]i jutustuste põhjal. Humoorikas lastefilm Agu Sihvka ja tema sõprade kooliseiklustest.
|-
| [[Tuulevaikus (film)|Tuulevaikus]] || [[Veljo Käsper]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Malle Pärn]], [[Jüri Niin]], [[Aime Veskimäe]], [[Evald Hermaküla]], [[Astrid Lepa]] jt || draamafilm || Tallinnfilm || [[Einar Maasik]]u jutustuse &quot;Tuisu Taavi seitse päeva&quot; ainetel. Tuisu Taavi on kimpus tuulevaikusega, mis ei lase teha tavapärast kalamehetööd.
|-
| [[Valge laev (film)|Valge laev]] || [[Kalju Komissarov]] || [[Enn Kraam]], [[Katrin Kumpan]], [[Kalju Komissarov]], [[Ago Roo]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Mikiver]], [[Einari Koppel]], [[Gunnar Kilgas]], [[Aarne Üksküla]], [[Mikk Mikiver]] jt. || põnevusfilm || Tallinnfilm || Venekeelne pealkiri &quot;Zabludšije&quot;. Poliitiline põnevik protestimeelsetest noortest 1970. aastate alguse Eestis.
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2019, Retrospective 
|-
| [[Varastati Vana Toomas]] || [[Semjon Školnikov]] || [[Kaljo Kiisk]], [[Rein Aedma]], [[Ülle Koni]], [[Endel Pärn]], [[Hardi Tiidus]], [[Ivo Linna]], [[Andres Ots]] jt. || muusikafilm, komöödiafilm || Tallinnfilm || Komöödia keskaegse linnasümboli Vana Tooma seiklustest tänapäevases Tallinnas. 
|-
| [[Kolme katku vahel (film)|Kolme katku vahel]] || [[Virve Aruoja]] || [[Georg Ots]], [[Raine Loo]], [[Ants Eskola]], [[Endel Pärn]], [[Jaan Tooming]], [[Voldemar Panso]] jt || telemängufilm || Eesti Telefilm || Film on [[Jaan Kross|Jaan Krossi]] [[Kolme katku vahel|samanimelise romaani]] [[ekraniseering]]. 
Lugu 16. sajandil Tallinnas elanud eestlasest pastori [[Balthasar Russow]]i elukäigust ja elutööst. 
|-
| [[Hamlet (telefilm)| Hamlet]] || Voldemar Panso, [[Mari-Liis Küla]] || [[Ants Eskola]], [[Jüri Järvet]], [[Linda Rummo]], [[Peep Seppik]], [[Mikk Mikiver]], [[Karl Kalkun]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri 1966. aasta lavastuse põhjal.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1971]]'''
|-
| [[Don Juan Tallinnas]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Gunta Virkava]], [[Lembit Ulfsak]], [[Jaak Tamleht]], [[Julia Sooster]], [[Merle Aru]], [[Ants Eskola]], [[Eve Kivi]], [[Sophie Sooäär]] jt. || komöödiafilm, muusikafilm || Tallinnfilm || Samuil Aljošini näidendi &quot;Tookord Sevillas ehk Don Juan&quot; ainetel. Klassikalise legendi värvikale tõlgendusele annavad tooni 1960.–1970. aastate popmuusika ja mood.
|-
| [[Metskapten (film)|Metskapten]] || [[Kalju Komissarov]] || [[Jüri Järvet]], [[Luule Komissarov|Luule Paljasmaa]], [[Katrin Karisma]], [[Enn Klooren]], [[Heino Mandri]], [[Enn Kraam]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Filmi aluseks on [[Juhan Smuul]]i näidend “Kihnu Jõnn” legendaarsest Kihnu metskaptenist [[Enn Uuetoa]]st. Lõuna-Ameerikasse seilates jääb purjelaev &quot;Fortuna&quot; keset [[Atlandi ookean]]i tuulevaikusse.
|-
| [[Tuuline rand (film)|Tuuline rand]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Heino Raudsik]], [[Antanas Barčas]], [[Nijole Lepeškaite]], [[Leila Säälik]], [[Jüri Järvet]], [[Hugo Laur]], [[Silvia Laidla]], [[Rudolf Allabert]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm ||[[Aadu Hint|Aadu Hindi]] samanimelise romaani I osa ainetel. Tegevus toimub vahetult enne 1905. aasta revolutsiooni sündmusi ja nende ajal Saaremaal. 
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa retrospektiiv 
|-
| [[Lõppematu päev]] || [[Virve Aruoja]], [[Jaan Tooming]] || Jaan Tooming, [[Viiu Härm]], [[Raivo Trass]] jt. || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || Eksperimentaalne film. Keelati 1971. aastal ja määrati hävitamisele. Siiski õnnestus film säilitada ja taastada 1990. aastal. Film mehest, kes otsib oma laulu, oma teemat, oma kohta elus. 
|-
| [[Lindpriid (film)|Lindpriid]] 4 osa || [[Vladimir Karasjov]] || [[Ada Lundver]], [[Ene Rämmeld]], [[Veljo Tormis]], [[Ago-Endrik Kerge]], [[Mikk Mikiver]], [[Aarne Üksküla]] jt. || telemängufilm, seeriafilm || Eesti Telefilm ||  Film eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Keelatud ja ümberlõigatud versioonina nimega „Rasked aastad” justkui linastusloa saanud, aga ikkagi ebasoovitavaks osutunud film, mis jäi &quot;riiulisse&quot;. 
*Osalemine, Vabaduse ekraanid (Pariis), 1989
|-
| [[Noor pensionär (1971)|Noor pensionär]] || [[Sulev Nõmmik]] || [[Ervin Abel]], [[Lia Laats]], [[Leida Rammo]], [[Helmut Vaag]] || lühitelemängufilm, helita film || Eesti Telefilm || Tummfilm sisemonoloogidega pensionile siirdunud balletiartistist, kes sõidab kakskümmend aastat hiljem kodukülla oma esimese armastuse juurde.&lt;ref&gt;https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/4375&lt;/ref&gt;
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1972]]'''
|-
| [[Maaletulek]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Leila Säälik]], [[Uldis Pūcītis]], [[Leonhard Merzin]], [[Rolan Bõkov]], [[Ines Aru]], [[Katrin Karisma]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Psühholoogiline draama armastusest, abielust ja abielukolmnurgast. 
|-
| [[Verekivi]] || [[Madis Ojamaa]] || [[Antanas Barčas]], [[Mikk Mikiver]], [[Galina Fedotova]], [[Andres Ild]], [[Siim Rulli]], [[Rudolf Allabert]], [[Teo Maiste]] jt. || seiklusfilm, ajalooline film || Tallinnfilm || Filmi aluseks on ajalooline fakt, mis annab teada parun Johann von Üxkülli hukkamisest 1535. aastal Tallinnas. 
|-
| [[Väike reekviem suupillile (film)|Väike reekviem suupillile]] || [[Veljo Käsper]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Väino Uibo]], [[Ants Eskola]], [[Eve Kivi]], [[Arnold Sikkel]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Enn Vetemaa]] samanimelise lühiromaani ainetel. 1972. aasta üliõpilased Jaan ja Heiki ületavad ajajõe. Teisel kaldal ootab poisse 1944. aasta sügis okupeeritud Eestis.
|-
| [[Noor pensionär]] || [[Sulev Nõmmik]] || [[Ervin Abel]], [[Lia Laats]], [[Marika Samussenko]], [[Leida Rammo]], [[Helmut Vaag]] jt. || komöödiafilm || Eesti Telefilm || Film pensionile saadetud balletiartisti eneseleidmise keerulisest ja naljakast teekonnast. 
|-
| [[Mees ja naine (film 1972)|Mees ja naine]] || [[Mark Soosaar]] || [[Ada Lundver]], [[Juhan Viiding]], [[Tõnis Rätsep]], [[Jaan Ruus]] || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || Lustlik paroodia filmimaailmast. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1973]]'''
|-
| [[Rasked aastad]] || [[Vladimir Karasjov]] || [[Ada Lundver]], [[Ene Rämmeld]], [[Veljo Tormis]], [[Ago-Endrik Kerge]], [[Mikk Mikiver]], [[Aarne Üksküla]], [[Raivo Adlas]] jt. || telemängufilm, ajalooline film || Eesti Telefilm || Vladimir Karasjovi 1971. aastal valminud mängufilmi &quot;Lindpriid&quot; võimu survel ideoloogiliselt sobivaks ümber monteeritud variant. Filmi peamine idee on kommunistliku töölisliikumise kõigutamatu ja järjekindla võitlustee näitamine.
|-
| [[Tavatu lugu]] || [[Kalju Komissarov]] || Kalju Komissarov, Kaljo Kiisk, [[Kaarel Ird]], Jüri Järvet, [[Elga Terasmägi]], [[Jüri Vlassov]], [[Ago Saller]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Kriminaalne juhtum, mis põlvkondade vahelise usaldamatuse ja suhtlemisraskuste tõttu võtab tavatu pöörde.
|-
| [[Tuli öös]] || [[Valdur Himbek]] || Alar Oja, Sven Mäses, Katrin Tamre, Jüri Karemäe, Rein Koort, [[Jüri Makarov]], [[Heino Mandri]] jt. || noortefilm || Tallinnfilm || [[Eno Raud|Eno Raua]] jutustuse &quot;Tuli pimendatud linnas&quot; ainetel. Ülo ja Olevi meelest on Saksa okupatsioon alandav ja sõjaväelased ülbed.
|-
| [[Ukuaru (film)|Ukuaru]] || [[Leida Laius]] || [[Elle Kull]], [[Lembit Ulfsak]], [[Velda Otsus]], [[Jüri Järvet]], [[Antanas Barčas]], Helene Viir, Malle Koost jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Veera Saar]]e samanimelise romaani ainetel. Noore naise valikutest tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel. 
*Preemia, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1974, Elle Kull: aasta parim naisnäitleja; Jüri Garšnek: parim mängufilmioperaator
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2022, Eriprogramm
|-
| [[Klaverihäälestaja tuleb kolmapäeval]] || [[Valentin Kuik]] || [[Evald Aavik]], [[Eneken Priks]], [[Robert Gutman]], [[Ilmar Mikkor]] || tudengifilm, lühimängufilm || Tallinnfilm || Režissöör Valentin Kuigi ja operaator Mihkel Ratase Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) kursusetöö. Film naeruvääristab stereotüüpset mõtlemist läbi absurdihuumori prisma. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1974]]'''
|-
| [[Punane viiul]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Viktors Lorencs]], Ljubov Albitskaja, Nadežda Hill, [[Kaarel Ird]], Hans-Peter Reinecke, Kaljo Kiisk jt. || draamafilm, eluloofilm || Tallinnfilm, [[DEFA]] (Saksamaa) || Film eesti viiuldajast ja revolutsionäärist [[Eduard Sõrmus]]est.
|-
| [[Ohtlikud mängud]] || [[Veljo Käsper]] || René Urmet, Sven-Erik Nielsen, Viktor Perebeinos, [[Jüri Järvet]], [[Leonhard Merzin]], Ants Eskola jt. || noortefilm, seiklusfilm || Tallinnfilm || Sõjaaegsete laste vaprusest ja vastupanust Saksa okupantidele.
*Preemia, Üleliiduline laste- ja noorsoofilmide festival (Kiiev, NSVL), 1975, zürii eripreemia
|-
| [[Colas Breugnon]] || [[Mati-Jüri Põldre]], [[Irene Lään]] || [[Georg Ots]], [[Artur Linnamägi]], [[Velda Otsus]], [[Svetlana Akimova]] || telemängufilm, muusikafilm || Eesti Telefilm || Muusikafilm Kabalevski ooperi „Colas Breugnon“ ainetel. Puunikerdaja Colas Breugnoni meenutused elust, armastusest ja kaotustest. 
|-
| [[Värvilised unenäod]] || [[Virve Aruoja]], [[Jaan Tooming]] || Katrin Zilinska, Meelis Küttim, Laur Pihel, [[Raine Loo]], [[Jaan Tooming]], Helene Pihel || draamafilm, lastefilm || Tallinnfilm || Väikese Kati mängu- ja fantaasiamaailmast ning looduse ilust.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2020, Programm: 101 Eesti filmi
|-
| [[Kõik omad poisid]] || [[Peeter Simm]] || [[Lembit Anton]], [[Peeter Tooma]], [[Lauri Nebel]], [[Urmas Kibuspuu]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm, Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut (VGIK) (NSVL) || Enn Vetemaa romaani &quot;Väike reekviem suupillile&quot; motiividel. Film valmis Peeter Simmi režii- ja Viktor Abdalovi operaatoriteaduskonna kursusetööna.
|-
| [[Ooperiball (film)|Ooperiball]] || [[Virve Aruoja]] ||  ||muusikafilm||  ||
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1975]]'''
|-
| [[Aeg maha!]] || [[Tõnis Kask]], [[Ben Drui]] || [[Elle Kull]], [[Tõnis Rätsep]], [[Heino Mandri]], [[Helle-Reet Helenurm]], [[Peeter Tooma]] jt. || draamafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm ||  Toomas ja Aili seisavad valiku ees – kas lubada oma ellu väike ilmakodanik.
|-
| [[Briljandid proletariaadi diktatuurile]] 2 osa || [[Grigori Kromanov]] || [[Vladimir Ivašov]], [[Aleksandr Kaidanovski]], Nikolai Volkov, Jekaterina Vassiljeva, [[Margarita Terehhova]], [[Heino Mandri]] jt. || põnevusfilm || Tallinnfilm || [[Julian Semjonov]]i samanimelise romaani ainetel. Seda filmi on peetud Tallinnfilmi kõige suurejoonelisemaks ja kõige kallimaks filmiks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230621055338/https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/49/huvitavat-lugemist Filmi saamislugu.] Eesti filmi andmebaas.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Indrek (film)|Indrek]] || [[Mikk Mikiver]] || [[Harry Kõrvits|Harri Kõrvits]], [[Ants Eskola]], [[Maria Klenskaja]], [[Kaljo Kiisk]], [[Rein Aren]], [[Jüri Järvet]], [[Aarne Üksküla]], [[Jüri Müür]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[A. H. Tammsaare]] romaani &quot;Tõde ja õigus&quot; II osa ainetel. Film tugineb [[Voldemar Panso]] 1962. aasta lavastusele &quot;Inimene ja jumal&quot; [[Eesti Draamateater|Draamateatris]].
|-
| [[Löö vastu]] || [[Valentin Kuik]] || [[Jüri Aarma]], [[Mikk Mikiver]], Johannes Möldre, [[Ada Lundver]], [[Martin Veinmann]] jt. || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || Režissöör Valentin Kuigi ja operaator Arvo Iho diplomitöö Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) lõpetamisel. Lugu armeeteenistusest tulnud puhta hingega maapoisist, kes armastab poksi.
|-
| [[Röövpüüdjajaht]] || [[Marika Villa]] || Boris Vald, Marika Roopalu, Kristjan Moora, [[Feliks Kark]], [[Arvo Kruusement]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || [[Jaan Rannap]]i jutustuse &quot;Iseloomuviga&quot; ainetel. Marika Villa diplomitöö Moskva Kõrgema Stsenaristika- ja Filmirežiikursusel. Filminovell, mis räägib vajadusest jääda alati kindlaks õigekspeetud seisukohtadele.
|-
| [[Jõmm]] || [[Sulev Nõmmik]] || Toomas Sepp, [[Helgi Sallo]], [[Jüri Lass]], [[Lisl Lindau]], [[Endel Pärn]], Evald Tordik jt. || lastefilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || [[Jaan Rannap]]i lasteraamatu &quot;Jefreitor Jõmm&quot; ainetel, karupoeg Jõmmi seiklustest merereisil ja saarel. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1976]]'''
|-
| [[Aeg elada, aeg armastada]] || [[Veljo Käsper]] || [[Aida Zars]], [[Ita Ever]], [[Väino Uibo]], [[Anne Paluver]], Raili Jõeäär || draama || Tallinnfilm ||
Draama neiust, kes kohtub tema elu päästnud arstiga.
*Auhind, Balti liiduvabariikide ja Valgevene filmifestival (NSVL), 1977, parim mängufilmi kunstnik Imbi Lind
*Auhind, International Festival of Red Cross and Health Films (Varna, Bulgaria), 1977, parim meesnäitleja Heino Mandri 
|-
| [[Minu naine sai vanaemaks]] || [[Virve Aruoja]] || [[Aarne Üksküla]], [[Ita Ever]], Raili Jõeäär, [[Lembit Ulfsak]], [[Anne Veesaar]] || komöödiafilm, telemängufilm || Tallinnfilm || [[Enn Krusten]]i novelli &quot;Vastsündinu&quot; ainetel
|-
| [[10 minutit võitleva ateistiga]] || [[Toomas Tahvel]] || [[Enn Klooren]], [[Robert Gutman]] || komöödiafilm, tudengifilm || Tallinnfilm || [[Arvo Valton]]i novelli &quot;Üks tund võitleva ateistiga&quot; ainetel. Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimiseriala lõpetaja Toomas Tahvli diplomitöö.
|-
| [[Võsakurat]] || [[Peeter Simm]] || [[Vaino Vahing]], Kubanbek Žussupov, [[Salme Reek]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Sulev Luik]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || VGIK: Peeter Simmi diplomitöö
|-
| [[Suvi (film)|Suvi]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Aare Laanemets]], [[Riina Hein]], [[Margus Lepa]], [[Kaljo Kiisk]], [[Ain Lutsepp]] || draamafilm || Tallinnfilm || [[Oskar Luts]]u jutustuste &quot;Suvi&quot; ja &quot;Tootsi pulm&quot; ainetel ning järg filmile &quot;Kevade&quot;.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1977]]'''
|-
| [[Karikakramäng]] || [[Peeter Urbla]], [[Toomas Tahvel]], [[Peeter Simm]] || [[Elle Kull]], [[Arvo Kukumägi]], [[Mikk Mikiver]], [[Lembit Ulfsak]] || lühimängufilmid || Tallinnfilm || Kolmest lühifilmist, [[Promenaad (film)|&quot;Promenaad&quot;]], [[Salakütt (film)|&quot;Salakütt&quot;]] ja [[Tätoveering (film)|&quot;Tätoveering&quot;]], koosnev film.
|-
| [[Promenaad (film)|Promenaad]] || [[Peeter Urbla]] || [[Elle Kull]], [[Lembit Ulfsak]] || lühifilm || Tallinnfilm || Filmi &quot;[[Karikakramäng]]&quot; I novell. [[Kurt Vonnegut]]i jutustuse ainetel.
|-
| [[Salakütt (film)|Salakütt]] || Toomas Tahvel || [[Külliki Tool]], [[Mikk Mikiver]], [[Rudolf Allabert]], [[Jüri Järvet]], [[Helend Peep]] || lühifilm || Tallinnfilm || Filmi &quot;[[Karikakramäng]]&quot; II novell. [[Osvald Tooming]]a jutustuse ainetel.
|-
| [[Tätoveering (film)|Tätoveering]] || [[Peeter Simm]] || [[Arvo Kukumägi]], Zoja Tsjurilo, Jaan Brezauski, Aleksandr Habalov, [[Karl Kalkun]] || lühifilm || Tallinnfilm || Filmi &quot;[[Karikakramäng]]&quot; III novell. [[Kalju Saaber]]i novelli &quot;Mustlased&quot; ainetel.
|-
| [[Reigi õpetaja (film)|Reigi õpetaja]] || [[Jüri Müür]] || [[Mikk Mikiver]], [[Elle Kull]], [[Tõnu Mikiver]], [[Evald Aavik]], [[Ita Ever]] || mängufilm || Tallinnfilm || [[Aino Kallas|Aino Kalda]] samanimelise jutustuse ainetel.
|-
| [[Surma hinda küsi surnutelt]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Juozas Kisielius]], [[Gediminas Girdvainis]], [[Maria Klenskaja]], [[Elle Kull]], [[Enn Kraam]] || mängufilm, draama || Tallinnfilm || Eesti Vabariigi riigikukutajate saatusest pärast 1924. aasta detsembrimässu.
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1978, Peaauhind (koos filmiga &quot;Samanišvili võõrasema&quot;); diplom Kaljo Kiisale; Jüri Sillart: auhind operaatorimeisterlikkuse eest; Maria Klenskaja: II auhind osatäitmise eest
*Preemia, NSVL Keemiatööstuse ja NSVL Riikliku Kinokomitee konkurss (NSVL), 1978, Jüri Sillart: I järgu diplom ja I preemia kodumaise värvifilmi parima kasutamise eest
|-
| [[Põrgupõhja uus Vanapagan (telefilm)|Põrgupõhja uus Vanapagan]] || [[Jaan Tooming]] || [[Lembit Eelmäe]], [[Herta Elviste]], [[Liis Bender]], [[Heikki Haravee]] || telemängufilm, etendusfilm || Eesti Telefilm || Jaan Toominga filmiversioon tema lavastusest „Põrgupõhja uus Vanapagan“. 
|-
| Ees on kurv || [[Vladimir Maak]] || [[Aare Laanemets]] || lühimängufilm, tellimusfilm || Tallinnfilm || Õppefilm liikluseeskirjade rikkumisest möödasõidul.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1978]]'''
|-
| [[Naine kütab sauna]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Ita Ever]], [[Aarne Üksküla]], [[Katrin Välbe]], [[Heino Mandri]], [[Lisl Lindau]] || mängufilm, draama || Tallinnfilm || [[Villem Gross]]i jutustuse &quot;Talvepuhkus&quot; ainetel.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1980, I auhind parimale naisfilminäitlejale Ita Everile
*Auhind, TPI filmifestival (Tallinn, NSVL), 1979, 2. koht filmile &quot;Naine kütab sauna&quot;
|-
| [[Navigaator Pirx]] || [[Marek Piestrak]] || [[Sergei Desnitski]], [[Boleslaw Abart]], [[Vladimir Ivašov]], [[Aleksandr Kaidanovski]], [[Tõnu Saar]] || mängufilm, ulmefilm || [[Zespoly Filmowe]] ja Tallinnfilm || [[Stanislaw Lem]]i jutustuse &quot;Juurdlus&quot; ainetel. Põnevuslugu kosmoselennust, mille eesmärgiks on selgitada välja, kas robotid on võimelised asendama inimest.
*Auhind, Trieste Science Fiction (Itaalia), 1979, Grand Prix &quot;Kuldne Asteroid&quot;
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2017, Programm: Ebatäiuslik tulevik
|-
| [[Imelugu]] || [[Irene Lään]] || [[Urmas Kibuspuu]], [[Tene Ruubel]], [[Sirje Puura]], [[Väino Puura]] || lühitelemängufilm, muusikafilm || Eesti Telefilm || [[Raimo Kangro]] ja [[Kulno Süvalep]]a samanimelise ooperi ainetel
|-
| [[Stereo (film)|Stereo]] || [[Peeter Simm]] || [[Reet Paavel]], [[Tõnu Kilgas]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Lembit Anton]] || lühimängufilm || Tallinnfilm ||[[Riho Mesilane|Riho Mesilase]] jutustuse &quot;Veterinaari esimene nädal&quot; ainetel, noore spetsialisti juhtumustest ja tundmustest esimestel tööpäevadel esimeses töökohas.
|-
| [[Siin me oleme!]] || [[Sulev Nõmmik]] || [[Lia Laats]], [[Ervin Abel]], [[Renate Karhu]], [[Karl Kalkun]], [[Eva Malmsten]], [[Kadri Jäätma]], Sulev Nõmmik, [[Väino Puura]], [[Lauri Nebel]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Põhineb [[Juhan Smuul]]i Muhu monoloogidel „Suvitajad”, „Tuulevaikuse lugu” jt. Film kasvas välja 1977. aasta septembris Estonias lavale tulnud Ülo Vinteri külamuusikalist.
|-
| [[Kiri Giuliale]] || [[Raul Tammet]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Jüri Müür]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || Carlo Montella novelli “Kiri Giuliale” järgi. Moskva Kõrgem Stsenaristika- ja Filmirežiikursus: Raul Tammeti kursusetöö.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | 
'''[[1979]]'''
|-
|-
| [[&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell (film)|&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell]] || Grigori Kromanov || [[Uldis Pūcītis]], [[Jüri Järvet]], [[Lembit Peterson]], [[Mikk Mikiver]], [[Kārlis Sebris]] || mängufilm, põnevusfilm || Tallinnfilm || [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]] samanimelise ulmeromaani ainetel.
*Auhind, Üleliiduline konkurss (Šostka, NSVL), 1979, III järgu diplom ja III preemia operaator Jüri Sillartile kodumaise värvifilmi parima kasutamise eest NSVL Keemiatööstuse ja NSVL Riikliku Kinematograafia Komitee otsuse põhjal
*Auhind, Trieste Science Fiction (Itaalia), 1980, Auhind Hõbedane Asteroid
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1980, I auhind Jüri Sillartile parima operaatoritõõ eest, Žürii eripreemia Sven Grünbergile uudsete väljendusvahendite sisuka kasutamise eest filmimuusikas
|-
| [[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]] || [[Leida Laius]] || [[Kaie Mihkelson]], [[Lembit Peterson]], [[Ants Eskola]], [[Elo Tamul]], [[Oskar Liigand]] || mängufilm || Tallinnfilm || [[A. H. Tammsaare]] samanimelise romaani ainetel.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1980, I auhind parima originaalse filmimuusika eest (koos muusikaga filmile &quot;Tuulte pesa&quot;) Lepo Sumerale; Žürii eripreemia väljapaistva operaatoridebüüdi eest Ago Ruusile 
|-
| [[Külaline (film)|Külaline]] || [[Elo Tust]] || [[Juhan Viiding]], Helen-Vesta Reiman, [[Ita Ever]], [[Jüri Järvet]], [[Raimo Aas]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || Elo Tusti diplomitöö
|-
| [[31. osakonna hukk (film)|31. osakonna hukk]] || [[Peeter Urbla]] || [[Lembit Ulfsak]], Ivan Krasko, [[Enn Klooren]], [[Omar Volmer]], [[Heino Mandri]] || mängufilm || Tallinnfilm || [[Per Wahlöö]] samanimelise ulmeromaani ainetel.
*Osalemine, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1983, Diplom poliitilise detektiivžanri eduka viljelemise eest režissöör Peeter Urblale 
|-
| [[Laanetaguse suvi]] || [[Rein Maran]] || [[Fred Jüssi]], [[Anne Maasik]], Enn Pinsel, Mihkel Pinsel, Riho Rosberg, Hannes Kase, Pauliine Tuut || mängufilm || Eesti Telefilm || Päriselt juhtunud lugu vendadest, kes leiavad hundikutsikad ning hakkavad neid üles kasvatama.
|-
| [[Soolo (film)|Soolo]] || [[Raul Tammet]] || Viiu Kõrvits, Andrus Rüütlane, [[Mikk Mikiver]], [[Juta Lehiste]], [[Peet Raig]], [[Gunnar Graps]] || ulmefilm, tudengifilm || Tallinnfilm || [[Peet Vallak]]u novelli &quot;Lodjavahi surm&quot; motiividel. Raul Tammeti diplomitöö NSVL Kinokomitee Režissööride Kursusel.
|-
| [[Tuulte pesa]] || [[Olav Neuland]] || [[Rudolf Allabert]], [[Nelli Taar]], [[Arvo Iho]], [[Anne Maasik]], [[Indrek Korb]] || mängufilm || Tallinnfilm || Olav Neulandi debüütmängufilm Eesti metsatalu rahutust elust esimesel sõjajärgsel aastal.
*Auhind, Balti liiduvabariikide noorte kinematografistide loomingu ülevaatus (NSVL), 1979, I preemia &quot;Tuulte pesa&quot;
*Auhind, Üleliiduline noorte kinematografistide tööde ülevaatus (NSVL), 1979, Parim täismetraažiline mängufilm, diplom
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1980, Parim režissööridebüüt: Olav Neuland
|-
| [[Õpetaja (film)|Õpetaja]] || [[Mark Soosaar]] || [[Jüri Arrak]], [[Jaan Kaplinski]], [[Ly Rebbas]], [[Ants Jõgi]], [[Arvo Kukumägi]] || lühimängufilm || Tallinnfilm || Film pole säilinud. Enne täispika mängufilmi &quot;Jõulud Vigalas&quot; tegemist tuli Mark Soosaarel teha samal teemal lühifilm „Õpetaja“, et tõestada stuudio juhtkonnale oma suutlikkust mängufilmi teha.
|- 
| [[Mees ja mänd]] || [[Jaan Tooming]] || [[Heikki Haravee]], [[Herta Elviste]], [[Lembit Eelmäe]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || [[Paul Kuusberg]]i jutustuse &quot;Linnukesega&quot; ainetel.
|}

==[[1980. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=25% | Näitlejad 
! width=5% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=40% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1980}} '''[[1980]]'''
|-
| [[Jõulud Vigalas]] || [[Mark Soosaar]] || [[Evald Aavik]], [[Kersti Kreismann]], [[Häli Saarm]], [[Jüri Arrak]], [[Ants Jõgi]], [[Linnar Priimägi]] jt. || draamafilm, ajalooline film || Tallinnfilm || Film 1905. aasta revolutsioonidraamast Vigalas keskendub edumeelse taluniku ja rahvavalgustaja [[Bernhard Laipmann]]i traagilisele saatusele.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, Mark Soosaar – auhind parima operaatoritöö eest mängufilmis
|-
| [[Metskannikesed]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Tõnu Kark]], [[Rudolf Allabert]], [[Aarne Üksküla]], [[Enn Klooren]], [[Robert Gutman]] jt. || põnevusfilm || Tallinnfilm || Pärast sõda, 1947. aastal varjavad Eesti metsad relvastatud mehi. Kui saabub teade, et oodata on välisluure dessanti metsavendade toetuseks, kavandab [[NKVD]] vastuoperatsiooni.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1980, I auhind parima filmikunstniku töö eest [[Tõnu Virve]]le; I auhind parimale meesnäitlejale Tõnu Kargile (koos näitlejatööga filmis &quot;Tuulte pesa&quot;) 
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1980, auhind parima operaatoritöö eest [[Jüri Sillart]]ile 
|-
| [[Ideaalmaastik]] || [[Peeter Simm]] || [[Arvo Kukumägi]], [[Tõnu Kark]], [[Kalju Komissarov]], [[Priit Adamson]], [[Reet Paavel]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Karl Helemäe]] jutustuse &quot;[[Kevadkülvi volinik]]&quot; ainetel. 1950. aastate alguses lähetatakse komsomoliaktivist Mait Kukemeri maale kevadkülvi tempot tõstma.
*Auhind, Üleliiduline noorte kinematografistide tööde ülevaatus (NSVL), 1981, Peeter Simm – diplom parima režissööritöö eest
*Auhind, San Remo Film Festival (Itaalia), 1983, Peeter Simm – žürii eriauhind: tundliku ja emotsionaalse inimese kujutamise eest rahvale pöördelisel ajal
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1982, Parim režissööridebüüt – Peeter Simmi &quot;Ideaalmaastik&quot;; parim meesnäitleja – Arvo Kukumägi jne.
|- 
| [[Pulmapilt (film)|Pulmapilt]] || [[Raul Tammet]] || [[Rein Aren]], [[Lembit Ulfsak]], Raul Tammet jt. || ulmefilm || Tallinnfilm, Loominguline koondis Debüüt (NSVL) || Ulmefilm inimese vastutusest oma tegude eest ja nende pöördumatutest tagajärgedest ajas.
*Preemia, Üleliiduline noorte kinematografistide tööde ülevaatus (NSVL), 1981, Diplom stsenarist Svjatoslav Gervassijevile ja režissöör Raul Tammetile eetiliste probleemide originaalse käsitluse eest ulmežanris
*Preemia, Nõukogude Eesti filmifestival, 05.1983, parim meesnäitleja: Rein Aren
|- 
| [[Laanetaguse suvi]] || [[Rein Maran]] || Enn Pinsel, Mihkel Pinsel, [[Fred Jüssi]], [[Riho Rosberg]], [[Anne Maasik]] jt. || telemängufilm, noortefilm || [[Eesti Telefilm]] || Film neljast poisist ja hundikutsikate ning teiste metsaolendite kokkukasvamisest.
*Preemia, Inimene ja maa – Võru rajooni Linda kolhoosi filmiklubi &quot;Vikerkaar&quot; festival, 1980, Antsla sovhoostehnikumi preemia: parim looduskaitseteemaline ja lasteteemaline film
*Auhind, TPI filmifestival (Tallinn, NSVL), 1980, täispikkade filmide peaauhind Suur Hammasratas; Metsamajanduse ja Looduskaitse ministreeriumi eriauhind

|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1981}}'''[[1981]]'''
|-
| [[Kaks päeva Viktor Kingissepa elust]] I ja II jagu || [[Tõnis Kask]] || [[Jüri Krjukov]], [[Heino Seljamaa]], [[Teet Hanschmidt]], [[Sulev Luik]], [[Rein Malmsten]] jt. || telemängufilm, ajalooline film || Eesti Telefilm || Kommunist [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] elust oktoobris 1917, mil bolševikud võtsid võimu Tallinnas.
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1981, Žürii diplom
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, auhind parimale telefilmile; diplom parima episoodilise osa eest Heino Mandrile 
|-
| [[Karge meri (film)|Karge meri]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Merle Talvik]], [[Tõnu Kark]], [[Mikk Mikiver]], [[Ita Ever]], [[Raine Loo]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[August Gailit]]i samanimelise romaani ainetel. Tegevus toimub Ruhnu saarel, mis elab muistsete kogukondlike tõekspidamiste ja tavade järgi.
*Auhind, TPI filmifestival (Tallinn, NSVL), 1982, Suur Hammasratas   
|-
| [[Keskpäev (film)|Keskpäev]] || [[Raivo Trass]] || [[Tormi Kevvai]], [[Mihkel Raud]], [[Maria Avdjuško]], Sven Suurraid, [[Ülari Kirsipuu]] jt. || noortefilm || Eesti Telefilm || Film valmis [[Eno Raud|Eno Raua]] jutustuste &quot;Kriminaalne lugu&quot; ja &quot;Telepaatiline lugu&quot; ainetel. Film poiste ja tüdrukute põnevatest seiklustest ühes suvises Eesti linnakeses. 
|-
| [[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]] || [[Helle Karis|Helle Murdmaa]] || [[Egert Soll]], [[Anna-Liisa Kurve]], [[Ülari Kirsipuu]], [[Ines Aru]], [[Aarne Üksküla]], [[Tõnu Kark]], [[Urmas Kibuspuu]] jt. || lastefilm || Tallinnfilm || [[Oskar Luts]]u samanimelise muinasjutu ainetel. Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna Nukitsamees saab endale ühel ilusal hommikul hoidja.
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1982, Lastežürii ja publiku peapreemia; diplom parima laste- ja noorsoofilmide muusika eest
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, Auhind parima operaatoritöö eest muusikafilmis – [[Ago Ruus]]; žürii eriauhind: eduka töö eest muusikalise lastefilmi loomisel – režissöör Helle Murdmaa ja helilooja [[Olav Ehala]] 
|-
| [[Pihlakaväravad]] || [[Veljo Käsper]] || [[Heino Mandri]], [[Meeli Sööt]], [[Aida Zars]], [[Mati Klooren]], [[Peeter Kard]] jt. || melodraama || Tallinnfilm || Küpses eas inimeste armastuslugu, mis areneb väikesaarele lähetatud ehitusbrigaadi igapäevatöö taustal.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, parim naisnäitleja – Meeli Sööt
|-
| [[Teaduse ohver]] || [[Valentin Kuik]] || [[Enn Klooren]], [[Aire Johanson]], [[Peeter Volkonski]], [[Ants Ander]], [[Mihkel Mutt]] jt. || telemängufilm, komöödiafilm || Tallinnfilm || [[Branislav Nušić]]i samanimelise jutustuse ainetel. Meeleolukas satiiriline pilt eelmise sajandi alguse provintsilinna värvikatest tüüpidest ning õhustikust.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, diplom režissöör Valentin Kuigile klassika stiilipuhta ekraniseerimise eest; diplom näitleja Enn Kloorenile väljapaistva töö eest 
|-
| [[Pisuhänd (film)| Pisuhänd]] || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Aarne Üksküla]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Jüri Krjukov]], [[Elle Kull]], [[Anne Paluver]] jt. || telemängufilm, komöödiafilm || Eesti Telefilm || Televersioon eesti kirjandusklassiku [[Eduard Vilde]] komöödiast &quot;Pisuhänd&quot;. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1982}}'''[[1982]]'''
|-
| [[Corrida (film)|Corrida]] || [[Olav Neuland]] || [[Rein Aren]], [[Rita Raave]], [[Sulev Luik]], [[Vaino Vahing]], Olev Saar || draamafilm || Tallinnfilm || [[Teet Kallas]]e samanimelise romaani ainetel. Kirjandusteadlane otsustab kolida oma noore naisega üksikule saarele, lootuses leida seal inspiratsiooni ja harmooniat.
*Osalemine, USSR Film Festival (Washington, Ameerika Ühendriigid), 1987, festivali nimi &quot;Nõukogude vabariikide filmikunst&quot;
*Osalemine, University Of California Film And Television Festival (Ameerika Ühendriigid), 1986, 0sales retrospektiivprogrammis jne.
|-
| [[Arabella, mereröövli tütar (film)|Arabella, mereröövli tütar]] || [[Peeter Simm]] || [[Inga-Kai Puskar]], [[Lembit Peterson]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Raivo Trass]], [[Lembit Ulfsak]] jt || seiklusfilm || Tallinnfilm || [[Aino Pervik]]u samanimelise jutustuse ainetel. Piraadikapteni tütar Arabella on harjunud mereröövlite eluga, varandusejahi ja taplustega. Siis aga satub laevale rändaja Aadu.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, parim laste- ja noorsoofilm; parim kunstnikutöö: [[Priit Vaher (graafik)|Priit Vaher]], [[Heikki Halla]] 
|-
| [[Šlaager (film)|Šlaager]] || [[Peeter Urbla]] || [[Els Himma]], [[Martin Veinmann]], [[Ain Lutsepp]], [[Galina Abdrahmanova]], [[Alice Talvik]], [[Peeter Lilje]] jt. || muusikaline mängufilm || Tallinnfilm || Lauljatar Katrin on loomingulises ja hingelises alavormis ning esineb popansamblite konkursil alla ootuste.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, preemia parima operaatoritöö eest muusikafilmis: [[Ago Ruus]] 
|-
| [[Musta katuse all]] || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Viire Valdma]], [[Ita Ever]], [[Jüri Krjukov]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Salme Reek]] jt. || draamafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || [[Juhan Smuul]]i näidendi &quot;Lea&quot; järgi. Ärevatest aegadest Saaremaa rannakülas, kus võimuvahetus 1941. aasta sügisel seab inimesed karmide valikute ette.  
|-
| [[Kolm tundi rongini]] || [[Katrin Laur]] || Anna Kamenkova, Juozas Kisielius || tudengifilm, lühimängufilm || Tallinnfilm || Mees ja naine kohtuvad Tallinnas, et vormistada oma abielulahutus. Järgneva jutuajamise käigus selguvad nii mõnedki üllatavad tõsiasjad.
|-
| [[Teisikud]] || [[Leo Karpin]] || [[Jaak Joala]], [[Merle Talvik]], [[Robert Gutman]], [[Lembit Ulfsak]], [[Eino Baskin]], ansambel [[Radar]] liikmed ([[Paap Kõlar]], [[Raul Vaigla]] jt.) || komöödiafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Komöödia teisikute, kuulsa poplaulja ja tuntud rallisõitja juhtumistest, kus asjad lähevad lootusetult sassi, et lõpuks õnneliku finaalini välja jõuda. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1983}}'''[[1983]]'''
|-
| [[Nipernaadi (film)|Nipernaadi]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Tõnu Kark]], [[Viire Valdma]], [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]], [[Egon Nuter]], [[Margus Oopkaup]], [[Vilma Luik]], [[Katrin Kohv]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[August Gailit]]i romaani &quot;Toomas Nipernaadi&quot; ainetel. Toomas Nipernaadil ei ole põhjamaises suves rännates sihti, ta läheb, kuhu tee viib. Kõik teed viivad teda inimeste juurde.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1984, Auhind Kaljo Kiisale parima mängufilmi režissööritöö eest, [[Jüri Sillart]]ile parima operaatoritöö eest, [[Tõnu Virve]]le parima kunstnikutöö eest. Žürii eriauhind [[Ilmar Tammur]]ile osatäitmise eest
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1984, Žürii eridiplom filmile, diplom filmimuusika eest [[Anne Maasik]]ule, [[Raimo Kangro]]le ja [[Andres Valkonen]]ile, diplom ja preemia operaator Jüri Sillartile
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa filmide retrospektiiv jne.
|-
| [[Lurich]] || [[Valentin Kuik]] || [[Tõnu Lume]], [[Enn Klooren]], [[Regina Razuma]], [[Leonid Ševtsov]], [[Rein Karemäe]], [[Tõnu Aav]] jt || ajalooline film || Tallinnfilm || Lugu kuulsa Eesti maadleja [[Georg Lurich]]i elust – tema auhindade kollektsiooni skandaalne vargus 1910. aasta maadlustšempionaadi ajal Tallinnas.
*Osalemine, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn), 1985, auhind suurima ootamatuse eest ekraanil Tõnu Lumele 
|-
| [[Suletud ring]] || [[Peeter Urbla]] || [[Arvo Kukumägi]], [[Uno Laht]], [[Alice Podelski]], [[Ain Lutsepp]], [[Jüri Müür]] jt. || kriminaalfilm, telemängufilm || Tallinnfilm || [[Karl Arne Blom]]i romaani &quot;Keegi maksab kätte&quot; ainetel. Direktori mõrva asuvad uurima kaks inspektorit, kuid vanem neist langeb rünnaku ohvriks. 
|-
| [[Küljetuul]] || [[Raul Tammet]] || [[Märt Visnapuu]], [[Talvo Pabut]], [[Tõnu Saar]], [[Kiiri Tamm]], [[Angelina Semjonova]] jt. || spordifilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Mängufilm jalgrattaspordist ja noortest, nende eesmärkidest, pingutustest ja millestki veel... 
|-
| [[Enn Vetemaa kinovariatsioonid teemal &quot;Püha Susanna ehk meistrite kool&quot;]] || [[ Ago-Endrik Kerge]] || [[Ita Ever]], [[Tiit Lilleorg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Jüri Krjukov]], [[Liina Tennosaar]] jt. || komöödiafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Provintsilinna näitlejad ja lavastaja sõidavad kolhoosirahvaga kohtuma.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1984}}'''[[1984]]'''
|-
| [[Reekviem (film)|Reekviem]] || [[Olav Neuland]] || [[Aarne Üksküla]], Doris Neuland, [[Andrus Vaarik]], [[Sven Grünberg]], Regina Razuma, [[Ivo Linna]], [[Aigar Vahemetsa]] || draamafilm || Tallinnfilm || Sündmustik hargneb 1944. aasta suvel ja selle keskmes on eesti haritlaspere saatus sõjasündmuste keerises.
|-
| [[Karoliine hõbelõng]] || [[Helle Karis|Helle Murdmaa]] || [[Chätrin Bagala]], [[Martin Veinmann]], [[Rein Aren]], [[Salme Reek]], [[Siiri Sisask]] jt. || muinasjuttfilm || Tallinnfilm || Film isekast kuningatütrest Karoliinest, kelle elukooliks saab rännak koos salapärase teejuhi Kaspariga.
*Auhind, Üleliiduline muinasjutufilmide festival (NSVL), 1986, III auhind diplom Martin Veinmannile kui parimale meesosatäitjale
*Osalemine, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1985, Osales Eesti võistlusprogrammis jne.
|-
| [[Hundiseaduse aegu]] || [[Olav Neuland]] || [[Arvo Kukumägi]], Regina Razuma, [[Egon Nuter]], [[Jüri Krjukov]], [[Heino Mandri]] || seiklusfilm || Tallinnfilm || Film noore teadmamehe ja kauni vasallitütre armastusloost keskaegses Eestis, viimaste vabakülade läänistamise ajal.
|-
| [[Kaks paari ja üksindus]] || [[Tõnis Kask]] || Ligita Skujina, Andreis Žagars, [[Ita Ever]], [[Heino Mandri]], [[Tatjana Bassova]], [[Urmas Ott]] jt. || draamafilm, telemängufilm || Tallinnfilm || [[O. Henry]] novellide ainetel. Tänavad on täis üksikuid inimesi, kelle lootused on purustanud linna aplus, kärsitus ja ükskõiksus. 
|-
| [[Võõra nime all]] || [[Peeter Urbla]] || [[Madis Kalmet]], [[Rita Rätsepp]], [[Rein Malmsten]] jt. ||draamafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Film inimese ja sõja, kohusetunde ja armastuse vahekorrast 1944. aasta septembris enne saksa vägede taandumist Tallinnast.
* Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1985, Žürii diplom
* Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1985, auhind Madis Kalmetile parima patriootilise osa täitmise eest 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1985}}'''[[1985]]'''
|-
| [[Kevad südames]] || [[Mati Põldre]] || [[Toomas Uibo]], [[Leelo Keevallik]], Jörgen Pillau, Paavo Põldmäe, [[Tarvo Krall]], [[Ants Paju]] || telemängufilm, noortefilm || [[Eesti Telefilm]] || Telemängufilm lastekoori suvelaagrist, kus harjutatakse muusikali &quot;Kevade&quot;.
*Auhind, TPI filmifestival (Tallinn, NSVL), 1985, &quot;Suur Hammasratas&quot;
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1985, Parima laste muusikalise mängufilmi auhind ja preemia
|-
| [[Puud olid ...]] || [[Peeter Simm]] || [[Üllar Põld]], [[Maria Avdjuško]], [[Margus Terasmees]], [[Arvo Kukumägi]], [[Kärt Hansberg]] || draamafilm || [[Tallinnfilm]] || [[Mats Traat|Mats Traadi]] romaani &quot;Puud olid, puud olid hellad velled&quot; ainetel. Film jutustab ootamatult peremeheks saanud noorukese Hinnu saatusest 19. sajandil Liivimaa kubermangus, teoorjuse ajal.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1986, Peeter Simm – Festivali eriauhind parimale noorele režissöörile.
*Osalemine, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1989, parim stsenarist Mats Traat 
|-
| [[Naerata ometi]] || [[Leida Laius]], [[Arvo Iho]] || [[Monika Järv]], [[Hendrik Toompere]], [[Tauri Tallermaa]], [[Katrin Tamleht]], [[Siiri Sisask]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Silvia Rannamaa]] romaani &quot;[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]&quot; ainetel. Draama lastekodu kasvandike elust ja vanemate vastutusest oma laste saatuse eest.
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1986, Peaauhind: režissöör Leida Laius ja kaaslavastaja Arvo Iho; parim stsenaarium: Maria Šeptunova
*Preemia, Tallinnfilmi aastapreemia (Eesti), 1985, Leida Laius: režissööritöö; Arvo Iho: kaaslavastaja ja peaoperaator
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1986, Peaauhind: parim mängufilm; parim laste- ja noorsoofilm; parim kunstnikutöö: Tõnu Virve; parim originaalmuusika: Lepo Sumera; Monika Järv: Mari osatäitmise eest 
|-
| [[Kahe kodu ballaad (film)|Kahe kodu ballaad]] I ja II jagu || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Elle Kull]], [[Ago-Endrik Kerge]], [[Jüri Krjukov]], [[Aare Laanemets]], [[Egon Nuter]], [[Salme Reek]] jt. || telemängufilm, draamafilm || Eesti Telefilm || [[Kalju Saaber]]i samanimelise jutustuse alusel valminud kaheosalise film. Filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1986, Festivali auhind ja preemia Elle Kullile kui parimale naisnäitlejale  
|-
| [[Savoy ball (Eesti film)|Savoy ball]] I ja II jagu || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Jüri Krjukov]], [[Aarne Üksküla]], [[Elle Kull]], [[Merle Talvik]], [[Ülle Kaljuste]] jt. || komöödiafilm, telemängufilm || Tallinnfilm || [[Pál Ábrahám]]i samanimelise opereti ekraniseering, mille tegevus toimub 1920.–1930. aastate svingivas Prantsusmaa kõrgseltskonnas. 
|-
| [[Bande]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Tõnu Kark]], [[Aarne Üksküla]], [[Rein Malmsten]], [[Olev Eskola]], [[Rita Rätsepp]] || detektiivfilm || Tallinnfilm || [[Dashiell Hammett]]i romaani &quot;[[Klaasist võti]]&quot; ainetel. Film kirjeldab valimisvõitlust USAs 1920. aastatel.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1986, Jüri Sillartile parima operaatoritöö eest (mängufilmi &quot;Nipernaadi&quot; loomisel koos filmiga “Bande”)  
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1986}}'''[[1986]]'''
|-
| [[Keskea rõõmud]] || [[Lembit Ulfsak]] || [[Tõnu Kark]], [[Maria Klenskaja]], [[Kaie Mihkelson]], [[Ülle Kaljuste]], [[Lembit Ulfsak]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Teekonnafilm keskeakriisi jõudnud inimestest, kes sõidavad läbi suvise Eestimaa imearsti juurde.
*Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1987, Vikerkaare auhind – parim režissööridebüüt: Lembit Ulfsak; Nikolai Šarubin: parim operaatoridebüüt
*Osalemine, Eesti filmipäevad Helsingis (Soome), 1987 
|-
| [[Saja aasta pärast mais]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Jüri Krjukov]], [[Jaan Rekkor]], [[Arvo Kukumägi]], [[Sulev Luik]], Jevgeni Filatov, [[Angelina Semjonova]] jt || draamafilm || Tallinnfilm || Film neljast viimasest päevast kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] elus.
*Osalemine, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1987
*Preemia, Tallinnfilmi aastapreemia (Eesti), 1987, parim lavastaja – Kaljo Kiisk, parim operaator – Jüri Sillart
|-
| [[Õnnelind flamingo]] || [[Tõnis Kask]] || [[Evald Hermaküla]], [[Kaie Mihkelson]], [[Allan Noormets]], Jelena Kondulainen, [[Mikk Mikiver]] jt. || draamafilm, telemängufilm || [[Eesti Telefilm]] || [[Raimond Kaugver]]i romaani &quot;Meie pole süüdi&quot; ainetel. Miks pealtnäha kõigiti normaalsest perest võrsub kurjategija? 
*Auhind, Kevad. Kino. Kuzbass – Kemerovo rajooni filmiestival (NSVL), 1987, Publiku auhind
*Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1987, &quot;Vikerkaare&quot; auhind ja diplom Joosep Remmele parima kunstnikudebüüdi eest
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1987, lastefilmide žürii diplom terava sotsiaalse teema käsitlemise eest
|-
| [[Võtmeküsimus]] || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Aivar Tommingas]], [[Ao Peep]], [[Ants Ander]], [[Tõnu Kattai]], [[Tiit Lilleorg]], [[Liina Tennosaar]], [[Tõnis Lepp]] jt. || draamafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Kas egoistlikud kaalutlused ja ühiskonnakasulikkus välistavad teineteist?
*Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1987, ETKVLi Kaubandusliku Reklaami Valitsuse auhind Aivar Tommingale 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1987}}'''[[1987]]'''
|-
| [[Metsluiged]] || [[Helle Karis]] || [[Katri Horma]], [[Juris Žagars]], [[Andrejs Žagars]], [[Ines Aru]], [[Liina Orlova]], Levi-Danel Mägila || muinasjuttfilm || [[Tallinnfilm]] || [[Hans Christian Andersen]]i samanimelise muinasjutu ainetel. Film räägib räägib kuningatütar Elisest, kelle kindel meel ja armastuse jõud päästab tema vennad nõidusest.
*Auhind, Giffoni Film Festival (Giffoni Valle Piana, Itaalia), 1988, Žürii eriauhind filmile &quot;Metsluiged&quot; 
|-
| [[Madude oru needus]] || Marek Piestrak || Krzysztof Kolberger, Roman Wilhelmi, Ewa Salacka, Zbigniew Lesien, [[Tõnu Saar]] || seiklusfilm || Tallinnfilm, Zespoły Filmowe (Poola) || Robert Strattoni novelli &quot;Hobby dr Travena&quot; ainetel. Prantsuse lendur leiab 1950. aastate alguses Indohiinas budistlikust templist kalliskividega kaetud laeka ja viib selle Euroopasse kaasa.
|-
| [[Vaatleja (film)|Vaatleja]] || [[Arvo Iho]] || [[Svetlana Tormahhova]], [[Erik Ruus]] || mängufilm || Tallinnfilm || Film analüüsib naise, mehe ja looduse suhteid antiiktragöödia vaimus.
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 1988, FIPRESCI auhind, “Don Quijote” auhind, parima debüüdi auhind
*Auhind, Torino Film Festival (Itaalia), 1989, žürii eriauhind
*Auhind, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 1990, Grand Prix
|-
| [[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]] I–IV jagu|| [[Olav Neuland]] || [[Olga Bogatšova]], [[Martinas Budraitis]], [[Evald Aavik]], [[Lasma Murniece]], [[Guido Kangur]], [[Mikk Mikiver]] || ajalooline film || Tallinnfilm || [[Herman Sergo]] samanimelise romaani ainetel loodud neljaosaline film räägib 18. sajandi Hiiumaa rootslaste elust ja võitlusest mõisnikega Rootsi ajal antud eesõiguste kaitseks. 
|-
| [[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]] I–II jagu|| [[Peeter Simm]] || [[Heino Mandri]], [[Rudolf Allabert]], [[Ants Ander]], [[Andres Lepik]], [[Laine Mägi]], [[Jüri Järvet]], [[Ita Ever]], [[Arvo Kukumägi]] jt. || ajalooline film, telemängufilm || Eesti Telefilm || [[Mats Traat|Mats Traadi]] samanimelise romaani ainetel. Filmis on kuus &quot;tantsu&quot; kuues ajas – Eesti talu lugu 20. sajandi algusest nõukogude ajani.
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1989, Žürii eridiplom Mats Traadile stsenaariumi eest   
|-
| [[Ringhoov]] || [[Tõnu Virve]] || [[Kaie Mihkelson]], [[Evald Hermaküla]], [[Eero Spriit]] || tudengifilm, lühimängufilm || Tallinnfilm || [[Arvo Valton]]i novelli &quot;Mustamäe armastus&quot; ainetel. VGIK diplomitöö: Mait Mäekivi filmioperaatorina. Film käsitleb inimsuhteid tänapäevases suurlinnas, 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1988}}'''[[1988]]'''
|-
| [[Nõid (film)|Nõid]] || [[Elo Tust]] || [[Ülle Kaljuste]], [[Sulev Luik]], [[Mai Mering]], [[Enn Kraam]], [[Rein Aren]] || lühimängufilm || [[Tallinnfilm]] || Kiirabiarstina töötav noor naine on hingelises segaduses ja üritab vabaneda teda vaevavast seletamatust rahutusest. 
|-
| [[Ma pole turist, ma elan siin]] || [[Peeter Urbla]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Madis Kalmet]], [[Gita Ränk]], [[Laine Mägi]], [[Pille Pihlamägi]] || draamafilm || Tallinnfilm || Film mehest, kes teostas end korterivahetusmaaklerina ja teisest mehest, kes oli kodutu.
*Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1989, Mait Mäekivi – parim operaatoritöö ja eripreemia suurima ootamatuse eest ekraanil.
*Osalemine, Sodankylä Midnight Sun Film Festival (Soome), 1989
|-
| [[Doktor Stockmann]], I ja II jagu || [[Mikk Mikiver]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Maria Klenskaja]], [[Angelina Semjonova]], [[Evald Hermaküla]], [[Aarne Üksküla]], [[Martin Veinmann]] jt. || telemängufilm, draamafilm || Tallinnfilm || [[Henrik Ibsen]]i näidendi &quot;Rahva vaenlane&quot; ainetel. Vesiravila peaarst Tomas Stockmann avastab, et asutust ohustab nakkus, mille põhjuseks on veevärgi ehitusvead.  
|-
| [[Varastatud kohtumine]] || [[Leida Laius]] || Maria Klenskaja, [[Andreas Kangur]], [[Kaie Mihkelson]], [[Lembit Peterson]], [[Terje Pennie]], [[Hilja Varem]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Valentina vabaneb vanglast, sõidab tagasi Eestisse ja hakkab otsima oma poega Jürit.
*Auhind, Women in Film (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 1989, Grand prix Lilian Gishi preemia Leida Laiusele
*Auhind, Üleliiduline näitlejate festival (Kalinin, NSVL), 1989, Maria Klenskaja – parim naisnäitleja
*Auhind, Festival of Female Film Directors (Veneetsia, Itaalia), 1990, Parim film
|-
| [[Õnnelik lapsepõlv]] || [[Jaan Kolberg]] || Raimo Nõo, Immanuel Volkonski, [[Terje Pennie]], [[Ada Lundver]], [[Ants Ander]], [[Margus Tabor]] || koguperefilm, lühimängufilm || Tallinnfilm || Jaan Kolbergi diplomitöö. Kujundlike piltidega edasiantud lugu näitab lapse tegemisi ja koosolemisi sõpradega, mida mõjutavad täiskasvanute suhted ja suhtumised. 
|-
| [[Vernanda]] || [[Roman Baskin]] || [[Sulev Luik]], [[Jüri Järvet]], [[Ilmar Tammur]], [[Kaljo Kiisk]], [[Vello Janson]] jt. || lühimängufilm || Tallinnfilm || [[Arvo Valton]]i novelli &quot;Vernanda leib&quot; ainetel. Film on totalitaarse ühiskonna kunstiline karikatuur, mis lahendatud läbi peategelase sattumise suletud linna.
*Osalemine, Eesti mängufilmi filminädal (Tallinn, NSVL), 04.1989
*Osalemine, Moscow International Film Festival (Moskva, Venemaa), 07.1989  
|-
| [[Prohvetlikud unenäod]] || [[Kert Kits]] || Kert Kits, Antero Laanela, Indrek Raig, [[Ene-Liis Semper]] || tudengifilm, lühimängufilm || TPI stuudio Malta Rist || Ühiskonnakriitilin komöödia Vene immigrantidest ja kaubandusturistidest 1988. aasta kontekstis.
*Nominatsioon, Eesti amatöörfilmide festival (Eesti), 1988, Eesti 23. amatöörfilmide festivali lõppvoor  
|-
| [[Giordano]] || [[Aare Tilk]] || [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]], [[Anne Paluver]], [[Guido Kangur]], [[Andrus Vaarik]] jt. || tudengifilm, lühimängufilm || Eesti Telefilm || Satiirilise lühifilmi peategelaseks on fotograaf, kelle aparaadist ilmuvad pildid, mis avavad inimese tõelise loomuse.
|-
| [[Narva kosk (film)|Narva kosk]], I ja II jagu || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Andrus Allikvee]], [[Carmen Mikiver|Carmen Uibokant]], [[Ago-Endrik Kerge]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Aivar Tommingas]] || telemängufilm, ajalooline film || Eesti Telefilm || [[Vladimir Beekman]]i samanimelise romaani ainetel. Loo keskseteks tegelasteks on 1918. aastal punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid. Mis on tähtsam – kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1989}}'''[[1989]]'''
|-
| [[Meister(film)|Meister]] || [[Renita Lintrop]], [[Hannes Lintrop]] || [[Andrus Allikvee]], [[Lembit Peterson]], [[Aarne Üksküla]] || lühimängufilm || [[Tallinnfilm]] || Film sellest, kuyi me ei märka tagasihoidlikkuse taga tõelist sangarlikkust, eneseväärikust, omanäolisust, kordumatut terviklikkust
|-
| [[Mardipäev (film)|Mardipäev]] || [[Jaan Kolberg]] || [[Liina Tennosaar]], [[Margus Tabor]], [[Mari Lill]], [[Ants Ander]], [[Olli Ungvere]], [[Oskar Liigand]] jt. || lühimängufilm || Tallinnfilm ||  Groteskisugemetega mõistulugu võõrandunud peresuhetest.
* Preemia, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1989, Eripreemia parimale lühidebüütfilmile 
|-
| [[Perekonnapildid]] || [[Valentin Kuik]] || Allan Kuljus, Merle Tähe, [[Andres Raag]], Urmas Verliin, [[Kaili Närep]], Margus Varusk jt. || noortefilm || Tallinnfilm || Ühe Eesti väikelinna noorte elluastumine 1960. aastatel. 
|-
| [[Eesti ballaadid (film)|Eesti ballaadid]] || [[Jüri Tallinn]], [[Ülo Vilimaa]] || [[Kiiri Tamm]], [[Madis Kalmet]], [[Anne Reemann]], [[Allan Noormets]], [[Ants Ander]] jt. || muusikaline mängufilm || [[Eesti Telefilm]] || Filmi aluseks on [[Veljo Tormis]]e &quot;Eesti ballaadid&quot; – teos, mis kätkeb eneses meie esivanemate poolt sajandite vältel talletatud elutarkusi.
|-
| [[Pahupidi (Blinov)|Pahupidi]] || [[Valeri Blinov]] || [[Heino Mandri]], [[Kaljo Kiisk]] || lühimängufilm || Tallinnfilm || Kahe kunagise sõbra taaskohtumisest, mis kisub ühe mehe elatud elu pahupidi.
|-
| [[Äratus]] || [[Jüri Sillart]] || [[Tõnu Kark]], [[Sulev Luik]], [[Maria Klenskaja]], [[Jaan Rekkor]], [[Arvo Kukumägi]], [[Väino Laes]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Eesti küla saatuslikul 25. märtsil 1949, mil kümned tuhanded inimesed Siberisse küüditati.
*Auhind, Monstra Internationale del Film d'Auttore (San Remo, Itaalia), 1989, Žürii eripreemia
*Auhind, Espoo Ciné International Film Festival (Soome), 1990, Nyrki Tapiovaara preemia: Äratus
*Osalemine, Riga International Film Festival (Läti), 1990, Põhiprogrammis
|-
| [[Inimene, keda polnud]] || [[Peeter Simm]] || [[Katri Horma]], [[Mari Simm]], [[Tõnu Kilgas]], [[Jüri Krjukov]], [[Rita Raave]], [[Tõnu Raadik]] || draamafilm || Tallinnfilm || Eesti raadioinimestele pühendatud ajastufilmis kajastub sündmusi [[Imbi Valgemäe]], [[Mari Möldre]] ja [[Ruut Tarmo]] elust.
*Osalemine, Festival de Cannes (Prantsusmaa), 1990, uusi filmirežissööre tutvustavas sarjas 
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2020, Programm: 101 Eesti filmi
|-
| [[Milarepa laulud]] || [[Arvo Iho]] || [[Sven Grünberg]], Kaja Soieva, [[Linnart Mäll]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Filmiloo aluseks on Tiibeti 11. sajandi kuulsaima luuletaja ja budismiõpetaja Milarepa looming. 
|-
| [[Kalapäev]] || [[Aare Tilk]] || [[Kalju Orro]], [[Guido Kangur]], [[Anne Paluver]], [[Salme Reek]] || tudengifilm || Tallinnfilm || Aare Tilga kursusetöö režissööride ja stsenaristide kursustel Üleliidulises Riiklikus Kinematograafia Instituudis Moskvas. Film väikese inimese elust igapäevaabsurdis. 
|}

==[[1990. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=15% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=5% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=40% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1990]]'''
|-
| [[Ainult hulludele ehk Halastajaõde]] || [[Arvo Iho]] || [[Margarita Terehhova]], [[Mihkel Smeljanski]], [[Hendrik Toompere]], [[Lembit Ulfsak]], [[Hendrik Toompere seenior]], [[Vija Artmane]], [[Jaan Tätte]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Film traumaosakonna õest, kes aitab enesetappu üritanud noormehel täiesti ootamatul moel aidata tagasi saada elurõõm ja usk endasse.
*Osalemine, Monstra Internationale del Film d'Auttore (San Remo, Itaalia), 1991
*Auhind, Monstra Internationale del Film d'Auttore (San Remo, Itaalia), 1991, Parima naisnäitleja preemia – Margarita Terehhova
*Nominatsioon, Nika – Award of International Confederation of Film Unions (Venemaa), 1991, Naispeaosa – Margarita Terehhova, helirežissöör – Enn Säde.
|-
| [[Ainus pühapäev]] || [[Sulev Keedus]] || [[Elmo Nüganen]], Kadri Ots, [[Erik Ruus]], [[Mari Lill]], [[Evald Aavik]], [[Liina Orlova]], [[Paul Poom]] || telemängufilm || Tallinnfilm || Film kahe venna saatusest, mis hargneb ja sõlmub kolme päeva jooksul kusagil Eestis.
*Osalemine, Monstra Internationale del Film d'Auttore (San Remo, Itaalia), 1991 
|-
| [[See kadunud tee]] || [[Jaan Kolberg]] || Tarmo Koidla, [[Ants Ander]], Diana Kokla, [[Raine Loo]], [[Helgi Annast]], [[Ene Rämmeld]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[August Mälk|August Mälgu]] romaani &quot;Hea sadam&quot; ainetel ja teistel Mälgu mereteemalistel teostel, kuid sündmustik on toodud kaasaega.
|-
| [[Regina (film)|Regina]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Ülle Kaljuste]], [[Tõnu Kark]], [[Erika Kaljusaar]], [[Ita Ever]], [[Evald Hermaküla]], [[Villem Indrikson]] jt. || melodraama || Tallinnfilm || Film [[Aimée Beekman]]i romaani &quot;Valikuvõimalus&quot; alusel käsitleb vanemate vastutust järeltulijate eest. 
|-
| [[Teenijanna]] || [[Veiko Jürisson]] || [[Maria Klenskaja]], [[Hendrik Toompere]], [[Leila Säälik]], [[Ao Peep]], [[Angelina Semjonova]], [[Meeli Sööt]] jt. || lühimängufilm || Tallinnfilm || [[Mait Metsanurk|Mait Metsanurga]] novelli &quot;Epp&quot; ainetel. Tegevus toimub esimese Eesti Vabariigi ajal.
|-
| [[Sügis (film)|Sügis]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Margus Lepa]], [[Liina Tennosaar]], [[Anne Reemann]], [[Kaljo Kiisk]], [[Aare Laanemets]], [[Tõnu Oja]], [[Riina Hein|Riina Aare]] jt. || komöödiafilm || Tallinnfilm || [[Oskar Luts]]u romaanide &quot;Sügis&quot; ja &quot;Argipäev&quot; ainetel. Filmis jälgitakse Paunvere rätsepmeistri Jorh Adniel Kiire sekeldusi pere loomisel ja talu ostmisel. 
|-
| [[Igaühele oma (film 1990)|Igaühele oma]] || [[Hardi Volmer]] || [[Andrus Vaarik]], [[Arvo Kukumägi]], [[Riho Unt]], [[Heiki Ernits]], [[Peeter Simm]], [[Kalmer Tennosaar]] jt || lühimängufilm || Tallinnfilm || Groteskne mõistulugu väikesest mehikesest, tema hirmudest ja kohanematusest maailmaga. 
|-
| [[Semm]] || [[Aare Tilk]] || Imre Avaste, Heidi Klamp, [[Anu Lamp]], [[Ants Ander]], Zaza Tšavlešvili, [[Jaan Kiho]], [[Tiit Lilleorg]] jt || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm, Sojuztelefilm || [[Mart Kivastik]]u samanimelise novelli ainetel. Film poisist, kes on küll veel laps, kuid keda puudutab seletamatu, vaevuaimatav armastustunne. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1991]]'''
|-
| [[Vana mees tahab koju]] || [[Tõnis Kask]] || [[Kaljo Kiisk]], [[Raivo Trass]], [[Kaie Mihkelson]], [[Hendrik Toompere]], [[Angelina Semjonova]], [[Mari Lill]] jt || telemängufilm, melodraama || Tallinnfilm || [[Raimond Kaugver]]i samanimelise romaani ainetel. Film põlvkondade suhetest, nende erinevatest väärtushinnangutest ja inimlikkusest.
|-
| [[Rahu tänav (film)|Rahu tänav]] || [[Roman Baskin]] || [[Mikk Mikiver]], [[Katrin Karisma]], Lauri Vihman, [[Kaljo Kiisk]], [[Elisabet Tamm]], [[Kersti Kreismann]] || draamafilm || Tallinnfilm || Jõuluõhtul avastavad Rahu tänava elanikud, et nende majade ette on pandud sõjaväeline valve. Varsti peavad nad koduväravast sisseastumiseks passi näitama.
*Auhind, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 1992, Parima filmi peapreemia: Roman Baskin
*Auhind, Debüüt-92 – kinofestival (Moskva, NSVL), 1992, Venemaa Avatud Kinoakadeemia auhind
*Nominatsioon, European Film Awards, 1992, European Supporting Actor of the Year 1992: Väino Laes for Rahu tänav
|-
| [[Rist]] || [[Lauri Aaspõllu]] || [[Ain Lutsepp]], [[Hendrik Toompere]], [[Arvo Kukumägi]], [[Enn Nõmmik]], [[Peeter Sauter]], [[Rita Raave]] || lühimängufilm || Tallinnfilm, Sojuztelefilm || [[Jaan Kross]]i novelli &quot;Toru&quot; ainetel. Filmi tegevus toimub saksa okupatsiooni päevil Eestis, sõjatalvel 1943.
|-
| [[Ankur (film)|Ankur]] || [[Peeter Simm]] || [[Kärt Kross]], [[Maria Avdjuško]], Samuel Huber, Maria Kross || lühimängufilm ||  	[[Fantaasiafilm]] || Sami ja Irise kooselus on naise kanda kogu argine taak. Kui mees huvitub Irise sõbrannast Annabelist, katkeb naise kannatus.
*Auhind, Tampere Film Festival (Soome), 1992, Diploma of Merit / Kunniamaininta 
|-
| [[Surmatants (film)|Surmatants]] || [[Tõnu Virve]] || [[Evald Hermaküla]], Mikk Mikiver, [[Sulev Luik]], [[Peeter Volkonski]], [[Kaie Mihkelson]] || ajalooline film || [[Freyja Film]], Sojuztelefilm || Film on inspireeritud Lübecki meistri [[Bernt Notke]] maalist &quot;[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]&quot; ja selle kunstiteose oletatavast Tallinnasse jõudmisest.
*Osalemine, Around the Baltic Film Festival (Gotland, Rootsi), 1993 
|-
| [[Noorelt õpitud]] || [[Jüri Sillart]] || Sulev Luik, [[Tõnu Kark]], Erki Veling, Tiina Vilu, [[Ülle Kaljuste]], [[Gaute Kivistik]] || draamafilm || Tallinnfilm || Draama ühe Eesti aleviku noorte viimasest koolikevadest stalinismiaja loojangul.
*Auhind, Eesti filmipäevad Pärnus (Eesti), 1996, Parim eesti film; parim naiskõrvalosatäitja – Ülle Kaljuste; parim meespeaosatäitja – Sulev Luik; parim operaatoritöö – Mait Mäekivi
*Osalemine, Riga International Film Festival (Läti), 1992, põhiprogramm
*Osalemine, IFFR – International Film Festival Rotterdam (Holland), 1993, põhiprogramm
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1992]]'''
|-
| [[Need vanad armastuskirjad]] || [[Mati Põldre]] || [[Rain Simmul]], [[Liis Tappo]], [[Ülle Kaljuste]], [[Marika Korolev]], [[Kärt Tomingas]], [[Lii Tedre]], [[Jaan Rekkor]] jt || telemängufilm || [[Freyja Film]], [[Eesti Televisioon]] || Muusik [[Raimond Valgre]] romantiline ja traagiline lugu, mille sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/1950.
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 1993
*Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 1992, kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks.
|-
| [[Võlausaldajad]] || [[Jaan Kolberg]] || [[Terje Pennie]], [[Sulev Luik]], [[Arvo Kukumägi]] || draamafilmfilm || [[Arcadia (filmistuudio)|Arcadia]] || [[August Strindberg]]i näidendi &quot;Võlausaldajad&quot; ainetel. Kunstnikule tundub, et ta on oma abikaasale endast liiga palju ära andnud – ta ei suuda enam maalida. 
|-
| [[Daam autos]] || [[Peeter Urbla]] || [[Epp Eespäev]], [[Toomas Hussar]], [[Lembit Ulfsak]], [[Rein Malmsten]], Katri Horma jt. || põnevusfilm || [[Freyja Film]], Novaja Vremja (Venemaa) || Sébastien Japrisoti romaani &quot;Daam ja auto, päikeseprillid ja püss&quot; ainetel. Eduka reklaamifirma noor sekretär saab korralduse viia firma uus auto garaaži. Proovisõit paiskab ta aga pikka déja vu seikluste ritta. 
|-
| [[Balti armastuslood]]: Mattias ja Ann. Eesti kevad 1991 || [[Peeter Urbla]] || [[Andres Noormets]], [[Carmen Mikiver]], [[Madis Kalmet]], [[Raivo E. Tamm]], [[Herta Elviste]] || lühimängufilm || Filminor (Soome), [[Exitfilm]] || Esimene film kassetist Balti armastuslood. Armastuslugu Eestist 1991. aasta suurte muutuste keerises, mil Balti riigid vabanesid nõukogude okupatsioonist ja said taas iseseisvaks.
*Auhind, Zarautz Eremuaki International Film Festival (Hispaania), 1996, grand prix
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1993
*Osalemine, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 1994 
|-
| [[Armastuse lahinguväljad]] || [[Valentin Kuik]] || [[Carmen Mikiver]], [[Hendrik Toompere]], [[Salme Reek]], [[Rein Malmsten]], [[Marje Metsur]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Suhtedraama noorest perest, kelle elu lööb tasakaalust välja sõjaväekutse.
*Osalemine, IFFR – International Film Festival Rotterdam (Holland), 1993, Põhiprogrammis
*Osalemine, Espoo Ciné International Film Festival (Soome), 1993
|-
| [[Lammas all paremas nurgas]] || [[Lembit Ulfsak]] || [[Tõnu Kark]], Margus Alver, Kaur Sinissaar, [[Dan Põldroos]], [[Ain Lutsepp]] || koguperefilm || [[Tallinnfilm]] || Humoorikas lugu poiste suvistest detektiiviseiklustest. Teos kuulub Eesti lastefilmide klassikasse.
*Auhind, International Children's Film Festival (Düsseldorf, Saksamaa), 1993, Grand Prix &quot;Sinine elevant&quot;
*Auhind, International Children's Film Festival (Kaunas, Leedu), 1994, Grand Prix
*Osalemine, FICI – International Children's and Youth Film Festival (Madrid, Hispaania), 2004
|-
| [[Tule tagasi, Lumumba]] || [[Aare Tilk]] || Ojar Rõuk, Ahto Heiden, Kadri Kalm, [[Lembit Ulfsak]], [[Anu Lamp]], Ants Ander jt. || noortefilm || Tallinnfilm || [[Toomas Raudam]]i jutustuse &quot;Lugu Reinust&quot; ainetel. Film sõprusest ja üksteise hoidmisest ning sündmustest väikelinna elus 1960. aastate Eestis.
*Auhind, Eesti filmipäevad Pärnus (Eesti), 1996, parim stsenaarium
*Osalemine, Oulu International Children's and Youth Film Festival (Soome), 1992
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 1993, Programm: Kinderfilmfest/14 Plus
|-
| [[Luukas]] || [[Tõnu Virve]] || [[Ain Lutsepp]], [[Ita Ever]], [[Jüri Järvet]] || draamafilm || Freyja Film, Friggfilm (Taani) || Gudmundur Steinssoni samanimelise näidendi ainetel. Lugu vanapaarist, kes on pühendunud oma poja teenimisele. 
|-
| [[Uurimusfilm doktor Enn Vetemaa märkmeraamatute põhjal &quot;Eesti näkid&quot;]] || Illis Vets || [[Tõnis Kask]], [[Enn Vetemaa]], [[Angelina Semjonova]], [[Pirjo Levandi]], [[Marju Länik]], [[Endel Sõerde]], [[Rein Maran]], [[Igor Volke]] || lühitelemängufilm || [[Eesti Telefilm]] || Müstifikatsioon näkimaailmast, kus elutsevad salapärased, õrnad ja naiselikult võluvad olendid. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1993]]'''
|-
| [[Tallinn pimeduses]] || [[Ilkka Järvi-Laturi]] || [[Ivo Uukkivi]], [[Tõnu Kark]], [[Jüri Järvet]], [[Milena Gulbe]], [[Väino Laes]], [[Peeter Oja]] || põnevusfilm || FilmZolfo (Soome) || Märulifilm Eesti kullavarude jõudmisest Tallinna pärast taasiseseisvumist ja kohaliku maffia suurejoonelisest plaanist kuld röövida.
*Auhind, Thessaloniki International Film Festival (Kreeka), 1994, Hõbealeksanderi auhind
*Osalemine, Toronto International Film Festival (Kanada), 1993
*Osalemine, Chicago International Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 1993
|-
| [[Suflöör (film)|Suflöör]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Epp Eespäev]], [[Elmo Nüganen]], [[Jaan Tätte]], [[Marko Matvere]] || draamafilm || [[Freyja Film]], Ajend || Kaljo Kiisa viimane film on pühendatud teatrile ja inimestele teatris.
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 1993, 4 seanssi kavas Cinema of today: reflections of our time. 
|-
| [[Väekargajad]] || [[Talvo Pabut]] || [[Anne Veesaar]], [[Jaan Tätte]], [[Sulev Teppart]], [[Leida Rammo]] || lühimängufilm || [[Tallinnfilm]] || [[Juhan Peegel|Juhan Peegli]] samanimelise novelli järgi. Film elu edasikestmise nimel tehtavatest valikutest Põhjasõjas ja katkust laastatud Eestimaal. 
|-
| [[Saatana pisar]] || [[Marek Piestrak]] || Hanna Dunowska, Vassili Lanovoi, Tomasz Stockinger, [[Aarne Üksküla]], [[Lembit Ulfsak]], [[Jüri Järvet]] || fantaasiafilm || Tallinnfilm, Zespół Filmowy «Oko» (Poola) || Põnevik kujutab võitlust saatanliku vandenõu vastu Eestis 1939. aasta augustis. 
|-
| [[Merehaigus]] || [[Rainer Sarnet]] || Kristel Sarnet, [[Taavi Eelmaa]], [[Marko Raat]] || lühimängufilm, tudengifilm || [[Cumulus Projekt]], TPÜ filmi ja video õppetool || TPÜ filmi ja video õppetool: Rainer Sarneti kursusetöö (BA). Tantsiv nelinurk – kaks meest, naine ja meri.
*Auhind, St. Anna Festival for Student and Debut Films (Venemaa), 1995, Grand Prix
*Auhind, Blue Sea Film Festival (Rauma, Soome), 1996, Baltic Herring Short Film Competition: Student Category – 2nd Prize
*Osalemine, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 1997 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1994]]'''
|-
| [[Ameerika mäed (film)|Ameerika mäed]] || [[Peeter Simm]] || [[Tõnu Kark]], [[Kärt Kross]], [[Maria Avdjuško]], [[Kaljo Kiisk]], [[Jüri Krjukov]], Herardo Contreras jt. || komöödiafilm || [[Lege Artis Film]], 47ème Parallèle (Prantsusmaa) || Film mehest, kes pärast pikki vangisolekuaastaid salapärasel moel vabaks lastakse. Koju saabudes selgub, et vabadusel on eriline hind.
*Osalemine, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 1994
*Auhind, Baltic Pearl Film Festival (Riia, Läti), 1995, Maria Avdjuško, parim naiskõrvalosatäitja
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 1996 
|-
| [[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]] || [[Jaan Kolberg]] || [[Hannes Kaljujärv]], [[Marian Wolf]], [[Merle Palmiste]], [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Kaljo Kiisk]], [[Rein Oja]], [[Peeter Kard]] jt. || seiklusfilm || [[Filmistuudio Kolberg &amp; Vester]]|| Seiklusfilm 19. sajandi õilsast röövlist, kelle kartmatus ja tabamatus tegid temast rahvuskangelase. 
|-
| [[Tulivesi (film)|Tulivesi]] || [[Hardi Volmer]] || [[Epp Eespäev]], [[Erik Ruus]], [[Jaan Tätte]], [[Ain Lutsepp]], [[Lembit Ulfsak]] jt. || põnevusfilm || [[Tallinnfilm]], [[Faama Film]] || 1920. aastate salapiirituseveost Eesti ja Soome vahel tänapäevastab võimuringkondade korruptsiooni kujutamine. 
*Auhind, Alexandria International Film Festival (Egiptus), 1995, Esimene auhind &quot;Merineitsi&quot; debüütide katefoorias
*Auhind, Vyborg International Film Festival (Viiburi, Venemaa), 1994, Pälvis operaatoritöö eest linnavõimude diplomi ja käekella.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 1995, Aasta film 1994
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1995]]'''
|-
| [[Ma olen väsinud vihkamast]] || [[Hannes Lintrop]], [[Renita Lintrop]] || [[Jarl Karjatse]], [[Martin Algus]], [[Helen Kadastik]], [[Marek Pavlov]], [[Kaljo Kiisk]], [[Anu Lamp]] || noortefilm, põnevusfilm || [[SEE (filmistuudio)|Filmistuudio See]] || Kriminaalpõnevik elu hammasrataste vahele jäänud noorte saatusest.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 1995, Debütandipreemia: Renita ja Hannes Lintrop
*Auhind, Baltic Pearl Film Festival (Riia, Läti), 1996, Parim debüüt: Jarl Karjatse
*Auhind, Alexandria International Film Festival (Egiptus), 1996, Žürii eriauhind jne.
|-
| [[Armuavaldus]] || [[Dorian Supin]] || [[Regina Razuma]], [[Ain Prosa]], [[Mihkel Smeljanski]],	[[Sten Zupping]] || telemängufilm, lühifilm || [[Eesti Telefilm]] || Lühidraama saatuslikust telefonikõnest, mis muudab elu. 
|-
| [[McCulloc]] || [[Marko Raat]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Rednar Annus]], [[Marika Korolev]],	[[Tarvo Sõmer]] || tudengifilm, lühimängufilm || [[Eesti Telefilm]] || TPÜ filmi ja video õppetool: kursusetöö. Sürrealistlik lugu algajatest narkoärimeestest.
|-
| [[Ta-ram, ta-ram]] || [[Jaak Kilmi]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Rednar Annus]], [[Marika Korolev]],	[[Tarvo Sõmer]] || tudengifilm, lühimängufilm || [[Eesti Telefilm]], [[Cumulus Projekt]] || TPÜ filmi ja video õppetool: kursusetöö. Absurdihõnguline lugu ärimehest, kes ärkab öösel trammis.
*Osalemine, Kill Your Darlings (Kopenhaagen, Taani), 1996
*Osalemine, Alter-Native International Short Film Festival (Tîrgu Mureş, Rumeenia), 1996
*Osalemine, Cork Film Festival (Iirimaa), 1996 jne.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1996]]'''
|-
| [[Ma armastan sind]] || Peter Herzog || [[Katariina Lauk]], [[Dan Põldroos]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]], [[Filmimax]] || Gabriel Garcia Marquez`i novelli &quot;Sinise koera silmad&quot; ainetel. Mehe ja naise kohtumistest unenägudes, millest ärgates ollakse võõrad. 
*Osalemine, Filmfest Dresden International Short Film Festival (Saksamaa), 1997, Osalemine
*Osalemine, Noorderlicht Film Festival (Belgia), 1997, Osalemine
*Osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 1997, Osalemine jne.
|-
| [[Tingimustega Tallinnas]] || [[Edith Sepp]] || Emme Roche, Martin Thom, Toomas Saarepera, [[Tarmo Männard]], [[Indrek Taalmaa]], [[Sulev Luik]] || lühimängufilm, tudengifilm ||  Northern Media School (Suurbritannia), [[Faama Film]] || Edith Sepa filmirežii eriala magistritöö Sheffield`i Ülikoolis (UK). Lühifilm on must komöödia absurdsesse olukorda sattunud seiklejatest.    
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1997]]'''
|-
| [[Aaria (film)|Aaria]] || [[Ervin Õunapuu]] || [[Ain Lutsepp]], [[Aleksander Eelmaa]], Mailen Kurs || lühimängufilm || [[Allfilm]] || [[Siegfried Lenz]]i novelli &quot;Öö hotellis&quot; ainetel. Õunapuu debüütfilm eraklikust parunist, kes kaotab ängistavas üksinduses reaalsustaju. 
|-
| [[Minu Leninid]] || [[Hardi Volmer]] || [[Üllar Saaremäe]], [[Viktor Suhhorukov]], [[Andrus Vaarik]], [[Helene Vannari]], [[Janne Ševtšenko]], [[Peeter Volkonski]], [[Linnar Priimägi]], [[Indrek Taalmaa]]  || komöödiafilm || [[Faama Film]], Lenfilm (Venemaa) || Põnevuskomöödia 20. sajandi alguse legendaarse eesti rahvuslase Aleksander Kesküla rahvusvahelistest intriigidest Suur-Eesti loomise nimel.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 1997, Toomas Kall, Hardi Volmer ja Viktor Suhhorukov
*Auhind, Suur Vanker – Eesti Vabariigi kultuuriauhind (Eesti), 1997, parim režissöör, kunstnik ja näitleja Viktor Suhhorukov
*Auhind, Baltic Pearl Film Festival (Riia, Läti), 1998, Žürii eripreemia – Viktor Suhhorukov
|-
| [[E2–E4]] || [[Raimo Pass]] || [[Emil Rutiku]], [[Guido Kangur]], [[Aarne Üksküla]], [[Tõnu Mikiver]] || lühimängufilm || [[Paabel-Visioon]] ||
|-
| [[Febris]] || [[Andres Puustusmaa]] || Aleksander Eelmaa, [[Rita Raave]], [[Evald Hermaküla]], [[Rednar Annus]] || lühimängufilm || [[Aristo Film]], [[TV3]] || Inspireeritud [[Pär Fabian Lagerkvis]]ti romaanist &quot;Kääbus&quot;. Film kõneleb inimhinges peituvast kääbusest kui väärastusest, mida toidab võõrandumine, kadedus, väiklus.
|-
| [[Süü (film)|Süü]] || Andres Puustusmaa || Aleksander Eelmaa, [[Elina Reinold]], [[Ervin Õunapuu]] || lühimängufilm || Paabel-Visioon || Film pimedast tüdrukust, tema isast, juhuslikust mootorratturist ja inimsuhetest.
|-
| [[Perekondlik sündmus]] || [[René Vilbre]] || [[Evald Aavik]], [[Jaan Rekkor]], [[Anne Paluver]], [[Anne Velt]], [[Tarmo Männard]] || tudengifilm&lt;br&gt;lühimängufilm&lt;br&gt;draama || Faama film || Põhineb [[Daniel Katz]]i lühijutul raamatust &quot;Kui vanaisa Soome suusatas&quot;. Juudi peres on poja ümberlõikamise suhtes pisikesed hõõrumised.
|-
| [[Külla tuli]] || [[Jaak Kilmi]] || [[René Reinumägi]], [[Pille Lukin]], [[Robert Gutman]], [[Liina Tennosaar]] || tudengifilm&lt;br&gt;lühimängufilm || [[Eesti Telefilm]], [[Heategevusfond Diplomifilm]] || Tallinna Pedagoogikaülikooli filmikateeder: Jaak Kilmi diplomitöö. Linna pahelisusest väsinud noormees otsib maalt puhtust ja ilu, leiab aga eest tõelise dekadentsi.
*Auhind, Poitier International Student Film Festival (Prantsusmaa), 1997, Žürii grand prix ja noore režissööri preemia
*Auhind, Oberhausen International Short Film Festival (Saksamaa), 1998, Peapreemia
*Auhind, Sehsüchte International Student Film Festival (Potsdam-Babelsberg, Saksamaa), 1998, Wunderkind Award jne.
|-
| [[Aruanne (film)|Aruanne]] || [[Peeter Tammisto]] || [[Hendrik Toompere]], [[Ago Anderson]], [[Toomas Suuman]], [[Raimo Pass]] || tudengifilm&lt;br&gt;lühimängufilm || [[Rühm Pluss Null]] || Standardiseeritud ühiskonnas tegutseb keegi Juurdleja koos abilistega õigustamaks oma olemasolu ning kontrollimaks kodanike allumist kehtestatud korrale.
*Auhind, Blue Sea Film Festival (Rauma, Soome), 1997, II koht noorte režissööride kategoorias
*Auhind, East Village Film and Video Festival (New York, Ameerika Ühendriigid), 1997, žürii auhind
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1998]]'''
|-
| [[Kallis härra Q (film)|Kallis härra Q]] || [[Rao Heidmets]] || Gabriele Guardado, Kerti Viilas, [[Herta Elviste]], [[Peeter Volkonski]], [[Laine Mägi]], [[Diana Klas]] || koguperefilm || [[Rao Heidmetsa Filmistuudio]] || Film [[Aino Pervik]]u samanimelise lastejutu ainetel kõneleb laste igatsusest täisväärtuslike peresuhete järele.
*Preemia, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 1998, Children's and Youth Film Competition – Honorable Mention
*Preemia, International Children's Film Festival (Tlalpan, Mehhiko), 1999, Lastežürii preemia
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 1999
|-
| [[Isa (telefilm)|Isa]] || [[Mart Kivastik]] || [[Lembit Ulfsak]], Silver Sepping || telemängufilm || [[Faama Film]], Eesti Televisioon  || Lugu üksikisast, kes iseendale ja pojale piire seades püüab oma poja kasvatamisega toime tulla. 
|-
| [[Pall vastu seina]] || Ilmar Raag || Christman Roos, Ingrit Vaher, Manuela Erlich, [[Veikko Täär]], [[Toomas Lõhmuste]], [[Rein Oja]] || lühimängufilm || Tallinnfilm Produktsioon || Noor naine meenutab psühhoanalüütiku juures oma lapsepõlvetraumat. 
|-
| [[Libarebased ja kooljad]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Hilje Murel]], [[Kristel Sarnet]], [[Arvo Kukumägi]], [[Marika Korolev]] || lühimängufilm || [[Eesti Televisioon]], [[Heategevusfond Diplomifilm]], [[Eesti Telefilm]] || Tallinna Pedagoogikaülikooli filmikateeder: diplomitöö. Pu Songlingi samanimelise novellikogu põhjal loodud film kujutab hiina üliõpilase armusuheteid kooljatüdruku ja libarebaseneiuga.
*Osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 1998, Baltimaade fookus
*Osalemine, Poitier International Student Film Festival (Prantsusmaa), 1998 jne. 
|-
| [[Tappev Tartu]] || [[Ilmar Raag]] || Eve Andre, Juhan Kõrtsini, [[Arvo Kukumägi]], [[Andres Noormets]], [[Ilmar Raag]], [[Peeter Oja]], [[Arvo Iho]], [[Kiur Aarma]] || põnevusfilm || [[Tallinnfilm Produktsioon]] || Kaks noort tartlast leiavad end vastamisi kultuuriministeeriumi verise salaplaaniga hävitada filmikunst Eesti pinnalt.
|-
| [[Georgica (film)|Georgica]] || [[Sulev Keedus]] || [[Evald Aavik]], Mait Merekülski, [[Ülle Toming]], [[Rein Oja]], [[Kersti Heinloo]] || draamafilm || [[Q Film]], Faama Film, Tallinnfilm, [[Allfilm]] ||  Sügava filosoofilise alltekstiga linateos sõjajärgsest laastatud ja okupeeritud maast. 
*Auhind, NET 98 – New European Talent (Hispaania), 1998, Parim täispikk mängufilm
*Auhind, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1998, rahvusvaheline võistlusprogramm – FIPRESCI auhind parimale mängufilmile
*Auhind, L'ALTERNATIVA – Independent Film Festival of Barcelona (Hispaania), 1999, Parim mängufilm jne.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1999]]'''
|-
| [[Ristumine peateega]] || [[Arko Okk]] || [[Andrus Vaarik]], [[Piret Kalda]], [[Jaan Tätte]], [[Emil Urbel]] || draamafilm || [[Acuba film]] || Film põhineb Jaan Tätte näitemängul &quot;Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest&quot;. Kui erakliku sildimaalija Osvaldi uksele koputavad hilja peale jäänud teelised Laura ja Roland, näeb Osvald, et kauaoodatud õnn on käeulatuses.
*Auhind, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1999, FIPRESCI auhind parimale mängufilmile programmis &quot;Northern Lights&quot;
*Auhind, Uruguay International Film Festival (Montevideo), 2000, Prize /Best Opera Prima/parim režiidebüüt
*Osalemine, Hong Kong International Film Festival (Hiina), 2000
|-
| [[Kass kukub käppadele]]: Tähesõit || [[Jaak Kilmi]] || [[René Reinumägi]], [[Kaia Skoblov]], [[Arvo Kukumägi]], [[Peeter Volkonski]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]] || Esimene film kassetist Kass kukub käppadele. Mees tutvub laeval daamiga, kes sokutab talle koti ampullide ja kirjaga, milles lubatakse aine kohaletoimetamise eest astronoomilist tasu.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2000
|-
| [[Kass kukub käppadele]]: Harjutusi Florianile || [[Peter Herzog]] || [[Hendrik Toompere]], [[Gita Kalmet]], [[Thea Luik]], [[Maarja Jakobson]] || lühimängufilm || Exitfilm || Teine film kassetist Kass kukub käppadele. Playboy tüüpi võrgutaja Florian sõidab ühelt kohtumiselt teisele, kuni tema auto juurde juhtuvad samaaegselt kaks trehvunksi korraga.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2000
|-
| [[Kass kukub käppadele]]: Pauli laululaegas || [[Rainer Sarnet]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Signe Lomp]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Raine Loo]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]] || Kolmas film kassetist Kass kukub käppadele. Estraadistaari peegelpilt armub laulja naisesse ja tuleb karmi keeldu eirates läbi peegli inimeste maailma.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2000
*Osalemine, Riga International Film Festival (Läti), 2000, Baltimaade filme tutvustav programm
|-
| [[Sellised kolm lugu]]: Kõrbekuu || [[Ervin Õunapuu]] || Aleksander Eelmaa, Hendrik Toompere, [[Indrek Taalmaa]], [[Jan Uuspõld]] || lühimängufilm || [[Allfilm]] || Esimene film kassetist Sellised kolm lugu. Kirurg pihib surivoodil preestrile saladuse, mida ta on enda teada hoidnud kakskümmend aastat.
*Osalemine, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1999
|-
| [[Sellised kolm lugu]]: Tristan ja Izolde || [[Askolds Saulitis]] || Uldis Ulmanis, Inese Misane, Arvydas Dapšys || lühimängufilm || F.O.R.M.A. (Läti) || Teine film kassetist Sellised kolm lugu. Hullumeelne ja segane lugu kahe armastaja seiklustest Läti allmaailmas.
*Osalemine, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1999
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 1999, 9.12.1999 linastus festivali raames
|-
| [[Sellised kolm lugu]]: Aida|| [[Peeter Simm]] || [[Guido Kangur]], [[Laine Mägi]], Jevgeni Gaitšuk, Aire Koop || lühimängufilm || [[Lege Artis Film]] || Kolmas film kassetist Sellised kolm lugu. Sõrve sääre tipus on madalikul külilivajunud laev. Kohalik konstaabel koos traktoristiga läheb asja uurima.
*Auhind, The National Film Festival Lielais Kristaps (Läti), 1999, Peeter Simm, parim režissöör
*Osalemine, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1999
|-
| [[Inimkaamera]] || Jaak Kilmi || René Reinumägi, [[Külli Koik]], [[Gert Raudsep]] || lühimängufilm || [[Rudolf Konimois Film]] || Film meeleheitel noormehest, kes otsustab dokumenteerida oma purunevat suhet tüdruksõbra Annaga.
*Auhind, Pulsi Alternatiivsete Filmide Festival (Tartu, Eesti), 2000, peaauhind
*Nominatsioon, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2000
|-
| [[Lurjus]] || [[Valentin Kuik]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Elina Reinold]], [[Andres Puustusmaa]], [[Vello Janson]] || draamafilm || [[Onfilm]] || Tragikomöödia [[Vladimir Nabokov]]i samanimeline jutustuse ainetel räägib aust ja väärikusest tänapäeva maailmas.
*Preemia, Riga International Film Festival (Läti), 2000, Balti filmide võistlusprogramm – II koha preemia
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 1999  
|}

==[[2000. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri
! width=10% | Režissöör
! width=25% | Näitlejad
! width=5% | Žanr
! width=5% | Filmistuudio
! width=45% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2000]]'''
|-
| [[Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist]] || [[Ilmar Raag]] || Matt Kemp, Adam Redmayne, Helen Tennison, Karin Martinson || lühimängufilm || [[Kinomees]] ||  Lühifilm jutustab kuulsa Taani printsi Hamleti loo hoopis teises võtmes. 
|-
| [[Armas tuss 50 aastat hiljem]] || [[René Vilbre]] || [[Lembit Eelmäe]], [[Herta Elviste]], [[Monica Tuvi]] || nukufilm || [[Allfilm]] || Absurdimaiguline tulevikuvisioon eestlaste võimalusest püsima jääda.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2000
|-
| [[Ämblikulõng]] || [[Britt Urbla-Keller]] || Ragnar Riiner, [[Katrin Valkna]], [[Madis Kalmet]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]], Avar-Disain || Jaapani kirjaniku Ryūnosuke Akutagawa jutustuse ainetel loodud eksperimentaalfilmi tegevus toimub teatrilaval, kus Looja, Kurjategija ja Ämbliknaine on silmitsi oma kiusatuste, ihade ja kannatustega.
|-
| [[Lunastus]] || [[Mare Raidma]] || Helen Org, [[Külli Teetamm]], [[Evert Sundja]], [[Rita Raave]], [[Katrin Saukas]], [[Viive Aamisepp]], [[Allan Noormets]] || lühimängufilm || [[Faama Film]], [[Eesti Televisioon]]  || Tütarlaste internaati sattunud Sanna kannatab tapmise eest vangi mõistetud ema tõttu.
*Osalemine, Around the Baltic Film Festival (Gotland, Rootsi), 2001 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2001]]'''
|-
| [[Ränk ja Kilk]] || [[Olle Mirme]] || [[Urmas Eero Liiv]], [[Erki Laur]], [[Harriet Toompere]], [[Tõnu Aav]], [[Jan Uuspõld]] || lühimängufilm || Exitfilm || Elurõõmus lühifilm kahest filmifriigist, kes hakkavad olude sunnil geeniusteks.
|-
| [[Head käed]] ||[[Peeter Simm]]|| [[Rēzija Kalniņa]] (Läti), Leonarda Klavina (Läti), [[Tiit Sukk]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Kark]] || komöödiafilm, kriminaalfilm || [[Allfilm]], [[Studija F.O.R.M.A.]] || Eesti-Läti ühisfilm on tehtud [[Toomas Raudam]]i jutustuse &quot;Arnold&quot; alusel. See on seiklusterohke lugu sõprusest, inimlikkusest ja armastuse avastamisest.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2001, Grand Prix, kriitikute eripreemia
*Auhind, The National Film Festival Lielais Kristaps (Läti), 2001, Parim režissöör (Peeter Simm), parim näitleja (Rēzija Kalniņa), parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm)
*Auhind, European Film Festival (Lecce, Itaalia), 2002, peaauhind Kuldne Oliivipuu, parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm) jne.
|-
| [[Karu süda (film)|Karu süda]] || [[Arvo Iho]] || [[Rain Simmul]], [[Dinara Drukarova]], Iljana Pavlova, [[Külli Teetamm]], [[Lembit Ulfsak]], [[Arvo Kukumägi]] || draamafilm || [[Faama Film]], [[Cumulus Projekt]] || Film [[Nikolai Baturin]]i samanimelise romaani ainetel räägib noore jahimehe Niika kütielust, armastuse ja iseenese kaotamisest ja leidmisest Siberi taigas.
*Nominatsioon, European Film Awards, 2001, valiti 35 auhinnakandidaadi hulka; Rein Kotov oli Felixi nominent parima operaatoritöö kategoorias
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2002, Rain Simmul, parim näitleja
*Auhind, East-West – Baku International Film Festival (Aserbaidžaan), 2002, Rain Simmul, eriauhind
Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2001, film kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks
|-
| [[Aednik (film 2001)|Aednik]] || [[Liina Triškina-Vanhatalo]], Andrés Joaquin Sendino (Hispaania) || Ivan Ugalde (Hispaania), Esther Toledano (Hispaania) || lühimängufilm || [[Exitfilm]] || Eesti-Hispaania koostööfilm üksildasest mehest, kes maailmast ärapöördununa leiab lohutust puude istutamisest.
*Auhind, Mieres Short Film Festival (Hispaania), 2001, Grand Prix ja parima režissööri auhind
*Osalemine, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2001
*Osalemine, ALCINE The European Short Film Festival (Madrid, Hispaania), 2001
|-
| [[03:07]] || [[Manfred Vainokivi]], [[Marju Lepp]] || [[Liina Tennosaar]], [[Sulev Teppart]] || lühimängufilm || [[Parunid ja Vonid]] || Eksperimentaalne lühimängufilm mängust inimsuhetes. 
|-
| [[Majakas (film)|Majakas]] || [[Toomas Sula]] || [[Robert Gutman]], [[Maarja Jakobson]], [[Riho Kütsar]], [[Erki Laur]] || lühimängufilm || [[Nikodemus Film]] || Film [[Arvo Valton]]i samanimelise novelli põhjal, kui ühel väikesel saarel elavast majakavahist ja tema perest, kelle rahuliku elu lööb sassi saarele saabuv kirju modelliagentuuri kamp.
|-
| [[Heinaloom]] || [[Rao Heidmets]] || Liis Varik, [[Peeter Oja]], [[Hannes Võrno]], [[Marje Metsur]], Andres Siniväli || lühimängufilm || [[Rao Heidmetsa Filmistuudio]] || Film lastele Anust, tema sõbrast Heinaloomast, kahest rumalast loomapüüdjast ja nende seiklustest. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2002]]'''
|-
| [[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]] || [[Elmo Nüganen]] || [[Priit Võigemast]], [[Indrek Sammul]], [[Hele Kõre]], [[Alo Kõrve]], [[Peter Franzén]] (Soome), [[Karol Kuntsel]], [[Anti Reinthal]], [[Ott Aardam]] || ajalooline film, sõjafilm || [[Taska Productions]], Matila Röhr Productions (Soome) || Albert Kivikase samanimelise romaani põhjal tehtud sõjadraama koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad ja aateid.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2002, debüüdipreemia: Elmo Nüganen
*Preemia, Listapad – Minsk International Film Festival (Valgevene), 2003, žürii eripreemia (special mention) Margo Kõlarile ja žürii eridiplom ereda noorte näitlejate ansambli eest
*Preemia, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2003, žürii eripreemia
|-
| [[Agent Sinikael]] || [[Marko Raat]] || [[Mait Malmsten]], [[Kersti Heinloo]], [[Florian Feig]]l, [[Andrus Vaarik]], [[Kaido Veermäe]], [[Mihkel Smeljanski]] || põnevusfilm || [[Exitfilm]], [[Suhkur Film]] || Vana kooliga spartalik agent Sinikael hakkab jalgu jääma maad võtvale õhumüüjate hiilgeajale.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2002, aasta film
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2002, Marko Raat, Arko Okk, Mait Malmsten
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2002, Andres Maimik: aasta tegusaim filmimees
|-
| [[Ferdinand (film)|Ferdinand]] || [[Andri Luup]] || [[Aleksander Eelmaa]], [[Kaur Kender]], [[Erik Ruus]], [[Andres Puustusmaa]], [[Leino Rei]]  || lühimängufilm ||  produktsioon ??? || Film põgenemisest elutüdimuse, rutiini ja tühjuse eest ning teekonnast tagasi iseenda, olemise mõtte juurde.
*Preemia, Eesti Filmi Päevad (Eesti), 2003, Publikupreemia
*Preemia, Tehran International Short Film Festival (Iraan), 2003, Parima mängufilmi preemia 
|-
| [[Pääsemine]] || [[Hendrik Toompere]] || [[Tambet Tuisk]], [[Rein Oja]], [[Erki Laur]], [[Peeter Tammearu]] || lühimängufilm || [[Parunid ja Vonid]] || Tõestisündinud loo ainetel tehtud põgenemisfilm pakub välja nutika variandi vanglast vabadusse pääsemiseks.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2003]]'''
|-
| [[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]] || [[Rando Pettai]] || [[Henrik Normann]], [[Madis Milling]], [[Piret Laurimaa]], [[Marko Matvere]], [[Jan Uuspõld]] || komöödiafilm || [[Ruut Pictures]] || Populaarse teleseriaali &quot;Vanad ja kobedad&quot; ainetel. Lugu Väinost, Valdurist, Maiest ja Silvist. Kui ühel neist juhtub elus raske olema, siis sõbrad ja tuttavad ei jäta teda hätta.
*Osalemine, Ottawa Baltic Film Festival (Kanada), 2004
*Osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2003
*Osalemine, Rehoboth Beach Independent Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2003 jne.
|-
| [[Somnambuul]] || [[Sulev Keedus]] || [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Evald Aavik]], [[Ivo Uukkivi]], [[Jan Uuspõld]] || suhtedraama || [[F-Seitse]], [[OY Kinotar]] || Eesti-Soome koostööfilm on psühholoogiline draama inimeste hirmust homse ees ja lootusetust püüdest säilitada hingelist tasakaalu äsja okupeeritud Eestis.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2003
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2003, Sulev Keedus, Rein Kotov, Katariina Lauk
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2004, Parima operaatori auhind: Rein Kotov
|-
| [[Fender Bender]] || [[Daniel Elliott]] || [[Rasmus Kaljujärv]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Kaie Mihkelson]], Birgit Tillmann || lühimängufilm || [[Allfilm]], Yipp Films (Suurbritannia) || Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Kaks autoõnnetusse sattunud meest üritavad toime tulla kaotuse, süütunde ja kahetsusega.
*Osalemine, Tampere Film Festival (Soome), 2005
*Osalemine, Filmfest Dresden International Short Film Festival (Saksamaa), 2005 jne.
|-
| [[Kaksikelu]] || [[Raimo Jõerand]] || [[Martin Veinmann]], [[Larissa Savankova]], Galina Tikerpuu || lühimängufilm, põnevusfilm || [[Exitfilm]] || Kui abielu muutub rutiinseks, on mehel ja naisel tavaks kohtuda pikka aega lahus olnud armukestena.
*Osalemine, FIDEOFEST – Rahvusvaheline Pärnu Filmi- ja Videofestival (Eesti), 2004
|-
| [[Diil]] || [[Armin Kõomägi]] || [[Erik Morna]], [[Electra]], Sven Mansberg, Jaanus Pärnpuu || lühimängufilm, põnevusfilm || [[Tugev Tuul Film]] || Kaks ajudeta ärimeest, suure raha liigutajad, kummalgi oma meeskond, püüavad meeleheitlikult võlgu sisse nõuda. 
*Osalemine, FIDEOFEST – Rahvusvaheline Pärnu Filmi- ja Videofestival (Eesti), 2004
*Auhind, Eesti Vabariigi mittekommertslike filmide festival (Tallinn, Eesti), 2004, Diplom tehnilise korrektsuse ja professionaalsuse eest
|-
| [[Püha Mercedese päev]] || [[Hendrik Toompere]] || Trevor Fox, Bridget Ladyman || lühimängufilm, põnevusfilm || [[Tugev Tuul Film]] || Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Film idiootlikust autoarmastusest, inimlikust rumalusest ja jumalikust vahelesekkumisest.   
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2003
|-
| [[Liivakellade parandaja]] || [[Anu Aun]] || [[Karol Kuntsel]], [[Maria Soomets]], [[Peeter Tammearu]], [[Janek Joost]] || lühimängufilm || Exitfilm || Tim plaanib kättemaksu kohtunikule, kes tema süütu venna mõrva eest vangi mõistis.    
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2004
|-
| [[Lovesick]] || Patrick Collerton || Margit Järve, [[Priit Võigemast]], [[Mait Malmsten]] || lühimängufilm || Yipp Films (Suurbritannia), [[Allfilm]] ||  Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Film teismelisest eesti tüdrukust, kes on tüdinud elamast endast vanema ärimehe voodikaaslasena.    
*Osalemine, Northern Lights Film Festival (Newcastle Upon Tyne, Suurbritannia), 2003
|-
| [[Nimepanijad]] || [[Andri Luup]] || Gary Kitching, Gavin Makel, Ned Armstrong || lühimängufilm, komöödiafilm || Yipp Films, Allfilm || Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Kahel tegevuseta noormehel tuleb geniaalne idee hakata nimepanemisega raha teenima.    
*Auhind, Royal Television Society Programme Awards (Suurbritannia), 2004, Royal Television Society põhjaregioonide auhind parimale lühimängufilmile
*Osalemine, Tinklai International Short Film Festival (Klaipeda-Vilnius, Leedu), 2004
*Osalemine, Northern Lights Film Festival (Newcastle Upon Tyne, Suurbritannia), 2003
|-
| [[Sviit kahele]] || [[Marko Raat]] || Emily Barber, Fiona Macpherson || lühimängufilm || Yipp Films, Allfilm ||  Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Teenijatüdruk satub hotellituba koristama tulles selle elaniku elu ja asjade lummusesse.    
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2003, Marko Raat
*Osalemine, Northern Lights Film Festival (Newcastle Upon Tyne, Suurbritannia), 2003 
|-
|colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2004]]'''
|-
| [[Sigade revolutsioon]] || [[René Reinumägi]], [[Jaak Kilmi]] || [[Jass Seljamaa]], Lilian Alto, [[Peeter Tammearu]], [[Anne Paluver]], Evelin Kuusik, [[Uku Uusberg]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Martin Mill]], [[Merle Liivak]], [[Anu Saagim]]  || noortefilm || [[Rudolf Konimois Film]] || Seikluslik noortekomöödia, mille 15-aastane peategelane osaleb mässus süsteemi vastu ja leiab selle käigus nii iseenda kui oma armastuse.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2004, Parim mängufilm
*Auhind, Moscow International Film Festival (Moskva, Venemaa), 2004, Žürii eripreemia: Hõbedane George
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2004, Balti võistlusprogramm – Vienna Laboratory eripreemia
|-
| [[Veepomm paksule kõutsile]] || [[Varis Brasla]] || [[Baiba Broka]] (Läti), [[Undīne Vīksna]] (Läti), [[Zane Leimane]] (Läti), [[Gundars Āboliņš]] (Läti), [[Jānis Paukštello]] (Läti), [[Agita Grundmane-Valtere]] (Läti), [[Tõnu Kark]] || koguperefilm || [[Allfilm]], Studio F.O.R.M.A. (Läti) || Eesti-Läti ühisfilm kahest väikesest õest, kes jäävad vanemate äraoleku ajal tädi hoole alla.
*Auhind, Chicago International Children's Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2004, Cildren's Jury Award – Live-Action Feature Film or Video Certificate of Excellence: Varis Brasla
*Auhind, KINOTAVRIK – International Children's and Youth Film Festival (Venemaa), 2004, Kinotavrik: parim noor näitleja
*Auhind, The National Film Festival Lielais Kristaps (Läti), 2005, parim täispikk mängufilm, parim stsenaarium, parim grimm jne. 
|-
| [[Täna öösel me ei maga]] || [[Ilmar Taska]] || [[Carmen Kass]], [[Priit Võigemast]], [[Maria Avdjuško]], [[Peter Franzén]] (Soome), [[Veikko Täär]], [[Ivo Uukkivi]] || draamafilm || [[Taska Productions]] || Kriminaalne suhtedraama inimestest, kes luksusliku elu nimel on kaotamas iseennast.
*Osalemine, Taormina Film Fest (Messina, Itaalia), 2004, Rahvusvaheline esilinastus
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2004
*Osalemine, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 2004 jne.
|-
| [[Ring (film 2004)|Ring]] || [[Andrus Tuisk]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Merle Palmiste]], [[Karl Annus]] || lühimängufilm || [[Tuisk Film Production]], [[Parunid ja Vonid]] || Film oidipaalsest isa ja poja konfliktist perekonnas. 
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2004
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2004
*Auhind, Montecatini Terme Short Film Festival (Milano, Itaalia), 2005, Parima filmi auhind kategoorias &quot;Eros in short films&quot; jne.
|-
| [[Kurat tuleb sauna]] || [[Andres Maimik]] || [[Hilje Murel]], [[Riho Kütsar]], [[Allan Noormets]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]] || [[Mati Unt|Mati Undi]] &quot;Saunakuuldemängu&quot; motiividel tehtud film mehest ja naisest, kes püüavad lagunevat suhet päästa suitsusauna ürgses õhkkonnas.
*Osalemine, Eesti Filmi Päevad (Eesti), 2004 
|-
| [[30 minutit vaikust]] || [[Ove Musting]] || [[Guido Kangur]], [[Andrus Vaarik]], [[Merle Palmiste]], [[Robert Kõrvits]], [[Kaire Vilgats]] || lühimängufilm || [[Downtown Pictures]] || Kuulus dirigent naaseb kodumaale, et tähistada kontserdiga oma 50. juubelit, kuid raha võim teeb oma töö.
*Osalemine, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2005
*Osalemine, Göteborg Film Festival (Rootsi), 2005
|-
| [[Hirm (film)|Hirm]] || [[Anri Rulkov]] || [[Kaia Skoblov]], [[Kalju Komissarov]], [[Meelis Rämmeld]], [[Epp Eespäev]] || lühimängufilm || Exitfilm || Õudusfilmi sugemetega psühholoogiline draama uurib inimese mineviku teadvustamata süvakihte. 
*Osalemine, Tinklai International Short Film Festival (Klaipeda-Vilnius, Leedu), 2004
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2004
*Osalemine, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2005
|-
| [[Taksojuhid]] || [[Ingomar Vihmar]], Jussi Niilekselä (Soome) || Asko Sahlman, [[Ivo Uukkivi]], [[Kleer Maibaum]], [[Liina Tennosaar]] || komöödiafilm || Exitfilm || Telefilm, mis põhineb Mihkel Ulmani ja Jussi Niilekselä kakskeelse näidendi &quot;Taksojuhid/Taksirengit&quot; lavastusel Von Krahli teatris. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2005]]'''
|-
| [[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]] || [[Peeter Urbla]] || [[Maarja Jakobson]], [[Anne Reemann]], [[Evelin Pang]], [[Meelis Rämmeld]], [[Karol Kuntsel]] || draamafilm || [[Exitfilm OÜ]] ||  Draama kolmest naisest, kes tahavad aidata inimestel avastada oma unistusi ja igatsusi, rõivastades neid fantaasiaküllastesse lavakostüümidesse.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2005, Parima naisnäitleja auhind Maarja Jakobsonile
*Auhind, Novoe Kino. XXI vek – International Film Festival (Venemaa), 2006, Parima naisnäitleja auhind Maarja Jakobsonile
*Auhind, Moondance International Film Festival (Colorado, Ameerika Ühendriigid), 2007, Moondance Atlantis Award Parima välismaise mängufilmi auhind
|-
| [[Röövlirahnu Martin]] || [[René Vilbre]] || [[Madis Ollikainen]], [[Ott Sepp]], [[Andry Žagars]], [[Kadi Sink]], [[Piret Kalda]], [[Maria Avdjuško]], [[Jaan Rekkor]] || koguperefilm || [[Parunid &amp; Vonid]], [[Amrion]], [[Taska Film]] || Lastefilm Martinist ja tema võlursõbrast, kes lahendavad probleeme, mida elu 10-aastaste ette veeretab.
*Auhind, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2005, Parim Põhjamaade lastefilm, eripreemia
*Osalemine, LUCAS – International Children’s Film Festival (Frankfurt am Main, Wiesbaden; Saksamaa), 2005, võistlusprogramm
*Osalemine, Zlin Film Festival – International Film Festival for Children and Youth in Zlín (Tšehhi), 2005, võistlusprogramm jt.
|-
| [[August 1991 (film)|August 1991]] || [[Ilmar Raag]] || [[Tõnu Oja]], [[Hilje Murel]], [[Tanel Ingi]], [[Hendrik Toompere]], [[Andres Mähar]], [[Peeter Tammearu]], [[Rain Simmul]] || dokumentaaldraama, telemängufilm || [[Eesti Televisioon]] || Ajalooline dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. 
|-
| [[Kohtumine tundmatuga]] || [[Jaak Kilmi]] || [[Tiit Sukk]], [[Raivo E. Tamm]], [[Peeter Oja]], [[Ülle Kaljuste]], [[Maria Avdjuško]], [[Andrus Vaarik]], [[Heino Torga]] || komöödiafilm, telemängufilm || Eesti Televisioon || Retrostiilis humoorikas film [[Eesti Televisioon]]is juhtunust 1960. aastatel.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2005
*Osalemine, Media Forum (Moskva, Venemaa), 2006, Avafilm
|-
| [[Malev (film)|Malev]] || [[Kaaren Kaer]] || [[Ott Sepp]], [[Uku Uusberg]], [[Argo Aadli]], [[Mirtel Pohla]], [[Märt Avandi]], [[Raivo E. Tamm]] || ajalooline komöödiafilm || [[Exitfilm]], [[Õ-Fraktsioon]] || Komöödia Eesti ja eestlaste rollist 13. sajandi Euroopa poliitikas parodeerib vaimukalt ajaloofilmide klišeesid ja muistse vabadusvõitluse müüte.
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2006, Grand Prix (rahvusvaheline võistlusprogramm)
*Osalemine, Baltic Film Festival (Berliin, Saksamaa), 2006, New Baltic Features
*Osalemine, EstDocs – Eesti dokumentaalfilmide festival (Toronto, Kanada), 2006 jt.
|-
| [[Libahundi needus]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Katariina Lauk]], [[Raine Loo]], [[René Reinumägi]], [[Kersti Kreismann]], [[Mait Malmsten]], [[Marje Metsur]] || põnevusfilm || Shop of Dreams, [[Eesti Televisioon]] || Film [[August Kitzberg]]i “Libahundi” lavastamisest [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] läbi 20. sajandi. 
|-
| [[Surnumatja (film)|Surnumatja]] || [[Annaleena Piel Linna]] || Huck Melnick, [[Ita Ever]], [[Aarne Üksküla]], [[Tarmo Männard]], [[Kalju Komissarov]] || lühimängufilm, komöödiafilm || [[Exitfilm]], LCC London (Suurbritannia) || Suurbritannia-Eesti koostööna loodud must komöödia mehest, kes loodab teenida varanduse suitsiidibürooga väikeses linnakeses kusagil maailma äärel.
|-
| [[Ukse taga]] || [[Andrus Tuisk]] || [[Hele Kõre]], [[Karin Lätsim]], [[Kirill Käro]], Igor Gavrilov || lühimängufilm, põnevusfilm || Parunid ja Vonid || Film kahest neiust, kes asuvad võitlusse iseenda hirmu ja verise mehega.
|-
| [[Vanameeste paradiis]] || [[Ove Musting]] || [[Tõnu Aav]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Tõnu Oja]], [[Ants Ander]], [[Henry Kõrvits]] || lühimängufilm, komöödiafilm || [[Downtown Pictures]] || Lugu kahest vanast linnaametnikust, kes omal käel hakkavad kalavetel röövpüüdjate vastu võitlema. See muudab meeste elu igaveseks.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2005, Ove Musting – Aasta mängufilm “Vanameeste paradiis”
*Osalemine, Novoe Kino. XXI vek – International Film Festival (Venemaa), 2006
*Osalemine, VIS – Vienna Independent Shorts (Viin, Austria), 2006 jne.
|-
| [[Teine (film)|Teine]] || [[René Vilbre]] || [[Mait Malmsten]], Helena Jonsdottir, Ruslan Stepanov, Janek Savolainen || lühimängufilm, muusikafilm || Eesti Televisioon, Mypocket Production (Island) || Eesti-Islandi koostööfilm suhtekolmurgas olijatest, kes sisemiseks vabanemiseks peavad ennekõike mõistma, mis takistab neid olemast õnnelik.
*Auhind, CINESSONNE – European Film Festival in Essonne (Prantsusmaa), 2006, Lühifilmide kategooria Grand Prix
*Osalemine, Ultima Festival (Oslo, Norra), 2005
*Osalemine, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2006, Võistlusprogramm jne.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2006]]'''
|-
| [[Meeletu (film)|Meeletu]] || [[Elmo Nüganen]] || [[Rain Simmul]], [[Anne Reemann]], [[Kalju Orro]], [[Mari-Liis Lill]], [[Indrek Taalmaa]] || draamafilm || [[Taska Film]] || Film põhineb [[Jaan Tätte]]i samanimelisel näidendil, mille peategelane otsustab edu oravarattalt maha astuda ja minna elama maailma otsa.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2006, võistlusprogramm
*Osalemine, Finnish-Ugric Film Festival (New Dehli, India), 2006
*Osalemine, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2007, võistlusprogramm jt.
|-
| [[Kõrini!]] || [[Peeter Simm]] || [[Maarja Jakobson]], [[Heio von Stetten]] (Saksamaa), [[Rasmus Kaljujärv]], [[Thomas Schmauser]] (Saksamaa), [[Ita Ever]] || komöödiafilm, teekonnafilm || Ruut Pictures, Saxonia Media Filmproduktion (Saksamaa) || Eesti-Saksa ühisfilm sellest, kuidas on omavahel seotud armastus ja vihkamine.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2006, Võistlusprogrammis, Grand Prix (Kuldne Viinapuuväät)- parim mängufilm; filmikriitikute eripreemia märkega – elu ja surma optimistliku käsitlemise eest
*Auhind, BIAFF – Batumi International Art-House Film Festival (Gruusia), 2006, Parim mängufilm
*Auhind, Listapad – Minsk International Film Festival (Valgevene), 2006, Žürii eripreemia – filmikeel – vastastikuse mõistmise keel
|-
| [[Koer, lennuk ja laulupidu]] || [[Laila Pakalnina]] || [[Branko Zavrshan]] (Sloveenia), [[Kristaps Mednis]] (Läti), [[Jēkabs Nākums]] (Läti), [[Ieva Puķe]] (Läti), [[Pauls Butkēvičs]] (Läti), [[Jaan Rekkor]], [[Kaljo Kiisk]] || komöödiafilm || [[Hargla Company]], Acuba Film, [[Casablanca Film Production]] || Eesti-Läti-Sloveenia ühisfilm, absurdikomöödia pantvangikriisist Riia lennuväljal.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2007, Võistlusprogramm – Aleksander Knjažinski nim. preemia parima operaatoritöö eest: Arko Okk
*Auhind, The National Film Festival Lielais Kristaps (Läti), 2007, Parim kunstnikutöö: Jurģis Krāsons; nominatsioonid: parim režissöör, parim stsenarist, parim mängufilmi operaator
*Osalemine, Locarno Film Festival (Šveits), 2006, Võistlusprogramm: Filmmakers of the Present jt.
|-
| [[Ruudi]] || [[Katrin Laur]] || [[Paul Oskar Soe]], Juta Altmets, Mairo Ainsaar, [[Guido Kangur]], [[Katariina Lauk]] || koguperefilm || [[Allfilm]], [[Matila Röhr Productions]] (Soome), [[Schmidtz Katze Filmkollektiv]] (Saksamaa) || Lugu seitsmeaastasest Ruudist, kes isadele-poegadele mõeldud viikingireisile pääsemiseks korraldab isa leidmise konkursi.
*Auhind, MAFF – Multimedia Audiovisual Film Festival (Varssavi, Poola), 2006, Teine preemia
*Auhind, SCHLINGEL – International Film Festival for Children and Young Audiences (Chemnitz, Saksamaa), 2006, Publiku auhind
*Auhind, Tokyo International Film Festival (Jaapan), 2006, Grand Prix jt.
|-
| [[Tühirand (film)|Tühirand]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Rain Tolk]], [[Taavi Eelmaa]], [[Maarja Jakobson]], [[Mirtel Pohla]], [[Juhan Ulfsak]] || draamafilm || [[Kuukulgur Film]] || Film põhineb [[Mati Unt|Mati Undi]] samanimelisel lool. Intellektuaali nädalavahetus koos oma naise ja tema armukesega.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2006
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2006, Scottish Leader Eesti Filmi Auhind
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2006, Parim mängufilm
|-
| [[Kuldrannake (film)|Kuldrannake]] || [[Jüri Sillart]] || [[Marika Korolev]], [[Maria Avdjuško]], [[Ülle Lichtfeldt]], [[Merle Palmiste]], [[Taavi Eelmaa]], [[Sepo Seeman]], [[Hendrik Toompere]], [[Veikko Täär]], [[Mait Malmsten]] || melodraama || [[Taska Film]] || [[Hans Luik|Hans Luige]] näidendi „Tõe hetk“ ainetel inimestest, kelle noorus lõpeb 2000. aastate Eestis võitjate või kaotajatena.
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 2006
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2006, Eesti täispikkade filmide võistlusprogramm
*Osalemine, IFFI – International Film Festival of India (Goa, India), 2008, 13. Euroopa Liidu filmide festival jt.
|-
| [[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]] || [[Jaak Kilmi]], [[Marianne Kõrver]], [[Andres Maimik]], [[Marko Raat]], [[Rainer Sarnet]], [[Arbo Tammiksaar]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Liina Vahtrik]], [[Mari Abel]], [[Erki Laur]], [[Maarja Jakobson]] || lühimängufilm || [[Von Krahli teater]] || 6 lühifilmi [[Eduard Vilde]] samanimelise näidendi ainetel.
|-
| [[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]] || [[Roman Baskin]] || [[Ita Ever]], [[Aarne Üksküla]], [[Raivo Trass]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Leila Säälik]], [[Ain Lutsepp]], [[Tõnu Kark]] || komöödiafilm || [[Eesti Televisioon]], [[Exitfilm]], [[Kell Kümme]] || Põhineb [[Friedrich Dürrenmatt]]i näidendil &quot;Der Besuch der alten Dame&quot; (1956). Laostunud linnake võtab vastu siit aastakümnete eest lahkunud Claire Zachanassiani, kes on nüüd miljardär.
|-
|[[Tulnukas (Eesti film)|Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas]] || [[Rasmus Merivoo]] || [[Märt Avandi]], [[Ott Sepp]], [[Vallo Kirs]], [[Uku Uusberg]], [[Ago Anderson]], [[Indrek Taalmaa]] || lühimängufilm, noortefilm || [[Tallinna Ülikool]]i filmi ja video õppetool, [[Parunid ja Vonid]] || Rasmus Merivoo bakalaureusetöö (TPÜ filmi ja video õppetool) sellest, kuidas inimestel on kalduvus jaguneda rühmadesse ning lasta teistel enda eest otsustada.
*Auhind, Best of BFM – BOB (Tallinn, Eesti), 2023, Elutöö BOB – Rasmus Merivoo
|-
| [[Vägev võlur]] || [[Elisabet Gustafsson]] || [[Egon Nuter]], [[Maria Klenskaja]] || lühimängufilm || EG film (Rootsi), La Voie Lactée (Prantsusmaa) || Eesti-Rootsi-Prantsuse ühisprojektina valminud lühifilm põhineb René Daumali samanimelise novelli ainetel. Muinasjutt tundmatu ja vaese võluri õnnetust elust.
*Auhind, Fantasy Worldwide Film Festival (Toronto, Kanada), 2007, Best Short Film
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2006
*Osalemine, Göteborg Film Festival (Rootsi), 2007 jt.
|-
| [[Usaldus (film)|Usaldus]] || [[Ian Cottage]] || Tanel Tommingas, Toomas Pruunsild, Nils Oskar Jõgi, Jemma Turnbull, [[Raivo E. Tamm]], [[Anne Reemann]] || komöödiafilm, noortefilm || [[Allfilm]], Northern Media School (Suurbritannia) || Noortefilm on valminud Tallinna ja [[Newcastle upon Tyne|Newcastle]] kooliõpilaste lugude põhjal.
*Osalemine, Monte Carlo Television Festival (Monaco), 2006
|-
| [[Sõber (film)|Sõber]] || [[Tõnu Virve]] || [[Peeter Kaljumäe]], Terje Rinne, Arthur Virve, Elisa Virve || lühimängufilm || [[Freyja Film]] || [[Eduard Vilde]] 1912. aastal ilmunud jutustuse &quot;Sõber&quot; järgi loodud lühimängufilm Muusast ja Loovisiksusest.
|-
| [[Hundi agoonia]] || [[Arko Kase]] || [[Evelin Pang]], Raivo E. Tamm, Anne Reemann, [[Tiit Sukk]], [[Jan Uuspõld]], [[Margus Prangel]] || lühimängufilm || [[Ruudu Produtsendid]] ||
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2007]]'''
|-
| [[Ühe metsa pojad]] || Ats Surva || Marko Kelder, Maario Kullam, Jaan Rõõmus || sõjafilm || Mazz Productions || Filmi tegevus toimub 1944. aastal Kagu-Eesti lahingute ajal. 
|-
| [[Klass (film)|Klass]] || [[Ilmar Raag]] || [[Vallo Kirs]], [[Pärt Uusberg]], [[Lauri Pedaja]], [[Paula Solvak]], [[Mikk Mägi]], [[Riina Ries]], [[Laine Mägi]] || draama, noortefilm || [[Amrion]] || Film on tehtud reaalsete koolikiusamislugude põhjal.
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2007, Võistlusprogramm: East of the West – žürii eripreemia; Europa Cinemas Labeli žürii – peaauhind;
*Auhind, Stockholm Film Festival Junior (Rootsi), 2008, Parim film;
*Auhind, Rome Independent Film Festival (Rooma, Itaalia), 2008, Parim mängufilm;
*Auhind, Brooklyn Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2008, Parim stsenaarium: Ilmar Raag;
*Auhind, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 2008, Euroopa noore publiku auhind jt.
|-
| [[Indigo tuba]] || [[Anu Aun]] || [[Alo Kõrve]], [[Mirtel Pohla]], [[Triin Lilleorg]] || lühimängufilm || Luxfilm || Leif elab koos oma ettekandjast tüdruku Gretiga mõnusalt turvalises rutiinis kuni ühel päeval juhtub midagi ootamatut.
*Osalemine, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2007;
*Osalemine, EstDocs – Eesti dokumentaalfilmide festival (Toronto, Kanada), 2007;
*Osalemine, KAN – Amateteur and Independent Cinema Festival (Wroclaw, Poola), 2008
|-
| [[Sügisball (film)|Sügisball]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Rain Tolk]], [[Taavi Eelmaa]], [[Juhan Ulfsak]], [[Tiina Tauraite]], [[Maarja Jakobson]], [[Sulevi Peltola]] (Soome), [[Mirtel Pohla]], [[Ivo Uukkivi]], [[Raivo E. Tamm]] || draama || [[Kuukulgur Film]], Homeless Bob Production || Film on inspireeritud [[Mati Unt|Mati Undi]] samanimelisest romaanist. Film valiti viimase 20 aasta Eesti parimaks linateoseks.  
*Auhind, Venice International Film Festival (Veneetsia, Itaalia), 2007, Horisondid: võistlusprogramm – peaauhind;
*Auhind, Brussels International Independent Film Festival (Brüssel, Belgia), 2008, Rahvusvaheline võistlusprogramm – peaauhind;
*Auhind, Cinema Jove – Valencia International Film Festival (Hispaania), 2008, Rahvusvaheline võistlusprogramm – Valencia Kuldne Kuu;
*Auhind, Marrakech International Film Festival (Maroko), 2007, Rahvusvaheline võistlusprogramm – peaauhind jt.
|-
| [[Nuga (film)|Nuga]] || [[Marko Raat]] || [[Britta Vahur]], [[Mait Malmsten]], [[Kersti Heinloo]], [[Elle Kull]], [[Gert Raudsep]] || draama || [[Allfilm]] || [[Peeter Sauter]]i ja [[Vaino Vahing]]u novellide ainetel valulik vaade inimsuhete tumedatesse sügavikesse. 
*Auhind, Deboshirfilm-Pure Dreams – International Festival of Independent Film (Venemaa), 2007, Žürii eriauhind;
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2007, Parim mängufilm;
*Osalemine, EUROfEST – Eastern European Film Festival in Montreal (Kanada), 2008
|-
| [[Mis iganes, Aleksander!]] || [[Maiju Ingman]] || [[Jaak Prints]], [[Arvo Kukumägi]], [[Ao Peep]], [[Kaie Mihkelson]], [[Arvo Raimo]] || teekonnafilm, noortefilm || [[Luxfilm]] || Aleksander ei tea, mida oma eluga pärast keskkooli lõpetamist peale hakata.
*Osalemine, PÖFF: Just Film – noorte- ja lastefilmide festival (Tallinn, Eesti), 2007, Võistlusprogrammiväline linastus
|-
| [[Jan Uuspõld läheb Tartusse]] || [[Andres Maimik]], [[Rain Tolk]] || [[Jan Uuspõld]], [[Juhan Ulfsak]], [[Mirtel Pohla]], [[Rain Tolk]], [[Dan Põldroos]], [[Mari-Liis Lill]], [[Mait Malmsten]], [[Ott Sepp]] || komöödiafilm, teekonnafilm || Kuukulgur Film || Oma eluga ummikusse sattunud populaarse näitleja Jan Uuspõllu kirevast ja dramaatilisest teekonnast läbi suvise Eestimaa. 
*Osalemine, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2007, Võistlusprogramm;
*Osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2007;
*Osalemine, EU Film Festival (Ottawa, Toronto, Vancouver; Kanada), 2007;
*Osalemine, Mumbai Film Festival (India), 2008 jt.
|-
| [[Georg (film)|Georg]] || [[Peeter Simm]] || [[Marko Matvere]], [[Anastasia Makejeva]], [[Renārs Kaupers]], [[Elle Kull]], [[Tõnu Kark]], [[Mirtel Pohla]], [[Karin Touart]] || draamafilm || Allfilm, [[Lege Artis Film]], [[The Centre of National Film]], [[Matila Röhr Productions]] || Film põhineb [[Georg Ots]]a elul, stsenaariumi aluseks on Asta Otsa meenutused. 
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2008, Panoraama programm;
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2008;
*Osalemine, Kaunas Film Festival (Leedu), 2008;
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2008 jt.
|-
| [[Magnus (film)|Magnus]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Mart Laisk]], [[Kristjan Kasearu]], [[Merle Jääger]], [[Marika Korolev]] || draama || Donus Films (Suurbritannia), [[Vitamin K Film]] || Film võõrandumisest ja tundekülmusest läbi depressiivse nooruki ja tema isa suhete.
*Auhind, FEBIOFEST – International Film Festival (Praha, Tšehhi), 2008, Peaauhind;
*Auhind, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2008, Kuldne Liilia; FIPRESCI auhind;
*Auhind, European Film Festival (Palić, Serbia), 2008, Parallels and Encounters: rahvusvaheline võistlusprogramm – Gorki Listi sallivuse auhind;
|-
| [[Kuhu põgenevad hinged]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Ragne Veensalu]], [[Lenna Kuurmaa]], [[Andres Lõo]], [[Viire Valdma]], [[Ivo Uukkivi]], [[Ene Rämmeld]], [[Tiit Lilleorg]] || draamafilm, noortefilm || [[Exitfilm]] || Film põhineb Aidi Valliku romaanil &quot;Mis sinuga juhtus, Ann?&quot;. Kahe väga erineva teismelise tüdruku identiteediotsingutest, sõpruse ja armastuse avastamisest.
*Auhind, Cyprus International Film Festival (Nicosia, Larnaca, Limassol; Küpros), 2008, Best Leading Actress in a Feature Film: Ragne Veensalu;
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2008;
*Osalemine, Chennai International Film Festival (India), 2008 jt.
|-
| [[Kinnunen]] || [[Andri Luup]] || [[Sesa Petteri-Lehto]] (Soome), [[Maria Peterson]], [[Ott Aardam]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Hilje Murel]], [[Ivo Uukkivi]] || telefilm, komöödiafilm || [[Ruut Pictures]] || Tallinna sadamas on laeva pardalt vette kukkunud järjekordne soomlane. Romantiline komöödia soome mehe ja eesti naise teineteiseleidmise kurvilisest teest. 
*Auhind, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2008, Andri Luup – noore talendi auhind;
*Osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2008;
*Osalemine, SIFF – Sofia International Film Festival (Bulgaaria), 2009 jt.
|-
| [[Zen läbi prügi]] || [[Asko Kase]] || [[Aarne Soro]], [[Raivo E. Tamm]] || lühimängufilm || Ruut Pictures || Lühifilm noormehest, kelle elus on täidetud kõik tänapäeva sotsiaalse ideaali nõudmised. 
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2007, Forum of Independents
*Osalemine, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2007, Lühifilmide võistlusprogramm &quot;Short-Shock&quot;
*Osalemine, TOFIFEST – Toruń Short Film Festival (Poola), 2007
|-
| [[Hargnevate teede aed]] || [[Margus Paju]] || [[Margus Grosnõi]], [[Lembit Peterson]], [[Üllar Saaremäe]] || lühimängufilm || [[Luxfilm]] || I maailmasõja aegne London. Saksa luure teenistusse sattub kodumaalt revolutsiooni eest põgenenud Vene vürst Jevgeni Burdovski.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2008]]'''
|-
| [[Detsembrikuumus]] || [[Asko Kase]] || [[Liisi Koikson]], [[Sergo Vares]], [[Tõnu Kark]], [[Mait Malmsten]], [[Ain Lutsepp]], [[Tambet Tuisk]], [[Carmen Mikiver]] || põnevusfilm || [[Ruut Pictures]] || Ajaloolistel sündmustel põhinev märulidraama 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembri kommunistlikust mässust]] Eestis.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2008, aasta film, Asko Kase
*Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2009, kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 2009, Osalemine
|-
| [[Must Peeter (film 2008)|Must Peeter]] || [[Priit Pääsuke]] || [[Tiina Tauraite]], [[Gert Raudsep]], [[Morgan Devereaux]], [[Tambet Tuisk]] || lühimängufilm || [[Luxfilm]], Nafta Films || Põhineb [[Peeter Sauter]]i lühilool &quot;Must Notsu&quot;. Neljas film kassetist Seks ja surm. Komöödia abielupaarist, kelle vahel käib pidev võitlus, teineteise proovilepanek, ärritamine.
*Preemia, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2008, Parim Eesti lühimängufilm 2008
*Preemia, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2008, Lühifilmide võistlusprogramm – žürii eripreemia (Jury Special Mention)
*Auhind, Aza Digital Cinema Festival (Thessaloniki, Kreeka), 2008, Cinematic Achievement Award
|-
| [[Teine tulemine]] || [[Tanel Toom]] || [[Rasmus Kaljujärv]], [[Hendrik Kaljujärv]], [[Ivo Uukkivi]], [[Raimo Pass]] || lühimängufilm || Allfilm || Kolmas film lühimängufilmide kassetist Seks ja surm. Mõistulugu elust, surmast ja armastusest, lugu kahe venna saatusest sõjateel.
*Auhind, Avanca Film Festival (Portugal), 2009, Parima operaatori auhind
*Auhind, ARCIPELAGO International Festival of Short Films and New Images (Rooma, Itaalia), 2009, Parim Euroopa lühifilm
*Osalemine, Venice International Film Festival (Veneetsia, Itaalia), 2008, Lühifilmide võistlusprogramm Corto Cortissimo
|-
| [[Kontolör]] || [[Jüri-Illimar Reinberg-Shestakov]] || [[Indrek Taalmaa]], [[Viire Valdma]], [[Veikko Täär]] || lühimängufilm || [[Revolver Film]] || Film kiuslikust parkimiskontrolörist.
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2008
*Osalemine, Open Air Filmfest Weiterstadt (Saksamaa), 2008
|-
| [[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin. Esimene arest]] || [[René Vilbre]] || [[Doris Tislar]], [[Märt Avandi]], [[Hele Kõre]], [[Rasmus Kaljujärv]], [[Marilyn Jurman]] || draamafilm, noortefilm || Amrion || Film põhineb [[Sass Henno]] samanimelisel romaanil. Lugu 1980. aastatel sündinud põlvkonnast, kelle elukogemus on totaalselt teine kui nende vanematel.
*Auhind, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2008, Parim mängufilm
*Auhind, DetectiveFEST – International Festival of Detective Films and Television Programs on Law-Enforcement Themes (Moskva, Venemaa), 2009, Kategooria: Kuritöö ja karistus – preemia
*Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2008, Kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks
|-
| [[Soovide puu]] || [[Liina Paakspuu]] || [[Elina Pähklimägi]], [[Marilyn Jurman]], [[Elina Reinold]], [[Erki Laur]] || draamafilm, komöödiafilm || [[Revolver Film]] || Tavaliste inimeste unistuste ja elureaalsuse põrkumine.
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2009, Section: Focus on World Cinema
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 2009, Section: Festival of Festivals 
|-
| [[Taarka (film)|Taarka]] || [[Ain Mäeots]] || [[Inga Salurand]], [[Siiri Sisask]], [[Marje Metsur]], [[Riina Maidre]], [[Mikko Nousiainen]], [[Tõnu Oja]], [[Peeter Oja]] || draamafilm, eluloofilm  || Exitfilm || Setokeelne film rahvalaulikust [[Hilana Taarka]]st.
*Auhind, PÖFF: tARTuFF – Tartu armastusfilmide festival (Eesti), 2008, Publikupreemia
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2008, debüüdiauhind: Ain Mäeots
*Preemia, Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia (Eesti), 2008
|-
| [[Seks ja surm: Veresidemed]] || [[Kristiina Davidjants]] || [[Rein Pakk]], [[Aigi Vahing]], [[Taavi Eelmaa]] || lühimängufilm || [[Baltic Film Production]] ||  Teine film kassetist Seks ja surm. Armukolmnurk täis kirge, ahnust, armastust ja vihkamist.
*Osalemine, Rome International Film Festival (Rooma, Itaalia), 2008
*Osalemine, Tinklai International Short Film Festival (Klaipeda-Vilnius, Leedu), 2008
|-
| [[Rambikramp]] || [[Katrin Sipelgas]], [[Elen Lotman]] || [[Taavi Peterson]], [[Markus Dvinjaninov]] || lühimängufilm, noortefilm || Osakond || Nooruk kaotab enesekindluse, kui peab looma arvutimängu tarvis terroristi kuju.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2009, Žürii eripreemia &quot;Kasulik mõte eredas pakendis&quot;
*Osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2010, Special program &quot;Crossing the East V&quot;
|-
| [[Kuraditõestus]] || [[Janno Jürgens]] || [[Tõnu Kark]], [[Rain Tolk]], [[Liina Tennosaar]], [[Kaie Mihkelson]] || lühimängufilm || Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakond || [[A.H. Tammsaare]] romaani &quot;[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]&quot; ainetel loodud film. BFM filmiosakond: kursusetöö.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2009]]'''
|-
| [[Bibendum]] || [[Augustas Liiv]] || [[David Bowles]], [[Jekaterina Novosjolova]], Aleksandr Okunev, Andrei Anatolevitš || satiiriline lühikomöödia || [[Average Monkey Film]] ||Komöödia inglasest rekajuhi ja Michelini maskoti suurest sõprusest.
*Auhind, River Film Festival (Padova, Itaalia), 2010, Parim lühimängufilm
*Osalemine, Baltic Debuts Film Festival (Svetlogorsk, Venemaa), 2010, Shorts section
*Osalemine, Ostrava Kamera Oko (Tšehhi), 2010, Encore – nocompetitive section
|-
| [[Vasha]] || [[Hannu Salonen]] || [[Mart Müürisepp]], Mehmet Kurtulus (Türgi-Saksamaa), [[Jan Uuspõld]], [[Rein Oja]], Tim Seyfi (Türgi-Saksamaa), Adnan Maral (Saksamaa), Malla Malmivaara (Soome), [[Liina Tennosaar]] || põnevusfilm || Allfilm || Film räägib ustavusest ja reetmisest, kättemaksust ja andestusest.
*Osalemine, Eurocine 27 – European film preview, 2010
*Osalemine, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2010, Competition
*Osalemine, Eesti filmipäevad Budapestis (Ungari), 2010
|-
| [[Ebalus]] || [[Toomas Verrev]] || Anniki Martinson, Teet Torgo || draamafilm || [[Label Film]] || Ülipikkade kaadritega eksperimentaalfilm naisest, kelle elu oma tavapäraste rutiinsete tegevustega kulgeb nelja seina vahel.
*Osalemine, Eesti Filmi Päevad (Eesti), 2010 
|-
| [[Väikeste linnade mehed]] || [[Liina Paakspuu]] || [[Margus Grosnõi]], [[Heigo Tede]]r, [[Anneli Rahkema]], Marge Mändmets|| lühimängufilm || Kinky Kong || Film kahest väikelinna noormehest, kes veedavad oma päevi garaažis hängides ja mitte midagi tehes.
*Osalemine, Rome Independent Film Festival (Rooma, Itaalia), 2010, Section: International Shorts
*Osalemine, Pacific Meridian – Vladivostok International Film Festival (Venemaa), 2010
*Osalemine, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2013
|-
| [[Päeva lõpus]] || [[Maiju Ingman]] || [[Velvo Väli]], [[Erik Ruus]], [[Liisa Aibel]], [[Toomas Suuman]], [[Tarvo Sõmer]] || draamafilm || [[LineFilm]] ||  [[Urmas Lennuk]]i näidendi alusel. Draama üksindusest, armastusest, lapsepõlvemälestustest ja hääbuvast külaelust. 
*Osalemine, FICCMÉXICO – Festival Internacional de Cine en la Ciudad de México (Mehhiko), 2011
|-
| [[Buratino (film)|Buratino]] || [[Rasmus Merivoo]] || [[Mikk Nurga]], Jelena Radevitš, [[Jaan Rekkor]], [[Uku Uusberg]], Lev Jelissejev || komöödiafilm || [[Estinfilm]], Marvofilm || Põnevuskomöödia Aleksei Tolstoi tuntud lasteraamatu „Kuldvõtmeke ja Buratino seiklused” ainetel. Linateos on valminud Eesti ja Venemaa koostöös.
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2009, Panorama programm
*Osalemine, Oulu International Children's and Youth Film Festival (Soome), 2009, Growing Pains – youth section
|-
| [[Suits (film)|Suits]] || [[ Jan-Erik Nõgisto]] || [[Jan Uuspõld]], [[Ivo Reinok]], [[Mari Pokinen]], Kaspar Kannelmäe || lühimängufilm || [[Kuukulgur Film]] || Filmi peategelane on doktor Suits, pealtnäha sõbralik ja ohutu kodanik ja tubli teadlane.
|-
| [[Püha Tõnu kiusamine]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Ravšana Kurkova]] (Venemaa), [[Tiina Tauraite]], [[Hendrik Toompere]], [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Harry Kõrvits]] || draamafilm || [[Homeless Bob Production]] || Sümbolistlik groteskne film räägib edukast keskikka jõunud mehest, kes kannatab moraaliküsimuste käes.
*Auhind, Festival de Cannes (Prantsusmaa), 2008, MEDIA 2008: Euroopa Talendi auhind: Veiko Õunpuu: mängufilmiprojekti “Püha Tõnu kiusamine” eest
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2009, Parim mängufilm
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2010, East of the West: rahvusvaheline võistlusprogramm – žürii eripreemia
|-
| [[Pangarööv (film 2009)|Pangarööv]] || [[Andrus Tuisk]] || [[Hannes Kaljujärv]], [[Henri Kuus]], [[Marilyn Jurman]], [[Karin Tammaru]], [[Indrek Taalmaa]], [[Marika Barabanštšikova]] || põnevusfilm || [[Filmivabrik]] || Film endisest vangist, kes tahab alustada uut elu, kuid saatus teismelise pangaröövli näol ei anna teda vabaks.
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2009, Tridensi Balti täispikkade filmide konkurss – žürii eripreemia
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2009, Programm: Focus On World Cinema
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2009, Programm: Tere Eesti!
|-
| [[Mis Su nimi on?]] || [[Maria Avdjuško]] || [[Linnar Priimägi]], [[Taavi Eelmaa]], Maria Avdjuško || lühimängufilm, komöödiafilm ||  ||  Lugu intellektuaalist, kes ootamatult saab endale uue identiteedi ja öö jooksul avastab, et vahel võib seda ka vaja minna.
*Nominatsioon, Expresion en Corto Short Film Festival (San Miguel de Allende, Mehhiko), 2010, Midnight Madness section
*Nominatsioon, Mezipatra Queer Film Festival (Brno, Tšehhi), 2010, Shorts competition
*Osalemine, Sicilia Queer Filmfest (Palermo, Itaalia), 2012
|}


==[[2010. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri
! width=10% | Režissöör
! width=20% | Näitlejad
! width=10% | Žanr
! width=10% | Filmistuudio
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2010]]'''
|-
| [[Kutsar koputab kolm korda]] || [[Elo Selirand]] || [[Marika Vaarik]], [[Meelis Hainsoo]], [[Erik Ruus]], [[Kirke Selirand]], [[Uko Ruusmaa]], [[Markus Robam]] || lühimängufilm, üleloomulik film || [[Exitfilm]] || Marju püüab hakkama saada kahe lapse kasvatamisega, kiirustavate argipäevade ja lohutamatu üksindusega.
*Osalemine, LA Femme International Film Festival (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 2010
*Osalemine, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2010
|-
| [[Lumekuninganna (film 2010)|Lumekuninganna]] || [[Marko Raat]] || [[Helena Merzin-Tamm]], [[Artur Tedremägi]], [[Egon Nuter]], [[Toomas Suuman]] || romantiline draama || [[F-Seitse]], Pomor Film || Talvemuinasjutt täiskasvanuile [[Hans Christian Andersen]]i muinasjutu “Lumekuninganna” motiividel.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2010, Feature film competition – Best Actress: Helena Merzin
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2010, Tridensi Balti täispikkade filmide konkurss – Petri Mutasen Elokuvakonepaja OY auhind parimale operaatorile: Marius Matzow Gulbrandsen
*Auhind, Cape Town &amp; Winelands International Film Festival (Kaplinn, Lõuna-Aafrika Vabariik), 2011, Feature Films Competition – Best Director: Marko Raat
|-
| [[Polli päevikud]] || [[Chris Kraus]] || [[Tambet Tuisk]], Paula Beer, Edgar Selge, Jeanette Hain, Richy Müller || ajalooline draama || Kordes &amp; Kordes Film ||Film on tehtud režissööri baltisakslasest vanatädi mälestuste põhjal tema nooruspäevade Eestist vahetult enne Esimest maailmasõda.
*Auhind, Rome International Film Festival (Rooma, Itaalia), 2010, Marc’Aurelio Žürii Eripreemia; Teatro Politeama di Catanzaro parima filmimuusika eest (Annette Focks)
*Auhind, LOLA – German Film Academy Awards (Saksamaa), 2010, Parim kõrvalosatäitja (Richy Müller), parim operaatoritöö (Daniela Knapp), parim kunstnikutöö (Silke Buhr)
|-
| [[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]] || [[Andres Puustusmaa]] || [[Juhan Ulfsak]], [[Märt Avandi]], [[Peeter Oja]], [[Mait Malmsten]], [[Kristjan Sarv]] || põnevusfilm || [[Taska Productions]], [[Arnold &amp; Gregor]] || [[Andres Anvelt]]i samanimelise romaani põhjal. Põhineb tõestisündinud lool Eesti politsei tööst 1990. aastate alguses. Film valmis Eesti ja Venemaa koostöös.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2010
|-
| [[Taevavõti]] || [[Ervin Õunapuu]] || [[Roman Baskin]], [[Kaido Veermäe]], [[Mait Malmsten]], [[Hendrik Toompere]] || lühifilm || [[Luxfilm]] || Kunstniku idee näeb ette, et on vaja uusi ja paremaid esimesi inimesi, Aadamat ja Eevat, kes ei teeks vana viga ega langeks pattu.
|-
| [[Vahetus (film)|Vahetus]] || [[Anu Aun]] || [[Mari Abel]], [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Mait Malmsten]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]] || lühimängufilm || [[Luxfilm]] || Draama kahe väga erineva taustaga naise teravast kokkupõrkest ja ootamatust taaskohtumisest.
*Auhind, TISFF – International Short Film Festival (Thessaloniki, Kreeka), 2010, Rahvusvaheline võistlusprogramm – Silmapaistva Kinokunsti Saavutuse auhind
*Auhind, First Step Film Fest (Tirana, Albaania), 2010, Rahvusvaheline võistlusprogramm – parim režissöör: Anu Aun
*Auhind, One Shot – International Short Film Festival (Jerevan, Armeenia), 2011, Rahvusvaheline lühifilmide võistlusprogramm – eripreemia
|-
| [[Oleg (film)|Oleg]] || [[Jaan Toomik]] || [[Pärt Uusberg]], [[Valter Uusberg]], [[Dmitri Sobolevski]], [[Sulev Teppart]] || lühimängufilm || Allfilm || Film ängist ja süütundest, mille juured viivad veerandsada aastat tagasi Nõukogude armees sooritatud enesetapuni.
*Osalemine, Sao Paulo International Short Film Festival (Brasiilia)
*Osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola)
*Osalemine, Oberhausen International Short Film Festival (Saksamaa)
|-
| [[Võitlused Leegionis]] || [[Ats Surva]] || Mikk Puustusmaa, Rauno Mertsin, Martin Vals, Meelis Pruks || lühimängufilm, amatöörfilm || [[Ats &amp; Company Pictures]] ||  Teise maailmasõja ajal leiavad eesti metsavennad lahingutandrilt ootamatu ellujääja.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2011]]'''
|-
| [[Üks mu sõber]] || [[Mart Kivastik]] || [[Aarne Üksküla]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Rita Raave]], [[Harriet Toompere]], [[Markus Luik]], || draamafilm || [[Exitfilm]] || Komöödia põhjatust üksindusest, mida saab leevendada ainult lähedane sõber.
*Osalemine, Filmfest Hamburg (Saksamaa), 2011, Eurovisuell Audience Award competition
*Osalemine, Kaunas Film Festival (Leedu), 2011, Section: Wide Angle
*Osalemine, Baltic Debuts Film Festival (Svetlogorsk, Venemaa), 2011, Competition
|-
| [[Vereringe]] || [[Peeter Simm]] || [[Maria Avdjuško]], [[Erki Laur]], [[Tõnu Kark]], [[Liina Orlova]], [[Mare Raidma]] || lühimängufilm || [[Taska Film]] || Lühimängufilm üksildastest inimestest sootsiumi vereringes. 
|-
| [[Kirjad Inglile]] || [[Sulev Keedus]], [[Madis Kõiv]] || [[Tõnu Oja]], [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Mirtel Pohla]], [[Tiina Tauraite]], [[Ragne Pekarev]] || draamafilm || [[F-Seitse]] || Aastaid tagasi Afganistani sõtta saadetud ja seal islami omaks võtnud Jeremia Juunas Kirotaja naaseb Eestisse ja seisab silmitsi hoopis teistsuguse sõjaga.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2011, Parima režissööri preemia
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2011, Magic Crystal – for the Best Director
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2011, Eripreemia – aasta näitleja Katariina Unt
|-
| [[Lootus 3D]] || [[Arko Okk]] || [[Piret Kalda]], [[René Reinumägi]] || lühimängufilm || [[Acme Film ]] ||  Inspireeritud kirjanik [[Jaan Kross]]i novellist “Neli monoloogi Püha Jüri ainetel”.
|-
| [[Surnuaiavahi tütar]] || [[Katrin Laur]] || [[Maria Avdjuško]], [[Rain Simmul]], &lt;br&gt;[[Kerttu-Killu Grenman]], Ulla Reinikainen || draamafilm || [[Estinfilm]], &lt;br&gt;[[Content Provider]] || Film tüdrukust, kelle lapsepõlv kulgeb Eesti ääremaal, keset tööpuudust ja joomist.
*Auhind, Luxor Egyptian and European Film Festival (Egiptus), 09.2012, International competition, The Bronze Djed for Best First Feature Film
*Auhind, Golden Knight International Film Festival (Venemaa), 05.2012, Best Supporting Actress – Maria Avdjushko
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2011, Baltic competition Best Baltic Film / FIPRESCI Prize
|-
| [[Rotilõks]] || [[Andres Puustusmaa]] || [[Mait Malmsten]], [[Kirill Käro]], [[Natalja Murina-Puustusmaa]], [[Tõnu Kark]] || põnevusfilm || [[Triamen Film]], &lt;br&gt;[[Trust Media]] || Valimiskampaania ajal läheb ühe Eesti poliitiku kodusel peol kaduma suur summa raha.
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2011, Turulinastus
*Nominatsioon, Cork Film Festival (Iirimaa), 2011, mängufilmi kategoorias
*Nominatsioon, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011, Tridens Baltic Film Award
|-
| [[Haiguste ravi (film)|Haiguste ravi]] || [[Raul Viitung]], [[Margus Univer]] || [[Roland Laos]], [[Igor Maasik]], [[Marco Laimre]], [[Kristy Leek]], [[Piret Laurimaa]] jt || lühimängufilm ||  [[DataZoo]] || Kahekümnendates aastates noormees otsib oma elus sidet tõelisusega, kuid satub pahandustesse.
|-
| [[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]] || [[Andres Maimik]], [[Rain Tolk]] || [[Guido Kangur]], [[Roman Baskin]], [[Ene Järvis]], [[Jüri Vlassov]], [[Enn Klooren]], [[Harry Kõrvits]], [[Elina Pähklimägi]] || komöödiafilm || [[Kuukulgur Film]] || Film vanadest rokipeerudest, kes tahavad iga hinna eest uuesti läbi lüüa.
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2011, Panorama programm
*Osalemine, Jeonju International Film Festival (Lõuna-Korea), 2011, official selection
*Osalemine, The Feel Good Film Festival (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 2011
|-
| [[Legend vägevast seebist]] || [[Andrew Bond]] || [[Kristo Viiding]], [[Andres Ots]], [[Elina Pähklimägi]], [[Riina Maidre]], [[Kene Vernik]] || tudengifilm, ulmefilm || [[Must Film]] || BFM filmiosakond: bakalaureusetöö. Murjamitemaa elanik ja kõikide üldine peksukott Mooses leiab jõest seebi, mis õpetab talle puhtuse saladusi.
*Osalemine, Scanorama European Film Forum (Vilnius, Kaunas, Klaipeda; Leedu), 2011, Short film competition: New Baltic Cinema
*Osalemine, Fantastic Fest (Austin, Ameerika Ühendriigid), 2011
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011
|-
| [[Lask (film 2011)|Lask]] || [[Lena Pazilina]] || [[Elle Kull]], [[Kristjan Sarv]], [[Jekaterina Novosjolova]] || lühimängufilm || [[Balti Filmi- ja Meediakool]], &lt;br&gt;[[Allfilm]] ||
|-
| [[Tallinna kilud (film)|Tallinna kilud]] || [[Jaak Kilmi]] || Indrek Mäe, Jüri Jegorov, Lisanne Siniväli || lühimängufilm || [[Traumfilm]] || 16. sajandil aset leidnud vastasseis Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli ja Tallinna rae vahel.
*Nominatsioon, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011, Heave(i)n Best Estonian Film competition
*Osalemine, Antarctic Short, Documentary and Animation Film Festival (Kuninganna Maudi maa, Antarktika), 2012 
|-
| [[Idioot (film 2011)|Idioot]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Risto Kübar]], [[Katariina Unt]], [[Tambet Tuisk]], [[Ragne Veensalu]], [[Taavi Eelmaa]] || draamafilm || [[Homeless Bob Productions]] || Film [[Fjodor Dostojevski]] samanimelise romaani ainetel kaasaegses vormis.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, 2011, Rainer Sarnet ja [[Mart Taniel]]
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia, 2011, Katariina Unt: aasta näitlejapreemia
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011, EurAsia võistlusprogramm; Tridensi Balti täispikkade mängufilmide konkurss – parim operaator: Mart Taniel
|-
| [[Täitsa lõpp!]] ||  	[[Arbo Tammiksaar]], &lt;br&gt;[[Ilmar Raag]], &lt;br&gt; [[Jaak Kilmi]], [[Mikk Rand]], &lt;br&gt; [[Rasmus Merivoo]], &lt;br&gt; [[René Vilbre]] || [[Märt Koik]], Tõnu Õllek, Ester Korkiasaari, Tauri Laane, [[Lenna Kuurmaa]] || mängufilm, teekonnafilm || [[MTÜ Kinobuss]] ||  Tohutu tempoga road-movie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toimetulekust ja armastuse leidmisest.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011
*Osalemine, CINEAST – Central and Eastern European Film Festival (Luksemburg), 2012, Baltic Night event
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2012]]'''
|-
| [[Umbkotid]] || [[Andres Maimik]], &lt;br&gt;[[Rain Tolk]] || Andres Maimik, Rain Tolk, [[Ott Sepp]], [[Jüri Aarma]], [[Ragne Veensalu]], [[Katrin Pärn]] || komöödiafilm, telemängufilm || [[Kuukulgur Film]], [[Kanal 2]] || Komöödia projektijuhist ja filmirežissöörist, kes üritavad iga hinna eest reklaamiuniversiumis kanda kinnitada.
*Osalemine, Baltijos Banga – International Film Festival (Nida, Leedu), 2012
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2012, &quot;Tere, Eesti!&quot; programmis
|-
| [[Rat King]] || [[Petri Kotwica]] || [[Max Ovaska]], [[Julius Lavonen]], [[Maarja Jakobson]], [[Külliki Saldre]], [[Kene Vernik]] || põnevusfilm || [[Allfilm]], &lt;br&gt;Making Movies (Soome) || Eesti-Soome koostöös valminud noortepõnevik arvutimängusõltuvuse ohtlikest tagajärgedest.
*Osalemine, Tribeca Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2012, programmis &quot;Cinemania&quot;
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2012, võistlusprogramm
|-
| [[Vasaku jala reede]] || [[Andres Kõpper]], &lt;br&gt;[[Arun Tamm]] || [[Priit Võigemast]], [[Taavi Teplenkov]], [[Ivo Uukkivi]], [[Priit Loog]], [[Ott Lepland]] || kriminaalkomöödia || [[Tallinn Skyline Productions]] || Musta huumoriga kriminaalpõnevik, milles ristuvad mitme erineva seltskonna rajad üheainsa vägivaldse öö jooksul.
*Nominatsioon, Raindance Film Festival (London, Suurbritannia), 2012, Parim filmidebüüt
*Nominatsioon, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2012
*Osalemine, Festival de Cannes (Prantsusmaa), 2012, Market Premiere
|-
| [[Priceless]] || [[Heigo Lepla]] || [[Margus Vaher (laulja)| Margus Vaher]], [[Tom Olaf Urb]], Henri Kass, Kadri Tuisk || lühimängufilm || [[HighRollerFilms]] || Lugu mehest, kellel on kõik, mida raha eest saab, kuid kes leiab siiski uusi väljakutseid.
*Osalemine, ViBGYOR Short and Documentary Film Festival (Thrissur, Kerala; India), 2012
*Nominatsioon, Monterrey International Film Festival (Mehhiko), 2012, International short film competition
*Osalemine, Hollyshorts Film Festival (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 2012
|-
| [[Karikakramäng II: Aitäh, et sa minuga juhtusid]] || [[Elina Naan]] || [[Ivo Reinok]], [[Johannes Naan]], [[Liis Lindmaa]], [[Kristiina-Hortensia Port]] || lühimängufilm || Editt, Romän &amp; Muuskuri || Esimene film kassetist [[Karikakramäng II]]. Kahe noormehe ja kahe tüdruku teekonnast läbi suvise Eesti ja oma tunnete.
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2012
*Osalemine, Scanorama European Film Forum (Vilnius, Kaunas, Klaipeda; Leedu), 2012, Baltic shorts competition 
|-
| [[Pulgakommi tapatalg]] || [[Sander Maran]] || Karl Joosep Ilves, Peeter Maran || lühimängufilm ||  || Jalakäija kohtab katusetulistajat.
*Auhind, Don’t Be Shy, Give Your Short a Try (Logroño, Hispaania), 2013, publiku lemmik
*Auhind, Rakvere Gümnaasiumi Filmifestival (Eesti), 2014, II koht 
|-
| [[Allveelennud]] || [[Jaak Kilmi]] ||  || lühimängufilmiseeria || [[Traumfabrik]] || 10 lühifilmist koosnev seeria [[Eesti]] õhu- ja meresõiduajaloost.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2012, Eripreemia: Kiur Aarma, Jaak Kilmi, Erik Moora, Tõnis Leht 
*Osalemine, Time-Based Art Festival TBA (Ameerika Ühendriigid), 2012  
|-
| [[Ruubiku kuubiku õudus]] || [[Sander Maran]] || Karl Joosep Ilves, Sander Maran (hääl) || lühimängufilm, ulmefilm ||  || Hääletaja kohtab maanteel kurja ruubiku kuubikut.
*Auhind, Bad Film Fest (New York, Ameerika Ühendriigid), 2014, Award: That’s Gonna Hurt in the Morning
*Osalemine, TUFF – Trash and Underground Film Festival (Tampere, Soome), 2013
*Osalemine, Little Terrors – Monthly Short Film Event (Toronto, Kanada), 2013
|-
| [[Puhastus (film)|Puhastus]] || [[Antti J. Jokinen]] || [[Liisi Tandefeldt]], [[Amanda Pike]], [[Laura Birn]], [[Krista Kosonen]], [[Kristjan Sarv]], [[Peter Franzén]] || draamafilm || [[Solar Films]], [[Taska Film]] || [[Soome]]-[[Eesti]] koostöös valminud draama, mis põhineb [[Sofi Oksanen]]i romaanil &quot;[[Puhastus]]&quot;. Film poliitilisest terrorist väikerahva üle ning vaimsest ja füüsilisest vägivallast üksikisiku vastu.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2012
*Auhind, Tiburon International Film Festival (California, Ameerika Ühendriigid), 2013, kaks auhinda – parim režissöör Antti Jokinen; parim operaatoritöö – Rauno Ronkainen
|-
| [[Seenelkäik]] || [[Toomas Hussar]] || [[Raivo E. Tamm]], [[Juhan Ulfsak]], [[Elina Reinold]], [[Üllar Saaremäe]] || komöödiafilm || Allfilm || Komöödia poliitikust, kes kaotab suuna seenemetsas ja sotsiaalses süsteemis.
*Auhind, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2012, Filmikriitikute Ühingu FIPRESCI auhind
*Auhind, Marrakech International Film Festival (Maroko), 2012, Parima naisnäitleja auhind Elina Reinoldile
*Preemia, CINEAST – Central and Eastern European Film Festival (Luksemburg), 2012, Publikupreemia
|-
| [[Eestlanna Pariisis]] || [[Ilmar Raag]], [[Agnès Feuvre]], [[Lise Macheboeuf]] || [[Laine Mägi]], [[Jeanne Moreau]], [[Patrick Pineau]] || mängufilm || [[Amrion]], &lt;br&gt;[[TS Productions]], &lt;br&gt;[[La Parti Production]] || [[Eesti]]-[[Prantsusmaa|Prantsuse]]-[[Belgia]] koostöös valminud film kahest eestlannast Pariisis, eakast suurilmadaamist ja väikelinnast pärit lihtsast naisest.
*Auhind, Locarno Film Festival (Šveits), 2012, Võistlusprogramm (Golden Leopard'i nominatsioon), Oikumeenilise žürii auhind
*Auhind, Festival des Jeunes Réalisateurs de Saint-Jean-de-Luz (Prantsusmaa), 2012, Parim näitlejanna: Laine Mägi
*Auhind, CINEDAYS Festival of European Film (Skopje, Makedoonia), 2012, Auhind Blue Star – parima stsenaariumi eest
|-
| [[Muna (film)| Muna]] || [[Rao Heidmets]] || [[Liis Haab]], [[Roland Laos]], [[Marika Korolev]] || lühimängufilm, animafilm || [[Rao Heidmetsa Filmistuudio]] || Maaväline elu võttis täiesti ootamatul moel inimestega ühendust.
|-
| [[Kõik muusikud on kaabakad]] || [[Heleri Saarik]] || [[Riina Maidre]], [[Nero Urke]], [[Helina Risti]], [[Lotte Jürjendal]], [[Jarek Kasar]], [[Jelena Skulskaja]] || draamafilm, tudengifilm || Allfilm || BFM filmiosakond: bakalaureusetöö (Heleri Saarik režissöörina, Erik Põllumaa operaatorina). Impressionistlik noore põlvkonna unistustedraama.
*Osalemine, Busan International Film Festival (Lõuna-Korea), 2012, Uute tulijate võistlusprogramm Flash Forward 
|-
|| [[Üksik saar]] || [[Peeter Simm]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Juhan Ulfsak]], [[Lenna Kuurmaa]], [[Igor Sigov]], [[Svetlana Zelenkovskaja]] || draamafilm || [[Lege Artis Film]], &lt;br&gt;Studija F.O.R.M.A. (Läti), &lt;br&gt;Belarusfilm (Valgevene) || Vääralt tõlgendatud probleemidega silmitsi seisvatel inimestel tuleb läbida teekond, mis muudab neid sallivamaks ja mõistvamaks.
*Preemia, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2012, parim stsenaarium
*Preemia, National Festival of Belarusian Films (Brest, Valgevene), 2012, parim film, parim operaator
*Nominatsioon, Moscow International Film Festival (Moskva, Venemaa), 2012, parima filmi (Golden G
|-
|| [[Reaalsus (film)|Reaalsus]] || [[Sander Valge]] || [[Anis Arumets]], Leho Lehis, Tagne Võip, Mait Turja, Sander Valge  || TV miniseriaal || MTÜ Filminoored || Film räägib noormehest, kelle elu kõigest ühe õhtuga pea peale pööratakse.
|-
| [[Deemonid (film)|Deemonid]] || [[Ain Mäeots]] || [[Tambet Tuisk]], [[Ain Lutsepp]], [[Ene Järvis]], [[Evelin Võigemast]], [[Kaia Skoblov]] || draamafilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Tragikomöödia hasartmängumaailmast põhineb reaalselt aset leidnud sündmustel. 
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2012, Tridens Herring võistlusprogramm – parima operaatori auhind Elen Lotmanile
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2012, programm &quot;Focus on World Cinema&quot;
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2012
|-
| [[Kastis]] || [[Sander Allikmäe]] || [[Elisabet Tamm]], [[Marko Leht]] || lühimängufilm || [[Catapult Films]] || Lugu võimust ja selle kuritarvitamisest, näitamaks võimu jõudu ja ettearvamatut ükskõiksust. 
*Osalemine, Luxor Egyptian and European Film Festival (Egiptus), 2012, Shorts competition
*Osalemine, Jaipur International Film Festival (India), 2013
|-
| [[Distants (film)|Distants]] || [[Janno Jürgens]] || [[Indrek Ojari]], [[Väino Laes]] || lühimängufilm, tudengifilm || [[Alasti Kino]] || BFM filmiosakond: bakalaureusetöö. Lühifilmide kassetist &quot;[[Mitte keegi peale sinu]]&quot;. Merele laskunud udus hulbib üksik paat. Mootor ei tööta ja nähtavus on sama halb kui paadis istuva isa ja poja suhted.
*Auhind, Kyrgyzstan – Land of Short Films festival (Biškek, Kõrgõzstan), 2012, Grand Prix' rahvusvahelises võistlusprogrammis
*Auhind, Salón Internacional de La Luz (Bogotá, Colombia), 2013, Special Mention: DOP Mart Raun
*Auhind, Huesca International Film Festival (Hispaania), 2013, International Short Film Contest – Francisco García de Paso Award
|-
| [[Maadlusklubi]] || [[Kaupo Kruusiauk]] &lt;br&gt;[[Ivar Põllu]] ||  || lühimängufilm ||  || 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2013]]'''
|-
| [[Põud (film)|Põud]] || [[Ivar Murd]] || [[Gert Raudsep]], [[Roland Laos]], [[Katariina Unt|Katariina Tamm]] || lühimängufilm || [[Balti Filmi- ja Meediakool]], [[New Jersey Fairleigh Dickinsoni Ülikool]], [[Film Tower]] || [[Eesti]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ülikoolide koostöös valminud film. Kunagiste armsamate ja ekstravagantsete väliseestlase vahelisest armukolmnurgast.
*Auhind, Senior Thesis Film Night, Fairleigh Dickinson University (New Jersey, Ameerika Ühendriigid), 07.05.2013, Ülikooli aasta parim film
|-
| [[Kaastundeavaldus]] || [[Margus Paju]] || [[Kristiina-Hortensia Port]], [[Pääru Oja]], [[Anne Paluver]], [[Tiit Lilleorg]] || lühimängufilm || [[Nafta Films]] ||  Musta huumoriga vürtsitatud põnevusfilm kanepiga äritsevast pealtnäha ontlikust perekonnast.
*Osalemine, Cambridge Film Festival (Suurbritannia), 2013
*Osalemine, Riga International Short Film Festival 2ANNAS (Läti), 2013, Baltic competition
|-
| [[Karikakramäng II: Foto]] || Jan-Erik Nõgisto, Katrin Maimik || [[Helen Ehandi]], [[Henry Orlov]], [[Arvo Kukumägi]], [[Eduard Salmistu]] || lühimängufilm || Kuukulgur Film || Teine film kassetist Karikakramäng II. Kammerlik ja realistlik pilt inimlikust soovist leida isiklikku õnne ka kõige ootamatumas olukorras.
*Auhind, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2013, Eesti võistlusprogrammi võitja
*Auhind, Blue Sea Film Festival (Rauma, Soome), 2013, kolmanda koha auhind professionaalsete filmide kategoorias
*Auhind, Another Connection – Mediawave International Film &amp; Music Gathering (Ungari), 2014, lühifilmi eriauhind
|-
| [[Karikakramäng II: Hõbepulm]] || Andres Maimik, Katrin Maimik || [[Anne Reemann]], [[Eero Spriit]], [[Loore Martma]], [[Carmen Mikiver]] || lühimängufilm || Kuukulgur Film || Kolmas film kassetist Karikakramäng II. Kurbnaljakas lugu keskealisest paarist, kes otsustab suurejooneliselt tähistada oma hõbepulmi.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2013
*Osalemine, Blue Sea Film Festival (Rauma, Soome), 2013
*Osalemine, Etiuda and Anima (Krakow, Poola), 2013, võistlusprogrammis operaator Mihkel Soe BFM-i magistriõppe lõputööna
|-
| [[Karikakramäng II]] || [[Andres Maimik]], [[Katrin Maimik]], [[Elina Naan]], [[Jan Erik Nõgisto]] || [[Ivo Reinok]], [[Johannes Naan]], [[Arvo Kukumägi]], [[Helen Ehandi]], [[Anne Reemann]], [[Eero Spriit]], [[Loore Martma]], [[Carmen Mikiver]] || lühifilmide kassett || [[Kuukulgur Film]], [[Editt, Romän &amp; Muuskuri]] || Film vaatleb kolme erinevat eluiga, kus inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis mõjutavad tema ülejäänud elu. 
|-
| [[Elavad pildid]] || [[Hardi Volmer]] || [[Ita Ever]], [[Aarne Üksküla]], [[Anu Lamp]], [[Tõnu Oja]], [[Sandra Uusberg]] || mängufilm, eepiline film || [[Exitfilm]] ||  Ajalooline armastusfilm ühendab eepikat ja komöödiat, varajase tummfilmi groteski.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2013, International competition: Best Screenplay – Peep Pedmanson, Best Actress – Sandra Uusberg &amp; Anu Lamp, Film Critics Prize
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2013
*Osalemine, Baltijos Banga – International Film Festival (Nida, Leedu), 2013
|-
| [[Mai (film)| Mai]] || [[Maria Reinup]] || [[Saara Pius]], Aleksandr Žilenko, Stas Kljutsnik, [[Pääru Oja]] || lühimängufilm || [[22 Film]], Allfilm, Balti Filmi- ja Meediakool || Lühimängufilm ükskõiksuse müürist meie ümber ja sees. 
*Auhind, Scanorama European Film Forum (Vilnius, Kaunas, Klaipeda; Leedu), 2013, Baltic Short Film Competition: New Baltic Cinema – Best Baltic Short Film
*Preemia, Riga International Short Film Festival 2ANNAS (Läti), 2013, Special Mention
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2013
|-
| [[Kohtumõistja (film)|Kohtumõistja]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Lee Ingleby]], [[Lina Leandersson]], [[Andrea Lowe]], [[Sofia Berg-Böhm]] || mängufilm || Meteoriit, Anagram Produktion (Rootsi) ||  Triller inglise geeniteadlasest, kes otsustab maailma paremaks muuta.
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2013, Programm East of the West
*Osalemine, European Film Festival (Palić, Serbia), 2013, Programm Parallels &amp; Encounters 
|-
| [[Superbia]] || [[Martti Helde]] ||  || lühimängufilm || [[Von Krahli Teater]] || Isa ja poeg teevad Jumala palge ees omavahelises suhtes lõpparve ning avastavad, et veresidet ei murra isegi surm. 
|-
| [[Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Lauri Lagle]], [[Jaanika Arum]], [[Laura Peterson]], [[Peeter Volkonski]], [[Roman Baskin]]  || draamafilm || [[Homeless Bob Production]] || Algaja kirjanik unistab romantilisest vabadusest, mis on paraku näiline.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2013, Aasta ilusaima filmi preemia: Veiko Õunpuu, Mart Taniel
*Auhind, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2014, FIPRESCI filmikriitikute auhind
*Preemia, Europe Around Europe Film Festival (Pariis, Prantsusmaa), 2014, Rahvusvaheline võistlusprogramm &quot;Prix Sauvage&quot;, žürii eripreemia
|-
| [[Olga (film)| Olga]] || [[Kaur Kokk]] || [[Svetlana Dorošenko]], [[Raivo Rüütel]], [[Vallo Toomla]], [[Mari-Liis Lill]] || lühimängufilm || Nafta Films, Alasti Kino || BFM filmiosakond: režissöör Kaur Koka magistritöö. Filminovell üksinduse lõksu jäänud keskealisest naisest ja tema püüdlustest absurdses maailmas inimeseks jääda.
*Auhind, Best of BFM – BOB (Tallinn, Eesti), 2015, Kaur Kokk – parim režissöör – läbi lihtsuse ja loomulikkuse saavutatud eluläheduse eest
*Auhind, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2014, žürii äramärkimine
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2014, Kaur Kokk – Aasta lühimängufilm „Olga“
|-
| [[Tupsu]] || [[Triin Ruumet]] || Andrei Jakovlev, [[Oliver Soomets]], [[Joosep Jürgenson]] || lühimängufilm || [[Huntmees Film]] || BFM filmiosakond: režissöör Triin Ruumeti magistritöö. Mängufilm inimlikust rumalusest ja mõttetust mõrvast.
*Osalemine, Scanorama European Film Forum (Vilnius, Kaunas, Klaipeda; Leedu), 2014
*Osalemine, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2014
|-
|[[Kertu]] || [[Ilmar Raag]] || [[Ursula Ratasepp]], [[Mait Malmsten]], [[Peeter Tammearu]], [[Leila Säälik]], [[Külliki Saldre]] || draamafilm || [[Amrion]] || Ebatavaline armastuslugu portreteerib ühe pere ja väikese külakogukonna varjatud suhteid.
*Preemia, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2013, publikupreemia
*Preemia, Arras Film Festival (Prantsusmaa), 2013, publikupreemia (ja 4000 eurot filmi levitamiseks Prantsusmaa kinolevis)
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2013, Aasta produtsendi preemia – Riina Sildos 
|-
| [[Mandariinid]] || [[Zaza Urušadze]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Elmo Nüganen]], [[Mikhail Meskhi]], [[Giorgi Nakashidze]], [[Raivo Trass]] || draamafilm, sõjafilm || Allfilm, Cinema24 || [[Eesti]]-[[Gruusia]] koostöös valminud film. 1992. aasta sügisel satub Abhaasia ja Gruusia sõja keerisesse Abhaasias asuva eesti küla elutark mees. Film oli parima võõrkeelse filmi Oscari nominent.
*Preemia, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2013, Zaza Urushadze – parima režissööri preemia; publikupreemia
*Preemia, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2013, žürii eripreemia; publikupreemia; film märgiti ära kui potentsiaalne Saksamaa kinolevi lemmik
*Preemia, Wine Country Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2014, rahu ja kultuurilise mõistmise preemia jt.
|-
| [[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus]] || [[René Vilbre]] || Mikk Kaasik, Miikael Ainla, Liisa Koppel, Mariann Vilbre, Lembit Ulfsak, Tambet Tuisk || lastefilm || [[BEC]], [[ERR]] ||  Neli last hakkavad suvisel koolivaheajal uurima antiigiärist varastatud haruldaste kellade juhtumit.
*Auhind, Vittorio Veneto Film Festival (Itaalia), 2014, Esikoht kuni 11-aastastele mõeldud lastefilmide grupis
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2014]]'''
|-
| [[Riigivargad]] || [[Manfred Vainokivi]] || [[Arvo Kukumägi]], [[Tambet Tuisk]], [[Marek Reinaas]] jt || dokumentaalfilm&lt;br&gt;eksperimentaalfilm || [[Filmivabrik]] || Nõukogude ajal varastati hoolega riiki. Kui midagi paremat ei olnud, kõlbas kotti poetamiseks ka raudnael.
*Osalemine, IDFA – International Documentary Festival (Amsterdam, Holland), 2014, Mid-length competition
*Osalemine, ZAGREBDOX – International Documentary Film Festival (Zagreb, Horvaatia), 2015, Rahvusvaheliste filmide HappyDox programmis
|-
| [[Mitte keegi peale sinu]] || [[Maria Reinup]], [[Ivan Pavljutškov]], [[Kaur Kokk]], [[Margus Paju]], [[Janno Jürgens]], [[Triin Ruumet]] ||   || lühifilmide kassett || [[Alasti Kino]], [[Allfilm]], [[Balti Filmi- ja Meediakool]], [[Huntmees Film]], [[Nafta Films]] ||  Kassetti kuuluvad: [[Janno Jürgens]]i &quot;Distants&quot; (2012), [[Maria Reinup]]i &quot;Mai&quot; (2013), [[Triin Ruumet]]i &quot;Tupsu&quot; (2013), Ivan Pavljutškovi &quot;Ivanipäev&quot; (2014), [[Kaur Kokk|Kaur Koka]] &quot;Olga&quot; (2013), [[Margus Paju]] &quot;Kaastundeavaldus&quot; (2013).
|-
| [[Ivanipäev]] || 	[[Ivan Pavljutškov]] || Ivan Aleksejev, [[Ursula Ratasepp]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Anne Reemann]] || lühimängufilm || Allfilm || Kaks noort armunut, Kadri ja Ivan sõidavad maale, et tähistada jaanipäeva.
*Auhind, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2014, Rahvusliku programmi ja Overall-i sponsoreeritud 1000-eurone auhind
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2014
|-
| [[Risttuules]] || [[Martti Helde]] || [[Laura Peterson]], Tarmo Song, Mirt Preegel, [[Ingrid Isotamm]] || draamafilm, ajalooline film || Allfilm ||  Ema koos tütrega küüditatakse Siberi asustamata aladele.
*Auhind, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2014, Oikumeenilise žürii auhind
*Auhind, Thessaloniki International Film Festival (Kreeka), 2014, Preemia silmapaistva loomingulise saavutuse puhul
*Preemia, European First Film Festival (d’Angers, Prantsusmaa), 2015, Žürii eripreemia
|-
| [[Ma ei tule tagasi]] || [[Ilmar Raag]] || [[Polina Puškaruk]], [[Viktoria Lobatševa]] || mängufilm || [[CTB Film]], [[Amrion]], [[Helsinki-filmi OY]] || [[Eesti]], [[Venemaa]], [[Valgevene]], [[Kasahstan]]i ja [[Soome]] koostöös valminud mängufilm. kahest lastekodus üles kasvanud tüdrukust ja nende keerulisest elukäigust.
*Preemia, Tribeca Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2014, Nora Ephroni žürii eripreemia
*Auhind, Andrey Tarkovsky International Film Festival “Zerkalo” (Ivanovo, Venemaa), 2014, Auhind: Professionaalsete saavutuste eest
*Preemia, International Film Festival Film by the Sea (Holland), 2014, Dioraphte Film- en Literatuur preemia
|-
| [[Maastik mitme kuuga]] || [[Jaan Toomik]] || [[Hendrik Toompere]], [[Jaanika Juhanson]], [[Maria Avdjuško]], [[Garmen Tabor]] || draamafilm || Allfilm || Keskealise mehe korralik abielu on jõudnud tupikusse, ta heitleb endiste ja praeguste suhete vahel.
*Nominatsioon, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2015
*Osalemine, IFFR – International Film Festival Rotterdam (Holland), 2015, programm: Signals
|-
| [[Kirsitubakas]] || [[Andres Maimik]], [[Katrin Maimik]] || [[Maris Nõlvak]], [[Gert Raudsep]], [[Getter Meresmaa]], [[Anne Reemann]], [[Viiu Maimik]] || draamafilm || [[Kuukulgur Film]] || 17-aastase neiu esimesest armumisest paarkümmend aastat vanemasse mehesse.
*Auhind, BEGINNING – Open Student Film Festival (Peterburi, Venemaa), 2015, parim stsenaarium
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2014, Programmis East of the West
*Osalemine, International Film Festival Film by the Sea (Holland), 2014
|-
| [[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]] || [[Mihkel Ulk]] || [[Märt Pius]], [[Epp Eespäev]], [[Uku Arop]], [[Tambet Tuisk]], [[Reimo Sagor]] || draamafilm || Allfilm || [[Margus Karu]] romaanil &quot;[[Nullpunkt (romaan)|Nullpunkt]]&quot; põhinev noortefilm. Tänapäeva noorte põletavatest probleemidest ja koolikiusamisest.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2015, Aasta debüütfilm
|-
| [[Roosa kampsun]] ||[[Moonika Siimets]] || [[Henrik Kalmet]], [[Sten Karpov]], [[Tõnis Niinemets]], [[Katariina Tamm]], [[Indrek Ojari]] || lühikomöödia || [[Amrion]] || Eesti esimene geitemaatikat käsitlev mängufilm.
|-
| [[Viimane Romeo]] || [[Moonika Siimets]] || [[Jörgen Liik]], [[Indrek Taalmaa]], [[Merle Jääger]], [[Tanel Saar]] || lühikomöödia, tudengifilm || Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakond, [[Moonlight Film]] || [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] novellil &quot;Kosjas&quot; põhinev lühikomöödia.
*Auhind, Best of BFM – BOB (Tallinn, Eesti), 2013, Parima tudengifilm; parim režissöör Moonika Siimets; parim operaator: Ivar Taim
*Osalemine, Tel Aviv International Student Film Festival (Iisrael), 06.2014
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2015]]'''
|-
| [[Elo (film)|Elo]] || [[Helen Takkin]] || Katriin Meribel Kungla, [[Kärt Tammjärv]], [[Kaie Mihkelson]], [[Henrik Kalmet]], [[Liis Barkala]] || lühimängufilm, koguperefilm || [[Nafta Films]] || Film Elost, kes otsib armastust vahendeid valimata.
*Osalemine, Koala 1th Hancheng International Short Film Festival (Hiina), 2017, parim lastefilm
|-
| [[Äralend]] || [[Carlos Eduardo Lesmes Lopéz]] || [[Argo Aadli]], Maia Mägi || lühimängufilm || [[Alasti Kino]] || Kosmoselaeva meeskonna liige unustatakse kõrbeplaneedile maha.
|-
| [[1944 (film)|1944]] || [[Elmo Nüganen]] || [[Ain Mäeots]], [[Peeter Tammearu]], [[Kristjan Sarv]], [[Ivo Uukkivi]], [[Kaspar Velberg]], [[Kristjan Üksküla]], [[Maiken Schmidt]] || mängufilm, sõjafilm || [[Taska Film OÜ]] || Ajalooline sõjadraama eestlaste valikutest Teises maailmasõjas.
*Preemia, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2016, Filmikriitikute preemia; Parima operaatoritöö auhind
*Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2016, Eesti poolt esitatud kandideerima parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2015
|-
| [[Borders]] || [[Mikk Mägi]] || [[Rain Tolk]], [[Jaanika Arum]], [[Mattias Naan]], Raigo Saariste, Indrek Liivlaid, Reigo Andok || lühimängufilm || [[BOP!]] ||  Tallinna stripiklubis töötavatest tegelastest, kes lähevad ühel hommikul missioonile.
|-
| [[Vehkleja (film)|Vehkleja]] ||  [[Klaus Härö]] || [[Märt Avandi]], [[Ursula Ratasepp]], [[Hendrik Toompere]], [[Jaak Prints]], [[Kirill Käro]], Liisa Koppel, Joonas Koff, Egert Kadastu || mängufilm, draama || Making Movies, [[KickFilm]], Allfilm || [[Eesti]]-[[Soome]] koostöös valminud film Eesti vehklejast [[Endel Nelis]]est.
*Auhind, The Bridge – German Cinema Award for Peace (Saksamaa), 2015, eriauhind
*Auhind, Arras Film Festival (Prantsusmaa), 2015, publikuauhind
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2015, Tridensi Eesti filmiauhind
|-
| [[Tiibadeta piloot]] || [[Leeni Linna]] || Priit Võigemast, [[Karin Rask]], [[Mart Toome]], [[Alo Kõrve]], [[Raimo Pass]] || lühimängufilm, draama || Kopli Kinokompanii || Afganistani sõjas ühest silmast nägemise kaotanud piloodi eluheitlustest.
|-
| [[Liblikmees]] || Edina Csüllög || [[Nero Urke]], [[Toomas Suuman]], [[Raimo Aas]] || lühimängufilm, draama || Exitfilm || Kummastav lühimängufilm räägib Anselmist, kelle suur unistus on saada mustkunstnikuks.
*Preemia, Vilnius Film Shorts (Leedu), 2013, Parim projekt
*Osalemine, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2014, Euro Connection Forum 
|-
| [[Supilinna salaselts]] || [[Margus Paju]] || Gregori Kelder, Olivia Viikant, Karl Jakob Vibur, Hugo Soosaar, Arabella Antons, Sten-Markus Rohtla, Mariliis Lillemägi, [[Mirtel Pohla]], [[Evelin Võigemast]], [[Ott Aardam]] || perefilm, seiklusfilm || [[Nafta Films]] || [[Mika Keränen]]i lasteraamatutel põhjal valminud lastefilm.
*Preemia, Zürich International Film Festival (Šveits), 2015, parima lastefilmi publikupreemia
*Preemia, SCHLINGEL – International Film Festival for Children and Young Audiences (Chemnitz, Saksamaa), 2015, publikupreemia
*Auhind, ALE KINO! – International Young Audience Film Festival (Poznan, Poola), 2015, eriauhind
|-
| [[Roukli]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Juhan Ulfsak]], [[Mirtel Pohla]], [[Eva Klemets]], [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]], [[Lauri Lagle]], [[Meelis Rämmeld]] || mängufilm || [[Filmiühistu Roukli]] || Väikest talukogukonda ähvardab lähenev sõda.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2015, Julge eksperimendi preemia
*Osalemine, Tokyo International Film Festival (Jaapan), 2015, põhiprogrammis
*Osalemine, European Film Festival (Palić, Serbia), 2015
|-
| [[Lennud unes või ilmsi]] || [[Helen Takkin]], [[Edina Csüllog]], [[Leeni Linna]], [[Caros E. Lesmes]] ||  || mängufilmide kassett ||  || Neli uut eesti lühimängufilmi, mille autoriteks on noored režissöörid. 
|-
| [[Must alpinist]] || [[Urmas Eero Liiv]] || [[Priit Pius]], [[Reimo Sagor]], [[Hanna Martinson]], [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], [[Veiko Porkanen]], [[Rait Õunapuu]] || põnevusfilm || Kopli Kinokompanii || Eesti üliõpilastest matkagrupp satub burjaatide külas õõvastavate sündmuste keskele.
*Auhind, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2016, Debüütfilmide kategooria: äramärkimine
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2015, Tridensi debüütfilmide võistlusprogramm; Tridensi Eesti filmi auhind
*Osalemine, Trento Film Festival (Itaalia), 2016
|-
| [[Ema (film 2015)|Ema]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Tiina Mälberg]], [[Andres Tabun]], [[Andres Noormets]], [[Siim Maaten]], [[Jaan Pehk]], [[Jaak Prints]], [[Rea Lest]] || draama, põnevusfilm || [[Meteoriit]] || Inspireeritud Kevin MacCanni raadioseriaalist &quot;Kooma&quot;. Stsenaristid [[Leana Jalukse]] ja [[Al Wallcat]]. Milleni võib viia aastatepikkune enesepettus, täitumata unistused ja armastuse puudus.
*Võitis Austria [[Kitzbüheli filmifestival]]il parima filmi auhinna.&lt;ref&gt;{{netiviide |Autor=Tiit Tuumalu |Pealkiri=«Ema» võitis Austrias parima mängufilmi auhinna |Väljaanne=Postimees |Aeg=2016-08-31 |URL= http://kultuur.postimees.ee/3819363/ema-voitis-austrias-parima-mangufilmi-auhinna |online=2016-08-31}}&lt;/ref&gt;
*Auhind, Imagineindia International Film Festival (Madrid, Hispaania), 2017, Parima naispeaosatäitja auhind: Tiina Mälberg
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2017, Parim naisnäitleja- Tiina Mälberg
|-
| [[The Most Beautiful Day]] ||[[Einar Kuusk]] ||[[Einar Kuusk]] ||lühifilm, postapokalüptiline ulme || ||Esilinastus [[Haapsalu Õudusfilmide Festival|HÕFF]]il.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Einar Kuuse postapokalüptiline lühifilm on nüüd kõigile kättesaadav |Väljaanne=Elu24 |Väljaandja=Postimees |Aeg=2015-04-27 |URL=http://elu24.postimees.ee/3170685/einar-kuuse-postapokaluptiline-luhifilm-on-nuud-koigile-kattesaadav |online=2016-03-08}}&lt;/ref&gt;
|-
| || || || ||
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2016]]'''
|-
| [[Suveöö armastus]] ||[[Jürgen Volmer]] || [[Karl Robert Saaremäe]], [[Kirsti Villard]]  || lühimängufilm, draama || [[Nojah Film]] || [[Friedebert Tuglas]]e samanimelise novelli ainetel
|-
| [[Klassikokkutulek]] || [[René Vilbre]] || Mait Malmsten, [[Ago Anderson]], [[Henry Kõrvits]], [[Maarja Jakobson]], [[Mart Müürisepp]] || komöödiafilm || [[Taska Film]] || Keskeakriisis vaevlevate meeste seiklustest klassikokkutulekul.
|-
| [[Põhjala instinkt]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Mikael Persbrandt]], [[Malin Buska]] || mängufilm || [[Meteoriit Film OÜ]], [[Hummelfilms AS]], [[Zentropa Sweden International AB]] || [[Kjell Westö]] romaanil &quot;Lang&quot; põhinev Eesti-Soome-Norra koostööna kavandatud draama, mille tegemine peatus rahastuse puudumise tõttu.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3309089/kadri-kousaare-filmirahastus-kukkus-labi Kadri Kõusaare filmirahastus kukkus läbi.] elu24.postimees.ee.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Perekonnavaled]] || [[Valentin Kuik]] &lt;br&gt; [[Manfred Vainokivi]] || [[Tambet Tuisk]], [[Roman Baskin]], [[Ülle Kaljuste]], [[Tõnu Kark]], [[Eva Koldits]] || draama || [[Filmivabrik]] || Väikestest ja suurtest pettustest, mida leidub iga perekonna salakroonikates.
*Osalemine, Jecheon International Music &amp; Film Festival (Lõuna-Korea), 2016, Võistlusprogramm
*Osalemine, International Film Festival Film by the Sea (Holland), 2016
|-
| [[Päevad, mis ajasid segadusse]] || [[Triin Ruumet]] || [[Hendrik Toompere juunior]], [[Juhan Ulfsak]], [[Jaanika Arum]], [[Klaudia Tiitsmaa]], [[Taavi Eelmaa]] || must komöödia, noortefilm || [[Kinosaurus Film]]  || Noore mehe eneseotsingust Eestimaa kuumal suvel 1990. aastate keerulises ajas.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2017, Aasta film 2016
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2016, Võistlusprogramm: East of the West – Special Jury Prize
*Preemia, Listapad – Minsk International Film Festival (Valgevene), 2016, Põhivõistlusprogramm – eripreemia noore energia eest
|-
| [[Kala-kala]] || [[Anton Bilžo]] || [[Roman-Vladimir Mišukov]], [[Severija Janušauskaitė]], [[Rain Tolk]], [[Jüri Vlassov]], [[Andres Puustusmaa]] || lühimängufilm || [[Nafta Films]], [[Viru Filmifond]] || [[Eesti]]-[[Venemaa|Vene]] koostöös valminud musta komöödia sugemetega draamafilm, filmitud [[Narva-Jõesuu]]s.
|-
| [[Polaarpoiss]] || [[Anu Aun]] || [[Roland Laos]], [[Jaanika Arum]], [[Katariina Unt]], [[Jörgen Liik]], [[Kaspar Velberg]], [[Ülle Kaljuste]], [[Andrus Vaarik]], [[Rein Oja]] || noortefilm, draama || [[Luxfilm]] || Noore fotograafi eneseotsingutest bipolaarses maailmas.
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2017, Parim filmikunstnik – Jaagup Roomet
*Nominatsioon, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2016, Publikupreemia; uustulnuka auhind Grand Newcomer
|-
| [[Ameerika suvi]] ||[[Rain Rannu]] ||[[Kristo Viiding]], [[Jarmo Murumaa]], [[Helena Pruuli]], [[Einar Kuusk]] || komöödia ||  || Põhineb eesti üliõpilaste tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides. Rain Rannu esimene mängufilm. Esilinastus 9. septembril 2016.&lt;ref&gt;{{netiviide |Autor=[[Kirke Ert]] |Pealkiri=Kinodesse jõuab Rain Rannu guerilla-meetodil tehtud film «Ameerika suvi» |Väljaanne=Postimees |Aeg=2016-08-03 |URL= http://kultuur.postimees.ee/3787083/kinodesse-jouab-rain-rannu-guerilla-meetodil-tehtud-film-ameerika-suvi |online=2016-09-12}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]] ||[[Janno Jürgens]] || [[Evald Aavik]], [[Tiina Tauraite]], [[Oliver Linnas]], [[Taavi Tõnisson]] ||lühimängufilm, draama || [[Alasti Kino]]  || Karl veedab vanaisa juures suve ning õpib loodust tundma.
*Osalemine, Eesti kultuuripäevad New Yorgis (Ameerika Ühendriigid), 2017
*Osalemine, Eesti kultuuripäevad Berliinis (Saksamaa), 2017
|-
| [[Luuraja ja luuletaja]] || [[Toomas Hussar]] || [[Jan Uuspõld]], [[Lana Vatsel]], [[Rain Tolk]], [[Peeter Jalakas]], [[Mari Abel]] || draamafilm, komöödia || [[Allfilm]] || Poliitiline satiir, milles on vastamisi Eesti ja Vene eriteenistused.
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2016, Võistlusprogramm: East of the West
*Osalemine, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2016
|-
| [[Teesklejad]] ||[[Vallo Toomla]] ||[[Mirtel Pohla]], [[Priit Võigemast]], [[Mari Abel]], [[Meelis Rämmeld]] || psühholoogiline draama ||[[Amrion]]
|| Anna ja Juhan loodavad rikaste sõprade maamajas puhates oma suhteid parandada.
*Esimene Eesti film, mis osales 64. San Sebastiáni rahvusvahelise filmifestivali ametlikus võistlusprogrammis, kus see esilinastus 19. septembril noorte režissööride kategoorias.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=VÄRSKE VIDEO: Vaata, maailma tippfestivalil võistleva Eesti filmi &quot;Teesklejad&quot; ahjusooja treilerit: peaosades Mirtel Pohla ja Priit Võigemast! |Väljaanne=Delfi Publik |Väljaandja=Ekspress Meedia AS |Aeg=2016-09-12 |URL=http://publik.delfi.ee/news/kino/varske-video-vaata-maailma-tippfestivalil-voistleva-eesti-filmi-teesklejad-ahjusooja-treilerit-peaosades-mirtel-pohla-ja-priit-voigemast?id=75594931 |online=2016-09-20 |arhiivimisaeg=2016-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160914193042/http://publik.delfi.ee/news/kino/varske-video-vaata-maailma-tippfestivalil-voistleva-eesti-filmi-teesklejad-ahjusooja-treilerit-peaosades-mirtel-pohla-ja-priit-voigemast?id=75594931 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2016, Aasta mängufilm
*Auhind, À l'Est – Eastern and Central European Film Festival (Rouen, Prantsusmaa), 2017, Pressižürii auhind
|-
| [[Õnn tuleb magades]] || [[Mart Kivastik]] || [[Katariina Unt]], [[Ivo Uukkivi]], [[Katrin Pärn]], [[Mari-Liis Lill]] || draamafilm, komöödiafilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Üksildane Viivi avastab ühel hommikul enda kõrvalt voodist tundmatu mehe.
*Osalemine, Reykjavík International Film Festival (Island), 2016
*Osalemine, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2017, võistlusprogrammis
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2017]]'''
|-
| [[November (film 2017)|November]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Jette Loona Hermanis]], [[Arvo Kukumägi]], [[Rea Lest]], [[Jörgen Liik]], [[Meelis Rämmeld]], [[Katariina Unt]] || õudusdraama, fantaasiafilm || [[Homeless Bob Production]] || Põhineb [[Andrus Kivirähk]]i teosel &quot;[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp]]&quot;. Esilinastus 03.02.2017. Fantaasiafilmis saavad kokku eesti mütoloogia, must huumor ja romantiline armastus.
*Auhind, Tribeca Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2017, Programm: World Narrative Competition – parima välismaise filmi operaator – Mart Taniel
*Auhind, Listapad – Minsk International Film Festival (Valgevene), 2017, Parima filmi auhind – Kuldne Listapad; parim operaator; parim filmimuusika
*Auhind, Virginia Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2017, Narrative Feature: Programmer’s Award
|- 
| [[Sangarid]] || [[Jaak Kilmi]] || [[Märt Pius]], [[Karl-Andreas Kalmet]], [[Veiko Porkanen]], [[Tõnu Kark]], [[Henrik Kalmet]] || komöödiafilm, seiklusfilm || [[Taska Film]] || Kolme sõbra õnneotsingutest siin- ja sealpool riigi- ning seaduse piire.
*Osalemine, Estnisches Filmfest – Eesti filmipäevad Berliinis (Saksamaa), 2017
|-
| [[Minu näoga onu]] || [[Andres Maimik]], [[Katrin Maimik]] || [[Rain Tolk]], [[Roman Baskin]], [[Evelin Võigemast]], [[Maarja Mitt]] || draamafilm, komöödiafilm || Kuukulgur Film, Kinosaurus Film || Tragikomöödia pealesunnitud lähedusest, õnneotsingust ja andestamisest.
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2017, Võistlusprogramm: East of the West
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 2017, Programm: International Panorama
*Osalemine, Estnisches Filmfest – Eesti filmipäevad Berliinis (Saksamaa), 2017
|-
| [[Keti lõpp]] || [[Priit Pääsuke]] || [[Maiken Schmidt]], [[Hendrik Toompere juunior]], [[Tiit Lilleorg]] || draamafilm || [[Aleksandra Film]], [[Luxfilm]] || Filmi tegevus hargneb linna serval asuvas kiirtoidukohas Kett, mis on kui minimudel maailmast.
*Auhind, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2018, Jörgen Liik – aasta filminäitleja filmidega “November”, “Mehetapja/Süütu/Vari” ja “Keti lõpp” tõusmise eest Eesti kinolinale
|-
| [[Svingerid (2017)|Svingerid]] || [[Andrejs Ekis]] || Jan Uuspõld, [[Elina Purde]], Ago Anderson, [[Elina Reinold]], Ivo Uukkivi, [[Sten Karpov]] || komöödiafilm || [[Platforma Filma]] || &quot;Svingerid&quot; nihutab piirid sinna, kuhu ükski Eesti film pole veel söandanud minna.
|-
| [[Mehetapja/Süütu/Vari]] || [[Sulev Keedus]] || [[Rea Lest]], [[Jörgen Liik]], [[Toomas Suuman]], [[Üllar Saaremäe]], [[Priit Pedajas]], [[Katariina Unt]] || draamafilm || [[F-Seitse]], Era Film || Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2018, Aasta režissööri preemia – Sulev Keedus; Jörgen Liik ja Rea Lest – aasta filminäitlejad; Salme-Riine Uibo – taustajõu preemia
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2018, Stsenaristi kategoorias
*Auhind, Seven Hills International Film Festival (Ungari), 2018, Parim režissöör – Sulev Keedus
|-
| [[Rohelised kassid]] || [[Andres Puustusmaa]] || [[Tõnu Kark]], [[Sergei Makovetski]], [[Ülle Kaljuste]], Mait Malmsten, [[Kirill Käro]] || komöödiafilm || [[Leo Production]] || Kaks vana pätti Markus ja Eduard, kes on enamuse oma elust trellide taga veetnud, saavad lõppude lõpuks vabadusse.
*Auhind, Window to Europe – Russian Film Festival (Viiburi, Venemaa), 2018, Co-production competition: Special Prize of the Jury
*Auhind, ÉCU – European Independent Film Festival (Pariis, Prantsusmaa), 2018, Silver Award
*Auhind, Stalker – International Human Rights Film Festival (Moskva, Venemaa), 2018, Parima stsenaariumi auhind
|-
| [[Juhuslik nimetaja]] || [[Mart Sander]] || Mart Sander || õudusfilm, etendusfilm || [[FilMinistry]] || Film on tehtud Mart Sanderi mononäidendi alusel.
*Nominatsioon, Nice Film Fest – Short Film Festival (Prantsusmaa), 2020, Parima originaalstsenaariumi, režii ja meesnäitleja kategoorias
|-
| [[Heleni sünnipäev]] || [[Tanno Mee]] || [[Mari Abel]], [[Margus Prangel]], [[Gert Raudsep]], [[Ingrid Isotamm]] || lühimängufilm, draama || [[Alexandra Film]] || Lühimängufilmide kassett &quot;Värske veri&quot;. Lühidraama keskealise naise eneseotsingutest.
*Auhind, Riga International Short Film Festival 2ANNAS (Läti), 2017, Balti lühifilmide konkursi võitja
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2017
|-
| [[Jää (film)|Jää]] || [[Anna Hints]] || Aksel Ojari, Mait Malmsten, Maria-Susanna Nampajärvi || lühimängufilm, draama || [[Alexandra Film]] || Lühimängufilmide kassett &quot;Värske veri&quot;. Isa ja poja teekonnast kindlal ja ühtaegu hapral jääväljal.
*Auhind, West Nordic International Film Festival – WENIFF (Ålesund, Norra), 2017, Parim operaator: Tõnis Tuuga
*Auhind, Festival Les Enfants terribles (Huy, Belgia), 2017, Kriitikute auhind
*Auhind, Festival des 24 courts (Bouloire, Prantsusmaa), 2018, Rahvusvaheline võistlusprogramm – coup de coeur du jury
|-
| [[Paha lugu: Kokkulepe]] || [[Andres Maimik]], [[Rain Tolk]] || Annabrith Heinmaa, Alvar Reinumägi, Rain Tolk, Katre Kaseleht || lühimängufilm, draama || [[Kuukulgur Film]] || Kolmas film kassetist &quot;Paha lugu&quot;. Film võtteplatsi stiihiast.
*Osalemine, Tampere Film Festival (Soome), 2018, linastus kollektsioonis &quot;Paha lugu&quot;
|-
| [[Kolm päeva augustis]] || [[Madli Lääne]] || Caroline Kruberg, Dima Bespalov, [[Maarja Jakobson]], [[Indrek Ojari]] || lühimängufilm, lastefilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Tüdruk 1991. aasta pöördelistel augustipäevadel Tallinna paneelmajade vahel sõbrannadega mängimas.
*Auhind, CIVIS Media Prize (Berliin, Saksamaa), 2018, Kategooria: European CIVIS TV Prize-Fiction – peaauhind
*Auhind, Uppsala International Short Film Festival (Rootsi), 2018, Lastežürii auhind parimale lastefilmile
*Auhind, Valletta Film Festival (Malta), 2019, Väikerahvaste filmide võistlusprogrammi parim lühifilm
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2018]]'''
|-
| [[Omad]] || [[Marta Pulk]] || [[Tiina Tauraite]], [[Tiit Lilleorg]], [[Rea Lest]], [[Sten Karpov]] || komöödia, lühimängufilm || [[Kinosaurus Film]] || Lühimängufilmide kassett &quot;Värske veri&quot;. Muutuvas maailmas, uue ja vana vahel, pillab vana mees võõrale naisele süütu nalja.
|-
| [[Pööripäev (film 2018)|Pööripäev]] || [[Kaspar Ainelo]] || [[Meelis Rämmeld]], [[Romet Liig]] || draama, lühimängufilm || [[Exitfilm]] || *Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2018
|-
| [[Hölma all]] || [[Siim Tamm]] || [[Erki Laur]], [[Andres Lepik]], [[Jaanika Arum]] || draama || [[Märka film]] || Film mineviku varjude küüsis mehest, kes ei suuda nende eest põgeneda.
|-
| [[Pilvede all. Neljas õde]] || [[Toomas Kirss]] || [[Inga Lunge]], [[Elisabet Reinsalu]], [[Liis Haab]] || draama || [[Kartulid ja apelsinid]] || Sündmus, mis toimub telesarja &quot;Pilvede all&quot; varasemast tegevusest 4–5 aastat kaugemas tulevikus.
|-
| [[Kala (film)|Kala]] || [[Jaan Toomik]] || Toomas Saarepera, Paul Saarepera || lühimängufilm || [[Allfilm]] || Elu edasikandumisest põlvkondade vahel.
*Osalemine, Oberhausen International Short Film Festival (Saksamaa), 2018, põhivõistlusprogrammis 
|-
| [[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]] || [[René Vilbre]] || [[Henry Kõrvits]], [[Mait Malmsten]], [[Ago Anderson]] || komöödiafilm || Taska Film || Keskeakriisiga leppinud meeste seiklustest pööraseks road-tripiks kujuneval poissmeesteõhtul. 
|-
| [[Seltsimees laps]] || [[Monika Siimets]] || [[Helena Maria Reisner]], [[Tambet Tuisk]], [[Eva Koldits]], [[Juhan Ulfsak]] || draamafilm || Amrion || Põhineb Leelo Tungla raamatutel &quot;Seltsimees laps ja suured inimesed&quot; ning &quot;Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed&quot;.
*Auhind, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2016, Berlinale koostööfilmide turg – Eurimage'i žürii eriauhind
*Auhind, Locarno Film Festival (Šveits), 2017, Filmiprojektide programm: Esmapilk (First Look) – Le Film Français'i auhind
*Auhind, Busan International Film Festival (Lõuna-Korea), 2018, BNK Busani panga auhind
|-
| [[Portugal (film)|Portugal]] || [[Lauri Lagle]] || [[Mirtel Pohla]], [[Margus Prangel]], [[Jarmo Reha]], [[Taavi Eelmaa]] || draama, seiklusfilm || Allfilm || Karina ja Martin on vabaabielus elavad lapsevanemad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda.
*Auhind, Locarno Film Festival (Šveits), 2017, Filmiprojektide programm: Esmapilk (First Look) – peaauhind
|-
&lt;!-- | Pealkiri || Režissöör || Näitlejad || Žanr || Filmistuudio || Märkmed --&gt;
&lt;!-- | [[Vaated (film)|Vaated]] || [[Valentin Kuik]] ||  || dokumentaalfilm || F-Seitse || Valmimisel --&gt;
|-
| [[Tuliliilia (film)|Tuliliilia]] || [[Maria Avdjuško]] || [[Ingrid Isotamm]], [[Johann Urb]], [[Epp Eespäev]] || põnevusfilm || [[Meteoriit]]  || Millises reaalsuses tahame elada, et elul oleks mingigi mõte.
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2019, Parim naisnäitleja
|-
| [[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]] || [[Liina Triškina-Vanhatalo]] || [[Reimo Sagor]], [[Nora Altrov]], [[Emily Viikman]], [[Liis Lass]] || draamafilm || Allfilm || Erik saab jalustrabava uudise: endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on just lapse sünnitanud.
*Auhind, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2018, Reimo Sagor – parima näitleja preemia
*Auhind, Arras Film Festival (Prantsusmaa), 2018, Žürii eripreemia; Kriitikute auhind
*Preemia, Baltic Debuts Film Festival (Svetlogorsk, Venemaa), 2019, Žürii eripreemia realistliku üksikisa karakteri avamise eest
|-
| [[Põrgu Jaan]] || [[Kaur Kokk]] || [[Meelis Rämmeld]], [[Andres Lepik]], [[Peeter Volkonski]], [[Pääru Oja]] || draamafilm, müsteerium || Homeless Bob Production || Põhjasõja-järgsetest aegadest inspireeritud põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2019, Mart Taniel – aasta filmioperaator
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2019, Parim helirežissöör ja parim kostüümikunstnik
|-
| [[Lõbus perekond]] || Mihhail Pogosov || [[Saara Pius|Saara Kadak]], Armen Arušanjan, [[Merle Palmiste]], [[Andres Dvinjaninov]], [[Andrus Vaarik]] || komöödiafilm || Berg Sound (Venemaa) || Arturi perel veinivabrik Armeenias on pankroti äärel. Pärast eestlasest veinikriitiku hävitavat arvustust otsustatakse Artur saata Eestisse asja uurima.
|-
| [[Õigus õnnele]] || [[Toomas Kirss]] || [[Eva Püssa]], [[Carmen Mikiver]], [[Guido Kangur]], [[Andres Dvinjaninov]], [[Getter Jaani]] || draamafilm || Kartulid ja apelsinid ||
|-
| [[Elu hammasratastel]] || [[Henrik Normann]] || [[Veljo Reinik]], [[Kerdo Mölder]], [[Liisu Krass]], [[Kait Kall]], [[Rita Liiver]] || komöödiafilm || [[Memory Pictures]] || Respekt solisti Kerdo lapsepõlv alkohoolikutest kasuisadega ei ole roosiline.
|-
| [[Eia jõulud Tondikakul]] || [[Anu Aun]] || [[Paula Rits]], [[Siim Oskar Ots]], [[Liis Lemsalu]], [[Jaan Rekkor]] || koguperefilm, lastefilm || [[Luxfilm]], [[Kinosaurus Film]] || Film linnatüdruk Eia jõuludest salapärases Lõuna-Eesti talus. 
*Auhind, Vilnius International Children and Youth Film Festival (Leedu), 2020, Parim lastefilm
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2019, Anu Aun – filmi eriauhind – sooja ja südamliku filmi eest &quot;Eia jõulud Tondikakul&quot;; Paula Rits – parima naisnäitleja preemia Eia rolli eest; Sten Šeripov – aasta filmihelilooja
*Auhind, SCHLINGEL – International Film Festival for Children and Young Audiences (Chemnitz, Saksamaa), 2019, Euroopa lastežürii parima filmi auhind; Paula Rits – Euroopa lastežürii parima lapspeaosatäitja auhind; rahvusvahelise filmikriitikute (FIPRESCI) žürii auhind
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2019]]'''
|-
| [[Johannes Pääsukese tõeline elu]] || [[Hardi Volmer]] || [[Ott Sepp]], [[Märt Avandi]], [[Tõnu Kark]], [[Ester Kuntu]], [[Merle Jääger]] || seiklusfilm, draamafilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Lugu Eesti esimesest filmitegijast [[Johannes Pääsuke]]sest läbi tema müstilise uurimisretke [[Setumaa]]le 1912. aasta suvel.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2019, Parima naisnäitleja: Ester Kuntu 
|-
| [[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]] || [[René Vilbre]] || [[Henry Kõrvits]], Mait Malmsten, [[Ago Anderson]] [[Karmen Pedaru]], [[Raivo Adlas]]|| komöödiafilm || Taska Film || Triloogia viimane osa on filmisaaga pöörane lõppsirge, kus risti ei lööda ette mitte millegi ees.
|-
| [[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]] || [[Tanel Toom]] || [[Priit Loog]], Maiken Schmidt, Priit Võigemast, [[Simeoni Sundja]], [[Ester Kuntu]] [[Indrek Sammul]] [[Maarika Vaarik]] || draamafilm || Allfilm || Anton Hansen Tammsaare romaani &quot;Tõde ja õigus&quot; I osa ainetel.
*Preemia, Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (Eesti), 2019, Tanel Toom ja Jaagup Roomet
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2019, Aasta film 2019 – „Tõde ja õigus“: Tanel Toom, Ivo Felt
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2019, Priit Võigemast – parim meesnäitleja; Ester Kuntu – parim naisnäitleja
*Auhind, Satellite Awards (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 2019, rahvusvaheliste filmide kategoorias
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2019
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2020, Mängufilmi, režissööri, stsenaristi, nais- (Ester Kuntu) ja meesnäitleja (Priit Loog), ja kostüümikunstniku kategoorias
*Osalemine – OSCAR – The Award of the Academy (Ameerika Ühendriigid) parim võõrkeelne film
|-
| [[Mehed (film)|Mehed]] || [[Gerda Kordemets]] || Tiit Sukk, Margus Prangel, Veikko Täär || komöödiafilm || [[Apollo Film Productions]], [[Zolba Productions]] ||
|-
| [[Skandinaavia vaikus]] || [[Martti Helde]] || [[Rea Lest]], [[Reimo Sagor]] || draamafilm || [[Three Brothers]] || Psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest.
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2019, Võistlusprogrammis East of the West – Europa Cinemas Label
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2019, Täispikkade mängufilmide võistlusprogrammi FIPRESCI Läti osakonna kriitikute žürii auhind; publiku lemmikfilmi auhind Splendid Palace People's Choice
*Auhind, European Film Festival (Lecce, Itaalia), 2019, Parim operaatoritöö
|-
| [[Kohtunik (film)|Kohtunik]] || [[Andres Puustusmaa]] || Mait Malmsten, [[Märt Avandi]] || draamafilm, teekonnafilm, komöödiafilm || [[Leo Production]] || Süüdimõistetud naise vend hakkab jälitama naise vangi mõistnud kohtunikku.
*Auhind, Window to Europe – Russian Film Festival (Viiburi, Venemaa), 2019, Koostööfilmide võistlusprogramm &quot;Aken maailma&quot; – diplom näitleja Mait Malmstenile
*Nominatsioon, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2019, Panorama 
|-
| [[Ükssarvik (film)|Ükssarvik]] || [[Rain Rannu]] || [[Liisa Pulk]], [[Henrik Kalmet]], [[Eduard Salmistu]], [[Rain Tolk]] || draamafilm, komöödiafilm || [[ Tallifornia]] || Kahe noore iduettevõtja teekond “kodugaraažist” maailma tehnoloogia mekasse Silicon Valleysse.
*Auhind, Riverside International Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2020, Žürii auhind
*Auhind, Indy Film Fest (Indianapolis, Ameerika Ühendriigid), 2020, Maailmakino mängufilmide programmi auhind
*Auhind, Vegas Movie Awards (Las Vegas, Ameerika Ühendriigid), 2020, Igakuine võistlusprogramm Awards of Excellence: oktoober 2020 – kuu parim inspireeriv film
|-
| [[Kiirtee põrgusse]] || [[Urmas E. Liiv]] || [[Franz Malmsten noorem|Franz Malmsten]], [[Kersti Heinloo]], [[Kristjan Kasearu]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Maia Vahtramäe]] || [[õudusfilm]] || Kriim || Metsatalus tuleb ilmsiks ammune kuritöö, mille osalised ei ole rahu saanud ka pärast surma.
*nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2020, Naisnäitleja (Kersti Heinloo) kategoorias
|-
| [[Virago]] || [[Kerli Kirch Schneider]] || [[Tiina Tauraite]], [[Juhan Ulfsak]], [[Anneli Rahkema]], [[Hilje Murel]] || lühimängufilm || Nafta Films || Lugu virago’dest – naistest, kes omavad nii kangelaslikke kui vaenulikke iseloomujooni.
*Auhind, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2020, Rahvusvahelise žürii eriauhind Special Mention
*Auhind, Busan International Short Film Festival (Lõuna-Korea), 2020, Grand Prix rahvusvaheliste filmide kategoorias 
|-
| [[Kõhedad muinaslood]] || [[Mart Sander]] || [[Jekaterina Novosjolova]], [[Toomas Kolk]], [[Lisette Pomerants]], [[Ott Salla]], [[Kadri Rämmeld]], [[Mart Müürisepp]] || müsteeriumifilm || [[FilMinistry]] ||  Neljast lühifilmist koosneva filmikassett.
*Auhind, London International Film Festival (Suurbritannia), 2020, Parim algupärane süžee (Best Story)
*Auhind, Canadian Cinematography Awards, 2020, Parim originaalmuusika (Best Score)
*Auhind, New York Movie Awards (Ameerika Ühendriigid), 2020, Parim mängufilm (Best Feature Film), parim muusika (Best Score)
|-
| [[Karv]] || [[Oskar Lehemaa]] || [[Sten Karpov]] || lühimängufilm, õudusfilm || [[Stellar Film]] || Kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlev mees võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi.
*Eesti filmi- ja teleauhind, parim lühifilm;  
*Auhind, Fantastic Fest (Austin, Ameerika Ühendriigid) 2019, parim lühifilm;
*Auhind, Screamfest Horror Film Festival (Hollywood, Ameerika Ühendriigid) 2019, parim lühifilm  
|-
| [[Vanamehe film]] || [[Mikk Mägi]], [[Oskar Lehemaa]] || Mikk Mägi (hääl), Oskar Lehemaa (hääl), Jan Uuspõld (hääl), Märt Avandi (hääl)|| animafilm ||  	BOP *Animation || Eesti filmi- ja teleauhinnad – parim filmikunstnik, parim helirežissöör filmis; 
*Preemia – Brussels International Animation Film Festival (Brüssel, Belgia) 2020, publikupreemia 
|-
|}

==[[2020. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri
! width=10% | Režissöör
! width=20% | Näitlejad
! width=10% | Žanr
! width=10% | Filmistuudio
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2020]]'''
|-
| [[Sinine]] || [[Tõnis Pill]] || [[Kristiina-Hortensia Port]], [[Priit Võigemast]], [[Ella Pärn]], [[Ott Kartau]] || draamafilm, lühimängufilm || [[Stellar Film]] || Autoõnnetuse järel ristuvad kahe võõra inimese teed.
*Auhind, ÉCU – European Independent Film Festival (Pariis, Prantsusmaa), 2021, Parim meesnäitleja – Priit Võigemast
*Auhind, ÉCU – European Independent Film Festival (Pariis, Prantsusmaa), 2021, Euroopa lühidraama auhind
|-
| [[Talve (film)|Talve]] || [[Ergo Kuld]] || [[Franz Malmsten juunior]], [[Karl Robert Saaremäe]], [[Märt Koik]], [[Henessi Schmidt]], [[Saara Nüganen]] || draamafilm, komöödiafilm || Taska Film ||  Arno Tali poeg Arnold naaseb kodumaile, Paunveres tekkivad armukolmnurgad.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2021, Henessi Schmidt – parima naisnäitleja preemia
*Auhind, Eesti Meelelahutusauhinnad (Kroonika), 2020, Aasta parim film
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2020, Berlinale filmiturg
|-
| [[Asjad, millest me ei räägi]] || [[Andrejs Ēķis]], [[Tanel Ingi]] || Jan Uuspõld, [[Ragne Pekarev]], [[Kait Kall]], [[Klaudia Tiitsmaa]], [[Egon Nuter]], [[Liina Tennosaar]] || komöödiafilm || [[Platforma Filma]] || Viis paari, viis probleemi, viis moodust neid probleeme lahendada.
|-
| [[Rain (film)| Rain]] ||  [[Janno Jürgens]] || [[Indrek Ojari]], [[Rein Oja]], Marcus Borkmann, [[Laine Mägi]], Magdalena Poplawska, [[Ivo Uukkivi]], Aleksei Beljajev, [[Meelis Rämmeld]] || draamafilm || [[Alasti Kino]] || Südamlik lugu vennaarmastusest, eneseotsingutest, hoolimisest.
*Auhind, Baltic Debuts Film Festival (Svetlogorsk, Venemaa), 2021, Rahvusvaheline võistlusprogramm – žürii eridiplom; 
*preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia 2021; 
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2021, Parim kostüümikunstnik – Liis Plato
|-
| [[Salmonid. 25 aastat hiljem]] || [[Toomas Kirss]] || [[Ita Ever]], [[Guido Kangur]], [[Merle Palmiste]], [[Andrus Vaarik]], [[Kersti Kreismann]], [[Maria Avdjuško]], [[Ain Lutsepp]] || komöödiafilm || [[Kartulid ja apelsinid]] || Salmonid on jäänud selleks, kes nad olid – Eesti esiperekonnaks.
|-
| [[O2]] || [[Margus Paju]] || [[Priit Võigemast]], Kaspars Znotinš, Agnese Cirule, [[Elmo Nüganen]], [[Doris Tislar]], [[Johan Kristjan Aimla]], [[Rein Oja]] || põnevusfilm, ajalooline film || [[Nafta Films]], Taska Film || Spioonipõnevik eesti luurajast, kes peab paljastama 1939. aastal nõukogude topeltagendi.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2021; 
*Nominatsioon, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2020
|-
| [[Kratt (film)|Kratt]] || [[Rasmus Merivoo]] || [[Mari Lill]], Nora Merivoo, Harri Merivoo, Elise Tekko, [[Ivo Uukkivi]], [[Mari-Liis Lill]], [[Marek Tammets]] || fantaasiafilm, noortefilm || [[Tallifornia]] || Vanemad viivad nutisõltlastest lapsed maale vanaema juurde päriseluga tutvuma.
*Osalemine, Fantasia International Film Festival (Montreal, Kanada), 2021; 
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2021, Parim naisnäitleja – Mari Lill
|-
| [[Hüvasti, NSVL]] || [[Lauri Randla]] || [[Niklas Kouzmitšev]], [[Nika Savolainen]], [[Ülle Kaljuste]], [[Tõnu Oja]], [[Pääru Oja]], [[Jekaterina Novosjolova]] || komöödiafilm, draamafilm || [[Exitfilm]] || Ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikas elu Eestis nõukaaja viimastel aastatel. 
*Nominatsioon, Jussi – Annual Award of Finnish Film Industry (Soome), 2021; 
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti) 2021, parim stsenarist – Lauri Randla
|-
| [[Viimased]] || [[Veiko Õunpuu]] || Pääru Oja, [[Laura Birn]], [[Tommi Korpela]], Elmer Bäck, Sulevi Peltola, [[Juhan Ulfsak]], [[Taavi Eelmaa]] || draamafilm || [[Homeless Bob Production]] || Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2021, parim mängufilm, parim režissöör, parim operaator, parim meesnäitleja – Tommi Korpela; 
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia, 2021, Aasta film – Veiko Õunpuu; 
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind, 2020
|-
| [[Vee peal]] || [[Peeter Simm]] || [[Rasmus Ermel]], [[Aurora Aleksandra Künnapas]], [[Kalju Orro]], [[Maria Klenskaja]], [[Evelin Võigemast]], [[Marko Matvere]], [[Aarne Soro]] || draamafilm || [[Filmivabrik]] || [[Olavi Ruitlane|Olavi Ruitlase]] samanimelise romaanil põhinev film on terava huumoriga pilk varateismelise poisi ellu.
*Auhind, Tiburon International Film Festival (California, Ameerika Ühendriigid), 2022, Parim meesnäitleja – Marko Matvere; 
*Auhind, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2021, Peeter Simm, Olavi Ruitlane; 
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2021, Parim filmikunstnik – Eugen Tamberg
|-
| [[Kevin, ei!]] || [[Leslie Laasner]] || [[Franz Malmsten juunior]], [[Henessi Schmidt]], [[Hanna Martinson]], [[Andrus Vaarik]], [[Ivo Reinok]] || noortefilm, lühimängufilm || [[Tandem Film]] || Väike kollektiiv otsustab inimtühjal saarel tähistada oma firma osaluse müüki suurkorporatsioonile. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2021]]'''
|-
| [[Soo (film)|Soo]] || [[Ergo Kuld]] || [[Franz Malmsten juunior]], [[Hanna-Ly Aavik]], [[Liis Lass]], [[Grete Kuld]], [[Indrek Taalmaa]], [[Helgur Rosental]] || põnevusfilm, draamafilm || [[Taska Film]], [[Apollo Film Productions]], [[Kassikuld]] || [[Oskar Luts]]u jutustuse &quot;[[Soo (raamat)|Soo]]&quot; ainetel
|-
| [[Öölapsed]]  || [[Priit Pääsuke]] || [[Grete Konksi]], [[Alice Siil]], [[Piret Krumm]], [[Jaune Kimmel]], [[Mart Müürisepp]], [[Amanda Hermiine Künnapas]], [[Alo Kõrve]], [[Peeter Oja]] || komöödiafilm, noortefilm || [[Alexandra Film]] || Kolm õde on kõik jõudnud oma elus murdepunktini.
*[[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim naisnäitleja Alice Siil; parim meesnäitleja Peeter Oja; parim filmistsenarist: Ewert Kivi ja Mart Raun 
|-
| [[Eesti matus (film)|Eesti matus]] || [[René Vilbre]] || [[Markus Habakukk]], [[Sandra Ashilevi]], [[Ago Anderson]], [[Hilje Murel]], Merle Palmiste, [[Jan Uuspõld]], [[Tambet Tuisk]], [[Peeter Oja]]  || komöödiafilm || Taska Film, Apollo Film Productions, [[Filmivabrik]] || [[Andrus Kivirähk]]i näidendi põhjal. 
|-
| [[Kupee nr 6 (film)|Kupee nr 6]] (Hytti nro 6) || [[Juho Kuosmanen]] || [[Seidi Haarla]], [[Juri Borissov (näitleja)|Juri Borissov]], Dinara Drukarova, [[Julia Aug]] || draamafilm || Aamu (Soome) || Festival de Cannes (Prantsusmaa), 2021, Grand Prix; 
Jerusalem International Film Festival (Iisrael), 2021, Peapreemia 
|-
| [[Sandra saab tööd]] || [[Kaupo Kruusiauk]] || [[Mari Abel]], [[Kaie Mihkelson]], [[Raimo Pass]], [[Henrik Kalmet]], [[Jarmo Reha]], [[Hendrik Toompere]], [[Hendrik Toompere juunior]], Alo Kõrve || komöödiafilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Füüsikadoktor Sandra Mets kaotab ootamatult töö.
*EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim kostüümikunstnik
*Osalemine, CAMERIMAGE International Film Festival of the Art of Cinematography (Poola), 2021, Balti filmide ülevaate eriprogramm
|-
| [[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]] || [[Ergo Kuld]] || [[Harriet Toompere]], [[Mirtel Pohla]], [[Grete Kuld]], [[Jan Uuspõld]], [[Indrek Taalmaa]], [[Priit Loog]], [[Hendrik Sal-Saller]] || komöödiafilm || Taska Film, Apollo Film Productions, Kassikuld || Kolme naise seiklused, tülid, äpardused.
*EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind, 2022, parima naisnäitleja kategoorias: Harriet Toompere
|-
| [[Kiik, kirves ja igavese armastuse puu]] || [[Meel Paliale]] || [[Urmet Piiling]], [[Herman Pihlak]], [[Marko Matvere]], Jan Uuspõld, [[Andrus Vaarik]], [[Egon Nuter]] || komöödiafilm || [[Tallifornia]] || Automehaanik satub seadusega pahuksisse kui otsustab maha raiuda igavese armastuse puu.
*nominatsioon EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022; 
*osalemine FilmFestival in Cottbus (Saksamaa), 2022
|-
| [[Vanaema, saa tuttavaks]] || [[Kaire Russ]] || [[Tiina Mälberg]], [[Grete Konksi]], [[Ines Aru]], [[Riho Rosberg]], [[Raivo Trass]], Andres Roosileht, [[Mait Joorits]] || lühimängufilm, draama || [[Sygistuul]] || Tragikoomiline lugu vanaema juubeli tähistamisest.
*CFC Worldwide Short Film Festival (Toronto, Kanada), 2022, parima lühimängufilmi auhind; 
*nominatsioon EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022
|-
| [[Kõrb (film)|Kõrb]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Frida Westerdahl]], Firas Taybeh, Ali Suliman, Jessica Grabowsky || põnevusfilmfilm || [[Meteoriit]] || Röövitakse lääne naisajakirjanik ja peidetakse kõrbesse.
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim mängufilm; parim operaator [[Sten-Johan Lill]]
*Osalemine, Busan International Film Festival (Lõuna-Korea), 2021, Maailmakino programm 
|-
| [[Kolmapäev (film)|Kolmapäev]] || [[Eeva Mägi]] || [[Helena Merzin-Tamm]], [[Meelis Rämmeld]] || lühimängufilm, draamafilm || [[Kartuliõis]] || Surm ei ole kaugeltki veel elu lõpp.
*Nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2022, Helirežissööri kategoorias: Tanel Kadalipp
|-
| [[Rikutud hing. Viirus]] || [[Susanna Šmanjov]] || Susanna Šmanjov, [[Helen Kõpp]], [[Eve Arm]] || ulmefilm || [[Võõras Mure]] ||  Transnaise ja naise armastusest viiruse tagajärjel lagunenud ühiskonnas.    
|-
| [[Mia ja Liki]] || [[Katrin Tegova]] || Miriam Mia Maimik, [[Liisa Lotta Vahemets]], [[Maria Peterson]], [[Andri Luup]], Mari Viik || lühimängufilm, draama || [[Tandem Film]] ||  Märgid sellest, et nende vanematega on midagi pahasti, häirivad laste rõõmsat elu.
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim lühifilm
*Nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2022, Stsenaristi kategoorias: Katrin Tegova; naisnäitleja kategoorias: Liisa-Lotta Vahemets; montaažirežissööri kategoorias: Emeri Abel; filmikunstniku kategoorias: Katrin Sipelgas
|-
| [[u.Q.]] || [[Ivar Murd]] || Lukas Tolk, Ruben Tolk, [[Florian Wahl]] || mänguline dokumentaalfilm ||	[[Film Tower]] || Portreefilm Uku Kuudist; Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim montaažirežissöör Ivar Murd; parim helirežissöör Markku Tiidumaa; 
Auhind, Days of European Film (Tšehhi) 2022, parima muusikafilmi auhind
|-
| [[Kennedy intsident]] || [[Mart Sander]] || Ben Walton-Jones, [[Lisette Pomerants]], [[Merle Palmiste]], [[Maarja Mitt]], [[Britt Kõrsmaa]] || telemängufilm, draama || [[FilMinistry]] || Kaks kõrgklassi prostituuti satuvad 1939. aasta suvel Eestit külastava noore John F. Kennedy ümber koondunud spionaaživõrku.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2022]]'''
|-
| [[Tagurpidi torn]] || Jaak Kilmi || Nils Jaagup England, Rebeka Kask, Laura Vahtre, Kimi Reiko Pilipenko, Una Marta Soms, [[Andres Lepik]], [[Evelin Võigemast]] || koguperefilm || [[Stellar Film]] || Mahajäetud tootmiskompleksis veedab suve viiepealine lastekamp kuni ohutuse tõttu keelatakse neil seal viibimine ära. 
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2022, Režissöör Jaak Kilmi
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2022, Aidi Vallik – sotsiaalselt erksa stsenaariumi eest
*Auhind, SCHLINGEL – International Film Festival for Children and Young Audiences (Chemnitz, Saksamaa), 2022, Noortežürii auhind
|-
| [[Apteeker Melchior]] || [[Elmo Nüganen]] || [[Märten Metsaviir]], [[Maarja Johanna Mägi]], [[Alo Kõrve]], [[Marko Matvere]], [[Henessi Schmidt]], [[Franz Malmsten juunior]], [[Martin Kork]] || ajalooline film, põnevusfilm || [[Taska Film]], [[Nafta Films]], [[Apollo Film Productions]], [[HansaFilm]] || Põhineb Indrek Hargla raamatul &quot;Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus&quot;.
*auhind, Screamfest Horror Film Festival (Hollywood, Ameerika Ühendriigid), parim operaatoritöö, parim montaaž 2022;
*osalemine, Indonesia International Fantastic Film Festival (Jakarta, Indoneesia), 2022; 
*osalemine, Kyoto Historica International Film Festival (Jaapan), 2022 
|-
| [[Apteeker Melchior. Viirastus]] || Elmo Nüganen || Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, [[Raivo Trass]], [[Carmen Mikiver]], [[Rain Simmul]], Riina Maidre, [[Mait Malmsten]] || ajalooline film, põnevusfilm || Taska Film, Nafta Films, Apollo Film Productions, HansaFilm || Põhineb Indrek Hargla raamatul &quot;Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus&quot;.
*osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2022
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2023, Parim naisnäitleja (Maarja Johanna Mägi); filmikunstnik; grimmikunstnik
|-
| [[Kalev (film)|Kalev]] || [[Ove Musting]] || Mait Malmsten, [[Reimo Sagor]], [[Priit Võigemast]], [[Mihkel Kuusk]], [[Ott Kartau]], [[Veiko Porkanen]], [[Kristjan Sarv]], [[Siim Maaten]] || mängufilm ||  Allfilm || Kalevi korvpallimeeskonna valikud ja eesmärgid Nõukogude Liidu lagunemise ajal. 
*osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2022, Eesti poolt esitatud kandideerima parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks; 
*auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2023, Parim mängufilm, režissöör, helirežissöör, helilooja, kostüümikunstnik, meesnäitleja (Mait Malmsten)
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2022, Ove Musting – aasta debüüt; Mait Malmsten – Jaak Salumetsa rolli eest; Rein Kotov – operaatoritöö ning montaaži eest  
|-
| [[Erik Kivisüda]] || [[Ilmar Raag]] || Herman Avandi, Florin Gussak, [[Juhan Ulfsak]], [[Laura Peterson-Aardam]], Kristjan Sarv, [[Elina Pähklimägi]], Hendrik Toompere juunior, Jules Werner || koguperefilm, fantaasiafilm || [[Amrion]], Paul Thiltges Distributions (Luksemburg) || 11-aastasel Erikul on kivist süda. Teda ei häiri, et ta vanematel pole tema jaoks aega ja et tal pole ühtegi sõpra.
*osalemine, ALE KINO! – International Young Audience Film Festival (Poznan, Poola), 2022
*nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2023, Stsenaristi kategoorias
|-
| [[Apteeker Melchior. Timuka tütar]] || Elmo Nüganen || Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, [[Karl Robert Saaremäe]], [[Ott Raidmets]], [[Hele Kõrve]], [[Andres Mähar]] || ajalooline film, põnevusfilm || Taska Film, Nafta Films, Apollo Film Productions, HansaFilm || Põhineb Indrek Hargla raamatul &quot;Apteeker Melchior ja Timuka tütar&quot;. 
*osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2022 
|- 
| [[Lapsmasin]] || [[Rain Rannu]] || [[Johann Urb]], [[Anna Elisabeth Leetmä]]e, [[Yulin Ng]], [[Priit Pius]], Ivo Uukkivi || noortefilm, ulmefilm || [[Tallifornia]] ||  9-aastane tüdruk eksib ära ning jääb lõksu maa-alusesse punkrisse,kus arendatakse inimesest targemat tehnisintellekti. 
*osalemine, PÖFF: Just Film – noorte- ja lastefilmide festival (Tallinn, Eesti), 2022
*preemia, HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival (Eesti), 2023, Parim Eesti žanrifilm
|- 
| [[Heiki teisel pool]] || [[Katariina Aule]] ||  || lühimängufilm, komöödia || [[Nafta Films]] || Heiki heidab alkoholi tarvitamise tõttu hinge ning leiab end teispoolsusest, kus peab silmitsi seisma surma tagajärgedega.
*auhind, Young Director Award (Prantsusmaa), 2022, 6-30 min lühifilmide kategooria – žürii eriauhind
*nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2023
|-
| || || || || || 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2023]]'''
|-
| [[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]] || [[Ain Mäeots]] || [[Karl Robert Saaremäe]], [[Maiken Pius]], [[Veiko Porkanen]], [[Ott Sepp]], [[Marian Eplik|Marian Heinat]], [[Saara Nüganen]], [[Loviise Kapper]] ||  komöödiafilm || Taska Film || [[Eduard Bornhöhe]] samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm ajast, kus eestlaste rahvuslik iseteadvus oli alles tärkamas.
|-
| [[Viimane vahipost]] || [[Tanel Toom]] || [[Kate Bosworth]], [[Lucien Laviscount]], [[Martin McCann]], [[Thomas Kretschmann]], [[Karin Tammaru]], [[Jan Erik Ehrenberg]], [[Monica Tuvi]] || ulmefilm, põnevusfilm || [[Allfilm]], Kick Film (Saksamaa) || Neli sõdurit vahipostil keset merd, oodates vahetusmeeskonda.
|-
| [[Nähtamatu võitlus]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Ursel Tilk]], [[Ester Kuntu]], [[Indrek Sammul]], [[Maria Avdjuško]], [[Tiina Tauraite]], [[Mari Abel]] || komöödiafilm || [[Homeless Bob Production]] || 1973. aastal on õigeusu kloostris teemaks taevase ja maise kooseksisteerimine.
*Osalemine, Les Arcs European Film Festival (Prantsusmaa), 2019, filmi projekt osales kaastootmisturu programmis Co-Production Village
*Osalemine, Locarno Film Festival (Šveits), 2023
*Osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2023
|-
| [[Taevatrepp]] || [[Mart Kivastik]] || [[Mait Malmsten]], [[Timotheus Sammul]], [[Harriet Toompere]], [[Ivo Uukkivi]], [[Raivo Trass]] jt. || draamafilm, komöödia || [[Filmivabrik]]  || Mart Kivastiku samanimelise romaani ainetel. Oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele saladuse, kuidas käia minevikus.
|-
| [[Suvitajad]] || [[Ergo Kuld]] || [[Ago Anderson]], [[Kaire Vilgats]], [[Meelis Rämmeld]], [[Pääru Oja]], [[Maarja Jakobson]], [[Kristel Elling]] jt. || komöödiafilm || [[Taska Film]], [[Kassikuld]], [[Apollo Film Productions]] || Filmi stsenaarium on [[Juhan Smuul]]i samanimelise jutustuse põhjal kirjutatud.
|-
| [[Tume paradiis]] || [[Triin Ruumet]] || [[Rea Lest]], [[Jörgen Liik]], [[Liisa Saaremäel]], [[Reimo Sagor]], [[Juhan Ulfsak]] jt. || komöödiafilm || [[Three Brothers]] ||  Musta huumoriga vürtsitatud film avab ukse igavaste üliõpilaste hämarasse hedonistlikku maailma, mida varjutavad mineviku saladused.
|-
| [[Kaks meest rongis ja keegi veel...]] || [[Jaan Toomik]] || Jaan Toomik, [[Toomas Saarepera]], [[Jüri Ojaver]], [[Tarmo Teder]] || lühimängufilm || Allfilm  || Mehe roll tänapäeva maailmas on muutumises.
*osalemine, PÖFF Shorts (Tallinn, Tartu; Eesti), 2023, Rahvuslik võistlusprogramm 2
|-
| [[Puudutus]] || [[Jaanika Arum]] || [[Martina Georgina]], [[Mari Abel]] || draamafilm, lühimängufilm || [[Kartuliõis]] || Viimase puudutuse igatsusest.
|-
| [[Allumine]] || [[Steven-Kristjan Tšoba]] || Oliver Valk, Ender Persidski, Janice Viinalass || põnevusfilm, lühimängufilm || [[Mustvalgus Meedia]] || Sünnist saati on noorem vend pidanud alistuma vanema venna käskudele ja mõnitamisele.
|-
| [[Öö (film)|Öö]] || [[Teresa Väli]] || [[Ilo-Ann Saarepera]], [[Reimo Sagor]], [[Ingmar Jõela]], [[Markus Habakukk]] || draamafilm, lühimängufilm || Homeless Bob Production || Pruut kasutab oma pruudiröövi ettekäändena pulmapidu vältida.
|-
| [[Tähtsad ninad]] || [[Ingomar Vihmar]] || [[Ruben Tolk]], [[Mattias Naan]], [[Saara Pius]], Robert Alexander Peets, Lumi Soomets, [[Kleer Maibaum]] jt. || draamafilm || [[Nafta Films]] || Varateismelised Oliver ja Sass loovad uudistoote, mis äratab salapärase investori huvi. *osalemine, PÖFF: Just Film – noorte- ja lastefilmide festival (Tallinn, Eesti), 2023; Lastefilmide võistlusprogramm 
|-
| [[Lukuauk]] || [[Juri Krutii]] || [[Magdaleena Haab]], [[Katariina Tamm]], [[Anti Kobin]] || draamafilm, lühimängufilm || [[Baron Noir]] || Noor Anastassija on küpsemas ja asub ise otsuseid langetama, heites kõrvale oma kirgliku ema soovid.
*osalemine, PÖFF Shorts (Tallinn, Tartu; Eesti), 2023, Rahvuslik võistlusprogramm 4 
|-
| [[Ööbik (film)|Ööbik]] || [[Leeni Linna]] || Jaroslav Kutšerenko, [[Kärt Tammjärv]], [[Epp Eespäev]], [[Meelis Rämmeld]] jt. || draamafilm, lühimängufilm || [[Allfilm]] || Noor venelasest vangivalvur riskib eluga, et päästa noor eesti neiu, kelle laul on teda lummanud.
*osalemine, PÖFF Shorts (Tallinn, Tartu; Eesti), 2023, Rahvuslik võistluprogramm 3 
|-
| [[Ääremängijad]] || [[Madli Lääne]] || Aleksandra Saar, Rasmus Roopõld, Tristan Ruusmaa || noortefilm, lühimängufilm || [[Alexandra Film]] || Kolme noore flirt tekitab armukolmnurga, kus kogenematutel noortel kaob kontroll olukorra üle. 
*auhind, Odense International Film Festival (Taani), 2024; Rahvusvaheline võistlusprogramm - kunstilise saavutuse auhind
*auhind, Alice nella Città (Rooma, Itaalia), 2024; Lühifilmide rahvusvahelise võistlusprogrammi Onde Corte parim film 
*osalemine, PÖFF Shorts (Eesti), 2024; Shorts lühifilmi võistlusprogramm 4
|-
|[[Vaba raha]] || [[Rain Rannu]] || [[Märt Pius]], Steffi Pähn, Miklos Banyai, [[Ivo Uukkivi]], [[Amanda Hermiine Künnapas]], [[Einar Kuusk]], [[Mari Lill]] jt. || komöödiafilm || [[Tallifornia]] || Lugu sellest, kuidas erinevad inimesed – kooliõpilasest vanaemani ja konservatiivsest pankurist krüptoärimeheni – mõistavad raha.
|-
|[[Mo Mamma]] || [[Eeva Mägi]] || [[Helena Lotman]], [[Eva Koldits]] || draamafilm || [[Filmivabrik]], [[Kinosaurus Film]], [[Kultuurikuur]] || Film naiselikust absurdist, kus ema ja tütar upuvad kirglikku ja lõputusse soovi teineteist mõista.
*osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2023, Debüütfilmide võistlusprogramm 
|-
|[[Frikadellid ja pelmeenid]]|| || animafilm ||  || 
|-
|[[Vigased pruudid (film 2023)|Vigased pruudid]]|| [[Ergo Kuld]] || [[Oskar Seeman]], [[Maria Teresa Kalmet]], [[Simo Andre Kadastu]], [[Maarja Johanna Mägi]] jt. || komöödiafilm || [[Taska Film]], [[Apollo Film Productions]] || [[Eduard Vilde]] samanimelise jutustuse ainetel. Film, milles noorem põlvkond otsustavalt vanemale vastu hakkab ja ise oma eluõnne üle otsustada soovib. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2024]]'''
|-
| [[Elu ja armastus (film)|Elu ja armastus]] || [[Helen Takkin]] || [[Karolin Jürise]], Mait Malmsten, [[Loviise Kapper]], [[Ursel Tilk]] jt. || draamafilm || Taska Film, Apollo Film Productions || [[A. H. Tammsaare]] samanimelise romaani ainetel. Noore linna tulnud maatüdruku ja vanema mehe heitlik ja keeruline armastuslugu.
|-
| [[Biwa järve 8 nägu]] || [[Marko Raat]] || [[Meelis Rämmeld]], [[Tommi Korpela]], [[Tiina Tauraite]], [[Jan Uuspõld]] jt. || draamafilm || [[Allfilm]] || Film tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsi külakogukonna igatsuste ja ihade keelde.
*osalemine, IFFR - International Film Festival Rotterdam (Holland), 2024
*osalemine, D’A – Barcelona Film Festival (Hispaania), 2024
*osalemine, TIFF - Transilvania International Film Festival (Cluj, Rumeenia), 2024
|-
| [[Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas]]|| [[Rasmus Merivoo]] || [[Märt Avandi]], [[Ott Sepp]], [[Vallo Kirs]], [[Liisa Pulk]] jt. || komöödiafilm || Tallifornia || Järg filmile [[Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas]].
|-
|[[Mootorsaed laulsid]]
|[[Sander Maran]]
|[[Karl Joosep Ilves]], [[Laura Niils]], [[Martin Ruus]], [[Rita Rätsepp]] jt.
|õuduskomöödia, muusikal
|Marani Bros
|Mootorsaemõrtsukas pöörab kahe armunu elu pea peale.
*auhind, HÖFF - Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival, 2024, publikupreemia, parim Eesti žanrifilm
*auhind, Fantasia International Film Festival (Montreal), 2024, žürii eripreemia
*auhind, PÖFF: tARTuFF - Tartu armastusfilmide festival, 2024, publikupreemia
|-
| [[Vari (film 2024)|Vari]] || [[Jaak Kilmi]] || [[Pääru Oja]], [[Rain Simmul]], [[Karol Kuntsel]], [[Kersti Heinloo]] jt. || draamafilm, põnevusfilm || Taska Film, Apollo Film Productions, [[Hansafilm]] || [[Juhan Liiv]] põgeneb hullumajast ning kodukanti saabunult satub mõrvajuurdluse tunnistajaks.
|-
| [[Pimeala]] || [[Anna Hints]] || Umaiza, Pushpendra Singh, Payal, Bebo Chouhan jt. || draamafilm, lühifilm || [[Stellar film]] || Teismeline tüdruk Surya leiab India pealinna prügimäelt fotokaamera, mis avab tüdruku silmad ümbritsevate naiste lugudele.
*osalemine, Tampere Film Festival (Soome), 2023
*auhind, Baltic Pitching Forum (Vilnius), 2021, Baltic Producers Media Award
*auhind, Human Rights Film Festival (San Sebastian), 2024, Youth Jury Award for Best Short Film
|-
| [[Sannapäiv]] || Anna Hints, Tushar Prakash || [[Agur Seim]], [[Rasmus Kaljujärv]], Olev Pant, Karep Rutov,jt. || lühimängufilm || Stellar film || Vana-Võromaa suitsusauna pimedas ja intiimses ruumis on koos mehed, kellel on seljataga pikk ja väsitav tööpäev. 
*auhind, Baltic Pitching Forum (Vilnius), 2022
*osalemine, Festival de Cannes (Prantsusmaa) 2024; Eriprogramm: La Semaine de la Critique 
*osalemine, Talent and Short Film Market (Torino), 2022
|-
| [[Must auk (film)|Must auk]] || [[Moonika Siimets]] || [[Ursel Tilk]], [[Liina Tennosaar]], [[Rea Lest]], [[Doris Tislar]], [[Anne Reemann]] jt. || absurdikomöödia || Amrion OÜ,  Aamu Film Company || Kui magalarajooni vahele sirelipõõsastesse tekib salapärastel asjaoludel must auk ja ilmuvad tulnukad, hakkavad juhtuma sündmused, mis seavad küsimärgi alla äärelinna elanike lootused õnnele ja armastusele. 
* osalemine, Fantastic Fest (Austin, Ameerika Ühendriigid), 2024; Fantastic Fest
* osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi, Poola), 2024; Programm Free Spirit 
|-
| [[Emalõvi]] || [[Liina Triškina-Vanhatalo]] || [[Katariina Unt]], [[Teele Piibemann]], [[Ivo Uukkivi]], [[Margo Teder]], [[Elina Masing]] || põnevusfilm || [[Hea Film]] || Lugu emast, kes püüab iga hinna eest oma teismelist tütart allakäiguteelt päästa, ületab kõik tavalised piirid – seadused, tavad, terve mõistuse. 
* osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi, Poola), 2024
|-
| [[Pikad paberid]] || [[Meel Paliale]] || [[Mihkel Kuusk]], [[Karl Birnbaum]], [[Maria Helena Seppik]], [[Edgar Vunš]], [[Juhan Soon]] || noortefilm || [[Tallifornia]] || Film on noortest täiskasvanutest, keda ühendab teadmatus tuleviku ees ja ühine soov elada tähendusrikast elu. 
* Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2024
* PÖFF, (Tallinn, Eesti), 2024; Rahvusvaheline noortefilmide võistlusprogramm: žürii eripreemia
|-
| [[Mind on kaks]] || [[Raul Esko]], [[Romet Esko]] || Raul Esko, Romet Esko, [[Märt Pius]], [[Priit Pius]], [[Rain Tolk]], [[Reimo Sagor]] jt. || komöödiafilm || Tallifornia || See on lugu vendlusest, lapsepõlvest ja suureks kasvamisest läbi kaksikute silmade. 
* osalemine, PÖFF, (Tallinn, Eesti), 2024; Debüütfilmide võistlusprogramm
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2025]]'''
|-
| [[Fränk]] || [[Tõnis Pill]] || [[Derek Leheste]], [[Oskar Seeman]], [[Tõru Kannimäe]], [[Märt Pius]] jt. || noortefilm || Allfilm || Filmis kujutatakse ühe lastekamba tegemisi nii nagu see oli 21. sajandi esimesel kümnendil ükskõik millises Eesti väikelinnas.
|-
| [[Aurora (film 2025)|Aurora]] || [[Rain Tolk]], [[Andres Maimik]] || [[Maarja Johanna Mägi]], [[Ott Kartau]], [[Jörgen Liik]], [[Kersti Heinloo]], [[Indrek Taalmaa]] jt. || draamafilm || [[Kuukulgur Film]] || Film püstitab küsimuse, kuidas armastust mõõta ning mida see suur sõna üldse tähendab – kas pühendumist või pelgalt kirge oma armuobjekti vastu.
|-
| [[Jan Uuspõld läheb koju]] || [[Andres Maimik]], [[Rain Tolk]] || [[Jan Uuspõld]] jt. || [[komöödiafilm]] || Apollo Film Productions ||  Järg filmile &quot;[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]&quot;. See on ajastukroonika, kus sähvatavad nii tähed kui tähekesed, tänast päeva iseloomustavad tegelaskujud, aga ka ajatud küsimused.
|-
| [[Stiina (film)|Stiina]] || [[Elisabeth Kužovnik]] || [[Liisa Saaremäel]], Säsil Pärn, Lilli Vabrit || lühimängufilm || [[Nafta Films]] || Omapäi kodus oleval Emmal on kujuteldav sõbranna, kes pakub talle üksildastel hetkedel seltsi ning lohutab teda, kui on juhtunud midagi halba. 
|-
| [[Surm on raskem kui murtud süda]] || [[Indrek Spungin]] || [[Anne Türnpu]], [[Rednar Annus]], [[Jarmo Reha]] || lühimängufilm || Menufilmid || Kui seoses Elna pärandi avamisega palub poeg tal korterist välja kolida, peab Elna endas selgusele jõudma, kuhu ta kuulub, kas elavate või surnute riiki. 
|-
| [[Suur Zeus]] || [[Johannes Magnus Aule]] || [[Meelis Rämmeld]] || lühimängufilm || Münchhausen Films || Pühendunud külapreester langeb online-hasartmängude küüsi, seades ohtu oma usu, kiriku ja perekonna.
|-
| [[Ühemõõtmeline mees]] || [[Andres Puustusmaa]] || [[Juhan Ulfsak]], Yang Ge, [[Mait Malmsten]], [[Jaanika Arum]] jt. || [[draamafilm]] || Leo Films || KGB ohvitser põrmustas haiglase armukadedusega oma naise elu, ning kujundas poja kommunistliku ideoloogiaga kodumaa reeturiks.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2026]]'''
|-
| [[Meie Erika]] || [[German Golub]] || [[Karolin Jürise]], [[Viktor Lanberg]], [[Erki Laur]], [[Rodion Kuzmin]] jt || draamafilm, spordifilm || [[Filmivabrik]] || Mängufilm läbi aegade ühest edukaimast Eesti sportlasest, kahekordsest olümpiavõitjast ja maailmameistrist [[Erika Salumäe]]st.
|-
| [[Täiuslikud võõrad]] || [[Arun Tamm]] || [[Evelin Võigemast]], [[Kaspar Velberg]], [[Maiken Pius]], [[Mait Malmsten]], [[Henessi Schmidt]], [[Tõnis Niinemets]], [[Jaanus Mehikas]] || draamafilm, komöödiafilm || Apollo Film Productions || Seitse lähedast sõpra on ühisel õhtusöögil, mille käigus tuleb välja varjatud afääre, valesid ja topeltelu.
|-
| [[Säärane mulk (film)|Säärane mulk]] || [[Ergo Kuld]] || [[Maria Teresa Kalmet]], [[Piret Krumm]], [[Pääru Oja]], [[Märt Koik]], Amanda Rebeca Padar, Leonhard Sass Taalmaa jt || komöödiafilm || [[Taska Film]] || Lydia Koidula näidendi ekraniseering, kus põimuvad Koidula loomingulised otsingud ja Mäeotsa Maie armumängud ühte värvikasse loosse.
|-
| &quot;[[Fränk]]&quot; || [[Tõnis Pill]] || [[Derek Leheste]], [[Oskar Seeman]], [[Tõru Kannimäe]] jt || ||
|-
| &quot;[[Morten]]&quot; || [[Ivan Pavljutškov]] || [[Tõru Kannimäe]], [[Emili Rohumaa]] jt || || [[Kopli Kinokompanii]] ||
|}

== Vaata ka ==
* [[Eesti filmikunsti ajalugu]]
* [[Eesti animafilmide loend]]
* [[Eesti dokumentaalfilmide loend]]

==Viited==
&lt;references/&gt;

==Välislingid==
* [http://www.efis.ee Eesti filmi andmebaas]
* [http://www.postimees.ee/606900/loodav-andmebaas-koondab-koik-eestis-tehtud-filmid/ Loodav andmebaas koondab kõik Eestis tehtud filmid], Postimees Online, 21. oktoober 2011
* [http://www.facebook.com/pages/Cinema-of-Estonia-Eesti-kino/138189429665851 Cinema of Estonia – Eesti kino]

[[Kategooria:Eesti filmid| ]]
[[Kategooria:Eesti filmikunsti loendid|Filmide loend]]</text>
      <sha1>0e7d0f0kyyjjcl3v4jw6wyqacl3sdk9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Loo Keskkool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>102715</id>
    <revision>
      <id>7189066</id>
      <parentid>7179299</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T04:38:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-35966-31</username>
        <id>232038</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7189066</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5917" sha1="a0xgwf8kwtms7ztp0s1j5iyro6r5fh6" xml:space="preserve">Loo Keskkool on 12-klassiline põhi- ja keskharidust andev õppeasutus Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus. 
==Ajalugu==
===Kooli asutamine ja 1980. aastad===
Kooli vahetuks eelkäijaks võib pidada 1982. aasta 1. septembril avatud [[Loo Lasteaed-Algkool]]i. Tegemist oli esimese sellise haridusasutusega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja kooli avamisel osales ka haridusminister [[Elsa Gretškina]].&lt;ref name=&quot;koolilugu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200226132949/https://www.lookool.ee/index.php/meie-kool/koolilugu Koolilugu]. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;

Alates 1987. aastast, mil valmis uus koolihoone, tegutses kool Loo 8-klassilise koolina. Koolihoone valmis nõukogude ajal harukordse eriprojekti järgi (originaalprojekti autor oli arhitekt [[Siiri Kasemets]]), kuid jäi lõpuni ehitamata majandussurutise tõttu. Loo Kooli pidulikul avamisel sama aasta 1. septembril osales taas haridusminister Elsa Gretškina. Kooli esimene direktor oli [[Aivar Jõgi]]. Õppima asus 287 õpilast ja neid õpetama asus 25 õpetajat.&lt;ref name=&quot;koolilugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;helu&quot;&gt;[https://www.harjuelu.ee/loo-kool-saab-veebruariks-laienduse/ Loo kool saab veebruariks laienduse]. Harju Elu, 06.06.2019. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;

1988. aastal sai koolist mittetäielik keskkool (õppetööd alustas 9. klass) ja 1991. aastast kannab kool Loo Keskkooli nime (kevadel lõpetas esimene lend 12. klassi).&lt;ref name=&quot;koolilugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;arengukava&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/3078/Lisa%20-Arengukava.pdf Loo Keskkooli arengukava 2013 - 2016]. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;

===Kool 21. sajandil===
2008. aastal ehitati koolile kunstmuruga staadion ning sama aasta sügisel algas koolimaja siseruumides põhjalik remont. 2009. aasta 1. septembril avatud renoveeritud koolimaja sai uue ventilatsioonisüsteemi, rekonstrueeriti hoone veevarustust ja kanalisatsiooni, soojustati katus ja sokkel ning uue ilme sai ka kooli territoorium.&lt;ref&gt;[http://maja.joelahtme.ee/ajaleht/2009/08.2009%20J%C3%B5el%C3%A4htme%20vallaleht%20august.pdf Jõelähtme vallaleht], nr 146, juuli-august 2009. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;

2013. aastal soojustati kooli fassaad, mis muutis hoone varasemat ilmet.

2015. aastal oli Loo Keskkooli [[eesti keele riigieksam]]i tulemus Harju maakonna koolide seast parim.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/257648/graafik-10-tugevamat-kooli-matemaatika-ja-eesti-keele-eksamite-alusel Graafik: 10 tugevamat kooli matemaatika ja eesti keele eksamite alusel]. Novaator, 18.09.2015.&lt;/ref&gt;

2016. aastal võitis kool maakonnas konkursi &quot;Harjumaa turvaline kool 2016&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.harjuelu.ee/harjumaa-turvaline-kool-2016-on-loo-keskkool/ Harjumaa „Turvaline kool 2016” on Loo Keskkool]. Harju Elu, 12.12.2016.&lt;/ref&gt;

2019. aastal alustati õpilaste ja personali jaoks kitsaks jäänud majale kolmanda korruse ehitamist.&lt;ref name=&quot;helu&quot; /&gt; Enam kui aasta kestnud ehitustööd, mille maksumuseks kujunes veidi üle 2,5 miljoni euro, valmisid 2020. aasta augustis. Kool sai peale kolmanda korruse (lisandus kümme klassiruumi ja kolm kabinetti), kooli omanäolisest ringikujulisest sisehoovist sai kinnine 15 meetri kõrguse lae ja klaaskatusega [[aatrium]], koolimajja paigaldati invalift ja uus ventilatsioonisüsteem ning värskendati koolimaja fassaadi viimistlust.&lt;ref name=&quot;vleht&quot;&gt;[https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/26499635/08.2020+J%C3%B5el%C3%A4htme+vallaleht+august.pdf/ Loo keskkooli juurdeehitus on valmis]. Jõelähtme Vallaleht. Nr 278. August 2020. Lk 1.&lt;/ref&gt;

2025. aastal alustas uuenenud Loo Keskkoolis õppetööd ligi 67 0 õpilast ja töötamist 82 personaliliiget.&lt;ref name=&quot;vleht&quot; /&gt;

==Kooli direktorid&lt;ref&gt;[https://www.yumpu.com/xx/document/read/19130642/meie-kooli-lugu-2-5pdf Meie kooli lugu]. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;==
* 1987–1994 [[Aivar Jõgi]]
* 1994 [[Rein Parve]] (direktori kohusetäitja)
* 1994–2000 [[Villu Männik]]
* 2000–2005 [[Vello Varik]]
* 2005–2006 [[Jaak Hiisjärv]]
* 2006–2007 Vello Varik
* 2007–2010 [[Sirje Laansoo]]
* 2010–2026 [[Ants Rebane]]

==Õpilaste arv==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Õpilaste arv Loo Keskkooli põhikooli- ja gümnaasiumiosas&lt;ref&gt;[https://www.haridussilm.ee/ HaridusSilm]. Vaadatud 02.09.2020.&lt;/ref&gt;
! 
! 2005/2006
! 2006/2007
! 2007/2008
! 2008/2009
! 2009/2010
! 2010/2011
! 2011/2012
! 2012/2013
! 2013/2014
! 2014/2015
|-
| Põhikool
| 289
| 278
| 270
| 259
| 246
| 239
| 255
| 266
| 295&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
| 301&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
|-
| Gümnaasium
| 38
| 54
| 54
| 63
| 53
| 64
| 52
| 46
| 40
| 56
|-
| '''Kokku'''
| '''327'''
| '''332'''
| '''324'''
| '''322'''
| '''299'''
| '''303'''
| '''307'''
| '''312'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;
| '''335'''
| '''357'''
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|
! 2015/2016
! 2016/2017
! 2017/2018
! 2018/2019
! 2019/2020
! 2020/2021
! 2021/2022
! 2022/2023
! 2023/2024
! 2024/2025
|-
| Põhikool
| 355&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;
| 389&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;
| 431
| 466
| 494
| –
| –
| –
| –
| –
|-
| Gümnaasium
| 63
| 69
| 68
| 77
| 79
| –
| –
| –
| –
| –
|-
| '''Kokku'''
| '''418'''
| '''458'''
| '''499'''
| '''543'''
| '''573'''
| '''Ligi 550'''&lt;ref name=&quot;vleht&quot; /&gt;
| '''Ligi 600'''
| '''Ligi 650'''
| '''–'''
| '''–'''
|}

Märkus 1: teistel andmetel 297&lt;ref name=&quot;kovtp&quot;&gt;[https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4197927/Haridusv%C3%B5rgu_arengukava_2017-2022+(1+lug).pdf Jõelähtme valla haridusvõrgu arengukava 2017-2022]. Jõelähtme vald 2016/2017. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;
Märkus 2: teistel andmetel 299&lt;ref name=&quot;kovtp&quot; /&gt;&lt;br&gt;
Märkus 3: teistel andmetel 310&lt;ref name=&quot;arengukava&quot; /&gt;&lt;br&gt;
Märkus 4: teistel andmetel 344&lt;ref name=&quot;kovtp&quot; /&gt;&lt;br&gt;
Märkus 5: teistel andmetel 385&lt;ref name=&quot;kovtp&quot; /&gt;&lt;br&gt;
==Viited==
{{viited|2}}

==Välislingid==
*[http://www.lookool.ee/ Kooli koduleht]
*[https://loo.ee/loo-kool-i-laiendus-arutelu-tana-kell-18-00-loo-koolis/ Loo kooli laiendus - esikislahendus]

[[Kategooria:Harju maakonna koolid]]
[[Kategooria:Jõelähtme vald]]</text>
      <sha1>a0xgwf8kwtms7ztp0s1j5iyro6r5fh6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189067</id>
      <parentid>7189066</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T04:39:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-35966-31</username>
        <id>232038</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kooli direktorid[8] */</comment>
      <origin>7189067</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5939" sha1="i8zjd6xc8cqllhjf9p75v3o063w8gdy" xml:space="preserve">Loo Keskkool on 12-klassiline põhi- ja keskharidust andev õppeasutus Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus. 
==Ajalugu==
===Kooli asutamine ja 1980. aastad===
Kooli vahetuks eelkäijaks võib pidada 1982. aasta 1. septembril avatud [[Loo Lasteaed-Algkool]]i. Tegemist oli esimese sellise haridusasutusega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja kooli avamisel osales ka haridusminister [[Elsa Gretškina]].&lt;ref name=&quot;koolilugu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200226132949/https://www.lookool.ee/index.php/meie-kool/koolilugu Koolilugu]. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;

Alates 1987. aastast, mil valmis uus koolihoone, tegutses kool Loo 8-klassilise koolina. Koolihoone valmis nõukogude ajal harukordse eriprojekti järgi (originaalprojekti autor oli arhitekt [[Siiri Kasemets]]), kuid jäi lõpuni ehitamata majandussurutise tõttu. Loo Kooli pidulikul avamisel sama aasta 1. septembril osales taas haridusminister Elsa Gretškina. Kooli esimene direktor oli [[Aivar Jõgi]]. Õppima asus 287 õpilast ja neid õpetama asus 25 õpetajat.&lt;ref name=&quot;koolilugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;helu&quot;&gt;[https://www.harjuelu.ee/loo-kool-saab-veebruariks-laienduse/ Loo kool saab veebruariks laienduse]. Harju Elu, 06.06.2019. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;

1988. aastal sai koolist mittetäielik keskkool (õppetööd alustas 9. klass) ja 1991. aastast kannab kool Loo Keskkooli nime (kevadel lõpetas esimene lend 12. klassi).&lt;ref name=&quot;koolilugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;arengukava&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/3078/Lisa%20-Arengukava.pdf Loo Keskkooli arengukava 2013 - 2016]. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;

===Kool 21. sajandil===
2008. aastal ehitati koolile kunstmuruga staadion ning sama aasta sügisel algas koolimaja siseruumides põhjalik remont. 2009. aasta 1. septembril avatud renoveeritud koolimaja sai uue ventilatsioonisüsteemi, rekonstrueeriti hoone veevarustust ja kanalisatsiooni, soojustati katus ja sokkel ning uue ilme sai ka kooli territoorium.&lt;ref&gt;[http://maja.joelahtme.ee/ajaleht/2009/08.2009%20J%C3%B5el%C3%A4htme%20vallaleht%20august.pdf Jõelähtme vallaleht], nr 146, juuli-august 2009. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;

2013. aastal soojustati kooli fassaad, mis muutis hoone varasemat ilmet.

2015. aastal oli Loo Keskkooli [[eesti keele riigieksam]]i tulemus Harju maakonna koolide seast parim.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/257648/graafik-10-tugevamat-kooli-matemaatika-ja-eesti-keele-eksamite-alusel Graafik: 10 tugevamat kooli matemaatika ja eesti keele eksamite alusel]. Novaator, 18.09.2015.&lt;/ref&gt;

2016. aastal võitis kool maakonnas konkursi &quot;Harjumaa turvaline kool 2016&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.harjuelu.ee/harjumaa-turvaline-kool-2016-on-loo-keskkool/ Harjumaa „Turvaline kool 2016” on Loo Keskkool]. Harju Elu, 12.12.2016.&lt;/ref&gt;

2019. aastal alustati õpilaste ja personali jaoks kitsaks jäänud majale kolmanda korruse ehitamist.&lt;ref name=&quot;helu&quot; /&gt; Enam kui aasta kestnud ehitustööd, mille maksumuseks kujunes veidi üle 2,5 miljoni euro, valmisid 2020. aasta augustis. Kool sai peale kolmanda korruse (lisandus kümme klassiruumi ja kolm kabinetti), kooli omanäolisest ringikujulisest sisehoovist sai kinnine 15 meetri kõrguse lae ja klaaskatusega [[aatrium]], koolimajja paigaldati invalift ja uus ventilatsioonisüsteem ning värskendati koolimaja fassaadi viimistlust.&lt;ref name=&quot;vleht&quot;&gt;[https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/26499635/08.2020+J%C3%B5el%C3%A4htme+vallaleht+august.pdf/ Loo keskkooli juurdeehitus on valmis]. Jõelähtme Vallaleht. Nr 278. August 2020. Lk 1.&lt;/ref&gt;

2025. aastal alustas uuenenud Loo Keskkoolis õppetööd ligi 67 0 õpilast ja töötamist 82 personaliliiget.&lt;ref name=&quot;vleht&quot; /&gt;

==Kooli direktorid&lt;ref&gt;[https://www.yumpu.com/xx/document/read/19130642/meie-kooli-lugu-2-5pdf Meie kooli lugu]. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;==
* 1987–1994 [[Aivar Jõgi]]
* 1994 [[Rein Parve]] (direktori kohusetäitja)
* 1994–2000 [[Villu Männik]]
* 2000–2005 [[Vello Varik]]
* 2005–2006 [[Jaak Hiisjärv]]
* 2006–2007 Vello Varik
* 2007–2010 [[Sirje Laansoo]]
* 2010–2026 [[Ants Rebane]]
* 2026 - Helen Treial

==Õpilaste arv==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Õpilaste arv Loo Keskkooli põhikooli- ja gümnaasiumiosas&lt;ref&gt;[https://www.haridussilm.ee/ HaridusSilm]. Vaadatud 02.09.2020.&lt;/ref&gt;
! 
! 2005/2006
! 2006/2007
! 2007/2008
! 2008/2009
! 2009/2010
! 2010/2011
! 2011/2012
! 2012/2013
! 2013/2014
! 2014/2015
|-
| Põhikool
| 289
| 278
| 270
| 259
| 246
| 239
| 255
| 266
| 295&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
| 301&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
|-
| Gümnaasium
| 38
| 54
| 54
| 63
| 53
| 64
| 52
| 46
| 40
| 56
|-
| '''Kokku'''
| '''327'''
| '''332'''
| '''324'''
| '''322'''
| '''299'''
| '''303'''
| '''307'''
| '''312'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;
| '''335'''
| '''357'''
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|
! 2015/2016
! 2016/2017
! 2017/2018
! 2018/2019
! 2019/2020
! 2020/2021
! 2021/2022
! 2022/2023
! 2023/2024
! 2024/2025
|-
| Põhikool
| 355&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;
| 389&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;
| 431
| 466
| 494
| –
| –
| –
| –
| –
|-
| Gümnaasium
| 63
| 69
| 68
| 77
| 79
| –
| –
| –
| –
| –
|-
| '''Kokku'''
| '''418'''
| '''458'''
| '''499'''
| '''543'''
| '''573'''
| '''Ligi 550'''&lt;ref name=&quot;vleht&quot; /&gt;
| '''Ligi 600'''
| '''Ligi 650'''
| '''–'''
| '''–'''
|}

Märkus 1: teistel andmetel 297&lt;ref name=&quot;kovtp&quot;&gt;[https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4197927/Haridusv%C3%B5rgu_arengukava_2017-2022+(1+lug).pdf Jõelähtme valla haridusvõrgu arengukava 2017-2022]. Jõelähtme vald 2016/2017. Vaadatud 26.02.2020.&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;
Märkus 2: teistel andmetel 299&lt;ref name=&quot;kovtp&quot; /&gt;&lt;br&gt;
Märkus 3: teistel andmetel 310&lt;ref name=&quot;arengukava&quot; /&gt;&lt;br&gt;
Märkus 4: teistel andmetel 344&lt;ref name=&quot;kovtp&quot; /&gt;&lt;br&gt;
Märkus 5: teistel andmetel 385&lt;ref name=&quot;kovtp&quot; /&gt;&lt;br&gt;
==Viited==
{{viited|2}}

==Välislingid==
*[http://www.lookool.ee/ Kooli koduleht]
*[https://loo.ee/loo-kool-i-laiendus-arutelu-tana-kell-18-00-loo-koolis/ Loo kooli laiendus - esikislahendus]

[[Kategooria:Harju maakonna koolid]]
[[Kategooria:Jõelähtme vald]]</text>
      <sha1>i8zjd6xc8cqllhjf9p75v3o063w8gdy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arne Tiselius</title>
    <ns>0</ns>
    <id>114448</id>
    <revision>
      <id>7189023</id>
      <parentid>6953947</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:13:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <origin>7189023</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1168" sha1="tev1ygbrvepjoic3xdk65cnpeypqb2p" xml:space="preserve">[[Pilt:Arne Tiselius.jpg|thumb|Arne Tiselius (1948)]]

'''Arne Wilhelm Kaurin Tiselius''' ([[10. august]] [[1902]] [[Stockholm]] – [[29. oktoober]] [[1971]] [[Uppsala]]) oli rootsi [[biokeemik]], [[Uppsala ülikool]]i professor (1938–1968). Ta pälvis [[1948]]. aastal [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] [[elektroforees]]i kasutamise eest valkude analüüsil.

==Tunnustus==
*1957 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks

== Välislingid ==
*[http://nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1948/tiselius-lecture.html Nobeli ettekanne &quot;Electrophoresis and Adsorption Analysis as Aids in Investigations of Large Molecular Weight Substances and Their Breakdown Products&quot;]
*[http://nobelprize.org/chemistry/laureates/1948/tiselius-bio.html Sissekanne Nobeli Fondi veebisaidil]
 

{{NobelKeemia}}

{{JÄRJESTA:Tiselius, Arne}}
[[Kategooria:Rootsi bioloogid]]
[[Kategooria:Rootsi keemikud]]
[[Kategooria:Biokeemikud]]
[[Kategooria:Uppsala Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Nobeli keemiaauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1971]]</text>
      <sha1>tev1ygbrvepjoic3xdk65cnpeypqb2p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sakõ</title>
    <ns>0</ns>
    <id>119417</id>
    <revision>
      <id>7189100</id>
      <parentid>5842234</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:46:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189100</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="781" sha1="8i13d19ojkw6pcnv6utg4mkla8s16wk" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Sakõ 
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Саки | nimi1_latin = (Sakõ)
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Саки | nimi2_latin = (Saki)
|  nimi3_keel = krimmitatari | nimi3 = Saq
|  lipp = Flag of Saky, Crimea, Ukraine.svg
|  lipu_link = [[Sakõ lipp]]
|  vapp = Saky_t.png
|  vapi_link = [[Sakõ vapp]]
|  pindala = 29
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ukraina/Krimm
}}
'''Sakõ''' (vene '''Saki''', krimmitatari '''Saq''') on kuurortlinn [[Ukraina]]s [[Krimm]]i läänerannikul. 

Linnas on mitmed sanatooriumid, mis on tuntud ravimuda poolest. Seal toodetakse ka mineraalvett.

==Vaata ka==
*[[Sakõ merelennuväebaas]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Krimmi linnad]]

== Välislingid ==
* [http://saki-gorsovet.ru/ Linna ametlik koduleht]</text>
      <sha1>8i13d19ojkw6pcnv6utg4mkla8s16wk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valmo Kriisa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>121313</id>
    <revision>
      <id>7189160</id>
      <parentid>7186951</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:06:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7189160</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5299" sha1="dmyvydblxau0yfftset4skjxzvg37ck" xml:space="preserve">{{Korvpallur
| nimi           = Valmo Kriisa
| pilt           = Valmo Kriisa1, Estonia-Latvia, 2006.jpg
| pildisuurus    = 225px
| pildiallkiri   = Kriisa Eesti-Läti mängus (2006)
| hüüdnimi       = 
| rahvus         = eestlane
| sünniaeg       = {{sünniaeg ja vanus|1974|5|18}}
| sünnikoht      = [[Pärnu]], [[Eesti]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| pikkus         = 191 cm
| kaal           = 90 kg
| positsioon     = mängujuht / viskav tagamängija
| karjäär        = 1990–2017
| liiga          = 
| klubi          = 
| number         = 
| endised_klubid = [[Tartu KK]] (1990–1992)&lt;br&gt;[[Raidor]] (1992–1994)&lt;br&gt;[[Tartu Gaas]] (1994–1995)&lt;br&gt;[[KK Tartu]] (1995–1997)&lt;br&gt;[[Nybit]] (1997–2000)&lt;br&gt;[[Södertälje Kings]] (2000–2001)&lt;br&gt;[[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalev]] (2001–2003) &lt;br&gt;[[Groningeni Capitals]] (2003–2006) &lt;br&gt;[[Kalev/Cramo]] (2006–2009)&lt;br&gt;[[BC Rakvere Tarvas]] (2009–2010)&lt;br&gt;TTÜ/Kalev (2010–2011)&lt;br&gt;BC Rakvere Tarvas (2011–2012)&lt;br&gt;[[Tartu Ülikool/Rock]] (2011–2015)&lt;br&gt;[[BC Valga-Valka]] (2015–2017)
| koondis        = 
| autasud        = 
}}

'''Valmo Kriisa''' (sündinud [[18. mai]]l [[1974]] [[Pärnu]]s) on eesti endine elukutseline [[korvpall]]ur, kes on mänginud nii [[Eesti]], [[Rootsi]] kui ka [[Holland|Hollandi]] korvpalliklubides. Kriisa valiti 2007. aastal [[Aasta parim korvpallur|Eesti parimaks meeskorvpalluriks]].

Valmo Kriisa lõpetas 1992. aastal [[Tartu Karlova Kool|Tartu 7. Keskkooli]], ta on õppinud aastatel 1992–1998 [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas]].
==Klubikarjäär==
Kriisa alustas treeninguid Tartu Korvpallikoolis [[Eha Sügis]]e õpilasena ning jätkas [[Harri Russak]]u ja [[Paavo Russak]]u juhendamisel. Esimesed mängud Korvpalli Meistrilligas pidas ta hooajal 1990/1991.

Valmo Kriisa mängis [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]]s mitmes klubis kokku 23 hooaega, tuli neljakordseks Eesti meistriks ja võitis kuus karikat ning hoiab üle 8400 visatud punktiga ka kohaliku kõrgliiga punktirekordit.&lt;ref name=&quot;Korvpall100&quot;&gt;[https://korvpall100.ee/et/100-storyt?news_id=246 Eesti korvpall 100 - 100 Lugu - Valmo Kriisa]&lt;/ref&gt; Valga-Valka meeskonna rivistuses tegi Kriisa 3. oktoobril 2015 debüüdi ka Läti kõrgliigas.

2022. aasta alguses kutsuti ta mängijate puudust trotsinud [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] meeskonda. Kriisa tegi kaasa [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Paf Eesti-Läti Korvpalliliiga]] 9 mängus, saades 47- aastaselt liiga ajaloo vanimaks mängijaks.&lt;ref&gt;[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=9045 Tehtud! 47-aastane Valmo Kriisa tõusis Paf Eesti – Läti korvpalliliiga vanimaks mängijaks] Eesti Korvpalliliit&lt;/ref&gt;

Lisaks ühele hooajale Rootsis (2000/01 Södertälje Kings) mängis Kriisa kolm aastat (2003–06) ka Hollandis, kus tuli Groningeni Capitalsiga Hollandi meistriks ja võitis ka karika.&lt;ref name=&quot;Korvpall100&quot; /&gt; 

==Koondisekarjäär==
Aastatel 1995–2010 [[Eesti korvpallikoondis]]se kuulunud Kriisa pidas selle aja jooksul 148 mängu, millega ta on mängude arvult läbi aegade 4. kohal.&lt;ref&gt;[https://www.sport24.ee/korvpall/statistika?koondis=M&amp;vaade=mangija&amp;pingerida=mangude_arv Valmo Kriisa. Koonise mängud] Eesti Korvpalliliit&lt;/ref&gt; Kriisa saavutas 2001. aasta [[2001. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] koondise koosseisus 14. koha.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;{{ESBL|id=Valmo_Kriisa}}&lt;/ref&gt; 

Edukaim mäng skoori osas oli 2002. aastal peetud mäng Soome (88:96) vastu, kus ta viskas 20 punkti, resultatiivsete söötude osas oli parim mäng 2002. aastal Rootsi (79:87) vastu 12 tulemusliku sööduga.&lt;ref&gt;[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=220 Valmo Kriisa] Sport24&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
* Hollandi meister (2004)
* Hollandi karika võitja (2005)
* Neljakordne Eesti meister (2002, 2003, 2009, 2015)
* Kuue Eesti karika võitja (1998, 2006–2008, 2013, 2014)
* Balti liiga pronks (2014)
* Eesti [[aasta parim korvpallur]] (2007)
* [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]] kõige väärtuslikum mängija (2010)
* Eesti Korvpalli Meistriliiga parim kaitsemängija (2007)

==Isiklikku==
Tema poeg on korvpallur [[Kerr Kriisa]].

24.02.2017 tehti Eesti korvpalli ajalugu, kui meistriliigas läksid esmakordselt vastamisi isa ja poeg, 42-aastane Valmo (BC Valga-Valka/Maks &amp; Moorits) ja 16-aastane Kerr Kriisa (Tartu Ülikool).&lt;ref name=&quot;Korvpall100&quot; /&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL|Valmo_Kriisa}}
* Siim Semiskar. [https://korvpall24.ee/latis-platsil-kainuna-ennast-rekorditeraamatusse-kirjutanud-valmo-kriisa-ige-on-verele-lainud/ Lätis platsil käinuna ennast rekorditeraamatusse kirjutanud Valmo Kriisa: ige on verele läinud] Korvpall24, 23. jaanuar 2022
* Kaspar Koort. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1119679/50aastane-valmo-kriisa-mollab-esiliigas-nagu-mees-muiste-vahel-loovad-mingid-numbrid-ette-ja-siis-tuleb-kull-reaalsus-et-mamma-mia 50aastane Valmo Kriisa möllab esiliigas nagu mees muiste] Õhtuleht, 1. detsember 2024

{{JÄRJESTA:Kriisa, Valmo}}
[[Kategooria:Eesti korvpallurid]]
[[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]]
[[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli korvpallurid]]
[[Kategooria:BC Rakvere Tarvase korvpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>dmyvydblxau0yfftset4skjxzvg37ck</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189165</id>
      <parentid>7189160</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:20:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7189165</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5478" sha1="0vapllzcfufq5spn4vpo6l8jqa3ykdt" xml:space="preserve">{{Korvpallur
| nimi           = Valmo Kriisa
| pilt           = Valmo Kriisa1, Estonia-Latvia, 2006.jpg
| pildisuurus    = 225px
| pildiallkiri   = Kriisa Eesti-Läti mängus (2006)
| hüüdnimi       = 
| rahvus         = eestlane
| sünniaeg       = {{sünniaeg ja vanus|1974|5|18}}
| sünnikoht      = [[Pärnu]], [[Eesti]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| pikkus         = 191 cm
| kaal           = 90 kg
| positsioon     = mängujuht / viskav tagamängija
| karjäär        = 1990–2017
| liiga          = 
| klubi          = 
| number         = 
| endised_klubid = [[Tartu KK]] (1990–1992)&lt;br&gt;[[Raidor]] (1992–1994)&lt;br&gt;[[Tartu Gaas]] (1994–1995)&lt;br&gt;[[KK Tartu]] (1995–1997)&lt;br&gt;[[Nybit]] (1997–2000)&lt;br&gt;[[Södertälje Kings]] (2000–2001)&lt;br&gt;[[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalev]] (2001–2003) &lt;br&gt;[[Groningeni Capitals]] (2003–2006) &lt;br&gt;[[Kalev/Cramo]] (2006–2009)&lt;br&gt;[[BC Rakvere Tarvas]] (2009–2010)&lt;br&gt;TTÜ/Kalev (2010–2011)&lt;br&gt;BC Rakvere Tarvas (2011–2012)&lt;br&gt;[[Tartu Ülikool/Rock]] (2011–2015)&lt;br&gt;[[BC Valga-Valka]] (2015–2017)
| koondis        = 
| autasud        = 
}}

'''Valmo Kriisa''' (sündinud [[18. mai]]l [[1974]] [[Pärnu]]s) on eesti endine elukutseline [[korvpall]]ur, kes on mänginud nii [[Eesti]], [[Rootsi]] kui ka [[Holland|Hollandi]] korvpalliklubides. Kriisa valiti 2007. aastal [[Aasta parim korvpallur|Eesti parimaks meeskorvpalluriks]].

Valmo Kriisa lõpetas 1992. aastal [[Tartu Karlova Kool|Tartu 7. Keskkooli]], ta on õppinud aastatel 1992–1998 [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas]].
==Klubikarjäär==
Kriisa alustas treeninguid Tartu Korvpallikoolis [[Eha Sügis]]e õpilasena ning jätkas [[Harri Russak]]u ja [[Paavo Russak]]u juhendamisel. Esimesed mängud Korvpalli Meistrilligas pidas ta hooajal 1990/1991 16-aastaselt.

Valmo Kriisa mängis [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]]s mitmes klubis kokku 23 hooaega, tuli neljakordseks Eesti meistriks ja võitis kuus karikat ning hoiab üle 8400 visatud punktiga ka kohaliku kõrgliiga punktirekordit.&lt;ref name=&quot;Korvpall100&quot;&gt;[https://korvpall100.ee/et/100-storyt?news_id=246 Eesti korvpall 100 - 100 Lugu - Valmo Kriisa]&lt;/ref&gt; Valga-Valka meeskonna rivistuses tegi Kriisa 3. oktoobril 2015 debüüdi ka Läti kõrgliigas.

2022. aasta alguses, kui Kriisa mängis meeste II liigas, kutsuti ta mängijate puudust trotsinud [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] meeskonda. Kriisa tegi kaasa [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Paf Eesti-Läti Korvpalliliiga]] 9 mängus, saades 47- aastaselt liiga ajaloo vanimaks mängijaks.&lt;ref&gt;[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=9045 Tehtud! 47-aastane Valmo Kriisa tõusis Paf Eesti – Läti korvpalliliiga vanimaks mängijaks] Eesti Korvpalliliit&lt;/ref&gt;

Lisaks ühele hooajale Rootsis (2000/01 Södertälje Kings) mängis Kriisa kolm aastat (2003–06) ka Hollandis, kus tuli Groningeni Capitalsiga Hollandi meistriks ja võitis ka karika.&lt;ref name=&quot;Korvpall100&quot; /&gt; 

Kriisa tegutseb 2020. aastast Rock korvpalliklubis treenerina.&lt;ref&gt;[https://rocktartu.ee/kontaktid/ Rock Korvpalliklubi]&lt;/ref&gt;

==Koondisekarjäär==
Aastatel 1995–2010 [[Eesti korvpallikoondis]]se kuulunud Kriisa pidas selle aja jooksul 148 mängu, millega ta on mängude arvult läbi aegade 4. kohal.&lt;ref&gt;[https://www.sport24.ee/korvpall/statistika?koondis=M&amp;vaade=mangija&amp;pingerida=mangude_arv Valmo Kriisa. Koonise mängud] Eesti Korvpalliliit&lt;/ref&gt; Kriisa saavutas 2001. aasta [[2001. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] koondise koosseisus 14. koha.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;{{ESBL|id=Valmo_Kriisa}}&lt;/ref&gt; 

Edukaim mäng skoori osas oli 2002. aastal peetud mäng Soome (88:96) vastu, kus ta viskas 20 punkti, resultatiivsete söötude osas oli parim mäng 2002. aastal Rootsi (79:87) vastu 12 tulemusliku sööduga.&lt;ref&gt;[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=220 Valmo Kriisa] Sport24&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
* Hollandi meister (2004)
* Hollandi karika võitja (2005)
* Neljakordne Eesti meister (2002, 2003, 2009, 2015)
* Kuue Eesti karika võitja (1998, 2006–2008, 2013, 2014)
* Balti liiga pronks (2014)
* Eesti [[aasta parim korvpallur]] (2007)
* [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]] kõige väärtuslikum mängija (2010)
* Eesti Korvpalli Meistriliiga parim kaitsemängija (2007)

==Isiklikku==
Tema poeg on korvpallur [[Kerr Kriisa]].

24.02.2017 tehti Eesti korvpalli ajalugu, kui meistriliigas läksid esmakordselt vastamisi isa ja poeg, 42-aastane Valmo (BC Valga-Valka/Maks &amp; Moorits) ja 16-aastane Kerr Kriisa (Tartu Ülikool).&lt;ref name=&quot;Korvpall100&quot; /&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL|Valmo_Kriisa}}
* Siim Semiskar. [https://korvpall24.ee/latis-platsil-kainuna-ennast-rekorditeraamatusse-kirjutanud-valmo-kriisa-ige-on-verele-lainud/ Lätis platsil käinuna ennast rekorditeraamatusse kirjutanud Valmo Kriisa: ige on verele läinud] Korvpall24, 23. jaanuar 2022
* Kaspar Koort. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1119679/50aastane-valmo-kriisa-mollab-esiliigas-nagu-mees-muiste-vahel-loovad-mingid-numbrid-ette-ja-siis-tuleb-kull-reaalsus-et-mamma-mia 50aastane Valmo Kriisa möllab esiliigas nagu mees muiste] Õhtuleht, 1. detsember 2024

{{JÄRJESTA:Kriisa, Valmo}}
[[Kategooria:Eesti korvpallurid]]
[[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]]
[[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli korvpallurid]]
[[Kategooria:BC Rakvere Tarvase korvpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>0vapllzcfufq5spn4vpo6l8jqa3ykdt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189167</id>
      <parentid>7189165</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:23:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <comment>/* Koondisekarjäär */</comment>
      <origin>7189167</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5478" sha1="1li3rs1eh2mg4r8vms3v0qqw57xteih" xml:space="preserve">{{Korvpallur
| nimi           = Valmo Kriisa
| pilt           = Valmo Kriisa1, Estonia-Latvia, 2006.jpg
| pildisuurus    = 225px
| pildiallkiri   = Kriisa Eesti-Läti mängus (2006)
| hüüdnimi       = 
| rahvus         = eestlane
| sünniaeg       = {{sünniaeg ja vanus|1974|5|18}}
| sünnikoht      = [[Pärnu]], [[Eesti]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| pikkus         = 191 cm
| kaal           = 90 kg
| positsioon     = mängujuht / viskav tagamängija
| karjäär        = 1990–2017
| liiga          = 
| klubi          = 
| number         = 
| endised_klubid = [[Tartu KK]] (1990–1992)&lt;br&gt;[[Raidor]] (1992–1994)&lt;br&gt;[[Tartu Gaas]] (1994–1995)&lt;br&gt;[[KK Tartu]] (1995–1997)&lt;br&gt;[[Nybit]] (1997–2000)&lt;br&gt;[[Södertälje Kings]] (2000–2001)&lt;br&gt;[[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalev]] (2001–2003) &lt;br&gt;[[Groningeni Capitals]] (2003–2006) &lt;br&gt;[[Kalev/Cramo]] (2006–2009)&lt;br&gt;[[BC Rakvere Tarvas]] (2009–2010)&lt;br&gt;TTÜ/Kalev (2010–2011)&lt;br&gt;BC Rakvere Tarvas (2011–2012)&lt;br&gt;[[Tartu Ülikool/Rock]] (2011–2015)&lt;br&gt;[[BC Valga-Valka]] (2015–2017)
| koondis        = 
| autasud        = 
}}

'''Valmo Kriisa''' (sündinud [[18. mai]]l [[1974]] [[Pärnu]]s) on eesti endine elukutseline [[korvpall]]ur, kes on mänginud nii [[Eesti]], [[Rootsi]] kui ka [[Holland|Hollandi]] korvpalliklubides. Kriisa valiti 2007. aastal [[Aasta parim korvpallur|Eesti parimaks meeskorvpalluriks]].

Valmo Kriisa lõpetas 1992. aastal [[Tartu Karlova Kool|Tartu 7. Keskkooli]], ta on õppinud aastatel 1992–1998 [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas]].
==Klubikarjäär==
Kriisa alustas treeninguid Tartu Korvpallikoolis [[Eha Sügis]]e õpilasena ning jätkas [[Harri Russak]]u ja [[Paavo Russak]]u juhendamisel. Esimesed mängud Korvpalli Meistrilligas pidas ta hooajal 1990/1991 16-aastaselt.

Valmo Kriisa mängis [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]]s mitmes klubis kokku 23 hooaega, tuli neljakordseks Eesti meistriks ja võitis kuus karikat ning hoiab üle 8400 visatud punktiga ka kohaliku kõrgliiga punktirekordit.&lt;ref name=&quot;Korvpall100&quot;&gt;[https://korvpall100.ee/et/100-storyt?news_id=246 Eesti korvpall 100 - 100 Lugu - Valmo Kriisa]&lt;/ref&gt; Valga-Valka meeskonna rivistuses tegi Kriisa 3. oktoobril 2015 debüüdi ka Läti kõrgliigas.

2022. aasta alguses, kui Kriisa mängis meeste II liigas, kutsuti ta mängijate puudust trotsinud [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] meeskonda. Kriisa tegi kaasa [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Paf Eesti-Läti Korvpalliliiga]] 9 mängus, saades 47- aastaselt liiga ajaloo vanimaks mängijaks.&lt;ref&gt;[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=9045 Tehtud! 47-aastane Valmo Kriisa tõusis Paf Eesti – Läti korvpalliliiga vanimaks mängijaks] Eesti Korvpalliliit&lt;/ref&gt;

Lisaks ühele hooajale Rootsis (2000/01 Södertälje Kings) mängis Kriisa kolm aastat (2003–06) ka Hollandis, kus tuli Groningeni Capitalsiga Hollandi meistriks ja võitis ka karika.&lt;ref name=&quot;Korvpall100&quot; /&gt; 

Kriisa tegutseb 2020. aastast Rock korvpalliklubis treenerina.&lt;ref&gt;[https://rocktartu.ee/kontaktid/ Rock Korvpalliklubi]&lt;/ref&gt;

==Koondisekarjäär==
Aastatel 1995–2010 [[Eesti korvpallikoondis]]se kuulunud Kriisa pidas selle aja jooksul 148 mängu, millega ta on mängude arvult läbi aegade 4. kohal.&lt;ref&gt;[https://www.sport24.ee/korvpall/statistika?koondis=M&amp;vaade=mangija&amp;pingerida=mangude_arv Valmo Kriisa. Koonise mängud] Eesti Korvpalliliit&lt;/ref&gt; Kriisa saavutas [[2001. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2001. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] koondise koosseisus 14. koha.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;{{ESBL|id=Valmo_Kriisa}}&lt;/ref&gt; 

Edukaim mäng skoori osas oli 2002. aastal peetud mäng Soome (88:96) vastu, kus ta viskas 20 punkti, resultatiivsete söötude osas oli parim mäng 2002. aastal Rootsi (79:87) vastu 12 tulemusliku sööduga.&lt;ref&gt;[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=220 Valmo Kriisa] Sport24&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
* Hollandi meister (2004)
* Hollandi karika võitja (2005)
* Neljakordne Eesti meister (2002, 2003, 2009, 2015)
* Kuue Eesti karika võitja (1998, 2006–2008, 2013, 2014)
* Balti liiga pronks (2014)
* Eesti [[aasta parim korvpallur]] (2007)
* [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]] kõige väärtuslikum mängija (2010)
* Eesti Korvpalli Meistriliiga parim kaitsemängija (2007)

==Isiklikku==
Tema poeg on korvpallur [[Kerr Kriisa]].

24.02.2017 tehti Eesti korvpalli ajalugu, kui meistriliigas läksid esmakordselt vastamisi isa ja poeg, 42-aastane Valmo (BC Valga-Valka/Maks &amp; Moorits) ja 16-aastane Kerr Kriisa (Tartu Ülikool).&lt;ref name=&quot;Korvpall100&quot; /&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL|Valmo_Kriisa}}
* Siim Semiskar. [https://korvpall24.ee/latis-platsil-kainuna-ennast-rekorditeraamatusse-kirjutanud-valmo-kriisa-ige-on-verele-lainud/ Lätis platsil käinuna ennast rekorditeraamatusse kirjutanud Valmo Kriisa: ige on verele läinud] Korvpall24, 23. jaanuar 2022
* Kaspar Koort. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1119679/50aastane-valmo-kriisa-mollab-esiliigas-nagu-mees-muiste-vahel-loovad-mingid-numbrid-ette-ja-siis-tuleb-kull-reaalsus-et-mamma-mia 50aastane Valmo Kriisa möllab esiliigas nagu mees muiste] Õhtuleht, 1. detsember 2024

{{JÄRJESTA:Kriisa, Valmo}}
[[Kategooria:Eesti korvpallurid]]
[[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]]
[[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli korvpallurid]]
[[Kategooria:BC Rakvere Tarvase korvpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>1li3rs1eh2mg4r8vms3v0qqw57xteih</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taastuv energiaressurss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>122834</id>
    <revision>
      <id>7188892</id>
      <parentid>7083957</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:57:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188892</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12247" sha1="mkqtq8zf1jmgu66y3jn9608ae2rkv4q" xml:space="preserve">{{Taastuvad energiaressursid}}
'''Taastuv energiaressurss''' ehk '''taastuv energiaallikas''' ehk '''taastuv energiavaru''' on [[energiaressurss]], mida saab kasutada lakkamatult (nt [[loodete energia]], [[laineenergia]], [[päikeseenergia]], [[tuuleenergia]], [[geotermaalenergia]]) või mis taastub [[ökosüsteem]]i [[aineringe]]te käigus ([[Biomassienergia|biomassi energia]] ja [[biokütus]] – [[puit]], [[pilliroog]], [[energiavõsa]], [[suhkruroog]] jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.

Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde tekib. S.t. kui taastuvat ressurssi ei kasutata ülemäära, saab seda sama intensiivsusega kasutada tuhandeid aastaid.

==Ajalugu==

Energia kasutamisel põhinevad kogu [[elusloodus]] ja inimtegevus. Enne 19. sajandi keskpaika olid peaaegu kõik energiaressursid liigitatud taastuvateks. Peaaegu kindlalt võib väita, et vanimad kasutatud [[taastuvenergia]]d on [[biomass]]i energia ja biokütus, mis on umbes 790 000 aastat vana. Biokütust hakati kasutama 200 000 aastat hiljem.&lt;ref name=&quot;Archaeology&quot;/&gt;

Tõenäoliselt teine vanim taastuvenergiavara on [[tuul]], mille jõul liikusid laevad veekogudel. Esimest korda võidi seda kasutada u 7000 a tagasi Niilusel.&lt;ref name=&quot;Daviddarling&quot;/&gt;

Ajalugu näitab, et esimesed taastuvenergiad olid inim- ja loomtööjõud, [[hüdroenergia|vee-energia]] ja tuuleenergia ning puidu põletamine. [[USA]] energiakasutuse graafik näitab, et kuni 1900. aastani olid [[nafta]] ja [[maagaas]] sama tähtsad kui tuuleenergia ja [[päikeseenergia]] 2010. aastal.

1873. aastal oli probleemiks, et kivisüsi võib otsa saada ning selle tulemusena hakati katsetama [[päikeseenergia]]ga.&lt;ref name=&quot;Sustainablehistory&quot;/&gt; Päikesemootorit arendati kuni [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni. 1911. aastal avaldati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teadusartikkel päikeseenergia tähtsusest, milles väideti, et [[päikeseenergia]] on kauges tulevikus ainus energiaressurss.&lt;ref name=&quot;Hbs&quot;/&gt;

==Taastuvate energiaressursside tehnoloogiad==
{{Vaata|Tuuleenergia}}
===Tuuleenergia===
Tuuleenergia on tuule [[kineetiline energia|kineetilise energia]] muundamine [[tuuleturbiin]]ide abil [[mehaaniline energia|mehaaniliseks energiaks]] või [[elektrienergia]]ks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks [[tuuleveski]]d ehk tuulikud ja elektrienergiaks [[tuulegeneraator]]id ehk elektrituulikud.

Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks [[keemiline energia|keemiliseks energiaks]] [[akupank]]adesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa [[soojus]]eks kaduma.

Suured [[tuulepark|tuulepargid]] võivad koosneda sadadest elektrituulikutest, mis on ühendatud [[elektrivõrk|elektrivõrguga]]. [[avameri|Avamere]] elektrituulikud on võimelised ära kasutama seal tihedamini esinevaid tugevamaid tuuli kui maismaa omad ja nii muudavad nad maastiku ilmet vähem, kuid ehituskulud on sellevõrra tunduvalt kõrgemad.&lt;ref name=&quot;Gipe&quot;/&gt;

===Hüdroenergia===
{{See also|Hüdroenergia|Laineenergia|Loodete energia|}}
Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on [[mehaaniline energia|mehaanilise energia]] liik, mis vabaneb [[vesi|vee]] vabal langemisel [[Maa (planeet)|Maa]] [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt [[vesiveski]]tes) või elektrienergiaks [[hüdroelektrijaam]]ades (nimetatud ka [[hüdroelektrienergia]]ks).

Suur osa hüdroenergiast on [[jõgi|jõgedes]], kus see kulub näiteks [[sete]]te allavoolu viimiseks, samuti [[jõesäng]]i uuristamiseks ja jões olevate [[kivi]]de lõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia [[suurvesi|suurvee]] ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku [[töö (füüsika)|tööd]].&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe [[vooluhulk]] ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam.

===Päikeseenergia===
{{Main|Päikeseenergia}}
Päikeseenergiat rakendatakse päikeseenergia kujul päikesekiirguse soojuse või elektri tootmiseks. Põhiliselt kasutatakse seda [[soojus]]e ja [[Elekter|elektri]] tootmiseks aga ka loomulikus [[Valgustus (tehnika)|valgustus]]es.&lt;ref name=&quot;Solar&quot;/&gt;

Päikeseenergia vabaneb [[päike]]sel toimuvate [[termotuumareaktsioon]]ide tulemusel.
Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk [[fotogalvaaniline elektrijaam|fotogalvaanilises elektrijaamas]] [[päikesepatarei]]dega või [[päikese-soojuselektrijaam]]ades läbi [[soojus]]e.&lt;ref name=&quot;Solar&quot;/&gt;

===Biomassienergia===
{{Vaata|Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus}}
Bioenergia ehk biomassienergia on [[taastuvenergia]] liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest (hrl [[põletamine|põletamisest]]). 
See on [[soojusenergia]], mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomass on taimne materjal, mis on põletamiseks piisavalt kuiv. Siia kuuluvad [[hakkpuit|puiduhake]] ja -jäätmed, [[energiamets]], [[saepuru]], [[põõsas]]taimed, [[pilliroog]], [[põhk]], [[turvas]] jne.

Biomassi baasil toodetav energia on alternatiiv [[fossiilkütus]]est toodetavale energiale, juhul kui tootmises ei kulu fossiilenergiat rohkem või sama palju, kui bioenergiat saadakse, ning biomassi kasvatamine energiaallikana ei vähenda [[toiduvili|toiduvilja]] kättesaadavust. Põletamisel eraldunud [[süsihappegaas]]i ei arvestata [[kliimamuutus]]e põhjustajana, sest see seotakse uuesti [[fotosüntees]]il&lt;ref name=&quot;SEI&quot;/&gt;.

Biomassi kuivaine keskmine kalorsus on 20–26&amp;nbsp;kJ/g. Näiteks tüvepuidul 20,0–20,5&amp;nbsp;kJ/g, tüvekoorel 20–23&amp;nbsp;kJ/g.

===Biokütus===
{{Vaata|Biokütus}}

Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav [[gaasiline kütus|gaasiline]], [[vedelkütus|vedel]]- või [[tahkekütus]]&lt;ref name=&quot;SEI2&quot;/&gt;, keemiliselt [[orgaaniline aine]], mis organismide elutegevuse tulemusena on [[ökosüsteem]]is hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu.

Biokütus kuulub [[taastuv kütus|taastuvate kütuste]] hulka.

Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks [[küttepuu]], [[hagu]], [[puusüsi]], [[õled]], [[hein]], [[sõnnik]]. Teatava tinglikkusega on biokütuseks loetud ka turvast&lt;ref name=&quot;SEI2&quot;/&gt;.

Töödeldud biokütused on näiteks [[biodiislikütus]], [[bioetanool]], [[hakkpuit]], [[saepuru]], bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkiv [[biogaas]].

Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel ([[metsaraie]], [[võsaraie]] (sh raiejäätmed), [[heinategu]], [[roolõikamine]], jne) kui kultiveerimisel ([[energiavõsa]], [[energiahein]]a, [[õlitaim]]ede jt [[põllumajandus]]likul kasvatamisel).

===Geotermaalenergia===
{{Main|Geotermaalenergia}}
[[Pilt:Puhagan geothermal plant.jpg|pisi|Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos, [[Filipiinid]]el]]
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on [[Maa (planeet)|Maa]] siseenergia. See on [[maapõu]]es peamiselt (80% ulatuses) looduslike [[radioaktiivsus|radioaktiivsete]] elementide lagunedes tekkiv ja aja jooksul [[kivim]]itesse salvestunud [[soojusenergia]] ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia.

[[Geofüüsika]] seda haru, mis käsitleb Maa ja [[maakoor]]e soojusrežiimi, nimetatakse [[geotermika]]ks.&lt;ref name=Tehnikaleksikon/&gt;

Järjest sügavamale Maa keskpunkti poole minnes tõuseb sealsete kivimite [[temperatuur]]. Vahekaugust, mille võrra sügavamale minnes maakoore temperatuur 1&amp;nbsp;°C võrra tõuseb, nimetatakse [[geotermiline aste|geotermiliseks astmeks]]. Keskmiselt on geotermiline aste 33&amp;nbsp;m. Selle vastand on [[geotermiline gradient]], mis näitab kivimite temperatuuri tõusukiirust Maa keskme poole liikudes. See on keskmiselt 0,03&amp;nbsp;°/m.&lt;ref name=Tehnikaleksikon/&gt;

Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti [[laam]]ade äärealadel. Maasisest energiat on raske kätte saada. Termaalvett saadakse [[puurauk]]udest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Geotermiliste elektrijaamade rajamine on suhteliselt odav ja lihtne, kuid termaalvee halbade omaduste tõttu (200&amp;nbsp;°C on suhteliselt madal temperatuur) pole nad eriti ökonoomsed&lt;ref name=Tehnikaleksikon/&gt;. Nende rajamine on õigustatud üksnes seal, kus termaalvesi paikneb maapinnale küllalt lähedal&lt;ref name=Tehnikaleksikon/&gt;.

==Taastuvate energiaressursside kasutamine Eestis==
{{vaata|Tuuleenergia Eestis}}
2018. aastal taastuvate energiaressurside kasutades toodeti 1662 GWh energiat, mis moodustas 17,1% kogu tarbitud energiast. 62% ehk 1040 GWh sellest oli toodetud biomassist, biogaasist ja jäätmetest. Tuuleenergiast oli saadetud 36% ehk 590 GWh, hüdroenergiast 19GWh ja päikeseenergiast 13 GWh, mis on 3 korda rohkem kui 2017.aastal.&lt;ref&gt;[https://www.dv.ee/novosti/2019/01/22/v-proshlom-godu-zelenaja-jenergija-sostavila-17-ot-vsego-potreblenija В прошлом году зеленая энергия составила 17% от всего потребления], Деловые ведомости, 22.01.2019&lt;/ref&gt;

2019. aastal taastuvate energiaressurside kasutades toodeti 1949 GWh energiat, mis moodustas 21% kogu tarbitud energiast.&lt;ref name=&quot;DV27022020&quot;&gt;[https://www.dv.ee/novosti/2020/01/27/vozobnovljaemaja-jenergija-sostavila-21-sovokupnogo-potreblenija-jelektrojenergii Возобновляемая энергия составила 21% совокупного потребления электроэнергии], Деловые ведомости, 27.01.2020, vaadatud 09.02.2020&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Taastumatu energiaressurss]]
*[[Taastuv ressurss]]
*[[Alternatiivenergia]]
*[[Bioenergia]]
*[[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]]
*[[Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus]]
*[[Eesti Taastuvenergia Koda]]
*[[Taastuvenergia tasu]]

== Viited ==
{{Viited| allikad=
&lt;ref name=&quot;Archaeology&quot;&gt;K. Kris Hirst. [https://web.archive.org/web/20130112213352/http://archaeology.about.com/od/ancientdailylife/qt/fire_control.htm The Discovery of Fire] Kasutatud 27.09.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Daviddarling&quot;&gt;[http://www.daviddarling.info/encyclopedia/W/AE_wind_energy.html &quot;The Encyclopedia of Alternative Energy and Sustainable Living&quot;] Kasutatud 27.10.2013&lt;/ref&gt;
http://www.daviddarling.info/encyclopedia/W/AE_wind_energy.html
&lt;ref name=&quot;Sustainablehistory&quot;&gt;[http://sustainablehistory.wordpress.com],  &quot;The surprising history of sustainable energy&quot;. Kasutatud 28.10.2013.(inglise).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hbs&quot;&gt;&quot;In the far distant future, natural fuels having been exhausted solar power will remain as the only means of existence of the human race&quot; – [http://www.hbs.edu/faculty/Publication%20Files/12-105.pdf &quot;Power from Sunshine&quot;: A Business History of Solar Energy] Kasutatud 27.10.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gipe&quot;&gt;&quot;The Wind Industry's Experience with Aesthetic Criticism&quot;. Leonardo.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 3. köide, 1988.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Solar&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20191109104239/https://www.iea.org/Textbase/npsum/solar2011SUM.pdf],  &quot;Solar Energy Perspectives: Executive Summary&quot;.  Kasutatud 27.10.2013.(inglise).&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;SEI&quot;&gt;Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&amp;L_ID=25] Kasutatud 29.10.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SEI2&quot;&gt;Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&amp;L_ID=24] Kasutatud 30.10.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Tehnikaleksikon&gt;Tehnikaleksikon, lk. 126&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Energia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131202222304/https://www.energia.ee/polevkivist-elektri-tootmine], Eesti Energia. Kasutatud 28.10.2013.&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*[http://www.ren21.net/pdf/RE2007_Global_Status_Report.pdf REN21 Renewables 2007 Global Status Report]

[[Kategooria:Energeetika]]</text>
      <sha1>mkqtq8zf1jmgu66y3jn9608ae2rkv4q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Astuuria kuningriik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>124496</id>
    <revision>
      <id>7188770</id>
      <parentid>7150598</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:11:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Astuuria valitsejad */</comment>
      <origin>7188770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19121" sha1="0mcu1e5kfnzwj5vloy8bpqs7kk8ml63" xml:space="preserve">{{Endine riik
 |nimi                = Astuuria kuningriik
 |omakeelne-nimi      = Reino de Asturias&lt;br&gt;Regnum Asturorum
 |lipp                = 
 |lipp-tekst          =
 |vapp                = Emblema del Reino de Asturias.svg
 |vapp-tekst          = Astuuria kuningriigi sümbol
 |asendikaart         = Location of the Kingdom of Asturias.PNG
 |asendikaart-tekst   = 
 |algusaasta          = [[718]]
 |lõppaasta           = [[924]]
 |valitsusvorm        = [[Feodalism|feodaalmonarhia]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            = 
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            = 
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            = 
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = [[ladina keel]]
 |peamised-keeled     = [[astuuria keel]]e eelkäija, [[kastiilia keel]]e eelkäija ja [[galeegiportugali keel]]
 |pealinn             = [[León (Hispaania)|León]]
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = [[katoliku kirik|katoliiklus]], [[islam]], [[judaism]]
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = 
 |eelnes              = [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik
 |järgnes             = [[Kastiilia kroon]]
 |hümn                = 
}}

'''Astuuria kuningriik''' (ladina ''Regnum Asturorum'') oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust [[Pürenee poolsaar]]el ([[711]]–[[719]]) rajasid. Astuuria kuningriik tekkis [[muslim]]ite vastu edukalt mässava [[Pelayo]] võimupiirkonnast, kuid alles [[Alfonso I]] (valitses [[739]]–[[757]]) rajas uue kuningriigi alused. Riik jagati [[910]] kolmeks riigiks: [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik.

== Sümbolid ==
Astuuria kuningriigi sümbol oli [[võidurist]], mis on kujutatud ka kuningriigi lipul. Lipul on ka ladinakeelne deviis &quot;Hoc signo tuetur pius. Hoc signo vincitur inimicus&quot; ('Selle märgiga hoitakse vaga. Selle märgi all võidetakse vaenlast'), mis on ka [[Võidurist]]i tagaküljel.

== Valitsusviis ==
Aastatel 718–842 oli riigis [[valitav monarhia]], aastatel [[842]]–[[925]] [[päritav monarhia]].

== Keeled ==
[[Ametlik keel]] oli [[ladina keel]]. Riigi tuumpiirkonnas kõneldi [[astuuria keel]]e eelkäijat, äärepiirkondades [[kastiilia keel]]e eelkäijat ja [[galeegiportugali keel]]t.

== Põlisrahvad ==
{{vaata|Astuurid}}
{{vaata|Kantaabria sõjad}}

{{Tsitaat|Seal elas kaks väga vägevat rahvast, [[kantaabrid]] ja [[astuurid]], kes ei allunud meie riigile|[[Florus]]}}
Astuuria kuningriik asus [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] lääne- ja keskosas, eriti [[Picos de Europa]] ja Astuuria keskosa piirkonnas, kus leidsid aset põhilised poliitilis-sõjalised sündmused kuningriigi esimestel kümnenditel. [[Strabon]]i, [[Dio Cassius]]e ja teiste antiikgeograafide teatel elas seal I aastatuhande mitu rahvast, kelle seast võib nimetada järgmisi: ''[[vadinienses]]'', kes elasid [[Picos de Europa]]s ja kelle asuala nihkus kristliku ajaarvamise esimestel sajanditel tasapisi lõuna poole, millest annavad tunnistust arvukad [[Kantaabria steelid]]; [[orgenomeskid]], kes elasid Astuuria idarannikul; [[seliinid]], kes elasid igal pool [[Sella]] (''Salia'') orus; [[lugoon]]id, kelle asuala paiknes Sella ja [[Nalón]]i jõe vahel ning kelle pealinn oli Lucus Asturum ([[Lugo de Llanera]]); päris-astuurid, kes elasid Astuuria siseosas praeguse [[Piloña vald|Piloña]] ja [[Cangas del Narcea vald|Cangas del Narcea valla]] vahel; ja [[peesikid]], kes elasid Ida-Astuuria rannikul [[Navia]] suudme ja praeguse [[Gijón]]i linna vahel.
[[Pilt:Somiedo.jpg|pisi|[[Valle järv]] ([[Somiedo vald]]). Seal asuvad tuntud ''[[cabanas de teito]]'', mis ei erine eriti vanade astuuride majadest]]
Antiikgeograafide teated nende rahvaste etnilise päritolu kohta on segased: [[Klaudios Ptolemaios]]e järgi elasid astuurid praeguse [[Astuuria]] keskosas, mis paikneb [[Navia]] ja [[Sella]] jõe vahel, sellest jõest ida pool aga oli piir [[kantaabrid|kantaabrite]] asualaga. Siiski paigutab juba 4. sajandil [[Julius Honorius]]e &quot;Kosmograafia&quot; [[Ebro]] lätte astuuride alale (''sub asturibus''). Igatahes jätab Strabon Kantaabria etnoste vaheliste piiride üksikasjad kõrvale ning teatab oma &quot;Geograafias&quot;, et kõigil Põhja-Hispaania rahvastel [[gallaikid]]est [[baskid]]eni on sarnane kultuur ja elulaad.

Teiselt poolt on tunnistusi, mille kohaselt ei [[lugoonid]] ega [[peesikid]] ei pidanud end algselt astuuride hulka kuuluvaks: &quot;[[Parroquial Suevo]]&quot; teeb vahet astuuridel ja peesikitel, nagu nad oleksid erinevad hõimud, ja [[Piloña vald|Piloña vallast]] leitud kivi ''[[piedra de los Ungones]]'' teatab ungoonide ja astuuride vahelisest piirist. Seetõttu paistab et tulevase Astuuria hõimudel ei olnud ühist identiteeti.

Ent olukord hakkas [[Rooma riigi allakäik|Rooma riigi allakäigu]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] sissetungi ajal muutuma: võitlus algul [[Rooma riik|roomlaste]] ja seejärel [[vandaalid]] ning [[läänegoodid|läänegootide]] vastu tekitas tulevase Astuuria rahvaste ühisteadvuse. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilistel väljakaevamistel]] [[Castro de La Carisa]] ümbruses [[Lena vald|Lena vallas]] on leitud kindlustuste jälgi. Asjatundjate arvates on tõestab see kaitseliin strateegiliselt tähtsas kohas [[Caudal]]i jõe orus, mis moodustab loodusliku ühenduse [[Meseta]] ja Astuuria vahel, et Kesk-Astuuria elanikud osutasid ühiselt relvastatud vastupanu. Carisas on avastatud kaks arheoloogilist kihti, millest üks vastab [[Kantaabria sõjad|Kantaabria sõdadele]] ja teine ajavahemikule [[675]]–[[725]], mil leidis aset läänegootide kuninga [[Wamba]] sõjaretk astuuride vastu ning Astuuria vallutamine [[Muza]] poolt.

Astuuria identiteet kristalliseerus lõplikult [[Pelayo]] kroonimise, [[Covadonga lahing]]u võidu ning Astuuria kuningriigi moodustamisega. [[Chronicon Albeldense]], mis jutustab isamaaliselt Covadonga võidust, kinnitab, et selle lahinguga &quot;sünnib jumaliku ettenägemise läbi Astuuride Kuningriik&quot; (''Asturorum Regnum divina providentia exoritur'').

== Ajalugu ==
=== Islami vallutus ja astuuride ülestõus ===
[[Pilt:Don Pelayo.jpg|pisi|[[Pelayo]], [[Covadonga lahing]]u võitja ning esimene [[astuuride kuningas]]]]
{{vaata|Pelayo}}
{{vaata|Covadonga lahing}}
{{Tsitaat|Isa ben Ahmad Al-Razi ütleb, et Anbasa ben Suhaim Al-Qalbi aegadel tõstis Galicia maadel pead metseesel Pelayo.|[[Al-Maqqari kroonika]]}}

Pärast [[Guadalete lahing]]ut (711) alistasid muslimid mõne aastaga (711–719) Pürenee poolsaare ja hävitasid [[Läänegootide kuningriik|läänegootide riigi]]. [[Pürenee poolsaar]]e [[konkista]] käigus langesid poolsaare peamised linnad ja halduskeskused islami vallutajate kätte. Poolsaare kesk- ja lõunaosa, sealhulgas [[Guadalquivir]]i ja [[Ebro]] jõe oru valitsemine ei valmistanud vallutajatele suurt raskust, sest nende kasutada olid [[läänegootide riik|läänegootide riigi]] haldusstruktuurid, mis ulatusid tagasi [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegadesse. Poolsaare põhjaosa mägedes, eriti Astuurias, aga linnu praktiliselt ei olnud ning maa tuli alistada org oru haaval. Vallutatud ala vaoshoidmiseks võtsid muslimid sageli [[pantvang]]e.

Kui [[Ţāriq ibn Ziyād]] 711 oli esimesel sissetungil [[Toledo]]ni jõudnud, ületas [[Jeemen]]i [[Ifrīqīyah]]' [[asekuningas]] [[Mūsā ibn Nuşayr]] [[712]] [[Gibraltari väin]]a ning tema juhtimisel vallutati muu hulgas [[Mérida]], Toledo, [[Zaragoza]] ja [[Lérida]] linn. Sõjaretke lõpus õnnestus tal vallutada poolsaare loodeosas [[Lugo]] ja [[Gijón]]. Viimasesse linna paigutas ta väikese [[berberid|berberi]] väesalga, mida juhtis kuberner [[Munuza]], kes pidi kindlustama muslimite võimu Astuurias. Piirkonna alistumise tagatisena viidi [[Córdoba]]sse mõned Astuuria [[aadlik]]ud, sealhulgas [[Pelayo]].
[[Pilt:Map Iberian Peninsula 750-es.svg|pisi|Al-Ándalus osana [[Umaijaadid]]e kalifaadist (u 720)]]
Ent nagu teatavad nii [[Cronica Rotensis]] kui ka [[al-Maqqari kroonika]], õnnestus Pelayol [[Al-Ándalus]]i ''[[walī]]'' [[al-Ḩurr ibn ‘Abd ar-Raḩman ath-Thaqafī]] valitsemisajal ([[717]]–718) [[Córdoba]]st põgeneda ning ta õhutas Astuurias ülestõusu Gijóni islami võimude vastu. Astuuride juhi (tema etnilise päritolu üle ajaloolased vaidlevad) residents oli siis [[Bres]]is (Piloña vald), kuhu Munuza saatis väed eesotsas kindral [[Al Qama]]ga. Saanud teada muslimite saabumisest, ületasid Pelayo ja tema kaaslased kiiruga [[Piloña jõgi|Piloña jõe]] ning suundusid [[Auseva]] mäe juurde, kus nad varjusid [[Covadonga koobas|Covadonga koopasse]]. Seal varitsesid nad muslimite väesalka, mis neil õnnestus purustada. Võit selles võrdlemisi väikeses [[Covadonga lahing]]us [[722]] (selles osales mõnisada berberi sõdurit) tõi Pelayo suure au sisse ning innustas astuure ulatuslikule ülestõusule. Munuza, kes leidis end isoleerituna aina vaenulikumaks muutuvas piirkonnas, otsustas Gijónist lahkuda ning siirduda [[Camino Real del Puerto de la Mesa]] kaudu [[Meseta]]sse. Ent astuurid lõikasid tal tee ära ja tapsid ta [[Olalíes]]es ([[Grado vald]]).

[[Pilt:Campamento-romano-carisa 01-2006.jpg|pisi|[[Curiechos]]e mägi, [[Castro de La Carisa]]]]

Hiljuti lõpetasid arheoloogid väljakaevamised [[Picu Homón]]il [[Camino Real del Puerto de la Mesa]] kõrval ja [[Castro de La Carisa]]s (umbes 15&amp;nbsp;km ida pool [[Lena vald|Lena vallas]] [[Huerna org|Huerna oru]] ja [[Pajares]]e oru kohal). Nad leidsid kindlustused, mis [[süsinik-14 meetod]]il dateeriti 7. sajandi lõppu ja 8. sajandi algusse: neis kohtades leiti vahitorne ja peaaegu kahemeetriseid auke, mille ehitamises ja valvamises pidi osalema tuhandeid sõdureid. See nõudis head organiseeritust ja tugevat juhtimist. Arvatakse, et tegu oli Pelayo meestega. Arvatakse, et Castro de La Carisas varjusid Pelayo väed enne Covadonga lahingut. Arvatakse, et see kaitseliin ehitati selleks, et islami väed ei saaks [[Camino Real del Puerto de la Mesa]] ning [[Pajares]]e oru kaudu Astuuriasse siseneda.

Pelayo võiduga Covadonga lahingus 722 tekkis Astuuria kuningriigi ala. Pelayo valitsemine ei olnud võrreldav läänegootide kuningate valitsemisega: esimesed Astuuria kuningad nimetasid end kord vürstideks (''princeps''), kord kuningateks (''rex''), ning alles [[Alfonso II]] ajal kinnistus kuningatiitel. Vürstitiitel oli Põhja-Hispaania rahvastel traditsiooniline. See esineb [[gallaikid]]e ja [[kantaabrid|kantaabrite]] epigraafidel, kus esinevad sellised väljendid nagu ''princeps albionum'' ([[Níceri steel]]il)&lt;ref&gt;Nícer, albioonide vürst. Astuuria kirjanik [[Juan Noriega]] tegi temast ühe peategelase ajaloolises romaanis &quot;[[La noche celta]]&quot;, mille tegevus toimub [[Coaña]] linnuses.&lt;/ref&gt; ([[Coaña vald|Coaña vallast]] leitud raidkirjal) ja ''princeps cantabrorum''&lt;ref&gt;''Doviderio, kantaabrite vürst.&lt;/ref&gt; (''[[vadinienses]]''&lt;nowiki&gt;'e&lt;/nowiki&gt; kivil [[Cistierna vald|Cistierna vallas]] [[Leóni provints]]is). Astuuria kuningriik tekkis õigupoolest võimuna [[Roheline Hispaania|Rohelise Hispaania]] rahvaste üle, kes olid pannud vastu nii roomlastele kui ka läänegootidele ning mis ei tahtnud alluda [[Umaijaadid]]e riigile. Lõuna poolt, [[Al-Ándalus]]ist tulnud põgenikud tõid kaasa gooti mõjud. Ent veel 9. sajandi alguses Alfonso II testamendis öeldi läänegootidest lahti, süüdistades neid ''[[Hispania]]'' kaotamises. Kroonikad [[Cronica ad Sebastianum]], [[Chronicon Albeldense]] ja [[Cronica Rotensis]], millel põhineb selle ajastu tundmine, on kõik kirjutatud [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] aegadel, mil gooti ideoloogiline mõju oli juba oluline.

[[Pilt:Roman bridge near Covadonga Spain.jpg|pisi|[[Puente Romano]] Astuuria kuningriigi esimeses pealinnas [[Cangas de Onís]]is]]

Esimestel kümnenditel oli Astuuria kontroll kuningriigi eri piirkondade üle oli veel küllaltki lõtv, mistõttu seda tuli pidevalt kindlustada abielusidemete abil Pürenee poolsaare teiste vägevate suguvõsadega: nii abiellus Pelayo tütar [[Ermesinda]] [[Kantaabria hertsog]]i [[Pedro (Kantaabria)|Pedro]] poja [[Alfonso I|Alfonsoga]] ning Alfonso poeg [[Fruela I|Fruela]] ja tütar [[Adosinda]] abiellusid vastavalt [[Araba]]st pärit baskitari [[Munia]]ga ja [[Flavionavia]] ([[Pravia]]) piirkonna [[peesikid|peesikite]] pealiku [[Silo (kuningas)|Siloga]].

Pärast Pelayo surma [[737]] valiti monarhiks [[Favila]] ehk Fáfila. Fáfila sai kroonikate järgi surma karu läbi, kui ta tegi läbi üht vapruseproovi, mida tollastelt aadlikelt nõuti.

=== Algne laienemine ===
Fáfilale järgnes Alfonso I, kes päris Astuuria trooni tänu abielule Pelayo tütre [[Ermesinda]]ga. Alfonso sündis tõenäoliselt [[Tritium Magallum]]is ([[Tricio]], [[La Rioja]]), kus resideeris tema isa, Kantaabria hertsog [[Pedro (Kantaabria)|Pedro]]. [[Chronicon Albeldense]] jutustab, et Alfonso tuli ära La Rioja maadelt, et abielluda Ermesindaga. Favila surm tegi võimalikuks tema troonile asumise, millest sai alguse [[Astuuria dünastia]]. Kuigi alguses asus Cangase õukonda elama ainult Alfonso, on kindel, et sedamööda, kuidas [[Meseta]]s ning [[Ebro org|Ebro jõe oru]] keskosas, kus paiknesid [[Kantaabria hertsogiriik|Kantaabria hertsogiriigi]] peamised kindlused, sealhulgas [[Amaya]], [[Tricio]] ja [[Ciudad de Cantabria]], rahvastik vähenes, asusid hertsog Pedro järeltulijad elama La Riojast Kantaabria piirkonda ning ajapikku osalema Astuuria kuningriigi saatuses.

Alfonso alustas väikese Astuuria kuningriigi laienemist oma algselt alalt [[Picos de Europa]] piirkonnast lääne suunas [[Galicia]]sse ning lõuna suunas pidevate sissetungidega [[Duero org]]u, vallutades linnu ja külasid ning viies nende elanikke põhjapoolsematesse turvalisematesse piirkondadesse. Nõnda tühjenes [[Meseta]] ja tekkis [[Duero kõrb]], mis kaitses islamiusuliste edasiste rünnakute eest.

Seda inimestest tühjenemist, mille olemasolu väitis [[Claudio Sánchez-Albornoz y Menduiña]], on hiljem kahtluse alla seatud, vähemalt selle ulatust. Üks põhilisi argumente tühjenemise vastu on väikekohtade nimede säilimine mitmes maakonnas ning asjaolu, et tänini on Kantaabria piirkonna ja Meseta keskosa elanike välimuses ja kultuuris suured erinevused. Kindel on, et 8. sajandi esimesel poolel toimus Duero orus ruraliseerumine: linnalisest eluviisist loobuti ning asuti elama väikeste karjakasvatuskogukondadena. Põhjuste seas olid Rooma riigi aegse orjanduse täielik kadumine, pidevad suured epideemiad ning Al-Ándalusi mahajätmine berberi garnisonide poolt pärast 740. ja 741. aasta ülestõusu. Kõik see tegi võimalikuks, et tekkis väheasustatud ja organiseerimata piirkond, mis isoleeris Astuuria kuningriigi islamiusuliste rünnakutest ning võimaldas riigil jätkuvalt kindlustuda.

Kuningate Alfonso I ja Fruela sõjakäigud Duero orgu pidid olema väga erinevad astuuride röövretkedest samasse piirkonda Rooma-eelsel ajastul: Astuuria laienemine sai teoks põhiliselt Kantaabria kaudu (Galiciast [[Biskaia]]ni) ning kuni [[Ordoño I]] ja [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] valitsemiseni pidi Astuuria kuningriik praktiliselt hõivama [[Kordiljeerid]]est lõuna poole jäävad alad.

[[8. sajand]]i keskel õnnestus kuningas Alfonso I-l mõned linnad mauridelt tagasi vallutada. Talle aitasid selles kaasa ülestõusud, põuad ning mauride kaotus [[Frangi riik|Frangi riigi]] vägedele [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahingus]] [[732]].

Alfonso I poeg [[Fruela I]] kindlustas ja laiendas oma isa valdusi. Tema ajal alistati pärast võitu [[Pontuvio lahing]]us [[Galicia (ajalooline piirkond)|Galicia]]. Lahingupaiga lähedale rajati [[761]] hilisem pealinn [[Oviedo]]. Fruela I-l õnnestus maure röövretkedega sügavale Hispaania lõunaossa suruda ja nõrgestada. Fruela mõrvasid Kantaabria dünastiaga seotud aadlikud.

=== Sotsiaalsed ja poliitilised muutused ===
Kirjalikud allikad [[Aurelio]], [[Silo (kuningas)|Silo]], [[Mauregato]] ja [[Bermudo I]] valitsemisaja kohta on väga napid. Seda 23-aastast perioodi ([[768]]–[[791]]) on üldiselt peetud Astuuria kuningriigi suureks pimeduse ja taandumise etapiks. See mõningate ajaloolaste nägemus, mille järgi seda perioodi nimetati isegi laiskade kuningate ajaks, tuleneb nähtavasti sellest, et sel ajal ilmselt ei olnud tähtsaid sõjalisi aktsioone Al-Ándalusi vastu. Ent kirjalike allikate põhjal võib öelda, et neil aastatel toimusid Astuuria kuningriigis olulised ja otsustavad muutused. Kõik need valmistasid ette Astuuria hilisemat tugevnemist ja laienemist.

Esiteks leidis neil aastatel aset esimene Astuuria kuningriigi sisene mäss, mille eesotsas oli Mauregato, kes tõukas troonilt Alfonso II. Sellega algas Astuurias mässude sari, mille eesotsas olid noored õukonnaaristokraadid ja suurmaavaldajad, kes piirkonna majandusliku arenguga seoses püüdsid Pelayo suguvõsa troonilt tõugata. [[Ramiro I]] valitsemise aegsed tähtsad mässud [[Nepociano]], [[Aldroito]] ja [[Piniolo]] juhtimisel on osa sellest majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste protsessist Astuuria kuningriigis 8. ja 9. sajandil.

Teiseks surusid Astuuria kuningad sel perioodil maha äärealade gallaikite ja baskide mässud. Need ülestõusud kasutasid ära Astuuria kesk- ja idaosa sisemässe; teatud juhtudel aitasid nad üht või teist aristokraadist troonipretendenti: Alfonso II leidis pärast põgenemist varjupaiga Araba aladelt; need mässud toetasid mõnes piirkonnas Nepociano mässu; gallaikid toetasid Ramiro I.
Alles Alfonso II (valitses 791–842) ajal jätkati edukalt [[rekonkista]]t.

Riigi pealinn oli algul [[Cangas de Onís]]. Kuningas Silo (valitses [[774]]–[[783]]) viis residentsi üle [[Pravia]]sse. Lõpuks tegi Alfonso II pealinnaks II.

Aastal 910 jagasid kuningas Alfonso II kolm poega riigi omavahel ära. Tekkisid [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik. 924. aastal need taasühendati. Nüüd hakati seda pealinna [[León (Hispaania)|Leóni]] järgi nimetama Leóni kuningriigiks.

== Astuuria valitsejad ==

# [[Pelayo]] (718–737)
# [[Fáfila]] (737–739)
# [[Alfonso I]] (739–757)
# [[Fruela I]] (757–768)
# [[Aurelio]] (768–774)
# [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]] (774–783)
# [[Mauregato]] (783–788)
# [[Bermudo I]] (ka Vermudo; [[788]]–791)
# [[Alfonso II]] Kasin (791–842)
# [[Ramiro I]] (842–[[850]])
# [[Ordoño I]] (850–[[866]])
# [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] Suur (866–910)
# [[Fruela II]] Pidalitõbine (910–925)

== Vaata ka ==
* [[Astuuria kuningas]]
* [[Astuuria vürst]]
* [[Astuuride vürst]]
* [[Võidurist]]
* [[Astuuria (ajalooline piirkond)]]
* [[Astuuria]]
* [[Astuuria eelromaani kunst]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Hispaania kuningriigid}}

[[Kategooria:Hispaania ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Hispaania keskaeg]]
[[Kategooria:Astuuria kuningriik| ]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]</text>
      <sha1>0mcu1e5kfnzwj5vloy8bpqs7kk8ml63</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188771</id>
      <parentid>7188770</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:12:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sotsiaalsed ja poliitilised muutused */</comment>
      <origin>7188771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19129" sha1="96zi4s3p6k4hxl2rgm05t2jgeb775ra" xml:space="preserve">{{Endine riik
 |nimi                = Astuuria kuningriik
 |omakeelne-nimi      = Reino de Asturias&lt;br&gt;Regnum Asturorum
 |lipp                = 
 |lipp-tekst          =
 |vapp                = Emblema del Reino de Asturias.svg
 |vapp-tekst          = Astuuria kuningriigi sümbol
 |asendikaart         = Location of the Kingdom of Asturias.PNG
 |asendikaart-tekst   = 
 |algusaasta          = [[718]]
 |lõppaasta           = [[924]]
 |valitsusvorm        = [[Feodalism|feodaalmonarhia]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            = 
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            = 
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            = 
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = [[ladina keel]]
 |peamised-keeled     = [[astuuria keel]]e eelkäija, [[kastiilia keel]]e eelkäija ja [[galeegiportugali keel]]
 |pealinn             = [[León (Hispaania)|León]]
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = [[katoliku kirik|katoliiklus]], [[islam]], [[judaism]]
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = 
 |eelnes              = [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik
 |järgnes             = [[Kastiilia kroon]]
 |hümn                = 
}}

'''Astuuria kuningriik''' (ladina ''Regnum Asturorum'') oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust [[Pürenee poolsaar]]el ([[711]]–[[719]]) rajasid. Astuuria kuningriik tekkis [[muslim]]ite vastu edukalt mässava [[Pelayo]] võimupiirkonnast, kuid alles [[Alfonso I]] (valitses [[739]]–[[757]]) rajas uue kuningriigi alused. Riik jagati [[910]] kolmeks riigiks: [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik.

== Sümbolid ==
Astuuria kuningriigi sümbol oli [[võidurist]], mis on kujutatud ka kuningriigi lipul. Lipul on ka ladinakeelne deviis &quot;Hoc signo tuetur pius. Hoc signo vincitur inimicus&quot; ('Selle märgiga hoitakse vaga. Selle märgi all võidetakse vaenlast'), mis on ka [[Võidurist]]i tagaküljel.

== Valitsusviis ==
Aastatel 718–842 oli riigis [[valitav monarhia]], aastatel [[842]]–[[925]] [[päritav monarhia]].

== Keeled ==
[[Ametlik keel]] oli [[ladina keel]]. Riigi tuumpiirkonnas kõneldi [[astuuria keel]]e eelkäijat, äärepiirkondades [[kastiilia keel]]e eelkäijat ja [[galeegiportugali keel]]t.

== Põlisrahvad ==
{{vaata|Astuurid}}
{{vaata|Kantaabria sõjad}}

{{Tsitaat|Seal elas kaks väga vägevat rahvast, [[kantaabrid]] ja [[astuurid]], kes ei allunud meie riigile|[[Florus]]}}
Astuuria kuningriik asus [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] lääne- ja keskosas, eriti [[Picos de Europa]] ja Astuuria keskosa piirkonnas, kus leidsid aset põhilised poliitilis-sõjalised sündmused kuningriigi esimestel kümnenditel. [[Strabon]]i, [[Dio Cassius]]e ja teiste antiikgeograafide teatel elas seal I aastatuhande mitu rahvast, kelle seast võib nimetada järgmisi: ''[[vadinienses]]'', kes elasid [[Picos de Europa]]s ja kelle asuala nihkus kristliku ajaarvamise esimestel sajanditel tasapisi lõuna poole, millest annavad tunnistust arvukad [[Kantaabria steelid]]; [[orgenomeskid]], kes elasid Astuuria idarannikul; [[seliinid]], kes elasid igal pool [[Sella]] (''Salia'') orus; [[lugoon]]id, kelle asuala paiknes Sella ja [[Nalón]]i jõe vahel ning kelle pealinn oli Lucus Asturum ([[Lugo de Llanera]]); päris-astuurid, kes elasid Astuuria siseosas praeguse [[Piloña vald|Piloña]] ja [[Cangas del Narcea vald|Cangas del Narcea valla]] vahel; ja [[peesikid]], kes elasid Ida-Astuuria rannikul [[Navia]] suudme ja praeguse [[Gijón]]i linna vahel.
[[Pilt:Somiedo.jpg|pisi|[[Valle järv]] ([[Somiedo vald]]). Seal asuvad tuntud ''[[cabanas de teito]]'', mis ei erine eriti vanade astuuride majadest]]
Antiikgeograafide teated nende rahvaste etnilise päritolu kohta on segased: [[Klaudios Ptolemaios]]e järgi elasid astuurid praeguse [[Astuuria]] keskosas, mis paikneb [[Navia]] ja [[Sella]] jõe vahel, sellest jõest ida pool aga oli piir [[kantaabrid|kantaabrite]] asualaga. Siiski paigutab juba 4. sajandil [[Julius Honorius]]e &quot;Kosmograafia&quot; [[Ebro]] lätte astuuride alale (''sub asturibus''). Igatahes jätab Strabon Kantaabria etnoste vaheliste piiride üksikasjad kõrvale ning teatab oma &quot;Geograafias&quot;, et kõigil Põhja-Hispaania rahvastel [[gallaikid]]est [[baskid]]eni on sarnane kultuur ja elulaad.

Teiselt poolt on tunnistusi, mille kohaselt ei [[lugoonid]] ega [[peesikid]] ei pidanud end algselt astuuride hulka kuuluvaks: &quot;[[Parroquial Suevo]]&quot; teeb vahet astuuridel ja peesikitel, nagu nad oleksid erinevad hõimud, ja [[Piloña vald|Piloña vallast]] leitud kivi ''[[piedra de los Ungones]]'' teatab ungoonide ja astuuride vahelisest piirist. Seetõttu paistab et tulevase Astuuria hõimudel ei olnud ühist identiteeti.

Ent olukord hakkas [[Rooma riigi allakäik|Rooma riigi allakäigu]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] sissetungi ajal muutuma: võitlus algul [[Rooma riik|roomlaste]] ja seejärel [[vandaalid]] ning [[läänegoodid|läänegootide]] vastu tekitas tulevase Astuuria rahvaste ühisteadvuse. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilistel väljakaevamistel]] [[Castro de La Carisa]] ümbruses [[Lena vald|Lena vallas]] on leitud kindlustuste jälgi. Asjatundjate arvates on tõestab see kaitseliin strateegiliselt tähtsas kohas [[Caudal]]i jõe orus, mis moodustab loodusliku ühenduse [[Meseta]] ja Astuuria vahel, et Kesk-Astuuria elanikud osutasid ühiselt relvastatud vastupanu. Carisas on avastatud kaks arheoloogilist kihti, millest üks vastab [[Kantaabria sõjad|Kantaabria sõdadele]] ja teine ajavahemikule [[675]]–[[725]], mil leidis aset läänegootide kuninga [[Wamba]] sõjaretk astuuride vastu ning Astuuria vallutamine [[Muza]] poolt.

Astuuria identiteet kristalliseerus lõplikult [[Pelayo]] kroonimise, [[Covadonga lahing]]u võidu ning Astuuria kuningriigi moodustamisega. [[Chronicon Albeldense]], mis jutustab isamaaliselt Covadonga võidust, kinnitab, et selle lahinguga &quot;sünnib jumaliku ettenägemise läbi Astuuride Kuningriik&quot; (''Asturorum Regnum divina providentia exoritur'').

== Ajalugu ==
=== Islami vallutus ja astuuride ülestõus ===
[[Pilt:Don Pelayo.jpg|pisi|[[Pelayo]], [[Covadonga lahing]]u võitja ning esimene [[astuuride kuningas]]]]
{{vaata|Pelayo}}
{{vaata|Covadonga lahing}}
{{Tsitaat|Isa ben Ahmad Al-Razi ütleb, et Anbasa ben Suhaim Al-Qalbi aegadel tõstis Galicia maadel pead metseesel Pelayo.|[[Al-Maqqari kroonika]]}}

Pärast [[Guadalete lahing]]ut (711) alistasid muslimid mõne aastaga (711–719) Pürenee poolsaare ja hävitasid [[Läänegootide kuningriik|läänegootide riigi]]. [[Pürenee poolsaar]]e [[konkista]] käigus langesid poolsaare peamised linnad ja halduskeskused islami vallutajate kätte. Poolsaare kesk- ja lõunaosa, sealhulgas [[Guadalquivir]]i ja [[Ebro]] jõe oru valitsemine ei valmistanud vallutajatele suurt raskust, sest nende kasutada olid [[läänegootide riik|läänegootide riigi]] haldusstruktuurid, mis ulatusid tagasi [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegadesse. Poolsaare põhjaosa mägedes, eriti Astuurias, aga linnu praktiliselt ei olnud ning maa tuli alistada org oru haaval. Vallutatud ala vaoshoidmiseks võtsid muslimid sageli [[pantvang]]e.

Kui [[Ţāriq ibn Ziyād]] 711 oli esimesel sissetungil [[Toledo]]ni jõudnud, ületas [[Jeemen]]i [[Ifrīqīyah]]' [[asekuningas]] [[Mūsā ibn Nuşayr]] [[712]] [[Gibraltari väin]]a ning tema juhtimisel vallutati muu hulgas [[Mérida]], Toledo, [[Zaragoza]] ja [[Lérida]] linn. Sõjaretke lõpus õnnestus tal vallutada poolsaare loodeosas [[Lugo]] ja [[Gijón]]. Viimasesse linna paigutas ta väikese [[berberid|berberi]] väesalga, mida juhtis kuberner [[Munuza]], kes pidi kindlustama muslimite võimu Astuurias. Piirkonna alistumise tagatisena viidi [[Córdoba]]sse mõned Astuuria [[aadlik]]ud, sealhulgas [[Pelayo]].
[[Pilt:Map Iberian Peninsula 750-es.svg|pisi|Al-Ándalus osana [[Umaijaadid]]e kalifaadist (u 720)]]
Ent nagu teatavad nii [[Cronica Rotensis]] kui ka [[al-Maqqari kroonika]], õnnestus Pelayol [[Al-Ándalus]]i ''[[walī]]'' [[al-Ḩurr ibn ‘Abd ar-Raḩman ath-Thaqafī]] valitsemisajal ([[717]]–718) [[Córdoba]]st põgeneda ning ta õhutas Astuurias ülestõusu Gijóni islami võimude vastu. Astuuride juhi (tema etnilise päritolu üle ajaloolased vaidlevad) residents oli siis [[Bres]]is (Piloña vald), kuhu Munuza saatis väed eesotsas kindral [[Al Qama]]ga. Saanud teada muslimite saabumisest, ületasid Pelayo ja tema kaaslased kiiruga [[Piloña jõgi|Piloña jõe]] ning suundusid [[Auseva]] mäe juurde, kus nad varjusid [[Covadonga koobas|Covadonga koopasse]]. Seal varitsesid nad muslimite väesalka, mis neil õnnestus purustada. Võit selles võrdlemisi väikeses [[Covadonga lahing]]us [[722]] (selles osales mõnisada berberi sõdurit) tõi Pelayo suure au sisse ning innustas astuure ulatuslikule ülestõusule. Munuza, kes leidis end isoleerituna aina vaenulikumaks muutuvas piirkonnas, otsustas Gijónist lahkuda ning siirduda [[Camino Real del Puerto de la Mesa]] kaudu [[Meseta]]sse. Ent astuurid lõikasid tal tee ära ja tapsid ta [[Olalíes]]es ([[Grado vald]]).

[[Pilt:Campamento-romano-carisa 01-2006.jpg|pisi|[[Curiechos]]e mägi, [[Castro de La Carisa]]]]

Hiljuti lõpetasid arheoloogid väljakaevamised [[Picu Homón]]il [[Camino Real del Puerto de la Mesa]] kõrval ja [[Castro de La Carisa]]s (umbes 15&amp;nbsp;km ida pool [[Lena vald|Lena vallas]] [[Huerna org|Huerna oru]] ja [[Pajares]]e oru kohal). Nad leidsid kindlustused, mis [[süsinik-14 meetod]]il dateeriti 7. sajandi lõppu ja 8. sajandi algusse: neis kohtades leiti vahitorne ja peaaegu kahemeetriseid auke, mille ehitamises ja valvamises pidi osalema tuhandeid sõdureid. See nõudis head organiseeritust ja tugevat juhtimist. Arvatakse, et tegu oli Pelayo meestega. Arvatakse, et Castro de La Carisas varjusid Pelayo väed enne Covadonga lahingut. Arvatakse, et see kaitseliin ehitati selleks, et islami väed ei saaks [[Camino Real del Puerto de la Mesa]] ning [[Pajares]]e oru kaudu Astuuriasse siseneda.

Pelayo võiduga Covadonga lahingus 722 tekkis Astuuria kuningriigi ala. Pelayo valitsemine ei olnud võrreldav läänegootide kuningate valitsemisega: esimesed Astuuria kuningad nimetasid end kord vürstideks (''princeps''), kord kuningateks (''rex''), ning alles [[Alfonso II]] ajal kinnistus kuningatiitel. Vürstitiitel oli Põhja-Hispaania rahvastel traditsiooniline. See esineb [[gallaikid]]e ja [[kantaabrid|kantaabrite]] epigraafidel, kus esinevad sellised väljendid nagu ''princeps albionum'' ([[Níceri steel]]il)&lt;ref&gt;Nícer, albioonide vürst. Astuuria kirjanik [[Juan Noriega]] tegi temast ühe peategelase ajaloolises romaanis &quot;[[La noche celta]]&quot;, mille tegevus toimub [[Coaña]] linnuses.&lt;/ref&gt; ([[Coaña vald|Coaña vallast]] leitud raidkirjal) ja ''princeps cantabrorum''&lt;ref&gt;''Doviderio, kantaabrite vürst.&lt;/ref&gt; (''[[vadinienses]]''&lt;nowiki&gt;'e&lt;/nowiki&gt; kivil [[Cistierna vald|Cistierna vallas]] [[Leóni provints]]is). Astuuria kuningriik tekkis õigupoolest võimuna [[Roheline Hispaania|Rohelise Hispaania]] rahvaste üle, kes olid pannud vastu nii roomlastele kui ka läänegootidele ning mis ei tahtnud alluda [[Umaijaadid]]e riigile. Lõuna poolt, [[Al-Ándalus]]ist tulnud põgenikud tõid kaasa gooti mõjud. Ent veel 9. sajandi alguses Alfonso II testamendis öeldi läänegootidest lahti, süüdistades neid ''[[Hispania]]'' kaotamises. Kroonikad [[Cronica ad Sebastianum]], [[Chronicon Albeldense]] ja [[Cronica Rotensis]], millel põhineb selle ajastu tundmine, on kõik kirjutatud [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] aegadel, mil gooti ideoloogiline mõju oli juba oluline.

[[Pilt:Roman bridge near Covadonga Spain.jpg|pisi|[[Puente Romano]] Astuuria kuningriigi esimeses pealinnas [[Cangas de Onís]]is]]

Esimestel kümnenditel oli Astuuria kontroll kuningriigi eri piirkondade üle oli veel küllaltki lõtv, mistõttu seda tuli pidevalt kindlustada abielusidemete abil Pürenee poolsaare teiste vägevate suguvõsadega: nii abiellus Pelayo tütar [[Ermesinda]] [[Kantaabria hertsog]]i [[Pedro (Kantaabria)|Pedro]] poja [[Alfonso I|Alfonsoga]] ning Alfonso poeg [[Fruela I|Fruela]] ja tütar [[Adosinda]] abiellusid vastavalt [[Araba]]st pärit baskitari [[Munia]]ga ja [[Flavionavia]] ([[Pravia]]) piirkonna [[peesikid|peesikite]] pealiku [[Silo (kuningas)|Siloga]].

Pärast Pelayo surma [[737]] valiti monarhiks [[Favila]] ehk Fáfila. Fáfila sai kroonikate järgi surma karu läbi, kui ta tegi läbi üht vapruseproovi, mida tollastelt aadlikelt nõuti.

=== Algne laienemine ===
Fáfilale järgnes Alfonso I, kes päris Astuuria trooni tänu abielule Pelayo tütre [[Ermesinda]]ga. Alfonso sündis tõenäoliselt [[Tritium Magallum]]is ([[Tricio]], [[La Rioja]]), kus resideeris tema isa, Kantaabria hertsog [[Pedro (Kantaabria)|Pedro]]. [[Chronicon Albeldense]] jutustab, et Alfonso tuli ära La Rioja maadelt, et abielluda Ermesindaga. Favila surm tegi võimalikuks tema troonile asumise, millest sai alguse [[Astuuria dünastia]]. Kuigi alguses asus Cangase õukonda elama ainult Alfonso, on kindel, et sedamööda, kuidas [[Meseta]]s ning [[Ebro org|Ebro jõe oru]] keskosas, kus paiknesid [[Kantaabria hertsogiriik|Kantaabria hertsogiriigi]] peamised kindlused, sealhulgas [[Amaya]], [[Tricio]] ja [[Ciudad de Cantabria]], rahvastik vähenes, asusid hertsog Pedro järeltulijad elama La Riojast Kantaabria piirkonda ning ajapikku osalema Astuuria kuningriigi saatuses.

Alfonso alustas väikese Astuuria kuningriigi laienemist oma algselt alalt [[Picos de Europa]] piirkonnast lääne suunas [[Galicia]]sse ning lõuna suunas pidevate sissetungidega [[Duero org]]u, vallutades linnu ja külasid ning viies nende elanikke põhjapoolsematesse turvalisematesse piirkondadesse. Nõnda tühjenes [[Meseta]] ja tekkis [[Duero kõrb]], mis kaitses islamiusuliste edasiste rünnakute eest.

Seda inimestest tühjenemist, mille olemasolu väitis [[Claudio Sánchez-Albornoz y Menduiña]], on hiljem kahtluse alla seatud, vähemalt selle ulatust. Üks põhilisi argumente tühjenemise vastu on väikekohtade nimede säilimine mitmes maakonnas ning asjaolu, et tänini on Kantaabria piirkonna ja Meseta keskosa elanike välimuses ja kultuuris suured erinevused. Kindel on, et 8. sajandi esimesel poolel toimus Duero orus ruraliseerumine: linnalisest eluviisist loobuti ning asuti elama väikeste karjakasvatuskogukondadena. Põhjuste seas olid Rooma riigi aegse orjanduse täielik kadumine, pidevad suured epideemiad ning Al-Ándalusi mahajätmine berberi garnisonide poolt pärast 740. ja 741. aasta ülestõusu. Kõik see tegi võimalikuks, et tekkis väheasustatud ja organiseerimata piirkond, mis isoleeris Astuuria kuningriigi islamiusuliste rünnakutest ning võimaldas riigil jätkuvalt kindlustuda.

Kuningate Alfonso I ja Fruela sõjakäigud Duero orgu pidid olema väga erinevad astuuride röövretkedest samasse piirkonda Rooma-eelsel ajastul: Astuuria laienemine sai teoks põhiliselt Kantaabria kaudu (Galiciast [[Biskaia]]ni) ning kuni [[Ordoño I]] ja [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] valitsemiseni pidi Astuuria kuningriik praktiliselt hõivama [[Kordiljeerid]]est lõuna poole jäävad alad.

[[8. sajand]]i keskel õnnestus kuningas Alfonso I-l mõned linnad mauridelt tagasi vallutada. Talle aitasid selles kaasa ülestõusud, põuad ning mauride kaotus [[Frangi riik|Frangi riigi]] vägedele [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahingus]] [[732]].

Alfonso I poeg [[Fruela I]] kindlustas ja laiendas oma isa valdusi. Tema ajal alistati pärast võitu [[Pontuvio lahing]]us [[Galicia (ajalooline piirkond)|Galicia]]. Lahingupaiga lähedale rajati [[761]] hilisem pealinn [[Oviedo]]. Fruela I-l õnnestus maure röövretkedega sügavale Hispaania lõunaossa suruda ja nõrgestada. Fruela mõrvasid Kantaabria dünastiaga seotud aadlikud.

=== Sotsiaalsed ja poliitilised muutused ===
Kirjalikud allikad [[Aurelio]], [[Silo (kuningas)|Silo]], [[Mauregato]] ja [[Bermudo I]] valitsemisaja kohta on väga napid. Seda 23-aastast perioodi ([[768]]–[[791]]) on üldiselt peetud Astuuria kuningriigi suureks pimeduse ja taandumise etapiks. See mõningate ajaloolaste nägemus, mille järgi seda perioodi nimetati isegi laiskade kuningate ajaks, tuleneb nähtavasti sellest, et sel ajal ilmselt ei olnud tähtsaid sõjalisi aktsioone Al-Ándalusi vastu. Ent kirjalike allikate põhjal võib öelda, et neil aastatel toimusid Astuuria kuningriigis olulised ja otsustavad muutused. Kõik need valmistasid ette Astuuria hilisemat tugevnemist ja laienemist.

Esiteks leidis neil aastatel aset esimene Astuuria kuningriigi sisene mäss, mille eesotsas oli Mauregato, kes tõukas troonilt Alfonso II. Sellega algas Astuurias mässude sari, mille eesotsas olid noored õukonnaaristokraadid ja suurmaavaldajad, kes piirkonna majandusliku arenguga seoses püüdsid Pelayo suguvõsa troonilt tõugata. [[Ramiro I]] valitsemise aegsed tähtsad mässud [[Nepociano]], [[Aldroito]] ja [[Piniolo]] juhtimisel on osa sellest majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste protsessist Astuuria kuningriigis 8. ja 9. sajandil.

Teiseks surusid Astuuria kuningad sel perioodil maha äärealade gallaikite ja baskide mässud. Need ülestõusud kasutasid ära Astuuria kesk- ja idaosa sisemässe; teatud juhtudel aitasid nad üht või teist aristokraadist troonipretendenti: Alfonso II leidis pärast põgenemist varjupaiga Araba aladelt; need mässud toetasid mõnes piirkonnas Nepociano mässu; gallaikid toetasid Ramiro I.
Alles Alfonso II (valitses 791–842) ajal jätkati edukalt [[rekonkista]]t.

Riigi pealinn oli algul [[Cangas de Onís]]. Kuningas Silo (valitses [[774]]–[[783]]) viis residentsi üle [[Pravia]]sse. Lõpuks tegi Alfonso II pealinnaks [[Oviedo]].

Aastal 910 jagasid kuningas Alfonso II kolm poega riigi omavahel ära. Tekkisid [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik. 924. aastal need taasühendati. Nüüd hakati seda pealinna [[León (Hispaania)|Leóni]] järgi nimetama Leóni kuningriigiks.

== Astuuria valitsejad ==

# [[Pelayo]] (718–737)
# [[Fáfila]] (737–739)
# [[Alfonso I]] (739–757)
# [[Fruela I]] (757–768)
# [[Aurelio]] (768–774)
# [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]] (774–783)
# [[Mauregato]] (783–788)
# [[Bermudo I]] (ka Vermudo; [[788]]–791)
# [[Alfonso II]] Kasin (791–842)
# [[Ramiro I]] (842–[[850]])
# [[Ordoño I]] (850–[[866]])
# [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] Suur (866–910)
# [[Fruela II]] Pidalitõbine (910–925)

== Vaata ka ==
* [[Astuuria kuningas]]
* [[Astuuria vürst]]
* [[Astuuride vürst]]
* [[Võidurist]]
* [[Astuuria (ajalooline piirkond)]]
* [[Astuuria]]
* [[Astuuria eelromaani kunst]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Hispaania kuningriigid}}

[[Kategooria:Hispaania ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Hispaania keskaeg]]
[[Kategooria:Astuuria kuningriik| ]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]</text>
      <sha1>96zi4s3p6k4hxl2rgm05t2jgeb775ra</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188772</id>
      <parentid>7188771</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:12:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sotsiaalsed ja poliitilised muutused */</comment>
      <origin>7188772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19138" sha1="9j1lxo3bhvdjkg9qhiuht0sxmak0mtu" xml:space="preserve">{{Endine riik
 |nimi                = Astuuria kuningriik
 |omakeelne-nimi      = Reino de Asturias&lt;br&gt;Regnum Asturorum
 |lipp                = 
 |lipp-tekst          =
 |vapp                = Emblema del Reino de Asturias.svg
 |vapp-tekst          = Astuuria kuningriigi sümbol
 |asendikaart         = Location of the Kingdom of Asturias.PNG
 |asendikaart-tekst   = 
 |algusaasta          = [[718]]
 |lõppaasta           = [[924]]
 |valitsusvorm        = [[Feodalism|feodaalmonarhia]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            = 
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            = 
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            = 
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = [[ladina keel]]
 |peamised-keeled     = [[astuuria keel]]e eelkäija, [[kastiilia keel]]e eelkäija ja [[galeegiportugali keel]]
 |pealinn             = [[León (Hispaania)|León]]
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = [[katoliku kirik|katoliiklus]], [[islam]], [[judaism]]
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = 
 |eelnes              = [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik
 |järgnes             = [[Kastiilia kroon]]
 |hümn                = 
}}

'''Astuuria kuningriik''' (ladina ''Regnum Asturorum'') oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust [[Pürenee poolsaar]]el ([[711]]–[[719]]) rajasid. Astuuria kuningriik tekkis [[muslim]]ite vastu edukalt mässava [[Pelayo]] võimupiirkonnast, kuid alles [[Alfonso I]] (valitses [[739]]–[[757]]) rajas uue kuningriigi alused. Riik jagati [[910]] kolmeks riigiks: [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik.

== Sümbolid ==
Astuuria kuningriigi sümbol oli [[võidurist]], mis on kujutatud ka kuningriigi lipul. Lipul on ka ladinakeelne deviis &quot;Hoc signo tuetur pius. Hoc signo vincitur inimicus&quot; ('Selle märgiga hoitakse vaga. Selle märgi all võidetakse vaenlast'), mis on ka [[Võidurist]]i tagaküljel.

== Valitsusviis ==
Aastatel 718–842 oli riigis [[valitav monarhia]], aastatel [[842]]–[[925]] [[päritav monarhia]].

== Keeled ==
[[Ametlik keel]] oli [[ladina keel]]. Riigi tuumpiirkonnas kõneldi [[astuuria keel]]e eelkäijat, äärepiirkondades [[kastiilia keel]]e eelkäijat ja [[galeegiportugali keel]]t.

== Põlisrahvad ==
{{vaata|Astuurid}}
{{vaata|Kantaabria sõjad}}

{{Tsitaat|Seal elas kaks väga vägevat rahvast, [[kantaabrid]] ja [[astuurid]], kes ei allunud meie riigile|[[Florus]]}}
Astuuria kuningriik asus [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] lääne- ja keskosas, eriti [[Picos de Europa]] ja Astuuria keskosa piirkonnas, kus leidsid aset põhilised poliitilis-sõjalised sündmused kuningriigi esimestel kümnenditel. [[Strabon]]i, [[Dio Cassius]]e ja teiste antiikgeograafide teatel elas seal I aastatuhande mitu rahvast, kelle seast võib nimetada järgmisi: ''[[vadinienses]]'', kes elasid [[Picos de Europa]]s ja kelle asuala nihkus kristliku ajaarvamise esimestel sajanditel tasapisi lõuna poole, millest annavad tunnistust arvukad [[Kantaabria steelid]]; [[orgenomeskid]], kes elasid Astuuria idarannikul; [[seliinid]], kes elasid igal pool [[Sella]] (''Salia'') orus; [[lugoon]]id, kelle asuala paiknes Sella ja [[Nalón]]i jõe vahel ning kelle pealinn oli Lucus Asturum ([[Lugo de Llanera]]); päris-astuurid, kes elasid Astuuria siseosas praeguse [[Piloña vald|Piloña]] ja [[Cangas del Narcea vald|Cangas del Narcea valla]] vahel; ja [[peesikid]], kes elasid Ida-Astuuria rannikul [[Navia]] suudme ja praeguse [[Gijón]]i linna vahel.
[[Pilt:Somiedo.jpg|pisi|[[Valle järv]] ([[Somiedo vald]]). Seal asuvad tuntud ''[[cabanas de teito]]'', mis ei erine eriti vanade astuuride majadest]]
Antiikgeograafide teated nende rahvaste etnilise päritolu kohta on segased: [[Klaudios Ptolemaios]]e järgi elasid astuurid praeguse [[Astuuria]] keskosas, mis paikneb [[Navia]] ja [[Sella]] jõe vahel, sellest jõest ida pool aga oli piir [[kantaabrid|kantaabrite]] asualaga. Siiski paigutab juba 4. sajandil [[Julius Honorius]]e &quot;Kosmograafia&quot; [[Ebro]] lätte astuuride alale (''sub asturibus''). Igatahes jätab Strabon Kantaabria etnoste vaheliste piiride üksikasjad kõrvale ning teatab oma &quot;Geograafias&quot;, et kõigil Põhja-Hispaania rahvastel [[gallaikid]]est [[baskid]]eni on sarnane kultuur ja elulaad.

Teiselt poolt on tunnistusi, mille kohaselt ei [[lugoonid]] ega [[peesikid]] ei pidanud end algselt astuuride hulka kuuluvaks: &quot;[[Parroquial Suevo]]&quot; teeb vahet astuuridel ja peesikitel, nagu nad oleksid erinevad hõimud, ja [[Piloña vald|Piloña vallast]] leitud kivi ''[[piedra de los Ungones]]'' teatab ungoonide ja astuuride vahelisest piirist. Seetõttu paistab et tulevase Astuuria hõimudel ei olnud ühist identiteeti.

Ent olukord hakkas [[Rooma riigi allakäik|Rooma riigi allakäigu]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] sissetungi ajal muutuma: võitlus algul [[Rooma riik|roomlaste]] ja seejärel [[vandaalid]] ning [[läänegoodid|läänegootide]] vastu tekitas tulevase Astuuria rahvaste ühisteadvuse. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilistel väljakaevamistel]] [[Castro de La Carisa]] ümbruses [[Lena vald|Lena vallas]] on leitud kindlustuste jälgi. Asjatundjate arvates on tõestab see kaitseliin strateegiliselt tähtsas kohas [[Caudal]]i jõe orus, mis moodustab loodusliku ühenduse [[Meseta]] ja Astuuria vahel, et Kesk-Astuuria elanikud osutasid ühiselt relvastatud vastupanu. Carisas on avastatud kaks arheoloogilist kihti, millest üks vastab [[Kantaabria sõjad|Kantaabria sõdadele]] ja teine ajavahemikule [[675]]–[[725]], mil leidis aset läänegootide kuninga [[Wamba]] sõjaretk astuuride vastu ning Astuuria vallutamine [[Muza]] poolt.

Astuuria identiteet kristalliseerus lõplikult [[Pelayo]] kroonimise, [[Covadonga lahing]]u võidu ning Astuuria kuningriigi moodustamisega. [[Chronicon Albeldense]], mis jutustab isamaaliselt Covadonga võidust, kinnitab, et selle lahinguga &quot;sünnib jumaliku ettenägemise läbi Astuuride Kuningriik&quot; (''Asturorum Regnum divina providentia exoritur'').

== Ajalugu ==
=== Islami vallutus ja astuuride ülestõus ===
[[Pilt:Don Pelayo.jpg|pisi|[[Pelayo]], [[Covadonga lahing]]u võitja ning esimene [[astuuride kuningas]]]]
{{vaata|Pelayo}}
{{vaata|Covadonga lahing}}
{{Tsitaat|Isa ben Ahmad Al-Razi ütleb, et Anbasa ben Suhaim Al-Qalbi aegadel tõstis Galicia maadel pead metseesel Pelayo.|[[Al-Maqqari kroonika]]}}

Pärast [[Guadalete lahing]]ut (711) alistasid muslimid mõne aastaga (711–719) Pürenee poolsaare ja hävitasid [[Läänegootide kuningriik|läänegootide riigi]]. [[Pürenee poolsaar]]e [[konkista]] käigus langesid poolsaare peamised linnad ja halduskeskused islami vallutajate kätte. Poolsaare kesk- ja lõunaosa, sealhulgas [[Guadalquivir]]i ja [[Ebro]] jõe oru valitsemine ei valmistanud vallutajatele suurt raskust, sest nende kasutada olid [[läänegootide riik|läänegootide riigi]] haldusstruktuurid, mis ulatusid tagasi [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegadesse. Poolsaare põhjaosa mägedes, eriti Astuurias, aga linnu praktiliselt ei olnud ning maa tuli alistada org oru haaval. Vallutatud ala vaoshoidmiseks võtsid muslimid sageli [[pantvang]]e.

Kui [[Ţāriq ibn Ziyād]] 711 oli esimesel sissetungil [[Toledo]]ni jõudnud, ületas [[Jeemen]]i [[Ifrīqīyah]]' [[asekuningas]] [[Mūsā ibn Nuşayr]] [[712]] [[Gibraltari väin]]a ning tema juhtimisel vallutati muu hulgas [[Mérida]], Toledo, [[Zaragoza]] ja [[Lérida]] linn. Sõjaretke lõpus õnnestus tal vallutada poolsaare loodeosas [[Lugo]] ja [[Gijón]]. Viimasesse linna paigutas ta väikese [[berberid|berberi]] väesalga, mida juhtis kuberner [[Munuza]], kes pidi kindlustama muslimite võimu Astuurias. Piirkonna alistumise tagatisena viidi [[Córdoba]]sse mõned Astuuria [[aadlik]]ud, sealhulgas [[Pelayo]].
[[Pilt:Map Iberian Peninsula 750-es.svg|pisi|Al-Ándalus osana [[Umaijaadid]]e kalifaadist (u 720)]]
Ent nagu teatavad nii [[Cronica Rotensis]] kui ka [[al-Maqqari kroonika]], õnnestus Pelayol [[Al-Ándalus]]i ''[[walī]]'' [[al-Ḩurr ibn ‘Abd ar-Raḩman ath-Thaqafī]] valitsemisajal ([[717]]–718) [[Córdoba]]st põgeneda ning ta õhutas Astuurias ülestõusu Gijóni islami võimude vastu. Astuuride juhi (tema etnilise päritolu üle ajaloolased vaidlevad) residents oli siis [[Bres]]is (Piloña vald), kuhu Munuza saatis väed eesotsas kindral [[Al Qama]]ga. Saanud teada muslimite saabumisest, ületasid Pelayo ja tema kaaslased kiiruga [[Piloña jõgi|Piloña jõe]] ning suundusid [[Auseva]] mäe juurde, kus nad varjusid [[Covadonga koobas|Covadonga koopasse]]. Seal varitsesid nad muslimite väesalka, mis neil õnnestus purustada. Võit selles võrdlemisi väikeses [[Covadonga lahing]]us [[722]] (selles osales mõnisada berberi sõdurit) tõi Pelayo suure au sisse ning innustas astuure ulatuslikule ülestõusule. Munuza, kes leidis end isoleerituna aina vaenulikumaks muutuvas piirkonnas, otsustas Gijónist lahkuda ning siirduda [[Camino Real del Puerto de la Mesa]] kaudu [[Meseta]]sse. Ent astuurid lõikasid tal tee ära ja tapsid ta [[Olalíes]]es ([[Grado vald]]).

[[Pilt:Campamento-romano-carisa 01-2006.jpg|pisi|[[Curiechos]]e mägi, [[Castro de La Carisa]]]]

Hiljuti lõpetasid arheoloogid väljakaevamised [[Picu Homón]]il [[Camino Real del Puerto de la Mesa]] kõrval ja [[Castro de La Carisa]]s (umbes 15&amp;nbsp;km ida pool [[Lena vald|Lena vallas]] [[Huerna org|Huerna oru]] ja [[Pajares]]e oru kohal). Nad leidsid kindlustused, mis [[süsinik-14 meetod]]il dateeriti 7. sajandi lõppu ja 8. sajandi algusse: neis kohtades leiti vahitorne ja peaaegu kahemeetriseid auke, mille ehitamises ja valvamises pidi osalema tuhandeid sõdureid. See nõudis head organiseeritust ja tugevat juhtimist. Arvatakse, et tegu oli Pelayo meestega. Arvatakse, et Castro de La Carisas varjusid Pelayo väed enne Covadonga lahingut. Arvatakse, et see kaitseliin ehitati selleks, et islami väed ei saaks [[Camino Real del Puerto de la Mesa]] ning [[Pajares]]e oru kaudu Astuuriasse siseneda.

Pelayo võiduga Covadonga lahingus 722 tekkis Astuuria kuningriigi ala. Pelayo valitsemine ei olnud võrreldav läänegootide kuningate valitsemisega: esimesed Astuuria kuningad nimetasid end kord vürstideks (''princeps''), kord kuningateks (''rex''), ning alles [[Alfonso II]] ajal kinnistus kuningatiitel. Vürstitiitel oli Põhja-Hispaania rahvastel traditsiooniline. See esineb [[gallaikid]]e ja [[kantaabrid|kantaabrite]] epigraafidel, kus esinevad sellised väljendid nagu ''princeps albionum'' ([[Níceri steel]]il)&lt;ref&gt;Nícer, albioonide vürst. Astuuria kirjanik [[Juan Noriega]] tegi temast ühe peategelase ajaloolises romaanis &quot;[[La noche celta]]&quot;, mille tegevus toimub [[Coaña]] linnuses.&lt;/ref&gt; ([[Coaña vald|Coaña vallast]] leitud raidkirjal) ja ''princeps cantabrorum''&lt;ref&gt;''Doviderio, kantaabrite vürst.&lt;/ref&gt; (''[[vadinienses]]''&lt;nowiki&gt;'e&lt;/nowiki&gt; kivil [[Cistierna vald|Cistierna vallas]] [[Leóni provints]]is). Astuuria kuningriik tekkis õigupoolest võimuna [[Roheline Hispaania|Rohelise Hispaania]] rahvaste üle, kes olid pannud vastu nii roomlastele kui ka läänegootidele ning mis ei tahtnud alluda [[Umaijaadid]]e riigile. Lõuna poolt, [[Al-Ándalus]]ist tulnud põgenikud tõid kaasa gooti mõjud. Ent veel 9. sajandi alguses Alfonso II testamendis öeldi läänegootidest lahti, süüdistades neid ''[[Hispania]]'' kaotamises. Kroonikad [[Cronica ad Sebastianum]], [[Chronicon Albeldense]] ja [[Cronica Rotensis]], millel põhineb selle ajastu tundmine, on kõik kirjutatud [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] aegadel, mil gooti ideoloogiline mõju oli juba oluline.

[[Pilt:Roman bridge near Covadonga Spain.jpg|pisi|[[Puente Romano]] Astuuria kuningriigi esimeses pealinnas [[Cangas de Onís]]is]]

Esimestel kümnenditel oli Astuuria kontroll kuningriigi eri piirkondade üle oli veel küllaltki lõtv, mistõttu seda tuli pidevalt kindlustada abielusidemete abil Pürenee poolsaare teiste vägevate suguvõsadega: nii abiellus Pelayo tütar [[Ermesinda]] [[Kantaabria hertsog]]i [[Pedro (Kantaabria)|Pedro]] poja [[Alfonso I|Alfonsoga]] ning Alfonso poeg [[Fruela I|Fruela]] ja tütar [[Adosinda]] abiellusid vastavalt [[Araba]]st pärit baskitari [[Munia]]ga ja [[Flavionavia]] ([[Pravia]]) piirkonna [[peesikid|peesikite]] pealiku [[Silo (kuningas)|Siloga]].

Pärast Pelayo surma [[737]] valiti monarhiks [[Favila]] ehk Fáfila. Fáfila sai kroonikate järgi surma karu läbi, kui ta tegi läbi üht vapruseproovi, mida tollastelt aadlikelt nõuti.

=== Algne laienemine ===
Fáfilale järgnes Alfonso I, kes päris Astuuria trooni tänu abielule Pelayo tütre [[Ermesinda]]ga. Alfonso sündis tõenäoliselt [[Tritium Magallum]]is ([[Tricio]], [[La Rioja]]), kus resideeris tema isa, Kantaabria hertsog [[Pedro (Kantaabria)|Pedro]]. [[Chronicon Albeldense]] jutustab, et Alfonso tuli ära La Rioja maadelt, et abielluda Ermesindaga. Favila surm tegi võimalikuks tema troonile asumise, millest sai alguse [[Astuuria dünastia]]. Kuigi alguses asus Cangase õukonda elama ainult Alfonso, on kindel, et sedamööda, kuidas [[Meseta]]s ning [[Ebro org|Ebro jõe oru]] keskosas, kus paiknesid [[Kantaabria hertsogiriik|Kantaabria hertsogiriigi]] peamised kindlused, sealhulgas [[Amaya]], [[Tricio]] ja [[Ciudad de Cantabria]], rahvastik vähenes, asusid hertsog Pedro järeltulijad elama La Riojast Kantaabria piirkonda ning ajapikku osalema Astuuria kuningriigi saatuses.

Alfonso alustas väikese Astuuria kuningriigi laienemist oma algselt alalt [[Picos de Europa]] piirkonnast lääne suunas [[Galicia]]sse ning lõuna suunas pidevate sissetungidega [[Duero org]]u, vallutades linnu ja külasid ning viies nende elanikke põhjapoolsematesse turvalisematesse piirkondadesse. Nõnda tühjenes [[Meseta]] ja tekkis [[Duero kõrb]], mis kaitses islamiusuliste edasiste rünnakute eest.

Seda inimestest tühjenemist, mille olemasolu väitis [[Claudio Sánchez-Albornoz y Menduiña]], on hiljem kahtluse alla seatud, vähemalt selle ulatust. Üks põhilisi argumente tühjenemise vastu on väikekohtade nimede säilimine mitmes maakonnas ning asjaolu, et tänini on Kantaabria piirkonna ja Meseta keskosa elanike välimuses ja kultuuris suured erinevused. Kindel on, et 8. sajandi esimesel poolel toimus Duero orus ruraliseerumine: linnalisest eluviisist loobuti ning asuti elama väikeste karjakasvatuskogukondadena. Põhjuste seas olid Rooma riigi aegse orjanduse täielik kadumine, pidevad suured epideemiad ning Al-Ándalusi mahajätmine berberi garnisonide poolt pärast 740. ja 741. aasta ülestõusu. Kõik see tegi võimalikuks, et tekkis väheasustatud ja organiseerimata piirkond, mis isoleeris Astuuria kuningriigi islamiusuliste rünnakutest ning võimaldas riigil jätkuvalt kindlustuda.

Kuningate Alfonso I ja Fruela sõjakäigud Duero orgu pidid olema väga erinevad astuuride röövretkedest samasse piirkonda Rooma-eelsel ajastul: Astuuria laienemine sai teoks põhiliselt Kantaabria kaudu (Galiciast [[Biskaia]]ni) ning kuni [[Ordoño I]] ja [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] valitsemiseni pidi Astuuria kuningriik praktiliselt hõivama [[Kordiljeerid]]est lõuna poole jäävad alad.

[[8. sajand]]i keskel õnnestus kuningas Alfonso I-l mõned linnad mauridelt tagasi vallutada. Talle aitasid selles kaasa ülestõusud, põuad ning mauride kaotus [[Frangi riik|Frangi riigi]] vägedele [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahingus]] [[732]].

Alfonso I poeg [[Fruela I]] kindlustas ja laiendas oma isa valdusi. Tema ajal alistati pärast võitu [[Pontuvio lahing]]us [[Galicia (ajalooline piirkond)|Galicia]]. Lahingupaiga lähedale rajati [[761]] hilisem pealinn [[Oviedo]]. Fruela I-l õnnestus maure röövretkedega sügavale Hispaania lõunaossa suruda ja nõrgestada. Fruela mõrvasid Kantaabria dünastiaga seotud aadlikud.

=== Sotsiaalsed ja poliitilised muutused ===
Kirjalikud allikad [[Aurelio]], [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]], [[Mauregato]] ja [[Bermudo I]] valitsemisaja kohta on väga napid. Seda 23-aastast perioodi ([[768]]–[[791]]) on üldiselt peetud Astuuria kuningriigi suureks pimeduse ja taandumise etapiks. See mõningate ajaloolaste nägemus, mille järgi seda perioodi nimetati isegi laiskade kuningate ajaks, tuleneb nähtavasti sellest, et sel ajal ilmselt ei olnud tähtsaid sõjalisi aktsioone Al-Ándalusi vastu. Ent kirjalike allikate põhjal võib öelda, et neil aastatel toimusid Astuuria kuningriigis olulised ja otsustavad muutused. Kõik need valmistasid ette Astuuria hilisemat tugevnemist ja laienemist.

Esiteks leidis neil aastatel aset esimene Astuuria kuningriigi sisene mäss, mille eesotsas oli Mauregato, kes tõukas troonilt Alfonso II. Sellega algas Astuurias mässude sari, mille eesotsas olid noored õukonnaaristokraadid ja suurmaavaldajad, kes piirkonna majandusliku arenguga seoses püüdsid Pelayo suguvõsa troonilt tõugata. [[Ramiro I]] valitsemise aegsed tähtsad mässud [[Nepociano]], [[Aldroito]] ja [[Piniolo]] juhtimisel on osa sellest majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste protsessist Astuuria kuningriigis 8. ja 9. sajandil.

Teiseks surusid Astuuria kuningad sel perioodil maha äärealade gallaikite ja baskide mässud. Need ülestõusud kasutasid ära Astuuria kesk- ja idaosa sisemässe; teatud juhtudel aitasid nad üht või teist aristokraadist troonipretendenti: Alfonso II leidis pärast põgenemist varjupaiga Araba aladelt; need mässud toetasid mõnes piirkonnas Nepociano mässu; gallaikid toetasid Ramiro I.
Alles Alfonso II (valitses 791–842) ajal jätkati edukalt [[rekonkista]]t.

Riigi pealinn oli algul [[Cangas de Onís]]. Kuningas Silo (valitses [[774]]–[[783]]) viis residentsi üle [[Pravia]]sse. Lõpuks tegi Alfonso II pealinnaks [[Oviedo]].

Aastal 910 jagasid kuningas Alfonso II kolm poega riigi omavahel ära. Tekkisid [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik. 924. aastal need taasühendati. Nüüd hakati seda pealinna [[León (Hispaania)|Leóni]] järgi nimetama Leóni kuningriigiks.

== Astuuria valitsejad ==

# [[Pelayo]] (718–737)
# [[Fáfila]] (737–739)
# [[Alfonso I]] (739–757)
# [[Fruela I]] (757–768)
# [[Aurelio]] (768–774)
# [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]] (774–783)
# [[Mauregato]] (783–788)
# [[Bermudo I]] (ka Vermudo; [[788]]–791)
# [[Alfonso II]] Kasin (791–842)
# [[Ramiro I]] (842–[[850]])
# [[Ordoño I]] (850–[[866]])
# [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] Suur (866–910)
# [[Fruela II]] Pidalitõbine (910–925)

== Vaata ka ==
* [[Astuuria kuningas]]
* [[Astuuria vürst]]
* [[Astuuride vürst]]
* [[Võidurist]]
* [[Astuuria (ajalooline piirkond)]]
* [[Astuuria]]
* [[Astuuria eelromaani kunst]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Hispaania kuningriigid}}

[[Kategooria:Hispaania ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Hispaania keskaeg]]
[[Kategooria:Astuuria kuningriik| ]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]</text>
      <sha1>9j1lxo3bhvdjkg9qhiuht0sxmak0mtu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vladimir Bukovski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>126116</id>
    <revision>
      <id>7188749</id>
      <parentid>7163116</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:14:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25082" sha1="19656yjzb5cd4zzbeptdqx0o97kiqoo" xml:space="preserve">[[Pilt:Boekovski1987.jpg|pisi|Vladimir Bukovski (1987)]]
'''Vladimir Konstantinovitš Bukovski''' (''Владимир Константинович Буковский''; [[30. detsember]] [[1942]] [[Belebei]], [[Baškiiri ANSV]] – [[27. oktoober]] [[2019]] [[Cambridge]]) oli [[Venemaa|vene]] kirjanik ja ühiskonnategelane, endine [[NSV Liit|Nõukogude]] [[dissident]].

Bukovski oli esimesi, kes püüdis paljastada [[poliitvang]]ide psühhiaatrilist karistamist NSV Liidus. 

Ta viibis 12 aastat kinnipeetavana vanglates, töölaagrites ja psühhiaatrilise sundravi asutustes.

[[1976]]. aastal Bukovski deporteeriti ja ta asus elama [[Suurbritannia]]sse.

[[Vladimir Putin]]i valitsusajal astus Bukovski üles aktiivse opositsionäärina.

Bukovski soovis kandideerida [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|Venemaa 2008. aasta presidendivalimistel]], kuid [[Venemaa keskvalimiskomisjon]] ei registreerinud tema kandidatuuri.

== Elukäik ja tegevus ==
Vladimir Bukovski sündis Belebei linnas [[Baškiiria]]s. Tema vanemad olid sinna sõja eest evakueerunud [[Moskva]]st. Sõja lõpul pöördus Bukovskite pere tagasi Moskvasse, tema isa Konstantin Bukovski (1908–1976) oli tuntud ajakirjanik ajakirjas Ogonjok. 

Keskkooli viimases klassis visati ta koolist välja, kuna toimetas põrandaalust ajakirja. Lõpetas õhtukeskkooli ja astus 1960. aastal [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikku Ülikooli]] õppima bioloogiat. Ta eksmatrikuleeriti järgmise aasta sügisel komsomoliorganisatsiooni kritiseerimise eest, kui tal ilmus ''[[samizdat]]''-trükis &quot;Teesid komsomoli lagunemisest&quot; (&quot;Тезисы о развале комсомола&quot;).&lt;ref&gt;https://www.nationalreview.com/2019/05/vladimir-bukovsky-legendary-dissident-conversation/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Philipp Boobbyer. &quot;''Vladimir Bukovskii and Soviet Communism''&quot;. – ''The Slavonic and East European Review''. 2009, 87(3): 452&lt;/ref&gt;

Ta oli juba 1960. aasta sügisel hakanud koos sõpradega käima [[Majakovski väljak]]ul, kus toimusid mitteformaalsed noorte kogunemised (loeti luuletusi, mängiti kitarril lugusid jne), mis olid võimudele pinnuks silmas. Sellised noorte kogunemised, hoolimata ilmast, toimusid Majakovski ausamba juures Moskvas alates ausamba püstitamisest 1958. aastal kuni oktoobrini 1961, mil võimud keelasid väljakul kogunemised, väljakut kutsuti Moskva [[Hyde Park]]iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://old.memo.ru/history/majak/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-14 |arhiivimisaeg=2020-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200129151730/http://old.memo.ru/history/majak/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Majakovski väljakul tutvus ta mitmete dissidentidega, nende hulgas põrandaaluste ''samizdat''-väljaannete toimetajate Vladimir Ossipovi ja [[Juri Galanskov]]iga.&lt;ref&gt;https://www.jstor.org/stable/40650408?read-now=1&amp;seq=3#page_scan_tab_contents Pp. 454&lt;/ref&gt; Ühel õhtul pärast kogunemist pidasid tundmatud isikud ta kinni, peksid ta jõhkralt läbi ja lubasid ära tappa, kui ta jätkab väljakul käimist.&lt;ref&gt;Joshua Rubenstein. &quot;Soviet dissidents: their struggle for human rights&quot;. Boston: Beacon Press, 1980. P. 21&lt;/ref&gt;

[[KGB]] arreteeris Bukovski 6. oktoobril 1961 tema kodus.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20130501033705/http://antisoviet.imwerden.net/bukovsky_v_to_build.pdf Pp. 156&lt;/ref&gt; Ta viidi Lubjankale, kust ta pärast päev otsa kestnud ülekuulamist ööseks tagasi koju sõidutati.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20130501033705/http://antisoviet.imwerden.net/bukovsky_v_to_build.pdf Pp. 159&lt;/ref&gt; 9. oktoobril pidas Majakovski väljaku seltskond viimase kogunemise: luuletusi loeti nii Majakovski väljakul, kui [[Venemaa Riiklik Raamatukogu|V. I. Lenini nimelise Nõukogude Liidu Riikliku Raamatukogu]] ees. Samal ajal toimus Kremlis [[NLKP 22. kongress]]. Õhtu edenedes ilmus Lenini-nimelise raamatukogu ette rohkearvuliselt kongressi delegaate, kellele demonstrandid kurtsid oma kurba saatust KGB käes. Antud üritust kirjeldas ka Nõukogude ametlik meedia, kus Bukovskit nimetati &quot;läbikukkunud tudengiks, kes on eksinud hea elu vastu, mida tema isa üritas talle anda.&quot;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20130501033705/http://antisoviet.imwerden.net/bukovsky_v_to_build.pdf Pp. 161–162&lt;/ref&gt;

Neli kuud hiljem toimus suletud kohtuistung, kus rida tema kamraade saadeti pikemaks ajaks vangi süüdistatuna &quot;nõukogudevastases [[agitatsioon]]is ja [[propaganda]]s&quot;, kuna nad lugesid Majakovski väljakul luuletusi. Kartes arreteerimist, ühines Bukovski Siberisse suunduva geoloogilise ekspeditsiooniga. Ta oli Siberis pool aastat ja pöördus sügisel 1962 tagasi Moskvasse.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20130501033705/http://antisoviet.imwerden.net/bukovsky_v_to_build.pdf Pp. 162–167&lt;/ref&gt;

1. juunil 1963 vahistas KGB ta oma kodus uuesti. Teda süüdistati NSV Liidus keelatud [[Milovan Đilas]]i raamatu &quot;Uus klass. Kommunistliku süsteemi analüüs&quot; omamises ja paljundamises. Bukovskile pandi [[skisofreenia]] diagnoos ja ta saadeti Leningradi Eripsüühiaatriahaiglasse, kus ta viibis veebruarini 1965.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20100923133309/http://antisoviet.narod.ru/samizdat_kaznim.pdf C. 34&lt;/ref&gt;

Tagasi Moskvas, aitas ta korraldada 5. detsembril 1965 meeleavaldust Moskva Puškini väljakul kirjanike Juli Danieli ja [[Andrei Sinjavski]] üle peetava kohtuprotsessi vastu. Sellel esimesel NSV Liidus pärast sõda toimunud poliitilisel võimudevastasel meeleavaldusel, nn Glasnosti miitingul (&quot;Митинг гласности&quot;), ta ise ei osalenud, kuna oli arreteeritud kolm päeva varem. Seejärel viibis ta kaheksa kuud Serbski-nimelise psühhiaatriakeskuse kinnises osakonnas. Psühhiaatrite kolleegiumi liikmete arvamus temast lahknes: kaks leidsid, et ta on vaimuhaige ja kaks jällegi arvas, et terve. Tollal lasti Läände minna tema sõbral kirjanik Valeri Tarsisel, kes korraldas Bukovski toetuseks laialdase kampaania, mille tulemusena augustis 1966 saabus Moskvasse [[Amnesty International]]i delegatsioon. Rahvusvahelise surve tulemusena vabanes Bukovski augustis 1966.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20100923133309/http://antisoviet.narod.ru/samizdat_kaznim.pdf Pp. 34–35&lt;/ref&gt;

Osales 22. jaanuaril 1967 Puškini väljakul toimunud meeleavalduse organiseerimisel, mis toimus arreteeritud kirjanike [[Juri Galanskov]]i, [[Aleksander Ginzburg]]i, [[Aleksei Dobrovolski]] ja [[Vera Laškova]] toetuseks. Arreteeriti jaanuaris 1967. Kohtuistungil 1. septembril 1967 ründas ta oma viimases sõnavõtus Nõukogude võimuesindajaid suutmatuses kaitsta NSV Liidu põhiseadust, mille üks paragrahv lubas korraldada avalikke meeleavaldusi. Tema sõnavõttu kohtus tsiteeriti laialdaselt põrandaalustes ''samizdat''-väljaannetes. Kuna keeldus kahetsemast oma tegusid, mõistis kohus talle kolm aastat vabadusekaotust üldrežiimiga vanglas. Vabanes Voronži oblastis olevast vangilaagrist jaanuaris 1970 ja asus tööle kirjanik Vladimir Maksimovi kirjandusliku sekretärina.&lt;ref&gt;https://www.livelib.ru/author/182576-vladimir-bukovskij&lt;/ref&gt;

Detsembris 1970 osales inglise keele tõlgina &quot;Leningradi lennukiprotsessis&quot; (kohtuprotsess isikute üle, keda ei olnud lastud Iisraeli emigreeruda ja kes plaanisid reisilennuki kaaperdamist) ja oli lähedalt seotud rahvusvahelise kampaaniaga (protesteerisid muuhulgas USA president [[Richard Nixon]] ja Iisraeli peaminister [[Golda Meir]]), millega kahele juhtfiguurile Mark Dõmšitsile ja Eduard Kuznetsovile mõistetud surmaotsused muudeti vanglakaristusteks.&lt;ref&gt;https://www.jstor.org/stable/40650408?read-now=1&amp;seq=8#page_scan_tab_contents Pp. 459&lt;/ref&gt;

Vabaduses asus uurima Nõukogude psühhiaatriahaiglate tegevust dissidentliku liikumise lämmatamisel. Tal õnnestus saata Läände üle 150 lehekülje dokumente, mis tõendasid Nõukogude psühhiaatriahaiglate kuritegelikku tegevust. Oma kirjas Lääne psühhiaatritele kutsus Bukovski üles käsitlema seda teemat järgmisel rahvusvahelisel psühhiaatriakongressil. Tema kiri ilmus 12. märtsil 1971 Londonis [[The Times]]is ja veidi hiljem British Journal of Psychiatrys. Tema poolt Läände smugeldatud dokumendid avaldas 10. märtsil 1971 grupp Prantsuse inimõiguslasi. Novembris 1971 andis Vaimse Tervise Maailmaföderatsioon välja korralduse uurida Bukovski süüdistusi. Selle tulemusena ja rahvusvahelise surve alla sattununa mõistis Maailma Psühhiaatrite Ühendus (WPA) oma kuuendal maailmakongressil 1977. aastal hukka Nõukogude psühhiaatriapraktika dissidentide kallal, mille tulemusena NSV Liit lahkus 1983. aastal antud organisatsioonist, et vältida väljaviskamist.&lt;ref&gt;https://www.jstor.org/stable/40650408?read-now=1&amp;seq=8#page_scan_tab_contents Pp. 458–459&lt;/ref&gt;

Bukovski vahistati 29. märtsil 1971 Moskva KGB poolt ja suleti Lefortovo vanglasse, kust ta augustis 1971 suunati Serbski-nimelise Psühhiaatriakeskuse kinnisesse osakonda. Novembris tunnistas psühhiaatrite komisjon ta vaimselt terveks. Enne vahistamist ilmus ajalehes [[Pravda]] paskvill, kus teda nimetati &quot;Nõukogude-vastase tegevusega tegelevaks pahatahtlikuks huligaaniks.&quot;&lt;ref&gt;https://chronicle-of-current-events.com/2015/12/08/19-1-the-arrest-of-vladimir-bukovsky/&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.jstor.org/stable/40650408?read-now=1&amp;seq=6#page_scan_tab_contents P. 457&lt;/ref&gt; Kohtuprotsess toimus 5. jaanuaril 1972 Moskva Ljublino rajooni rahvakohtus. Bukovskit süüdistati Nõukogude psühhiaatria laimamises, kontaktides välisajakirjandusega ja põrandaaluste ''samizdat''-väljaannete omamises ja levitamises. Oma kaitsekõnes süüdistas Bukovski Nõukogude psühhiaatriahaiglaid kuritegelikus tegevuses ja ründas täiesti avalikult KGB-d seadusvastases tegevuses. Ta mõisteti süüdi &quot;Nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas&quot; ning sai maksimumkaristuse: kaks aastat türmivangistust ja viis aastat vangistust range režiimiga vangikoloonias ning seejärel asumisele saatmine viieks aastaks. Samuti pidi ta tasuma kohtukulud 100 rubla. Selle kohtuotsuse vastu protestiti maailmas laialdaselt. 22. jaanuaril 1972 saatsid 52 allakirjutanud Bukovski sõpra kirja ÜRO peasekretärile [[Kurt Waldheim]]ile. 31. jaanuaril ilmus ajalehes [[The Times]] 39 Suurbritannia mõjuka kirjaniku, õpetlase ja poliitiku kiri, 20. jaanuaril ilmus Šveitsi ajalehes Der Bund 75 Šveitsi kirjaniku apell NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehele [[Aleksei Kossõgin]]ile, 21. jaanuaril ilmus Briti ajalehes [[The Guardian]] akadeemik [[Andrei Sahharov]]i apell NLKP Keskkomitee peasekretärile [[Leonid Brežnev]]ile. Kuid kõik see ei aidanud, 22. veebruaril 1972 kinnitas Vene NFSV Ülemkohus kohtuotsuse. Bukovski saadeti Vladimiri vanglasse ja sealt edasi Permi oblastisse poliitvangide laagrisse Perm-36.&lt;ref&gt;https://chronicle-of-current-events.com/2015/12/09/23-1-the-case-of-vladimir-bukovsky/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20100923133309/http://antisoviet.narod.ru/samizdat_kaznim.pdf C. 36&lt;/ref&gt;

Vanglas olles kirjutas koos oma kaasvangi, endise psühhiaatri [[Semjon Gluzman]]iga &quot;Dissidentide psühhiaatria käsiraamatu&quot;, kus ta õpetab, kuidas psühhiaatrilise sundravi tingimustest käituda ja seda kuidas vältida ülekuulamisel vaimuhaigeks tunnistamist. Raamat ilmus vene keeles 1975. aasta algul New Yorgis ja tõlgiti mitmesse keelde.&lt;ref&gt;Robert van Voren. &quot;Abuse of Psychiatry for Political Purposes in the USSR&quot; – Ethics in Psychiatry. International Library of Ethics, Law, and the New Medicine. 45. (Springer: 2010). P. 496&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://antology.igrunov.ru/authors/bukovsky/psychiatr.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-18 |arhiivimisaeg=2022-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220501102911/http://antology.igrunov.ru/authors/bukovsky/psychiatr.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Olles rahvusvahelise surve all, nõustus NSV Liit Bukovski väljavahetamisega Tšiili Kommunistliku Partei peasekretäri [[Luis Corvalán]]i vastu, ettepaneku selleks tegi [[Tšiili]] tollane juht [[Augusto Pinochet]], vahendajana toimisid Ameerika Ühendriigid. Vahetus toimus 18. detsembril 1976 [[Zürich]]i lennujaamas kuhu käeraudades Bukovskit konvoeeris Nõukogude KGB eriüksus Alfa. Kuid tema vanglakaristus jäi ametlikult kehtima, samuti jäeti talle alles Nõukogude kodakondsus.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20130501033705/http://antisoviet.imwerden.net/bukovsky_v_to_build.pdf Pp. 432–436&lt;/ref&gt; Selle sündmuse kohta kirjutas Bukovski sõber ja kaasdissident Vadim Delone tšastuška, mis saavutas Venemaal suure populaarsuse:

:&quot;''Обменяли хулигана''
:''На Луиса Корвалана.''
:''Где б найти такую б...дь,''
:''Чтоб на Брежнева сменять?&quot;''&lt;ref&gt;https://meduza.io/en/slides/from-the-gulag-to-brexit&lt;/ref&gt;

Asus elama Inglismaale Cambridge'i, kus jätkas pärast 15-aastast pausi bioloogiaõpinguid ning sai [[Cambridge'i Ülikool]]ist magistrikraadi neurofüsioloogia alal. 

Märtsis 1977 võttis teda [[Valge Maja|Valges Majas]] vastu USA president [[Jimmy Carter]].

1978. aastal ilmus talt memuaarteos &quot;И возврашается ветер...&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.sakharov-center.ru/asfcd/auth/?t=page&amp;num=5414 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-20 |arhiivimisaeg=2020-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201102011952/https://www.sakharov-center.ru/asfcd/auth/?t=page&amp;num=5414 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; (&quot;Ja tuul naaseb...&quot;), inglise keeles &quot;To Build a Castle: My Life as a Dissenter&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://antisoviet.imwerden.net/bukovsky_v_to_build.pdf |vaadatud=2020-07-14 |arhiivimisaeg=2013-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130501033705/http://antisoviet.imwerden.net/bukovsky_v_to_build.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;(&quot;Kindlust ehitamas. Minu elu teisitimõtlejana&quot;), kus ta kirjeldab oma dissidentlikku tegevust.

Pärast [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude invasiooni Afganistani]] oli ta üks [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängudele]] boikoti organiseerijatest. 1981. aastal osales Afganistanile mõeldud raadiojaama Radio Free Kabuli käivitamisel. Suures osas sama inimõigusaktivistide ja Nõukogude dissidentide seltskonnaga osales ta 1983. aastal Pariisis Resistance Internationali asutamises ja valiti selle presidendiks. Resistance International toimis paljude antikommunistlike rühmituste katusorganisatsioonina ja oli eriti aktiivne aastatel 1983–1986. Antud organisatsioon esindas suhtumises NSV Liitu nn. Reagani doktriini.&lt;ref&gt;https://www.jstor.org/stable/40650408?read-now=1&amp;seq=17#page_scan_tab_contents Pp. 468–469&lt;/ref&gt;

Juulis 1985 osales ta Läänemere Rahu ja Vabaduse Ristlusel (''Baltic Peace and Freedom Cruise'') reisilaeval [[Baltic Star (laev 1963)|Baltic Star]].&lt;ref&gt;[https://niitsoo.blogspot.com/2015/07/vabadusristlemine-vahetult-parast-balti.html &quot;Vabadusristlemine&quot;]. Viktor Niitsoo blogi, 26. juuli 2015&lt;/ref&gt;

22. märtsil 1987 avaldas koos veel kuue Nõukogude pagulasega [[The New York Times]]is artikli &quot;Is Glasnost a Game of Mirrors&quot;, kus ta kahtles [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšovi]] reformide siiruses.&lt;ref&gt;https://www.nytimes.com/1987/03/22/opinion/is-glasnost-a-game-of-mirrors.html&lt;/ref&gt; Artikkel leidis maailmas laialdast tähelepanu.

1991. aasta aprillis külastas ta [[Boriss Jeltsin]]i kutsel Moskvat. Vahetult pärast 1991. aasta augustiputši saabus uuesti Moskvasse, kus kohtus KGB viimase esimehe [[Vadim Bakatin]]iga. Enda äranägemisel võttis ta NLKP endise keskkomitee hoonest välja enam kui 3000 lehekülge salajasi dokumente. 11. septembril 1991 kirjutas ta koos Venemaa Riikliku Arhiiviteenistuse juhataja [[Rudolf Pihoja]]ga alla lepingule &quot;NSVL parteistruktuuride ja riiklike julgeolekuorganite tegevuse uurimise rahvusvahelise komisjoni kohta&quot;, mille kohaselt peaksid komisjoni kuuluma eelkõige Hooveri Instituut Stanfordis, Ameerika Ettevõtlusinstituut (American Enterprise Institute ehk AEI) Washingtonis, [[Vabadusraadio|raadiojaama Vabadus]] uurimisosakond, [[Venemaa Riiklik Humanitaarülikool]] ja ühendus [[Memoriaal (organisatsioon)|Memoriaal]].

5. detsembril 1991 tühistas Venemaa Ülemkohus talle mõistetud kohtuotsused ja rehabiliteeris ta täielikult.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bukovsky-archives.net/pdfs/perestr/perestr-e.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-20 |arhiivimisaeg=2022-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220501102910/http://www.bukovsky-archives.net/pdfs/perestr/perestr-e.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Kevadel 1992 andsid kommunistid Venemaa Konstitutsioonikohtusse sisse hagi, et vaidlustada president Boriss Jeltsini dekreeti NLKP keelamise kohta. Bukovski esines Jeltsini poolel ekspert-tunnistajana, tuhnis poolavatud arhiivides ning lootis, et kohtuprotsessist tuleb midagi [[Nürnbergi protsess]]i laadset. Protsess kestis läbi 1992. aasta. Kuid Konstitutsioonikohtu otsus 30. novembril 1992 oli kompromiss: NLKP kõrgemate struktuuride keelamine vastab Venemaa põhiseadusele, kuid esmased kohalikud organisatsioonid võivad tegutseda edasi. Bukovski oli sellise otsusega väga rahulolematu: &quot;Kuna me ei suutnud kommunistlikku süsteemi lõplikult likvideerida, on meil nüüd oht integreerida sellest tulenev koletis meie maailma. Seda ei pruugi enam nimetada kommunismiks, kuid see on säilitanud paljud oma ohtlikest omadustest ... Kuni Nürnbergi stiilis kohus ei võta vastu otsust kõigi kommunismi toimepandud kuritegude kohta, pole ta surnud ja sõda pole veel lõppenud.&quot;&lt;ref&gt;https://www.nationalreview.com/2016/05/russian-dissident-vladimir-bukovsky-sues-uk-government-libel/&lt;/ref&gt;

1992. aasta lõpus tegi ta avalduse oma Venemaa kodakondsusest loobumise kohta, protestides president Boriss Jeltsini poliitika, eriti Venemaa uue põhiseaduse eelnõu vastu; kodakondsusest loobumist ei aktsepteeritud ja juhtumi lõpetamiseks ei tehtud täiendavaid õiguslikke jõupingutusi. Kui ta 1996. aastal üritas Venemaale siseneda Ühendkuningriigi passiga, keeldus Venemaa talle viisat andmast väites, et ta on Venemaa kodanik ja peab reisima Venemaa välispassiga, mida talle polnud aga antud. 3. augustil 2007 sai ta uue Venemaa välispassi.&lt;ref&gt;https://www.kommersant.ru/doc/792822&lt;/ref&gt; Kui ta 2014. aastal üritas saada uut passi (vana aegus 2012. aastal) keeldus Venemaa Londoni suursaatkond seda tegemast. Venemaa välisministri asetäitja Vladimir Titov teatas, et kuna auditi käigus ei selgunud Bukovski avaldus Venemaa kodakondsuse saamiseks ja “sobiv otsus”, ei saa kaebajat pidada Venemaa kodanikuks. &quot;Seega peetakse kõiki tema nime kandvaid Venemaa kodaniku passe ebaseaduslikult väljaantuks.&quot;&lt;ref&gt;https://www.vedomosti.ru/politics/articles/2014/11/28/grazhdanstvo-ne-zasluzhil&lt;/ref&gt;

Bukovski oli algusest peale opositsioonis Vladimir Putini režiimiga. Aprillis 2002 külastas teda Cambridge'is Venemaa opositsiooniliider Paremjõudude Liidu esimees [[Boriss Nemtsov]], kelle sõnul Bukovski oli moraalne autoriteet – &quot;Venemaa demokraatia vaimne juht&quot;, kellega rajada Putini-vastane liikumine.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20030917154545/http://www.sps.ru/?id=42440&lt;/ref&gt;

28. mail 2007 nimetati ta demokraatliku opositsiooni presidendikandidaadiks 2008. aasta Venemaa presidendivalimistel. Bukovski presidendikandidaadiks nimetamise algatusrühma kuulusid akadeemik Juri Rõžov, endine poliitvang Aleksandr Podrabinek, ajakirjanik [[Vladimir Kara-Murza]], politoloog [[Andrei Piontkovski]], kirjanik [[Viktor Šenderovitš]], ajaloolane Vladimir Pribõlovski jt.&lt;ref&gt;https://www.newsru.com/russia/28may2007/bukovsky.html&lt;/ref&gt; 18. oktoobril 2007 pöördus ta kõigi presidendikandidaatide poole ettepanekuga lubada võidu korral vabastada kõik poliitvangid, lõpetada poliitiline tagakiusamine, piinamine ja psühhiaatria kuritarvitamine repressiivsetel eesmärkidel, tagada riigis võimalikult kiiresti objektiivne ja sõltumatu kohtumenetlus. 19. oktoobril 2007 kohtus Jabloko partei esimehe [[Grigori Javlinski]]ga, kes toetas seda üleskutset. 14. detsembril 2007 allkirjastasid opositsioonilised presidendikandidaadid Bukovski, [[Mihhail Kasjanov]] ja Boriss Nemtsov ühisavalduse, milles öeldakse, et &quot;2. detsembri 2007. aasta&quot; Riigiduuma &quot;valimised&quot; muutusid kõige ebavajalikumaks, ebaausamaks ja räpasemaks Nõukogude-järgse Venemaa ajaloos &quot;( &quot;... võtame endale ühise kohustuse: igaüks meist, kes valitakse Venemaa Föderatsiooni järgmiseks presidendiks, saadab laiali riigiduuma ja korraldab esimesel võimalusel uued valimised, mis toimuvad vastavalt mitmeparteilise demokraatia standarditele, tagades sõnavabaduse, läbipaistvuse kõik protseduurid ja võrdsed võimalused kõigile osalejatele&quot;). Bukovski teatas 16. detsembril 2007, et on valmis loobuma valimistel osalemisest, kui Kasjanovi või Nemtsovi reiting on kõrgem. 23. detsembril 2007 lükkas Venemaa keskvalimiskomisjon Bukovski kandidatuuri tagasi, kuna ta polnud elanud Venemaal viimased kümme aastat.&lt;ref&gt;https://sudact.ru/vsrf/doc/aGMVEofctDV5/&lt;/ref&gt;

Ta oli esimese 34 hulgas, kes allkirjastasid petitsiooni &quot;Putin peab lahkuma&quot; (&quot;Путин должен уйти&quot;), mis pandi Internetti üles 10. märtsil 2010.

31. märtsil 2011 taotles ta Briti kohtult arreteerimismäärust Suurbritannias külas olnud endisele NSV Liidu riigipeale Mihhail Gorbatšovile, süüdistades viimast massimõrvades aastatel 1989–1991 Bakuus, Tbilisis ja Vilniuses. Taotlus lükati tagasi.&lt;ref&gt;https://echo.msk.ru/news/762305-echo.html&lt;/ref&gt;

Bukovski kritiseeris teravalt Euroopa Liitu ja toetas [[Brexit]]it. Oma 2004. aastal ilmunud raamatus &quot;EUSSR: The Soviet Roots of European Integration – Our Slogan is a World-wide Soviet Union -Anthem of the Comintern 1938&quot;) avaldas ta kahtlust, et Euroopa Liit võib areneda millekski NSV Liidu taoliseks. Ta väitis, et leidis 1992. aastal Moskvast NLKP Poliitbüroo ja Keskkomitee arhiividest dokumente, mis näitavad väga selgelt, et kogu Euroopa ühisturu liitriigiks muutmise idees leppisid Euroopa vasakpoolsed parteid ja Moskva kokku ühisprojektina, mida Gorbatšov aastatel 1988–1989 nimetas meie “ühiseks Euroopa koduks”.&lt;ref&gt;https://www.brusselsjournal.com/node/865&lt;/ref&gt;

2015. aasta mais tehti talle kaheksa tundi kestnud südameoperatsioon.

Vladimir Bukovski suri 27. oktoobril 2019 Cambridge'i Addenbrooke'i haiglas südameataki tagajärjel.&lt;ref&gt;https://ura.news/news/1052404856&lt;/ref&gt; Ta maeti 19. novembril 2019 Londoni [[Highgate'i kalmistu]]le. Matustel osales arvukalt vene emigrante ja opositsionääre, samuti [[Poola]] Londoni saatkonna esindus, kes luges ette Poola peaministri [[Mateusz Morawiecki]] järelehüüde, tänades Bukovskit Poola vastupanuliikumise toetamisel 1980. aastate algul.&lt;ref&gt;https://www.bbc.com/russian/news-50478031&lt;/ref&gt;

== Teosed ==
* Владимир Буковский. &quot;''Тезисы о развале комсомола&quot;''. Cамиздат, 1961
* Владимир Буковский, Семён Глузман. ''&quot;Пособие по психиатрии для инакомыслящих&quot;''. Cамиздат, 1975
* &quot;''Владимирская тюрьма. Сборник статей и документов''&quot;. Сост. Владимир Буковский. Нью-Йорк: Хроника, 1977
* Владимир Буковский. &quot;''И возврашается ветер...''&quot;. Нью-Йорк: Хроника, 1978
**&quot;Ja naaseb tuul...&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Viktor Niitsoo]]. EKSA. 2022
* Владимир Буковский. ''&quot;Письма русского путешественника&quot;''. 1980
* Vladimir Boukovski. &quot;''URSS : de l'utopie au désastre''&quot;. Paris: ROBERT LAFFONT, 1990
* Vladimir Boukovski.''&quot;Jugement à Moscou&quot;''. Paris: Hachette, 1996
* В. Буковский, И. Геращенко, М. Ледин, И. Ратушинская. &quot;''Золотой эшелон&quot;''. Москва: Гудьял-Пресс, 2001
* Vladimir Bukovsky, Pavel Stroilov. &quot;''EUSSR: The Soviet Roots of European Integration – Our Slogan is a World-wide Soviet Union -Anthem of the Comintern 1938&quot;''. Worcester Park, Surrey: Sovereignty Publications, 2004
* Владимир Буковский. &quot;''Наследники Лаврентия Берия. Путин и его команда&quot;''. Москва: Алгоритм, 2013
* Владимир Буковский. ''&quot;Тайная империя Путина. Будет ли «дворцовый переворот»?&quot;'' Москва: Алгоритм, 2014
* Владимир Буковский. &quot;''На краю. Тяжелый выбор России''&quot;. Москва: Алгоритм, 2015

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.lenta.ru/lib/14167428/ Буковский, Владимир] Lentapedias
* [https://www.youtube.com/watch?v=0YSfDE94ILQ&amp;t=12s Буковский. Тюрьма, пытки, порванные ноздри, воры в законе, Сталин, КГБ, Путин. В гостях у Гордона]

{{JÄRJESTA:Bukovski, Vladimir}}
[[Kategooria:Venemaa dissidendid]]
[[Kategooria:Vene kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]
[[Kategooria:Surnud 2019]]</text>
      <sha1>19656yjzb5cd4zzbeptdqx0o97kiqoo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Samuel Puusaar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>131165</id>
    <revision>
      <id>7188768</id>
      <parentid>6873186</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:01:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7188768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5234" sha1="g1jv0uc6yxxjrtl8ds7k6w2sc118e5d" xml:space="preserve">'''Samuel Puusaar''' (kodanikunimega '''Sulev Puusaar'''; sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1963]] [[Pärnu]]s) on endine [[EAÕK]] vaimulik, alates [[2001]]. aastast [[skisma|skismaatilise]] [[Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond|Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskonna]] üks juhte. Alates 2016. aastast on ta avalikkuses ennast tutvustanud kui '''Tartu Nõid'''.

==Elulugu==

Ta lõpetas [[1986]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Hiljem omandas vaimulikuhariduse [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] tegutsevas [[Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogiline Seminar|Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogilises Seminaris]], mille lõpetas [[1996]]. aastal magistrikraadiga (''[[Master of Divinity]]'').&lt;ref&gt;[http://www.vvk.ee/k99/kandidaadid/822.html Vabariigi Valimiskomisjoni veebileht] Vaadatud 13. juunil 2008.&lt;/ref&gt;

Pöördunud Eestisse tagasi, määrati ta [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[Tartu]] [[Tartu Pühade Aleksandrite kogudus|Pühade Aleksandrite koguduse]] preestriks. 

Puusaarest kujunes Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku täielikku iseseisvust taotleva leeri juht, kes vastustas kiriku viimist [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhi]] jurisdiktsiooni ja välismaist päritolu piiskopi kirikupeaks saamist. Nii keeldus ta koos [[Gabriel Keres]]ega tunnistamast metropoliidina märtsis 1999 EAÕK kirikukongressil sellele ametikohale valitud kreeka päritolu [[Nice]]'i piiskoppi [[Stefanus (Charalambides)|Stefanust]].&lt;ref&gt;[[Villu Päärt]]. [https://archive.today/20120710084546/http://luup.postimees.ee:8080/leht/99/03/08/uudised.shtm%23kaheteistkymnes Eesti õigeusukiriku vaimulikud sõja äärel] [[Postimees]], 8. märts 1999.&lt;/ref&gt;

Nad korraldasid oma kongressi, mis muu hulgas valis Puusaare [[Tartu ja kogu Lõuna-Eesti piiskop]]iks. Piiskopiks Puusaart pühitsetud ei ole ja väidetavalt on ta ka seda ise [[Pereraadio]] eetris tunnistanud.&lt;ref&gt;[[Johannes Keskküla]]. [https://archive.today/20120719123306/http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/99/10/15/tartu/arvamus.htm%23teine Arukalt, kuid autult]. [[Tartu Postimees]], 15. oktoober 1999.&lt;/ref&gt;

Kasvavate vastuolude tõttu tagandas [[EAÕK]] metropoliit Stefanus detsembris 1999 Puusaare EAÕK vaimuliku seisusest. Selle otsuse kinnitas ka Konstantinoopoli patriarhi [[Bartholomeos I]] juhitud kirikukohus. Puusaare leer heitis vastusena kirikust välja Stefanuse.&lt;ref&gt;[[Tiina Kuuler]]. [http://www.ohtuleht.ee/68031/valga-preester-jai-kiriku-ukse-taha Valga preester jäi kiriku ukse taha] [[SL Õhtuleht]], 21. detsember 1999.&lt;/ref&gt;

21. detsembril 1999, nädal pärast Puusaare EAÕK vaimuliku kohalt tagandamist, toimus Tartus Aleksandri kiriku juures ajakirjanduses laialt kajastamist leidnud konflikt. Politsei ja turvafirma [[G4S Eesti|ESS]] ei lubanud metropoliit Stefanuse käsul Puusaarel kirikusse siseneda.&lt;ref&gt;[[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2001/09/Aosa/kuum01.html Miks loobib munk hullunult vett?]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Eesti Ekspress]], 1. märts 2001.&lt;/ref&gt; Kirikuuksed pitseeriti kinni.&lt;ref&gt;[[Tiina Kuuler]]. [http://www.ohtuleht.ee/68213 Preester magab kuuse all] [[SL Õhtuleht]], 24. detsember 1999.&lt;/ref&gt; 

Kuigi Puusaar ja tema pooldajad peavad ennast tõeliseks Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuks, ei ole neil võimalik selle nime all tegutseda. Tulenevalt sellest registreeriti 2001. aastal [[Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond]], mille juhatuse liikmeteks said Samuel Puusaar ja Gabriel Keres. 

Oktoobris 1999 osales Puusaar [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] kandidaadina Tartu linnas kohalike omavalitsuste valimistel.

Alates 2016. aastast on Puusaar end avalikkuses esitlenud kui Tartu Nõid.&lt;ref&gt;[http://www.eestinõidadeliit.ee/ Eesti Nõidade Liit] (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt; Selle nime all osales ta ka 15. juulil 2016 [[Kihnu]] konverentsil.&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/749665/noiad-tehke-parem-aborti-sest-rasedad-ja-lapsed-polevad-porgus Nõiad: Tehke parem aborti, sest rasedad ja lapsed põlevad põrgus!] Õhtuleht, 23. juuli 2016.&lt;/ref&gt;

==Viited==
&lt;references/&gt;

==Välislingid==
* Samuel Puusaar. [http://www.ohtuleht.ee/75021/kogudused-valitsuse-jalus Kogudused valitsuse jalus] [[Õhtuleht]].ee, [[8. mai]] [[2000]]
* Samuel Puusaar. [http://www.ohtuleht.ee/289498/riigi-oigeusuprojekti-fiasko Riigi õigeusuprojekti fiasko] Õhtuleht.ee, [[1. august]] [[2008]]
* [http://www.epl.ee/artikkel/97406 Õigeusukirikust tagandatud vaimulikud tõstsid mässu] [[Eesti Päevaleht]], [[18. detsember]] [[1999]]
* Tiina Kuuler. [http://www.ohtuleht.ee/67898/oigeusu-preestrid-protestivad Õigeusu preestrid protestivad] [[Õhtuleht]].ee, 18. detsember 1999
* Tiina Kuuler. [http://www.ohtuleht.ee/68213 Preester magab kuuse all] Õhtuleht.ee, [[24. detsember]] [[1999]]
* Madis Jürgen. [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2001/09/Aosa/kuum01.html Miks loobib munk hullunult vett?] [[Eesti Ekspress]], [[1. märts]] [[2001]]

{{DEFAULTSORT:Puusaar, Samuel}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>g1jv0uc6yxxjrtl8ds7k6w2sc118e5d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õppeaasta</title>
    <ns>0</ns>
    <id>132412</id>
    <revision>
      <id>7189147</id>
      <parentid>3962262</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:11:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38662-10</username>
        <id>233105</id>
      </contributor>
      <comment>Õppeaastal on 135 -&gt; 175 tööpäeva. [Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24]</comment>
      <origin>7189147</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="444" sha1="81ek01fnc96r53uv4pvbdd0ien8e8w3" xml:space="preserve">'''Õppeaasta''' on ajavahemik, mis algab [[Eesti]]s ja mõnes muus riigis iga aasta [[1. september|1. septembril]] ja lõpeb [[31. august]]il. Õppeaasta jagatakse neljaks veerandiks ja nende vahel on [[koolivaheaeg|koolivaheajad]] – sügisene, talvine, kevadine ja suvine. Ühel õppeaastal on 175 tööpäeva, selletõttu algab suvine koolivaheaeg juuni alguses. 

On ka riike, kus õppeaasta pikkus on teistsugune.

[[Kategooria:Haridus]]</text>
      <sha1>81ek01fnc96r53uv4pvbdd0ien8e8w3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl Barfurth</title>
    <ns>0</ns>
    <id>135943</id>
    <redirect title="Dietrich Barfurth" />
    <revision>
      <id>7188863</id>
      <parentid>6081951</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:12:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7188863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="699" sha1="ke11ldtq2qb1y690w3ph0hk5s94kqtr" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Karl Dietrich Gerhard Barfurth''' ([[25. jaanuar]] [[1849]] [[Dinslaken]] – [[23. märts]] [[1927]] [[Rostock]]) oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1889]]–[[1896]]. Erialaks võrdlev [[anatoomia]], [[embrüoloogia]] ja [[histoloogia]].

==Teoseid==
*Barfurth, Dietrich 1894. Sind die Exträmitäten der Frösche regenerationsfäig. ''Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'' 1: 117–123.

{{JÄRJESTA:Barfurth, Karl}}
[[Kategooria:Saksamaa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Embrüoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1849]]
[[Kategooria:Surnud 1927]]</text>
      <sha1>ke11ldtq2qb1y690w3ph0hk5s94kqtr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188869</id>
      <parentid>7188863</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:25:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Dietrich Barfurth]]</comment>
      <origin>7188869</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="csyoi0a8yg1cfetdhgwv98gitf4shs2" xml:space="preserve">#suuna [[Dietrich Barfurth]]</text>
      <sha1>csyoi0a8yg1cfetdhgwv98gitf4shs2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matthias Jacob Schleiden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>138235</id>
    <revision>
      <id>7189150</id>
      <parentid>6187720</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:38:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7189150</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3230" sha1="maef8z3p0f13llhpmc4fgoo6dgcqg5y" xml:space="preserve">[[Pilt:Matthias Jacob Schleiden.jpg|pisi]]
'''Matthias Jacob Schleiden''' ([[5. aprill]] [[1804]] [[Hamburg]] – [[26. juuni]] [[1881]] [[Frankfurt]]) oli [[sakslased|saksa]] [[botaanik]]. Botaaniline nimelühend on '''Schleid.'''

Arsti poeg.

Ta õppis algul [[Heidelbergi ülikool]]is [[õigusteadus]]t ning promoveeriti 1826 või 1827 õigusteaduste doktoriks. Seejärel pöördus ta kodulinna Hamburgi tagasi ning praktiseeris [[1831]]. aastani seal advokaadina.

Et see tegevus teda ei rahuldanud, asus ta 1832 või 1833 [[Göttingeni ülikool]]is arstiteadust õppima. Õpingute ajal hakkas ta üha enam huvituma [[loodusteadused|loodusteadustest]], eriti [[botaanika]]st. Sel alal oli ta põhiliselt professor [[Friedrich Georg Bartling]]i õpilane. Ta läks [[1835]] [[Berliini ülikool]]i, õppis professor [[Johann Horkel]]i juures ning tegeles peamiselt [[taimeembrüoloogia]]ga.

Aastal [[1839]] promoveerus ta filosoofiadoktoriks ning sai [[Jena ülikool]]is [[erakorraline professor|erakorraliseks professoriks]]. Aastal [[1850]] edutati ta [[korraline professor|korraliseks professoriks]] ning ta sai [[Jena ülikooli botaanikaaed|Jena ülikooli botaanikaaia]] juhiks. Jenas pidas Schleiden mitte üksnes loodusteaduste ja botaanikaloenguid, vaid õpetas ka antropoloogilisi, filosoofilisi ja kultuuriajaloolisi teemasid. [[Alexander von Humboldt]]i kombel tahtis Schleiden äratada ja edendada haritud kodanlaste huvi loodusteaduste vastu.

Jenas kirjutas Schleiden artikleid [[fütogenees]]ist ja tegi kindlaks, taimede mitmesugused osad koosnevad [[rakk]]udest. Nii sai Schleidenist üks esimesi botaanikuid, kes sõnastas tookord kinnituseta [[rakuteooria]] ([[1838]]). Teda koos [[Theodor Schwann]]iga peetakse üheks rakuteooria rajajaks.

Ta sai aru [[1831]] šoti botaaniku [[Robert Brown]]i poolt avastatud [[rakutuum]]a tähtsusest ning aimas [[rakkude jagunemine|rakkude jagunemise]] tähtsust. Schleiden oli ka üks esimesi saksa botaanikuid, kes aktsepteeris [[Charles Darwin]]i [[evolutsiooniteooria]]t.

Aastal [[1863]] võttis Schleiden vastu kutse [[Tartu ülikool]]i, kus talle pakuti [[taimefüsioloogia]] ja [[antropoloogia]] õppetooli. Ka Tartus pidas Schleiden populaarteaduslikke loenguid. Mais 1864 põles tema korter. KorterArusaamatuste ja tülide tõttu kirikuga pidi ta [[1864]] [[Dresden]]isse tagasi pöörduma. Paksu verd tekitasid Schleideni loengud darvinismist.

Hiljem tegutses ta elu lõpuni eraõpetlasena [[Darmstadt]]is, [[Wiesbaden]]is ja [[Frankfurt|Frankfurdis]].

Oma teaduslikus loomingus oli Schleiden lähedane filosoof [[Jakob Friedrich Fries]]ile, võideldes romantismiaegset meditsiini ja loodusteadusi mõjutanud spekulatsioonidega.

==Teosed==
*&quot;Grundzüge der wissenschaftlichen Botanik&quot; (2 köidet [[1842]]–[[1843]])
*&quot;Die Pflanze und ihr Leben&quot; ([[1848]])

==Välislingid==
[https://www.schleiden.uni-jena.de Matthias-Schleiden-Institute] [[Jena Ülikool]]is

{{DEFAULTSORT:Schleiden, Matthias Jacob}}
[[Kategooria:Saksamaa botaanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Jena ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Heidelbergi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1804]]
[[Kategooria:Surnud 1881]]</text>
      <sha1>maef8z3p0f13llhpmc4fgoo6dgcqg5y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August Rauber</title>
    <ns>0</ns>
    <id>139516</id>
    <revision>
      <id>7189113</id>
      <parentid>7115970</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:17:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7189113</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6578" sha1="ah61ukj5atvxalw9q7jrvt2eovhrc1e" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''August Antinous Rauber''' ([[22. märts]] &lt;small&gt;(9. märts [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1841]] [[Obermoschel]] ([[Saksamaa]]) – [[1. märts]] &lt;small&gt;(16. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1917]] [[Tartu]]) oli saksa [[anatoom]], [[antropoloog]], [[histoloog]] ja [[embrüoloog]]. Ta oli [[Tartu Ülikool]] [[anatoomia]]professor ning [[Tartu Ülikooli anatoomiamuuseum]]i rajaja.

==Elulugu==
August Antonius Rauber oli [[kohtutäitur]]i poeg.

Ta lõpetas 1859. aastal [[Speieri Gümnaasium]]i, õppis [[Müncheni Ülikool]]i arsti- ja õigusteaduskonnas [[1859]]–[[1865]], sai meditsiini[[doktorikraad]]i (väitekiri &quot;Die Vater'chen Körperchen der Bänder- und Periostnerven und ihre Beziehung zum sogenannten Muskelsinn&quot;), õppis ka [[Viini Ülikool]]is. Ta oli 1866–68 [[Viin]]i anatoomia instituudi assistent, [[1869]]–[[1872]] [[München]]is [[eradotsent]] (1870–1871 osales välikirurgina [[Preisi-Prantsuse sõda|Preisi-Prantsuse sõjas]]), seejärel aasta [[prosektor]] [[Baseli Ülikool]]i anatoomia instituudis, mille järel suundus [[Leipzigi Ülikool]]i, kus pidas professoriametit kuni 1875. aastani, 1876–1886 tegeles erapraksisega.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{ETBL|3}}&lt;/ref&gt;

[[1886]]–[[1911]] töötas Rauber [[Tartu Ülikool]]is [[anatoomia]] professori ja kateedri juhatajana.&lt;ref&gt;[http://hdl.handle.net/10062/5567 TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918]&lt;/ref&gt; Seal jätkas ta professor [[Ludwig Stieda]] tööd ja pärast 25 aastat ametis püsimist emeriteeriti ta austusavalduste saatel&lt;ref name=&quot;VIIMNE-ANATOOM&quot;&gt;Ken Kalling: [https://web.archive.org/web/20070607062114/http://www.ut.ee/ajaleht/arhiiv/032301/intervjuu.htm AUGUST RAUBER – VIIMNE ANATOOM]&lt;/ref&gt;.

Rauber asutas [[1890]]. aastal [[Tartu Ülikooli anatoomiamuuseum]]i.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; Seda võimaldas 1888. aastal valminud [[Uus Anatoomikum|uue anatoomikumi]] hoone, tänu millele jäi [[Vana Anatoomikum|vanasse anatoomikumi]] piisavalt ruumi Rauberi anatoomiakogu jaoks.&lt;ref&gt;[http://tartu.postimees.ee/1102128/ajalooline-meditsiinikollektsioon-kolib &quot;Ajalooline meditsiinikollektsioon kolib&quot;] Tartu Postimees, 14. jaanuar 2013&lt;/ref&gt;

Rauberi Tartus veedetud perioodi jäi ka [[venestusaeg]] ja seejuures oli ta üks vähestest professoritest, kellel lubati jätkata õppetöö läbiviimist saksa keeles.&lt;ref name=&quot;VIIMNE-ANATOOM&quot; /&gt;

August Rauber suri 1917 ja ta on maetud [[Uus-Jaani kalmistu]]le Tartus.&lt;ref&gt;[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&amp;lang_id=1&amp;lotus_url=/muinsus.nsf/14fe7b0574a82357422568dd0049b5e2/a41bad12ad68850dc2256bc90038da9f?OpenDocument August(us) Rauberi (1841 - 1917) haud]&lt;/ref&gt;

==Teadustöö==
Rauber saavutas maailmakuulsuse [[1897]] Saksamaal ilmunud anatoomiaatlasega &quot;Lehrbuch der Anatomie des Menschen&quot;. 

Uurimisvaldkond: [[närvisüsteem]]i ja [[luustik]]u [[anatoomia]], [[selgroogsed|selgroogsete]] [[embrüoloogia]], [[antropoloogia]], sotsiaalküsimused jm. Esitas [[peapiirkonna ganglion]]ide liigituse, selgitas [[reienärv]]i kulu ja täpse [[innervatsioon]]iala, avastas [[lootepõis|lootepõie]] erilise kattekivi olemasolu. [[Eksperimentaalembrüoloogia]] rajajaid, siiani kasutusel oleva anatoomia käsiraamatu (38 väljaannet) autor. Üle 100 teaduspublikatsiooni. 1991 asetati TÜ vana anatoomikumi välisseinale Rauberi [[bareljeef]].&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Mälestuse jäädvustamine==
Rauberit mälestatakse tema [[fülogenees|fülogeneetilise]] käsitlusviisi tõttu, mis hõlmas lindude ja imetajate [[embrüo]]naalset arengut. Tema nime kannab Rauberi kiht, mis on määratletud arenevate organismide embrüonaalketast katva [[trofoblast]]ilise [[kelme]]na.

Tartu Ülikooli arstiteaduskond annab välja [[August Rauberi medal]]it.

[[23. aprill]]il [[2009]] avati Tartus [[Vana Anatoomikum|Vanas Anatoomikumis]] pidulikult Rauberi vahakuju&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/325591/tartus-avatakse-professor-august-rauberi-vahakuju &quot;Tartus avatakse professor August Rauberi vahakuju&quot;] Õhtuleht, 21. aprill 2009&lt;/ref&gt;. Samas anti üle järjekordne August Rauberi medal, mille sai professor [[Helje Kaarma]].

2021. aastal paigaldati Rauberi hauamonumendile tema bareljeefi koopia (hauabareljeefi originaali hoitakse Tartu Ülikooli muuseumis).

==Teoseid==
* Ueber den sympatischen Grenstang des menschlichen Kopfes. München, 1872
* Ueber die Stellung des Hähnchens im Entwicklungsplan. Leipzig, 1876
* Primitivstreifen und Neurula der Wirbeltiere. Leipzig, 1877
* Galileo über Knochenformen. // ''Morphol. Jahrb.'' 7: 327ff, 1882.
* Urgeschichte des Menschen 1–2. Leipzig, 1884
* Ueber die Bedeutung der Wissenschaftlichen Anatomie. Dorpat, 1886
* Die Mitosen im Medullarrohre der Wirbeltiere. // ''Archiv für Microscopische Anatomie'' (1886)
* Lehrbuch der Anatomie des Menschen 1–2. Leipzig, 1886–1888
* Frauenfrage. Fragen der Liebe. Der Dichtkunst der scheidenden Jahrhunderts gewindet. Leipzig, 1895
* Ontogenese als Regeneration betrachtet I. Leipzig, 1908.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* DbL, 608
* Левицкий II, 37
* [[Brockhaus Enzyklopädie]] 15. Wiesbaden, 1972, 439
* Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 127, 233, 270, 274, 360, 361
* EE 8, 46
* EE 14, 409
* [[Sabine Brauckmann|Brauckmann, Sabine]] 2006. August Rauber (1841–1917): from the primitive streak to Cellularmechanik. ''The International Journal of Developmental Biology'' 50:439–449.
* Brennsohn, I. Die Ärzte Estlands. Riga, 1922, 501
* Ludosch, W. August Rauber. Sein Leben und seine Werke. // Anatomischer Anzeiger 58 (1924) 6/7, 129–172
* Rooks, G., Kogerman, E. 120. a. A. Rauberi sünnist. // [[Nõukogude Eesti Tervishoid]] (1961) 2, 60–61
* Kogerman-Lepp, E. August Rauber. // [[Nõukogude Eesti Tervishoid]] (1982) 5, 350–354
* Kalnin, V. Eesti arstiteaduse ajaloost. Tartu, 1991, 124–128
*Maie Toomsalu, &quot;Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid&quot;. – Tartu, 2002, lk 64–71 (sisaldab ka bibliograafiat)
* {{ETBL|3}}

== Välislingid ==
*[http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/22584 Teoseid]

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rauber, August Antonius}}
[[Kategooria:Saksamaa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Saksamaa bioloogid]]
[[Kategooria:Antropoloogid]]
[[Kategooria:Histoloogid]]
[[Kategooria:Eesti anatoomid]]
[[Kategooria:Eesti embrüoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Baseli Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Uus-Jaani kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1841]]
[[Kategooria:Surnud 1917]]</text>
      <sha1>ah61ukj5atvxalw9q7jrvt2eovhrc1e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dietrich Barfurth</title>
    <ns>0</ns>
    <id>139578</id>
    <revision>
      <id>7188865</id>
      <parentid>1173777</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:16:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Karl Barfurth]]</comment>
      <origin>7188865</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="699" sha1="ke11ldtq2qb1y690w3ph0hk5s94kqtr" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Karl Dietrich Gerhard Barfurth''' ([[25. jaanuar]] [[1849]] [[Dinslaken]] – [[23. märts]] [[1927]] [[Rostock]]) oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1889]]–[[1896]]. Erialaks võrdlev [[anatoomia]], [[embrüoloogia]] ja [[histoloogia]].

==Teoseid==
*Barfurth, Dietrich 1894. Sind die Exträmitäten der Frösche regenerationsfäig. ''Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'' 1: 117–123.

{{JÄRJESTA:Barfurth, Karl}}
[[Kategooria:Saksamaa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Embrüoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1849]]
[[Kategooria:Surnud 1927]]</text>
      <sha1>ke11ldtq2qb1y690w3ph0hk5s94kqtr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188872</id>
      <parentid>7188865</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:29:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoseid */</comment>
      <origin>7188872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="699" sha1="krlf6p6ch88pji3gy818flqip8rg1kw" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Karl Dietrich Gerhard Barfurth''' ([[25. jaanuar]] [[1849]] [[Dinslaken]] – [[23. märts]] [[1927]] [[Rostock]]) oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1889]]–[[1896]]. Erialaks võrdlev [[anatoomia]], [[embrüoloogia]] ja [[histoloogia]].

==Teoseid==
*Barfurth, Dietrich 1894. Sind die Extremitäten der Frösche regenerationsfähig. ''Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'' 1: 117–123.

{{JÄRJESTA:Barfurth, Karl}}
[[Kategooria:Saksamaa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Embrüoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1849]]
[[Kategooria:Surnud 1927]]</text>
      <sha1>krlf6p6ch88pji3gy818flqip8rg1kw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188891</id>
      <parentid>7188872</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:57:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7188891</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1351" sha1="eijzbavagapmbiuvl4mmk4te72mukf8" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Karl Dietrich Gerhard Barfurth''' ([[25. jaanuar]] [[1849]] [[Dinslaken]] – [[23. märts]] [[1927]] [[Rostock]]) oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1889]]–[[1896]]. Erialaks võrdlev [[anatoomia]], [[embrüoloogia]] ja [[histoloogia]].

Tartus pidas ta &quot;loenguid selgrooliste võrdleva anatoomia, histoloogia ja inimese arenemise ajaloo kohta. Huvitav oleks nimetada, et tol ajal võrdleva anatoomia instituut Tartus koosnes ainult juhataja kabinetist, kus asus ka raamatukogu, ja ruumidest anatoomiliste kogude jaoks. Kui a. 1894 histoloogia (mikroskoobiline anatoomia) ja praktilised tööd selles aines sunduslikuks õppeaineks sai, seadis Barfurth õppetegevuse jaoks ühe suurema saali sisse, mis seni preparaatide all oli ja muretses instituudile rea mikroskoope, mis seni täiesti puudusid.&quot;&lt;ref&gt;Anon. 1927. Prof. D. Barfurth +. ''Postimees'' 184 (19. mai), lk 3.&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*Barfurth, Dietrich 1894. Sind die Extremitäten der Frösche regenerationsfähig. ''Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'' 1: 117–123.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Barfurth, Karl}}
[[Kategooria:Saksamaa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Embrüoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1849]]
[[Kategooria:Surnud 1927]]</text>
      <sha1>eijzbavagapmbiuvl4mmk4te72mukf8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188894</id>
      <parentid>7188891</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:58:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7188894</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1357" sha1="b065yf23nf2tk77e3rvqo0ia5u4jchk" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Karl Dietrich Gerhard Barfurth''' ([[25. jaanuar]] [[1849]] [[Dinslaken]] – [[23. märts]] [[1927]] [[Rostock]]) oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1889]]–[[1896]]. Erialaks võrdlev [[anatoomia]], [[embrüoloogia]] ja [[histoloogia]].

Tartus pidas ta &quot;loenguid selgrooliste võrdleva anatoomia, histoloogia ja inimese arenemise ajaloo kohta. Huvitav oleks nimetada, et tol ajal võrdleva anatoomia instituut Tartus koosnes ainult juhataja kabinetist, kus asus ka raamatukogu, ja ruumidest anatoomiliste kogude jaoks. Kui a. 1894 histoloogia (mikroskoobiline anatoomia) ja praktilised tööd selles aines sunduslikuks õppeaineks sai, seadis Barfurth õppetegevuse jaoks ühe suurema saali sisse, mis seni preparaatide all oli ja muretses instituudile rea mikroskoope, mis seni täiesti puudusid.&quot;&lt;ref&gt;Anon. 1927. Prof. D. Barfurth +. ''Postimees'' 184 (19. mai), lk 3.&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*Barfurth, Dietrich 1894. Sind die Extremitäten der Frösche regenerationsfähig. ''Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'' 1: 117–123.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Barfurth, Karl}}
[[Kategooria:Saksamaa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti embrüoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1849]]
[[Kategooria:Surnud 1927]]</text>
      <sha1>b065yf23nf2tk77e3rvqo0ia5u4jchk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188912</id>
      <parentid>7188894</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:44:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoseid */</comment>
      <origin>7188912</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1459" sha1="h5xwf74yjj3is8bvxg511nji4330174" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Karl Dietrich Gerhard Barfurth''' ([[25. jaanuar]] [[1849]] [[Dinslaken]] – [[23. märts]] [[1927]] [[Rostock]]) oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1889]]–[[1896]]. Erialaks võrdlev [[anatoomia]], [[embrüoloogia]] ja [[histoloogia]].

Tartus pidas ta &quot;loenguid selgrooliste võrdleva anatoomia, histoloogia ja inimese arenemise ajaloo kohta. Huvitav oleks nimetada, et tol ajal võrdleva anatoomia instituut Tartus koosnes ainult juhataja kabinetist, kus asus ka raamatukogu, ja ruumidest anatoomiliste kogude jaoks. Kui a. 1894 histoloogia (mikroskoobiline anatoomia) ja praktilised tööd selles aines sunduslikuks õppeaineks sai, seadis Barfurth õppetegevuse jaoks ühe suurema saali sisse, mis seni preparaatide all oli ja muretses instituudile rea mikroskoope, mis seni täiesti puudusid.&quot;&lt;ref&gt;Anon. 1927. Prof. D. Barfurth +. ''Postimees'' 184 (19. mai), lk 3.&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*Barfurth, Dietrich 1894. Sind die Extremitäten der Frösche regenerationsfähig. ''Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'' 1: 117–123.
*Barfurth, Dietrich 1923. ''Methodik der Entwicklungsmechanik''. Berlin, Wien: Urban &amp; Schwarzenberg.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Barfurth, Karl}}
[[Kategooria:Saksamaa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti embrüoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1849]]
[[Kategooria:Surnud 1927]]</text>
      <sha1>h5xwf74yjj3is8bvxg511nji4330174</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aivar Sarapik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>142697</id>
    <revision>
      <id>7189198</id>
      <parentid>6873268</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:29:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189198</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2037" sha1="94egsadwo25dsoshebtuzx1bluh7kor" xml:space="preserve">[[Fail:Aivar Sarapik (isa Aleksander) Pätsi monumendi avamisel. 2022.jpg|pisi|Ülempreester Aleksander Sarapik (Aivar Sarapik) [[Konstantin Päts]]i monumendi avamisel Tallinnas 2022. aastal]]
'''Aivar Sarapik''' (ristinimi '''Aleksander'''; sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1965]]) on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[ülempreester]] ja endine Kaitseliidu peakaplan ([[kolonelleitnant reservis]]). 

Õppinud arvuti eriala [[Tallinna Polütehnikum]]is, sotsiaaltööd [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] ning [[teoloogia]]t [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduste Instituudis]] ja [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s, kaitsnud magistritöö USA-s Püha Risti Kreeka Teoloogia Koolis{{lisa viide}}. 

Aivar Sarapik on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] endine peakaplan, aastatel [[2003]]–[[2006]] oli ta Kaitseliidu eriorganisatsiooni [[Noored Kotkad]] peavanem. 

Ta on töötanud muu hulgas arvutite parandajana tehases Impulss, majandusjuhina [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik]]us, noorsootöö juhina [[Eesti Punane Rist|Eesti Punases Ristis]], spetsialistina sotsiaalministeeriumis, [[diakon]]ina Tallinna Issanda Muutmise peakirikus, preestrina [[Hiiumaa]]l, [[Haapsalu]]s ja [[Arusaare]]s, nõustajana firmades ning on kujundanud [[koduleht]]i. 

2008. aastast on ta ülempreester Tallinna Issanda Muutmise peakirikus. 

Aivar Sarapik oli nõunik [[Moskva Patriarhaat|Moskva Patriarhaadi]] ja [[Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat|Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi]] läbirääkimistel{{lisa viide}}; ta on korraldanud laagreid ja seminare ning on olnud mitmete fondide asutajaliige{{lisa viide}}.

==Tunnustus==
*2024 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]

==Välislingid==
* [http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=7235 Isa Aleksander armastab kõrgusi]
* [http://www.platon.ee Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku koduleht]

{{JÄRJESTA:Sarapik, Aivar}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>94egsadwo25dsoshebtuzx1bluh7kor</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arengubioloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>146749</id>
    <revision>
      <id>7188916</id>
      <parentid>6462867</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:47:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7188916</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12504" sha1="ear94dxuvtrl2tvj3fjwgf0pty5zv8s" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib kõiki muutusi [[organism]]is kogu [[Elutsükkel|elutsükli]] vältel ehk [[viljastumine|viljastumisest]] surmani.&lt;ref name=&quot;XmszM&quot; /&gt; Organismi arengut nimetatakse ka [[ontogenees]]iks, mis hõlmab [[gametogenees]]i, viljastumist, [[lõigustumine|lõigustumist]], [[gastrulatsioon]]i, [[organogenees]]i, postnataalset arenemist ja organismi kasvamist. Arengubioloogia uurib eelkõige [[embrüoloogia]] kolme pöördumatut protsessi:
* [[diferentseerumine]],
* [[morfogenees]],
* kasvamine.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; 
==Ajalugu==
[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baer'i seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, kuna embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka proembrüogenees ehk gametogenees ja postembrüonaalne arenemine koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja morfogeneesi probleemidega. Alates 1960. aastatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusena arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit arengugeneetika (ka ontogeneesigeneetika), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu Ülikool]]is. Ta avastas selgroogsete arengus [[blastula]] staadiumi, seljakeeliku ja imetaja [[Munarakk|munaraku]]. Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt; 
==Mudelorganismid==

Kõige tihedamini kasutatakse arengubioloogias järgmisi mudelorganisme:
* Taimed:
**[[harilik mais]] (''Zea mays'') 
** petuunia (''Petunia'')
** [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'') 
* Selgroogsed:
** [[koduhiir]] (''Mus musculus'')
**[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'')
** sebrakala (''Danio rerio'')
** kannuskonn (''Xenopus laevis'')
* Selgrootud:
** [[Harilik äädikakärbes|äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'')
** [[varbuss]] ehk nematood (''Caenorhabditis elegans'')
** [[Merisiilikud|merisiilik]] (''Strongylocentrotus purpuratus'') &lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 210 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele? 
===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.
===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks nad lõpetavad jagunemise ja moodustub täiskasvanud organism. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?
===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?
===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?
===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?
===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid== 
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:
* Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks tunikaadi ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; 
* Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvib nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon.]]
* [[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud. 
* [[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
* [[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need. 
* [[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri liikidelt pärit rakkude tuvastamiseks kasutatakse fluorestseeruvat valku [[GFP]]. Selleks nakatatakse embrüot [[viirus]]ega, kes kannab fluorestseeruva valgu GFP geeni. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad UV-valguses roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

* Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
* ''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutatakse mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.
* Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[embrüogenees]]
*[[lõigustumine]]
*[[ontogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;XmszM&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://encyclopedia2.thefreedictionary.com/Developmental+Biology | Pealkiri = Developmental Biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;Jüri Kärner (1997) Sissejuhatus arengubioloogiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, cop. lk. 9, 16–19&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Scott F.Gilbert (2010) Developmental biology 9.väljaanne, Sunderland: Sinauer Associates, Inc. lk. 2–3, 19–23&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]


[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>ear94dxuvtrl2tvj3fjwgf0pty5zv8s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viru keskuse bussiterminal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>150417</id>
    <revision>
      <id>7188907</id>
      <parentid>7181259</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:23:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-34651-55</username>
        <id>231505</id>
      </contributor>
      <comment>/* Endised liinid */</comment>
      <origin>7188907</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3771" sha1="7mvr2zdx8bcunfan9abhojk2kjw3ewn" xml:space="preserve">[[Fail:Viru mall bus terminal.jpg|pisi|Bussiterminal aastal 2026]][[Pilt:Viru bussiterminal.JPG|pisi|Bussiterminal aastal 2008]]
'''Viru Keskuse bussiterminal''' on [[Tallinn]]a [[ühistransport|ühistranspordi]] [[bussijaam]]. See asub [[Südalinn]]a asumis [[Kesklinna linnaosa]]s aadressil [[Viru väljak]] 6. Terminalis on sõiduplaanide infotablood ja internetipõhised infopunktid.

2004. aastal avati [[Viru keskus]]e maa-alusel korrusel kuus linnaliinide [[bussipeatus]]t. Lisaks on [[Ants Laikmaa tänav]]al keskuse kõrval maapealsed bussipeatused nr 7 ja 8 (reservpeatus). Häda korral kasutatakse [[Hobujaama tänav]]a peatuskohta (nr 9), kus asub busside dispetšerpunkt.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20100407084548/http://www.tak.ee/index.php?page=335&amp; Viru bussiterminal.] TAK&lt;/ref&gt;
== Ühistranspordiliinid ==

=== Toimuvad liinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!'''№'''
! Marsruut
! Vedaja
! Peatuse '''№'''
! Märkused
|-
|[[1 (Tallinna bussiliin)|1]]
| Viru Keskus - Viimsi
|[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]]
|5
| lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026
|-
|[[8A]]
| Viru Keskus - Äigrumäe
|[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]]
|6
|
|-
|[[14 (Tallinna bussiliin)|14]]
|Viru keskus – Vana-Pääsküla
|[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]]
|3
| lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026
|-
|[[18 (Tallinna bussiliin)|18]]
|Viru keskus – Laagri
|[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]]
|3
|
|-
|[[18A]]
|Viru keskus - Urda
|TLT
|3
| lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026
|-
|[[20A]]
|Viru Keskus - Laagri Alevik 
|TLT
|1
| lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026
|-
|[[29 (Tallinna bussiliin)|29]]
|Viru Keskus - Iru hooldekodu - Priisle
|TLT
|4
| lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026
|-
|[[34 (Tallinna bussiliin)|34]]
|Viru Keskus - Muuga Aedlinn
|TLT
|5
|
|-
|[[38 (Tallinna bussiliin)|38]]
|Viru Keskus - Muuga
|TLT
|6
|
|-
|[[44 (Tallinna bussiliin)|44]]
|Viru Keskus - P. Pinna
|TLT
|2
|
|}

=== Endised liinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!'''№'''
!Marsruut
!Vedaja
!Peatuse '''№'''
!Märkused
|-
|1
|Viru keskus - Merivälja
|TAK
|5
|Suleti aastal 2005
|-
|1A
|Viru keskus - Viimsi Keskus
|TLT
|5
|Muudeti aastal 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]]
|-
|1PR
|Viru keskus - Pirita
|TAK
|5
|Suleti aastal 2009
|-
|2
|Mõigu - Reisisadam
|TLT
|8
|Lõpetas siin sõitmise alates 2020 aastast
|-
|3
|Veerenni - Randla
|TLT
|7
|Lõpetas siin sõitmise alates 2022 aastast
|-
|8
|Viru keskus - Äigrumäe
|TLT
|6
|Ühendati [[43 (Tallinna bussiliin)|liiniga 43]] aastal 2023
|-
|15
|Viru keskus - Sõjamäe
|TLT
|2
|Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast
|-
|19
|Viru keskus - P. Pinna
|TLT
|2
|Suleti aastal 2019
|-
|29A
|Viru Keskus - Iru hooldekodu - Kärmu
|TAK
|6
|Lõpetas siin sõitmise alates 2006 aastast ja muudeti aastal 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]]
|-
|29B
|Viru Keskus - Kärmu
|TAK
|6
|Suleti aastal 2006
|-
|34
|Viru keskus - Ristaia
|TAK
|5
|Suleti aastal 2004
|-
|34A
|Viru keskus - Muuga aedlinn
|TLT
|5
|Muudeti aastal 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]]
|-
|35
|Viru keskus - Seli
|TLT
|2
|Ühendati [[48 (Tallinna bussiliin)|liiniga 48]] aastal 2023
|-
|40
|Viru keskus - Pelguranna
|TLT
|3
|Ühendati [[51 (Tallinna bussiliin)|liiniga 51]] aastal 2024
|-
|48
|Viru keskus - Pelguranna
|TLT
|3
|Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|liiniga 35]] aastal 2023
|-
|51
|Viru keskus - Priisle
|TLT
|4
|Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|liiniga 40]] aastal 2024
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://tallinn.ee/gal_pildid/24475.gif Viru keskuse autobussiterminali peatused ja skeem]

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Eesti bussipeatused]]
[[Kategooria:Eesti bussijaamad]]
[[Kategooria:Tallinna ühissõidukipeatused]]</text>
      <sha1>7mvr2zdx8bcunfan9abhojk2kjw3ewn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uido Truija</title>
    <ns>0</ns>
    <id>151694</id>
    <revision>
      <id>7189132</id>
      <parentid>7161460</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:27:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38744-36</username>
        <id>233100</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teosed */ Audoraamatud</comment>
      <origin>7189132</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8250" sha1="724r48aubsaxbdxzzd2hdxuc67yodie" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{viita}}
[[Pilt:Uido.jpg|thumb|Uido Truija]]
'''Uido Truija''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1944]]&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/ABWXYLP-UIDO-TRUIJA Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vallas]] [[Võrumaa]]l) on eesti [[jurist]] ja [[kirjanik]].

Ta on lõpetanud Tallinna Merekooli tehnik-laevajuhina 1967 ja Moskva Juriidilise Kaugõppe Instituudi 1978 (õppis õigusteaduskonnas).

On sõitnud kauba- ja kalalaevadel [[Arktika]]st [[Antarktika]]ni; tegelenud Nõukogude Liidu riiklikult organiseeritud kala röövpüügiga Lääne-Aafrikas ja Antarktikas, andnud praktilist sotsialismiehitamise lühikursust Angolas, Mauritaanias ja veel mõnes Aafrika riigis; tutvunud &quot;inimliku näoga&quot; sotsialismiehitamisega Hiinas ja tagasihoidliku kapitalismiga Argentinas.

Lisaks eeltoodule Tallinna merekooli õppepurjelaeva barkantiin &quot;Vega&quot; fokmasti ülemise ja alumise marssraa madrus-kadett. Merepraktika instruktor Pärnu Merekoolis. Moskva sõjaväeringkonna staabi sõjaväeluure (GRU) autojuht, I klassi autojuht (kiirabi), I klassi tuuker, Tartu Vetelpääste jaama ülem. Sõitnud veealuste tiibadega reisilaeval &quot;Raketa&quot; roolimehena imeilusal Emajõel Tartu-Pihkva liinil. Moskva 1980.aasta Olümpiamängude Tallinna purjeregati ettevalmistamise osakonna vaneminsener.Töötanud prokuratuuri uurijana, prokurörina, majandusjuristina ja advokaadina. Oli Eesti NSV Välisturismi valitsuse peajurist. Võttis osa kapitalismi taaskehtestamisest Eestis; organiseeris ja nõustas kooperatiive, aktsiaseltse, panku, kindlustusi, turismi- ja tööstusettevõtteid, parteisid, erastamis- ja ärastamistegelasi ning pankrotimeistreid. 

==Teosed==
* &quot;Idataevasse kerkib Veevalaja&quot;, kirjastus Kentaur, 2008
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/17/meresoolased-huuled-esimene-raamat/ Meresoolased huuled. Esimene raamat]&quot;, kirjastus Kentaur, 2008
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2012/05/02/kurzeme-printsess/ Kurzeme printsess]&quot;, kirjastus Kentaur, 2006
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2012/03/29/popullo/ Popullo]&quot;, kirjastus Kentaur, 2005
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/03/vanad-roomlased-tallinnas/ Vanad roomlased Tallinnas]&quot;, kirjastus Estada, 2002
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/07/elu-planeedil-maa/ Elu planeedil Maa]&quot;, Estada 2001
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2012/04/20/liivimaa-neitsi/ Liivimaa neitsi]&quot;, kirjastus Kentaur, 2004
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/01/meresoolased-huuled-teine-raamat/ Meresoolased huuled. Teine raamat]&quot;, kirjastus Kentaur, 2009
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/02/meresoolased-huuled-kolmas-raamat/ Meresoolased huuled. Kolmas raamat]&quot;, kirjastus Kentaur, 2010
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/09/pisaraterajal-huika-mind-videvikusorrina-mu-arm/ Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm]&quot;, kirjastus Kentaur 2010
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2012/06/05/kui-voim-laheb-hulluks/ Kui võim läheb hulluks]&quot;, kirjastus Kentaur, 2012
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/12/12/%D0%BE%D0%BF%D0%BB%D0%B5%D1%83%D1%85%D0%B0-%D1%87%D0%B5%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%87%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D1%83/ Оплеуха человечеству (Kõrvakiil inimkonnale)]&quot;, Võlanõudjate Kirjastusgrupp, 1999
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/02/10/geopoliitiline-katastroof/ &quot;Geopoliitiline katastroof&quot;], autori toimetus, 2014
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/emotsioonide-vang-ulmeliste-sugemetega-jutustus/ &quot;Emotsioonide vang&quot;], Estada, 1999
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/mul-suri-koer-ara/ &quot;Mul suri koer ära&quot;], autori toimetus, 2014
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/lubadus/ &quot;Lubadus&quot;]. Lühijutt à la Tšehhov, autori toimetus, 2014
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/12/11/sotsialistlik-seaduslikkus-ja-armastus/ &quot;Sotsialistlik seaduslikkus ja armastus&quot;], jutustus, autori toimetus, 2014
* [https://uidotruija.wordpress.com/2015/04/28/punane-terror-valgub-ule-riigipiiri/ &quot;Punane terror valgub üle riigipiiri&quot;], kirjastus Kentaur, 2015
* [https://uidotruija.wordpress.com/2015/09/23/luulehelbed/ Luulehelbed. Luuletused Uido Truija teostest (2005–2015)]
* [https://uidotruija.wordpress.com/2019/02/22/taevatee-haigla-langeb-koomasse/ &quot;Taevatee haigla langeb koomasse&quot;], kirjastus Kentaur, 2017
* [https://uidotruija.wordpress.com/2018/12/21/eesti-presidendi-teekond/ &quot;Eesti presidendi teekond&quot;]; Ooper &quot;Vangidele videvik, Stalinile koidupuna&quot;.  kirjastus Kentaur, 2018
*&quot;Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi vanglapäevik&quot;, kirjastus Kentaur, 2019
* [https://uidotruija.wordpress.com/2020/10/05/kangelasliku-seltsimees-majori-juhtumised-kgb-teenistuses-kommunismiehitamisepaevil/ &quot;Kangelasliku Seltsimees Majori juhtumised KGB teenistuses kommunismiehitamisepäevil&quot;], kirjastus Kentaur, 2020
*&quot;Kompartei sekretäri juubel&quot;, novell; ajakiri Saatus&amp;Saladused, märts 2021.
*&quot;Mürsuplahvatuse järelkaja&quot;, novell; ajakiri Saatus&amp;Saladused, aprill-mai 2021.
*&quot;Samovarivaras&quot;, novell; ajaleht Nelli Teataja, 01.04.2021.
*&quot;Massvaktsineerimine&quot;, novell; ajaleht Nelli Teataja, 16.04.2021. 
*&quot;Sinise Põrssa Pubi&quot;, jutustus; ajakiri Saatus&amp;Saladused, juuni 2021.
*&quot;Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme&quot;; &quot;Eesti aastal 2044&quot;, autori toimetus, 2021.
*&quot;Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme&quot;, kirjastus Kentaur 2022.
*&quot;Infosõja agendid planeedil Maa&quot;, autori toimetus, 2022.
*&quot;Mina ei ole mina&quot;, autori toimetus , 2023.
*&quot;Mina ei ole mina&quot;; &quot;Infosõja agendid&quot;, DIGAR, 2023.
*&quot;Mina ei ole mina&quot;; Infosõja agendid&quot;, kirjastus Kentaur, 2023.
*&quot;Rooside sõda&quot;, jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024).
*&quot;Vilepuhuja&quot;, jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024).
*&quot;Ammu kustunud võlg&quot;, jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024).
*&quot;Novelle ja jutustusi&quot;, DIGAR, 2024.
*Ooper &quot;Vangidele videvik, Stalinile koidupuna&quot;. Libreto teoses &quot;Kui võim läheb hulluks&quot;, (2012), 12.peatükk. Teostatud arvutis AI abil; avaldatud Internetis, 2025.
*&quot;Inimese tee&quot;, essee; WordPress, 2026. 
*&quot;Nuku Hiva inimsööjast kaunitari suudlus&quot;, jutustus; WordPress, 2026. 
*Uido Truija &quot;Audioraamatud&quot;, YouTube, 2026. 
*&quot;Оплеуха человечеству&quot;, аудиокнига, YoyTube,2026. 

==Publikatsioonid==
* &quot;Hagiavaldus kohtusse: käsiraamat&quot;, Estada Kirjastus, 1999
* &quot;Võlaõigusseadus ja selle rakendamine: käsiraamat&quot;, Estada Kirjastus, 2002
* &quot;Lepingute kogumik: praktiline käsiraamat&quot;, Estada Kirjastus, 2002
* &quot;Hagide ja kaebuste esitamine kohtusse&quot; (Tsiviil-, haldus- ja väärteoasjad. Väärtegude menetlemine), Arvutikirjastus, 2003
* &quot;Võlaõigus ettevõtluses&quot;, kirjastus Estada, 2001
* &quot;Kaebus halduskohtusse&quot;, Estada Kirjastuse OÜ, 2000 
* &quot;[http://www.dokumendipunkt.ee/ Hagimenetlus tsiviilasjas]&quot;, kirjastus Kentaur 2006
* &quot;Käsiraamat ettevõtjale, I osa&quot;, kirjastus OÜ Estada, 1999
* &quot;Käsiraamat ettevõtjale, II osa&quot;, kirjastus OÜ Estada, 1999


==Isiklikku==

Abikaasa [[Marina Truija]]; lõpetas Riia Muusikakooli koreograafia osakonna; töötas 1970–75 teatris Vanemuine balletiartistina, 1975–91 teatris Estonia balletiartistina. 

Lapsed: pojad Daimar ja Martin, tütar Sandra.

Vanemad: isa Eduard Truija, Vastseliina vallas edukas taluperemees; ema Linda Truija, taluperenaine. Edaspidiselt sundkolhoosnikud, talu kommunistliku valitsuse poolt hävitatud 1950.aastal.

==Arvustused==
*[[Jan Kaus]]. Lennata või roomata? Teadvuses või reaalsuses? – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 399–425 (2002. aasta eesti proosa ülevaade).
*[[Jüri Kallas]]. Täitsa tavaline ulmeaasta. – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 426–431 (2002. aasta ulmekirjanduse ülevaade).
*[[Mihkel Mutt]]. Eesti kirjandus kui pretensioon.vandenõu.com. – &quot;[[Looming (ajakiri)|Looming]]'', 2007, nr 3, lk 431–454 (2006. aasta eesti proosa ülevaade).

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://baas.ulme.ee/?autor=3626 Uido Truija Ulmekirjanduse BAASis]
*[http://uidotruija.wordpress.com/ Uido Truija - Teosed]
{{DEFAULTSORT:Truija, Uido}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]</text>
      <sha1>724r48aubsaxbdxzzd2hdxuc67yodie</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189146</id>
      <parentid>7189132</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:06:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38593-95</username>
        <id>233104</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teosed */ Audioraamat</comment>
      <origin>7189146</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8249" sha1="2btqke7c074tiwsvkihlgwufzlgyumr" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{viita}}
[[Pilt:Uido.jpg|thumb|Uido Truija]]
'''Uido Truija''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1944]]&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/ABWXYLP-UIDO-TRUIJA Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vallas]] [[Võrumaa]]l) on eesti [[jurist]] ja [[kirjanik]].

Ta on lõpetanud Tallinna Merekooli tehnik-laevajuhina 1967 ja Moskva Juriidilise Kaugõppe Instituudi 1978 (õppis õigusteaduskonnas).

On sõitnud kauba- ja kalalaevadel [[Arktika]]st [[Antarktika]]ni; tegelenud Nõukogude Liidu riiklikult organiseeritud kala röövpüügiga Lääne-Aafrikas ja Antarktikas, andnud praktilist sotsialismiehitamise lühikursust Angolas, Mauritaanias ja veel mõnes Aafrika riigis; tutvunud &quot;inimliku näoga&quot; sotsialismiehitamisega Hiinas ja tagasihoidliku kapitalismiga Argentinas.

Lisaks eeltoodule Tallinna merekooli õppepurjelaeva barkantiin &quot;Vega&quot; fokmasti ülemise ja alumise marssraa madrus-kadett. Merepraktika instruktor Pärnu Merekoolis. Moskva sõjaväeringkonna staabi sõjaväeluure (GRU) autojuht, I klassi autojuht (kiirabi), I klassi tuuker, Tartu Vetelpääste jaama ülem. Sõitnud veealuste tiibadega reisilaeval &quot;Raketa&quot; roolimehena imeilusal Emajõel Tartu-Pihkva liinil. Moskva 1980.aasta Olümpiamängude Tallinna purjeregati ettevalmistamise osakonna vaneminsener.Töötanud prokuratuuri uurijana, prokurörina, majandusjuristina ja advokaadina. Oli Eesti NSV Välisturismi valitsuse peajurist. Võttis osa kapitalismi taaskehtestamisest Eestis; organiseeris ja nõustas kooperatiive, aktsiaseltse, panku, kindlustusi, turismi- ja tööstusettevõtteid, parteisid, erastamis- ja ärastamistegelasi ning pankrotimeistreid. 

==Teosed==
* &quot;Idataevasse kerkib Veevalaja&quot;, kirjastus Kentaur, 2008
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/17/meresoolased-huuled-esimene-raamat/ Meresoolased huuled. Esimene raamat]&quot;, kirjastus Kentaur, 2008
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2012/05/02/kurzeme-printsess/ Kurzeme printsess]&quot;, kirjastus Kentaur, 2006
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2012/03/29/popullo/ Popullo]&quot;, kirjastus Kentaur, 2005
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/03/vanad-roomlased-tallinnas/ Vanad roomlased Tallinnas]&quot;, kirjastus Estada, 2002
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/07/elu-planeedil-maa/ Elu planeedil Maa]&quot;, Estada 2001
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2012/04/20/liivimaa-neitsi/ Liivimaa neitsi]&quot;, kirjastus Kentaur, 2004
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/01/meresoolased-huuled-teine-raamat/ Meresoolased huuled. Teine raamat]&quot;, kirjastus Kentaur, 2009
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/02/meresoolased-huuled-kolmas-raamat/ Meresoolased huuled. Kolmas raamat]&quot;, kirjastus Kentaur, 2010
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/09/pisaraterajal-huika-mind-videvikusorrina-mu-arm/ Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm]&quot;, kirjastus Kentaur 2010
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2012/06/05/kui-voim-laheb-hulluks/ Kui võim läheb hulluks]&quot;, kirjastus Kentaur, 2012
* &quot;[http://uidotruija.wordpress.com/2013/12/12/%D0%BE%D0%BF%D0%BB%D0%B5%D1%83%D1%85%D0%B0-%D1%87%D0%B5%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%87%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D1%83/ Оплеуха человечеству (Kõrvakiil inimkonnale)]&quot;, Võlanõudjate Kirjastusgrupp, 1999
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/02/10/geopoliitiline-katastroof/ &quot;Geopoliitiline katastroof&quot;], autori toimetus, 2014
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/emotsioonide-vang-ulmeliste-sugemetega-jutustus/ &quot;Emotsioonide vang&quot;], Estada, 1999
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/mul-suri-koer-ara/ &quot;Mul suri koer ära&quot;], autori toimetus, 2014
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/lubadus/ &quot;Lubadus&quot;]. Lühijutt à la Tšehhov, autori toimetus, 2014
* [http://uidotruija.wordpress.com/2014/12/11/sotsialistlik-seaduslikkus-ja-armastus/ &quot;Sotsialistlik seaduslikkus ja armastus&quot;], jutustus, autori toimetus, 2014
* [https://uidotruija.wordpress.com/2015/04/28/punane-terror-valgub-ule-riigipiiri/ &quot;Punane terror valgub üle riigipiiri&quot;], kirjastus Kentaur, 2015
* [https://uidotruija.wordpress.com/2015/09/23/luulehelbed/ Luulehelbed. Luuletused Uido Truija teostest (2005–2015)]
* [https://uidotruija.wordpress.com/2019/02/22/taevatee-haigla-langeb-koomasse/ &quot;Taevatee haigla langeb koomasse&quot;], kirjastus Kentaur, 2017
* [https://uidotruija.wordpress.com/2018/12/21/eesti-presidendi-teekond/ &quot;Eesti presidendi teekond&quot;]; Ooper &quot;Vangidele videvik, Stalinile koidupuna&quot;.  kirjastus Kentaur, 2018
*&quot;Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi vanglapäevik&quot;, kirjastus Kentaur, 2019
* [https://uidotruija.wordpress.com/2020/10/05/kangelasliku-seltsimees-majori-juhtumised-kgb-teenistuses-kommunismiehitamisepaevil/ &quot;Kangelasliku Seltsimees Majori juhtumised KGB teenistuses kommunismiehitamisepäevil&quot;], kirjastus Kentaur, 2020
*&quot;Kompartei sekretäri juubel&quot;, novell; ajakiri Saatus&amp;Saladused, märts 2021.
*&quot;Mürsuplahvatuse järelkaja&quot;, novell; ajakiri Saatus&amp;Saladused, aprill-mai 2021.
*&quot;Samovarivaras&quot;, novell; ajaleht Nelli Teataja, 01.04.2021.
*&quot;Massvaktsineerimine&quot;, novell; ajaleht Nelli Teataja, 16.04.2021. 
*&quot;Sinise Põrssa Pubi&quot;, jutustus; ajakiri Saatus&amp;Saladused, juuni 2021.
*&quot;Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme&quot;; &quot;Eesti aastal 2044&quot;, autori toimetus, 2021.
*&quot;Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme&quot;, kirjastus Kentaur 2022.
*&quot;Infosõja agendid planeedil Maa&quot;, autori toimetus, 2022.
*&quot;Mina ei ole mina&quot;, autori toimetus , 2023.
*&quot;Mina ei ole mina&quot;; &quot;Infosõja agendid&quot;, DIGAR, 2023.
*&quot;Mina ei ole mina&quot;; Infosõja agendid&quot;, kirjastus Kentaur, 2023.
*&quot;Rooside sõda&quot;, jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024).
*&quot;Vilepuhuja&quot;, jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024).
*&quot;Ammu kustunud võlg&quot;, jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024).
*&quot;Novelle ja jutustusi&quot;, DIGAR, 2024.
*Ooper &quot;Vangidele videvik, Stalinile koidupuna&quot;. Libreto teoses &quot;Kui võim läheb hulluks&quot;, (2012), 12.peatükk. Teostatud arvutis AI abil; avaldatud Internetis, 2025.
*&quot;Inimese tee&quot;, essee; WordPress, 2026. 
*&quot;Nuku Hiva inimsööjast kaunitari suudlus&quot;, jutustus; WordPress, 2026. 
*Uido Truija &quot;Audioraamatud&quot;, YouTube, 2026. 
*&quot;Оплеуха человечеству&quot;, аудиокнига, YouTube,2026.

==Publikatsioonid==
* &quot;Hagiavaldus kohtusse: käsiraamat&quot;, Estada Kirjastus, 1999
* &quot;Võlaõigusseadus ja selle rakendamine: käsiraamat&quot;, Estada Kirjastus, 2002
* &quot;Lepingute kogumik: praktiline käsiraamat&quot;, Estada Kirjastus, 2002
* &quot;Hagide ja kaebuste esitamine kohtusse&quot; (Tsiviil-, haldus- ja väärteoasjad. Väärtegude menetlemine), Arvutikirjastus, 2003
* &quot;Võlaõigus ettevõtluses&quot;, kirjastus Estada, 2001
* &quot;Kaebus halduskohtusse&quot;, Estada Kirjastuse OÜ, 2000 
* &quot;[http://www.dokumendipunkt.ee/ Hagimenetlus tsiviilasjas]&quot;, kirjastus Kentaur 2006
* &quot;Käsiraamat ettevõtjale, I osa&quot;, kirjastus OÜ Estada, 1999
* &quot;Käsiraamat ettevõtjale, II osa&quot;, kirjastus OÜ Estada, 1999


==Isiklikku==

Abikaasa [[Marina Truija]]; lõpetas Riia Muusikakooli koreograafia osakonna; töötas 1970–75 teatris Vanemuine balletiartistina, 1975–91 teatris Estonia balletiartistina. 

Lapsed: pojad Daimar ja Martin, tütar Sandra.

Vanemad: isa Eduard Truija, Vastseliina vallas edukas taluperemees; ema Linda Truija, taluperenaine. Edaspidiselt sundkolhoosnikud, talu kommunistliku valitsuse poolt hävitatud 1950.aastal.

==Arvustused==
*[[Jan Kaus]]. Lennata või roomata? Teadvuses või reaalsuses? – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 399–425 (2002. aasta eesti proosa ülevaade).
*[[Jüri Kallas]]. Täitsa tavaline ulmeaasta. – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 426–431 (2002. aasta ulmekirjanduse ülevaade).
*[[Mihkel Mutt]]. Eesti kirjandus kui pretensioon.vandenõu.com. – &quot;[[Looming (ajakiri)|Looming]]'', 2007, nr 3, lk 431–454 (2006. aasta eesti proosa ülevaade).

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://baas.ulme.ee/?autor=3626 Uido Truija Ulmekirjanduse BAASis]
*[http://uidotruija.wordpress.com/ Uido Truija - Teosed]
{{DEFAULTSORT:Truija, Uido}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]</text>
      <sha1>2btqke7c074tiwsvkihlgwufzlgyumr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Aleksander Kunileid</title>
    <ns>1</ns>
    <id>153673</id>
    <revision>
      <id>7188980</id>
      <parentid>1319737</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:53:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7188980</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="995" sha1="sm7h5hbdlbqnhxjjw9d73xlg7ggx1oc" xml:space="preserve">Kas Kolppana on [[Kolpino]]? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. detsember 2008, kell 00:28 (UTC)
: Kolppana on minu teada Kolpino soomekeelne nimi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 15. detsember 2008, kell 02:05 (UTC)
:: Soome vikis on ta Kolpina või Kolppina. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. detsember 2008, kell 02:22 (UTC)

::: Jah, muutsin ikka tagasi Kolppanaks; vaatasin algul kaudsel meetodil nt artiklit [[Aale Tynni]]; aga [[fi:Kolppana]] soome vikis viib vene vikis sellise kohani nagu Колпаны, mis on Gattšina lähedal, täpsemalt küll [[ru:Большие Колпаны]]. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 15. detsember 2008, kell 02:27 (UTC)

Kas Aleksander Saebelmanni pseudonüüm oli täht-tähelt Aleksander Kunileid, Aleksander Saebelmann-Kunileid, A. Saebelmann-Kunileid, A. Kunileid, lihtsalt mononüümne Kunileid või hoopis veel mingi variant? --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-33657-65|&amp;#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-33657-65|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 00:53 (EEST)</text>
      <sha1>sm7h5hbdlbqnhxjjw9d73xlg7ggx1oc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188987</id>
      <parentid>7188980</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:15:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7188987</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1035" sha1="5ldk9ryp4oobtll5npmg56odqiko982" xml:space="preserve">Kas Kolppana on [[Kolpino]]? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. detsember 2008, kell 00:28 (UTC)
: Kolppana on minu teada Kolpino soomekeelne nimi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 15. detsember 2008, kell 02:05 (UTC)
:: Soome vikis on ta Kolpina või Kolppina. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. detsember 2008, kell 02:22 (UTC)

::: Jah, muutsin ikka tagasi Kolppanaks; vaatasin algul kaudsel meetodil nt artiklit [[Aale Tynni]]; aga [[fi:Kolppana]] soome vikis viib vene vikis sellise kohani nagu Колпаны, mis on Gattšina lähedal, täpsemalt küll [[ru:Большие Колпаны]]. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 15. detsember 2008, kell 02:27 (UTC)

Kas kodanik Aleksander Saebelmanni pseudonüüm oli täht-tähelt Aleksander Kunileid, Aleksander Kunileid-Saebelmann, Aleksander Saebelmann-Kunileid, A. Saebelmann-Kunileid, A. Kunileid, lihtsalt mononüümne Kunileid või hoopis veel mingi variant? --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-33657-65|&amp;#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-33657-65|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 00:53 (EEST)</text>
      <sha1>5ldk9ryp4oobtll5npmg56odqiko982</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188993</id>
      <parentid>7188987</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:32:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7188993</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1046" sha1="lbzcn0fxkt8m4yrv7te39bggt9if67w" xml:space="preserve">Kas Kolppana on [[Kolpino]]? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. detsember 2008, kell 00:28 (UTC)
: Kolppana on minu teada Kolpino soomekeelne nimi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 15. detsember 2008, kell 02:05 (UTC)
:: Soome vikis on ta Kolpina või Kolppina. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. detsember 2008, kell 02:22 (UTC)

::: Jah, muutsin ikka tagasi Kolppanaks; vaatasin algul kaudsel meetodil nt artiklit [[Aale Tynni]]; aga [[fi:Kolppana]] soome vikis viib vene vikis sellise kohani nagu Колпаны, mis on Gattšina lähedal, täpsemalt küll [[ru:Большие Колпаны]]. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 15. detsember 2008, kell 02:27 (UTC)

Kas kodanik Aleksander Saebelmanni pseudonüüm oli täht-tähelt Aleksander Kunileid, Aleksander Kunileid-Saebelmann, Aleksander Saebelmann-Kunileid, A. Saebelmann-Kunileid, A. Kunileid, lihtsalt mononüümne Kunileid või hoopis veel mingi nimetamata variant? --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-33657-65|&amp;#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-33657-65|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 00:53 (EEST)</text>
      <sha1>lbzcn0fxkt8m4yrv7te39bggt9if67w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 24. jaanuaril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155066</id>
    <revision>
      <id>7188917</id>
      <parentid>7176244</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:47:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188917</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6758" sha1="4u9pjl1erywbnz7vp5kp3ybqtdtunr8" xml:space="preserve">{{sündinud jaanuaris}}
''Siin loetletakse [[24. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi.

*{{tühik}}{{tühik}}[[76]] – [[Hadrianus]], Vana-Rooma keiser
*[[1712]] – [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]], Preisimaa kuningas
*[[1732]] – [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], Prantsuse näitekirjanik (s. [[1799]])
*[[1752]] – [[Muzio Clementi]], Itaalia helilooja (s. [[1832]])
*[[1776]] – [[E. T. A. Hoffmann]], saksa kirjanik, helilooja ja kunstnik (s. [[1822]])
*[[1795]] – [[Peter Andreas Johann Steinsberg]], eesti päritolu näitekirjanik ja näitleja
*[[1824]] – [[Carl Maurach]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja (vaimulik) kirjanik
*[[1828]] – [[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog
*[[1848]] – [[Vassili Surikov]], vene maalikunstnik
*[[1850]] – [[Hermann Ebbinghaus]], saksa psühholoog
*[[1862]] – [[Edith Wharton]], Ameerika kirjanik (s. [[1937]])
*[[1864]] – [[Heinrich Alexander Pridik]], eesti filoloog
* 1864 – [[Marguerite Durand]], Prantsuse kirjanik, ajakirjanik ja feminist (s. [[1936]])
*[[1866]] – [[Jaan Poska]], Eesti diplomaat
*[[1872]] – [[Konstantin Bogajevski]], Vene maalikunstnik (s. [[1943]])
* 1872 – [[Carlo Sforza]], Itaalia poliitik
*[[1879]] – [[Ivan Rabtšinski]], revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane
*[[1880]] – [[Juvian (Krasnoperov)|Juvian]], vene õigeusu munk
*[[1888]] – [[Ernst Heinkel]], Saksa lennundusinsener (s. [[1958]])
* 1888 – [[Vicki Baum]], Austria kirjanik (s. [[1960]])
*[[1889]] – [[Ādolfs Ābele]], läti helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog
*[[1892]] – [[Rudolf Ise]], Eesti diplomaat, konsul ja insener
*[[1894]] – [[Oskar Jalajas]], Eesti sõjaväelane
*[[1897]] – [[Artur Reintamm]], eesti agronoom
*[[1898]] – [[Valter Eenmaa]], eesti poksija
*[[1900]] – [[Aleksander Rei]], Eesti poliitik
*[[1905]] – [[August Keng]], Eesti sõjaväelane 
*[[1906]] – [[Osvald Ojaveer]], eesti põllumajandusteadlane
*[[1915]] – [[Robert Motherwell]], Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja kunstiteoreetik
*[[1916]] – [[Rafael Caldera]], Venezuela poliitik
*[[1918]] – [[Erich Veetõusme]], eesti kergejõustiklane
*[[1920]] – [[Jerry Maren]], USA näitleja
*[[1923]] – [[Ülo Raudmäe]], eesti helilooja, trombonist ja dirigent
*[[1924]] – [[Parujr Sevak]], armeenia luuletaja ja tõlkija
*[[1927]] – [[Ülo Sirp]], eesti arhitekt, sisekujundaja, skulptor ja kunstnik
*[[1928]] – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog ja kirjanik
*1928 – [[Vladimir Nikolajev (treener)|Vladimir Nikolajev]], Eesti võrkpallitreener
*[[1930]] – [[Kjell Eugenio Laugerud García]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik
*1930 – [[Eerik Saarnok]], eesti arstiteadlane ja viroloog
*[[1931]] – [[Liane Polberg]], eesti tekstiilikunstnik
*[[1932]] – [[Jaan Puhvel]], keele- ja kirjandusteadlane
* 1932 – [[Bengt von zur Mühlen]], saksa filmidokumentalist ja ajalooteoste autor
* 1932 – [[Meinhard Saarkoppel]], eesti tehnikateadlane
* 1932 – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja ja helikunstnik
*[[1934]] – [[Stanisław Grochowiak]], Poola luuletaja ja näitekirjanik (s. [[1976]])
*1934 – [[Gabriel Zaid]], mehhiko kirjanik
*1934 – [[Säde Purge]], eesti ajaloolane
*[[1935]] – [[Heino-Taavi Kään]], eesti toimetaja
*1935 – [[Mona Malm]], rootsi näitleja
*[[1936]] – [[Bobby Wellins]], šoti džässmuusik
*[[1940]] – [[Joachim Gauck]], Saksa poliitik, publitsist, vaimulik
*[[1941]] – [[Neil Diamond]], ameerika laulja
* 1941 – [[Evald Aavik]], eesti näitleja
* 1941 – [[Merike Pau]], eesti tõlkija 
* 1941 – [[Rein Raie]], eesti arstiteadlane 
*[[1943]] – [[Sharon Tate]], ameerika näitleja ja modell
*[[1944]] – [[Jaakko Kalela]], Soome suursaadik Eestis
*[[1947]] – [[Michio Kaku]], jaapani päritolu ameerika füüsik ja futuroloog
* 1947 – [[Heiki Tammoja]], eesti tehnikateadlane 
*[[1949]] – [[John Belushi]], USA filminäitleja, koomik ja laulja
*[[1950]] – [[Toomas Väinaste]], Eesti poliitik
*[[1953]] – [[Moon Jae-in]], Lõuna-Korea poliitik
*[[1954]] – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik ja tõlkija
* 1954 – [[Helena Risthein]], eesti kunstiteadlane 
*[[1955]] – [[Kalev Rattiste]], eesti ornitoloog ja linnuökoloog
*[[1956]] – [[Masashi Yamamoto]], jaapani filmirežissöör
* 1956 – [[Veiko Jürisson]], eesti näitleja, lavastaja ja riigiametnik
*[[1958]] – [[Jools Holland]], Briti muusik
* 1958 – [[Frank Ullrich]], saksa laskesuusataja ja treener 
*[[1961]] – [[Nastassja Kinski]], Saksamaa näitleja ja endine modell
*[[1962]] – [[Eduard Salmistu]], eesti näitleja
*[[1964]] – [[Aivar Rihkrand]], eesti maalikunstnik
*[[1966]] – [[Evelyn Regner]], Austria jurist ja poliitik
*[[1967]] – [[Andrei Beljanin]], vene kirjanik
*[[1968]] – [[Raho Langsepp]], eesti muusik
* 1968 – [[Mae Kivilo]], eesti lavastuskunstnik
*[[1969]] – [[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik
* 1969 – [[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]], Eesti jurist ja kohalik poliitik
* 1969 – [[Paweł Szałamacha]], Poola poliitik
*[[1970]] – [[Tanel Ruben]], eesti löökpillimängija
*[[1973]] – [[Eero Endjärv]], eesti arhitekt
*[[1975]] – [[Rónald Gómez]], Costa Rica jalgpallur
* 1975 – [[Haralabos Papadias]], Kreeka kergejõustiklane
*[[1976]] – [[Tõnis Milling]], eesti peo- ja õhtujuht
* 1976 – [[Olena Šuljak]], Ukraina ettevõtja ja poliitik
*[[1977]] – [[Johann Urb]], eesti filminäitleja
*[[1980]] – [[Veiko Liis]], eesti disainer 
* 1980 – [[Joonas Sildre]], eesti illustraator, tarbegraafik, karikaturist ja koomiksikunstnik
*[[1981]] – [[Andres Laiapea]], Eesti kodanikuaktivist, konservatiivne publitsist
*[[1983]] – [[Scott Speed]], USA autovõidusõitja
*[[1984]] – [[Tuul Sepp]], eesti loomaökoloog ja teaduse populariseerija
* 1984 – [[Erki Pärnoja]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja
* 1984 – [[Emerse Faé]], Elevandiluuranniku jalgpallitreener ja endine jalgpallur
*[[1986]] – [[Vladislav Ivanov]], Eesti jalgpallur
*[[1987]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur
*[[1989]] – [[Gong Lijiao]], Hiina kuulitõukaja
*[[1990]] – [[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur 
* 1990 – [[Ermin Bičakčić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
*[[1992]] – [[Marko Dmitrović]], serbia jalgpallur
*[[1995]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur
* 1995 – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja
* 1995 – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur
*[[1996]] – [[Patrik Schick]], tšehhi jalgpallur
*[[1999]] – [[Dylan Samberg]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
* 1999 – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur
*[[2005]] – [[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 24.]]</text>
      <sha1>4u9pjl1erywbnz7vp5kp3ybqtdtunr8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õnne 13</title>
    <ns>0</ns>
    <id>162265</id>
    <revision>
      <id>7188923</id>
      <parentid>7176032</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:54:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegelased ja osatäitjad */</comment>
      <origin>7188923</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18074" sha1="8sj4nb7x73jmovbn3b5u6zoqt2cfgx9" xml:space="preserve">{{seriaal
| nimi = &quot;Õnne 13&quot;, &quot;Meie elu lood&quot;
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| žanr = draama
| režii = [[Tõnis Kask]] (1993–2003)&lt;br /&gt;[[Ain Prosa]] (2003–)
| stsenaarium = [[Astrid Reinla]] (1993–1994)&lt;br /&gt;[[Kati Murutar]] (1995–1996)&lt;br /&gt;[[Teet Kallas]] (1996–2011)&lt;br /&gt;[[Urmas Lennuk]] (2011)&lt;br /&gt;[[Teet Kallas]] (2011–2012)&lt;br /&gt;[[Urmas Lennuk]] (2013–2014)&lt;br /&gt;[[Andra Teede]] (2014–)
| operaator = [[Taavo Kongi]]
| produtsent = [[Raivo Suviste]]
| peaosades = [[Kaljo Kiisk]]&lt;br&gt;[[Helgi Sallo]]&lt;br&gt;[[Luule Komissarov]]&lt;br&gt;[[Raivo E. Tamm]]&lt;br&gt;[[Anne Veesaar]]&lt;br&gt;[[Marika Korolev]]&lt;br&gt;[[Eero Spriit]] &lt;br&gt;[[Ülle Kaljuste]]&lt;br&gt;[[Veikko Täär]] &lt;br&gt;[[Tõnu Aav]]
| helilooja = [[Alo Mattiisen]]&lt;br&gt;[[Ardo Ran Varres]]
| tunnusmuusika = 
| esitaja = 
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = [[eesti keel|Eesti]]
| kanal = [[Eesti Televisioon]]
| tootja = [[Balti Video]]
| originaal = 1993–
| hooaegu = 33{{väiksem| (eetrisse jõudnud, 2026.a seisuga)}}
| jagusid = 972{{väiksem| (eetrisse jõudnud, seisuga mai 2026)}}
| kestus = 25–30 minutit
| originaalnimi = 
| esmalinastus = 
}}

'''&quot;Õnne 13&quot;''' (ka '''&quot;Meie elu lood&quot;''') on [[Eesti Televisioon]]i [[telesari]]. Sarja idee autor ja esimene [[stsenarist]] oli [[Astrid Reinla]]. Seejärel oli stsenarist [[Kati Murutar]]. Alates [[1996]]. aastast kirjutas käsikirja [[Teet Kallas]]&lt;ref name=&quot;Õhtuleht 09-2008&quot; /&gt;, 2011. aasta esimesel poolel ja 2013. aastast 2014. aasta sügiseni kirjutas käsikirja [[Urmas Lennuk]]&lt;ref name=&quot;dL0Qd&quot; /&gt;. Alates 2014. aasta sügisest on sarja stsenarist [[Andra Teede]]. Telesarja '''&quot;Õnne 13&quot;''' esimene jagu oli eetris [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1993]], kokku on valminud üle 900 jao. 880. jagu oli eetris 22. aprillil 2023 ning 890. jagu 21. oktoobril samal aastal. 13. jaanuaril 2024 läks eetrisse 900. jagu. 2025. aasta kevadel linastus ETV ekraanil 945. osa. Aasta hiljem, jaanuaris 2026 aga osa nr. 960. 25.aprillil 2026 läks eetrisse 970. jagu.

'''&quot;Õnne 13&quot;''' lavastajatöö tegi esimesed 10 hooaega [[Tõnis Kask]]. Alates [[2003]]. aastast lavastab sarja [[Ain Prosa]]. Alates aastast [[1997]] on sarja kaastootja [[Balti Video]] (BEC).&lt;ref name=&quot;861tY&quot; /&gt; Sarjas on osalenud üle 200 näitleja.&lt;ref name=&quot;Faktid&quot; /&gt;

== Võttekohad ==
Telesarja tegevus leiab aset väikeses [[Morna (Õnne 13)|Morna]]-nimelises linnas. Rohelise Morna linnakese võtted on tehtud kas [[Nõmme]], [[Rahumäe]] või [[Hiiu]] eramute piirkonnas.&lt;ref name=&quot;õnne&quot;&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/323143/morna-ndash-milline-see-pariselt-valja-naeb Morna &amp;ndash; milline see päriselt välja näeb?] ohtuleht.ee, 4. aprill 2009&lt;/ref&gt; Esimesed välisvõtted majast Õnne 13 tehti Nõmmel Kiige tänaval, kuid see maja lammutati.&lt;ref name=&quot;õnne&quot; /&gt; Praegu avakaadrites näidatav Õnne 13 maja asub Tallinnas Sihi 104. Telesarja Uuevariku talu (kus seriaali pererahvas pidas lehmi ja valmistas meiereis juustu) võtted on toimunud Esko talus [[Harjumaa]]l [[Saku vald|Saku vallas]].&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93360941/onne-13-uks-vottepaikadest-lopetab-pariselus-tegevuse-peremees-aeg-on-selline-tuleb-muutusi-teha Õnne 13“ üks võttepaikadest lõpetab päriselus tegevuse.] maaleht.delfi.ee, 7. mai 2021&lt;/ref&gt;

'''Seriaali tegevuskohad on (olnud):''' 
* Morna hotelli eksterjöör – Sihi 26; 
* Morna hotelli interjöör – Stroomi hotell Randla 11; 
* Morna kohvik – kohvik Köök&amp;Kook Raudtee 33; 
* Mare ja Allani kodu – Magasini 25a; 
* Are ja Georgi kodu – Läänekaare 14; 
* linnapea Uku Palmi kodu ning Oliver-Steni ja Merilini kodu – Pidu 6; 
* Krissu ja Laine kodu – Haava 33; 
* Jane ja Jaanuse kodu – Kauba 34; 
* linnapea kabinet – Faehlmanni 12 ERRi hoone 7. korrusel&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2729482/kus-valmivad-seriaalid-tegelikult Kus valmivad seriaalid tegelikult?] postimees.ee, 16. märts 2014&lt;/ref&gt;. Välisvaade on Nõmme sotsiaalkeskuse hoonest;
* turg – Keila turg/Nõmme turg;
* hotell/pansionaat Pinus – Nõmme sotsiaalkeskuse hoone, sisevõtted Stroomi hotellis/Tähetorni hotellis;
* Vissi maja – Serva tänav;
* market – Torupilli Selver;
* raamatukogu – Mustamäe Sääse raamatukogu;
* Johannese haud – väike surnuaed Kloostrimetsa lähedal;
* Tiina pubi – Hiiu Õlletuba;
* kohvik Tädi Anni juures – Nõmmel Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava nurgal;
* kultuurimaja – Jõelähtme kultuurimaja;
jne... (võttekohti on olnud üle 200)&lt;ref name=&quot;õnne&quot; /&gt;[[Pilt:Tädi Anni Juures.JPG|thumb|Kohvik [[Tädi Anni Juures]] Nõmmel oli üks seriaali võttekohti|260x260px]]
== Hooajad ja jaod ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;2&quot; |Hooaeg
! rowspan=&quot;2&quot; |Osasid
! rowspan=&quot;2&quot; |Jaod
! colspan=&quot;2&quot; |Esmaeeter
|-
!Esimene osa
!Viimane osa
|-
! rowspan=&quot;34&quot; |
|[[Õnne 13 (hooaeg I)|1. hooaeg]]
|15 osa
|1–15
|30. oktoober 1993
|28. mai 1994
|-
|2. hooaeg
|17 osa
|16–32
|24. september 1994
|03. juuni 1995
|-
|3. hooaeg
|13 osa
|33–45
|24. detsember 1995
|08. juuni 1996
|-
|4. hooaeg
|18 osa
|46–63
|12. oktoober 1996
|01. juuni 1997
|-
|5. hooaeg
|16 osa
|64–79
|01. november 1997
|30. mai 1998
|-
|6. hooaeg
|31 osa
|80–110
|03. oktoober 1998
|01. mai 1999
|-
|7. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |30 osa
|111–140
|09. oktoober 1999
|29. aprill 2000
|-
|8. hooaeg
|141–170
|07. oktoober 2000
|28. aprill 2001
|-
|9. hooaeg
|171–200
|15. september 2001
|04. mai 2002
|-
|10. hooaeg
|27 osa
|201–227
|07. detsember 2002
|07. juuni 2003
|-
|11. hooaeg
|31 osa
|228–257
|01. november 2003
|22. mai 2004
|-
|12. hooaeg
|33 osa
|258–290
|09. oktoober 2004
|21. mai 2005
|-
|13. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |32 osa
|291–322
|22. oktoober 2005
|27. mai 2006
|-
|14. hooaeg
|323–354
|21. oktoober 2006
|26. mai 2007
|-
|15. hooaeg
|355–386
|20. oktoober 2007
|24. mai 2008
|-
|16. hooaeg
|34 osa
|387–420
|27. september 2008
|16. mai 2009
|-
|17. hooaeg
|36 osa
|421–456
|12. september 2009
|29. mai 2010
|-
|18. hooaeg
|35 osa
|457–491
|18. september 2010
|21. mai 2011
|-
|19. hooaeg
|36 osa
|492–527
|17. september 2011
|19. mai 2012
|-
|20. hooaeg
|35 osa
|528–563
|15. september 2012
|18. mai 2013
|-
|21. hooaeg
|32 osa
|564–595
|12. oktoober 2013
|17. mai 2014
|-
|22. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |36 osa
|596–631
|13. september 2014
|30. mai 2015
|-
|23. hooaeg
|632–667
|12. september 2015
|28. mai 2016
|-
|24. hooaeg
|668–703
|10. september 2016
|27. mai 2017
|-
|25. hooaeg
|32 osa
|704–735
|09. september 2017
|12. mai 2018
|-
|26. hooaeg
|30 osa
|736–765
|22. september 2018
|04. mai 2019
|-
|27. hooaeg
|27 osa
|766–792
|21. september 2019
|25. aprill 2020
|-
|28. hooaeg
|33 osa
|793–825
|12. september 2020
|15. mai 2021
|-
|29. hooaeg
|29 osa
|826–854
|25. september 2021
|07. mai 2022
|-
|30. hooaeg
|28 osa
|855–882
|24. september 2022
|06. mai 2023
|-
|31. hooaeg
|32 osa
|883–914
|02. september 2023
|11. mai 2024
|-
|32. hooaeg
|31 osa
|915–945
|07. september 2024
|10. mai 2025
|-
|33. hooaeg
|27 osa
|946–972
|04. oktoober 2025
|16. mai 2026
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Jagusid kokku
! colspan=&quot;2&quot; |972 jagu (seisuga mai 2026)
|}
Allikas:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;{{Vaata|Õnne 13 jagude loend}}
==Tegelased ja osatäitjad==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Näitleja
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tegelane
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Tuntumad tegelased
|-
! rowspan=&quot;55&quot; |
|[[Kaljo Kiisk]]
|Johannes Saarepera
|-
|[[Helgi Sallo]]
|Alma Saarepera
|-
|[[Raivo E. Tamm]]
|Allan Peterson
|-
|[[Anne Veesaar]]
|Mare Peterson
|-
|[[Kauro Anton]], [[Ott Aardam]]
|Jaanus Peterson
|-
|[[Maarja Jakobson]]
|Jane Peterson
|-
|[[Rahel Prosa]]
|Mari Peterson
|-
|[[Karl Filipp Varres]]
|Peeter Peterson
|-
|[[Luule Komissarov]]
|Laine Rosenkampf-Jägerfreund
|-
|[[Väino Aren]]
|Kristjan &quot;Krissu&quot; Rosenkampf-Jägerfreund
|-
|[[Anti Kobin]]
|Henry-Fabian Ahven
|-
|[[Marika Korolev]]
|Evelin Ahven (Sumberg)
|-
|[[Allan Noormets]]
|Georg Sumberg
|-
|[[Annabel Korolev]]
|Annabel Sumberg
|-
|[[Raul Ra Korolev]]
|Rocco Sumberg
|-
|[[Andres Dvinjaninov]]
|Laur Põder
|-
|[[Külli Teetamm]]
|Pille Põder 
|-
|[[Hannes Kaljujärv]]
|Richard Kattai
|-
|[[Garmen Tabor]]
|Anne-Mai Kattai 
|-
|[[Mihkel Tikerpalu]]
|Ints Kattai
|-
|[[Theodor Tabor]]
|Mats Kattai
|-
|[[Maarika Mesipuu-Veebel]]
|Anu Kattai
|-
|[[Elo Kokkota]]
|Brita
|-
|[[Aleksander Eelmaa]]
|Ülo Ümera
|-
|[[Eva Vilt-Malleus]]
|Kelli Ümera
|-
|[[Lembit Ulfsak]]
|Uku Palm
|-
|[[Evelin Võigemast]]
|Ursula Amaranta Malone (Palm)
|-
|[[Meelis Rämmeld]]
|Taivo Palm
|-
|[[Tarvo Sõmer]]
|Priit Torim
|-
|[[Viire Valdma]]
|Tiina Püvi 
|-
|[[Aarne Üksküla]]
|Jaak Pallo
|-
|[[Ülle Lichtfeldt]]
|Are Prillop
|-
|[[Egon Nuter]]
|Jüri &quot;Jürka&quot; Kerges
|-
|[[Tõnu Kilgas]]
|Harry Ahven 
|-
|[[Eero Spriit]]
|Thor-Björn Margna
|-
|[[Tõnu Aav]]
|Felix Viss
|-
|[[Mirko Rajas]]
|Filipp Viss
|-
|[[Veikko Täär]]
|Raivo Tiik
|-
|[[Taavi Teplenkov]]
|Oliver-Sten Karjus
|-
|[[Hele Kõrve]]
|Merilin Karjus
|-
|[[Ülle Kaljuste]]
|Maige Karjus 
|-
|[[Ago-Endrik Kerge]]
|Einar Karmik 
|-
|[[Maarja Mitt]]
|Saara
|-
|[[Markus Habakukk]]
|Marek
|-
|[[Triin Tenso]]
|Sonja 
|-
|[[Roland Laos]]
|Sander-Eero Seeder
|-
|[[Markus Luik]]
|Ardi
|-
|[[Terje Pennie]]
|Aino Järvik
|-
|[[Hanna Allsaar]]
|Iris Järvik
|-
|[[Mairi Tikerpalu]]
|Anneli Margna
|-
|[[Andres Noormets]]
|Ivar Karineem
|-
|[[Jaanus Mehikas]]
|Siim Susi 
|-
|[[Allan Kress]]
|Harald
|-
|[[Grete Jürgenson]]
|Margit Männimeri 
|-
|[[Anna Sergejeva]]
|Maria
|}
&lt;big&gt;Teiste hulgas on sarjas kaasa teinud veel&lt;/big&gt; [[Dajan Ahmet]], [[Liisa Aibel]], [[Ellen Alaküla]], [[Reet Albre]], [[Rudolf Allabert]], [[Ago Anderson]], [[Rednar Annus]], [[Marika Barabanštšikova]], [[Eino Baskin]], [[Karina Burmeister]], [[Svetlana Dorošenko]], [[Vello Eensalu]], [[Toomas Ehasalu]], [[Herta Elviste]], [[Elina Grabovski]], [[Robert Gutman]], [[Hedvig Hanson]], [[Helle-Reet Helenurm]], [[Evald Hermaküla]], [[Aleksandr Ivaškevitš]], [[Alisa Jakobi]], [[Peeter Jakobi]], [[Albert Jalakas]], [[Vello Janson]], [[Marje Jurtšenko]], [[Ene Järvis]], [[Peeter Jürgens]], [[Ain Jürisson]], [[Kaidor Kahar]], [[Irmeli Kalamees]], [[Peeter Kaljumäe]], [[Erika Kaljusaar]], [[Liia Kanemägi]], [[Peeter Kard]], [[Peeter Karell]], [[Andrus Kasesalu]], [[Kadri Kilp]], [[Diana Klas]], [[Margus Kobing]], [[Jekaterina Kordas]], [[Kersti Kreismann]], [[Tiia Kriisa]], [[Tamara Kuts]], [[Kertu Köösel]], [[Riho Kütsar]], [[Marta Laan]], [[Aare Laanemets]], [[Kristel Laas]], [[Silvia Laidla]], [[Anu Lamp]], [[Tõnn Lamp]], [[Piret Laurimaa]], [[Lauri Leesi]], [[Aksel Lemberg]], [[Astrid Lepa]], Birgit Lilienthal, [[Lena Barbara Luhse]], [[Anne Margiste]], Ele Meltsas, [[Triinu Meriste]], [[Helena Merzin]], [[Raivo Mets]], [[Marje Metsur]], [[Kaie Mihkelson]], [[Tõnu Mikk]], [[Lii Muru]], [[Ain Mäeots]], [[Arvi Mägi]], [[Laine Mägi]], [[Andres Mähar]], [[Haide Männamäe]], [[Tarmo Männard]], [[Märten Männiste]], [[Anne Nael]], [[Kersti Nahkur]], Helen Neier, [[Katrin Nielsen]], [[Henrik Normann]], [[Laura Nõlvak]], [[Enn Nõmmik]], [[Indrek Ojari]], [[Alar Ojastu]], [[Villem Pabut]], [[Ester Pajusoo]], [[Rita Palatu]], [[Külli Palmsaar]], [[Tiit Palu]], [[Raimo Pass]], [[Ao Peep]], [[Valeri Petrov]], [[Eduard Pissarenko]], [[Mare Pohla]], [[Salme Poopuu]], [[Margus Prangel]], [[Anu Presjärv]], [[Rahel Prosa]], [[Elina Purde]], [[Andres Puustusmaa]], [[Andres Raid]], [[Küllike Rajasalu]], [[Gert Raudsep]], [[Evi Rauer]], [[Leino Rei]], [[Erich Rein]], [[Anti Reinthal]], [[Elina Reinold]], [[Rene Rekand]], [[Oleg Rogatšov]], [[Riho Rosberg]], [[Erik Ruus]], [[Maila Rästas]], [[Peeter Rästas]], [[Raivo Rüütel]], [[Indrek Saar]], [[Üllar Saaremäe]], [[Riina Salumets]], [[Jüri Samuel]], [[Ain Saviauk]], [[Heino Seljamaa]], [[Jass Seljamaa]], [[Ott Sepp]], [[Eili Sild]], [[Toomas Silm]], [[Endel Simmermann]], [[Piret Simson]], [[Tiit Sukk]], [[Indrek Taalmaa]], [[Margus Tabor]], [[Theresa Maria Talistu]], [[Merle Talvik]], [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], [[Lii Tedre]], [[Liina Tennosaar]], [[Tõnu Tepandi]], [[Galina Tikerpuu]], [[Lea Tikerpuu]], [[Kersti Tombak]], [[Heino Torga]], [[Raivo Trass]], [[Emma Tross]], [[Veiko Tubin]], [[Tambet Tuisk]], [[Margus Tuuling]], [[Andris Tuvikene]], [[Taavi Tõnisson]], [[Salme-Riine Uibo]], [[Katariina Unt]], [[Carita Vaikjärv]], [[Ants Vain]], [[Erle Veber]], [[Jana Volke]], [[Priit Võigemast]], [[Velvo Väli]], Ave Värk, [[Sander Üksküla]] ja [[Siina Üksküla]].

== Vaadatavus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;3&quot; |Aeg
! rowspan=&quot;2&quot; |Koht¹
! rowspan=&quot;2&quot; |Vaatajaid
! rowspan=&quot;2&quot; |%²
|-
!Aasta
!Kuu
!Nädal
|-
! rowspan=&quot;20&quot; |2026
| rowspan=&quot;5&quot; |jaanuar
|29.12.25*–04.01
|1. koht
|153 000
|14,0
|-
|05.01–11.01
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|12.01–18.01
| rowspan=&quot;2&quot; |5. koht
|113 000
|10,3
|-
|19.01–25.01
|118 000
|10,8
|-
|26.01–01.02
| rowspan=&quot;2&quot; |7. koht
|107 000
|9,8
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |veebruar
|02.02–08.02
|110 000
|10,0
|-
|09.02–15.02
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|16.02–22.02
|11. koht
|100 000
|9,1
|-
|23.02–01.03
|10. koht
|112 000
|10,2
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |märts
|02.03–08.03
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|09.03–15.03
|6. koht
|99 000
|9,0
|-
|16.03–22.03
|10. koht
|91 000
|8,3
|-
|23.03–29.03
|6. koht
|107 000
|9,8
|-
|30.03–05.04
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |aprill
|06.04–12.04
|4. koht
| rowspan=&quot;2&quot; |104 000
| rowspan=&quot;2&quot; |9,5
|-
|13.04–19.04
|3. koht
|-
|20.04–26.04
|6. koht
|120 000
|11,0
|-
|27.04–03.05
|3. koht
|105 000
|9,6
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |mai
|04.10–10.05
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|11.05–17.05
|9. koht
|92 000
|8,4
|}
:¹ {{väiksem|''Koht Eesti telekanalite saadete vaadatavuse edetabelis.''}}
:² {{väiksem|''Teleauditooriumi osa, kes sarja vaatas.}}
[[Kantar Emor|Emori]] teleauditooriumi ülevaadete põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nädala TOP 30 vaadatavamat saadet |url=https://www.kantaremor.ee/nadala-top-30-vaadatavamat-saadet/ |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=Emor |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

== Tunnustus ==
=== Nominatsioonid ===
*2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim stsenarist Andra Teede&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/EFTAgala/posts/-efta-2019-televaldkonna-nominendid-on-selgunud-parim-t%C3%B5sielusaade-factual-kodut/2336446516580083/ Eesti filmi- ja teleauhinnad, nominendid.] facebook.com&lt;/ref&gt;
*2020 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parima teleseriaal ja parim naisnäitleja sarjas Helgi Sallo
*2022 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim teleseriaal
*2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim naisnäitleja sarjas Ülle Lichtfeldt
*2024 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim naisnäitleja sarjas Ülle Kaljuste, parim meesnäitleja sarjas Raivo E. Tamm
*2025 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parima teleseriaal, parim naisnäitleja sarjas Ülle Lichtfeldt, parim meesnäitleja sarjas Raivo E. Tamm&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609635428/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid.] kultuur.err.ee, 17. märts 2025&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Õhtuleht 09-2008&quot;&gt;Rainer Kerge. [https://elu.ohtuleht.ee/297631/vabandage-proua-kas-see-maja-on-onne-tanav-13 &quot;Vabandage, proua, kas see maja on Õnne tänav 13?&quot;] Õhtuleht, 27. september 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dL0Qd&quot;&gt;Jaanus Kulli, [https://elu.ohtuleht.ee/421959/onne-13-saab-teet-kallase-asemel-autoriks-urmas-lennuki &quot;&quot;Õnne 13&quot; saab Teet Kallase asemel autoriks Urmas Lennuki&quot;] Õhtuleht, 9. aprill 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;861tY&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69029361/miljonimang &quot;Miljonimäng&quot;] Eesti Ekspress, 22. veebruar 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mQcAu&quot;&gt;ERR https://web.archive.org/web/20210615080432/https://arhiiv.err.ee/seeria/onne-13/lavastuslik/31/date-asc&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V7Kqm&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | Pealkiri = Meediauuringud | Väljaanne = Emor | online = 21.02.2009 | arhiivimisaeg = 31.12.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081231140433/http://emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Faktid&quot;&gt;Merlin Mölder &amp; Joosep Tiks: [https://longread.delfi.ee/publik/onne-13-saab-25?id=84149384 &quot;&quot;Õnne 13&quot; saab 25!&quot;]{{Kõdulink|aeg=september 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 30. oktoober 2018&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://etv.err.ee/onne13 Õnne 13] ETV kodulehel
* {{imdb pealkiri|0468631}}
* [https://www.efis.ee/film/19443 Õnne 13] Eesti filmi andmebaasis
* [https://sky.ee/retrofm/onne-13-30-produtsent-raivo-suviste-meil-viimastel-aegadel-juurde-tulnud-just-noori Produtsent Raivo Suviste: meil on viimastel aegadel juurde tulnud just noori vaatajaid!] intervjuu, sky.ee, 30. oktoober 2023
===Ajakirjanduses===
*[[Ilmar Palli]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=TeRa&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=14029 &quot;Õnne&quot;, palju õnne!]. Maaleht, TeRa, 1. jaanuar 2009
* Karilin Engelbrecht. [http://www.postimees.ee/?id=83741 &quot;Õnne 13&quot; tegelased saavad kaante vahele]. Postimees, 18. veebruar 2009
* Kadri Ratt. [http://www.epl.ee/artikkel/464206 Õnne 13 seriaalist ilmus raamat]. Eesti Päevaleht, 2. aprill 2009
* Keit Paju. [https://www.ohtuleht.ee/melu/977836/arvustus-kas-ma-olen-ainuke-kellele-tundub-et-onne-13-on-oma-autentsuse-kaotanud Kas ma olen ainuke, kellele tundub, et „Õnne 13“ on oma autentsuse kaotanud?] ohtuleht.ee, 23. september 2019
* Liisa Ehamaa. [https://4jaleht.postimees.ee/7512202/onne-13-30-aastat-eestlaslikku-fenomeni-ja-selle-instagrami-konto 30 aastat eestlaslikku fenomeni ja selle Instagrami konto.] 4jaleht.postimees.ee, 30. aprill 2022
* [https://kultuur.postimees.ee/8226604/nostalgialaks-esmaspaeval-laheb-eetrisse-onne-13-esimene-osa-etv-j NOSTALGIALAKS: Esmaspäeval läheb eetrisse &quot;Õnne 13&quot; esimene osa.] kultuur.postimees.ee, 9. aprill 2025{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Eesti draamasarjad]]
[[Kategooria:Seebiooperid]]
[[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]]
[[Kategooria:Õnne 13| ]]</text>
      <sha1>8sj4nb7x73jmovbn3b5u6zoqt2cfgx9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ämari lennubaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>168790</id>
    <revision>
      <id>7189060</id>
      <parentid>7108397</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T03:18:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189060</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14116" sha1="6mgx94gnlt33c0bbdmqyzkie17rzlkx" xml:space="preserve">{{suunamine| Lennubaas| Eesti esimese iseseisvusaja väeosa| Lennubaas (1927–1940)}}
{{toimeta}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Lennubaas large.jpg|pisi|Ämari lennubaasi embleem]]
[[Pilt:120608-Z-NQ307-023 (7173200961).jpg|thumb|[[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] [[Boeing C-17 Globemaster III]] transpordilennuk maandumas Ämari lennubaasi [[Saber Strike]] 2012 käigus.]]
'''Ämari lennubaas''' on [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväe]] väeosa, mis opereerib [[Ämari lennuväli|Ämari lennuvälja]]. 

Lennubaasi ülem on alates 2022. aastast [[kolonel]] [[Maanus Nigul]].{{lisa viide}}

Lennuväljale ei ole vaba ligipääsu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Sõjaväe langevarjuklubi. [http://www.slk.ee/892.html Ämari lennuväli.] Vaadatud 08.05.2015&lt;/ref&gt; Lennubaasi keskne osa on lennuväli, lisaks kuulub baasi koosseisu hulk muid elemente.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Eesti Kaitsevägi. [https://web.archive.org/web/20190122022341/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi/lennubaas Ämari lennubaas]. Vaadatud 08.05.2015&lt;/ref&gt; Lennubaasi koosseisu kuulub staap koordineeriva ja plaaniva allüksusena toetades baasi juhtimist; lennuvälja eskadrill, mis teostab lennuvälja käitamist; ning õhuväe toetuseskadrill, mis sidealaselt ja logistiliselt toetab kogu õhuväge. Samuti kuulub baasi koosseisu lennueskadrill, õhutoetuseskadrill ja baasikaitse eskadrill.

Alates 1. maist 2014 on Ämaril [[NATO]] [[Balti õhuturbe missioon]]i ühe lennusalga baas. Ühtlasi on see üks Eesti KV ja NATO liitlaste põhibaase Balti regioonis.

==Ülesanne==
Baasi olulisim ülesanne on liitlaste [[õhusõiduk]]ite vastuvõtmine rahu-, kriisi- ja sõjaajal ning kogu lennundustegevuse tagamine [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]]. Lennubaasi olemasolu on Eestile hädavajalik, sest Eesti peab olema valmis tegutsema sõjalist abi vastuvõtva NATO riigina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Lennubaasis on loodud tingimused raja, ruleerimisradade ja õhusõidukite seisuperroonide nõuetekohaseks hoolduseks, õhusõidukite tankimiseks, lasti käitlemiseks ja jäätõrjeks, navigatsiooni ja lennuliikluse [[NATO]] standardite ning Euroopa ühiste lennundusnõuete kohaseks teenuste osutamiseks.

== Ajalugu ==
Praegune lennubaas paikneb aastail 1940–1941 [[NSV Liit|NSV Liidu]] rajatud militaarlennuväljal, mis pärast [[II maailmasõda]] oli varulennuväli ja võeti 1952. aastal kasutusele tegevlennuväljana.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1970. ja 1980. aastatel baseerusid sellel lennuväljal [[Suhhoi Su-24|SU-24]] (''Fencer'') keskmaapommitajad, [[Antonov An-12|An-12]] (''Cub'') ja [[Antonov An-26|An-26]] (''Curl'') transpordilennukid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1994. aastal sai Eesti Vabariik [[Ämari lennuväli|Ämari lennuvälja]] oma valdusse. Kahe aasta pärast läks lennuväli Eesti [[Kaitseministeerium]]i haldusse. 1997. aasta kevadel asutati lennubaas kui Eesti lennuväe üksus. 2004. aastani asus lennubaasis ka ajateenijate väljaõppekeskus ning ajateenijad moodustasid lennubaasi sõjaväepolitsei üksuse, mille ülesanne oli baasi julgeoleku ja kaitse tagamine. Praegu moodustavad baasi isikkoosseisu ainult tegevteenistuses olevad kaadrikaitseväelased ja tsiviilteenistujad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Nüüdisaegne lennubaas ==
[[Pilt:C-17 Globemaster at Amari Air Base, Estonia.jpg|thumb|left|Liitlasvägede saabumine Ämari lennubaasi]]
Nüüdisaegne lennubaas on lisaks lennuvälja käitamisele ja liitlaste baseerumiseks toetusbaas ka õhuseire ja õhukaitseüksustele ning maaväe diviisi üksustele.

Aastail 2008–2012 ehitati Ämarisse uus lennuliiklusala vajalike sõiduteede, baasi kaitserajatiste ning uute hoonetega: angaaride, töökodade, ladude, staabihoonete, meditsiinikeskuse, söökla, ühiselamu, sportimisrajatiste ja muu sellisega. Sellega on Ämaril olemas nüüdisaegse lennubaasi talitlemiseks vajalik taristu. On olemas ka autotranspordipark, lennuvälja hooldusseadmed, kütuseteenistuseks vajalikud masinad, pääste- ja tuletõrjetehnika, tõste- ja transpordivahendid transpordilennukite teenindamiseks – kogu lennubaasi tegutsemiseks vajalik tehniline varustus. On olemas tänapäevased raadioelektroonilised side- ja navigatsioonisüsteemid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2015. aasta suvel saab Ämari lennubaas omale uudse täppislähenemisradari, mille hange läks maksma 7,1 miljonit eurot. Täppislähenemisradari abil saadakse informatsiooni maanduma tuleva lennuki asukohast. Radar võimaldab Ämari lennubaasis maanduda igat tüüpi lennukitel, praegu saavad seal maanduda ainult tsiviillennunduses kasutatavate navigatsioonivahenditega lennukid.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150527194934/http://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/amari-lennubaas-saab-nato-sojalennukite-vastuvotmiseks-vajaliku-radari Kaitseministeerium]. Ämari lennubaas saab NATO sõjalennukite vastuvõtmiseks vajaliku radari. Vaadatud 27.05.2015&lt;/ref&gt;

Kõigi nende võimaluste ja tehnika kasutamiseks on olemas kohapeal kvalifitseeritud spetsialistid. Lennubaasil on oma lennujuhtimisteenistus, lennumeteoroloogid ja lennuohutuse spetsialistid, side- ja raadionavigatsiooni üksus, pääste- ja tuletõrjeteenistus, kütuseteenistus, lennuvälja hoolduse/teeninduse üksus, perrooniteenistus ja paljud muud vajalikud allüksused ja teenistused – mis näitab seda, et Ämari lennubaas on võimeline tegutsema täiesti kaasaegse lennubaasina. Ämari lennubaasis on olemas peaaegu kõik võimalused [[õhusõiduk]]ite vastuvõtuks ja [[last]]i käitlemiseks. Seal on ka võimalused sõdurite vastuvõtuks ja majutamiseks, mis aitab muuta saabunud liitlassõjaväelaste lennubaasis viibimist kodusemaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alates 2014. aasta 1. maist paikneb Ämari lennubaasis NATO õhuturbe lennusalk.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kõik baasi saabunud liitlaste sõjaväelased majutatakse hotelli tüüpi majadesse või konteinerlinnakutesse. Väiksemad grupid saavad öömaja baasi tööruumides. Lennubaasis asub ka söökla, mis tagab praegu suuremate õppuste puhul kõigi õppustel osalejate toitlustamise.&lt;ref&gt;[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/ulevaade-ajakirjast-sodur-kas-amari-lennubaas-on-valmis?id=69802635 Delfi: Kas Ämari lennubaas on valmis?] Vaadatud: 27.05.2015&lt;/ref&gt;

== Väljaõpe ja tegevus väeosas ==
Pidevalt toimuvad kaadrikaitseväelaste erialased täiendkoolitused nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. 

Tsiviilkoostööd tehakse tsiviillennujuhtimiskeskustega, vallavalitsuste, [[piirivalve]]ga. Maantee liiklushuligaanide tabamiseks on sõlmitud koostööleping lennubaasi ja [[politsei]] eriüksuse vahel.

NATO õhuturbesalga hävituslennukite lennud on muutunud igapäevaseks. Enamasti iga päev, isegi nädalavahetustel, toimuvad Eesti õhuväe enda lennukite treening- ja tellimuslennud, millest mõned treeninglennud võivad toimuda ka öösel. Lendude hulk suureneb õppuste perioodil, mil seal baseeruvate õhusõidukite arv on märgatavalt suurem. Tänapäeval toimub igal aastal NATO liitlaste õhusõidukite osalusel hulk õppusi ja harjutusi. Rahvusvahelistest või olulise rahvusvahelise komponendiga iga-aastastest Eesti õppustest, mille käigus on lennubaasis maandunud ka [[Rootsi]] ja [[Soome]] hävituslennukid, tuleks kindlasti ära märkida õppust [[Kevadtorm]], Eesti-USA õppust [[Saber Strike]] ning NATO õhuturbeharjutust BRTE.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ämari lennubaasis maanduvad ka mitme riigi transpordilennukid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Järjest enam riike soovib kasutada nüüdisaegse lennuvälja, toetava taristu, [[modernne|modernse]] tehnika ning asjatundlike spetsialistidega Ämari lennubaasi õppuste ja treeningute korraldamiseks, mis suurendab muidugi lennubaasi töötempot.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Struktuur&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-09 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt; ==

* Staap
* Lennugrupp
** 1. Eskadrill
** 2. Eskadrill
* Lennujuhtimisteenistus
* Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill
* Pääste- ja tuletõrjeteenistus
* Lennuvälja eskadrill
* Baasikaitse eskadrill
* õhuväe toetuseskadrill
* Õhutuletoetuse eskadrill (TACP)
* Kütuseteenistus
* Perrooniteenistus
* Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus

== Lennuvahendid ==
Eestil on oma lennugrupp koos hulga lennuvahenditega. Nende esmane ülesanne on Kaitseväe üksuste, sealhulgas ka õhuväe enda väljaõppe toetamine. Igat liiki väikesemahuline lennutransport: meditsiiniline evakuatsioon, vaatlus- ja luurelennud, tsiviilstruktuuride (politsei, päästeameti jt) abistamine on samuti lennugrupi ülesanded.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Aktiivne lennuroster (2026)
!Mudel
!Päritolu
!Tüüp
!Arv kasutuses
!Märkmed
|-
|[[PZL M28 Skytruck|PZL M-28 Skytruck]] 
|[[Poola]]
|[[Transpordilennuk]]
|2
|[[Merevägi|Mereväe]] toetamiseks [[Seire|mereseirel]], 
langevarjurite treenimiseks,
õhupatrulliks, ning erioperatsioonideks 
|-
|[[Aero L-39]] 
|[[Tšehhi]]
|[[Reaktiivlennuk|Õppereaktiivlennuk]]
|2
|Eesti, ning Läti [[Õhutulejuht|JTAC-ide]] treeninguks
Renditud Aerohooldus OÜ-lt.
|}
[[Fail:Estonian Air Force, 14, Aero L-39C Albatros.jpg|vasakul|pisi|Eesti Õhuväe L-39 &quot;14&quot;]]
Reaktiivlennukeid L-39 kasutatakse kahel peamisel eesmärgil. Nendest esimene on õhuväe sihitajate väljaõpe: õhuturbes etendavad olulist osa nii [[Leedu|Leedus]] [[Karmėlava]] juhtimis- ja teatamiskeskuses kui ka Eesti lennuoperatsioonide juhtimiskeskuses Ämaris teenivad sihitajad, kelle ülesanne on suunata maalt õhus olevatele sihtmärkidele lendavaid hävituslennukeid. Tänapäeval on Eesti õhuvägi suuteline ise sihitajaid välja koolitama. Sihitajate väljaõpe ja õppused on mõeldamatud reaktiivlennukiteta.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:M28 Skytruck (52253542903).jpg|vasakul|pisi|Eesti Õhuväe M28 Skytruck &quot;44&quot;]]
Teiseks ülesandeks on õhuväe taktikaliste tulejuhtide väljaõpe: õhuväe koosseisus on taktikalised tulejuhid, kelle ülesanne on tuua õigel ajal ja õigesse kohta tuletoetus õhust. Meie tulejuhid on osalenud korduvalt [[Afganistan|Afganistani]] missioonil. Tulejuhtide väljaõpe toimub liitlasvägede juures, aga kvalifikatsiooni säilitamiseks peavad nad pidevalt harjutama. Reaktiivlennukiteta oleks tulejuhtide harjutused võimatud ja nad kaotaksid kiiresti oma kvalifikatsiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
Eestis koolitatakse sihitajaid ka [[Läti]] lennuväele ning ka Läti tulejuhid kasutavad Eesti reaktiivlennukite abi oma õppuste korraldamisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Transportlennukit M-28 kasutatakse merepatrulliks, õhutranspordiks, [[CASEVAC|CASEVAC-iks]], ning erioperatsioonideks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-09 |pealkiri=Transpordilennuk M-28 Skytruck |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/lennuvahendid/transpordilennuk-m-28-skytruck/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2024 aastal kanti aktiivses rosterist maha kõik [[Robinson R44|Robinson R-44]] kopterid, ning [[Antonov An-2|An-2 transportlennukid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Ragnar Kond {{!}} |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=Viimane õhuväe teenistuses olnud helikopter jõudis Valga militaarteemaparki |url=https://www.err.ee/1609555186/viimane-ohuvae-teenistuses-olnud-helikopter-joudis-valga-militaarteemaparki |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Olmetingimused==
Lennubaasi töötingimused on head. 1999. aastal renoveeriti [[kasarmu]]hoone, kus asuvad saun, õppeklassid ja meditsiinipunkt koos tänapäevase hambaravikabinetiga. 2003. aastal renoveeriti [[kopter]]ite angaarid koos tehnika ja varustuse hoiu- ja hooldusruumidega. Renoveeritud on ka staabi- ja kasarmuhoone ning lennujuhtimistorn. Puhkeajal on võimalik sõdurikodus aega veeta: mängida [[piljard]]it, surfata internetis, vaadata televiisorit, lugeda raamatuid, ajakirju, ajalehti. Võimalik on kasutada [[staadion]]i täismõõtmetes [[jalgpalliväljak]]uga ja [[rannavõrkpall]]iplatsi ning proovida jõudu ja osavust sõdurite abiga ehitatud [[takistusriba]]l. Kasarmus saab mängida [[lauatennis]]t ja treenida raskejõustikunurgas.

==Ülemad==
'''Lennubaasi ülemad'''
*[[23. august]] [[1997]] – [[28. veebruar]] [[2001]] [[major]] [[Roman Timofejev]]
*[[1. märts]] 2001 – [[30. juuni]] [[2007]] major [[Arvo Palumäe]]
*[[1. juuli]] 2007 – [[31. juuli]] [[2008]] major [[Kalev Koit]] (kohusetäitja)
*[[1. august]] 2008 – 2012 [[kolonelleitnant]] Roman Timofejev
*[[2012]]–[[2016]] kolonelleitnant [[Rauno Sirk]]
*4. juuli 2016 – 2019 kolonelleitnant Ülar Lõhmus
*17. juuli 2019 – 31. juuli 2022 kolonelleitnant Mark Trubok
*01. august 2022 - ... kolonel Maanus Nigul

'''Staabiülemad'''
*[[18. märts]] [[1998]] – [[4. detsember]] [[2000]] [[leitnant]] [[Ervin Kool]]
*4. detsember 2000 – [[31. märts]] [[2001]] [[nooremleitnant]] [[Mark Trubok]]
*[[1. aprill]] 2001 – [[31. juuli]] [[2002]] [[kapten]] [[Igor Kaldoja]]
*[[1. august]] 2002 – [[20. juuni]] [[2003]] nooremleitnant [[Einar Genrihov]]
*[[21. juuni]] 2003 – 30. november [[2004]] kapten Igor Kaldoja
*[[1. detsember]] 2004 – [[30. november]] [[2007]] major [[Aivar Tuvik]]
*[[1. detsember|1. detsembrist]] 2007 – 31. juuli 2011 major [[Toomas Susi]]
*1. august 2011 – 31. juuli 2014 major [[Maanus Nigul]]
*01.jaanuar 2023 - 31.oktoober 2023 major Tanel Rattiste
*01.november 2023 - 31.juuli 2025 major Pille Joala
*01.august 2025 - ... major Kalle Oruaas

==Embleem==
[[Kotkas]] sümboliseerib kodumaa kaitseks valmis olevat ja kõrgustesse tõusvat õhujõudu ning tähendab lendamist. [[Mõõk]] sümboliseerib kaitseväge. Kotkast tahapoole jääb [[lennurada]], mille ülemises osas on must [[lennuk]]i siluett.

== Viited ==
{{viited}}

== [https://issuu.com/sodur/docs/sodur_01/28 Saber Strike 2012 oli Ämari lennubaasile vaheeksamiks] ==
* [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi/lennubaas Lennubaas] ''mil.ee''
* [http://www.postimees.ee/mobile/?id=140317&amp; Riik lammutab Ämari lennubaasis 85 ehitist]. Postimees, 9. juuli 2009.

[[Kategooria:Eesti õhuvägi]]
[[Kategooria:Harju maakonna militaarehitised]]
[[Kategooria:Lennundusvaldkonnas tegutsevad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid]]</text>
      <sha1>6mgx94gnlt33c0bbdmqyzkie17rzlkx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oskar Kuningas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>172442</id>
    <revision>
      <id>7189079</id>
      <parentid>6950427</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:34:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189079</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9609" sha1="2t0pbmuxntw3x0o61vxhf024npgxd09" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Oskar Kuningas''' ([[15. juuli]] [[1911]] [[Lavi (Pärnumaa)|Lavi]], [[Kilingi vald]] – [[9. märts]] [[1997]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kirjandusteadlane]], kirjandus- ja teatrikriitik, kultuuriloolane, [[bibliofiil]] ja tõlkija.&lt;ref&gt;[[Pseudonüüm]]id perioodikas: '''A. Vasar''', '''Cordatus''', '''K. Helmre''', '''K. Saarde''', '''K. Salu''', '''Külvur''', '''Livofiil''', '''Maamees''', '''O. K'''., '''O. Nõmmeveski''', '''O. Teearu''', '''P. Lavi''', '''Rex''', '''Sipelgas'''.&lt;/ref&gt;

==Elukäik==
Oskar Kuningas sündis Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana. Lapsepõlv ja noorus möödusid Läti piiri ääres [[Jäärja]]s.&lt;ref&gt;[http://allikukiviraamatukogu.blogspot.com/2011/07/jaarjast-parineva-kirjamehe-oskar.html Jäärjast pärineva kirjamehe Oskar Kuninga 100. sünniaastapäev]&lt;/ref&gt; Pärast [[Pärnu kaubanduskool]]i lõpetamist [[1928]] õppis ta lühemat aega [[Tallinna Kolledž]]is ([[1929]]). Oli seejärel ajakirjanik Tallinnas ja Pärnus [[1935]]–[[1940]]. Töötas 1940. aastal Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnas [[konsulent|konsulendina]] ja [[1941]]. aastal [[Endla (teater)|teater Endla]] [[kirjandusala juhataja]]na. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[1941]] vangistati. [[1943]]–1944 oli [[Järva Teataja]] mittekoosseisuline korrespondent, 1944–[[1947]] ajalehe [[Järvalane]] vastutav sekretär, 1947–[[1948]] [[Talurahvaleht|Talurahvalehe]] kultuuriosakonna juhataja, [[1949]] ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] teatriosakonna juhataja ja 1948–1949 [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi]] lektor. 

Kuningas vangistati [[6. märts]]il [[1950]] ja mõisteti [[29. juuni]]l 1950 [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega [[§ 58|§§ 58-10-2 ja 58-2]] alusel 25 aastaks (vähendati 10 aastale) kinnipidamisele vangilaagrites. Viibis [[1955]]. aasta sügiseni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] [[Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis|Valga, Narva ja Vasalemma vangilaagris]].&lt;ref&gt;[http://www.eesti90.ee/?tpl=1092&amp;id=17562 Konverents &quot;Poliitilised repressioonid 1940ndatel ja 1950ndatel aastatel&quot;]&lt;/ref&gt; 

Sealtpeale tegutses ta vabakutselise literaadina. [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] õppejõud [[1976]]–[[1978]]. Ta oli [[1982]]. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.

Oskar Kuningas suri [[9. märts]]il [[1997]] [[Tallinn]]as ja maeti [[13. märts]]il [[1997]] [[Rahumäe kalmistu]]le&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Oskar+&amp;filter_maetud_perenimi=Kuningas&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu= |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-09 |arhiivimisaeg=2016-03-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160311183509/http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Oskar+&amp;filter_maetud_perenimi=Kuningas&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu= |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

==Looming==
Oskar Kuningas on teinud lühiuurimusi ja avaldanud perioodikas hulgaliselt artikleid kirjandusest ja teatrist, kirjanikest ja kultuuritegelastest ning koduloost. Giidi-loengupidajana tutvustas ta huvilistele paljusid kirjanduslikke paiku. O. Kuningas on tõlkinud ilukirjanduslikku proosat ja teatritekste läti, saksa, prantsuse ja vene keelest. 

===Raamatud===
* Jaan Bergmann. ''Koidutäht'' ja teisi luuletusi. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957.
* Jakob Liiv. ''Valitud teosed''. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
* Oskar Kuningas. ''Andres Särev'' (lühimonograafia). Sari: &quot;Teatriteed&quot;, Eesti NSV Teatriühing; Tallinn: Eesti Raamat, 1977.
* ''Epp Kaidu kaasaegsete mälestustes''. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 
* ''Kirjanduslikke matkaradu Eestis''. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti NSV Raamatuühing, 1984.
* Oskar Kuningas. ''Ma lillesideme võtaks...'' [Alatskivi]: Liivi Muuseum, 1994. 

===Artiklid===
* &quot;A. Upitsi varasemast tutvustamisest Eestis&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] 1977, nr 12, lk 722–724. 
* &quot;Lönnroti viibimisest Rõuges&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] 1977, nr 4, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193487/142770/page/53 lk. 239]–240.
*&quot;Mälestuspilte [[Marta Sillaots]]ast.&quot; – Keel ja Kirjandus 1987, nr 5, lk 309–312.
* &quot;Kultuuriloolisi kilde Valga ja Narva laagrist 1950–1952&quot; (Eesti kultuuritegelased vangilaagrites: [[Artur Alliksaar]], [[August Annist]], [[Tõnis Braks]], [[L. Helde]], [[Harald Joasoon]], [[K. Kornel]], [[Ferdinand Kull]], [[Elar Kuus]], [[Bernhard Linde]], [[R. Nurkse]], [[R. Opsola]], [[Friedrich Puksoo]] jpt) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1990, nr 7, lk 946–954.
* &quot;O. W. Masing ja inimõigused&quot; – ''Padaorust Viru mereni: Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia''. Viru-Nigula; Tallinn, 1994.
* &quot;Ernst Enno elu- ja luulelugu&quot; – ''Ernst Enno''. Personaalnimestik. Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Haapsalu: Croesus, 1995.

===Tõlked===
*([[Anne Frank]]) ''Anne Franki päevik 12. VI 1942 – 1. VIII 1944''. Saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.
*[[Wilhelm Hauff]]. ''Breemeni raekeldri fantaasiad. Sügiskingitus veinisõpradele''. Saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas, värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1971. 
*[[Hermann Hesse]]. ''Klingsori viimane suvi'' (jutustus). Saksa keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud Oskar Kuningas. [[Loomingu Raamatukogu]] 1965, nr 40 (412); Tallinn: [[Kirjastus|Perioodika]], 1965.
*[[Pāvils Rozītis]]. ''Ceplis'' (romaan). Läti keelest tõlkinud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Raamat, 1967.

===Luuletused===
* &quot;Rannal&quot;, &quot;Sünnimaale&quot;, &quot;Pestalozzi surmapäeval&quot;. – ''Padaorust Viru mereni: Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia''. Viru-Nigula; Tallinn, 1994. 

===Kuuldemängud===
*[http://vana.err.ee/raadioteater/kuuldemaeng/vanemuise_kannel &quot;Vanemuise kannel&quot;] vana.err.ee. Kuuldepilte [[Friedrich Robert Faehlmann]]i elutööst. Tallinn: Eesti Rahvusringhääling, Raadioteater 1974. 
*[http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1373373 &quot;Minu elu muinasjutt&quot;] klassikaraadio.err.ee. Kuuldemäng [[Hans Christian Andersen]]i elust. Tallinn: Eesti Rahvusringhääling, helisalvestatud 1975.

==Male==
Oskar Kuningas mängis arvestataval tasemel [[male]]t. Tema parimaks saavutuseks jäi esikoha jagamine Eesti meistrivõistluste poolfinaalis 1944. aastal koos [[Aleksander Hildebrand]]iga.&lt;ref name=&quot;male&quot;&gt;[[Margus Sööt]]. [https://web.archive.org/web/20140323164235/http://www.maleliit.ee/et/meedia/109-malenurgad/2471-156.html Neli põlvkonda väldanud malearmastus] www.maleliit.ee Kasutatud 13.05.2012.&lt;/ref&gt; Tegutses ka maleajakirjanikuna. Maleajaloolasena aitas [[Heino Hindre]]l kokku panna koguteose &quot;Male Eestis&quot; (1965).&lt;ref name=&quot;male&quot; /&gt;

==Kuninga aia raamatukogu==
28. septembril [[2005]] lugejatele avatud [[Pääsküla raamatukogu|Pääsküla uus raamatukoguhoone]], nn Kuninga aia raamatukogu asub [[Bibliofiilia|bibliofiil]] Oskar Kuninga endisest aiast äralõigatud maatükil. See on esimene taastatud Eesti Vabariigi ajal spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud raamatukoguhoone Tallinnas. Hoone sai 2005. aastal [[sisearhitektuur]]i aastapreemia ja kandideeris ka [[arhitektuur]]i aastapreemiale.&lt;ref&gt;[http://www.tln.lib.ee/index.php?id=13524&amp;c_tpl=1108 Avati Pääsküla raamatukogu]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema tütar oli [[Astrid Reinla]] ja on [[Merike Rõtova]], väimees on [[Boriss Rõtov]], tütrepoeg [[Igor Rõtov]], tütretütar [[Regina Narva]], tütretütretütred on [[Ann Narva|Ann]], [[Triin Narva|Triin]] ja [[Mai Narva]]. Tema vennatütar oli näitleja [[Helle Kuningas]]. Tema tädipoeg oli elektrotehnikateadlane [[Johannes Heil]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Eerik Teder]]. &quot;Oskar Kuningas – 60&quot; – Looming 1971, nr 7, lk 1116.
* Eerik Teder. &quot;Oskar Kuningas läti kirjanduse vahendajana&quot; – Looming 1981, nr 6, lk 881–882.
* Eerik Teder. &quot;Kuninglik kultuurimissioon&quot; (O. Kuningas 75) – Looming 1986, nr 7, lk 996–998.
* &quot;Paar mälestuskildu Jaan Tõnissonist ja Karskusliidust. Juubelieelne intervjuu Oskar Kuningaga (80)&quot;. Intervjueerinud Eerik Teder. – Looming 1991, nr 7, lk 998–1000.
* [[Peeter Olesk]]. [http://www.parnupostimees.ee/502720/peeter-olesk-entsuklopedist-valjaspool-aega-ehk-oskar-kuningas-100/ Entsüklopedist väljaspool aega ehk Oskar Kuningas 100] Pärnu Postimees, 19. juuli 2011.

==Välislingid==
*[http://arhiiv.err.ee/vaata/oskar-kuningas-70 Oskar Kuningas 70] arhiiv.err.ee Jutuajamine 70. sünnipäeval. Saate autor [[Martin Viirand]]. Eesti Raadio, 1981 
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-oskar-kuningas Tõlkijad. Oskar Kuningas]. Eesti Raadio, 1993 
*[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1628 Eesti biograafiline andmebaas: Oskar Kuningas]
*[http://erb.nlib.ee/?komp=a981e3f4&amp;order=k Eesti rahvusbibliograafia: Oskar Kuningas]

{{JÄRJESTA:Kuningas, Oskar}}
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti koduloolased]]
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 1997]]</text>
      <sha1>2t0pbmuxntw3x0o61vxhf024npgxd09</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189082</id>
      <parentid>7189079</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:41:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189082</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9559" sha1="mvpsiij8w2r80kmhbudop9i1yf6xe1e" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Oskar Kuningas''' ([[15. juuli]] [[1911]] [[Lavi (Pärnumaa)|Lavi]], [[Kilingi vald]] – [[9. märts]] [[1997]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kirjandusteadlane]], kirjandus- ja teatrikriitik, kultuuriloolane, [[bibliofiil]] ja tõlkija.&lt;ref&gt;[[Pseudonüüm]]id perioodikas: '''A. Vasar''', '''Cordatus''', '''K. Helmre''', '''K. Saarde''', '''K. Salu''', '''Külvur''', '''Livofiil''', '''Maamees''', '''O. K'''., '''O. Nõmmeveski''', '''O. Teearu''', '''P. Lavi''', '''Rex''', '''Sipelgas'''.&lt;/ref&gt;

==Elukäik==
Oskar Kuningas sündis Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana. Lapsepõlv ja noorus möödusid Läti piiri ääres [[Jäärja]]s.&lt;ref&gt;[http://allikukiviraamatukogu.blogspot.com/2011/07/jaarjast-parineva-kirjamehe-oskar.html Jäärjast pärineva kirjamehe Oskar Kuninga 100. sünniaastapäev]&lt;/ref&gt; Pärast [[Pärnu kaubanduskool]]i lõpetamist [[1928]]. aastal õppis ta lühemat aega [[Tallinna Kolledž]]is ([[1929]]).  

Aastatel [[1935]]–[[1940]] töötas ta ajakirjanikuna Tallinnas ja Pärnus, 1940. aastal oli Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnas [[konsulent]] ja [[1941]]. aastal [[Endla (teater)|teatri Endla]] [[kirjandusala juhataja]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[1941]]. aastal vangistati.  

Aastatel [[1943]]–1944 oli ta ajalehe [[Järva Teataja]] mittekoosseisuline korrespondent, 1944–[[1947]] ajalehe [[Järvalane]] vastutav sekretär, 1947–[[1948]] [[Talurahvaleht|Talurahvalehe]] kultuuriosakonna juhataja, [[1949]] ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] teatriosakonna juhataja ja 1948–1949 [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi]] lektor. 

Kuningas vangistati [[6. märts]]il [[1950]] ja mõisteti [[29. juuni]]l 1950 [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega [[§ 58|§§ 58-10-2 ja 58-2]] alusel 25 aastaks (vähendati 10 aastale) kinnipidamisele vangilaagrites. Ta viibis [[1955]]. aasta sügiseni [[Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis|Valga, Narva ja Vasalemma vangilaagris]].&lt;ref&gt;[http://www.eesti90.ee/?tpl=1092&amp;id=17562 Konverents &quot;Poliitilised repressioonid 1940ndatel ja 1950ndatel aastatel&quot;]&lt;/ref&gt; 

Pärast seda tegutses ta vabakutselise literaadina. Oli [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] õppejõud [[1976]]–[[1978]]. Ta oli [[1982]]. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.

Oskar Kuningas suri [[9. märts]]il [[1997]] [[Tallinn]]as ja maeti [[13. märts]]il [[1997]] [[Rahumäe kalmistu]]le&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Oskar+&amp;filter_maetud_perenimi=Kuningas&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu= |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-09 |arhiivimisaeg=2016-03-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160311183509/http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Oskar+&amp;filter_maetud_perenimi=Kuningas&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu= |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

==Looming==
Oskar Kuningas on teinud lühiuurimusi ja avaldanud perioodikas rohkesti artikleid kirjandusest ja teatrist, kirjanikest ja kultuuritegelastest ning koduloost. Giidi-loengupidajana tutvustas ta huvilistele paljusid kirjanduslikke paiku. Ta on tõlkinud ilukirjanduslikku proosat ja teatritekste läti, saksa, prantsuse ja vene keelest. 

===Raamatud===
* Jaan Bergmann. ''Koidutäht'' ja teisi luuletusi. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957.
* Jakob Liiv. ''Valitud teosed''. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
* Oskar Kuningas. ''Andres Särev'' (lühimonograafia). Sari: &quot;Teatriteed&quot;, Eesti NSV Teatriühing; Tallinn: Eesti Raamat, 1977.
* ''Epp Kaidu kaasaegsete mälestustes''. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 
* ''Kirjanduslikke matkaradu Eestis''. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti NSV Raamatuühing, 1984.
* Oskar Kuningas. ''Ma lillesideme võtaks...'' [Alatskivi]: Liivi Muuseum, 1994. 

===Artikleid===
* &quot;A. Upitsi varasemast tutvustamisest Eestis&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] 1977, nr 12, lk 722–724. 
* &quot;Lönnroti viibimisest Rõuges&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] 1977, nr 4, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193487/142770/page/53 lk. 239]–240.
*&quot;Mälestuspilte [[Marta Sillaots]]ast.&quot; – Keel ja Kirjandus 1987, nr 5, lk 309–312.
* &quot;Kultuuriloolisi kilde Valga ja Narva laagrist 1950–1952&quot; (Eesti kultuuritegelased vangilaagrites: [[Artur Alliksaar]], [[August Annist]], [[Tõnis Braks]], [[L. Helde]], [[Harald Joasoon]], [[K. Kornel]], [[Ferdinand Kull]], [[Elar Kuus]], [[Bernhard Linde]], [[R. Nurkse]], [[R. Opsola]], [[Friedrich Puksoo]] jpt) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1990, nr 7, lk 946–954.
* &quot;O. W. Masing ja inimõigused&quot; – ''Padaorust Viru mereni: Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia''. Viru-Nigula; Tallinn, 1994.
* &quot;Ernst Enno elu- ja luulelugu&quot; – ''Ernst Enno''. Personaalnimestik. Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Haapsalu: Croesus, 1995.

===Tõlked===
*([[Anne Frank]]) ''Anne Franki päevik 12. VI 1942 – 1. VIII 1944''. Saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.
*[[Wilhelm Hauff]]. ''Breemeni raekeldri fantaasiad. Sügiskingitus veinisõpradele''. Saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas, värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1971. 
*[[Hermann Hesse]]. ''Klingsori viimane suvi'' (jutustus). Saksa keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud Oskar Kuningas. [[Loomingu Raamatukogu]] 1965, nr 40 (412); Tallinn: [[Kirjastus|Perioodika]], 1965.
*[[Pāvils Rozītis]]. ''Ceplis'' (romaan). Läti keelest tõlkinud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Raamat, 1967.

===Luuletused===
* &quot;Rannal&quot;, &quot;Sünnimaale&quot;, &quot;Pestalozzi surmapäeval&quot;. – ''Padaorust Viru mereni: Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia''. Viru-Nigula; Tallinn, 1994. 

===Kuuldemängud===
*[http://vana.err.ee/raadioteater/kuuldemaeng/vanemuise_kannel &quot;Vanemuise kannel&quot;] vana.err.ee. Kuuldepilte [[Friedrich Robert Faehlmann]]i elutööst. Tallinn: Eesti Rahvusringhääling, Raadioteater 1974. 
*[http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1373373 &quot;Minu elu muinasjutt&quot;] klassikaraadio.err.ee. Kuuldemäng [[Hans Christian Andersen]]i elust. Tallinn: Eesti Rahvusringhääling, helisalvestatud 1975.

==Male==
Oskar Kuningas mängis arvestataval tasemel [[male]]t. Tema parimaks saavutuseks jäi esikoha jagamine Eesti meistrivõistluste poolfinaalis 1944. aastal koos [[Aleksander Hildebrand]]iga.&lt;ref name=&quot;male&quot;&gt;[[Margus Sööt]]. [https://web.archive.org/web/20140323164235/http://www.maleliit.ee/et/meedia/109-malenurgad/2471-156.html Neli põlvkonda väldanud malearmastus] www.maleliit.ee Kasutatud 13.05.2012.&lt;/ref&gt; Tegutses ka maleajakirjanikuna. Maleajaloolasena aitas [[Heino Hindre]]l kokku panna koguteose &quot;Male Eestis&quot; (1965).&lt;ref name=&quot;male&quot; /&gt;

==Kuninga aia raamatukogu==
28. septembril [[2005]] lugejatele avatud [[Pääsküla raamatukogu|Pääsküla uus raamatukoguhoone]], nn Kuninga aia raamatukogu asub [[Bibliofiilia|bibliofiil]] Oskar Kuninga endisest aiast äralõigatud maatükil. See on esimene taastatud Eesti Vabariigi ajal spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud raamatukoguhoone Tallinnas. Hoone sai 2005. aastal [[sisearhitektuur]]i aastapreemia ja kandideeris ka [[arhitektuur]]i aastapreemiale.&lt;ref&gt;[http://www.tln.lib.ee/index.php?id=13524&amp;c_tpl=1108 Avati Pääsküla raamatukogu]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema tütar oli [[Astrid Reinla]] ja on [[Merike Rõtova]], väimees on [[Boriss Rõtov]], tütrepoeg [[Igor Rõtov]], tütretütar [[Regina Narva]], tütretütretütred on [[Ann Narva|Ann]], [[Triin Narva|Triin]] ja [[Mai Narva]]. Tema vennatütar oli näitleja [[Helle Kuningas]]. Tema tädipoeg oli elektrotehnikateadlane [[Johannes Heil]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Eerik Teder]]. &quot;Oskar Kuningas – 60&quot; – Looming 1971, nr 7, lk 1116.
* Eerik Teder. &quot;Oskar Kuningas läti kirjanduse vahendajana&quot; – Looming 1981, nr 6, lk 881–882.
* Eerik Teder. &quot;Kuninglik kultuurimissioon&quot; (O. Kuningas 75) – Looming 1986, nr 7, lk 996–998.
* &quot;Paar mälestuskildu Jaan Tõnissonist ja Karskusliidust. Juubelieelne intervjuu Oskar Kuningaga (80)&quot;. Intervjueerinud Eerik Teder. – Looming 1991, nr 7, lk 998–1000.
* [[Peeter Olesk]]. [http://www.parnupostimees.ee/502720/peeter-olesk-entsuklopedist-valjaspool-aega-ehk-oskar-kuningas-100/ Entsüklopedist väljaspool aega ehk Oskar Kuningas 100] Pärnu Postimees, 19. juuli 2011.

==Välislingid==
*[http://arhiiv.err.ee/vaata/oskar-kuningas-70 Oskar Kuningas 70] arhiiv.err.ee Jutuajamine 70. sünnipäeval. Saate autor [[Martin Viirand]]. Eesti Raadio, 1981 
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-oskar-kuningas Tõlkijad. Oskar Kuningas]. Eesti Raadio, 1993 
*[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1628 Eesti biograafiline andmebaas: Oskar Kuningas]
*[http://erb.nlib.ee/?komp=a981e3f4&amp;order=k Eesti rahvusbibliograafia: Oskar Kuningas]

{{JÄRJESTA:Kuningas, Oskar}}
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti koduloolased]]
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 1997]]</text>
      <sha1>mvpsiij8w2r80kmhbudop9i1yf6xe1e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Allveelaevastiku Sihtkapital</title>
    <ns>0</ns>
    <id>176603</id>
    <revision>
      <id>7189202</id>
      <parentid>6702250</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:34:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <comment>/* Asutamine ja tegevus */</comment>
      <origin>7189202</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5294" sha1="bm502j2np50kan098jq7lfembils5xq" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}
[[Pilt:Allveelaevastik.jpg|pisi|300px|Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse välja antud postkaart]]
'''Allveelaevastiku Sihtkapital''' oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile [[allveelaev]]a ehitamiseks.
== Koosseis ==
Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon.

Sihtkapitali juhatuse esimees oli [[Johan Pitka]], abiesimees [[Eduard Avik]], laekahoidja [[Paul Öpik]], abilaekahoidja [[Tõnis Kind]].

Komitee esimees oli [[Anton Uesson]], sinna kuulusid kaitseminister, kaitseministri abi, [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staabi]] ülem, Merejõudude juhataja, [[Veeteede Valitsus]]e direktor, Linnade Liidu esimees, Maaomavalitsuste Liidu esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] vanematekogu presiidiumi esindaja, Kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised Merejõudude juhatajad ning [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e keskjuhatuse, [[Ohvitseride Keskkogu]], Ajakirjanikkude Liidu, [[Naiskodukaitse]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]], [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]], Kaupmeeste Keskliidu, Vabrikantide Ühisuse, pankade nõukogu, Eesti Ühistegelise Liidu, Majaomanikkude Keskliidu, [[Välis-Eesti Ühing]]u, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsusasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegelise kindlustuse keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad.
== Asutamine ja tegevus ==
Sihtkapitali asutamise algatas 13. mail 1933 Robert Friedeman&lt;ref&gt;Allveelaev või mootor-torpeedopaat. Vaba Maa, 18. juuni 1933, nr 140, lk. 9.&lt;/ref&gt; (eestistatud nimega [[Enn Veskaru]]), kes kolme päeva jooksul kogus allveelaeva ehitamiseks eraviisiliselt 120 krooni ja andis need 16. mail 1933 üle Sõjavägede Staabi ülemale.&lt;ref&gt;Viis ja pool edurikast aastat Allveelaevastiku Sihtkapitali tegevust. Eesti Vabariigi 22. aasta tähtraamat 1939. Lk. 5.&lt;/ref&gt; 

Sihtkapitali põhikiri kinnitati 13. juunil 1933.

Vanaraua kogumist alustati 27. oktoobril 1937. Peale sularaha ja vanametalli (raud, punane ja valge pronks, alumiinium, tina, tsink, babiit, kuld, hõbe) annetati maal kanamune, lõnga, kartuleid, jahu, liha, üks elus kana.

23. novembril 1937 korraldas sihtkapitali kohalik komitee koos tuletõrjega [[Kriuša]] külas Kose vallas [[Aleksander Nevski]] nimepäeva puhul peo, kuhu pääsemiseks tuli kaasa tuua vähemalt 2&amp;nbsp;kg vanametalli. Kokku toodi vanametalli 500&amp;nbsp;kg&lt;ref&gt;Peopilet: 2 kg vanarauda! [[Rahvaleht]], 24. november 1937, nr 139, lk. 1.&lt;/ref&gt;.

Vanarauda koguti 4 631 266&amp;nbsp;kg. Müüdud oli sellest 4 494 552&amp;nbsp;kg ning laos järel 136 714&amp;nbsp;kg. Müüdud vanarauast läks kodumaale 688 tonni, muu osa veeti laevadega välismaale.

Hiljem korjanduse eesmärki muudeti: ehitada allveelaevade hävitaja. Eesti allveelaevad [[Lembit (allveelaev)|Lembit]] ja [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ehitati riigi kulul.

Pärast lepingu sõlmimist kahe valvelaeva ehitamiseks otsustas sihtkapitali komitee [[5. märts]]il [[1940]] sihtkapitali tegevuse lõpetada ja asutada selle asemele tankitõrjerelvastuse soetamiseks [[Omakaitse Sihtkapital]]i.

Likvideerimise ajaks oli sihtkapitalil 30 toimkonda, 464 abitoimkonda ja 252 kogumispunkti kokku 3432 tegelasega. Nende kaasabil oli kogutud raha 346 957 krooni, vanarauda 232 278 krooni eest ja saadud kapitalidelt protsente 43 500 krooni – kokku 622 736 krooni. Kulusid (vanaraua vedu, ümbertöötamine jne) oli 94 728 krooni. Seega saavutas sihtkapital puhta ülejäägina annud 528.008 krooni. Sellest oli Vabariigi Presidendile üle antud 512 364 krooni, kuna sihtkapitali juhatuse arvel oli veel 15 643 krooni. See on suurim annetus, mis eesti rahvas korjandusel on teinud.

== Vaata ka ==
* [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]]
* [[Kalev-klassi allveelaev]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri. RTL 1936, 3
*Rahvas ehitab allveelaeva. [[Rahvaleht]], 20. mai 1933, nr 59, lk 4
*Allveelaeva ootel. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 24. juuni 1934, nr 26, lk 5
*Allveelaevade hävitaja ehitatakse kodumaal. [[Uus Eesti]], 7. november 1936, nr 302, lk 2
*Allveelaevade hävitaja telliti ära. [[Rahvaleht]], 25. jaanuar 1939, nr 21, lk 1

==Välislingid==
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri]]
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali asemele Omakaitse sihtkapital]]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2116&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368791524 Allveelaevastiku sihtkapitali kogutud raha üleandmine Härra Riigivanemale Kadrioru lossis, 28. novembril 1935. a.]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2505&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368795753 Allveelaevastiku Sihtkapitali Valitsus kogub vanametalli]

[[Kategooria:Eesti endised sihtasutused]]
[[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti laevandus]]
[[Kategooria:Eesti merejõud]]</text>
      <sha1>bm502j2np50kan098jq7lfembils5xq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189203</id>
      <parentid>7189202</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:39:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <comment>/* Asutamine ja tegevus */</comment>
      <origin>7189203</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5371" sha1="1aiv6bsl99vb9u77t6bikit9jo7wp4h" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}
[[Pilt:Allveelaevastik.jpg|pisi|300px|Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse välja antud postkaart]]
'''Allveelaevastiku Sihtkapital''' oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile [[allveelaev]]a ehitamiseks.
== Koosseis ==
Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon.

Sihtkapitali juhatuse esimees oli [[Johan Pitka]], abiesimees [[Eduard Avik]], laekahoidja [[Paul Öpik]], abilaekahoidja [[Tõnis Kind]].

Komitee esimees oli [[Anton Uesson]], sinna kuulusid kaitseminister, kaitseministri abi, [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staabi]] ülem, Merejõudude juhataja, [[Veeteede Valitsus]]e direktor, Linnade Liidu esimees, Maaomavalitsuste Liidu esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] vanematekogu presiidiumi esindaja, Kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised Merejõudude juhatajad ning [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e keskjuhatuse, [[Ohvitseride Keskkogu]], Ajakirjanikkude Liidu, [[Naiskodukaitse]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]], [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]], Kaupmeeste Keskliidu, Vabrikantide Ühisuse, pankade nõukogu, Eesti Ühistegelise Liidu, Majaomanikkude Keskliidu, [[Välis-Eesti Ühing]]u, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsusasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegelise kindlustuse keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad.
== Asutamine ja tegevus ==
Sihtkapitali asutamise algatas 13. mail 1933 Robert Friedeman&lt;ref&gt;Allveelaev või mootor-torpeedopaat. Vaba Maa, 18. juuni 1933, nr 140, lk. 9.&lt;/ref&gt; (eestistatud nimega [[Enn Veskaru]]), kes kolme päeva jooksul kogus allveelaeva ehitamiseks eraviisiliselt 120 krooni ja andis need 16. mail 1933 üle Sõjavägede Staabi ülemale.&lt;ref&gt;Viis ja pool edurikast aastat Allveelaevastiku Sihtkapitali tegevust. Eesti Vabariigi 22. aasta tähtraamat 1939. Lk. 5.&lt;/ref&gt; Sihtkapitali esimene põhikiri kinnitati 31. mail 1933.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:370491/319193/page/1&lt;/ref&gt;

Vanaraua kogumist alustati 27. oktoobril 1937. Peale sularaha ja vanametalli (raud, punane ja valge pronks, alumiinium, tina, tsink, babiit, kuld, hõbe) annetati maal kanamune, lõnga, kartuleid, jahu, liha, üks elus kana.

23. novembril 1937 korraldas sihtkapitali kohalik komitee koos tuletõrjega [[Kriuša]] külas Kose vallas [[Aleksander Nevski]] nimepäeva puhul peo, kuhu pääsemiseks tuli kaasa tuua vähemalt 2&amp;nbsp;kg vanametalli. Kokku toodi vanametalli 500&amp;nbsp;kg&lt;ref&gt;Peopilet: 2 kg vanarauda! [[Rahvaleht]], 24. november 1937, nr 139, lk. 1.&lt;/ref&gt;.

Vanarauda koguti 4 631 266&amp;nbsp;kg. Müüdud oli sellest 4 494 552&amp;nbsp;kg ning laos järel 136 714&amp;nbsp;kg. Müüdud vanarauast läks kodumaale 688 tonni, muu osa veeti laevadega välismaale.

Hiljem korjanduse eesmärki muudeti: ehitada allveelaevade hävitaja. Eesti allveelaevad [[Lembit (allveelaev)|Lembit]] ja [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ehitati riigi kulul.

Pärast lepingu sõlmimist kahe valvelaeva ehitamiseks otsustas sihtkapitali komitee [[5. märts]]il [[1940]] sihtkapitali tegevuse lõpetada ja asutada selle asemele tankitõrjerelvastuse soetamiseks [[Omakaitse Sihtkapital]]i.

Likvideerimise ajaks oli sihtkapitalil 30 toimkonda, 464 abitoimkonda ja 252 kogumispunkti kokku 3432 tegelasega. Nende kaasabil oli kogutud raha 346 957 krooni, vanarauda 232 278 krooni eest ja saadud kapitalidelt protsente 43 500 krooni – kokku 622 736 krooni. Kulusid (vanaraua vedu, ümbertöötamine jne) oli 94 728 krooni. Seega saavutas sihtkapital puhta ülejäägina annud 528.008 krooni. Sellest oli Vabariigi Presidendile üle antud 512 364 krooni, kuna sihtkapitali juhatuse arvel oli veel 15 643 krooni. See on suurim annetus, mis eesti rahvas korjandusel on teinud.

== Vaata ka ==
* [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]]
* [[Kalev-klassi allveelaev]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri. RTL 1936, 3
*Rahvas ehitab allveelaeva. [[Rahvaleht]], 20. mai 1933, nr 59, lk 4
*Allveelaeva ootel. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 24. juuni 1934, nr 26, lk 5
*Allveelaevade hävitaja ehitatakse kodumaal. [[Uus Eesti]], 7. november 1936, nr 302, lk 2
*Allveelaevade hävitaja telliti ära. [[Rahvaleht]], 25. jaanuar 1939, nr 21, lk 1

==Välislingid==
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri]]
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali asemele Omakaitse sihtkapital]]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2116&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368791524 Allveelaevastiku sihtkapitali kogutud raha üleandmine Härra Riigivanemale Kadrioru lossis, 28. novembril 1935. a.]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2505&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368795753 Allveelaevastiku Sihtkapitali Valitsus kogub vanametalli]

[[Kategooria:Eesti endised sihtasutused]]
[[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti laevandus]]
[[Kategooria:Eesti merejõud]]</text>
      <sha1>1aiv6bsl99vb9u77t6bikit9jo7wp4h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189204</id>
      <parentid>7189203</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:42:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <comment>/* Asutamine ja tegevus */</comment>
      <origin>7189204</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5550" sha1="kthr3m0twdmzz4a6ey8zinbm15jnjnt" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}
[[Pilt:Allveelaevastik.jpg|pisi|300px|Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse välja antud postkaart]]
'''Allveelaevastiku Sihtkapital''' oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile [[allveelaev]]a ehitamiseks.
== Koosseis ==
Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon.

Sihtkapitali juhatuse esimees oli [[Johan Pitka]], abiesimees [[Eduard Avik]], laekahoidja [[Paul Öpik]], abilaekahoidja [[Tõnis Kind]].

Komitee esimees oli [[Anton Uesson]], sinna kuulusid kaitseminister, kaitseministri abi, [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staabi]] ülem, Merejõudude juhataja, [[Veeteede Valitsus]]e direktor, Linnade Liidu esimees, Maaomavalitsuste Liidu esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] vanematekogu presiidiumi esindaja, Kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised Merejõudude juhatajad ning [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e keskjuhatuse, [[Ohvitseride Keskkogu]], Ajakirjanikkude Liidu, [[Naiskodukaitse]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]], [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]], Kaupmeeste Keskliidu, Vabrikantide Ühisuse, pankade nõukogu, Eesti Ühistegelise Liidu, Majaomanikkude Keskliidu, [[Välis-Eesti Ühing]]u, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsusasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegelise kindlustuse keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad.
== Asutamine ja tegevus ==
Sihtkapitali asutamise algatas 13. mail 1933 Robert Friedeman&lt;ref&gt;Allveelaev või mootor-torpeedopaat. Vaba Maa, 18. juuni 1933, nr 140, lk. 9.&lt;/ref&gt; (eestistatud nimega [[Enn Veskaru]]), kes kolme päeva jooksul kogus allveelaeva ehitamiseks eraviisiliselt 120 krooni ja andis need 16. mail 1933 üle Sõjavägede Staabi ülemale.&lt;ref&gt;Viis ja pool edurikast aastat Allveelaevastiku Sihtkapitali tegevust. Eesti Vabariigi 22. aasta tähtraamat 1939. Lk. 5.&lt;/ref&gt; Sihtkapitali esimene põhikiri kinnitati 31. mail 1933.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:370491/319193/page/1&lt;/ref&gt;

Vanaraua kogumist alustati 27. oktoobril 1937. Peale sularaha ja vanametalli (raud, punane ja valge pronks, alumiinium, tina, tsink, babiit, kuld, hõbe) annetati maal kanamune, lõnga, kartuleid, jahu, liha, üks elus kana.

23. novembril 1937 korraldas sihtkapitali kohalik komitee koos tuletõrjega [[Kriuša]] külas Kose vallas [[Aleksander Nevski]] nimepäeva puhul peo, kuhu pääsemiseks tuli kaasa tuua vähemalt 2&amp;nbsp;kg vanametalli. Kokku toodi vanametalli 500&amp;nbsp;kg&lt;ref&gt;Peopilet: 2 kg vanarauda! [[Rahvaleht]], 24. november 1937, nr 139, lk. 1.&lt;/ref&gt;.

Vanarauda koguti 4 631 266&amp;nbsp;kg. Müüdud oli sellest 4 494 552&amp;nbsp;kg ning laos järel 136 714&amp;nbsp;kg. Müüdud vanarauast läks kodumaale 688 tonni, muu osa veeti laevadega välismaale.

Hiljem korjanduse eesmärki muudeti: ehitada allveelaevade hävitaja. Eesti allveelaevad [[Lembit (allveelaev)|Lembit]] ja [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ehitati riigi kulul.

Pärast lepingu sõlmimist kahe valvelaeva ehitamiseks otsustas sihtkapitali komitee [[5. märts]]il [[1940]] sihtkapitali tegevuse lõpetada ja asutada selle asemele tankitõrjerelvastuse soetamiseks [[Omakaitse Sihtkapital]]i.

Sihtkapital andis mälestusmärke toimkondade ja abitoimkondade liikmeile ning annetajaile. Annetajate mälestusmärgid olid nii rinnaskantavad kui ka kinnisvarale kinnitatavad.

Likvideerimise ajaks oli sihtkapitalil 30 toimkonda, 464 abitoimkonda ja 252 kogumispunkti kokku 3432 tegelasega. Nende kaasabil oli kogutud raha 346 957 krooni, vanarauda 232 278 krooni eest ja saadud kapitalidelt protsente 43 500 krooni – kokku 622 736 krooni. Kulusid (vanaraua vedu, ümbertöötamine jne) oli 94 728 krooni. Seega saavutas sihtkapital puhta ülejäägina annud 528.008 krooni. Sellest oli Vabariigi Presidendile üle antud 512 364 krooni, kuna sihtkapitali juhatuse arvel oli veel 15 643 krooni. See on suurim annetus, mis eesti rahvas korjandusel on teinud.

== Vaata ka ==
* [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]]
* [[Kalev-klassi allveelaev]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri. RTL 1936, 3
*Rahvas ehitab allveelaeva. [[Rahvaleht]], 20. mai 1933, nr 59, lk 4
*Allveelaeva ootel. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 24. juuni 1934, nr 26, lk 5
*Allveelaevade hävitaja ehitatakse kodumaal. [[Uus Eesti]], 7. november 1936, nr 302, lk 2
*Allveelaevade hävitaja telliti ära. [[Rahvaleht]], 25. jaanuar 1939, nr 21, lk 1

==Välislingid==
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri]]
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali asemele Omakaitse sihtkapital]]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2116&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368791524 Allveelaevastiku sihtkapitali kogutud raha üleandmine Härra Riigivanemale Kadrioru lossis, 28. novembril 1935. a.]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2505&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368795753 Allveelaevastiku Sihtkapitali Valitsus kogub vanametalli]

[[Kategooria:Eesti endised sihtasutused]]
[[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti laevandus]]
[[Kategooria:Eesti merejõud]]</text>
      <sha1>kthr3m0twdmzz4a6ey8zinbm15jnjnt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189205</id>
      <parentid>7189204</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:47:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <comment>/* Asutamine ja tegevus */</comment>
      <origin>7189205</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5624" sha1="omuy9wkm208qoekmz3kzxhds4ojcz69" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}
[[Pilt:Allveelaevastik.jpg|pisi|300px|Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse välja antud postkaart]]
'''Allveelaevastiku Sihtkapital''' oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile [[allveelaev]]a ehitamiseks.
== Koosseis ==
Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon.

Sihtkapitali juhatuse esimees oli [[Johan Pitka]], abiesimees [[Eduard Avik]], laekahoidja [[Paul Öpik]], abilaekahoidja [[Tõnis Kind]].

Komitee esimees oli [[Anton Uesson]], sinna kuulusid kaitseminister, kaitseministri abi, [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staabi]] ülem, Merejõudude juhataja, [[Veeteede Valitsus]]e direktor, Linnade Liidu esimees, Maaomavalitsuste Liidu esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] vanematekogu presiidiumi esindaja, Kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised Merejõudude juhatajad ning [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e keskjuhatuse, [[Ohvitseride Keskkogu]], Ajakirjanikkude Liidu, [[Naiskodukaitse]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]], [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]], Kaupmeeste Keskliidu, Vabrikantide Ühisuse, pankade nõukogu, Eesti Ühistegelise Liidu, Majaomanikkude Keskliidu, [[Välis-Eesti Ühing]]u, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsusasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegelise kindlustuse keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad.
== Asutamine ja tegevus ==
Sihtkapitali asutamise algatas 13. mail 1933 Robert Friedeman&lt;ref&gt;Allveelaev või mootor-torpeedopaat. Vaba Maa, 18. juuni 1933, nr 140, lk. 9.&lt;/ref&gt; (eestistatud nimega [[Enn Veskaru]]), kes kolme päeva jooksul kogus allveelaeva ehitamiseks eraviisiliselt 120 krooni ja andis need 16. mail 1933 üle Sõjavägede Staabi ülemale.&lt;ref&gt;Viis ja pool edurikast aastat Allveelaevastiku Sihtkapitali tegevust. Eesti Vabariigi 22. aasta tähtraamat 1939. Lk. 5.&lt;/ref&gt; Sihtkapitali esimene põhikiri kinnitati 31. mail 1933.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:370491/319193/page/1&lt;/ref&gt;

Vanaraua kogumist alustati 27. oktoobril 1937. Peale sularaha ja vanametalli (raud, punane ja valge pronks, alumiinium, tina, tsink, babiit, kuld, hõbe) annetati maal kanamune, lõnga, kartuleid, jahu, liha, üks elus kana.

23. novembril 1937 korraldas sihtkapitali kohalik komitee koos tuletõrjega [[Kriuša]] külas Kose vallas [[Aleksander Nevski]] nimepäeva puhul peo, kuhu pääsemiseks tuli kaasa tuua vähemalt 2&amp;nbsp;kg vanametalli. Kokku toodi vanametalli 500&amp;nbsp;kg&lt;ref&gt;Peopilet: 2 kg vanarauda! [[Rahvaleht]], 24. november 1937, nr 139, lk. 1.&lt;/ref&gt;.

Vanarauda koguti 4 631 266&amp;nbsp;kg. Müüdud oli sellest 4 494 552&amp;nbsp;kg ning laos järel 136 714&amp;nbsp;kg. Müüdud vanarauast läks kodumaale 688 tonni, muu osa veeti laevadega välismaale.

Kuna allveelaeva ehitamise hind oleks olnud umbes 4 miljonit krooni, siis hiljem korjanduse eesmärki muudeti: ehitada allveelaevade hävitaja. Eesti allveelaevad [[Lembit (allveelaev)|Lembit]] ja [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ehitati riigi kulul.

Pärast lepingu sõlmimist kahe valvelaeva ehitamiseks otsustas sihtkapitali komitee [[5. märts]]il [[1940]] sihtkapitali tegevuse lõpetada ja asutada selle asemele tankitõrjerelvastuse soetamiseks [[Omakaitse Sihtkapital]]i.

Sihtkapital andis mälestusmärke toimkondade ja abitoimkondade liikmeile ning annetajaile. Annetajate mälestusmärgid olid nii rinnaskantavad kui ka kinnisvarale kinnitatavad.

Likvideerimise ajaks oli sihtkapitalil 30 toimkonda, 464 abitoimkonda ja 252 kogumispunkti kokku 3432 tegelasega. Nende kaasabil oli kogutud raha 346 957 krooni, vanarauda 232 278 krooni eest ja saadud kapitalidelt protsente 43 500 krooni – kokku 622 736 krooni. Kulusid (vanaraua vedu, ümbertöötamine jne) oli 94 728 krooni. Seega saavutas sihtkapital puhta ülejäägina annud 528.008 krooni. Sellest oli Vabariigi Presidendile üle antud 512 364 krooni, kuna sihtkapitali juhatuse arvel oli veel 15 643 krooni. See on suurim annetus, mis eesti rahvas korjandusel on teinud.

== Vaata ka ==
* [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]]
* [[Kalev-klassi allveelaev]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri. RTL 1936, 3
*Rahvas ehitab allveelaeva. [[Rahvaleht]], 20. mai 1933, nr 59, lk 4
*Allveelaeva ootel. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 24. juuni 1934, nr 26, lk 5
*Allveelaevade hävitaja ehitatakse kodumaal. [[Uus Eesti]], 7. november 1936, nr 302, lk 2
*Allveelaevade hävitaja telliti ära. [[Rahvaleht]], 25. jaanuar 1939, nr 21, lk 1

==Välislingid==
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri]]
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali asemele Omakaitse sihtkapital]]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2116&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368791524 Allveelaevastiku sihtkapitali kogutud raha üleandmine Härra Riigivanemale Kadrioru lossis, 28. novembril 1935. a.]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2505&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368795753 Allveelaevastiku Sihtkapitali Valitsus kogub vanametalli]

[[Kategooria:Eesti endised sihtasutused]]
[[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti laevandus]]
[[Kategooria:Eesti merejõud]]</text>
      <sha1>omuy9wkm208qoekmz3kzxhds4ojcz69</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189206</id>
      <parentid>7189205</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:50:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <comment>/* Asutamine ja tegevus */</comment>
      <origin>7189206</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5735" sha1="cmm99lmi931gjvaqxaxokv2w8b4amso" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}
[[Pilt:Allveelaevastik.jpg|pisi|300px|Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse välja antud postkaart]]
'''Allveelaevastiku Sihtkapital''' oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile [[allveelaev]]a ehitamiseks.
== Koosseis ==
Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon.

Sihtkapitali juhatuse esimees oli [[Johan Pitka]], abiesimees [[Eduard Avik]], laekahoidja [[Paul Öpik]], abilaekahoidja [[Tõnis Kind]].

Komitee esimees oli [[Anton Uesson]], sinna kuulusid kaitseminister, kaitseministri abi, [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staabi]] ülem, Merejõudude juhataja, [[Veeteede Valitsus]]e direktor, Linnade Liidu esimees, Maaomavalitsuste Liidu esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] vanematekogu presiidiumi esindaja, Kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised Merejõudude juhatajad ning [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e keskjuhatuse, [[Ohvitseride Keskkogu]], Ajakirjanikkude Liidu, [[Naiskodukaitse]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]], [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]], Kaupmeeste Keskliidu, Vabrikantide Ühisuse, pankade nõukogu, Eesti Ühistegelise Liidu, Majaomanikkude Keskliidu, [[Välis-Eesti Ühing]]u, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsusasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegelise kindlustuse keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad.
== Asutamine ja tegevus ==
Sihtkapitali asutamise algatas 13. mail 1933 Robert Friedeman&lt;ref&gt;Allveelaev või mootor-torpeedopaat. Vaba Maa, 18. juuni 1933, nr 140, lk. 9.&lt;/ref&gt; (eestistatud nimega [[Enn Veskaru]]), kes kolme päeva jooksul kogus allveelaeva ehitamiseks eraviisiliselt 120 krooni ja andis need 16. mail 1933 üle Sõjavägede Staabi ülemale.&lt;ref&gt;Viis ja pool edurikast aastat Allveelaevastiku Sihtkapitali tegevust. Eesti Vabariigi 22. aasta tähtraamat 1939. Lk. 5.&lt;/ref&gt; Sihtkapitali esimene põhikiri kinnitati 31. mail 1933.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:370491/319193/page/1&lt;/ref&gt;

Vanaraua kogumist alustati 27. oktoobril 1937. Peale sularaha ja vanametalli (raud, punane ja valge pronks, alumiinium, tina, tsink, babiit, kuld, hõbe) annetati maal kanamune, lõnga, kartuleid, jahu, liha, üks elus kana.

23. novembril 1937 korraldas sihtkapitali kohalik komitee koos tuletõrjega [[Kriuša]] külas Kose vallas [[Aleksander Nevski]] nimepäeva puhul peo, kuhu pääsemiseks tuli kaasa tuua vähemalt 2&amp;nbsp;kg vanametalli. Kokku toodi vanametalli 500&amp;nbsp;kg&lt;ref&gt;Peopilet: 2 kg vanarauda! [[Rahvaleht]], 24. november 1937, nr 139, lk. 1.&lt;/ref&gt;.

Vanametalli koguti 4 631 266&amp;nbsp;kg. Müüdud oli sellest 4 494 552&amp;nbsp;kg ning laos järel 136 714&amp;nbsp;kg. Müüdud vanametallist läks kodumaale 688 tonni, muu osa veeti laevadega välismaale.

Kuna allveelaeva ehitamise hind oleks olnud umbes 4 miljonit krooni, siis hiljem korjanduse eesmärki muudeti: ehitada allveelaevade hävitaja. Eesti allveelaevad [[Lembit (allveelaev)|Lembit]] ja [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ehitati riigi kulul.

Pärast lepingu sõlmimist kahe valvelaeva ehitamiseks otsustas sihtkapitali komitee [[5. märts]]il [[1940]] sihtkapitali tegevuse lõpetada ja asutada selle asemele tankitõrjerelvastuse soetamiseks [[Omakaitse Sihtkapital]]i.

Sihtkapital andis mälestusmärke toimkondade ja abitoimkondade liikmeile ning annetajaile. Annetajate mälestusmärgid olid nii rinnaskantavad kui ka kinnisvarale kinnitatavad.

Likvideerimise ajaks oli sihtkapitalil 30 toimkonda, 464 abitoimkonda ja 252 kogumispunkti kokku 3432 tegelasega. Nende kaasabil oli kogutud raha 346 957 krooni, vanametalli 232 278 krooni eest ja saadud kapitalidelt protsente 43 500 krooni – kokku 622 736 krooni. Kulusid (vanametalli vedu, ümbertöötamine jne) oli 94 728 krooni. Vanaraua hinnaks oli arvestatud 5 senti kilogramm, teistel metallidel rohkem, vastavalt turuhinnale. Seega saavutas sihtkapital puhta ülejäägina annud 528.008 krooni. Sellest oli Vabariigi Presidendile üle antud 512 364 krooni, kuna sihtkapitali juhatuse arvel oli veel 15 643 krooni. See on suurim annetus, mis eesti rahvas korjandusel on teinud.

== Vaata ka ==
* [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]]
* [[Kalev-klassi allveelaev]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri. RTL 1936, 3
*Rahvas ehitab allveelaeva. [[Rahvaleht]], 20. mai 1933, nr 59, lk 4
*Allveelaeva ootel. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 24. juuni 1934, nr 26, lk 5
*Allveelaevade hävitaja ehitatakse kodumaal. [[Uus Eesti]], 7. november 1936, nr 302, lk 2
*Allveelaevade hävitaja telliti ära. [[Rahvaleht]], 25. jaanuar 1939, nr 21, lk 1

==Välislingid==
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri]]
*[[s:Allveelaevastiku sihtkapitali asemele Omakaitse sihtkapital]]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2116&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368791524 Allveelaevastiku sihtkapitali kogutud raha üleandmine Härra Riigivanemale Kadrioru lossis, 28. novembril 1935. a.]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&amp;a_id=2505&amp;isik=&amp;autor=&amp;esitaja=&amp;string=&amp;pealk=&amp;mark=&amp;mod=3&amp;lang=et&amp;nocache=1368795753 Allveelaevastiku Sihtkapitali Valitsus kogub vanametalli]

[[Kategooria:Eesti endised sihtasutused]]
[[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti laevandus]]
[[Kategooria:Eesti merejõud]]</text>
      <sha1>cmm99lmi931gjvaqxaxokv2w8b4amso</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võtikvere raamatuküla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>180876</id>
    <revision>
      <id>7188864</id>
      <parentid>7124095</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:13:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7033" sha1="9altor4cj28ygqdlg6ya2gq95eqtoqu" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Võtikvere raamatuküla''' oli iga-aastane kirjandusfestival, mis toimus aastatel 2000–2019 Jõgevamaal [[Võtikvere]] külas.

Raamatuküla on esimene taasiseseisvunud Eesti kirjandusfestival, selle loomise algatas ja selle eestvedaja oli Võtikverest pärit [[kirjanik]] ja filmitegija [[Imbi Paju]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Lugu. Raamatuaasta. Võtikvere raamatuküla |url=https://vikerraadio.err.ee/1609961356/eesti-lugu-raamatuaasta-votikvere-raamatukula |vaadatud=31. märts 2026}}&lt;/ref&gt; Kui kohalik [[metskond]] [[metsareform]]i käigus 1998. aastal likvideeriti, otsustati Paju eestvedamisel tühjana seisvasse metskonnamajja rajada [[raamatukogu]]. Raamatukogu avati augustis 1999 üritusega &quot;Küla ja keskkond&quot; ning sellest sai alguse iga-aastane traditsioon.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Janar Ala |pealkiri=Võtikvere raamatuküla tähistab juubelit |url=https://kultuur.postimees.ee/149759/votikvere-raamatukula-tahistab-juubelit |vaadatud=31. märts 2026}}&lt;/ref&gt;  Aastal 2000 kuulutas Võtikvere end ametlikult raamatukülaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa |url=https://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_31_08_2000.html |vaadatud=31. märts 2026 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 2000- 2019 toimus raamatukülas iga aasta augustis mitmesaja osalejaga kirjanduslik vabaõhusalong ja raamatulaat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Lugu. Võtikvere raamatuküla |url=https://vikerraadio.err.ee/1609961356/eesti-lugu}}&lt;/ref&gt;

== Patroonid ==
Iga aasta augustis valiti raamatukülale patroon. 1999. aastal oli selleks [[Soome]] suursaadik [[Pekka Oinonen]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/votikvere-raamatukulas-esitletakse-torjutud-malestuste-uut-versiooni/}}&lt;/ref&gt;

President ja [[Eesti raamatu aasta]] patroon [[Lennart Meri]] saatis Võtikverre läkituse, milles kiitis küla seltsi julget pealehakkamist. &quot;Eestis ringi käies olen ikka ja jälle kogenud eesti rahva võimsat tahet oma kohta selles suures maailmas jäädvustada ning enda tulevikule kindlat alusmüüri rajada. See paindumatu tahe, armsad võtikverelased, avaldub ka selges kavatsuses panna alus Raamatu-külale. Eesti tugevus ongi teie ja loodetavasti paljude teiste sarnaste ettevõtmiste kogusumma.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/avaldused/52928-vabariigi-presidendi-tervitus-votikvere-raamatukula-rahvale |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=president.ee}}&lt;/ref&gt;

Raamatuküla patroonid aastati:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võtikvere raamatuküla saab 20 |url=https://kultuur.err.ee/966427/votikvere-raamatukula-saab-20}}&lt;/ref&gt;
* 2000 professor [[Rein Veidemann]]
* 2001 [[Mati Unt]]
* 2002 [[Leo Kunnas]]
* 2003 [[Andrus Kivirähk]]
* 2004 [[Ilona Martson]]
* 2005 [[Jaak Jõerüüt]] ja [[Viivi Luik]]
* 2006 [[Mikk Sarv]]
* 2007 [[Maimu Berg]]
* 2008 [[Leelo Tungal]]
* 2009 [[Doris Kareva]]
* 2010 [[Justin Petrone]]
* 2011 [[Marko Mihkelson]]
* 2012 president [[Toomas Hendrik Ilves]]
* 2013 [[Kätlin Kaldmaa]]
* 2014 [[Jan Kaus]]
* 2015 [[Valdur Mikita]]
* 2016 [[Veronika Kivisilla]]
* 2017 Soome kirjanik, kunstnik ja muusik [[Kivi Larmola]]
* 2018 antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik [[Polina Tšerkassova]]
* 2019 [[Maili Liinev]], &quot;Lugemispesa&quot; projekti (Eesti Lugemisühing) juht, kasvatusteaduste MA, koolitaja, õppejõud ja eripedagoog Maililii OÜ (Maili juured Võtikveres)

== Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia ja luule eripreemia ==

{{vaata|Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia}}
2015. aastal loodi Imbi Paju ja kunstnik [[Lilli-Krõõt Repanu]] eestvedamisel Võtikvere raamatuküla [[Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia|Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kirjanduspreemiad |url=https://kirjandusveeb.luts.ee/index.php/kirjandusauhinnad/eesti-taenased-kirjanduspreemiad/273-elise-rosalie-auna-nimeline-votikvere-raamatukuela-kirjandusauhind}}&lt;/ref&gt; Preemia laureaatideks on olnud kirjandusteadlane Leena Käosaar, Ly Seppe- Ehin, Eeva Park, Vahur Afanasjev, Enn ja Helga Nõu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Auhind – Võtikveres pärjati Helga ja Enn Nõu |url=https://www.sirp.ee/auhind-votikveres-parjati-helga-ja-enn-nou/}}&lt;/ref&gt;

2018. aastal andsid Võtikvere raamatuküla ja digitaalse trükikeskkonna ettevõte Dipri esimest korda välja luule eristipendiumi, mille sai luuletaja [[Airis Erme]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kirjandsupreemiad |url=https://kultuur.err.ee/851551/votikvere-raamatukula-kirjanduspreemia-sai-vahur-afanasjev-ja-luulestipendiumi-airis-erme}}&lt;/ref&gt;

== Laste lugemispesa ==

Raamatuküla päeval pöörati tähelepanu ka laste lugemiskultuurile. Võtikverest pärit [[eripedagoog]]i ja lugemisnõustaja [[Malili Liinev]]i ja tema ema Eha Vesiko eestvedamisel tegutses Võtikveres aastaid laste lugemispesa.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Raamatuküla lugemispesa |url=https://kultuur.err.ee/313261/votikvere-raamatukula-peab-pidu}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
2017. aastal sai kirjanik Imbi Paju Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa eksperdigrupi tunnustuspreemia pühendunud tegevuse eest Võtikvere raamatukülas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jõgeva rahvaraamatukogude aastaaruanne 2017 |url=https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2020-11/jogeva_maakonnna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2017.pdf}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://vikerraadio.err.ee/1609961356/eesti-lugu Eesti lugu. Võtikvere raamatuküla] 
* [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2122 Võtikvere raamatuküla]. Virumaa.ee, 22. oktoober 2002
* [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64771374 Võtikvere raamatuküla päeval toimub kirjanik Imbi Paju uue raamatu eelesitlus]. Eesti Elu. Delfi.ee
* [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-v-tikverre-saab-rajada-raamatuk-la/ Kas Võtikverre saab rajada raamatuküla?] Sirp 2005
* [http://opleht.ee/2013/08/viljakandvalt-vaimne-maastik-votikveres/ Viljakandvalt vaimne maastik Võtikveres]
* [http://elu24.postimees.ee/148753/votikvere-raamatukula-kutsub-8-augustil-sunnipaevale Võtikvere raamatuküla kutsub 8. augustil sünnipäevale]
* [http://kultuur.postimees.ee/150801/doris-kareva-eestlased-on-sonausku-inimesed Doris Kareva: eestlased on sõnausku inimesed]
* [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2013-08-29-13-08-41/ Vaimsuse maastikud Võtikveres]
* [http://www.vooremaa.ee/president-leiutas-uue-sona/ President leiutas uue sõna]
* [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/pealelend-imbi-paju-kirjanik-dokumentaalfilmide-tegija-malu-uurija-votikvere-raamatupeo-ja-kirjandusliku-vabaohusalongi-perenaine/ Pealelend – Imbi Paju, kirjanik, dokumentaalfilmide tegija, mälu-uurija, Võtikvere raamatupeo ja kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine]
* [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/imbi-paju-paneme-taas-votikveres-sonad-helisema?id=64763646 Imbi Paju: paneme taas Võtikveres sõnad helisema!]

[[Kategooria:Eesti kirjandusfestivalid]]
[[Kategooria:Mustvee vald]]</text>
      <sha1>9altor4cj28ygqdlg6ya2gq95eqtoqu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August Eljari</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183004</id>
    <revision>
      <id>7189005</id>
      <parentid>6342144</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:54:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7189005</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1059" sha1="klhr49cyhfpwzdleues3xbaf5by4ra5" xml:space="preserve">[[File:Voldemar Päts ja August Eichelmann, EKM j 58199 FK 2323.jpg|thumb|August Eljari ja Voldemar Päts (külgkorvis)]]

'''August Eljari''' (kuni 1940. aastani '''August-Johannes Eichelmann'''; [[27. juuni]] [[1904]] [[Tartu]] – [[25. september]] [[1988]]) oli eesti filmioperaator.

== Kirjandus ==
* Viimane filmimeeste vanast kaardiväest. [[Kirjutamata memuaare]] [IV], lk. 27–43, Tallinn 1990.

==Välislingid==
*[http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/august-eljari Biograafia Eesti filmi andmebaasis]
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-filmiveteran-august-eljari-01 KIRJUTAMATA MEMUAARE. Filmiveteran August Eljari 01] Eesti Raadio 1984
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-filmiveteran-august-eljari-02 KIRJUTAMATA MEMUAARE. Filmiveteran August Eljari 02] Eesti Raadio 1988
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=699573 Foto]


{{JÄRJESTA:Eljari, August}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Surnud 1988]]</text>
      <sha1>klhr49cyhfpwzdleues3xbaf5by4ra5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šoti käbilind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>196842</id>
    <revision>
      <id>7189152</id>
      <parentid>6919978</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:40:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189152</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1878" sha1="hshzli3hxqj7x2ar0u5u776wl9uyz65" xml:space="preserve">{{taksonitabel 
| nimi = Šoti käbilind 
| värvus = linnud 
| pilt = Scottish Crossbill from the Crossley ID Guide Britain and Ireland.jpg 
| seisund = LC 
| seisundi_süsteem = IUCN3.1 
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Loxia scotica | ID = 22720641 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2016 | IUCN_aasta = 2016}}&lt;/ref&gt;
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Linnud]] ''Aves''
| selts          = [[Värvulised]] ''Passeriformes''
| sugukond       = [[Vintlased]] ''Fringillidae''
| perekond       = [[Käbilind]] ''Loxia'' 
| liik = '''Šoti käbilind''' 
| binaarne = ''Loxia scotica'' 
| binaarse_autor = [[Ernst Hartert|Hartert]], 1904}}
'''Šoti käbilind''' (''Loxia scotica'') on linnuliik [[vintlased|vintlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[käbilind (perekond)|käbilinnu]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. Elab paikselt [[Šotimaa]] männikutes. 

Välimuse poolest on ta nagu [[männi-käbilind]], kuid natuke väiksema nokaga ja alanoka tipp võib külgvaates olla nähtav. Paljusid isendeid pole siiski võimalik eristada suurenokalistest [[kuuse-käbilind]]udest.&lt;ref&gt;Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn 2000, lk 521.&lt;/ref&gt;
Šoti käbilinnu arvukust hinnatakse vähem kui 2000 isendile.

Augustis [[2006]] tunnistati šoti käbilind eraldi liigiks männi-käbilinnust erineva laulu tõttu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250222095602/https://www.rspb.org.uk/ourwork/conservation/biodiversity/keyspecies/birds/scottishcrossbill.asp &quot;Status of 'UK's only endemic bird species' confirmed&quot;], RSPB Scotland.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/scotland/highlands_and_islands/4793863.stm &quot;'Accent' confirms unique species&quot;] BBC Scotland, 15. august 2006.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Vintlased]]</text>
      <sha1>hshzli3hxqj7x2ar0u5u776wl9uyz65</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jakov Smuškevitš</title>
    <ns>0</ns>
    <id>198421</id>
    <revision>
      <id>7189015</id>
      <parentid>6924920</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:08:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <origin>7189015</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3785" sha1="r7aj571jwwk0497s2zzz6r2us1cfk83" xml:space="preserve">[[Pilt:Yakov Smushkevich (cropped).jpg|pisi|Jakov Smuškevitš (1941)]]

'''Jakov''' Vladimirovitš (õieti Volfovitš) '''Smuškevitš''' ([[vene keel]]es ''Яков Владимирович (Вольфович) Смушкевич''; [[14. aprill]] (&lt;small&gt;[[vkj]] 1. aprill&lt;/small&gt;) [[1902]] [[Rokiškis]], [[Zarasai|Novoaleksandrovsk]]i maakond, [[Kaunase kubermang]] – [[28. oktoober]] [[1941]] [[Samara oblast|Kuibõševi oblast]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, lennuväe [[kindralleitnant]]; kahekordne [[Nõukogude Liidu kangelane]], rahvuselt [[juudid|juut]].

Smuškevitš osales pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i läänerindel kodusõjas [[kütipolk|kütipolgu]] [[komissar]]ina.

[[1931]] lõpetas ta [[Krimm]]is asuva [[Katša jõgi|Katša]] kõrgema [[lendur]]ite sõjalennukooli. Ta määrati [[Vitebsk]]is asuva lennubrigaadi komissariks ja ta muutis selle kiiresti [[Punaarmee]] lennuväe eesrindlikuks üksuseks.

[[1936]]. aastal määrati ta kõrgeimaks lennuväe nõunikuks vabariikliku armee juurde [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]]. Seal sõdis ta [[17. juuni]]ni [[1937]]. Hispaanias kasutas ta varjunime &quot;Kindral Douglas&quot;. Ta juhatas [[Madrid]]i kaitsmist [[õhurünnak]]ute eest. Sõjas ülesnäidatu eest sai ta [[21. juuni]]l 1937 [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetuse.

1937. aasta juunis saabus ta tagasi NSV Liitu. [[20. juuni]]l 1937 ülendati ta [[korpuseülem]]aks, lõpetas seejärel [[Frunze-nimeline sõjaakadeemia|Frunze-nimelise sõjaakadeemia]] täienduskursused juhtidele ja määrati veel samal aastal Punaarmee õhujõudude ülema asetäitjaks. [[1939]]. aasta novembris määrati ta Punaarmee õhujõudude ülemaks.

[[1938]] autasustati teda medaliga &quot;[[Kakskümmend aastat Tööliste-Talupoegade Punaarmeed]]&quot;.

1939. aasta maist augustini juhatas ta [[Halhõn goli lahing|Nõukogude-Jaapani relvakokkupõrke]] ajal [[Halhin-Gol]]i jõel [[Mongoolia]]s lennuväe 1. armeegruppi. Lahingutes ülesnäidatu eest autasustas [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] teda [[17. november|17. novembril]] 1939 teda teist korda Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse ja selle juurde käiva samal aastal asutatud [[Kuldtähe medal]]iga. Mongoolia valitsus autasustas teda [[Mongoolia Rahvavabariik|Mongoolia Rahvavabariigi]] Lahingulise Punatähe ordeniga.

Smuškevitš oli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] I koosseisu liige. 1939 nimetati ta [[NLKP Keskkomitee]] liikmekandidaadiks. 

[[4. aprill]]il [[1940]] ülendati Smuškevitš [[2. järgu armeekomandör]]iks. See auaste anti NSV Liidus 34 inimesele (kellest 23 lasti maha) ja Smuškevitš oli neist viimane: [[7. mai]]l see auaste kaotati ja Smuškevitši auaste muudeti [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]].

[[8. juuni]]l [[1941]] Smuškevitš vahistati ja [[28. oktoober|28. oktoobril]] 1941 lasti kohtuotsuseta maha. Sellise käsu andis [[NKVD]] juht [[Lavrenti Beria]], lähtudes [[Stalin]]i juhistest, [[18. oktoober|18. oktoobril]] 1941. Süüdistuse kohaselt olevat Smuškevitš juhtinud salajast organisatsiooni, mille eesmärk olevat olnud [[Hispaania Vabariik|Hispaania Vabariigi]] kukutamine, [[Punaarmee]] sõjalise valmisoleku nõrgendamine ja õnnetuste sagendamine Nõukogude õhujõududes. 

[[21. märts]]il [[1947]] võeti Smuškevitšilt tagantjärele ära Nõukogude Liidu kangelase aunimetus ja kõik riiklikud autasud. Ta rehabiliteeriti postuumselt [[1954]]. aastal.

{{JÄRJESTA:Smuškevitš, Jakov}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu kindralid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased Hispaania kodusõjas]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu lendurid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>r7aj571jwwk0497s2zzz6r2us1cfk83</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marika Vaarik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>199493</id>
    <revision>
      <id>7189187</id>
      <parentid>6937661</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:16:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WizardFixes1</username>
        <id>196272</id>
      </contributor>
      <comment>/* Telesarjad */</comment>
      <origin>7189187</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3610" sha1="osdegsyudbqij3t7ci6ucb065xagogy" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuli}}
[[File:Marika Vaarik.JPG|thumb|318x318px|Marika Vaarik-Soo]]
'''Marika Vaarik-Soo''' (sündinud [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[1962]] [[Kose]]l) on [[eesti]] näitleja.

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[Kose Keskkool]]i, [[Viljandi Kultuurikool]]i ja [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i näitejuhtimise erialal. Õppinud ka [[Vanalinnastuudio]] õppestuudios.

==Töökäik==
Aastatel [[1987]]–[[1994]] töötas ta näitlejana [[VAT Teater|VAT Teatris]]. Ta oli ka üks selle teatri asutajaliikmeid. Pärast seda töötas [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] ja hiljem oli vabakutseline näitleja. Aastatel [[2009]]–[[2018]] töötas ta näitlejana [[Teater NO99|teatris NO99]]. Sügisest 2019 on ta teatri Ekspeditsioon trupi näitleja.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/6815447/von-krahliga-liitus-mitu-no99-naitlejat Olup, Nele-Mai, Lomp, Loora-Elisabet. Von Krahliga liitus mitu NO99 näitlejat] Postimees, 1. november 2019.&lt;/ref&gt; 2019-2022 kuulus ta Ekspeditsiooni ja Von Krahli Teatri ühistruppi.

==Looming==
=== Filmid ===
* 1989 &quot;[[Regina (film)|Regina]]&quot;
* 2003 &quot;[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]&quot;
* 2005 &quot;[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]&quot;
* 2006 &quot;[[Väike lühinägelik boamadu]]&quot;
* 2007 &quot;[[Georg (film)|Georg]]&quot;
* 2008 &quot;[[Taarka (film)|Taarka]]&quot;
* 2009 &quot;[[Kuni surm meid lahutab]]&quot;
* 2010 &quot;[[Kutsar koputab kolm korda]]&quot;
* 2013 &quot;[[Elavad pildid]]&quot;
* 2019 &quot;[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]&quot;

=== Telesarjad ===
* 2006 &quot;[[Ohtlik lend]]&quot;, ETV
* 2009–2013, 2018, 2026 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;, Frida Arrak, TV3, Go3
* 2011 &quot;[[Saame kokku Tomi juures]]&quot;, ETV
* 2012–2013 &quot;[[Saare sosinad]]&quot;, Maria, Kanal 2
* 2013–2014 &quot;Mägede varjud&quot;, Maria, Kanal 2

==Tunnustus==
* 1999 [[Suure Vankri auhind]]
* 2000 [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]]
* 2005 [[Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus]]e [[Hea Teatri Auhind]]
* 2013 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|18820}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]]
* 2016 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
* 2016 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]
* 2018 [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]]
* 2019 [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]
* 2021 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
* 2023 [[Karl Adra nimeline auhind]]

== Isiklikku ==
Tema abikaasa on muusik [[Mart Soo]]. Tütar [[Ruudu Soo]] on sündinud [[1994]]. aastal.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://publik.delfi.ee/artikkel/66325766 Hüvasti, Frida Arrak! Marika Vaarik lahkub &quot;Kättemaksukontorist&quot;!] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 21. juuni 2013
* [http://www.postimees.ee/1129350/marika-vaarik-teenetemargi-saamine-igapaevategemisi-ei-mojuta Marika Vaarik: &quot;Teenetemärgi saamine igapäevategemisi ei mõjuta&quot;] [[Postimees]], 6. veebruar 2013
* [http://www.ohtuleht.ee/505060 Marika Vaarik: &quot;Kättemaksukontorit&quot; vaatavad ka vanaemad&quot;] [[Õhtuleht]], 3. jaanuar 2013
* [http://www.ohtuleht.ee/497624 Marika Vaarik: &quot;Olen väga palju mõelnud, et teatrist võiks üldse ära tulla.&quot;] [[Õhtuleht]], 29. september 2013
* [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/4359/ Filmograafia Eesti Filmi Andmebaasis, vaadatud 19.07.2014]
* Anne Põder. [https://jarvateataja.postimees.ee/6429023/marika-vaarik-vottis-vaatsal-vastu-maineka-auhinna Marika Vaarik võttis Väätsal vastu maineka auhinna] Järva Teataja / Postimees, 14. oktoober 2018

{{JÄRJESTA:Vaarik, Marika}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>osdegsyudbqij3t7ci6ucb065xagogy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189188</id>
      <parentid>7189187</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:16:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WizardFixes1</username>
        <id>196272</id>
      </contributor>
      <comment>/* Telesarjad */</comment>
      <origin>7189188</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3612" sha1="2us5otd86xxia8mwluh0i6nnno4tive" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuli}}
[[File:Marika Vaarik.JPG|thumb|318x318px|Marika Vaarik-Soo]]
'''Marika Vaarik-Soo''' (sündinud [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[1962]] [[Kose]]l) on [[eesti]] näitleja.

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[Kose Keskkool]]i, [[Viljandi Kultuurikool]]i ja [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i näitejuhtimise erialal. Õppinud ka [[Vanalinnastuudio]] õppestuudios.

==Töökäik==
Aastatel [[1987]]–[[1994]] töötas ta näitlejana [[VAT Teater|VAT Teatris]]. Ta oli ka üks selle teatri asutajaliikmeid. Pärast seda töötas [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] ja hiljem oli vabakutseline näitleja. Aastatel [[2009]]–[[2018]] töötas ta näitlejana [[Teater NO99|teatris NO99]]. Sügisest 2019 on ta teatri Ekspeditsioon trupi näitleja.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/6815447/von-krahliga-liitus-mitu-no99-naitlejat Olup, Nele-Mai, Lomp, Loora-Elisabet. Von Krahliga liitus mitu NO99 näitlejat] Postimees, 1. november 2019.&lt;/ref&gt; 2019-2022 kuulus ta Ekspeditsiooni ja Von Krahli Teatri ühistruppi.

==Looming==
=== Filmid ===
* 1989 &quot;[[Regina (film)|Regina]]&quot;
* 2003 &quot;[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]&quot;
* 2005 &quot;[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]&quot;
* 2006 &quot;[[Väike lühinägelik boamadu]]&quot;
* 2007 &quot;[[Georg (film)|Georg]]&quot;
* 2008 &quot;[[Taarka (film)|Taarka]]&quot;
* 2009 &quot;[[Kuni surm meid lahutab]]&quot;
* 2010 &quot;[[Kutsar koputab kolm korda]]&quot;
* 2013 &quot;[[Elavad pildid]]&quot;
* 2019 &quot;[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]&quot;

=== Telesarjad ===
* 2006 &quot;[[Ohtlik lend]]&quot;, ETV
* 2009–2013, 2018, 2026 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;, Frida Arrak, TV3 ja Go3
* 2011 &quot;[[Saame kokku Tomi juures]]&quot;, ETV
* 2012–2013 &quot;[[Saare sosinad]]&quot;, Maria, Kanal 2
* 2013–2014 &quot;Mägede varjud&quot;, Maria, Kanal 2

==Tunnustus==
* 1999 [[Suure Vankri auhind]]
* 2000 [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]]
* 2005 [[Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus]]e [[Hea Teatri Auhind]]
* 2013 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|18820}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]]
* 2016 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
* 2016 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]
* 2018 [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]]
* 2019 [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]
* 2021 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
* 2023 [[Karl Adra nimeline auhind]]

== Isiklikku ==
Tema abikaasa on muusik [[Mart Soo]]. Tütar [[Ruudu Soo]] on sündinud [[1994]]. aastal.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://publik.delfi.ee/artikkel/66325766 Hüvasti, Frida Arrak! Marika Vaarik lahkub &quot;Kättemaksukontorist&quot;!] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 21. juuni 2013
* [http://www.postimees.ee/1129350/marika-vaarik-teenetemargi-saamine-igapaevategemisi-ei-mojuta Marika Vaarik: &quot;Teenetemärgi saamine igapäevategemisi ei mõjuta&quot;] [[Postimees]], 6. veebruar 2013
* [http://www.ohtuleht.ee/505060 Marika Vaarik: &quot;Kättemaksukontorit&quot; vaatavad ka vanaemad&quot;] [[Õhtuleht]], 3. jaanuar 2013
* [http://www.ohtuleht.ee/497624 Marika Vaarik: &quot;Olen väga palju mõelnud, et teatrist võiks üldse ära tulla.&quot;] [[Õhtuleht]], 29. september 2013
* [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/4359/ Filmograafia Eesti Filmi Andmebaasis, vaadatud 19.07.2014]
* Anne Põder. [https://jarvateataja.postimees.ee/6429023/marika-vaarik-vottis-vaatsal-vastu-maineka-auhinna Marika Vaarik võttis Väätsal vastu maineka auhinna] Järva Teataja / Postimees, 14. oktoober 2018

{{JÄRJESTA:Vaarik, Marika}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>2us5otd86xxia8mwluh0i6nnno4tive</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dima Bilan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>200314</id>
    <revision>
      <id>7188835</id>
      <parentid>7187310</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T16:36:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8419" sha1="qkuj09ayn55du75v4c7w216b2ajmjz9" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{ajakohasta}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Dima Bilan
| pilt            = Dima Bilan (May 2007).01.jpg
| pildiallkiri = Dima Bilan, mai 2007
| taust           = soolo_laulja
| sünninimi       = Viktor Nikolajevitš Belan (''Виктор Николаевич Белан'')
| sünniaeg        = {{sünniaeg ja vanus|1981|12|24}}
| päritolu        = Ust-Džeguta, [[Karatšai-Tšerkessia]], [[Nõukogude Liit]] (praegune [[Venemaa]])
| stiil           = popmuusika, [[Rhythm and blues|R&amp;B]]
| amet            = [[laulja]], [[näitleja]], [[modell]], [[muusikaprodutsent]], laulukirjutaja
| tegev        = 2003–
| seotud_esitajad = [[Nelly Furtado]], [[Timbaland]], Rudy Perez, Jim Beanz, Ryan Tedder, Trudy Bellinger, Edvin Marton, Evgeni Plushenko, Larisa Dolina, J.R. Rotem
| plaadifirma     = Universal Records (2008–), Gala Records (2003–2007), EMI (2006, 2008), Мистерия Звука (2008)
| URL             = [http://www.bilandima.com Laulja koduleht]
}}
'''Dima Bilan''' ([[vene keel]]es Дима Билан; kodanikunimi '''Viktor Nikolajevitš Belan''' (''Ви́ктор Никола́евич Бела́н''); sündinud [[24. detsember|24. detsembril]] [[1981]] [[Karatšai-Tšerkessia]]s [[Ust-Džeguta]] linnas) on [[karatšaid|karatšai]] päritolu [[Venemaa]] laulja.

Ta esindas lauluga &quot;[[Never Let You Go (Dima Bilani laul)|Never Let You Go]]&quot; [[Venemaa]]d [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, kus saavutas teise koha. [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e ta võitis. Tal on olnud mitu esikohahitti Venemaal.

19. jaanuaril 2007, 15. veebruaril 2008 ja 19. veebruaril 2009 esines ta [[Tallinna Linnahall]]is.

26. veebruaril 2016 andis ta kontserdi Tallinnas Nordea Kontserdimajas ning aprillis 2017 esines nii Tallinnas kui ka Tartus.

21. septembril 2006 võitis ta kaks RMA (''Russian Music Awards'') auhinda: &quot;Parim artist&quot; ja &quot;Parim laul&quot; singliga &quot;Never let you go&quot;.

4. oktoobril 2007 võitis Bilan RMA-lt kolm auhinda ja RMA-l esitas ta ka esimest korda oma laulu &quot;Amnesia&quot; (&quot;Mälukaotus&quot;). Ta laulis ka koos Sebastianiga laulu &quot;Number one fan&quot;.

Bilan tahtis minna 2008. aastal toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusele lauluga &quot;Porque aun te amo&quot;, aga see laul ei olnud uus. Seda oli juba laulnud [[Luciano Pereyra]] ja laul oli avaldatud CD-l 2006. aastal. Nii pidi Bilan kiiresti endale uue laulu valima ja selleks sai &quot;Believe&quot;.

[[9. märts]]il 2008 valiti tema lauluga &quot;[[Believe (Dima Bilani laul)|Believe]]&quot; Venemaa esindajaks [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el.

2008. aastal plaanis ta välja anda kolm CD-d vene, inglise ja hispaania keeles. Ta plaanis välja anda ka ingliskeelse albumi 81 riigis [[Interscope Records]]i (''Universal Music International Group'') poolt. Ta on töötanud oma ingliskeelse albumiga, kus mõnegi laulu produtsendid on [[Timbaland]], Danja, Jim Beanz ja Ryan Tedder (OneRepublic).{{lisa viide}} 

20. veebruaril 2008 käis Bilan USA-s Miamis ja salvestas laule oma hispaaniakeelsele albumile koos kuulsa produtsendi Rudy Pérezega. Nad salvestasid mõne loo ka Bilani plaadi &quot;Protiv Pravil&quot; jaoks.

24. mail 2008 esindas Dima Bilan Venemaad [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el ja tema esitatud laul &quot;Believe&quot; kogus 272 punkti, mis tõi võistlusel esikoha. Dima Bilani laulule andsid maksimumpunktid Ukraina, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Iisrael ja Armeenia. Selle sündmuse auks otsustati Dima Bilani sünnilinnas Ust-Džegutas panna ühele tänavale tema nimi. &lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.epl.ee/artikkel/430212 |title=Eurovisioonivõit tõi Dima Bilanile omanimelise tänava |publisher=Eesti Päevaleht|date=25. mai 2008}}&lt;/ref&gt;

2012. aastal proovis Bilan minna Eurovisioonile, mis toimus Aserbaidžaanis Bakuus. Ta saatis Venemaa eelvooru laulu &quot;Back To Her Future&quot;, mida ta laulis koos [[T.A.T.u.]] liikme [[Julia Volkova]]ga. Nad lõpetasid teisel kohal 29,25 punktiga. Võitjaks osutus seekord Venemaa etnopopansambel [[Buranovskije Babuški]], kes kogus 38,51 punkti.

==Albumid==
*[[2003]] &quot;[[Ja notšnoi huligan]]&quot; (&quot;Я ночной хулиган&quot; – &quot;I'm a Nighttime Hooligan&quot;)
*[[2004]] &quot;[[Na beregu neba]]&quot; (&quot;На берегу неба&quot; – &quot;On the shore of the sky&quot;)
*[[2006]] &quot;[[Vremja-reka]]&quot; (&quot;Время-река&quot; – &quot;Time is the River&quot;)
*[[2008]] &quot;[[Protiv Pravil]]&quot;
*[[2009]] &quot;[[Believe (Dima Bilani album)|Believe]]&quot;
*[[2011]] &quot;[[Mechtatel]]&quot;

==Singlid==
*2003 &quot;Я тебя помню&quot; 
*2003 &quot;Это была любовь&quot; 
*2004 &quot;Not That Simple&quot; 
*2004 &quot;Ты должна рядом быть&quot; 
*2006 &quot;Never Let You Go&quot;
*2006 &quot;Nevozmozhno vozmozhno&quot;
*2007 &quot;Vremya reka&quot;
*2007 &quot;Number One Fan&quot;
*2007 &quot;Gore Zima&quot;
*2008 &quot;Believe&quot;
*2009 &quot;Lonely&quot;
*2010 &quot;Safety&quot; (ft. Anastacia)
*2010 &quot;Я просто люблю тебя&quot; 
*2011 &quot;Мечтатели&quot; (&quot;Unistajad&quot;)
*2011 &quot;Задыхаюсь&quot; 

==DVD==
*2004 &quot;Ты, только ты&quot;
*2006 &quot;Время-река&quot;

==Auhinnad==
*2018 Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik 
*&quot;Golden Bee&quot; Awards – Best Pop Act (juuni 2005)
*Fashion TV «Fashion TV People» Awards – Best Dressed Artist (märts 2005) 
* Hello! Magazine Awards – &quot;Best Pop Act&quot; (aprill 2005) 
*&quot;TVc&quot; TV-Channel Awards &quot;Superdisc&quot; – (märts 2005) 
*Annual National Award &quot;Golden Disc&quot; – For Commercially Successful Album &quot;Ya Nochnoi Hooligan&quot; (detsember 2003) 
*Hit Fm Radio Award &quot;Stopudovy Hit&quot; (2004) 
*Dinamit Fm Radio Awards &quot;Bomba Goda&quot; – &quot;The Bomb Of The Year&quot; (2004) 
*International Music Contest &quot;New Wave 2002&quot; – võitja (2002) 
*&quot;Golden Grammophone&quot; By Russian Radio Awards – Best Song Award For &quot;Na Beregu Neba&quot; (november 2005) 
*&quot;Music Box&quot; TV- Channel Awards – Music Box Award (2004) 
*MTV Ema 2005 – Best Russian Act (november 2005) 
* &quot;Rambler&quot; Awards – The Person Of The Year Award (detsember 2005) 
*&quot;Dvizhenie Awards&quot; – Best Male (november 2004) 
*Soundtrack Awards – Best Male (jaanuar 2006) 
*&quot;Golden Sharmanka&quot; Awards – Best Male &amp; Best Duet (14.03.2006) 
*&quot;Fashion TV&quot; Fashion TV People Awards – Best Dressed Artist (aprill 2006) 
*&quot;Glamour&quot; Magazine Awards – Best Male Of The Year (september 2006) 
*&quot;Astra&quot; Fashion Awards – Best Dressed Artist (september 2006) 
*&quot;Russian&quot; Of The Year Awards (juuni 2006) 
*MTV Russian Music Awards – Best Artist, Best Song (september 2006) 
*MTV Ema 2006 – Best Russian Act (november 2006) 
*World Music Awards Best Selling Russian Act (november 2006) 
*&quot;Golden Grammophone&quot; By Russian Radio Awards – Best Song Award For &quot;Tak Ustroen Etot Mir&quot; (Russian Version Of Never Let You Go) (november 2006) 
*&quot;Radiomania Radio Awards&quot; – Radio Favorite Singer Of The Year 2006 (märts 2007) 
*&quot;7 Dnei&quot; Magazine Awards – Singer Of The Year 2006 (märts 2007) 
*Muz TV-2007 National Music Awards – Best Artist, Best Album, Best Video «Never Let You Go» (juuni 2007).
*MTV Russia Music Awards 2007 – Best Artist, Best Song And Best Performer (september 2007).
*&quot;Golden Gramophone&quot; By Russian Radio Awards - Best Song Award For &quot;Nevozmozhnoe Vozmozhno&quot; (Russian Version Of Lady Flame) (December 2007).
*Zd Music Awards Best Album 2007 And Best Male Singer 2007 (January 2008).
*Favourite Citizen Of Russia Of 2007 By Wciom (Russian Public Opinion Research Centre).
*Person Of The Year International Awards – «Show-Business Person Of The Year 2007» 
*World Fashion Channel Style Awards – Best Singer Of The Year 2008.
*Muz TV-2008 Nation Music Awards – Best Artist, Best Ringtone &quot;Nevozmozhnoe Vozmozno&quot;(2008)
*Eurovision Song Contest 2008 Awards – võitja lauluga &quot;Believe&quot; (24. mai 2008)

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.bilandima.ru/ Dima Bilani koduleht] (''vene ja inglise keeles'')
* [http://www.bilandima.ru/dbforum/ Dima Bilani foorum] (''vene ja inglise keeles'')
* [http://www.dimabilanserbia.forumotion/ Dima Bilani Serbia foorum] (''serbia keeles'')
* [http://ajaviide.delfi.ee/news/eurovisioon_2008/article.php?id=18973570 Venemaa on Eurovisiooni lauluvõistluse võitja!]
* [http://www.toptop.ee/news/1230/dima-bilan-ulistas-savisaart-Dima Bilan ülistas Savisaart]. ''TopTop.ee'' 20. veebruar 2009
{{Venemaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
{{Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad}}

{{JÄRJESTA:Bilan, Dima}}
[[Kategooria:Venemaa lauljad]]
[[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]]
[[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>qkuj09ayn55du75v4c7w216b2ajmjz9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Iivo Nei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>205495</id>
    <revision>
      <id>7188763</id>
      <parentid>7188724</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:47:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11154" sha1="0yzjp289fev97k4xafmmxjyjztpq25l" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]

'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti maletaja ja [[maletreener]].

Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) ERR Vikerraadio, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. astal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha. 
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Spasski-Fischeri maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malendite kasutamisel valmistanud varem Spasskile probleeme.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

KGB ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maleosakonna ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Filmis &quot;Etturi ohverdus&quot;===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta ka koos Paul Keresega loodud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Lisaks juhtis ta 16 hooaega (1974–1989) [[Eesti Televisioon]]i saadet &quot;Malekool&quot;.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener ja aastatel 1989–1996 töötas Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei ([[Hoogovensi maleturniir]], 1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; [[Eesti Raamat]], 1964)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Brok), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20. november 1999
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>0yzjp289fev97k4xafmmxjyjztpq25l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189083</id>
      <parentid>7188763</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:42:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7189083</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11715" sha1="ahzeech2nrom7lmswpzzthtbyod7tzn" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]
'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti maletaja ja [[maletreener]], rahvusvaheline ausuurmeister males ja Eesti maleelu edendaja.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha.
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Spasski-Fischeri maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malendite kasutamisel osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

KGB ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Filmis &quot;Etturi ohverdus&quot;===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta veerand sajandit ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]] ja [[Monika Tsõganova]].

Lisaks tegi ta autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) [[Eesti Televisioon]]i saadet &quot;Malekool&quot;.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener ja aastatel 1989–1996 töötas Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; [[Eesti Raamat]], 1964)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)
*&quot;Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele&quot;. 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Brok), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>ahzeech2nrom7lmswpzzthtbyod7tzn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189085</id>
      <parentid>7189083</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:05:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7189085</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11723" sha1="julvmw7lkq90i1odp0uevvo5sjhnitf" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]
'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[maletaja]] ja [[maletreener]], rahvusvaheline ausuurmeister males ja [[Eesti]] maleelu edendaja.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha.
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Spasski-Fischeri maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malendite kasutamisel osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

KGB ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Filmis &quot;Etturi ohverdus&quot;===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta veerand sajandit ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]] ja [[Monika Tsõganova]].

Lisaks tegi ta autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) [[Eesti Televisioon]]i saadet &quot;Malekool&quot;.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener ja aastatel 1989–1996 töötas Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; [[Eesti Raamat]], 1964)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)
*&quot;Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele&quot;. 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Brok), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>julvmw7lkq90i1odp0uevvo5sjhnitf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189086</id>
      <parentid>7189085</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:07:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7189086</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11742" sha1="lnfc8y77ducs1otzk81m14pw3zwhf3b" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]
'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[maletaja]] ja [[maletreener]], rahvusvaheline ausuurmeister males ja [[Eesti]] maleelu edendaja.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha.
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Spasski-Fischeri maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malendite kasutamisel osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

KGB ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Filmis &quot;Etturi ohverdus&quot;===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta veerand sajandit ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]] ja [[Monika Tsõganova]].

Lisaks tegi ta autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) [[Eesti Televisioon]]i saadet &quot;Malekool&quot;.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener ja aastatel 1989–1996 töötas Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; [[Eesti Raamat]], 1964)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)
*&quot;Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele&quot;. 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud 1934, neiuna Helgi Brok), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>lnfc8y77ducs1otzk81m14pw3zwhf3b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189093</id>
      <parentid>7189086</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:36:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189093</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11721" sha1="9wjdqsq9gg527fnc4g61eahzz7l2vjg" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]
'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[maletaja]] ja [[maletreener]], rahvusvaheline ausuurmeister males ning [[Eesti]] maleelu edendaja.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha.
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Spasski-Fischeri maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malendite kasutamisel osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

KGB ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Filmis &quot;Etturi ohverdus&quot;===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]], [[Monika Tsõganova]] jt.

Lisaks tegi ta autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) [[Eesti Televisioon]]i saadet &quot;Malekool&quot;.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener ja aastatel 1989–1996 töötas Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; [[Eesti Raamat]], 1964)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)
*&quot;Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele&quot;. 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Helgi Brok, 1934), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>9wjdqsq9gg527fnc4g61eahzz7l2vjg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189120</id>
      <parentid>7189093</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:35:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7189120</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12528" sha1="s2tvezxebgid9nrqv559fcqoei11qkx" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]
'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[maletaja]] ja [[maletreener]], FIDE ausuurmeister ning [[Eesti]] maleelu edendaja.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha.
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Fischeri-Spasski maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malendite kasutamisel osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

KGB ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Jäädvustused mängufilmis ja Islandi tippmaletajast rääkivas raamatus===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei panusest on juttu ka Øystein Brekke ja endise FIDE presidendi [[Friðrik Ólafsson]]i raamatus &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot; (Norsk Sjakkforlag, Drammen 2021). Muu hulgas on ta jäädvustatud seal avaldatud karikatuuril, kus on kujutatud Fischerit ja Spasskit kuulsa tiitlimatši kontekstis koos nende lähemate abilistega.&lt;ref&gt;[[Merike Rõtova]]. &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot;. Eesti Maleliidu artiklite ja fragmentide blogi, 04.04.2021.&lt;/ref&gt; 

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]], [[Monika Tsõganova]] jt.

Lisaks tegi ta [[Eesti Televisioon]]is autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) saadet &quot;Malekool&quot;, mis osutus väga populaarseks ja ärgitas paljusid malemängust huvituma.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener ja aastatel 1989–1996 töötas Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; [[Eesti Raamat]], 1964)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)
*&quot;Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele&quot;. 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Helgi Brok, 1934), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>s2tvezxebgid9nrqv559fcqoei11qkx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189130</id>
      <parentid>7189120</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:16:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189130</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12529" sha1="t0levb7p30k3q93dwdoe0u992umnwzo" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]
'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[maletaja]] ja [[maletreener]], FIDE ausuurmeister ning [[Eesti]] maleelu edendaja.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha.
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Fischeri-Spasski maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malendite kasutamisel osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

KGB ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Jäädvustused mängufilmis ja Islandi tippmaletajast rääkivas raamatus===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei panusest on juttu ka Øystein Brekke ja endise FIDE presidendi [[Friðrik Ólafsson]]i raamatus &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot; (Norsk Sjakkforlag, Drammen 2021). Muu hulgas on ta jäädvustatud seal avaldatud karikatuuril, kus on kujutatud Fischerit ja Spasskit kuulsa tiitlimatši kontekstis koos nende lähemate abilistega.&lt;ref&gt;[[Merike Rõtova]]. &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot;. Eesti Maleliidu artiklite ja fragmentide blogi, 04.04.2021.&lt;/ref&gt; 

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]], [[Monika Tsõganova]] jt.

Lisaks tegi ta [[Eesti Televisioon]]is autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) saadet &quot;Malekool&quot;, mis osutus väga populaarseks ja ärgitas paljusid malemängust huvituma.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener ja aastatel 1989–1996 töötas Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; [[Eesti Raamat]], 1964)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)
*&quot;Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele&quot;. 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Helgi Brok, 1934), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>t0levb7p30k3q93dwdoe0u992umnwzo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189131</id>
      <parentid>7189130</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:18:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189131</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12501" sha1="nf64vpl2v0e5knmm90f3shiztteyji0" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]
'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[maletaja]] ja [[maletreener]], FIDE ausuurmeister ning [[Eesti]] maleelu edendaja.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha.
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Fischeri-Spasski maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malendite kasutamisel osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

KGB ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Nei panuse jäädvustused hilisemates teostes===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei panusest on juttu ka Øystein Brekke ja endise FIDE presidendi [[Friðrik Ólafsson]]i raamatus &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot; (Norsk Sjakkforlag, Drammen 2021). Muu hulgas on ta jäädvustatud seal avaldatud karikatuuril, kus on kujutatud Fischerit ja Spasskit kuulsa tiitlimatši kontekstis koos nende lähemate abilistega.&lt;ref&gt;[[Merike Rõtova]]. &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot;. Eesti Maleliidu artiklite ja fragmentide blogi, 04.04.2021.&lt;/ref&gt; 

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]], [[Monika Tsõganova]] jt.

Lisaks tegi ta [[Eesti Televisioon]]is autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) saadet &quot;Malekool&quot;, mis osutus väga populaarseks ja ärgitas paljusid malemängust huvituma.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener ja aastatel 1989–1996 töötas Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; [[Eesti Raamat]], 1964)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)
*&quot;Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele&quot;. 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Helgi Brok, 1934), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>nf64vpl2v0e5knmm90f3shiztteyji0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189140</id>
      <parentid>7189131</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:39:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189140</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12554" sha1="4s8qwxaoey9i2o3cyhemfphjn2almup" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]
'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[maletaja]] ja [[maletreener]], [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|FIDE]] [[ausuurmeister]] ning [[Eesti]] maleelu edendaja.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha.
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Fischeri-Spasski maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malenditega mängides osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.&lt;ref&gt;[[Neeme Korv]]. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

[[KGB]] ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Nei panuse jäädvustusi hilisemates teostes===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei panusest on juttu ka Øystein Brekke ja endise FIDE presidendi [[Friðrik Ólafsson]]i raamatus &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot; (Norsk Sjakkforlag, Drammen 2021). Muu hulgas on ta jäädvustatud seal avaldatud karikatuuril, kus on kujutatud Fischerit ja Spasskit kuulsa tiitlimatši kontekstis koos oma lähemate abilistega.&lt;ref&gt;[[Merike Rõtova]]. &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot;. Eesti Maleliidu artiklite ja fragmentide blogi, 04.04.2021.&lt;/ref&gt; 

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Johannes Vedru]]. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]], [[Monika Tsõganova]] jt.

Lisaks tegi ta [[Eesti Televisioon]]is autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) saadet &quot;Malekool&quot;, mis osutus väga populaarseks ja ärgitas paljusid malemängust huvituma.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener. 

Aastatel 1989–1996 töötas ta Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; [[Eesti Raamat]], 1964)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)
*&quot;Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele&quot;. 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Helgi Brok, 1934), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>4s8qwxaoey9i2o3cyhemfphjn2almup</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189162</id>
      <parentid>7189140</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:14:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189162</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12403" sha1="2uv8r8cv92wis0f9x7z0jvrxvdtfac8" xml:space="preserve">[[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]]
'''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[maletaja]] ja [[maletreener]], [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|FIDE]] [[ausuurmeister]] ning [[Eesti]] maleelu edendaja.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna.

==Sportlastee algus==
Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.&lt;ref&gt;[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju tähtsaid asju, sealhulgas märgilisi maleturniire, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid ning lõpuks ka Tallinna malekool ja malemaja.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.&lt;/ref&gt; 

==Saavutusi males==
* Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). 
* Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. 
* Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. 
* 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. 
* 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. 
* Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs (&quot;Heart of Finland&quot;) 1994. aastal 3.–4. koha.
* Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). 
* Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). 

==Fischeri-Spasski maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis==
[[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malenditega mängides osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.&lt;ref&gt;[[Neeme Korv]]. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt; 

[[KGB]] ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. 

Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures.

===Raamatu kaasautor===
Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik&lt;ref&gt;Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.&lt;/ref&gt;, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu &quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot;. See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.&lt;/ref&gt;

Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid &quot;Lääne poolega&quot; koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.&lt;ref&gt;Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.&lt;/ref&gt; 

===Nei panuse jäädvustusi hilisemates teostes===
Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis &quot;[[Etturi ohverdus]]&quot; (&quot;Pawn Sacrifice&quot;, 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].&lt;ref&gt;Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei panusest on juttu ka Øystein Brekke ja endise FIDE presidendi [[Friðrik Ólafsson]]i raamatus &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot; (Norsk Sjakkforlag, Drammen 2021). Muu hulgas on ta jäädvustatud seal avaldatud karikatuuril, kus on kujutatud Fischerit ja Spasskit kuulsa tiitlimatši kontekstis koos oma lähemate abilistega.&lt;ref&gt;[[Merike Rõtova]]. &quot;The Chess Saga of Fridrik Olafsson&quot;. Eesti Maleliidu artiklite ja fragmentide blogi, 04.04.2021.&lt;/ref&gt; 

==Töökohad ja muud ametid==
On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.&lt;ref&gt;Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Johannes Vedru]]. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.&lt;/ref&gt;

Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]], [[Monika Tsõganova]] jt.

Lisaks tegi ta [[Eesti Televisioon]]is autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) saadet &quot;Malekool&quot;, mis osutus väga populaarseks ja ärgitas paljusid malemängust huvituma.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene &quot;Malekool&quot;] ERR Eeter, 13.01.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane &quot;Malekooli&quot; fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. 

Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 

1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener. 

Aastatel 1989–1996 töötas ta Soome malekoondise treenerina.

==Poliitiline tegevus==
Iivo Neil oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige.

Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige&lt;ref&gt;Allan Keian. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.&lt;/ref&gt; ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.&lt;/ref&gt;
 
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.

==Tunnustus==
[[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]]
*[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1490}}&lt;/ref&gt;
*[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]]
*[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate &quot;Malekool&quot; eestvedaja)
*[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]]

==Teoseid==
*&quot;Maleõpik&quot; ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955)
*&quot;Avangute teooria&quot; (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962)
*&quot;Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match&quot; (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974)
*&quot;Maleaabits&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074)
*&quot;4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]&quot; (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde)
*&quot;Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a.&quot; (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) 
*&quot;Spanisch bis Französisch&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974)
*&quot;Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6&quot; (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979)
*&quot;Shakkiopas&quot; (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981)
*&quot;Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele&quot;. 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007)

==Isiklikku==
Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Helgi Brok, 1934), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. Vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|Iivo_Nei}}
*[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: &quot;Noorte malepidu õnnestus.&quot;], Õhtuleht, 21. august 1997
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001

{{JÄRJESTA:Nei, Iivo}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>2uv8r8cv92wis0f9x7z0jvrxvdtfac8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leif Kalev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>216329</id>
    <revision>
      <id>7188925</id>
      <parentid>6950186</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:56:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7188925</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2189" sha1="9cbwn2fo8912tzdyox3a3stw1yld8ag" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Fail:Leif Kalev at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Leif Kalev 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Leif Kalev.jpg|pisi|Leif Kalev raamatu &quot;Punane ja must&quot; esitlusel [[Apollo Raamatud|Apollo]] raamatumajas juunis 2010]]
'''Leif Kalev''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1976]]) on Eesti sotsioloog, politoloog ja riigiametnik.

Aastal [[1999]] astus ta politoloogiadoktorantuur [[Helsingi Ülikool]]is ja [[2002]] sotsioloogiadoktorantuuri [[Tartu Ülikool]]is. Aastal 2006 kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is riigi- ja poliitikateaduste alal doktoritöö  &quot;Multiple and European Union Citizenship as Challenges to Estonian Citizenship Policies&quot; (juhendaja [[Rein Ruutsoo]]). 

[[2007]]. aastast töötab ta [[Tallinna Ülikool]]i Riigiteaduste Instituudis, [[2008]]–[[2012]] oli ta selle direktor. Alates 2015. aastast on ta olnud seal professor, 2016–2023 riigiteaduste professor, 2023. aastast politoloogia professor.  

16. juulil 2012 asus ta tööle siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantslerina. 2012. aasta oktoobrist alates täitis Leif Kalev siseministeeriumi kantsleri ülesandeid ning määrati kantsleriks jaanuaris 2013. Ta lahkus ametist omal soovil 2015. aastal.

==Artikleid==
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=17232989 Leif Kalev: Maadevahetus ja poliitkultuur]. Delfi, 24. oktoober 2007
*[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=12529 Mitmetasandilise valitsemise võimalused Eesti kohaliku omavalitsuse õiguslikul korraldamisel]. Riigikogu Toimetised nr 17, 2008
*[http://www.vikerkaar.ee/archives/11842 Poliitiline kultuur ja Eesti ühiskonna uuenemine]. Vikerkaar, 4–5/2009 (kahasse [[Tõnis Saarts]]iga)
*[https://www.delfi.ee/artikkel/27573595 Leif Kalev: noored sotsid on vanadest julgemad]. Delfi, 15. detsember 2009

==Tunnustus==
*2011 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]]

==Välislingid==
* {{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Kalev, Leif}}
[[Kategooria:Eesti sotsioloogid]]
[[Kategooria:Eesti politoloogid]]
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>9cbwn2fo8912tzdyox3a3stw1yld8ag</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viktor Turkin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>219899</id>
    <revision>
      <id>7189149</id>
      <parentid>7188721</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:33:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hypikhiir</username>
        <id>166325</id>
      </contributor>
      <comment>/* Artiklid */</comment>
      <origin>7189149</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8566" sha1="t11neyp63kt49aen2muxua7sigs4y9f" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}}
[[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]]

'''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara).

==Elulugu==

Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&amp;articleid=21742&amp;paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&amp;selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&amp;articleid=21742&amp;paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&amp;selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga &quot;Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse&quot; (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga &quot;Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon&quot; (juhendaja Heinu Koitel)&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&amp;PersonVID=52011&amp;lang=et&amp;FromUrl0=isikud.aspx&lt;/ref&gt;. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}}

Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin &lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

[[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 
1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni&lt;ref&gt;http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise &lt;ref&gt;http://www.riigikohus.ee/?id=11&amp;tekst=RK/3-1-2-3-13&lt;/ref&gt;. 

Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)&lt;ref&gt;http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule&lt;/ref&gt;.                             
 
Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja [[Eesti Juristide Liit]]u&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. &lt;ref&gt;http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=335109&lt;/ref&gt;

==Teoseid==

===Raamatud===
* Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007
* Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007
* Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja)
* Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja)

===Artiklid===

Artiklite loetelu ei ole täielik.

* [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus &quot;Abielulahutus kui luksus?&quot;] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009
* Viktor Turkin. &quot;Uue töölepingu seaduse peamised muudatused&quot; – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009
* Viktor Turkin [http://www.epl.ee/artikkel/597647 &quot;Mis saab pärast vabaabielu lõppu?&quot;] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011
* Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 &quot;Üleöö lapse hooldusõigusest ilma&quot;] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012
* Viktor Turkin &quot;Individuaalsete töövaidluste lahendamine&quot; – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ &quot;Lastekaitse - kellele ja milleks?&quot;] [[Postimees]], 7. mai 2013
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ &quot;Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees&quot;] [[Postimees]], 13. detsember 2013
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ &quot;Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015
* Viktor Turkin [http://www.ajakirimari.ee/1183.htm/ &quot;Kuidas elatisraha kätte saada?&quot; ] [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/v2/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ &quot;Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest&quot;] [[Postimees]], 18. oktoober 2016
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ &quot;Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele.&quot;], [[Postimees]], 19. märts 2017
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ &quot;Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?&quot;] [[Postimees]], 7. juuli 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ &quot;Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks&quot;.] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026

===Magistritööd===
* Turkin, V. &quot;[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]&quot;. Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] )
* Turkin, V. &quot;[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]&quot;. Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] )

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel
* {{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:International University Audentese vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>t11neyp63kt49aen2muxua7sigs4y9f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priit Loog</title>
    <ns>0</ns>
    <id>221828</id>
    <revision>
      <id>7188830</id>
      <parentid>7105960</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:56:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Telesarjad ja filmid */</comment>
      <origin>7188830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6606" sha1="3kiwhmrnh6tdtoese0hoe5afyuczm8o" xml:space="preserve">[[Fail:Tõde ja õigus ANDRES Priit Loog.jpg|pisi|Priit Loog filmis &quot;Tõde ja õigus&quot; (2019).]]
'''Priit Loog''' (sündinud [[6. jaanuar]]il [[1984]] [[Viljandi]]s) on eesti näitleja ja saatejuht.

Ta on lõpetanud 2002. aastal [[Viljandi Maagümnaasium]]i ja 2007. aastal [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] näitlejana (6. lend).&lt;ref&gt;[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.&lt;/ref&gt; 

Loog töötab 2007. aastast näitlejana [[Endla (teater)|Endla teatris]]. Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige 2007. aastast.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/loog_priit1 Priit Loog.] Eesti Entsüklopeedia&lt;/ref&gt;

== Looming ==

=== Rollid Endlas ===
{{veergude loend|laius=27em|
*Osaleja – &quot;Electronic City&quot; (2007)
*Osaleja – &quot;Tsirkus!!!&quot; (2007)
*Tõnu Truuvel – &quot;Kangelane&quot; (2007)
*Pjotr Ivanovitš Dobtšinski – &quot;Revident&quot; (2008)
*Ludvig Sander – &quot;Pisuhänd&quot; (2008)
*Sportlane – &quot;Pommimäng&quot; (2008)
*Super-Mario – &quot;Mässajad&quot; (2009)
*Joonas – &quot;Ballettmeister&quot; (2009)
*Ihukaitsja ja Näitleja – &quot;Hingede öö&quot; (2009)
*Hippolyte Tantain, Canivet ja Sulane – &quot;Madame Bovary&quot; (2010)
*Birk – &quot;Röövlitütar Ronja&quot; (2010)
*Andres – &quot;Ära muretse, kallis!&quot; (2010)
*mr. Darcy – &quot;Uhkus ja eelarvamus&quot; (2012)
*Antti – &quot;Vaikus&quot; (2013)
*Johannes Semper – &quot;Vares&quot; (2014)
*Woyzeck – &quot;Woyzeck&quot; (2014)
*Petšorin – &quot;Meie aja kangelane&quot; (2014)
*mr. Darling – &quot;Peeter Paan ja Valge Lind Wendy&quot; (2015)
*Stanley Kowalski – &quot;Tramm nimega Iha&quot; (2015)
*Kurt – &quot;Surmatants&quot; (2017)
*Markus Dörflinger – &quot;Märter&quot; (2018)
*tisler Engstrand – &quot;Kummitused&quot; (2019)
*Richard Wagner – &quot;Ihu paradiis&quot; (2019)
*Härra Bumble – &quot;Oliver Twist&quot; (2019)
*Marco – &quot;Vaade sillalt&quot; (2020)
*Horst Klotz – &quot;Hotell laibaga&quot; (2020)
*Intijani Mikkola – &quot;Arktilised mängud&quot; (2021)
*Bassov – &quot;Suvitajad&quot; (2022)
*Flap Horton – &quot;Helluse keeles&quot; (2023)
*Pertsa Rönkkö – &quot;15 meetrit vasakule&quot; (2023)
*Kuru Jaan – &quot;Mäeküla piimamees&quot; (2023)
*Richard – &quot;Richard III tagasitulek kell 9.24 saabuva rongiga&quot; (2024)
*Pearu, Oru vanaperemees – &quot;Tõde ja õigus V&quot; (2024)
}}
=== Telesarjad ja filmid ===
{{veergude loend|laius=27em|
*Richard Rõõmus – &quot;[[Tuulepealne maa]]&quot; ([[BEC]], 2008)
*Ohvitser – &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; ([[Ruut Pictures]], 2008)
*Priit – &quot;[[Vilde tee]]&quot; ([[TV3]], 2009)
*Paul Moorits – &quot;[[Pilvede all]]&quot; ([[Kanal 2]], 2010–2013)
*eri rollides – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (TV3, 2010–2014)
*Turvamees – &quot;[[Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta]]&quot; ([[Kuukulgur Film]], 2011)
*Tõnis – &quot;[[Vasaku jala reede]]&quot; (Tallinn Skyline Productions, 2012)
*Paul Mets – &quot;[[1944 (film)|1944]]&quot; ([[Taska Film]], 2015)
*Priit – &quot;[[Üheotsapilet]]&quot; (TV3, 2015)
*[[Andres Paas|Andres]] – &quot;[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]&quot;, ([[Allfilm]], 2019)
*Peeter – &quot;[[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]]&quot;, (Taska Film, [[Kassikuld]], 2021)
*Kaido – &quot;[[Tume paradiis]]&quot;, (Three Brothers, 2023)
*Aleks – &quot;[[Papsid (telesaade)|Papsid]]&quot;, (Kanal 2, 2023–)
*Uurija Naarits – &quot;[[Tähtsad ninad]]&quot;, (Nafta Films, 2023)
*&quot;[[Morten]]&quot; ([[Kopli Kinokompanii]], 2026)
*[[Ants Antson]] – &quot;[[Meie Erika]]&quot;, (Filmivabrik, 2026)
}}

== Telesaatejuhi töö ==
Alates 2025. aastast juhib [[Kanal 2]] saadet &quot;[[Kelle suu suitseb?]]&quot;. 2026. aastast juhib [[Kanal 2]] saadet &quot;[[Laul vs. Tants|Laul ''vs.'' Tants]]&quot;.

== Tunnustus ==
* 2010, 2015, 2019 Endla kolleegipreemia
* 2011, 2013, 2015 Endla publikulemmik&lt;ref&gt;[https://www.endla.ee/inimesed/priit-loog Priit Loog.] Endla teater.&lt;/ref&gt;
* 2018 [[Ants Lauteri nimeline auhind]]
* 2020 [[Eesti teatri aastaauhinnad]] – parima meeskõrvalosatäitja nominent (tisler Engstrand lavastuses &quot;Kummitused&quot;)&lt;ref&gt;[https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/nominendid-2020 Nominendid 2020.] Eesti Teatriliit.&lt;/ref&gt;
* 2020 [[Pärnu teenetemärk]] (teenete eest näite- ja filmikunstis)&lt;ref&gt;[https://parnu.postimees.ee/7035102/galerii-parnu-linna-teenekad-said-lopuks-margid-katte Pärnu linna teenekad said lõpuks märgid kätte.] parnu.postimees.ee, 7. august 2020&lt;/ref&gt;
* 2020 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim meesnäitleja filmis (Vargamäe Andrese rolli eest filmis &quot;Tõde ja õigus&quot;)&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230325135859/https://eftagala.ee/voitjad2020/ EFTA võitjad 2020.] eftagala.ee&lt;/ref&gt;
* 2024 Eesti filmi- ja teleauhinnad – parim meesnäitleja sarjas (Alexi rolli eest telesarjas &quot;Papsid&quot;)&lt;ref&gt;[https://www.eftagala.ee/voitjad-2024/ EFTA võitjad 2024.] eftagala.ee&lt;/ref&gt;
* 2025 [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – Eesti seksikaim mees&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120381429/seksikaim-mees-priit-loog-oma-kompleksidest-olen-ulekaaluline-liiga-suurte-kulmude-ja-veidralt-punase-habemega Seksikaim mees Priit Loog oma kompleksidest...] kroonika.delfi.ee, 6. juuni 2025&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Priit Loogi elukaaslane on Margit Paju. 2017. aastal sündis neil tütar Olivia.&lt;ref&gt;[https://lood.delfi.ee/perejakodu/ajakirjalood/priit-loog-ajakirjas-pere-ja-kodu-isa-roll-on-mulle-vargamae-andrese-omast-keerulisem?id=85507195 Priit Loog ajakirjas PERE JA KODU: Isa roll on mulle Vargamäe Andrese omast keerulisem] lood.delfi.ee, 4. märts 2019&lt;/ref&gt;
==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Ott Karulin]]. [http://www.temuki.ee/arhiiv/2007/07/lugu4.pdf Portree Viljandi Kultuuriakadeemia VI teatrilennust]. Teater. Muusika. Kino 7/2007
* Anniki Leppik. [http://www.parnupostimees.ee/?id=181780 Priit Loog - läbinisti tavaline, kuid laval kangelane.] Pärnu Postimees, 1. november 2009
* Karin Klaus. [https://parnu.postimees.ee/3460165/priit-loog-iga-uus-too-pakub-ponevust-ja-ootusarevust Priit Loog: Iga uus töö pakub põnevust ja ootusärevust.] parnu.postimees.ee, 8. jaanuar 2016
* Anu Jürisson. [https://parnu.postimees.ee/6527972/priit-loog-pariselt-tahtsat-ju-vaga-palju-ei-ole-siin-elus Priit Loog: Päriselt tähtsat ju väga palju ei ole siin elus.] parnu.postimees.ee, 21. veebruar 2019

==Välislingid==
*[http://https://www.endla.ee/inimesed/priit-loog Priit Loog] Endla teatri veebilehel
*[[imdbname:2948384|Priit Loog]] andmebaasis IMDb
* [https://www.efis.ee/person/4160 Priit Loog Eesti filmi andmebaasis]
{{JÄRJESTA:Loog, Priit}}
[[Kategooria:Endla näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>3kiwhmrnh6tdtoese0hoe5afyuczm8o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pinteri kirjandusauhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>222760</id>
    <revision>
      <id>7188794</id>
      <parentid>6689519</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:26:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025</comment>
      <origin>7188794</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1291" sha1="6rglddh8xaj00cc5m6uwps50bdmbclv" xml:space="preserve">'''Pinteri kirjandusauhind''' on [[Inglise PEN-klubi]] poolt [[Harold Pinter]]i mälestuseks väljaantav auhind. Auhinnale võivad kandideerida ainult britid või Suurbritannias tegutsevad kirjanikud. Žüriisse kuulub teiste seas Harold Pinteri lesk [[Antonia Fraser]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.englishpen.org/events/prizes/pen-pinter-prize/ |pealkiri=Pinteri kirjandusauhinna statuut Inglise PEN-klubi veebisaidil. |vaadatud=2020-01-01 |arhiivimisaeg=2019-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191228164401/https://www.englishpen.org/events/prizes/pen-pinter-prize/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Esmakordselt anti auhind välja [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2009]].

== Laureaadid ==
* [[2009]] [[Tony Harrison]]
* [[2010]] [[Hanif Kureishi]] 
* [[2011]] [[David Hare]]
* [[2012]] [[Carol Ann Duffy]]
* [[2013]] [[Tom Stoppard]]
* [[2014]] [[Salman Rushdie]]
* [[2015]] [[James Fenton]]
* [[2016]] [[Margaret Atwood]]
* [[2017]] [[Michael Longley]]
* [[2018]] [[Chimamanda Ngozi Adichie]]
* [[2019]] [[Lemn Sissay]]
* [[2020]] [[Linton Kwesi Johnson]]
* [[2021]] [[Tsitsi Dangarembga]]
* [[2022]] [[Malorie Blackman]]
* [[2023]] [[Michael Rosen]]
* [[2024]] [[Arundhati Roy]]
* [[2025]] [[Leila Aboulela]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>6rglddh8xaj00cc5m6uwps50bdmbclv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Istumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>228333</id>
    <revision>
      <id>7188861</id>
      <parentid>7072101</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:11:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3372" sha1="h54rpfz1zfeefl9zeyh1gdczxs1qg4f" xml:space="preserve">[[Pilt:Seiza woman tea.jpg|pisi|''Seiza'']]
[[Pilt:Werner Stoetzer Sitzender Junge.jpg|pisi|&quot;Sitzender Junge&quot; (&quot;Istuv poiss&quot;), [[Werner Stötzer]], 1956]]
[[File:Girl Sitting in Chair (tone).jpg|pisi]]
'''Istumine''' on [[keha (bioloogia)|keha]] olek [[puhkeasendis]], kus toetutakse peamiselt [[tuharad|tuharatele]] või [[puusad]]ele ja [[ülakeha]] on rohkem või vähem vertikaalses asendis.

==Istumise variandid==
===Istumine põrandal===
[[Põrand]]al võib istuda nii sirgete kui ka kõverdatud jalgadega. Sirgete jalgadega istudes saab kasutada selja toetuseks mingit objekti või toetuda kätele. Kõverdatud jalgadega istudes võivad jalad olla paralleelselt (kõverdatud nagu [[põlvitamine|põlvitades]]: [[põlv]]ed üles suunatud ja [[jalatald|jalatallad]] toetumas maha või [[säär]]ed [[reis|reite]] all ja tuharad toetumas [[jalalaba]]dele) või risti. Viimane on tavaline asend [[Meditatsioon|mediteerimisel]].

''[[Seiza]]'' ('õige istumine') on [[jaapani keel|jaapanikeelne]] sõna, mis tähistab jaapani traditsioonilist istumisviisi, kus jalad on paralleelselt kõverdatud ja tuharad toetuvad jalalabadele, varbad suunatud taha. Sellega sarnaneb [[jooga]] ''[[vajrāsana]]''.

===Istumine kõrgemal istmel===
Inimesel on võimalik peaaegu kõiki sobiva kõrgusega pindu kasutada [[iste|istmena]], sõltumata sellest, kas need on valmistatud istumise jaoks või mitte. Istmel istumiseks on kaks peamist võimalust: jalad asetsevad keha ees või on suunatud kahele poole keha kõrvale. Jalalabad võivad toetuda maha või jalatoele, olles horisontaalselt, vertikaalselt, sirgelt või kõverdatult erinevate nurkade all. Üks jalg võib asetseda risti üle teise (&quot;jalg üle põlve&quot;). Jalad võivad ka ilma toeta rippuda, kui iste on piisavalt kõrge. Ülakeha võib olla sirge, toetuda kummalegi küljele või taha või olla ettepoole kallutatud. Istudes langeb ülakeha koormus selja [[ristluu]] ja [[rindkere]] vahelise osa [[Lüli|lülidele]], ristluupiirkonna lihaskonnale ja [[Liiges|liigestele]] ning [[Lülisammas|lülisambale]] ja siseelunditele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Kas istumine tõesti tapab? Arst: istuv eluviis on tänapäeva suitsetamine |keel=et |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120430504/kas-istumine-toesti-tapab-arst-istuv-eluviis-on-tanapaeva-suitsetamine |vaadatud=2026-01-20}}&lt;/ref&gt;

Uurimused näitavad, et tundide kaupa sirge seljaga istumine põhjustab liigseid pingeid ja võib tekitada kroonilisi seljaprobleeme. On leitud, et seljale kõige soodsam asend istumiseks on 45-kraadine tahanõjatumine ehk asend, kus selja ja jalgade vaheline nurk on 135 kraadi.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/6187080.stm &quot;Sitting straight 'bad for backs'&quot;] BBC News, 28.11.2006, vaadatud 7.04.2010&lt;/ref&gt;

Päevas vähemalt kaheksa tundi istumine suurendab ohtu haigestuda [[Kardiovaskulaarsed haigused|kardiovaskulaarsetesse haigustesse]] ja [[II tüüpi diabeet|II tüüpi diabeeti]], kuna keha omastab vähem [[Hapnik|hapnikku]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Istumisega seotud vaevusi ennetab reguleeritava kõrgusega laua, selja ristluu ja rindkere vahelist osa toetava tooli tarvitamine, monitori parajale kõrgusele asetamine ning vajalike asjade asetamine endast kaugemale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
*[[Kükitamine]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Inimkeha asendid]]</text>
      <sha1>h54rpfz1zfeefl9zeyh1gdczxs1qg4f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lai tänav (Tartu)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>231234</id>
    <revision>
      <id>7189125</id>
      <parentid>7150215</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:38:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38824-49</username>
        <id>233097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ümbruskond ja hooned */ mainor edit</comment>
      <origin>7189125</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5384" sha1="pjoap7oxg11ujtvmt8v1qznadwd9mvk" xml:space="preserve">{{teekaart|suum=14}}
[[Pilt:Lai tänav Toomemäel.jpg|pisi|Laia tänava algus Toomemäel]]
'''Lai tänav''' (saksa keeles ''Breitstraße'') on [[tänav]] [[Tartu]]s.

Tänav algab [[Toomemägi|Toomemäelt]], suundub üldjoones kirdesse ning lõpeb [[Emajõgi|Emajõe]] ääres, ristudes [[Vabaduse puiestee (Tartu)|Vabaduse puiestee]]ga. See on ligikaudu 610 m pikk ning vanalinna tänavale omaselt kurviline.&lt;ref name=Ekspresskataloog&gt;[[Ekspresskataloog]]i Tartu kaart&lt;/ref&gt; Tänav asub tervikuna Tartu muinsuskaitsealas.

Lai tänav ristub [[Jakobi tänav|Jakobi]] ja [[Kloostri tänav (Tartu)|Kloostri]] tänavaga vasakult ning [[Jaani tänav (Tartu)|Jaani]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli]] ja [[Magasini tänav (Tartu)|Magasini]] tänavaga paremalt. Alates Jakobi tänavast on see peatee.&lt;ref name=Ekspresskataloog/&gt;&lt;ref&gt;2003. aasta Eesti ettevõtete telefoniraamatu Tartu kaart&lt;/ref&gt;

Nimest hoolimata ei ole Lai tänav tänapäeva mõistes kuigi lai.

==Liiklus==
Lai tänav kulgeb veidi allamäge. Tänav on kahesuunaline. Juulini 2011 oli see ühesuunaline: seda mööda tohtis sõita ainult mäest alla Emajõe suunas. Kes tahtis sõita vastupidises suunas, pidi seda tegema [[Kroonuaia tänav]]a kaudu, mis kulgeb Laia tänavaga enam-vähem rööbiti sellest loodes ja on ühesuunaline. 30. juulil 2011 muudeti tänav kahesuunaliseks.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06231511 Tartus muutub Lai tänav kahesuunaliseks], ERR uudised&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.tartupostimees.ee/513960 Kaks suunda ja suurem kiirus], tartupostimees.ee&lt;/ref&gt;

Lai tänav on tänapäeval oluline transiittänav, sest seda mööda saabuvad Tartusse [[Tallinn]]a poolt tulevad sõidukid Jakobi tänava kaudu.

==Ümbruskond ja hooned==
[[Pilt:Lai tänav 24.JPG|pisi|Vanim puitehitis Tartus, Lai 24]]
[[Pilt:Laia tänava käänukoht Tartus, vasemal Tartu vanim maja, taamal Jaani kiriku torn, 21. september 2012.jpg|pisi|Laia tänava käänukoht Tartus: vasemal Tartu vanim maja, taamal Jaani kiriku torn. September 2012]]
Tänava ühes otsas on [[Vabadussild]], teises [[Toomemägi]].

[[Toomemägi|Toomemäe]] nõlval olev maja Lai 1 on tuntud kui [[Ado Grenzstein]]i maja, kus asus ka [[Olevik (ajaleht)|ajalehe Olevik]] toimetus. 

Laia tänava ääres asuvad Tartu vanim puitehitis (nr 24), Tartu vanim elumaja ([[Jaani tänav|Jaani]] (20) ja Laia tänava nurgahoone – kus tegutseb ka [[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis]]), korporatsiooni [[Vironia (korporatsioon)|Vironia]] Tartu konvendihoone (Lai tänav nr 30) ning [[Tartu botaanikaaed]] (Lai tänav nr 38 ja Lai tänav 40). 

[[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]]a ja Laia tänava (29) nurgal asus [[Tartu rajoon]]i sidesõlm&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/6715684/tartu-endine-sidesolm-kgb-jalgis-koike-salapost-liikus-relvastatud-valvega-ja-terve-brigaad-luges-oo-otsa-raha Tartu endine sidesõlm: KGB jälgis kõike, salapost liikus relvastatud valvega ja terve brigaad luges öö otsa raha], tartu.postimees.ee, 26. juuni 2019&lt;/ref&gt;, mis on ümber ehitatud DUO Lofti kortermajaks&lt;ref&gt;[https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/92522079/fotod-endisest-tartu-sidejaamast-sai-suurlinlik-loftidega-elumaja Endisest Tartu sidejaamast sai suurlinlik loftidega elumaja], moodnekodu.delfi.ee, 10.02.2021&lt;/ref&gt;, Rüütli tänava poolne hoone on valminud 1979. aastal ja selle taga olev vanem neljakorruseline maja 1938. aastal.

Lai 34 ja Lai 36 on endised [[Tartu Ülikool]]i õppehooned. Lai 34 hoone rajati 1886. aastal ja selle omandas ülikool 1922. aastal sarnaselt Lai 36 hoonele. Lai 36 kuulus varem muuhulgas kindralleitnant [[Otto von Knorring]]ule ning aastatel 1938–1940 tegutses seal ka [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti teaduste akadeemia]].&lt;ref&gt;Ene Puusemp. [https://tartu.postimees.ee/4336769/laia-tanava-vanad-ja-vaarikad-aadlielamud-jutustavad-meie-linna-ajalugu &quot;Laia tänava vanad ja väärikad aadlielamud jutustavad meie linna ajalugu&quot;] Tartu Postimees, 8. detsember 2017&lt;/ref&gt;

Lai tänav 35 ehk Magasini 12 hoones elas 1918–1921 skulptor [[Jaan Koort]], õue on paigaldatud ka tema bareljeef&lt;ref&gt;[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&amp;lang_id=2&amp;menu_id=6&amp;lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/291f4d3c5b7cc020c2256b6400341996?OpenDocument Lai 35] Tartu kultuuriväärtusega asjade ja -mälestiste registris&lt;/ref&gt;.

Laia tänava jõepoolses otsas on ainsana maapealse rajatisena säilinud [[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] katked. Linnamüüri ääres ja Vene tänava juures paiknes keskajal ka [[Tartu Püha Vaimu kirik]].

==Nimi==
Tänava nimi oli aastail 1950–1987 '''Ivan Mitšurini tänav''', vene sordiaretaja [[Ivan Mitšurin]]i auks.

==Galerii==

&lt;gallery&gt;
Tartu motiiv, EKM j 7287 G 7236.jpg|Laia ja Jakobi ristmik aastal 1938-1939
Lai 1 2010-01-09.JPG|Lai 1
Lai tänav 2.JPG|Lai 2, endine Toomemäe pargivahi elamu, 1864
Lai tänav 30.JPG|Lai 30, korporatsiooni [[Vironia (korporatsioon)|Vironia]] Tartu konvendihoone
Lai 33 3.JPG|Lai 33
Lai tänav 34 1.JPG|Lai 34
Lai tänav 36 1.JPG|Lai 36
Lai tänav juuni varahommikul.jpg|Lai tänav varahommikul, juuni 2015
Lai tänav 37 2.JPG|Lai 37, [[Tartu Uus Teater|Tartu Uue Teatri]] maja, 1890
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Tartu Uus Teater]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
{{Commonskat}}

[[Kategooria:Tartu tänavad]]
[[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]]
[[Kategooria:Lai tänav (Tartu)]]</text>
      <sha1>pjoap7oxg11ujtvmt8v1qznadwd9mvk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arne Kaasik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>233035</id>
    <revision>
      <id>7188760</id>
      <parentid>7166251</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:40:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4349" sha1="59hspr5aol8com00f1i2yi8cpymmyuz" xml:space="preserve">'''Arne Kaasik''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1947]] [[Rutja]]l) on eesti looduskaitsetegelane ja [[loodusfotograaf]].

Ta on pikka aega töötanud [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] [[Asedirektor|asedirektorina]] ja seejärel [[Direktor|direktorina]].

== Haridus ja töökäik ==
Arne Kaasik on lõpetanud [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere Gümnaasiumi]] 1966. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arne Kaasik |url=https://ajapaik.ee/photo/834296/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=Ajapaik |keel=et}}&lt;/ref&gt; Aastal 1971 lõpetas ta [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] metsanduse inseneri eriala.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaasik, Arne - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kaasik_arne |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt;

1972. aastast töötas ta Lahemaa Rahvuspargis algselt looduskaitseinspektorina, peale seda 1975. aastast direktori asetäitjana ning aastatel 1988–2005 direktorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Liikmesus ==
Aastatel 1991–1998 on ta olnud [[Balti Rahvusparkide Assotsiatsioon|Balti Rahvusparkide Assotsiatsiooni]] juhatuse liige, Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsiooni juhatuse liige ja [[Maailma Looduskaitseliit|Maailma Looduskaitseliidu]] [[Kaitseala|kaitsealade]] [[Komisjon|komisjoni]] liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

1991–2001 oli ta [[Eesti Kaitsealade Liit|Eesti Kaitsealade Liidu]] juhatuse esimees, [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] asutajaliige ning selle nõukogu liige 1997. aastani.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1999–2002 oli ta [[Riigimetsa Majandamise Keskus|Riigimetsa Majandamise Keskuse]] nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Ta oli [[Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož|Eesti vabamüürlaste suurlooži]] [[suurmeister]] 2003–2011.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kaasik on olnud [[Lions-klubi|Lionsi liikumise]] esindaja ja Haljala Lionsi klubi asutaja,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; aastatel 1992–1999 selle juhatuse liige ja 1993–1994 kuberner.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2018. aastal püstitasid [[Haljala]] klubi liikmed [[Palmse|Palmses]] Arne Kaasikule nimelise pingi, selleks ajaks oli Kaasik [[Tartu]] klubi liige.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Tunnustus==
*1993 – Fred Packard Award&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.iucn.org/theme/protected-areas/wcpa/awards/fred-packard-award-outstanding-service/packard-awardees|Pealkiri=Packard Awardees|Väljaanne=IUCN.org|Aeg=|Kasutatud=22.09.2018}}&lt;/ref&gt;
*2006 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
*2016 – [[Eesti looduskaitsemärk]]
*2018 – nimeline pink [[Palmse mõis|Palmse mõisapargis]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Kristi Ehrlich|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/6410428/haljala-lion-id-puhendasid-arne-kaasikule-pingi|Pealkiri=Haljala lion’id pühendasid Arne Kaasikule pingi|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=21.09.2018|Kasutatud=22.09.2018}}&lt;/ref&gt;

== Teosed ==

* 1983 – “Lahemaa rahvuspark” ([[Eesti Raamat]])
* 2005 – “Lahemaa. Meri, metsad, sood” ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]])
* 2009 – “Talve värvid” ([[Rännumees]]) 
* 2009 – “Lahemaa rahvuspark”, eraldi väljaandena ka inglise keeles: “The Lahemaa National Park” (Rännumees)
* 2016 – “Looja loomingu lummuses” koos [[Jaan Tammsalu]] ja [[Mårten Andersson|Mårten Anderssoniga]] (Rännumees)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apollo E-pood |url=https://www.apollo.ee/et/catalogsearch/advanced/result?author=Arne+Kaasik |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=www.apollo.ee}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema õde on [[tekstiilikunstnik]] [[Elna Kaasik]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2025-10-27 |pealkiri=Tekstiilikunstnik Elna Kaasik toob piiskopirüüde loomise loo näitusele Viimsi kirikus |url=https://e-kirik.eelk.ee/2025/tekstiilikunstnik-elna-kaasik-toob-piiskopiruude-loomise-loo-naitusele-viimsi-kirikus/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja tema on [[ajakirjanik]] [[Edgar Spriit]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Spriit, Edgar - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/spriit_edgar |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Kaasik, Arne}}
[[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]]
[[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]]
[[Kategooria:Eesti vabamüürlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>59hspr5aol8com00f1i2yi8cpymmyuz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188761</id>
      <parentid>7188760</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:41:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4328" sha1="17vtfe36hmj9xg1fav5tul9qpdnmk1q" xml:space="preserve">'''Arne Kaasik''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1947]] [[Rutja]]l) on eesti looduskaitsetegelane ja [[loodusfotograaf]].

Ta on pikka aega töötanud [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] [[Asedirektor|asedirektorina]] ja seejärel [[Direktor|direktorina]].

== Haridus ja töökäik ==
Arne Kaasik on lõpetanud [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere Gümnaasiumi]] 1966. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arne Kaasik |url=https://ajapaik.ee/photo/834296/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=Ajapaik |keel=et}}&lt;/ref&gt; 1971. aastal lõpetas ta [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] metsandusinseneri erialal.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaasik, Arne - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kaasik_arne |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt;

1972. aastast töötas ta Lahemaa Rahvuspargis looduskaitseinspektorina, 1975. aastast direktori asetäitjana ja aastatel 1988–2005 direktorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Liikmesus ==
Aastatel 1991–1998 on ta olnud [[Balti Rahvusparkide Assotsiatsioon|Balti Rahvusparkide Assotsiatsiooni]] juhatuse liige, Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsiooni juhatuse liige ja [[Maailma Looduskaitseliit|Maailma Looduskaitseliidu]] [[Kaitseala|kaitsealade]] [[Komisjon|komisjoni]] liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

1991–2001 oli ta [[Eesti Kaitsealade Liit|Eesti Kaitsealade Liidu]] juhatuse esimees, [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] asutajaliige ning selle nõukogu liige 1997. aastani.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1999–2002 oli ta [[Riigimetsa Majandamise Keskus|Riigimetsa Majandamise Keskuse]] nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Ta oli [[Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož|Eesti vabamüürlaste suurlooži]] [[suurmeister]] 2003–2011.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kaasik on olnud [[Lions-klubi|Lionsi liikumise]] esindaja ja Haljala Lionsi klubi asutaja,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; aastatel 1992–1999 selle juhatuse liige ja 1993–1994 kuberner.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2018. aastal püstitasid [[Haljala]] klubi liikmed [[Palmse|Palmses]] Arne Kaasikule nimelise pingi, selleks ajaks oli Kaasik [[Tartu]] klubi liige.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Tunnustus==
*1993 – Fred Packard Award&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.iucn.org/theme/protected-areas/wcpa/awards/fred-packard-award-outstanding-service/packard-awardees|Pealkiri=Packard Awardees|Väljaanne=IUCN.org|Aeg=|Kasutatud=22.09.2018}}&lt;/ref&gt;
*2006 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
*2016 – [[Eesti looduskaitsemärk]]
*2018 – nimeline pink [[Palmse mõis|Palmse mõisapargis]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Kristi Ehrlich|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/6410428/haljala-lion-id-puhendasid-arne-kaasikule-pingi|Pealkiri=Haljala lion’id pühendasid Arne Kaasikule pingi|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=21.09.2018|Kasutatud=22.09.2018}}&lt;/ref&gt;

== Teosed ==

* 1983 – “Lahemaa rahvuspark” ([[Eesti Raamat]])
* 2005 – “Lahemaa. Meri, metsad, sood” ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]])
* 2009 – “Talve värvid” ([[Rännumees]]) 
* 2009 – “Lahemaa rahvuspark”, eraldi väljaandena ka inglise keeles: “The Lahemaa National Park” (Rännumees)
* 2016 – “Looja loomingu lummuses” koos [[Jaan Tammsalu]] ja [[Mårten Andersson|Mårten Anderssoniga]] (Rännumees)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apollo E-pood |url=https://www.apollo.ee/et/catalogsearch/advanced/result?author=Arne+Kaasik |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=www.apollo.ee}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema õde on [[tekstiilikunstnik]] [[Elna Kaasik]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2025-10-27 |pealkiri=Tekstiilikunstnik Elna Kaasik toob piiskopirüüde loomise loo näitusele Viimsi kirikus |url=https://e-kirik.eelk.ee/2025/tekstiilikunstnik-elna-kaasik-toob-piiskopiruude-loomise-loo-naitusele-viimsi-kirikus/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja tema on [[ajakirjanik]] [[Edgar Spriit]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Spriit, Edgar - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/spriit_edgar |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Kaasik, Arne}}
[[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]]
[[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]]
[[Kategooria:Eesti vabamüürlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>17vtfe36hmj9xg1fav5tul9qpdnmk1q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väino Reinart</title>
    <ns>0</ns>
    <id>241832</id>
    <revision>
      <id>7189054</id>
      <parentid>7167196</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T02:11:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ooligan</username>
        <id>153602</id>
      </contributor>
      <comment>Better photo - Parem foto</comment>
      <origin>7189054</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2545" sha1="03rcljs2xvuxguwq9nyorjl1n7ejd28" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{uuenda}}
[[Fail:2016 Väino Reinart (cropped).jpg|pisi|Väino Reinart (2012)]]
'''Väino Reinart''' (sündinud [[28. detsember|28. detsembril]] [[1962]] [[Kuressaare]]s) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. 

Ta on lõpetanud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituud]]i raadioelektroonika erialal. 

Aastal 1992 asus ta tööle [[välisministeerium]]i. Ta on juhtinud Eesti delegatsiooni läbirääkimistel [[Venemaa]]ga, töötanud välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorina ning poliitika- ja pressiküsimuste asekantslerina. 

Aastatel 1995–1999 oli ta Eesti alaline esindaja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i juures. 

Aastatel 2002–2007 oli Väino Reinart Eesti suursaadik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures. Alates augustist 2007 oli ta Eesti suursaadik [[USA|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s ning alates 2008. aastast ühtlasi suursaadik [[Kanada]]s. 

2012–2019&lt;ref&gt;[https://vm.ee/afganistan Ülevaade kahepoolsetest suhetest Afganistaniga] Välisministeerium&lt;/ref&gt; oli ta Eesti suursaadik [[Afganistan]]is ja 2018–2023 Eesti suursaadik [[Jaapan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/843722/eesti-uueks-suursaadikuks-jaapanis-sai-vaino-reinart Eesti uueks suursaadikuks Jaapanis sai Väino Reinart]. [[ERR]] Uudised, 02.07.2018.&lt;/ref&gt; 

Alates augustist 2023 on Reinart Eesti suursaadik [[Türgi]]s ning alates novembrist 2023 ühtlasi ka suursaadik [[Pakistan]]i Islamivabariigis. Alates 20. augustist 2019 kuni 8. jaanuarini 2024 oli ta ka Eesti suursaadik Filipiini Vabariigis.

==Tunnustus==
*2001 – [[Auleegioni ordu]] komandör&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/chiraci-visiidi-ajal-anti-70-ordenit?id=1808358 Chiraci visiidi ajal anti 70 ordenit.] Delfi, 30. juuli 2007.&lt;/ref&gt;
*2007 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|5334}}&lt;/ref&gt;
*2017 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II klassi aumärk]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://saartehaal.postimees.ee/6599433/vaino-reinart-ma-usun-vaartustepohise-poliitika-olemasolusse Väino Reinart: ma usun väärtustepõhise poliitika olemasolusse], intervjuu Saarte Hääles, 26. oktoober 2007

{{JÄRJESTA:Reinart, Väino}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni komandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>03rcljs2xvuxguwq9nyorjl1n7ejd28</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189055</id>
      <parentid>7189054</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T02:11:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ooligan</username>
        <id>153602</id>
      </contributor>
      <comment>2016</comment>
      <origin>7189055</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2545" sha1="3u75r2l4w7mir75y9ciu954ijheldqr" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{uuenda}}
[[Fail:2016 Väino Reinart (cropped).jpg|pisi|Väino Reinart (2016)]]
'''Väino Reinart''' (sündinud [[28. detsember|28. detsembril]] [[1962]] [[Kuressaare]]s) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. 

Ta on lõpetanud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituud]]i raadioelektroonika erialal. 

Aastal 1992 asus ta tööle [[välisministeerium]]i. Ta on juhtinud Eesti delegatsiooni läbirääkimistel [[Venemaa]]ga, töötanud välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorina ning poliitika- ja pressiküsimuste asekantslerina. 

Aastatel 1995–1999 oli ta Eesti alaline esindaja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i juures. 

Aastatel 2002–2007 oli Väino Reinart Eesti suursaadik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures. Alates augustist 2007 oli ta Eesti suursaadik [[USA|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s ning alates 2008. aastast ühtlasi suursaadik [[Kanada]]s. 

2012–2019&lt;ref&gt;[https://vm.ee/afganistan Ülevaade kahepoolsetest suhetest Afganistaniga] Välisministeerium&lt;/ref&gt; oli ta Eesti suursaadik [[Afganistan]]is ja 2018–2023 Eesti suursaadik [[Jaapan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/843722/eesti-uueks-suursaadikuks-jaapanis-sai-vaino-reinart Eesti uueks suursaadikuks Jaapanis sai Väino Reinart]. [[ERR]] Uudised, 02.07.2018.&lt;/ref&gt; 

Alates augustist 2023 on Reinart Eesti suursaadik [[Türgi]]s ning alates novembrist 2023 ühtlasi ka suursaadik [[Pakistan]]i Islamivabariigis. Alates 20. augustist 2019 kuni 8. jaanuarini 2024 oli ta ka Eesti suursaadik Filipiini Vabariigis.

==Tunnustus==
*2001 – [[Auleegioni ordu]] komandör&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/chiraci-visiidi-ajal-anti-70-ordenit?id=1808358 Chiraci visiidi ajal anti 70 ordenit.] Delfi, 30. juuli 2007.&lt;/ref&gt;
*2007 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|5334}}&lt;/ref&gt;
*2017 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II klassi aumärk]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://saartehaal.postimees.ee/6599433/vaino-reinart-ma-usun-vaartustepohise-poliitika-olemasolusse Väino Reinart: ma usun väärtustepõhise poliitika olemasolusse], intervjuu Saarte Hääles, 26. oktoober 2007

{{JÄRJESTA:Reinart, Väino}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni komandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>3u75r2l4w7mir75y9ciu954ijheldqr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>242073</id>
    <revision>
      <id>7188800</id>
      <parentid>6761266</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:32:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025</comment>
      <origin>7188800</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8140" sha1="kj77f62j0yd14m8zappbyurc2szkcsq" xml:space="preserve">'''Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind''' ehk '''Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia''' on iga-aastane kirjandusauhind, mida annab välja [[Põhjamaade Nõukogu]] alates [[1962]]. aastast.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=About the Nordic Council Literature Prize |url=https://www.norden.org/en/information/about-nordic-council-literature-prize |vaadatud=1. oktoobril 2023 |väljaanne=norden.org}}&lt;/ref&gt; 

Preemia suurus on 300 000 [[Taani kroon]]i&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; (umbes 40 300 [[euro]]t).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Auhinna laureaadid ==
{| class=&quot;wikitable&quot; 
|-bgcolor=lavender
|align=&quot;center&quot; |'''Aasta'''
|align=&quot;center&quot; |'''Laureaadid'''
|align=&quot;center&quot; |'''Riik'''
|align=&quot;center&quot; |'''Originaalpealkiri'''
|align=&quot;center&quot; |'''Eesti keeles'''&lt;br&gt;&lt;small&gt;kirjastus, ilmumisaasta&lt;/small&gt;
|-
|1962
|[[Eyvind Johnson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|Hans nådes tid
|
|-
| 1963
| [[Väinö Linna]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Täällä Pohjantähden alla
| [[Siin Põhjatähe all]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Kirjastus Vaba Eesti, 1964&lt;/small&gt;&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1965 ja 1967&lt;/small&gt;&lt;br&gt;&lt;small&gt;Olion 1998&lt;/small&gt;
|- 
| 1964
| [[Tarjei Vesaas]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Is-slottet
| [[Jääloss]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;[[Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti#1966|LR]] (14.-16.), Perioodika, 1966&lt;/small&gt;&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1979&lt;/small&gt;
|- 
| 1965
|[[Olof Lagercrantz]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Från helvetet till paradiset
| 
|- 
| 1966
|[[Gunnar Ekelöf]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Dîwân över fursten av Emgión
| 
|- 
| 1967
|[[Johan Borgen]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Nye Noveller
| 
|- 
| 1968
| [[Per Olof Sundman]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Ingenjör Andrées luftfärd
| [[Insener Andrée õhuretk]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2005&lt;/small&gt;
|- 
| 1969
|[[Per Olov Enquist]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Legionärerna
| 
|- 
| 1970
| [[Klaus Rifbjerg]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Anna, jeg, Anna
| [[Anna (mina) Anna]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2011&lt;/small&gt; 
|- 
| 1971
|[[Thorkild Hansen]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Trilogy: Slavernes kyst, Slavernes skibe, Slavernes øer
| 
|- 
| 1972
|[[Karl Vennberg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Sju ord på tunnelbanan
| 
|- 
| 1973
|[[Veijo Meri]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Kersantin poika
| 
|- 
| 1974
|[[Villy Sørensen]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Uden mål - og med
| 
|- 
| 1975
| [[Hannu Salama]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Siinä näkijä missä tekijä
| 
|- 
| 1976
| [[Ólafur Jóhann Sigurðsson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Að laufferjum and Að brunnum
| 
|- 
| 1977
| [[Bo Carpelan]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| I de mörke rummen, i de ljusa
| 
|- 
| 1978
| [[Kjartan Fløgstad]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Dalen Portland
|
|- 
| 1979
| [[Ivar Lo-Johansson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Pubertet
| 
|- 
| 1980
|[[Sara Lidman]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Vredens barn
| 
|- 
| 1981
| [[Snorri Hjartarson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Hauströkkrið yfir mér
| 
|- 
| 1982
| [[Sven Delblanc]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Samuels bok
| [[Samueli raamat]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1985&lt;/small&gt;
|- 
| 1983
|[[Peter Seeberg]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Om fjorten dage
| 
|- 
| 1984
| [[Göran Tunström]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Juloratoriet
| 
|- 
| 1985
|[[Antti Tuuri]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Pohjanmaa
| [[Pohjanmaa (romaan)|Pohjanmaa]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1989&lt;/small&gt;
|- 
| 1986
| [[Rói R. Patursson]]
|{{PisiLipp|Fääri saared}}
| Líkasum
| 
|- 
| 1987
| [[Herbjørg Wassmo]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Hudløs himmel
| [[Marraskil taevas]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1997&lt;/small&gt;
|- 
| 1988
| [[Thor Vilhjálmsson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Grámosinn glóir
| 
|- 
| 1989
| [[Dag Solstad]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Roman 1987
| 
|- 
| 1990
| [[Tomas Tranströmer]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| För levande och döda
| 
|- 
| 1991
|[[Nils-Aslak Valkeapää]]
|{{PisiLipp|Soome}} ([[Saamid|Saami]])
| [[Beaivi, áhčážan]]
| 
|- 
| 1992
| [[Friða Á. Sigurðardóttir]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Meðan nóttin líður
| 
|- 
| 1993
| [[Peer Hultberg]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Byen og verden
| 
|- 
| 1994
| [[Kerstin Ekman]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Händelser vid vatten
| 
|- 
| 1995
| [[Einar Már Guðmundsson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Englar alheimsins
| [[Ilmamaa inglid]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Ilmamaa, 2005&lt;/small&gt;
|- 
| 1996
| [[Øystein Lønn]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Hva skal vi gjøre idag og andre noveller
| [[Mida me täna teeme?]] ja teisi novelle&lt;br&gt;&lt;small&gt;[[Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti#1998|LR]] (33.-34.), Perioodika, 1998&lt;/small&gt;
|- 
| 1997
| [[Dorrit Willumsen]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Bang
| 
|- 
| 1998
| [[Tua Forsström]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Efter att ha tilbringat natt bland hästar
| 
|- 
| 1999
| [[Pia Tafdrup]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Dronningeporten
| 
|- 
| 2000
| [[Henrik Nordbrandt]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Drømmebroer
| 
|- 
| 2001
| [[Jan Kjærstad]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Opdageren
| 
|- 
| 2002
| [[Lars Saabye Christensen]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Halvbroren
| [[Poolvend]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Pegasus, 2006&lt;/small&gt;
|- 
| 2003
| [[Eva Ström]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Revbensstäderna
| 
|- 
| 2004
| [[Kari Hotakainen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Juoksuhaudantie
| [[Kaitsekraavi tee]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Tänapäev, 2005&lt;/small&gt;
|- 
| 2005
| [[Sjón]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Skugga-Baldur
| 
|- 
| 2006
| [[Göran Sonnevi]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Oceanen
| 
|- 
| 2007
| [[Sara Stridsberg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Drömfakulteten
| 
|- 
| 2008
| [[Naja Marie Aidt]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Bavian
| 
|- 
| 2009
| [[Per Petterson]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Jeg forbanner tidens elv
| 
|- 
| 2010
| [[Sofi Oksanen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Puhdistus
| [[Puhastus]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Varrak, 2009&lt;/small&gt;
|- 
| 2011
| [[Gyrðir Elíasson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Milli trjánna
|
|- 
| 2012
| [[Merethe Lindstrøm]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Dager i stillhetens historie
| Vaikuse päevad&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2013&lt;/small&gt; 
|-
|2013 
| [[Kim Leine]]
| {{PisiLipp|Taani}}
| Profeterne fra Evighedsfjorden
| Igaviku fjordi prohvetid&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2016&lt;/small&gt;
|-
|2014
| [[Kjell Westö]]
| {{PisiLipp|Soome}}
| Hägring 38 
| Terendus 38&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2014&lt;/small&gt;
|-
|2015
| [[Jon Fosse]]
| {{PisiLipp|Norra}}
| Andvake, Olavs draumar, Kveldsvævd
| Triloogia. Unetu; Olavi unenäod; Õhtuväsimus&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2017&lt;/small&gt;
|-
|2016
| [[Katarina Frostenson]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| Sånger och formler
|
|-
|2017
| [[Kirsten Thorup]]
| {{PisiLipp|Taani}}
| Erindring om kærligheden
|
|-
|2018
|[[Auður Ava Ólafsdóttir]]
||{{PisiLipp|Island}}
| Ör
|Arm&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2020&lt;/small&gt;
|-
|2019
|[[Jonas Eika]]
||{{PisiLipp|Taani}}
|Efter Solen
|
|-
|2020
|[[Monika Fagerholm]]
| {{PisiLipp|Soome}}
|Vem dödade bambi?
|
|-
|2021
|[[Niviaq Korneliussen]]
| {{PisiLipp|Gröönimaa}}
|Naasuliardarpi
|
|-
|2022&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=1. november 2022 |pealkiri=Selgusid 2022. aasta Põhjamaade Nõukogu auhinnad |url=https://www.norden.ee/et/meist/uudised/item/9873-selgusid-2022-aasta-pohjamaade-noukogu-auhinnad |vaadatud=1. oktoobril 2023 |väljaanne=norden.ee}}&lt;/ref&gt;
|[[Solvej Balle]]
| {{PisiLipp|Taani}}
|Udregning af rumfang I, II och III
|
|-
|2023&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Joanna Rubin Dranger wins nordic council literature prize 2023 |url=https://www.norden.org/en/news/joanna-rubin-dranger-wins-nordic-council-literature-prize-2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231031202934/https://www.norden.org/en/news/joanna-rubin-dranger-wins-nordic-council-literature-prize-2023 |url-status=live |archive-date=October 31, 2023 |website=norden.org}}&lt;/ref&gt;
| [[Joanna Rubin Dranger]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| Ihågkom oss till liv
|
|
|-
|2024
| [[Niels Fredrik Dahl]]
| {{PisiLipp|Norra}}
| Fars rygg
|
|-
|2025
| [[Vónbjørt Vang]]
| {{PisiLipp|Fääri saared}}
| Svørt orkidé
|
|}

==Vaata ka==
*[[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind]]
*[[Põhjamaade Nõukogu filmiauhind]]
*[[Põhjamaade Nõukogu loodus- ja keskkonnaauhind]]
*[[Põhjamaade Nõukogu muusikaauhind]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.norden.org/en/literature-prize Nordic Council Literature Prize] Ametlik koduleht

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Põhjamaade kirjandus]]
[[Kategooria:Põhjamaade Nõukogu]]</text>
      <sha1>kj77f62j0yd14m8zappbyurc2szkcsq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Apteeker Melchiori lood</title>
    <ns>10</ns>
    <id>245671</id>
    <revision>
      <id>7189106</id>
      <parentid>6540871</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:55:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estlander</username>
        <id>72702</id>
      </contributor>
      <origin>7189106</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1238" sha1="22jovvh0qx0h0j7vuj1von2hih6f387" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Apteeker Melchiori lood
|olek     = notcollapsed
|päis     = Apteeker Melchiori lood ([[Indrek Hargla]])
|pilt     = [[Pilt:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 7492.jpg|170px]]
|grupp1  = [[Kriminaalromaan|Romaanid]]
|loend1  = ''[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]'' (2010){{•}}''[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]'' (2011){{•}}''[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]'' (2011){{•}} ''[[Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja]]'' (2013){{•}} ''[[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]]'' (2014){{•}} ''[[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat]]'' (2017){{•}} ''[[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium]]'' (2019){{•}} ''[[Apteeker Melchior ja nõiutud kabel]]'' (2025)
|grupp2  = [[Jutustus]]ed 
|loend2  = ''[[Apteeker Melchior ja katustel tantsija]]'' (2010){{•}} ''[[Apteeker Melchiori apokrüüfid]]'' (2023)
|grupp3  = Tegelaskujud
|loend3  = [[Melchior Wakenstede]]
|grupp4  = Filmid
|loend4  = &quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot; (2022){{•}} &quot;[[Apteeker Melchior. Viirastus]]&quot; (2022){{•}} &quot;[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]&quot; (2023)
|alumine  = [[Pilt:Mistery stub.svg|20px]]
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Eesti kirjanduse mallid ]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>22jovvh0qx0h0j7vuj1von2hih6f387</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hilda Taba</title>
    <ns>0</ns>
    <id>245758</id>
    <revision>
      <id>7189184</id>
      <parentid>6964256</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:07:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189184</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8648" sha1="rwbp1h47bsgr01ioey2pribyphw97c5" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Hilda Taba''' (pärast abiellumist [[1931]] '''Hilda James'''&lt;ref&gt;Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 174&lt;/ref&gt;; [[7. detsember]] [[1902]] [[Kooraste]] – [[10. juuli]] [[1967]] [[San Francisco]]) oli eesti pedagoogikateadlane [[USA]]-s.

==Elulugu==

Hilda Taba õppis [[Kooraste]] vallakoolis ja [[Kanepi]] kihelkonnakoolis, ta lõpetas aastal [[1921]] [[Võru]]s tütarlastegümnaasiumi. [[Tartu Ülikool]]is õppis ta aastatel [[1921]]–[[1922]] kaubandusosakonnas ning aastatel [[1922]]–[[1926]] filosoofiateaduskonna pedagoogikaosakonnas. Aastast [[1926]] õppis ta Rockefelleri stipendiaadina [[Bryn Mawr College]]'is, kus ta [[1927]]. aastal kaitses magistritöö. Seejärel oli ta [[Columbia Ülikool]]is doktorantuuris (juhendajad [[William Heard Kilpatrick]] ja [[John Dewey]]); aastal [[1932]] kaitses ta doktoriväitekirja (monograafia &quot;The Dynamics of Education&quot;).

[[Tartu]]s ja [[USA]]-s õppimise ajal töötas ta koduõpetajana ning aastatel [[1930]]–[[1931]] õpetajana Kehtna koolis. Aastatel [[1930]]–[[1931]] esines ta Tartus ja [[Tallinn]]as ettekannetega &quot;Valitsevaid suundi Ameerika kasvatusteaduslikus mõtteviisis; üldõpetusest Ameerikas ja kultuurikriisist&quot;. Aastatel [[1933]]–[[1936]] oli ta New Yorgi Daltoni tütarlastekeskkoolis saksa keele õpetaja ja õppekava direktor. Aastatel [[1936]]–[[1938]] oli ta Ohio osariigi ülikoolis õppejõud, kasvatusteaduse abiprofessor, aastatel [[1939]]–[[1951]] oli ta Chicago Ülikooli professor, aastatel [[1951]]–[[1967]] oli ta San Francisco Ülikooli professor.

==Akadeemiline karjäär==

Uurimistöö viis Hilda Taba kokku Ralph Tyleri, hilisema USA väljapaistva pedagoogikateadlasega. 1940. aastate keskel oli Tabast saanud edukas ja tuntud pedagoogikateadlane. Ta tegeles peamiselt kahe suurema uurimisteemaga: gruppidevaheline haridus (1945–51) ja California sotsiaalvaldkonna õppekava restruktureerimise ja arendamisega (1951–67).

'''Gruppidevaheline haridus'''

Gruppidevahelise hariduse olulisus tõusis USA-s esile pärast II maailmasõda, mille käigus reorganiseeriti Ameerika tööstus ning toimus ulatuslik tööliste liikumine maapiirkondadest linna. Muutustega kaasnes ka pinge erinevate gruppide vahel, mille tõttu astus Ameerika Haridusnõukogu otsima lahendusi, kuidas suurendada erineva etnilise ja kultuurilise taustaga õpilaste vahel tolerantsust. Ka Taba uurimisgrupp osales mitme ideega ja 1945 aastal sai temast gruppidevahelise hariduse projekti direktor. Tänu selle eksperimentaalse projekti edule loodi Gruppidevahelise Hariduse Keskus Chicago Ülikooli juurde, mida juhtis Taba aastatel 1948–51.

Õppekava keskendus neljale kõige olulisemale probleemile, mis mängisid rolli stereotüüpide ja eelarvamuste tekkel: 
# Erinevused pereelus.
# Erinevused kogukondade elustiilis.
# Ameerika kultuuri ignoreerimine, rahumeelsete suhete kujundamine indiviidide vahele.
# Rahumeelsete suhete kujundamine indiviidide vahele.

'''California sotsiaalvaldkonna õppekava restruktureerimine ja arendamine'''

Taba asus tööle professorina San Fransisco State Universitysse ja võttis vastu kutse hakata arendama Contra Costa piirkonna sotsiaalvaldkonna õppekava. Sel perioodil sai Tabast õppekava loomise, gruppidevahelise hariduse ja kognitiivsete protsesside kujunemise ekspert, mille eest pälvis ta ka rahvusvahelist tunnustust. Arendustöö peamiseks eesmärgiks oli luua paindlik mudel õppekava uuendamiseks, mis lähtuks praktiseerivate õpetajate ja haridusjuhtide ühisest pingutusest. Uuring algas käesolevate probleemide identifitseerimise ja analüüsimisega, mille järel algas õpetajate koolitamine ja uute oskuste juhendatud proovilepanek praktikas kuni leiti sobivad lahendused.

'''Taba ideed õppekava arendamisest''' 
# Sotsiaalsed protsessid, sealhulgas inimeste sotsialiseerumine, ei ole lineaarsed protsessid ja neid ei saa kujundada läbi lineaarse planeerimise – õppimist ja isiksuse arenemist ei saa vaadelda kui ühesuunalisi protsesse hariduslike eesmärkide saavutamiseks. 
# Sotsiaalsete institutsioonide, nende seas ka kooli õppekava, ümberkujundamine on edukam kui kasutatakse koordineeritud alt-üles arendamist (tavapärase administratiivsete üksuste poolt juhitud ülalt-alla arendustöö asemel). 
# Uue õppekava loomine on edukam kui see põhineb demokraatlikel põhimõtetel ja ühtlaselt jaotatud tööl. Koostöö põhineb kompetentsusel, mitte administratiivsetel õigustel). 
# Õppekava uuendamine on pikk protsess, mis võtab aastaid.

Tööd õppekava loomise alustest ja laste tunnetuslike protsesside arendamisest tegid Hilda Taba tuntuks nii Ameerikas kui Euroopas. 1962. aastal ilmus tema raamat Õppeprotsessi projekteerimine: teooria ja praktika (''Curriculum Development : Theory and Practice''). Arvestades nii ühiskonna nõudeid kui ümbritsevat kultuuri ja laste psüühikat ning kaasates töösse tegevõpetajad, tõstis Hilda Taba esile seitse olulist momenti õppekavade arenduses:
# haridusvajaduste (-nõudluse) diagnoosimine;
# eesmärkide formuleerimine;
# õppesisu valimine;
# õppesisu organiseerimine;
# õpikogemuse valimine (õppeprotsessi kujundamine);
# õpikogemuste organiseerimine (metoodika);
# määratlemine, mida, millisel viisil ja milliste vahenditega hinnata.

1962. aastast pärineb tema elutöö &quot;Curriculum Development: Theory and Practice&quot; (Õppekavade arendus: teooria ja praktika). Tema pärandist väärivad erilist tähelepanu sotsiaalainete õppekavade ja õpistrateegiate arendamine, ta oli ka üks esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas ja J. Piget’ teooriate tutvustajaid USA-s.

==Mõtlemise kujundamine==
Õpetamine ei piirdunud Hilda Taba jaoks ainult teadmiste edastamisega, vaid see oli vahendiks õpilaste mõtlemise arendamisel, mida ta käsitles kui lapse ja temale laekuva informatsiooni aktiivset vastastikust toimet, kus õpetajal on oluline roll mõtlemist suunavate ja stimuleerivate küsimuste esitajana. Tema tegevust iseloomustas pidev kontakt pedagoogidega, orienteeritus mitte ainult lapsele, vaid ka õpetajale.

Ta töötas välja kolm õpetamise strateegiat (nn Taba induktiivse mõtlemise mudel): 
# mõistete kujundamine, 
# järeldamine ja üldistamine, 
# üldistuste rakendamine.

==Tunnustus Eestis==
Pärast doktorantuuri lõppu kandideeris Taba 1930. aasta lõpus [[Tartu Ülikool]]i pedagoogika õppetooli professori ametikohale. Ta ei osutunud valituks ja sõitis aasta pärast tagasi Ameerikasse. Arvatavasti võis Hilda Taba kohast ilma jääda vähese tuntuse tõttu Eestis{{lisa viide}}, tema doktorikraad oli ametlikult veel kinnitamata, lisaks eelistati tollal vastutusrikastel ametikohtadel mehi. 

Eesti pedagoogikaringkondades oli tema nimi kuni 1980. aastate lõpuni peaaegu tundmatu. Alles 1988. aastal ilmus Õpetajate Lehes Hilda Taba teadusloomingut ja karjääri tutvustav artikkel. 1989. aastal korraldas taasasutatud [[Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts]] Hilda Taba mälestuspäeva Tartus ja Tallinnas; 1992. aastal tähistati rahvusvahelise konverentsiga Tartus Hilda Taba 90. ja 2002. aastal 100. sünniaastapäeva. 

Detsembris 2012 avati [[Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut|Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis]] Tartus aadressil [[Salme tänav (Tartu)|Salme tänav]] 1a Hilda Taba nimeline auditoorium.&lt;ref&gt;[http://www.ut.ee/et/uudised/auditoorium-saab-oppekavateoreetiku-nime &quot;Auditoorium saab õppekavateoreetiku nime&quot;] Tartu Ülikooli pressiteade, 17.12.2012&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*Krull. E. (2003). Hilda Taba (1902–1967). Prospects (UNESCO, International Bureau of Education), 32, 481–91. http://www.ibe.unesco.org/sites/default/files/tabae.pdf
* Asker Badersten, A.-M. (2013). Pedagoogikadoktor Hilda Taba – 110. Rootsi Eesti Päevaleht. http://www.vabaeestisona.com/index.php/eesti-uudised/2397-pedagoogikadoktor-hilda-taba--110.html
*Hilda Taba http://www.pictury.org/hilda_taba/index.html (külastatud 12.06.2016)
* [http://www.ut.ee/et/uudised/auditoorium-saab-oppekavateoreetiku-nime &quot;Auditoorium saab õppekavateoreetiku nime&quot;] Tartu Ülikooli pressiteade, 17.12.2012

{{JÄRJESTA:Taba, Hilda}}
[[Kategooria:Eesti pedagoogid]]
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1967]]</text>
      <sha1>rwbp1h47bsgr01ioey2pribyphw97c5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189186</id>
      <parentid>7189184</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:15:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189186</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8673" sha1="348dtd1shxmpvqge40xwq9vjriq092e" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Hilda Taba''' (pärast abiellumist [[1931]] '''Hilda James'''&lt;ref&gt;Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 174&lt;/ref&gt;; [[7. detsember]] [[1902]] [[Kooraste]] – [[10. juuli]] [[1967]] [[San Francisco]]) oli eesti pedagoogikateadlane [[USA]]-s.

==Elulugu==

Hilda Taba õppis [[Kooraste]] vallakoolis ja [[Kanepi]] kihelkonnakoolis, ta lõpetas aastal [[1921]] [[Võru]]s tütarlastegümnaasiumi. [[Tartu Ülikool]]is õppis ta aastatel [[1921]]–[[1922]] kaubandusosakonnas ning aastatel [[1922]]–[[1926]] filosoofiateaduskonna pedagoogikaosakonnas. Aastast [[1926]] õppis ta Rockefelleri stipendiaadina [[Bryn Mawr College]]'is, kus ta [[1927]]. aastal kaitses magistritöö. Seejärel oli ta [[Columbia Ülikool]]is doktorantuuris (juhendajad [[William Heard Kilpatrick]] ja [[John Dewey]]); aastal [[1932]] kaitses ta doktoriväitekirja (monograafia &quot;The Dynamics of Education&quot;).

[[Tartu]]s ja [[USA]]-s õppimise ajal töötas ta koduõpetajana ning aastatel [[1930]]–[[1931]] õpetajana Kehtna koolis. Aastatel [[1930]]–[[1931]] esines ta Tartus ja [[Tallinn]]as ettekannetega &quot;Valitsevaid suundi Ameerika kasvatusteaduslikus mõtteviisis; üldõpetusest Ameerikas ja kultuurikriisist&quot;. Aastatel [[1933]]–[[1936]] oli ta New Yorgi Daltoni tütarlastekeskkoolis saksa keele õpetaja ja õppekava direktor. Aastatel [[1936]]–[[1938]] oli ta Ohio osariigi ülikoolis õppejõud, kasvatusteaduse abiprofessor, aastatel [[1939]]–[[1951]] oli ta Chicago Ülikooli professor ja [[1951]]–[[1967]] oli ta San Francisco Ülikooli professor.

==Akadeemiline karjäär==

Uurimistöö viis Hilda Taba kokku Ralph Tyleri, hilisema USA väljapaistva pedagoogikateadlasega. 1940. aastate keskel oli Tabast saanud edukas ja tuntud pedagoogikateadlane. Ta tegeles peamiselt kahe suurema uurimisteemaga: gruppidevaheline haridus (1945–1951) ja California sotsiaalvaldkonna õppekava restruktureerimise ja arendamisega (1951–1967).

'''Gruppidevaheline haridus'''

Gruppidevahelise hariduse olulisus tõusis USA-s esile pärast II maailmasõda, mille käigus reorganiseeriti Ameerika tööstus ning toimus ulatuslik tööliste liikumine maapiirkondadest linna. Muutustega kaasnes ka pinge erinevate gruppide vahel, mille tõttu astus Ameerika Haridusnõukogu otsima lahendusi, kuidas suurendada erineva etnilise ja kultuurilise taustaga õpilaste vahel tolerantsust. Ka Taba uurimisgrupp osales mitme ideega ja 1945 aastal sai temast gruppidevahelise hariduse projekti direktor. Tänu selle eksperimentaalse projekti edule loodi Gruppidevahelise Hariduse Keskus Chicago Ülikooli juurde, mida juhtis Taba aastatel 1948–1951.

Õppekava keskendus neljale kõige olulisemale probleemile, mis mängisid rolli stereotüüpide ja eelarvamuste tekkel: 
# Erinevused pereelus.
# Erinevused kogukondade elustiilis.
# Ameerika kultuuri ignoreerimine, rahumeelsete suhete kujundamine indiviidide vahele.
# Rahumeelsete suhete kujundamine indiviidide vahele.

'''California sotsiaalvaldkonna õppekava restruktureerimine ja arendamine'''

Taba asus tööle professorina San Fransisco State Universitysse ja võttis vastu kutse hakata arendama Contra Costa piirkonna sotsiaalvaldkonna õppekava. Sel perioodil sai Tabast õppekava loomise, gruppidevahelise hariduse ja kognitiivsete protsesside kujunemise ekspert, mille eest pälvis ta ka rahvusvahelist tunnustust. Arendustöö peamiseks eesmärgiks oli luua paindlik mudel õppekava uuendamiseks, mis lähtuks praktiseerivate õpetajate ja haridusjuhtide ühisest pingutusest. Uuring algas käesolevate probleemide identifitseerimise ja analüüsimisega, mille järel algas õpetajate koolitamine ja uute oskuste juhendatud proovilepanek praktikas kuni leiti sobivad lahendused.

'''Taba ideed õppekava arendamisest''' 
# Sotsiaalsed protsessid, sealhulgas inimeste sotsialiseerumine, ei ole lineaarsed protsessid ja neid ei saa kujundada läbi lineaarse planeerimise – õppimist ja isiksuse arenemist ei saa vaadelda kui ühesuunalisi protsesse hariduslike eesmärkide saavutamiseks. 
# Sotsiaalsete institutsioonide, nende seas ka kooli õppekava, ümberkujundamine on edukam kui kasutatakse koordineeritud alt-üles arendamist (tavapärase administratiivsete üksuste poolt juhitud ülalt-alla arendustöö asemel). 
# Uue õppekava loomine on edukam kui see põhineb demokraatlikel põhimõtetel ja ühtlaselt jaotatud tööl. Koostöö põhineb kompetentsusel, mitte administratiivsetel õigustel). 
# Õppekava uuendamine on pikk protsess, mis võtab aastaid.

Tööd õppekava loomise alustest ja laste tunnetuslike protsesside arendamisest tegid Hilda Taba tuntuks nii Ameerikas kui Euroopas. 1962. aastal ilmus tema raamat Õppeprotsessi projekteerimine: teooria ja praktika (''Curriculum Development : Theory and Practice''). Arvestades nii ühiskonna nõudeid kui ümbritsevat kultuuri ja laste psüühikat ning kaasates töösse tegevõpetajad, tõstis Hilda Taba esile seitse olulist momenti õppekavade arenduses:
# haridusvajaduste (-nõudluse) diagnoosimine;
# eesmärkide formuleerimine;
# õppesisu valimine;
# õppesisu organiseerimine;
# õpikogemuse valimine (õppeprotsessi kujundamine);
# õpikogemuste organiseerimine (metoodika);
# määratlemine, mida, millisel viisil ja milliste vahenditega hinnata.

1962. aastast pärineb tema elutöö &quot;Curriculum Development: Theory and Practice&quot; (Õppekavade arendus: teooria ja praktika). Tema pärandist väärivad erilist tähelepanu sotsiaalainete õppekavade ja õpistrateegiate arendamine, ta oli ka üks esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas ja J. Piget’ teooriate tutvustajaid USA-s.

==Mõtlemise kujundamine==
Õpetamine ei piirdunud Hilda Taba jaoks ainult teadmiste edastamisega, vaid see oli vahendiks õpilaste mõtlemise arendamisel, mida ta käsitles kui lapse ja temale laekuva informatsiooni aktiivset vastastikust toimet, kus õpetajal on oluline roll mõtlemist suunavate ja stimuleerivate küsimuste esitajana. Tema tegevust iseloomustas pidev kontakt pedagoogidega, orienteeritus mitte ainult lapsele, vaid ka õpetajale.

Ta töötas välja kolm õpetamise strateegiat (nn Taba induktiivse mõtlemise mudel): 
# mõistete kujundamine, 
# järeldamine ja üldistamine, 
# üldistuste rakendamine.

==Tunnustus Eestis==
Pärast doktorantuuri lõppu kandideeris Taba 1930. aasta lõpus [[Tartu Ülikool]]i pedagoogika õppetooli professori ametikohale. Ta ei osutunud valituks ja sõitis aasta pärast tagasi Ameerikasse. Arvatavasti võis Hilda Taba kohast ilma jääda vähese tuntuse tõttu Eestis{{lisa viide}}, tema doktorikraad oli ametlikult veel kinnitamata, lisaks eelistati tollal vastutusrikastel ametikohtadel mehi. 

Eesti pedagoogikaringkondades oli tema nimi kuni 1980. aastate lõpuni peaaegu tundmatu. Alles 1988. aastal ilmus [[Õpetajate Leht|Õpetajate Lehes]] Hilda Taba teadusloomingut ja karjääri tutvustav artikkel. 1989. aastal korraldas taasasutatud [[Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts]] Hilda Taba mälestuspäeva Tartus ja Tallinnas; 1992. aastal tähistati rahvusvahelise konverentsiga Tartus Hilda Taba 90. ja 2002. aastal 100. sünniaastapäeva. 

Detsembris 2012 avati [[Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut|Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis]] Tartus aadressil [[Salme tänav (Tartu)|Salme tänav]] 1a Hilda Taba nimeline auditoorium.&lt;ref&gt;[http://www.ut.ee/et/uudised/auditoorium-saab-oppekavateoreetiku-nime &quot;Auditoorium saab õppekavateoreetiku nime&quot;] Tartu Ülikooli pressiteade, 17.12.2012&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* Krull. E. (2003). Hilda Taba (1902–1967). [http://www.ibe.unesco.org/sites/default/files/tabae.pdf Prospects] (UNESCO, International Bureau of Education), 32, 481–91. 
* Asker Badersten, A.-M. (2013). [http://www.vabaeestisona.com/index.php/eesti-uudised/2397-pedagoogikadoktor-hilda-taba--110.html Pedagoogikadoktor Hilda Taba – 110]. Rootsi Eesti Päevaleht.
*Hilda Taba http://www.pictury.org/hilda_taba/index.html (külastatud 12.06.2016)
* [http://www.ut.ee/et/uudised/auditoorium-saab-oppekavateoreetiku-nime &quot;Auditoorium saab õppekavateoreetiku nime&quot;] Tartu Ülikooli pressiteade, 17.12.2012

{{JÄRJESTA:Taba, Hilda}}
[[Kategooria:Eesti pedagoogid]]
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1967]]</text>
      <sha1>348dtd1shxmpvqge40xwq9vjriq092e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zico</title>
    <ns>0</ns>
    <id>254279</id>
    <revision>
      <id>7188914</id>
      <parentid>6734782</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:45:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7188914</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9913" sha1="50sfb6hhkdlz03p5eluu656kpsxmjmr" xml:space="preserve">{| align=right border=1
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Zico6.jpg|200px]]&lt;br&gt;Zico (2006)
|-
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;#cc9966&quot;| Pronks || [[1978. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|1978]] || jalgpall
|}
'''Zico''' (õieti '''Arthur Antunes Coimbra''', sündinud [[3. märts]]il [[1953]] [[Rio de Janeiro]]s) on [[Brasiilia jalgpallikoondis]]e endine [[ründaja]]. Pärast oli Zico edukas [[treener]].

Zico sündis [[alamkeskklass]]i peres. Tema isa oli samuti olnud [[jalgpall]]ur [[väravavaht|väravavahina]]. Zico kolm venda said samuti jalgpalluriteks. Zico kuus aastat vanem vend [[Eduardo Antunes Coimbra]] ehk Edu mängis [[1967]]–[[1974|74]] Brasiilia koondises 54 mängu ja [[1984]]–85 oli ta Brasiilia koondise peatreener.

1967 võeti Zico vastu [[Clube de Regatas do Flamengo|Flamengo]] noortekoondisse. Noorena ei olnud ta kehaliselt tugev ja sellepärast kulusid esimesed aastad noortekoondises [[lihas]]te ja keha arendamisele. Kõva harjutamine ja eridieet andsidki talle lõpuks tugeva sportliku keha. Flamengo noortekoondises lõi Zico 116 mängus 81 väravat. Esimese mängu Flamengo põhikoondises pidas ta [[1971]], aga kui see maha arvata, siis pääses ta põhimeeskonda [[1972]].

Kuni [[1983]] oli Zico Flamengo põhimängija. Seejärel mängis ta kaks hooaega [[Itaalia]]s [[Serie A]]-s [[Udinese Calcio]]s ning siis kuni [[1989]] uuesti Flamengos. Ta osales Flamengo võistkonnas 212 kohtumises ja lõi neis 123 väravat. Selle aja jooksul tuli ta klubiga neli korda [[Brasiilia]] meistriks ([[1980]], [[1982]], 1983 ja [[1987]]) ning võitis [[1981]] kõigepealt [[Libertadorese karikas|Libertadorese karika]] ja siis [[Kontinentidevaheline karikas|Kontinentidevahelise karika]]. Tema klubikarjääri viimaseks klubiks jäi Jaapani klubi [[Kashima Antlers]], kus ta mängis aastatel 1991–1994.

== Koondisekarjäär ==

Ta kuulus [[Brasiilia jalgpallikoondis]]se aastatel [[1976]]–[[1988]]. Ta mängis koondises 72 mängu ja lõi 52 väravat. Teda on peetud 1980. aastate maailma parimaks jalgpalluriks.

[[1978. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis]] toimusid [[Argentina|Argentinas]] ja Zico osales kõigis Brasiilia mängudes peale viimase. Esimeses mängus [[3. juuni]]l viigistas Brasiilia [[Rootsi jalgpallikoondis]]ega 1:1. Viimasel minutil lõi Zico [[nurgalöök|nurgalöögist]] tulnud palli peaga väravasse, aga [[Wales]]ist pärit kohtunik [[Clive Thomas]] ei lugenud seda, kuna ta andis lõpuvile ajal, mil pall parajasti õhus oli. [[7. juuni]]l viigistas Brasiilia [[Hispaania jalgpallikoondis]]ega 0:0 ja Zico vahetati 83. minutil [[Jorge Mendonça]] vastu välja. Kolmandas alagrupimängus [[11. juuni]]l vajas Brasiilia võitu juba alagrupivõidu taganud [[Austria jalgpallikoondis]]e vastu ja see ka 1:0 saadi, aga selles mängis Mendonca ja Zico lasti tema asemele platsile alles 84. minutil. Vahegrupis alistas Brasiilia [[14. juuni]]l [[Peruu jalgpallikoondis]]e 3:0, kusjuures Zico vahetati mängu 70. minutil ja lõi 72. minutil [[penalti]]st viimase värava. [[18. juuni]]l viigistas Brasiilia [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina jalgpallikoondisega]] 0:0. Viimases mängus [[21. juuni]]l [[Poola jalgpallikoondis]]e vastu oli Zico algrivistuses, kuid vahetati juba 7. minutil Mendonca vastu välja. Brasiilia võitis 3:1. Korraldaja Argentina oli ajakava seadnud nii, et mängis viimasena ja teadis, kui suurelt peab vahegrupi võitmiseks Peruud lööma (vaja oli 4 väravat). Argentina võitiski 6:0, Brasiilia osaks jäi teine koht vahegrupis ja pronksimäng [[Itaalia jalgpallikoondis]]ega, milles Zico ei mänginud, aga Brasiilia võitis 2:1.

[[1982. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|1982. aasta maailmameistrivõistluste]] valikgrupis võitis Brasiilia kõik mängud ja Zico skooris kõigis mängudes peale ühe, sealjuures [[Boliivia jalgpallikoondis]]e vastu (3:1 Rio de Janeiros [[22. märts]]il 1981) tegi ta [[kübaratrikk|kübaratriki]]i. Ta oli kõigi Lõuna-Ameerika valikgruppide peale kokku selgelt resultatiivseim mängija.

Finaalturniiril [[Hispaania]]s oli Zico kõigi Brasiilia mängude algrivistuses ja ühe erandiga mängis lõpuni. Alagrupis võitis Brasiilia taas kõik mängud. 14. juunil võitis [[NSV Liidu jalgpallikoondis]] Brasiilia vastu poolaja, aga siiski suutis Brasiilia 2:1 võita. Umbes sama kordus 18. juunil teises voorus, kus [[Šotimaa jalgpallikoondis]] läks 18. minutil juhtima, aga 33. minutil Zico viigistas ja Brasiilia võitis teise poolaja väravatest 4:1. [[23. juuni]]l toimus kolmas alagrupimäng [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis]]e vastu, kus Zico lõi 28. ja 31. minutil kaks esimest väravat ja Brasiilia võitis 4:0. [[2. juuli]]l kohtuti vahegrupis Argentinaga, Zico viis Brasiilia 11. minutil juhtima ja vahetati 83. minutil 3:0 eduseisus välja. Brasiilia võitis 3:1. Kuna Argentina oli varem ka Itaaliale kaotanud, otsustas Brasiilia ja Itaalia omavaheline mäng [[5. juuli]]l poolfinalisti. See kohtumine sai kuulsaks ja läks ajalukku kahe erineva mängustiili kokkupõrkena. Zico oli löönud juba 3 väravat, itaallaste esiründaja [[Paolo Rossi]] mitte ühtki. Brasiilia ründas kogu kohtumise, Itaalia istus kaitses ja üksnes harva sai vasturünnakule. Ometi lõi Rossi kolm väravat just vasturünnakutest, kahe esimese järel suutis Brasiilia viigistada, siis enam mitte. Itaalia tuli maailmameistriks ja Rossi 6 väravaga MM-i resultatiivseimaks mängijaks.

[[1986. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|1986. aasta MM]]-valikgrupis võitis Brasiilia mõlemad mängud võõrsil ja viigistas mõlemad kodumängud ning pääses finaalturniirile. Zico lõi ühe värava [[16. juuni]]l [[1985]] [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay jalgpallikoondise]] vastu ja see oli 2:0 lõppenud mängu teine värav.

Finaalturniiril [[Mehhiko]]s võitis Brasiilia kõik kolm alagrupimängu. Zico osales neist ainult viimases, kui ta [[12. juuni]]l [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis]]e vastu vahetati 68. minutil seisul 2:0 [[Sócrates]]e asemele väljakule. Brasiilia võitis 3:0. Järgmises mängus alistas Brasiilia 16. juunil Poola 4:0 ja Zico vahetati mängu 69. minutil taas Sócratese asemele. 21. juunil toimus veerandfinaal [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]ega, kus Zico vahetati mängu 71. minutil [[Muller]]i asemele seisul 1:1. Rohkem väravaid ei tulnud ja kohtumise lõpetas [[penaltiseeria]], kus Zico realiseeris kolmanda löögi, aga tema kaaslased polnud nii edukad ja Prantsusmaa läks poolfinaali, kus kaotas.

Zico mängis Brasiilia koondises 71 kohtumises ja lõi neis 48 väravat.

{| align=right border=1
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Zico 2011.jpg|200px]]&lt;br&gt;Zico (2011)
|-
|colspan=3 align=center| [[Pilt:AsiaContour.svg|60px]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;gold&quot;| Kuld || [[2004. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2004]] || jalgpall
|}
[[Pilt:Zico 2012.jpg|pisi|Zico (2012)]]
== Treenerikarjäär ==

[[2002]]–[[2006]] oli Zico [[Jaapani jalgpallikoondis]]e peatreener. Treenerina oli tema esimene suurvõistlus [[2003. aasta konföderatsioonide karikavõistlused]] [[Prantsusmaa]]l, kuhu Jaapan kutsuti valitseva [[Aasia]] meistrina. Jaapan alistas 18. juunil Uus-Meremaa 3:0, aga kaotas [[20. juuni]]l Prantsusmaale 1:2 ja [[22. juuni]]l [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia jalgpallikoondisele]] 0:1. Ta jäi alagrupis kolmandaks, edestades üksnes kõik mängud kaotanud Uus-Meremaad.

[[2004. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis]] toimusid [[Hiina]]s. Jaapan pääses sinna tiitlikaitsjana kvalifikatsioonita. Alagrupis alistas Jaapan [[20. juuli]]l 1:0 [[Omaani jalgpallikoondis]]e ja [[24. juuli]]l 4:1 [[Tai jalgpallikoondis]]e, aga [[28. juuli]]l viigistas alagrupivõitjat otsustavas mängus 0:0 [[Iraani jalgpallikoondis]]ega. Veerandfinaalis viigistas Jaapan [[31. juuli]]l [[Jordaania jalgpallikoondis]]ega 1:1. Penaltiseerias ebaõnnestus Jaapanil 2 esimest lööki, aga Jordaanial 4 viimast lööki ja 7 löögi järel võitis Jaapan 4:3. Poolfinaalis võitis Jaapan [[3. august]]il lisaajal 4:3 [[Bahreini jalgpallikoondis]]e ja finaalis [[7. august]]il [[Hiina jalgpallikoondis]]e 3:1.

[[2005. aasta konföderatsioonide karikavõistlused|2005. aasta konföderatsioonide karikavõistlustele]] [[Saksamaa]]le pääses Jaapan valitseva Aasia meistrina. 16. juunil kaotas Jaapan avamängu [[Mehhiko jalgpallikoondis]]ele 1:2, kuid alistas [[19. juuni]]l Euroopa meistri [[Kreeka jalgpallikoondis]]e 1:0 ja viigistas 22. juunil Brasiiliaga 2:2. Alagrupi võitis Mehhiko, Brasiilia ja Jaapan jagasid teist kohta ja üksnes väravate vahega pääses Brasiilia edasi.

[[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta MM]]-valikturniiril pääses Jaapan mänguta teise ringi. Selle valikgrupi läbis Jaapan täiseduga ja jõudis kolmandasse ringi ehk 8 parema hulka. Ta võitis ka selle valikgrupi 5 võidu ja 1 kaotusega ning pääses Saksamaal toimunud MM-ile. Seal kaotas Jaapan 12. juunil 1:3 [[Austraalia jalgpallikoondis]]ele 1:3, viigistas 18. juunil [[Horvaatia jalgpallikoondis]]ega 0:0 (mängu parimaks valiti [[Hidetoshi Nakata]]) ja kaotas 22. juunil Brasiiliale 1:4, kuigi läks 34. minutil juhtima. Jaapan jäi alagrupis viimaseks.

[[30. mai]]l [[2010]] sõlmis Zico 4 aasta pikkuse lepingu Flamengoga, saades selle peatreeneriks. Tema üks tingimusi oli, et palka ei maksaks talle klubi, vaid selle [[sponsor]]id.

2011–2012 oli ta [[Iraagi jalgpallikoondis]]e peatreener.

2013–2014 oli ta [[Katar]]i klubi [[Al-Gharafa Sports Club]] peatreener ja 2014–2016 [[India]] klubi [[FC Goa]] peatreener.

{{Commonscat}}

{{FIFA 100}}

[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Clube de Regatas do Flamengo mängijad]]
[[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>50sfb6hhkdlz03p5eluu656kpsxmjmr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ta)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258013</id>
    <revision>
      <id>7188814</id>
      <parentid>7188429</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:49:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tam */</comment>
      <origin>7188814</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49215" sha1="883rbaehtyr3ssdqoyqfrhf3hfwlonm" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Ta)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ta&quot;. 
==Taa==
*[[Eduard von Taaffe]], Austria riigitegelane (1833–1895)
*[[Peter Taaffe]], Briti poliitik (1942–)
*[[Karl Taagepera]], eesti loomaarst (1894–1993) 
*[[Mare Taagepera]], eesti keemik (1938–2013)
*[[Rein Taagepera]], eesti politoloog ja füüsik ning Eesti poliitik (1931–)
*[[Olari Taal]], eesti ärimees ja poliitik (1953–)
*[[Ralf Taal]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1974–)
*[[Petteri Taalas]], soome meteoroloog (1961–) 
*[[Indrek Taalmaa]], eesti näitleja (1967–)
*[[Aune Taamal]], eesti tekstiilikunstnik (1963–) 
*[[Albert Taar]], eesti jalgpallur (1990–)
*[[Boris Taar]], Eesti sõjaväelane (1910–1942)
*[[Erich Taar]], eesti poksija ja maadleja (1908–1986) 
*[[Helene Taar]], eesti ajakirjanik ja haritlane (1880-?) 
*[[Robert Taar]], eesti jalgpallur (1994–)
*[[Adel Taarabt]], Maroko jalgpallur (1989–)
*[[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur (1987–)
*[[Hilana Taarka]], Hilana külast pärit setu lauluema (1856–1933) 
*[[Inna Taarna]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1926–2015)
*[[Nadežda Taarna]], Eesti tantsija, koreograaf ja tantsupedagoog (1906–1978)
*[[Taavet]], Iisraeli kuningas
*[[Ave Taavet]], eesti animaator ja karikaturist (1988–)

==Tab==
*[[Hilda Taba]], eesti päritolu USA pedagoogikateadlane (1902–1967)
*[[Rudolf Taba]], eesti algkooliõpetaja (1904–1944)
*[[Siim Taba]], eesti raadiosaatejuht, DJ ja meelelahutaja (1992–) 
*[[Maija Tabaka]], läti kunstnik (1939–)
*[[Oleg Tabakov]], vene teatri- ja filminäitleja, lavastaja ning teatridirektor (1935–2018)
*[[Amin Tabatabaei]], iraani maletaja (2001–)
*[[Junko Tabei]], jaapani alpinist (1939–2016)
*[[Tabelinus]], Pudiviru kihelkonna vanem (suri 13. sajandil)
*[[Tommy Tabermann]], soomerootsi luuletaja ja poliitik (1947–2010)
*[[Ċensu Tabone]], Malta poliitik (1913–2012)
*[[Garmen Tabor]], eesti näitleja (1968–)
*[[Horace Tabor]], Ameerika Ühendriikide maavarade otsija, ettevõtja ja poliitik (1830–1899) 
*[[Margus Tabor]], eesti näitleja (1962–)
*[[Theodor Tabor]], eesti näitleja (1996–) 
*[[Kristjan Tabri]], eesti tehnikateadlane ja laevaehitusinsener (1979–)
*[[Antonio Tabucchi]], itaalia kirjanik, tõlkija ja filoloog (1943–2012)
*[[Andres Tabun]], eesti näitleja (1954–)
*[[Kai Tabun]], eesti näitleja (1957–)
*[[Ell Tabur]], eesti muusik (1943–2020) 
*[[Jakob Tabur]], Eesti ohvitser (1892–1919)
*[[Lauri Tabur]], Eesti riigiametnik (1974–)
*[[Mati Tabur]], eesti jalgrattur, spordipedagoog ja -tegelane (1949–2023)

==Tac==
*[[Paul Tacchella]], prantsuse keele lektor Tartu ülikoolis (1848–1914)
*[[Tacitus]], vanarooma ajaloolane

==Tad==
*[[Joni Eareckson Tada]], USA kristlik publitsist (1949–)
*[[Zersenay Tadese]], Eritrea pikamaajooksja (1982–) 
*[[Boris Tadić]], Serbia poliitik (1958–)
*[[Dušan Tadić]], serbia jalgpallur (1988–)
*[[Josip Tadić]], Horvaatia jalgpallur (1987–) 
*[[Dragutin Tadijanović]], horvaadi luuletaja (1905–2007)

==Tae==
*[[Julius Taeker]], Eesti sõjaväelane, loomaarst (1866–1923)
*[[Alo Tael]], Eesti sõjaväelane (1899–1994)
*[[Ants Tael]], eesti tantsuõpetaja (1936–2025) 
*[[Hugo Tael]] (1904–2002)
*[[Kadri Tael]], eesti aja- ja koduloolane (1984–)
*[[Kaja Tael]], Eesti diplomaat ja filoloog (1960–) 
*[[Karl Tael]], Eesti kunstnik ja graveerija (1894–1975)
*[[Triin Tael]], eesti keelde tõlkija (1973–)
*[[Leila Tael-Mikešin]], eesti ulmekirjanik (1984–)
*[[Karl Taev]], eesti kirjandusteadlane (1903–1992)
*[[Klaudia Taev]], eesti laulupedagoog (1906–1985)
*[[Artur Taevere]] (1980–)
*[[Mart Taevere]], eesti filmi- ja telerežissöör ning toimetaja (1951–2016)

==Taf==
*[[Marget Tafel]], eesti keraamik (1946–)
*[[Kai Tafenau]], eesti klassikaline filoloog, keeleteadlane ja tõlkija (1975–) 
*[[Raivo Tafenau]], eesti džäss-saksofonist (1963–) 
*[[Ramuel Tafenau]], eesti trummar (1991–) 
*[[Vello Tafenau]], Eesti poliitik (1952–) 
*[[Anatoli Tafitšuk]], ukraina päritolu eesti näitleja ja telesaatejuht (sündinud 1985)
*[[William Howard Taft]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1857–1930)

==Tag==
*[[Ando Tagamets]], Eesti korvpallur (1979–)
*[[Tarmo Tagamets]], eesti näitleja ja lavastaja (1978–)
*[[Tanya Tagaq]], Kanada inuiti laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (1975–)
*[[Asta Tagel]], eesti õpetaja ja käsitöömeister (1930–2024) 
*[[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (1944–2024)
*[[Adam Taggart]], Austraalia jalgpallur (1993–)
*[[Zaur Tağızadə]], aserbaidžaani jalgpallur (1979–)
*[[Anna Maria Perez de Tagle]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1990–)
*[[Nicolás Tagliafico]], Argentina jalgpallur (1992–) 
*[[Maria Taglioni]], itaalia baleriin (1804–1884)
*[[Erik Tago]], eesti astrofüüsik (1950–2021) 
*[[Abanindranath Tagore]], bengali kunstnik ja kirjanik (1871–1951)
*[[Rabindranath Tagore]], bengali kirjanik (1861–1941)
*[[Mitsuhisa Taguchi]], jaapani jalgpallur (1955–2019)

==Tah==
*[[Jonathan Tah]], Saksamaa jalgpallur (1996–)
*[[Sadaf Taherian]], Iraani näitleja ja endine modell (1988–)

==Tai==
*[[Taichang]], Hiina keiser (1582–1620)
*[[Evald Taidur]], Eesti sõjaväelane (1903–1940)
*[[Ülo Taigro]], eesti ajaloolane (1913–1995)
*[[Taihō Kōki]], jaapani sumomaadleja (1940–2013)
*[[Sulev Tailo]], eesti luuletaja ja kunstnik (1920–2010) 
*[[Krista Taim]], eesti ajakirjanik (1969–)
*[[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane (1969–)
*[[Andres Taimla]], Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog (1947–2022)
*[[Peep Taimla]], eesti ilmateadustaja (1965–)
*[[Toomas Taimla]], eesti näitleja (1964–2012)
*[[Tunnet Taimla]], eesti rendžumängija (1988–2023)
*[[Siiri Taimla-Rannala]], eesti kunstnik ja visualiseerija (1981–)
*[[Julius-Johannes Taimre]], eesti vabadusvõitleja (1895–1977) 
*[[Viktor Taimre]], eesti näitleja ja laulja (1917–1984)
*[[Arnold Taimre]], eesti helilooja (1924–1979) 
*[[Johannes-Rudolf Taimsalu]], Eesti sõjaväelane ja insener (1891–1942)
*[[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja (1987–)
*[[Teemu Tainio]], soome jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1979–) 
*[[Jorma Taipale]], soome poksija (1949–)
*[[Taira Masakado]], Jaapani väejuht (suri 940)
*[[Aleksandr Tairov]], juudi rahvusest Vene lavastaja ja näitleja (1885–1950) 
*[[Taye Taiwo]], Nigeeria jalgpallur (1985–)

==Taj==
*[[Antonio Tajani]], Itaalia poliitik (1953–)
*[[Vitali Tajbert]], Saksamaa poksija (1982–)
*[[Henri Tajfel]], Briti sotsiaalpsühholoog (1919–1982)
*[[Hadia Tajik]], Norra jurist, ajakirjanik ja poliitik (1983–) 
*[[Martin Tajmar]], Austria füüsik
*[[Sonja Tajsich]], Saksamaa triatleet (1975–) 
*[[Martin Tajur]]

==Tak==
*[[Kenzō Takada]], jaapani päritolu Prantsuse moekunstnik (1939–2020) 
*[[Yōjirō Takahagi]], Jaapani jalgpallur (1986–) 
*[[Rumiko Takahashi]], jaapani mangakirjanik (1957–) 
*[[Isao Takahata]], jaapani animafilmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1935–2018)
*[[Sanae Takaichi]], Jaapani poliitik (1961–) 
*[[Helena Takalo]], soome murdmaasuusataja (1947–)
*[[Yasuo Takamori]], Jaapani jalgpallur (1934–2016)
*[[George Takei]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1937–) 
*[[Aleksander Takel]], Eesti sõjaväelane (1897–1941)
*[[Tōru Takemitsu]], jaapani helilooja ja muusikateoreetik (1930–1996)
*[[Hirotaka Takeuchi]], jaapani alpinist (1971–)
*[[Emma Takis]], eesti õpetaja (1931–)
*[[Jüri Takjas]], eesti saksofonist (1964–2014) 
*[[Toomas Takjas]], eesti põllumees ja agronoom (1900–1987)
*[[Voldemar Takkel]], eesti vaimulik (1914–1998)
*[[Toomas Takkis]], eesti pedagoog ja munitsipaalpoliitik (1958–)
*[[Jaan Taklaja]], Vabadussõja veteran (1898–1942)
*[[Andres Taklaja]], eesti tehnikateadlane ja tootmisjuht (1947–2025)

==Tal==
*[[Mihhail Tal]], Läti maletaja (1936–1992)
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]], Iraagi poliitik (1933–2017)
*[[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja (1993–)
*[[Amir Talai]], USA näitleja (1977–)
*[[Alina Tałaj]], Valgevene tõkkejooksja (1989–)
*[[Nadežda Talanova]], vene laskesuusataja (1967–)
*[[Mehmet Ali Talat]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1952–)
*[[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur (1998–) 
*[[Cam Talbot]], Kanada jäähokimängija (1987–) 
*[[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (1932–2024) 
*[[John Michael Talbot]], USA muusik (1954–)
*[[William Henry Fox Talbot]], inglise leidur (1800–1877)
*[[Strobe Talbott]], USA diplomaat (1946–)
*[[Jenaro Talens]], hispaania kirjandusteadlane ja luuletaja (1946–)
*[[Georg Taleš]], Eesti ooperilaulja (bariton) (1912–1997)
*[[Leo Talgre]], eesti luuraja (1919–1944)
*[[Maarja Talgre]], eesti päritolu Rootsi ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1945–)
*[[Andres Tali]], eesti kunstnik (1956–)
*[[Anne Tali]], eesti matemaatik (1944–) 
*[[Anu Tali]], eesti dirigent (1972–)
*[[Ene-Maris Tali]], eesti teleajakirjanik (1952–) 
*[[Erich Tali]], eesti skulptor (1938–1990) 
*[[Johan Tali]], eesti arhitekt (1986–)
*[[Kadri Tali]], eesti muusikategelane (1972–)
*[[Kaire Tali]], eesti tekstiilikunstnik (1960–)
*[[Maarja Tali]], eesti stilist ja moelooja (1976–)
*[[Sven Tali]], eesti kunstnik (1970–)
*[[Urmas Tali]], eesti võrkpallitreener (1970–) 
*[[Valdo Tali]], eesti poksija ja treener (1954–)
*[[Veiko Tali]], Eesti riigiametnik (1960–)
*[[Talibald]], latgalite vanem (suri 1215)
*[[Harri Taliga]], eesti ametiühingutegelane (1957–)
*[[Johan Talihärm]], eesti laskesuusataja (1994–)
*[[Johanna Talihärm]], eesti laskesuusataja (1993–) 
*[[Heikki Talimaa]], eesti jalgpallur (1985–)
*[[Rauno Talisoo]], eesti sõudja (1988–)  
*[[Arnold Talistu]], eesti vaimulik (1917–2008)
*[[Elle-Mari Talivee]], eesti kirjandusteadlane (1974–) 
*[[Marek Talivere]], eesti diskor (1977–)
*[[Tauri Tallermaa]], eesti koolitaja (1968–) 
*[[Jeralean Talley]], USA ülipikaealine (1899–2015)
*[[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (1946–2026)
*[[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], Prantsusmaa poliitik (1754–1838)
*[[Aarne Michael Tallgren]], soome arheoloog (1885–1945) 
*[[Tallima Paap]], eesti hernhuutlane (suri 1768)
*[[Jaan Tallinn]], eesti programmeerija (1972–)
*[[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist (1948–2018)
*[[Otto Tallinn]], eesti kirikuõpetaja (1914–1995)
*[[Thomas Tallis]], inglise helilooja (umbes 1505–1585)
*[[Eugen Tallmeister]], eesti arst ja õppejõud (1916–2006)
*[[Theodor Tallmeister]], eesti vaimulik (1889–1947)
*[[Helle Tallo]], eesti suusataja ja spordipedagoog (1940–)
*[[Hendrik Tallo]], eesti arst (1893–1938)
*[[Ivar Tallo]], Eesti poliitik ja politoloog (1964–)
*[[Jaan Tallo]], eesti advokaat (1896–1942)
*[[Karl Tallo]], Eesti sõjaväelane (1891–1942)
*[[Mirjam Tally]], eesti helilooja (1976–)
*[[Gustav Talmar]], eesti muusik ja koorijuht (2005–) 
*[[Raul Talmar]], eesti koorijuht (1959–)
*[[Herman Talmre]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog (1912–1999) 
*[[Johannes Talmre]], eesti kergejõustiklane (1911–1991)
*[[Siegfried Talmre]], eesti õpetaja (1883–1944)
*[[Patrice Talon]], Benini ärimees ja poliitik (1958–)
*[[Elena Taloș]], rumeenia kergejõustiklane (1995–)
*[[Karl Talpak]], Eesti sõjaväelane (1905–1991)
*[[Avo Talpas]], eesti maadleja (1946–1979)
*[[Tiit Talpsep]], eesti bioloog (1954–2008)
*[[Jullo Talpsepp]], eesti lavastaja ja näitleja (1906–1976) 
*[[Lembit Talpsepp]], eesti merefüüsik ja kergejõustiklane (1950–)
*[[Berit Talpsepp-Jaanisoo]], eesti kunstnik (1984–)
*[[Eeva Talsi]], eesti viiuldaja (1988–)
*[[Villu Talsi]], eesti mandoliinimängija (1988–) 
*[[Aadu Talts]], eesti geodeesiaõppejõud ja ühiskonnateadlane (1932–2009) 
*[[Evelin Talts]], eesti jooksja (1977–)
*[[Gustav Talts]], Eesti kohtunik (1890–1958)
*[[Gustav Talts (linnapea)|Gustav Talts]], Eesti jurist ja [[Viljandi linnapea]]  (1887–1941)
*[[Helmut Talts]], Eesti poliitik (1919–1992)
*[[Jaan Talts]], eesti tõstja (1944–)
*[[Jaan Talts juunior]], eesti kergejõustiklane ja tõstja (1975–) 
*[[Janar Talts]], eesti korvpallur (1983–)
*[[Maarja Talts]], eesti pianist (1973–)
*[[Nikolai Talts]], Eesti poliitik (1890–1949)
*[[Silvia Talts]], eesti botaanik (1901–1992)
*[[Toomas Talts]], eesti IT-ettevõtja ja langevarjur (1978–)
*[[Viire Talts]], eesti koroonamängija (1968–)
*[[Jüri Talu]], eesti laskur ja lasketreener (1936–2020) 
*[[Tiina Talumees]], eesti moekunstnik (1973–)
*[[Astrid Talumäe]], eesti purjetaja (1926–) 
*[[Anti Talur]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1944–2020)
*[[Bernhard Talvar]], eesti vaimulik (1912–1977)
*[[Ilmar Talve]], eesti kirjanik ja etnoloog (1919–2007)
*[[Juhan Kristjan Talve]], eesti jurist, ajakirjanik ja politoloog (1951–2003)
*[[Siret Talve]], eesti keskkonnateadlane (1970–)
*[[Tanel Talve]], eesti ajakirjanik (1976–)
*[[Urmas Talve]], eesti poksija (1941–1997)
*[[Paavo Talvela]], Soome sõjaväelane (1897–1973)
*[[Konstantin Talven]], Eesti diplomaat (1892–1948)
*[[Mai Talvest]], eesti näitekirjanik (1909–2001) 
*[[Arnold Talvet]], Eesti sõjaväelane (1907–1948) 
*[[Jüri Talvet]], eesti tõlkija, kirjandusteadlane ja kirjanik (1945–)
*[[Marta-Liisa Talvet]], eesti helilooja (1998–) 
*[[Malle Talvet-Mustonen]], Eesti tõlkija, luuletaja ja diplomaat (1955–)
*[[Aino Talvi]], eesti näitleja (1909–1992)
*[[Tiina Talvi]], eesti bioloog (1962–)
*[[Tõnu Talvi]], eesti zooloog ja looduskaitsja (1962–)
*[[Agu-Tõnis Talvik]], eesti keemik (1934–)  
*[[Alice Talvik]], eesti telediktor ja näitleja (1940–)
*[[Artur Talvik]], eesti filmiprodutsent ja stsenarist (1964–)
*[[Edgar Talvik]], eesti õigusteadlane (1911–1992)
*[[Frieda Talvik]], eesti pianist (1878–1943) 
*[[Heiti Talvik]], eesti luuletaja (1904–1947)
*[[Herman Talvik]], eesti kunstnik (1906–1984)
*[[Leelo Talvik]], eesti vokaalpedagoog (1944–2021)
*[[Mati Talvik]], eesti teleajakirjanik (1942–2018)
*[[Merle Talvik]], eesti näitleja (1954–)
*[[Raul Talvik]], eesti arstiteadlane (1935–2016)
*[[Rein Talvik]], eesti tehnikateadlane ja õpetaja (1928–1988) 
*[[Siegfried Talvik]], eesti arst ja arstiteadlane (1878–1929)
*[[Taavi Talvik]], eesti internetipioneer (1969–)
*[[Tiina Talvik]], eesti pediaater ja arstiteadlane (1938–2021)
*[[Heikki Talving]], eesti ajakirjanik (1950–2012)
*[[Peep Talving]], eesti arst ja arstiteadlane (1965–)
*[[Irina Talviste]], Eesti poliitik, omavalitsustegelane ja ettevõtja (1972–)  
*[[Katre Talviste]], eesti tõlkija (1978–) 
*[[Vello Talviste]], eesti haridustegelane (1952–) 
*[[Enriko Talvistu]], eesti kunstiajaloolane (1961–)
*[[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator (1983–) 
*[[Tiiu Talvistu]], eesti kunstiajaloolane, kuraator ja pedagoog (1955–2020)
*[[Mari-Leena Talvitie]], Soome poliitik (1980–)

==Tam==
*[[Vittorio Tamagnini]], itaalia poksija (1910–1981)
*[[Rita Tamašunienė]], poola päritolu Leedu poliitik ja pedagoog (1973–)
*[[Andres Tambek]], eesti arhitekt (1952–2003)
*[[Elmar Tambek]], Eesti riigiametnik (1897–1991)
*[[Regina Tambek]], eesti laulja, laulukirjutaja ja laulupedagoog
*[[Adam Tambellini]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Eino Tamberg]], eesti helilooja (1930–2010)
*[[Ernst Tamberg]], eesti poksija ja kaitsepolitseinik (1902–1925)
*[[Kadri Tamberg]], eesti näitleja (1954–)
*[[Oolav Tamberg]], eesti põllumajandus- ja sporditegelane (1929–2017)
*[[Tanel Tamberg]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja (1992–)
*[[Peep Tambet]], eesti munitsipaalpoliitik (1942–2004)
*[[Ülo Tambet]], eesti mäeinsener, tööstusjuht, parteitegelane ja sporditegelane (1932–2021)
*[[Kristiina Tambets]], eesti geeniteadlane (1970–) 
*[[Oliver Tambo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastane aktivist ja poliitik (1917–1993)
*[[Jolanta Tambor]], Poola keeleteadlane (1958–) 
*[[Urmet Tambre]], Eesti riigiametnik (1977–) 
*[[Fernando Tambroni]], Itaalia poliitik (1901–1963) 
*[[Silver Tambur]], eesti ajakirjanik (1977–) 
*[[Teddy Tamgho]], Prantsusmaa kolmik- ja kaugushüppaja (1989–)
*[[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]], Katari emiir (1980–)
*[[Hannes Tamjärv]], eesti ärimees ja haridustegelane (1961–)
*[[Jaanus Tamkivi]], Eesti poliitik (1959–)
*[[Paul Tamkivi]], eesti tehnikateadlane (1927–2012)
*[[Raivo Tamkivi]], eesti füüsik ja teadusparkide rajaja (1953–2012)
*[[Sten Tamkivi]], eesti majandustegelane (1978–) 
*[[Helmet Tamkõrv]], eesti jalgrattur (1978–)
*[[Monika Tamla]], eesti teleajakirjanik (1972–)
*[[Toomas Tamla]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1951–) 
*[[Ülle Tamla]], eesti arheoloog (1952–)
*[[Jaak Tamleht]], eesti näitleja (1942–1986)
*[[Ado Tamm]], eesti puhkpillimängija (1938–2005)
*[[Agu Tamm]], eesti arstiteadlane (1942–)
*[[Aino Tamm]], eesti laulja (1864–1945)
*[[Aivo Tamm]], eesti entomoloog ja loodusõpetaja (1960–)
*[[Aksel Tamm]], eesti kirjandustegelane (1931–2023)
*[[Alari Tamm]], eesti laulja, muusik ja muusikapedagoog (1950–2020)
*[[Aldo Tamm]], Eesti poliitik (1953–)
*[[Aleksander Tamm]], eesti laulja (1903–1988)
*[[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]], eesti haridus- ja kultuuritegelane (1868–1950)
*[[Ann Tamm]], eesti taastusraviarst ja suusataja (1950–2021)
*[[Antti Tamm]], eesti astrofüüsik (1977–) 
*[[Arno Tamm]], eesti muusik ja näitleja (1985–)
*[[Arved Tamm]], eesti pikaealine (1910–2017) 
*[[August Tamm]], Venemaa filmioperaator (1897–1938) 
*[[Boris Tamm (1922-2000)|Boris Tamm]], eesti marksismi õppejõud, TPI prorektor (1922–2000)
*[[Boris Tamm]], eesti küberneetik (1930–2002)
*[[Eduard Tamm (füüsik)|Eduard Tamm]], eesti füüsik (1935–2023)
*[[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]], eesti helilooja (1879–1941) 
*[[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]], eesti spordipedagoog (1914–2010)
*[[Edvard Tamm]], eesti vaimulik (1905–1978)
*[[Egle Tamm]], eesti kunstiajaloolane (1969–)
*[[Ellen Tamm]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (1927–2018)
*[[Endrik Tamm]], eesti sõjaväelane (1894–1988) 
*[[Enno Tamm]], Eesti poliitik (1960–) 
*[[Epp Tamm]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1940–2020)
*[[Eric Enno Tamm]], eesti päritolu Kanada ajakirjanik, kirjanik, keskkonnaaktivist ja analüütik
*[[Eva Tamm]], eesti keeleteadlane (1972–2024) 
*[[Hando Tamm]], eesti kunstnik (1980–) 
*[[Heiki Tamm]], eesti botaanik ja dendroloog (1941–) 
*[[Hendrik Tamm]], eesti kabetaja (1996–) 
*[[Igor Tamm]], Venemaa füüsik (1895–1971) 
*[[Igor Tamm (viroloog)|Igor Tamm]], eesti päritolu ameerika viroloog ja rakubioloog (1922–1995) 
*[[Ilmar Tamm]], Eesti sõjaväelane (1972–) 
*[[Jaak Tamm]], Eesti poliitik (1950–1999)
*[[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]], eesti arheoloog, arhitektuuriloolane ja muinsuskaitsetegelane (1948–)
*[[Jaan Tamm (lennundustegelane)|Jaan Tamm]], eesti lennundustegelane (1957–) 
*[[Jaan Tamm (muusikategelane)|Jaan Tamm]], eesti muusikategelane (1875–1933)
*[[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]], eesti sõjaväelane (major) (1894–1977)
*[[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], eesti tõstja (1904–1974)
*[[Jaanus Tamm]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1957–2010)
*[[Jakob Tamm]], eesti luuletaja (1861–1907)  
*[[Jevgeni Tamm]], Venemaa füüsik ja alpinist (1926–2008)  
*[[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Juss Tamm]], eesti muusik (1977–)
*[[Jüri Tamm]], Eesti poliitik ja kergejõustiklane (vasaraheitja) (1957–2021) 
*[[Jüri Tamm (keemik)|Jüri Tamm]], eesti keemik (1937–) 
*[[Karl Tamm]], Eesti sõjaväelane (1901–1941)
*[[Katariina Tamm]], eesti näitleja (1989–)
*[[Kiiri Tamm]], eesti näitleja (1962–)
*[[Konstantin Tamm]], Eesti sõjaväelane (1896–1949)
*[[Kristjan Tamm]], eesti kitarrist (1984–)
*[[Laur Tamm]], eesti kirjanik (1911–1998)
*[[Marek Tamm]], eesti ajaloolane (1973–)
*[[Margus Tamm]], eesti kunstnik ja kirjanik (1977–) 
*[[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]], eesti triatleet (1968–)
*[[Mary Tamm]], eesti päritolu inglise näitleja (1950–2012)
*[[Sri Rama Michael Tamm|Mihkel Tamm]], eesti müstik (1911–2002)
*[[Oku Tamm]], eesti arst (1927–2022) 
*[[Raivo Tamm]], Eesti sõjaväelane (1974–) 
*[[Raivo E. Tamm]], eesti näitleja (1965–) 
*[[Reigo Tamm]], eesti ooperilaulja (1988–) 
*[[Reimo Tamm]], Eesti korvpallur (1984–) 
*[[Riin Tamm]], eesti geneetik ja teaduse populariseerija (1981–)
*[[Rudolf Tamm (arst)|Rudolf Tamm]], eesti arst (1886–1952)
*[[Rudolf Tamm]], eesti sordiaretaja ja loodusvaatleja (1898–1987)
*[[Saima Tamm]], eesti arstiteadlane
*[[Sander Tamm]], eesti koorijuht (1992–)
*[[Sille Tamm]], eesti koorilaulja, muusikapedagoog ja lastelaulude helilooja (1975–) 
*[[Sirje Tamm]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1950–)
*[[Sulev Tamm]], eesti näitleja (1935–1962)
*[[Tarmo Tamm]], Eesti poliitik (1953–)
*[[Tarmo Tamm (poliitik, sündinud 1965)|Tarmo Tamm]], Eesti poliitik (1965–)
*[[Tarmo Tamm (keemik)|Tarmo Tamm]], eesti keemik (1974–) 
*[[Tiia Tamm]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht
*[[Tiina Tamm]], eesti alpinist (1963–)
*[[Timothy Henry Charles Tamm]], eesti õpilane (1995–)
*[[Triinu Tamm]], eesti tõlkija ja toimetaja
*[[Tõnis Tamm]], eesti maadleja (1972–)
*[[Tõnu Tamm]], eesti bioloog, turismiettevõtja ja [[Leigo järvemuusika festival]]i peakorraldaja (1941–)
*[[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], eesti näitleja (1942–2021)
*[[Tõnu Tamm (füüsik)|Tõnu Tamm]], eesti füüsik (1946–2015)
*[[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (1936–2026)
*[[Ulvi Tamm]], eesti muusikapedagoog (1959–)
*[[Viljo Tamm]], eesti muusik ja laulukirjutaja (1956–)
*[[Villem Tamm (Auvere)|Villem Tamm]], Auvere mõisa omanik (1862–1940)
*[[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]], Eesti sportlane ja politseinik (1912–1973)
*[[Villem Tamm (majandusteadlane)|Villem Tamm]], eesti majandusteadlane (1942–)
*[[Vivo Tamm]], eesti ehitusettevõtja (1932–2015)
*[[Voldemar Tamm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1892–1958) 
*[[Vootele Tamm]], eesti trompetimängija (1909–1981)
*[[Väino Tamm]], eesti sisearhitekt (1930–1986) 
*[[Ülo Tamm]], eesti metsandusteadlane (1935–2020)
*[[Lea Tammai]], eesti arst (1930–2011) 
*[[Tiina Tamman]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1948–) 
*[[Aleksander Tammann]], eesti tennisist ja treener (sündis 1895)
*[[Gustav Tammann]], baltisaksa keemik (1861–1938)
*[[Jaan Tammann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1832–1890)
*[[Venda Tammann]], eesti akordionist ja pedagoog (1932–2010)
*[[Mari Tammar]], eesti pärimusmuusik (1988–) 
*[[Henno Tammart]], eesti kirjanik (1909–1943)
*[[Kalju Tammaru]], eesti raamatukogundustegelane (1956–)
*[[Karin Tammaru]], eesti näitleja (1971–)
*[[Mariann Tammaru]], eesti näitleja (1997–) 
*[[Philip Aleksander Tammaru]], eesti vaimulik (1909–1998)
*[[Tiit Tammaru (poliitik)|Tiit Tammaru]], eesti poliitik (1952–)
*[[Tiit Tammaru]], eesti geograaf (1972–)
*[[Toomas Tammaru]], eesti entomoloog (1968–)
*[[Aare Tamme]], eesti sööstlaskuja (1966–) 
*[[Asko Tamme]], eesti raamatukogutegelane (1961–)
*[[Enn Tamme]], eesti matemaatik (1930–2019) 
*[[Heidy Tamme]], eesti laulja ja pedagoog (1943–)
*[[Helje Tamme]], eesti pedagoog ja munitsipaalpoliitik (1953–) 
*[[Jaanus Tamme]], eesti purjetaja, ettevõtja, leiutaja ja disainer (1973–)
*[[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (1940–2024)
*[[Tõnu Tamme]], eesti loogik 
*[[Villu Tamme]], eesti muusik (1963–)
*[[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur (2001–)
*[[Peeter Tammearu]], eesti näitleja ja lavastaja (1964–)
*[[Kuno Tammearu]], Eesti riigiametnik (1974–) 
*[[Kaarel Tammekand]], Eesti sõjaväelane (1894–1942)
*[[Karl-Voldemar Tammekand]], Eesti sõjaväelane (1889–1942)
*[[August Tammekann]], eesti geograaf (1894–1959)
*[[Eeva-Maija Tammekann]], eesti päritolu Soome raamatukoguhoidja (1930–2016)*[[Leili Tammel]], eesti laulja (1943–)
*[[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
*[[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane (1982–) 
*[[Paul Tammela]], eesti matemaatik (1945–2015) 
*[[Tiit Tammela]], Eesti sõjaväelane (1956–)
*[[Tea Tammelaan]], eesti sisearhitekt (1964–)
*[[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja (1983–) 
*[[Matti Tammelin]], Soome poksija (1926–1998)
*[[Eda Tammelo]], eesti inglise filoloog, tõlkija ja õppejõud (1947–2012) 
*[[Ilmar Tammelo]], eesti õigusteadlane ja filosoof (1917–1982)
*[[Risto Tammelo]], eesti füüsik (1945–2010)
*[[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur (1991–)
*[[Alli Tammemets]], eesti näitleja (1904–1965) 
*[[Joosep Tammemäe]], eesti suusataja ja rogainija (1990–) 
*[[Kalle Tammemäe]], eesti infotehnoloog (1958–) 
*[[Olavi Tammemäe]], eesti geoloog, keskkonnategelane ja riigiametnik (1954–)
*[[Piibe Tammemäe]], eesti orienteeruja, õpetaja ja treener (1990–) 
*[[Timmo Tammemäe]], eesti orienteeruja (1984–)
*[[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (1970–2026)
*[[Karin Tammemägi]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–)
*[[Martin Tammemägi]], eesti päritolu Kanada meditsiiniteadlane (1948–)
*[[Richard Tammemägi]], Eesti sõjaväelane (1906–1942)
*[[Tanel Tammemägi]], eesti jalgpallur (1990–2014)
*[[Otto Tammend]], Vangimajade Talituse direktor (1882–1943)
*[[Agu Tammeorg]], eesti muusik (1957–2026)
*[[Aino Tammeorg]], eesti õpetaja ja parteitöötaja (1927–2017)
*[[Johannes Tammeorg]], eesti farmatseut (1919–1986) 
*[[Kadri Tammepuu]], eesti proviisor (1967–) 
*[[Mikk Tammepõld]], eesti laulja (1982–) 
*[[Enno Tammer]], eesti ajakirjanik (1960–) 
*[[Harald Tammer]], eesti ajakirjanik, sportlane ja riigitegelane (1899–1942)
*[[Maris Tammer]], eesti kunstnik (1994–) 
*[[Ivar Tammeraid]], eesti matemaatik, tehnikateadlane ja õppejõud (1941–)
*[[Otto Tammeraid]], eesti metallikunstnik ja rahvakunstikoguja (1904–1942) 
*[[Priit Tammeraid]], (1978–)
*[[Aleksander Tammert]], eesti kettaheitja (1973–)
*[[Aleksander Tammert seenior]], eesti kuulitõukaja ja treener (1947–2006)
*[[Katariina Tammert]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1982–) 
*[[Madis Tammert]] (1940–2008), eesti ihtüoloog
*[[Paul Tammert]], eesti majandusteadlane (1956–) 
*[[Aare Tammesalu]], eesti tšellist (1960–) 
*[[Heldur Tammesalu]], eesti metsasarvemängija (1904–1941)
*[[Mart Tammesild]], Eesti omavalitsustegelane (1897–1987)
*[[Ain Tammesson]], eesti muusik ja laulja (1956–)
*[[Daniel Tammet]], inglise matemaatikageenius (1979–)
*[[Hannes Tammet]], eesti füüsik (1937–2020) 
*[[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (1949–2022) 
*[[Tanel Tammet]], eesti arvutiteadlane (1965–)
*[[Tiina Tammetalu]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1961–)
*[[Alexei Tammet-Romanov]], väidetav [[Aleksei Nikolajevitš]] Romanov (suri 1977)
*[[Johannes Tammets]], eesti vaimulik (1900–1978)
*[[Agu Tammeveski]], eesti kirjanik ja filmistsenarist (1951–)
*[[Mihkel-Kalju Tammeveski]], eesti kabetaja (1943–)
*[[Paul Tammeveski]], eesti helilooja ja muusikategelane (1898–1982)
*[[Abdullah Tammi]], soome usutegelane (1949–)
*[[Ants Tammik]], eesti filmitegija ja harrastusfotograaf (1990–)
*[[Arnold-Ferdinand Tammik]], eesti vaimulik (1893–1970)
*[[Eeri Tammik]], eesti sõudja, suusatreener ja sporditegelane (1957–)
*[[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (1970–) 
*[[Kalver Tammik]], eesti sõudja (1980–) 
*[[Katrin Tammik]], eesti luuletaja (1945–1999)
*[[Kristi Tammik]], eesti laulja ja ajakirjanik (1941–2025) 
*[[Külli Tammik]], eesti skulptor, iluuisutaja ning ilu- ja rulluisutamistreener (1950–2013) 
*[[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur (1998–)
*[[Marju Tammik]], eesti kunstnik ja moeillustraator (1972–)
*[[Toivo Tammik]], eesti arhitekt (1968–)
*[[Alfred Tammiko]], eesti vaimulik (1903–1981)
*[[Arbo Tammiksaar]], eesti filmirežissöör (1971–)
*[[Erki Tammiksaar]], Eesti geograaf ja teadusajaloolane (1969–) 
*[[Leo Tammiksaar]], Eesti poliitik (1961–)  
*[[Kalev Tammin]], eesti näitleja ja trupijuht (1941–2006)
*[[Alar Tamming]], eesti psühholoog ja ettevõtja (1963–) 
*[[Toomas Tammis]], eesti arhitekt (1969–) 
*[[Kaspar Tammist]], eesti ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist (1988–)
*[[Rene Tammist]], Eesti energeetikaekspert ja poliitik (1978–)
*[[Aleksei Tammiste]], endine Eesti korvpallur (1946–) 
*[[Astrid Tammiste]], eesti arst (1930–2002) 
*[[Tarmo Tammiste]], Eesti poliitik (1962–) 
*[[Diana Tammisto]], eesti näitleja (1969–)
*[[Juhan Tammistu]], Eesti sõjaväelane (1909–1982)
*[[Karel Tammjärv]], eesti suusataja (1989–)
*[[Maia Tammjärv]], eesti literaat ja toimetaja (1986–)
*[[Evald Tammlaan]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1904–1945) 
*[[Ants Tammleht]] (1947–)
*[[Heiki Tammoja]], eesti tehnikateadlane (1947–2021) 
*[[Aldo Tammpere]], eesti arhitekt (1927–2013) 
*[[Erika Tammpere]], eesti tekstiilikunstnik (1942–)
*[[Paul-Osvald Tammpere]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1895–1942)
*[[Meigo Tammsaar]], eesti kergejõustiklane, kettaheitja (1990–)
*[[Siim Tammsaar]], eesti tarkvaraarendaja ja ettevõtja (1986–)
*[[Tiit Tammsaar]], eesti poliitik (1951–)
*[[Hilda Tammsalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1928–2006) 
*[[Jaan Tammsalu]], eesti vaimulik (1960–)
*[[Johanna Tammsalu]], eesti disainer (1987–)
*[[Urve Tammsalu]], eesti sõudja (1948–) 
*[[Einar Tammur]], eesti ornitoloog (1960–2004)
*[[Harald Tammur]], eesti luteri vaimulik (1917–2001) 
*[[Ilmar Tammur]], eesti lavastaja ja näitleja (1921–1989)
*[[Külli Tammur]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1983–) 
*[[Raivo Tammus]], Eesti poliitik (1987–)
*[[Dimosthénis Tampákos]], Kreeka riistvõimleja (1976–)
*[[Herbert Tampere]], eesti folklorist ja muusikateadlane (1909–1975)
*[[Kaja Tampere]], eesti suhtekorraldaja ja kommunikatsiooniteadlane (1962–)
*[[Tambet Tampuu]], eesti jurist (1963–)
*[[Elmar Tampõld]], eesti arhitekt (1920–2013)
*[[Kait Tamra]], eesti laulja ja helilooja (1962–)
*[[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (1932–2026) 
*[[Tonio Tamra]], eesti muusik (1962–2024) 
*[[Mart Tamre]], eesti tehnikateadlane (1957–) 
*[[Rein Tamsalu]], eesti merefüüsik (1940–2015)
*[[Tahar Tamsamani]], Maroko poksija (1980–) 
*[[Toomas Tamsar]], eesti ettevõtja ja tippjuht (1967–)
*[[Aleksander Tamson]], Eesti sõjaväelane (1898–1975)
*[[Kati Tamtik]], Eesti riigiametnik (1988–) 
*[[Elo Tamul]], eesti laulja ja näitleja (1913–1994)
*[[Sirje Tamul]], eesti ajaloolane (1951–)
*[[Villu Tamul]], eesti ajaloolane (1954–) 
*[[Ričardas Tamulis]], leedu poksija (1938–2008)
*[[Norihisa Tamura]], Jaapani poliitik (1964–)
*[[Ryūichi Tamura]], jaapani luuletaja, esseist ja tõlkija (1923–1998)
*[[Johan Tamverk]], eesti helilooja (1906–1988)

==Tan==
*[[Amy Tan]], hiina päritolu USA kirjanik (1952–) 
*[[Tony Tan Keng Yam]], Singapuri matemaatik ja poliitik (1940–)
*[[Tan Zhongyi]], hiina maletaja (1991–)
*[[Kiyoshi Tanabe]], jaapani poksija (1940–)
*[[Alexandru Tănase]], Moldova jurist ja poliitik (1971–) 
*[[Tomoji Tanabe]], jaapani ülipikaealine (1895–2009)
*[[Ao Tanaka]], jaapani jalgpallur (1998–)
*[[Atomu Tanaka]], jaapani jalgpallur (1987–) 
*[[Junya Tanaka]], Jaapani jalgpallur (1987–) 
*[[Kane Tanaka]], jaapani ülipikaealine (1903–2022)
*[[Olof Tandberg]], rootsi poksija (1918–1996)
*[[Petter Tande]], norra kahevõistleja (1985–)
*[[Järvo Tandre]], Eesti poliitik (1899–1943) 
*[[Arina Tanemura]], jaapani mangakunstnik (1978–)
*[[Andrew S. Tanenbaum]], infotehnoloog (1944–)
*[[Gjoko Taneski]], Makedoonia laulja (1977–)
*[[Brandon Tanev]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Christopher Tanev]], Kanada jäähokimängija (1989–) 
*[[Desislava Taneva]], Bulgaaria poliitik (1972–) 
*[[Gavriil Tanfiljev]], vene botaanik, mullateadlane ja geograaf (1857–1928)
*[[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf (1985–) 
*[[Mihail Tang]], Eesti politseinik (1895–1946)
*[[Tang Xuezhong]], hiina jalgrattur (1969–)
*[[Abdulla Tangriyev]], usbeki judoka (1981–)  
*[[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (1963–)
*[[Aleksander Tani]], Jõgeva alevivanem (1872–1942)
*[[Harry Tani]], eesti tehnikateadlane (1930–2007) 
*[[Gennadi Taniel]], Eesti helilooja (1940–2015) 
*[[Sadakazu Tanigaki]], Jaapani poliitik (1945–)
*[[Shuntarō Tanikawa]], jaapani kirjanik (1931–2024)
*[[Endel Taniloo]], eesti skulptor (1923–2019)
*[[Kadi Taniloo]], eesti näitleja, lavastaja ja kultuuriajakirjanik (1911–1998)
*[[Pille Taniloo]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1961–)
*[[Urmas Taniloo]], eesti helitehnik ja oreliõpetaja (1953–)
*[[Alfred Johannes Tanimäe]], eesti üliõpilastegelane (1914–2009) 
*[[Liidia Tanimäe]], eesti õpetaja (1912–1982)
*[[Jun'ichirō Tanizaki]], jaapani kirjanik (1886–1965)
*[[Maksim Tank]], Nõukogude valgevene poeet ja tõlkija (1912–1995)
*[[Serj Tankian]], USA muusik (1967–)
*[[Allar Tankler]], eesti ajakirjanik (1981–) 
*[[Hain Tankler]], eesti teadusajaloolane (1945–2008)
*[[Heinrich Tann]], Eesti sportlane ja politseitöötaja (1898–1941)
*[[Nikolai Tann]], eesti õpetaja (1899–1963) 
*[[Raimo Tann]], eesti ettevõtja, külavanem ja omavalitsustegelane (1954–)
*[[Ene Tannberg]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1963–) 
*[[Harald Tannberg]], väliseesti kunstnik ja arhitekt (1910–2004)
*[[Tõnu-Andrus Tannberg]], eesti ajaloolane (1961–)
*[[Ferdinand Gottlieb Tannenberg]], Eesti vaimulik (1832–1909)
*[[Eugen Tanner]], eesti vaimulik (1892–1960)
*[[Feliks Tanner]], Eesti Panga direktor (1893–1947)
*[[Harald Tanner]], Soome ja Eesti konsul (1893–1972)
*[[Joseph Tanner]], Ameerika Ühendriikide mehaanikainsener, mereväelane ja NASA astronaut (1950–)
*[[Klaudia Tanner]], Austria poliitik (1970–) 
*[[Risto Tanner]], eesti biokeemik ja alpinist (1941–)
*[[Väinö Tanner]], Soome poliitik (1881–1966) 
*[[Dorothea Tanning]], USA kunstnik, skulptor ja kirjanik (1910–2012)
*[[Salme Tanning]], eesti keeleteadlane (1904–1962)
*[[Isamu Tanonaka]], jaapani näitleja (1932–2010)
*[[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist (1969–)
*[[Arthur Tansley]], inglise botaanik ja ökoloog (1871–1955)
*[[Tamara Tansõkkužina]], Venemaa kabetaja (1978–)
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]], Egiptuse sõjaväelane ja riigitegelane (1935–2021)
*[[Carl August Tanton]], Eesti orelimeister (1801–1890)
*[[Erkki Tanttu]], soome raamatuillustraator, graafik ja koomiksikunstnik (1907–1985)
*[[Malietoa Tanumafili I]], Samoa kuningas (1879–1939)

==Tao==
*[[Terence Tao]], Austraalia ja USA matemaatik (1975–)

==Tap==
*[[Johannes Taperson]], eesti koolijuht (1901–1955)
*[[Ramón Tapia]], Tšiili poksija (1932–1984)
*[[Antoni Tàpies]], Hispaania maalikunstnik, skulptor ja kunstiteoreetik (1923–2012)
*[[Tappete]], Saaremaa maavanem
*[[Amanda Tapping]], Inglismaal sündinud Kanada näitleja ja produtsent (1965–)
*[[Liis Tappo-Treial]], eesti miss ja näitleja (1970–)
*[[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur (1999–)
*[[Olev Tapupere]], eesti tehnikateadlane (1930–2018)

==Tar==
*[[Tomáš Taraba]], Slovakkia poliitik (1980)
*[[Ruslan Tarahhovski]], jakuudi lavastaja (1980–)
*[[Nūr Moḩammad Tarakī]], Afganistani poliitik (1917–1979)
*[[Taranatha]] (1575–1634)
*[[Andres Tarand]], Eesti klimatoloog ja poliitik (1940–)
*[[Gerd Tarand]], eesti blogija (1983–)
*[[Helmut Tarand]], eesti kultuuritegelane, filoloog ja luuletaja (1911–1987)
*[[Indrek Tarand]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1964–)
*[[Kaarel Tarand]], eesti ajakirjanik (1966–)
*[[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik (1941–2020)
*[[Gediminas Taranda]], Venemaa teatrijuht ja endine balletitantsija (1961–)
*[[Kaarel Tarandi]], eesti mullateadlane (1907–2008)
*[[Fjodor Taranovski]], poola-vene õigusteadlane (1875–1936)
*[[Brian Tarantina]], USA näitleja (1959–2019)
*[[Quentin Tarantino]], USA filmirežissöör (1963–)
*[[Tururangi Tarapu]], Cooki saarte kergejõustiklane (1972–) 
*[[Johannes Taras]], Eesti Vabadussõja veteran (1895–1989)
*[[Martin Taras]], eesti ooperilaulja (1899–1968) 
*[[Vassili Tarassenko]], vene mineraloog (1859–1926)
*[[Daniil Tarassov]], vene jäähokimängija (1999–)
*[[Maksim Tarassov]], Venemaa kergejõustiklane (1970–)
*[[Savva Tarassov]], jakuudi kirjanik (1934–2010)
*[[Eero Tarasti]], soome muusikateadlane ja semiootik (1948–)
*[[Branisłaŭ Taraškievič]], valgevene ühiskonnategelane, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist (1892–1938)  
*[[Georgi Taratorkin]], vene teatri- ja filminäitleja (1945–2017)
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]], Jordaania poliitik ja diplomaat (1949–2021)
*[[Johann-Aksel Tarbe]], eesti arhitekt (1978–) 
*[[Tõnis Tarbe]], eesti arhitekt (1953–) 
*[[Gabriel Tarde]], prantsuse sotsioloog, kriminoloog ja sotsiaalpsühholoog (1843–1904) 
*[[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur (1985–) 
*[[Signe Taremaa]], eesti köite- ja nahakunstnik (1955–)
*[[Tõnu Taremaa]], eesti luterlik vaimulik (1959–)
*[[Uuno Taremaa]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1931–2017) 
*[[Valter Taremaa]], Eesti kohtunik (1901–1956)
*[[Mehdi Taremi]], iraani jalgpallur (1992–)  
*[[Tiiu Targama]], eesti dirigent ja organist (1907–1994)
*[[Kaarel Targo]], eesti näitleja (1989–)
*[[Linda Tinnu Targo]], eesti tõlkija ja keeletoimetaja (1928–2021)
*[[Mikk Targo]], eesti muusik, laulukirjutaja ja produtsent (1959–2025)
*[[Aryan Tari]], Norra maletaja (1999–)
*[[Eero Tari]], eesti näitleja ja laulja (1914–1984)  
*[[Uudo Tari]], eesti vaimulik (1931–)
*[[Villu Tari]], eesti näitleja ja televisioonitöötaja USA-s (1957–)
*[[Jaak Tarien]], Eesti sõjaväelane (1974–) 
*[[Eneda Tarifa]], albaania laulja ja saatejuht (1982–) 
*[[Elle Tarik]], eesti raamatukogundustegelane (1938–2014)
*[[Rustam Tariko]], tatari rahvusest Venemaa ettevõtja (1962–) 
*[[Onni Tarjanne]], soome arhitekt (1864–1946)
*[[Alo Tarjo]], eesti ohvitser (1896–1951)
*[[Eero Tarjus]], eesti õpetaja ja koorijuht (1917–2005)
*[[Aare Tark]], eesti vandeadvokaat (1959–) 
*[[Johannes Tark]], eesti pikaealine, Vabadussõja veteran (1900–2004)
*[[Maret Tark]], eesti finantsjuht (1959–) 
*[[Erich Tarkpea]], eesti poliitik (kommunist) (1904–1978) 
*[[Ülle Tarkiainen]], eesti ajaloolane (1957–)
*[[Marit Tarkin]], eesti õpetaja (1968–)
*[[Krõõt Tarkmeel]], eesti fotograaf (1985–)
*[[Aleksander Tarkmees]], eesti õigeusu vaimulik (1911–1984) 
*[[Lili Tarkmees]], eesti pikaealine (1909–2010)
*[[Andrei Tarkovski]], vene filmirežissöör (1932–1986)
*[[Arseni Tarkovski]], vene luuletaja
*[[James Tarkowski]], inglise jalgpallur (1992–)
*[[Kalev Tarkpea]], eesti füüsik (1958–)
*[[Tiit Tarlap]], Eesti ulmekirjanik (1954–2017)
*[[Jevgeni Tarle]], vene ajaloolane (1874–1955)
*[[Ireen Tarm]], eesti võimlemistreener (1969–) 
*[[Toomas Tarm]], eesti jooksja (1968–) 
*[[Mati Tarma]], Eesti elektrotehnikateadlane ja poliitik (1938–1995)
*[[Aadu Tarmak]], eesti kergejõustiklane ja ökonomist (1914–2000) 
*[[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (1946–)
*[[Mart Tarmak]], Eesti diplomaat (1955–)
*[[Viktor Tarmas]], Eesti diplomaat, poliitik ja advokaat (1891–1963)
*[[Artur Tarmet]], eesti agronoom (1898–1998)
*[[Julius Tarmisto]], eesti põllumajandustegelane (1890–1956) 
*[[Vello Tarmisto]], eesti majandusteadlane ja geograaf (1918–1991) 
*[[Enar Tarmo]], eesti näitleja, kaskadöör ja teatritegelane (1968–)
*[[Lia Tarmo]], eesti näitleja (1923–1996)
*[[Ruut Tarmo]], eesti näitleja ja lavastaja (1896–1967)
*[[Arvo Tarmula]], eesti pressifotograaf (1937–2021) 
*[[Władysław Tarnowski]], poola kirjanik, helilooja ja pianist (1836–1878)
*[[Igor Taro]], ajakirjanik (1981–)
*[[Külli Taro]], eesti avaliku halduse ekspert (1980–)
*[[Roy Tarpley]], USA korvpallur (1964–2015)
*[[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (1955–2026)
*[[Siegbert Tarrasch]], saksa maletaja (1862–1934)
*[[Francisco Tárrega]], Hispaania helilooja ja kitarrist (1852–1909)
*[[Sulev Tarros]], Eesti tõstja (1956–2023)
*[[Indrek Tart]], eesti sotsioloog, kirjandusteadlane ja luuletaja (pseudonüüm Julius Ürt; 1946–)
*[[Savielly Tartakower]], male suurmeister (1887–1956) 
*[[Heino Tartes]], eesti lõõtspillimeister (1952–)
*[[Urmas Tartes]], eesti bioloog ja loodusfotograaf (1963–)
*[[Jaan Tartland]], eesti insener ja ehitusettevõtja (1888–1963)
*[[Enn Tarto]], eesti poliitik (1938–2021)
*[[Heinrich Tarto]], Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1897–1919)
*[[Jüri Tarto]], eesti sulgpallur ja treener (1942–)
*[[Donna Tartt]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1963–) 
*[[Arnold Tartu]], Eesti poliitik (1910–1986) 
*[[Jean-François Tartu]], Prantsuse sõjaväelane (1751–1793)
*[[Joonas Tartu]], eesti teatritegelane (1980–)
*[[Anna Taru]], Eesti ametnik (1916–1995)
*[[Arvo Taru]], Eesti sõjaväelane (1898–1969)
*[[Imbi Tarum]], eesti klavessinist ja pedagoog (1956–) 
*[[Tõnu Tarum]], eesti trompetist ja muusikapedagoog (1942–1984)
*[[Karl Tarvas]], eesti arhitekt (1885–1975)
*[[Mari Tarvas]], eesti tõlkija (1969–)
*[[Peeter Tarvas]], eesti arhitekt ja pedagoog (1916–1987)
*[[Timo Tarve]], eesti ajakirjanik (1980–)
*[[Udo Tarve]], eesti biokeemik ja maletaja (1934–1979)
*[[Enn Tarvel]], eesti ajaloolane (1932–2021)
*[[Peeter Tarvel]], eesti ajaloolane (1894–1953)
*[[Laine Tarvis]], Eesti poliitik (1937–2024)

==Tas==
*[[Esko Tasa]], eesti raadioajakirjanik (1929–2004)
*[[Johannes Tasa]], eesti orienteeruja (1950–) 
*[[Rita Tasa]], eesti tõlkija ja kirjandusteadlane (1930–2007)
*[[Toivo Tasa]], Eesti diplomaat (1951–)
*[[Voldemar Tasa]], eesti sporditegelane, orienteeruja ja orienteerumistreener (1948–)
*[[Kazuaki Tasaka]], Jaapani endine jalgpallur (1971–) 
*[[Evald Tasane]], eesti sõudja (1930–2012) 
*[[Marco Tasane]], eesti artist (1975–) 
*[[Tarvi Tasane]], eesti õpetaja, koolijuht ja omavalitsustegelane (1970–) 
*[[Tõnis Tasane]], eesti entomoloog (1986–)
*[[Tefta Tashko-Koço]], albaania laulja (1910–1947)
*[[Adele Taska]], eesti modell ja näitleja (2001–) 
*[[Artur Taska]], eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane (1912–1994)
*[[Eduard Taska]], eesti nahakunstnik ja tööstur (1890–1942)
*[[Ilmar Taska]], eesti filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (1953–) 
*[[Kris Taska]], eesti filmiprodutsent (1973–)
*[[Martin Taska]], eesti jalgpallur (1986–)
*[[Imangali Tasmagambetov]], Kasahstani poliitik (1956–)
*[[Abel Tasman]], hollandi meresõitja ja maadeavastaja (1603–1659)
*[[Randar Tasmuth]], eesti teoloog (1955–)
*[[René-Erich Tasmuth]], eesti vaimulik (1928–2008)
*[[Tiina Tasmuth]], eesti arstiteadlane (1959–)
*[[Ștefan Tașnadi]], Rumeenia tõstja (1953–2018)
*[[Matthias Tass]], eesti korvpallur (1999–) 
*[[Aleksander Tassa]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1955)
*[[Konstantin Tassa]], Eesti kohtunik (1899–1969)
*[[Robert Tasso]], eesti jurist ja ÜS Liivika taasasutaja (1909–2005)
*[[Hergo Tasuja]], eesti omavalitsustegelane(1986–)
*[[Jaanus Tasuja]], Eesti poliitik (1896–1941)
*[[Tambet Tasuja]], eesti filmimonteerija (1978–) 
*[[Triin Tasuja]], eesti luuletaja (1989–)

==Taš==
*[[Kamtšõbek Tašijev]], Kõrgõzstani poliitik (1968–)

==Taz==
*[[Haroun Tazieff]], Prantsuse vulkanoloog (1914–1998) 

==Tat==
*[[Ersin Tatar]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1960–)
*[[Piret Tatar]], eesti laulja ja näitleja (1967–)
*[[Tomáš Tatar]], slovaki jäähokimängija (1990–) 
*[[Tõnis Tatar]], eesti kunstiajaloolane (1980–)
*[[Gheorghe Tătărescu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) 
*[[Frederick Tatasciore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–)
*[[Sharon Tate]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1943–1969)
*[[Jacques Tati]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1907–1982)
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]], Kongo kirjanik ja poliitik (1938–2009) 
*[[Nodiko Tatišvili]], gruusia laulja (1986–) 
*[[Edis Tatli]], Soome poksija (1987–)
*[[Vladimir Tatlin]], vene maalija, skulptor ja arhitekt (1885–1953)
*[[Esta Tatrik]], eesti kriitik ja tõlkija
*[[Merike Tatsi]], eesti näitleja (1957–2014)
*[[Taavi Tatsi]], eesti tõlkija ja luuletaja (1978–)
*[[Albert Tattar]], Eesti diplomaat ja ärimees (1901–1989)
*[[Kristin Tattar]], eesti discgolfar (1992–) 
*[[Tanel Tatter]], eesti muusik
*[[Art Tatum]], USA pianist (1909–1956)
*[[Channing Tatum]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent, tantsija ja modell (1980–)
*[[Edward Tatum]], Ameerika Ühendriikide geneetik (1909–1975)

==Tau==
*[[Arved von Taube]], baltisaksa ajaloolane (1905–1978)
*[[Evert Taube]], rootsi muusik, kunstnik ja kirjanik (1890–1976)
*[[Jacob Johan Taube]], Rootsi sõjaväelane (1624–1695)
*[[Johann von Taube]], Eestimaa aadlikust Saksimaa sõjaväelane (1591–1629)
*[[Magnus Karl von Taube]], Venemaa sõjaväelane (1826–1907)
*[[Michael von Taube]], baltisaksa päritolu Venemaa õigusteadlane ja ajaloolane (1869–1961)
*[[Otto Reinhold Taube]], Rootsi sõjaväelane (1627–1689) 
*[[Gustav Reinhold Robert Taubenheim]], Eesti vaimulik (1795–1865)
*[[Peter Tauber]], Saksamaa poliitik (1974–) 
*[[Taufa'ahau Tupou IV]], Tonga kuningas (1918–2006)
*[[Helju Tauk]], eesti pianist, muusikateadlane ja pedagoog (1930–2005) 
*[[Peeter Tauk]], eesti insener (1878–1959)
*[[Andres Taul]], eesti vaimulik ja teoloog (1936–2018)
*[[Ants Taul]], eesti rahvamuusik (1950–)
*[[Anu Taul]], eesti muusik (1979–)
*[[Jaak Taul]], eesti vaimulik ja teoloog (1905–2007) 
*[[Johannes Taul]], eesti rahvamuusik ja pillimeister (1922–2010)
*[[Triinu Taul]], eesti muusik (1984–) 
*[[Tuuli Taul]], eesti laulja ja luuletaja
*[[Valter Tauli]], eesti keeleteadlane (1907–1986)
*[[Aleksander Taumi]], Eesti sõjaväelane (1892–1961)
*[[Taur Matan Ruak]], Ida-Timori poliitik (1956–)
*[[Otto Taur]], eesti lendur ja lennundustegelane (1931–2004)
*[[Tiina Tauraite]], eesti näitleja (1976–) 
*[[John Taurek]], USA filosoof (1936–2003) 
*[[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja (1998–)
*[[Audrey Tautou]], prantsuse näitleja (1976–)
*[[Ants Tauts]], eesti matemaatik (1936–2004–)
*[[Elve Tauts]], eesti klaasikunstnik (1942) 
*[[Olev Tauts]], eesti majandusteadlane (1941–2020) 
*[[Urve Tauts]], eesti ooperilaulja (1935–)

==Tav==
*[[Artur Tava]], eesti arst (1910–1988)
*[[Júlio Tavares]], Roheneemesaarte jalgpallur (1988–) 
*[[Sara Tavares]], portugali laulja (1978–2023)
*[[Edgars Tavars]], Läti poliitik (1982–) 
*[[Arvi Tavast]], eesti filoloog (1969–) 
*[[Roman Tavast]], eesti kunstnik ja kullassepp (1895–1942)
*[[Lehte Tavel]], eesti kirjandusteadlane (1938–)
*[[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur (1999–)
*[[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (1967–2026)
*[[Kuldar Taveter]], eesti informaatik (1965–)
*[[Ville Tavio]], Soome poliitik ja jurist (1984–)
*[[Gaabriel Tavits]], eesti õigusteadlane (1972–)

==Taw==
*[[Yōko Tawada]], jaapani kirjanik (1960–)
*[[Tawadros II]], kopti kiriku vaimulik (1952–)

==Tax==
*[[Christoffer Taxell]], Soome poliitik (1948–)

==Tay==
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]], Mauritaania poliitik (1941–)
*[[Henry Tayali]], Sambia kunstnik (1943–1987)
*[[Tayanna]], ukraina laulja (1984–) 
*[[Angelo Taylor]], USA kergejõustiklane (1978–)
*[[Charles Ghankay Taylor]], Libeeria poliitik (1948–)
*[[Charles Taylor (filosoof)|Charles Margrave Taylor]], Kanada filosoof (1931–)
*[[Christian Taylor]], USA kolmikhüppaja (1990–)
*[[Corey Taylor]], USA laulja (1973–)
*[[Dennis Taylor]], Põhja-Iirimaa snuukrimängija (1949–)
*[[Elizabeth Taylor]], Briti päritolu USA filminäitleja (1932–2011)
*[[Holland Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja näitekirjanik (1943–) 
*[[James Taylor]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (1948–)
*[[John Taylor]], inglise muusik ja näitleja (1960–) 
*[[Lili Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–)
*[[Meldrick Taylor]], Ameerika Ühendriikide endine poksija (1966–) 
*[[Mick Taylor]], inglise muusik (1949–)
*[[Oliver Taylor]], Austraalia poksija (1938–2000) 
*[[Phil Taylor]], Briti trummar (1954–2015)
*[[Richard Taylor (filosoof)|Richard Taylor]], USA filosoof ja mesinik (1919–2003)
*[[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]], Soome jalgpallur (1994–) 
*[[Roger Andrew Taylor]], inglise muusik (1960–)
*[[Roger Meddows Taylor]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1949–) 
*[[Roger Taylor (tennisist)|Roger Taylor]], Suurbritannia tennisist (1941–)
*[[Zachary Taylor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1784–1850)


[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ta, Biograafiad]]</text>
      <sha1>883rbaehtyr3ssdqoyqfrhf3hfwlonm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Goethe auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258437</id>
    <revision>
      <id>7188786</id>
      <parentid>6689500</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:05:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2026</comment>
      <origin>7188786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2421" sha1="715zayei7n8ymgji9ffp0sgru9mqd26" xml:space="preserve">'''Goethe auhind''' on [[Saksamaa]]l [[Frankfurt|Frankfurdis]] välja antav [[Johann Wolfgang Goethe]] järgi nime saanud kirjandusauhind. 

Esialgu anti auhinda igal aastal, alates 1960. aastatest jagatakse seda iga kolme aasta tagant.

==Auhinna saanud==
* 1927 – [[Stefan George]], [[Saksamaa]]
* 1928 – [[Albert Schweitzer]], [[Prantsusmaa]]
* 1929 – [[Leopold Ziegler]], Saksamaa
* 1930 – [[Sigmund Freud]], [[Austria]]
* 1931 – [[Ricarda Huch]], Saksamaa
* 1932 – [[Gerhart Hauptmann]], Saksamaa
* 1933 – [[Hermann Stehr]], Saksamaa
* 1934 – [[Hans Pfitzner]], Saksamaa
* 1935 – [[Hermann Stegemann]], Saksamaa
* 1936 – [[Georg Kolbe]] , Saksamaa
* 1937 – [[Erwin Guido Kolbenheyer]], Saksamaa
* 1938 – [[Hans Carossa]], Saksamaa
* 1939 – [[Carl Bosch]], Saksamaa
* 1940 – [[Agnes Miegel]], Saksamaa
* 1941 – [[Wilhelm Schäfer]], Saksamaa
* 1942 – [[Richard Kuhn]], Saksamaa
* 1945 – [[Max Planck]], Saksamaa
* 1946 – [[Hermann Hesse]], Saksamaa
* 1947 – [[Karl Jaspers]], Saksamaa
* 1948 – [[Fritz von Unruh]], Saksamaa
* 1949 – [[Thomas Mann]], Saksamaa
* 1952 – [[Carl Zuckmayer]], Saksamaa
* 1954 – [[Theodor Brugsch]], Saksamaa
* 1955 – [[Annette Kolb]], Saksamaa
* 1958 – [[Carl Friedrich von Weizsäcker]], Saksamaa
* 1960 – [[Ernst Beutler]], Saksamaa
* 1961 – [[Walter Gropius]], Saksamaa
* 1964 – [[Benno Reifenberg]], Saksamaa
* 1967 – [[Carlo Schmid]], Saksamaa
* 1970 – [[György Lukács]], [[Ungari]]
* 1973 – [[Arno Schmidt]], Saksamaa
* 1976 – [[Ingmar Bergman]], [[Rootsi]]
* 1979 – [[Raymond Aron]], Prantsusmaa
* 1982 – [[Ernst Jünger]], Saksamaa
* 1985 – [[Golo Mann]], Saksamaa
* 1988 – [[Peter Stein]], Saksamaa
* 1991 – [[Wisława Szymborska]], [[Poola]]
* 1994 – [[Ernst Gombrich]], [[Suurbritannia]]
* 1997 – [[Hans Zender]], Saksamaa
* 1999 – [[Siegfried Lenz]], Saksamaa
* 2002 – [[Marcel Reich-Ranicki]], Saksamaa
* 2005 – [[Amos Oz]], [[Iisrael]]
* 2008 – [[Pina Bausch]], Saksamaa
* 2011 – [[‘Alī Aḩmad Sa‘īd]], Süüria
* 2014 – [[Peter von Matt]], Šveits
* 2017 – [[Ariane Mnouchkine]], Prantsusmaa
* 2020 – [[Dževad Karahasan]], Bosnia ja Hertsegoviina
* 2023 – [[Barbara Honigmann]], Saksamaa
* 2026 – [[Uwe Timm]], Saksamaa

== Välislingid ==
* [http://www.frankfurt.de/sixcms/detail.php?id=8649&amp;_ffmpar%5B_id_inhalt%5D=21489 Koduleht]

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>715zayei7n8ymgji9ffp0sgru9mqd26</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ba)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>260499</id>
    <revision>
      <id>7188871</id>
      <parentid>7187771</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:27:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Bar */</comment>
      <origin>7188871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45842" sha1="jem76uhdf4l2lmf92wal9vqichixsnv" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}


'''Biograafiad (Ba)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ba&quot;. 

==Ba==
*[[Demba Ba]], Senegali jalgpallur (1985–)
*[[Ibrahim Ba]], Prantsusmaa jalgpallur (1973–)
*[[Ba Jin]], hiina kirjanik (1904–2005)
*[[Mariama Bâ]], Senegali naiskirjanik (1929–1981)

==Baa==
*[[Walter Baade]], astronoom (1893–1960)
*[[Baal I]], Tüürose kuningas (suri 660 eKr)
*[[Baal-Eser II]], Tüürose kuningas (suri 829 eKr)
*[[Mehdi Baala]], Prantsusmaa jooksja (1978–)
*[[Albert Cornelis Baantjer]], hollandi kirjanik (1923–2010)
*[[Karl August Baars]], Eesti poliitik ning majandus- ja ajakirjandustegelane (1875–1942)

==Bab==
*[[Corneliu Baba]], rumeenia kunstnik (1906–1997)
*[[Noriko Baba]], Jaapani jalgpallur (1977–) 
*[[Bābā Tāhir]], pärsia luuletaja (11. sajand)
*[[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja (1921–1983)
*[[Hamazasp Babadžanjan]], Nõukogude sõjaväelane (1906–1977)
*[[Jatim Babadžanov]], usbeki lavastaja ja näitleja (1904–1956)
*[[Roman Babajan]], Venemaa ajakirjanik, propagandist (1967–) 
*[[Bahtijar Babajev]], usbeki kunstnik (1937–)
*[[Rassim Babajev]], aserbaidžaani kunstnik (1927–)
*[[Inga Babakova]], Ukraina kergejõustiklane (1967–)
*[[Ömürbek Babanov]], Kõrgõzstani poliitik (1970–) 
*[[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsioonitegelane (1963–) 
*[[Nikolai Babasjuk]], vene maalikunstnik ja pedagoog (1914–1983)
*[[George Fletcher Babb]], ameerika arhitekt (1835–1915)
*[[Charles Babbage]], inglise matemaatik, filosoof ja leiutaja (1791–1871) 
*[[Irving Babbitt]], USA esteetik ja kirjanduskriitik (1865–1933)
*[[Milton Babbitt]], USA helilooja, muusikateoreetik ja pedagoog (1916–2011)
*[[Issaak Babel]], juudi rahvusest vene kirjanik (1894–1940)
*[[Ryan Babel]], Hollandi jalgpallur (1986–) 
*[[Héctor Babẹnco]], Brasiilia filmilavastaja (1946–)
*[[Sergei Babenko]], Eesti korvpallur (1961–)
*[[Alonzo Babers]], USA kergejõustiklane (1961–)
*[[Gracchus Babeuf]], prantsuse revolutsionäär ja ajakirjanik (1760–1797)
*[[Milan Babić]], Horvaatia serblasest poliitik (1956–2006)
*[[Ivan Babikov]], vene päritolu Kanada suusataja (1980–)
*[[Jean Babilée]], prantsuse tantsija, koreograaf ja näitleja (1923)
*[[Anthony Babington]], Inglise vandenõulane (1561–86)
*[[Joseph Babịnski]], Poola päritolu Prantsuse neuroloog (1857–1932)
*[[Andrej Babiš]], Tšehhi poliitik (1954–)
*[[Mihály Babits]], üngari kirjanik, esseist ja tõlkija (1883–1941)
*[[Kirka Babitzin]], soome laulja (1950–2007)
*[[Erika Babjak]], ukraina päritolu Eesti näitleja (1997–)
*[[Bronius Babkauskas]], leedu näitleja (1921–1975) 
*[[Géla Babluani]], gruusia filmirežissöör (1979–) 
*[[Babrios]], Kreeka valmikirjanik
*[[Alice Babs]], Rootsi laulja ja näitleja (1924–2014) 
*[[Roger Babson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, majandusteadlane, äriteoreetik ja leiutaja (1875–1967)  
*[[Arkadi Babtšenko]], vene sõjaajakirjanik (1977–) 
*[[Monica Babuc]], Moldova poliitik ja ajaloolane (1964–) 
*[[Zahīr ad-Dīn Muḩammad Bābur]], Kesk-Aasia päritolu valitseja ja väejuht, Moguli riigi rajaja (1483–1530)
*[[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik Venemaal (1983–2009)

==Bac==
*[[Lauren Bacall]], USA näitleja (1924–2014)
*[[Riccardo Bacchelli]], Itaalia kirjanik (1891–1985)
*[[Grażyna Bacewicz]], Leedu päritolu Poola helilooja ja viiuldaja (1909–1969)
*[[Aino Bach]], eesti graafik (1901–1980)
*[[August Bach]], saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1897–1966) 
*[[Carl Philipp Emanuel Bach]], saksa helilooja (1714–1788)
*[[Christoph Bach]], Saksa barokkmuusik (1613–1661)
*[[Gottfried Heinrich Bach]], saksa klavessiinimängija (1724–1763)
*[[Erich von dem Bach]], Saksamaa sõjaväelane (1899–1972)
*[[Eugen Bach]], Eesti karikaturist ja raamatute illustreerija (1910-???)
*[[Johann Ambrosius Bach]], saksa helilooja (1645–1695)
*[[Johann Christian Bach]], saksa helilooja (1735–1782)
*[[Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1642–1703) 
*[[Johann Christoph Bach (1645–93)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1645–1693) 
*[[Johann Christoph Bach (1671–1721)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1671–1721) 
*[[Johann Christoph Friedrich Bach]], saksa helilooja (1732–1795) 
*[[Johann Sebastian Bach]], saksa helilooja (1685–1750)
*[[Thomas Bach]], saksa jurist ja vehkleja (1953–) 
*[[Veit Bach]], Johann Sebastian Bachi sõnade järgi Bachide suguvõsa rajaja (umbes 1550 – enne 1578 või 1619)
*[[Wilhelm Friedemann Bach]], saksa helilooja ja organist (1710–1784) 
*[[Burt Bacharach]], Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja (1928–)
*[[Ahti Bachblum]], eesti pianist ja vaimulik (1976–2026)
*[[Eugen Bachblum]], eesti õpetaja (1921–1994)
*[[Irfan Bachdim]], Indoneesia jalgpallur (1988–) 
*[[Otto Bache]], taani maalikunstnik (1839–1927)
*[[Gaston Bachelard]], Prantsuse filosoof (1884–1962)
*[[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik (1951–)
*[[Irving Bacheller]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1859–1950)
*[[Jochen Bachfeld]], saksa poksija (1952–2026)
*[[Fouad Bachirou]], Komooride jalgpallur (1990–) 
*[[Adam Bachmann]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja tõlkija (1890–1966)
*[[August Bachmann]], Eesti harrastusnäitleja ja -lavastaja (1897–1923)
*[[Ingeborg Bachmann]], Austria kirjanik (1926–73)
*[[Josef Bachmann]], saksa tööline ja kurjategija (1944–1970)
*[[Jüri Bachmann]], eesti koorijuht (1880–1937)
*[[Karin Bachmann]], eesti maastikuarhitekt (1976–)
*[[Ketlin Bachmann]], eesti moekunstnik (1974–)
*[[Rudolf Bachmann]], eesti kaitsepolitseinik (1888–1942)
*[[Talis Bachmann]], eesti psühholoog (1950–)
*[[Tõnu Bachmann]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1942–) 
*[[Diana Baciu]], Moldova maletaja (1974–)
*[[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (1939–2024)
*[[Hans Backe]], rootsi jalgpallitreener (1952–)
*[[Herbert Backe]], Saksa poliitik (1896–1947)
*[[Harriet Backer]], norra maalikunstnik (1845–1932)
*[[David Backes]], Ameerika Ühendriikides jäähokimängija (1984–)
*[[Helge Backlund]], rootsi päritolu Venemaa geoloog (1878–1958) 
*[[Johan Backlund]], rootsi päritolu Venemaa astronoom (1846–1916)
*[[Mikael Backlund]], rootsi jäähokimängija (1989–) 
*[[Mia Backman]], Soome näitleja ja lavastaja (1877–1958)
*[[John Backus]], USA infotehnoloog (1924–2007)
*[[Francis Bacon]], inglise filosoof ja riigimees (1561–1626) 
*[[Francis Bacon (kunstnik)|Francis Bacon]], iiri päritolu Inglise maalikunstnik (1909–92)
*[[Henry Bacon]], ameerika arhitekt (1866–1924)
*[[Lloyd Bacon]], USA filmirežissöör (1890–1955)
*[[Nicholas Bacon]], inglise riigimees (1509–1579)
*[[Reginald Bacon]], Suurbritannia mereväelane (1863–1947)
*[[Roger Bacon]], skolastik (1214–1294)
*[[George Bacovia]], Rumeenia luuletaja (1881–1957)
*[[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja (1983–)
*[[Péter Bacsó]], Ungari filmilavastaja ja stsenarist (1928–2009)

==Bad==
*[[Bad Azz]], USA räppar (1975–2019)
*[[Tibor Badari]], ungari poksija ning poksitreener ja -tegelane (1948–2014) 
*[[Tekla Badarzewska]], poola helilooja (suri 1861)
*[[Milan Badelj]], Horvaatia jalgpallur (1989–)
*[[Robert Baden-Powell]], Suurbritannia sõjaväelane (1857–1941)
*[[Heinrich Badendick]], Nõmme alevivanem (1855–1919)
*[[Karl Johann Wilhelm Badendick]], sõjaväelane
*[[Kemi Badenoch]], Suurbritannia poliitik (1980–)
*[[Laurence Badie]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1928–2024)
*[[Nina Badrić]], horvaadi laulja (1972–)
*[[Henk Badings]], Hollandi helilooja (1907–1987)
*[[Alain Badiou]], prantsuse filosoof (1937–)
*[[Luca Badoer]], itaalia võidusõitja (1971–)
*[[Pietro Badoglio]], Itaalia sõjaväelane ja poliitik (1871–1956)
* [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik (1965–) 
*[[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur (1989–)
*[[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent, näitlejanna ja aktivist (1971–)

==Bae==
*[[Bae Jun-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur (2003–) 
*[[Leo Baeck]], juudi rabi ja mõtleja (1873–1956)
*[[Leo Baekeland]], Belgia-USA keemik ja leidur (1863–1944)
*[[Álex Baena]], Hispaania jalgpallur (2001–)
*[[Alexander Baer]], Eesti kirjanduse tõlkija (1925–)
*[[Alexander Andreas Ernst von Baer]], Eestimaa maanõunik (1826–1914)
*[[Eugen Baer]], USA semiootik (1937–)
*[[Karl Ernst von Baer]], baltisaksa loodusteadlane (1792–1876)
*[[Karl Julius Friedrich von Baer]], eelmise poeg
*[[Katarina Baer]], baltisaksa-soome päritolu soome ajakirjanik (1969–) 
*[[Magnus Johann von Baer]], baltisaksa poliitik (1765–1825)
*[[Annalena Baerbock]], Saksamaa poliitik (1980–) 
*[[Javier Báez]], Puerto Rico pesapallur (1992–) 
*[[Joan Baez]], USA muusik (1941–)
*[[Richart Báez]], endine Paraguay jalgpallur (1973–) 
*[[Adolf von Baeyer]], Saksa keemik (1835–1917)

==Baf==
*[[William Baffin]] (1584–1622), inglise meresõitja ja maadeavastaja

==Bag==
*[[Natsagiyn Bagabandi]], Mongoolia poliitik (1950–)
*[[Chätrin Bagala]], Nõukogude Eesti filminäitleja, rahvuselt eesti-ungarlane (1967-2012)
*[[Tatjana Baganova]], Venemaa tantsija, koreograaf, lavastaja ja teatrijuht (1968–) 
*[[Sergei Bagapš]], Abhaasia poliitik (1949–2011)
*[[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik (1946–2016)
*[[Artur Bagdassarov]], vene tsirkuseartist (dresseerija) (1978–)
*[[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat (1963–2021)
*[[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (1938–2024)
*[[Walter Bagehot]], Briti ajakirjanik, majandustegelane ja esseist (1826–1877) 
*[[Jakob Bagge]], Norra aadlisuguvõsast pärit Rootsi mereväelane (1502–1577)
*[[Nils Hansson Bagge]], Rootsi riigitegelane (surn. 1645)
*[[Nikolai von Baggehufvudt]], Eesti advokaat (1872–1939)
*[[Boris Björn Bagger]], Saksamaa kitarrist ja muusikateadlane (1955–2024)
*[[Jens Immanuel Baggesen]], taani kirjanik (1764–1826)
*[[Roberto Baggio]], itaalia jalgpallur (1967–)
*[[Ned de Baggo]], fotograaf (1904–?)
*[[Peter von Bagh]], Soome filmilavastaja ja -kriitik (1943–2014)
*[[Esmail Baghaei]], Iraani diplomaat (1975–) 
*[[Karim Bagheri]], endine Iraani jalgpallur (1974–)
*[[Maria Baghramian]], Iraani armeenia päritolu Iirimaa filosoof (1954–)
*[[Camilla Baginskaite]], ameerika maletaja (1967–)
*[[Krzysztof Bagiński]], poola skulptor ja multimeediakunstnik (1989–)
*[[Rıfat Bağırov]], aserbaidžaani maletaja (1979–)
*[[Vladimirs Bagirovs]], Läti maletaja (1936–2000)
*[[Egemen Bağiş]], Türgi poliitik (1970–) 
*[[Benjamin Bagley]], USA filosoof 
*[[Giovanni Baglione]], itaalia maalikunstnik ja kirjanik (u. 1566–1643) 
*[[Angelo Bagnasco]], Genova peapiiskop (1943–)
*[[Vernel Bagneris]], USA näitleja, tantsija ja lavastaja (1949–)
*[[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane (1968–) 
*[[Dominique Bagouet]], prantsuse tantsija ja koreograaf (1951–92)
*[[Ivan Bagramjạn]], armeenia päritolu NSV Liidu sõjaväelane (1897–1982)
*[[Hrant Bagratjan]], Armeenia poliitik ja majandusteadlane (1958–)
*[[Ivan Bagrjanov]], Bulgaaria poliitik (1891–1945)
*[[Eduard Bagritski]], Vene luuletaja (1895–1934)

==Bah==
*[[Alexander Bah]], Taani jalgpallur (1997–) 
*[[Alice Bah Kuhnke]], Rootsi poliitik (1971–) 
*[[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja (1995–) 
*[[Baha'u'llah]]
*[[Adam Bahdaj]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1985)
*[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija (2000–) 
*[[Robert Henry Bahmer]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1904–1990)
*[[Erkki Bahovski]], eesti ajakirjanik (1970–)
*[[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik (2000–) 
*[[Martin Bahovski]], eesti karateka ja laskmisinstruktor (1973–2025)
*[[Mamuka Bahtadze]], Gruusia poliitik (1982–)
*[[Mihhail Bahtin]], vene kirjandusteadlane ja filosoof (1895–1975)

==Bai==
*[[Bai Juyi]], hiina luuletaja (772–846)
*[[Nikolai Baibakov]], NSV Liidu poliitik ja majandustegelane (1911–2008)
*[[Alice Bailey]], esoteerik (1880–1949)
*[[David Bailey]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) 
*[[Donovan Bailey]], Kanada sprinter (1967–) 
*[[G. W. Bailey]], USA näitleja (1944–)
*[[Halle Bailey]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (2000–) 
*[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija (1989–)
*[[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur (1997–)  
*[[Kemar Bailey-Cole]], Jamaica sprinter (1992–) 
*[[Eric Bailly]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–)
*[[Sandrine Bailly]], Prantsusmaa laskesuusataja (1979–)
*[[Conrad Bain]], USA näitleja (1923–2013)
*[[Gertrude Baines]], USA ülipikaealine (1894–2009) 
*[[Leighton Baines]], inglise jalgpallur (1984–) 
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]], Fidži sõjaväelane (1954–)
*[[John Logie Baird]], šoti leiutaja (1888–1946)
*[[Gennadi Baišev]], jakuudi koreograaf, ballettmeister ja balletitantsija (1946–)

==Baj==
*[[Thomas Bajada]], Malta poliitik (1994–) 
*[[Fredrik Bajer]], taani kirjanik, õpetaja ja patsifist (1837–1922) 
*[[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik (1968–)
*[[Radhakant Bajpai]], karvane indialane
*[[Emir Bajrami]], Rootsi jalgpallur (1988–)
*[[Edil Bajsalov]], Kõrgõzstani poliitik (1977–)
*[[Andrej Bajuk]], Sloveenia pankur ja poliitik (1943–2011) 
*[[Vjatšeslav Bajuk]], Eesti kurjategija (1982–)
*[[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja (1977–)

==Bak==
*[[Vivi Bak]], taani näitleja ja laulja (1939–2013)
*[[Maria Bakalova]], bulgaaria näitleja (1996–) 
*[[Chet Baker]], ameerika muusik (1929–1988)
*[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–)
*[[Gilbert Baker]], ameerika kunstnik ja geiõiguste aktivist (1951–2017)
*[[Ginger Baker]], inglise trummar (1939–2019) 
*[[James Baker]], USA poliitik (1930–)
*[[Joséphine Baker]], ameerika tantsija, laulja, näitleja (1906–1975)
*[[Rosebud Baker]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1985–) 
*[[Simon Baker]], Austraalia näitleja (1969–)
*[[Ma‘rūf al-Bakhīt]], Jordaania diplomaat ja poliitik (1947–2023)
*[[Hilja Bakhoff]], eesti kergejõustiklane (1926–2023)
*[[Tanja Bakić]], montenegro luuletaja ja tõlkija (1981–) 
*[[Džanõbek Bakijev]], endine Kõrgõzstani Riikliku Julgeolekuteenistuse juhataja (1958–)
*[[Kurmanbek Bakijev]], Kõrgõzstani poliitik (1949–)
*[[Maksim Bakijev]], Kõrgõzstani ärimees (1977–)
*[[Eduard Bakis]], eesti psühholoog (1900–1970)
*[[Sivert Guttorm Bakken]], Norra laskesuusataja (1998–2025) 
*[[Oleg Baklanov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1932–2021) 
*[[Níki Bakogiánni]], Kreeka kõrgushüppaja (1968–)
*[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija (1990–) 
*[[Marie Bakovská]], Tšehhoslovakkia jooksja
*[[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1972–)
*[[Léon Bakst]], juudi kunstnik ja stsenograaf (1866–1924)
*[[Bakula Rinpoche]] (1917–2003) 
*[[Scott Bakula]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) 
*[[Mihhail Bakunin]], anarhist (1814–1876)

==Bal==
*[[Mieke Bal]], hollandi kultuuriteadlane (1946–)
*[[Aleksei Balabanov]], vene filmirežissöör (1959–2013)
*[[Roberto Balado]], Kuuba poksija (1969–1994)
*[[Mili Balakirev]], vene pianist ja helilooja (1837–1910) 
*[[Georgi Balakšin]], Sahha poliitik ja endine poksija (1980–)
*[[George Balanchine]], koreograaf (1904–1983) 
*[[Serhi Balantšuk]], Ukraina jalgpallur (1975–2022)
*[[Antoine Jérôme Balard]], prantsuse keemik (1802–1876)
*[[Bálint Balassi]], ungari luuletaja (1554–1594)
*[[Iolanda Balaş]], rumeenia kergejõustiklane (1936–2016)
*[[Aleksandr Balašov]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (1770–1837)
*[[Nikolai Balašov]], vene kirjandusteadlane (1919—2006) 
*[[Made Balbat]], eesti graafik ja illustraator (1960–)  
*[[Diego Balbinot]], Brasiilia jalgpallur (1984–) 
*[[Balbinus]], Vana-Rooma keiser (192–238)
*[[Vasco Núñez de Balboa]], hispaania konkistadoor (1475–1519)
*[[Nikolai Balbošin]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) 
*[[Fabián Balbuena]], Paraguay jalgpallur (1991–)
*[[Javier Hernández Balcázar]], Mehhiko jalgpallur (1988–) 
*[[José María Balcázar]], Peruu poliitik ja jurist (1943–) 
*[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija (1997–) 
*[[Piotr Balcerzak]], Poola sprinter (1975–) 
*[[Emily Greene Balch]], USA kirjanik, akadeemik, patsifist (1867–1961)
*[[Zigmantas Balčytis]], Leedu majandustegelane ja poliitik (1953–)
*[[Jonathan Balcombe]], USA etoloog ja teaduskirjanik (1959–)
*[[August Balder]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) 
*[[Artur Balder]], saksa kirjanik (1974–)
*[[Helmuts Balderis]], läti jäähokimängija ja treener (1952–)
*[[Aleksandr Baldin]], Eesti ujuja (1984–)
*[[Julio César Baldivieso]], Boliivia endine jalgpallur (1971–) 
*[[Chris Baldo]], Luksemburgi laulja (1943–1995)
*[[Alesso Baldovinetti]], itaalia maalikunstnik (1425–1499)
*[[Balduin Alnast]], Zemgale piiskop (surnud 1243)
*[[Baldus de Ubaldis]], Itaalia õigusteadlane (1327–1400)
*[[Alec Baldwin]], USA filminäitleja (1958–)
*[[Greg Baldwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–)
*[[Hailey Baldwin]], Ameerika Ühendriikide modell ja televisiooniesineja (1996–) 
*[[James Baldwin]], afroameerika kirjanik (1924–1987) 
*[[James Mark Baldwin]], USA psühholoog (1861–1934)
*[[Thomas Baldwin]], Briti filosoof (1947–)
*[[Christian Bale]], inglise näitleja (1974–)
*[[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur (1989–)
*[[Joachim Georg Balecke]], Eesti vaimulik (1634–1698)
*[[Mustafa Balel]], türgi kirjanik (1945–)
*[[Dietrich von der Balen]], Kursi komtuur 16. sajandil
*[[Wilhelm von der Balen]], Vindavi komtuur 16. sajandil
*[[Mikel Balenziaga]], hispaania jalgpallur (1988–) 
*[[Irina Baleva]], Eesti tekstiilikunstnik 
*[[Michael William Balfe]], iiri helilooja (1808–1870)
*[[Arthur Balfour]], Suurbritannia poliitik (1848–1930)
*[[Aino Bāliņa-Karmo]], Eesti-Läti džässilaulja (1935–2023) 
*[[Uvis Balinskis]], Läti jäähokimängija (1996–) 
*[[Enid Balint]], Suurbritannia psühhoanalüütik (1903–1994)
*[[Michael Balint]], Ungari päritolu psühhiaater ja psühhoanalüütik (1896–1970)
*[[Alexander Baljakin]], kabetaja (1961–)
*[[Boriss Baljasnõi]], Eesti venekeelne kirjanik ja tõlkija (1957–) 
*[[Daniel Georg Balk]], Eesti arstiteadlane (1764–1826)
*[[Theodor von Balk]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (sündis 1670)
*[[Hermann Balke]], Liivi ordu meister 
*[[Peder Balke]], norra kunstnik (1804–1887)
*[[Jan Peter Balkenende]], Hollandi poliitik (1956–)
*[[Alan Ball]], USA stsenarist, filmilavastaja ja produtsent (1957–)
*[[Alice Ball]], Ameerika Ühendriikide keemik (1892–1916) 
*[[Ashleigh Ball]], Kanada laulja ja dublaažinäitleja (1983–)
*[[Georgi Ball]], vene kirjanik (1927–2011) 
*[[Lucille Ball]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, produtsent ja modell (1911–1989) 
*[[Philip Ball]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–)
*[[Giacomo Balla]], Itaalia futuristlik maalikunstnik (1871–1958)
*[[Michael Ballack]], saksa jalgpallur (1976–)
*[[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (1929–) 
*[[Ivar Ballangrud]], norra kiiruisutaja (1904–1969)
*[[Frederick Ballantyne]], Saint Vincenti ja Grenadiinide arst ja poliitik (1936–)
*[[Ladislav Ballek]], slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat (1941–2014)
*[[Erik Balling]], Taani filmilavastaja ja kirjanik (1924–2005)
*[[Iván Balliu]], Hispaania-Albaania jalgpallur (1992–) 
*[[Steve Ballmer]], USA ärimees (1956–) 
*[[Charles Bally]], prantsuse keeleteadlane (1865–1947)
*[[Étienne Bally]], prantsuse jooksja (1923–2018)
*[[Jacques Balmat]], Sardiinia Kuningriigi mägigiid (1762–1834)
*[[Christopher B. Balme]], õppejõud, lavastaja ja teatriteadlane (1957–) 
*[[José Balmes]], Tšiili maalikunstnik (1927–2016)
*[[Konstantin Balmont]], vene luuletaja (1867–1942) 
*[[Antons Balodis]], Läti diplomaat, kirjanik ja kirjanduskriitik (1880–1942) 
*[[Jānis Balodis]], Läti sõjaväelane ja poliitik (1881–1965) 
*[[Folarin Balogun]], USA jalgpallur (2001–) 
*[[Leon Balogun]], Nigeeria-Saksamaa jalgpallur (1988–) 
*[[Mario Balotelli]], Itaalia jalgpallur (ründaja) (1990–) 
*[[Honoré de Balzac]], prantsuse kirjanik (1799–1850)
*[[Hakan Balta]], türgi jalgpallur (1983–)
*[[Ksenija Balta]], Eesti kergejõustiklane (1986–)
*[[Olga Baltažõ]], Ukraina kabetaja (1970–)
*[[David Baltimore]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1938–2025)
*[[Agní Báltsa]], kreeka ooperilaulja (1944–)
*[[Friedrich Julius von Baltz]], Venemaa sõjaväeinsener (1800–1873)
*[[Aldas Baltutis]], leedu alpinist 
*[[Juri Balujevski]], Venemaa sõjaväelane (1947–)
*[[Vladimir Balõberdin]], vene alpinist (1948–1994)
*[[Janek Balõnski]], eesti ettevõtja (1976–)

==Bam==
*[[Nuhu Bamalli]], Nigeeria poliitik
*[[Jonathan Bamba]], Elevandiluuranniku päritolu Prantsusmaa jalgpallur (1996–) 
*[[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–2024) 
*[[Rinald Bamberg]], eesti poksija ja poksitreener ning laulja (1932–2011) 
*[[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) 
*[[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat (1969–)
*[[Maria Bamford]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1970–)
*[[Patrick Bamford]], inglise jalgpallur (1993–)

==Ban==
*[[Nenad Ban]], horvaadi päritolu Šveitsi molekulaarbioloog (1966–)
*[[Ban Ki-moon]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (1944–) 
*[[Eric Bana]], filminäitleja (1968–)
*[[Bānabhatta]] ehk Bāna, India sanskritikeelne kirjanik (7. sajand)
*[[Stefan Banach]], Poola matemaatik (1892–1945)
*[[Tadeusz Banachiewicz]], poola matemaatik ja astronoom (1882–1954)
*[[Salomon Banamuhere Baliene]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik
*[[Bruno Banani]], Tonga kelgutaja (1987–) 
*[[Anne Bancroft]], USA näitleja (1931–2005) 
*[[Nicușor Bancu]], Rumeenia jalgpallur (1992–) 
*[[Heinrich Band]], saksa pillimeister (1821–1860) 
*[[Hastings Kamuzu Banda]], Malawi poliitik (suri 1997) 
*[[Joyce Banda]], Malawi poliitik (1950–)
*[[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (1937–2022)
*[[Sirimavo Bandaranaike]], Sri Lanka poliitik (1916–2000)
*[[Stepan Bandera]], ukraina rahvuslaste juht (1909–1959)
*[[Antonio Banderas]], ameerika näitleja (1960–)
*[[Julie Banderas]], USA ajakirjanik (1973–) 
*[[Milan Bandić]], Horvaatia poliitik (1955–2021)
*[[Ryūji Bando]], Jaapani endine jalgpallur (1979–) 
*[[Albert Bandura]], Kanada psühholoog (1925–2021)
*[[Éver Banega]], Argentina jalgpallur (1988–) 
*[[Gustav Banér]], Rootsi riigitegelane (1547–1600)
*[[Per Gustafsson Banér]], Rootsi riigitegelane (1588–1644)
*[[Mamata Banerjee]], India poliitik (1955–) 
*[[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (1967–) 
*[[Rūdolfs Bangerskis]], Venemaa, Läti ja Saksamaa sõjaväelane (1878–1958)
*[[Štefan Banič]], slovaki leiutaja (1870–1941)
*[[Donatas Banionis]], leedu näitleja (1924–2014)
*[[Iain Banks]], šoti ulmekirjanik (1954–2013)
*[[Jonathan Banks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) 
*[[Joseph Banks]], inglise loodusteadlane, botaanik (1743–1820)
*[[Tyra Banks]], USA modell (1973–)
*[[Banksy]], inglise grafitikunstnik
*[[Stephen Bann]], inglise kunstiajaloolane (1942–)
*[[Barry Bannan]], šoti jalgpallur (1989–) 
*[[Benjamin Banneker]], afroameeriklasest iseõppinud matemaatik, astronoom, almanahhide koostaja ja kirjanik (1731–1806) 
*[[Tomas Bannerhed]], rootsi kirjanik (1966–) 
*[[Roger Bannister]], Suurbritannia neuroloog ja jooksja (1929–2018)
*[[Pridi Banomyong]], Tai poliitik (1900–1983)
*[[Mario Banožić]], Horvaatia poliitik (1979–)
*[[Frederick Banting]], Kanada arst, teadlane ja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat (1891–1941) 
*[[John Banville]], iiri kirjanik (1945–)
*[[Théodore de Banville]], prantsuse luuletaja, dramaturg ja draamakriitik (1823–1891)

==Bao==
*[[Bao Xishun]], hiina karjus, maailma pikim mees (1951–)

==Bap==
*[[Léo Baptistão]], Brasiilia jalgpallur (1992–)
*[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija (1995–)

==Bar==
*[[Christian von Bar]], saksa õigusteadlane (1952–)
*[[Hanon Barabaner]], Eesti energeetik (1933–2022)
*[[Serhi Baranov]], Ukraina sõjaväelane (1981–)
*[[Veera Baranova]], Eesti kolmikhüppaja (1984–) 
*[[Marika Barabanštšikova]], eesti näitleja (1972–) 
*[[Silvi Baradinskas]], eesti muusikapedagoog (1941–)
*[[Tullio Baraglia]], itaalia sõudja (1934–2017)
*[[Issidor Barahhov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1898–1938)
*[[Ehud Barak]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1942–)
*[[Giorgi Baramidze]], Gruusia poliitik (1968–)
*[[Juda Baran]], Eesti arst (1908–1987)
*[[Antanas Baranauskas]], leedu poeet, matemaatik ja katoliku vaimulik (1835–1902) 
*[[Izaskun Bilbao Barandica]], baski päritolu Hispaania poliitik (1961–) 
*[[Peeter Baranin]], Eesti poliitik (1882–1966)
*[[Volodõmõr Baranjuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–)
*[[Eduard von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1811–1884)
*[[Konstantin von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane (1859–1936)
*[[Nikita Baranov]], Eesti jalgpallur (1992–)
*[[Vassõl Baranov]], ukraina jalgpallur (1979–) 
*[[Natalja Baranova]], vene suusataja (1975–)
*[[Robert Bárány]], austria kõrvakirurg ja füsioloog (1876–1936) 
*[[Jevgeni Baratõnski]], vene luuletaja (1800–1844)
*[[Sergej Barbarez]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1971–) 
*[[Kosta Barbarouses]], Uus-Meremaa jalgpallur (1990–) 
*[[Pierre Barbaud]], prantsuse helilooja, muusikateadlane ja programmeerija (1911–1990) 
*[[Marcel Barbeau]], Kanada kunstnik (1925–2016)
*[[Arlindo Barbeitos]], Angola luuletaja (1940–2021)
*[[Eunice Barber]], prantsuse kergejõustiklane (1974–)
*[[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja (1991–)
*[[Me'Lisa Barber]], USA kergejõustiklane (1980–)
*[[Samuel Barber]], USA helilooja (1910–1981)
*[[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (1994–2024)
*[[Shirley Barber]], Briti lastekirjanik ja illustraator (1935–2023)
*[[Joseph Barbera]], USA animaator (1911–2006) 
*[[Carlo Barberini]], Itaalia kardinal (1630–1704)
*[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik (1969–)
*[[Klaus Barbie]], Saksamaa riigiametnik (1913–1991) 
*[[Guy Barbier]], prantsuse roomakatoliku vaimulik (1921–2011)
*[[Francisco Asenjo Barbieri]], hispaania helilooja ja muusikateadlane (1823–1894)
*[[Marcello Barbieri]], itaalia bioloog (1940–)
*[[Tony Barbieri]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) 
*[[Leanne Barbo]], eesti muusik (1981–)
*[[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur (1996–)
*[[Lydia Barbot de Marny]], Eesti maletaja, maletreener ja mehaanikainsener (1930–2021)
*[[Florin-Ionuț Barbu]], Rumeenia poliitik ja majandusteadlane (1980–) 
*[[Natalia Barbu]], Moldova laulja (1979–) 
*[[Henri Barbusse]], prantsuse kirjanik (1873–1935)
*[[Antanas Barčas]], leedu näitleja (1928–1990)
*[[David ja Frederick Barclay]], inglise ärimehed (1934–)
*[[Edwin Barclay]], Libeeria president (1882–1955)
*[[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik (1972–) 
*[[Michael Andreas Barclay de Tolly]], Venemaa väejuht (1761–1818) 
*[[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur (1999–)
*[[Virgilio Barco Vargas]], Colombia poliitik (1921–1997) 
*[[Fricis Bārda]], läti õpetaja ja luuletaja (1880–1919)
*[[Olaf Barda]], norra maletaja (1909–1971)
*[[Anders Bardal]], norra suusahüppaja (1982–)
*[[James Bardeen]], ameerika füüsik (1939–) 
*[[John Bardeen]], USA füüsik ja elektriinsener (1908–1991)
*[[William Bardeen]], ameerika füüsik (1941–2025)
*[[Maciej Bardel]], Poola sõjaväelane (1895–1975) 
*[[Bardesanes]], gnostik (154–222)
*[[Rolf von Bardewisch]], Bremeni komtuur (suri 1531)
*[[Frang Bardhi]], albaania vaimulik, leksikograaf ja ajaloolane (1606–1643)
*[[Sándor István Bárdosi]], ungari maadleja (1977–)
*[[Brigitte Bardot]], prantsuse näitleja, modell, laulja ja loomaõiguste eest võitleja (1934–2025)
*[[Dino Bardot]], šoti muusik (1971–) 
*[[Arnfinn Bårdsen]], Norra jurist (1966–) 
*[[Evgeny Bareev]], Kanada maletaja (1966–)
*[[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja (2000–) 
*[[Cándido Bareiro]] (1833–1880)
*[[Willem Barents]], hollandi meresõitja (suri 1597)
*[[Owen Barfield]], inglise filosoof ja kirjanik (1898–1997) 
*[[Dietrich Barfurth]], embrüoloog, töötas Tartus (1849–1927)
*[[Andrea Bargnani]], itaalia korvpallur (1985–) 
*[[Alessandro Baricco]], itaalia kirjanik ja režissöör (1958–)
*[[Stefano Barigazzi]], itaalia muusik (1996–)
*[[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) 
*[[Dmitri Barinov]], vene jalgpallur (1996–) 
*[[Borna Barišić]], horvaadi jalgpallur (1992–)
*[[Heinrich Bark]], Liivimaa põllumees (1807–1871)
*[[Jaanus Barkala]], Eesti omavalitsuspoliitik ja kaitseliitlane (1973–) 
*[[Anzori Barkalaja]], Eesti folklorist (1968–)
*[[Bob Barker]], USA telesaatejuht (1923–2023)
*[[Brandon Barker]], inglise jalgpallur (1996–) 
*[[Matt Barker]], eesti kirjanik (1979–)
*[[Travis Barker]], USA muusik (1975–) 
*[[Charles Glover Barkla]], Briti füüsik (1877–1944)
*[[Alben W. Barkley]], USA poliitik (1877–1956)
*[[Ross Barkley]], inglise jalgpallur (1993–) 
*[[Aleksandr Barkov]], vene jäähokimängija ja treener (1965–)
*[[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], vene päritolu jäähokimängija ja treener (1995–)
*[[Leonid Barkov]], Nõukogude riigiametnik (1928–?) 
*[[Marin Barleti]], albaania ajaloolane (suri 1512 või 1513)
*[[Katarina Barley]], Saksamaa poliitik (1968–) 
*[[Vladimir Barmin]], vene kosmosetehnikakonstruktor (1909–1993) 
*[[Christiaan Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi südamekirurg (1922–2001)
*[[Edward Emerson Barnard]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1857–1923)
*[[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur (1989–) 
*[[Djuna Barnes]], USA modernistlik kirjanik ja ajakirjanik (1892–1982)
*[[Julian Barnes]], inglise kirjanik (1946–) 
*[[Randy Barnes]], USA kergejõustiklane (1966–) 
*[[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur (1985–)
*[[Barnim IX]], Pommeri hertsog (1501–1573)
*[[P. T. Barnum]], Ameerika Ühendriikide ärimees ja tsirkuseartist (1810–1891)
*[[Pío Baroja]], hispaania kirjanik (1872–1956)
*[[Hassan Barojev]], osseedi päritolu Venemaa maadleja (1982–) 
*[[Sacha Baron Cohen]], inglise näitleja (1971–)
*[[Simon Baron-Cohen]], Suurbritannia psühholoog (1958–)
*[[Cesare Baronio]], kardinal, kirikuajaloolane (1538–1607)
*[[Krišjānis Barons]], läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane (1835–1923)
*[[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur (1981–)
*[[Antonio Barragán]], hispaania jalgpallur (1987–)
*[[Luis Barranzuela]], Peruu poliitik ja jurist (1962–)
*[[Jean Barraqué]], prantsuse helilooja (1928–1973)
*[[Romain Barras]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1980–)
*[[John Barrasso]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–)
*[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija (1965–) 
*[[Adriana Barraza]], Mehhiko filminäitleja (1956–)
*[[Laureà Barrau i Buñol]], katalaani päritolu Hispaania maalikunstnik (1863–1957)
*[[Jean-Louis Barrault]], prantsuse näitleja ja lavastaja (1910–1994)
*[[Maxamed Siyaad Barre]], Somaalia poliitik (1919–1995)
*[[Álvaro Barreal]], Argentina jalgpallur (2000–) 
*[[Louis Vallet de Barres]], keeleteadlane (1768–1825)
*[[Leonardo Argüello Barreto]], Nicaragua president (1875–1847)
*[[Barbara Barrett]], Ameerika Ühendriikide ärinaine, advokaat, diplomaat ja poliitik (1950–)  
*[[Natasha Barrett]], briti helilooja ja elektroakustika muusikakunsti esitaja (1972–)
*[[Samuel Barrett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1879–1965)
*[[Syd Barrett]], briti muusik (1946–2006) 
*[[Rubens Barrichello]], Brasiilia autovõidusõitja (1952–) 
*[[J. M. Barrie]], šoti kirjanik (1860–1937)
*[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Claudio Barrientos]], Tšiili poksija (1936–1982)
*[[Arturo Barrios]], Mehhiko kergejõustiklane (1963–)
*[[Lucas Barrios]], Paraguay jalgpallur (1984–)
*[[Wílmar Barrios]], Colombia jalgpallur (1993–) 
*[[Yarelys Barrios]], Kuuba kettaheitja (1983–)
*[[Kayla Barron]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut (1987–) 
*[[José Manuel Durão Barroso]], Portugali ja Euroopa Liidu poliitik (1956–) 
*[[Jacques Barrot]], Prantsusmaa poliitik (1934–2014)
*[[Jean-Noël Barrot]], Prantsusmaa majandusteadlane ja poliitik (1983–)
*[[Adama Barrow]], Gambia poliitik ja kinnisvaraarendaja (1965–) 
*[[Dean Barrow]], Belize'i poliitik (1951–)
*[[John D. Barrow]], Briti füüsik, matemaatik ja teaduskirjanik (1952–2020)
*[[Musa Barrow]], Gambia jalgpallur (1998–) 
*[[Gareth Barry]], Inglismaa jalgpallur (1981–)
*[[Drew Barrymore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–)
*[[Eugenio Barsanti]], Itaalia presbüter, insener ja leidur (1821–1864)
*[[Uwe Barschel]], Saksa poliitik (1944–1987)
*[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], Katari kõrgushüppaja (1991–)
*[[Maks Barskihh]], Ukraina laulja (1990–)
*[[Andrea Barzagli]], itaalia jalgpallur (1981–)
*[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija (1997–) 
*[[Mesûd Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1946–)
*[[Nêçîrvan Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1966–)
*[[Juris Bārzdiņš]], Läti poliitik (1966–)
*[[Netta Barzilai]], Iisraeli laulja (1993–) 
*[[Ina Marija Bartaitė]], leedu filminäitleja (1996–2021)
*[[Yael Bartana]], Iisraeli videokunstnik (1970–) 
*[[Šarūnas Bartas]], leedu filmirežissöör (1964–)
*[[Aleksandrs Bartaševičs]], Läti poliitik ja majandustegelane (1965–)
*[[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja (1964–)
*[[Marta Bartel]], poola maletaja (1988–)
*[[Mateusz Bartel]], poola maletaja (1985–)
*[[Julius Bartels]], Eesti sõjaväelane (1883–1944)
*[[Heinrich Barth]], saksa Aafrika-uurija, geograaf, arheoloog ja filoloog (1821–1865)
*[[Jessica Barth]], USA filminäitleja (1970–)
*[[Karl Barth]], Šveitsi teoloog (1886–1968)
*[[Joseph Barthel]], Luksemburgi keskmaajooksja ja poliitik (1927–1992)
*[[Roland Barthes]], prantsuse kirjanduskriitik (1915–1980)
*[[Fabien Barthez]], Prantsusmaa jalgpallur (1971–)
*[[Bartholomeos I]], Konstantinoopoli patriarh (1940–)
*[[George Bartholomew]], USA leiutaja
*[[George A. Bartholomew]], USA bioloog (1919–2006)
*[[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf (1968–)
*[[Frederic Bartlett]], Briti psühholoog (1886–1969)
*[[Kyle Bartley]], Inglismaa jalgpallur (1991–) 
*[[Friedrich Gottlieb Bartling]], saksa botaanik (1798–1875)
*[[Béla Bartók]], ungari helilooja (1881–1945) 
*[[Tianna Bartoletta]], USA kergejõustiklane (1985–)
*[[Marion Bartoli]], Prantsusmaa tennisist (1984–)
*[[Bartolo da Sassoferrato]], itaalia õigusteadlane (1313–1357)
*[[Evarist Bartolo]], Malta poliitik (1952–)
*[[Bartolomeus]], Jeesuse jünger
*[[Alberto Barton]], Peruu arst ja mikrobioloog (1870–1950)
*[[Tuulikki Bartosik]], eesti akordionist (1976–) 
*[[Władysław Bartoszewski]], poola ajaloolane, ajakirjanik ja poliitik (1922–2015)
*[[Ivan Bartoš]], Tšehhi poliitik (1980–)
*[[Patrik Bartošák]], tšehhi jäähokimängija (1993–) 
*[[Karl-Heinz Bartsch]], saksa põllumajandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane (1923–2003)
*[[Susanne Bartsch]], Šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja ürituste korraldaja (1951–) 
*[[Jaume Bartumeu]], Andorra poliitik (1954–)
*[[Nikola Bartůšek]], Tšehhi poliitik (1985–) 
*[[Ashleigh Barty]], Austraalia tennisist (1996–)
*[[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) 
*[[Sergei Baruzdin]], vene kirjanik (1926–1991)
*[[Aleksandr Barõkin]], vene laulja (1952–2011)
*[[Aleksandr Barõšnikov]], Vene arhitekt, insener ja ühiskonnategelane (1877–1924)
*[[Andri Barõšpolets]], ukraina maletaja (1991–)
*[[Anton de Bary]], saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloog (1831–1888)

==Bas==
*[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]], Sudaani poliitik (1944–) 
*[[Matsuo Bashō]], jaapani luuletaja (1644–1694) 
*[[Jorge Basadre]], Peruu ajaloolane (1903–1980)
*[[Heinrich Basedow]], Kuramaa piiskop (suri 1623)
*[[Edgar Basel]], Saksamaa poksija (1930–1977)
*[[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (1938–2026)
*[[Traian Băsescu]], Rumeenia poliitik (1951–)
*[[Count Basie]], USA muusik (1904–1984)
*[[Aleksandr Basihhin]], Eesti balletisolist ja tantsupedagoog (1949–2010)
*[[Eugenia Basilewsky]], eestirootsi päritoluga joogaõpetaja (1917–2006) 
*[[Ángelos Basinás]], kreeka jalgpallur (1976–)
*[[Kim Basinger]], USA näitleja ja endine modell (1953–)
*[[Eino Baskin]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2015)
*[[Roman Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (1954–2018) 
*[[Marianne Basler]], Šveitsi päritolu Prantsusmaa näitleja (1964–)
*[[Michael Basman]], inglise maletaja ja maleliteraat (1946–2022)
*[[Aleksei Basmanov]], Moskva tsaaririigi väejuht (1571–)
*[[Veniamin Basner]], Venemaa helilooja (1925–1996)
*[[Jean-Michel Basquiat]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1960–1988) 
*[[Šamil Bassajev]], tšetšeeni välikomandör (1965–2006)
*[[Paul Bassen-Spiller]], Eesti sõjaväelane (1892–1962)
*[[Joshua Bassett]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (2000–) 
*[[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur (1999–) 
*[[Shirley Bassey]], Walesi laulja (1937–)
*[[Basshunter]], rootsi muusik (1984–)
*[[Marta Bassino]], itaalia mäesuusataja (1996–) 
*[[Trevor Bassitt]], USA jooksja (1998–)
*[[Bonnie Bassler]], ameerika mikrobioloog (1962–)
*[[Nikolai Bassov]], vene füüsik
*[[Vitali Bassõgõsov]], Sahha riigitegelane (1946–)
*[[Lana Bastašić]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1986–)
*[[Marco van Basten]], Hollandi jalgpallur-treener (1964–)
*[[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur (1999–) 
*[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]], Norra sõjaväelane (1964–)
*[[Jyoti Basu]], India poliitik (1914–2010)
*[[Samit Basu]], India kirjanik (1979–)

==Baš==
*[[Georgi Bašarin]], jakuudi ajaloolane (1912–1992)
*[[Pjotr Bašilov]], Venemaa riigitegelane (1857–1919)
*[[Viktoria Baškite]], Eesti maletaja (1985–)

==Baz==
*[[Frédéric Bazille]], prantsuse impressionistlik maalikunstnik (1841–1870)
*[[Maksim Bazjukin]], vene jalgpallur (1983–)
*[[Achraf Baznani]], Maroko kunstnik, lavastaja ja fotograaf (1979–)

==Baž==
*[[Boriss Bažanov]], Nõukogude parteitegelane (1900–?)

==Bat==
*[[Georges Bataille]], prantsuse kirjanik (1897–1962)
*[[Jacques Bataille]], Prantsusmaa poksija (1929–)
*[[Aleksei Batalov]], vene filminäitleja (1928–2017) 
*[[Sühbaatarõn Batbold]], Mongoolia poliitik (1963–)
*[[Franka Batelić]], horvaadi laulja (1992–)
*[[Jason Bateman]], USA filminäitleja (1969–) 
*[[Kathy Bates]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1948–) 
*[[Paddy Roy Bates]], Sealandi vürst 
*[[Gregory Bateson]], inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik (1904–1980)
*[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija (1998–) 
*[[András Báthory]], Transilvaania vürst (1566–1599)
*[[Stefan Bathory]], Transilvaania vürst ja Poola kuningas (1533–1586)
*[[Adílson Batista]], Brasiilia jalgpallur (1968–)
*[[Fulgencio Batista]], Kuuba riigitegelane ja sõjaväelane (1901–1973)
*[[Gabriel Batistuta]], endine Argentina jalgpallur (1969–) 
*[[Konstantin Batjuškov]], vene luuletaja (1787–1855) 
*[[Gerard Batliner]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1928–)
*[[Jorge Batlle]], Uruguay poliitik (1927–2016)
*[[Džambõn Batmönh]], Mongoolia poliitik (1926–1997) 
*[[Oskars Batņa]], läti jäähokimängija (1995–) 
*[[Nino Batsiašvili]], gruusia maletaja (1987–)
*[[Moonika Batrakova]], Eesti munitsipaalametnik (1983–)
*[[August Batsch]], saksa botaanik (1761–1802) 
*[[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur (1993–)
*[[Katerína Batzelí]], Kreeka poliitik (1958–)
*[[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja (1945–2021)
*[[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja (2000–)
*[[Tüvšintögsijn Battšimeg]], mongoli maletaja (1986–)
*[[Haltmaagijn Battulga]], Mongoolia poliitik ja sambomaadleja (1963–) 
*[[Batu-khaan]], mongoli valitseja (suri 1255)
*[[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik (1936–2019)
*[[Jelena Baturina]], Venemaa ettevõtja (1963–)
*[[Ivans Baturins]], Läti jalgpallur (1997–)

==Bau==
*[[Jean-Dominique Bauby]], prantsuse ajakirjanik (1952–1997)
*[[Charles Baudelaire]], prantsuse kirjanik (1821–1867)
*[[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof 
*[[Baudouin I]], belglaste kuningas (1930–1993) 
*[[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], poola keeleteadlane (1845–1929)
*[[Carl Daniel Bauer]], Tallinna kullassepp 
*[[Edit Bauer]], ungari rahvusest Slovakkia poliitik (1946–) 
*[[Eduard August Bauer]], Tallinna kullassepp
*[[Ervin Bauer]], Ungari bioloogiateoreetik (1890–1938)
*[[Felice Bauer]], Franz Kafka kihlatu (1887–1960)
*[[Gustav Bauer]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik (1870–1944)
*[[Heinrich Bauer]], Eesti haridustegelane (1874–1927)
*[[Johannes Bauer]], Eesti diplomaat (1884–?)
*[[John Bauer]], rootsi kunstnik (1882–1918)
*[[Lukáš Bauer]], tšehhi suusataja (1977–)
*[[Martin Bauer]], Šveitsi päritolu Briti psühholoog
*[[Otto Bauer]], Austria poliitik (1881–1938)
*[[Rudolf Bauer]], Ungari kergejõustiklane (1879–1932)
*[[Rudolph Felix Bauer]], saksa sõjaväelane (1667–1717)
*[[Viola Bauer]], saksa murdmaasuusataja (1976–) 
*[[Walter Bauer]], saksa kirjanik (1904–1976)
*[[Walter Bauer (teoloog)|Walter Bauer]], saksa protestantlik teoloog (1877–1960)
*[[Wilhelm Bauer]], saksa insener, allveelaevanduse pioneere (1822–1875)
*[[Michael Bauerfeind]], Tartu toomdekaan 15. ja 16. sajandil
*[[Mary Bauermeister]], saksa kunstnik (1934–2023) 
*[[Sanja Bauk]], Montenegro mereteadlane (1972–) 
*[[Jamie Baulch]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) 
*[[Oskar Baum]], juudi rahvusest saksakeelne kirjanik (1883–1941) 
*[[Herma Bauma]], Austria odaviskaja ja käsipallur (1915–2003)
*[[Andres Bauman]], eesti internetipioneer (1964–)
*[[Peter-Eduard Bauman]], Eesti sõjaväelane (1874–1942)
*[[Ruts Bauman]], eesti näitleja (1892–1960)
*[[Zygmunt Bauman]], sotsioloog (1925–2017)
*[[Biruta Baumane]], läti maalikunstnik (1922–2017) 
*[[Kārlis Baumanis]], läti helilooja (1835–1905)
*[[Kārlis Baumanis (skulptor)|Kārlis Baumanis]], läti skulptor, graafik ja kunstiajaloo uurija (1916–2011) 
*[[Aleksander Ludwig Baumann]], Eesti vaimulik (1799–1844)
*[[Christian Ehrenfried Baumann]], Eesti vaimulik (?–1755)
*[[Edith Baumann]], Saksa DV riigitegelane (1909–1973)
*[[Frank Baumann]], saksa jalgpallur (1975–)
*[[Georg Baumann]], eesti maadleja (1892–?)
*[[Johann Baumann]], Lihula kullassepp
*[[Oliver Baumann]], saksa jalgpallur (1990–) 
*[[Riho Baumann]], eesti kultuuritegelane (1952–)
*[[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja (1986–)
*[[Andri Baumeister]], ukraina filosoof ja filosoofia populariseerija (1970–)
*[[Aare Baumer]], eesti leiutaja, teaduse populariseerija ja mitteformaalse hariduse edendaja (1959–) 
*[[Alexander Gottlieb Baumgarten]], saksa filosoof (1714–1762) 
*[[Julian Baumgartlinger]], austria jalgpallur (1988–) 
*[[Bruce Baumgartner]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1960–)
*[[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane (1969–2025) 
*[[Joachim Baumgarten]], Rootsi sõjaväelane ja Sooniste mõisa valdaja (1632–1690)
*[[Zsolt Baumgartner]], ungari autovõidusõitja (1981–) 
*[[Ernst Bauming]], Eesti sõjaväelane (1905–1975)
*[[Alexander Baumjohann]], Saksamaa jalgpallur (1987–)
*[[Laura Baumverk]], eesti näitleja (1948–)
*[[Friedrich Baumühl]], Haapsalu raehärra (surnud 1710)
*[[Hilmar Baunsgaard]], Taani poliitik (1920–1989) 
*[[Ferdinand Christian Baur]], saksa teoloog (1792–1860)
*[[Gracia Baur]], saksa laulja (1982–)
*[[Michael Baur]], Austria endine jalgpallur (1969–)
*[[Pina Bausch]], saksa koreograaf, tantsija ja ballettmeister (1940–2009)
*[[Vladlen Baušev]], Venemaa endine jalgpallur (1967–)

==Bav==
*[[Maurice Bavaud]], Šveitsi teoloogiaüliõpilane (1916–1941)
*[[Florence Baverel-Robert]], prantsuse laskesuusataja (1974–)

==Baw==
*[[David Bawden]], vastupaavst (&quot;Michael I&quot;) (1959–2022)

==Bax==
*[[Arnold Bax]], inglise helilooja (1883–1953)
*[[Martin Baxa]], Tšehhi poliitik (1975–)

==Bay==
*[[Michael Bay]], USA filmirežissöör ja -produtsent (1965–)
*[[Celâl Bayar]], Türgi poliitik (1883–1986)
*[[Hippolyte Bayard]], prantsuse fotograaf (1801–1887)
*[[Shohreh Bayat]], iraani maletaja ja malekohtunik (1987–)
*[[Thomas Bayes]], Briti matemaatik ja teoloog (1702–1761)
*[[Bayezid I]], Türgi sultan (1354–1403)
*[[Bayezid II]], Türgi sultan (1447–1512) 
*[[Ibrahim Baylan]], Türgi päritolu Rootsi poliitik (1970–) 
*[[Pierre Bayle]], prantsuse filosoof (1647–1706)
*[[Jaime Bayly]], Peruu kirjanik, saatejuht ja ajakirjanik (1965–) 
*[[Mohamed Bayo]], Guinea jalgpallur (1998–) 
*[[Zebedayo Bayo]], Tansaania pikamaajooksja (1976–) 
*[[Mithat Bayrak]], Türgi maadleja (1929–2014) 
*[[Alparslan Bayraktar]], Türgi insener ja poliitik (1975–) 
*[[Ceyhun Bayramov]], Aserbaidžaani majandusteadlane ja jurist (1973–)
*[[François Bayrou]], Prantsusmaa poliitik (1951–)
*[[Umut Baysan]], filosoof

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ba, Biograafiad]]</text>
      <sha1>jem76uhdf4l2lmf92wal9vqichixsnv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Voyager of the Seas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>263154</id>
    <revision>
      <id>7188799</id>
      <parentid>6481732</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:32:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188799</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5170" sha1="ptysym5s3409idoo1la8732eoz0rbba" xml:space="preserve">{{Infokast laev
|pilt=Voyageroftheseas.JPG
|pildisuurus=300px
|pildiallkiri= Voyager of the Seas
|tüüp=[[ristluslaev]]
|klass=Voyager-klass
|IMO=9161716
|kutsung=C6SE5
|tellitud= 
|ehitaja=[[STX Finland|Kvaerner Masa Yards]], [[Perno laevatehas|Turu laevatehas]], [[Soome]]
|kiil pandud=31. märts 1998
|vette lastud=27. november 1998
|ristitud=19. november 1999
|üle antud=
|teenistuse algus= november 1999
|teenistuse lõpp=
|sõsarlaevad=[[Adventure of the Seas]], [[Explorer of the Seas]], [[Mariner of the Seas]] ja [[Navigator of the Seas]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20121109034100/http://www.faktaomfartyg.nu/voyager_of_the_seas_1999.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)&lt;/ref&gt;
|liin=
|omanik= Voyager of the Seas Inc. ([[Royal Caribbean Cruises Ltd.]])&lt;ref name=&quot;dnv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120610123632/https://exchange.dnv.com/exchange/main.aspx?extool=vessel&amp;vesselid=19902 Det Norske Veritas] (inglise keeles)&lt;/ref&gt;
|staatus=käigus,&lt;br /&gt;{{MMSI|311317000}} 
|lipuriik=[[Bahama]]
|kodusadam=[[Nassau]]
|veeväljasurve= 64 000 t
|pikkus=311,00 m&lt;ref name=&quot;dnv&quot; /&gt;
|laius=47,40 m&lt;ref name=&quot;dnv&quot; /&gt;
|süvis=8,80 m&lt;ref name=&quot;dnv&quot; /&gt;
|peamasin= 6 [[Wärtsilä]] diiselmasinat 12V46C, 74 544 MW
|käiturid=
|kiirus=22,0 sõlme
|autonoomsus=
|päästevarustus=
|GT=137 276&lt;ref name=&quot;dnv&quot; /&gt;
|laevapere=
|tekke=12 (15)
|autokohti=
|rajameetreid=
|reisijakohti=3138
|kajuteid=
|kajutikohti=3138
|jääklass=
}}

'''Voyager of the Seas''' on [[Royal Caribbean Cruises Ltd.]] [[ristluslaev]], mis on ehitatud 1999. aastal [[STX Finland|Kvaerner Masa Yardsi]] [[Perno laevatehas|Turu laevatehas]]es.

Voyager of the Seas on esimene [[Voyager-klass]]i laev, see on 311,12 m pikk ja 38,60 m lai, tema [[süvis]] on 8,60 m ja kiirus kuni 23,7 [[sõlm (ühik)|sõlme]]. Selle ristluslaeva [[kogumahutavus]] on 137 276 ja veeväljasurve 64 000 t. Laeval on reisijaile 3138 [[kajut]]ikohta, laevaperes on 1181 liiget.

Laeva Voyager of the Seas on nimetatud ka [[ujuvhotell]]iks suure hulga meelelahutusvõimaluste pärast, mida ta pakub. Laeval on 15 [[Laevatekk|tekki]]. Seal on [[liuväli]], [[mägironimissein]], rulluisuväljak, 9 auguga [[minigolf]]irada, [[golfisimulaator]]id, täismõõtmetes [[korvpall]]iväljak, kus peetakse ka [[sisejalgpall]]imänge. Laste jaoks on mõeldud [[liurada]], [[lauatennis]] ja laste [[ujula]]. Lisaks on seal kuninglik promenaad, läbi kolme korruse ulatuv restoran, temaatilised söögikohad, näiteks [[hamburgerirestoran]] [[Johnny Rockets]] ja itaalia restoran Portofino, [[spaa]] ja ujulad, [[jõusaal]], puhkekohad, [[raamatukogu]], [[ööklubi]], teismeliste klubi ja [[kasiino]]. Laeval on [[kabel]], mida kasutatakse sageli [[laulatus]]teks.

Kuninglik promenaad on laeva õhtuse tegevuse keskus. See võtab laeva pikkusest enda alla pisut üle kolmveerandi ja selle põrand on kaetud [[marmor]]iga. Promenaadil on [[kauplus]]i ja kiirsöögikohti, kuid ka läbi 3 korruse ulatuv [[teater]] La Scala, kus kasutatakse kõige moodsamat tehnikat, et öösiti tekitada [[Broadway (teater)|Broadway]] standarditele vastavaid vaatemänge. Voyager of the Seas on maailma esimene ristluslaev, kus on promenaad piki laevakeret.

Voyager of the Seas on esimene laev, millel on mägironimissein, ja esimene laev, millel on liuväli. Esimeste nädalate jooksul, mil laeva kasutati, tekkis kahtlus, kas liuväli end ikka õigustab, sest laeva kõikumise ja eelmisel tekil olevate kuumaveetorude tõttu tekkis jäässe aeg-ajalt pragusid. Kuid nendest probleemidest saadi lahti ja nüüd kasutatakse liuvälja niihästi avalikuks uisutamiskohaks kui ka õhtusteks uisušõudeks.

Kokku on laeval 1557 reisijakajutit, mis on jagatud 22 kategooriasse. Kõige väiksema kajuti pindala on 14 m², kõige suurema pindala 126,1 m². 939 kajutit on vaatega merele ja 618 on ilma selleta. 757 kajutit on [[rõdu]]ga, 26 kajutit on kohandatud liikumispuuetega inimestele. Peaaegu kõigis kajutites, millel on vaade merele, on [[vannituba]] ja interaktiivne [[televisioon]].

Voyager of the Seas oli maailma suurim reisilaev aastail [[1999]]–[[2000]]. Ta maksis 650 miljonit [[USA dollar]]it. Laev ehitati Kvaerner Masa-Yardsi (praeguse nimega [[STX Finland]] OY) [[Turu]] laevatehases [[Soome]]s, lasti vette [[27. november|27. novembril]] [[1998]] ja ristiti [[19. november|19. novembril]] 1999 [[Miami]]s. Laeva ristiemaks sai [[iluuisutamine|iluuisutaja]] [[Katarina Witt]]. [[21. november|21. novembril]] 1999 väljus laev oma esimesele reisile.

Voyager of the Seas kuulub laevandusettevõttele Voyager of the Seas Inc. - [[Royal Caribbean Cruises Ltd.]] ja seda käitab laevakompanii [[Royal Caribbean International]]. Laeva kodusadam on [[Nassau]] [[Bahama]]l.

Seni on Voyager of the Seas sõitnud [[Vahemeri|Vahemerel]] ja [[Atlandi ookean]]il [[Veneetsia]] ja [[New Orleans]]i vahel. Kuid [[2012]]. aastal suunatakse ta ümber [[Vaikne ookean|Vaiksele ookeanile]] ja temast saab kõigi aegade suurim ristluslaev [[Aasia]]s.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.royalcaribbean.com/cruise-ships/voyager-of-the-seas Laeva andmed Royal Caribbeani kodulehel] (inglise keeles)

[[Kategooria:Reisilaevad]]</text>
      <sha1>ptysym5s3409idoo1la8732eoz0rbba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihhail Tal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>263381</id>
    <revision>
      <id>7188857</id>
      <parentid>7165925</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:03:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5831" sha1="tjauqng6rz1d9e2bnbfh0okm17r8g0p" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Mihhail Tal
| pilt = Hoogovenschaaktoernooi, de Rus M. Tal, Bestanddeelnr 920-9788.jpg  
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = Mihhail Tal 1968. aastal
| riik = 
| sünniaeg  = [[9. november]] [[1936]]
| sünnikoht = [[Riia]]
| surmaaeg  = {{Surmaaeg ja vanus|1992|6|28|1936|11|9}}
| surmakoht = [[Moskva]]
| pikkus    = 
| kaal      = 
| spordiala = male
| tiitel = male suurmeister
| maailmameister = [[1960]]–[[1961]]
| Kõrgeim ELO     = 2705 (jaanuar 1980)
| haridus   = 
| spordiklubi = 
| treener = 
| isiklik_rekord = 
| märkus_silt  = 
| märkus = 
| medalid = 
}}

[[File:Mikhail Tal 1982.jpg|pisi|Mihhail Tal [[Hoogovensi maleturniir]]il [[Wijk aan Zee]]s (1982).]]
'''Mihhail Tal''' (Mihhail Nehemjevitš Tal, läti keeles Mihails Tāls, vene keeles Михаил Нехемьевич Таль, [[9. november]] [[1936]], [[Riia]] – [[28. juuni]] [[1992]], [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Läti]] male [[Suurmeister (male)|suurmeister]] ([[1957]]), kaheksas male maailmameister ([[1960]]–[[1961]]).  

Mihhail Tali hüüdnimi oli Riia Võlur (inglise keeles ''The Magician from Riga'', vene keeles ''Рижский кудесник''), mille ta sai uskumatult keerulise, ettearvamatu, fantaasiarikka ja ohvriterohke mängustiili tõttu, mis jättis mulje, nagu ta suudaks malelaual vastaseid hüpnotiseerida või &quot;mustkunsti&quot; teha. 

Talil oli kaasasündinud väärarengu tõttu (ektrodaktüülia ehk nn homaarisõra sündroom) paremal käel vaid kolm sõrme. 

Tal oli ka silmapaistev maleajakirjanik ja -kirjanik ning ajakirja Male (&quot;''Шахматы''&quot;) peatoimetaja (1960–[[1970]]). Ta kommenteeris oma autobiograafias oma 100 parimat mängu.   

Ta oli [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] ([[1960]]), kuuekordne NSV Liidu malemeister ([[1957]], [[1958]], [[1967]], [[1972]], [[1974]], [[1978]]), Läti malemeister ([[1953]], [[1965]]), ning kuulus 8 korda NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. 

Tal õppis malet oma [[Juudid|juudi]] isalt kaheksa-aastaselt. 1953. aastal võitis ta oma esimese Läti meistrivõistluste tiitli ja 1957. aastal sai temast suurmeister ja noorim Nõukogude Liidu meister tulemusega +9 =10 –2. 1958. aastal võitis ta mitu ​​kõrgetasemelist turniiri, sealhulgas tuli teist korda Nõukogude Liidu meistriks ja võitis [[Portorož|Portoroži]] piirkondadevahelise turniiri [[Jugoslaavia|Jugoslaavias]]. Järgmisel aastal võitis Tal kandidaatide turniiri ja pärast [[Mihhail Botvinnik|Mihhail Botvinniku]] alistamist 1960. aasta maailmameistrivõistluste matšis (+6 =13 –2) sai temast tolle aja noorim maailmameister, olles vaid 23-aastane.&lt;ref name=&quot;Hooper&amp;Whyld&quot;&gt;Hooper, D. ja &amp; Whyld K. (1992). ''The Oxford Companion to Chess'', 2. painos, Oxford University Press {{ISBN|0-19-866164-9}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;chessgames&quot;&gt;{{Verkkoviite|Tekijä=|Nimeke=The chess games of Mikhail Tal|Ajankohta=|Osoite=http://www.chessgames.com/perl/chessplayer?pid=14380|Julkaisija=Chessgames.com|Luettu=07.02.2008|Kieli={{en}}}}&lt;/ref&gt; 

Botvinnikul oli matši tingimuste kohaselt õigus järgmisel aastal kordusmatšile. Neeruhaiguse all kannatanud Tal keeldus vastase pakkumisest matš edasi lükata ja kaotas (+5 =6 –10). Ta ei pääsenud enam maailmameistrivõistluste valikmängudest edasi, kuigi püsis pikka aega maailma edetabeli tipus.&lt;ref name=&quot;Hooper&amp;Whyld&quot; /&gt; 

Tali terviseprobleemid jätkusid kuni elu lõpuni, mis põhjustas males ebajärjekindlaid tulemusi. Muu hulgas ahelsuitsetajana sattus ta sõltuvusse mitmest ainest. Ajakirjanik Dominic Lawsoni sõnul võis Tal ühes mängu jooksul suitsetada kuni 100 sigaretti ning Tali esimene naine väidab, et tal polnud kunagi tulemasinat, sest ta süütas uue sigareti alati eelmise sigareti koniga ning et kui Tal [[Hastings|Hastingsi]] turniirile saabus, jõi Tal terve oma hotelli baari [[Viski|viskist]] ja [[Brändi|brändist]] tühjaks. Joomise laastavate operatsioonide põhjustatud füüsilise valu leevendamiseks jäi ta ajutiselt sõltuvusse ka [[Morfinism|morfiinist]]. Tema sõbra [[Genna Sosonko|Gennadi Sosonko]] sõnul üritasid õed asjatult leida tema kätest veeni, kuhu polnud veel süsti tehtud.&lt;ref name=&quot;Independent&quot;&gt;{{Verkkoviite|Tekijä=|Nimeke=Why artificial intelligence is never enough|Ajankohta=28.11.2006|Osoite=http://www.independent.co.uk/opinion/commentators/dominic-lawson/dominic-lawson-why-artificial-intelligence-is-never-enough-426125.html?cmp=ilc-n|Julkaisija=The Independent|Luettu=21.11.2010|Kieli={{en}}}}&lt;/ref&gt; 

Siiski jätkas ta sageli maailmatasemel esinemist. Ta võitis veel Nõukogude Liidu meistrivõistlusi aastatel 1967, 1972, 1974 ja 1978, korrates Botvinniku kuue meistrivõistluse rekordit. 1979. aastal jagas ta [[Montréal|Montreali]] turniiril [[Anatoli Karpov|Anatoli Karpoviga]] esikohta. 1988. aastal võitis ta [[kiirmale]] maailmameistrivõistlused. Kolm nädalat enne seda, kui tema siseelundid 1992. aastal lõpuks üles ütlesid, põgenes ta haiglast, et osaleda [[Moskva|Moskvas]] kiirmaleturniiril. Ta oli ainus maletaja, kes alistas maailmameister [[Garri Kasparov|Garri Kasparovi]]. Ta suri neeruhaigusse 55-aastaselt 1992. aastal.&lt;ref name=&quot;chessgames&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==

{{Commonskat|Mikhail Tal}}

* [https://archive.today/20121205012445/www.chessbase.com/columns/column.asp?pid=134 Biograafiline artikkel Tali kohta] vaadatud 2012-08-05
* [http://www.chesscafe.com/text/review379.pdf Arvustus – CD-raamat Tali kohta] vaadatud 2012-08-05
* [http://www.chess.com/news/garry-kasparov-talks-about-mikhail-tal-and-soviet-chess-history-1340 Kasparov intervjuu Tali kohta] vaadatud 2012-08-05

{{JÄRJESTA:Tal, Mihhail}}
[[Kategooria:Läti maletajad]]
[[Kategooria:Male maailmameistrid]]
[[Kategooria:Juudid]]
[[Kategooria:Sündinud 1936]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]</text>
      <sha1>tjauqng6rz1d9e2bnbfh0okm17r8g0p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188859</id>
      <parentid>7188857</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:07:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5811" sha1="9mct4vjwxyw4f7lm190a15qmx6il765" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Mihhail Tal
| pilt = Hoogovenschaaktoernooi, de Rus M. Tal, Bestanddeelnr 920-9788.jpg  
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = Mihhail Tal 1968. aastal
| riik = 
| sünniaeg  = [[9. november]] [[1936]]
| sünnikoht = [[Riia]]
| surmaaeg  = {{Surmaaeg ja vanus|1992|6|28|1936|11|9}}
| surmakoht = [[Moskva]]
| pikkus    = 
| kaal      = 
| spordiala = male
| tiitel = male suurmeister
| maailmameister = [[1960]]–[[1961]]
| Kõrgeim ELO     = 2705 (jaanuar 1980)
| haridus   = 
| spordiklubi = 
| treener = 
| isiklik_rekord = 
| märkus_silt  = 
| märkus = 
| medalid = 
}}

[[File:Mikhail Tal 1982.jpg|pisi|Mihhail Tal [[Hoogovensi maleturniir]]il [[Wijk aan Zee]]s (1982).]]
'''Mihhail Tal''' (Mihhail Nehemjevitš Tal, läti keeles Mihails Tāls, vene keeles Михаил Нехемьевич Таль; [[9. november]] [[1936]], [[Riia]] – [[28. juuni]] [[1992]], [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Läti]] male [[Suurmeister (male)|suurmeister]] ([[1957]]), kaheksas male maailmameister ([[1960]]–[[1961]]).  

Mihhail Tali hüüdnimi oli Riia Võlur (inglise keeles ''The Magician from Riga'', vene keeles ''Рижский кудесник''), mille ta sai uskumatult keerulise, ettearvamatu, fantaasiarikka ja ohvriterohke mängustiili tõttu, mis jättis mulje, nagu ta suudaks malelaual vastaseid hüpnotiseerida või &quot;mustkunsti&quot; teha. 

Talil oli kaasasündinud väärarengu tõttu (ektrodaktüülia ehk nn homaarisõra sündroom) paremal käel vaid kolm sõrme. 

Tal oli ka silmapaistev maleajakirjanik ja -kirjanik ning ajakirja Male (&quot;''Шахматы''&quot;) peatoimetaja (1960–[[1970]]). Ta kommenteeris oma autobiograafias oma 100 parimat mängu.   

Ta oli [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] ([[1960]]), kuuekordne NSV Liidu malemeister ([[1957]], [[1958]], [[1967]], [[1972]], [[1974]], [[1978]]), Läti malemeister ([[1953]], [[1965]]), ning kuulus 8 korda NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. 

Tal õppis malet oma [[Juudid|juudi]] isalt kaheksa-aastaselt. 1953. aastal tuli ta esimest korda Läti meistriks ning 1957. aastal sai temast suurmeister ja noorim Nõukogude Liidu meister tulemusega +9 =10 –2. 1958. aastal võitis ta mitu ​​kõrgetasemelist turniiri, sealhulgas tuli teist korda Nõukogude Liidu meistriks ja võitis [[Portorož|Portoroži]] piirkondadevahelise turniiri [[Jugoslaavia|Jugoslaavias]]. Järgmisel aastal võitis Tal kandidaatide turniiri ja pärast [[Mihhail Botvinnik|Mihhail Botvinniku]] alistamist 1960. aasta maailmameistrivõistluste matšis (+6 =13 –2) sai temast tolle aja noorim maailmameister, olles vaid 23-aastane.&lt;ref name=&quot;Hooper&amp;Whyld&quot;&gt;Hooper, D. ja &amp; Whyld K. (1992). ''The Oxford Companion to Chess'', 2. painos, Oxford University Press {{ISBN|0-19-866164-9}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;chessgames&quot;&gt;{{Verkkoviite|Tekijä=|Nimeke=The chess games of Mikhail Tal|Ajankohta=|Osoite=http://www.chessgames.com/perl/chessplayer?pid=14380|Julkaisija=Chessgames.com|Luettu=07.02.2008|Kieli={{en}}}}&lt;/ref&gt; 

Botvinnikul oli matši tingimuste kohaselt õigus järgmisel aastal kordusmatšile. Neeruhaiguse all kannatanud Tal keeldus vastase pakkumisest matš edasi lükata ja kaotas (+5 =6 –10). Ta ei pääsenud enam maailmameistrivõistluste valikmängudest edasi, kuigi püsis pikka aega maailma edetabeli tipus.&lt;ref name=&quot;Hooper&amp;Whyld&quot; /&gt; 

Tali terviseprobleemid jätkusid kuni elu lõpuni, mis põhjustas males ebajärjekindlaid tulemusi. Muu hulgas ahelsuitsetajana sattus ta sõltuvusse mitmest ainest. Ajakirjanik Dominic Lawsoni sõnul võis Tal ühes mängu jooksul suitsetada kuni 100 sigaretti ning Tali esimene naine väidab, et tal polnud kunagi tulemasinat, sest ta süütas uue sigareti alati eelmise sigareti koniga ning et kui Tal [[Hastings|Hastingsi]] turniirile saabus, jõi Tal terve hotellibaari [[Viski|viskist]] ja [[Brändi|brändist]] tühjaks. Joomise laastavate operatsioonide põhjustatud füüsilise valu leevendamiseks jäi ta ajutiselt sõltuvusse ka [[Morfinism|morfiinist]]. Tema sõbra [[Genna Sosonko|Gennadi Sosonko]] sõnul üritasid õed asjatult leida tema kätest veeni, kuhu polnud veel süsti tehtud.&lt;ref name=&quot;Independent&quot;&gt;{{Verkkoviite|Tekijä=|Nimeke=Why artificial intelligence is never enough|Ajankohta=28.11.2006|Osoite=http://www.independent.co.uk/opinion/commentators/dominic-lawson/dominic-lawson-why-artificial-intelligence-is-never-enough-426125.html?cmp=ilc-n|Julkaisija=The Independent|Luettu=21.11.2010|Kieli={{en}}}}&lt;/ref&gt; 

Siiski jätkas ta sageli maailmatasemel esinemist. Ta võitis veel Nõukogude Liidu meistrivõistlusi aastatel 1967, 1972, 1974 ja 1978, korrates Botvinniku kuue meistrivõistluse rekordit. 1979. aastal jagas ta [[Montréal|Montreali]] turniiril [[Anatoli Karpov|Anatoli Karpoviga]] esikohta. 1988. aastal võitis ta [[kiirmale]] maailmameistrivõistlused. Kolm nädalat enne seda, kui tema siseelundid 1992. aastal lõpuks üles ütlesid, põgenes ta haiglast, et osaleda [[Moskva|Moskvas]] kiirmaleturniiril. Ta oli ainus maletaja, kes alistas maailmameister [[Garri Kasparov|Garri Kasparovi]]. Ta suri neeruhaigusse 55-aastaselt 1992. aastal.&lt;ref name=&quot;chessgames&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==

{{Commonskat|Mikhail Tal}}

* [https://archive.today/20121205012445/www.chessbase.com/columns/column.asp?pid=134 Biograafiline artikkel Tali kohta] vaadatud 2012-08-05
* [http://www.chesscafe.com/text/review379.pdf Arvustus – CD-raamat Tali kohta] vaadatud 2012-08-05
* [http://www.chess.com/news/garry-kasparov-talks-about-mikhail-tal-and-soviet-chess-history-1340 Kasparov intervjuu Tali kohta] vaadatud 2012-08-05

{{JÄRJESTA:Tal, Mihhail}}
[[Kategooria:Läti maletajad]]
[[Kategooria:Male maailmameistrid]]
[[Kategooria:Juudid]]
[[Kategooria:Sündinud 1936]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]</text>
      <sha1>9mct4vjwxyw4f7lm190a15qmx6il765</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võrgumälu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>265488</id>
    <revision>
      <id>7188848</id>
      <parentid>6692647</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:35:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8369" sha1="huk6gp6qzy29ljkqplbek55pqe5o68t" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Netgear ReadyNAS NV+.jpg|pisi|Netgeari võrgumäluseade ReadyNAS NV+]]

'''Võrgumälu''' (ka '''võrgusalvesti'''&lt;ref&gt;http://www-03.ibm.com/systems/ee/storage/network/&lt;/ref&gt;) ehk '''NAS''' ([[inglise keel]]es ''network-attached storage'') on [[arvutivõrk]]u ühendatud andmesalvestussüsteem&lt;ref name=&quot;proact&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.proact.ee/Teenused/Storage/NAS/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305083642/http://www.proact.ee/Teenused/Storage/NAS/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, millega jagatakse andmehoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgumäluseadmed ühendatakse [[kohtvõrk]]u (tavaliselt [[Ethernet]]i võrku&lt;ref name=&quot;vallaste&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&amp;otsing=1649 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2015-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150430062306/http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&amp;otsing=1649 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;) ning nendele omistatakse [[IP-aadress]].

== Kirjeldus ==
Võrgumälu pakub arvutivõrgus olevatele seadmetele failipõhiseid andmesalvestusteenuseid. See on väiksem ja odavam kui samaks otstarbeks mõeldud andmeserverid ning seega taskukohasem väikeettevõtetele ning kasutamiseks koduvõrgus. Võrgumäluseade on spetsiifiline [[arvuti]], mis ühendab arvutivõrgu ja selle kaudu klientseadmed salvestuskandjaga. Klientseadmed saavad pöörduda salvestuskandja poole vaid läbi võrgumäluseadme, kasutades selleks ette nähtud protokolle. Otsest juurdepääsu salvestuskandjale klientseadmetel pole.&lt;ref name=&quot;hwm&quot;&gt;&quot;An Introduction to Network Attached Storage&quot;, HWM magazine, Jul 2003. ISSN 0219-5607. Published by SPH Magazines. p. 90-92&lt;/ref&gt;

Salvestuskandjaks on tavaliselt [[kõvaketas|kõvakettad]] või viimasel ajal ka [[pooljuhtketas|pooljuhtkettad]]&lt;ref&gt;https://archive.today/20120903211410/http://www.linuxfordevices.com/c/a/News/Iomega-StorCenter-PX/&lt;/ref&gt;, mis on tihtipeale omakorda [[RAID]] massiivides&lt;ref name=&quot;hwm&quot;/&gt;. Võimalikud on muidugi ka muud kandjad, näiteks [[lindiseade]]. Paljud võrgumäluseadmed võimaldavad ka [[USB]] kaudu ühendatavaid andmekandjaid, näiteks [[välkmälu]].

== Ajalugu ==
Esimesed võrgumälusüsteemid ilmusid 1980. aastatel, kuid laiemasse tarbesse tulid need alles 1992. aastal, kui tekkisid esimesed iseseisvate võrgumäluseadmete kontseptsioonid ning salvestusseadmete tootjad neid ka looma hakkasid.&lt;ref&gt;http://www.backuphistory.com/&lt;/ref&gt;

Võrgumäluseadmed loodi ja leidsid kasutust mitmel põhjusel&lt;ref name=&quot;hwm&quot;/&gt;:
* suured failiserverid olid kulukas investeering;
* olemasolevate serverite ressursse vajati aina rohkem rakendusprogrammidele;
* arvutivõrku keskset andmesalvestussüsteemi soovivad kodukasutajad ja väikefirmad ei olnud võimelised serverilahendusi muretsema;
* uute ja odavamate seadmete seadistamine oli lihtsam kui suurte serverite haldus.

Kuna võrgumäluseadmeid disainiti ja toodeti otseselt andmesalvestuse otstarbeks, siis oli kulusid võrreldes üldotstarbeliste serveritega võimalik hoida madalamana.

== Kasutatavad tehnoloogiad ==
Võrgumäluga suhtlevad klientseadmed üle kohtvõrgu kasutades [[TCP/IP]]-protokolli. Täpsemalt kasutatakse failivahetuseks ja seadme halduseks TCP/IP protokolli kasutavaid kõrgema taseme protokolle&lt;ref name=&quot;proact&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;hwm&quot;/&gt;:
* [[Võrgu-failisüsteem|NFS]] – populaarne [[Linux]]i operatsioonisüsteemide juures;
* [[SMB]]/[[CIFS]] – populaarsed [[Windows]]i operatsioonisüsteemide juures;
* [[AFP (võrguprotokoll)|AFP]] – kasutatakse [[Apple|Apple'i]] operatsioonisüsteemidega;
* [[HTTP]] – kasutatakse võrgumäluseadme haldamiseks veebiliidese kaudu, harva ka failide edastuseks;
* [[FTP]] ja [[SFTP]] – osad seadmed võimaldavad failide edastuseks;
* [[UPnP]];
* [[rsync]]&lt;ref&gt;http://www.backupassist.com/blog/support/rsync-compatible-nas-device-list/&lt;/ref&gt;.

Võrgumäluseadme külge ühendatavaks salvestuskandjaks on peamiselt kõvakettad, kuid leidub ka muid lahendusi, näiteks USB-välkmälud või harva lindiseadmed. Tänapäeval on peamiselt kasutusel järgmised liidesed:
* [[SATA]];
*[[Serial Attached SCSI|SAS]];
* [[USB]].
Esimesel kahel juhul ühendatavaid kettaid võimaldavad paljud NAS-seadmed ka [[RAID]]-lahendusi kasutama panna, et muuta andmevahetust kiiremaks või parandada andmete säilivust.&lt;ref name=&quot;hwm&quot;/&gt;

== Vabavaralised lahendused ==
Võrgumäluseadmetele leidub mitmeid avatud lähtekoodiga [[distributsioon]]e (ehk väikseid spetsialiseeritud [[operatsioonisüsteem]]e).&lt;ref name=&quot;linuxplanet&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.linuxplanet.com/linuxplanet/reports/7153/1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111119045102/http://www.linuxplanet.com/linuxplanet/reports/7153/1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Näiteid:
*[[FreeNAS]] – üks kõige populaarsemaid avatud lahendusi;
*[[CryptoNAS]] – pakub laialdasi võimalusi andmete [[krüptograafia|krüpteerimiseks]];
* Openfiler.

Vabavaralised lahendused on peamiselt suunatud tavalistel (näiteks seisma jäänud või vanadel) arvutitel käivitamiseks&lt;ref name=&quot;linuxplanet&quot;/&gt;. Nii saab kasutamata riistvara uue otstarbe ja ei nõua uusi investeeringuid. Teiseks võib sel teel koostada ka palju paindlikuma süsteemi kui valmis võrgumälulahenduse kasutamisel.

Vabavaralisi (või nendega paralleelselt arendatavaid) lahendusi kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise.&lt;ref&gt;http://www.ixsystems.com/truenas/&lt;/ref&gt; Odavam on kasutada valmis ja testitud tarkvara, kui hakata ise seda looma.

== Lisavõimalused ==
[[Pilt:Linksys NSLU2.jpg|pisi|Võrgumäluseade Linksys NSLU2, mille salvestuskandjaks on vaid USB-andmekandjad]]
Teatud võrgumäluseadmeid saab kasutada ka muudel otstarvetel või muuta failivahetuse kasutusvõimalusi mitmekülgsemaks. On olemas seadmeid, mis võimaldavad:
* integreerida failide kasutajaõigused juba olemasoleva [[LDAP]] või [[ActiveDirectory]] lahendusega;&lt;ref name=&quot;proact&quot;/&gt;
* kasutada kandjana lisaks seadmes paiknevatele kõvaketastele ka USB-andmekandjaid&lt;ref name=&quot;about&quot;/&gt; (mõni seade, näiteks Linksys NSLU2, kasutabki kandjana vaid USB-andmekandjaid);&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://homesupport.cisco.com/en-us/wireless/lbc/nslu2 |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110817162822/http://homesupport.cisco.com/en-us/wireless/lbc/NSLU2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* jagada USB kaudu ühendatud [[printer]]it.&lt;ref name=&quot;about&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://compnetworking.about.com/od/homenetworking/tp/nas-storage-drives.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111217222128/http://compnetworking.about.com/od/homenetworking/tp/nas-storage-drives.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Võrgumälu klastrina ==
Võrgumäluseadmeid on viimastel aastatel hakatud ühendama ka [[Klaster (informaatika)|klastritesse]], et saavutada kiiremaid andmesidekiirusi ning suuremaid salvestusmahte. Sellised lahendused on kergesti laiendatavad ning paistavad klientseadmetele ühe salvestusseadmena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://searchstorage.techtarget.co.uk/report/Clustered-NAS-systems-Network-attached-storage-on-steroids |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2012-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120511200919/http://searchstorage.techtarget.co.uk/report/Clustered-NAS-systems-Network-attached-storage-on-steroids |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Silmapaistvamaid tootjaid:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://searchstorage.techtarget.co.uk/feature/Clustered-NAS-vs-traditional-NAS-solutions |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111222053344/http://searchstorage.techtarget.co.uk/feature/Clustered-NAS-vs-traditional-NAS-solutions |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

* EMC;
* IBM;
* HP;
* NetApp;
* Symantec.

&lt;!--== NAS ja SAN ==--&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*Vabavaralised võrgumälulahendused
**[http://www.freenas.org/ FreeNAS]
**[http://cryptonas.org/ CryptoNAS]
**[http://www.openfiler.com/ Openfiler]

[[Kategooria:Arvutivõrgud]]
[[Kategooria:Arvuti mälu]]</text>
      <sha1>huk6gp6qzy29ljkqplbek55pqe5o68t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zianon Paźniak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>265514</id>
    <revision>
      <id>7189051</id>
      <parentid>6789354</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T01:53:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189051</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12281" sha1="ldp5dzna11wdkabyw95jjk43fc96mq3" xml:space="preserve">{{Isik
| pilt = 2008.06.16. Zianon Pazniak Fot Mariusz Kubik 01.JPG
| pildiallkiri = Zianon Paźniak (2008)
| rahvus = [[valgevenelane]]
| sünnikoht = [[Subotniki]], [[Baranavičy oblast]], [[Valgevene NSV]], [[Nõukogude Liit]]
| kodakondsus = [[Valgevene]]
| organisatsioon = [[Kristlik-Demokraatlik Partei – Valgevene Rahvarinne]]
| alma mater = [[Valgevene Riiklik Teatri- ja Kunstiinstituut]]
| abikaasa = Halina Pazniak
| autogramm = Zianon Paźniak signature.png
}}

'''Zianon Paźniak''' ([[Valgevene keel|valgevene]] Зянон Станіслававіч Пазьняк, sündinud [[24. aprill]]il [[1944]] [[Subotniki]]s, [[Baranavičy oblast]])&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=ПАЗЬНЯК ЗЯНОН СТАНІСЛАВАВІЧ |url=http://www.narodnaja-partyja.org/01--Kirawnictva--fr--pg/Zc_janon-Pazc_ssnc_jak--01 |vaadatud=2011-11-10 |väljaanne=Народная Партыя |arhiivimisaeg=2012-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121127195815/http://www.narodnaja-partyja.org/01--Kirawnictva--fr--pg/Zc_janon-Pazc_ssnc_jak--01 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; on [[Valgevene]] ajaloolane, poliitik ja publitsist.

== Elulugu ==

==== Haridustee ====
Omandas keskhariduse Subotnikis keskkoolis.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1967. aastal lõpetas [[Valgevene Riiklik Teatri- ja Kunstiinstituut|Valgevene Riikliku Teatri- ja Kunstiinstituudi]]. 1969–1972 oli [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]]s aspirantuuris [[Etnograafia, Kunstiteaduse ja Folkloori Instituut (Valgevene)|Etnograafia, Kunstiteaduse ja Folkloori Instituudi]] juures. 1981. aastal kaitses [[Leningrad]]is kandidaadiväitekirja [[Teater|teatri]] ajaloost Valgevenes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Ühiskondlik ja poliitiline tegevus Nõukogude ajal ====
Paźniak paistis silma muinsuskaitsealase tegevusega. Ta võitles plaanide vastu lammutada [[Minsk]]i ümberehitamise käigus ajaloolise väärtusega ehitisi ja kvartaleid ja avaldas muuhulgas 1969. aastal teemakohase artikli ajalehes [[Pravda]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=ПОЗНЯК Зенон Станиславович |url=http://who.bdg.by/obj.php?&amp;kod=284 |vaadatud=2011-11-14 |väljaanne=Кто есть кто в Республике Беларусь |arhiivimisaeg=2011-01-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110109234334/http://who.bdg.by/obj.php?&amp;kod=284 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 1974. aastal vallandati režiimivastasuse tõttu kunstiajaloo instituudist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1976. aastast töötas Paźniak Valgevene NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi arheoloogiaosakonnas teadurina. Uurinud [[Valgevene ajalugu]] hiliskeskajal.&lt;ref&gt;http://who.bdg.by/cat.php?kod=284&amp;idi=507{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaadatud 14. nov. 2011&lt;/ref&gt; Samal aastal avaldas ta [[samizdat]]i kaudu varjunime all [[Vene keel|venekeelse]] brošüüri, milles kritiseeris Nõukogude võimude poliitikat Valgevenes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006-10-30 |pealkiri=Парадоксы белорусских интеллектуалов |url=http://www.belaruspartisan.org/bp-forte/?newsPage=2&amp;news=6320&amp;page=100 |vaadatud=2011-11-14 |väljaanne=[[Belorusski Partizan]] |arhiivimisaeg=2016-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160924094019/http://www.belaruspartisan.org/bp-forte/?newsPage=2&amp;news=6320&amp;page=100 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Sattus oma nõukogudevastaste hoiakute tõttu korduvalt julgeolekuorganite huviorbiiti.&lt;ref name=&quot;david-r-ma&quot;&gt;David R. Marples. Belarus: a denationalized nation. Harwood Academic Publishers: 1999, p. 48.&lt;/ref&gt;

==== Tegevus rahvusliku opositsiooni liidrina ====
1988. aastal viis Paźniak läbi väljakaevamisi [[Stalinlikud repressioonid|stalinlike repressioonide]] ohvrite massihaudadel Minski äärelinnas [[Kurapatõ]]s ning avaldas nende tulemused juunis ajalehes [[Litaratura i Mastatstva]]. See äratas Valgevene ühiskonnas suurt vastukaja, mille üheks tulemuseks oli rahvuslike ja demokraatiameelsete jõudude konsolideerumine.&lt;ref&gt;Jan Zaprudnik. Belarus at a Crossroads in History. Boulder, San Francisco, Oxford: 1993, Pp. 131-132&lt;/ref&gt; 

Sügisel 1988 asutati [[Valgevene Rahvarinne|Valgevene Rahvarinde]] „Taassünd“ (“Адраджэньне” ) algatusrühm ning stalinlike kuritegude uurimiseks organisatsioon [[Valgevene Martüroloog]] (Мартыралёг Беларусі). Paźniak valiti mõlema organisatsiooni etteotsa.&lt;ref&gt;David R. Marples. Belarus: a denationalized nation. Harwood Academic Publishers: 1999, p. 47-48&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jan Zaprudnik. Belarus at a Crossroads in History. Boulder, San Francisco, Oxford: 1993, p. 132&lt;/ref&gt; 30. oktoobril 1988 toimus 10&amp;nbsp;000 osavõtjaga massimeeleavaldus Kurapatõ ohvrite mälestuseks, mille võimud laiali ajasid.&lt;ref&gt;Jan Zaprudnik. Belarus at a Crossroads in History. Boulder, San Francisco, Oxford: 1993, P. 134&lt;/ref&gt;

1990 valiti Paźniak [[Valgevene NSV Ülemnõukogu]] saadikuks, temast sai opositsioonilise Valgevene Rahvarinde fraktsiooni juht. Paistis silma võitluses [[Demokratiseerimine|demokratiseerimise]] ja Valgevene riikliku iseseisvuse eest ning osales turumajanduslike reformide väljatöötamisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

[[1994. aasta Valgevene presidendivalimised|1994. aastal kandideeris]] Paźniak Valgevene presidendiks. Ta kogus esimeses valimisvoorus 12,8% häältest, millega sai [[Aljaksandr Lukašenka]] ja [[Viačasłaŭ Kiebič]]i järel kolmanda koha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kireev |eesnimi=Alex |kuupäev= |pealkiri=Belarus. Presidential Election 1994 |url=https://www.electoralgeography.com/new/en/countries/b/belarus/belarus-presidential-election-1994.html |vaadatud=2011-11-14 |väljaanne=Electoral Geography 2.0}}&lt;/ref&gt;

Lukašenka võimuletuleku järel organiseeris 1995.–1996. aastal massimeeleavaldusi ja teisi protestiaktsioone (sh opositsiooniliste parlamendiliikmete näljastreiki).&lt;ref&gt;David R. Marples. Belarus: a denationalized nation. Harwood Academic Publishers: 1999, pp. 73-75, 82-83&lt;/ref&gt; Kartes arreteerimist, põgenes Paźniak 1996. aastal Valgevenest ning sai [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] poliitilise varjupaiga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Zianon Pazniak Warszawa 4.JPG|pisi|Pazniak koos Valgevene üliõpilastega [[Varssavi|Varssavis]], 2011]]

==== Tegevus paguluses ====
Pärast kodumaalt lahkumist on Paźniak jätkanud aktiivset poliitilist ja publitsistlikku tegevust, muuhulgas andnud välja bülletääni Belaruskija Vedamaści (Беларускія Ведамасьці).&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Зянон Станіслававіч Пазьняк |url=https://www.bielarus.net/archives/2004/12/03/84/ |vaadatud=2011-11-14 |väljaanne=Беларуская Салідарнасць}}&lt;/ref&gt; Kavatses kandideerida [[2001. aasta Valgevene presidendivalimised|2001.]] ja [[2006. aasta Valgevene presidendivalimised|2006. aasta presidendivalimistel]], kuid need plaanid ei teostunud.&lt;ref&gt;http://www.bielarus.net/archiu-en.php?subaction=showfull&amp;id=1130273735&amp;archive=&amp;start_from=&amp;ucat=8&amp;{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaadatud 20. nov. 2011.&lt;/ref&gt; 1999. aastal eraldusid Paźniaki poolehoidjad [[Valgevene Rahvarinne (erakond)|Valgevene Rahvarindest]] ning asutasid uue poliitilise partei nimetusega [[Kristlik-Demokraatlik Partei – Valgevene Rahvarinne]] (Кансэрватыўна-Хрысьціянская Партыя – БНФ).&lt;ref&gt;http://www.jamestown.org/single/?no_cache=1&amp;tx_ttnews[tt_news]=11849&amp;tx_ttnews[backPid]=213. Vaadatud 14. nov. 2011&lt;/ref&gt;
[[2020. aasta Valgevene meeleavaldused|2020. aasta rahutuste]] järel tekkinud [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] juhitud demokraatliku liitu on Paźniak peamiselt näinud konkurendina. Kuna [[Valgevene Ühendatud Üleminekukabinet|Tsihhanovskaja eksiilvalitsus]] on [[Lääneriigid|lääneriikides]] laialdasemalt tunnustatud, on Paźniak üritanud oma mõju laiendada, koondades Tsihhanovskaja kriitikuid ja lähendades end Ukrainas võitleva [[Kastuss Kalinovski polk|Kalinovski polguga]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-02-05 |pealkiri=Pazniak strengthens his influence on the democratic agenda as Tsikhanouskaya strengthens cooperation with the Council of Europe |väljaanne=Belarus in Focus |url=https://belarusinfocus.pro/security-issues/iskander-missile-deployments-will-have-political-consequences/}}&lt;/ref&gt;

=== Isiklikku ===
Tema vanaisa [[Janka Paźniak]] oli 1930. aastatel olnud Valgevene kristlik-demokraatliku partei juhtivtegelasi ja hukkus stalinlike repressioonide tagajärjel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=History of BCD |url=http://bchd.info/historyeng.html |vaadatud=2011-11-20 |väljaanne=[[Valgevene Rahvarinne (erakond)|Valgevene Rahvarinne]] |arhiivimisaeg=2011-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110920125609/http://bchd.info/historyeng.html |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;david-r-ma&quot; /&gt; Isa mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse 1944. aasta suvel ja suri [[Poola]]s rindel 1944. aasta detsembris.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Tema abikaasa Galina ja tütar Nadzeja kolisid poliitilise tagakiusamise ohu tõttu välismaale ja elavad [[Varssavi]]s.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Usutunnistuselt on Paźniak [[katoliiklane]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Poliitilised vaated ==
Paźniak on [[rahvuslane]], kelle arvates Valgevene autoritaarse režiimi poliitika on seadnud ohtu riikliku iseseisvuse ning oma keele ja kultuuri säilimise. Ta õhutab võitlust [[Venemaa imperialism]]i vastu, mis olevat „Valgevene iseseisvuse püsiv, halastamatu ja loomulik vaenlane“.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2008-01-23 |pealkiri=Letter about Belarusan Resistanse |url=http://belmov.org/content/view/122/41/lang,en/ |vaadatud=2011-11-14 |väljaanne=Belarusan Youth Movement of America |arhiivimisaeg=2009-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090915143550/http://belmov.org/content/view/122/41/lang,en/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Paźniak rõhutab Valgevene ajaloolisi ja kultuurilisi sidemeid [[Euroopa]]ga, kuid on kriitiline [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] föderalistlike arengutendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=PAZNIAK |eesnimi=Zianon |kuupäev=2004-08-16 |pealkiri=Dr. Zianon Pazniak. “Belarus is an eastern Outpost” |url=https://www.bielarus.net/archives/2004/08/16/1097 |vaadatud=2011-11-14 |väljaanne=Беларуская Салідарнасьць}}&lt;/ref&gt; Samuti leiab ta, et Valgevene opositsioonilised jõud peaksid keelduma välisrahastamisest, et tagada oma poliitiline sõltumatus niihästi [[Venemaa]]st kui lääneriikidest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2010-08-09 |pealkiri=Лозунг «лишь бы не Лукашенко» не выход для Беларуси |url=https://bdg.by/news/politics/11702.html |vaadatud=2011-11-14 |väljaanne=[[BG Delovaja Gazeta]] |keel=ru }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Teiste opositsiooniliikumiste suhtes on Paźniak kriitiline. Muuhulgas on ta neid nimetanud [[KGB (Valgevene)|KGB]] mahitusel loodud pseudoopositsiooniks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Tema juhitav partei rõhutab [[Kristlus|kristlike]] väärtuste olulisust Valgevene jaoks, kuid toetab samas ka [[usuvabadus]]t ja -sallivust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1999-09-26 |pealkiri=ПРАГРАМА КАНСЕРВАТЫЎНА-ХРЫСЦІЯНСКАЙ ПАРТЫІ — БНФ (ПАРТЫІ БНФ) |url=http://www.narodnaja-partyja.org/03--Pragramy--fr--pg |vaadatud=2011-11-14 |väljaanne=Народная Партыя |arhiivimisaeg=2011-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110903051726/http://www.narodnaja-partyja.org/03--Pragramy--fr--pg |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Teosed ==

* Fotoluuleraamat &quot;Gloria Patria&quot; (2000)
* Poliitiliste ja hariduslike artiklite kogumik &quot;Uus sajand&quot; (2002)
* Kultuuri- ja haridusväljaanne &quot;Vestlusi Anton Šukeloitsiga&quot;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Kristlik-Demokraatlik Partei – Valgevene Rahvarinne]]
*[[Janka Paźniak]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.pazniak.info/ Paźniaki koduleht]
*[https://www.narodnaja-partyja.org/ Kristlik-Demokraatlik Partei – Valgevene Rahvarinde koduleht]

{{JÄRJESTA:Pazniak, Zianon}}
[[Kategooria:Valgevene poliitikud]]
[[Kategooria:Katoliiklased]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]</text>
      <sha1>ldp5dzna11wdkabyw95jjk43fc96mq3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vladimir Kangur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>267424</id>
    <revision>
      <id>7188753</id>
      <parentid>7161854</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:23:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8951" sha1="m3ernzm90nv7nnzchgxo2tvs738cjyl" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Vladimir (Mart) Kangur
| pilt = Mart Kangur.jpg
| pildiallkiri = Mart Kanguri valimisreklaam 1948. [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna TSN]] valimistel.
| amet = [[II Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 7. juuni 1923
| ametiajalõpp = 29. veebruar 1924
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Vladimir Mardi p. Kangur
| sünniaeg = 7. veebruar 1903
| sünnikoht    = [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]]
| surmaaeg = [[14. juuli]] [[1998]]
| surmakoht    = Tallinn
| rahvus       = eestlane
| partei       = [[Eestimaa Kommunistlik Partei]]
| abikaasa     = Aino Kangur (Tarkpea)
| vanemad      = Martin (Mart) Kangur ja Jelizaveta Kangur
| lapsed       = Maret Sutt &lt;br/&gt; Reet Lumiste
| sugulased    = 
| elukoht      = Tallinn
| alma_mater   = [[Pärnu Poeglaste Gümnaasium]] &lt;br&gt; [[G. Plehhanovi nimeline Venemaa Majandusülikool|Moskva Rahvamajanduse Instituut]]
| elukutse     = Eesti NSV ametnik
| tegevusala   = nõukogude majandus ja riigikord
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}

'''Vladimir Kangur''' (alates 1936. aastast ametlikult '''Mart Kangur'''; [[7. veebruar]] ([[vkj]] 25. jaanuar) [[1903]] [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]], Harjumaa – [[14. juuli]] [[1998]] [[Tallinn]]&lt;ref&gt;https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=138337&lt;/ref&gt;) oli [[Eesti]] [[kommunist]] ja nõukogudeaegne ühiskonnategelane.

== Elulugu ==
[[Fail:Vladimir Kangur (Mart Kangur), mõisteti 149 protsessil eluks ajaks sunnitööle.jpg||left|pisi|EKNÜ keskkomitee sekretär Vladimir Kangur mõisteti eluaegsele sunnitööle 1924. aasta [[149 protsess|149 protsessil]]]]

Vladimir Kangur sündis [[Õigeusu kirik Eestis|veneusulise]] kihelkonna vaimuliku, [[EAÕK]] Angerja koguduse köster-kooliõpetaja Martin Kanguri pojana.&lt;ref&gt;http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=130&amp;iid=200250310991&amp;img=eaa3758_001_0000018_00118_m.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=6&amp;prc=80&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hlx=826&amp;hly=2660&amp;hlw=1120&amp;hlh=418&amp;hash=7b2021c6dfecc929096ff019d9e45bb9&lt;/ref&gt; Tema ema oli Jelizaveta Avdieva, kes eestistas oma nime Liisaks 1937. aastal. Vladimir eestistas oma nime ametlikult Mardiks 5. veebruaril 1936.&lt;ref&gt;http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1881.1.29:3&lt;/ref&gt; Hiljemini [[Eesti NSV]]-s Kangur eelistas rohkem nime Vladimir. Näiteks 1980. aastal Eesti Raadios või 1985. aastal [[Nõukogude Õpetaja]]s nimetati teda meelsamini nimega Vladimir.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1985/11/30/1 Täna ja alati « Tööliste Keldris »], Nõukogude Õpetaja, nr. 48, 30 november 1985 &lt;/ref&gt;

Kanguri perekond oli pärit Tõstamaa Tõhelast Loode-Pärnumaalt. Samast kohast olid pärit Vladimiri tuleviku aatekaaslased nagu [[Boris Kumm]], [[Andrei Murro]] ja [[Boris Rea]], kelle kõigide venepärased nimed oli kantud õigeusu tugevast mõjust piirkonnale.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1999/03/18/2&lt;/ref&gt; 

Kangur kolis koos vanematega Pärnusse 11-aastaselt. Lõpetas algkooli, aga [[Pärnu Poeglaste Gümnaasium]] jäi pooleli, kui ta 7. klassis korraldas oma &quot;õppeisa&quot; [[Jaan Rea]]ga 126 osaleja õpilasstreigi 6. klassis käiva Andrei Murro koolist väljaheitmise vastu. 1922. aastal sai ta peale ülemaalise õppimiskeelu aasta ajaks. Pärast keeldu oleks ta saanud väljaspool Pärnu õppida. 

Ta oli alustanud kommunistlikus tegevuses 1920. aastal ja valitud Ülemaalise Noorproletaarlaste Ühingu Pärnu osakonna esimeheks. Ülemaaline Noorproletaarlaste Ühing keelustati aprillis 1921. aastal ja Kangur läks kohtu alla, aga vabastati ilma süütõendita. 1921. aasta märtsis sai temast [[Eesti Kommunistlik Partei|EKP]] liige. Ta oli illegaalse EKP Pärnu Maakonnakomitee liige. Juunis 1922 alustas ta tööd Tallinna Maatööliste Liidu asjaajajana. 6. septembril 1922 Kangur ja 15 teist delegaati ([[Jaan Anvelt]], [[Jaan Kreuks]], [[Johannes Lauristin]], [[Richard Mirring]], [[Anton Mangmann]], Andrei Murro, [[Erich Tarkpea]], [[Julius Tõnisson]], [[Oskar Sepre]], [[Alma Vaarman]], [[Voldemar Raekson]], [[Anton Vedru]], [[Osvald Piir]], [[Eduard Reva]], [[Alfred Stamm]]) korraldas [[EKNÜ]] 1. kongressi. &lt;ref&gt;https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-mart-vladimir-kangur-01 Kirjutamata memuaar: Mart (Vladimir) Kangur&lt;/ref&gt;

Ta oli [[Eestimaa Töörahva Partei]] keskkomitee ja Eestimaa töölisühisuste üldliidu juhatuse, Eestimaa töörahva partei noorte komisjoni ja üleriiklise maatööliste liidu juhatuse liige.&lt;ref&gt;Eesti II Riigikogu. Tallinn, 1924&lt;/ref&gt;

EKP Keskkomitee ettepanekul Kangurist sai EKNÜ Keskkomitee sekretär 1923. aasta juunis.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/parnukommunist/1986/01/23/9 Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 16, 23 jaanuar 1986, lk 2.]&lt;/ref&gt; Kuu aeg varem oli ta osutunud osutus valituks 1923. aasta mais [[II Riigikogu]] liikmeks kommunistide valimisühingu [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] esindajana. 

Samal ajal valituks osutamisega ta teenis aega [[3. Diviis]]i [[6. Üksik Jalaväepataljon|6. jalaväerügemendis]] Pärnus. Näiteks 19. mail Riigikogu juhatusele anti teata, et teda oli rügemendi kohtuotsusega karistatud &quot;ülematele tarvilise austuse kavatsusega mitte näitamise eest&quot; kolm nädalat kartseris istumist leiva ja vee peal.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1923/06/13/4 Teine Riigikogu.], Päewaleht, nr. 152, 13 juuni 1923&lt;/ref&gt;

Kui Kangur arreteeriti koos teiste kommunistidega [[Kaitsepolitseiamet|Kaitsepolitsei]] poolt 21.–22. jaanuaril 1924, astus ta [[29. veebruar]]il [[1924]] [[Riigikogu]]st tagasi; tema asemele sai [[Aleksander Erdman|Aleksander Erkman]]. Kinnivõtmise ajal Kangur oli ka [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee|EKP keskkomitee]] liige.&lt;ref&gt;[https://fileserver-az.core.ac.uk/download/pdf/159617813.pdf Tammela, Mari-Leen Isikulooline perspektiiv Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloos 1920–1940, lk 66]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Kangur keeldus nagu ka teised kommunistid riigi kaitseadvokaadist ja hakkas kohtunikega vaidlema. Kangur soovis enda ja oma seltsimeeste asemel hoopis kohtunikud varsti vangi panna. Selle soovi lausumise eest ta läks sõjaväekohtu ette ja mõisteti 1924. aasta novembris [[149 protsess]]il eluaegsele sunnitööle.

1928. aastal Kangur esitas Vabariigi Valitsusele armuandmise palve, mis oli kommunistide koos kokkulepitud sisekorda vastane ettevõtmine. 23. märtsil 1928 teatas [[Waba Maa]], et valitsus oli otsustanud armu anda. Pärast [[Patarei vangla|Patarei vanglast]] vabastamist Kangur töötas Pärnu sadamas laotöötajana ja kindlustusseltsi välisesindajana. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aasta juunikuus hakkas ta organiseerima kindlustusametnikude ametiühingut. Okupatsioonivõim nimetas ta alates 1941. aasta esimesest päevast Pärnumaa täitevkomitee rahandusosakonna juhatajaks. Saksa okupatsiooni eest põgenes ta tagalasse Nõukogude Venemaale, kus ta töötas [[Tšeljabinski oblast]]i rahandusosakonna eelarveinspektorina. 

Kui moodustati [[8. Eesti Laskurkorpus]], hakkas Kangur töötama selle polgus roodu politruki asetäitjana. 1943. aastal Kangur määrati volinikus Balti NSV-de rahandustööliste kursuste juurde Kostromasse. Pärast seda ta õppis Moskva Rahvamajanduse Instituudis kõrgema kvalifikatsiooni kursustel, mille järel ta nimetati Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaadi Eelarveasutuse juhataja kohusetäitjaks ning alates 1. märtsist 1944 ka komissariaadi kaadrite osakonna juhatajana. Teise nõukogude okupatsiooni saabumisel septembris 1944 määrati Kangur [[Tallinna TSN]] [[Tallinna TSN Täitevkomitee|Täitevkomitee]] Rahandusosakonna juhatajaks. Ta oli ka täitevkomitee liige ja TK sekretäri kohusetäitja.

Ta suri [[14. juuli]]l [[1998]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[17. juuli]]l [[1998]] [[Pärnamäe kalmistu]]le.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kangur, Vladimir}}
[[Kategooria:II Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]]
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1903]]
[[Kategooria:Surnud 1998]]</text>
      <sha1>m3ernzm90nv7nnzchgxo2tvs738cjyl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Miguel de Cervantese auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>267481</id>
    <revision>
      <id>7188792</id>
      <parentid>6856252</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:21:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025</comment>
      <origin>7188792</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3499" sha1="f8mih6ihb90je16nttbdn0ppy4zl1cz" xml:space="preserve">'''Miguel de Cervantese auhind''' ([[hispaania keel]]es ''Premio de Literatura en Lengua Castellana Miguel de Cervantes'') on [[Hispaania]] kirjandusauhind.

Auhinna asutas Hispaania kultuuriministeerium [[1976]]. aastal. See on nimetatud [[Miguel de Cervantes]]e järgi. Auhind antakse elutöö eest hispaania keeles kirjutavale [[kirjanik]]ule. Auhinna suurus on 125 000 [[euro]]t.

==Auhinna saanud==

* 1976 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Jorge Guillén]]
* 1977 – {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Alejo Carpentier]]
* 1978 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Dámaso Alonso]]
* 1979 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Gerardo Diego]] ja {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Jorge Luis Borges]]
* 1980 – {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Juan Carlos Onetti]]
* 1981 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Octavio Paz]]
* 1982 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Luis Rosales]]
* 1983 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Rafael Alberti]]
* 1984 – {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Ernesto Sabato]]
* 1985 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Gonzalo Torrente Ballester]]
* 1986 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Antonio Buero Vallejo]]
* 1987 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Carlos Fuentes]]
* 1988 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[María Zambrano]]
* 1989 – {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Augusto Roa Bastos]]
* 1990 – {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Adolfo Bioy Casares]]
* 1991 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Francisco Ayala]]
* 1992 – {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Dulce María Loynaz]]
* 1993 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Miguel Delibes]]
* 1994 – {{Riigi ikoon|Peruu}} [[Mario Vargas Llosa]]
* 1995 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Camilo José Cela]]
* 1996 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José García Nieto]]
* 1997 – {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Guillermo Cabrera Infante]]
* 1998 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Hierro]]
* 1999 – {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Jorge Edwards]]
* 2000 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Francisco Umbral]]
* 2001 – {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Álvaro Mutis]]
* 2002 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Jiménez Lozano]]
* 2003 – {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Gonzalo Rojas]]
* 2004 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Rafael Sánchez Ferlosio]]
* 2005 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Sergio Pitol]]
* 2006 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Antonio Gamoneda]]
* 2007 – {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Juan Gelman]]
* 2008 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Juan Marsé]]
* 2009 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[José Emilio Pacheco]]
* 2010 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Ana María Matute]]
* 2011 – {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Nicanor Parra]]
* 2012 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Manuel Caballero]]
* 2013 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Elena Poniatowska]]
* 2014 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Juan Goytisolo]]
* 2015 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Fernando del Paso]]
* 2016 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Eduardo Mendoza]]
* 2017 – {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Sergio Ramírez]]
* 2018 – {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Ida Vitale]]
* 2019 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joan Margarit]]
* 2020 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Francisco Brines]]
* 2022 – {{Riigi ikoon|Venezuela}} [[Rafael Cadenas]]
* 2023 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Luis Mateo Díez]]
* 2024 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álvaro Pombo]]
* 2025 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Gonzalo Celorio]]

==Välislingid==
* [http://www.mecd.gob.es/servicios-al-ciudadano-mecd/catalogo/cultura/premios/cervantes/cervantes-presentacion.html Auhinnast Hispaania kultuuriministeeriumi lehel]

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Hispaania kirjandus]]</text>
      <sha1>f8mih6ihb90je16nttbdn0ppy4zl1cz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Voyager (1990)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>268063</id>
    <revision>
      <id>7188797</id>
      <parentid>7077404</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:29:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188797</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2604" sha1="5x8a33vrxp16hfpc9mg0thiklzvd99j" xml:space="preserve">{{Infokast laev
|nimi=Voyager
|pilt=Alexander von Humboldt Kiel2008.jpg
|pildisuurus=300px
|pildiallkiri= Alexander von Humboldt Kieli sadamas (2008)
|teised nimed={{lihtne loend|
* Alexander von Humboldt (2008–2012)
* Jules Verne (2007–2008) 
* Walrus (1996–2007) 
* Nautican (1994–1996) 
* Crown Monarch (1990–1994)
}}
|tüüp= [[ristluslaev]]
|IMO=8709573
|kutsung=C6WC2
|tellitud=25. juunil 1987&lt;ref name=&quot;DNV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140225030657/https://exchange.dnv.com/exchange/main.aspx?extool=myvi&amp;vesselid=15990 Det Norske Veritas] (inglise keeles)&lt;/ref&gt;
|ehitaja= Union Naval de Levante, &lt;br&gt;[[Valencia]], [[Hispaania]]
|kiil pandud=4. oktoobril 1988&lt;ref name=&quot;DNV&quot; /&gt;
|vette lastud= 30. oktoobril 1989&lt;ref name=&quot;DNV&quot; /&gt;
|ristitud=
|üle antud=
|teenistuse algus=1990
|teenistuse lõpp= 
|sõsarlaevad=
|liin= 
|omanik= All Leisure Holidays Limited&lt;ref name=&quot;DNV&quot; /&gt;
|staatus= käigus,&lt;br /&gt; {{MMSI|309695000}}
|lipuriik=[[Bahama]]
|kodusadam=1990–2007: [[Panamá]]&lt;br&gt;2007. aastast: [[Nassau]]
|veeväljasurve= 
|pikkus=150,50 m&lt;ref name=&quot;DNV&quot; /&gt;
|laius=20,60 m&lt;ref name=&quot;DNV&quot; /&gt;
|süvis=5,82 m&lt;ref name=&quot;DNV&quot; /&gt;
|peamasin=4 diiselmasinat Normo-Bergen &lt;br&gt;BRM-9, 13,24 MW&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120828094321/http://www.faktaomfartyg.nu/crown_monarch_1990.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)&lt;/ref&gt;
|käiturid=  
|kiirus=18,0 sõlme
|autonoomsus=
|päästevarustus=
|GT=15 396&lt;ref name=&quot;DNV&quot; /&gt;
|laevapere= 215&lt;ref name=&quot;voyagesofdiscovery&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130606013046/http://www.voyagesofdiscovery.co.uk/ship.php?ship_id=897 Voyager Voyages of Discoveryi kodulehel] (inglise keeles)&lt;/ref&gt;
|tekke=7&lt;ref name=&quot;voyagesofdiscovery&quot; /&gt;
|autokohti=
|rajameetreid=
|reisijakohti=559
|kajuteid=
|kajutikohti=559 
|jääklass=
}}

'''Voyager''' on [[ristluslaev]], mis kuulub ettevõttele All Leisure Holidays Limited (V.Ships Leisure UK Ltd.) ja mida käitab Briti kruiisifirma Voyages of Discovery.

Laev ehitati Union Naval de Levante laevatehases [[Valencia]]s, [[Hispaania]]s 1990. aastal. Laevale tehasenumbriga 185 pandi [[kiil (laevandus)|kiil]] [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1988]] ja see lasti vette [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1989]]. Laev ristiti kui ''Crown Monarch''. Hiljem on laev kandnud nimesid ''Nautican'' (1994–1996), ''Walrus'' (1996–2007), ''Jules Verne'' (2007–2008) ja ''Alexander von Humboldt'' (2008–2012). Alates 2012. aastast sõidab laev praeguse nime all.

[[Fail:Voyager IMO 8709573 departing Tallinn 8 May 2013.JPG|pisi|tühi|Voyager Vanasadamas (2013)]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria: Reisilaevad]]</text>
      <sha1>5x8a33vrxp16hfpc9mg0thiklzvd99j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leino Mägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>283056</id>
    <revision>
      <id>7188756</id>
      <parentid>7152577</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:29:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Parteivahetus uuendatud.</comment>
      <origin>7188756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1788" sha1="gzxoju2rq15cw0o2xu2v1kxk5ev0mk3" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=märts}}
'''Leino Mägi''' (sündinud [[22. märts]]il [[1955]] [[Tallinn]]as) on eesti poliitik, omavalitsus- ja sporditegelane, [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige.

== Haridus ==
Leino Mägi on lõpetanud [[Keila 1. Keskkool]]i [[1973]] ja [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikainsenerina [[1982]].

== Töökäik ==
*1982–1988 Tallinna Autode Remondi Katsetehase meister ja jaoskonnajuhataja 
*1988–1995 Väikeettevõtte Vanalinn direktor
*1995–2003 [[Keila]] linnapea 
*2003–2007 X Riigikogu
*2007–2008 SA Keila Terviserajad juhataja
*2008–2011 XI Riigikogu 
*2011–2014 Keila Hariduse Sihtasutuse juhatuse liige

==Poliitiline tegevus==
Ta on olnud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] (1996–2014) ja [[Erakond Eesti 200|erakonna Eesti 200]] (2018–2021) liige. 

Aastatel 1995–2003 oli ta Keila linnapea{{lisa viide}} ja 2011–2017 kuulus Keila linnavolikokku.{{lisa viide}}

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 503 häält ja valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=leino%20m%C3%A4gi&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2002 - Keila linna teenetemärk - teenete eest Keila Tervisekeskuse rajamisel ja linna elu edendamisel.
*2010 – [[Keila kultuuripreemia]] – olulise panuse eest [[Keila]] [[terviserada]]de loomisel ja arendamisel

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.reform.ee/et/Valimised/Kandidaadid/Harju-ja-Raplamaa/48/Leino%20M%C3%A4gi Tutvustus Reformierakonna lehel] 

{{JÄRJESTA:Mägi, Leino}}
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Keila linnapead]]
[[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>gzxoju2rq15cw0o2xu2v1kxk5ev0mk3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188757</id>
      <parentid>7188756</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:29:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1791" sha1="34krwzzojt1ax1tkui99d5a5k93xgdm" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=märts}}
'''Leino Mägi''' (sündinud [[22. märts]]il [[1955]] [[Tallinn]]as) on eesti poliitik, omavalitsus- ja sporditegelane, [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige.

== Haridus ==
Leino Mägi on lõpetanud [[Keila 1. Keskkool]]i [[1973]] ja [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikainsenerina [[1982]].

== Töökäik ==
*1982–1988 Tallinna Autode Remondi Katsetehase meister ja jaoskonnajuhataja 
*1988–1995 Väikeettevõtte Vanalinn direktor
*1995–2003 [[Keila]] linnapea 
*2003–2007 X Riigikogu
*2007–2008 SA Keila Terviserajad juhataja
*2008–2011 XI Riigikogu 
*2011–2014 Keila Hariduse Sihtasutuse juhatuse liige

==Poliitiline tegevus==
Ta on olnud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] (1996–2014) ja [[Erakond Eesti 200|erakonna Eesti 200]] (2018–2021) liige. 

Aastatel 1995–2003 oli ta Keila linnapea{{lisa viide}} ja 2011–2017 kuulus Keila linnavolikokku.{{lisa viide}}

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 503 häält ja valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=leino%20m%C3%A4gi&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2002 – Keila linna teenetemärk – teenete eest Keila Tervisekeskuse rajamisel ja linna elu edendamisel
*2010 – [[Keila kultuuripreemia]] – olulise panuse eest [[Keila]] [[terviserada]]de loomisel ja arendamisel

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.reform.ee/et/Valimised/Kandidaadid/Harju-ja-Raplamaa/48/Leino%20M%C3%A4gi Tutvustus Reformierakonna lehel] 

{{JÄRJESTA:Mägi, Leino}}
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Keila linnapead]]
[[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>34krwzzojt1ax1tkui99d5a5k93xgdm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August Palm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>287323</id>
    <revision>
      <id>7189002</id>
      <parentid>6941060</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:46:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <origin>7189002</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3908" sha1="989cu7xqia42a0vfz1daabirjplvqcf" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kirjandusteadlasest; Rootsi sotsiaaldemokraadi kohta vaata artiklit [[August Palm (sotsialist)]]}}
[[Fail:August Palm 11.jpg|pisi|August Palm (1928)]]

'''August Palm''' ([[20. veebruar]] [[1902]] [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vald]], [[Harjumaa]] – [[2. aprill]] [[1972]] [[Elva]]) oli eesti kirjandusteadlane ja [[bibliograaf]].&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
August Palm oli talupidaja poeg ja [[Ille Palm]]i&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; isa. 1918–1919 oli [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Lõpetas 1921 [[Tallinna Õhtugümnaasium]]i, 1937 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna kirjanduse ja rahvaluule erialal, sh õppis 1929–1930 [[Helsingi Ülikool]]is. Oli 1922–1923 kooliõpetaja [[Lüganuse]]l, 1923 gümnaasiumiõpetaja [[Paide]]s, 1924–1933 literaat Tartus, 1933–1940 õpetaja Tartu koolides, 1940 [[Õpetatud Eesti Selts]]i teadussekretär, 1940–1944 ja 1957–1965 [[Eesti Kirjandusnuusem]]i bibliograafiaosakonna juhataja, 1944–1945 KM direktori asetäitja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; 

Arreteeriti [[NKVD]] poolt 23. aprillil 1945, oli 1945–1947 poliitvang [[Vasalemma]] vangilaagris ja 1947–1951 [[Kemerovo oblast]]is [[Venemaa]]l. Vabanenunult tegi 1951–1957 juhutöid Eestis. Rehabiliteeriti postuumselt 20. juunil 1990.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurinud peamiselt eesti ärkamisaegset kirjandust, rahvusliku liikumise ajalugu (eriti [[Carl Robert Jakobson]]i tegevust), [[A. H. Tammsaare]] ja [[Eduard Vilde]] loomingut, käsitlenud ka eesti memuaarkirjandust ja ajakirjanduslikku satiiri, soome kultuurilugu; kirjutanud arvukalt retsensioone, teinud tõlkeid (nendest olulisemad [[Juhani Aho|J. Aho]] &quot;Kas mäletad&quot; (1930), [[Viljo Tarkiainen|V. Tarkiainen]] &quot;[[Aleksis Kivi]]&quot; (1930), [[Oskar Albin Kallio|A. Kallio]] &quot;[[Elias Lönnrot]]&quot; (1934)). Tegi hinnatavat tööd KM-s jätkväljaande &quot;Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed&quot; toimetajana ja bibliograafiaosakonna juhatajana, avardas eesti retrospektiivset rahvusbibliograafiat, arendas edasi eesti raamatuteadust (oli ka 1961 toimunud I raamatuteaduse konverentsi algataja). Aegumatu väärtusega on tema uurimistöö [[pseudonüümika]] ja [[anonüümika]] vallas (Tartu ja Tallinna raamatukogudes kasutatakse siiani tema 1961 valminud, kuid masinakirja jäänud uurimust &quot;Eesti pseudonüümid&quot;). Osales Eesti Kirjanduse Seltsi, AKÜ, ÕES-i ja muude organisatsioonide tegevuses. Üle 20 teaduspublikatsiooni, mitu monograafiat.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
* Eesti esimene poliitiline näidend. Tartu, 1930
* Soome Kirjanduse Selts 1831–1931. Tartu, 1931
* Eesti Kirjanduse Selts 1907–1932. Tartu, 1932
* Ärkamisaja olustiku ja ideeproosa ning ajalooliste jutustiste osatähtsus rahva elus. // Raamatu osa Eesti arengus. Tartu, 1935
* Villem Reiman: saavutusterohke rahvuslik võitleja. Tartu, 1937
* Pseudonüüm meil ja mujal. Tartu, 1959
* A. H. Tammsaare: pildikogumik elust ja tööst (kaasautor L. Siimisker). Tallinn, 1978
* Trükisõna ja selle saladuste ümber. Tallinn, 1983.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 154
* Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, (1995), 394-395
* Eesti entsüklopeedia 7, 163
* Eesti entsüklopeedia 14, 354
* Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Tallinn, 1972, 269–271
* KM arhiiv, f 24, n 1, s 56, 124
* Keel ja Kirjandus (1972) 6, 382–383

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETBL|3}}
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Palm, August}}
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti raamatuteadlased]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1972]]</text>
      <sha1>989cu7xqia42a0vfz1daabirjplvqcf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189010</id>
      <parentid>7189002</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:01:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud pildil on Rootsi sotsialist August Palm.</comment>
      <origin>7189010</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3856" sha1="ozagtch3jm11a1aa6g9ud4l7ehl6q3f" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kirjandusteadlasest; Rootsi sotsiaaldemokraadi kohta vaata artiklit [[August Palm (sotsialist)]]}}

'''August Palm''' ([[20. veebruar]] [[1902]] [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vald]], [[Harjumaa]] – [[2. aprill]] [[1972]] [[Elva]]) oli eesti kirjandusteadlane ja [[bibliograaf]].&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
August Palm oli talupidaja poeg ja [[Ille Palm]]i&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; isa. 1918–1919 oli [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Lõpetas 1921 [[Tallinna Õhtugümnaasium]]i, 1937 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna kirjanduse ja rahvaluule erialal, sh õppis 1929–1930 [[Helsingi Ülikool]]is. Oli 1922–1923 kooliõpetaja [[Lüganuse]]l, 1923 gümnaasiumiõpetaja [[Paide]]s, 1924–1933 literaat Tartus, 1933–1940 õpetaja Tartu koolides, 1940 [[Õpetatud Eesti Selts]]i teadussekretär, 1940–1944 ja 1957–1965 [[Eesti Kirjandusnuusem]]i bibliograafiaosakonna juhataja, 1944–1945 KM direktori asetäitja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; 

Arreteeriti [[NKVD]] poolt 23. aprillil 1945, oli 1945–1947 poliitvang [[Vasalemma]] vangilaagris ja 1947–1951 [[Kemerovo oblast]]is [[Venemaa]]l. Vabanenunult tegi 1951–1957 juhutöid Eestis. Rehabiliteeriti postuumselt 20. juunil 1990.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurinud peamiselt eesti ärkamisaegset kirjandust, rahvusliku liikumise ajalugu (eriti [[Carl Robert Jakobson]]i tegevust), [[A. H. Tammsaare]] ja [[Eduard Vilde]] loomingut, käsitlenud ka eesti memuaarkirjandust ja ajakirjanduslikku satiiri, soome kultuurilugu; kirjutanud arvukalt retsensioone, teinud tõlkeid (nendest olulisemad [[Juhani Aho|J. Aho]] &quot;Kas mäletad&quot; (1930), [[Viljo Tarkiainen|V. Tarkiainen]] &quot;[[Aleksis Kivi]]&quot; (1930), [[Oskar Albin Kallio|A. Kallio]] &quot;[[Elias Lönnrot]]&quot; (1934)). Tegi hinnatavat tööd KM-s jätkväljaande &quot;Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed&quot; toimetajana ja bibliograafiaosakonna juhatajana, avardas eesti retrospektiivset rahvusbibliograafiat, arendas edasi eesti raamatuteadust (oli ka 1961 toimunud I raamatuteaduse konverentsi algataja). Aegumatu väärtusega on tema uurimistöö [[pseudonüümika]] ja [[anonüümika]] vallas (Tartu ja Tallinna raamatukogudes kasutatakse siiani tema 1961 valminud, kuid masinakirja jäänud uurimust &quot;Eesti pseudonüümid&quot;). Osales Eesti Kirjanduse Seltsi, AKÜ, ÕES-i ja muude organisatsioonide tegevuses. Üle 20 teaduspublikatsiooni, mitu monograafiat.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
* Eesti esimene poliitiline näidend. Tartu, 1930
* Soome Kirjanduse Selts 1831–1931. Tartu, 1931
* Eesti Kirjanduse Selts 1907–1932. Tartu, 1932
* Ärkamisaja olustiku ja ideeproosa ning ajalooliste jutustiste osatähtsus rahva elus. // Raamatu osa Eesti arengus. Tartu, 1935
* Villem Reiman: saavutusterohke rahvuslik võitleja. Tartu, 1937
* Pseudonüüm meil ja mujal. Tartu, 1959
* A. H. Tammsaare: pildikogumik elust ja tööst (kaasautor L. Siimisker). Tallinn, 1978
* Trükisõna ja selle saladuste ümber. Tallinn, 1983.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 154
* Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, (1995), 394-395
* Eesti entsüklopeedia 7, 163
* Eesti entsüklopeedia 14, 354
* Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Tallinn, 1972, 269–271
* KM arhiiv, f 24, n 1, s 56, 124
* Keel ja Kirjandus (1972) 6, 382–383

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETBL|3}}
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Palm, August}}
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti raamatuteadlased]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1972]]</text>
      <sha1>ozagtch3jm11a1aa6g9ud4l7ehl6q3f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yi Siling</title>
    <ns>0</ns>
    <id>294243</id>
    <revision>
      <id>7189030</id>
      <parentid>6481855</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:00:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189030</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1804" sha1="6izth9pvzpm39n5n5y0p6uzx2nlpp2n" xml:space="preserve">{| align=right border=1
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;gold&quot;| Kuld || [[Laskmine 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] || Õhupüss, 10 m
|- align=center
|bgcolor=&quot;cc9966&quot;| Pronks || [[Laskmine 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] || Õhupüss, 10 m
|- align=center
|colspan=4 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]]&lt;br&gt;[[Laskmise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;gold&quot;| Kuld  || [[2010. aasta laskmise maailmameistrivõistlused|2010]] || Õhupüss, 10 m
|- align=center
|colspan=4 align=center| [[Pilt:AsiaContour.svg|80px|]]&lt;br&gt;[[Aasia mängud]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;gold&quot;| Kuld || [[2010. aasta Aasia mängud|2010]] || Õhupüss, 10 m
|}
'''Yi Siling''' (hiina keeles 易思玲 (''Yì Sīlíng''); sündinud [[6. mai]]l  [[1989]] [[Guangdong]]is) on Hiina [[laskesport|laskur]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.london2012.com/athlete/yi-siling-1070496/ |pealkiri=London 2012 Website Profile |vaadatud=2012-12-05 |arhiivimisaeg=2012-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121031110555/http://www.london2012.com/athlete/yi-siling-1070496/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta sai [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e esimese kuldmedali, võites [[Laskmine 2012. aasta suveolümpiamängudel|naiste õhupüssist laskmise 10 m kauguselt]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120730204050/http://london.postimees.ee/921826/londoni-omi-esimene-kuldmedal-laks-hiinasse Londoni OMi esimene kuldmedal läks Hiinasse], Postimees, 28.07.2012&lt;/ref&gt; [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s sai ta samal alal pronksi.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Yi Siling}}
[[Kategooria:Hiina sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]
[[Kategooria:Laskurid]]</text>
      <sha1>6izth9pvzpm39n5n5y0p6uzx2nlpp2n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wang Mingjuan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>294245</id>
    <revision>
      <id>7188905</id>
      <parentid>6481646</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:13:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="873" sha1="c7ijo97djemuehqkiqevmkzihaautdq" xml:space="preserve">'''Wang Mingjuan''' (hiina keeles 王明娟 (''Wáng Míngjuān''); sündinud [[11. oktoober|11. oktoobril]]  [[1985]] [[Hunan]]is) on Hiina [[tõstmine|tõstja]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.london2012.com/athlete/wang-mingjuan-1067571/ |pealkiri=London 2012 Website Profile |vaadatud=2012-12-09 |arhiivimisaeg=2012-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121031192757/http://www.london2012.com/athlete/wang-mingjuan-1067571/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta sai [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el kuldmedali [[Tõstmine 2012. aasta suveolümpiamängudel|kuni 48 kg naiste kaalukategoorias]].&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/486570 Mingjuan Wang võitis Hiinale avapäeva teise kulla], Õhtuleht Online, 28.07.2012&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Wang Mingjuan}}
[[Kategooria:Hiina sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]
[[Kategooria:Tõstjad]]</text>
      <sha1>c7ijo97djemuehqkiqevmkzihaautdq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mägi-piimputk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>296694</id>
    <revision>
      <id>7189119</id>
      <parentid>6431314</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:33:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7189119</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1546" sha1="krlazdfgn1tsijym074ucl9qeyajvay" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Mägi-piimputk
| pilt = Mägi-piimputk.jpg
| pildi_laius = 250px
| pildi_seletus = 
| pilt2 = Mägi-piimputk1.jpg
| pildi2_laius = 250px
| pildi2_seletus = Mägi-piimputk ''Peucedanum oreoselinum''
| värvus = taimed
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond       = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = 	[[Sarikalaadsed]]  ''Apiales''
| sugukond = [[Sarikalised]] ''Apiaceae''
| perekond       = [[Piimputk]] ''Peucedanum''
| liik = '''Mägi-piimputk'''
| binaarne       = ''Peucedanum oreoselinum''
| binaarse_autor = (L.) Moench
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}

'''Mägi-piimputk''' (''Peucedanum oreoselinum'') on [[sarikalised|sarikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[piimputk]]e perekonda kuuluv [[õistaim]]. 

Ta on Eestis arvatud [[I kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|I kaitsekategooriasse]] (2012).

Eestis on ta haruldane&lt;ref name=&quot;Eesti taimede määraja, 2007&quot;/&gt;. Teda leidub üksikute leiukohtadena peamiselt [[Tartu]] ümbruses, kus ta eelistab liivaseid [[männimets]]i, [[liivik]]uid, teeservi&lt;ref name=&quot;Eesti taimede määraja, 2007&quot;/&gt;.

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Eesti taimede määraja, 2007&quot;&gt;2007. Eesti taimede määraja. Teine trükk. Toim. Leht, M. Tartu: EMÜ, [[Eesti Loodusfoto]]. Lk 210&lt;/ref&gt;}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Peucedanum oreoselinum}}
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Sarikalised]]
[[Kategooria:Eesti katteseemnetaimed]]
[[Kategooria:I kaitsekategooria taimeliigid]]</text>
      <sha1>krlazdfgn1tsijym074ucl9qeyajvay</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rómulo Gallegose auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>299249</id>
    <revision>
      <id>7188803</id>
      <parentid>5796217</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:35:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025</comment>
      <origin>7188803</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3378" sha1="p8uy6pm8qdy1iilbqvw4n8n490jcy73" xml:space="preserve">'''Rahvusvaheline Rómulo Gallegose romaaniauhind''' ehk '''Rómulo Gallegose auhind''' ([[hispaania keel]]es ''Premio internacional de novela Rómulo Gallegos'' ehk ''Premio Rómulo Gallegos'') on kirjandusauhind, mille asutas 6. augustil 1964 [[Venezuela]] president [[Raúl Leoni]]. 

Auhind on loodud Venezuela kirjaniku ja poliitiku [[Rómulo Gallegos]]e auks, kes oli 1948. aastal ka Venezuela president. Auhinda antakse hispaania keeles kirjutatud teostele. Kuni 1987. aastani anti seda välja iga viie aasta järel, seejärel on seda antud üle aasta. 

Auhinda annab välja Venezuela valitsus [[Rómulo Gallegose Ladina-Ameerika Uuringute Keskus]]e (''Fundación Centro de Estudios Latinoamericanos Rómulo Gallegos'') vahendusel. See antakse üle 2. augustil, Rómulo Gallegose sünniaastapäeval.

Auhinna summa on 100 000 eurot.

2015. aasta laureaadi [[Pablo Montoya]] auhinnasumma väljamaksmine viibis, 2017. aastal auhinda majandusraskuste tõttu välja ei antud.&lt;ref&gt;[http://www.el-nacional.com/noticias/entretenimiento/suspenden-premio-internacional-novela-romulo-gallegos-2017_186231 Suspenden Premio Internacional de Novela Rómulo Gallegos 2017], El Nacional, 8. juuni 2017&lt;/ref&gt;

==Auhinna laureaadid==
{|class=wikitable
! Jrk || Aasta || Teos || Autor || Riik
|-
| I || 1967 || ''[[La casa verde]]'' || [[Mario Vargas Llosa]] || {{pisilipp|Peruu}}
|-
| II || 1972 || ''[[Cien años de soledad]]'' || [[Gabriel García Márquez]] || {{pisilipp|Colombia}}
|-
| III || 1977 || ''[[Terra Nostra]]'' || [[Carlos Fuentes]] || {{pisilipp|Mehhiko}}
|-
| IV || 1982 || ''[[Palinuro de México]]'' || [[Fernando del Paso]] || {{pisilipp|Mehhiko}}
|-
| V || 1987 || ''[[Los perros del paraíso]]'' || [[Abel Posse]] || {{pisilipp|Argentina}}
|-
| VI || 1989 || ''[[La casa de las dos palmas]]'' || [[Manuel Mejía Vallejo]] || {{pisilipp|Colombia}}
|-
| VII || 1991 || ''[[La visita en el tiempo]]'' || [[Arturo Úslar Pietri]] || {{pisilipp|Venezuela}}
|-
| VIII || 1993 || ''[[Santo oficio de la memoria]]'' || [[Mempo Giardinelli]] || {{pisilipp|Argentina}}
|-
| IX || 1995 || ''[[Mañana en la batalla piensa en mí]]'' || [[Javier Marías]] || {{pisilipp|Hispaania}}
|-
| X || 1997 || ''[[Mal de amores]]'' || [[Ángeles Mastretta]] || {{pisilipp|Mehhiko}}
|-
| XI || 1999 || ''[[Los detectives salvajes]]'' || [[Roberto Bolaño]] || {{pisilipp|Tšiili}}
|-
| XII || 2001 || ''[[El viaje vertical]]'' || [[Enrique Vila-Matas]] || {{pisilipp|Hispaania}}
|-
| XIII || 2003 || ''[[El desbarrancadero]]'' || [[Fernando Vallejo]] || {{pisilipp|Colombia}}
|-
| XIV || 2005 || ''[[El vano ayer]]'' || [[Isaac Rosa]] || {{pisilipp|Hispaania}}
|-
| XV || 2007 || ''[[El tren pasa primero]]'' || [[Elena Poniatowska]] || {{pisilipp|Mehhiko}}
|-
| XVI || 2009 || ''[[El país de la canela]]'' || [[William Ospina]] || {{pisilipp|Colombia}}
|-
| XVII || 2011 || ''[[Blanco nocturno]]'' || [[Ricardo Piglia]] || {{pisilipp|Argentina}}
|-
| XVIII || 2013 || ''[[Simone]]'' || [[Eduardo Lalo]] || {{pisilipp|Puerto Rico}}
|-
| XIX || 2015 || ''[[Tríptico de la infamia]]'' || [[Pablo Montoya]] || {{pisilipp|Colombia}}
|-
| XX || 2020 || ''[[El país del diablo]]'' || [[Perla Suez]] || {{pisilipp|Argentina}}
|-
| XXI || 2025 || ''[[El simulacro de los espejos]]'' || [[Vicente Battista]] || {{pisilipp|Argentina}}
|}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>p8uy6pm8qdy1iilbqvw4n8n490jcy73</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Victor Rosseli auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306356</id>
    <revision>
      <id>7188812</id>
      <parentid>6853371</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:44:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025</comment>
      <origin>7188812</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5206" sha1="smxb163tn45vodjin2yhmcj7qab3smf" xml:space="preserve">'''Victor Rosseli auhind''' ([[prantsuse keel]]es ''Prix Victor Rossel'') on [[Belgia]] prantsuskeelses osas väljaantav kirjandusauhind, mille asutas 1938. aastal ajakiri [[Le Soir]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu ei antud auhinda välja aastail 1940–1945.

Auhinna laureaadid saavad 5000 [[euro]]t ja [[Raoul Debroeyer]]i [[litograafia]]. 

==Auhinna laureaadid==
* [[1938]] – [[Marguerite Guyaux]], &quot;Bollèche&quot;
* [[1939]] – [[Madeleine Ley]], &quot;Le Grand feu&quot;
* [[1946]] – [[Max Defleur]], &quot;Le Ranchaud&quot;
* [[1947]] – [[Maurice Carême]], &quot;Contes pour Caprine&quot;
* [[1948]] – [[Nelly Kristink]], &quot;Le Renard à l'anneau d'or&quot;
* [[1949]] – [[Jean Welle]], &quot;Le Bonheur est pour demain...&quot;
* [[1950]] – [[André Villers]], &quot;La griffe du léopard&quot;
* [[1951]] – [[Daniel Gillès]], &quot;Mort la douce&quot;
* [[1952]] – [[Albert Ayguesparse]], &quot;Notre ombre nous précède&quot;
* [[1953]] – [[Paul-Aloïse De Bock]], &quot;Terres basses&quot;
* [[1954]] – [[Jacqueline de Boulle]], &quot;Le Desperado&quot;
* [[1955]] – [[Lucien Marchal]], &quot;La Chute du grand Chimu&quot;
* [[1956]] – [[Stanislas d'Otremont]], &quot;L'Amour déraisonnable&quot;
* [[1957]] – [[Edmond Kinds]], &quot;Les Ornières de l'été&quot;
* [[1958]] – [[Stéphane Jourat]], &quot;Entends, ma chère, entends&quot;
* [[1959]] – [[Jacqueline Harpman]], &quot;Brève Arcadie&quot;
* [[1960]] – [[Victor Misrahi]], &quot;Les Routes du Nord&quot;
* [[1961]] – [[David Scheinert]], &quot;Le Flamand aux longues oreilles&quot;
* [[1962]] – [[Maud Frère]], &quot;Les Jumeaux millénaires&quot;
* [[1963]] – [[Charles Bertin]], &quot;Le Bel âge&quot;
* [[1964]] – [[Louis Dubrau]], &quot;À la poursuite de Sandra&quot;
* [[1965]] – [[Jacques Henrard]], &quot;L'Écluse de novembre&quot;
* [[1966]] – [[Eugénie De Keyser]], &quot;La Surface de l'eau&quot;
* [[1967]] – [[Marie Denis]], &quot;L'Odeur du père&quot;
* [[1968]] – [[Charles Paron]], &quot;Les Vagues peuvent mourir&quot;
* [[1969]] – [[Franz Weyergans]], &quot;L'Opération&quot;
* [[1970]] – [[Pierre Mertens]], &quot;L'Inde ou l'Amérique&quot;
* [[1971]] – [[Renée Brock]], &quot;L'Étranger intime&quot;
* [[1972]] – [[Irène Stecyk]], &quot;Une Petite femme aux yeux bleus&quot;
* [[1973]] – [[Georges Thinès]], &quot;Le Tramway des officiers&quot;
* [[1974]] – [[André-Marcel Adamek]], &quot;Le Fusil à pétales&quot;
* [[1975]] – [[Sophie Deroisin]], &quot;Les Dames&quot;
* [[1976]] – [[Gabriel Deblander]], &quot;L'Oiseau sous la chemise&quot;
* [[1977]] – [[Vera Feyder]], &quot;La Derelitta&quot;
* [[1978]] – [[Gaston Compère]], &quot;Portrait d'un roi dépossédé&quot;
* [[1979]] – [[Jean Muno]], &quot;Histoires singulières&quot;
* [[1980]] – [[Jacques Crickillon]], &quot;Supra-Coronada&quot;
* [[1981]] – [[François Weyergans]], &quot;Macaire le Copte&quot;
* [[1982]] – [[Raymond Ceuppens]], &quot;L'Été pourri&quot;
* [[1983]] – [[Guy Vaes]], &quot;L'Envers&quot;
* [[1984]] – [[Jean-Pierre Hubin]], &quot;En lisière&quot;
* [[1985]] – [[Thierry Haumont]], &quot;Le Conservateur des ombres&quot;
* [[1986]] – [[Jean-Claude Pirotte]], &quot;Un Été dans la combe&quot;
* [[1987]] – [[René Swennen]], &quot;Les Trois frères&quot;
* [[1988]] – [[Michel Lambert]], &quot;Une Vie d'oiseau&quot;
* [[1989]] – [[Jean-Claude Bologne]], &quot;La Faute des femmes&quot;
* [[1990]] – [[Philippe Blasband]], &quot;De cendres et de fumées&quot;
* [[1991]] – [[Anne François]], &quot;Nu-Tête&quot;
* [[1992]] – [[Jean-Luc Outers]], &quot;Corps de métier&quot;
* [[1993]] – [[Nicole Malinconi]], &quot;Nous deux&quot;
* [[1994]] – [[Bosquet de Thoran]], &quot;La Petite Place à côté du théâtre&quot;
* [[1995]] – [[Patrick Roegiers]], &quot;Hémisphère nord&quot;
* [[1996]] – [[Caroline Lamarche]], &quot;Le Jour du chien&quot;
* [[1997]] – [[Henry Bauchau]], &quot;Antigone&quot;; [[Jean-Philippe Toussaint]], &quot;La Télévision&quot;
* [[1998]] – [[François Emmanuel]], &quot;La Passion Savinsen&quot;
* [[1999]] – [[Daniel De Bruycker]], &quot;Silex. La tombe du chasseur&quot;
* [[2000]] – [[Laurent de Graeve]], &quot;Le Mauvais Genre&quot;
* [[2001]] – [[Thomas Gunzig]], &quot;Mort d'un parfait bilingue&quot;
* [[2002]] – [[Xavier Deutsch]], &quot;La Belle Étoile&quot;
* [[2003]] – [[Ariane Le Fort]], &quot;Beau-fils&quot;
* [[2004]] – [[Isabelle Spaak]], &quot;Ça ne se fait pas&quot;
* [[2005]] – [[Patrick Delperdange]], &quot;Chants des gorges&quot;
* [[2006]] – [[Guy Goffette]], &quot;Une enfance lingère&quot;
* [[2007]] – [[Diane Meur]], &quot;Les Vivants et les Ombres&quot;
* [[2008]] – [[Bernard Quiriny]], &quot;Contes carnivores&quot;
* [[2009]] – [[Serge Delaive]], &quot;Argentine&quot;
* [[2010]] – [[Caroline De Mulder]], &quot;Ego Tango&quot;
* [[2011]] – [[Geneviève Damas]], &quot;Si tu passes la rivière&quot;
* [[2012]] – [[Patrick Declerck]], &quot;Démons me turlupinant&quot;
* [[2013]] – [[Alain Berenboom]], &quot;Monsieur Optimiste&quot;
* [[2014]] – [[Hedwige Jeanmart]], &quot;Blanès&quot;
* [[2015]] – [[Eugène Savitzkaya]], &quot;Fraudeur&quot;
* [[2016]] – [[Hubert Antoine]], &quot;Danse de la vie brève&quot;
* [[2017]] – [[Laurent Demoulin]], &quot;Robinson&quot;
* [[2018]] – [[Adeline Dieudonné]], &quot;La Vraie Vie&quot;
* [[2019]] – [[Vinciane Moeschler]], &quot;Trois incendies&quot;
* [[2020]] – [[Catherine Barreau]], &quot;La Confiture des morts&quot;
* [[2021]] – [[Philippe Marczewski]], &quot;Un corps tropical&quot;
* [[2022]] – [[Stéphane Lambert]], &quot;L'Apocalypse heureuse&quot;
* [[2023]] – [[Antoine Wauters]], &quot;Le Plus Court Chemin&quot;
* [[2024]] – [[Velibor Čolić]], &quot;Guerre et pluie&quot;
* [[2025]] – [[Claire Huynen]], &quot;Les femmes de Louxor&quot;

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Belgia kirjandus]]</text>
      <sha1>smxb163tn45vodjin2yhmcj7qab3smf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prix Médicis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306433</id>
    <revision>
      <id>7188798</id>
      <parentid>6761264</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:30:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025</comment>
      <origin>7188798</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13157" sha1="o8u1cae1ou2zgy69bv4z1vbwdb5xzwr" xml:space="preserve">'''Prix Médicis''' on [[Prantsusmaa]] kirjandusauhind, mille asutasid [[1. aprill]]il [[1958]] [[Gala Barbisan]] ja [[Jean-Pierre Giraudoux]]. See antakse iga aasta novembris prantsuse ilukirjandusteose autorile, kelle tuntus ei ole veel vastav tema talendile.

[[1970]]. aastast antakse välja võõrkeelest prantsuse keelde tõlgitud romaani auhinda '''Prix Médicis étranger''', [[1985]]. aastast prantsuse keeles kirjutatud või prantsuse keelde tõlgitud esseistliku teose auhinda '''Prix Médicis essai'''.

==Prix Médicis' laureaadid==
* [[1958]] – [[Claude Ollier]], &quot;La Mise en scène&quot;
* [[1959]] – [[Claude Mauriac]], &quot;Le Dîner en ville&quot;
* [[1960]] – [[Henri Thomas]], &quot;John Perkins: suivi d'un scrupule&quot;
* [[1961]] – [[Philippe Sollers]], &quot;Le Parc&quot;
* [[1962]] – [[Colette Audry]], &quot;Derrière la baignoire&quot;
* [[1963]] – [[Gérard Jarlot]], &quot;Un chat qui aboie&quot;
* [[1964]] – [[Monique Wittig]], &quot;L'Opoponax&quot;
* [[1965]] – [[René-Victor Pilhes]], &quot;La Rhubarbe&quot;
* [[1966]] – [[Marie-Claire Blais]], &quot;Une saison dans la vie d'Emmanuel&quot;
* [[1967]] – [[Claude Simon]], &quot;Histoire&quot;
* [[1968]] – [[Elie Wiesel]], &quot;Le Mendiant de Jérusalem&quot;
* [[1969]] – [[Hélène Cixous]], &quot;Dedans&quot;
* [[1970]] – [[Camille Bourniquel]], &quot;Sélinonte ou la Chambre impériale&quot;
* [[1971]] – [[Pascal Lainé]], &quot;L'Irrévolution&quot;
* [[1972]] – [[Maurice Clavel]], &quot;Le Tiers des étoiles&quot;
* [[1973]] – [[Tony Duvert]], &quot;Paysage de fantaisie&quot;
* [[1974]] – [[Dominique Fernandez]], &quot;Porporino ou les Mystères de Naples&quot;
* [[1975]] – [[Jacques Almira]], &quot;Le Voyage à Naucratis&quot;
* [[1976]] – [[Marc Cholodenko]], &quot;Les États du désert&quot;
* [[1977]] – [[Michel Butel]], &quot;L'Autre Amour&quot;
* [[1978]] – [[Georges Perec]], &quot;La Vie mode d'emploi&quot;
* [[1979]] – [[Claude Durand]], &quot;La Nuit zoologique&quot;
* [[1980]] – [[Jean-Luc Benoziglio]], &quot;Cabinet-portrait&quot;; [[Jean Lahougue]], &quot;Comptine des Height&quot; (loobus auhinnast)
* [[1981]] – [[François-Olivier Rousseau]], &quot;L'Enfant d'Édouard&quot;
* [[1982]] – [[Jean-François Josselin]], &quot;L'Enfer et C&lt;sup&gt;ie&lt;/sup&gt;&quot; 
* [[1983]] – [[Jean Echenoz]], &quot;Cherokee&quot;
* [[1984]] – [[Bernard-Henri Lévy]], &quot;Le Diable en tête&quot;
* [[1985]] – [[Michel Braudeau]], &quot;Naissance d'une passion&quot;
* [[1986]] – [[Pierre Combescot]], &quot;Les Funérailles de la Sardine&quot;
* [[1987]] – [[Pierre Mertens]], Les Éblouissements&quot;
* [[1988]] – [[Christiane Rochefort]], &quot;La Porte du fond&quot;
* [[1989]] – [[Serge Doubrovsky]], &quot;Le Livre brisé&quot;
* [[1990]] – [[Jean-Noël Pancrazi]], &quot;Les Quartiers d'hiver&quot;
* [[1991]] – [[Yves Simon]], &quot;La Dérive des sentiments&quot;
* [[1992]] – [[Michel Rio]], &quot;Tlacuilo&quot;
* [[1993]] – [[Emmanuèle Bernheim]], &quot;Sa femme&quot;
* [[1994]] – [[Yves Berger]], &quot;Immobile dans le courant du fleuve&quot;
* [[1995]] – [[Vassilis Alexakis]], &quot;La Langue maternelle&quot;; [[Andreï Makine]], &quot;Le Testament français&quot;
* [[1996]] – [[Jacqueline Harpman]], &quot;Orlanda&quot;; [[Jean Rolin]], &quot;L'Organisation&quot;
* [[1997]] – [[Philippe Le Guillou]], &quot;Les Sept Noms du peintre&quot;
* [[1998]] – [[Homéric]] (Frédéric Dion), &quot;Le Loup mongol&quot;
* [[1999]] – [[Christian Oster]], &quot;Mon grand appartement&quot;
* [[2000]] – [[Yann Apperry]], &quot;Diabolus in musica&quot;
* [[2001]] – [[Benoît Duteurtre]], &quot;Le Voyage en France&quot;
* [[2002]] – [[Anne F. Garréta]], &quot;Pas un jour&quot;
* [[2003]] – [[Hubert Mingarelli]], &quot;Quatre Soldats&quot;
* [[2004]] – [[Marie Nimier]], &quot;La Reine du silence&quot;
* [[2005]] – [[Jean-Philippe Toussaint]], &quot;Fuir&quot;
* [[2006]] – [[Sorj Chalandon]], &quot;Une promesse&quot;
* [[2007]] – [[Jean Hatzfeld]], &quot;La Stratégie des antilopes&quot;
* [[2008]] – [[Jean-Marie Blas de Roblès]], &quot;Là où les tigres sont chez eux&quot;
* [[2009]] – [[Dany Laferrière]], &quot;L'Énigme du retour&quot;
* [[2010]] – [[Maylis de Kerangal]], &quot;Naissance d'un pont&quot;
* [[2011]] – [[Mathieu Lindon]], &quot;Ce qu'aimer veut dire&quot;
* [[2012]] – [[Emmanuelle Pireyre]], &quot;Féerie générale&quot;
* [[2013]] – [[Marie Darrieussecq]], &quot;Il faut beaucoup aimer les hommes&quot;
* [[2014]] – [[Antoine Volodine]], &quot;Terminus radieux&quot;
* [[2015]] – [[Nathalie Azoulai]], &quot;Titus n'aimait pas Bérénice&quot;
* [[2016]] – [[Ivan Jablonka]], &quot;Laëtitia ou la fin des hommes&quot;
* [[2017]] – [[Yannick Haenel]], &quot;Tiens ferme ta couronne&quot;
* [[2018]] – [[Pierre Guyotat]], &quot;Idiotie&quot;
* [[2019]] – [[Luc Lang]], &quot;La Tentation&quot;
* [[2020]] – [[Chloé Delaume]], &quot;Le Cœur synthétique&quot;
* [[2021]] – [[Christine Angot]], &quot;Le Voyage dans l'Est&quot;
* [[2022]] – [[Emmanuelle Bayamack-Tam]], &quot;La Treizième Heure&quot;
* [[2023]] – [[Kevin Lambert]], &quot;Que notre joie demeure&quot;
* [[2024]] – [[Julia Deck]], &quot;Ann d'Angleterre&quot;
* [[2025]] – [[Emmanuel Carrère]], &quot;Kolkhoze&quot;

==Prix Médicis étrangeri laureaadid==
* 1970 – [[Luigi Malerba]] ([[Itaalia]]), &quot;Saut de la mort&quot; (originaal: &quot;Salto mortale&quot;, 1968)
* 1971 – [[James Dickey]] ([[USA]]), &quot;Délivrance&quot; (originaal: &quot;Deliverance&quot;, 1970)
* 1972 – [[Severo Sarduy]] ([[Cuba]]), &quot;Cobra&quot; (originaal: &quot;Cobra&quot;, 1972)
* 1973 – [[Milan Kundera]] ([[Tšehhi]]), &quot;La vie est ailleurs&quot; (originaal: &quot;Život je jinde&quot;, 1969)
* 1974 – [[Julio Cortázar]] ([[Argentina]]), &quot;Livre de Manuel&quot; (originaal: &quot;Libro de Manuel&quot;, 1973)
* 1975 – [[Steven Millhauser]] (USA), &quot;La Vie trop brève d'Edwin Mulhouse&quot; (originaal: &quot;Edwin Mullhouse, the Life and Death of an American Writer 1943–1954&quot;, 1972)
* 1976 – [[Doris Lessing]] ([[Inglismaa]]), &quot;Le Carnet d'or&quot; (originaal: &quot;The Golden Notebook&quot;, 1962)
* 1977 – [[Hector Bianciotti]] (Argentina), &quot;Le Traité des saisons&quot; (kirjutatud prantsuse keeles)
* 1978 – [[Aleksandr Zinovjev]] ([[NSVL]]), &quot;L'Avenir radieux&quot; (originaal: &quot;Светлое будущее&quot;, 1978)
* 1979 – [[Alejo Carpentier]] (Cuba), &quot;La Harpe et l'Ombre&quot; (originaal: &quot;El arpa y la sombra&quot;, 1978)
* 1980 – [[André Brink]] ([[LAV]]), &quot;Une saison blanche et sèche&quot; (originaal: &quot;A Dry White Season&quot;, 1979)
* 1981 – [[David Šahar]] ([[Iisrael]]), &quot;Le Jour de la comtesse&quot; (originaal heebrea keeles, 1980)
* 1982 – [[Umberto Eco]] (Itaalia), &quot;Le Nom de la rose&quot; (originaal: &quot;Il nome della rosa&quot;, 1980)
* 1983 – [[Kenneth White]] ([[Šotimaa]]), &quot;La Route bleue&quot; (kirjutatud prantsuse keeles)
* 1984 – [[Elsa Morante]] (Itaalia), &quot;Aracoeli&quot; (originaal: &quot;Aracoeli&quot;, 1982)
* 1985 – [[Joseph Heller]] (USA), &quot;Dieu sait&quot; (originaal: &quot;God Knows&quot;, 1984)
* 1986 – [[John Hawkes]] (USA), &quot;Aventures dans le commerce des peaux en Alaska&quot; (originaal: &quot;Adventures in the Alaskan Skin Trade&quot;, 1985)
* 1987 – [[Antonio Tabucchi]] (Itaalia), &quot;Nocturne indien&quot; (originaal: &quot;Notturno indiano&quot;, 1984)
* 1988 – [[Thomas Bernhard]] (Austria), &quot;Maîtres anciens&quot; (originaal: &quot;Alte Meister&quot;, 1985)
* 1989 – [[Álvaro Mutis]] ([[Colombia]]), &quot;La Neige de l'amiral&quot; (originaal: &quot;La nieve del almirante&quot;, 1986)
* 1990 – [[Amitav Ghosh]] ([[India]]), &quot;Les Feux du Bengale&quot; (originaal: &quot;The Circle of Reason&quot;, 1986)
* 1991 – [[Pietro Citati]] (Itaalia), &quot;Histoire qui fut heureuse, puis douloureuse et funeste&quot; (originaal: &quot;Storia prima felice, poi dolentissima e funesta&quot;, 1989)
* 1992 – [[Louis Begley]] (USA), &quot;Une éducation polonaise&quot; (originaal: &quot;Wartime Lies&quot;, 1991)
* 1993 – [[Paul Auster]] (USA), &quot;Léviathan&quot; (originaal: &quot;Leviathan&quot;, 1992)
* 1994 – [[Robert Schneider]] (Austria), &quot;Frère Sommeil&quot; (originaal: &quot;Schlafes Bruder&quot;, 1992)
* 1995 – [[Alessandro Baricco]] (Itaalia), &quot;Châteaux de la colère&quot; (originaal: &quot;Castelli di rabbia&quot;, 1991)
* 1996 – [[Michael Krüger]] ([[Saksamaa]]), &quot;Himmelfarb&quot; (originaal: &quot;Himmelfarb&quot;, 1993); [[Ljudmila Ulitskaja]] ([[Venemaa]]), &quot;Sonietchka&quot; (originaal: &quot;Сонечка&quot;, 1995)
* 1997 – [[T. Coraghessan Boyle]] (USA), &quot;América&quot; (originaal: &quot;The Tortilla Curtain&quot;, 1995)
* 1998 – [[Jonathan Coe]] (Inglismaa), &quot;La Maison du sommeil&quot; (originaal: &quot;The House of Sleep&quot;, 1997)
* 1999 – [[Björn Larsson]] ([[Rootsi]]), &quot;Le Capitaine et les Rêves&quot; (originaal: &quot;Drömmar vid havet&quot;, 1997)
* 2000 – [[Michael Ondaatje]] ([[Canada]]), &quot;Le Fantôme d'Anil&quot; (originaal: &quot;Anil's Ghost&quot;, 2000)
* 2001 – [[Antonio Skármeta]] ([[Tšiili]]), &quot;La Noce du poète&quot; (originaal: &quot;La boda del poeta&quot;, 1999)
* 2002 – [[Philip Roth]] (USA), &quot;La Tache&quot; (originaal: &quot;The Human Stain&quot;, 2002)
* 2003 – [[Enrique Vila-Matas]] ([[Hispaania]]), &quot;Le Mal de Montano&quot; (originaal: &quot;El mal de Montano&quot;, 2002)
* 2004 – [[Aharon Appelfeld]] (Iisrael), &quot;Histoire d'une vie&quot; (originaal heebrea keeles, 1999)
* 2005 – [[Orhan Pamuk]] ([[Türgi]]), &quot;Neige&quot; (originaal: &quot;Kar&quot;, 2002)
* 2006 – [[Norman Manea]] ([[Rumeenia]]), &quot;Le Retour du hooligan: une vie&quot; (originaal: &quot;Întoarcerea huliganului&quot;, 2003)
* 2007 – [[Daniel Mendelsohn]] (USA), &quot;Les Disparus&quot; (originaal: &quot;The Lost&quot;, 2006)
* 2008 – [[Alain Claude Sulzer]] ([[Šveits]]), &quot;Un garçon parfait&quot; (originaal: &quot;Ein perfekter Kellner&quot;, 2004)
* 2009 – [[Dave Eggers]] (USA), &quot;Le Grand Quoi&quot; (originaal: &quot;What Is the What&quot;, 2006)
* 2010 – [[David Vann]] (USA), &quot;Sukkwan Island&quot; (originaal inglise keeles, 2008)
* 2011 – [[David Grossman]] (Iisrael), &quot;Une femme fuyant l'annonce&quot; (originaal heebrea keeles, 2008)
* 2012 – [[Abraham Jehošua]] (Iisrael), &quot;Rétrospective&quot; (originaal heebrea keeles, 2011)
* 2013 – [[Toine Heijmans]] (Holland), &quot;En mer&quot; (originaal: &quot;Op zee&quot;, 2011)
* 2014 – [[Lily Brett]] (Austraalia), &quot;Lola Bensky&quot; (originaal 2013)
* 2015 – [[Hakan Günday]] (Türgi), &quot;Encore&quot; (originaal: &quot;Daha&quot;, 2013)
* 2016 – [[Steve Sem-Sandberg]] (Rootsi), &quot;Les élus&quot; (originaal: &quot;De utvalda&quot;, 2014)
* 2017 – [[Paolo Cognetti]] (Itaalia), &quot;Les Huit Montagnes&quot; (originaal: &quot;Le otto montagne&quot;, 2016)
* 2018 – [[Rachel Kushner]] (USA), &quot;Le Mars Club&quot; (originaal: &quot;The Mars Room&quot;, 2018)
* 2019 – [[Auður Ava Ólafsdóttir]] (Island), &quot;Miss Islande&quot; (originaal: &quot;Ungfrú Ísland&quot;, 2018)
* 2020 – [[Antonio Muñoz Molina]] (Hispaania), &quot;Un promeneur solitaire dans la foule&quot; (originaal: &quot;Un andar solitario entre la gente&quot;, 2018)
* 2021 – [[Jonas Hassen Khemiri]] (Rootsi), &quot;La Clause paternelle&quot; (originaal: &quot;Pappaklausulen&quot;, 2018)
* 2022 – [[Andrei Kurkov]] (Ukraina), &quot;Les Abeilles grises&quot; (originaal: &quot;Серые пчёлы&quot;, 2018)
* 2023 – [[Lídia Jorge]] (Portugal), &quot;Misericordia&quot; (originaal: &quot;Misericórdia&quot;, 2022) ja [[Han Kang]] (Lõuna-Korea), &quot;Impossibles Adieux&quot; (originaal: &quot;작별하지 않는다&quot;, 2021)
* 2024 – [[Eduardo Halfon]] (Guatemala), &quot;Tarentule&quot; (originaal: &quot;Tarántula&quot;, 2024)
* 2025 – [[Nina Allan]] (Suurbritannia), &quot;Les Bons voisins&quot; (originaal: &quot;The Good Neighbours&quot;, 2021)

==Prix Médicis essai laureaadid==
* 1985 – [[Michel Serres]], &quot;Les Cinq Sens&quot; 
* 1986 – [[Julian Barnes]], &quot;Le Perroquet de Flaubert&quot; (originaal: &quot;Flaubert's Parrot&quot;)
* 1987 – [[Georges Borgeaud]], &quot;Le Soleil sur Aubiac&quot;
* 1988 – ''ei antud välja''
* 1989 – [[Václav Jamek]], &quot;Traité des courtes merveilles&quot;
* 1990 – [[René Girard]], &quot;Shakespeare, les feux de l'envie&quot;
* 1991 – [[Alain Etchegoyen]], &quot;La Valse des éthiques&quot;
* 1992 – [[Luc Ferry]], &quot;Le Nouvel Ordre écologique&quot;
* 1993 – [[Michel Onfray]], &quot;La Sculpture de soi&quot;
* 1994 – [[Jérôme Garcin]], &quot;Pour Jean Prévost&quot;
* 1995 – [[Pascal Bruckner]], &quot;La Tentation de l'innocence&quot;
* 1996 – [[Viviane Forrester]], &quot;L'Horreur économique&quot;
* 1997 – [[Michel Winock]], &quot;Siècle des intellectuels&quot;
* 1998 – [[Alberto Manguel]], &quot;Une histoire de la lecture&quot;
* 1999 – [[Christine Jordis]], &quot;Gens de la Tamise&quot;
* 2000 – [[Armelle Lebras-Chopard]], &quot;Le Zoo des philosophes&quot;
* 2001 – [[Edwy Plenel]], &quot;Secrets de jeunesse&quot;
* 2002 – [[Daniel Desmarquet]], &quot;Kafka et les jeunes filles&quot;
* 2003 – [[Michel Schneider]], &quot;Morts imaginaires&quot;
* 2004 – [[Diane de Margerie]], &quot;Aurore et George&quot;
* 2005 – [[Marie Desplechin]], [[Lydie Violet]], &quot;La Vie sauve&quot; 
* 2006 – [[Jean-Bertrand Pontalis]], &quot;Frère du précédent&quot;
* 2007 – [[Joan Didion]], &quot;L'Année de la pensée magique&quot; (originaal: &quot;The Year of Magical Thinking&quot;)
* 2008 – [[Cécile Guilbert]], &quot;Warhol Spirit&quot;
* 2009 – [[Alain Ferry]], &quot;Mémoire d'un fou d'Emma&quot;
* 2010 – [[Michel Pastoureau]], &quot;La Couleur de nos souvenirs&quot;
* 2011 – [[Sylvain Tesson]], &quot;Dans les forêts de Sibérie&quot;
* 2012 – [[David Van Reybrouck]], &quot;Congo. Une histoire&quot; (originaal: &quot;Congo. Een geschiedenis&quot;)
* 2013 – [[Svjatlana Aleksijevič]], &quot;La Fin de l'homme rouge ou le temps du désenchantement&quot; (originaal: &quot;Время секонд хэнд&quot;)
* 2014 – [[Frédéric Pajak]], &quot;Manifeste incertain, tome 3&quot;
* 2015 – [[Nicole Lapierre]], &quot;Sauve qui peut la vie&quot;
* 2016 – [[Jacques Henric]], &quot;Boxe&quot;
* 2017 – [[Shulem Deen]], &quot;Celui qui va vers elle ne revient pas&quot;
* 2018 – [[Stefano Massini]], &quot;Les Frères Lehman&quot;
* 2019 – [[Bulle Ogier]] ja [[Anne Diatkine]], &quot;J'ai oublié&quot;
* 2020 – [[Karl Ove Knausgård]], &quot;Fin de combat&quot;
* 2021 – [[Jakuta Alikavazovic]], &quot;Comme un ciel en nous&quot;
* 2022 – [[Georges Didi-Huberman]], &quot;Le Témoin jusqu'au bout&quot;
* 2023 – [[Laure Murat]], &quot;Proust, roman familial&quot;
* 2024 – [[Reiner Stach]], &quot;Kafka. Les années de jeunesse&quot;
* 2025 – [[Fabrice Gabriel]], &quot;Au cinéma Central&quot;

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Prantsuse kirjandus]]</text>
      <sha1>o8u1cae1ou2zgy69bv4z1vbwdb5xzwr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1985</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306629</id>
    <revision>
      <id>7189028</id>
      <parentid>7185100</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:46:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <origin>7189028</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10325" sha1="k242d2j97gr24co7lbncg7jqkl55o9m" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1985]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1985}}

== Jaanuar ==
*[[7. jaanuar]] – [[Maria Albert]], eesti ujuja
*[[13. jaanuar]] – [[Mairis Briedis]], läti poksija
*[[14. jaanuar]] – [[Nadežda Kossintseva]], Vene maletaja
*[[15. jaanuar]] – [[Harri Olli]], soome suusahüppaja
* 15. jaanuar – [[Elo Ellermaa]], eesti teleajakirjanik
*[[19. jaanuar]] – [[Maria Murumaa-Mengel]], eesti sotsiaalteadlane, sotsiaalmeedia uurija
*[[20. jaanuar]] – [[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja
*20. jaanuar – [[Tanel Sokk]], Eesti korvpallur
*[[22. jaanuar]] – [[Jaanus Koort]], eesti teleajakirjanik ja ettevõtja
*[[22. jaanuar]] – [[Mohamed Lamine Sissoko Gillan]], Mali jalgpallur (poolkaitsja) 
*22. jaanuar – [[Karl Siim]], Eesti mäesuusataja
*22. jaanuar – [[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit
*[[25. jaanuar]] – [[Tina Karol]], ukraina laulja
*[[27. jaanuar]] – [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur
*[[28. jaanuar]] – [[Lisbeth Constance Lenton]], Austraalia ujuja 
* 28. jaanuar – [[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija
* 28. jaanuar – [[Eduardo Aranda]], Paraguay jalgpallur

== Veebruar ==
*[[5. veebruar]] – [[Cristiano Ronaldo]], portugali jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Philippe Senderos]], šveitsi jalgpallur
*[[19. veebruar]] – [[Haylie Duff]], USA näitleja ja laulja
*[[20. veebruar]] – [[Tamara Sky]], Puerto Rico modell
* 20. veebruar – [[Julia Volkova]], Vene laulja, [[t.A.T.u.]] liige
* 20. veebruar – [[Aleksei Vdovin]], vene filoloog
*[[22. veebruar]] – [[Kein Einaste]], Eesti murdmaasuusataja
*[[23. veebruar]] – [[Vasilis Kostakis]], kreeka teadlane
* 23. veebruar – [[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija 
*[[25. veebruar]] – [[Anatoli Tafitšuk]],  ukraina päritolu Eesti näitleja ning telesaatejuht
*[[26. veebruar]] – [[Sanya Richards-Ross]], USA jooksja
* 26. veebruar – [[Aare Külama]], eesti laulja
*[[28. veebruar]] – [[Jelena Janković]], Serbia tennisist

== Märts ==
*[[15. märts]] – [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane
*[[19. märts]] – [[Sean Wroe]], Austraalia sprinter
*[[20. märts]] – [[Martin Sildos]], eesti dirigent
*[[25. märts]] – [[Diana Rennik]], Eesti iluuisutaja
*[[26. märts]] – [[Keira Knightley]], Briti näitleja
* 26. märts – [[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija
*[[28. märts]] – [[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur
*28. märts – [[Nele Trepp]], Eesti ujuja

== Aprill ==
*[[3. aprill]] – [[Tomi Nybäck]], Soome maletaja
* 3. aprill – [[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja
*[[5. aprill]] – [[Margit Lõhmus]], eesti kunstnik ja kirjanik
* 5. aprill – [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], eesti veemootorisportlane
*[[17. aprill]] – [[Urmas Põldma]], Eesti motosportlane
*[[20. aprill]] – [[Andrus Niit]], Eesti kergejõustiklane 
* 20. aprill – [[Robert Vaigla]], Eesti kitarrist
* 20. aprill – [[John Francis Daley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja stsenarist
*[[23. aprill]] – [[Rachel Skarsten]], Kanada näitleja
*[[24. aprill]] – [[Erko Aabrams]], Eesti veemotosportlane
* 24. aprill – [[Flo Kasearu]], Tallinnas tegutsev kunstnik
*[[25. aprill]] – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur
*[[27. aprill]] – [[Argo Vooremaa]], Eesti purjetaja ja jääpurjetaja
*[[28. aprill]] – [[Nadežda Tšernobai]], Eesti kunstnik
*[[30. aprill]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitleja ja modell.

== Mai ==
*[[1. mai]] – [[Maris Jõeveer]], Eesti kikkpoksija
*[[3. mai]] – [[Kadri Lehtla]], Eesti laskesuusataja
*3. mai – [[Miko Mälberg]], Eesti ujuja
*[[4. mai]] – [[Marcin Przybyłowicz]], poola helilooja
*[[6. mai]] – [[Aleksandr Smirnov (lauatennisist)|Aleksandr Smirnov]], Eesti lauatennisist
* 6. mai – [[Chris Paul]], USA korvpallur
*[[7. mai]] – [[Erge Nugis]], Eesti sumomaadleja
*[[10. mai]] – [[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur
*[[11. mai]] – [[Breann McGregor]], USA modell
* 11. mai – [[Dana Bjorka]], Läti teatri- ja filminäitleja
*[[16. mai]] – [[Piret Pormeister]], Eesti murdmaasuusataja
*[[17. mai]] – [[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf 
*[[20. mai]] – [[Marta Laan]], Eesti näitleja 
*[[22. mai]] – [[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur
*[[23. mai]] – [[Jaan Laos]], Eesti sõudja
* 23. mai – [[Sander Vaher]], Eesti orienteeruja
*[[28. mai]] – [[Colbie Caillat]], USA laulja ja muusik
*[[30. mai]] – [[Vladimir Latin]], Eesti sõudja
* 30. mai – [[Sergei Rumjantsev]], Eesti tõstja
*[[31. mai]] – [[Uku Vainik]], eesti psühholoog

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Tirunesh Dibaba]], Etioopia kergejõustiklane
* 1. juuni – [[Tanel Leok]], Eesti mootorrattasportlane
*[[3. juuni]] – [[Łukasz Piszczek]], Poola jalgpallur 
*3. juuni – [[Johannes Tralla]], Eesti ajakirjanik 
*[[4. juuni]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur
*[[10. juuni]] – [[Kaia Kanepi]], Eesti tennisist
*[[12. juuni]] – [[Liisa Pulk]], eesti näitleja
*[[13. juuni]] – [[Züleyxa Izmailova]], Eesti keskkonnaaktivist ja poliitik
* 13. juuni – [[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor)
*[[20. juuni]] – [[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija
*[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika Ühendriikide laulja
*[[23. juuni]] – [[Kristo Aab]], Eesti korvpallur
*23. juuni – [[Kristina Kask]], Eesti laskur
*[[27. juuni]] – [[Svetlana Kuznetsova]], Vene tennisist
*[[30. juuni]] – [[Michael Phelps]], USA ujuja

== Juuli ==
*[[1. juuli]] – [[Léa Seydoux]], Prantsuse näitleja
* 1. juuli – [[Mait Joorits]], eesti näitleja
*[[2. juuli]] – [[Ashley Tisdale]], USA laulja ja näitleja
*[[8. juuli]] – [[Berit Aljand]], Eesti ujuja
* 8. juuli – [[Triin Aljand]], Eesti ujuja
*[[13. juuli]] – [[Piret Laos]], Eesti saatejuht
*[[15. juuli]] – [[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur
* 15. juuli – [[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija
*[[25. juuli]] – [[Salomėja Zaksaitė]], leedu maletaja
*[[26. juuli]] – [[Gaël Clichy]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[31. juuli]] – [[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane

== August ==
*[[2. august]] – [[Marjaliisa Umb]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja
* 2. august – [[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[3. august]] – [[Ats Purje]], eesti jalgpallur
*[[9. august]] – [[Aigar Leok]], eesti mootorrattasportlane
* 9. august – [[Anna Kendrick]], USA filminäitleja
*[[13. august]] – [[Marija Farnosova]], Venemaa jooksja
*[[14. august]] – [[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija
*[[15. august]] – [[Emil Jönsson]], rootsi murdmaasuusataja
* 15. august – [[Nipsey Hussle]], Ameerika räppar
*[[18. august]] – [[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik
*[[23. august]] – [[Juss Haasma]], eesti näitleja ja muusik
*[[25. august]] – [[Igor Burzanović]], Montenegro jalgpallur
*[[27. august]] – [[Nikica Jelavić]], Horvaatia jalgpallur ja jalgpallitreener
*[[30. august]] – [[Leisel Jones]], Austraalia ujuja

== September ==
*[[3. september]] – [[Tagne Tähe]], Eesti laskesuusataja
*[[4. september]] – [[Raúl Albiol]], Hispaania jalgpallur
* 4. september – [[Jekaterina Novosjolova]], Eesti näitleja
* [[9. september]] – [[Luka Modrić]], Horvaatia jalgpallur
*[[10. september]] – [[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[14. september]] – [[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija
*[[15. september]] – [[Loore Aaslav-Kaasik]], eesti lavastaja ja näitleja
*[[19. september]] – [[Sofia Rubina]], eesti laulja
*[[26. september]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]])

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane
*[[8. oktoober]] – [[Bruno Mars]], ameerika laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent
*[[9. oktoober]] – [[Anita Włodarczyk]], poola vasaraheitja
*[[11. oktoober]] – [[Michelle Trachtenberg]], ameerika näitleja
* 11. oktoober – [[Margaret Berger]], Norra laulja
* 11. oktoober – [[Wang Mingjuan]], Hiina tõstja
*[[12. oktoober]] – [[Anna Iljuštšenko]], Eesti kergejõustiklane
* 12. oktoober – [[Michelle Carter]], USA kuulitõukaja
*[[14. oktoober]] – [[Andrea Fischbacher]], Austria mäesuusataja
* 14. oktoober – [[Martial Mbandjock]], Prantsusmaa sprinter
* 14. oktoober – [[Liina Luik]], eesti jooksja
* 14. oktoober – [[Lily Luik]], eesti jooksja
*[[15. oktoober]] – [[Denõss Bigus]], Ukraina ajakirjanik ja saatejuht
*[[21. oktoober]] – [[Dean Lewis]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja
*[[22. oktoober]] – [[Silver Laas]], eesti laulja
*[[24. oktoober]] – [[Wayne Rooney]], Inglise jalgpallur
*[[26. oktoober]] – [[Andrea Bargnani]], itaallasest elukutseline korvpallur
* 26. oktoober – [[Tauri Tuvikene]], eesti linnageograaf
*[[30. oktoober]] – [[Ragnar Klavan]], Eesti jalgpallur
*[[31. oktoober]] – [[Kerron Clement]], USA kergejõustiklane

== November ==
*[[17. november]] – [[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur
*[[18. november]] – [[Tiidrek Nurme]], Eesti kergejõustiklane
* 18. november – [[Allyson Felix]], USA kergejõustiklane
*[[21. november]] – [[Jesús Navas]], Hispaania jalgpallur
*21. november – [[Carly Rae Jepsen]], Kanada laulja ja laulukirjutaja 
*[[23. november]] – [[Hyun-Soo Ahn]], Lõuna-Korea kiiruisutaja (lühidistantsid)
*[[30. november]] – [[Kaley Cuoco]], USA näitleja
*30. november – [[Chrissy Teigen]], USA fotomodell

== Detsember ==
*[[3. detsember]] – [[Amanda Seyfried]], USA filminäitleja
*[[4. detsember]] – [[Krista Siegfrids]], Soome laulja
*[[5. detsember]] – [[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[10. detsember]] – [[Vincent Bueno]], filipiini päritolu Austria laulja
*[[13. detsember]] – [[Frida Hansdotter]], Rootsi mäesuusataja
* 13. detsember – [[Vassili Titarenko]], Eesti jäähokimängija
* 13. detsember – [[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik
*[[19. detsember]] – [[Lady Sovereign]], Inglise räppar
*[[22. detsember]] – [[Edurne]], hispaania laulja ja näitleja
*[[27. detsember]] – [[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[30. detsember]] – [[Madis Arro]], eesti laulja

&lt;!--
==Teadmata kuupäev==
--&gt;

[[Kategooria:Sündinud 1985| ]]</text>
      <sha1>k242d2j97gr24co7lbncg7jqkl55o9m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Friedrich August Saebelmann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>308356</id>
    <revision>
      <id>7188969</id>
      <parentid>6843291</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:15:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin Peeter Ruubeli ja lingi loodud leheküljele.</comment>
      <origin>7188969</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1865" sha1="csqp58lazanq2t83m4btji4ky60lmpx" xml:space="preserve">'''Friedrich August Saebelmann''' ([[26. september]] [[1851]] [[Karksi]] – 22. veebruar / [[7. märts]] [[1911]] [[Paistu]]) oli eesti [[helilooja]], [[koorijuht]], [[organist]] ja pedagoog.

Saebelmann oli üks esimesi Eesti muusikaharidusega heliloojaid. 1871. aastal lõpetas ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]i. Seejärel töötas kooliõpetajana [[Peterburi]]s ja õppis 1874–1875 ühe aasta [[Peterburi konservatoorium]]is professor [[Karl van Arck]]i klaveriklassis. 

1875. aastal naasis Eestisse. Friedrich August Saebelmann ja vend Aleksander Kunileid elasid ja töötasid Paistus sealses kihelkonnakoolis eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880–1911 kuni surmani. Saebelmann töötas ka [[Paistu kihelkonnakool|Paistu]] kiriku organistina, esines kontsertidel ja oli aktiivne seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;NEM&quot;&gt;Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.&lt;/ref&gt; 

Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja ''liedertafel''-stiili eeskujul loodud paarkümmend koorilaulu ning mõned klaverisaatega soololaulud.

Saebelmanni tuntuim teos on rahvusliku ärkamise koorilaul &quot;[[Kaunimad laulud]]&quot;, mis sageli esineb ka [[Üldlaulupidu|üldlaulupidude]] kavas ning mille sõnad kirjutas [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]]. Saebelmanni loomingusse kuuluvad veel &quot;Palve&quot;, &quot;Ellerhein&quot;, &quot;Jahilaul&quot;, &quot;Su priiuse nad olid matnud&quot; ja &quot;Ema süda&quot;.

Tema poeg oli Eesti sõjaväelane ja politseinik [[Harri-Reinhold Saemets|Harry Saemets]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Saebelmann, Friedrich August}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1851]]
[[Kategooria:Surnud 1911]]</text>
      <sha1>csqp58lazanq2t83m4btji4ky60lmpx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188974</id>
      <parentid>7188969</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:43:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Täpsustasin lingid</comment>
      <origin>7188974</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1897" sha1="53zmstcc2y38lbn50eh2t93jb3j8h3i" xml:space="preserve">'''Friedrich August Saebelmann''' ([[26. september]] [[1851]] [[Karksi]] – 22. veebruar / [[7. märts]] [[1911]] [[Paistu]]) oli eesti [[helilooja]], [[koorijuht]], [[organist]] ja pedagoog.

Saebelmann oli üks esimesi Eesti muusikaharidusega heliloojaid. 1871. aastal lõpetas ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]i. Seejärel töötas kooliõpetajana [[Peterburi]]s ja õppis 1874–1875 ühe aasta [[Peterburi konservatoorium]]is professor [[Karl van Arck]]i klaveriklassis. 

1875. aastal naasis Eestisse. Friedrich August Saebelmann ja vend [[Aleksander Kunileid]] elasid ja töötasid [[Paistu|Paistus]] sealses [[Paistu kihelkonnakool|kihelkonnakoolis]] eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880–1911 kuni surmani. Saebelmann töötas ka [[Paistu kirik|Paistu kiriku]] organistina, esines kontsertidel ja oli aktiivne seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;NEM&quot;&gt;Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.&lt;/ref&gt; 

Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja ''liedertafel''-stiili eeskujul loodud paarkümmend koorilaulu ning mõned klaverisaatega soololaulud.

Saebelmanni tuntuim teos on rahvusliku ärkamise koorilaul &quot;[[Kaunimad laulud]]&quot;, mis sageli esineb ka [[Üldlaulupidu|üldlaulupidude]] kavas ning mille sõnad kirjutas [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]]. Saebelmanni loomingusse kuuluvad veel &quot;Palve&quot;, &quot;Ellerhein&quot;, &quot;Jahilaul&quot;, &quot;Su priiuse nad olid matnud&quot; ja &quot;Ema süda&quot;.

Tema poeg oli Eesti sõjaväelane ja politseinik [[Harri-Reinhold Saemets|Harry Saemets]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Saebelmann, Friedrich August}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1851]]
[[Kategooria:Surnud 1911]]</text>
      <sha1>53zmstcc2y38lbn50eh2t93jb3j8h3i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188975</id>
      <parentid>7188974</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:46:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <origin>7188975</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2005" sha1="dhtywnf88qm90l009pnc2brlmf08s2u" xml:space="preserve">'''Friedrich August Saebelmann''' ([[26. september]] [[1851]] [[Karksi]] – 22. veebruar / [[7. märts]] [[1911]] [[Paistu]]) oli eesti [[helilooja]], [[koorijuht]], [[organist]] ja pedagoog.

Saebelmann oli üks esimesi Eesti muusikaharidusega heliloojaid. 1871. aastal lõpetas ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]i. Seejärel töötas kooliõpetajana [[Peterburi]]s ja õppis 1874–1875 ühe aasta [[Peterburi konservatoorium]]is professor [[Karl van Arck]]i klaveriklassis. 

1875. aastal naasis Eestisse. Friedrich August Saebelmann ja vend [[Aleksander Kunileid]] elasid ja töötasid [[Paistu|Paistus]] sealses [[Paistu kihelkonnakool|kihelkonnakoolis]] eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880–1911 kuni surmani. Saebelmann töötas ka [[Paistu kirik|Paistu kiriku]] organistina, esines kontsertidel ja oli aktiivne seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;NEM&quot;&gt;Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.&lt;/ref&gt; 

Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja ''liedertafel''-stiili eeskujul loodud paarkümmend koorilaulu ning mõned klaverisaatega soololaulud.

Saebelmanni tuntuim teos on rahvusliku ärkamise koorilaul &quot;[[Kaunimad laulud]]&quot;, mis sageli esineb ka [[Üldlaulupidu|üldlaulupidude]] kavas ning mille sõnad kirjutas [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]]. Saebelmanni loomingusse kuuluvad veel &quot;Palve&quot;, &quot;Ellerhein&quot;, &quot;Jahilaul&quot;, &quot;Su priiuse nad olid matnud&quot; ja &quot;Ema süda&quot;.

Friedrich August Saebelmann koos Peeter Ruubeliga alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

Tema poeg oli Eesti sõjaväelane ja politseinik [[Harri-Reinhold Saemets|Harry Saemets]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Saebelmann, Friedrich August}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1851]]
[[Kategooria:Surnud 1911]]</text>
      <sha1>dhtywnf88qm90l009pnc2brlmf08s2u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188976</id>
      <parentid>7188975</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:47:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188976</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2019" sha1="3tfjbnnffv0sw6fmj3ismopp47qcd8f" xml:space="preserve">'''Friedrich August Saebelmann''' ([[26. september]] [[1851]] [[Karksi]] – 22. veebruar / [[7. märts]] [[1911]] [[Paistu]]) oli eesti [[helilooja]], [[koorijuht]], [[organist]] ja pedagoog.

Saebelmann oli üks esimesi Eesti muusikaharidusega heliloojaid. 1871. aastal lõpetas ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]i. Seejärel töötas kooliõpetajana [[Peterburi]]s ja õppis 1874–1875 ühe aasta [[Peterburi konservatoorium]]is professor [[Karl van Arck]]i klaveriklassis. 

1875. aastal naasis Eestisse. Friedrich August Saebelmann ja vend [[Aleksander Kunileid]] elasid ja töötasid [[Paistu|Paistus]] sealses [[Paistu kihelkonnakool|kihelkonnakoolis]] eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880–1911 kuni surmani. Saebelmann töötas ka [[Paistu kirik|Paistu kiriku]] organistina, esines kontsertidel ja oli aktiivne seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;NEM&quot;&gt;Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.&lt;/ref&gt; 

Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja ''liedertafel''-stiili eeskujul loodud paarkümmend koorilaulu ning mõned klaverisaatega soololaulud.

Saebelmanni tuntuim teos on rahvusliku ärkamise koorilaul &quot;[[Kaunimad laulud]]&quot;, mis sageli esineb ka [[Üldlaulupidu|üldlaulupidude]] kavas ning mille sõnad kirjutas [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]]. Saebelmanni loomingusse kuuluvad veel &quot;Palve&quot;, &quot;Ellerhein&quot;, &quot;Jahilaul&quot;, &quot;Su priiuse nad olid matnud&quot; ja &quot;Ema süda&quot;.

Friedrich August Saebelmann koos Peeter Ruubeliga alustasid Eestis uuenduslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega.

Tema poeg oli Eesti sõjaväelane ja politseinik [[Harri-Reinhold Saemets|Harry Saemets]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Saebelmann, Friedrich August}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1851]]
[[Kategooria:Surnud 1911]]</text>
      <sha1>3tfjbnnffv0sw6fmj3ismopp47qcd8f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188979</id>
      <parentid>7188976</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:53:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <origin>7188979</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2361" sha1="4f2b7p782ltekyjacweyqgp4awn30bh" xml:space="preserve">'''Friedrich August Saebelmann''' ([[26. september]] [[1851]] [[Karksi]] – 22. veebruar / [[7. märts]] [[1911]] [[Paistu]]) oli eesti [[helilooja]], [[koorijuht]], [[organist]] ja pedagoog.

Saebelmann oli üks esimesi Eesti muusikaharidusega heliloojaid. 1871. aastal lõpetas ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]i. Seejärel töötas kooliõpetajana [[Peterburi]]s ja õppis 1874–1875 ühe aasta [[Peterburi konservatoorium]]is professor [[Karl van Arck]]i klaveriklassis. 

1875. aastal naasis Eestisse. Friedrich August Saebelmann ja vend [[Aleksander Kunileid]] elasid ja töötasid [[Paistu|Paistus]] sealses [[Paistu kihelkonnakool|kihelkonnakoolis]] eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880–1911 kuni surmani. Saebelmann töötas ka [[Paistu kirik|Paistu kiriku]] organistina, esines kontsertidel ja oli aktiivne seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;NEM&quot;&gt;Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.&lt;/ref&gt; 

Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja ''liedertafel''-stiili eeskujul loodud paarkümmend koorilaulu ning mõned klaverisaatega soololaulud.

Saebelmanni tuntuim teos on rahvusliku ärkamise koorilaul &quot;[[Kaunimad laulud]]&quot;, mis sageli esineb ka [[Üldlaulupidu|üldlaulupidude]] kavas ning mille sõnad kirjutas [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]]. Saebelmanni loomingusse kuuluvad veel &quot;Palve&quot;, &quot;Ellerhein&quot;, &quot;Jahilaul&quot;, &quot;Su priiuse nad olid matnud&quot; ja &quot;Ema süda&quot;.

Friedrich August Saebelmann koos Peeter Ruubeliga alustasid 1888 aastal Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega. Sündmust võib pidada tantsupidude traditsioonile aluse panijaks, sest oli selgelt kultuurisündmus, kus võimlemisega võrdselt oli kavas laulmine, tants, mäng ja muusika ning kus osalesid poiste- ja tüdrukute kihelkonnakooli õpilased. Sünkroonne rütmiline massliikumine spetsiaalselt seatud koorimuusikaga.[4]

Tema poeg oli Eesti sõjaväelane ja politseinik [[Harri-Reinhold Saemets|Harry Saemets]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Saebelmann, Friedrich August}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1851]]
[[Kategooria:Surnud 1911]]</text>
      <sha1>4f2b7p782ltekyjacweyqgp4awn30bh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188981</id>
      <parentid>7188979</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:53:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188981</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2356" sha1="r1fnux5wtlh8zez3ujfbz9sdp7gemol" xml:space="preserve">'''Friedrich August Saebelmann''' ([[26. september]] [[1851]] [[Karksi]] – 22. veebruar / [[7. märts]] [[1911]] [[Paistu]]) oli eesti [[helilooja]], [[koorijuht]], [[organist]] ja pedagoog.

Saebelmann oli üks esimesi Eesti muusikaharidusega heliloojaid. 1871. aastal lõpetas ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]i. Seejärel töötas kooliõpetajana [[Peterburi]]s ja õppis 1874–1875 ühe aasta [[Peterburi konservatoorium]]is professor [[Karl van Arck]]i klaveriklassis. 

1875. aastal naasis Eestisse. Friedrich August Saebelmann ja vend [[Aleksander Kunileid]] elasid ja töötasid [[Paistu|Paistus]] sealses [[Paistu kihelkonnakool|kihelkonnakoolis]] eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880–1911 kuni surmani. Saebelmann töötas ka [[Paistu kirik|Paistu kiriku]] organistina, esines kontsertidel ja oli aktiivne seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;NEM&quot;&gt;Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.&lt;/ref&gt; 

Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja ''liedertafel''-stiili eeskujul loodud paarkümmend koorilaulu ning mõned klaverisaatega soololaulud.

Saebelmanni tuntuim teos on rahvusliku ärkamise koorilaul &quot;[[Kaunimad laulud]]&quot;, mis sageli esineb ka [[Üldlaulupidu|üldlaulupidude]] kavas ning mille sõnad kirjutas [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]]. Saebelmanni loomingusse kuuluvad veel &quot;Palve&quot;, &quot;Ellerhein&quot;, &quot;Jahilaul&quot;, &quot;Su priiuse nad olid matnud&quot; ja &quot;Ema süda&quot;.

Friedrich August Saebelmann koos Peeter Ruubeliga alustasid 1888 aastal Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega. Sündmust võib pidada tantsupidude traditsioonile aluse panijaks, sest oli selgelt kultuurisündmus, kus võimlemisega võrdselt oli kavas laulmine, tants, mäng ja muusika ning kus osalesid poiste- ja tüdrukute kihelkonnakooli õpilased. Sünkroonne rütmiline massliikumine spetsiaalselt seatud muusikaga.[4]

Tema poeg oli Eesti sõjaväelane ja politseinik [[Harri-Reinhold Saemets|Harry Saemets]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Saebelmann, Friedrich August}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1851]]
[[Kategooria:Surnud 1911]]</text>
      <sha1>r1fnux5wtlh8zez3ujfbz9sdp7gemol</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188982</id>
      <parentid>7188981</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:55:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188982</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2679" sha1="675i9b5bl7qphl7eqwuq74qotaidxa8" xml:space="preserve">'''Friedrich August Saebelmann''' ([[26. september]] [[1851]] [[Karksi]] – 22. veebruar / [[7. märts]] [[1911]] [[Paistu]]) oli eesti [[helilooja]], [[koorijuht]], [[organist]] ja pedagoog.

Saebelmann oli üks esimesi Eesti muusikaharidusega heliloojaid. 1871. aastal lõpetas ta [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar]]i. Seejärel töötas kooliõpetajana [[Peterburi]]s ja õppis 1874–1875 ühe aasta [[Peterburi konservatoorium]]is professor [[Karl van Arck]]i klaveriklassis. 

1875. aastal naasis Eestisse. Friedrich August Saebelmann ja vend [[Aleksander Kunileid]] elasid ja töötasid [[Paistu|Paistus]] sealses [[Paistu kihelkonnakool|kihelkonnakoolis]] eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880–1911 kuni surmani. Saebelmann töötas ka [[Paistu kirik|Paistu kiriku]] organistina, esines kontsertidel ja oli aktiivne seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;NEM&quot;&gt;Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.&lt;/ref&gt; 

Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja ''liedertafel''-stiili eeskujul loodud paarkümmend koorilaulu ning mõned klaverisaatega soololaulud.

Saebelmanni tuntuim teos on rahvusliku ärkamise koorilaul &quot;[[Kaunimad laulud]]&quot;, mis sageli esineb ka [[Üldlaulupidu|üldlaulupidude]] kavas ning mille sõnad kirjutas [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]]. Saebelmanni loomingusse kuuluvad veel &quot;Palve&quot;, &quot;Ellerhein&quot;, &quot;Jahilaul&quot;, &quot;Su priiuse nad olid matnud&quot; ja &quot;Ema süda&quot;.

Friedrich August Saebelmann koos Peeter Ruubeliga alustasid 1888 aastal Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega. Sündmust võib pidada tantsupidude traditsioonile aluse panijaks, sest oli selgelt kultuurisündmus, kus võimlemisega võrdselt oli kavas laulmine, tants, mäng ja muusika ning kus osalesid poiste- ja tüdrukute kihelkonnakooli õpilased. Sünkroonne rütmiline massliikumine spetsiaalselt seatud muusikaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale 13 september 1889 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=lindaestpere18890913.1.16&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Tema poeg oli Eesti sõjaväelane ja politseinik [[Harri-Reinhold Saemets|Harry Saemets]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Saebelmann, Friedrich August}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1851]]
[[Kategooria:Surnud 1911]]</text>
      <sha1>675i9b5bl7qphl7eqwuq74qotaidxa8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaido Ole</title>
    <ns>0</ns>
    <id>311594</id>
    <revision>
      <id>7188758</id>
      <parentid>6234855</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:33:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6167" sha1="3k8cnc4q96ivefn6a22vp9tzmxca3cr" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Kaido Ole
| Pilt           = Kaido Ole, eesti kunstnik.jpg
| Pildisuurus    = 
| Pildi info     = Kaido Ole 2020. aastal
| Sünninimi      = 
| Sünniaeg       = [[25. veebruar]]il [[1963]]
| Sünnikoht      = [[Tallinn]]
| Surmaaeg       = 
| Surmakoht      = 
| Rahvus         = [[eestlane]]
| Tegevusala     = kunstnik
| Kunsti õppinud = [[Eesti Kunstiakadeemia]]
| Kunstivool     = 
| Tuntud teoseid = 
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      =
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
}}
'''Kaido Ole''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1963]] [[Tallinn]]as) on eesti maalikunstnik.

2001.–2006. aastal tegutsesid Kaido Ole ja [[Marko Mäetamm]] ühiselt varjunime [[John Smith (kunstnik)|John Smith]] all.{{lisa viide}} 2003. aastal esindasid Ole ja Mäetamm Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil näitusega &quot;Marko und Kaido by John Smith&quot;.{{lisa viide}}

2016. aastal maalis Ole president Toomas Hendrik Ilvese portree, mis paigutati traditsiooni kohaselt riigipeade galeriisse presidendikantselei esimesel korrusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.err.ee/575142/fotod-kadriorus-esitleti-kaido-ole-portreed-toomas-hendrik-ilvesest|pealkiri=FOTOD: Kadriorus esitleti Kaido Ole portreed Toomas Hendrik Ilvesest|väljaanne=ERR|aeg=07.10.2016}}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Kaido Ole on õppinud aastatel 1982–1992 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis / Tallinna Kunstiülikooli]]s disaini ja maali. 

Töötanud 1992–1993 maali õpetajana [[Tallinna Kunstikool]]is. 1993. aastast on ta töötanud Eesti Kunstiakadeemias joonistamisõpetajana, 1993–1998 maaliõpetajana, 1998–2003 maalidotsendina, 2003–2010 maaliprofessorina ja maali õppetooli juhatajana. 

2010. aastast on ta vabakutseline kunstnik. 

Aastatel 2016–2018 oli Kaido Ole üks viiest Eesti [[kunstnikupalk|kunstnikupalga]] saajast.&lt;ref&gt;http://kultuur.postimees.ee/3437911/kunstnikupalga-saajad-on-teada&lt;/ref&gt;

Ta on osalenud isiku- ja grupinäitustel alates 1989. aastast. 

== Looming ==
===Isikunäitusi===

* 2001 &quot;Basic&quot;, Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal, Rotermanni soolaladu
* 2002 &quot;Jumalate maailm&quot;, Eesti Kunstiakadeemia galerii
* 2002 &quot;John Smith Raplas&quot;, Rapla Linnaraamatukogu
* 2003 &quot;John Smith. Marko und Kaido&quot;, [[Tallinna Kunstihoone]]
* 2003 &quot;Marko und Kaido by John Smith&quot;, Eesti ekspositsioon 50. Veneetsia Kunstibiennaalil
* 2004 &quot;The Band&quot;, Vaal galerii
* 2005 &quot;Kaido Ole &amp; Marko Mäetamm&quot;, Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal, Rotermanni soolaladu
* 2005 &quot;Speed&quot;, Hobusepea galerii
* 2006 &quot;Lõpp&quot;, koos Marko Mäetamm, [[Tallinna Linnagalerii]]
* 2006 &quot;Ettevaatust tikud&quot;, [[Tallinna Kunstihoone galerii]]
* 2007 &quot;Koosolek&quot;, Artdepoo galerii
* 2007 &quot;Hümn&quot;, Vaal galerii
* 2007 &quot;Jonas &amp; Kaido&quot;, koos Jonas Gasiunas, Vartai galerii, Vilnius
* 2008 &quot;Küsimused&quot;, Draakoni galerii
* 2008 &quot;Ole/Saadoja&quot;, Riga Art Space, Intro galerii
* 2010 &quot;Kaido kunstikool&quot;, [[Hobusepea Galerii|Hobusepea galerii]]
* 2012 &quot;2003–2011&quot;, Novy Museum, [[Peterburi]]
* 2012 &quot;Kena kangelane ja küllaga vaikelusid&quot;, [[Kumu|KUMU kunstimuuseum]]
* 2013 &quot;...ja siis veel seda et...&quot;, [[Temnikova ja Kasela galerii|Temnikova ja Kasela]] galerii
* 2014 &quot;Kaido Ole&quot;, [[Haapsalu Linnagalerii]]
* 2014 &quot;Värdjad&quot;, [[Tallinna Kunstihoone galerii]]
* 2015 &quot;Kaido Ole&quot;, Viimsi Püha Jaakobi kirik
* 2015 &quot;Kaido Ole&quot;, [[Viinistu Kunstimuuseum]]
* 2015 &quot;The Meaning of Life&quot;, koos [[Marko Mäetamm]], FUGA, Budapest
* 2016 &quot;Nogank Hoparniis&quot;, [[Tallinna Kunstihoone]]
* 2017 &quot;Väike aga tihe näitus&quot;, Riigikogu, [[Toompea loss]]
* 2017 &quot;Pimekohtamine&quot;, Triumph galerii, Moskva
* 2018 &quot;Družba&quot;, koos Jonas Gasiunas, Meno Parkas galerii, Kaunas
* 2019 &quot;Tantsuõhtu üksikute südamete klubis&quot;, [[Läti Rahvuslik Kunstimuuseum]]
* 2019 &quot;Rahvusvaheline vaatleja&quot;, Eesti suursaatkond Helsingis
* 2020 &quot;Kõik koos&quot;, [[Temnikova ja Kasela galerii|Temnikova &amp; Kasela]] galerii
* 2020 &quot;Varblane peos&quot;, koos Benjamin Badock, [[Tallinna Kunstihoone galerii]]
* 2021 &quot;Jonas &amp; Kaido II&quot;, koos Jonas Gasiunas, [[Tartu Kunstimaja]]
* 2021 &quot;Sina &amp; Mina&quot;, koos Benjamin Badockiga, Thaler Originalgrafik, Leipzig
* 2022 &quot;Pealinna salat&quot;, [[Rüki galerii]]

== Tunnustus ==
* 1999 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (isikunäitus Vaala galeriis)
* 2005 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (isikunäitus &quot;Speed&quot; Hobusepea galeriis)
* 2012 [[Konrad Mäe preemia]]&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt;
* 2014 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|18953}}&lt;/ref&gt;

===Kunstiauhinnad===
* 1998 [[Kristjan Raua preemia]] (näitus &quot;Jutu mõte&quot; Linnagaleriis)
* 1998 [[AkzoNobeli kunstipreemia|Sadolini kunstipreemia]]

===Stipendiumid===
* 2010 [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]

==Isiklikku==
Tema vanaonu oli kunstnik [[Eduard Ole]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;pm&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/1041652/konrad-mae-medali-saab-tanavu-maalikunstnik-kaido-ole/ Kund Oliver. Konrad Mäe medali saab tänavu maalikunstnik Kaido Ole.] Postimees, 15. november 2012&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*[http://www.kaidoole.eu/cv.htm Curriculum vitae Kaido Ole]
*[https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/kaido-ole Kaido Ole] Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
*[http://www.postimees.ee/734734/kaido-ole-puhta-motte-kunst/ Kaido Ole puhta mõtte kunst] Postimees, 9. veebruar 2012
*[http://kes-kus.ee/kena-kangelane-kaido-ole/ Kena kangelane Kaido Ole] KesKus
*[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=13927:kaido-ole-48aastaselt&amp;catid=6:kunst&amp;Itemid=10&amp;issue=3378 Kaido Ole, 48aastaselt] Sirp, 27. jaanuar 2012
*[http://www.kunstikeskus.ee/galerii/galerii_isiksus.html Kaido Ole ja 12 küsimust]
*http://www.kunstihoone.ee/events/nogank-hoparniis/
*[https://kultuur.err.ee/1100436/kaido-ole-kehastub-uuel-maaliseerial-galeristiks &quot;Kaido Ole kehastub uuel maaliseerial galeristiks&quot;] ERR Kultuur, 10. juuni 2020

{{JÄRJESTA:Ole, Kaido}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>3k8cnc4q96ivefn6a22vp9tzmxca3cr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Runebergi auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>315289</id>
    <revision>
      <id>7188802</id>
      <parentid>7085035</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:33:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188802</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4973" sha1="4ipcgduywz3ww0ruzz3vqw0b1npo7r5" xml:space="preserve">'''Runebergi auhind''' (soome keeles ''Runeberg-palkinto'') on soome kirjandusauhind. Auhind antakse [[Soome]] [[kirjanik]]ule [[soome keel|soome-]] või [[rootsi keel|rootsikeelse]] teose eest.

Runebergi auhinda annavad välja ajaleht [[Uusimaa (ajaleht)|Uusimaa]], [[Porvoo]] linn, [[Soome kirjanike liit]], [[Soome kriitikute liit]] ja [[Soomerootsi kirjanike liit]]. Auhinna suurus on 10 000 [[euro]]t.&lt;ref name=&quot;hs&quot; /&gt;

Runebergi auhinna saaja kuulutatakse välja [[Johan Ludvig Runeberg]]i sünniaastapäeval [[5. veebruar]]il.&lt;ref name=&quot;hs&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130817030715/http://www.hs.fi/kulttuuri/Kahdeksan+kirjaa+kilpailee+Runeberg-palkinnosta/a1305550934215 Kahdeksan kirjaa kilpailee Runeberg-palkinnosta], [[Helsingin Sanomat]] 8. detsember 2011&lt;/ref&gt; Auhinda jagatakse alates [[1987]]. aastast.

== Laureaadid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Saaja
!Teos&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160308223323/http://www.porvoo.fi/index.php?mid=1370 Runeberg-palkinto] 26. aprill 2012&lt;/ref&gt;
|-
| 1987
|  [[Kari Aronpuro]]
|  &quot;Kirjaimet tulevat&quot;
|- 
| [[1988]]
| [[Sinikka Tirkkonen]]
| &quot;Luvaton elämä&quot;
|- 
| [[1989]]
| [[Timo Pusa]]
| &quot;Tatuoitu sydän&quot;
|- 
| [[1990]]
| [[Eeva Kilpi]]
| &quot;Talvisodan aika&quot;
|- 
| [[1991]]
| [[Aulikki Oksanen]]
| &quot;Henkivartija&quot;
|- 
| [[1992]]
| [[Lars Sund]]
| &quot;Colorado Avenue&quot;
|- 
| [[1993]]
| [[Raija Siekkinen]]
| &quot;Metallin maku&quot;
|-  
| [[1994]]
| [[Paavo Rintala]]
| &quot;Aika ja uni&quot;
|- 
| [[1995]]
| [[Monika Fagerholm]]
| &quot;Underbara kvinnor vid vatten&quot;
|- 
| [[1996]]
| [[Agneta Ara]]
| &quot;Huset med de glömda dörrarna&quot;
|- 
| [[1997]]
| [[Hannu Aho]]
| &quot;Kello 4.17&quot;
|-  
| [[1998]]
| [[Ulla-Lena Lundberg]]
| &quot;Regn&quot;
|- 
| [[1999]]
| [[Mari Mörö]]
| &quot;Kiltin yön lahjat&quot;
|-  
| [[2000]]
| [[Tuula-Liina Varis]]
| &quot;Maan päällä paikka yksi on&quot;
|- 
| [[2001]]
| [[Juha Seppälä]]
| &quot;Suuret kertomukset&quot;
|- 
| [[2002]]
| [[Risto Ahti]]
| &quot;Vain tahallaan voi rakastaa&quot;
|-  
| [[2003]]
| [[Ranya ElRamly]]
| &quot;Auringon asema&quot;
|- 
| [[2004]]
| [[Rakel Liehu]]
| &quot;Helene&quot;
|-  
| [[2005]]
| [[Zinaida Lindén]]
| &quot;I väntan på en jordbävning&quot;
|-  
| [[2006]]
| [[Riitta Jalonen]]
|&quot;Kuvittele itsellesi mies&quot;
|-  
| [[2007]]
| [[Sanna Ravi]]
| &quot;Ansari&quot;
|-
| [[2008]]
| [[Hannele Mikaela Taivassalo]]
| &quot;Fem knivar hade Andrej Krapl&quot;
|-
| [[2009]]
| [[Sofi Oksanen]]
| &quot;[[Puhastus]]&quot;
|-
| [[2010]]
| [[Kari Hotakainen]]
| &quot;Ihmisen osa&quot;
|-
| [[2011]]
| [[Tiina Raevaara]]
| &quot;En tunne sinua vierelläni&quot;
|-
| [[2012]]
| [[Katja Kettu]]
| &quot;Kätilö&quot;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120514164940/http://www.hs.fi/kulttuuri/Runeberg-palkinto+Katja+Ketun+K%C3%A4til%C3%B6-romaanille/a1305554828325 Runeberg-palkinto Katja Ketun Kätilö-romaanille] Helsingin Sanomat 5. veebruar 2012&lt;/ref&gt;
|-
| [[2013]]
| [[Olli-Pekka Tennilä]]
| &quot;Yksinkeltainen on kaksinkeltaista&quot;&lt;ref&gt;[http://yle.fi/uutiset/kielivirheilla_leikkiva_runoilija_sai_runeberg-palkinnon/6481429 Kielivirheillä leikkivä runoilija sai Runeberg-palkinnon], YLE Uutiset, 5. veebruar 2013&lt;/ref&gt;
|-
| [[2014]]
| [[Hannu Raittila]]
| &quot;Terminaali&quot;&lt;ref&gt;Majander, Antti: [https://web.archive.org/web/20140225200056/http://www.hs.fi/kulttuuri/Romaani+lentokent%C3%A4st%C3%A4+toi+Hannu+Raittilalle+Runeberg-palkinnon/a1391569342522 Romaani lentokentästä toi Hannu Raittilalle Runeberg-palkinnon. HS.fi 5.2.2014]&lt;/ref&gt;
|-
| [[2015]]
| [[Joni Skiftesvik]]
| &quot;Valkoinen Toyota vei vaimoni&quot; &lt;ref&gt;[http://yle.fi/uutiset/runeberg-palkinto_skiftesvikin_valkoinen_toyota_vei_vaimoni_-teokselle/7782652 Runeberg-palkinto Skiftesvikin Valkoinen Toyota vei vaimoni-teokselle], Yle.fi&lt;/ref&gt;
|-
| [[2016]]
| [[Tapio Koivukari]]
| &quot;Unissasaarnaaja&quot;
|-
| [[2017]]
| [[Peter Sandström]]
| &quot;Laudatur&quot;
|-
| [[2018]]
| [[Marjo Niemi]]
| &quot;Kaikkien menetysten äiti&quot;
|-
| [[2019]]
| [[Heikki Kännö]]
| &quot;Sömnö&quot;
|-
| [[2020]]
| [[Ralf Andtbacka]]
| &quot;Potsdamer Platz&quot;
|-
| [[2021]]
| [[Marisha Rasi-Koskinen]]
| &quot;REC&quot;
|-
| [[2022]]
| [[Quynh Tran]]
| &quot;Skugga och svalka&quot;
|-
| [[2023]]
| [[Marja Kyllönen]]
| &quot;Vainajaiset&quot;
|-
| [[2024]]
| [[Peter Mickwitz]]
| &quot;Misslyckad i en uggla&quot;
|-
| [[2025]] 
| [[Pirkko Saisio]] 
| &quot;Suliko&quot;&lt;ref name=&quot;yle-20141229&quot;&gt;{{Cite web | url = https://yle.fi/a/74-20141229 | title = Peter Mickwitz ei uskonut saavansa Runeberg-palkintoa: ”Onhan kirjani vähän erikoinen&quot; | last = Gustafsson | first= Miia | publisher = Yle Uutiset | date = 2025-02-05 | accessdate = 2025-02-05 | language = fi}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[2026]] 
| [[Monika Fagerholm]] 
| &quot;Döda trakten / Kvinnor i revolt&quot;&lt;ref name=&quot;yle-20207606&quot;&gt;{{Cite web | url = https://yle.fi/a/74-20207606 | title = Kirjailija Monika Fagerholm teki historiaa: hän on nyt kaksinkertainen Runeberg-voittaja | last = Gustafsson | first= Miia | date = 2026-02-05 | publisher = Yle Uutiset | accessdate = 2026-02-06| language = fi}}&lt;/ref&gt;
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.porvoo.fi/index.php?mid=1370 Auhinnast Porvoo lehel]

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Soome kirjandus]]</text>
      <sha1>4ipcgduywz3ww0ruzz3vqw0b1npo7r5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bioonika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>320696</id>
    <revision>
      <id>7188886</id>
      <parentid>6787230</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:54:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188886</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12797" sha1="tuu5n9n0x54okgtir0vcw2ieywpl2ag" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}}
'''Bioonika''' ('''bio''' + (elektro)'''onika'''; varasemas kirjanduses ''biomimeetika'') on [[bioloogia]] ja [[tehnika]] [[piiriteadus]], mis uurib bioloogilisi struktuure, [[biosüsteem|süsteeme]] ja protsesse ning neid analüüsides ja aluseks võttes püüab leida tehnikaprobleemidele lahendusi.&lt;ref name=&quot;TEA&quot;/&gt; Bioonika muutus iseseisvaks teadusharuks 1960. aastatel.&lt;ref name=&quot;TEA&quot;/&gt;

Sõna tuleneb arvatavasti sõnade ''bios'' (kreeka keeles 'elu') ja &quot;[[elektroonika]]&quot; järelliite ühendamisel. Teise võimalusena tuleb sõna tehnilisest terminist ''bion'' (vanakreeka keelest: ''βίος'' – 'elu') ning järelliitest ''-ic'' ('moodi'). Sellest tuleb ka termini tähendus: 'elu moodi'&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Online Etymology Dictionary|URL=http://www.etymonline.com/word/bionics|Pealkiri=Bionics Origin|Väljaanne=Etymonline|Aeg=|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;.

Sõna &quot;[[biomimeetika]]&quot; kasutatakse rohkem keemiliste reaktsioonide kontekstis. Biomimeetika on interdistsiplinaarne valdkond, kus tehnika, [[keemia]] ja [[bioloogia]] põhimõtete rakendamisel kasutatakse materjalide [[süntees]]i, sünteetiliste süsteemide või masinate funktsioone, mis jäljendavad bioloogilisi protsesse&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.nature.com/subjects/biomimetics|Pealkiri=Biomimetics meaning|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;.
[[Fail:Hugh Herr, TED 2014.jpg|pisi|Hugh Herr demonstreerimas enda tehisjalgu TedX konverentsil aastal 2014]]
Biooniliste leiutiste hulka kuuluvad bioonilised silmad, bioonilised jäsemed, Intarcia [[insuliin]]i[[implantaat]], biooniline pankreas ja palju muud&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Dani Bancroft|URL=https://labiotech.eu/cyborg-evolution-top-10-medtech-developments-of-2015/|Pealkiri=Top 10 bioonilist arendust|Väljaanne=LabIOTech|Aeg=15.12.2015|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;. Biomimeetika professor [[Julian Vincent Bath]]i ülikooli mehaanilise inseneeria osakonnast on öelnud, et seni on bioloogia ja tehnoloogia kattuvus mehaanika kasutamise vaatenurgast kõigest 12%&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Julian F.V Vincent|URL=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1664643/|Pealkiri=Biomimetics: It's practice and theory|Väljaanne=PMC|Aeg=18.04.2006|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;.

== Ajalugu ==
Varaseim teadaolev tehisjäse loodi [[15. sajand]] eKr, mil muumial oli eemaldatud varvas ning asendatud nahast ja puidust tehtud proteesiga. Kõige rohkem kasutati algelisi bioonilisi jäsemeid sõdade ajal. Järgmised teated tehisjäsemete kasutamise kohta on pärit Kreeka ja Rooma sõja ajast, mil [[Ambroise Pare]]'i, prantsuse militaarkirurgi tunnustati kunstlike ala- ja ülajäsemete loomise eest. Tema mehaanilist kätt kandis prantsuse sõjakapten lahingus. Tolleaegsed tehisjäsemed tehti olemasolevatest materjalidest ehk puidust, nahast ja metallist.

1797. aastal mõistis [[Alessandro Volta]], et kuulmise saab taastada elektrilise stimulatsiooni abil. Sellele järeldusele jõudis [[Volta]] patsiendi abiga, kes väitis, et kuuleb müra pärast ajuoperatsiooni, kui tema kuulmisnärvile anti elektriimpulss. See viis esimese implantaadi paigaldamiseni kotikesenärvi stimuleerimiseks. Tänu [[Volta]] avastusele hakkasid teadlased [[Dijourno]] ja [[Eyries]] eksperimente tegema. Nad tegid sisekõrva mähise, mis oli ühendatud elektroodiga, mis oli omakorda ühendatud oimulihasega. Seejärel võtsid nad teise [[mähis]]e ning kasutasid seda mikrofoni abil genereeritud signaalide edastamiseks. Katsealune kuulis taustamüra ja suutis eraldada muutusi signaalis. See avastus tõi kaasa uute tehnoloogiliste vidinate, näiteks sisekõrva implantaadi loomise.

Kui avastati, et kuulmist saab taastada elektrilise stimulatsiooni abil, loodi mitmekanaliline sisekõrvaimplantaat. See möödub talitlushäirega sisekõrvast ning tagab infovoo edastuse aju kuulmiskeskuse kuulmisnärvidele elektrilise stimulatsiooni abil.

Samasugused avastused tehti ka bioonilise nägemise, kardiovaskulaarsete rakenduste ja palju muu kohta&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Thurston, Alan J.|pealkiri=Pare and Prosthetics: The Early History of Artificial Limbs|aasta=2007|koht=Pare and Prosthetics: The Early History of Artificial Limbs|kirjastus=ANZ Journal of Surgery|lehekülg=114-119}}&lt;/ref&gt;.

=== Tähtsaid aastaarve bioonika ajaloos ===
* [[1945]] – [[Willen J. Koff]] töötas välja esimese neeru[[dialüüs]]imasina&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Emma Lloyd|URL=http://www.healthguideinfo.com/prosthetics-bionics/p9070/|Pealkiri=The History of Bionics|Väljaanne=2008|Aeg=29.09|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;.
* [[1950]] – [[Alan Turing]] töötas välja [[Turingi test]]i. Testi abil otsustatakse, kas [[arvuti]] suudab inimese tasemel intelligentselt käituda.
* [[1958]] – Rootsis Karolinska Ülikoolis siirati inimesele esimene täielik südamestimulaator. Eksperiment ei õnnestunud, sest implantaat pidas vastu kõigest kolm tundi. Samal aastal võttis [[Jack E. Steele]] kasutusele sõna &quot;bioonika&quot;.
* [[1961]] – [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]] loodi arvuti abil juhitav käsi.
* [[1962]] – [[John Charnley]] töötas välja suure tihedusega polüetüleeni, mida kasutati hiljem tehispuusaliigestes.
* [[1971]] – [[Bausch]] ja [[Lomb]] töötasid välja maailma esimesed pehmed kontaktläätsed.
* [[1978]] – esimest korda kasutati mitmekanalilist kuuldeaparaati. See aitab katsealusel kuulda, imiteerides sisekõrva käitumist.
* [[1987]] – [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni]] põdevale patsiendile siirati elektriline süvaajuimplantaat.
* [[1996]] – Šoti teadlased kloonisid esimese imetaja – lammas Dolly.
* [[1997]] – male maailmameister [[Garri Kasparov]] kaotas malearvutile Deep Blue.
* [[1999]] – Sony töötas välja AIBO, esimese [[Tehisintellekt|tehisintellek]]tiga lemmiklooma. Lemmikloom oskas kõndida, mõistis suulisi käsklusi ja oskas neile vastata.
* [[2000]] – inimese silma siirati silikoonist tehisvõrkkest. [[Võrkkest]] loodi silikoonist mikrokiipidest, mis sisaldasid tuhandeid väikseid valgust muundavaid ühikuid.
* [[2001]] – Jesse Sullivanile kinnitati täielikult talitlev robotkäsi, mis loodi Chicago rehabilitatsiooni instituudis. Käel oli närvirakkude implantaat, mis lasi tal kätt mõtte jõul liigutada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Biooniliste leiutiste näited ==
* [[Robootika]]s kasutatakse bioonikat ja biomimeetikat, et imiteerida loomade liikumist. BionicKangaroo põhines kängurute liikumisel ja füsioloogial&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Festo|URL=https://www.festo.com/group/en/cms/10219.htm|Pealkiri=Bionic Kangaroo|Väljaanne=Festo|Aeg=2014|Kasutatud=11.2017|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107033830/https://www.festo.com/group/en/cms/10219.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;.
* [[Takjapael]] on kõige tuntum näide biomimeetikast. 1948. aastal puhastas George de Mestral oma koera takjatest ning taipas, kuidas takjad kinnituvad karva külge&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Jonas Salomonsen|URL=http://sciencenordic.com/top-10-best-copies-nature-part-2|Pealkiri=Best copies of Nature|Väljaanne=ScienceNordic|Aeg=18.01.2012|Kasutatud= 11.2017}}&lt;/ref&gt;.
* [[1935]]. aastal leiutas Percy Shaw kassi silmade peegeldid. Ta leidis, et kassidel oli peegeldavate rakkude süsteem ''tapetum lucidum'', mis võib peegeldada ka väikest kogust valgust&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=BBC archives|URL=http://www.bbc.co.uk/ahistoryoftheworld/objects/aztoAsvNQ4GBWiQqzOLo5Q|Pealkiri=Cat's Eyes|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;.
* [[Leonardo da Vinci]] lennumasin ja -laev on varajased näited looduse ning tehnika ühendamisest&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.da-vinci-inventions.com/flying-machine.aspx|Pealkiri=Flying Machine by Leonardo Da Vinci|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.2017|arhiivimisaeg=2014-05-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140528195259/http://www.da-vinci-inventions.com/flying-machine.aspx|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;.
* [[Resilin]] on kummiasendus, mis loodi lülijalgsetest leitavast materjalist&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=John Bohannon|URL=http://www.sciencemag.org/news/2005/10/natures-super-rubber-made-lab|Pealkiri=Nature's Super-Rubber Made in Lab|Väljaanne=2005|Aeg=|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;.
* [[Julian Vincent]] töötas 2004. aastal männikäibisid uurides välja &quot;targa&quot; kanga, mis kohandub temperatuurimuutustele. &quot;Ma tahtsin elutut süsteemi, mis vastaks niiskuse muutustele kuju muutmisega. Selliseid süsteeme leidub taimede seas, kuid enamik neist on väga väikesed. Männikäbi on suurim ja seega lihtsaim, mille kallal töötada.&quot; Männikäbid reageerivad suuremale niiskusele, avades käbisoomused (seemendamiseks). Tark kangas teeb sama. See avaneb, kui kandjal on soe, ning suleb selle külma korral&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Damir Beciri|URL=http://www.robaid.com/bionics/pine-cones-inspire-new-materials-that-change-their-shape-according-to-stimuli.htm|Pealkiri=Pine Cones Inspire New Materials That change their shape according to Stimuli|Väljaanne=2013|Aeg=|Kasutatud=11.2017}}{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.
* Muunduvad õhusõiduki tiivad, mis muudavad kuju vastavalt kiirusele ja reisi pikkusele, töötasid [[2004]]. aastal välja biomimeetikud [[Pennsylvania Osariigi Ülikool]]is. Muunduvad tiivad olid inspireeritud linnutiibade kujust, kellel olid eri tiivakujud vastavalt liikumiskiirusele. Lisaks tiibade kujumuutusele ja põhistruktuurile pidid teadlased tegema pealmise kihi, mille kuju oleks samuti võimalik muuta. Nende pealmine kiht muudab kuju kaladest inspireeritud soomustena, mis saavad üksteise peale libiseda.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Penn State|URL=https://www.sciencedaily.com/releases/2004/04/040422000037.htm|Pealkiri=Airplane Wings that Change Shape Like a Bird's Have Scales Like a Fish|Väljaanne=2004|Aeg=|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;

== Bioonika tänapäeval ==
[[Fail:Star Wars Bionic hand.jpg|pisi|3D-prinditud Open Bionicsi biooniline käsi (loodud koostöös ILM XLabiga)]]
Firma Open Bionics on vabavaraline firma, mis loob 3D-prinditavaid käsi. 3D-printimise tõttu on nende loomine tunduvalt odavam kui enne. Kätt juhitakse müoelektriliste sensorite abil&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Open Bionics|URL=https://www.openbionics.com/blog/|Pealkiri=Open Bionics Blog|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;.

[[Hugh Herr]], MIT biomehatroonika uurimisgrupi juht, lõi 2011. aastal ettevõtte [[Bionix|BioniX]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.bionxmed.com/|Pealkiri=BionX Medical Technology Homepage|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=2017|arhiivimisaeg=2017-12-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203114709/http://www.bionxmed.com/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Ta hakkas tootma bioonilisi jalgu, mis jäljendavad väga täpselt tavajäsemete liikumist. Tema loodud BioM jalg taastab musklite jõu, liigub nagu loomulik jalg ning aitab amputeeritud jäsemetega inimestel tasakaalu hoida. [[Hugh Herr]] hakkas bioonikaga tegelema pärast mägironimisõnnetust, mille tõttu amputeeriti ta mõlemad jalad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Autodesk|URL=https://www.autodesk.com/redshift/hugh-herr-robotic-legs/|Pealkiri=A Bionic Man: Hugh Herr Strides Forward on Next-Generation Robotic Legs|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;

== Bioonika Eestis ==
[[Tallinna Tehnikaülikool]]is leiutas [[Mart Min]] koos inseneridest ja arstidest meeskonnaga adaptiivse südamestimulaatori (rütmuri) jaoks lahenduse, mis mitte ainult et oskab aru saada inimorganismi verevarustuse vajadusest, ehk sellest, kas inimene parasjagu puhkab, magab, teeb sporti või on ärevuses, ning vastavalt sellele muuta stimuleerimise rütmi (südame löögisagedust), vaid mis on võimeline jälgima ka südamelihase enda verevarustuse piisavust selleks tööks, ega luba (haige) südame ohtlikku ülekoormamist&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Tallinna Tehnikaülikooli koduleht|URL=https://www.ttu.ee/ettevottele/edulood-3/ulikiired-pooljuhtseadised-energiamuundurite-tarbeks-2/arukas-sudamestimulaator/|Pealkiri=Arukas Südamestimulaator|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.2017}}&lt;/ref&gt;.

[[Tartu Ülikool]]i tehnoloogiainstituudis luuakse polümeeride abil pehmeid lihaseid&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://ims.ut.ee/mediawiki/index.php/Ionic_Polymer_Metal_Composites_(IPMC)_modelling_and_control|Pealkiri=Ionic Polymer Metal Composites (IPMC) modelling and control|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.2017|arhiivimisaeg=2019-03-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190329222616/https://ims.ut.ee/mediawiki/index.php/Ionic_Polymer_Metal_Composites_(IPMC)_modelling_and_control|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;.

== Vaata ka ==
* [[biomimikri]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;TEA&quot;&gt;[[TEA entsüklopeedia]] 4. köide, 2009.&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Biotehnoloogia]]
[[Kategooria:Tehnika]]</text>
      <sha1>tuu5n9n0x54okgtir0vcw2ieywpl2ag</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Raamaturott</title>
    <ns>2</ns>
    <id>339070</id>
    <revision>
      <id>7189041</id>
      <parentid>6403853</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:50:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>+ Kuu vikipedisti tunnustäht</comment>
      <origin>7189041</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6989" sha1="nwep3dogk9lu0fso298oukqq0mkhgjb" xml:space="preserve">{{userboxtop|}}
{{Mall:Kasutaja:Administraator}}
{{Mall:Kasutaja:Kummituslinnad}}
&lt;div style=&quot;float: left; border: solid green 1px; margin: 1px;&quot;&gt;
{|cellspacing=&quot;0&quot; style=&quot;width: 238px; background: #fedd00&quot;
|style=&quot;width: 40px; height: 40px; background: #fff; text-align: center;&quot;| [[Pilt:Flag of Brazil.svg|55px]]
|style=&quot;font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: #000000; text-align: center;&quot;| &lt;span style=&quot;color: #009639&quot;&gt;See kasutaja toetab&lt;/span&gt; &lt;br&gt; '''[[Brasiilia|&lt;span style=&quot;color:#0000CD&quot;&gt;Brasiilia&lt;/span&gt;]]''' &lt;span style=&quot;color: #009639&quot;&gt;jalgpalli&lt;/span&gt;.
|}&lt;/div&gt;
{{Babel|et|en-3|de-1|fr-1|grc-1|la-1}}
{{Userboxbottom}}
[[Vikipeedia:Administraatorid|Administraator]] alates 2014. aasta maist. Nimi &quot;Raamaturott&quot; on pärit ühest koomiksiajakirjast.
&lt;!--
Eeskujulikke artikleid on kõigi ''{{NUMBEROFARTICLES}}'' artikli hulgast '''{{Eeskujulike artiklite arv}}''' (suhe 1/{{#expr: {{NUMBEROFARTICLES:R}} / ({{Eeskujulike artiklite arv}}) round 0}}), häid artikleid on '''{{Heade artiklite arv}}''' (suhe 1/{{#expr: {{NUMBEROFARTICLES:R}} / ({{Heade artiklite arv}}) round 0}}), A-klassi artikleid '''{{A-klassi artiklite arv}}''' (suhe 1/{{#expr: {{NUMBEROFARTICLES:R}} / ({{A-klassi artiklite arv}}) round 0}}) ja B-klassi artikleid '''{{B-klassi artiklite arv}}''' (suhe 1/{{#expr: {{NUMBEROFARTICLES:R}} / ({{B-klassi artiklite arv}}) round 0}}). Kokku on kvaliteetartiklite hulgas '''{{Kvaliteetartiklite arv}}''' artiklit, mis teeb kogusuhteks '''1''' kvaliteetartikkel {{#expr: {{NUMBEROFARTICLES:R}} / ({{Kvaliteetartiklite arv}}) round 0}} artikli kohta.
--&gt;
* [[Kasutaja:Raamaturott/Teha]]
* [[Kasutaja:Raamaturott/Raamatud]]

{{puhasta}}
=='''''&lt;center&gt;&lt;span style=&quot;font-size:125%; font-family:Times New Roman; color:#191970;&quot;&gt;PROJEKTID&lt;/span&gt;&lt;/center&gt;'''''==
{{veerud}}
* [[Kasutaja:Raamaturott/Aastate projekt|Aastad]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Years|en]])
* [[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject United States|en]])
* [[File:Q space.svg|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Astronoomia|Astronoomia]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Astronomy|en]])
* [[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Austraalia|Austraalia]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Australia|en]])
* [[Pilt:1979 Pontiac Firebird Esprit vector Black on Transparent.svg|25px]] [[Kasutaja:Raamaturott/Autode projekt|Autod]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Automobiles|en]])
* [[Pilt:Flag of Brazil.svg|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Brasiilia|Brasiilia]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Brazil|en]])
* [[Pilt:Flag of Canada.svg|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Kanada|Kanada]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Canada|en]])
{{veerud-piir}}
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Keeled|Keeled]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Languages|en]])
* [[Pilt:Ruddy-turnstone-icon.png|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Linnud|Linnud]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Birds|en]])
* [[Pilt:Olympic rings without rims.svg|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Olümpiamängud|Olümpiamängud]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Olympics|en]])
* [[Pilt:Icône Ile.svg|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Saared|Saared]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Islands|en]])
* [[Pilt:Karl Johanssvamp, Iduns kokbok.png|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Seened|Seened]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Fungi|en]])
* [[Pilt:Leaf 1 web.jpg|25px]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt Taimed|Taimed]] ([[:en:Wikipedia:WikiProject Plants|en]])
{{veerud-lõpp}}

=='''''&lt;center&gt;&lt;span style=&quot;font-size:125%; font-family:Times New Roman; color:#DAA520;&quot;&gt;TUNNUSTUSED&lt;/span&gt;&lt;/center&gt;'''''==
{| style=&quot;border: 1px solid gray; background-color: #fdffe7;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[Pilt:BoNM - USA Hires.png|40px|Tunnustäht USA paikadest kirjutamise eest]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: medium; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | '''Tunnustäht kaastöö eest''' 
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;&quot; | Suure töö eest kohaartiklite loomisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 24. juuli 2013, kell 14:46 (EEST)
|}

{| style=&quot;border: 1px solid gray; background-color: #ADD8E6;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[Pilt:FSBarnstar Hires.png|80px|Tunnustäht sporditeemade kajastamise eest]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: medium; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | '''Tunnustäht kaastöö eest''' 
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;&quot; | Tänud Pekingi MMi usina kajastamise ja seonduva artikliloome eest!&lt;br /&gt; [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. august 2015, kell 19:02 (EEST)
|}
{| style=&quot;border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#ECE0F8}}};&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[Pilt:La_mujer_que_nunca_conociste_logo_2017.jpg|100px]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | '''Nähtamatud naised, kuulmata lood 2017''' 
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;&quot; | Suur tänu aktiivse osalemise eest sisutalgutel [[Vikipeedia:Nähtamatud naised|Nähtamatud naised, kuulmata lood]]! &lt;br/&gt; [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 13. aprill 2017, kell 12:23 (EEST)
|}

{| style=&quot;border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#F2D479}}};&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht (mai 2020)]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | '''Kuu vikipedisti tunnustäht'''
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;&quot; | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] mais 2020. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2020, kell 03:54 (EEST)
|}

{| style=&quot;border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#F2D479}}};&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[Pilt:Azure Barnstar.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht (juuni 2026)]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | '''Kuu vikipedisti tunnustäht'''
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;&quot; | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] juunis 2026. Rohkelt tänu jätkuva panuse eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:50 (EEST)
|}


&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
ET viki 20 - vikimedal nr 1.png|link=Vikipeedia:20#Kõige kauem Vikipeedias
ET viki 20 - vikimedal nr 2.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud lehekülgi
ET viki 20 - vikimedal nr 3.png|link=Vikipeedia:20#Muudatusi artiklites
ET viki 20 - vikimedal nr 4.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud mahtu
ET viki 20 - vikimedal nr 5.png|link=Vikipeedia:20#Kõige aktiivsemad administraatorid
ET viki 20 - vikimedal nr 7.png|link=Vikipeedia:20#Tänuväärsed isikud
&lt;/gallery&gt;

__NOTOC__</text>
      <sha1>nwep3dogk9lu0fso298oukqq0mkhgjb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hendrik Olde</title>
    <ns>0</ns>
    <id>343544</id>
    <revision>
      <id>7188875</id>
      <parentid>6733219</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:41:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2461" sha1="5x0qrsklyn6dunalmj0bhg5l98yzkbv" xml:space="preserve">[[Pilt:Olde Hendrik.IMG 9328.JPG|pisi|Hendrik Olde [[Estonia (teater)|Estonia]] hoone 100. juubelipidustustel malet mängimas 8. septembril 2013]]
'''Hendrik Olde''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1966]] [[Kilingi-Nõmme|Kilingi-Nõmmes]]) on eesti maletaja, [[maletreener]], [[malekohtunik]] ja maleorganisaator. 

Hendrik Olde lõpetas 1985. aastal [[Paide 1. Keskkool]]i. Ta tõusis maletajana esile koolipõlves, võitis Eesti noorte meistrivõistlustel 1983. aastal pronksmedali. Tema treener oli nii Kilingi-Nõmmes kui ka Paides [[Jüri Kotka]]. 1996. aastal saavutas ta Eesti meistrivõistlustel teise koha. 

Hendrik Olde oli [[31. maleolümpia|1994. aasta Moskva]], [[32. maleolümpia|1996. aasta Jerevani]], [[33. maleolümpia|1998. aasta Elista]] ja [[35. maleolümpia|2002. aasta Bledi]] maleolümpial Eesti naiskonna kapten ning aastate 1996–1998 ja 2002 maleolümpiatel Eesti delegatsiooni juht. Korraldanud Eestis rahvusvahelisi üritusi: 1997 ja 1999 Euroopa klubide karikavõistluste eelturniir, 2007 FIDE presidendi nõukogu nõupidamine, 1998, 2004 ja 2014 [[Paul Kerese mälestusturniir]], 2013 84. FIDE kongress, 2014 Euroopa noorte kiir- ja välkmale meistrivõistlused. 

Ta on töötanud 1985–1995 Paide (Järvamaa) Spordikoolis maletreenerina ja 2014. aastast [[Tallinna Maleklubi]]s maletreenerina. Maletreeneri IV kutsetaseme sai ta 2011. Tegutsenud kirjastamise alal. Ta on raamatu &quot;Paul Keres. Photographs and Games&quot; (Demerlen, 1995) koostaja. 

Ta on [[FIDE]] kohtunik alates 2006. aastast, FIDE rahvusvaheline organisaator 2002. aastast ja FIDE treener 2014. aastast. Ta oli 1996–1998 [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] asepresident, 1998–2006 Maleliidu tegevdirektor ja juhatuse liige, 2006–2019 Maleliidu juhatuse esimees. 2005. aastast on ta [[EOK]] esindajate kogu liige, 2006. aastast FIDE delegaat. 

==Isiklikku==
Ta on olnud abielus [[Margit Brokko]]ga. Nende tütar [[Margareth Olde]] tuli 2015. ja 2018. aastal Eesti naiste malemeistriks.

==Välislingid==
*[https://ratings.fide.com/profile/4500504 Hendrik Olde FIDE andmebaasis]
*[http://www.esbl.ee/biograafia/Hendrik_Olde Biograafia] [[ESBL]]-is
*[https://sport.ohtuleht.ee/168330/oldede-dunastia-valitseb-maleelu &quot;Oldede dünastia valitseb maleelu&quot;] Õhtuleht, 14. jaanuar 2005


{{JÄRJESTA:Olde, Hendrik}}
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Eesti malekohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti maletreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>5x0qrsklyn6dunalmj0bhg5l98yzkbv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mary Somerville</title>
    <ns>0</ns>
    <id>348995</id>
    <revision>
      <id>7188895</id>
      <parentid>6793199</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:59:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188895</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6831" sha1="6xbvwrybhrx42ex1rhjpd44w254q11z" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt: Thomas Phillips - Mary Fairfax, Mrs William Somerville, 1780 - 1872. Writer on science - Google Art Project.jpg|pisi|Mary Somerville]] 

'''Mary Fairfax Somerville''' ([[26. detsember]] [[1780]] [[Jedburgh]], [[Šotimaa]] – [[28. november]] [[1872]] [[Napoli]]) oli Šoti [[teaduskirjanik]] ja õpetlane.

Mary Somerville oli õppinud [[matemaatika]]t, [[astronoomia]]t, [[botaanika]]t ja [[geoloogia]]t ning oli [[Suurbritannia]]s pärast [[Caroline Herschel]]it teine naine, keda hakati teadlasena tunnustama. Ta oli ka üks kahest esimesest naisest, kes valiti[[Kuninglik Astronoomiaselts| Kuningliku Astronoomiaseltsi auliikmeks]].

==Looming==
[[1816]]. aastal kolis Mary Somerville [[London]]isse, kus tema tutvusringkond laienes selliste väljapaistvate teadlastega nagu [[astronoom]]ide [[William Herschel]]i ja [[Caroline Herschel]]i, [[keemik]] [[William Hyde Wollaston]]i, [[füüsik]] [[Thomas Young]]i ning [[matemaatik]] [[Charles Babbage]]'iga. Järgmisel aastal tutvus ta [[Pariis]]is füüsik [[François Arago]]ga ning kuulsa [[matemaatik]]u ja astronoomi [[Pierre-Simon Laplace]]'iga.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt;

Mary Somerville'i talent oli köitnud teadlaste tähelepanu juba enne seda, kui tema tööd omandasid laialdase tuntuse. Näiteks on teada, et Pierre-Simon Laplace oli Somerville'ile lausunud: &quot;Ma tean vaid kolme naist, kes saavad aru, millest ma räägin. Üks neist olete Teie, proua Somerville, teine on Caroline Herschel ja kolmas on proua Greig, kellest ma aga kahjuks midagi ei tea.&quot; (Mary Somerville oli avaldanud töid ka Greigi nime all). 

Mary Somerville tõlkis Laplace'i viieköitelise &quot;Mécanique Celeste&quot; (&quot;Taevamehaanika&quot;). Tal õnnestus esitada Laplace'i ideid laiale lugejaskonnale mõistetavas vormis. Selle raamatu tõlke avaldamine 1831. aastal pealkirjaga &quot;The Mechanism of the Heavens&quot; tegi Somerville'i otsekohe tuntuks. Ta ise oli kommenteerinud raamatu sündi järgmiselt: &quot;Ma tõlkisin Laplace'i töö [[algebra]] keelest tavakeelde&quot;.

Tema populaarteaduslike teoste seas on ka &quot;Füüsikateaduste vastastikustest seostest&quot; ([[1834]]), &quot;Loodusgeograafia&quot; (1848) ja &quot;Molekulaar- ja mikroskoopiline teadus&quot; (1869). 

Somerville'i kirjutised avaldasid mõju [[James Clerk Maxwell]]ile ja [[John Couch Adams]]ile. Tema arutelu hüpoteetilisest planeedist seoses häiretega [[Uraan]]i liikumises raamatu &quot;Füüsikateaduste vastastikustest seostest&quot; kuuendas väljaandes (1842) innustas John Couch Adamsit otsima ja avastama uut planeeti (uus planeet [[Neptuun]] avastatigi 1846. aastal).

Mary Sommerville oli avaldanud ka teadusuurimusi, näiteks laialt kasutatava algebraliste muutujate idee. Tema esimene teadusartikkel &quot;The magnetic properties of the violet rays of the solar spectrum&quot; ilmus 1826. aastal [[Kuninglik Selts|Kuningliku Seltsi]] ajakirjas Proceedings of the Royal Society.

Aasta pärast tema surma ilmus autobiograafiline raamat &quot;My Own Life and Times&quot;, mis annab ülevaate ka tolleaegsest [[Briti]] teaduselust.

==Tunnustus==
*[[1834]] – [[Iiri Kuningliku Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*[[1835]] – [[Kuninglik Astronoomiaselts|Kuningliku Astronoomiaselts]]i auliikmeks valimine 
*[[1869]] – [[Victoria medal]] [[Kuninglik Geograafiaselts|Kuninglikult Geograafiaseltsilt]]

==Mälestuse jäädvustamine==
Mary Somerville'i järgi on nimetatud näiteks [[Oxfordi Ülikool]]i [[Somerville College]], [[Somerville'i saar]] (74°44'N, 96°10'W) [[Barrow' laht|Barrow' lahes]] [[Nunavut]]is ja [[Somerville'i kraater]]&lt;ref name=&quot;astro&quot;/&gt; [[Kuu]]l.

==Raamatud==
* [http://books.google.ee/books?id=0LHC8WaL-2IC&amp;printsec=frontcover&amp;dq=The+Mechanism+of+the+Heavens&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=7vt0UoTXIo6QhQeJy4HoDA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=The%20Mechanism%20of%20the%20Heavens&amp;f=false &quot;The Mechanism of the Heavens&quot;] ([[1831]])
* [http://books.google.ee/books?id=jxI5AAAAcAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;dq=Mary+Somerville&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=iwV1UtjCNMe1hAeN-4GoDA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Mary%20Somerville&amp;f=false &quot;On the Connexion of the Physical Sciences&quot;], ([[1834]])
* [http://books.google.ee/books?id=vzed-sua7xUC&amp;printsec=frontcover&amp;dq=Mary+Somerville&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=lwN1UrfnGJOshQe6noCYAg&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Mary%20Somerville&amp;f=false &quot;Physical Geography&quot;], Vol I ([[1848]], kolmas väljaanne [[1851]])
* [http://books.google.ee/books?id=b_k4AAAAMAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;dq=Mary+Somerville&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=iwV1UtjCNMe1hAeN-4GoDA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Mary%20Somerville&amp;f=false &quot;On Molecular and Microscopic Science&quot;], Volume 2 ([[1869]]).

==Isiklikku==
Mary Fairfax abiellus [[1804]]. aastal oma kauge sugulase [[Samuel (Samuil) Greigh|Samuel Greig]]iga ([[1778]]–[[1807]]), kes oli [[Venemaa merelaevastik]]u kapten ja määratud [[Venemaa]] [[konsul]]iks [[London]]is. Mary meheisa oli [[Tallinna Toomkirik]]usse maetud [[admiral]] [[Samuel Greig]], kes sugulusastmelt oli Mary ema nõbu&lt;ref name=&quot;biogr&quot;/&gt;. Mary mehevend admiral [[Aleksei Greig]] oli [[Pulkovo observatoorium]]i rajaja. 

[[1812]]. aastal abiellus Mary oma nõoga&lt;ref name=&quot;biogr&quot;/&gt; – [[meditsiinidoktor]] [[William Somerville]]'iga, kes hiljem valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks. [[1938]]. aastal kolisid Somerville'id [[Itaalia]]sse.

Esimesest [[abielu]]st sündis tal kaks poega, kellest noorem suri üheksa-aastaselt ([[1814]]). Vanim poeg [[Woronzow Greig]] ([[1805]]–[[1865]]) oli [[vandeadvokaat]], kes ilmutas huvi [[teadus]]e vastu ning kes valiti [[1833]]. aastal Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.

Teisest abielust sündis tal neli last: tütred Margaret ([[1813]]), Martha ([[1815]]) ja Mary Charlotte ([[1817]]) ning poeg, kes suri imikuna ([[1815]]).

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;biogr&quot;&gt;[http://www-history.mcs.st-and.ac.uk/Biographies/Somerville.html Mary Fairfax Greig Somerville] &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;britannica&quot;&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1429623/Mary-Somerville Mary Somerville] &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;astro&quot;&gt;[http://www.planetenkunde.de/p012/p01204/p01204091287.htm AstroLink Planetenkunde]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* [[Martha Somerville]]. [http://www.gutenberg.org/files/27747/27747-h/27747-h.htm#CHAPTER_I &quot;Personal Recollections from Early Life to Old Age of Mary Somerville with Selections from her Correspondence&quot;] London, [[1874]].&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;
* [[Kathryn A. Neeley]]. [http://books.google.ee/books?id=RwF-VBDJwKIC&amp;printsec=frontcover&amp;dq=Mary+Somerville&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=lwN1UrfnGJOshQe6noCYAg&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Mary%20Somerville&amp;f=false &quot;Mary Somerville: Science, Illumination, and the Female Mind&quot;] [[2001]],&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;

{{JÄRJESTA:Somerville, Mary}}
[[Kategooria:Suurbritannia teaduskirjanikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia astronoomid]]
[[Kategooria:Suurbritannia matemaatikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1780]]
[[Kategooria:Surnud 1872]]</text>
      <sha1>6xbvwrybhrx42ex1rhjpd44w254q11z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uudismaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>350850</id>
    <revision>
      <id>7189071</id>
      <parentid>5012095</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:19:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7189071</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="947" sha1="hhzftsj6lxzbhnnw9djyuo112rvf9ik" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib üldmõistest; Brežnevi teose kohta vaata artiklit [[Uudismaa (Brežnev)]]}}
'''Uudismaa''' on [[mineraalmaa]] või [[soo]], mis on [[võsa]]st ja/või [[mets]]ast puhastatud, [[Kuivendus|kuivendatud]] ja üles küntud, ning mida kasutatakse [[põld|põllu]] või [[kultuurrohumaa]]na&lt;ref name=&quot;EME&quot;/&gt;. 

Uudismaid tekkis palju eeskätt Nõukogude perioodil, ka [[Eesti NSV]]-s{{lisa viide}}.

1950ndate lõpus ja 1960ndail oli ulatuslik uudismaade rajamise kampaania Nõukogude Liidus, mis eelkõige seondus [[stepp]]ide üleskündmisega, sealhulgas [[Kasahstan]]i põhjaosas. [[Astana]] varasem nimi [[Tselinograd]] viitab sellele. 

==Vaata ka==
*&quot;[[Ülesküntud uudismaa]]&quot; (Mihhail Šolohhovi romaan)

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EME&quot;&gt;[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (L–Ü), 2009. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 400&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Põllumajandus]]
[[Kategooria:Maamajandus]]</text>
      <sha1>hhzftsj6lxzbhnnw9djyuo112rvf9ik</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189073</id>
      <parentid>7189071</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:22:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7189073</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="964" sha1="j18ehl65r16cu3sl5ea4v0coj1jh6wb" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib üldmõistest; Brežnevi teose kohta vaata artiklit [[Uudismaa (Brežnev)]]}}
'''Uudismaa''' on [[mineraalmaa]] või [[soo]], mis on [[võsa]]st ja/või [[mets]]ast puhastatud, [[Kuivendus|kuivendatud]] ja üles küntud, ning mida kasutatakse [[põld|põllu]] või [[kultuurrohumaa]]na&lt;ref name=&quot;EME&quot;/&gt;. 

Uudismaid tekkis palju eeskätt Nõukogude perioodil, ka [[Eesti NSV]]-s{{lisa viide}}.

1950ndate lõpus ja 1960ndail oli ulatuslik uudismaade rajamise kampaania Nõukogude Liidus, mis eelkõige seondus [[stepp]]ide üleskündmisega, sealhulgas [[Kasahstan]]i põhjaosas. [[Astana]] varasem nimi [[Tselinograd]] viitab sellele. 

==Vaata ka==
*[[maaparandus]]
*&quot;[[Ülesküntud uudismaa]]&quot; (Mihhail Šolohhovi romaan)

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EME&quot;&gt;[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (L–Ü), 2009. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 400&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Põllumajandus]]
[[Kategooria:Maamajandus]]</text>
      <sha1>j18ehl65r16cu3sl5ea4v0coj1jh6wb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Luhats</title>
    <ns>0</ns>
    <id>353415</id>
    <revision>
      <id>7188801</id>
      <parentid>7112633</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:32:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-23883-11</username>
        <id>227477</id>
      </contributor>
      <origin>7188801</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3840" sha1="g8jwlfe5qymmcwhb1gni3bhnvm23dgq" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}}
[[Fail:Toomas Luhats.jpg|alt=Luhats|pisi|Toomas Luhats Vikerraadio stuudios (2023)]]

'''Toomas Luhats''' (sündinud [[27. veebruar]]il [[1979]]) on eesti meediajuht, produtsent ning endine raadio- ja teleajakirjanik. 1. juunist 2022 kuni 31. märtsini 2026 oli ta [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige. Alates 1. aprillist 2026 on ta [[TV3|TV3 Grupi]] juht.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/1153340/huvasti-rahvusringhaaling-toomas-luhats-hakkab-tv3-juhtima-vaatan-tagasi-sooja-ja-heatahtliku-pilguga Mugra, Liisa. HÜVASTI, RAHVUSRINGHÄÄLING! Toomas Luhats hakkab TV3 juhtima: vaatan tagasi sooja ja heatahtliku pilguga.] Õhtuleht, 16. märts 2026.&lt;/ref&gt; 

Ta on lõpetanud 2001. aastal [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] meedia erialal. Ta on end täiendanud [[Columbia ülikool|Columbia ülikoolis]] New Yorgis{{millal}}, IESE Navarra ülikoolis Barcelonas{{millal}}, UCLA Andersoni ärikoolis Californias{{millal}} ja lõpetanud 2002. aastal [[Eesti Diplomaatide Kool]]i. 

Ajakirjanikuna on Toomas Luhats Eesti Rahvusringhäälingus juhtinud [[Eesti Televisioon]]i, [[Vikerraadio]] ja [[Raadio 2]] hommikuprogramme, otseülekandeid, muusikasaateid, olnud laulupidude, &quot;Tähelaeva&quot; ja &quot;Tööotsija&quot; saatejuht ning saadete &quot;Üheksandikud&quot; ja &quot;Teaduse superkangelased&quot; produtsent. Ta on olnud Eesti Televisiooni ja Eesti Rahvusringhäälingu pressiesindaja{{millal}} ning töötanud ERRi hanketoimetuses sarjade ja filmide ostjana{{millal}}. 

2013. aastast töötas Luhats televisiooni ja multimeedia hankejuhina [[Telia Eesti]]s.{{lisa viide}} 2016. aastast oli kinoketi [[Cinamon Holding]] kommertsdirektor{{lisa viide}} ja juhatuse liige{{lisa viide}}. 

2019. aastal naasis Luhats Eesti Rahvusringhäälingusse, kus hakkas looma ja arendama järelevaatamiskeskkondi. Ta on 2020. aastal avatud ERRi veebikanali [[ERR Jupiter|Jupiter]] kaasasutaja ning ta oli Jupiteri esimene peatoimetaja.&lt;ref&gt;[[Tristan Priimägi]]. [https://kultuur.err.ee/1082020/jupiteri-tous-intervjuu-toomas-luhatsiga Jupiteri tõus. Intervjuu Toomas Luhatsiga] ERR-i veebiportaal, 24.04.2020.&lt;/ref&gt; 

1. juunist 2022 kuni 31. märtsini 2026 töötas Toomas Luhats Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmena.&lt;ref&gt;[https://info.err.ee/981724/eesti-rahvusringhaalingu-juhatus Eesti Rahvusringhäälingu juhatus] ERR Info, 01.06.2022.&lt;/ref&gt; Ta kureerib Eesti Telefilmi ja ETV, ETV2, ETV+ programmide tööd ning on hankeprogrammi, programmiteenistuse ja voogedastusprogrammi Jupiter juhtidele partneriks.{{lisa viide}} [[Eesti Telefilm]]is on ta kaasa aidanud sarjade &quot;Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu&quot;, &quot;Legend elu ajal&quot;, &quot;Elu võimalikkusest maal&quot;, &quot;Von Fock&quot;, &quot;Armukelm: Varastatud lootus&quot;, &quot;Lühhike öppetus eesti kultuurist&quot;, &quot;Pimeduses&quot; ja &quot;Tüdruk Tallinnast&quot; tootmisele.{{lisa viide}} 

2019. aastal tuli ta ETV mälumängu-saatesarja &quot;Eesti mäng&quot; üldvõitjaks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/973270/galerii-eesti-mangu-voitis-toomas-luhats Galerii: &quot;Eesti mängu&quot; võitis Toomas Luhats] ERR Eeter, 23.08.2019.&lt;/ref&gt; 

==Isiklikku==
Toomas Luhatsi isa oli [[Toivo Luhats]]&lt;ref&gt;[http://luhats.blogspot.com/2011/03/kevade-algus.html Toomas Luhatsi blogi]&lt;/ref&gt;. 

Tema abikaasa on teleprodutsent [[Triin Luhats]], peres kasvab kaks last.&lt;ref&gt;[http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-triin-ja-toomas-luhats-said-teise-lapse?id=78176140 Palju õnne! Triin ja Toomas Luhats said teise lapse] Kroonika/Delfi 10.05.2017.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Luhats, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>g8jwlfe5qymmcwhb1gni3bhnvm23dgq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Švi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>354907</id>
    <revision>
      <id>7189158</id>
      <parentid>6122119</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:01:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189158</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2602" sha1="do1fzmqsjwpicj61g5pgz0dxlqgg7r4" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=veebruar}}
[[Pilt:Shvi.jpg|pisipilt|Švi]]
'''''Švi''''' [švii] ([[Armeenia keel|armeenia keeles]] Շվի, 'vile') on Armeenia rahvamuusikas kasutatav [[Plokkflööt|plokkflöödisarnase]] õhusurve aukhuulikuga&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.geocities.com/tomzara/shvi.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-10-27 |arhiivimisaeg=2009-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091027082817/http://www.geocities.com/tomzara/shvi.htm |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt; puupuhkpill. ''Švisid'' ei kasutata mitte ainult Armeenia rahvamuusikas, vaid ka näiteks moldaavia, rumeenia, ungari, saksa ja inglise folk- ning klassikalises muusikas. &lt;ref&gt;http://armenianinstruments.am/instr_shvi.html&lt;/ref&gt;

''Švi'' valmistamise jaoks kasutatakse [[Aprikoosipuu|aprikoosipuu]], [[pukspuu]], [[sarapuu]] või [[Eebenipuu|eebenipuu]] puitu, [[paju]]koort või [[Harilik pilliroog|pilliroogu]]. &lt;!--Samuti tehakse neid [[savi]]st, nagu ka näiteks [[okariin]]e.&lt;ref&gt;Светослав Четриков - „Музикален терминологичен речник“/изд. Наука и изкуство“, София/1969/стр.395&lt;/ref&gt;--&gt;

''Švi'' on kuni 30 cm pikk ja selle heliulatus on tavaliselt 1,5 [[Oktaav|oktavit]]. Kaheoktavilisus saavutatakse pilli natuke tugevamalt puhudes. Madalama oktavi tämber sarnaneb plokkflöödi ning kõrgem oktav sarnaneb kõlalt [[Pikoloflööt|pikoloflöödi]] omaga. ''Švi''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;l on 8 auku, millest 1, alumine, on pöidla jaoks. 

Teine ''švi'' variant, ''tav švi'' (alto švi), on tehtud tavaliselt aprikoosipuu puidust ning on pikem, ligikaudu 45 cm pikkune. ''Tav švi'' on häälestuselt {{kas|1/4 tooni}} madalam kui tavaline ''švi''.
Et ''švi'' võimaldab mängida väga kõrgeid toone, on see hea vahend linnuhäälte imiteerimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://zangezur.tripod.com/music/shvi.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-12-14 |arhiivimisaeg=2013-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131215010427/http://zangezur.tripod.com/music/shvi.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ''Švi''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;l mängitakse [[Armeenia|Armeenias]] tavaliselt karjuste meloodiaid ja viisijuppe.

Tavaliselt alustavad Armeenia [[Surnaa|surnaa]] või [[Dudukk|duduki]] mängijad enne nende instrumentide õppimist kõigepealt ''švi'' mängima õppimisega.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* http://zangezur.tripod.com/music/shvi.html
* http://araratfolk.com/shvi.html Švid tutvustavaid helilõike

[[Kategooria:Armeenia muusika]]
[[Kategooria:Puupuhkpillid]]</text>
      <sha1>do1fzmqsjwpicj61g5pgz0dxlqgg7r4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ingeborg Bachmanni auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>359717</id>
    <revision>
      <id>7188788</id>
      <parentid>6689509</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:16:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025-2026</comment>
      <origin>7188788</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9993" sha1="sck98unqesee1jco7lhmgtkkqv832ml" xml:space="preserve">'''Ingeborg Bachmanni nimeline auhind''' ([[saksa keel]]es ''Ingeborg-Bachmann-Preis'') on [[auhind]], mida antakse välja [[saksakeelne kirjandus|saksakeelse kirjanduse]] eest. Auhinnasaaja otsustatakse [[Austria]]s [[Klagenfurt]]i linnas toimuval iga-aastasel mitmepäevasel saksakeelse kirjanduse festivalil (''Tage der deutschsprachigen Literatur''), mis toimub alates 1977. aastast. Auhind on saanud nime ühe tuntuma Austria kirjaniku [[Ingeborg Bachmann]]i järgi.

Võitja määratakse kolmepäevase kirjandusmaratoni käigus, kus varem valitud kandidaadid esitavad oma avaldamata teoseid üheksaliikmelisele elukutselisele žüriile ja publikule. Teosed peavad olema saksakeelsed algupärandid.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110108194414/http://www.uschtrin.de/pr_bachmann.html The announcement of the Bachmann Prize at the Uschtrin Service], vaadatud 4.04.2011.&lt;/ref&gt; Esinemisega peavad kirjanikud veenma kuulajaid oma teoste headuses. Festivalil antakse välja veel 3–5 auhinda. 2008. aastal vähendati žüriiliikmete arvu seitsmeni ja võistlejate arvu 18-lt 14-le.

2006. aastast saab võitja auhinnaks 25 000 eurot. 2009. aastal said kõik osalejad kokku 56 500 eurot.&lt;ref&gt;[http://bachmannpreis.eu/en/information/2131 English information on the Prize of 2009], vaadatud 4.04.2011.&lt;/ref&gt;

==Auhinna laureaadid==
*1977 – [[Gert Jonke]], &quot;Erster Entwurf zum Beginn einer sehr langen Erzählung&quot;
*1978 – [[Ulrich Plenzdorf]], &quot;kein runter kein fern&quot;
*1979 – [[Gert Hofmann]], &quot;Die Fistelstimme&quot;
**      Auhind: [[Walter Müller]], &quot;Apokalypso&quot;
*1980 – [[Sten Nadolny]], &quot;Kopenhagen 1801&quot;
*1981 – [[Urs Jaeggi]], &quot;Ruth&quot;
**      Austria Tööstusliidu auhind: [[Einar Schleef]], &quot;Wittenbergplatz&quot;
*1982 – [[Jürg Amann]], &quot;Rondo&quot;
*1983 – [[Friederike Roth]], From &quot;Das Buch des Lebens&quot;
*1984 – [[Erica Pedretti]], &quot;Das Modell und sein Maler&quot;
**      Auhind: [[Thomas Strittmatter]], &quot;Der Schwarzwursthammer&quot;
*1985 – [[Hermann Burger]], &quot;Die Wasserfallfinsternis von Bad Gastein&quot;
*1986 – [[Katja Lange-Müller]], &quot;Kaspar Mauser - Die Feigheit vorm Freund&quot;
*1987 – [[Uwe Saeger]], &quot;Ohne Behinderung, ohne falsche Bewegung&quot;
*1988 – [[Angela Krauß]], &quot;Der Dienst&quot;
*1989 – [[Wolfgang Hilbig]], &quot;Eine Übertragung&quot;
*1990 – [[Birgit Vanderbeke]], &quot;Das Muschelessen&quot;
*1991 – [[Emine Sevgi Özdamar]], &quot;Das Leben ist eine Karawanserei&quot;
*1992 – [[Alissa Walser]], &quot;Geschenkt&quot;
*1993 – [[Kurt Drawert]], &quot;Haus ohne Menschen. Ein Zustand&quot;
*1994 – [[Reto Hänny]], &quot;Guai&quot;
**      [[Kärnten]]i auhind: [[Raoul Schrott]], &quot;Ludwig Höhnel - Totenheft&quot;
**      [[3sat]]i auhind: [[Doron Rabinovici]], &quot;Mullemann&quot;
*1995 – [[Franzobel]], &quot;Die Krautflut&quot;
*1996 – [[Jan Peter Bremer]], &quot;Der Fürst spricht&quot;
*1997 – [[Norbert Niemann]], &quot;Wie man's nimmt&quot;
*1998 – [[Sibylle Lewitscharoff]], &quot;PONG.&quot;
*1999 – [[Terézia Mora]], &quot;Der Fall Ophelia&quot;
*2000 – [[Georg Klein]], lõik pikemast proosateosest
*2001 – [[Michael Lentz]], &quot;Muttersterben&quot;
*2002 – [[Peter Glaser]], &quot;Geschichte von Nichts&quot;
*2003 – [[Inka Parei]], lõigud romaanist &quot;Was Dunkelheit war&quot;
*2004 – [[Uwe Tellkamp]], &quot;Der Schlaf in den Uhren&quot;

*2005 – [[Thomas Lang]], &quot;Am Seil&quot;
*:* Telekom Austria auhind: Julia Schoch, &quot;Der Ritt durch den Feind&quot;
*:* 3sati auhind: [[Anne Weber]]: &quot;Auszug&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: Natalie Balkow, &quot;Oben, wo nichts mehr ist&quot;
*:* Publikuauhind: [[Saša Stanišić]], &quot;Was wir im Keller spielen …&quot;

*2006 – [[Kathrin Passig]], &quot;Sie befinden sich hier&quot;
*:* Telekom Austria auhind: Bodo Hell, &quot;Stadt Land Berg&quot;
*:* 3sati auhind: Norbert Scheuer, &quot;Überm Rauschen&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: Angelika Overath, &quot;Das Aquarium&quot;
*:* Publikuauhind: Kathrin Passig, &quot;Sie befinden sich hier&quot;

*2007 – [[Lutz Seiler]], &quot;Turksib&quot;
*:* Telekom Austria auhind: Thomas Stangl, &quot;Ohne Titel ohne Ende&quot;
*:* 3sati auhind: Peter Licht, &quot;Die Geschichte meiner Einschätzung am Anfang des dritten Jahrtausends&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: Jan Böttcher, &quot;Freundwärts&quot;
*:* Publikuauhind: Peter Licht, &quot;Die Geschichte meiner Einschätzung am Anfang des dritten Jahrtausends&quot;

* 2008 – [[Tilman Rammstedt]], &quot;Der Kaiser von China&quot;
*:* Telekom Austria auhind: [[Markus Orths]], &quot;Das Zimmermädchen&quot;
*:* 3sati auhind: [[Patrick Findeis]], &quot;Kein schöner Land&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: [[Clemens J. Setz]], &quot;Die Waage&quot;
*:* Publikuauhind: Tilman Rammstedt, &quot;Der Kaiser von China&quot;

* 2009 – [[Jens Petersen]], &quot;Bis dass der Tod&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Ralf Bönt]], &quot;Der Fotoeffekt&quot;
*:* 3sati auhind: [[Gregor Sander]], &quot;Winterfisch&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: [[Katharina Born]], &quot;Fifty Fifty&quot;
*:* Publikuauhind: [[Karsten Krampitz]], &quot;Heimgehen&quot;

* 2010 – [[Peter Wawerzinek]], &quot;Rabenliebe&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Dorothee Elmiger]], &quot;Einladung an die Waghalsigen&quot;
*:* 3sati auhind: [[Judith Zander]], &quot;Dinge, die wir heute sagten&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: [[Aleks Scholz]], &quot;Google Earth&quot;
*:* Publikuauhind: Peter Wawerzinek, &quot;Rabenliebe&quot;

* 2011 – [[Maja Haderlap]], &quot;Im Kessel&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Steffen Popp]], &quot;Spur einer Dorfgeschichte&quot;
*:* 3sati auhind: [[Nina Bußmann]], &quot;Große Ferien&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: [[Leif Randt]], &quot;Schimmernder Dunst über CobyCounty&quot;
*:* Publikuauhind: [[Thomas Klupp]], &quot;9to5 Hardcore&quot;

* 2012 – [[Olga Martynowa]], &quot;Ich werde sagen: ‚Hi!‘&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Matthias Nawrat]], &quot;Unternehmer&quot;
*:* 3sati auhind: [[Lisa Kränzler]], &quot;Willste abhauen&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: [[Inger-Maria Mahlke]]
*:* Publikuauhind: [[Cornelia Travnicek]], &quot;Junge Hunde&quot;

* 2013 – [[Katja Petrowskaja]], &quot;Vielleicht Esther&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Verena Güntner]], &quot;Es bringen&quot;
*:* 3sati auhind: [[Benjamin Maack]], &quot;&quot;Wie man einen Käfer richtig fängt&quot; von Joachim Kaltenbach&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: [[Heinz Helle]], &quot;Wir sind schön&quot;
*:* Publikuauhind: [[Nadine Kegele]], &quot;Scherben schlucken&quot;

* 2014 – [[Tex Rubinowitz]], &quot;Wir waren niemals hier&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Michael Fehr]], &quot;Simeliberg&quot; (lõigud)
*:* 3sati auhind: [[Senthuran Varatharajah]], &quot;Vor der Zunahme der Zeichen&quot;
*:* Ernst Willneri auhind: [[Katharina Gericke]], &quot;DOWN DOWN DOWN To The Queen Of Chinatown&quot;
*:* Publikuauhind: [[Gertraud Klemm]], &quot;Ujjayi&quot;

* 2015 – [[Nora Gomringer]], &quot;Recherche&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Valerie Fritsch]], &quot;Das Bein&quot;
*:* 3sati auhind: [[Dana Grigorcea]], &quot;Das primäre Gefühl der Schuldlosigkeit&quot;
*:* Publikuauhind: [[Valerie Fritsch]], &quot;Das Bein&quot;

* 2016 – [[Sharon Dodua Otoo]], &quot;Herr Gröttrup setzt sich hin&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Dieter Zwicky]], &quot;Los Alamos ist winzig&quot;
*:* 3sati auhind: [[Julia Wolf]], &quot;WALTER NOWAK BLEIBT LIEGEN&quot;
*:* Publikuauhind: [[Stefanie Sargnagel]], &quot;Penne vom Kika&quot;

* 2017 – [[Ferdinand Schmalz]], &quot;mein lieblingstier heißt winter&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[John Wray]], &quot;Madrigal&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Eckhart Nickel]], &quot;Hysteria&quot;
*:* 3sati auhind: [[Gianna Molinari]], &quot;Loses Mappe&quot;
*:* Publikuauhind: [[Karin Peschka]], &quot;Wiener Kindl&quot;

* 2018 – [[Tanja Maljartschuk]], &quot;Frösche im Meer&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[Bov Bjerg]], &quot;SERPENTINEN&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Özlem Özgül Dündar]]: und ich brenne
*:* 3sati auhind: [[Anna Stern]], &quot;Warten auf Ava&quot;
*:* Publikuauhind: [[Raphaela Edelbauer]], &quot;Das Loch&quot;

* 2019 – [[Birgit Birnbacher]], &quot;Der Schrank&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[Leander Fischer]], &quot;Nymphenverzeichnis Muster Nummer eins Goldkopf&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Julia Jost]], &quot;Unweit vom Schakaltal&quot;
*:* 3sati auhind: [[Yannic Han Biao Federer]], &quot;Kenn ich nicht&quot;
*:* Publikuauhind: [[Ronya Othmann]], &quot;Vierundsiebzig&quot;

* 2020 – [[Helga Schubert]], &quot;Vom Aufstehen&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[Lisa Krusche]], &quot;Für bestimmte Welten kämpfen und gegen andere&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Egon Christian Leitner]], &quot;Immer im Krieg&quot;
*:* 3sati auhind: [[Laura Freudenthaler]], &quot;Der heißeste Sommer&quot;
*:* Publikuauhind: [[Lydia Haider]], &quot;Der große Gruß&quot; 

* 2021 – [[Nava Ebrahimi]], &quot;Der Cousin&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[Dana Vowinckel]], &quot;Gewässer im Ziplock&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Necati Öziri]], &quot;Morgen wache ich auf und dann beginnt das Leben&quot;
*:* 3sati auhind: [[Timon Karl Kaleyta]], &quot;Mein Freund am See&quot;
*:* Publikuauhind: Necati Öziri, &quot;Morgen wache ich auf und dann beginnt das Leben&quot;

* 2022 – [[Ana Marwan]], &quot;Wechselkröte&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[Alexandru Bulucz]], &quot;Einige Landesgrenzen weiter östlich, von hier aus gesehen&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Juan S. Guse]], &quot;Im Falle des Druckabfalls&quot;
*:* 3sati auhind: [[Leon Engler]], &quot;Liste der Dinge, die nicht so sind, wie sie sein sollten&quot;
*:* Publikuauhind: [[Elias Hirschl]], &quot;Staublunge&quot;

* 2023 – [[Valeria Gordeev]], &quot;Er putzt&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[Anna Felnhofer]], &quot;Fische fangen&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Martin Piekar]], &quot;Mit Wänden sprechen/Pole sind schwierige Volk&quot;
*:* 3sati auhind: [[Laura Leupi]], &quot;Das Alphabet der sexualisierten Gewalt&quot;
*:* Publikuauhind: Martin Piekar, &quot;Mit Wänden sprechen/Pole sind schwierige Volk&quot;

* 2024 – [[Tijan Sila]], &quot;Der Tag, an dem meine Mutter verrückt wurde&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[Denis Pfabe]], &quot;Die Möglichkeit einer Ordnung&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Tamara Štajner]], &quot;Luft nach unten&quot;
*:* 3sati auhind: [[Johanna Sebauer]], &quot;Das Gurkerl&quot;
*:* Publikuauhind: Johanna Sebauer, &quot;Das Gurkerl&quot;

* 2025 – [[Natascha Gangl]], &quot;Da Sta&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[Boris Schumatsky]], &quot;Kindheitsbenzin&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Nora Osagiobare]], &quot;Daughter Issues&quot;
*:* 3sati auhind: [[Almut Tina Schmidt]], &quot;Fast eine Geschichte&quot;
*:* Publikuauhind: Natascha Gangl, &quot;Da Sta&quot;

* 2026 – [[Lena Schätte]], &quot;Was wir tragen&quot;
*:* Deutschlandfunki auhind: [[Ozan Zakariya Keskinkılıç]], &quot;Vater ohne Sohn&quot;
*:* Kelagi auhind: [[Kinga Tóth]], &quot;OstblockMädl&quot;
*:* 3sati auhind: [[Magdalena Schrefel]], &quot;Kirschen, Herz mit Verband&quot;
*:* Publikuauhind: Lena Schätte, &quot;Was wir tragen&quot;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Saksa kirjandus]]
[[Kategooria:Austria kultuur]]</text>
      <sha1>sck98unqesee1jco7lhmgtkkqv832ml</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiksikulaadsed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>362221</id>
    <revision>
      <id>7188888</id>
      <parentid>6831351</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:54:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7188888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1866" sha1="pgys9m9k450wmh6s69sx69vvlpiaeys" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Tiksikulaadsed
| värvus         = seened
| seisund        = 
| seisundi_süsteem  = 
| seisundi_ref      =
| pilt           = Rohetiksik1.jpg
| pildi_seletus  = [[Väike rohetiksik]] ''Chlorociboria aeruginascens''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kottseened]] ''Ascomycota''
| klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' 
| selts =  '''Tiksikulaadsed''' ''Helotiales'' 
| seltsi_autor = [[John Axel Frithiof Nannfeldt|Nannf.]] ex Korf &amp; Lizon (2000)
| leviku_kaart   =
}}

'''Tiksikulaadsed''' (''Helotiales'') on [[seen|seene]][[selts (bioloogia)|selts]].&lt;ref&gt;{{elurikkus}}, Veebiversioon (vaadatud 16.02.2014)&lt;/ref&gt;

== Sugukondi ==
*''[[Arachnopezizaceae]]''
*''[[Ascocorticiaceae]]''
*''[[Calloriaceae]]''
*''[[Cenangiaceae]]''
*''[[Chlorociboriaceae]]''
*''[[Cordieritidaceae]]''
*''Dermateaceae'' – [[nahktiksikulised]]
*''[[Discinellaceae]]''
*''[[Drepanopezizaceae]]'' 
*''Erysiphaceae'' – [[jahukastelised]]
*''[[Gelatinodiscaceae]]''
*''[[Godroniaceae]]'' 
*''Helotiaceae'' – [[tiksikulised]]
*''[[Heterosphaeriaceae]]'' 
*''Hyaloscyphaceae'' – [[harjastiksikulised]]
*''[[Hyphodiscaceae]]'' 
*''[[Lachnaceae]]''
*''[[Leptodontidiaceae]]'' 
*''[[Loramycetaceae]]''
*''[[Mitrulaceae]]''
*''[[Mollisiaceae]]'' 
*''[[Myxotrichaceae]]''
*''[[Pezizellaceae]]''
*''Phacidiaceae'' – [[lumehallikulised]]
*''[[Ploettnerulaceae]]'' 
*''[[Rutstroemiaceae]]''
*''Sclerotinaceae'' – [[mügarliudikulised]]
*''[[Tricladiaceae]]''
*''[[Vibrisseaceae]]''

==Sugukonnata perekondi==
*''[[Cistella]]''
*''[[Piceomphale]]''
*''[[Podophacidium]]''
*''[[Polydesmia]]''

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*{{elurikkus}}

&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Helotiales]] seisuga 16.02.2014.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Tiksikulaadsed| ]]</text>
      <sha1>pgys9m9k450wmh6s69sx69vvlpiaeys</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Heli Laaksonen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363763</id>
    <revision>
      <id>7189191</id>
      <parentid>6949715</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:18:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189191</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6717" sha1="2wyxhps5x3za9via1d5eclka2mud1yi" xml:space="preserve">{{Persoon
| nimi        = Heli Laaksonen
| Taustavärv  =
| pilt        = Heli_laaksonen.jpg
| pildisuurus = 200px
| pildiallkiri  = Heli Laaksonen Turu kirjandusmessil 2008. aastal
| sünniaeg    = {{Sünniaeg|1972|9|28}}
| sünnikoht   = [[Turku]], [[Soome]]
| rahvus      = [[Soomlased|soomlane]]
| a1          = Elukutse
| a2          = kirjanik ja tõlkija
| b1          = ''Alma mater''
| b2          = [[Turu ülikool]]
| c1          = Debüütteos
| c2          = &quot;Pulu uis&quot; (2000)
| d1          = Tunnustus
| d2          = Larin Paraske auhind (2009)
}}
'''Heli Pauliina Laaksonen''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[1972]] [[Turu]]s [[Soome]]s)&lt;ref name=&quot;Kuka kukin on&quot;&gt;Kuka kukin on: Henkilötietoja nykypolven suomalaisista 2007. Helsingissä: Otava, 2006. ISBN 951-1-20606-0.&lt;/ref&gt; on [[Rauma]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.hulimaa.fi/cv |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-05 |arhiivimisaeg=2021-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211025175147/https://hulimaa.fi/cv |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; lähedal [[Lappi vald|Lappi vallas]] &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; elav Edela-Soome murdeluuletaja ja tõlkija. 

Laaksose teostes kõneldav murre on lähedane [[Uusikaupunki]] ümbruse Vakka-Suomi omale, selles on mõjusid ka teistest edelasoome murrakutest.&lt;ref name=&quot;Wiik&quot;/&gt; Laaksose heliraamatut &quot;Jänes pussis&quot; osteti esimese luuleplaadina Soomes üle 15 000 eksemplari ja see pälvis detsembris 2006 kuldplaadi.&lt;ref name=&quot;HeliLaaksonenalbumimyynti&quot;&gt;Heli Laaksosen runolevy myi kultaa. TS.fi, 14.12.2006. Turun Sanomat. Artikkelin verkkoversio.&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Lapsena kasvas Laaksonen [[Uusikaupunki]]s. Ema poolt pärineb ta [[Halikko]]st, isa poolt [[Lokalahti]]st.&lt;ref name=&quot;Wiik&quot;&gt;[[Kalevi Wiik]]i eessõna raamatule &quot;Pulu uis&quot;, 2000.&lt;/ref&gt; 

Laaksonen õppis [[Turu Ülikool]]is [[soome keel]]t ning kaitses magistritöö [[filosoofia]]s 2000. aastal. 1992 ja 1999 õppis ta ka Eestis [[Tartu Ülikool]]is. 

Ta töötas Helsingi sotsiaalinstituudis väljendusõpetuse ja eesti keele õpetajana 1996–2000 ja Helsingi rakenduskõrgkoolis [[Stadia]] väljendusõpetuse õpetajana 1997–2001. 2001–2004 juhtis ta Laitila kultuurikeskust ja 2004. aastast on juhtinud oma kirjastust Sanatoimisto Hulimaa.&lt;ref name=&quot;Kuka kukin on&quot; /&gt; 2011 kolis Laaksonen Rauma linna lähedale Lappi valda.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://www.laitilansanomat.fi/uutiset/250451.html?forumid=23&amp;topicid=0&amp;parentid=0&amp;docid=250451&amp;topicsortorder=0&amp;topicpage=1&amp;commentsortorder=0&amp;commentpage=1&amp;commentpagesize=4&amp;action=2 Heli Laaksonen löysi unelmiensa paikan Lappi Tl:stä]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Laitilan Sanomat 23.8.2011)&lt;/ref&gt;

Laaksonen huvitus murdeluulest eesti luuletajate mõjul. 1997 tõlkis ta [[Jan Rahman]]i [[võru keel|võrukeelseid]] luuletusi edelasoome murdesse.&lt;ref&gt;Pihan varpunen ja vaahteran oksa. Aurora, 2007, nro 1, s. 32.&lt;/ref&gt; 2007 valiti Laaksonen Turu Ülikooli aasta vilistlaseks. 2009 pälvis ta [[Kalevalaisten naisten liitto]]lt Larin Paraske preemia.&lt;ref name=&quot;Larin Paraske -palkinto&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130801072752/http://www.kalevalaistennaistenliitto.fi/kulttuuritoiminta/palkinnot/larin-paraske-palkinto.html Larin Paraske-palkinto] Kalevalaisten naisten liitto. Vaadatud 16.03.2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Laaksonen&quot;&gt;STT: [http://www.hs.fi/kulttuuri/artikkeli/Heli+Laaksonen+sai+Larin+Paraske+-palkinnon/1135250101013 Heli Laaksonen sai Larin Paraske-palkinnon] Helsingin Sanomat. 17.10.2009. Vaadatud 17.10.2009.&lt;/ref&gt;

== Teosed ==
* Sekaherelmäpuu: Kolumnei. Turku: Sammakko, 2004. ISBN 952-5194-86-8. Eri lehtedes ilmunud kolumnide kogumik.
* Ilo joka elättelöö: Lauri Tähkä ja Elonkerjuu. Helsingi: Otava, 2008. ISBN 978-951-1-22531-7.
* Lukkosulaa ja lumpeenkukkia: Kaksinäytöksinen hapankomedia. Helsingi: Otava, 2008. ISBN 978-951-1-22690-1.
* Pursu tarina- ja marinakirja. Helsingi: Otava, 2009. ISBN 978-951-1-23838-6.
* Elo ilman kirjaa on teeskentelyä. 90 vuotta kirjakauppaa Laitilassa. Laitila: Laitilan Kirjakauppa Ky, 2012. ISBN 978-952-9-29932-4.
* Aapine. Aakkossi niil ko ymmärtävä jo pualest sanast. Kuvitus Elina Warsta. Helsingi: Otava, 2013. ISBN 978-951-1-26782-9.

===Luulekogud===
* Rahman, Jan &amp; Laaksonen, Heli: Maapuupäiv. Turku: Sammakko, 2000. ISBN 952-5194-19-1.
* Pulu uis: Runoja. Turku: Sammakko, 2000. ISBN 952-5194-33-7.
* Raparperisyrän: Runoja. Turku: Sammakko, 2002. ISBN 952-5194-38-8.
* Sulavoi: Runoja. Helsingi: Otava, 2006. ISBN 951-1-20697-4.
* Peippo vei. Helsingi: Otava, 2011. ISBN 978-951-1-25006-7.

===Heliraamatud ja DVD-d===
* Jänes pussis: Korvallissi runoi. Turku: Sammakko, 2003. EAN 6420613970363 (äänikirja-CD).
* Ratio Sulavoi. Helsingi: Otava, 2007. EAN 9789511217251 (äänikirja-CD).
* Muatokuvajaine-runodvd. Kouvola: MMM-Vidoframe25, 2009. EAN 6430036850012.
* Peippo vei. Helsingi: Otava, 2011. 9789511253013 (äänikirja-CD).
* Aapine. Helsingi: Otava, 2013. 9789511277958 (äänikirja-CD).

===Teistes keeltes===
* Kad gos smei. Käännösrunokokoelma luoteislatvialaisella murteella. Tõlkinud Guntars Godins. Läti, Riia: Apgads Mansards, 2012. 978-9984-872-57-5.
*Piec ait kalns (Viiden lampaan vuori). Käännös ja esipuhe Guntars Godinš. Kustannusyhtiö Liels un mazs, 2015.
*Крава и бреза (Lehm ja koiv). Käännösrunovalikoima bulgariaksi. Käännös: Rositsa Tsvetanova, toimitus: Marin Bodakov. Kustannusyhtiö Faber, 2015.
* Ole ise! Hiiu keelde ümber pannud [[Järvi Kokla]]. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. ISBN 9789949604241

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.hulimaa.fi/kirjailija Heli Laaksoneni koduleht]
* [http://www.hulimaa.fi Hulimaa] koduleht 
* [https://www.facebook.com/pages/Heli-Laaksonen-runoilijan-lukijakunta/177423722295740?ref=ts &quot;Heli Laaksonen - Runoilijan lukijakunta&quot;] Facebook
* [http://www.koetinkivi.fi/artistit#ankkuri_laaksonen Koetinkivi: Heli Laaksonen]
* [http://www.yle.fi/elavaarkisto/?s=s&amp;g=4&amp;ag=23&amp;t=249&amp;a=2882 YLE/Elävä arkisto: Runoilija Heli Laaksosen &quot;äirinkiäl&quot;]
* [http://yle.fi/elavaarkisto/?s=s&amp;g=4&amp;ag=23&amp;t=785&amp;a=6648 YLEn Elävä arkisto – Aamun kirja: Heli Laaksonen: Lukkosulaa ja lumpeenkukkia]
* [http://yle.fi/uutiset/teksti/ohjelmat/aamu-tv/aamun_kirja/2010/01/heli_laaksonen_lukkosulaa_ja_lumpeenkukkia_1356404.html Heli Laaksonen: Lukkosulaa ja lumpeenkukkia]. Ylen uutiset, Aamun kirja 8.1.2010.
* [http://www.kirjastokaista.fi/heli_laaksonen_pursuilee_ja_kiertaa_maata/ Heli Laaksonen haastattelussa, Kirjastokaista-video]

{{JÄRJESTA:Laaksonen, Heli}}
[[Kategooria:Soome luuletajad]]
[[Kategooria:Soome tõlkijad]]
[[Kategooria:Turu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>2wyxhps5x3za9via1d5eclka2mud1yi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bilohirsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>364888</id>
    <revision>
      <id>7189099</id>
      <parentid>6462544</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:45:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189099</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1751" sha1="bpjtsdj1l1jgzjwidj0jzysbz41qpwc" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Bilohirsk
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Білогірськ
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Белогорск
|  nimi3_keel = krimmitatari | nimi3 = Qarasuvbazar
|  lipp = Flag of Belogorsk (Crimea).png
|  lipu_link = [[Bilohirski lipp]]
|  vapp = COA Bilohirsk, Krym.svg
|  vapi_link = [[Bilohirski vapp]]
|  pindala = 5,42
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
[[Pilt:Караван-сарай Таш-Хан XIII-XVI ст. Білогірськ.JPG|pisi|Taš-Hani karavansarai varemed]]
'''Bilohirsk''' (vene Belogorsk, krimmitatari Qarasuvbazar) on linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is, [[Bilohirski rajoon]]i halduskeskus. Asub [[Krimmi poolsaar]]e keskosas, 42 km [[Simferopol]]ist ida pool.
Pärast Krimmi annekteerimist märtsis [[2014]] kuulub ''de facto'' Krimmi Vabariigi koosseisus [[Venemaa]]le.

Asulat on esmamainitud 13. sajandil. [[1736]]. aastal, kui vene väed olid [[Bahtšisarai]] maha põletanud, oli lühikest aega [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] pealinn. 

Qarasuvbazar oli [[krõmtšakid|krõmtšakkide]] ja [[krimmitatarlased|krimmitatarlaste]] keskus kuni nende küüditamiseni [[1944]]. aastal. [[1926]]. aastal sai linnaõigused. 1944. aastani oli ka linna venekeelne nimi '''Karasu-Bazar''' või '''Karasubazar''' (Карасу-Базар, Карасубазар).

Enne Krimmi annekteerimist Venemaa poolt oli linna elanikest 35% krimmitatarlased, 35% venelased, 22% ukrainlased ja 8% muust rahvusest.

Linnas on keskaegse Taš-Hani karavanserai varemed.

Linnas asub veinitehas, puidu- ja ehitustööstuse ettevõtted.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[http://belogorsk.crimea.ua/ Bilohirski koduleht]
{{Commons|Category:Bilohirsk}}

[[Kategooria:Krimmi linnad]]</text>
      <sha1>bpjtsdj1l1jgzjwidj0jzysbz41qpwc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meredith Eaton</title>
    <ns>0</ns>
    <id>369053</id>
    <revision>
      <id>7189194</id>
      <parentid>7009277</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:21:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189194</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8413" sha1="mx4ulirptfzyq7pupgvx7oj9paw30r4" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}} {{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2020}}
[[Pilt:Meredith Eaton-Gilden 1.jpg|pisi|Meredith Eaton]] 
'''Meredith Hope Eaton''' (ka '''Meredith Eaton-Gilden'''; sündinud [[26. august]]il [[1974]] [[Long Island]]il [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[USA]]-s)&lt;ref name=&quot;homepagebio&quot; /&gt; on Ameerika Ühendriikide näitleja. Ta on 1,2 meetri pikkune&lt;ref name=&quot;Roloff&quot; /&gt; ja nimetab ennast &quot;lühikeseks näitlejaks&quot;.&lt;ref name=&quot;homepagebio&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hofstra&quot; /&gt;

Meredith Eatonit tuntakse eelkõige tema advokaat Emily Resnicki rolli järgi telekanali [[CBS]] kohtusarjas &quot;[[Family Law]]&quot; (kus ta oli esimene püsirolliga nais[[kääbus]] USA tipptelesarjas) ning korduva osa järgi Bethany Horowitzina [[American Broadcasting Company|ABC]] sarjas &quot;[[Boston Legal]]&quot;.

==Noorus==
Eatoni ema on [[kliiniline psühhiaatria|kliiniline psühhiaater]] ja isa [[administratiivõigus]]e kohtunik. Meredith Eaton õppis [[Hofstra Ülikool]]is [[Hempstead]]is New Yorgi osariigis, kus osales naisüliõpilasorganisatsioonis [[Delta Phi Epsilon]]. Ta lõpetas ülikooli 1996. aastal [[interdistsiplinaarsed uuringud|interdistsiplinaarsete uuringute]] alal kõrvalerialaga teatris. 2007. aasta juunis nimetas Hofstra Ülikool ta kuu [[vilistlane|vilistlaseks]].&lt;ref name=&quot;hofstra&quot; /&gt;

Eaton kaitses magistritöö [[kliiniline psühholoogia|kliinilise psühholoogia]] alal [[Adelphi Ülikool]]i Derneri Psühholoogiainstituudis (Derner Institute of Advanced Psychological Studies) keskmise hindega 4,0.&lt;ref name=&quot;hofstra&quot; /&gt; Hiljem on ta öelnud, et psühholoogiaharidus andis talle parema oskuse mõista näitlemisel rollidünaamikat.&lt;ref name=&quot;Roloff&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hofstra&quot; /&gt;

==Karjäär==
[[Pilt:Klebba &amp; Eaton.JPG|pisi|Eaton (paremal) filmi &quot;[[Pirates of the Caribbean: At World's End]]&quot; esilinastusel mais 2007. (Pildil koos [[Martin Klebba]]ga)]]
Meredith Eatoni näitlejakarjäär algas 1999. aastal, kui ta osales avatud konkursil komöödiafilmi &quot;[[Unconditional Love]]&quot;. Ehkki see oli tema esimene rollikonkurss, võitis ta enam kui 500 naist Kanadast, USA-st ja Suurbritanniast ning sai Maudey Beasley rolli.&lt;ref name=&quot;netscape&quot; /&gt;

&quot;Unconditional Love&quot; tuli välja alles 2002. aastal. Meredith Eatoni osatäitmist nägi [[Paul Haggis]], kes lõi tema jaoks Emily Resnicki rolli sarjas &quot;[[Family Law]]&quot;.&lt;ref name=&quot;netscape&quot; /&gt; Eaton liitus trupiga 2002. aastal ja osales sarjas kuni selle lõpetamiseni samal aastal. Hiljem on tal olnud silmapaistvaid rolle sarjades &quot;[[NYPD Blue]]&quot;, &quot;[[Dharma &amp; Greg]]&quot;, &quot;[[CSI: Crime Scene Investigation]]&quot;, &quot;[[Dr House]]&quot; ja &quot;[[NCIS: Kriminalistid]]&quot;. Ta on esinenud ka [[History Channel]]i dokumentaalfilmis &quot;Standing Tall at Auschwitz&quot; perekond [[Ovitz]]ist ja sõltumatus dokumentaalfilmis &quot;No Bigger Than a Minute&quot; kääbuste teemal (film esilinastus [[Public Broadcasting Service|PBS]]i programmis &quot;[[P.O.V.]]&quot;&lt;ref name=&quot;ejZUY&quot; /&gt;

2006. aastal hakkas Meredith Eaton mängima sarjas &quot;[[Boston Legal]]&quot; Bethany Horowitzi, [[William Shatner]]i tegelase [[Denny Crane]]'i silmarõõmu. [[David E. Kelley]] kirjutas selle rolli spetsiaalselt Eatoni jaoks.&lt;ref name=&quot;kJhdV&quot; /&gt;

Näitlemise kõrvalt tegutseb Eaton ka vaimse tervise terapeudina, ehkki 2007. aastal kinnitas ta, et näitlemine on tema jaoks esmane.&lt;ref name=&quot;hofstra&quot; /&gt; Pärast &quot;Family Law&quot; lõppu oli tal raskusi uute osade leidmisega ja talle ei meeldinud Hollywoodi filmides kääbustele pakutavad stereotüüpilised rollid.&lt;ref name=&quot;17kOw&quot; /&gt; Aasta vältel töötas ta [[California]]s suletud psühhiaatriahaiglas&lt;ref name=&quot;hofstra&quot; /&gt;, vahel ka ohtlike patsientidega.&lt;ref name=&quot;Roloff&quot; /&gt; Ta on soovitanud elukutselistel näitlejatel hoida &quot;tagavaraplaani&quot; ja on öelnud, et psühholoogiakraad on tema &quot;ohutusvõrk&quot;.&lt;ref name=&quot;hofstra&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Eaton oli abielus näitleja [[Michael Gilden]]iga alates maist 2001 kuni Gildeni enesetapuni [[Los Angeles]]es 5. detsembril 2006. Oktoobris 2008 abiellus Eaton Los Angelese fotograafi Brian S. Gordoniga. Neil on üks laps.

==Filme==
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 90%;&quot; border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot; background: #f9f9f9;
|- align=&quot;center&quot;
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Aasta
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Film
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Roll
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Märkused
|-
|rowspan=2|2001
|''[[Dharma &amp; Greg]]''
|Kate Palmer
|&quot;Pride &amp; Prejudice&quot;
|-
|''[[NYPD Blue]]''
|Stella Kensington
|&quot;Family Ties&quot;
|-
|rowspan=3|2002
|''[[Unconditional Love]]''
|Maudey Beasley
|
|-
|''[[Family Law]]''
|Emily Resnick
|(14 osa)
|-
|''[[CSI: Crime Scene Investigation]]
|Melanie Grace
|&quot;A Little Murder&quot;
|-
|2003
|''Mr. Ambassador''
|Melody
|TV
|-
|rowspan=3|2006
|''[[Dr House]]
|Maddy
|&quot;[[Merry Little Christmas]]&quot;
|-
|''[[P.O.V.]]''
|Herself
|&quot;No Bigger Than a Minute&quot;
|-
|''[[Boston Legal]]''
|Bethany Horowitz
|(18 osa, 2006–2008)
|-
|2007
|''[[Without a Trace]]''
|Brenda Spivak
|&quot;Claus and Effect&quot;&lt;br&gt;(as Meredith Eaton-Gilden)
|-
|2008
|''[[Ball’s Out: The Gary Houseman Story]]''
|Mrs. Tuttle
|
|-
|2009 – 2013
|''[[NCIS]]''
|Carol Wilson
|&quot;Faith&quot;, &quot;Devil's Triangle&quot;, &quot;Homesick&quot;
|-
|2014
|''[[Turks &amp; Caicos (film)|Turks &amp; Caicos]]''
|Clare Clovis
|
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;homepagebio&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://mereditheatongilden.com/biography.html |pealkiri=Meredith Eaton Biography |kasutatud=2007-09-02 |perekonnanimi=Eaton-Gilden |eesnimi=Meredith |arhiivimisaeg=2007-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070927134919/http://mereditheatongilden.com/biography.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Roloff&quot;&gt;Matthew Roloff. &quot;Little People, Big World: Matt's Chats&quot;. The Learning Channel (Podcast). Vaadatud 2013-09-02.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hofstra&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.hofstra.edu/Alumni/AOTM/aotm_jun07_int.html |pealkiri=Alumnus of the Month |kasutatud=2007-09-02 |aeg=juuni 2007 |väljaandja=[[Hofstra ülikool]] |arhiivimisaeg=2007-06-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070621191110/http://www.hofstra.edu/Alumni/AOTM/aotm_jun07_int.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;netscape&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://webcenters.netscape.compuserve.com/celebrity/becksmith.jsp?p=bsf_eaton_rstar |pealkiri=TV RISING STAR: Meredith Eaton Casting a Giant Shadow |kasutatud=2007-09-03 |perekonnanimi=DuBois |eesnimi=Stephanie |väljaanne=Netscape Celebrity |väljaandja=[[Netscape]] |arhiivimisaeg=2012-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120206024637/http://webcenters.netscape.compuserve.com/celebrity/becksmith.jsp?p=bsf_eaton_rstar |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ejZUY&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.pbs.org/pov/pov2006/nobiggerthanaminute/index.html |pealkiri=''No Bigger Than a Minute'' |kasutatud=2007-09-03 |aeg=2006 |väljaandja=[[Public Broadcasting Service]] |arhiivimisaeg=2007-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071212034138/http://www.pbs.org/pov/pov2006/nobiggerthanaminute/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kJhdV&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://webcenters.netscape.compuserve.com/celebrity/hollywoodexclusive.jsp?feature=ce_hol_10162006 |pealkiri=Just Getting Started |kasutatud=2007-09-03 |perekonnanimi=Beck |eesnimi=Marilyn |autori link= |coauthors=Jenel Smith, Stacy |aeg=2007 |väljaanne=Netscape Celebrity |väljaandja=[[Netscape]] |arhiivimisaeg=2012-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120206024641/http://webcenters.netscape.compuserve.com/celebrity/hollywoodexclusive.jsp?feature=ce_hol_10162006 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;17kOw&quot;&gt;{{Netiviide |eesnimi=Gary |perekonnanimi=Strauss |pealkiri=Short actors gain stature |url=http://www.usatoday.com/life/people/2007-02-26-short-actors_x.htm |väljaanne=[[USA Today]] |aeg=2007-02-26 |kasutatud=2007-09-03}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commons category|Meredith Eaton-Gilden}}
*[http://www.imdb.com/name/nm0247860/ Meredith Eaton], Internet Movie Database
*[http://tlc.discovery.com/beyond/index.html?playerId=203711705&amp;categoryId=208816820&amp;lineupId=151749416&amp;titleId=240061330 Meredith Eatoni intervjuu] ([[Matthew Roloff]], [[The Learning Channel]])
*[http://www.pbs.org/pov/pov2006/nobiggerthanaminute/special_clips.html Lõik dokumentaalfilmist &quot;No Bigger Than a Minute&quot;]

{{DEFAULTSORT:Eaton, Meredith}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühholoogid]]
[[Kategooria:Hofstra ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>mx4ulirptfzyq7pupgvx7oj9paw30r4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punane udu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>370987</id>
    <revision>
      <id>7188833</id>
      <parentid>6857760</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T16:01:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud</comment>
      <origin>7188833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="772" sha1="4r2upd19jep5cdoswq888m4awqokydv" xml:space="preserve">&quot;'''Punane udu'''&quot; (saksa &quot;Roter Nebel&quot;) on 1942. aastal toodetud Eesti [[propaganda|propagandistlik]] [[dokumentaalfilm]]&lt;ref name=&quot;efis.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20140805194958/https://www.efis.ee/et/varamu/eesti-filmilugu/arengujooni-1940-1950 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;, mis rääkis [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|Nõukogude okupatsioonist Eestis (1940–1941)]] ja sellega kaasnenud kaotustest. Filmi läbivaks teemaks on [[Kolmas Reich|Hitleri Saksamaa]] rassipoliitika levitamine&lt;ref name=&quot;efis.ee&quot;/&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.youtube.com/watch?v=YkT01VFdzHk Filmi täisversioon Youtube'is]

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:1942. aasta filmid]]
[[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]</text>
      <sha1>4r2upd19jep5cdoswq888m4awqokydv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Novoaidar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>376313</id>
    <revision>
      <id>7189094</id>
      <parentid>6206438</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:36:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189094</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1365" sha1="emexl5foqvqvlrcupw0jzr1l7qus4g4" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Novoaidar
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Новоайдар
| pindala  = 11,55&lt;!-- uk wi infokast --&gt;
| elanikke = {{langus}} 8622 &lt;small&gt;(01.05.2013)&lt;/small&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Державний комітет статистики України. Чисельність наявного населення України на 1 січня 2011 року, Київ-2011 (doc) |url=http://stat6.stat.lviv.ua/PXWEB2007/ukr/publ/2011/chnas.zip |vaadatud=2014-08-16 |arhiivimisaeg=2012-10-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121010205321/http://stat6.stat.lviv.ua/PXWEB2007/ukr/publ/2011/chnas.zip |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}
'''Novoaidar''' on [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Štšastja rajoon]]i keskus.

[[Aidar]]i jõe kallastel asuv Novoaidar asutati [[1685]]. aastal, alev alates [[1957]]. aastast.

[[2011]]. aasta [[1. jaanuar]]il elas asulas 8622 inimest, [[asustustihedus]] &lt;!--palun malli mitte maha kustutada--&gt;{{#expr:8622/11.55 round 0}} inimest ruutkilomeetri kohta.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[16. august]] [[2014]]. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/16/7035004/ На Луганщине снесли еще одного Ленина] &lt;nowiki&gt;[Luhanskimaal võeti maha veel üks Lenin]&lt;/nowiki&gt;

[[Kategooria:Ukraina alevid]]
[[Kategooria:Luhanski oblast]]</text>
      <sha1>emexl5foqvqvlrcupw0jzr1l7qus4g4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189096</id>
      <parentid>7189094</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:38:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189096</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1473" sha1="3n8g77zq7jd1wlfdyebsab6zlj0w0y8" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Novoaidar
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina 
| nimi1 = Новоайдар
| lipp = 
| lipu_link = [[Novoaidar lipp]]
| vapp = COA Of Novoaidar.png
| vapi_link = [[Novoaidar vapp]]

| pindala  = 11,55&lt;!-- uk wi infokast --&gt;
| elanikke = {{langus}} 8622 &lt;small&gt;(01.05.2013)&lt;/small&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Державний комітет статистики України. Чисельність наявного населення України на 1 січня 2011 року, Київ-2011 (doc) |url=http://stat6.stat.lviv.ua/PXWEB2007/ukr/publ/2011/chnas.zip |vaadatud=2014-08-16 |arhiivimisaeg=2012-10-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121010205321/http://stat6.stat.lviv.ua/PXWEB2007/ukr/publ/2011/chnas.zip |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}
'''Novoaidar''' on [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Štšastja rajoon]]i keskus.

[[Aidar]]i jõe kallastel asuv Novoaidar asutati [[1685]]. aastal, alev alates [[1957]]. aastast.

[[2011]]. aasta [[1. jaanuar]]il elas asulas 8622 inimest, [[asustustihedus]] &lt;!--palun malli mitte maha kustutada--&gt;{{#expr:8622/11.55 round 0}} inimest ruutkilomeetri kohta.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[16. august]] [[2014]]. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/16/7035004/ На Луганщине снесли еще одного Ленина] &lt;nowiki&gt;[Luhanskimaal võeti maha veel üks Lenin]&lt;/nowiki&gt;

[[Kategooria:Ukraina alevid]]
[[Kategooria:Luhanski oblast]]</text>
      <sha1>3n8g77zq7jd1wlfdyebsab6zlj0w0y8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Selma Lagerlöfi auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>376697</id>
    <revision>
      <id>7188809</id>
      <parentid>6689525</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:42:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025</comment>
      <origin>7188809</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1398" sha1="4qf4o7et38iu01qu4oppdmn8o3m1imz" xml:space="preserve">'''Selma Lagerlöfi auhind''' on [[Selma Lagerlöf]]i nimeline kirjandusauhind, mida antakse välja [[1984]]. aastast.

Auhinna suurus on 100 000 [[Rootsi kroon]]i.

== Auhinna saanud ==
*1984 [[Birgitta Trotzig]]
*1985 [[Sara Lidman]]
*1986 [[Astrid Lindgren]]
*1987 [[Göran Tunström]]
*1988 [[Lars Ahlin]]
*1989 [[Kerstin Ekman]]
*1990 [[Lars Andersson]]
*1991 [[Lars Gyllensten]]
*1992 [[Tove Jansson]]
*1993 [[Georg Henrik von Wright]]
*1994 [[Stig Claesson]]
*1995 [[Ulla Isaksson]]
*1996 [[Rolf Edberg]]
*1997 [[Per Olov Enquist]]
*1998 [[Göran Palm]]
*1999 [[Kristina Lugn]]
*2000 [[Torgny Lindgren]]
*2001 [[Agneta Pleijel]]
*2002 [[Peter Englund]]
*2003 [[P. C. Jersild]]
*2004 [[Sigrid Combüchen]]
*2005 [[Birgitta Stenberg]]
*2006 [[Lars Jakobson]]
*2007 [[Barbro Lindgren]]
*2008 [[John Ajvide Lindqvist]]
*2009 [[Lars Gustafsson]]
*2010 [[Jan Lööf]]
*2011 [[Ellen Mattson]]
*2012 [[Klas Östergren]]
*2013 [[Kjell Johansson (kirjanik)|Kjell Johansson]]
*2014 [[Lotta Lotass]]
*2015 [[Stewe Claeson]]
*2016 [[Sara Stridsberg]]
*2017 [[Lars Norén]]
*2018 [[Carola Hansson]]
*2019 [[Kristina Sandberg]]
*2020 [[Monika Fagerholm]]
*2021 [[Niklas Rådström]]
*2022 [[Inger Edelfeldt]]
*2023 [[Bengt Berg (luuletaja)|Bengt Berg]]
*2024 [[Steve Sem-Sandberg]]
*2025 [[Eva Lindström]]

== Välislingid ==
*[http://www.kulturveckanisunne.se/ Koduleht]

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>4qf4o7et38iu01qu4oppdmn8o3m1imz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hando Tõnumaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>381935</id>
    <revision>
      <id>7188885</id>
      <parentid>6548316</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:52:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38657-74</username>
        <id>233076</id>
      </contributor>
      <comment>Parandasin ERR-i artikli &quot;Tartu gümnaasium lubas õpilastele rääkida, et maakera on lapik&quot; lingi</comment>
      <origin>7188885</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3737" sha1="bx3y0xdk1lqtmy5p5dabwpunew1o89r" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}
'''Hando Tõnumaa''' (sündinud [[12. september|12. septembril]] [[1981]] [[Tallinn]]as)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.inforegister.ee/BYYZCIH-HANDO-ToNUMAA |vaadatud=2016-03-25 |arhiivimisaeg=2021-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116181344/https://www.inforegister.ee/BYYZCIH-HANDO-ToNUMAA |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; on eesti [[Vandenõuteooria|vandenõuteoreetik]]. 

Ta lõpetas [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i ning õppis [[Tallinna Ülikool]]is [[meedia]]t ja [[imagoloogia]]t. Viimase jättis ta pooleli. 

[[2009]]. aastal asutas Tõnumaa plaadifirma Technoir ning hakkas [[2011]]. aastal koos vend Martiniga tegema bändi Future Brain. 2012. aasta märtsis ilmus nende esimene album. 

Ta andis välja ka (viimati 2015. aastal) [https://www.facebook.com/nokuonu &quot;Nokuonu&quot; koomiksit], mille peategelane käib ringi, noku püksist väljas, kuid kõik teda ümbritsevad tegelased on selle suhtes pimedad.&lt;ref&gt;http://www.ulmefilm.ee/tegijad.html&lt;/ref&gt;

Hando Tõnumaa on veebilehe [[Telegram.ee]] juht.&lt;ref&gt;http://www.telegram.ee/kasutustingimused&lt;/ref&gt; [[Eesti Rahvusringhääling]]u teatel käis Tõnumaa [[Tartu Waldorfgümnaasium]]is keskkooliõpilastele rääkimas, et maakera on tegelikult lame.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/581716/tartu-gumnaasium-lubas-opilastele-raakida-et-maakera-on-lapik Tartu gümnaasium lubas õpilastele rääkida, et maakera on lapik]&lt;/ref&gt; 

Veebileht [[Skeptik.ee]] andis talle ja Telegram.ee-le aasta 2013 [[umbluu preemia]].&lt;ref&gt;http://skeptik.ee/2013/05/01/umbluu-preemia-2013-telegram-ee-ja-hando-tonumaa/&lt;/ref&gt;

Tõnumaa kandideeris üksikkandidaadina [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]], sai 191 häält ja valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html&lt;/ref&gt;

==Telegram.ee rahastamine==
Eesti Rahvusringhäälingu teatel mõisteti Hando Tõnumaa ja Telegrami peatoimetaja Telegram OÜ juhatuse liikmetena suvel 2018 süüdi [[raamatupidamine|raamatupidamis]]kuriteos, mille eest karistati üldkasuliku tööga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/839099/prokuratuur-pani-telegrami-juhid-uldkasulikule-toole Prokuratuur pani Telegrami juhid üldkasulikule tööle] ERR, 13. juuni 2018.&lt;/ref&gt; 
Järgmisel aastal küsis Telegram raha Hando Tõnumaa juhitud Unlimited OÜ-le.&lt;ref&gt;[[Madli Vitismann]]. Võitlus kohtus, ajalehes ja ekraanil. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2019, nr 4&lt;/ref&gt;

== Debatt lameda Maa teooriast ==
Tõnumaa pidas 8. septembril 2017 Õhtulehe vahendusel füüsiku ja astronoomi Üllar Kivilaga maha debati [[Lame Maa|lameda Maa teooria]] tõestamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ohtuleht.ee/827014/otse-tere-teile-on-telegram-eetris-on-maailma-mastaabis-ajalooline-debatt-lameda-maa-tulihingelise-uurija-ja-astrofuusiku-vahel|Pealkiri=&quot;Tere, Teile on Telegramm&quot; - Õhtulehe veebiartikkel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; Debatti modereeriks [[Anu Saagim]]. Arutelu käigus ei esitanud Tõnumaa peaaegu mitte ühtegi fakti ega konkreetset argumenti, Kivila käsutuses oli aga hulgaliselt fakte, viiteid, elulisi näiteid ja lihtsalt arusaadavaid katseid. Oma jutu mõtet tõestada üritades rebis Tõnumaa astronoomiaraamatust välja pilte, mis tema arvates olid võltsid.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kohtutaitur-pani-tuntud-alternatiivmeedia-valjaande-muuki?id=73766421 Hando Tõnumaale kuuluva Telegram OÜ enamusosalus (81%) oli kohtutäituri poolt müüki pandud. Enampakkumine toimus alates 15. märtsist 2016] 

{{JÄRJESTA:Tõnumaa, Hando}}
[[Kategooria:Eesti inimesed]]
[[Kategooria:Vandenõuteoreetikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>bx3y0xdk1lqtmy5p5dabwpunew1o89r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wieni sillaga ostsillaator</title>
    <ns>0</ns>
    <id>383627</id>
    <revision>
      <id>7189122</id>
      <parentid>7046600</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:36:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LAviki</username>
        <id>47119</id>
      </contributor>
      <origin>7189122</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9451" sha1="3i6x76nikldzohd1drn7kpfc4xverk0" xml:space="preserve">'''Wieni sillaga ostsillaator''' ([[inglise keel]]es ''Wien bridge oscillator'', [[saksa keel]]es ''Wien-Robinson-Oszillator'') on [[RC-filter |RC]]-tagasisideahelaga madalsageduslikke elektrivõnkumisi genereeriv lülitus. Wieni sillaga ostsillaatorit eristab teistest RC-tagasisideahelaga [[ostsillaator]]itest see, et seda tüüpi seade kasutab sobiva tagasiside tekitamiseks Wieni [[sildlülitus]]t, mille töötas välja saksa teadlane [[Max Wien]] 1891. aastal. 

[[Pilt:Hp200a-front-panel.JPG|pisi|[[HP200A]] esipaneel. [[Palo Alto]]s [[David Packard]]i garaažis valminud [[audioostsillaator]] HP200A oli [[Hewlett-Packard]]i esimene toode]]

Tänapäevase elektrilülituse arendas lõplikult välja aga [[William Hewlett]] 1939. aastal, kui ta selgitas välja, kuidas muuta ostsillaatori väljund stabiilseks ja tagada väikesed moonutused. Koos [[David Packard]]iga asutatud ettevõttes [[Hewlett-Packard]] töötas Hewlett välja esimese Wieni sillaga ostsillaatori [[HP200A]].

==Wieni sild==
[[Pilt:Brug_van_Wien.png|pisi|paremal|Wieni silla põhimõteskeem]]
Wieni sildlülitus sisaldab nelja [[takisti]]t ja kahte [[kondensaator]]it ja sarnaneb [[Wheatstone'i sild | Wheatstone'i sildlülitusega]], millega on võimalik täppismõõta takistite takistust. Wieni sild sisaldab aga [[sagedus]]est sõltuvaid elemente (kondensaatoreid) ja seega avaneb võimalus määrata täpselt uuritava kondensaatori [[mahtuvus]]e väärtust, teades vooluallika sagedust ja silla teiste komponentide väärtusi. Samuti on võimalik ka vastupidine protsess ehk sageduse määramine, teades lülituses olevate komponentide väärtusi. Nii Wheatstone'i kui ka Wieni sild põhinevad tasakaalu põhimõttel: kahe rööbiti ühendatud ja mõõteriistaga sillatud ahela vahel on tasakaal, kui silla diagonaalis on [[voolutugevus]] null. Tasakaalu saavutamiseks tuleb valida kahe rööbiti oleva ahela komponendid nõnda, et ühe ahela komponentide [[impedants]]ide suhe võrduks teise ahela vastava suhtega. Sel juhul, on silla otste vahel pinge  null ja elektrivool silla diagonaalis puudub.

Wieni sildlülituse puhul kehtib samasugune põhimõte, ainsa vahega, et sel juhul on ühe rööbitise ahela takistus sagedusest sõltuv (reaktiivne), seega on ka rööbiti olevate ahelate vaheline tasakaal sagedusest sõltuv, sest lisaks aktiivtakistuste suhtele tuleb arvestada ka [[reaktiivtakistus]]te suhtega (reaktiiv- ja aktiivtakistused liituvad). Teades komponentide väärtusi ahelas, on sagedus, mil sildlülitus on tasakaalus, arvutatav järgmise valemiga:

:&lt;math&gt;\omega^2=\frac{1}{{R_1 \cdot R_2 \cdot C_1 \cdot C_2}}&lt;/math&gt;, 
kus &lt;math&gt;\omega&lt;/math&gt; on [[ringsagedus]], &lt;math&gt;C_1&lt;/math&gt;, &lt;math&gt;C_2&lt;/math&gt; on kondensaatorite mahtuvused (faradites) ja &lt;math&gt;R_1&lt;/math&gt;, &lt;math&gt;R_2&lt;/math&gt; on takistused (oomides).

Teades vooluallika sagedust, on võimalik määrata tundmatu kondensaatori reaktiivtakistuse (ja sellest
mahtuvuse) väärtust. Mõõtmiseks muudetakse esimese ahelaga rööbiti paikneva teise ahela takistite suhet (muutes ühe takisti takistustust selles ahelas).

==Ostsillaator==
[[Pilt:Wien bridge oscillator.png|pisi|paremal|Wieni silla ja operatsioonivõimendiga ostsillaator]]
[[Pilt:RC-ribapääsfilter.gif|pisi|paremal|Wieni sild kui ribapääsfilter ostsillaatori tagasisideahelas]]
Ostsillaatoris ühendatakse Wieni sild selektiivahelana ostsillaatori tagasisideahelasse, jättes ära selle rööpahela ning sillates seda võimenduselemendi sisendiga. Sellises konfiguratsioonis lihtsustub Wieni silla käsitlus sedavõrd, et seda võib vaadelda kui [[Ribapääsfilter |ribapääsfiltrit]], mis koosneb kõrg- ja madalpääsfiltrist ja mille väljund on juhitud võimenduselemendi sisendisse.&lt;ref name=&quot;V1EEN&quot; /&gt; Selline filter tagab väga suure selektiivsuse, kuna [[resonantsisagedus]]est eemaldumisel kasvab [[faasinihe]] järsult 180 kraadini, mil tagasiside saab tugevalt summutatud (tekib negatiivne tagasiside).&lt;ref name=&quot;abo&quot; /&gt; Kondensaatorid avaldavad mahtuvustakistust 
:&lt;math&gt;X_c=\frac{1}{{\omega \cdot C}}&lt;/math&gt;', 
kus &lt;math&gt;\omega&lt;/math&gt; on [[ringsagedus]]  ja &lt;math&gt;C&lt;/math&gt; on kondensaatori mahtuvus.

Sellest tulenevalt avaldab Wieni silla kõrgpääsfiltri osa – RC-jadaahel – madalsageduslikule võnkumisele suurt takistust. Vastupidi, takistiga rööbiti ühendatud kondensaator on kõrgetele sagedustele eriti väikese takistusega element, seega see lühistab kõik kõrgemad sagedused, lastes sellega rööbiti olevasse väljundisse ainult madalsageduslikud signaalid. Kahe sellise lülituse tulemusel leidub üks kindel sagedus, mida nimetatakse [[resonantsisagedus]]eks, ning millel võnkudes on signaal võimenduselemendi sisendis maksimaalne.&lt;ref name=&quot;V1EEN&quot; /&gt;

Soovitud resonantsisageduse saamiseks on vaja, et ajakonstandid ''τ&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;'' = ''C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;R&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;'' ja ''τ&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;'' = ''C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;R&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;'' oleksid võrdsed, kuid takistuste ja mahtuvuste väärtused võivad olla erinevad. Sel juhul resonantssagedus

:&lt;math&gt;f_o=\frac{1}{{2 \cdot \pi \cdot \sqrt{{C_1 \cdot C_2 \cdot R_1 \cdot R_2}}}}&lt;/math&gt;

ja hüvetegur
:&lt;math&gt;Q=\frac{1}{{2+\frac{1}{a}}}&lt;/math&gt;, 
kus &lt;math&gt;a&lt;/math&gt; on võrdetegur sildlülituse takistite väärtuste vahel.

Harilikult võetakse siiski takistuste ja kondensaatorite väärtused võrdseks, nii et võrrandid lihtsustuvad:

:&lt;math&gt;f_o=\frac{1}{{2 \cdot \pi \cdot C_1 \cdot R_1 }}&lt;/math&gt;,
:&lt;math&gt;Q=\frac{1}{3}&lt;/math&gt;.

Positiivselt tagasisidestatud võimendi ülekoormuse vältimiseks on tarvilik, et võimenduselement oleks piisavalt suure sisendtakistuse ja võimalikult väikese väljundtakistusega. Et RC-ahel on väga selektiivne, on tarvilik, et võimendi ülekandetunnusjoon oleks võimalikult lineaarne vähendamaks [[mittelineaarmoonutus]]i. Nendele nõudmistele vastab kõige paremini [[operatsioonvõimendi]]. Kuna Wieni sild resonantsisagedusel faasi ei pööra, siis selleks. et tagasiside kujuneks positiivseks, on tarvilik sildlülitus ühendada operatsioonvõimendi mitteinventeerivasse sisendisse. Amplituuditingimuse täitmiseks on vajalik, et operatsioonivõimendi võimendaks niisama palju. kui sildlülitus amplituudi vähendas, ehk korvaks kaod. Eelnevast on teada, et Wieni silla puhul, kui takistite ja kondensaatorite väärtused on valitud võrdsed, on ülekandetegur võnkesagedusel ''K&lt;sub&gt;TS&lt;/sub&gt;''=''Q''=1/3, seega operatsioonvõimendi peab sisendsignaali võimendama 3 korda. Selleks antakse vastusideahelaga invertersisendisse selline pinge, et operatsioonvõimendi pingevõimendus on 3. See saavutatatakse, kui ''R&lt;sub&gt;VS1&lt;/sub&gt;''=2''R&lt;sub&gt;VS2&lt;/sub&gt;''. 

Kuna ideaalseid võimendeid ei eksisteeri ja operatsioonivõimendi parameetrid muutuvad paratamatult (nt temperatuuri mõju) lisaks veel toitepinge kõikumised, siis ei püsi võimendustegur iseenesest paigal ja seega on tarvilik mingisugust lülitust, mis sätiks võimendust automaatselt.
[[Pilt:Wien bridge oscillator, figure 2.png|pisi|paremal|Negatiivse temperatuuriteguriga takisti automaatstabiliseerimislülina]]

===Automaatstabiliseerimislülitused===
[[Pilt:Wien bridge oscillator, figure 1.png|pisi|paremal|Stabilitronidega rööbiti olev takisti automaatstabiliseerimislülina]]
1. Negatiivse temperatuuriteguriga [[termotakisti]] vastuside ahelas. Termotakisti reguleerib pingejagurilt inventersisendisse antavat pinget automaatselt, sest väljundpinge muutus muudab termotakisti takistust nõnda, et seda läbiv vool vastab (negatiivselt ehk vastupidi) väljundi muutusele ja vastavalt kas suurendab või vähendab pingejagurilt sisendisse antavat vastusidet, mõjudes nõnda tasakaalu taastavalt.

2. Vastusideahelas vastutakistusega rööbiti kaks [[[stabilitron]]i. Stabilitronid, tulenevalt oma eesmärgist, muutuvad teatud pingeväärtuse ületamisel juhtivaks ja seega šunteerivad sellega paralleelselt oleva vastuside takistuse, mistõttu suureneb pinge pingejaguri väljundist operatsioonivõimendi invertersisendisse ehk vastuside tugevneb. Asendades pingejaguril takisti seadetakistiga, on võimalik reguleerida väljundpinge amplituudi vahemikus 1,5''U&lt;sub&gt;Z&lt;/sub&gt;...U&lt;sub&gt;0MAX&lt;/sub&gt;''.

3. Vastuside ahelasse ühendatud [[äljatransistor]] kui väljundpingest sõltuva takisti. Sellise lülituse korral on tarvilik, et väljatransistori neelu-lätte vaheline pinge oleks väga väike (&lt;1&amp;nbsp;V), tagamaks tüürpinge ja väljundvoolu lineaarset sõltuvust. Väljatransistori kanali laius ehk takistus sätitakse sõltuvusse väljundpingest, kasutades tugipinget ja diooddetektorit, mis väljundsignaali alaldades leiab selle alalisvoolu komponendi. Tugipinget ja alalispinget võrreldakse omavahel automaatselt ning erinevus kutsub esile väljatransistori paisupingejaguris pingemuutuse, mistõttu korrigeerib väljatransistor vastavalt kanali laiust ja sellega suurendab või vähendab vastusideahelas oleva pingejaguri väljundpinget operatsioonivõimendi inventersisendis.&lt;ref name=&quot;abo&quot; /&gt;

===Vaata ka==
*[[Ostsillaator]]
*[[Elektrongeneraator]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;V1EEN&quot;&gt;http://www.electronics-tutorials.ws/oscillator/wien_bridge.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;abo&quot;&gt;Abo, Lembit, &quot;Raadiolülitused&quot;, 1990, Tallinn, Valgus, lk 129–132&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9jZx5&quot;&gt;http://www.allaboutcircuits.com/vol_2/chpt_4/2.html&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonscat|Wien bridge oscillators}}
*[http://www.electronics-tutorials.ws/oscillator/wien_bridge.html Wien Bridge Oscillator]

[[Kategooria:Ostsillaatorid]]</text>
      <sha1>3i6x76nikldzohd1drn7kpfc4xverk0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Imre Siil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>398596</id>
    <revision>
      <id>7188810</id>
      <parentid>7186988</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:44:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-23883-11</username>
        <id>227477</id>
      </contributor>
      <origin>7188810</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8787" sha1="1qg67isz6ttzrohaxhgbr06oakvcwrd" xml:space="preserve">
[[Fail:Imre Siil.jpg|pisi|Imre Siil]]'''Imre Siil''' (sündinud [[24. märts]]il [[1957]]) on [[Eesti]] [[kirjanik]], [[diplomaat]] ja  riigiametnik. 

Lõpetas [[Kose Gümnaasium|Kose Keskkooli]] [[1974]]. aastal. Ta õppis [[1974]]–[[1977]] [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s ja [[1977]]–[[1982]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas 1982. aastal eesti keele ja kirjanduse erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://sisu.ut.ee/ewod/s/siil|pealkiri=Eesti kirjanike e-leksikon}}&lt;/ref&gt; 

Töötas [[1984]]–[[1992]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] teadurina, kaitses [[1992]]. aastal [[Tartu Ülikool]]is väitekirja [[foneetika]] ja tehiskõne alal ning sai filosoofiamagistri kraadi. [[1985]]–[[1991]] oli ühtlasi Teaduste Akadeemia informaatika ja tehnilise füüsika osakonna teadussekretär. 1990. aastatel õpetas külalislektorina Tartu Ülikoolis [[foneetika]]t.&lt;ref&gt;Jaak Peebo, Ellen Niit. Eesti keele õpetamine taasiseseisvunud Eestis 1990. aastatel. 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Tartu 2003.&lt;/ref&gt; 

[[1992]]–[[1995]] töötas [[Riigikantselei]] sekretariaadi direktorina (aseriigisekretärina), [[1996]] Riigikantselei direktorina ja [[1997]]–[[2003]] [[Eesti Informaatikakeskus]]e direktorina. Olnud Eesti [[e-riik|e-riigi]] üks käivitajaid ja eestvedajaid ning [https://www.riigiteataja.ee/akt/73577 Eesti Informaatikanõukogu] liige ja sekretär, &lt;ref&gt;Personalities. Baltic IT Review 1/1998.&lt;/ref&gt; samuti [[Tiigrihüppe Sihtasutus]]e nõukogu liige, [https://riigikantselei.ee/uudised/eesti-oigustolke-keskus-viie-aastane Eesti Õigustõlke Keskuse] nõukogu &lt;ref&gt;&quot;Eesti Õigustõlke Keskuse tegevusest&quot;. ''Vaba Eestlane 6/1998''.&lt;/ref&gt; ja [[Avatud Hariduse Liit|Avatud Hariduse Liidu]] esimees. &lt;ref name=&quot;kes-on-kes&quot;&gt;Kes on Kes. Eesti 2000. Tallinn 2000.&lt;/ref&gt; 

[[2004]]. aastal asus ta tööle [[Välisministeerium|Välisministeeriumisse]]. Ta on esindanud Eestit [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[Euroopa Nõukogu|Euroopa Nõukogus,]] töötanud diplomaadina  [[Helsingi]] ja [[Bukarest]]i suursaatkonnas ning Eesti konsulina [[Rumeenia]]s, [[Moldova]]s ja [[Bulgaaria]]s. 

[[Noorte Autorite Koondis|Tartu Noorte Autorite Koondise]] esimees [[1979|1978]]–[[1981]], [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige [[2014]]. aastast. &lt;ref&gt;Kirjanike Liidu uusi liikmeid. Looming 12/2014.&lt;/ref&gt; 

== Teoseid ==
=== Raamatud ===
* &quot;Mereröövlite loss&quot;. Pegasus, Tallinn 2006.
* &quot;Marino Marini kontsert&quot;. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009.
* [http://dspace.ut.ee/handle/10062/69973 &quot;Lühiromaan ja karused lood&quot;. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2014]
* &quot;Ja teisedki tublid inimesed&quot;. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2016.
* &quot;Rändamisi&quot;. Go Reisiraamat, Tallinn 2016.
*&quot;Rumeenia tõsimeelsed päevikud&quot;. Tallinn 2019.
*&quot;Medalimees&quot;. Tallinn 2020.
*&quot;Lugusid endisaja lastest&quot;. Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2021.
*&quot;Lapsepõlv Nõukogude Eestis: 1960.-1970. aastad.&quot; Hea Lugu, Tallinn 2022.
*&quot;Viibe&quot;. Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2022.
*&quot;Noorusaeg Nõukogude Eestis&quot;. Hea Lugu, Tallinn 2023.
*&quot;Randevuu Bertolucci väljakul&quot;. Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2024.
*&quot;Vabas Eestis - riiklikult ja diplomaatiliselt&quot;. Hea Lugu, Tallinn 2024.
*&quot;Õnnelimiit ja hingepide&quot;. Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2025.
*[https://www.storytel.com/ee/books/taluvusl%C3%A4vi-14414484 &quot;Taluvuslävi.&quot; Lind &amp; Co AB, Stockholm 2026.]

=== Tõlkeid võõrkeeltesse ===
* &quot;Lange warteten wir auf den Schnee in Veresegàz&quot;;
* &quot;Beweis auf Budapester Art (Budapester Beweis).&quot; Budapester Rundschau. 17/1989.
* &quot;Замок морских разбойников&quot;. Вышгород, но. 6, 2009; Волшебное слово. Таллинн, 2010.

=== Teaduslikke, populaarteaduslikke ja erialaseid artikleid ===
* [https://core.ac.uk/download/pdf/14496779.pdf Siil I., Ott.A. &quot;Kommunikatiivse tehiskõne poole. Arendusprobleeme ja vahendeid.&quot; Dialoogi mudelid ja eesti keel. Töid eesti filoloogia alalt XII. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 795, Tartu 1987.]
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/36789 Siil I. &quot;Inimesetu kõne võimalikkusest&quot;. Akadeemia 11/1992]
* Siil I. &quot;Riigisekretär ja riigikantselei Eesti Vabariigis&quot;. Rahva Hääl, 11.02.1994
* Siil I. &quot;Infoeetika&quot;. Arvutimaailm 4/1997
* Siil I. &quot;Infopoliitika Riigikogus&quot;. Arvutimaailm 6/1998
* Siil I. &quot;IT suunab valitsuste rollimuutusi&quot;. Arvutimaailm 10/1997, 24–26.
* Siil I. &quot;Avalik haldus teel infoühiskonda&quot;. Infotehnoloogia haldusjuhtimises. Tallinn 1999
* [http://deepthought.ttu.ee/aa/modules9bac.html?name=News&amp;file=article&amp;sid=70 Siil I., &quot;Eesti hõlvab küberruumi ja koduneb infoühiskonnas&quot;. A&amp;A, Tallinna Tehnikaülikool, 1/2000]
* [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50946222/eesti-e-riik-tulgu Siil I., Ott A. &quot;Eesti e-riik tulgu&quot;. Eesti Päevaleht. 7.02.2003]
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104067/161879/page/65 Siil I. &quot;E-riikluse rajamine&quot;. Akadeemia 1/2004]
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/so.fen.ug-1985-3-166-176_20240305152246.pdf?v=a57b8491d1d8 Siil I. &quot;Zur Anpassung russischer Lehnwörter im Kukkuzi-Dialekt des Wotischen&quot;. Soviet Finno-Ugric Studies, XXI, 3, 1985]
* Ott A., Siil I. &quot;Real time speech synthesis – development and employment&quot;. Computers and Artificial Intelligence, 1987, Vol.6, No 2
* Siil I., Ott A.. &quot;Temporal modelling of Estonian for speech synthesis&quot;. Papers from the 15th meeting of Finnish phoneticians. Helsinki University of Technology, Espoo 1988, Publication 31
* Siil I., &quot;Estonian prosody model for speech synthesis&quot;. Proc. of XIIth International Congress of Phonetic Sciences, Aix-en-Provence 1991, Vol.3,
* Siil, I. &quot;Public Management Profile. Estonia&quot;. Public Management Profiles. Support for Improvement in Governance and Management in Central and Eastern European Countries. OECD, Paris 1995
* Siil I. &quot;Toward Official Electronic Documents&quot;. Baltic IT Review, 1, Riga 1998
* Siil I. &quot;Estonia: Preparing for the Information Age&quot;. ICA Information – International Journal on Information Technology in Government. Issue No 74. London, 2001,
* Siil I. (koostaja). &quot;Information Economy Report: Estonia&quot;. E-Policy Development in Transition Economies 2002–2003. Economic Commission for Europe. United Nations, Geneva 2002
* Siil I. &quot;Encouraging Citizen Participation&quot;. Public Service Review: Accession States 2003. PSCA International. Newcastle-under-Lyme, Staffordshire, 2003

=== Mälestusi ===
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104160/162431/page/15 Ingerimaal haldjaid otsimas ja tondijutte jahtimas : Tartu ülikooli keele- ja rahvaluuleainese kogumisretkedelt 1979–1980. Akadeemia 8/2010, 1364-1383.]    
* [https://w3u.akad.ee/akadeemia-nr-8-2021-pdf/ Mälestuste hargnevad lõngad: Riigitüüri juures&quot;. Akadeemia 8/2021, 1347-1379.]

* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKakadeemia202204.2.10&amp;dliv=none&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Mälestuste hargnevad lõngad: Diplomaatiliselt. Akadeemia 4/2022, 651-677.]
* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKlooming202207.2.21&amp;dliv=none&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Mälestusi Tartu NAK-i aegadest&quot;. Looming, 7, 2022, 960-966.]

==Isiklikku==
Tema abikaasa oli [[Lemme Siil]].&lt;ref name=&quot;kes-on-kes&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://ekspress.delfi.ee/news/areen/imre-siil-marino-marini-kontsert?id=69222303 Elo Lindsalu. Raamat: Imre Siil – Marino Marini kontsert. Eesti Ekspress : Areen. 27.03.2009.]
*[http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:119195/17385/page/132 Ott Kilusk. Imre Siili steriilne optimism. Looming, 4, 2010.]
*[http://heli.err.ee/helid/klassika/1743363.mp3 Peeter Helme. Uus raamat: Lühiromaan ja karused lood. Klassikaraadio, 2014.]
*[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/76741864/lugemiselamus-kahe-jalaga-kindlalt-maa-peal Ilmar Särg. Kahe jalaga kindlalt maa peal. Maaleht. 02.02.2017]
*[https://www.facebook.com/watch/?v=1555396351162846 Meenutusi e-riigi loomisest. Vestlus eGA aastapäeval 27.01.2018.]
*[https://vikerraadio.err.ee/1608707473/jarjejutt-eesti-novell-imre-siil-sepamardi-reinu-onnelimiit/10cd7cacb5c29a08bb5e98658da00e2f ERR raadioteater 2022: &quot;Sepamärdi Reinu õnnelimiit&quot;]
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKlooming202303.2.19.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Epp Annus. BMW-ga sepikojas. Looming, 3, 2023.]
*[https://www.looming.ee/vaikese-inimese-otsingud/ Peeter Sauter. Väikese inimese otsingud. Looming, 11, 2025]

{{JÄRJESTA:Siil, Imre}}
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Eesti diplomaadid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]</text>
      <sha1>1qg67isz6ttzrohaxhgbr06oakvcwrd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188813</id>
      <parentid>7188810</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:47:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-23883-11</username>
        <id>227477</id>
      </contributor>
      <origin>7188813</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8796" sha1="c1c2ctjz7rql2yv759kqx4hi26nbhvz" xml:space="preserve">
[[Fail:Imre Siil.jpg|pisi|Imre Siil]]'''Imre Siil''' (sündinud [[24. märts]]il [[1957]]) on [[Eesti]] [[kirjanik]], [[diplomaat]] ja  riigiametnik. 

Lõpetas [[Kose Gümnaasium|Kose Keskkooli]] [[1974]]. aastal. Ta õppis [[1974]]–[[1977]] [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s ja [[1977]]–[[1982]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas 1982. aastal eesti keele ja kirjanduse erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://sisu.ut.ee/ewod/et/s/imre-siil/|pealkiri=Eesti kirjanike e-leksikon}}&lt;/ref&gt; 

Töötas [[1984]]–[[1992]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] teadurina, kaitses [[1992]]. aastal [[Tartu Ülikool]]is väitekirja [[foneetika]] ja tehiskõne alal ning sai filosoofiamagistri kraadi. [[1985]]–[[1991]] oli ühtlasi Teaduste Akadeemia informaatika ja tehnilise füüsika osakonna teadussekretär. 1990. aastatel õpetas külalislektorina Tartu Ülikoolis [[foneetika]]t.&lt;ref&gt;Jaak Peebo, Ellen Niit. Eesti keele õpetamine taasiseseisvunud Eestis 1990. aastatel. 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Tartu 2003.&lt;/ref&gt; 

[[1992]]–[[1995]] töötas [[Riigikantselei]] sekretariaadi direktorina (aseriigisekretärina), [[1996]] Riigikantselei direktorina ja [[1997]]–[[2003]] [[Eesti Informaatikakeskus]]e direktorina. Olnud Eesti [[e-riik|e-riigi]] üks käivitajaid ja eestvedajaid ning [https://www.riigiteataja.ee/akt/73577 Eesti Informaatikanõukogu] liige ja sekretär, &lt;ref&gt;Personalities. Baltic IT Review 1/1998.&lt;/ref&gt; samuti [[Tiigrihüppe Sihtasutus]]e nõukogu liige, [https://riigikantselei.ee/uudised/eesti-oigustolke-keskus-viie-aastane Eesti Õigustõlke Keskuse] nõukogu &lt;ref&gt;&quot;Eesti Õigustõlke Keskuse tegevusest&quot;. ''Vaba Eestlane 6/1998''.&lt;/ref&gt; ja [[Avatud Hariduse Liit|Avatud Hariduse Liidu]] esimees. &lt;ref name=&quot;kes-on-kes&quot;&gt;Kes on Kes. Eesti 2000. Tallinn 2000.&lt;/ref&gt; 

[[2004]]. aastal asus ta tööle [[Välisministeerium|Välisministeeriumisse]]. Ta on esindanud Eestit [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[Euroopa Nõukogu|Euroopa Nõukogus,]] töötanud diplomaadina  [[Helsingi]] ja [[Bukarest]]i suursaatkonnas ning Eesti konsulina [[Rumeenia]]s, [[Moldova]]s ja [[Bulgaaria]]s. 

[[Noorte Autorite Koondis|Tartu Noorte Autorite Koondise]] esimees [[1979|1978]]–[[1981]], [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige [[2014]]. aastast. &lt;ref&gt;Kirjanike Liidu uusi liikmeid. Looming 12/2014.&lt;/ref&gt; 

== Teoseid ==
=== Raamatud ===
* &quot;Mereröövlite loss&quot;. Pegasus, Tallinn 2006.
* &quot;Marino Marini kontsert&quot;. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009.
* [http://dspace.ut.ee/handle/10062/69973 &quot;Lühiromaan ja karused lood&quot;. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2014]
* &quot;Ja teisedki tublid inimesed&quot;. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2016.
* &quot;Rändamisi&quot;. Go Reisiraamat, Tallinn 2016.
*&quot;Rumeenia tõsimeelsed päevikud&quot;. Tallinn 2019.
*&quot;Medalimees&quot;. Tallinn 2020.
*&quot;Lugusid endisaja lastest&quot;. Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2021.
*&quot;Lapsepõlv Nõukogude Eestis: 1960.-1970. aastad.&quot; Hea Lugu, Tallinn 2022.
*&quot;Viibe&quot;. Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2022.
*&quot;Noorusaeg Nõukogude Eestis&quot;. Hea Lugu, Tallinn 2023.
*&quot;Randevuu Bertolucci väljakul&quot;. Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2024.
*&quot;Vabas Eestis - riiklikult ja diplomaatiliselt&quot;. Hea Lugu, Tallinn 2024.
*&quot;Õnnelimiit ja hingepide&quot;. Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2025.
*[https://www.storytel.com/ee/books/taluvusl%C3%A4vi-14414484 &quot;Taluvuslävi.&quot; Lind &amp; Co AB, Stockholm 2026.]

=== Tõlkeid võõrkeeltesse ===
* &quot;Lange warteten wir auf den Schnee in Veresegàz&quot;;
* &quot;Beweis auf Budapester Art (Budapester Beweis).&quot; Budapester Rundschau. 17/1989.
* &quot;Замок морских разбойников&quot;. Вышгород, но. 6, 2009; Волшебное слово. Таллинн, 2010.

=== Teaduslikke, populaarteaduslikke ja erialaseid artikleid ===
* [https://core.ac.uk/download/pdf/14496779.pdf Siil I., Ott.A. &quot;Kommunikatiivse tehiskõne poole. Arendusprobleeme ja vahendeid.&quot; Dialoogi mudelid ja eesti keel. Töid eesti filoloogia alalt XII. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 795, Tartu 1987.]
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/36789 Siil I. &quot;Inimesetu kõne võimalikkusest&quot;. Akadeemia 11/1992]
* Siil I. &quot;Riigisekretär ja riigikantselei Eesti Vabariigis&quot;. Rahva Hääl, 11.02.1994
* Siil I. &quot;Infoeetika&quot;. Arvutimaailm 4/1997
* Siil I. &quot;Infopoliitika Riigikogus&quot;. Arvutimaailm 6/1998
* Siil I. &quot;IT suunab valitsuste rollimuutusi&quot;. Arvutimaailm 10/1997, 24–26.
* Siil I. &quot;Avalik haldus teel infoühiskonda&quot;. Infotehnoloogia haldusjuhtimises. Tallinn 1999
* [http://deepthought.ttu.ee/aa/modules9bac.html?name=News&amp;file=article&amp;sid=70 Siil I., &quot;Eesti hõlvab küberruumi ja koduneb infoühiskonnas&quot;. A&amp;A, Tallinna Tehnikaülikool, 1/2000]
* [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50946222/eesti-e-riik-tulgu Siil I., Ott A. &quot;Eesti e-riik tulgu&quot;. Eesti Päevaleht. 7.02.2003]
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104067/161879/page/65 Siil I. &quot;E-riikluse rajamine&quot;. Akadeemia 1/2004]
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/so.fen.ug-1985-3-166-176_20240305152246.pdf?v=a57b8491d1d8 Siil I. &quot;Zur Anpassung russischer Lehnwörter im Kukkuzi-Dialekt des Wotischen&quot;. Soviet Finno-Ugric Studies, XXI, 3, 1985]
* Ott A., Siil I. &quot;Real time speech synthesis – development and employment&quot;. Computers and Artificial Intelligence, 1987, Vol.6, No 2
* Siil I., Ott A.. &quot;Temporal modelling of Estonian for speech synthesis&quot;. Papers from the 15th meeting of Finnish phoneticians. Helsinki University of Technology, Espoo 1988, Publication 31
* Siil I., &quot;Estonian prosody model for speech synthesis&quot;. Proc. of XIIth International Congress of Phonetic Sciences, Aix-en-Provence 1991, Vol.3,
* Siil, I. &quot;Public Management Profile. Estonia&quot;. Public Management Profiles. Support for Improvement in Governance and Management in Central and Eastern European Countries. OECD, Paris 1995
* Siil I. &quot;Toward Official Electronic Documents&quot;. Baltic IT Review, 1, Riga 1998
* Siil I. &quot;Estonia: Preparing for the Information Age&quot;. ICA Information – International Journal on Information Technology in Government. Issue No 74. London, 2001,
* Siil I. (koostaja). &quot;Information Economy Report: Estonia&quot;. E-Policy Development in Transition Economies 2002–2003. Economic Commission for Europe. United Nations, Geneva 2002
* Siil I. &quot;Encouraging Citizen Participation&quot;. Public Service Review: Accession States 2003. PSCA International. Newcastle-under-Lyme, Staffordshire, 2003

=== Mälestusi ===
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104160/162431/page/15 Ingerimaal haldjaid otsimas ja tondijutte jahtimas : Tartu ülikooli keele- ja rahvaluuleainese kogumisretkedelt 1979–1980. Akadeemia 8/2010, 1364-1383.]    
* [https://w3u.akad.ee/akadeemia-nr-8-2021-pdf/ Mälestuste hargnevad lõngad: Riigitüüri juures&quot;. Akadeemia 8/2021, 1347-1379.]

* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKakadeemia202204.2.10&amp;dliv=none&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Mälestuste hargnevad lõngad: Diplomaatiliselt. Akadeemia 4/2022, 651-677.]
* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKlooming202207.2.21&amp;dliv=none&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Mälestusi Tartu NAK-i aegadest&quot;. Looming, 7, 2022, 960-966.]

==Isiklikku==
Tema abikaasa oli [[Lemme Siil]].&lt;ref name=&quot;kes-on-kes&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://ekspress.delfi.ee/news/areen/imre-siil-marino-marini-kontsert?id=69222303 Elo Lindsalu. Raamat: Imre Siil – Marino Marini kontsert. Eesti Ekspress : Areen. 27.03.2009.]
*[http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:119195/17385/page/132 Ott Kilusk. Imre Siili steriilne optimism. Looming, 4, 2010.]
*[http://heli.err.ee/helid/klassika/1743363.mp3 Peeter Helme. Uus raamat: Lühiromaan ja karused lood. Klassikaraadio, 2014.]
*[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/76741864/lugemiselamus-kahe-jalaga-kindlalt-maa-peal Ilmar Särg. Kahe jalaga kindlalt maa peal. Maaleht. 02.02.2017]
*[https://www.facebook.com/watch/?v=1555396351162846 Meenutusi e-riigi loomisest. Vestlus eGA aastapäeval 27.01.2018.]
*[https://vikerraadio.err.ee/1608707473/jarjejutt-eesti-novell-imre-siil-sepamardi-reinu-onnelimiit/10cd7cacb5c29a08bb5e98658da00e2f ERR raadioteater 2022: &quot;Sepamärdi Reinu õnnelimiit&quot;]
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKlooming202303.2.19.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Epp Annus. BMW-ga sepikojas. Looming, 3, 2023.]
*[https://www.looming.ee/vaikese-inimese-otsingud/ Peeter Sauter. Väikese inimese otsingud. Looming, 11, 2025]

{{JÄRJESTA:Siil, Imre}}
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Eesti diplomaadid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]</text>
      <sha1>c1c2ctjz7rql2yv759kqx4hi26nbhvz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Purilend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>409597</id>
    <revision>
      <id>7188953</id>
      <parentid>6975876</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:34:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7188953</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7462" sha1="c4femxnmzqsaasy1ae5ewyuti3t1zig" xml:space="preserve">[[Pilt:Prinzip des Hangaufwindes.svg|pisi|Mäeveerulend: tuul, mäe tuulpealne nõlv ja mäe tuulealune nõlv]]
[[Pilt:Thermal column.svg|pisi|
(A) [[rünkpilv]]
&lt;br&gt;1 – [[päikesekiirgus]]est soojenenud [[õhk]] maapinna kohal;
&lt;br&gt;2 – ümbritsevast õhust soojem õhk tõuseb;
&lt;br&gt;3 – jahenenud õhk laskub (konvektiivliikumine)
]]
'''Purilend''' ehk '''purilendamine''' (inglise ''gliding'', saksa keeles ''Segelflug'') on [[mootor]]ita vabalend [[õhk|õhust]] raskemal lennuaparaadil [[purilennuk]]il, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka [[linnud]], sagedamini [[röövlinnud]], [[valge-toonekurg|kured]] ja [[kajakad]], lendavad [[energia]] kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi [[lendamine|lennates]] pikki vahemaid.
Purilend on mitmekülgne ja huvitav [[harrastus]]. Purilennus peetakse [[võistlus]]i, ka [[maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusi]].

[[Eesti]] purilennukeskus asub [[Lõuna-Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonna]] ja [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] piiril Ridali Lennuklubis ([[Ridali lennuväli]]), kus purilennuks on Eesti kõige soodsamad tingimused. Purilennuga tegeletakse mingil määral (juhu- ja huvilennud) ka Tallinna Aeroklubi [[Kuusiku]] [[lennuväli|lennuväljal]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]].
[[Pilt:Spirale dans un rotor.jpg|pisi|Kõrguse kogumine rootoris, üleminek seisevlainesse]]

== Ajalugu ==
=== Lauglennu eelkäijad ===
Juba sajandeid tagasi leidus inimesi, kes lindude laug- ja purilennu matkimist võimalikuks pidasid. Tõeliselt tuvastatavad lauglennud tulid inglase [[George Cayley]] (1773–1857) töödega.
19. sajandil püüdsid paljud looduseuurijad lindude salapärast purilendu teaduslikult seletada, samal ajal aga lokkasid kõikvõimalikud &quot;pöörased teooriad&quot;. Samal sajandil tegelesid lindude purilennu vaatlemisega nimekad teadlased [[Charles Darwin|Darwin]], Wenham, Baste, Mouillard, [[Otto Lilienthal|Lilienthal]] ja teised, kes tegid kindlaks, et selline lend põhineb ainuüksi [[õhk|õhu]] liikumisel. Lauglennu ehk liuglennu tegi 1898. aastal teoks [[Saksamaa|Saksa]] lennunduspioneer Otto Lilienthal.

=== Mäeveerulend ===
Mäeveerulend põhineb tõusval õhuvoolul, mis tekib vastu [[tuul]]t asuval mäeveerul. Mäeveerulennud olid purilennu algaastail ainus võimalus lauglemisaega pikendada, kuna tollal ei osatud veel termilisi õhuvoole kasutada. Mäeveerulend on võimalik püsivasuunaliste tuulte korral aasta läbi, see ei sõltu [[aastaaeg|aasta-]] ega kellaajast.

Mäeveerulendudeks sobivad vähemalt üle 1 km pikkused 25 m kõrgused [[nõlv]]ad, mille kalle on 20–70 kraadi. Kuplikujulisi [[mägi|mägesid]] ei saa purilennuks kasutada, kuna tuul suundub neist külgedelt mööda. 100 meetri kõrguseid nõlvakuid saab purilennuks kasutada juba tuulekiirusel 10–15 m/s.

=== Termiline purilend ===
Üks tulevase laug- ja purilennu kuulutajaid prantslane [[Louis Pierre Mouillard]] (1834–1897) kirjeldab oma raamatus paljude linnuliikide sügavat muljet jätvat termilist purilendu, eriti tundide kaupa ühegi tiivalöögita õhus püsivate kaelus[[kotkas]]te ja kurgede lendu. Ta jõudis veendumusele, et [[inimene]] suudab vaevalt küll matkida lindude sõudelendu, küll aga laug- ja purilendu.
Pärast esimesi edukaid [[mootor]]lende 20. sajandi esikümnel, innustas lindude purilend paljusid inimesi jätkuvalt teoreetilisi seletusi ja matkimisviise leidma. Suhteliselt lihtne on seletada nõlvaku- ehk mäeveerulendu, mis oli õnnestunud juba Otto Lilienthalil ja [[vennad Wrightid|vendadel Wrightidel]].

Maastiku reljeefi suuremate tõkete, mägede ületamisel on [[tuul]] sunnitud neid ületama ning kui mäenõlvakul ülespoole suunatud tuule tõusukiiruse komponent on suurem lauglennuki vajumiskiirusest, siis võib lauglennuk sellises nõlvakutuules kõrgust juurde võita, seda alal hoida ja kuni tuule vaibumiseni õhus püsida.
Hoopis raskem oli paikapidavalt seletada lindude niinimetatud termilist purilendu, isegi Otto Lilienthalil ei olnud selget arusaamist lindude purilendu põhjustavaist tegureist.

Sellise termilise purilennu võimalikkusele, nii nagu [[rändlind|rändlinnud]] seda oma teekonnal teevad, juhtis tähelepanu teadlane [[Walter Georgh]], kelle uurimuste ja tähelepanekute järgi oli hea ilma rünkpilvedega (Cu) kaasnevate termiliste tõusude kasutamine pikemate vahemaade katmiseks võimalik.
1928. aasta juunis kogus Robert Kronfeld esimese purilendurina [[rünkpilv]]e all sügava kallakuga tiirutades, kõrgust. Kronfeld oli ka esimene purilendur, kes 1929. aastal võttis termilisele purilennule kaasa [[Variomeeter (lennundus)|variomeetri]] (tõusu-, vajumiskiiruse näidik). [[Pilv|Pilvedeta]] termika, niinimetatud &quot;sinise taeva termika&quot; avastas inimese purilennu jaoks 1930. aastal sakslane Wolf Hirth.&lt;ref&gt;G. Wissmann, Lennunduse ajalugu Ikarosest tänapäevani, Valgus, Tallinn 1976, lk. 106-110 ja 150-170.&lt;/ref&gt;

=== Seisevlaine ===
Seisevlaine on mäe tuulealuse külje järel tekkiv [[laine]] või isegi mitu järjestikust lainet, mis [[maastik]]u suhtes püsivad suurel kõrgusel paigal. Laine harjal tekib sageli iseloomulik [[lääts]]ekujuline pilv.

Sensatsiooniline läbimurre seisevlaine võimaluste kasutamiseks tuli 1937. aasta mais, mil lausa kuus saksa purilendurit ületasid stardikõrguse rohkem kui 5000 meetriga. Selleni ajani kehtinud sakslase Heini Dittmarsi [[Argentina]]s püstitatud kõrgusrekord 4350 meetrit oli rohkem kui küllaga ületatud. Tõenäoliselt oleks rekordilisel lennupäeval olnud võimalik saavutada ka 10 000 meetri kõrguse piir, kuid see jäi purilennukite puuduliku tehnilise varustatuse taha; eelkõige puudusid [[hapnik]]useadmed, samuti kõrgust fikseeriv [[barograaf]] ja [[kõrgusmõõtur|kõrgusnäidik]] purilennuki armatuurlaual ei olnud selliste kõrguste piirkonna jaoks ehitatud.&lt;ref&gt;Gerhard Wissmann, Abenteuer in Wind und Wolken, Die geschichte des Segelfluges, transpress VEB Verlag für Verkehrswesen, Berlin 1988, lk. 395–402&lt;/ref&gt;

Eesti [[ilmastik]]us esineb seisevlainet harvem, sest laugja maastiku tõttu ei teki Eestis maapinna [[reljeef]]ist põhjustatud seisevlainet. Meil tekib suhteliselt madal (kuni 3 km) [[Inversioon (meteoroloogia)|inversiooniga]] eraldatud [[õhumass]]ide [[tuulenihe|tuulenihkest]] tekkiv laineilming&lt;ref&gt;https://journals.sfu.ca/ts/index.php/op/article/viewFile/1704/1625 Purilend termilises seisevlaines&lt;/ref&gt; – termiliste pilveradade seisevlaine.&lt;ref&gt;https://rammb.cira.colostate.edu/wmovl/vrl/tutorials/satmanu-eumetsat/satmanu/cms/ClStr/index.htm Pilverajad&lt;/ref&gt;
 
== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Harry Habel]] 1936. ''Purilend''. Tallinna Õhuasjanduse Ühing.
* [[Ülo Keedus]] 1962. ''Purilend''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:318768/288101/page/1

== Välislingid ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=5ORar8d_KbA Mitteametlik (sõja tõttu) purilennu lennukestus maailmarekord 55 tundi ja 51 minutit, E. Jachtmann, purilennuk Weihe]
* [https://chessintheair.com/how-do-wave-and-thermals-interact/ Termika seisevlaine - mis ja kuidas?]
* [https://vk.com/video/@grossdeutschland1?z=video-174091958_456239099%2Fclub174091958%2Fpl_-174091958_-2 Ernst Jachtmanni purilennu kestusrekord (algus:00:01:38)]
* [https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/eTAtSAFm91/gdD_mryj4s/E6bF2OaR5QD Uued purilennukid (1960)]
[[Kategooria:Harrastused]]
[[Kategooria:Purilendamine| ]]
[[Kategooria:Lennundus]]</text>
      <sha1>c4femxnmzqsaasy1ae5ewyuti3t1zig</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ki)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>410898</id>
    <revision>
      <id>7188911</id>
      <parentid>7188083</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:37:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kiv */</comment>
      <origin>7188911</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38600" sha1="fe6gz70wm46uhh8r3gfymugd9bvz7mo" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Ki)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ki&quot;. 

==Kia==
*[[Jurgis Kiakštas]], leedu balletitantsija (1873–1936)
*[[Naila Kiani]], Pakistani alpinist (?–)
*[[Ilmari Kianto]], soome kirjanik (1874–1970)

==Kib==
*[[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik (1931–2022)
*[[Felix Kibbermann]], Eesti filoloog ja maletaja (1902–1993)
*[[Karolina Kibbermann]], eesti võrkpallur (2002–)
*[[Viktor Kibbermann]], eesti arst (1895–1954) 
*[[Kristiina Kibe]], eesti ehtekunstnik ja bioloog (1970–)  
*[[Marvi Kibe]], eesti sõudja (1938–2024)
*[[Olaf Kibe]], eesti arst (1921–2014)
*[[Jaan Kibena]], Eesti sõjaväelane (1904–1978)
*[[Tõnu Kibena]], eesti võrkpallur (1937–2021) 
*[[Luke Kibet]], Keenia kergejõustiklane (1983–)
*[[Kadriann Kibus]], eesti filmiprodutsent ja -režissöör (1979–)
*[[Sergo Kibus]], eesti animarežissöör, stsenarist ja operaator (1987–) 
*[[Urmas Kibuspuu]], eesti näitleja (1953–1985)
*[[Leida Kibuvits]], eesti kirjanik (1907–1976)

==Kic==
*[[Herbert Kickl]], Austria poliitik (1968–) 

==Kid==
*[[William Kidd]], šoti piraat (u. 1645–1701)
*[[Karl Kider]], (1882–1946)
*[[Nicole Kidman]], USA filminäitleja (1967–)
*[[Anti Kidron]], eesti psühholoog ja aimekirjanik (1943–2023)

==Kie==
*[[Walter Kieber]], Liechtensteini poliitik ja jurist (1931–2014)
*[[Richard Kiel]], USA filminäitleja (1939–2014)
*[[Alexander Kielland]], norra kirjanik (1849–1906)
*[[Viktor Kiemets]]
*[[Kiến Phúc]], Annami keiser (1869–1884) 
*[[Hermann Kienast]], Eesti arst (1904–1990) 
*[[Richard Kiepert]], saksa geograaf ja kartograaf (1846–1915)
*[[Stanisław Kierbedź]], Venemaa insener ja sillaehitaja (1810–1899) 
*[[Søren Kierkegaard]], taani filosoof (1813–1855)
*[[Isaac Kiese Thelin]], Rootsi jalgpallur (1992–) 
*[[Lionel Kieseritzky]], maletaja (1806–1853)
*[[Kurt Georg Kiesinger]], Saksamaa LV poliitik (1904–1988)
*[[Krzysztof Kieślowski]], poola filmirežissöör (1941–1996) 
*[[Maria Kießling]], saksa kergejõustiklane (1894–1984)

==Kig==
*[[Edgar Kigaste]], eesti majandus- ja ühiskonnategelane (1901–1983)

==Kih==
*[[Christer Kihlman]], soomerootsi päritolu Soome kirjanik ja vasakpoolne kultuurikriitik (1930–2021) 
*[[Mika Kihlström]], Soome poksija (1969–2000) 
*[[Jaan Kiho]], eesti näitleja (1943–)
*[[Toomas Kiho]], eesti matemaatik ja ühiskonnategelane (1963–)
*[[Oleksandr Kihtenko]], Ukraina sõjaväelane (1956–)
*[[Meelis Kihulane]], eesti puukäsitöö meister (1970–)

==Kii==
*[[Eva-Lotta Kiibus]], eesti iluuisutaja (2003–) 
*[[Aleksander Kiidelmaa]], eesti tööline ja ametiühingutegelane (1896–1969) 
*[[Kaarel Kiidron]], eesti jalgpallur (1990–) 
*[[Kadri Kiigema]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist (1979–) 
*[[Jorma Kiigemägi]], eesti jalgpallur (1987–) 
*[[Kristel Kiigemägi]], eesti kriitik ja ajakirjanik (1980–)
*[[Heino Kiik]], eesti kirjanik (1927–2013)
*[[Kaia Kiik]], eesti kunstnik (1973–)
*[[Kairi Kiik]], eesti loomaökoloog ja alpinist (1985–)
*[[Kalle Kiik]], eesti maletaja ja treener (1963–) 
*[[Silvia Kiik]], eesti filmitoimetaja (1931–2018) 
*[[Tanel Kiik]], Eesti poliitik (1989–) 
*[[Tiit Kiik]], eesti organist ja orelihooldaja (1950–)
*[[Allan Kiil]], Eesti ärijuht, poliitik, ujuja ja sporditegelane (1963–2021) 
*[[Arnold Kiil]], eesti karikaturist ja ajakirjanik (1925–1995) 
*[[Kai Kiil]], norra muusik (1947–2025)
*[[Urmas Kiil]], eesti õpetaja, ajakirjanik ja suhtekorraldaja
*[[Virve Kiil]], eesti klaasikunstnik (1973)
*[[Ants Kiilaspea]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1909–1974) 
*[[Eve Kiiler]], eesti fotograaf ja kuraator (1960–)
*[[Gert Kiiler]], eesti ajakirjanik ja stsenarist (1974–)
*[[Gerd Kiili]], eesti korvpallur (1978–)
*[[Jaanus Kiili]], eesti loodusteadlane (1958–)
*[[Meelis Kiili]], Eesti sõjaväelane (1965–)
*[[Gustav Kiilim]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja kingsepp (1886–1938) 
*[[Sirje Kiin]], eesti kirjanik, ajakirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija (1949–) 
*[[Avo Kiir]], eesti vaimulik (1952–)
*[[Johannes Kiirend]], eesti metsavend (1907–1979)
*[[Mati Kiirend]], eesti raamatukujundaja ja vabadusvõitleja (1939–)
*[[Olev Kiirend]], eesti maadleja (1949–) 
*[[Salva Kiir Mayardit]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (1951–)
*[[Andrus Kiis]], eesti ajaloolane ja luuletaja (1977–)
*[[Kalju Kiis]], eesti keemik ja tehnikateadlane (1934–2009)
*[[Margot Kiis]], eesti džässlaulja
*[[Margus Kiis]], eesti kriitik (1975–)
*[[Ants Kiisa]], eesti kuulitõukaja ja treener (1969–)
*[[Ats Kiisa]], eesti kergejõustiklane (1995–) 
*[[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (1937–2024)
*[[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja treener (1930–2022)
*[[Hele Kiisel]], eesti matemaatik ja matemaatikaõpetaja (1953–) 
*[[Marta Kiisk]], eesti farmatseut (1903–1995)
*[[Harri Kiisk]], eesti ajakirjanik (1922–2000)
*[[Kaljo Kiisk]], eesti filmirežissöör ja näitleja (1925–2007)
*[[Karl Kiisk]], eesti vaimulik (1909–1974)
*[[Osvald Kiisk]], eesti keemik (1903–1944)
*[[Mai Kiisk-Bereczki]], keeleteadlane (1929–2018) 
*[[Aet Kiisla]], eesti õppejõud ja ultrajooksja (1975–) 
*[[Mikk Kiisler]], eesti tehnikateadlane (1931–1994)
*[[Siim Valmar Kiisler]], Eesti poliitik (1965–)
*[[Vilja Kiisler]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (1970–)
*[[Janek Kiisman]], endine eesti jalgpallur (1977–)  
*[[August Kiiss]], eesti muusikaõpetaja ja helilooja (1882–1965)
*[[Evelyn Kiive]], eesti psühholoog (1977–)
*[[Priidu Kiive]], eesti füüsik ja vaimulik (1923–2011)
*[[Elo Kiivet]], eesti arhitekt ja urbanist (1982–) 
*[[Johannes Kiivet]], eesti haridustegelane (1879–1967)
*[[Raul-Allan Kiivet]], eesti tervishoiuteadlane (1960–2021)
*[[Christin-Amani Kiivikas]], eesti suunamudija ja treener (2001–)
*[[Ott Kiivikas]], eesti kulturist (1977–)
*[[Jaan Kiivit seenior]], eesti kirikutegelane (1906–1971)
*[[Jaan Kiivit juunior]], eesti kirikutegelane (1940–2005)
*[[Janar Kiivramees]], eesti pokkerimängija (1981–)

==Kik==
*[[Vahtang Kikabidze]], gruusia laulja, laulukirjutaja, näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (1938–2023)
*[[Aleksander Kikas]], Eesti NSV ja EKP juhtivtöötaja (1914–1992)
*[[Ave Kikas]], eesti aiandustegelane (1968–)
*[[Eve Kikas]], eesti psühholoog (1955–)
*[[Jaak Kikas]], eesti füüsik (1949–)
*[[Juhan Kikas]], eesti tõstja (1892–1944)
*[[Karl Kikas]], eesti lõõtspillimängija (1914–1992)
*[[Katre Kikas]], eesti folklorist ja folkloristika ajaloo uurija (1981–) 
*[[Konrad Kikas]], eesti raamatukogundustegelane (1928–2012)
*[[Tiit Kikas]], eesti muusik (1975–)
*[[Valve Kikas]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1914–1991)
*[[Verner Kikas]], eesti tehnikateadlane (1916–2000)
*[[Gary Kikaya]], Kongo DV kergejõustiklane (1980–) 
*[[Tiit Kiken]], eesti kitarrist (1948–2012)
*[[Hugo Kikerpill]], Nõo vallavanem (1897–)
*[[Tarmo Kikerpill]], eesti korvpallur (1977–)
*[[Kustas Kikerpuu]], eesti muusik (1973–2008)
*[[Vasílis Kikílias]], Kreeka poliitik, arst-ortopeed ja endine korvpallur (1974–) 
*[[Jüri Kikka]], eesti kunstnik (1949–2020)
*[[Leida Kikka]], ASi Samelin juhatuse esimees ja tegevdirektor
*[[Irina Kikkas]], Eesti iluvõimleja ja iluvõimlemistreener (1984–) 
*[[Kaupo Kikkas]], eesti fotograaf (1983–)
*[[Toivo Kikkas]], eesti ajaloolane (1983–) 
*[[Kiko]], jaapani printsess (1966–)
*[[Naoya Kikuchi]], jaapani endine jalgpallur (1984–) 
*[[Rinko Kikuchi]], jaapani näitleja (1981–)
*[[Shinkichi Kikuchi]], jaapani endine jalgpallur (1967–) 
*[[Yoshio Kikugawa]], jaapani jalgpallur (1944–2022) 
*[[Shirō Kikuhara]], jaapani endine jalgpallur (1969–) 
*[[Yū Kikumura]], jaapani terrorist (1947–)
*[[Jakaya Kikwete]], Tansaania poliitik (1950–)

==Kil== 
*[[Wojciech Kilar]], poola pianist ja helilooja (1932–2013)
*[[Craig Kilborn]], Ameerika Ühendriikide humorist ja endine vestlussaadete juht (sündinud 1962)
*[[Jack Kilby]], USA elektroonikainsener (1923–2005) 
*[[Karl-Friedrich Kildmaa]], Eesti sõjaväelane (1910–1964)
*[[Dorothy Kilgallen]], USA ajakirjanik ja televisiooni saatejuht (1913–1965)
*[[Gunnar Kilgas]], eesti näitleja ja lavastaja (1926–2005)
*[[Oskar Kilgas (loomaarst)|Oskar Kilgas]], eesti loomaarst (1896–1975)
*[[Paul Kilgas]], eesti näitleja, lavastaja ja draamakirjanik (1920–1991)
*[[Raul Kilgas]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1951–) 
*[[Tõnu Kilgas]], eesti näitleja (1954–2021)
*[[Yakup Kılıç]], Türgi endine poksija (1986–) 
*[[Kemal Kılıçdaroğlu]], Türgi poliitik (1948–) 
*[[Volodõmõr Kilikevitš]], Ukraina jalgpallur (1983–) 
*[[Władysław Kiliński]], Poola sõjaväelane (1887–1964) 
*[[Tavid Kiljako]], Eesti sõjaväelane (1906–1991)
*[[Kalle Kilk]], eesti keemik (1978–)
*[[Miljard Kilk]], eesti kunstnik (1957–)
*[[Rein Kilk]], eesti ärimees (1953–)
*[[Urve Kilk]], eesti õpetaja ja rahvatantsupedagoog (1937–2025)
*[[Ernst Kilkson]], eesti füüsik (1890–1973)
*[[Henn Kilkson]], eesti keemik (1930–) 
*[[Rein Kilkson]], väliseesti biofüüsik, bioloogiateoreetik, viroloog (1927–) 
*[[Tiina Kilkson]], eesti lastekirjanik ja psühholoog (1980–)
*[[Rait Killandi]], eesti reklaami- ja meediategelane (1967–)
*[[Matti Killing]], eesti sõudja ja treener (1948–)
*[[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija (1989–) 
*[[Jean-Claude Killy]], prantsuse mäesuusataja (1943–)
*[[Sato Kilman]], Vanuatu poliitik (1957–)
*[[Val Kilmer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–2025)
*[[Jaak Kilmi]], eesti filmilavastaja (1973–)
*[[Lemmy Kilmister]], inglise muusik (1945–2015)
*[[Alar Kilp]], eesti politoloog (1969–)
*[[Marko Kilp]], eesti murdmaasuusataja (1993–) 
*[[Mati Kilp]], eesti matemaatik (1942–)
*[[Tuure Kilpeläinen]], soome laulja (1970–)
*[[Mari Kilu]], eesti rahvalaulik (1851–1947)  
*[[Juhan Kilumets]], eesti kunstiajaloolane ja restauraator (1964–)
*[[Margit Kilumets]], eesti ajakirjanik (1964–)
*[[Kaarel Kilvet]], eesti näitleja, lavastaja ja laulja (1944–2005)
*[[Krista Kilvet]], Eesti raadioajakirjanik, poliitik ja diplomaat (1946–2009)
*[[Kaarel Kilvits]], eesti majandusteadlane (1947–)

==Kim==
*[[Kim Chang-ho]], Lõuna-Korea alpinist (1969–2018)
*[[Kim Chŏng-il]], Põhja-Korea poliitik (1941–2011)
*[[Kim Chŏng-un]], Põhja-Korea poliitik (1984–) 
*[[Kim Dae-jung]], Lõuna-Korea poliitik (1925–)
*[[Kim Gu]], Korea poliitik (1876–1949) 
*[[Kim Gyu-sik]], Korea poliitik, diplomaat ja haridustöötaja (1881–1950) 
*[[Kim Hwang-sik]], Lõuna-Korea jurist ja poliitik (1948–)
*[[Kim Il-sŏng]], Põhja-Korea poliitik (1912–1994)
*[[Kim Jae-ryong]], Põhja-Korea riigitegelane
*[[Kim Jae-soo]], Lõuna-Korea alpinist (1961–)
*[[Kim Jong Pil]], Lõuna-Korea poliitik, riigi peaminister 1971–1975 ja 1998–2000 (1926–2018)
*[[Kim Kee-hee]], Lõuna-Korea jalgpallur (1989–) 
*[[Kim Ki-duk]], Lõuna-Korea filmirežissöör (1960–2020)
*[[Kim Kyung-jung]], Lõuna-Korea jalgpallur (1991–) 
*[[Marina Kim]], Venemaa ajakirjanik ja telesaatejuht (1983–)
*[[Oleg Kim]], ''taekwondo''-treener (1970–)
*[[Randall Duk Kim]], USA filminäitleja (1943–)
*[[Kim Seong-su]], Lõuna-Korea poliitik (1891–1955)
*[[Kim Seung-gyu]], Lõuna-Korea jalgpallur (1990–) 
*[[Kim Su-an]], Lõuna-Korea näitleja (2006–) 
*[[Kim Sung-gan]], Lõuna-Korea jalgpallur (1912–1984) 
*[[Sunghyun Kim]], Lõuna-Korea laulja
*[[Kim Yŏng-il]], Põhja-Korea riigitegelane (1944–)
*[[Kim Yŏng-nam]], Põhja-Korea riigitegelane (1928–2025)
*[[Kim Yong-sik]], Lõuna-Korea jalgpallur (1910–1985) 
*[[Kim Young-sam]], Lõuna-Korea poliitik (1927–2015)
*[[Kim Yŏjŏng]], Põhja-Korea poliitik (1987–)
*[[Kim Yu-Na]], Lõuna-Korea iluuisutaja (1990–)
*[[Gustav Kima]], eesti vaimulik (1862–1941) 
*[[Kimarcus]], brittide kuningas
*[[Allan Kimbaloula]], Kongo Vabariigi jalgpallur (1992–)
*[[Ain Kimber]], eesti fotograaf (1925–1989)
*[[Arnold Kimber]], eesti ettevõtja ja poliitik (1947–)
*[[Tiiu Kimber]], eesti jõutõstja ja fotograaf (1948–2024)
*[[Julius Kimberg]], eesti majakavaht (1905–1985)
*[[Madis Kimberg]], eesti majakavaht (1876–1935)
*[[Nigulas Kimberg]], eesti majakavaht (1801–1866)
*[[Peeter Kimberg]] (Hari Peeter), eesti majakavaht ja loots (1836–1919)
*[[Robert Kimbrough]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja endine sõjaväelane (1967–) 
*[[Alona Kimhi]], Iisraeli kirjanik ja näitleja (1966–)
*[[Ilmar Kimm]], eesti maalikunstnik (1920–2011) 
*[[Aare Kimmel]], eesti vaimulik (1951–)
*[[Aavo Kimmel]], eesti majandustegelane Kanadas (1925–2014) 
*[[Annelis Kimmel]], endine Saksa DV ametiühingu- ja riigitegelane (1934–)
*[[Jaune Kimmel]], eesti näitleja (1994–) 
*[[Jimmy Kimmel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–)
*[[Jüri Georg Kimmel]], eesti vaimulik (1899–1982)
*[[Kaarel Kimmel]], eesti füüsik (1981–)
*[[Karl Kimmel]], Eesti Vabadussõja veteran (1901–1982)
*[[Karl Kimmel (prokurör)|Karl Kimmel]], eesti jurist (1922–2009)
*[[Kersti Kimmel]], eesti vaimulik (1938–2016)
*[[Madis Kimmel]], eesti uudistetoimetaja, saatejuht ja raadiodiktor (1989–) 
*[[Priit Kimmel]], eesti lennundustegelane 
*[[Tõnis Kimmel]], eesti arhitekt (1977–)
*[[Viljar Kimmel]], eesti ristsõnakoostaja (1952–)
*[[Joshua Kimmich]], Saksamaa jalgpallur (1995–)
*[[Arawa Kimura]], jaapani jalgpallur (1931–2007) 
*[[Jirōemon Kimura]], jaapani ülipikaealine (1897–2013)
*[[Kazushi Kimura]], jaapani endine jalgpallur (1958–)
*[[Masahiko Kimura]], jaapani judoka (1917–1993)
*[[Rie Kimura]], jaapani endine jalgpallur (1971–)

==Kin==
*[[Kinarius]], brittide kuningas
*[[Arturo Kinch]], Costa Rica suusataja (1956–)
*[[Georg Kind]], saksa graafik ja õppejõud (1897–1945)
*[[Richard Kind]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) 
*[[Kristiina Kindel]], eesti alpinist ja arvutiteadlane (1975–)
*[[Abū al-Kindī]], araabia õpetlane 
*[[Eneli Kindsiko]], eesti majandusteadlane (1986–)  
*[[Mariliin Kindsiko]], eesti kunstnik (sündinud 1976)
*[[Adèle Kindt]], Belgia maalikunstnik (1804–1893)
*[[Albert King]], USA muusik (1923–1992)
*[[B.B. King]], USA muusik (1925–2015)
*[[Ben E. King]], USA laulja (1938–2015)
*[[Candice King]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja (1987–) 
*[[Carole King]], USA laulja (1942–)
*[[Don Roy King]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (1947–)
*[[Joey King]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) 
*[[Jordan King]], Briti võidusõitja (1994–) 
*[[King Diamond]], Taani heavy metal'i laulja (1956–)
*[[Kerry King]], USA muusik (1964–)
*[[Larry King]], USA ajakirjanik (1933–2021)
*[[Lilly King]], USA ujuja (1997–)
*[[Nikolai King]], eesti piimandusteadlane ja biokeemik (1900–1973) 
*[[Perry King]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1948–)
*[[Rodney King]], USA politseivägivalla ohver (1965–2012) 
*[[Stephen King]], ameerika kirjanik (1947–) 
*[[Stephenson King]], Saint Lucia poliitik (1958–)
*[[Dick King-Smith]], Briti lastekirjanik (1922–2011)
*[[Yukari Kinga]], jaapani jalgpallur (1984–) 
*[[Roger Kingdom]], USA kergejõustiklane (1962–)
*[[Karl-Kristjan Kingi]], eesti muusik (1990–)
*[[Rivo Kingi]], eesti laulja (1987–)
*[[Viktor Kingi]]
*[[Georg Kingisepp]], eesti farmakoloog (1898–1974)
*[[Valve-Liivi Kingisepp]], eesti keeleteadlane (1935–) 
*[[Andres Kingissepp]], eesti kunstnik (1939–1991) 
*[[Viktor Kingissepp]], eesti kommunist (1888–1922)
*[[August Kingo]], eesti ettevõtja (1894–1965) 
*[[Harri Kingo]], eesti ajakirjanik (1955–)
*[[Kert Kingo]], Eesti poliitik, endine politsei- ja riigiametnik (1968–) 
*[[Külli Kingo]], eesti arstiteadlane (1972–)
*[[Hengo Kings]], eesti õigusteadlane (1935–1980) 
*[[Sirje Kingsepp]], Eesti publitsist ja endine poliitik (1969–)
*[[Ben Kingsley]], Briti filminäitleja (1943–)
*[[Mary Kingsley]], inglise maadeavastaja ja kirjanik (1862–1900)
*[[Barbara Kingsolver]], Ameerika Ühendriikide romaanikirjanik, esseist ja luuletaja (1955–) 
*[[Sylvie Kinigi]], Burundi poliitik (1952–)
*[[Aleksander Kink]], eesti tehnikateadlane (1882–1937) 
*[[Hans Kink]], Vabadussõja veteran (1894–1968)
*[[Hella Kink]], eesti geoloog (1933–2014) 
*[[Hilda Kink]], eesti päritolu Venemaa egüptoloog (1918–2006)
*[[Kenno Kink]], eesti ettevõtja (1984–)
*[[Kätlin Kink]], eesti kiikingisportlane (1980–)
*[[Lauri Kink]], eesti näitleja (1976–)
*[[Tarmo Kink]], eesti jalgpallur (1985–) 
*[[Feliks Kinkar]], eesti ajaloolane (1929–2020)
*[[Klaus Kinkel]], Saksamaa poliitik ja jurist (1936–2019) 
*[[Hain Kinks]], eesti suusataja ja suusatreener (1941–2015)
*[[Tõnu Kinks]], eesti suusataja ja suusatreener (1948–)
*[[Villem Kinnas]], Bradfordi Eesti Kodu asutaja (1915–2003)
*[[Aime Kinnep]], eesti raamatukoguhoidja ja koduloolane (1946–2022)
*[[Jorma Kinnunen]], soome odaviskaja (1941–2019)
*[[Kimmo Kinnunen]], soome odaviskaja (1968–) 
*[[Laila Kinnunen]], soome laulja (1939–2000)
*[[Sven Kinnunen]], eesti tehnikateadlane (1930–2009)
*[[Tapani Kinnunen]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1962–)
*[[Alfred Kinsey]], Ameerika Ühendriikide seksuoloog ja entomoloog (1894–1956)
*[[Mari Kinsigo]], eesti maletaja (1946–2014) 
*[[Peeter Kint]], eesti agronoom (1899–1991)
*[[Tõnis Kint]], eesti poliitik (1896–1991)

==Kio==
*[[Emil Kio]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1894–1965)
*[[Igor Kio]], Venemaa mustkunstnik (1944–2006)
*[[Futaba Kioka]], jaapani endine jalgpallur (1965–) 
*[[Riina Kionka]], eesti diplomaat (1960–)

==Kip==
*[[Eliud Kipchoge]], Keenia pikamaajooksja (1984–) 
*[[Thornike Kiphiani]], gruusia laulja (1987–) 
*[[Wilson Kipketer]], Taani kergejõustiklane (1972–)
*[[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja (1999–)
*[[Arnold Kiple]], Eesti sõjaväelane (1914–1944)
*[[Virve Kiple]], eesti baleriin, näitleja ja Eesti Televisiooni režissöör (1927–2009)
*[[Rudyard Kipling]], kirjanik (1865–1936)
*[[Herbert Kipp]], eesti jalgpallur (1903–1977) 
*[[Helmuth Kippar]], Eesti jalgpallur (1910–1969)
*[[Pille Kippar]], eesti rahvaluuleteadlane (1935–) 
*[[Priidik Kippar]], eesti poksija ja poksitreener (1943–2025)
*[[August Kippasto]], eesti maadleja (1887–1973)
*[[Karolin Kippasto]], eesti miss, tantsija ja promootor (1996–) 
*[[Enn Kippel]], eesti kirjanik (1901–1942) 
*[[Aksel Kipper]], eesti astrofüüsik (1907–1984)
*[[Arvid Kipper]], eesti loomaarst (1909–1970) 
*[[Laura Kipper]], eesti etnoloog (1977–)
*[[Tõnis Kipper]], eesti ajakirjanik ja lavastaja (1962–)
*[[Tõnu Kipper]], eesti astrofüüsik (1939–2022)
*[[Katja Kipping]], Saksamaa poliitik (1978–)
*[[Asbel Kiprop]], Keenia kergejõustiklane (1989–)
*[[Stephen Kiprotich]], Uganda pikamaajooksja (1989–)
*[[Miikka Kiprusoff]], endine soome jäähokimängija (1976–) 
*[[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane (1985–)
*[[Conseslus Kipruto]], Keenia kergejõustiklane (1994–)
*[[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (1999–2024)
*[[Faith Kipyegon]], Keenia keskmaajooksja (1994–)

==Kir==
*[[Chinatsu Kira]], jaapani jalgpallur (1991–) 
*[[Muedzul Lail Tan Kiram]], Sulu sultani tiitli taotleja (1966–) 
*[[Merilin Kirbits]], eesti näitleja (1986–) 
*[[John Kirby]], Pentagoni pressiesindaja ja kontradmiral (1963–)
*[[Sophia Kircher]], Austria poliitik (1994–) 
*[[Michaela Kirchgasser]], Austria mäesuusataja (1985–)
*[[Astrid Kirchherr]], saksa fotograaf ja kunstnik (1938–2020) 
*[[Gustav Kirchhoff]], saksa füüsik (1824–1887)
*[[Cristina Fernández de Kirchner]], Argentina poliitik (1953–) 
*[[Ernst Ludwig Kirchner]], saksa maalikunstnik (1880–1938)
*[[Néstor Kirchner]], Argentina poliitik (1950–2010)
*[[Kaarel Kirde]], eesti geofüüsik (1892–1953)
*[[Kalju Kirde]], eesti füüsik (1923–2008)
*[[Rudolf Kirhenštein]], Nõukogude sõjaväelane (1891–1938)
*[[Augusts Kirhenšteins]], läti mikrobioloog ning NSV Liidu ja Läti NSV riigitegelane (1872–1963)
*[[Sergei Kirdjapkin]], Venemaa kergejõustiklane (1980–)
*[[Nikoléta Kiriakopoúlou]], Kreeka teivashüppaja (1986–)
*[[Sergei Kirijenko]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (1962–)
*[[Jaak Kirikal]], eesti jurist ja õigusteadlane (1939–)
*[[Kaisa Kirikal]], eesti vaimulik (1980–) 
*[[Juha Kirikmaa]], Eesti politseinik (1900–1948)
*[[Henno Kirikmäe]], eesti õpetaja ja koolijuht (1921–2014)
*[[Jaanus Kirikmäe]], Eesti diplomaat (1965–) 
*[[Kaido Kirikmäe]], eesti eksperimentaalmuusika helilooja (1973–) 
*[[Marija Kirilenko]], vene tennisist (1987–)
*[[Kirill Vladimirovitš]], Vene suurvürst ja keiserliku perekonna pea (1876–1938)
*[[Kirill|Kirill I]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1946–)
*[[Gabriel Kirillov]], Eesti fotograaf (1891–1973)
*[[Pjotr Kirillov]], ersa kirjanik (1910–1955)
*[[Dmitri Kirilov]], Eesti jalgpallur (1980–)
*[[Natsuo Kirino]], jaapani kirjanik (1951–)
*[[Kirion II]], Gruusia vaimulik (1855–1918) 
*[[Advig Kiris]], eesti jurist ja Eesti NSV riigitegelane (1935–2024) 
*[[Hannes Kiris]], Eesti riigikohtunik (1965–)
*[[Vahit Kirişci]], Türgi põllumajandusteadlane ja poliitik (1960–)
*[[Dmitri Kiritšenko]], vene jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1977–)
*[[Raul Kirjanen]], eesti ettevõtja (1976–) 
*[[Justin Kirk]], USA filminäitleja (1969–)
*[[Liam Kirk]], Suurbritannia jäähokimängija (2000–) 
*[[Oliver Kirk]], USA poksija (1884–1958)
*[[Robert Kirk]], Briti filosoof (1933–)
*[[Anne Kirkbride]], inglise televisiooninäitleja (1954–2015)
*[[Ole Lund Kirkegaard]], taani kirjanik (1940–1979)
*[[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (1951–2024)
*[[Davith Kirkitadze]], Gruusia poliitik (1978–) 
*[[Bedross Kirkorov]], armeenia päritolu Bulgaaria ja Vene laulja ning ansamblijuht (1932–2025) 
*[[Filipp Kirkorov]], Venemaa laulja (1967–)
*[[Kirkor Kirkorov]], Bulgaaria endine poksija (1968–) 
*[[Aleksander Kirm]], eesti leiutaja (1918–2015) 
*[[Marco Kirm]], eesti füüsik (1965–)
*[[Meinhard Kirm]], eesti kergejõustiklane ja treener (1931–2024)
*[[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane (1928–2020)
*[[Kristjan Kirme]], eesti kitarrist ja laulja (1957–2011)
*[[Elmar Kirotar]], Eesti diplomaat (1899–1985)
*[[Otto Kirotar]], eesti karikaturist (1933–2020) 
*[[Salme Kirotar]], eesti keeleteadlane (1909–1974)
*[[Voldemar Kirotar]], eesti vaimulik (1906–1942)
*[[Biser Kirov]], bulgaaria muusik ja diplomaat (1942–2016)
*[[Petǎr Kirov]], bulgaaria maadleja (1942–)
*[[Sergei Kirov]], Nõukogude poliitik (1892–1934)
*[[Erika Kirpu]], eesti vehkleja (1992–)
*[[Viktor Kirpu]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1955–2018)
*[[Lilian Kirrepe]], eesti teatriloolane (1927–2018) 
*[[Oskar Kirret]], eesti keemik ja sporditegelane (1909–1991) 
*[[Alar Kirs]], eesti jurist (1956–2024)
*[[Evald Kirs]], eesti zootehnik (1915–1989)
*[[Ernst Kirs]], eesti poliitik (1910–1994)
*[[Ernst Kirs (skulptor)|Ernst Kirs]], eesti skulptor (1920–1994)
*[[Gunnar Kirs]], eesti filatelist (1931–2020)
*[[Urmas Kirs]], eesti jalgpallur ja treener (1966–) 
*[[Vallo Kirs]], eesti näitleja ja lavastaja (1987–) 
*[[Georg Kirsberg]] (1983–)
*[[Richard Kirschbaum]], Vabadussõja veteran (1897–1927)
*[[Arda-Maria Kirsel]], eesti raamatukogundustegelane (1926–2014)
*[[August Kirsel]], eesti õpetaja (1891–1964)
*[[Raul Kirsel]], eesti ettevõtja ja munitsipaalpoliitik (1958–) 
*[[Andri Kirsima]], eesti arhitekt (1971–)
*[[Kalle Kirsimäe]], eesti geoloog (1967–) 
*[[Aksel Kirsimägi]], eesti advokaat (1898–1969)
*[[August Kirsimägi]], eesti kirjanik (1905–1933)
*[[Endel Kirsimägi]], eesti arst (1900–1988)
*[[Konstantin Kirsimägi]], Eesti riigiametnik (1902–1941) 
*[[Tõnis Kirsipu]], eesti löökpillimängija (1991–) 
*[[Aare Kirsipuu]], eesti bioloog (1934–2013)
*[[Artur Kirsipuu]], eesti arhitekt (1897–1984)
*[[Harald Kirsipuu]], Eesti sõjaväelane (1906–1942)
*[[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur (1969–)
*[[Nele Kirsipuu]], eesti laulja (1990–)
*[[Rein Kirsipuu]], eesti jalgrattur ja treener (1933–)
*[[Tiiu Kirsipuu]], eesti skulptor (1957–)
*[[Valve Kirsipuu]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1933–2017)
*[[Ülari Kirsipuu]], eesti muusik (1968–)
*[[Teodors Ķirsis]], Läti ettevõtja, ühiskonnategelane ja alpinist (1942–2003)
*[[Frank Kirskorf]], Liivi ordumeister (surnud 1435)
*[[Enn Kirsman]], eesti füüsik (1968–) 
*[[Krista Kirspuu]], eesti alpinist (1968–)
*[[Alden Kirss]], eesti näitleja (1998–)
*[[Argo Kirss]], Eesti poliitik ja õpetaja (1969–)
*[[Emmanuel Kirss]], eesti õigeusu vaimulik (1923–2017)
*[[Odette Kirss]], eesti muuseumitöötaja ja koduloolane (1934–)
*[[Peeter Kirss]], eesti laulja (1960–2024)
*[[Peeter Kirss (laskesuusataja)|Peeter Kirss]], eesti laskesuusataja (1990–)
*[[Robert Kirss]], eesti jalgpallur (1994–)
*[[Tiina Kirss]], eesti kirjandusteadlane ja õppejõud (1957–)
*[[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (1958–2022)
*[[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja (1945–2026)
*[[Väinö Kirstinä]], soome kirjanik (1936–2007)
*[[David Kiržnits]], Venemaa füüsikateoreetik (1926–1998) 
*[[Arno Kirt]], eesti majandusteadlane (1939–2016)
*[[Boris Kirt]], eesti insener ja majandustegelane (1942–)
*[[Karl Kirt]], eesti noorsooaktivist (1993–)
*[[Magnus Kirt]], eesti odaviskaja (1990–) 
*[[Peeter Kirt]], eesti kelgutamise treener (1950–2014)
*[[Kairi Kirt-Ende]], eesti arhitekt (1968–) 
*[[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane (1982–)
*[[Mihkel Kirves]], eesti korvpallur (1996–) 
*[[Harri Kirvesniemi]], soome murdmaasuusataja (1958–) 
*[[Marja-Liisa Kirvesniemi]], soome suusataja (1955–)
*[[Nanase Kiryu]], jaapani jalgpallur (1989–)

==Kis==
*[[Tevfik Kış]], türgi maadleja ja treener (1934–2019)
*[[Kikuzō Kisaka]], jaapani jalgpallur 
*[[Adeele Kisant]], eesti pikaealine (sündis 1890)
*[[Egon Erwin Kisch]], juudi rahvusest saksakeelne ajakirjanik ja kirjanik (1885–1948) 
*[[Einari Kisel]], Eesti riigiametnik ja soojusenergeetik
*[[Mladen Kiselov]], bulgaaria lavastaja ja teatripedagoog (1943–2012) 
*[[Kazumi Kishi]], jaapani endine jalgpallur (1975–) 
*[[Nobuo Kishi]], Jaapani poliitik (1959–) 
*[[Fumio Kishida]], Jaapani poliitik (1957–) 
*[[Masashi Kishimoto]], jaapani mangakunstnik (1974–) 
*[[Yūji Kishioku]], jaapani endine jalgpallur (1954–) 
*[[Andrej Kiska]], Slovakkia ettevõtja ja poliitik (1963–)
*[[Oleksandr Kisljuk]], ukraina tõlkija (1962–2022)
*[[Filip Kiss]], Slovakkia jalgpallur (1990–) 
*[[Károly Kiss]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1903–1983)
*[[Jaak Kissa]], eesti talumees, üks esimesi eestlasest mõisaomanikke (1843–1930)
*[[Katrin Kissa]], eesti filmiprodutsent (1977–) 
*[[Mats Kissa]], eesti toorlinatööstuse rajajaid (1887–1956)
*[[Bogdan Kisselevitš]], Venemaa jäähokimängija (1990–) 
*[[Aleksandr Kisseljov]], õigeusu vaimulik (1909–2001)
*[[Dmitri Kisseljov]], Venemaa ajakirjanik (1954–)
*[[Jevgeni Kisseljov]], ajakirjanik (1956–) 
*[[Ljubov Kisseljova]], Eesti kirjandusteadlane (1950–)
*[[Jevgeni Kissin]], vene pianist (1971–)
*[[Henry Kissinger]], USA diplomaat ja poliitik (1923–2023)
*[[Olga Kistler-Ritso]], eesti arst ja Okupatsioonide muuseumi asutaja (1920–2013)

==Kiš==
*[[Danilo Kiš]], Jugoslaavia kirjanik ja tõlkija (1935–1989)

==Kiz==
*[[Niyazi Kızılyürek]], Küprose türklasest politoloog ja poliitik (1959–)

==Kit==
*[[Hikaru Kitagawa]], jaapani jalgpallur (1997–) 
*[[Akira Kitaguchi]], jaapani endine jalgpallur (1935–)  
*[[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja (1998–)
*[[Kana Kitahara]], jaapani jalgpallur (1988–) 
*[[Hideaki Kitajima]], jaapani endine jalgpallur (1978–) 
*[[Ayako Kitamoto]], jaapani endine jalgpallur (1983–) 
*[[Takeshi Kitano]], jaapani filmilavastaja, filminäitleja, stsenarist, koomik, kirjanik ja kunstnik (1947–)
*[[Tsuyoshi Kitazawa]], Jaapani endine jalgpallur (1968–) 
*[[Svetlana Kitova]], Venemaa kergejõustiklane (1960–2015)
*[[Elmar Kits]], eesti maalikunstnik (1913–1972) 
*[[Katariina Maria Kits]], eesti viiuldaja (1995–) 
*[[Keio Kits]], eesti pikamaajooksja (1989–)
*[[Kert Kits]], eesti arhitekt (1967–)
*[[Käthe Kits]], eesti ajakirjanik (1927–1998) 
*[[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist (1996–)
*[[Margus Kits]], eesti flötist (1946–)
*[[Vello Kits]], eesti insener, konstruktor ja tehnoloog (1937–) 
*[[Kaja Kits-Karm]], eesti nahakunstnik (1937–) 
*[[Linda Kits-Mägi]], eesti kunstnik (1916–1990)
*[[August Kitsapea]], Eesti sõjaväelane (1904–1966)
*[[Olev Kitsas]], eesti näitleja ja teatrijuht (1929–2018) 
*[[Endel Kitse]], eesti mullateadlane ja ökoloog (1928–2007)
*[[Tiiu Kitsik]], eesti illustraator ja lastekirjanik (1981–)
*[[Jaak Kitsing]], Vabadussõja veteran (1893–1981)
*[[Kristjan Kitsing]], eesti korvpallur (1990–) 
*[[Talis Kitsing]], eesti telesarjategelane, kikkpoksitreener ja poliitik (1976–2009)
*[[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], eesti korvpallur (1934–2013)
*[[Lauri Kitsnik]], eesti tõlkija ja luuletaja (1978–) 
*[[August Kitzberg]], eesti kirjanik (1855–1927)
*[[August Kitzberg (advokaat)|August Kitzberg]], eesti advokaat (1895–1941)
*[[Jaan Kitzberg]], eesti ajakirjanik (1904–1988)
*[[Robert Kitt]], eesti pangandus- ja haridustegelane (1977–)
*[[Avo Kittask]], eesti ooperilaulja ja teatrinäitleja (1944–)
*[[Veiko Kittask]], eesti basskitarrist (1964–) 
*[[Sonny Kittel]], Saksamaa jalgpallur (1993–) 
*[[Theodor Kittelsen]], norra kunstnik (1857–1914)
*[[Marko Kitti]], soome kirjanik (1970–)
*[[Stanislav Kitto]], Eesti jalgpallur (1972–)
*[[Esti Kittus]], eesti teatrikunstnik ja kunstiõpetaja (1948–2023) 
*[[Kerstti Kittus]], eesti tõlkija (1952–2018)
*[[Hans Kitvel]], Eesti sõjaväelane (1901–1942)
*[[Toivo Kitvel]], eesti tööstuspsühholoog, lennundusajaloolane ja aimekirjanik (1938–2024)

==Kiu==
*[[Roomet Kiudmaa]], eesti rahvusest endine NSV Liidu sõjaväelane (kindralmajor) (1936–) 
*[[Artur Kiudorf]], Eesti sõjaväelane ja põllumees (1886–1942) 
*[[Tiiu Kiudorv]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht (1935–2020)
*[[Mauri Kiudsoo]], eesti arheoloog (1973–)
*[[Oskar Kiudsoo]], eesti põllumees ja metsavend (1901–1961) 
*[[Aleksandr Kiur-Muratov]], tatari rahvusest Nõukogude loomaarstiteadlane (1898–1968) 
*[[Krista Kiuru]], Soome poliitik (1974–)

==Kiv==
*[[Kaire Kivari]], eesti moekunstnik
*[[Irene Kivaste]], eesti mustkunstnik ja näitleja (1988–) 
*[[Julius Kivastik]], eesti sporditegelane (1889–1959)
*[[Karl Kivastik]], eesti treener (1921–2012)
*[[Mart Kivastik]], eesti kirjanik (1963–)
*[[Aita Kivi]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (1954–)
*[[Aleksander Kivi]], eesti kodu-uurija (1894–1985)
*[[Aleksis Kivi]], soome kirjanik (1834–1872)
*[[Andero Kivi]], eesti jalgpallur (2003–) 
*[[August Kivi]], Eesti sõjaväelane (1891–1974)
*[[Boris Kivi]], eesti koolijuht ja õpetaja (1914–2006) 
*[[Ervin Kivi]], Eesti sõjaväelane (1908–1996)
*[[Eve Kivi]], eesti filminäitleja (1938–) 
*[[Hell-Meedi Kivi]], eesti fütopatoloog (1934–)
*[[Kaarel Kivi]], eesti kirjanik
*[[Kai Kivi]], soome hüdrobioloog ja muusik (1959–2007)
*[[Kaja Kivi]], eesti tantsuõpetaja ja loomaarst (1957–) 
*[[Kaljo Kivi]], eesti fütopatoloog (1934–1974)
*[[Kalju Kivi]], eesti animafilmide režissöör (1951–2025)
*[[Kalju-Karl Kivi]], vabakutseline teatrikunstnik ja lavastaja (1988–) 
*[[Karen Linda Kivi]], Kanada kirjanik (1962–)
*[[Karl Kivi]], eesti raamatukaupmees (1877–1941)
*[[Katrin Kivi]], Eesti diplomaat (1967–)
*[[Krister Kivi]], eesti ajakirjanik, luuletaja ja reisikirjanik
*[[Lea Kivi]], Eesti riigikohtunik (1952–)
*[[Maarja Kivi]], eesti laulja (1986–)
*[[Marta Kivi]], eesti pikaealine (1912–2020)
*[[Osvald Kivi]], eesti bibliograaf (1920–2004)
*[[Raal Kivi]], eesti arhitekt (1946–2015) 
*[[Raul-Levroit Kivi]], eesti arhitekt (1920–2009)
*[[Rein Kivi]], eesti saalihokimängija (1981–) 
*[[Signe Kivi]], eesti kunstnik ja poliitik (1957–)
*[[Vello Kivi]], eesti sporditegelane (1934–1993) 
*[[Voldemar Kiviaed]], eesti aktivist Rootsis (1924–2013)
*[[Ando Kiviberg]], eesti muinsuskaitsja ja pärimusmuusik (1969–)
*[[Heino Kivihall]], eesti kalligraaf (1941–) 
*[[Pille Kivihall]], eesti nahakunstnik (1964–)
*[[Albert Kivikas]], eesti kirjanik (1898–1978)
*[[Ann Marii Kivikas]], Eesti kergejõustiklane (2002–) 
*[[Arvo Kivikas]], eesti orienteeruja (1950–)
*[[Kenny Kivikas]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (1991–) 
*[[Tõive Kivikas]], eesti füüsik, ärijuht ja poliitikategelane (1937–)
*[[Kaur Kivila]], eesti jalgpallur (2003–)
*[[Tiit Kivila]], eesti õpetaja (1934–2020)
*[[Aleksander Kivilaan]], eesti põllumajandusteadlane (1906–1997)
*[[Kerli Kivilaan]], eesti laulja (1992–) 
*[[Triinu Kivilaan]], eesti laulja (1989–)
*[[Alar Kivilo]], eesti päritolu filmirežissöör ja -operaator (1953–)
*[[Elmar Kivilo]], eesti näitleja (1912–1986) 
*[[Hans-Kasper Kivilo]], eesti pedagoog (1961–)
*[[Maano Kivilo]], eesti arst ja arstiteadlane (1935–1991)
*[[Mae Kivilo]], eesti lavakunstnik (1968–)
*[[Raul Kivilo]], eesti vibulaskur ja treener (1970–) 
*[[Ain Kiviloo]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1973)
*[[Otto Kivima]], Eesti sõjaväelane (1895–1979)
*[[Evelin Kivimaa]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1974–)
*[[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane (1969–)
*[[Saale Kivimaker]], eesti harfist (1978–)
*[[Merle Kivimets]], eesti endine kergejõustiklane (1974–)
*[[Alfred Kivimäe]], eesti jurist (1894–1959)
*[[Arnold Kivimäe]], eesti agronoom (1908–1988)
*[[Arnold Kivimäe (sõjaväelane)|Arnold Kivimäe]], Eesti sõjaväelane (1916–1945)
*[[Eduard Kivimäe]], eesti põllumees ja vallavanem (1908–1973)
*[[Juta Kivimäe]], eesti kunstiteadlane (1952–)
*[[Jüri Kivimäe]], eesti ajaloolane (1947–)
*[[Jüri Kivimäe (arst)|Jüri Kivimäe]], eesti arst (1953–)
*[[Mart Kivimäe]], eesti ajaloofilosoof (1951–)
*[[Sirje Kivimäe]], eesti ajaloolane (1947–)
*[[Agu Kivimägi]], eesti informaatik (1963–)
*[[Leopold Kivimägi]], eesti inglise filoloog (1909–1988) 
*[[Tatjana Kivimägi]], vene kõrgushüppaja (1984–) 
*[[Toomas Kivimägi]], Eesti poliitik (1963–)
*[[Toivo Kivimäki]], Soome poliitik (1886–1968)
*[[Paavo Kivine]], eesti ajakirjanik ja spordipublitsist (1949–)
*[[Sirkka-Liisa Kivine]], eesti kergejõustiklane (1977–)
*[[Mari Kiviniemi]], Soome poliitik (1968–)
*[[Asko Kivinuk]], eesti riigiametnik (1985–)
*[[Andi Kivinukk]], eesti matemaatik (1948–)
*[[August Kivinukk]], eesti kunstnik (1904–1984) 
*[[Erki Kivinukk]], eesti korvpallur (1973–)
*[[Enn Kivinurm]], eesti vaimulik (1942–2021)
*[[Gaida Kivinurm]], eesti jurist, kohtunik (1956–) 
*[[Olev Kivioja]], Eesti sõjaväelane (1904–1994)
*[[Merilin Kiviorg]], eesti õigusteadlane (1973–)
*[[Kurmet Kivipõld]], eesti majandusteadlane (1961–) 
*[[Gustav Kivirand]], EELK esimene ilmikust assessor (1958–2008)
*[[Gustav-Leo Kivirand]], eesti muusik (sündinud 1982)
*[[Lembit Kivirand]], eesti kunstnik (1941–)
*[[Rudolf Kiviranna]], eesti vaimulik (1912–1994)
*[[Alfred Kivirähk]], eesti kooliõpetaja ja muuseumijuht (1903–1942)
*[[Andrus Kivirähk]], eesti kirjanik (1970–)
*[[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (1931–2024) 
*[[Juhan Kivirähk]], eesti sotsioloog (1957–) 
*[[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik (1993–) 
*[[Kersti Kivirüüt]], eesti haridustegelane ja kirjanik (1975–) 
*[[Riina Kivirüüt]], eesti kunstnik (sündinud 1980)
*[[Alari Kivisaar]], eesti raadiohääl ja telesaatejuht
*[[Alfred Kivisaar]], eesti sulgpallur (1953–2021)
*[[Anna Kivisaar]], eesti pikaealine (1902–2007)
*[[Erhard Kivisaar]], eesti agronoom (1925–2010) 
*[[Maia Kivisaar]], eesti mikrobiogeneetik (1960–)
*[[Garibaldi Kivisalu]], eesti tantsija (1924–2015) 
*[[Johannes Kivisalu]], eesti vaimulik (1912–1976)
*[[Toivo Kivisalu]], eesti lendur (1941–2012) 
*[[Ants Kiviselg]], eesti spordiarst (1955–) 
*[[August Kivisikk]], eesti vaimulik (1907–1976) 
*[[Jaan Kivisild]], Eesti Panga direktor (1882–1954)
*[[Janno Kivisild]], eesti jalgpallitreener (1977–)
*[[Kätlin Kivisild]], eesti purjetaja (1996–)  
*[[Toomas Kivisild]], eesti geneetik (1969–)
*[[Tõnis Kivisild]], eesti basskitarrist (1985–) 
*[[Vahur Kivisild]], eesti kümnevõistleja ja sporditreener (1934–2009)
*[[Sven Kivisildnik]], eesti kirjanik (1964–)
*[[Veronika Kivisilla]], eesti luuletaja (1978–)
*[[Aivar Kivisiv]], väikeettevõtja ja kirjanik (1963–)
*[[Terje Kivist]], eesti sisearhitekt (1972–)
*[[Andres Kiviste]], eesti metsateadlane (1953–)
*[[Einar Kiviste]], eesti vaimulik (1906–1986)
*[[Georg Kiviste]], eesti vaimulik (1866–1941)
*[[Georg Wilhelm Kiviste]], eesti vaimulik (1895–1941)
*[[Arne Kivistik]], eesti orienteeruja, spordipedagoog ja sporditegelane (1933–2023)
*[[Elmar Kivistik]], eesti laskur (1905–1973)
*[[Jaan Kivistik (botaanik)|Jaan Kivistik]], eesti botaanik ja aiandusõpetaja (1946–)
*[[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]], eesti filosoof (1957–)
*[[Jaan Kivistik (põllumajandusteadlane)|Jaan Kivistik]] eesti põllumajandusteadlane (1933–2025)
*[[Jüri Kivistik]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1928–1976)
*[[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane (1991–) 
*[[Loit Kivistik]], Eesti poliitik (1969–)
*[[Mario Kivistik]], eesti tõlkija, kirjastaja, ulmekirjanik ja ulmekirjanduse vahendaja (sündinud 1955)
*[[Sten Kivistik]], eesti muusik (1983–)
*[[Tommi Kivistö]], Soome jäähokimängija (1991–) 
*[[Maie Kivita]], eesti telerežissöör, koorijuht ja muusikapedagoog (1940–2001) 
*[[Kati Kivitar]], eesti koreograaf ja lavastaja (1977–)
*[[August Kivitare]], eesti põllumees ja sõjaväelane (1891–1974)

==Kiw==
*[[Kiwa]], eesti kunstnik ja literaat (1975–) 

==Kiy== 
*[[Eijun Kiyokumo]], jaapani endine jalgpallur (1950–) 
*[[Robert Kiyosaki]], jaapani päritolu USA finantskoolitaja, investor, ettevõtja ja raamatuautor (1947–)
*[[Hiroshi Kiyotake]], jaapani jalgpallur (1989–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ki, Biograafiad]]</text>
      <sha1>fe6gz70wm46uhh8r3gfymugd9bvz7mo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mia Couto</title>
    <ns>0</ns>
    <id>416267</id>
    <revision>
      <id>7188750</id>
      <parentid>6684370</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:18:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7188750</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="736" sha1="t7bt1niv2o0judb07fux03wx2z7r7wx" xml:space="preserve">[[Pilt:Mia Couto cropped.jpg|pisi|Mia Couto (2006)]]
'''Mia Couto''' (kodanikunimega '''António Emílio Leite Couto'''; sündinud [[5. juuli]]l [[1955]] [[Beira (Mosambiik)|Beiras]]) on [[portugali keel]]es kirjutav [[Mosambiik|Mosambiigi]] kirjanik.

Ta sündis 1950. aastate alguses [[Mosambiik]]i saabunud [[Portugal]]i emigrantide peres. [[1969]]. aastal ilmusid tema esimesed luuletused kodulinna ajakirjandusväljaannetes. [[1971]]. aastal asus ta elama [[Lourenço Marques]]i (praegu [[Maputo]]) ja õppima [[Eduardo Mondlane ülikool]]i arstiteaduskonda.
{{pooleli}}

== Tunnustus ==
* 2013 [[Camõesi auhind]]

{{JÄRJESTA:Couto, Mia}}
[[Kategooria:Mosambiigi inimesed]]
[[Kategooria:Kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>t7bt1niv2o0judb07fux03wx2z7r7wx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Wieni sillaga ostsillaator</title>
    <ns>1</ns>
    <id>418227</id>
    <revision>
      <id>7189121</id>
      <parentid>4290308</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:36:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LAviki</username>
        <id>47119</id>
      </contributor>
      <origin>7189121</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="398" sha1="ly291vakg9u1f3lunjx6sq811bx0nuu" xml:space="preserve">Selliseid sildu milles Wieni nimi sees on vähemalt kolm. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 22. oktoober 2015, kell 13:43 (EEST)
----
Siin pole vaja korrata osi artiklitest [[Sildlülitus]] ja [[Ostsillaator]]. –  [[Kasutaja:LAviki|LAviki]] ([[Kasutaja arutelu:LAviki|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 10:36 (EEST)</text>
      <sha1>ly291vakg9u1f3lunjx6sq811bx0nuu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Br)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>419696</id>
    <revision>
      <id>7188944</id>
      <parentid>7187680</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:14:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Bra */</comment>
      <origin>7188944</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26806" sha1="iiyl75urmrtyejq2pennz6lhlgotyfj" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Br)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Br&quot;.

==Bra==
*[[Oddvar Brå]], norra murdmaasuusataja (1951–)
*[[Jakub Brabec]], Tšehhi jalgpallur (1992–) 
*[[Richard Brabec]], Tšehhi poliitik (1966–) 
*[[Georg von Brabeck]], Sigulda komtuur 16. sajandil
*[[Pietro Bracci]], itaalia skulptor (1700–1773)
*[[Lorraine Bracco]], USA näitleja (1954–) 
*[[Oskar Brackmann]], Pärnu bürgermeister ja linnapea (1841–1927)
*[[Marvin Bracy]], USA sprinter (1993–)
*[[Ray Bradbury]], USA ulmekirjanik (1920–2012)
*[[Georg von Bradke]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1796–1862)
*[[Francis Herbert Bradley]], Briti filosoof (1846–1924)
*[[Karen Bradley]], Suurbritannia poliitik (1970–) 
*[[Marion Zimmer Bradley]], USA naiskirjanik (1930–1999)
*[[Michael Bradley]], USA jalgpallur (1987–)
*[[Hugh Bradner]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2008)
*[[Tom Bradshaw]], Walesi jalgpallur (1992–) 
*[[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur (1992–)
*[[Wayne Brady]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1972–)
*[[Zach Braff]], USA filminäitleja, stsenarist ja produtsent (1975–)
*[[Ethel Brafmann]], Eesti maastikuarhitekt (1921–2005)
*[[Sergei Bragin]], Eesti jalgpallur (1967–)
*[[Alberto Braglia]], itaalia võimleja (1883–1954)
*[[Per Brahe]], Rootsi sõjaväelane ja riigimees (1602–1680)
*[[Tycho Brahe]], taani teadlane (1546–1601)
*[[Yacine Brahimi]], Alžeeria jalgpallur (1990–) 
*[[Otto Brahm]], juudi päritolu Saksamaa teatrikriitik ja teatrijuht (1856–1912) 
*[[Johannes Brahms]], saksa helilooja (1833–1897)
*[[Louis Braille]], pimedate kirja leiutaja (1809–1852)
*[[Justine Braisaz-Bouchet]], Prantsusmaa laskesuusataja (1996–) 
*[[Tõnis Braks]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1885–1966) 
*[[Tõnis Bramanis]], eesti fotograaf (1986–)
*[[Riho-Bruno Bramanis]], eesti käsipallur ja treener (1967–)
*[[Donato Bramante]], itaalia arhitekt ja maalikunstnik (suri 1514)
*[[Peeter Brambat]], eesti flötist ja režissöör (1954–2014) 
*[[Trine Bramsen]], Taani poliitik (1981–) 
*[[Kenneth Branagh]], USA filmirežissöör ja näitleja (1960–)
*[[Elton Brand]], NBA korvpallur (1979–)
*[[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja (1922–)
*[[Russell Brand]], Briti koomik, näitleja, raadio saatejuht, publitsist ja aktivist (1975–)
*[[Robert Brandenberger]], Kanada füüsik (1954–) 
*[[Maria Eleonora von Brandenburg]], Brandenburgi printsess ja Rootsi kuninga abikaasa (1599–1655)
*[[David Brandes]], Saksa muusikaprodutsent (1968–)
*[[Georg Brandes]], taani kirjandusteadlane ja kriitik (1842–1927)
*[[Petr Brandl]], tšehhi maalikunstnik (1668–1735)
*[[Heinrich Brandler]], Saksamaa poliitik (1881–1967)
*[[Elmar Brandmann]], eesti kompvekitööstur ja lendur (1912–1991)
*[[Marlon Brando]], USA filminäitleja (1924–2004)
*[[Robert Brandom]], filosoof ja loogik (1950–) 
*[[Ahasver von Brandt]], Saksamaa ajaloolane
*[[Asverus von Brandt]], Preisimaa diplomaat 16. sajandil 
*[[Eirik Brandsdal]], Norra murdmaasuusataja (1986–)
*[[Boris Brandt]], eesti advokaat (1900–1941)
*[[Karl Brandt]], prantsuse päritolu Saksa arst, Saksamaa riigitegelane ja sõjaväelane (1904–1948) 
*[[Per Aage Brandt]], taani kirjanik, tõlkija, muusik, keeleteadlane ja semiootik (1944–2021)
*[[Richard Brandt]], USA filosoof (1910–1997)
*[[Willy Brandt]], Saksamaa poliitik (1913–1992)
*[[Laura Branigan]], USA laulja ja näitleja (1952–2004)
*[[Enn Branno]], eesti alpinist (1946–2004)
*[[Richard Branson]], Briti ettevõtja (1950–)
*[[Ana Maria Brânză]], Rumeenia vehkleja (1984–)
*[[Nadejda Brânzan]], Moldova infektsionist ja parlamendi liige (1948–2020)
*[[Berle Brant]], eesti naisjalgpallur (1989–) 
*[[Karl Hjalmar Branting]], Rootsi poliitik (1860–1925) 
*[[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (1907–2024)
*[[Georges Braque]], prantsuse kunstnik (1882–1963)
*[[Venceslau Brás Pereira Gomes]], Brasiilia poliitik (1868–1966)
*[[Arvid Leopold Brasche]], eesti vaimulik (1878–1938)
*[[Christfried Brasche]], Eesti vaimulik (1875–1949)
*[[Ernst Brasche]], baltisaksa päritolu Eesti arst, maletaja ja purjesportlane (1873–1933) 
*[[Johann Heinrich Brasche]], Eesti vaimulik (1843–1906)
*[[Johannes Brasche]], Eesti vaimulik (1877–1960)
*[[Oskar Wilhelm Brasche]], Eesti apteeker, Paide linnapea ja Riigiduuma saadik (1865–1954)
*[[Chris Brasher]], Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1928–2003)
*[[Kristiina Brask]], soome laulja (1990–)
*[[Brassaï]], ungari päritolu fotograaf ja kunstnik (1899–1984)
*[[Derick Brassard]], Kanada jäähokimängija (1987–) 
*[[Georges Brassens]], prantsuse luuletaja ja laulja (1921–1981)
*[[Anne Brasseur]], Luxembourgi poliitik (1950–) 
*[[Claude Brasseur]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1936–2020)
*[[Pierre Brasseur]], prantsuse näitleja (1905–1972)
*[[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja (1993–)
*[[Algirdas Brazauskas]], Leedu poliitik (1932–2010)
*[[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (1997–)
*[[Alina Braziulene]], Eesti füüsikaõpetaja ja koolidirektor (1971–) 
*[[Vidmantas Brazys]], Leedu poliitik (1946–2017)
*[[Pierre Savorgnan de Brazza]], itaalia päritolu Prantsusmaa maadeavastaja (1852–1905)
*[[Baiba Braže]], Läti diplomaat (1966–)
*[[Inge Bråten]], Norra suusatreener ja spordikommentaator (1948–2012)
*[[Kenneth Bråten]], norra kahevõistleja (1974–)
*[[Ryan Brathwaite]], Barbadose tõkkejooksja (1988–)
*[[Dimitrie Brătianu]], Rumeenia poliitik (1818–1892)
*[[Ion C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1821–1891)  
*[[Ion I. C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1864–1927)  
*[[Vintilă Brătianu]], Rumeenia poliitik (1867–1930)
*[[Michael Bratman]], USA filosoof (1945–)
*[[Nicolas Bratza]], Briti jurist (1945–)
*[[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija (1998–) 
*[[Trygve Bratteli]], Norra poliitik (1910–1984)
*[[Rune Brattsveen]], norra laskesuusataja (1984–)
*[[Natalja Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–)
*[[Polina Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–)
*[[Alenka Bratušek]], Sloveenia poliitik (1970–) 
*[[Walther von Brauchitsch]], saksa kindralfeldmarssal (1881–1948)
*[[Sabine Brauckmann]], saksa bioloogiaajaloolane (1956–)
*[[Friedrich Brauell]], mikrobioloog (1807–1882)
*[[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik (1983–) 
*[[Mati Brauer]], eesti helirežissöör (1945–2015)
*[[Andre Braugher]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1962–2023)
*[[Aleksander Braun]], Eesti sõjaväelane (1900–1942)
*[[Eva Braun]], Adolf Hitleri abikaasa (1912–1945)
*[[Karl Ferdinand Braun]], saksa füüsik (1850–1918)
*[[Karmen Braun]], eesti ujuja ja treener (1959–2018) 
*[[Max Braun]], saksa zooloog (1850–1930)
*[[Wernher von Braun]], saksa raketiteadlane (1912–1977)
*[[Ülle Braun]], eesti klaasikunstnik (1942–)
*[[Mārtiņš Brauns]], läti helilooja (1951–2021)
*[[Suella Braverman]], Suurbritannia jurist ja poliitik (1980–)
*[[Chuy Bravo]], Mehhiko-USA näitleja ja meelelahutaja (1956–2019)
*[[Ciara Bravo]], USA näitleja (1997–)
*[[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur (1983–) 
*[[Manuela Bravo]], portugali laulja (1957–) 
*[[Omar Bravo]], Mehhiko jalgpallur (1980–)
*[[Christian Braw]], Rootsi kiriku pastor ja teoloog (1948–) 
*[[Tuija Brax]], Soome poliitik (1965–)
*[[Toni Braxton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1967–) 
*[[Sarah Bray]], Luksemburgi laulja (1954–)

==Brd==
*[[Thomas Brdaric]]

==Bre==
*[[B-Real]], USA räppar (1970–) 
*[[Bertolt Brecht]], saksa kirjanik
*[[John C. Breckinridge]], USA ja Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik ja sõjaväelane (1821–1875)
*[[Peter Bredal]], Norra mereväeohvitser Venemaa Keisririigi teenistuses (1683–1756)
*[[Herbert Brede]], Eesti sõjaväelane (1900–1942)
*[[Tillmann Bredenbach]], saksa vaimulik ja kroonik (1526–1587)
*[[Trond-Arne Bredesen]], Norra kahevõistleja (1967–)
*[[Feliks Breede]], Eesti sõjaväelane (1888–1942)
*[[Lauri Breede]], eesti koorijuht (1957–)
*[[Maire Breede]], eesti rahvaharidustegelane (1956–) 
*[[Philip Breedlove]], USA sõjaväelane (1955–)
*[[Craig Breen]], Iirimaa rallisõitja (1990–2023)
*[[Goran Bregović]], serbia ja horvaadi päritolu muusik ja helilooja (1950–)
*[[Nani Bregvadze]], gruusia laulja, pianist ja pedagoog (1936–) 
*[[Alfred Brehm]], saksa zooloog (1829–1884)
*[[Anja Breien]], Norra filmilavastaja ja -stsenarist (1940–2026)
*[[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur (1990–) 
*[[Riho Breivel]], Eesti poliitik (1952–) 
*[[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar (1979–)
*[[Paula Brehm-Jürgenson]], eesti laulja (1877–1941)
*[[Ruben Brekelmans]], Hollandi poliitik (1986–)
*[[Jacques Brel]], Belgia laulja, helilooja, filmirežissöör ja näitleja (1929–1978)
*[[Ewert von Bremen]], Rootsi riigitegelane (1579–1645)
*[[Siegfried von Bremen]], Eesti advokaat (1886–?)
*[[Fredrika Bremer]], Rootsi kirjanik ja naisõiguslane (1801–1865)
*[[Arvīds Brēmers]], Läti poliitik ja põllumees (1871–1941)
*[[Nicolaus Michael Bremer]], Pärnu raehärra (1826–1898)
*[[Jaan Brems]], eesti arst (1889–1959)
*[[Carlos Alberto Brenes]], Nicaragua president (1884-1942)
*[[Tonje Brenna]], Norra poliitik (1987–) 
*[[Eileen Brennan]], USA filminäitleja (1932–2013)
*[[Herbie Brennan]], iiri kirjanik (1940–2024)
*[[John Owen Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1955–) 
*[[Friedrich Brenner]], saksa päritolu Eesti organist, muusikapedagoog ja helilooja (1815–1898) 
*[[Johannes Brenner]], eesti jalgpallur (1906–1975)
*[[Peter Brenner]], Eesti vaimulik (1677–1720)
*[[Sydney Brenner]], Lõuna-Aafrika Vabariigi bioloog (1927–2019)
*[[Franz Brentano]], saksa filosoof ja psühholoog (1838–1917)
*[[Giacomo Bresadola]], itaalia mükoloog (1847–1929) 
*[[Vasile Brescanu]], Moldova filminäitleja ja -lavastaja (1940–2010)
*[[Vilnis Edvīns Bresis]], Läti poliitik (1938–2017)
*[[Abigail Breslin]], USA filminäitleja (1996–)
*[[Randolph Bresnik]], Ameerika Ühendriikide astronaut jamerejalaväelane (1967–) 
*[[Maximilian Bresowsky]], Eesti psühhiaater (1877–1945)
*[[Harry Bresslau]], juudi päritolu Saksamaa ajaloolane (1848–1926)  
*[[Robert Bresson]], prantsuse filmirežissöör ja -stsenarist (1901–1999)
*[[Tadeusz Breza]], poola kirjanik (1905–1970)
*[[Michal Březina]], tšehhi iluuisutaja (1990–)
*[[Andrei Brežnev]], Venemaa poliitik (1961–2018)
*[[Juri Brežnev]], Venemaa riigitegelane (1933–2013)
*[[Leonid Brežnev]], Nõukogude poliitik (1906–1982)
*[[Vera Brežneva]] (Vira Viktorivna Galuška), ukraina laulja (1982–)
*[[Leo Bretholz]], Austria kirjanik ja holokaustis ellujääja (1921–2014)
*[[André Breton]], prantsuse kirjanik ja luuletaja (1896–1966)
*[[Mitrofan Bretškevitš]], ukraina ajaloolane, slavist (1870–1963) 
*[[Jeremy Brett]], inglise teatri-, seriaali- ja filminäitleja (1933–1995)
*[[Carsten Breuer]], Saksamaa sõjaväelane (1964–)
*[[Walter Breuning]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (1896–) 
*[[Johannes Brever (1616−1700)|Johannes Brever]], saksa teoloog (1616–1700) 
*[[Carl Hermann von Brevern]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1704–1744)
*[[Iwan von Brevern]], Venemaa riigitegelane (1812–1885)
*[[Johann von Brevern]], baltisaksa poliitik (1749–1803)
*[[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]], Venemaa sõjaväelane (1825–1878)
*[[Pontus Alexander Ludwig von Brevern de la Gardie]], Venemaa sõjaväelane (1814–1890)
*[[Derrick Brew]], USA jooksja (1977–)
*[[Jan Brewer]], USA poliitik (1944–)
*[[Paget Brewster]], USA filminäitleja (1969–)
*[[Karl von Breyer]], baltisaksa mereväeohvitser Venemaa keisririigi teenistuses (1746–1813)

==Brg==
*[[Milan Brglez]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1967–) 

==Bri==
*[[Anne Briand]], prantsuse laskesuusataja
*[[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) 
*[[Algimantas Briaunys]], Leedu endine jalgpallur ja jalgpallitreener (1964–) 
*[[Pierre Brice]], prantsuse näitleja (1929–2015)
*[[Ilmārs Bricis]], läti laskesuusataja (1970–)
*[[Viktoras Bridaitis]], leedu jalgpallur (1965–2014) 
*[[Jim Bridenstine]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja [[NASA]] peadirektor (1975–)
*[[Beau Bridges]], USA näitleja (1941–)
*[[Jeff Bridges]], USA näitleja ja muusik (1949–)
*[[Percy Williams Bridgman]], USA füüsik ja teadusfilosoof (1882–1961)
*[[Anna Brigadere]], läti kirjanik (1861–1933) 
*[[Federica Brignone]], itaalia mäesuusataja (1990–)
*[[Mairis Briedis]], läti poksija (1985–)
*[[Søren Brier]], taani bioloog ja semiootik (1951–) 
*[[Johann Briesmann]], saksa reformaator (1488–1549)
*[[Ella Briggs]], Austria arhitekt (1880–1977)
*[[Johnny Briggs]], inglise filmi- ja seriaalinäitleja (1935–2021)
*[[Sarah Brightman]], inglise laulja ja näitleja (1960–)
*[[Jean Anthelme Brillat-Savarin]], prantsuse gastronoom (1755–1826)
*[[Wilford Brimley]], USA näitleja (1934–2020) 
*[[Sergei Brin]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja ettevõtja (1973–)
*[[Erna von Brinckmann]], baltisaksa kunstnik (1899–1967)
*[[Eduard Brindfeldt]], Eesti haridustegelane (1962–) 
*[[Tor Åge Bringsværd]], norra kirjanik (1939–2025)
*[[André Brink]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1935–2015) 
*[[Jörgen Brink]], rootsi suusataja (1974–)
*[[Maria Brink]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1977–)
*[[Kaspars Briškens]], Läti poliitik, majandusteadlane ja diplomaat (1982)
*[[Piret Bristol]], eesti luuletaja (1968–) 
*[[Brita Olofsdotter]], Soome päritolu Rootsi ratsaväelane (suri 1569) 
*[[Miguel Britos]], Uruguay jalgpallur (1985–) 
*[[Kim Britov]], vene maalikunstnik (1925–2010)
*[[Erhard Britzke]], Nõukogude Liidu keemik (1877–1953)
*[[Benjamin Britten]], inglise helilooja ja pianist (1913–1976)
*[[Fricis Brīvzemnieks]] (kodanikunimega Fricis Treilands), Läti folklorist (1846–1907)

==Brj==
*[[Valeri Brjussov]], vene kirjanik (1873–1924)

==Brn==
*[[Ana Brnabić]], Serbia poliitik (1975–)
*[[Gabriel Brnčić]], tšiili helilooja (1942–)

==Bro==
*[[Donald Broadbent]], Briti eksperimentaalpsühholoog (1926–1993)
*[[Alex Broadhurst]], USA jäähokimängija (1993–) 
*[[Terry Broadhurst]], USA jäähokimängija (1988–) 
*[[Brian Brobbey]], Hollandi jalgpallur (2002–) 
*[[Pierre Paul Broca]], prantsuse arst ja antropoloog (1824–1880)
*[[Hermann Broch]], juudi päritolu Austria kirjanik (1886–1951) 
*[[Arwed Brock]], Eesti advokaat (1895–?)
*[[Håkan Brock]], Rootsi endine poksija (1961–) 
*[[Sebastian Brock]], Briti sürioloog (1938–)
*[[Carl Brockelmann]], saksa semitoloog (1868–1956)
*[[Eduard Brockhusen]], Tartu kullassepp 
*[[Reiner Brocmann]], pastor ja juhuluuletaja (1609–1647) 
*[[Reiner Brockmann noorem]], Eestimaa vaimulik (1640–1704)
*[[Nora Brockstedt]], norra laulja (1923–2015)
*[[Max Brod]], juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1884–1968)
*[[Joakim Brodén]], Rootsi-Tšehhi muusik (1980–) 
*[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Jonas Brodin]], rootsi jäähokimängija (1993–) 
*[[Katarina Brodin]], Rootsi diplomaat (1943–2022)
*[[Zbigniew Bródka]], poola kiiruisutaja (1984–) 
*[[Jossif Brodski]], juudi päritolu venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist (1940–1996)  
*[[Johann von dem Broele]], teise nimega Plater, Liivi ordu maamarssal (suri 1529)
*[[Louis de Broglie]], prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1892–1987)
*[[Armando Broja]], Albaania-Inglise jalgpallur (2001–) 
*[[Elmar Brok]], Saksa poliitik ja raadiotoimetaja (1946–)
*[[Ivar Brok]], Eesti sõjaväelane (1977–2008) 
*[[Baiba Broka]], Läti poliitik (1975–)
*[[Corry Brokken]], hollandi laulja (1932–2016)
*[[Margit Brokko]], eesti malekohtunik (1973–)
*[[Henri Broms]], soome semiootik (1927–2014)
*[[Giovanni van Bronckhorst]], hollandi jalgpallur (1975–)
*[[Urie Bronfenbrenner]], USA psühholoog (1917–2005)
*[[Leo Daniël Brongersma]], Hollandi zooloog (1907–1994)
*[[Dylan Bronn]], Tuneesia jalgpallur (1995–)
*[[Charles Bronson]], USA näitleja (1921–2003)
*[[David Bronštein]], Nõukogude Liidu maletaja (1924–2006)
*[[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (1923–2022)
*[[Anne Brontë]], inglise kirjanik (1820–1849)
*[[Branwell Brontë]], inglise maalikunstnik ja luuletaja (1817–1848)
*[[Charlotte Brontë]], inglise kirjanik (1818–1855)
*[[Emily Brontë]], inglise kirjanik (1818–1848)
*[[Jayne Brook]], USA näitleja (1960–)
*[[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (1925–2022)
*[[Charles Anthony Johnson Brooke]], Sarawaki radža (1829–1917)
*[[Charles Vyner Brooke]], Sarawaki radža (1874–1963) 
*[[Edward Brooke]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1919–2015)
*[[James Brooke]], Sarawaki radža (1803–1868)
*[[Anita Brookner]], Briti kirjanik ja kunstiajaloolane (1928–2016)
*[[Garth Brooks]], USA laulja (1962–)  
*[[John Anthony Brooks]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1993–) 
*[[Louise Brooks]], USA näitleja (1906–1985)
*[[Louise Cromwell Brooks]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam (1890–1965) 
*[[Mel Brooks]], Ameerika näitleja, filmirežissöör, stsenarist, produtsent (1926–) 
*[[Nathan Brooks]], USA poksija (1933–2020) 
*[[John Broome]], Briti filosoof ja majandusteadlane (1947–)
*[[Hugo Broos]], Belgia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1952–) 
*[[Edward Brophy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1895–1960)
*[[Berit Brørby]], Norra poliitik (1950–)
*[[Pierce Brosnan]], iiri filminäitleja (1953–) 
*[[Alex Brosque]], Austraalia jalgpallur (1983–) 
*[[Laurent Brossoit]], Kanada jäähokimängija (1993–) 
*[[Jack Broughton]], Inglismaa poksija (suri 1789)
*[[Leo Brouwer]], Kuuba helilooja, kitarrist ja dirigent (1939–)
*[[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija (1985–) 
*[[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (1949–)
*[[Eduard Brovko]], NSV Liidu tõstja ja treener (1936–2002)
*[[Ben Browder]], USA näitleja ja kirjanik (sündinud 1962) 
*[[Earl Browder|Earl Russell Browder]], Ameerika Kommunistliku Partei peasekretär 1934–1945 (1891–1973)
*[[Bonnie Brown]], USA kantrilaulja (1938–2016)
*[[Chris Brown]], USA laulja (1989–)
*[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]], Bahama jooksja (1978–)
*[[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Curtis Brown]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1956–)
*[[Dan Brown]], Ameerika põnevuskirjanik (sündinud 1964) 
*[[David Brown (filmiprodutsent)|David Brown]], USA filmiprodutsent (1916–2010)
*[[Dustin Brown]], USA jäähokimängija (1984–) 
*[[Errol Brown]], Jamaica päritolu Briti laulja ja laululooja (1943–2015)
*[[Fredric Brown]], USA kirjanik (1906–1972)
*[[Gordon Brown]], Suurbritannia poliitik (1951–) 
*[[James Brown]], USA laulja (1933–2006) 
*[[James J. Brown]], Ameerika Ühendriikide kaevandusinsener, leiutaja ja seltskonnategelane (1854–1922)
*[[Jim Ed Brown]], USA kantrilaulja (1934–2015)
*[[John Brown]], USA abolitsionist ja terrorist (1800–1859) 
*[[Lancelot Brown]], inglise maastikuarhitekt (1716–1783)
*[[Margaret Brown]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam, uusrikas ja filantroop (1867–1932)
*[[Melanie Brown]], inglise poplaulja (sündinud 1975) 
*[[Patrick Brown]], USA jäähokimängija (1992–) 
*[[Robert Brown]], inglise botaanik (1773–1858)
*[[Sandra Brown]], USA kirjanik (1948–) 
*[[Scott Brown]], Šotimaa jalgpallur (1985–) 
*[[Sheldon Brown]], ameerika jalgrataste guru (1944–2008)
*[[Violet Brown]], Jamaica ülipikaealine (1900–2017)
*[[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur (1979–)
*[[Jessica Brown Findlay]], inglise filminäitleja (1989–) 
*[[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur (1995–) 
*[[Gaston Browne]], Antigua ja Barbuda poliitik (1967–)
*[[George Browne]], iiri päritolu Venemaa riigitegelane (1698–1792)
*[[Harry Browne]], USA finantsnõustaja, publitsist ja poliitik (1933–2006)
*[[Michael Browne]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1887–1971)
*[[Patti Ann Browne]], USA teleajakirjanik (1969–)
*[[Adriana Brownlee]], Suurbritannia alpinist (2001–)
*[[Susan Brownmiller]], Ameerika Ühendriikide feministlik ajakirjanik, kirjanik ja aktivist (1935–2025) 
*[[Suzanne Brøgger]], taani kirjanik ja ajakirjanik (1944–)

==Brz==
*[[Jan Brzechwa]], Poola kirjanik (1898–1966)
*[[Zbigniew Brzezinski]], Poola päritolu USA politoloog ja poliitik (1928–2017)
*[[Jerzy Brzozowski]], Poola poliitik, diplomaat (1899–1974)

==Brž== 
*[[Irina Bržeska]], Tallinnas elanud maalikunstnik (1909–1990)

==Bru==
*[[Aristide Bruant]], prantsuse kabareelaulja (1851–1925)
*[[Ed Bruce]], USA kantrimuusik ja laulukirjutaja (1939–2021)
*[[Jack Bruce]], šoti basskitarrist (1943–2014)
*[[Jacob Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1669–1735)
*[[Patrick Henry Bruce]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1881–1936) 
*[[Robert Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1668–1720)
*[[Rowena Mary Bruce]], Briti maletaja (1919–1999)
*[[William Speirs Bruce]], šoti loodusteadlane, polaaruurija ja okeanograaf (1897–1921)
*[[Max Bruch]], saksa helilooja ja dirigent (1838–1920)
*[[Ricky Bruch]], rootsi kergejõustiklane (1946–2011)
*[[Karlo Bručić]], horvaadi jalgpallur (1992–) 
*[[Anton Bruckner]], austria helilooja (1824–1896)
*[[Jerry Bruckheimer]], USA filmi- ja teleprodutsent (1945) 
*[[Joachim Brudziński]], Poola poliitik (1968–)  
*[[Edmund Bruggmann]], Šveitsi mäesuusataja (1943–2014)
*[[Karl Brugmann]], saksa keeleteadlane (1849–1919)
*[[Ivano Brugnetti]], Itaalia käija (1976–) 
*[[Daniel Bruhl]], eesti seltsitegelane (1840–1912)
*[[Nicolaus Bruhns]], saksa organist ja helilooja (1665–1697)
*[[Oskar Alexander Bruhns]], Eesti vaimulik (1881–1945)
*[[Inge de Bruijn]], Hollandi ujuja
*[[Heinrich Bruiningk]], Eesti vaimulik (1675–1736)
*[[Hermann von Bruiningk]], baltisaksa ajaloolane ja arhivaar (1849–1927)
*[[Hanke Bruins Slot]], Hollandi poliitik ja erusõjaväelane (1977–)
*[[Gilbert Brulé]], Kanada jäähokimängija (1987–) 
*[[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (1991–) 
*[[Valeri Brumel]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1942–2003)
*[[Axel Brun]], eestirootslasest maadleja ja maadluskohtunik (1930–2020)
*[[Dick Bruna]], hollandi lastekirjanik ja raamatute illustraator (1927–2017) 
*[[Pablo Bruna]], pime hispaania helilooja ja organist (1611–1679) 
*[[Martin Brundle]], Inglismaa Vormel 1 piloot (1959–) 
*[[Gro Harlem Brundtland]], Norra poliitik, diplomaat ja füüsik (1939–)
*[[Isambard Kingdom Brunel]], Briti mehaanika- ja ehitusinsener (1806–1859) 
*[[Liina Brunelle]], Eesti päritolu Prantsusmaal elav näitleja (1978–) 
*[[Filippo Brunelleschi]]
*[[Jerome Bruner]], USA psühholoog (1915–2016)
*[[Hans Brunhart]], Liechtensteini poliitik ja pankur (1945–)
*[[Bernard Brunhes]], prantsuse geofüüsik (1867–1910)
*[[Carla Bruni]], itaalia päritolu prantsuse laulja, laulukirjutaja, endine modell (1967–)
*[[Gianmaria Bruni]], itaalia võidusõitja (1981–)
*[[Mary E. Brunkow]], Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog, immunoloog ja geneetik (1961–) 
*[[Magnus Brunner]], Austria poliitik (1972–) 
*[[Otto Brunner]], Austria ja Saksamaa ajaloolane (1898–1982)
*[[Luke Brunning]], Briti filosoof
*[[Bruno (Liivi ordumeister)|Bruno]], Liivi ordumeister (suri 1298)
*[[Giordano Bruno]], itaalia õpetlane (1548–1600)
*[[Ferdinand Brunot]], prantsuse keeleteadlane (1860–1938) 
*[[Dmitri Bruns]], Eesti arhitekt (1929–2020)
*[[Heinrich Bruns]], saksa matemaatik ja astronoom (1848–1919)
*[[Celine Brun-Lie]], Norra murdmaasuusataja (1988–)
*[[Gösta Brunow]], keemik (1936–)
*[[Leonhard Brunovsky]], Eesti vaimulik (1895–1968)
*[[Doyle Brunson]], USA pokkerimängija (1933–2023)
*[[Neeme Brus]], eesti ajakirjanik (1957–)
*[[Otto Brusiin]], soome õigusfilosoof (1909–1976)
*[[Thomas Brussig]], saksa kirjanik (1965–)
*[[Aleksei Brussilov]], Venemaa sõjaväelane (1862–1932)
*[[Agnieszka Brustman]], poola maletaja malekohtunik (1962–)
*[[Rasma Bruzīte]], läti skulptor (1919–2001) 
*[[Danila Brutaloff]], Eesti muusik
*[[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja (2005–)  
*[[Brutus Troojast]], brittide kuningas
*[[Brutus Rohekilp]], brittide kuningas
*[[Eivin Bruun]], Taani sõjaväelane (1893–1919)
*[[Peter Bruun]], Taani helilooja (1968–)
*[[Rudolf Bruus]], Eesti sõjaväelane (1916–2005)

==Brõ==
*[[Oleg Brõžak]], Kasahstani ooperilaulja (1960–2015)

==Brä==
*[[Kai Brännkärr]], Soome poksija (1971–)

==Brö==
*[[Carl Johann Bröcker]], Eesti vaimulik (1811–1844)

==Brü==
*[[Inge Brück]], saksa laulja (1936–2025)
*[[Alexander Brückner]], baltisaksa ajaloolane (1832–1896)
*[[Karsten Brüggemann]], ajaloolane (1965–)
*[[Gerhard von der Brüggen]], Kuldīga komtuur (suri 1529)
*[[Heinrich von der Brüggen]], Liivi ordu maamarssal (suri 1501) 
*[[Hermann von Brüggenei]], genannt Hasenkamp, Liivi ordumeister (suri 1549)
*[[Wennemar von Brüggenei]], Liivi ordu maameister aastatel 1389–1401
*[[Daniel Brühl]], saksa-hispaania päritolu filminäitleja (1978–) 
*[[Christian Brüller]] (alates 1938. aastast Kristjan Prüller), Eestimaa haridustegelane ja poliitik (1877–1950)
*[[Karl Brüllov]], prantsuse-saksa päritolu maalikunstnik (1799–1852)

==Bry==
*[[Knut Bry]], norra fotograaf (1946–)
*[[Joe Bryan]], inglise jalgpallur (1993–)
*[[Luke Bryan]], USA laulja (1976–) 
*[[Aidy Bryant]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1987–) 
*[[Gyude Bryant]], Libeeria poliitik (1949–)
*[[Kobe Bryant]], USA korvpallur (1978–2020)
*[[Gavin Bryars]], Briti helilooja ja kontrabassimängija (1943–)
*[[Quentin Bryce]], Austraalia jurist ja riigiametnik (1942–)
*[[Arto Bryggare]], Soome jooksja ja poliitik (1958–)
*[[Janka Bryl]], valgevene kirjanik (1917–2006)
*[[Tine Bryld]], taani sotsiaaltöötaja ja kirjanik (1939–2011)
*[[Ernest Bryll]], poola kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1935–2024)
*[[Barbara Brylska]], poola teatri- ja filminäitleja (1941–)
*[[Ingvild Bryn]], norra ajakirjanik
*[[Yul Brynner]], USA teatri- ja filminäitleja (1920–1985)
*[[Bryson Ahhaiast]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr)
*[[Bryson Herakleiast]], vanakreeka sofist ja matemaatik (5. sajand eKr) 
*[[Bill Bryson]], Briti reisikirjanik (1951–)
*[[Matthew Bryza]], USA diplomaat

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Br, Biograafiad]]</text>
      <sha1>iiyl75urmrtyejq2pennz6lhlgotyfj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kadri Paas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>428711</id>
    <revision>
      <id>7189173</id>
      <parentid>7117906</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:42:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189173</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18351" sha1="h2djwiax8ocehhu8gntwb8hqt23ayxq" xml:space="preserve">'''Kadri Paas''' (sündinud [[8. mai]]l [[1982]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Inforegister|url=https://www.inforegister.ee/CWIFWXW-KADRI-PAAS|pealkiri=Kadri Paas|väljaanne=Inforegister|aeg=|vaadatud=05.06.2020|arhiivimisaeg=1.02.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160201203128/https://www.inforegister.ee/CWIFWXW-KADRI-PAAS|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;) on eesti [[ajakirjanik]].
[[Fail:Kadri Paas Kuku klubis 2019. aastal.jpg|pisi|222x222px|Kadri Paas (2019)]]

==Elukäik==
Kadri Paas on lõpetanud 2004. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. 2007. aastal kaitses ta Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonnas magistritöö &quot;Copterline'i helikopteri katastroof: avaliku arvamuse kujundamine kriisikommunikatsiooni abil&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kadri Paas|url=https://www.ester.ee/record=b2854021*est|pealkiri=Copterline'i helikopteri katastroof: avaliku arvamuse kujundamine kriisikommunikatsiooni abil|väljaanne=E-kataloog ESTER|aeg=2007|vaadatud=05.06.2020|koht=Tallinn|väljaandja=Tallinna Ülikool}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal astus Paas [[Sisekaitseakadeemia]] sisejulgeoleku instituudi magistrantuuri. 2019. aastal sai ta [[kaitseministeerium|kaitseministeeriumilt]] riigikaitseliseks teadustööks stipendiumi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kaitseministeerium|url=https://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseministeerium-tunnustas-riigikaitseliste-teadustoode-autoreid|pealkiri=Kaitseministeerium tunnustas riigikaitseliste teadustööde autoreid|väljaanne=Kaitseministeerium|aeg=18.12.2019|vaadatud=05.06.2020}}&lt;/ref&gt; 2021. aasta veebruaris kaitses Paas samas magistritöö &quot;Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni võimalused vaenulike inforünnakute mõjude leevendamiseks infosõjas&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Paas, Kadri|url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2697|pealkiri=Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni võimalused vaenulike inforünnakute mõju leevendamiseks infosõjas|väljaanne=Sisekaitseakadeemia|aeg=10.02.2021|vaadatud=12.05.2021|arhiivimisaeg=13.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210513153341/https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2697|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Täiendkoolitus: 2020 Täiskasvanute koolitaja väljaõpe&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Innowise|url=https://media.voog.com/0000/0044/5647/files/T%C3%A4iskasvanute%20koolitaja%20v%C3%A4lja%C3%B5pe_116h.pdf|pealkiri=Täiskasvanute koolitaja väljaõpe|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=05.06.2020}}&lt;/ref&gt;, 2019 III Kõrgemad digiriigi ja küberkaitse kursused Viinistul&lt;ref&gt;Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse III kõrgemate digiriigi ja küberkaitse kursuste tunnistus:https://www.facebook.com/photo.php?fbid=3312960275443064&amp;set=a.1179261885479591&amp;type=3&amp;theater&lt;/ref&gt;, 2018 XXXIX Kõrgemad Riigikaitsekursused Roostal.&lt;ref&gt;Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Kõrgemate Riigikaitsekursuste tunnistus (57 akadeemilist tundi): https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2362464477159320&amp;set=picfp.100001873736373&amp;type=3&amp;theater&lt;/ref&gt;

2001. aastast töötas Paas ajakirjanikuna [[Õhtuleht|Õhtulehe]] uudistetoimetuses, [[Äripäev]]a logistika-, loov- ja uudistetoimetuses, [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] majandustoimetuses Ärileht. 2020. aastal sisustas Paas [[Eesti NATO Ühing]]u [[sotsiaalmeedia]] kanaleid. 

Alates 2023. aasta oktoobrist töötab ta maakonnalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetuses ajakirjanikuna.

==Poliitiline tegevus==
2017. aasta kevadest töötas ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] Riigikogu fraktsiooni nõunikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=BNS|url=https://www.err.ee/585954/ekre-meedianounikuks-saab-eesti-paevalehe-ajakirjanik-kadri-paas|pealkiri=EKRE meedianõunikuks saab Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Paas|väljaanne=ERR|aeg=24.03.2017|vaadatud=05.06.2020}}&lt;/ref&gt; 7. veebruaril 2018 valiti ta EKRE Tallinna kesklinna osakonna juhiks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210511110645/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-tallinna-kesklinna-osakonna-juhiks-valiti-endine-ajakirjanik/ EKRE Tallinna kesklinna osakonna juhiks valiti endine ajakirjanik] Uued Uudised, 08.02.2018.&lt;/ref&gt; Ta oli 20. novembrist 2017 EKRE liige&lt;ref&gt;Fred Püss. [https://www.delfi.ee/artikkel/81500827/ootamatult-ekre-nouniku-kohalt-lahkunud-kadri-paas-on-nuud-vabaerakonna-palgal Ootamatult EKRE nõuniku kohalt lahkunud Kadri Paas on nüüd Vabaerakonna palgal] Delfi.ee, 21.03.2018.&lt;/ref&gt;, kuid astus veebruaris 2018 parteist välja.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/861669/ekre-kailakujud-meedianounik-kadri-paasi-lahkumisest-ega-meil-pole-siin-saientoloogide-sekt-et-minna-tuleb-ainult-jalad-ees EKRE käilakujud meedianõunik Kadri Paasi lahkumisest: ega meil pole siin saientoloogide sekt, et minna tuleb ainult jalad ees] Õhtuleht, 26.02.2018.&lt;/ref&gt;

2018. aasta 26. veebruarist töötas ta [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] Riigikogu fraktsiooni nõunikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Silja Ratt|url=https://www.ohtuleht.ee/866216/ekre-st-lahkunud-kadri-paas-tootab-nuud-vabaerakonna-meedianounikuna|pealkiri=EKRE-st lahkunud Kadri Paas töötab nüüd Vabaerakonna meedianõunikuna|väljaanne=Õhtuleht|aeg=21.03.2018|vaadatud=05.06.2020}}&lt;/ref&gt;

2021. aasta juulis astus erakonna [[Eesti 200]] liikmeks. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris ta erakonna Eesti 200 liikmena [[Türi vald|Türi vallas]] valimisliidu Tulevikuvald Türi nimekirjas.&lt;ref&gt;[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0052/municipality/0834/electoral_district/1/candidate/118 Kandidaat nr 118 KADRI PAAS 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste kodulehel]&lt;/ref&gt; 2021. aasta oktoobris valiti Paas [[Türi vallavolikogu]] liikmeks, ta oli algul volikogu eelarve- ja arenduskomisjoni ning seejärel revisjonikomisjoni esimees. 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 584 häält ega osutunud valituks. 2023. aasta sügisel lahkus ta Türi vallavolikogust ja poliitikast.

==&quot;Tõe sõna&quot; ==
Paas on 2020. aastal alanud infosõja olemust, meetodeid, põhjusi ja võimalusi tutvustava haridusliku sotsiaalkampaania &quot;Tõe sõna&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://xn--tesna-duac.ee/|pealkiri=Tõe Sõna|väljaanne=|aeg=01.11.2020|vaadatud=|arhiivimisaeg=12.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201112043439/https://xn--tesna-duac.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; looja ja eestvedaja. Ajaloolase [[David Vseviov|David Vseviovi]] ja [[Kaitsepolitseiamet]]i büroojuhi [[Harrys Puusepp|Harrys Puusepa]] miniloengutest&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/channel/UCRfSHZF1uzFucbgb1sRB0TA/videos?view_as=subscriber|pealkiri=Tõe Sõna YouTube'i kanal|väljaanne=|aeg=01.11.2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; saab muu hulgas teada, miks on põnev vale usutavam kui igav tõde, kuidas riigid üksteist infoga mõjutavad ning miks ei ole kasulikud idioodid üldsegi rumalad ega kasutud.

Kampaania &quot;Tõe sõna&quot; kodulehe artikleid illustreerivad Karl-Erik Talveti tindijoonistused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://xn--tesna-duac.ee/valedevaktsiin/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-05-31 |arhiivimisaeg=2023-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230609202522/https://xn--tesna-duac.ee/valedevaktsiin/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Kampaania visuaali eest hoolitses loovjuht Joosep Kask. Sotsiaalmeedia kampaania raames valmisid koomikute [[Mattias Naan|Mattias Naani]] ja [[Kaarel Nõmmik|Kaarel Nõmmiku]] stsenaariumide järgi lavastatud [[Sketš|sketšid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/toesona|pealkiri=Tõe sõna FB leht|väljaanne=|aeg=01.11.2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Nende kaudu tutvustati noortele infosõja olemust, põhjusi ja ohte. Sketšide peategelased olid teismeliste seas tuntud Eesti [[Suunamudija|suunamudijad]]. 

==Teosed==
* &quot;Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kadri Paas, Katariina Krjutškova|pealkiri=Andrus Ansip - halva iseloomuga tark poiss|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Vaba Kiri|lehekülg=|url=https://www.rahvaraamat.ee/p/andrus-ansip-halva-iseloomuga-tark-poiss/512804/et?isbn=9789949335954|keel=}}&lt;/ref&gt; (üks autoritest), Vaba Kiri 2014
* &quot;Sisejulgeoleku hübriidohtude tutvustamine&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |autor=Sazonov |eesnimi=Vladimir |url=https://www.sisekaitse.ee/et/sisejulgeoleku-hubriidohtude-tutvustamine?language_content_entity=et |pealkiri=Sisejulgeoleku hübriidohtude tutvustamine |perekonnanimi2=Koort |eesnimi2=Erkki |perekonnanimi3=Heinsoo |eesnimi3=Priit |perekonnanimi4=Paas |eesnimi4=Kadri |kirjastus=Sisekaitseakadeemia |aasta=2020 |koht=Tallinn |lehekülg= |vaadatud=2020-06-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605132334/https://www.sisekaitse.ee/et/sisejulgeoleku-hubriidohtude-tutvustamine?language_content_entity=et |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; (üks autoritest), Sisekaitseakadeemia 2020

===Artikleid===
*[https://leht.postimees.ee/7201407/kadri-paas-vaenlasele-kasulikuks-idioodiks-voib-osutuda-igauks-meist?_ga=2.19549176.1901974690.1615572954-601699845.1610359461 Vaenlasele kasulikuks idioodiks võib osutuda igaüks meist], [https://leht.postimees.ee/7201407/kadri-paas-vaenlasele-kasulikuks-idioodiks-voib-osutuda-igauks-meist?_ga=2.19549176.1901974690.1615572954-601699845.1610359461 Postimees], 15.03.2021
*[https://novaator.err.ee/1608158824/magistritoo-poliitikute-ukskoiksus-seab-eesti-julgeoleku-ohtu Poliitikute ükskõiksus seab Eesti julgeoleku ohtu], [https://novaator.err.ee/1608158824/magistritoo-poliitikute-ukskoiksus-seab-eesti-julgeoleku-ohtu Novaator], 30.03.2021
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/93099897/kadri-paas-miks-sai-tammsaarest-vene-kirjanik-infosoja-moju-ei-tasu-naeruvaaristada Miks sai Tammsaarest vene kirjanik? Infosõja mõju ei tasu naeruvääristada], [https://epl.delfi.ee/artikkel/93099897/kadri-paas-miks-sai-tammsaarest-vene-kirjanik-infosoja-moju-ei-tasu-naeruvaaristada Eesti Päevaleht], 11.04.2021
*[https://www.ohtuleht.ee/1032743/hullem-kui-covid-kreml-peab-salakavalat-soda-meie-koigi-peas-ja-sudames HULLEM KUI COVID: Kreml peab salakavalat sõda meie kõigi peas ja südames], [https://www.ohtuleht.ee/1032743/hullem-kui-covid-kreml-peab-salakavalat-soda-meie-koigi-peas-ja-sudames Õhtuleht], 29.04.2021
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/93383717/paeva-teema-kadri-paas-vormikandmise-keelamine-9-mail-oli-kaitsevae-haaletu-alistumine Vormikandmise keelamine 9. mail oli kaitseväe hääletu alistumine], [https://epl.delfi.ee/artikkel/93383717/paeva-teema-kadri-paas-vormikandmise-keelamine-9-mail-oli-kaitsevae-haaletu-alistumine Eesti Päevaleht], 10.05.2021
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/94810849/kadri-paas-vastutada-julgevad-intelligentsed-enesekindlad-vaarikad-sellised-kes-varbavad-endast-nutikamaid Vastutada julgevad intelligentsed, enesekindlad, väärikad. Sellised, kes värbavad endast nutikamaid], [https://epl.delfi.ee/artikkel/94810849/kadri-paas-vastutada-julgevad-intelligentsed-enesekindlad-vaarikad-sellised-kes-varbavad-endast-nutikamaid Eesti Päevaleht], 09.10.2021
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-valed-ja-pooltoed-kinnistuvad-igaveseks/ Valed ja pooltõed kinnistuvad igaveseks], [https://www.muurileht.ee/ajupete-valed-ja-pooltoed-kinnistuvad-igaveseks/ Müürileht], 12.11.2021
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-surm-usu-nimel/ Surm usu nimel], [https://www.muurileht.ee/ajupete-surm-usu-nimel/ Müürileht], 01.12.2021
*[https://opleht.ee/2021/12/pole-paremat-vaktsiini-kui-kusimine/ Pole paremat vaktsiini kui küsimine], [https://opleht.ee/2021/12/pole-paremat-vaktsiini-kui-kusimine/ Õpetajate Leht], 10.12.2021
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/95538757/kadri-paas-suurim-oht-eestile-on-meie-motlemine Suurim oht Eestile on meie mõtlemine], [https://epl.delfi.ee/artikkel/95538757/kadri-paas-suurim-oht-eestile-on-meie-motlemine Eesti Päevaleht], 31.12.2021
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_01_2022_veeb/s/14521227 Hübriidsõja argipäev: peame nägema nähtamatut ja valmistuma tundmatuks], Kaitse Kodu, jaanuar 2022
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-lugude-soda-ehk-kremli-keiserlikud-ambitsioonid/ Lugude sõda ehk Kremli keiserlikud ambitsioonid], [https://www.muurileht.ee/ajupete-lugude-soda-ehk-kremli-keiserlikud-ambitsioonid/ Müürileht], 25.01.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2022_veeb/s/14787890 &quot;Keiserlik Kreml&quot; ehk lood, millega taastatakse impeeriumit], Kaitse Kodu, veebruar 2022
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-liikuvate-valede-kaugeleulatuvad-haarmed/ Liikuvate valede kaugeleulatuvad haarmed, Müürileht], 08.02.2022
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/95998233/kadri-paas-patimentaliteediga-naabriga-tuleb-raakida-talle-arusaadavas-keeles Pätimentaliteediga naabriga tuleb rääkida talle arusaadavas keeles, Eesti Päevaleht], 24.02.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_03_2022_veeb/s/15126888 Mis kukutaks Kremli peremehe troonilt?], Kaitse Kodu, märts 2022
*[https://www.muurileht.ee/sonastame-pika-hermanni-eesmargid/ Sõnastame Pika Hermanni eesmärgid, Müürileht], 02.03.2022
*[https://arvamus.postimees.ee/7472799/kadri-paas-votame-ukrainlastest-eeskuju-voidame-infosoja Võtame ukrainlastest eeskuju – võidame infosõja, Postimees], 10.03.2022
*[https://tv.postimees.ee/7473706/sojastuudio-kadri-paas-vene-inimeste-moistus-ei-taha-seda-brutaalset-laastamistood-vastu-votta SÕJASTUUDIO: Vene inimeste mõistus ei taha seda brutaalset laastamistööd vastu võtta, Postimees], 10.03.2022
*[https://opleht.ee/2022/03/mis-juhtub-kui-klammerduda-tunnetuslikesse-eelarvamustesse/ Mis juhtub, kui klammerduda tunnetuslikesse eelarvamustesse?, Õpetajate Leht], 11.03.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_04_2022_veeb/s/15591963 Kuidas võita infosõda ukrainlaste näitel?], Kaitse Kodu, aprill 2022
*[https://opleht.ee/2022/04/kuidas-raakida-opilastega-kurjusest/ Kuidas rääkida õpilastega kurjusest?, Õpetajate Leht], 22.04.2022
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-ukraina-soja-koige-suurem-muut-olematu-kubersoda/ Ukraina sõja kõige suurem müüt – olematu kübersõda, Müürileht], 27.04.2022
*[https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin/118621 Neeme Raud. Siin. Kas tõesti on küberoperatsioonid Venemaa seni peamine õnnestumine Ukraina sõjas?], Kuku raadio, 30.04.2022
*[https://opleht.ee/2022/05/miks-on-ajalugu-koolis-koige-olulisem-aine/ Miks on ajalugu koolis kõige olulisem aine?, Õpetajate Leht], 27.05.2022
*[https://pohjarannik.postimees.ee/7542234/kadri-paas-eestile-kindlustavad-julgeoleku-tuntus-ja-kokkuhoidmine Eestile kindlustavad julgeoleku tuntus ja kokkuhoidmine, Põhjarannik], 11.06.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_05_2022_veeb/s/16086630 Kui palju maksab maailmale Ukraina sõda?], Kaitse Kodu, mai 2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2022_veeb/s/16698060 Achilleuse kodusaarest sai armutu võitluse tallermaa], Kaitse Kodu, juuni 2022
*[https://sakala.postimees.ee/7580407/kadri-paas-milline-varjendite-pikk-plaan-valida Milline varjendite pikk plaan valida?, Sakala], 9.08.2022
*[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120054746/kadri-paas-putini-paranoia-on-teinud-fsbst-uue-nkvd Putini paranoia on teinud FSB-st uue NKVD, Eesti Ekspress], 28.08.2022
*[https://sakala.postimees.ee/7599024/kadri-paas-eesti-lapsed-vaarivad-vaartustatud-ja-vaarikaid-opetajaid Eesti lapsed väärivad väärtustatud ja väärikaid õpetajaid, Sakala], 06.09.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_07_2022_veeb/s/17036243 Salakaval pehme jõud: vargne ja veenev identiteedi õõnestaja], Kaitse Kodu, september 2022
*[https://opleht.ee/2022/09/opetajad-on-koige-mojukamad-julgeolekuohvitserid/ Õpetajad on kõige mõjukamad julgeolekuohvitserid, Õpetajate Leht], 23.09.2022
*[https://virumaateataja.postimees.ee/7616387/eesti-on-konedes-alati-kriisideks-valmis Eesti on kõnedes alati kriisideks valmis, Virumaa Teataja], 30.09.2022
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/120079778/kadri-paas-ukraina-kiitis-kertsi-silda-kui-okupantide-parimat-voimalust-pageda-nuud-laheb-venelastel-sellega-raskeks Ukraina kiitis Kertši silda kui okupantide parimat võimalust pageda. Nüüd läheb venelastel sellega raskeks, Eesti Päevaleht], 08.10.2022
*[https://arvamus.postimees.ee/7624257/kadri-paas-lopetame-kremli-allorganisatsiooni-tegevuse-eestis Lõpetame Kremli allorganisatsiooni tegevuse Eestis, Postimees], 11.10.2022
*[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120087766/moskva-patriarhaadi-oigeusu-kirik-terroristliku-riigi-rakuke-eesti-vabariigis Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirik - terroristliku riigi rakuke Eesti Vabariigis, Eesti Ekspress], 28.10.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_08_2022_veeb/s/17314602 Realpolitik 21. sajandil: miks ja kuidas pakutakse Putinile pehmet maandumist?] Kaitse Kodu, november 2022
*[https://sakala.postimees.ee/7645619/kadri-paas-kas-kellegi-huvides-on-hoida-osa-eesti-inimesi-naljase-vaese-ja-vihasena Kas kellegi huvides on hoida osa Eesti inimesi näljase, vaese ja vihasena? Sakala], 11.11.2022
*[https://opleht.ee/2022/12/eesti-vajab-rohkem-haridust-koole-ja-opetajaid/ Eesti vajab rohkem haridust, koole ja õpetajaid, Õpetajate Leht,] 09.12.2022
*[https://arvamus.postimees.ee/7668565/kadri-paas-venemaa-muudiloome-pohineb-kolmel-sundmusel Venemaa müüdiloome põhineb kolmel sündmusel, Postimees], 13.12.2022
*[https://arvamus.postimees.ee/7679634/kadri-paas-moskva-kirik-soovib-ka-eesti-oigeusklikud-liita-ruskkii-mir-iga Moskva kirik soovib ka Eesti õigeusklikud liita &quot;Ruskkii mir'iga&quot;, Postimees], 28.12.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_01_2023_veeb/s/17869503 Ukraina sõja esimene õppetund: NATO riikidest suudab efektiivselt sõdida ainult USA], Kaitse Kodu, jaanuar 2023
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2023_veeb/s/18789445 Millal Moskva vaikib: Putin tüürib Venemaa ettearvamatusse kaosesse], Kaitse Kodu, veebruar 2023

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Paas, Kadri}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti koolitajad]]
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>h2djwiax8ocehhu8gntwb8hqt23ayxq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189175</id>
      <parentid>7189173</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:48:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7189175</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18369" sha1="0jtwf68h4ofu9z85kmnu0t2ldxkjx9f" xml:space="preserve">'''Kadri Paas''' (sündinud [[8. mai]]l [[1982]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Inforegister|url=https://www.inforegister.ee/CWIFWXW-KADRI-PAAS|pealkiri=Kadri Paas|väljaanne=Inforegister|aeg=|vaadatud=05.06.2020|arhiivimisaeg=1.02.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160201203128/https://www.inforegister.ee/CWIFWXW-KADRI-PAAS|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;) on eesti [[ajakirjanik]].
[[Fail:Kadri Paas Kuku klubis 2019. aastal.jpg|pisi|222x222px|Kadri Paas (2019)]]

==Elukäik==
Kadri Paas on lõpetanud 2004. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. 2007. aastal kaitses ta Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonnas magistritöö &quot;Copterline'i helikopteri katastroof: avaliku arvamuse kujundamine kriisikommunikatsiooni abil&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kadri Paas|url=https://www.ester.ee/record=b2854021*est|pealkiri=Copterline'i helikopteri katastroof: avaliku arvamuse kujundamine kriisikommunikatsiooni abil|väljaanne=E-kataloog ESTER|aeg=2007|vaadatud=05.06.2020|koht=Tallinn|väljaandja=Tallinna Ülikool}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal astus Paas [[Sisekaitseakadeemia]] sisejulgeoleku instituudi magistrantuuri. 2019. aastal sai ta [[kaitseministeerium|kaitseministeeriumilt]] riigikaitseliseks teadustööks stipendiumi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kaitseministeerium|url=https://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseministeerium-tunnustas-riigikaitseliste-teadustoode-autoreid|pealkiri=Kaitseministeerium tunnustas riigikaitseliste teadustööde autoreid|väljaanne=Kaitseministeerium|aeg=18.12.2019|vaadatud=05.06.2020}}&lt;/ref&gt; 2021. aasta veebruaris kaitses Paas samas magistritöö &quot;Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni võimalused vaenulike inforünnakute mõjude leevendamiseks infosõjas&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Paas, Kadri|url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2697|pealkiri=Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni võimalused vaenulike inforünnakute mõju leevendamiseks infosõjas|väljaanne=Sisekaitseakadeemia|aeg=10.02.2021|vaadatud=12.05.2021|arhiivimisaeg=13.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210513153341/https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2697|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Täiendkoolitus: 2020 Täiskasvanute koolitaja väljaõpe&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Innowise|url=https://media.voog.com/0000/0044/5647/files/T%C3%A4iskasvanute%20koolitaja%20v%C3%A4lja%C3%B5pe_116h.pdf|pealkiri=Täiskasvanute koolitaja väljaõpe|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=05.06.2020}}&lt;/ref&gt;, 2019 III Kõrgemad digiriigi ja küberkaitse kursused Viinistul&lt;ref&gt;Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse III kõrgemate digiriigi ja küberkaitse kursuste tunnistus:https://www.facebook.com/photo.php?fbid=3312960275443064&amp;set=a.1179261885479591&amp;type=3&amp;theater&lt;/ref&gt;, 2018 XXXIX Kõrgemad Riigikaitsekursused Roostal.&lt;ref&gt;Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Kõrgemate Riigikaitsekursuste tunnistus (57 akadeemilist tundi): https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2362464477159320&amp;set=picfp.100001873736373&amp;type=3&amp;theater&lt;/ref&gt;

2001. aastast töötas Paas ajakirjanikuna [[Õhtuleht|Õhtulehe]] uudistetoimetuses, [[Äripäev]]a logistika-, loov- ja uudistetoimetuses, [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] majandustoimetuses Ärileht. 2020. aastal sisustas Paas [[Eesti NATO Ühing]]u [[sotsiaalmeedia]] kanaleid. 

Alates 2023. aasta oktoobrist töötab ta maakonnalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetuses ajakirjanikuna.

==Poliitiline tegevus==
2017. aasta kevadest töötas ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] Riigikogu fraktsiooni nõunikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=BNS|url=https://www.err.ee/585954/ekre-meedianounikuks-saab-eesti-paevalehe-ajakirjanik-kadri-paas|pealkiri=EKRE meedianõunikuks saab Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Paas|väljaanne=ERR|aeg=24.03.2017|vaadatud=05.06.2020}}&lt;/ref&gt; 7. veebruaril 2018 valiti ta EKRE Tallinna kesklinna osakonna juhiks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210511110645/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-tallinna-kesklinna-osakonna-juhiks-valiti-endine-ajakirjanik/ EKRE Tallinna kesklinna osakonna juhiks valiti endine ajakirjanik] Uued Uudised, 08.02.2018.&lt;/ref&gt; Ta oli 20. novembrist 2017 EKRE liige&lt;ref&gt;Fred Püss. [https://www.delfi.ee/artikkel/81500827/ootamatult-ekre-nouniku-kohalt-lahkunud-kadri-paas-on-nuud-vabaerakonna-palgal Ootamatult EKRE nõuniku kohalt lahkunud Kadri Paas on nüüd Vabaerakonna palgal] Delfi.ee, 21.03.2018.&lt;/ref&gt;, kuid astus veebruaris 2018 parteist välja.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/861669/ekre-kailakujud-meedianounik-kadri-paasi-lahkumisest-ega-meil-pole-siin-saientoloogide-sekt-et-minna-tuleb-ainult-jalad-ees EKRE käilakujud meedianõunik Kadri Paasi lahkumisest: ega meil pole siin saientoloogide sekt, et minna tuleb ainult jalad ees] Õhtuleht, 26.02.2018.&lt;/ref&gt;

2018. aasta 26. veebruarist töötas ta [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] Riigikogu fraktsiooni nõunikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Silja Ratt|url=https://www.ohtuleht.ee/866216/ekre-st-lahkunud-kadri-paas-tootab-nuud-vabaerakonna-meedianounikuna|pealkiri=EKRE-st lahkunud Kadri Paas töötab nüüd Vabaerakonna meedianõunikuna|väljaanne=Õhtuleht|aeg=21.03.2018|vaadatud=05.06.2020}}&lt;/ref&gt;

2021. aasta juulis astus erakonna [[Eesti 200]] liikmeks. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris ta erakonna Eesti 200 liikmena [[Türi vald|Türi vallas]] valimisliidu Tulevikuvald Türi nimekirjas.&lt;ref&gt;[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0052/municipality/0834/electoral_district/1/candidate/118 Kandidaat nr 118 KADRI PAAS 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste kodulehel]&lt;/ref&gt; 2021. aasta oktoobris valiti Paas [[Türi vallavolikogu]] liikmeks, ta oli algul volikogu eelarve- ja arenduskomisjoni ning seejärel revisjonikomisjoni esimees. 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 584 häält ega osutunud valituks. 2023. aasta sügisel lahkus ta Türi vallavolikogust ja poliitikast.

==&quot;Tõe sõna&quot; ==
Paas on 2020. aastal alanud infosõja olemust, meetodeid, põhjusi ja võimalusi tutvustava haridusliku sotsiaalkampaania &quot;Tõe sõna&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://xn--tesna-duac.ee/|pealkiri=Tõe Sõna|väljaanne=|aeg=01.11.2020|vaadatud=|arhiivimisaeg=12.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201112043439/https://xn--tesna-duac.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; looja ja eestvedaja. Ajaloolase [[David Vseviov]]i ja [[Kaitsepolitseiamet]]i büroojuhi [[Harrys Puusepp|Harrys Puusepa]] miniloengutest&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/channel/UCRfSHZF1uzFucbgb1sRB0TA/videos?view_as=subscriber|pealkiri=Tõe Sõna YouTube'i kanal|väljaanne=|aeg=01.11.2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; saab muu hulgas teada, miks on põnev vale usutavam kui igav tõde, kuidas riigid üksteist infoga mõjutavad ning miks ei ole kasulikud idioodid üldsegi rumalad ega kasutud.

Kampaania &quot;Tõe sõna&quot; kodulehe artikleid illustreerivad Karl-Erik Talveti tindijoonistused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://xn--tesna-duac.ee/valedevaktsiin/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-05-31 |arhiivimisaeg=2023-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230609202522/https://xn--tesna-duac.ee/valedevaktsiin/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Kampaania visuaali eest hoolitses loovjuht Joosep Kask. Sotsiaalmeedia kampaania raames valmisid koomikute [[Mattias Naan]]i ja [[Kaarel Nõmmik]]u stsenaariumide järgi lavastatud [[sketš]]id.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/toesona|pealkiri=Tõe sõna FB leht|väljaanne=|aeg=01.11.2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Nende kaudu tutvustati noortele infosõja olemust, põhjusi ja ohte. Sketšide peategelased olid teismeliste seas tuntud Eesti [[suunamudija]]d. 

==Teosed==
* Kadri Paas ja [[Katariina Krjutškova]]. &quot;Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kadri Paas, Katariina Krjutškova|pealkiri=Andrus Ansip - halva iseloomuga tark poiss|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Vaba Kiri|lehekülg=|url=https://www.rahvaraamat.ee/p/andrus-ansip-halva-iseloomuga-tark-poiss/512804/et?isbn=9789949335954|keel=}}&lt;/ref&gt;, Vaba Kiri, 2014
* [[Vladimir Sazonov]], [[Erkki Koort]], [[Priit Heinsoo]] ja Kadri Paas. &quot;Sisejulgeoleku hübriidohtude tutvustamine&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |autor=Sazonov |eesnimi=Vladimir |url=https://www.sisekaitse.ee/et/sisejulgeoleku-hubriidohtude-tutvustamine?language_content_entity=et |pealkiri=Sisejulgeoleku hübriidohtude tutvustamine |perekonnanimi2=Koort |eesnimi2=Erkki |perekonnanimi3=Heinsoo |eesnimi3=Priit |perekonnanimi4=Paas |eesnimi4=Kadri |kirjastus=Sisekaitseakadeemia |aasta=2020 |koht=Tallinn |lehekülg= |vaadatud=2020-06-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605132334/https://www.sisekaitse.ee/et/sisejulgeoleku-hubriidohtude-tutvustamine?language_content_entity=et |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, Sisekaitseakadeemia, 2020

===Artikleid===
*[https://leht.postimees.ee/7201407/kadri-paas-vaenlasele-kasulikuks-idioodiks-voib-osutuda-igauks-meist?_ga=2.19549176.1901974690.1615572954-601699845.1610359461 Vaenlasele kasulikuks idioodiks võib osutuda igaüks meist], [https://leht.postimees.ee/7201407/kadri-paas-vaenlasele-kasulikuks-idioodiks-voib-osutuda-igauks-meist?_ga=2.19549176.1901974690.1615572954-601699845.1610359461 Postimees], 15.03.2021
*[https://novaator.err.ee/1608158824/magistritoo-poliitikute-ukskoiksus-seab-eesti-julgeoleku-ohtu Poliitikute ükskõiksus seab Eesti julgeoleku ohtu], [https://novaator.err.ee/1608158824/magistritoo-poliitikute-ukskoiksus-seab-eesti-julgeoleku-ohtu Novaator], 30.03.2021
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/93099897/kadri-paas-miks-sai-tammsaarest-vene-kirjanik-infosoja-moju-ei-tasu-naeruvaaristada Miks sai Tammsaarest vene kirjanik? Infosõja mõju ei tasu naeruvääristada], [https://epl.delfi.ee/artikkel/93099897/kadri-paas-miks-sai-tammsaarest-vene-kirjanik-infosoja-moju-ei-tasu-naeruvaaristada Eesti Päevaleht], 11.04.2021
*[https://www.ohtuleht.ee/1032743/hullem-kui-covid-kreml-peab-salakavalat-soda-meie-koigi-peas-ja-sudames HULLEM KUI COVID: Kreml peab salakavalat sõda meie kõigi peas ja südames], [https://www.ohtuleht.ee/1032743/hullem-kui-covid-kreml-peab-salakavalat-soda-meie-koigi-peas-ja-sudames Õhtuleht], 29.04.2021
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/93383717/paeva-teema-kadri-paas-vormikandmise-keelamine-9-mail-oli-kaitsevae-haaletu-alistumine Vormikandmise keelamine 9. mail oli kaitseväe hääletu alistumine], [https://epl.delfi.ee/artikkel/93383717/paeva-teema-kadri-paas-vormikandmise-keelamine-9-mail-oli-kaitsevae-haaletu-alistumine Eesti Päevaleht], 10.05.2021
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/94810849/kadri-paas-vastutada-julgevad-intelligentsed-enesekindlad-vaarikad-sellised-kes-varbavad-endast-nutikamaid Vastutada julgevad intelligentsed, enesekindlad, väärikad. Sellised, kes värbavad endast nutikamaid], [https://epl.delfi.ee/artikkel/94810849/kadri-paas-vastutada-julgevad-intelligentsed-enesekindlad-vaarikad-sellised-kes-varbavad-endast-nutikamaid Eesti Päevaleht], 09.10.2021
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-valed-ja-pooltoed-kinnistuvad-igaveseks/ Valed ja pooltõed kinnistuvad igaveseks], [https://www.muurileht.ee/ajupete-valed-ja-pooltoed-kinnistuvad-igaveseks/ Müürileht], 12.11.2021
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-surm-usu-nimel/ Surm usu nimel], [https://www.muurileht.ee/ajupete-surm-usu-nimel/ Müürileht], 01.12.2021
*[https://opleht.ee/2021/12/pole-paremat-vaktsiini-kui-kusimine/ Pole paremat vaktsiini kui küsimine], [https://opleht.ee/2021/12/pole-paremat-vaktsiini-kui-kusimine/ Õpetajate Leht], 10.12.2021
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/95538757/kadri-paas-suurim-oht-eestile-on-meie-motlemine Suurim oht Eestile on meie mõtlemine], [https://epl.delfi.ee/artikkel/95538757/kadri-paas-suurim-oht-eestile-on-meie-motlemine Eesti Päevaleht], 31.12.2021
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_01_2022_veeb/s/14521227 Hübriidsõja argipäev: peame nägema nähtamatut ja valmistuma tundmatuks], Kaitse Kodu, jaanuar 2022
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-lugude-soda-ehk-kremli-keiserlikud-ambitsioonid/ Lugude sõda ehk Kremli keiserlikud ambitsioonid], [https://www.muurileht.ee/ajupete-lugude-soda-ehk-kremli-keiserlikud-ambitsioonid/ Müürileht], 25.01.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2022_veeb/s/14787890 &quot;Keiserlik Kreml&quot; ehk lood, millega taastatakse impeeriumit], Kaitse Kodu, veebruar 2022
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-liikuvate-valede-kaugeleulatuvad-haarmed/ Liikuvate valede kaugeleulatuvad haarmed, Müürileht], 08.02.2022
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/95998233/kadri-paas-patimentaliteediga-naabriga-tuleb-raakida-talle-arusaadavas-keeles Pätimentaliteediga naabriga tuleb rääkida talle arusaadavas keeles, Eesti Päevaleht], 24.02.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_03_2022_veeb/s/15126888 Mis kukutaks Kremli peremehe troonilt?], Kaitse Kodu, märts 2022
*[https://www.muurileht.ee/sonastame-pika-hermanni-eesmargid/ Sõnastame Pika Hermanni eesmärgid, Müürileht], 02.03.2022
*[https://arvamus.postimees.ee/7472799/kadri-paas-votame-ukrainlastest-eeskuju-voidame-infosoja Võtame ukrainlastest eeskuju – võidame infosõja, Postimees], 10.03.2022
*[https://tv.postimees.ee/7473706/sojastuudio-kadri-paas-vene-inimeste-moistus-ei-taha-seda-brutaalset-laastamistood-vastu-votta SÕJASTUUDIO: Vene inimeste mõistus ei taha seda brutaalset laastamistööd vastu võtta, Postimees], 10.03.2022
*[https://opleht.ee/2022/03/mis-juhtub-kui-klammerduda-tunnetuslikesse-eelarvamustesse/ Mis juhtub, kui klammerduda tunnetuslikesse eelarvamustesse?, Õpetajate Leht], 11.03.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_04_2022_veeb/s/15591963 Kuidas võita infosõda ukrainlaste näitel?], Kaitse Kodu, aprill 2022
*[https://opleht.ee/2022/04/kuidas-raakida-opilastega-kurjusest/ Kuidas rääkida õpilastega kurjusest?, Õpetajate Leht], 22.04.2022
*[https://www.muurileht.ee/ajupete-ukraina-soja-koige-suurem-muut-olematu-kubersoda/ Ukraina sõja kõige suurem müüt – olematu kübersõda, Müürileht], 27.04.2022
*[https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin/118621 Neeme Raud. Siin. Kas tõesti on küberoperatsioonid Venemaa seni peamine õnnestumine Ukraina sõjas?], Kuku raadio, 30.04.2022
*[https://opleht.ee/2022/05/miks-on-ajalugu-koolis-koige-olulisem-aine/ Miks on ajalugu koolis kõige olulisem aine?, Õpetajate Leht], 27.05.2022
*[https://pohjarannik.postimees.ee/7542234/kadri-paas-eestile-kindlustavad-julgeoleku-tuntus-ja-kokkuhoidmine Eestile kindlustavad julgeoleku tuntus ja kokkuhoidmine, Põhjarannik], 11.06.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_05_2022_veeb/s/16086630 Kui palju maksab maailmale Ukraina sõda?], Kaitse Kodu, mai 2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2022_veeb/s/16698060 Achilleuse kodusaarest sai armutu võitluse tallermaa], Kaitse Kodu, juuni 2022
*[https://sakala.postimees.ee/7580407/kadri-paas-milline-varjendite-pikk-plaan-valida Milline varjendite pikk plaan valida?, Sakala], 9.08.2022
*[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120054746/kadri-paas-putini-paranoia-on-teinud-fsbst-uue-nkvd Putini paranoia on teinud FSB-st uue NKVD, Eesti Ekspress], 28.08.2022
*[https://sakala.postimees.ee/7599024/kadri-paas-eesti-lapsed-vaarivad-vaartustatud-ja-vaarikaid-opetajaid Eesti lapsed väärivad väärtustatud ja väärikaid õpetajaid, Sakala], 06.09.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_07_2022_veeb/s/17036243 Salakaval pehme jõud: vargne ja veenev identiteedi õõnestaja], Kaitse Kodu, september 2022
*[https://opleht.ee/2022/09/opetajad-on-koige-mojukamad-julgeolekuohvitserid/ Õpetajad on kõige mõjukamad julgeolekuohvitserid, Õpetajate Leht], 23.09.2022
*[https://virumaateataja.postimees.ee/7616387/eesti-on-konedes-alati-kriisideks-valmis Eesti on kõnedes alati kriisideks valmis, Virumaa Teataja], 30.09.2022
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/120079778/kadri-paas-ukraina-kiitis-kertsi-silda-kui-okupantide-parimat-voimalust-pageda-nuud-laheb-venelastel-sellega-raskeks Ukraina kiitis Kertši silda kui okupantide parimat võimalust pageda. Nüüd läheb venelastel sellega raskeks, Eesti Päevaleht], 08.10.2022
*[https://arvamus.postimees.ee/7624257/kadri-paas-lopetame-kremli-allorganisatsiooni-tegevuse-eestis Lõpetame Kremli allorganisatsiooni tegevuse Eestis, Postimees], 11.10.2022
*[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120087766/moskva-patriarhaadi-oigeusu-kirik-terroristliku-riigi-rakuke-eesti-vabariigis Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirik - terroristliku riigi rakuke Eesti Vabariigis, Eesti Ekspress], 28.10.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_08_2022_veeb/s/17314602 Realpolitik 21. sajandil: miks ja kuidas pakutakse Putinile pehmet maandumist?] Kaitse Kodu, november 2022
*[https://sakala.postimees.ee/7645619/kadri-paas-kas-kellegi-huvides-on-hoida-osa-eesti-inimesi-naljase-vaese-ja-vihasena Kas kellegi huvides on hoida osa Eesti inimesi näljase, vaese ja vihasena? Sakala], 11.11.2022
*[https://opleht.ee/2022/12/eesti-vajab-rohkem-haridust-koole-ja-opetajaid/ Eesti vajab rohkem haridust, koole ja õpetajaid, Õpetajate Leht,] 09.12.2022
*[https://arvamus.postimees.ee/7668565/kadri-paas-venemaa-muudiloome-pohineb-kolmel-sundmusel Venemaa müüdiloome põhineb kolmel sündmusel, Postimees], 13.12.2022
*[https://arvamus.postimees.ee/7679634/kadri-paas-moskva-kirik-soovib-ka-eesti-oigeusklikud-liita-ruskkii-mir-iga Moskva kirik soovib ka Eesti õigeusklikud liita &quot;Ruskkii mir'iga&quot;, Postimees], 28.12.2022
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_01_2023_veeb/s/17869503 Ukraina sõja esimene õppetund: NATO riikidest suudab efektiivselt sõdida ainult USA], Kaitse Kodu, jaanuar 2023
*[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2023_veeb/s/18789445 Millal Moskva vaikib: Putin tüürib Venemaa ettearvamatusse kaosesse], Kaitse Kodu, veebruar 2023

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Paas, Kadri}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti koolitajad]]
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>0jtwf68h4ofu9z85kmnu0t2ldxkjx9f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kadri Paas</title>
    <ns>1</ns>
    <id>428750</id>
    <revision>
      <id>7189177</id>
      <parentid>6234399</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:53:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7189177</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1214" sha1="8kzqt5yc9g2iec04f4t0xgunrglzy0n" xml:space="preserve">Minu meelest võiks artikkel alles jääda, ei ole vaja kustutada. Muidugi vajaks artikkel täiendamist [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. veebruar 2016, kell 09:09 (EET)

Ma ei näe, et tema tähelepanuväärsuses oleks kahtlust. Minu meelest tuleb piisab juba sellest raamatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2016, kell 10:14 (EET)

Kadri Paas on kauaaegne Postimehe  ajakirjanik. Aga praeguses toimetuse koosseisus teda ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2016, kell 12:02 (EET)

== Artiklite loetelu ==

Mu meelest võiks artiklilinkide loeteluga piiri pidada, praegu läheb natuke liiale. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 2. november 2022, kell 22:55 (EET)
:Aga mille alusel valida? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2022, kell 23:28 (EET)
------------
''Eesti Päevalehe majandustoimetuses Ärileht'' – ? Kas toimetas Eesti Päevalehe majandustoimetuse töötajana EPL-i Ärilehte? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 13:53 (EEST)</text>
      <sha1>8kzqt5yc9g2iec04f4t0xgunrglzy0n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paistu kihelkonnakool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>432439</id>
    <revision>
      <id>7189012</id>
      <parentid>7188508</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:04:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Muutsin Peeter Ruubeli lingi õige Peetri isikule</comment>
      <origin>7189012</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5305" sha1="pzocccoicvk08abt2a9y1ledjfby012" xml:space="preserve">[[Fail:Paistu kihelkonnakool ja kirik JAL.jpg|pisi|&lt;small&gt;Paistu kihelkonnakool ja kirik 1930ndad&lt;/small&gt;]]
'''Paistu kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]], mis asus [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Paistu|Paistus]].

== Ajalugu ==
[[Paistu|Paistus]] avati [[1854]]. aastal kihelkonnakool poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele. Kihelkonnakoolid asutas [[Woldemar Hansen|Woldemar Adolf Hansen]], sh isikliku rahaga Paistu tütarlaste kihelkonnakooli. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Kirikukonvent andis tüdrukutekoolile (asutatud juba 1869. aastal) kihelkonnakooli õigused jaanuaris 1871. aastal. Paistu tütarlaste erakooli esimeseks juhatajaks sai Jaan Vares, teiseks juhatajaks Julius Schneider (1877-1880) ning hilisem pikaaegne juhataja kuni kooli sulgemiseni oli Paistu köster August Samuel Tilzen (1880-1920). 

1854. aasta 13. novembril (vkj 1. nov) avatud Paistu Poeglaste Kihelkonnakool asus esimesel aastal vanas õpetajamajas (kus elasid kirikuõpetaja teenijad). Õppetöö algas 1. novembril 1854 ja koolis õppis esimesel aastal 15 (17) õpilast. Esimeseks õpetajaks ja ühtlasi koolijuhatajaks oli [[Hans Wühner]] (Vanakubja), kes aga juba mõne aasta pärast pidi ümber asuma [[Tarvastu]]sse. 1855. aastal põles koolimaja maha ja 1856. aasta 15. oktoobril valmis Paistu Poeglaste Kihelkonnakooli uus puust ja kivikatusega koolimaja Paistu kiriklas oru nõlval looduskaunis kohas (lõplikult valmib aasta hiljem). Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.&lt;ref name=&quot;EEveebis&quot;&gt;{{EEveebis|paistu2}} (vaadatud 19.03.2016)&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1880–1911 töötas Paistu poeglaste kihelkonnakoolis organisti ja õpetajana helilooja ja koorijuht [[Friedrich August Saebelmann]]. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas aastaid õpetaja [[Martin Kahu]] ja hiljem tema tütar [[Heli-Maria Kahu]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13166026/htmllisa/13172149 Paistu valla arengukava 2009–2020. Paistu vallavolikogu määrus.] Riigi Teataja.&lt;/ref&gt;

Koolimaja põles maha [[1941]]. aasta juunis. 

Paistu kihelkonnakoolis on õppinud, õpetanud ja elanud suur hulk tuntud varajase [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelasi, teiste seas [[Adam Peterson]], [[Hain Henno]], [[Mats Kirsel]], [[Mihkel Veske]], [[Juhan Kunder]], [[Hans Wühner]], [[Aleksander Kunileid|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] jt. 

Paistus [[Hans Wühner]]i, [[Jaan Adamson]]i ja Mats Warese koostöös korraldatud õpetajate seminaridel (1856–1858) on osalenud [[Johann Voldemar Jannsen]] ja [[Carl Robert Jakobson]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910–1922) 4 august 1911 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tallinnateataja19110804.2.19 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;. Mõnedel andmetel võib kooliga kaudselt seotud olla olnud ka [[Johann Köler]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886–1944) 11 aprill 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19290411.2.74 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; .

Kihelkonnakooli asukohas ja [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraad]]i astmeliselt langevast pargist on kujundamisel ärkamisaja hälliks olnud kihelkonnakooli ja selle õpetajate ja õpilaste mälestuseks ning tähistamiseks Kaunite laulude park&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Talgud Paistu kaunite laulude pargis – Mulgimaa |url=https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/sundmused/kalender/2024-12-15/talgud-paistu-kaunite-laulude-pargis/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=mulgimaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

==Õpilasi==
*[[Adam Peterson]] (u. 1854–1856)
*[[Mats Kirsel]] (1855–1858) 
*[[Mihkel Veske]] (1855–1858)
*Johannes Mielberg (u. 1854-1858)
*Peeter Peterson (u. 1854-1858)
*[[Hain Henno]] (u. 1854-1858)
*[[Juhan Kunder]] (u. 1860–1863)
*Johan (Johannes) Raudsepp (u. 1860–1863)
*[[Mats Neumann]] (u. 1860–1863)
*[[Jaan Leppik|Jaan Lepik]] (1873–1876)
*[[:en:Andres_Loorits|Andres Loorits]] (1878–1881)
*[[Jaan Lõo]] (u. 1881–1883)  
*Jaan Kipper (1883–1886)
*[[Hans Pöögelmann]] (1885–1888)
*[[Jakob Neumann]] (1886–1889) 
*Oskar Wihmann (1887-1890)
*[[Mart Raud]] (1891–1895)
*[[Juhan Aavik]] (1893–1897)
*[[Peeter Algma]] (1897–1901)
*[[Peeter Ruubel]] (1897–1901) 
*[[Jaak Kärner]] (u. 1904–1906) 
*[[Jaan Tomp]] (u. 1906–1909)
*[[Andres Särev]] (u. 1909–1912) 

==Õpetajaid==
*[[Hans Wühner]] (1854–1858) 
*[[Mats Kirsel]] (1858–1860)
*[[Friedrich August Saebelmann|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] (1865–1868)
*August Samuel Tilzen (1877–1880)
*[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] (1880–1899)
*[[Friedrich August Saebelmann]] (1880–1911)
*G. Parts (1899– )
*[[Martin Kahu]] (1899–)
*[[Hans Sõber]]
*[[Jaan Kirsel]] (1911–1914)
*[[Jaan Bergmann]]
*Marie Siilats (np Neumann)
*Daniel Siilats (1920–1930)
*Salme Ruubel (1920–)
*Mary Elfriede Siilats (np Norden) (1926–1930)
*Larin (1926–)

==Vaata ka==
*[[Paistu Kool]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021.

[[Kategooria:Paistu kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]]</text>
      <sha1>pzocccoicvk08abt2a9y1ledjfby012</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189016</id>
      <parentid>7189012</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:08:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <origin>7189016</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5437" sha1="rt1ms9j0ee14vqp1dknmysad9pmf5hm" xml:space="preserve">[[Fail:Paistu kihelkonnakool ja kirik JAL.jpg|pisi|&lt;small&gt;Paistu kihelkonnakool ja kirik 1930ndad&lt;/small&gt;]]
'''Paistu kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]], mis asus [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Paistu|Paistus]].

== Ajalugu ==
[[Paistu|Paistus]] avati [[1854]]. aastal kihelkonnakool poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele. Kihelkonnakoolid asutas [[Woldemar Hansen|Woldemar Adolf Hansen]], sh isikliku rahaga Paistu tütarlaste kihelkonnakooli. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Kirikukonvent andis tüdrukutekoolile (asutatud juba 1869. aastal) kihelkonnakooli õigused jaanuaris 1871. aastal. Paistu tütarlaste erakooli esimeseks juhatajaks sai Jaan Vares, teiseks juhatajaks Julius Schneider (1877-1880) ning hilisem pikaaegne juhataja kuni kooli sulgemiseni oli Paistu köster August Samuel Tilzen (1880-1920). 

1854. aasta 13. novembril (vkj 1. nov) avatud Paistu Poeglaste Kihelkonnakool asus esimesel aastal vanas õpetajamajas (kus elasid kirikuõpetaja teenijad). Õppetöö algas 1. novembril 1854 ja koolis õppis esimesel aastal 15 (17) õpilast. Esimeseks õpetajaks ja ühtlasi koolijuhatajaks oli [[Hans Wühner]] (Vanakubja), kes aga juba mõne aasta pärast pidi ümber asuma [[Tarvastu]]sse. 1855. aastal põles koolimaja maha ja 1856. aasta 15. oktoobril valmis Paistu Poeglaste Kihelkonnakooli uus puust ja kivikatusega koolimaja Paistu kiriklas oru nõlval looduskaunis kohas (lõplikult valmib aasta hiljem). Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.&lt;ref name=&quot;EEveebis&quot;&gt;{{EEveebis|paistu2}} (vaadatud 19.03.2016)&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1880–1911 töötas Paistu poeglaste kihelkonnakoolis organisti ja õpetajana helilooja ja koorijuht [[Friedrich August Saebelmann]]. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas aastaid õpetaja [[Martin Kahu]] ja hiljem tema tütar [[Heli-Maria Kahu]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13166026/htmllisa/13172149 Paistu valla arengukava 2009–2020. Paistu vallavolikogu määrus.] Riigi Teataja.&lt;/ref&gt;
Friedrich August Saebelmann koos Peeter Ruubeliga alustasid 1888 aastal Paistus uuenduslike rahvuslike turnipidude korraldamisega. 

Koolimaja põles maha [[1941]]. aasta juunis. 

Paistu kihelkonnakoolis on õppinud, õpetanud ja elanud suur hulk tuntud varajase [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelasi, teiste seas [[Adam Peterson]], [[Hain Henno]], [[Mats Kirsel]], [[Mihkel Veske]], [[Juhan Kunder]], [[Hans Wühner]], [[Aleksander Kunileid|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] jt. 

Paistus [[Hans Wühner]]i, [[Jaan Adamson]]i ja Mats Warese koostöös korraldatud õpetajate seminaridel (1856–1858) on osalenud [[Johann Voldemar Jannsen]] ja [[Carl Robert Jakobson]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910–1922) 4 august 1911 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tallinnateataja19110804.2.19 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;. Mõnedel andmetel võib kooliga kaudselt seotud olla olnud ka [[Johann Köler]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886–1944) 11 aprill 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19290411.2.74 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; .

Kihelkonnakooli asukohas ja [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraad]]i astmeliselt langevast pargist on kujundamisel ärkamisaja hälliks olnud kihelkonnakooli ja selle õpetajate ja õpilaste mälestuseks ning tähistamiseks Kaunite laulude park&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Talgud Paistu kaunite laulude pargis – Mulgimaa |url=https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/sundmused/kalender/2024-12-15/talgud-paistu-kaunite-laulude-pargis/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=mulgimaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

==Õpilasi==
*[[Adam Peterson]] (u. 1854–1856)
*[[Mats Kirsel]] (1855–1858) 
*[[Mihkel Veske]] (1855–1858)
*Johannes Mielberg (u. 1854-1858)
*Peeter Peterson (u. 1854-1858)
*[[Hain Henno]] (u. 1854-1858)
*[[Juhan Kunder]] (u. 1860–1863)
*Johan (Johannes) Raudsepp (u. 1860–1863)
*[[Mats Neumann]] (u. 1860–1863)
*[[Jaan Leppik|Jaan Lepik]] (1873–1876)
*[[:en:Andres_Loorits|Andres Loorits]] (1878–1881)
*[[Jaan Lõo]] (u. 1881–1883)  
*Jaan Kipper (1883–1886)
*[[Hans Pöögelmann]] (1885–1888)
*[[Jakob Neumann]] (1886–1889) 
*Oskar Wihmann (1887-1890)
*[[Mart Raud]] (1891–1895)
*[[Juhan Aavik]] (1893–1897)
*[[Peeter Algma]] (1897–1901)
*[[Peeter Ruubel]] (1897–1901) 
*[[Jaak Kärner]] (u. 1904–1906) 
*[[Jaan Tomp]] (u. 1906–1909)
*[[Andres Särev]] (u. 1909–1912) 

==Õpetajaid==
*[[Hans Wühner]] (1854–1858) 
*[[Mats Kirsel]] (1858–1860)
*[[Friedrich August Saebelmann|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] (1865–1868)
*August Samuel Tilzen (1877–1880)
*[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] (1880–1899)
*[[Friedrich August Saebelmann]] (1880–1911)
*G. Parts (1899– )
*[[Martin Kahu]] (1899–)
*[[Hans Sõber]]
*[[Jaan Kirsel]] (1911–1914)
*[[Jaan Bergmann]]
*Marie Siilats (np Neumann)
*Daniel Siilats (1920–1930)
*Salme Ruubel (1920–)
*Mary Elfriede Siilats (np Norden) (1926–1930)
*Larin (1926–)

==Vaata ka==
*[[Paistu Kool]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021.

[[Kategooria:Paistu kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]]</text>
      <sha1>rt1ms9j0ee14vqp1dknmysad9pmf5hm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189018</id>
      <parentid>7189016</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:10:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisasin lingid ja viited</comment>
      <origin>7189018</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5679" sha1="fp1xw39w48j4sg8s80y16g0iggqpflz" xml:space="preserve">[[Fail:Paistu kihelkonnakool ja kirik JAL.jpg|pisi|&lt;small&gt;Paistu kihelkonnakool ja kirik 1930ndad&lt;/small&gt;]]
'''Paistu kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]], mis asus [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Paistu|Paistus]].

== Ajalugu ==
[[Paistu|Paistus]] avati [[1854]]. aastal kihelkonnakool poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele. Kihelkonnakoolid asutas [[Woldemar Hansen|Woldemar Adolf Hansen]], sh isikliku rahaga Paistu tütarlaste kihelkonnakooli. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Kirikukonvent andis tüdrukutekoolile (asutatud juba 1869. aastal) kihelkonnakooli õigused jaanuaris 1871. aastal. Paistu tütarlaste erakooli esimeseks juhatajaks sai Jaan Vares, teiseks juhatajaks Julius Schneider (1877-1880) ning hilisem pikaaegne juhataja kuni kooli sulgemiseni oli Paistu köster August Samuel Tilzen (1880-1920). 

1854. aasta 13. novembril (vkj 1. nov) avatud Paistu Poeglaste Kihelkonnakool asus esimesel aastal vanas õpetajamajas (kus elasid kirikuõpetaja teenijad). Õppetöö algas 1. novembril 1854 ja koolis õppis esimesel aastal 15 (17) õpilast. Esimeseks õpetajaks ja ühtlasi koolijuhatajaks oli [[Hans Wühner]] (Vanakubja), kes aga juba mõne aasta pärast pidi ümber asuma [[Tarvastu]]sse. 1855. aastal põles koolimaja maha ja 1856. aasta 15. oktoobril valmis Paistu Poeglaste Kihelkonnakooli uus puust ja kivikatusega koolimaja Paistu kiriklas oru nõlval looduskaunis kohas (lõplikult valmib aasta hiljem). Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.&lt;ref name=&quot;EEveebis&quot;&gt;{{EEveebis|paistu2}} (vaadatud 19.03.2016)&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1880–1911 töötas Paistu poeglaste kihelkonnakoolis organisti ja õpetajana helilooja ja koorijuht [[Friedrich August Saebelmann]]. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas aastaid õpetaja [[Martin Kahu]] ja hiljem tema tütar [[Heli-Maria Kahu]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13166026/htmllisa/13172149 Paistu valla arengukava 2009–2020. Paistu vallavolikogu määrus.] Riigi Teataja.&lt;/ref&gt; 

Friedrich August Saebelmann koos [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubeliga]] alustasid 1888 aastal Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=www.digar.ee}}&lt;/ref&gt; 

Koolimaja põles maha [[1941]]. aasta juunis. 

Paistu kihelkonnakoolis on õppinud, õpetanud ja elanud suur hulk tuntud varajase [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelasi, teiste seas [[Adam Peterson]], [[Hain Henno]], [[Mats Kirsel]], [[Mihkel Veske]], [[Juhan Kunder]], [[Hans Wühner]], [[Aleksander Kunileid|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] jt. 

Paistus [[Hans Wühner]]i, [[Jaan Adamson]]i ja Mats Warese koostöös korraldatud õpetajate seminaridel (1856–1858) on osalenud [[Johann Voldemar Jannsen]] ja [[Carl Robert Jakobson]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910–1922) 4 august 1911 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tallinnateataja19110804.2.19 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;. Mõnedel andmetel võib kooliga kaudselt seotud olla olnud ka [[Johann Köler]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886–1944) 11 aprill 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19290411.2.74 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; .

Kihelkonnakooli asukohas ja [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraad]]i astmeliselt langevast pargist on kujundamisel ärkamisaja hälliks olnud kihelkonnakooli ja selle õpetajate ja õpilaste mälestuseks ning tähistamiseks Kaunite laulude park&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Talgud Paistu kaunite laulude pargis – Mulgimaa |url=https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/sundmused/kalender/2024-12-15/talgud-paistu-kaunite-laulude-pargis/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=mulgimaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

==Õpilasi==
*[[Adam Peterson]] (u. 1854–1856)
*[[Mats Kirsel]] (1855–1858) 
*[[Mihkel Veske]] (1855–1858)
*Johannes Mielberg (u. 1854-1858)
*Peeter Peterson (u. 1854-1858)
*[[Hain Henno]] (u. 1854-1858)
*[[Juhan Kunder]] (u. 1860–1863)
*Johan (Johannes) Raudsepp (u. 1860–1863)
*[[Mats Neumann]] (u. 1860–1863)
*[[Jaan Leppik|Jaan Lepik]] (1873–1876)
*[[:en:Andres_Loorits|Andres Loorits]] (1878–1881)
*[[Jaan Lõo]] (u. 1881–1883)  
*Jaan Kipper (1883–1886)
*[[Hans Pöögelmann]] (1885–1888)
*[[Jakob Neumann]] (1886–1889) 
*Oskar Wihmann (1887-1890)
*[[Mart Raud]] (1891–1895)
*[[Juhan Aavik]] (1893–1897)
*[[Peeter Algma]] (1897–1901)
*[[Peeter Ruubel]] (1897–1901) 
*[[Jaak Kärner]] (u. 1904–1906) 
*[[Jaan Tomp]] (u. 1906–1909)
*[[Andres Särev]] (u. 1909–1912) 

==Õpetajaid==
*[[Hans Wühner]] (1854–1858) 
*[[Mats Kirsel]] (1858–1860)
*[[Friedrich August Saebelmann|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] (1865–1868)
*August Samuel Tilzen (1877–1880)
*[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] (1880–1899)
*[[Friedrich August Saebelmann]] (1880–1911)
*G. Parts (1899– )
*[[Martin Kahu]] (1899–)
*[[Hans Sõber]]
*[[Jaan Kirsel]] (1911–1914)
*[[Jaan Bergmann]]
*Marie Siilats (np Neumann)
*Daniel Siilats (1920–1930)
*Salme Ruubel (1920–)
*Mary Elfriede Siilats (np Norden) (1926–1930)
*Larin (1926–)

==Vaata ka==
*[[Paistu Kool]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021.

[[Kategooria:Paistu kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]]</text>
      <sha1>fp1xw39w48j4sg8s80y16g0iggqpflz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189020</id>
      <parentid>7189018</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:11:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189020</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5748" sha1="8zcikam1y4vtvnb1rh1ho5tjwo79ide" xml:space="preserve">[[Fail:Paistu kihelkonnakool ja kirik JAL.jpg|pisi|&lt;small&gt;Paistu kihelkonnakool ja kirik 1930ndad&lt;/small&gt;]]
'''Paistu kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]], mis asus [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Paistu|Paistus]].

== Ajalugu ==
[[Paistu|Paistus]] avati [[1854]]. aastal kihelkonnakool poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele. Kihelkonnakoolid asutas [[Woldemar Hansen|Woldemar Adolf Hansen]], sh isikliku rahaga Paistu tütarlaste kihelkonnakooli. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Kirikukonvent andis tüdrukutekoolile (asutatud juba 1869. aastal) kihelkonnakooli õigused jaanuaris 1871. aastal. Paistu tütarlaste erakooli esimeseks juhatajaks sai Jaan Vares, teiseks juhatajaks Julius Schneider (1877-1880) ning hilisem pikaaegne juhataja kuni kooli sulgemiseni oli Paistu köster August Samuel Tilzen (1880-1920). 

1854. aasta 13. novembril (vkj 1. nov) avatud Paistu Poeglaste Kihelkonnakool asus esimesel aastal vanas õpetajamajas (kus elasid kirikuõpetaja teenijad). Õppetöö algas 1. novembril 1854 ja koolis õppis esimesel aastal 15 (17) õpilast. Esimeseks õpetajaks ja ühtlasi koolijuhatajaks oli [[Hans Wühner]] (Vanakubja), kes aga juba mõne aasta pärast pidi ümber asuma [[Tarvastu]]sse. 1855. aastal põles koolimaja maha ja 1856. aasta 15. oktoobril valmis Paistu Poeglaste Kihelkonnakooli uus puust ja kivikatusega koolimaja Paistu kiriklas oru nõlval looduskaunis kohas (lõplikult valmib aasta hiljem). Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.&lt;ref name=&quot;EEveebis&quot;&gt;{{EEveebis|paistu2}} (vaadatud 19.03.2016)&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1880–1911 töötas Paistu poeglaste kihelkonnakoolis organisti ja õpetajana helilooja ja koorijuht [[Friedrich August Saebelmann]]. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas aastaid õpetaja [[Martin Kahu]] ja hiljem tema tütar [[Heli-Maria Kahu]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13166026/htmllisa/13172149 Paistu valla arengukava 2009–2020. Paistu vallavolikogu määrus.] Riigi Teataja.&lt;/ref&gt; 

Friedrich August Saebelmann koos [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubeliga]] alustasid 1888 aastal Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega, kos osalesid mõlema kihelkonnakooli õpilased ja lisaks külalised.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=www.digar.ee}}&lt;/ref&gt; 

Koolimaja põles maha [[1941]]. aasta juunis. 

Paistu kihelkonnakoolis on õppinud, õpetanud ja elanud suur hulk tuntud varajase [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelasi, teiste seas [[Adam Peterson]], [[Hain Henno]], [[Mats Kirsel]], [[Mihkel Veske]], [[Juhan Kunder]], [[Hans Wühner]], [[Aleksander Kunileid|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] jt. 

Paistus [[Hans Wühner]]i, [[Jaan Adamson]]i ja Mats Warese koostöös korraldatud õpetajate seminaridel (1856–1858) on osalenud [[Johann Voldemar Jannsen]] ja [[Carl Robert Jakobson]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910–1922) 4 august 1911 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tallinnateataja19110804.2.19 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;. Mõnedel andmetel võib kooliga kaudselt seotud olla olnud ka [[Johann Köler]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886–1944) 11 aprill 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19290411.2.74 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; .

Kihelkonnakooli asukohas ja [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraad]]i astmeliselt langevast pargist on kujundamisel ärkamisaja hälliks olnud kihelkonnakooli ja selle õpetajate ja õpilaste mälestuseks ning tähistamiseks Kaunite laulude park&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Talgud Paistu kaunite laulude pargis – Mulgimaa |url=https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/sundmused/kalender/2024-12-15/talgud-paistu-kaunite-laulude-pargis/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=mulgimaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

==Õpilasi==
*[[Adam Peterson]] (u. 1854–1856)
*[[Mats Kirsel]] (1855–1858) 
*[[Mihkel Veske]] (1855–1858)
*Johannes Mielberg (u. 1854-1858)
*Peeter Peterson (u. 1854-1858)
*[[Hain Henno]] (u. 1854-1858)
*[[Juhan Kunder]] (u. 1860–1863)
*Johan (Johannes) Raudsepp (u. 1860–1863)
*[[Mats Neumann]] (u. 1860–1863)
*[[Jaan Leppik|Jaan Lepik]] (1873–1876)
*[[:en:Andres_Loorits|Andres Loorits]] (1878–1881)
*[[Jaan Lõo]] (u. 1881–1883)  
*Jaan Kipper (1883–1886)
*[[Hans Pöögelmann]] (1885–1888)
*[[Jakob Neumann]] (1886–1889) 
*Oskar Wihmann (1887-1890)
*[[Mart Raud]] (1891–1895)
*[[Juhan Aavik]] (1893–1897)
*[[Peeter Algma]] (1897–1901)
*[[Peeter Ruubel]] (1897–1901) 
*[[Jaak Kärner]] (u. 1904–1906) 
*[[Jaan Tomp]] (u. 1906–1909)
*[[Andres Särev]] (u. 1909–1912) 

==Õpetajaid==
*[[Hans Wühner]] (1854–1858) 
*[[Mats Kirsel]] (1858–1860)
*[[Friedrich August Saebelmann|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] (1865–1868)
*August Samuel Tilzen (1877–1880)
*[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] (1880–1899)
*[[Friedrich August Saebelmann]] (1880–1911)
*G. Parts (1899– )
*[[Martin Kahu]] (1899–)
*[[Hans Sõber]]
*[[Jaan Kirsel]] (1911–1914)
*[[Jaan Bergmann]]
*Marie Siilats (np Neumann)
*Daniel Siilats (1920–1930)
*Salme Ruubel (1920–)
*Mary Elfriede Siilats (np Norden) (1926–1930)
*Larin (1926–)

==Vaata ka==
*[[Paistu Kool]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021.

[[Kategooria:Paistu kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]]</text>
      <sha1>8zcikam1y4vtvnb1rh1ho5tjwo79ide</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189021</id>
      <parentid>7189020</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:12:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189021</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5748" sha1="jwl7kka7j3k3qyhy9o7ni5jxq4wuxxz" xml:space="preserve">[[Fail:Paistu kihelkonnakool ja kirik JAL.jpg|pisi|&lt;small&gt;Paistu kihelkonnakool ja kirik 1930ndad&lt;/small&gt;]]
'''Paistu kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]], mis asus [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Paistu|Paistus]].

== Ajalugu ==
[[Paistu|Paistus]] avati [[1854]]. aastal kihelkonnakool poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele. Kihelkonnakoolid asutas [[Woldemar Hansen|Woldemar Adolf Hansen]], sh isikliku rahaga Paistu tütarlaste kihelkonnakooli. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Kirikukonvent andis tüdrukutekoolile (asutatud juba 1869. aastal) kihelkonnakooli õigused jaanuaris 1871. aastal. Paistu tütarlaste erakooli esimeseks juhatajaks sai Jaan Vares, teiseks juhatajaks Julius Schneider (1877-1880) ning hilisem pikaaegne juhataja kuni kooli sulgemiseni oli Paistu köster August Samuel Tilzen (1880-1920). 

1854. aasta 13. novembril (vkj 1. nov) avatud Paistu Poeglaste Kihelkonnakool asus esimesel aastal vanas õpetajamajas (kus elasid kirikuõpetaja teenijad). Õppetöö algas 1. novembril 1854 ja koolis õppis esimesel aastal 15 (17) õpilast. Esimeseks õpetajaks ja ühtlasi koolijuhatajaks oli [[Hans Wühner]] (Vanakubja), kes aga juba mõne aasta pärast pidi ümber asuma [[Tarvastu]]sse. 1855. aastal põles koolimaja maha ja 1856. aasta 15. oktoobril valmis Paistu Poeglaste Kihelkonnakooli uus puust ja kivikatusega koolimaja Paistu kiriklas oru nõlval looduskaunis kohas (lõplikult valmib aasta hiljem). Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.&lt;ref name=&quot;EEveebis&quot;&gt;{{EEveebis|paistu2}} (vaadatud 19.03.2016)&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1880–1911 töötas Paistu poeglaste kihelkonnakoolis organisti ja õpetajana helilooja ja koorijuht [[Friedrich August Saebelmann]]. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas aastaid õpetaja [[Martin Kahu]] ja hiljem tema tütar [[Heli-Maria Kahu]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13166026/htmllisa/13172149 Paistu valla arengukava 2009–2020. Paistu vallavolikogu määrus.] Riigi Teataja.&lt;/ref&gt; 

Friedrich August Saebelmann koos [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubeliga]] alustasid 1888 aastal Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega, kus osalesid mõlema kihelkonnakooli õpilased ja lisaks külalised.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=www.digar.ee}}&lt;/ref&gt; 

Koolimaja põles maha [[1941]]. aasta juunis. 

Paistu kihelkonnakoolis on õppinud, õpetanud ja elanud suur hulk tuntud varajase [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelasi, teiste seas [[Adam Peterson]], [[Hain Henno]], [[Mats Kirsel]], [[Mihkel Veske]], [[Juhan Kunder]], [[Hans Wühner]], [[Aleksander Kunileid|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] jt. 

Paistus [[Hans Wühner]]i, [[Jaan Adamson]]i ja Mats Warese koostöös korraldatud õpetajate seminaridel (1856–1858) on osalenud [[Johann Voldemar Jannsen]] ja [[Carl Robert Jakobson]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910–1922) 4 august 1911 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tallinnateataja19110804.2.19 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;. Mõnedel andmetel võib kooliga kaudselt seotud olla olnud ka [[Johann Köler]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886–1944) 11 aprill 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19290411.2.74 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; .

Kihelkonnakooli asukohas ja [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraad]]i astmeliselt langevast pargist on kujundamisel ärkamisaja hälliks olnud kihelkonnakooli ja selle õpetajate ja õpilaste mälestuseks ning tähistamiseks Kaunite laulude park&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Talgud Paistu kaunite laulude pargis – Mulgimaa |url=https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/sundmused/kalender/2024-12-15/talgud-paistu-kaunite-laulude-pargis/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=mulgimaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

==Õpilasi==
*[[Adam Peterson]] (u. 1854–1856)
*[[Mats Kirsel]] (1855–1858) 
*[[Mihkel Veske]] (1855–1858)
*Johannes Mielberg (u. 1854-1858)
*Peeter Peterson (u. 1854-1858)
*[[Hain Henno]] (u. 1854-1858)
*[[Juhan Kunder]] (u. 1860–1863)
*Johan (Johannes) Raudsepp (u. 1860–1863)
*[[Mats Neumann]] (u. 1860–1863)
*[[Jaan Leppik|Jaan Lepik]] (1873–1876)
*[[:en:Andres_Loorits|Andres Loorits]] (1878–1881)
*[[Jaan Lõo]] (u. 1881–1883)  
*Jaan Kipper (1883–1886)
*[[Hans Pöögelmann]] (1885–1888)
*[[Jakob Neumann]] (1886–1889) 
*Oskar Wihmann (1887-1890)
*[[Mart Raud]] (1891–1895)
*[[Juhan Aavik]] (1893–1897)
*[[Peeter Algma]] (1897–1901)
*[[Peeter Ruubel]] (1897–1901) 
*[[Jaak Kärner]] (u. 1904–1906) 
*[[Jaan Tomp]] (u. 1906–1909)
*[[Andres Särev]] (u. 1909–1912) 

==Õpetajaid==
*[[Hans Wühner]] (1854–1858) 
*[[Mats Kirsel]] (1858–1860)
*[[Friedrich August Saebelmann|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] (1865–1868)
*August Samuel Tilzen (1877–1880)
*[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] (1880–1899)
*[[Friedrich August Saebelmann]] (1880–1911)
*G. Parts (1899– )
*[[Martin Kahu]] (1899–)
*[[Hans Sõber]]
*[[Jaan Kirsel]] (1911–1914)
*[[Jaan Bergmann]]
*Marie Siilats (np Neumann)
*Daniel Siilats (1920–1930)
*Salme Ruubel (1920–)
*Mary Elfriede Siilats (np Norden) (1926–1930)
*Larin (1926–)

==Vaata ka==
*[[Paistu Kool]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021.

[[Kategooria:Paistu kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]]</text>
      <sha1>jwl7kka7j3k3qyhy9o7ni5jxq4wuxxz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vabadussõja Ajaloo Komitee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434159</id>
    <revision>
      <id>7188855</id>
      <parentid>7175998</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:55:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3692" sha1="9t96jl3iy5trc27nkej0v4qrmv7ujcb" xml:space="preserve">'''Vabadussõja Ajaloo Komitee''' oli aastatel [[1926]]–[[1940]] tegutsenud [[komitee]], mille eesmärk oli põhjalikult uurida Eesti Vabariigi loomisega ja [[Vabadussõda|Vabadussõjaga]] seotud sündmusi 1917–1920.&lt;ref name=&quot;archivesportaleurope.net&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160406095822/https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.2124 (vaadatud 06.04.2016)&lt;/ref&gt;

Komitee asutati [[Vabariigi Valitsus]]e [[16. juuni]] 1926. aasta [[seadlus]]e alusel. 

Komiteel oli juhatus ja töökomisjon. Juhatuse ülesannete seas oli ülesanne anda üldisi juhtnööre; esimene juhatuse juhataja oli [[Jaan Soots]]. Töökomisjon täitis sisulisi ülesandeid.&lt;ref name=&quot;archivesportaleurope.net&quot;/&gt;

[[15. august]]il [[1928]] kinnitatud koosseisu järgi kuulusid komitee juhatusse: komitee juhataja (ohvitser), komitee juhataja I abi (ohvitser) ja komitee juhataja II abi (ametnik) ning töökomisjoni: töökomisjoni juht (kolonelleitnant), töökomisjoni juhi abi (major), 4 töökomisjoni liiget (kaptenid), ajutised tööjõud, I järgu joonestaja (vabapalgaline), I järgu kirjutaja (vabapalgaline) ja 2 II järgu masinakirjutajat (ühtlasi ka kirjutajad, vabapalgalised)&lt;ref&gt;http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.98:19&lt;/ref&gt;.

Komitee juhatusse kuulusid Jaan Soots, [[Nikolai Reek]], [[Jüri Uluots]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Hendrik Sepp]]. Komitee esimehel olid diviisiülema õigused.

[[1934]]. aastal moodustati komitee juurde Mälestuste Kogumise toimkond, mille juhataja oli [[Oskar Kurvits]].&lt;ref name=&quot;archivesportaleurope.net&quot;/&gt;

Kitsad, õhuvaesed ja tolmused arhiiviruumid tekitasid ohvitseridel hingamiselundite haigusi. Kaks kolmandikku koosseisust olid kopsu- ja kurguhaiged. Tervislikel põhjustel puuduti sageli ametist. [[Oskar Jalajas|Jalajas]] suri kopsutiisikusse, [[Oskar Kurvits|Kurvits]] ja [[Karl Rägo|Rägo]] põdesid samuti kopsutiisikust, [[Karl Tuvikene|Tuvikene]] pikaldast kurgukatarri ja [[Gustav Simmo|Simmo]] kroonilist kopsutorude katarri.&lt;ref&gt;Andero Nimmer. Vabadussõja Ajaloo Komitee (1926–1940) lk 40&lt;/ref&gt;

[[Hengo Tulnola]] hinnangul Vabadussõja arhiiv oli kunstlikult ja kooskõlastamatult moodustatud Kõrgema Sõjakooli 1. lennu kuue lõpetanu poolt nii, et igamees üsna põgusal sorimisel valis Sõjavägede Staabi arhiivist staapide ja väeosade kirjakogudest välja ja eraldas &quot;Vabadussõja arhiivi&quot; teda tema lõputöö teema seisundilt huvitavaid toimikuid, eeskätt operatiivsisulisi. Need toimikud inventariseeriti &quot;Vabadussõja arhiivi&quot; põhinimistusse, mispuhul aga hulgaliselt toimikuid sattus võõrastesse fondidesse. N-ö vähemtähtsad toimikud jäid segipaisatult Sõjavägede Staabi keldrisse hunnikusse. Sealt visati neist märkimisväärne osa koguni ahjukütteks, sest &quot;arhiivihoidja pidas neid asjatundjate poolt hävitamisele määratuteks&quot;.&lt;ref&gt;Andero Nimmer. Vabadussõja Ajaloo Komitee (1926–1940). lk 43&lt;/ref&gt;

Komitee väljaandel ilmus kaheköiteline populaarteaduslik teos &quot;[[Eesti Vabadussõda 1918–1920]]&quot; (1. köide 1937 ja 2. köide 1939). Komitee kavatses anda välja ka Vabadussõda käsitlevat teaduslikku koguteost, ent see jäi [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemise tõttu kirjutamata.&lt;ref name=&quot;archivesportaleurope.net&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.2124 Komitees Rahvusarhiivi infosüstemis]
*[[Andero Nimmer]]. [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31096/magNimmer_Andero.pdf Vabadussõja Ajaloo Komitee (1926–1940)]. Magistritöö. Tartu, 2013

[[Kategooria:Eesti organisatsioonid]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]</text>
      <sha1>9t96jl3iy5trc27nkej0v4qrmv7ujcb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Vabadussõja Ajaloo Komitee</title>
    <ns>1</ns>
    <id>434160</id>
    <revision>
      <id>7188878</id>
      <parentid>4401949</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:44:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7188878</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="518" sha1="d8dc1bfqybu507v7975ixb2pddbuxoq" xml:space="preserve">Erinev organisatsioon oli vist [[Vabadussõja Mälestamise Komitee]] või oli see komitee hoopis sama mis 1934 Vabadussõja Ajaloo Komitee juurde asutatud Mälestuste Kogumise toimkond?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 13:04 (EEST)

See pole niivõrd organisatsioon kuivõrd koosseisuline sõjaväeasutis. --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-33657-65|&amp;#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-33657-65|arutelu]]) 7. juuli 2026, kell 21:44 (EEST)</text>
      <sha1>d8dc1bfqybu507v7975ixb2pddbuxoq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188879</id>
      <parentid>7188878</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:45:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7188879</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="519" sha1="0jls29ubckdzq8bi0k474sfux5sjb7f" xml:space="preserve">Erinev organisatsioon oli vist [[Vabadussõja Mälestamise Komitee]] või oli see komitee hoopis sama mis 1934 Vabadussõja Ajaloo Komitee juurde asutatud Mälestuste Kogumise toimkond?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 13:04 (EEST)

See pole niivõrd organisatsioon, kuivõrd koosseisuline sõjaväeasutis. --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-33657-65|&amp;#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-33657-65|arutelu]]) 7. juuli 2026, kell 21:44 (EEST)</text>
      <sha1>0jls29ubckdzq8bi0k474sfux5sjb7f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maive Rute</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434604</id>
    <revision>
      <id>7188765</id>
      <parentid>7187389</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:55:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kaelushakk</username>
        <id>232397</id>
      </contributor>
      <comment>/* Haridus */ Foto lisamine Eesti EL eesistumise ajast</comment>
      <origin>7188765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30263" sha1="bl3ih4lbb5oko3xifpna04yt8s15t2c" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| sünnikoht = Rapla
| sünniaeg = 7. mai 1966
| pilt = Maive Rute, aprill 2026.jpg
| pildiallkiri = Maive Rute 2026. aastal
}}
'''Maive Rute''' on Eesti majandusjuhi taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tippametnik.

==Haridus==

Õppis [[Käru 8-klassiline Kool|Käru Põhikoolis]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Käru Vallaleht 1 veebruar 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=karuvalla20080201.2.2&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; ja alates 8. klassist [[Türi Keskkool]]is. Lõpetas juunis 1984 kuldmedaliga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja 21 september 1985 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=voitlevsona19850921.2.12&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1991. a. lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]&lt;nowiki/&gt;s ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ETV eetris esilinastub saade &quot;Elu Parimad Aastad&quot; {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/uudised/etv-eetris-esilinastub-saade-elu-parimad-aastad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1994–1996 läbis ärijuhtimise magistri õpingud [[Austria]]s [[Doonau Kremsi ülikool|Doonau Kremsi ülikoolis]] ettevõtluse rahastamise teemal, omandas [https://www.donau-uni.ac.at/en/studies/executive-mba.html#Overview Executive MBA] kraadi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-10-01 |pealkiri=upgrade 3.2015 |url=https://issuu.com/upgrade-online/docs/upgrade3_15_es/66 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Issuu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2004. a. sügissemestril läbis Tallinnas õigusteaduse kursuse [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteduskonnas]].

2007–2009 õppis Brüsselis [[:en:Centre_d'Etudes_Diplomatiques_et_Stratégiques|CERIS diplomaatide koolis]] (koostööpartner Pariisi-Lõuna Ülikool ehk [[Université Paris-Sud]]), omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ''[[cum laude]]'' .&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://www.ceris.be/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=CERIS |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2012–2013 oli Euroopa Komisjoni poolt ''[[:en:Fellow|Fellow]]'' [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikoolis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rute |eesnimi=Maive |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=Estonia – an unhappy overachiever in democracy? |url=https://estonianworld.com/opinion/estonia-unhappy-overachiever-democracy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School - |url=https://europeanconference.org/2013-speakers |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;, uurimisteemad Euroopa konkurentsivõime ja kultuuridevaheline juhtimine. Paralleelselt läbis kursuse [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Tufts Ülikooli Fletcheri]] õiguse js diplomaatia koolis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage {{!}} The Fletcher School at Tufts University |url=https://fletcher.tufts.edu/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=fletcher.tufts.edu}}&lt;/ref&gt;

2024–2026 läbis Tallinna Tehnikaülikooli [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|R. Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudis]] [https://taltech.ee/r-nurkse-innovatsiooni-ja-valitsemise-instituut/doktoriope ''PhD'' õppeprogrammi] riigivalitsemises ja innovatsioonis.
[[Fail:Future of Work- Making It e-Easy (36408368753).jpg|pisi|'''Maive Rute esinemas Eesti EL eesistumise konverentsil &quot;Future of Work; Making it e-Easy&quot;''' septembris 2017 (pildistas Arne Mikkor)]]

==Töökäik==

* 1992–1994 [[Ameerika Ühendriigid|USA]] nõuandeorganisatsiooni VOCA (''Volunteers in Overseas Cooperative Assistance'') Eesti direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute tõi Eestisse laenukäenduse teenuse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/31/maive-rute-toi-eestisse-laenukaenduse-teenuse |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 1994–1995 [[PricewaterhouseCoopers]]i assisteeriv audiitor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 20 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=hommikuleht19940920.2.15.3&amp;srpos=2&amp;e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-price+waterhouse----1994-------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1995–1997 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi ([https://documents.worldbank.org/pt/publication/documents-reports/documentdetail/300831620698472183 BalAEF]) esimene analüütik, ettevõtete arengut toetati USA eelarvest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=ohtulehtkoorberg19950908.2.7.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1997–2000 Garantiifond [[Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus]]e juhataja (selle sihtasutuse loomisega võeti Eestis ettevõtluse heaks esmakordselt kasutusse riiklikud laenugarantiid ).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maaelu Edendamise Sihtasutus {{!}} Maaelu Edendamise Sihtasutus |url=https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20230924201459/https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisaeg=2023-09-24 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=mes.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2000–2005 sihtasutus [[KredEx]] käivitaja ja juhataja (asutati 25. augustil 2000 kui Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, veebruarist 2001 KredEx &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Täna 10 aastat tagasi asutati EAS ja KredEx |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/08/25/tana-10-aastat-tagasi-asutati-eas-ja-kredex |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;).
* 2005–2009 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi]] (DG ENTR) väikeettevõtluse direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-03-05 |pealkiri=Kaamel, kes läks läbi nõelasilma |url=https://www.postimees.ee/1463165/kaamel-kes-laks-labi-noelasilma |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Algatas muuhulgas väikeettevõtluse strateegia ''European Small Business Act'' &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=”Think Small First”: A Small Business Act\nfor Europe |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_08_1003 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;, mille kümme printsiipi on jäänud seadusloomes püsima. Samuti oli uue noorte ettevõtjate vahetusprogrammi [https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/ ERASMUS for Young Entrepreneurs] eestvedaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Business Today |url=https://archive.businesstoday.com.mt/2009/02/25/t9.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=archive.businesstoday.com.mt}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2008-05-22 |pealkiri=Maive Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi |url=https://majandus.postimees.ee/1798809/maive-rute-eesti-ettevotja-on-koolitustega-kitsi |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 detsember 2005 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20051203.2.14.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 24 aprill 2009 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20090424.2.31.2.11&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 2009–2016 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi]] (DG RTD) biotehnoloogia ja põllumajandusliku toidutööstuse &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhrt |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-04-02 |pealkiri=Maive Rute: Your role in establishing the real bioeconomy |url=https://european-biotechnology.com/opinion/maive-rute-your-role-in-establishing-the-real-bioeconomy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Biotechnology Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ja hiljem ressursidirektor. Juhtis Euroopa esimese valdkondadevahelise [https://environment.ec.europa.eu/strategy/bioeconomy-strategy_en biomajanduse strateegia] loomist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Towards European Bioeconomy – White Paper Addresses Grand Challenges {{!}} ForestIndustries.EU |url=https://forestindustries.eu/content/towards-european-bioeconomy-%E2%80%93-white-paper-addresses-grand-challenges |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=forestindustries.eu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA Portal Austria – European Bioeconomy Strategy |url=https://era.gv.at/horizon-europe/key-enabling-technologies/european-bioeconomy-strategy/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=era.gv.at}}&lt;/ref&gt; Algatas 2 miljardi euro suuruse biotööstuse ühendettevõtte ''[https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/bbi-ju-bio-based-industries-joint-undertaking_en Biobased Industries JU]'' rajamise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Achievements of a high-impact initiative for a circular Europe {{!}} Science{{!}}Business |url=https://sciencebusiness.net/sponsored-report/achievements-high-impact-initiative-circular-europe |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=sciencebusiness.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vedas Euroopa teaduskoostööd India, Hiina, Austraalia ja Uus-Meremaaga. Vastutas [[:en:Framework_Programmes_for_Research_and_Technological_Development#Horizon_2020|Horisont 2020]] elluviimise suuremahuliste ümberkorralduste eest &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Final evaluation of Horizon 2020 - Research and innovation |url=https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/final-evaluation-horizon-2020_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=research-and-innovation.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;, sh üle 1200 töötajaga peadirektoraadi ümberstruktureerimiste eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-06-05 |pealkiri=Maive Rute: euroametnikke ei kinnita valitsus |url=https://arvamus.postimees.ee/128097/maive-rute-euroametnikke-ei-kinnita-valitsus |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2016–2019 [[:en:Joint_Research_Centre|Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse]] ''DG Joint Research Centre'' peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rutest saab Euroopa teadusuuringute asejuht |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/13/maive-rutest-saab-euroopa-teadusuuringute-asejuht |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt; Vastutas Belgias, Hollandis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal paikneva 2700 töötajaga institutsiooni ühtse juhtimise ning kämpuste strateegilise arendamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõistuse ja tunnetega |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76350127/moistuse-ja-tunnetega |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-04-12 |pealkiri=11 aastat Brüsselis töötanud Maive Rute tegi järjekordse karjäärihüppe |url=https://www.postimees.ee/3652235/11-aastat-brusselis-tootanud-maive-rute-tegi-jarjekordse-karjaarihuppe |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Strategic plan 2020-2024 – Joint Research Centre - European Commission |url=https://commission.europa.eu/publications/strategic-plan-2020-2024-joint-research-centre_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2020 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-29 |pealkiri=Eesti Panga asepresidendiks saab Maive Rute |url=https://www.err.ee/965781/eesti-panga-asepresidendiks-saab-maive-rute |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Juhatas regulaarset finantsinnovatsiooni ümarlauda, kliimapoliitika mõjude arvestamist keskpanga analüüsides ning digieuro ettevalmistavat projekti &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-10-02 |pealkiri=EKP intensiivistab tööd seoses digitaalse euroga |url=https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2020/html/ecb.pr201002~f90bfc94a8.et.html |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 
[[Fail:Maive Rute EIB ja EIF juhtidega allkijastamas InvestEU tõirndavat lepingut (ligikaudu 70 miljardit).jpg|pisi|Maive Rute EIB ja EIF juhtidega juunis 2026 Luksemburgis allkirjastamas lepingut, millega lisati InvestEU programmi € 22 miljardit tugevdamaks Euroopa majandust (hinnatav koguinvesteering 70 miljardit) &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint press release: Commission and EIB Group increase financial support for the EU economy and speed up key transformative investments under InvestEU |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_26_1329 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;]]
* Novembrist 2020 [https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/internal-market-industry-entrepreneurship-and-smes_en Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi] (DG GROW) peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute - European Commission |url=https://commission.europa.eu/persons/maive-rute_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vastutusvaldkonnad aastail 2020–2025 tööstuspoliitika &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Joakim Klementi {{!}} |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=Maive Rute: mõjus innovatsioon eeldab töötlevat tööstust |url=https://novaator.err.ee/1609516249/maive-rute-mojus-innovatsioon-eeldab-tootlevat-toostust |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kriitilised toormed &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Europe’s new magnet plant: A silver bullet for industry, climate and geopolitics? |url=https://www.politico.eu/article/europe-first-magnet-plant-industry-climate-geopolitics-neo-performance-materials/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;, tarneahelad &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt; ja standardiseerimine &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CEN and CENELEC met with Maive Rute, the European Commission’s Chief Standardization Officer |url=https://www.cencenelec.eu/news-events/news/2023/brief-news/2023-01-13-maive-rute-meeting/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=CEN-CENELEC}}&lt;/ref&gt;.  Juhatab Euroopa Liidu ning Ukraina &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt;, samuti Euroopa Liidu ja Taiwani tööstuspoliitika dialoogi Euroopa poolelt &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Internet |pealkiri=Taiwan and the EU held the Industrial Policy Dialogue to deepen the cluster cooperation |url=https://www.taiwanembassy.org/be_en/post/14097.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Taipei Representative Office in the EU and Belgium 駐歐盟兼駐比利時代表處 |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Esindas Euroopa Liitu kriitiliste toormete rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel, muuhulgas koos USA-ga ''Minerals Security Partnership'' raames.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EU and US welcome new members to Minerals Security Partnership - Trade and Economic Security |url=https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-us-welcome-new-members-minerals-security-partnership-2024-09-27_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=policy.trade.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint Statement of the Minerals Security Partnership Principals’ Meeting 2024 |url=https://2021-2025.state.gov/joint-statement-of-the-minerals-security-partnership-principals-meeting-2024/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=United States Department of State |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly 17 juuni 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestieluweekly20220617.2.40&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lunch with EU’s DG GROW Deputy DG Rute – EUROPEAN CHAMBER OF COMMERCE TAIWAN |url=https://www.ecct.com.tw/lunch-with-eus-dg-grow-deputy-dg-rute/ |vaadatud=2026-06-27 |keel=zh-TW}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Euroopa tööstust suunav Maive Rute: oleme aastaid arvanud, et meil pole tööstust rikkaks eluks vaja |url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/05/21/euroopa-toostust-suunav-maive-rute-oleme-aastaid-arvanud-et-meil-pole-toostust-rikkaks-eluks-vaja |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tööstus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gretes |eesnimi=George |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Neo Opens State-of-the-Art Permanent Magnet Facility in Europe |url=https://www.neomaterials.com/neo-opens-state-of-the-art-magnet-facility-europe/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Neo Performance Materials |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=How Europe could get both, the Green and the Deal - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs |url=https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/how-europe-could-get-both-green-and-deal_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=single-market-economy.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2025. a. lõpust peateemad Euroopa Konkurentsivõime Fond, InvestEU, majandusjulgeolek, avaliku sektori reformid ja investeeringud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hänninen |eesnimi=Heli |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Why Competitiveness Now Demands Adaptability |url=https://www.nbforum.com/newsroom/blog/why-competitiveness-now-demands-adaptability/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Nordic Business Forum |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute valiti Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogusse |url=https://www.finantsuudised.ee/uudised/2024/04/26/maive-rute-valiti-euroopa-investeerimisfondi-direktorite-noukogusse |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Finantsuudised |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Maive Rute |url=https://cepr.org/about/people/maive-rute |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=CEPR |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Large-scale review of the European Commission - European Commission |url=https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti naine Euroopa tipus. Maive Rute: olen sündinud Käru alevis, lihtsas peres, kus pidi kogu aeg tööd tegema |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120439234/edu-soosib-julgeid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Brussels Playbook – Newsletters |url=https://www.politico.eu/newsletter/brussels-playbook/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:OECD ministrite koosolek Pariisis.jpg|pisi|OECD ministrite koosolekul Pariisis juunis 2026]]

==Täiendavaid ülesandeid==
*[https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) asepresident 1999–2001.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 22 oktoober 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev19991022.2.43.3.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[:en:Supervisory_Board_of_the_European_Central_Bank|Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu]] liige.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-03-19 |pealkiri=ECB Annual Report on supervisory activities 2019 |url=https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/other-publications/annual-report/html/ssm.ar2019~4851adc406.en.html |keel=en |üksiknumber=2019 |doi=10.2866/00548 |issn=2443-5805}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[Finantsinspektsioon]]i nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus5.rssing.com/chan-55203733/article32282.html | pealkiri = Eesti Panga asepresidendist saab ka finantsinspektsiooni nõukogu liige |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=majandus5.rssing.com}}&lt;/ref&gt;
*2019. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i nõukogu liige (esimees Gunnar Okk, alates 2025. a. Heiti Hääl).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-01-31 |pealkiri=Tehnikaülikooli nõukogu valis esimeheks tagasi Gunnar Oki |url=https://www.err.ee/1030419/tehnikaulikooli-noukogu-valis-esimeheks-tagasi-gunnar-oki |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Nõukogu {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/ulikool/noukogu |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2022 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Teadus- ja Arendustegevuse Nõukogu]] liige, alates 2025. a. [https://valitsus.ee/taip Teaduse ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/taip |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2024. a. Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EIF Board of Directors |url=https://www.eif.org/about-us/our-governance/board-of-directors |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.eif.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; 
* Oktoobris 2025 sai isikliku mandaadi vedada [https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en Euroopa Komisjoni laiaulatusliku reformi] töösuunda &quot;Eesmärk ja väärtused&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=European Commission set to launch restructure within months |url=https://www.politico.eu/article/european-commission-unveil-new-structure-ursula-von-der-leyen/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2025. a. InvestEU juhtnõukogu esimees (InvestEU mobiliseerinud sadu miljardeid eurosid investeeringuid Euroopa majandusse).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=InvestEU - European Commission |url=https://commission.europa.eu/funding-and-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/investeu_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2002. a. [https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) Kuldmärk.
* 2002. a. Ettevõtlike Noorte Koda [https://www.jci.ee/ JCI Estonia] ([[:en:Junior_Chamber_International|Junior Chamber International]]) sertifitseeritud rahvuslik treener. Kutsuti juhtimistreeneriks JCI maailmakongressil (Kopenhaagen 2003) ning JCI Euroopa Akadeemias (Rootsis nii 2003 kui ka 2004).
* 2005. a. [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] III klassi aumärk.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-29}}&lt;/ref&gt;
* 2015. a. veebiajakiri [[:en:Estonian_World|Estonian World]] valis tosina eesti silmapaistvama ja mõjuka naise hulka.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-03-09 |pealkiri=Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist? |url=https://elu24.postimees.ee/3115987/nimekiri-kas-need-on-12-koige-valjapaistvamat-ja-edukamat-eesti-naist |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2022–2025 Euroopa Komisjoni ''Chief Standardisation Officer.''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Story 3 - SNV |url=https://www.snv.ch/en/personalities-in-the-field-of-international-standardization/story-3.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.snv.ch}}&lt;/ref&gt;
* 2026. a. [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa]] AASTA TEGU 2025 Olev Soansi näituse korraldamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa tunnustas 2025. aasta silmapaistvamaid tegijaid {{!}} Põhja-Pärnumaa vald |url=https://pparnumaa.ee/uudised/pohja-parnumaa-tunnustas-2025-aasta-silmapaistvamaid-tegijaid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=pparnumaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026.jpg|pisi|Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]]

==Isiklikku==
Abikaasa [[Jüri Rute]] töötab samuti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], tema peamised valdkonnad on olnud Eesti maaelu areng ([[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]], 9 aastat) ning Eesti teadus ja innovatsioon ([[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|DG RTD]], 6 aastat). Koos kuulutakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi &lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-27}}&lt;/ref&gt; ja EELK [[Järva-Madise kogudus]]se (A. H. Tammsaare kodukirik).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Koguduse lugu: Järva-Madise |url=https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-jarva-madise/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

Brüsselis töötades on osaletud Euroopa Eestlaste Koori koosseisus laulupeol.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-02-19 |pealkiri=Laulupidu {{!}} Euroopa Eestlaste Koor |url=https://eestikoor.eu/wordpress.public/leht/category/laulupidu |vaadatud=2026-06-27 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Huvi Eesti kultuuriloo väärtustamise vastu on innustanud korraldama Eesti piltkaartide ja graafika näitusi mitmel pool Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Eile nägin ma Eestimaad |url=https://www.sirp.ee/?p=199489 |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitus „Siin ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“ {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/sundmused/naitus-siin-ja-sealpool-rannajoont-olev-soansi-piltkaardid |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Olev Soansi piltkaardid on nagu peitepildid |url=https://sonumid.ee/2026/03/31/olev-soansi-piltkaardid-on-nagu-peitepildid/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1324351302545021&amp;set=pb.100049104925232.-2207520000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Veel üks näitus Olev Soansi loomingust, intiimsem kui kõik varasemad |url=https://tartu.postimees.ee/8477768/veel-uks-naitus-olev-soansi-loomingust-intiimsem-kui-koik-varasemad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Olev Soansi näitus „Suur elutöö – Eesti piltatlas“ {{!}} Tartu Ülikool |url=https://cs.ut.ee/et/uritus/olev-soansi-naitus-suur-elutoo-eesti-piltatlas |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=cs.ut.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitus &quot;Olev Soans. Piltatlas Eesti maa, rahvas, loodus&quot; {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/sundmused/naitus-olev-soans-piltatlas-eesti-maa-rahvas-loodus |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Koostöös Välisministeeriumiga on näitused olnud ka Eesti suursaatkondades Brüsselis &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=986668720379597&amp;set=pcb.986669113712891&amp;locale=en_GB |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt; ja  Berliinis &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1401665261998774&amp;set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo?fbid=1401665305332103&amp;set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;.

Lastel Caroline Rutel ja Georg Rutel &lt;ref name=&quot;EPL2013&quot;&gt;[[Ingrid Veidenberg]], [https://epl.delfi.ee/news/lp/maive-rute-karu-alevist-euroopa-tippu?id=66976046 &quot;Maive Rute: Käru alevist Euroopa tippu&quot;], EPL, 26. oktoober 2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 11 aprill 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev20140411.2.20.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; on kummalgi lapsed.

Keeled: eesti (emakeel), inglise (kõrgtase), prantsuse ja saksa (head), vene ja hispaania (passiivsed).

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Rute, Maive}}
[[Kategooria:Eesti ametnikud]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>bl3ih4lbb5oko3xifpna04yt8s15t2c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188766</id>
      <parentid>7188765</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:56:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kaelushakk</username>
        <id>232397</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30257" sha1="pq70kehhdvj5ifxx325zxou1rqb3fet" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| sünnikoht = Rapla
| sünniaeg = 7. mai 1966
| pilt = Maive Rute, aprill 2026.jpg
| pildiallkiri = Maive Rute 2026. aastal
}}
'''Maive Rute''' on Eesti majandusjuhi taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tippametnik.

==Haridus==

Õppis [[Käru 8-klassiline Kool|Käru Põhikoolis]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Käru Vallaleht 1 veebruar 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=karuvalla20080201.2.2&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; ja alates 8. klassist [[Türi Keskkool]]is. Lõpetas juunis 1984 kuldmedaliga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja 21 september 1985 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=voitlevsona19850921.2.12&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1991. a. lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]&lt;nowiki/&gt;s ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ETV eetris esilinastub saade &quot;Elu Parimad Aastad&quot; {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/uudised/etv-eetris-esilinastub-saade-elu-parimad-aastad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1994–1996 läbis ärijuhtimise magistri õpingud [[Austria]]s [[Doonau Kremsi ülikool|Doonau Kremsi ülikoolis]] ettevõtluse rahastamise teemal, omandas [https://www.donau-uni.ac.at/en/studies/executive-mba.html#Overview Executive MBA] kraadi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-10-01 |pealkiri=upgrade 3.2015 |url=https://issuu.com/upgrade-online/docs/upgrade3_15_es/66 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Issuu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2004. a. sügissemestril läbis Tallinnas õigusteaduse kursuse [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteduskonnas]].

2007–2009 õppis Brüsselis [[:en:Centre_d'Etudes_Diplomatiques_et_Stratégiques|CERIS diplomaatide koolis]] (koostööpartner Pariisi-Lõuna Ülikool ehk [[Université Paris-Sud]]), omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ''[[cum laude]]'' .&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://www.ceris.be/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=CERIS |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2012–2013 oli Euroopa Komisjoni poolt ''[[:en:Fellow|Fellow]]'' [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikoolis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rute |eesnimi=Maive |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=Estonia – an unhappy overachiever in democracy? |url=https://estonianworld.com/opinion/estonia-unhappy-overachiever-democracy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School - |url=https://europeanconference.org/2013-speakers |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;, uurimisteemad Euroopa konkurentsivõime ja kultuuridevaheline juhtimine. Paralleelselt läbis kursuse [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Tufts Ülikooli Fletcheri]] õiguse js diplomaatia koolis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage {{!}} The Fletcher School at Tufts University |url=https://fletcher.tufts.edu/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=fletcher.tufts.edu}}&lt;/ref&gt;

2024–2026 läbis Tallinna Tehnikaülikooli [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|R. Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudis]] [https://taltech.ee/r-nurkse-innovatsiooni-ja-valitsemise-instituut/doktoriope ''PhD'' õppeprogrammi] riigivalitsemises ja innovatsioonis.
[[Fail:Future of Work- Making It e-Easy (36408368753).jpg|pisi|Maive Rute esinemas Eesti EL eesistumise konverentsil &quot;Future of Work; Making it e-Easy&quot; septembris 2017 (pildistas Arne Mikkor)]]

==Töökäik==

* 1992–1994 [[Ameerika Ühendriigid|USA]] nõuandeorganisatsiooni VOCA (''Volunteers in Overseas Cooperative Assistance'') Eesti direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute tõi Eestisse laenukäenduse teenuse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/31/maive-rute-toi-eestisse-laenukaenduse-teenuse |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 1994–1995 [[PricewaterhouseCoopers]]i assisteeriv audiitor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 20 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=hommikuleht19940920.2.15.3&amp;srpos=2&amp;e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-price+waterhouse----1994-------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1995–1997 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi ([https://documents.worldbank.org/pt/publication/documents-reports/documentdetail/300831620698472183 BalAEF]) esimene analüütik, ettevõtete arengut toetati USA eelarvest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=ohtulehtkoorberg19950908.2.7.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1997–2000 Garantiifond [[Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus]]e juhataja (selle sihtasutuse loomisega võeti Eestis ettevõtluse heaks esmakordselt kasutusse riiklikud laenugarantiid ).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maaelu Edendamise Sihtasutus {{!}} Maaelu Edendamise Sihtasutus |url=https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20230924201459/https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisaeg=2023-09-24 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=mes.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2000–2005 sihtasutus [[KredEx]] käivitaja ja juhataja (asutati 25. augustil 2000 kui Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, veebruarist 2001 KredEx &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Täna 10 aastat tagasi asutati EAS ja KredEx |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/08/25/tana-10-aastat-tagasi-asutati-eas-ja-kredex |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;).
* 2005–2009 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi]] (DG ENTR) väikeettevõtluse direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-03-05 |pealkiri=Kaamel, kes läks läbi nõelasilma |url=https://www.postimees.ee/1463165/kaamel-kes-laks-labi-noelasilma |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Algatas muuhulgas väikeettevõtluse strateegia ''European Small Business Act'' &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=”Think Small First”: A Small Business Act\nfor Europe |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_08_1003 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;, mille kümme printsiipi on jäänud seadusloomes püsima. Samuti oli uue noorte ettevõtjate vahetusprogrammi [https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/ ERASMUS for Young Entrepreneurs] eestvedaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Business Today |url=https://archive.businesstoday.com.mt/2009/02/25/t9.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=archive.businesstoday.com.mt}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2008-05-22 |pealkiri=Maive Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi |url=https://majandus.postimees.ee/1798809/maive-rute-eesti-ettevotja-on-koolitustega-kitsi |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 detsember 2005 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20051203.2.14.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 24 aprill 2009 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20090424.2.31.2.11&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 2009–2016 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi]] (DG RTD) biotehnoloogia ja põllumajandusliku toidutööstuse &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhrt |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-04-02 |pealkiri=Maive Rute: Your role in establishing the real bioeconomy |url=https://european-biotechnology.com/opinion/maive-rute-your-role-in-establishing-the-real-bioeconomy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Biotechnology Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ja hiljem ressursidirektor. Juhtis Euroopa esimese valdkondadevahelise [https://environment.ec.europa.eu/strategy/bioeconomy-strategy_en biomajanduse strateegia] loomist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Towards European Bioeconomy – White Paper Addresses Grand Challenges {{!}} ForestIndustries.EU |url=https://forestindustries.eu/content/towards-european-bioeconomy-%E2%80%93-white-paper-addresses-grand-challenges |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=forestindustries.eu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA Portal Austria – European Bioeconomy Strategy |url=https://era.gv.at/horizon-europe/key-enabling-technologies/european-bioeconomy-strategy/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=era.gv.at}}&lt;/ref&gt; Algatas 2 miljardi euro suuruse biotööstuse ühendettevõtte ''[https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/bbi-ju-bio-based-industries-joint-undertaking_en Biobased Industries JU]'' rajamise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Achievements of a high-impact initiative for a circular Europe {{!}} Science{{!}}Business |url=https://sciencebusiness.net/sponsored-report/achievements-high-impact-initiative-circular-europe |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=sciencebusiness.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vedas Euroopa teaduskoostööd India, Hiina, Austraalia ja Uus-Meremaaga. Vastutas [[:en:Framework_Programmes_for_Research_and_Technological_Development#Horizon_2020|Horisont 2020]] elluviimise suuremahuliste ümberkorralduste eest &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Final evaluation of Horizon 2020 - Research and innovation |url=https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/final-evaluation-horizon-2020_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=research-and-innovation.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;, sh üle 1200 töötajaga peadirektoraadi ümberstruktureerimiste eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-06-05 |pealkiri=Maive Rute: euroametnikke ei kinnita valitsus |url=https://arvamus.postimees.ee/128097/maive-rute-euroametnikke-ei-kinnita-valitsus |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2016–2019 [[:en:Joint_Research_Centre|Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse]] ''DG Joint Research Centre'' peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rutest saab Euroopa teadusuuringute asejuht |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/13/maive-rutest-saab-euroopa-teadusuuringute-asejuht |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt; Vastutas Belgias, Hollandis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal paikneva 2700 töötajaga institutsiooni ühtse juhtimise ning kämpuste strateegilise arendamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõistuse ja tunnetega |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76350127/moistuse-ja-tunnetega |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-04-12 |pealkiri=11 aastat Brüsselis töötanud Maive Rute tegi järjekordse karjäärihüppe |url=https://www.postimees.ee/3652235/11-aastat-brusselis-tootanud-maive-rute-tegi-jarjekordse-karjaarihuppe |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Strategic plan 2020-2024 – Joint Research Centre - European Commission |url=https://commission.europa.eu/publications/strategic-plan-2020-2024-joint-research-centre_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2020 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-29 |pealkiri=Eesti Panga asepresidendiks saab Maive Rute |url=https://www.err.ee/965781/eesti-panga-asepresidendiks-saab-maive-rute |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Juhatas regulaarset finantsinnovatsiooni ümarlauda, kliimapoliitika mõjude arvestamist keskpanga analüüsides ning digieuro ettevalmistavat projekti &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-10-02 |pealkiri=EKP intensiivistab tööd seoses digitaalse euroga |url=https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2020/html/ecb.pr201002~f90bfc94a8.et.html |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 
[[Fail:Maive Rute EIB ja EIF juhtidega allkijastamas InvestEU tõirndavat lepingut (ligikaudu 70 miljardit).jpg|pisi|Maive Rute EIB ja EIF juhtidega juunis 2026 Luksemburgis allkirjastamas lepingut, millega lisati InvestEU programmi € 22 miljardit tugevdamaks Euroopa majandust (hinnatav koguinvesteering 70 miljardit) &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint press release: Commission and EIB Group increase financial support for the EU economy and speed up key transformative investments under InvestEU |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_26_1329 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;]]
* Novembrist 2020 [https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/internal-market-industry-entrepreneurship-and-smes_en Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi] (DG GROW) peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute - European Commission |url=https://commission.europa.eu/persons/maive-rute_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vastutusvaldkonnad aastail 2020–2025 tööstuspoliitika &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Joakim Klementi {{!}} |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=Maive Rute: mõjus innovatsioon eeldab töötlevat tööstust |url=https://novaator.err.ee/1609516249/maive-rute-mojus-innovatsioon-eeldab-tootlevat-toostust |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kriitilised toormed &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Europe’s new magnet plant: A silver bullet for industry, climate and geopolitics? |url=https://www.politico.eu/article/europe-first-magnet-plant-industry-climate-geopolitics-neo-performance-materials/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;, tarneahelad &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt; ja standardiseerimine &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CEN and CENELEC met with Maive Rute, the European Commission’s Chief Standardization Officer |url=https://www.cencenelec.eu/news-events/news/2023/brief-news/2023-01-13-maive-rute-meeting/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=CEN-CENELEC}}&lt;/ref&gt;.  Juhatab Euroopa Liidu ning Ukraina &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt;, samuti Euroopa Liidu ja Taiwani tööstuspoliitika dialoogi Euroopa poolelt &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Internet |pealkiri=Taiwan and the EU held the Industrial Policy Dialogue to deepen the cluster cooperation |url=https://www.taiwanembassy.org/be_en/post/14097.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Taipei Representative Office in the EU and Belgium 駐歐盟兼駐比利時代表處 |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Esindas Euroopa Liitu kriitiliste toormete rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel, muuhulgas koos USA-ga ''Minerals Security Partnership'' raames.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EU and US welcome new members to Minerals Security Partnership - Trade and Economic Security |url=https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-us-welcome-new-members-minerals-security-partnership-2024-09-27_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=policy.trade.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint Statement of the Minerals Security Partnership Principals’ Meeting 2024 |url=https://2021-2025.state.gov/joint-statement-of-the-minerals-security-partnership-principals-meeting-2024/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=United States Department of State |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly 17 juuni 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestieluweekly20220617.2.40&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lunch with EU’s DG GROW Deputy DG Rute – EUROPEAN CHAMBER OF COMMERCE TAIWAN |url=https://www.ecct.com.tw/lunch-with-eus-dg-grow-deputy-dg-rute/ |vaadatud=2026-06-27 |keel=zh-TW}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Euroopa tööstust suunav Maive Rute: oleme aastaid arvanud, et meil pole tööstust rikkaks eluks vaja |url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/05/21/euroopa-toostust-suunav-maive-rute-oleme-aastaid-arvanud-et-meil-pole-toostust-rikkaks-eluks-vaja |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tööstus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gretes |eesnimi=George |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Neo Opens State-of-the-Art Permanent Magnet Facility in Europe |url=https://www.neomaterials.com/neo-opens-state-of-the-art-magnet-facility-europe/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Neo Performance Materials |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=How Europe could get both, the Green and the Deal - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs |url=https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/how-europe-could-get-both-green-and-deal_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=single-market-economy.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2025. a. lõpust peateemad Euroopa Konkurentsivõime Fond, InvestEU, majandusjulgeolek, avaliku sektori reformid ja investeeringud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hänninen |eesnimi=Heli |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Why Competitiveness Now Demands Adaptability |url=https://www.nbforum.com/newsroom/blog/why-competitiveness-now-demands-adaptability/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Nordic Business Forum |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute valiti Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogusse |url=https://www.finantsuudised.ee/uudised/2024/04/26/maive-rute-valiti-euroopa-investeerimisfondi-direktorite-noukogusse |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Finantsuudised |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Maive Rute |url=https://cepr.org/about/people/maive-rute |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=CEPR |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Large-scale review of the European Commission - European Commission |url=https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti naine Euroopa tipus. Maive Rute: olen sündinud Käru alevis, lihtsas peres, kus pidi kogu aeg tööd tegema |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120439234/edu-soosib-julgeid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Brussels Playbook – Newsletters |url=https://www.politico.eu/newsletter/brussels-playbook/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:OECD ministrite koosolek Pariisis.jpg|pisi|OECD ministrite koosolekul Pariisis juunis 2026]]

==Täiendavaid ülesandeid==
*[https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) asepresident 1999–2001.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 22 oktoober 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev19991022.2.43.3.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[:en:Supervisory_Board_of_the_European_Central_Bank|Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu]] liige.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-03-19 |pealkiri=ECB Annual Report on supervisory activities 2019 |url=https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/other-publications/annual-report/html/ssm.ar2019~4851adc406.en.html |keel=en |üksiknumber=2019 |doi=10.2866/00548 |issn=2443-5805}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[Finantsinspektsioon]]i nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus5.rssing.com/chan-55203733/article32282.html | pealkiri = Eesti Panga asepresidendist saab ka finantsinspektsiooni nõukogu liige |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=majandus5.rssing.com}}&lt;/ref&gt;
*2019. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i nõukogu liige (esimees Gunnar Okk, alates 2025. a. Heiti Hääl).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-01-31 |pealkiri=Tehnikaülikooli nõukogu valis esimeheks tagasi Gunnar Oki |url=https://www.err.ee/1030419/tehnikaulikooli-noukogu-valis-esimeheks-tagasi-gunnar-oki |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Nõukogu {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/ulikool/noukogu |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2022 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Teadus- ja Arendustegevuse Nõukogu]] liige, alates 2025. a. [https://valitsus.ee/taip Teaduse ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/taip |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2024. a. Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EIF Board of Directors |url=https://www.eif.org/about-us/our-governance/board-of-directors |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.eif.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; 
* Oktoobris 2025 sai isikliku mandaadi vedada [https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en Euroopa Komisjoni laiaulatusliku reformi] töösuunda &quot;Eesmärk ja väärtused&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=European Commission set to launch restructure within months |url=https://www.politico.eu/article/european-commission-unveil-new-structure-ursula-von-der-leyen/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2025. a. InvestEU juhtnõukogu esimees (InvestEU mobiliseerinud sadu miljardeid eurosid investeeringuid Euroopa majandusse).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=InvestEU - European Commission |url=https://commission.europa.eu/funding-and-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/investeu_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2002. a. [https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) Kuldmärk.
* 2002. a. Ettevõtlike Noorte Koda [https://www.jci.ee/ JCI Estonia] ([[:en:Junior_Chamber_International|Junior Chamber International]]) sertifitseeritud rahvuslik treener. Kutsuti juhtimistreeneriks JCI maailmakongressil (Kopenhaagen 2003) ning JCI Euroopa Akadeemias (Rootsis nii 2003 kui ka 2004).
* 2005. a. [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] III klassi aumärk.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-29}}&lt;/ref&gt;
* 2015. a. veebiajakiri [[:en:Estonian_World|Estonian World]] valis tosina eesti silmapaistvama ja mõjuka naise hulka.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-03-09 |pealkiri=Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist? |url=https://elu24.postimees.ee/3115987/nimekiri-kas-need-on-12-koige-valjapaistvamat-ja-edukamat-eesti-naist |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2022–2025 Euroopa Komisjoni ''Chief Standardisation Officer.''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Story 3 - SNV |url=https://www.snv.ch/en/personalities-in-the-field-of-international-standardization/story-3.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.snv.ch}}&lt;/ref&gt;
* 2026. a. [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa]] AASTA TEGU 2025 Olev Soansi näituse korraldamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa tunnustas 2025. aasta silmapaistvamaid tegijaid {{!}} Põhja-Pärnumaa vald |url=https://pparnumaa.ee/uudised/pohja-parnumaa-tunnustas-2025-aasta-silmapaistvamaid-tegijaid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=pparnumaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026.jpg|pisi|Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]]

==Isiklikku==
Abikaasa [[Jüri Rute]] töötab samuti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], tema peamised valdkonnad on olnud Eesti maaelu areng ([[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]], 9 aastat) ning Eesti teadus ja innovatsioon ([[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|DG RTD]], 6 aastat). Koos kuulutakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi &lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-27}}&lt;/ref&gt; ja EELK [[Järva-Madise kogudus]]se (A. H. Tammsaare kodukirik).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Koguduse lugu: Järva-Madise |url=https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-jarva-madise/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

Brüsselis töötades on osaletud Euroopa Eestlaste Koori koosseisus laulupeol.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-02-19 |pealkiri=Laulupidu {{!}} Euroopa Eestlaste Koor |url=https://eestikoor.eu/wordpress.public/leht/category/laulupidu |vaadatud=2026-06-27 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Huvi Eesti kultuuriloo väärtustamise vastu on innustanud korraldama Eesti piltkaartide ja graafika näitusi mitmel pool Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Eile nägin ma Eestimaad |url=https://www.sirp.ee/?p=199489 |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitus „Siin ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“ {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/sundmused/naitus-siin-ja-sealpool-rannajoont-olev-soansi-piltkaardid |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Olev Soansi piltkaardid on nagu peitepildid |url=https://sonumid.ee/2026/03/31/olev-soansi-piltkaardid-on-nagu-peitepildid/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1324351302545021&amp;set=pb.100049104925232.-2207520000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Veel üks näitus Olev Soansi loomingust, intiimsem kui kõik varasemad |url=https://tartu.postimees.ee/8477768/veel-uks-naitus-olev-soansi-loomingust-intiimsem-kui-koik-varasemad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Olev Soansi näitus „Suur elutöö – Eesti piltatlas“ {{!}} Tartu Ülikool |url=https://cs.ut.ee/et/uritus/olev-soansi-naitus-suur-elutoo-eesti-piltatlas |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=cs.ut.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitus &quot;Olev Soans. Piltatlas Eesti maa, rahvas, loodus&quot; {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/sundmused/naitus-olev-soans-piltatlas-eesti-maa-rahvas-loodus |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Koostöös Välisministeeriumiga on näitused olnud ka Eesti suursaatkondades Brüsselis &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=986668720379597&amp;set=pcb.986669113712891&amp;locale=en_GB |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt; ja  Berliinis &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1401665261998774&amp;set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo?fbid=1401665305332103&amp;set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}&lt;/ref&gt;.

Lastel Caroline Rutel ja Georg Rutel &lt;ref name=&quot;EPL2013&quot;&gt;[[Ingrid Veidenberg]], [https://epl.delfi.ee/news/lp/maive-rute-karu-alevist-euroopa-tippu?id=66976046 &quot;Maive Rute: Käru alevist Euroopa tippu&quot;], EPL, 26. oktoober 2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 11 aprill 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev20140411.2.20.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; on kummalgi lapsed.

Keeled: eesti (emakeel), inglise (kõrgtase), prantsuse ja saksa (head), vene ja hispaania (passiivsed).

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Rute, Maive}}
[[Kategooria:Eesti ametnikud]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>pq70kehhdvj5ifxx325zxou1rqb3fet</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Öönägemisseade</title>
    <ns>0</ns>
    <id>437532</id>
    <revision>
      <id>7189074</id>
      <parentid>7102953</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:22:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189074</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13236" sha1="jqig8xlb6s1ityxf0xh8xuhxqamesth" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[File:Night airdrop (10477866893).jpg|pisi|Öönägemisseadet kandev [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] sõdur]]
'''Öönägemisseade''' (inglise keeles ''night-vision device''; NVD) on [[Optoelektroonika|optoelektrooniline]] seade, mis võimaldab näha objekte täielikule [[pimedus]]ele lähedastes tingimustes. Öönägemisseadmed võimendavad objektilt peegeldunud valgust ([[nähtav valgus]] lainepikkusega 380&amp;nbsp;nm – 700&amp;nbsp;nm ja [[lähiinfrapunakiirgus]] lainepikkusega 700&amp;nbsp;nm – 1300&amp;nbsp;nm). Seadmed, mis registreerivad objekti kiiratud [[soojuskiirgus]]t ([[infrapunakiirgus]] lainepikkusega 3000&amp;nbsp;nm – 30 000&amp;nbsp;nm), nimetatakse [[termonägemisseadmed|termonägemisseadmeteks]].

Öönägemisseadmega saadud pilt on [[Monokromaatsus|monokromaatiline]], tavaliselt rohelistes toonides, sest inimese silm eristab rohelise värvi toone kõige paremini. NVD-d on enamasti militaarkasutuses, kuid neid võib leida ka tsiviilkasutuses. Termin &quot;öönägemisseade&quot; hõlmab tavaliselt kogu süsteemi, kaasa arvatud [[pildivõimendustoru]] (''IIT, I² tube, image intensifier tube''), kaitsev ja üldjuhul veekindel korpus ning mingit tüüpi kinnitussüsteem. Paljud NVD-d sisaldavad ka optilisi komponente, nagu näiteks [[lääts]]ed ja [[peeglid]]. Kui NVD sisaldab infrapunavalgustit, on tegemist aktiivse seadmega, vastasel juhul passiivse seadmega.

Öönägemisseadmeid kasutati esimest korda [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]]. Laialdaselt hakati neid kasutama [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal&lt;ref name=&quot;yL8iP&quot; /&gt;. NVD tehnoloogia on aastate jooksul väga palju arenenud, seadmeid on eri hinnaklassi ja tööefektiivsusega. Öönägemisseadmeid kasutatakse mitmes valdkonnas, näiteks relvanduses, autojuhtimisel, lennunduses.

== Ajalugu ==
===0. põlvkond===
[[Pilt:M3 Sniperscope.jpg|pisi|[[Korea sõda|Korea sõja]] ajal USA vägede relvastuses olnud öönägemisseadmega varustatud M3 optiline sihik]]
0. põlvkond on esimesed öönägemiseadmed. Tegemist on aktiivsete seadmetega: nad sisaldavad [[infrapunavalgusti]]t. See tegi need ka hästi märgatavaks vastase öönägemisseadmetele.

Esimese turule tulnud öönägemisseadme leiutas Dr. Vladimir K. Zworykin 1936. aastal ja see oli mõeldud ainult tsiviilkasutuseks. Oma kalli hinna ja suuruse tõttu polnud selle müük edukas.&lt;ref name=&quot;GQN4B&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puNv2&quot; /&gt;

Esimese militaarkasutuses oleva öönägemisseadme prototüübi konstrueeris Saksa sõjavägi 1939. aastal. Öönägemisseadmete arendus sai alguse 1936. aastal, kui [[AEG]] sai käsu arendada välja infrapunaöönägemisseadmed. 1943. aastal algasid esimesed [[PzKpfw V Panther|Panther]]i tankidele kinnitatud infrapunaöönägemisseadmete (''Nacht Jager'') ja teleskoopiliste kaugusmõõturite katsetused. Pantheri tankidel kasutati kahte erinevat lahendust.

Lahendus A, Sperber FG 1250 (''Sparrow Hawk''), koosnes ühest 30&amp;nbsp;cm infrapunavalgustist (ulatusega 600 m) ja pilditeisendajast FG 1250. 1944. aasta lõpust kuni märtsini 1945 läbisid mõned Panzerkampfwagen V Panther Ausf G kinnitatud FG 1250 seadmed edukalt katsetused ning märtsist 1945 osales umbes 50 FG 1250-ga varustatud Panther Ausf G tanki sõjategevuses Ida- ja Läänerindel.

Lahendus B, keerulisem lahendus, oli &quot;Biwa&quot; (''Bildwandler''). Katsetused olid edukad, kuid puudub info, et need oleksid sõjas osalenud.&lt;ref name=&quot;EBpw1&quot; /&gt;

Paralleelselt toimus öönägemisseadmete arendus USA-s. Snaiperscope T120 oli välja arendatud 1943. aasta lõpuks. Infrapunafiltriga 6 V lambid suutsid valgustada kuni 120 m kaugusele. 1944. aastal tuli välja veidi parandatud versioon Sniperscope M1 ja 1945. aastal Sniperscope M2. Teise maailmasõja ajal valmistati umbes 1700 Sniperscope’i (T120, M1, M2) ja pärast sõda umbes 3000.

Tunduvalt parandatud infrapuna-öönägemisseadmete versiooni 20000 volt Set No.1 masstootmine algas 1950. aastal. Seda võis kinnitada M1 ja M2 karabiinile ning sai nimetuse &quot;M3 karabiin&quot;. 1950–1951 toodeti neid umbes 20 000 ja kasutati Korea sõjas. Nende nägemisulatus oli 120 m ja suurimateks puudusteks olid raskus ja patarei lühike eluiga.&lt;ref name=&quot;US NVD&quot; /&gt;

Esimene Venemaal valmistatud öönägemisseade PAU-2 läbis katsetused 1942. aastal.

===1. põlvkond===
[[Pilt:M16A1 PVS-2.JPEG|pisi|M16A1 vintpüss ja AN-PVS-2 Starlight Scope]]
1. põlvkonna öönägemisseadmed on esimesed passiivsed seadmed ehk neil puudub infrapunavalgusallikas ja nad võimendavad juba olemasolevat valgust. Need kasutavad üldjoontes sama tehnoloogiat, mis 0. põlvkonna seadmed. 1. põlvkonna NVD-d võimendavad valgust kuni 1000 korda&lt;ref name=&quot;NVD&quot; /&gt;, kuid on suured, rasked ja vajavad kuuvalgust, et korralikult töötada.

USA-s hakati passiivseid süsteeme arendama 1961. aastal. 1964. aastal võeti esimesed öönägemisseadmed AN/PVS1 Starlight Scope kasutusele Vietnami sõjas. Seda oli võimalik kiiresti kinnitada standardsele M14 [[vintpüss]]ile, nõudmata eelnevaid modifikatsioone. 1964–1967 arendati välja pikema patarei elueaga AN-PVS-2 ning 1969. aastaks kasutati neid laialdaselt Vietnami sõjas. Neid võis kinnitada M14 ja M16 vintpüssile.&lt;ref name=&quot;US NVD&quot; /&gt;

===2. põlvkond===
[[Pilt:AN-PVS-5C-Cut image.jpg|pisi|lõige AN/PVS-5, mis näitab öönägemisseadme komponente. Seadet valmistati 2. põlvkonnas (5A kuni 5C) ja 3. põlvkonnas (5D)]]
2. põlvkonna seadmetes hakati kasutama [[fotokordisti]]t (MCP, ''micro-channel plate''), mis andis tulemuseks palju erksama pildi. See võimaldas hakata NVD-d kasutama ka väga vähese valgustusega keskkonnas, näiteks pilvisel ööl. Seade võimendab valgust umbes 20 000 korda. Samuti paranes pildi [[resolutsioon]] ja seadme töökindlus.&lt;ref name=&quot;NVD&quot; /&gt;

===3 põlvkond===
3. põlvkond kasutas sama tehnoloogiat nagu 2. põlvkond ([[fotokordisti]]), kuid [[fotokatood]] oli nüüd tehtud [[galliumarseniid]]ist (GaAs), mis andis veelgi selgema pildi. Lisaks sellele oli fotokordisti kaetud õhukese [[dielektrik]]u kihiga (''ion barrier''), pikendades [[pildivõimendustoru]] eluiga, kuid kahjuks takistades ka [[elektron]]ide läbiminekut, vähendades nii galliumarseniidist fotokatoodi saavutatud täiustust. Selle tõttu on ka [[halo]] nähtused heledate laikude ümber suuremad. Seade võimendab valgust 30 000 – 500 000 korda. 3. põlvkonna seade nõuab tööks rohkem energiat kui 2. põlvkonna seade.&lt;ref name=&quot;NVD&quot; /&gt;

===4. põlvkond===
[[Pilt:Image intensifier diagram.png|pisi|paremal|2., 3. ja 4. põlvkonna seadmed kasutavad fotokordistit. Footonid nõrgalt valgustatud allikast sisenevad objektiivi läätse (vasakul) ja põrkuvad fotokatoodiga (hall plaat). Fotokatoodist vabanevad elektronid, mis kiirendatakse kõrgema pingega fotokordistile (punane). Iga elektron sunnib fotokordistist väljuma mitu elektroni, mis tõmmatakse fosforekraanile (roheline). Elektronide tõttu, mis tabavad fosforekraani, tekivad footonid, mida on võimalik näha läbi okulaari]]
USA armee NVESD (''Night Vision and Electronic Sensors Directorate'') on juhtorgan, mis dikteerib öönägemisseadmete tehnoloogia generatsiooni nime. Kuigi 3. põlvkonna OMNI-VI-VII töövõime on märkimisväärselt paranenud, pole USA armee volitanud nime 4. põlvkond kasutamise. Kuigi see on ikkagi laialdaselt tuntud 4. põlvkonna nime all.

4. põlvkonna seadmed erinevad standardsest 3. põlvkonnast mitmel moel. Esiteks pinge fotokatoodil on automaatselt reguleeritav, mistõttu NVD reageerib silmapilkselt valgustingimuste muutustele. Teiseks, dielektrikust iooni barjäär puudub või on tunduvalt õhenenud, mille tõttu on vähem müra. Selle puuduseks on pildivõimendustoru tunduvalt lühenenud eluiga.

===''Auto-gating''===
ATG funktsioon seisneb selles, et öönägemisseadmete valgusvõimendus sõltub keskkonna valgustingimustest. Seega on seadet kõige sobivam kasutada muutliku valgustusega tingimustes. ATG muudab väga kiiresti fotokatoodil olevat pinget, mis tagab seadme optimaalse toimimise, vähendades võimalikke kahjustusi pildivõimendustorule (''I² tube'') ja kaitstes kasutajat nägemishäirete eest.

===Hüvetegur (FOM)===
2001. aastal otsustas USA valitsus, et termin 'põlvkond' (''Generation'') ei kirjelda öönägemisseadme terviklikku töövõimet piisavalt hästi, välistades termini ekspordi regulatsioonidest ja tuginedes hoopis välja arvutatud hüvetegurile (FOM,''figure of merit''). USA-s tehtud öönägemisseadmeid, mille hüvetegur on kõrgem kui 1400, ei tohi eksportida väljapoole USA-d.&lt;ref name=&quot;Q3WRi&quot; /&gt;

===Teised tehnoloogiad===
[[Pilt:Night vision goggles experimental.jpg|pisi|panoraamilise öönägemisseadme katsetused 2006. aastal]]
USA õhujõud on katsetanud panoraamilisi öönägemisseadmeid (PNVG, ''panoramic night vision goggle''), mis kahekordistavad kasutaja vaatevälja 95 kraadini. Need koosnevad standardse kahe 18mm toru asemel neljast 16mm torust.&lt;ref name=&quot;z73Jy&quot; /&gt;

AN/PSQ-20 (tuntud ka kui ENVG, ''Enhanced Night Vision Goggle'') on hübriidseade, mis ühendab termonägemisseadme valguse võimendusega. Nagu ka Northrop Grumman Fused Multispectral Weapon Sight.&lt;ref name=&quot;DVVrz&quot; /&gt;

2012. aastal tutvustati uut tehnoloogiat nimetusega Ceramic Optical Ruggedized Engine (CORE), mis on kõrgema töövõimekusega 1. põlvkonna öönägemisseade. Suurim erinevus 1. põlvkonna ja CORE vahel on see, et klaasi asemel kasutatakse keraamikat, mis on valmistatud erilise keraamilise ühendi ja metallisulami segust. Servamoonutus on paranenud, valgustundlikkus suurenenud ning [[lahutusvõime]] võib olla kuni 60 lp/mm. CORE on siiski 1. põlvkonna seade, sest ei kasuta fotokordistit.&lt;ref name=&quot;wdG4U&quot; /&gt;

[[Michigani ülikool]]i teadlased on välja arendanud [[kontaktläätsed]], mida võib kasutada öönägemisseadmena. Läätses on kahe klaasikihi vahel õhuke [[grafeen]]iriba, mis reageerib footonitele ja muudab tumedad kujutised heledamaks. Praegused prototüübid neelavad ainult 2,3% valgusest. See protsent peab suurenema, et läätsed oleksid rakendatavad. Grafeeni tehnoloogiat võidakse kasutada ka mujal, näiteks auto esiklaasides.&lt;ref name=&quot;f2BgE&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Commonscat}}
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;yL8iP&quot;&gt;Jeff Tyson. &quot;[http://electronics.howstuffworks.com/gadgets/high-tech-gadgets/nightvision4.htm How Night Vision Works]&quot;. [[HowStuffWorks]]. Retrieved 2011-03-01&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GQN4B&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pabook2.libraries.psu.edu/palitmap/bios/Zworykin__Vladimir.html |pealkiri=Pennsylvania State University Zworykin, Vladimir biographical sketch |vaadatud=2016-05-29 |arhiivimisaeg=2016-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160318212610/http://pabook2.libraries.psu.edu/palitmap/bios/Zworykin__Vladimir.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puNv2&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=fCYDAAAAMBAJ&amp;pg=PA33&amp;dq=Popular+Science+1933+plane+%22Popular+Science%22&amp;hl=en&amp;ei=pppoTZqaIoet8AaMw4y7Cw&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=true &quot;Black-Light Telescope Sees In The Dark&quot;] Popular Science Monthly March 1936&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EBpw1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Achtung Panzer! – German Infrared Night-Vision Devices! |url=http://www.achtungpanzer.com/german-infrared-night-vision-devices-infrarot-scheinwerfer.htm |vaadatud=2016-05-29 |arhiivimisaeg=2014-02-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140218121146/http://www.achtungpanzer.com/german-infrared-night-vision-devices-infrarot-scheinwerfer.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;US NVD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160511131300/http://ugca.org/07jan/night.htm &quot;Fight at Night&quot; US Army Night Vision 1945–1980], Utah Gun Collectors Association&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NVD&quot;&gt;[http://www.globalsecurity.org/military/systems/ground/nvg.htm Night Vision Goggles (NVG)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q3WRi&quot;&gt;. Jeffrey P. Bialos; Stuart L. Koehl (September 2005). &quot;The NATO Response Force&quot; ([https://web.archive.org/web/20121201194154/http://www.dtic.mil/cgi-bin/GetTRDoc?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA450219 PDF]). [https://en.wikipedia.org/wiki/National_Defense_University National Defense University]. Retrieved 2011-03-01.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z73Jy&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.military.com/soldiertech/0,14632,Soldiertech_PNVG,,00.html |pealkiri=FOUR-EYES: Air Force Spec Ops Get Panoramic Night Vision |vaadatud=2016-05-29 |arhiivimisaeg=2008-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080323081517/http://www.military.com/soldiertech/0,14632,Soldiertech_PNVG,,00.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DVVrz&quot;&gt;[http://www.defensetech.org/archives/003732.html Defense Tech: Army Optic Combines Heat, Light for Better Sight]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wdG4U&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.armasight.com/night-vision/night-vision-monoculars/armasight-spark-core |pealkiri=ARMASAIGHT Spark CORE |vaadatud=2016-05-29 |arhiivimisaeg=2016-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160604014656/http://www.armasight.com/night-vision/night-vision-monoculars/armasight-spark-core |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f2BgE&quot;&gt;[http://defensetech.org/2014/03/28/ Scientists Develop Night Vision Contact Lens] – Defensetech.org, 28 March 2014&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Optilised instrumendid]]
[[Kategooria:Tarbeelektroonika]]</text>
      <sha1>jqig8xlb6s1ityxf0xh8xuhxqamesth</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paabusilmlased</title>
    <ns>0</ns>
    <id>439745</id>
    <revision>
      <id>7188968</id>
      <parentid>6706812</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:15:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7188968</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6312" sha1="hmlbvr0j9xgsle7s8spgemc0xafzfnw" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Kevadpaabusilm
| staatus = 
| pilt = 20_petit_paon_de_nuit.jpg
| pildi_seletus = [[Kevadpaabusilm]]
| pildi_laius = 220px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| ülemsugukond = ''[[Bombycoidea]]''
| sugukond = '''Paabusilmlased''' ''Saturniidae''
| sugukonna_autor = [[Jean Baptiste Alphonse Dechauffour de Boisduval|Boisduval]], 1837
}}
'''Paabusilmlased''' (''Saturniidae'') on [[putukad|putukate]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[liblikalised|liblikaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]ist.

==Eesti liigid==
*''Saturnia pavonia'' – [[kevadpaabusilm]]
*''Aglia tau'' – [[kollapaabusilm]]

Seejuures [[päevapaabusilm]] on hoopis teise sugukonda kuuluv liik.

==Nomenklatuur ja süstemaatika==
Sugukonna esmakirjeldaja on [[Jean Baptiste Alphonse Dechauffour de Boisduval]] (1837). 

Paabusilmlased kuuluvad [[suursamasoonelised|suursamasooneliste]] (''Glossata'') [[alamselts]]i [[ülemsugukond]]a ''[[Bombycoidea]]''. 

Sugukonnas on 2349 [[liik (bioloogia)|liik]]i&lt;ref name=&quot;f&quot;&gt;[http://mapress.com/zootaxa/2011/f/zt03148p221.pdf]&lt;/ref&gt; 169 [[perekond (bioloogia)|perekonnas]]&lt;ref name=&quot;f&quot; /&gt; ja 9 [[alamsugukond|alamsugukonnas]]. 

{{veergude loend|laius=30em|
*Alamsugukond ''[[Oxyteninae]]'' (3 perekonda, 35 liiki)
**perekond ''[[Homoeopteryx]]''
**perekond ''[[Oxytenis]]''
**perekond ''[[Asthenidia]]''

*Alamsugukond ''[[Cercophaninae]]'' (4 perekonda, 10 liiki)
**perekond ''[[Janiodes]]''
**perekond ''[[Microdulia]]''
**perekond ''[[Neocercophana]]''
**perekond ''[[Cercophana]]''

*Alamsugukond ''[[Arsenurinae]]'' &lt;small&gt;Jordan, 1922&lt;/small&gt;(10 perekonda, 60 liiki)
**perekond ''[[Almeidaia]]''
**perekond ''[[Arsenura]]''
**perekond ''[[Copiopteryx]]''
**perekond ''[[Paradaemonia]]''

*Alamsugukond ''[[Ceratocampinae]]'' &lt;small&gt;Harris, 1841&lt;/small&gt; (27 perekonda, 170 liiki)
**perekond ''[[Adeloneivaia]]''
**perekond ''[[Anisota]]''
**perekond ''[[Citheronia]]''
**perekond ''[[Eacles]]''
**perekond ''[[Ptiloscola]]''
**perekond ''[[Schausiella]]''
**perekond ''[[Syssphinx]]''

*Alamsugukond ''[[Hemileucinae]]'' &lt;small&gt;Grote &amp; Robinson, 1866&lt;/small&gt; (51 perekonda, 630 liiki)
**perekond ''[[Automeris]]''
**perekond ''[[Cerodirphia]]''
**perekond ''[[Coloradia]]''
**perekond ''[[Dirphia]]''
**perekond ''[[Dirphiopsis]]''
**perekond ''[[Gamelia]]''
**perekond ''[[Hemileuca]]''
**perekond ''[[Hylesia]]''
**perekond ''[[Leucanella]]''
**perekond ''[[Lonomia]]''
**perekond ''[[Meroleuca]]''
**perekond ''[[Molippa]]''
**perekond ''[[Ormiscodes]]''
**perekond ''[[Paradirphia]]''
**perekond ''[[Periga]]''
**perekond ''[[Periphoba]]''
**perekond ''[[Pseudautomeris]]''
**perekond ''[[Pseudodirphia]]''

*Alamsugukond ''[[Agliinae]]'' &lt;small&gt;Packard, 1893&lt;/small&gt; (1 perekond, 3 liiki)
**perekond ''[[Aglia]]''
***[[kollapaabusilm]] (''Aglia tau'' Linnaeus, 1758)  

*Alamsugukond ''[[Salassinae]]'' &lt;small&gt;Michener, 1949&lt;/small&gt; (1 perekond, 12 liiki)
**perekond ''[[Salassa]]''

*Alamsugukond ''[[Ludiinae]]'' &lt;small&gt;Aurivillius, 1904&lt;/small&gt; (8 perekonda, 80 liiki)
**perekond ''[[Goodia]]''
**perekond ''[[Ludia]]''
**perekond ''[[Micragone]]''
**perekond ''[[Orthogonioptilum]]''

*Alamsugukond ''[[Saturniinae]]'' &lt;small&gt;Boisduval, [1837] 1834&lt;/small&gt; (59 perekonda, 480 liiki)
**perekond ''[[Actias]]''
***''[[Actias dubernardi]]''
***''[[Actias luna]]'' (Linnaeus, 1758)
***''[[Actias selene]]'' (Hübner, 1806)
**perekond ''[[Antheraea]]'' 
***''[[Antheraea yamamai]]'' [[Félix Édouard Guérin-Méneville|Guérin-Méneville]], 1861)  
***[[hiina tammekedrik]] (''Antheraea pernyi'' Guérin-Méneville, 1855)
**perekond ''[[Attacus]]''
***''Attacus atlas'' Linnaeus, 1758 ([[atlas-paabusilm]])
**perekond ''[[Bunaea]]''
**perekond ''[[Bunaeopsis]]''
**perekond ''[[Caligula (perekond)|Caligula]]''
**perekond ''[[Copaxa]]''
**perekond ''[[Cricula]]''
**perekond ''[[Coscinocera]]''
***''[[Coscinocera hercules]]''
**perekond ''[[Decachorda]]''
**perekond ''[[Epiphora]]''
**perekond ''[[Gonimbrasia]]''
***''[[Gonimbrasia belina]]'' (Linnaeus, 1758)
**perekond ''[[Graellsia]]''
***(''[[Graellsia isabellae]]'' Graells, 1849) 
**perekond ''[[Imbrasia]]''
**perekond ''[[Lobobunaea]]''
**perekond ''[[Loepa]]''
**perekond ''[[Maltagorea]]''
**perekond ''[[Opodiphthera]]''
**perekond ''[[Perisomena]]''
***''[[Perisomena caecigena]]'' (Kupido, 1825)
**perekond ''[[Pseudobunaea]]''
**perekond ''[[Rothschildia]]''
**perekond ''[[Samia]]''
***''[[Samia canningi]]''
***''[[Samia cynthia]]'' (Drury, 1773) 
**perekond ''Saturnia'' – [[Kevadpaabusilm (perekond)|kevadpaabusilm]]
***[[hiid-paabusilm]] (''Saturnia pyri'' [Denis &amp; Schiffermüller], 1775) 
***[[kevadpaabusilm]] (''Saturnia pavonia'' Linnaeus, 1758)  
***''[[Saturnia pavoniella]]'' Scopoli, 1763) 
***''[[Saturnia spini]]'' [Denis &amp; Schiffermüller], 1775)
}}

==Levik==
Sugukond on levinud üle maailma. Enamik liike elab [[troopika]]s ja [[subtroopika]]s. [[Palearktis]]es on üle 30 liigi, [[Euroopa]]s on 10 liiki, Eestis 2 ([[kollapaabusilm]] ja [[kevadpaabusilm]]).

Leedus on 2 liiki (kollapaabusilm ja kevadpaabusilm). 

Venemaal on 12 kuni 15 liiki.

==Välimus==
Paabusilmlased on suured või väga suured liblikad.  Paabusilmlaste [[tiibade siruulatus]] on 25 kuni 270 mm, enamasti 80 kuni 140 mm. Mõned neist kuuluvad maailma suurimate liblikate hulka. Suurima tiibade siruulatusega on paabusilmlane on emane ''[[Coscinocera hercules]]'', kes on suurima tiibade pindalaga liblikas üldse.

==Kasutamine==
Mitut liiki kasutatakse [[siid]]i valmistamisel.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Pilt: Aglia tau MHNT Male Dos.jpg|[[Kollapaabusilm]] (''Aglia tau'')
Pilt:Dysdaemonia boreas.JPG|''[[Dysdaemonia boreas]]''
Pilt:Anisota stigma.jpg|''[[Anisota stigma]]''
Pilt:An Arkansas Luna Moth.JPG|''[[Actias luna]]''
Pilt:Attacus atlas-01 (xndr).jpg|[[Atlas-paabusilm]] (''Attacus atlas'')
Pilt:Caligula anna sjh.jpg|''[[Caligula anna]]''
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{vikisõnastikus|paabusilmlased}}
*[http://www.scib.gc.ca/SpeciesBank/spp_pages/misc_moths/phps/bom_e.php Bombycoidea of Canada]
*[http://www.passions-papillons.com/Saturniidae/saturniidaeguy.html Saturniidae of French Guyane]

[[Kategooria:Paabusilmlased| ]]</text>
      <sha1>hmlbvr0j9xgsle7s8spgemc0xafzfnw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dallase politseinike tulistamine 7. juulil 2016</title>
    <ns>0</ns>
    <id>440561</id>
    <revision>
      <id>7188854</id>
      <parentid>6418874</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:55:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1176" sha1="srhllzmjkehix5kholm2oz4aewnkuso" xml:space="preserve">{{allikad}}
'''Dallase politseinike tulistamine 7. juulil 2016''' oli politseinike vastu toime pandud vägivallaakt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Texas]]e osariigis [[Dallas]]es [[7. juuli]]l [[2016]].

Sel päeval toimus Dallases rahumeelne meeleavaldus juulis [[2015]] politsei käe läbi hukkunud kahe mustanahalise, [[Alton Sterling]]i ja [[Philando Castile]] mälestuseks.

Rahuliku meeleavalduse lõpus avas [[Micah Xavier Johnson]] [[varitsus]]est tule 12 politseiniku ja kahe tsiviilisiku pihta, tappes viis politseinikku; seitse politseinikku sai haavata. Johnson oli [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõja]] veteran ja väidetavalt sellepärast vihane, et politseinikud mustanahalisi olid tulistanud. Tulistamisele järgnenud vastasseisus parklagaraaži juures tappis politsei [[8. juuli]] varahommikul Johnsoni [[pommirobot]]i külge kinnitatud  pommiga. 

Dallase politseinike tulistamine oli ohvriterohkeim intsident Ameerika Ühendriikide õiguskaitseorganite jaoks [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutest]] saadik. 
 
{{pooleli}}

[[Kategooria:2016. aasta massimõrvad]]
[[Kategooria:Dallas]]</text>
      <sha1>srhllzmjkehix5kholm2oz4aewnkuso</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kuu vikipedist</title>
    <ns>4</ns>
    <id>450091</id>
    <revision>
      <id>7189037</id>
      <parentid>7185949</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:43:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7189037</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17523" sha1="6i24a5ym2yc23vifk67ewob8sesl8bo" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|-
| Aprill
| 2026
| Evlper (6)
|-
| Mai
| 2026
| IvarGl
|-
| Juuni
| 2026
| Raamaturott
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===Juuli 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST)

===Juuni 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST)

:: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) 
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST)
----
Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) 

===Mai 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Suured tänud!  [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST)

===Aprill 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST)
::{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST)

----
Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

===Märts 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimus 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST)
::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span 
style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST)
:: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}}
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
:Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST)

===Veebruar 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimus 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET)
::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. -
[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET)
----
Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>6i24a5ym2yc23vifk67ewob8sesl8bo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189039</id>
      <parentid>7189037</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:46:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>arhiveerimist</comment>
      <origin>7189039</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13889" sha1="ah0mk4lm6lxftsje32cpxjcd7f8t01t" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|-
| Aprill
| 2026
| Evlper (6)
|-
| Mai
| 2026
| IvarGl
|-
| Juuni
| 2026
| Raamaturott (2)
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===Juuli 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST)

===Juuni 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST)

:: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) 
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST)
----
Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) 

===Mai 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Suured tänud!  [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST)

===Aprill 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST)
::{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST)

----
Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>ah0mk4lm6lxftsje32cpxjcd7f8t01t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vähiravi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>450909</id>
    <revision>
      <id>7188820</id>
      <parentid>6465550</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:14:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188820</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5139" sha1="3cqqeqx660kb3kwf37ayb9rww19d5kz" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Vähiravi''' on [[kasvaja]] ([[vähk (haigus)|vähi]]) [[meditsiin]]iline [[ravimine]], mille eesmärgiks on kasvajat leevendada või täielikult ravida. Sõltuvalt kasvaja liigist ja staadiumist tuleb parima ravitulemuse saavutamiseks kasutada ühte või mitut ravimeetodit. Eri meetodid võivad olla suunatud kasvaja haaravaks üldraviks. Ravimeetodid võib jagada [[kirurgiline ravi|kirurgiliseks raviks]], [[kiiritusravi]]ks, [[keemiaravi]]ks, [[hormoonravi]]ks, [[bioloogiline ravi|bioloogiliseks ravi]]ks jm.

== Raviviisid ==
=== Kirurgiline ravi ===
Operatsiooni on vähiraviks kasutatud juba aastaid. Operatsioonil on ka oluline roll vähi diagnoosimisel ja sellel, et näha kui kaugele vähk on levinud.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20161208094254/http://www.cancer.org/treatment/treatmentsandsideeffects/treatmenttypes/surgery/index kasutatud 12.12.2016&lt;/ref&gt; Vähi kirurgilise ravi korral eemaldatakse kasvaja organismist ühe tervikuna operatsiooni käigus. Veendumaks, et kasvaja on eemaldatud, tuleb kasvaja opereerida koos teda ümbritsevate kudedega. Sageli eemaldatakse ka kasvajat ümbritsevad [[lümfisõlm]]ed.&lt;ref&gt;https://www.kasvaja.net/kirurgiline-ravi/ kasutatud 25.11.2016&lt;/ref&gt; Operatsiooni käigus kasutatakse väikseid ja õhukesi skalpelle. Operatsiooni ajal kasutatakse [[anesteesia]]t, et operatsioon mööduks valutult.

=== Kiiritusravi ===
Kiiritusravi ehk radioteraapia on ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.&lt;ref name=&quot;rinnavahk.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20161220045509/http://www.rinnavahk.ee/ravi/kiiritusravi kasutatud 26.11.2016&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Kiiritusravi võib olla kas
* väline – kiired suunatakse keha sisemuses asuvale kasvajale väljaspool organismi paiknevast kiirgusallikast;&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20161221033506/http://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/100-ueldinfo-vaehktove-kohta kasutatud 12.12.2016&lt;/ref&gt;
* sisemine – kiirgusallikas viiakse kasvajaga vahetusse kontakti kas kehaõõnes või koesiseselt.&lt;ref name=&quot;rinnavahk.ee&quot;/&gt;

=== Keemiaravi ===
Keemiaravi ehk tsütostaatiline ravi, millega püütakse vähirakke hävitada ja nende paljunemist peatada ravimite abil. Keemiaravis võib kasutada ühte ravimit või mitme ravimi kombinatsioone. Keemiaravi saab teha veeni- või arterisiseselt, suukaudselt või manustatuna kehaõõnde. Keemiaravi kahjustab ka terveid organismi kudesid, põhjustades mitmesuguseid kõrvaltoimeid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, väsimus, vere valgeliblede arvu langus, juuste väljalangemine).&lt;ref name=&quot;:02&quot;/&gt;

=== Hormoonravi ===
[[Pilt:Training.seer.cancer.gov_-_illu_cranial_nerves1.jpg|pisi|Ajukasvajaid piirkonniti]]
Hormoonravi on vähi süsteemne ravimeetod, mis on kasutusel nende pahaloomuliste kasvajate korral, mida nimetatakse &quot;hormoontundlikeks&quot;. Hormoontundlikud kasvajad on näiteks rinnavähk, munasarjavähk, eesnäärme vähk. Tegemist on raviga, mida enamasti kasutatakse pärast kirurgilist ravi remissiooni säilitamiseks või pikendamiseks.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;https://www.kasvaja.net/kasvajate-ravi/hormoonravi/ kasutatud 04.12.2016&lt;/ref&gt;
* [[Rinnavähk|Rinnavähi]] korral on kasutusel anti[[Östrogeenid|östrogeenravi]] – kui kasvaja on hormoontundlik takistab ravim organismis leiduval östrogeenil soodustada vähkkasvaja arengut või peatab vähirakkude kasvu.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;
* [[Eesnäärmevähk|Eesnäärmevähi]] korral on kasutusel [[Androgeenid|androgeeni]] deprivatsioon (mahasurumine). Meessuguhormooni androgeeni toimeks on eesnäärme vähi kasvu soodustav toime. Hormoonravi eesmärgiks on takistada androgeeni toimet kasvajale, mille tulemusena vähkkasvaja kahaneb või kasvab aeglasemalt.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

=== Vähi immunoteraapia ===
[[Vähi immunoteraapia]] kasutab organismi immuunsüsteemi kasvajarakkude hävitamiseks ja vähiravist tingitud kõrvaltoimete kontrollimiseks&lt;ref name=&quot;:02&quot;/&gt;.
[[Pilt:Fig_4_-_illustrates_the_results_of_a_study_that_shows_the_effectiveness_of_blue_scorpion_venom_as_a_cancer_treatment_in_the_body.png|pisi|Näitab vähiravi efektiivsust organismis]]

=== Külmravi ===
Külmravi tehakse mitme seansina ja kasutatakse väikeste perifeersete kasvajate raviks.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;https://www.kasvaja.net/lapseea-kasvajad/lapseea-retinoblastoom/ kasutatud 04.12.2016&lt;/ref&gt;

=== Laserravi ===
Laserravi ehk fotokoagulatsiooni kasutatakse väikeste kasvajate korral, mis asuvad võrkkestal, aga ei ole levinud nägemisnärvi ega selle lähedal asuvasse maakulasse.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Hüpertermia ===
Hüpertermia on kehatemperatuuri märkimisväärne tõstmine. Väga kõrged temperatuurid hävitavad vähirakke, kuid kahjustavad ka terveid rakke ja kudesid.&lt;ref&gt;https://www.cancer.gov/about-cancer/treatment/types/surgery 25.11.2016&lt;/ref&gt;

=== Fotodünaamiline ravi ===
Esmalt ravitakse nahka valgustundlikkust suurendava ravimiga ja mõni tund hiljem ravitakse valgusega. Pindlevivad kasvajad paranevad.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20160803035447/http://derma.ee/articles.php?id=156 kasutatud 04.12.2016&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Vähk]]
[[Kategooria:Raviviisid]]</text>
      <sha1>3cqqeqx660kb3kwf37ayb9rww19d5kz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Feodossija</title>
    <ns>0</ns>
    <id>456146</id>
    <revision>
      <id>7189103</id>
      <parentid>7042800</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:50:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189103</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1385" sha1="36l5ghbh2j3lutia8gf2sn4hg93vo60" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Feodossija
|  hääldus = 
|  pilt = Феодосия-001.jpg
|  pildiallkiri = Feodossija kesklinn
|  omakeelne_nimi_1 = 
|  omakeelne_nimi_2 = 
|  lipu_pilt = Flag of Feodosia.svg
|  lipu_link = [[Feodossija lipp]]
|  vapi_pilt = Feodosiya coat of arms.svg
|  vapi_link = [[Feodossija vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina/Krimm
}}
'''Feodossija''' (ka ''Feodossia''; [[ukraina keel]]es Феодосія; [[vene keel]]es Феодосия; [[krimmitatari keel|krimmitatari]] ja [[türgi keel]]es '''Kefe''') on [[linn]] [[Krimmi poolsaar]]el [[Must meri|Musta mere]] ääres.

Asulat on esimest korda mainitud [[355 eKr]]. 13. sajandi teises pooles asusid linna [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] kaupmehed, kes kujundasid sellest '''Kaffa''' või '''Caffana''' tuntud kaubanduslinna. 1475. aastal vallutas linna [[Osmanite riik]] ning 18. sajandi lõpul [[Vene keisririik]].

Linnas elab 68 562 inimest (2016).

Feodossijas sündis maalikunstnik [[Ivan Aivazovski]].

== Sõpruslinnad ==
* {{Riigi ikoon|Armeenia}} [[Armavir (Armeenia)|Armavir]], [[Armeenia]]
* {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Azov]], [[Venemaa]]
* {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Kroonlinn]], [[Venemaa]]
* {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Stavropol]], [[Venemaa]]
* {{Riigi ikoon|Poola}} [[Kołobrzeg]], [[Pool]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Krimmi linnad]]</text>
      <sha1>36l5ghbh2j3lutia8gf2sn4hg93vo60</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Jane023/paintings by Konrad Mägi</title>
    <ns>2</ns>
    <id>462090</id>
    <revision>
      <id>7188754</id>
      <parentid>7181120</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:23:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7188754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51131" sha1="kqsna0xi7n9htdtj14rpzv03ivwfyun" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q389816 }
|section=31
|sort=571
|columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item
|thumb=128
|min_section=2
}}


== maal ==
{| class='wikitable sortable'
! pilt
! Article
! RKDimages ID
! asutamise või loomise aeg
! kogu
! inventarinumber
! kujutab
! omanik
! catalog code
! žanr
! kasutatud materjal
! Item
|-
| [[Fail:Maastik ojaga, Konrad Mägi, EKM j 230-10 M 1063.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864737|Maastik ojaga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 230:10 M 1063
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55864737|Q55864737]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-445 M 246.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55865001|Norra maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:445 M 246
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55865001|Q55865001]]
|-
| [[Fail:Klaara Holsti portree, Konrad Mägi, EKM j 230-7 M 1061.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55865442|Klaara Holsti portree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 230:7 M 1061
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55865442|Q55865442]]
|-
| [[Fail:Vilsandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 11711 M 4109.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55865552|Vilsandi motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11711 M 4109
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55865552|Q55865552]]
|-
| [[Fail:Varemed Capril, Konrad Mägi, EKM j 153-114 M 93.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55866753|Varemed Capril]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:114 M 93
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55866753|Q55866753]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 153-120 M 97.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55867073|Naise portree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:120 M 97
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55867073|Q55867073]]
|-
| [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 10265 M 3910.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55867728|Pühajärv]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 10265 M 3910
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55867728|Q55867728]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 8966 M 3650.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55868147|Naise portree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8966 M 3650
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55868147|Q55868147]]
|-
| [[Fail:Juuditar, Konrad Mägi, EKM j 11113 M 4017.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55868824|Juuditar]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11113 M 4017
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55868824|Q55868824]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi. Ida Menning. 1915-1916.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55868853|Pr. Menningi portree (Neiu valges)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:1262 M 356
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55868853|Q55868853]]
|-
| [[Fail:Natüürmort. Visand, Konrad Mägi, EKM j 24366 M 5534.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55869218|Natüürmort. Visand]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24366 M 5534
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55869218|Q55869218]]
|-
| [[Fail:Saadjärve maastik I, Konrad Mägi, EKM j 11822 M 4128.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55869304|Saadjärve maastik I]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11822 M 4128
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55869304|Q55869304]]
|-
| [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12816 M 4225.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55870328|Saaremaa motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12816 M 4225
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55870328|Q55870328]]
|-
| [[Fail:Normandia, Konrad Mägi, EKM j 12159 M 4137.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55870687|Normandia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12159 M 4137
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55870687|Q55870687]]
|-
| [[Fail:Maastik. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 8803 M 3624.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55871425|Maastik. Etüüd]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8803 M 3624
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55871425|Q55871425]]
|-
| [[Fail:Maastik tuulikuga, Konrad Mägi, EKM j 57151 M 7538.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55871453|Maastik tuulikuga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 57151 M 7538
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55871453|Q55871453]]
|-
| [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 14293 M 4470.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55871606|Pühajärv]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14293 M 4470
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55871606|Q55871606]]
|-
| [[Fail:Norra motiiv vesiveskiga (Norr, Konrad Mägi, EKM j 14290 M 4467.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55872386|Norra motiiv vesiveskiga (Norra motiiv)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14290 M 4467
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55872386|Q55872386]]
|-
| [[Fail:Pühajärve maastik (Maastik. Võ, Konrad Mägi, EKM j 24416 M 5584.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55872500|Pühajärve maastik (Maastik. Võrumaa)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24416 M 5584
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55872500|Q55872500]]
|-
| [[Fail:Saadjärve motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12815 M 4224.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55872564|Saadjärve motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12815 M 4224
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55872564|Q55872564]]
|-
| [[Fail:Viljandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 190-43 M 512.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55873411|Viljandi motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 190:43 M 512
| [[Viljandi]]&lt;br/&gt;[[Viljandi Pauluse kirik]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55873411|Q55873411]]
|-
| [[Fail:Maastik jõega, Konrad Mägi, EKM j 7766 M 3368.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55877197|Maastik jõega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 7766 M 3368
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55877197|Q55877197]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 12476 M 4182.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55877246|Naise portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12476 M 4182
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55877246|Q55877246]]
|-
| [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 16752 M 4949.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55877286|Kasaritsa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16752 M 4949
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55877286|Q55877286]]
|-
| [[Fail:Naise portree. Linda Bachmann, Konrad Mägi, EKM j 18352 M 5128.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55878522|Naise portree. Linda Bachmann]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 18352 M 5128
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[paber]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1783255|värviline pliiats]]''&lt;br/&gt;[[pastell]]
| [[:d:Q55878522|Q55878522]]
|-
| [[Fail:Maastik kividega, Konrad Mägi, EKM j 153-1263 M 357.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55880601|Maastik kividega]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:1263 M 357
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55880601|Q55880601]]
|-
| [[Fail:Viljandi maastik (Kasaritsa ma, Konrad Mägi, EKM j 16753 M 4950.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55881181|Viljandi maastik (Kasaritsa maastik)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16753 M 4950
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55881181|Q55881181]]
|-
| [[Fail:Maastik majaga, Konrad Mägi, EKM j 11126 M 4030.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55881435|Maastik majaga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11126 M 4030
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55881435|Q55881435]]
|-
| [[Fail:Mustlastüdruk, Konrad Mägi, EKM j 153-1259 M 354.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55884012|Mustlastüdruk]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:1259 M 354
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55884012|Q55884012]]
|-
| [[Fail:Laulasmaa rand (Klooga), Konrad Mägi, EKM j 16749 M 4946.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55884635|Laulasmaa rand (Klooga)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16749 M 4946
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55884635|Q55884635]]
|-
| [[Fail:Merikapsad, Konrad Mägi, EKM j 130-1 M 443.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55885439|Merikapsad]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 130:1 M 443
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55885439|Q55885439]]
|-
| [[Fail:Pühajärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-113 M 92.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55897102|Pühajärve maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:113 M 92
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55897102|Q55897102]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14291 M 4468.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55899790|Obersdorfi motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14291 M 4468
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55899790|Q55899790]]
|-
| [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, EKM j 20667 M 5392.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55900416|Maastikuetüüd]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 20667 M 5392
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55900416|Q55900416]]
|-
| [[Fail:Otepää maastik (Otepää motiiv), Konrad Mägi, EKM j 24363 M 5531.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55900616|Otepää maastik (Otepää motiiv)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24363 M 5531
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55900616|Q55900616]]
|-
| [[Fail:Maastik kosega, Konrad Mägi, EKM j 59357 M 7679.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55901938|Maastik kosega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 59357 M 7679
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55901938|Q55901938]]
|-
| [[Fail:Norra motiiv kaskedega, Konrad Mägi, EKM j 31631 M 5925.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55903053|Norra motiiv kaskedega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 31631 M 5925
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55903053|Q55903053]]
|-
| [[Fail:Kasaritsa järv, Konrad Mägi, EKM j 7312 M 3266.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55903116|Kasaritsa järv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 7312 M 3266
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55903116|Q55903116]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 10960 M 3985.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55903326|Maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 10960 M 3985
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55903326|Q55903326]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-278 M 165.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55903823|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:278 M 165
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[paber]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3374389|akvarell]]''
| [[:d:Q55903823|Q55903823]]
|-
| 
| ''[[:d:Q55904558|Veneetsia]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 57150 M 7537
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55904558|Q55904558]]
|-
| [[Fail:Kompositsioon (Meditatsioon, M, Konrad Mägi, EKM j 2493 M 2060.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55905869|Kompositsioon (Meditatsioon; Maastik daamiga)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 2493 M 2060
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55905869|Q55905869]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 12299 M 4160.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55906452|Maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12299 M 4160
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55906452|Q55906452]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 50495 Mi 603.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55908954|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189788|Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli kogu]]''
| EKM j 50495 Mi 603
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55908954|Q55908954]]
|-
| [[Fail:Maal. Bronislav Orlovski, Konrad Mägi, ERM TM K 64.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q73662084|Maal. Bronislav Orlovski]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q73594824|Tartumaa Muuseumi kunstikogu]]''
| ERM TM K 64
| 
| [[Eesti Rahva Muuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q73662084|Q73662084]]
|-
| [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, VM VM 11499 K.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q74037542|Kasaritsa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]''
| VM VM 11499 K
| 
| [[Viljandi Muuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q74037542|Q74037542]]
|-
| 
| ''[[:d:Q74038541|maal, Maastik (Lõuna-Eesti)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]''
| VM VM 9484:2 K 309
| 
| [[Viljandi Muuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q74038541|Q74038541]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, SM 9806-2 Km 135-2.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q74440675|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]''
| SM _ 9806:2 Km 135:2
| 
| [[Saaremaa Muuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q74440675|Q74440675]]
|-
| [[Fail:Autoportree, Konrad Mägi, SM 9806-1 Km 135-1.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q74512220|Autoportree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]''
| SM _ 9806:1 Km 135:1
| 
| [[Saaremaa Muuseum]]
| 
| 
| 
| [[:d:Q74512220|Q74512220]]
|-
| [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Capri maastik.jpg|center|128px]]
| [[Capri maastik (Konrad Mägi)|Capri maastik]]
| 
| 
| [[Enn Kunila kunstikollektsioon]]
| 
| [[Capri]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109713365|Q109713365]]
|-
| [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109713483|Itaalia maastik. Rooma]]''
| 
| 
| [[Enn Kunila kunstikollektsioon]]
| 
| [[Rooma]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q109713483|Q109713483]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi nimeta teos.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109713524|Nimeta]]''
| 
| 
| 
| 
| [[Capri]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109713524|Q109713524]]
|-
| [[Fail:Konrad mägi, capri, 1922-23.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109714026|Capri]]''
| 
| 
| [[Enn Kunila kunstikollektsioon]]
| 
| [[Capri]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q109714026|Q109714026]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi maal &quot;Ahvenamaa motiiv&quot;.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109714129|Ahvenamaa motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906
| [[Enn Kunila kunstikollektsioon]]
| 
| [[Ahvenamaa maakond|Ahvenamaa]]&lt;br/&gt;[[harilik mänd]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109714129|Q109714129]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi maal &quot;Otepää maastik&quot;.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109716054|Otepää maastik]]''
| 
| 
| 
| 
| [[Otepää]]&lt;br/&gt;[[Otepää kirik]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109716054|Q109716054]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi maal &quot;Võrumaa motiiv. Valgjärv&quot;.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109716996|Võrumaa motiiv. Valgjärv]]''
| 
| 
| 
| 
| [[maastik]]&lt;br/&gt;[[järv]]
| 
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109716996|Q109716996]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi - Kasaritsa maastik.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q115596780|Kasaritsa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910s
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q115596780|Q115596780]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik. konradmagi.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q117006726|Obersdorfi maastik.]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q117006726|Q117006726]]
|-
| [[Fail:450MAGI,1922-23.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q123750288|Veneetsia]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q123750288|Q123750288]]
|-
| [[Fail:Alvine Käppa portree.konradmagi.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q125267079|Porträt der Alvine Käpp]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q125267079|Q125267079]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi - Maastik punase pilvega - õli.JPG|center|128px]]
| [[Maastik punase pilvega]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:1261 M 355
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q21152819|Q21152819]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0027M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50339537|Saadjärve maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 57 M 27
| [[maja]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50339537|Q50339537]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0200M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50343194|Maastik majadega]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 20th century
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 630 M 200
| [[maja]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q50343194|Q50343194]]
|-
| [[Fail:Vilsandi maastik, Konrad Mägi, TKM TR 2845 M 485.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50345951|Vilsandi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 2845 M 485
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50345951|Q50345951]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0472M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50347366|Alide Asmuse portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 2831 M 472
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q189299|kaelakee]]''&lt;br/&gt;[[kübar]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50347366|Q50347366]]
|-
| [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, TKM TR 1122 M 305.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50349026|Daami portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1122 M 305
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50349026|Q50349026]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 10913 M 2298.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50349950|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 10913 M 2298
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50349950|Q50349950]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi. Maastik Eestist. TKM 0569M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50353962|Maastik Eestist]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 3382 M 569
| [[järv]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50353962|Q50353962]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0075M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50354152|Capri tänav]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 196 M 75
| [[tänav]]&lt;br/&gt;[[Capri]]&lt;br/&gt;[[naine]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50354152|Q50354152]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi. Portrait of a Man TKM 1751M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50359527|Mehe portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 9064 M 1751
| [[mees]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50359527|Q50359527]]
|-
| [[Fail:Alma Koskeli portree, Konrad Mägi, TKM TR 5863 M 1042.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50363422|Alma Koskeli portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 5863 M 1042
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50363422|Q50363422]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, TKM TR 856 M 258.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50368802|Norra maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 856 M 258
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50368802|Q50368802]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 5158 M 865.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50376009|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 5158 M 865
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50376009|Q50376009]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 1412 M 311.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50377419|Maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1412 M 311
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50377419|Q50377419]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi Norra maastik.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50377739|Norra maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 8356 M 1481
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q50377739|Q50377739]]
|-
| [[Fail:Merelaht paatidega, Konrad Mägi, TKM TR 12293 M 2618.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50385093|Merelaht paatidega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 12293 M 2618
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50385093|Q50385093]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi sügismaastik.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50402996|Sügismaastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 15420 M 3454
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50402996|Q50402996]]
|-
| 
| ''[[:d:Q50432185|Vilsandi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 772 M 231
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50432185|Q50432185]]
|-
| 
| ''[[:d:Q50436811|Sirelid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1710 M 351
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50436811|Q50436811]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0028M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50460081|Naise portree (Ludmilla Allik)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 58 M 28
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50460081|Q50460081]]
|-
| [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 8357 M 1482.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50499048|Sügismaastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 8357 M 1482
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q50499048|Q50499048]]
|-
| [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 861 M 261.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50558595|Maastikuetüüd]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 861 M 261
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50558595|Q50558595]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0078M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50564812|Norra maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 20th century
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 200 M 78
| [[puu]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[küngas]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50564812|Q50564812]]
|-
| [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, TKM TR 4974 M 804.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50569642|Itaalia maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 4974 M 804
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50569642|Q50569642]]
|-
| [[Fail:Saadjärv - Äksi kirik, Konrad Mägi, TKM TR 197 M 76.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50571219|Saadjärv - Äksi kirik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 197 M 76
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50571219|Q50571219]]
|-
| [[Fail:Capri maastik, Konrad Mägi, TKM TR 3368 M 556.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50698968|Capri maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 3368 M 556
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50698968|Q50698968]]
|-
| [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, TKM TR 1433 M 320.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50712699|Veneetsia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1433 M 320
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50712699|Q50712699]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 8732 M 1662.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50738387|Naise portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 8732 M 1662
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50738387|Q50738387]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 9057 M 1747.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50739885|Naise portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 9057 M 1747
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50739885|Q50739885]]
|-
| [[Fail:Maastik Võrumaalt, Konrad Mägi, TKM TR 12428 M 2658.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50751442|Maastik Võrumaalt]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 12428 M 2658
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50751442|Q50751442]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0077M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50790393|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 198 M 77
| [[järv]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50790393|Q50790393]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0026M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50806876|Capri motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 56 M 26
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50806876|Q50806876]]
|-
| [[Fail:Mägi, Konrad. Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree. 1915. Õli, lõuend. 66x57,8., TKM TR 1825 M 367.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50809273|Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1825 M 367
| [[Friedrich Kuhlbars]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50809273|Q50809273]]
|-
| [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 12294 M 2619.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50809810|Sügismaastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 12294 M 2619
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50809810|Q50809810]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0329M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50820607|Norra tütarlapse portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1501 M 329
| [[tüdruk]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50820607|Q50820607]]
|-
| [[Fail:Talumaastik, Konrad Mägi, TKM TR 3565 M 669.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50822172|Talumaastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 3565 M 669
| [[talu]]&lt;br/&gt;[[kiviaed]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50822172|Q50822172]]
|-
| [[Fail:Maastik kirikuga, Konrad Mägi, EKM j 237-4 M 1067.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55773763|Maastik kirikuga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 237:4 M 1067
| [[Kihelkonna kirik]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55773763|Q55773763]]
|-
| [[Fail:Rooma motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14292 M 4469.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55773839|Rooma motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14292 M 4469
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55773839|Q55773839]]
|-
| [[Fail:Rannamotiiv lodjaga, Konrad Mägi, EKM j 34333 M 6070.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774112|Rannamotiiv lodjaga]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 34333 M 6070
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55774112|Q55774112]]
|-
| [[Fail:Maastik valge hoonega (Kabelid, Konrad Mägi, EKM j 424 M 1769.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774285|Maastik valge hoonega (Kabelid Kuressaare kalmistul)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 424 M 1769
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55774285|Q55774285]]
|-
| [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, EKM j 12162 M 4140.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774465|Veneetsia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12162 M 4140
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55774465|Q55774465]]
|-
| [[Fail:Normandia maastik, Konrad Mägi, EKM j 11252 M 4067.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774733|Normandia maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11252 M 4067
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55774733|Q55774733]]
|-
| [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 10957 M 3982.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774765|Capri]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 10957 M 3982
| [[Capri]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55774765|Q55774765]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 7523 M 3297.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774822|Maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 7523 M 3297
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55774822|Q55774822]]
|-
| [[Fail:Saadjärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 12160 M 4138.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55775808|Saadjärve maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12160 M 4138
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55775808|Q55775808]]
|-
| [[Fail:Vilsandi, Konrad Mägi, EKM j 8982 M 3666.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55790743|Vilsandi]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8982 M 3666
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55790743|Q55790743]]
|-
| [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 31630 M 5924.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55790934|Sirelid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 31630 M 5924
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55790934|Q55790934]]
|-
| [[Fail:K magi norra maastik1908-10.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55791133|Norra maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 20th century
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8645 M 3617
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55791133|Q55791133]]
|-
| [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 20987 M 5409.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55791935|Sirelid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 20987 M 5409
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55791935|Q55791935]]
|-
| [[Fail:Lõuna-Eesti maastik (Otepää ma, Konrad Mägi, EKM j 16751 M 4948.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55792104|Lõuna-Eesti maastik (Otepää maastik)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16751 M 4948
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55792104|Q55792104]]
|-
| [[Fail:Veneetsia (Kanal Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-115 M 94.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55792272|Veneetsia (Kanal Veneetsias)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:115 M 94
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55792272|Q55792272]]
|-
| [[Fail:Portree, Konrad Mägi, EKM j 12314 M 4175.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55793447|Portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12314 M 4175
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55793447|Q55793447]]
|-
| [[Fail:Saaremaa maastik, Konrad Mägi, EKM j 11435 M 4075.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55798205|Saaremaa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11435 M 4075
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55798205|Q55798205]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi maal &quot;Võrumaa maastik&quot; (1917).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55801364|Võrumaa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 2054 M 2034
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55801364|Q55801364]]
|-
| [[Fail:Siniallik, Konrad Mägi, EKM j 24362 M 5530.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55801414|Siniallik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24362 M 5530
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55801414|Q55801414]]
|-
| [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 10237 M 3884.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55801637|Lõuna-Eesti maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 10237 M 3884
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55801637|Q55801637]]
|-
| [[Fail:Norra motiiv, Konrad Mägi, EKM j 24361 M 5529.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55802122|Norra motiiv]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24361 M 5529
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55802122|Q55802122]]
|-
| [[Fail:Saaremaa motiiv (Vilsandi moti, Konrad Mägi, EKM j 16750 M 4947.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55806956|Saaremaa motiiv (Vilsandi motiiv)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16750 M 4947
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55806956|Q55806956]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 408 M 1760.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55807082|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 408 M 1760
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55807082|Q55807082]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 237-148 M 1100.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55807110|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 237:148 M 1100
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55807110|Q55807110]]
|-
| [[Fail:Metsamotiiv, Konrad Mägi, EKM j 36771 M 6215.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55807202|Metsamotiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 36771 M 6215
| [[mets]]&lt;br/&gt;[[harilik mänd]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]
| [[:d:Q55807202|Q55807202]]
|-
| [[Fail:Lilleline väli, Konrad Mägi, EKM j 12163 M 4141.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55807214|Lilleline väli]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12163 M 4141
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55807214|Q55807214]]
|-
| [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 139-2 M 454.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55810425|Saaremaa motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 139:2 M 454
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55810425|Q55810425]]
|-
| [[Fail:Viljandi maastik, Konrad Mägi, EKM j 14663 M 4498.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55810517|Viljandi maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14663 M 4498
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55810517|Q55810517]]
|-
| [[Fail:Viljandi maastik järve ja vare, Konrad Mägi, EKM j 422 M 1767.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55810524|Viljandi maastik järve ja varemetega]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 422 M 1767
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55810524|Q55810524]]
|-
| [[Fail:Metsamaastik, Konrad Mägi, EKM j 37949 M 6320.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55810557|Metsamaastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 37949 M 6320
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55810557|Q55810557]]
|-
| [[Fail:Saadjärv, Konrad Mägi, EKM j 604 M 1876.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55811316|Saadjärv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 604 M 1876
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55811316|Q55811316]]
|-
| [[Fail:Elsi Lõo portree, Konrad Mägi, EKM j 50064 M 7161.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55812970|Elsi Lõo portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 50064 M 7161
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55812970|Q55812970]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 8243 M 3465.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55813536|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8243 M 3465
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55813536|Q55813536]]
|-
| [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 11250 M 4065.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55814039|Pühajärv]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11250 M 4065
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55814039|Q55814039]]
|-
| [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 12475 M 4181.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55814304|Itaalia maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12475 M 4181
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55814304|Q55814304]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-277 M 164.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55814349|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:277 M 164
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55814349|Q55814349]]
|-
| [[Fail:Võrumaa maastik (Maastik Võrum, Konrad Mägi, EKM j 24364 M 5532.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55815105|Võrumaa maastik (Maastik Võrumaalt)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24364 M 5532
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55815105|Q55815105]]
|-
| [[Fail:Võrumaa maastik. Valgjärv, Konrad Mägi, EKM j 153-112 M 91.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55815202|Võrumaa maastik. Valgjärv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:112 M 91
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55815202|Q55815202]]
|-
| [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 14664 M 4499.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55821275|Lõuna-Eesti maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14664 M 4499
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55821275|Q55821275]]
|-
| [[Fail:Norra maastik männiga, Konrad Mägi, EKM j 1899 M 1986.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55822307|Norra maastik männiga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 1899 M 1986
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55822307|Q55822307]]
|-
| [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 24414 M 5582.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823200|Kasaritsa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24414 M 5582
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55823200|Q55823200]]
|-
| [[Fail:Maastik (Kasaritsa), Konrad Mägi, EKM j 19289 M 5218.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823367|Maastik (Kasaritsa)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 19289 M 5218
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55823367|Q55823367]]
|-
| [[Fail:Itaalia motiiv mäe ja hooneteg, Konrad Mägi, EKM j 425 M 1770.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823610|Itaalia motiiv mäe ja hoonetega]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 425 M 1770
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55823610|Q55823610]]
|-
| [[Fail:Maastik järvega, Konrad Mägi, EKM j 8229 M 3453.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823640|Maastik järvega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8229 M 3453
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55823640|Q55823640]]
|-
| [[Fail:Lilled, Konrad Mägi, EKM j 24415 M 5583.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823800|Lilled]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24415 M 5583
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55823800|Q55823800]]
|-
| [[Fail:Saadjärve maastik II, Konrad Mägi, EKM j 11823 M 4129.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55824794|Saadjärve maastik II]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11823 M 4129
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55824794|Q55824794]]
|-
| [[Fail:Pühajärve maastik (Maastikumot, Konrad Mägi, EKM j 24365 M 5533.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55825027|Pühajärve maastik (Maastikumotiiv)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24365 M 5533
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55825027|Q55825027]]
|-
| [[Fail:Veneetsia (Laevad Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-116 M 95.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55826298|Veneetsia (Laevad Veneetsias)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:116 M 95
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55826298|Q55826298]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 12819 M 4228.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55826671|Norra maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12819 M 4228
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55826671|Q55826671]]
|-
| [[Fail:Maastik päikesega, Konrad Mägi, EKM j 423 M 1768.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55827182|Maastik päikesega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 423 M 1768
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55827182|Q55827182]]
|-
| [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 7294 M 3249.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55827414|Capri]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 7294 M 3249
| [[Capri]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55827414|Q55827414]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 44822 M 6959.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55828462|Norra maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 44822 M 6959
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55828462|Q55828462]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 11712 M 4110.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55828625|Norra maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11712 M 4110
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55828625|Q55828625]]
|-
| [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 1-14 M 389.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55862494|Itaalia maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 1:14 M 389
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55862494|Q55862494]]
|-
| [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, EKM j 230-9 M 1062.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55862502|Daami portree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 230:9 M 1062
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55862502|Q55862502]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi. Teel Viljandist Tartusse. 1915-1916.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55862758|Teel Viljandist Tartusse]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12161 M 4139
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55862758|Q55862758]]
|-
| 
| ''[[:d:Q55862954|Rõuge maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 17869 M 5088
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55862954|Q55862954]]
|-
| [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 190-411 M 732.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55863456|Sirelid]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 190:411 M 732
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55863456|Q55863456]]
|-
| [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 190-410 M 731.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55863624|Capri]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 190:410 M 731
| [[Capri]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55863624|Q55863624]]
|-
| [[Fail:Mehe portree. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 31670 M 5959.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864174|Mehe portree. Etüüd]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 31670 M 5959
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55864174|Q55864174]]
|-
| [[Fail:Pr. Visnapuu portree, Konrad Mägi, EKM j 504 M 1813.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864378|Pr. Visnapuu portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 504 M 1813
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[paber]]&lt;br/&gt;[[pastell]]
| [[:d:Q55864378|Q55864378]]
|-
| [[Fail:Maastik sillaga, Konrad Mägi, EKM j 393 M 1751.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864462|Maastik sillaga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 393 M 1751
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55864462|Q55864462]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-117 M 96.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864688|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:117 M 96
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55864688|Q55864688]]
|}


== Misc ==
{| class='wikitable sortable'
! pilt
! Article
! RKDimages ID
! asutamise või loomise aeg
! kogu
! inventarinumber
! kujutab
! omanik
! catalog code
! žanr
! kasutatud materjal
! Item
|-
| [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 2828 A 156.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50982633|Maastikuetüüd]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986654|Tartu Kunstimuuseumi akvarellikogu]]''
| TKM TR 2828 A 156
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[paber]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3374389|akvarell]]''
| [[:d:Q50982633|Q50982633]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>kqsna0xi7n9htdtj14rpzv03ivwfyun</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462381</id>
    <revision>
      <id>7188817</id>
      <parentid>7188462</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:03:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-23883-11</username>
        <id>227477</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused Eestis */</comment>
      <origin>7188817</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34453" sha1="cs7a6gxycfm8d1rr72s1m7t7fy9oljo" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. 
* 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova.
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. 
* 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. 
* 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. 
* 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. 
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. 
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. 
* 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi.  
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. 
* 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. 
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. 
* 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. 
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. 
* 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal 
* 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial 
* 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el 
* 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]]
* 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s 
* 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. 
* 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega 
* 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5
* 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised 
* 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised.
* 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress 
* 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes 
* 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s 
* 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste  esimene voor 
* 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised 
* 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised 
* 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised 
* 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes 
* 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s 
* 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat 
* 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal  
* 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised 
* 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal)
* 3. november – vahevalimised USA-s 
* 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] 
* 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil 
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda 
* 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse 
* 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks  
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale 
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande  
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril   
* 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]  
* 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud 
* 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s 
* 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega 
* 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule 
* 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] 
* 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina 
* 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] 
* 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 
* 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis 
* 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut 
* 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks 
* 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] 
* 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris 
* 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. 
* 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee 
* 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] 
* 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe 
* 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema 
* 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest 
* 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks 
* 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas 
* 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] 
* 3. juuli –  helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] 
* 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]]  
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. 

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad  
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]]
* 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] 
* 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus &quot;Türi linn 100&quot; 
* 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega 
* 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva 
* 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile 
* 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest 
* 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha  
* 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor 
* 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas  
* 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime 
* 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel 
* 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile 
* 29. juuni – [[Tartu linna päev]] 
* 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i 
* 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil 
* 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es 
* 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse 
* 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele.

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik 
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog
*[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane
*[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja
*[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
*[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik
*26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik
*[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>cs7a6gxycfm8d1rr72s1m7t7fy9oljo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Director</title>
    <ns>0</ns>
    <id>468131</id>
    <revision>
      <id>7188752</id>
      <parentid>5012863</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:22:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="814" sha1="g6174qh3av32d3q0u6kak9fsy07alfe" xml:space="preserve">'''Director''' on [[juhtimine|juhtimist]] käsitlev Eesti [[ajakiri]], mida alates 2017. aastast annab välja Turundusproff OÜ. 

Aastatel 2011–2017 andis ajakirja välja OÜ [[Director Meedia]], 2001–2002 [[Balti Juhtimiskonverentsid]] ning 2003–2011 [[Director ja Partnerid OÜ]]. Ajakirja peatoimetaja on [[Erik Samel]]. Ajakirja esimene number ilmus aprillis/mais [[2001]]. Ajakiri ilmub ka [[võrguteavik]]una.&lt;ref name=&quot;ESTER&quot;&gt;{{ESTER|1519314}} (vaadatud 14.06.2017)&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2013 ilmus ajakiri kümme korda aastas ja alates 2014. aastast üks kord kuus.&lt;ref name=&quot;ESTER&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.directormeedia.ee/?init-slider=director Ajakirjast OÜ Director Meedia kodulehel]
*{{ESTER|1519314}}

[[Kategooria:Eesti ajakirjad]]
[[Kategooria:Juhtimine]]</text>
      <sha1>g6174qh3av32d3q0u6kak9fsy07alfe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harri-Reinhold Saemets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>471531</id>
    <revision>
      <id>7188990</id>
      <parentid>6598206</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:21:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7188990</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1532" sha1="g6nlgm00n17z6skbej35wmwujd9ik7u" xml:space="preserve">'''Harri-Reinhold Saemets''' [[VR I/3]] (kuni 1937 '''Harry Reinhold Saebelmann'''; [[6. märts]] &lt;small&gt;(23. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1892]] [[Holstre vald (Paistu kihelkond)|Holstre vald]], [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[16. detsember]] [[1940]] [[Tartu]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]], 1924) ja politseinik.

Ta lõpetas 1916 Odessa sõjakooli, 1912–1918 ja 1920–1926 õppis [[Tartu Ülikool]]i usu- ja 1926–1928 õigusteaduskonnas. [[Korporatsioon Fraternitas Estica]] liige.

Ta osales Esimeses maailmasõjas Vene sõjaväe koosseisus ning Vabadussõjas 2. Diviisi sideülemana. Arvatud reservi 2. Diviisi staabist 1924.

Alates 1925. aastast teenis ta politseis (algul 2. politseijaoskonna ülem Tartus, viimaks Tartumaa 1. politseijaoskonna abikomissar). 16. mail 1940 lahkus ta haiguse (halvatus) tõttu politseiteenistusest.

==Isiklikku==
Tema isa oli helilooja [[Friedrich Saebelmann]].

==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=24461 Eesti ohvitserid 1918-1940]
*[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1710 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']

{{JÄRJESTA:Saemets, Harri-Reinhold}}
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1940]]</text>
      <sha1>g6nlgm00n17z6skbej35wmwujd9ik7u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188992</id>
      <parentid>7188990</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:29:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7188992</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1545" sha1="14lljkq7jxd7h7huvw4k3ex3gqlklfk" xml:space="preserve">'''Harri-Reinhold Saemets''' [[VR I/3]] (kuni 6. märtsini 1936 '''Harry Reinhold Saebelmann'''; [[6. märts]] &lt;small&gt;(23. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1892]] [[Holstre vald (Paistu kihelkond)|Holstre vald]], [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[16. detsember]] [[1940]] [[Tartu]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]], 1924) ja politseinik.

Ta lõpetas 1916 Odessa sõjakooli, 1912–1918 ja 1920–1926 õppis [[Tartu Ülikool]]i usu- ja 1926–1928 õigusteaduskonnas. [[Korporatsioon Fraternitas Estica]] liige.

Ta osales Esimeses maailmasõjas Vene sõjaväe koosseisus ning Vabadussõjas 2. Diviisi sideülemana. Arvatud reservi 2. Diviisi staabist 1924.

Alates 1925. aastast teenis ta politseis (algul 2. politseijaoskonna ülem Tartus, viimaks Tartumaa 1. politseijaoskonna abikomissar). 16. mail 1940 lahkus ta haiguse (halvatus) tõttu politseiteenistusest.

==Isiklikku==
Tema isa oli helilooja [[Friedrich Saebelmann]].

==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=24461 Eesti ohvitserid 1918-1940]
*[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1710 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']

{{JÄRJESTA:Saemets, Harri-Reinhold}}
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1940]]</text>
      <sha1>14lljkq7jxd7h7huvw4k3ex3gqlklfk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/Isikud Britannicas</title>
    <ns>4</ns>
    <id>486730</id>
    <revision>
      <id>7188904</id>
      <parentid>7176324</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:13:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7188904</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="124981" sha1="mkdbwtt3hyyhoaw2ce6hm0zf7fthav8" xml:space="preserve">Britannica ID-ga isikud, kelledest pole artiklit. Järjestatuna keelelinkide arvu järgi Vikipeediates.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item ?linkcount WHERE {
  ?item wdt:P31 wd:Q5.
  ?item wdt:P1417 ?britannica.
  ?item wikibase:sitelinks ?linkcount.
  SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et,en,de,es,ar,fr&quot;. }
  FILTER(?linkcount &gt;= 5)
  FILTER(NOT EXISTS {
    ?article schema:about ?item.
    ?article schema:inLanguage &quot;et&quot;.
    ?article schema:isPartOf &lt;https://et.wikipedia.org/&gt;.
  })
}
GROUP BY ?item ?itemLabel ?linkcount
ORDER BY DESC(?linkcount)
LIMIT 400
|sort=
|columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p1417,item:wikidata
|thumb=120
|links=red
|freq=10
}}
{| class='wikitable sortable'
! #
! artikkel
! kirjeldus
! sünnikuupäev
! surmakuupäev
! pilt
! Encyclopædia Britannica Online ID
! wikidata
|-
| style='text-align:right'| 1
| [[Amitabh Bachchan]]
| India filminäitleja
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-11
| 
| [[Fail:Indian actor Amitabh Bachchan.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Amitabh-Bachchan biography/Amitabh-Bachchan]
| [[:d:Q9570|Q9570]]
|-
| style='text-align:right'| 2
| [[Alexander Pope]]
| inglise luuletaja
| data-sort-value=&quot;1688&quot; | 1688-05-21
| data-sort-value=&quot;1744&quot; | 1744-05-30
| [[Fail:Alexander Pope by Michael Dahl.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alexander-Pope-English-author biography/Alexander-Pope-English-author]
| [[:d:Q164047|Q164047]]
|-
| style='text-align:right'| 3
| [[Epiktetos]]
| kreeka filosoof
| data-sort-value=&quot;50&quot; | 50
| data-sort-value=&quot;138&quot; | 138
| [[Fail:Epictetus from L. Annaei Senecae philosophi Opera, 1605, title page detail.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Epictetus-Greek-philosopher biography/Epictetus-Greek-philosopher]
| [[:d:Q183144|Q183144]]
|-
| style='text-align:right'| 4
| [[Henry Wadsworth Longfellow]]
| Ameerika Ühendriikide luuletaja
| data-sort-value=&quot;1807&quot; | 1807-02-27
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-03-24
| [[Fail:Henry Wadsworth Longfellow - Project Gutenberg eText 16786.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Henry-Wadsworth-Longfellow biography/Henry-Wadsworth-Longfellow]
| [[:d:Q152513|Q152513]]
|-
| style='text-align:right'| 5
| [[John Ruskin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1819&quot; | 1819-02-08
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-01-20
| [[Fail:John Ruskin 1863.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Ruskin biography/John-Ruskin]
| [[:d:Q179126|Q179126]]
|-
| style='text-align:right'| 6
| [[Larry Sanger]]
| 
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-07-16
| 
| [[Fail:Larry-Sanger-headshot-768x1024.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Larry-Sanger biography/Larry-Sanger]
| [[:d:Q185|Q185]]
|-
| style='text-align:right'| 7
| [[Mae West]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-08-17
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-11-22
| [[Fail:Mae West - 1936.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mae-West biography/Mae-West]
| [[:d:Q202878|Q202878]]
|-
| style='text-align:right'| 8
| [[Dani Rodrik]]
| Türgi majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-08-14
| 
| [[Fail:Dani Rodrik, 2012 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dani-Rodrik biography/Dani-Rodrik]
| [[:d:Q559838|Q559838]]
|-
| style='text-align:right'| 9
| [[Alessandro Manzoni]]
| 
| data-sort-value=&quot;1785&quot; | 1785-03-07
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-05-22
| [[Fail:Francesco Hayez - Ritratto di Alessandro Manzoni.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alessandro-Manzoni biography/Alessandro-Manzoni]
| [[:d:Q1064|Q1064]]
|-
| style='text-align:right'| 10
| [[Guru Nanak]]
| 
| data-sort-value=&quot;1469&quot; | 1469-04-15
| data-sort-value=&quot;1539&quot; | 1539-09-22
| [[Fail:Mural painting of Guru Nanak from Gurdwara Baba Atal Rai.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nanak biography/Nanak]
| [[:d:Q83322|Q83322]]
|-
| style='text-align:right'| 11
| [[Fatima]]
| 
| data-sort-value=&quot;604&quot; | 604-07-27
| data-sort-value=&quot;632&quot; | 632-12-14
| [[Fail:Paris, BnF, Supplément Persan 1030 fol. 467v cropped Fatima.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fatimah biography/Fatimah]
| [[:d:Q180123|Q180123]]
|-
| style='text-align:right'| 12
| [[Joan Crawford]]
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-03-23&lt;br/&gt;1906-03-23
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-05-10
| [[Fail:Joan Crawford - 1936 - Hurrell.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joan-Crawford biography/Joan-Crawford]
| [[:d:Q40475|Q40475]]
|-
| style='text-align:right'| 13
| [[Shah Jahan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1592&quot; | 1592-01-15
| data-sort-value=&quot;1666&quot; | 1666-01-22
| [[Fail:Shah Jahan, in The Rulers of the Mughal Dynasty from Babur to Awrangzeb, with their Ancestor Timur MSS 874, India, circa 1707–12. Khalili Collection.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Shah-Jahan biography/Shah-Jahan]
| [[:d:Q83672|Q83672]]
|-
| style='text-align:right'| 14
| [[Alfred de Musset]]
| Prantsusmaa kirjanik
| data-sort-value=&quot;1810&quot; | 1810-12-11
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-05-02
| [[Fail:Alfred de musset.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alfred-de-Musset biography/Alfred-de-Musset]
| [[:d:Q179680|Q179680]]
|-
| style='text-align:right'| 15
| [[Stan Lee]]
| ameerika koomiksikunstnik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-28
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-11-12
| [[Fail:Stan Lee December 2016.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Stan-Lee biography/Stan-Lee]
| [[:d:Q181900|Q181900]]
|-
| style='text-align:right'| 16
| [[Giuseppe Mazzini]]
| 
| data-sort-value=&quot;1805&quot; | 1805-06-22
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-03-10
| [[Fail:Giuseppe Mazzini.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Giuseppe-Mazzini biography/Giuseppe-Mazzini]
| [[:d:Q187336|Q187336]]
|-
| style='text-align:right'| 17
| [[Farabi]]
| 
| data-sort-value=&quot;870&quot; | 870
| data-sort-value=&quot;951&quot; | 951
| [[Fail:Farabi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/al-Farabi biography/al-Farabi]
| [[:d:Q160460|Q160460]]
|-
| style='text-align:right'| 18
| [[Robert Browning]]
| 
| data-sort-value=&quot;1812&quot; | 1812-05-07
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-12-12
| [[Fail:Robert Browning by Herbert Rose Barraud, circa 1888.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Robert-Browning biography/Robert-Browning]
| [[:d:Q233265|Q233265]]
|-
| style='text-align:right'| 19
| [[Aryabhata]]
| 
| data-sort-value=&quot;476&quot; | 476
| data-sort-value=&quot;550&quot; | 550
| [[Fail:2064 aryabhata-crp.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Aryabhata-I biography/Aryabhata-I]
| [[:d:Q11359|Q11359]]
|-
| style='text-align:right'| 20
| [[Shaka Zulu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1787&quot; | 1787-07&lt;br/&gt;1787&lt;br/&gt;1786
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-09-22
| [[Fail:KingShaka.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Shaka-Zulu-chief biography/Shaka-Zulu-chief]
| [[:d:Q27695|Q27695]]
|-
| style='text-align:right'| 21
| [[Gregory Peck]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-04-05
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-06-12
| [[Fail:Gregory Peck 1948.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gregory-Peck biography/Gregory-Peck]
| [[:d:Q108366|Q108366]]
|-
| style='text-align:right'| 22
| [[Jabir ibn Hayyan]]
| 
| data-sort-value=&quot;721&quot; | 721
| data-sort-value=&quot;815&quot; | 815
| [[Fail:Man Florence, Ashburnham 1166 fol 12r.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abu-Musa-Jabir-ibn-Hayyan biography/Abu-Musa-Jabir-ibn-Hayyan]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Geber biography/Geber]
| [[:d:Q167852|Q167852]]
|-
| style='text-align:right'| 23
| [[Abu Bakr al-Razi]]
| 
| data-sort-value=&quot;866&quot; | 866
| data-sort-value=&quot;925&quot; | 925
| [[Fail:Al-RaziInGerardusCremonensis1250.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/al-Razi biography/al-Razi]
| [[:d:Q169234|Q169234]]
|-
| style='text-align:right'| 24
| [[Ādi Shankara]]
| 
| data-sort-value=&quot;788&quot; | 788
| data-sort-value=&quot;820&quot; | 820
| [[Fail:Raja Ravi Varma - Sankaracharya.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Shankara biography/Shankara]
| [[:d:Q180967|Q180967]]
|-
| style='text-align:right'| 25
| [[Emiliano Zapata]]
| Mehhiko revolutsionäär (1879–1919)
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-08-08
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-04-10
| [[Fail:Emiliano Zapata4.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Emiliano-Zapata biography/Emiliano-Zapata]
| [[:d:Q41718|Q41718]]
|-
| style='text-align:right'| 26
| [[Groucho Marx]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-10-02
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-08-19
| [[Fail:Groucho Marx - portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Groucho-Marx biography/Groucho-Marx]
| [[:d:Q103846|Q103846]]
|-
| style='text-align:right'| 27
| [[Alice Walker]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-09
| 
| [[Fail:Alice Walker 2009 (facecrop).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alice-Walker biography/Alice-Walker]
| [[:d:Q215868|Q215868]]
|-
| style='text-align:right'| 28
| [[Aurangzeb]]
| 
| data-sort-value=&quot;1618&quot; | 1618-11-03
| data-sort-value=&quot;1707&quot; | 1707-03-03
| [[Fail:Aurangzeb (r. 1658-1707).jpg (Cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Aurangzeb biography/Aurangzeb]
| [[:d:Q485547|Q485547]]
|-
| style='text-align:right'| 29
| [[Suetonius]]
| 
| data-sort-value=&quot;70&quot; | 70&lt;br/&gt;69
| data-sort-value=&quot;126&quot; | 126&lt;br/&gt;140&lt;br/&gt;150
| [[Fail:Suetonius etching (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Suetonius biography/Suetonius]
| [[:d:Q10133|Q10133]]
|-
| style='text-align:right'| 30
| [[Sheikh Mujibur Rahman]]
| kirjanik, Bangladesh
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-03-17
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-08-15
| [[Fail:Sheikh Mujibur Rahman portrait (PID-h0066).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mujibur-Rahman biography/Mujibur-Rahman]
| [[:d:Q191375|Q191375]]
|-
| style='text-align:right'| 31
| [[Charlton Heston]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-04
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-04-05
| [[Fail:Charlton Heston - 1953.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Charlton-Heston biography/Charlton-Heston]
| [[:d:Q80739|Q80739]]
|-
| style='text-align:right'| 32
| [[William Ramsay]]
| keemik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
| data-sort-value=&quot;1852&quot; | 1852-10-02
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-07-23
| [[Fail:William Ramsay.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Ramsay biography/William-Ramsay]
| [[:d:Q950726|Q950726]]
|-
| style='text-align:right'| 33
| [[James Callaghan]]
| ametiühingutegelane, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-03-27
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-03-26
| [[Fail:James Callaghan (1975).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/James-Callaghan-Baron-Callaghan-of-Cardiff biography/James-Callaghan-Baron-Callaghan-of-Cardiff]
| [[:d:Q9576|Q9576]]
|-
| style='text-align:right'| 34
| [[Laurence Olivier]]
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-05-22
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-11
| [[Fail:Lord Olivier 6 Allan Warren.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Laurence-Olivier biography/Laurence-Olivier]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Laurence-Olivier-Baron-Olivier-of-Brighton biography/Laurence-Olivier-Baron-Olivier-of-Brighton]
| [[:d:Q55245|Q55245]]
|-
| style='text-align:right'| 35
| [[Basil of Caesarea]]
| 
| data-sort-value=&quot;329&quot; | 329
| data-sort-value=&quot;379&quot; | 379
| [[Fail:Basil of Caesarea.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Basil-the-Great biography/Saint-Basil-the-Great]
| [[:d:Q44258|Q44258]]
|-
| style='text-align:right'| 36
| [[Robert Duvall]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-02-15
| [[Fail:Robert Duvall (actor, at home, New York City apartment, 1984) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Robert-Duvall biography/Robert-Duvall]
| [[:d:Q171736|Q171736]]
|-
| style='text-align:right'| 37
| [[Ludovico Ariosto]]
| Itaalia luuletaja
| data-sort-value=&quot;1474&quot; | 1474-09-08
| data-sort-value=&quot;1533&quot; | 1533-07-06
| [[Fail:Ariosto.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ludovico-Ariosto biography/Ludovico-Ariosto]
| [[:d:Q48900|Q48900]]
|-
| style='text-align:right'| 38
| [[Juan Perón]]
| 
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-10-08
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-01
| [[Fail:Juan Domingo Perón (cropped 2).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Juan-Peron biography/Juan-Peron]
| [[:d:Q93330|Q93330]]
|-
| style='text-align:right'| 39
| [[T. E. Lawrence]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-08-16
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-19
| [[Fail:Te lawrence.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/T-E-Lawrence biography/T-E-Lawrence]
| [[:d:Q170596|Q170596]]
|-
| style='text-align:right'| 40
| [[Nezāmi Ganjavi]]
| pärsia luuletaja
| data-sort-value=&quot;1141&quot; | 1141
| data-sort-value=&quot;1209&quot; | 1209&lt;br/&gt;1202&lt;br/&gt;1214
| [[Fail:Nizami Rug Crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nezami biography/Nezami]
| [[:d:Q234908|Q234908]]
|-
| style='text-align:right'| 41
| [[Atal Bihari Vajpayee]]
| ajakirjanik, Briti India
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-12-24
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-08-16
| [[Fail:Atal Bihari Vajpayee (crop 2).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Atal-Bihari-Vajpayee biography/Atal-Bihari-Vajpayee]
| [[:d:Q233289|Q233289]]
|-
| style='text-align:right'| 42
| [[Bernard of Clairvaux]]
| 
| data-sort-value=&quot;1091&quot; | 1091
| data-sort-value=&quot;1153&quot; | 1153-08-20
| [[Fail:Bernhard von Clairvaux (Initiale-B).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Bernard-de-Clairvaux biography/Saint-Bernard-de-Clairvaux]
| [[:d:Q188411|Q188411]]
|-
| style='text-align:right'| 43
| [[Abū Ḥanīfa]]
| 
| data-sort-value=&quot;699&quot; | 699-09-05
| data-sort-value=&quot;767&quot; | 767
| [[Fail:Nu'man bin Thabit Abu Hanifa Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abu-Hanifah biography/Abu-Hanifah]
| [[:d:Q190896|Q190896]]
|-
| style='text-align:right'| 44
| [[Elizabeth Barrett Browning]]
| inglise luuletaja
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-03-06
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-06-29
| [[Fail:ElizabethBarrettBrowning.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Elizabeth-Barrett-Browning biography/Elizabeth-Barrett-Browning]
| [[:d:Q228494|Q228494]]
|-
| style='text-align:right'| 45
| [[Gloria Swanson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-03-27
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-04-04
| [[Fail:Gloria Swanson 1941.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gloria-Swanson biography/Gloria-Swanson]
| [[:d:Q229232|Q229232]]
|-
| style='text-align:right'| 46
| [[Francis Xavier]]
| 
| data-sort-value=&quot;1506&quot; | 1506-04-07
| data-sort-value=&quot;1552&quot; | 1552-12-03
| [[Fail:Franciscus de Xabier.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Francis-Xavier biography/Saint-Francis-Xavier]
| [[:d:Q163900|Q163900]]
|-
| style='text-align:right'| 47
| [[Léopold Sédar Senghor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-10-09
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-12-20
| [[Fail:Léopold Sédar Senghor.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Leopold-Senghor biography/Leopold-Senghor]
| [[:d:Q154545|Q154545]]
|-
| style='text-align:right'| 48
| [[Omar Sharif]]
| Egiptuse näitleja
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-10
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-07-10
| [[Fail:Omar Sharif 1963.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Omar-Sharif biography/Omar-Sharif]
| [[:d:Q170515|Q170515]]
|-
| style='text-align:right'| 49
| [[Enid Blyton]]
| inglise lastekirjanik
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-08-11
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-11-28
| [[Fail:Enid Blyton c. 1923.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Enid-Blyton biography/Enid-Blyton]
| [[:d:Q192069|Q192069]]
|-
| style='text-align:right'| 50
| [[Joseph Addison]]
| 
| data-sort-value=&quot;1672&quot; | 1672-05-01
| data-sort-value=&quot;1719&quot; | 1719-06-17
| [[Fail:Joseph Addison by Sir Godfrey Kneller, Bt.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joseph-Addison biography/Joseph-Addison]
| [[:d:Q206384|Q206384]]
|-
| style='text-align:right'| 51
| [[William Wallace]]
| 
| data-sort-value=&quot;1270&quot; | 1270
| data-sort-value=&quot;1305&quot; | 1305-08-23
| [[Fail:William Wallace.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Wallace biography/William-Wallace]
| [[:d:Q82457|Q82457]]
|-
| style='text-align:right'| 52
| [[Ava Gardner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-24
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-01-25
| [[Fail:Ava Gardner Show Boat 1951.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ava-Gardner biography/Ava-Gardner]
| [[:d:Q164487|Q164487]]
|-
| style='text-align:right'| 53
| [[Syngman Rhee]]
| 
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-03-26
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-07-19
| [[Fail:Rhee Syng-Man in 1948.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Syngman-Rhee biography/Syngman-Rhee]
| [[:d:Q171684|Q171684]]
|-
| style='text-align:right'| 54
| [[Nikos Kazantzakis]]
| Kreeka kirjanik
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-02-18
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-10-26
| [[Fail:Nikos Kazantzakis.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nikos-Kazantzakis biography/Nikos-Kazantzakis]
| [[:d:Q214622|Q214622]]
|-
| style='text-align:right'| 55
| [[Nasreddin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1208&quot; | 1208
| data-sort-value=&quot;1284&quot; | 1284
| [[Fail:Nasreddin Hoca.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/topic/Nasreddin-Hoca topic/Nasreddin-Hoca]
| [[:d:Q178638|Q178638]]
|-
| style='text-align:right'| 56
| [[Pierre Trudeau]]
| memuarist, Kanada
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-10-18
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-09-28
| [[Fail:Prime Minister Pierre Trudeau 1975 (UPI press photo) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Pierre-Elliott-Trudeau biography/Pierre-Elliott-Trudeau]
| [[:d:Q8619|Q8619]]
|-
| style='text-align:right'| 57
| [[Gregory of Nazianzus]]
| 
| data-sort-value=&quot;329&quot; | 329&lt;br/&gt;330
| data-sort-value=&quot;389&quot; | 389-01-25&lt;br/&gt;390
| [[Fail:Gregor-Chora (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Gregory-of-Nazianzus biography/Saint-Gregory-of-Nazianzus]
| [[:d:Q44011|Q44011]]
|-
| style='text-align:right'| 58
| [[Frederick Sanger]]
| biokeemik, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-08-13
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-11-19
| [[Fail:Frederick Sanger2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frederick-Sanger biography/Frederick-Sanger]
| [[:d:Q151564|Q151564]]
|-
| style='text-align:right'| 59
| [[Richard Burton]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-11-10
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-08-05
| [[Fail:Richard Burton - The Robe.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Burton-Welsh-actor biography/Richard-Burton-Welsh-actor]
| [[:d:Q151973|Q151973]]
|-
| style='text-align:right'| 60
| [[Langston Hughes]]
| USA prosaist, näitekirjanik, luuletaja ja aktivist
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-02-01
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-05-22
| [[Fail:Langston Hughes by Carl Van Vechten (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Langston-Hughes biography/Langston-Hughes]
| [[:d:Q188093|Q188093]]
|-
| style='text-align:right'| 61
| [[Sarvepalli Radhakrishnan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-09-05
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-04-17
| [[Fail:Photograph of Sarvepalli Radhakrishnan presented to First Lady Jacqueline Kennedy in 1962.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sarvepalli-Radhakrishnan biography/Sarvepalli-Radhakrishnan]
| [[:d:Q156349|Q156349]]
|-
| style='text-align:right'| 62
| [[Ibn Arabi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1165&quot; | 1165-07-28
| data-sort-value=&quot;1240&quot; | 1240-11-16
| [[Fail:Ibn Arabi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ibn-al-Arabi biography/Ibn-al-Arabi]
| [[:d:Q46420|Q46420]]
|-
| style='text-align:right'| 63
| [[Jan van Eyck]]
| 
| data-sort-value=&quot;1390&quot; | 1390
| data-sort-value=&quot;1441&quot; | 1441-06-09
| [[Fail:Jan van Eyck - Portrait of a Man (Self Portrait?) 1433.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jan-van-Eyck biography/Jan-van-Eyck]
| [[:d:Q102272|Q102272]]
|-
| style='text-align:right'| 64
| [[Mario Puzo]]
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-10-15
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-07-02
| [[Fail:Mario Puzo 1972 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mario-Puzo biography/Mario-Puzo]
| [[:d:Q182870|Q182870]]
|-
| style='text-align:right'| 65
| [[İsmet İnönü]]
| Türgi sõjaväelane ja riigimees, Türgi president
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-09-24
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-12-25
| [[Fail:Inonu Ismet (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ismet-Inonu biography/Ismet-Inonu]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/topic/battles-of-inonu topic/battles-of-inonu]
| [[:d:Q183297|Q183297]]
|-
| style='text-align:right'| 66
| [[Carl Sandburg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878-01-06
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-22
| [[Fail:Carl Sandburg NYWTS.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Carl-Sandburg biography/Carl-Sandburg]
| [[:d:Q193608|Q193608]]
|-
| style='text-align:right'| 67
| [[Fuzuli]]
| 
| data-sort-value=&quot;1494&quot; | 1494&lt;br/&gt;1480
| data-sort-value=&quot;1556&quot; | 1556
| [[Fail:Fuzûlî.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mehmed-bin-Suleyman-Fuzuli biography/Mehmed-bin-Suleyman-Fuzuli]
| [[:d:Q178379|Q178379]]
|-
| style='text-align:right'| 68
| [[Jerry Lewis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-03-16
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017-08-20
| [[Fail:Jerry Lewis (Paramount photo by Bud Fraker).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jerry-Lewis biography/Jerry-Lewis]
| [[:d:Q294927|Q294927]]
|-
| style='text-align:right'| 69
| [[Jami]]
| 
| data-sort-value=&quot;1414&quot; | 1414-11-07
| data-sort-value=&quot;1492&quot; | 1492-11-09
| [[Fail:Jami poet.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jami biography/Jami]
| [[:d:Q312458|Q312458]]
|-
| style='text-align:right'| 70
| [[Ben Stiller]]
| USA näitleja ja koomik (sündinud 1965)
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-30
| 
| [[Fail:Ben Stiller at the 2024 Toronto International Film Festival (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ben-Stiller biography/Ben-Stiller]
| [[:d:Q47100|Q47100]]
|-
| style='text-align:right'| 71
| [[John Bosco]]
| 
| data-sort-value=&quot;1815&quot; | 1815-08-16
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-01-31
| [[Fail:San Giovanni Bosco.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-John-Bosco biography/Saint-John-Bosco]
| [[:d:Q146183|Q146183]]
|-
| style='text-align:right'| 72
| [[G.H. Hardy]]
| Suurbritannia matemaatik
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-02-07
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-01
| [[Fail:Godfrey Harold Hardy 1.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Godfrey-Harold-Hardy biography/Godfrey-Harold-Hardy]
| [[:d:Q184337|Q184337]]
|-
| style='text-align:right'| 73
| [[Lata Mangeshkar]]
| India laulja
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-28
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-02-06
| [[Fail:Lata Mangeshkar - still 29065 crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lata-Mangeshkar biography/Lata-Mangeshkar]
| [[:d:Q156347|Q156347]]
|-
| style='text-align:right'| 74
| [[Claudette Colbert]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-09-13
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-07-30
| [[Fail:Claudette colbert.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Claudette-Colbert biography/Claudette-Colbert]
| [[:d:Q203819|Q203819]]
|-
| style='text-align:right'| 75
| [[Melinda Gates]]
| 
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-08-15
| 
| [[Fail:Melinda Gates - World Economic Forum Annual Meeting 2011.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Melinda-Gates biography/Melinda-Gates]
| [[:d:Q463877|Q463877]]
|-
| style='text-align:right'| 76
| [[Rajnath Singh]]
| India poliitik
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-10
| 
| [[Fail:2025 Rajnath Singh (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Rajnath-Singh biography/Rajnath-Singh]
| [[:d:Q3506475|Q3506475]]
|-
| style='text-align:right'| 77
| [[Karl Weierstraß]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1815&quot; | 1815-10-31
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-02-19
| [[Fail:Karl Weierstrass.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Karl-Weierstrass biography/Karl-Weierstrass]
| [[:d:Q57103|Q57103]]
|-
| style='text-align:right'| 78
| [[Petronius]]
| 
| data-sort-value=&quot;27&quot; | 27
| data-sort-value=&quot;66&quot; | 66
| [[Fail:Petronius Arbiter by Bodart 1707.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gaius-Petronius-Arbiter biography/Gaius-Petronius-Arbiter]
| [[:d:Q47180|Q47180]]
|-
| style='text-align:right'| 79
| [[Frederick Soddy]]
| farmatseut, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-09-02
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-22
| [[Fail:Frederick Soddy.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frederick-Soddy biography/Frederick-Soddy]
| [[:d:Q102830|Q102830]]
|-
| style='text-align:right'| 80
| [[Hipparchos]]
| kreeka astronoom
| data-sort-value=&quot;-190&quot; | -190
| data-sort-value=&quot;-120&quot; | -120
| [[Fail:Head of Hipparchus (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Hipparchus-Greek-astronomer biography/Hipparchus-Greek-astronomer]
| [[:d:Q159905|Q159905]]
|-
| style='text-align:right'| 81
| [[Burt Lancaster]]
| Ameerika Ühendriikide filminäitleja
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-11-02
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-10-20
| [[Fail:Burt Lancaster - publicity 1947.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Burt-Lancaster biography/Burt-Lancaster]
| [[:d:Q160528|Q160528]]
|-
| style='text-align:right'| 82
| [[Chandragupta Maurya]]
| 
| data-sort-value=&quot;-340&quot; | -340
| data-sort-value=&quot;-297&quot; | -297
| [[Fail:Chandragupt maurya Birla mandir 6 dec 2009 (31) (cropped).JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Chandragupta biography/Chandragupta]
| [[:d:Q188541|Q188541]]
|-
| style='text-align:right'| 83
| [[Michael Crichton]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-23
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-11-04
| [[Fail:MichaelCrichton 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Michael-Crichton biography/Michael-Crichton]
| [[:d:Q172140|Q172140]]
|-
| style='text-align:right'| 84
| [[Võ Nguyên Giáp]]
| ajakirjanik, Vietnam
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-08-25
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-10-04
| [[Fail:Mr. Vo Nguyen Giap.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Vo-Nguyen-Giap biography/Vo-Nguyen-Giap]
| [[:d:Q179910|Q179910]]
|-
| style='text-align:right'| 85
| [[Charlie Kirk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-10-14
| data-sort-value=&quot;2025&quot; | 2025-09-10
| [[Fail:Charlie Kirk (53952923573) (headshot cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Charlie-Kirk biography/Charlie-Kirk]
| [[:d:Q30121972|Q30121972]]
|-
| style='text-align:right'| 86
| [[Sachin Tendulkar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-04-24
| 
| [[Fail:Sachin at Castrol Golden Spanner Awards (crop).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sachin-Tendulkar biography/Sachin-Tendulkar]
| [[:d:Q9488|Q9488]]
|-
| style='text-align:right'| 87
| [[Katrina Kaif]]
| 
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-07-16
| 
| [[Fail:Katrina Kaif in 2018.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Katrina-Kaif biography/Katrina-Kaif]
| [[:d:Q9550|Q9550]]
|-
| style='text-align:right'| 88
| [[Grace Hopper]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-12-09
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-01-01
| [[Fail:Commodore Grace M. Hopper, USN (covered).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Grace-Hopper biography/Grace-Hopper]
| [[:d:Q11641|Q11641]]
|-
| style='text-align:right'| 89
| [[Walther Hermann Nernst]]
| keemik, Preisi kuningriik
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-06-25
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-18
| [[Fail:Walther Nernst SI.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Walther-Nernst biography/Walther-Nernst]
| [[:d:Q57125|Q57125]]
|-
| style='text-align:right'| 90
| [[Ismail I]]
| 
| data-sort-value=&quot;1487&quot; | 1487-07-17
| data-sort-value=&quot;1524&quot; | 1524-05-23
| [[Fail:Portrait of Shah Ismail I. Inscribed &quot;Ismael Sophy Rex Pers&quot;. Painted by Cristofano dell'Altissimo, dated 1552-1568.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ismail-I-shah-of-Iran biography/Ismail-I-shah-of-Iran]
| [[:d:Q214559|Q214559]]
|-
| style='text-align:right'| 91
| [[Turgut Özal]]
| Türgi poliitik, Türgi president
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-10-13
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-04-17
| [[Fail:Turgut Özal as Turkish Prime Minister.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Turgut-Ozal biography/Turgut-Ozal]
| [[:d:Q180280|Q180280]]
|-
| style='text-align:right'| 92
| [[Frances McDormand]]
| USA näitleja ja produtsent
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-23
| 
| [[Fail:Frances McDormand 2015 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frances-McDormand biography/Frances-McDormand]
| [[:d:Q204299|Q204299]]
|-
| style='text-align:right'| 93
| [[James Franco]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-04-19
| 
| [[Fail:James Franco 4, 2013.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/James-Franco biography/James-Franco]
| [[:d:Q306403|Q306403]]
|-
| style='text-align:right'| 94
| [[Sardar Vallabhbhai Patel]]
| jurist, Briti India
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-10-31
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-15
| [[Fail:Sardar patel (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Vallabhbhai-Jhaverbhai-Patel biography/Vallabhbhai-Jhaverbhai-Patel]
| [[:d:Q9455|Q9455]]
|-
| style='text-align:right'| 95
| [[Heinrich Mann]]
| Saksamaa luuletaja
| data-sort-value=&quot;1871&quot; | 1871-03-27
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-11
| [[Fail:Heinrich Mann in seinen Münchner Jahren.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Heinrich-Mann biography/Heinrich-Mann]
| [[:d:Q76480|Q76480]]
|-
| style='text-align:right'| 96
| [[Mirza Ghalib]]
| 
| data-sort-value=&quot;1797&quot; | 1797-12-27
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-02-15
| [[Fail:Mirza Ghalib photograph 3.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mirza-Asadullah-Khan-Ghalib biography/Mirza-Asadullah-Khan-Ghalib]
| [[:d:Q107000|Q107000]]
|-
| style='text-align:right'| 97
| [[Alec Guinness]]
| Suurbritannia näitleja (1914–2000)
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-04-02
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-08-05
| [[Fail:Alec Guinness 6 Allan Warren.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alec-Guinness biography/Alec-Guinness]
| [[:d:Q103894|Q103894]]
|-
| style='text-align:right'| 98
| [[Anthony of Padua]]
| 
| data-sort-value=&quot;1195&quot; | 1195-08-15
| data-sort-value=&quot;1231&quot; | 1231-06-13
| [[Fail:(Venice) Sant'Antonio da Padova by Alvise Vivarini - Correr Museum.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Anthony-of-Padua biography/Saint-Anthony-of-Padua]
| [[:d:Q167477|Q167477]]
|-
| style='text-align:right'| 99
| [[Rajendra Prasad]]
| 
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-12-03
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-28
| [[Fail:Food Minister Rajendra Prasad during a radio broadcast in Dec 1947 cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Rajendra-Prasad biography/Rajendra-Prasad]
| [[:d:Q197736|Q197736]]
|-
| style='text-align:right'| 100
| [[Pedro Álvares Cabral]]
| Portugali maadeavastaja
| data-sort-value=&quot;1467&quot; | 1467
| data-sort-value=&quot;1520&quot; | 1520
| [[Fail:Pedro Álvares Cabral - steel engraving by American Bank Note Company.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Pedro-Alvares-Cabral biography/Pedro-Alvares-Cabral]
| [[:d:Q174432|Q174432]]
|-
| style='text-align:right'| 101
| [[Muḥammad ibn Ismaeel al-Bukhārī]]
| 
| data-sort-value=&quot;810&quot; | 810-07-20
| data-sort-value=&quot;870&quot; | 870-08-31
| [[Fail:Al-Bukhari.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/al-Bukhari biography/al-Bukhari]
| [[:d:Q241026|Q241026]]
|-
| style='text-align:right'| 102
| [[Mansa Musa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1280&quot; | 1280
| data-sort-value=&quot;1337&quot; | 1337
| [[Fail:Kanga Moussa Atlas Catalan.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Musa-I-of-Mali biography/Musa-I-of-Mali]
| [[:d:Q309333|Q309333]]
|-
| style='text-align:right'| 103
| [[Baron d'Holbach]]
| 
| data-sort-value=&quot;1723&quot; | 1723-12-08
| data-sort-value=&quot;1789&quot; | 1789-01-21
| [[Fail:Paul Heinrich Dietrich Baron d'Holbach Roslin.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Paul-Henri-Dietrich-baron-dHolbach biography/Paul-Henri-Dietrich-baron-dHolbach]
| [[:d:Q7104|Q7104]]
|-
| style='text-align:right'| 104
| [[Terry Gilliam]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-22
| 
| [[Fail:Terry Gilliam (32703418337) CROPPED.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Terry-Gilliam biography/Terry-Gilliam]
| [[:d:Q25078|Q25078]]
|-
| style='text-align:right'| 105
| [[Georges Lemaître]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-07-17
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-06-20
| [[Fail:Lemaitre.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Georges-Lamaitre biography/Georges-Lamaitre]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Georges-Lemaitre biography/Georges-Lemaitre]
| [[:d:Q12998|Q12998]]
|-
| style='text-align:right'| 106
| [[Elia Kazan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-09-07
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-09-28
| [[Fail:Elia Kazan.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Elia-Kazan biography/Elia-Kazan]
| [[:d:Q72717|Q72717]]
|-
| style='text-align:right'| 107
| [[Bob Hope]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-05-29
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-07-27
| [[Fail:Bob Hope 1969 Publicity Photo.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bob-Hope biography/Bob-Hope]
| [[:d:Q94081|Q94081]]
|-
| style='text-align:right'| 108
| [[John Bunyan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1628&quot; | 1628-11-28
| data-sort-value=&quot;1688&quot; | 1688-08-31
| [[Fail:John Bunyan by Thomas Sadler 1684.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Bunyan biography/John-Bunyan]
| [[:d:Q108206|Q108206]]
|-
| style='text-align:right'| 109
| [[Dennis Hopper]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-17
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-05-29
| [[Fail:Dennis Hopper Cannes 2008 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dennis-Hopper biography/Dennis-Hopper]
| [[:d:Q102711|Q102711]]
|-
| style='text-align:right'| 110
| [[Zoe Saldaña]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-06-19
| 
| [[Fail:Zoe Saldaña at the 2024 Toronto International Film Festival (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Zoe-Saldana biography/Zoe-Saldana]
| [[:d:Q190162|Q190162]]
|-
| style='text-align:right'| 111
| [[Premchand]]
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880-07-31
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-08
| [[Fail:Prem chand.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Premchand biography/Premchand]
| [[:d:Q174152|Q174152]]
|-
| style='text-align:right'| 112
| [[Oliver Goldsmith]]
| 
| data-sort-value=&quot;1728&quot; | 1728-11-10
| data-sort-value=&quot;1774&quot; | 1774-04-04
| [[Fail:Oliver Goldsmith by Sir Joshua Reynolds.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Oliver-Goldsmith-Anglo-Irish-author biography/Oliver-Goldsmith-Anglo-Irish-author]
| [[:d:Q236236|Q236236]]
|-
| style='text-align:right'| 113
| [[Anakreon]]
| vanakreeka luuletaja
| data-sort-value=&quot;-570&quot; | -570
| data-sort-value=&quot;-485&quot; | -485
| [[Fail:Arte romana, testa di anacreonte, 130-140 dc. ca. 02.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anacreon biography/Anacreon]
| [[:d:Q213484|Q213484]]
|-
| style='text-align:right'| 114
| [[Paramahansa Yogananda]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-01-05
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-07
| [[Fail:Paramahansa Yogananda.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Paramahansa-Yogananda biography/Paramahansa-Yogananda]
| [[:d:Q312549|Q312549]]
|-
| style='text-align:right'| 115
| [[Kabir]]
| 
| data-sort-value=&quot;1440&quot; | 1440&lt;br/&gt;1398
| data-sort-value=&quot;1518&quot; | 1518
| [[Fail:Kabir.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Kabir-Indian-mystic-and-poet biography/Kabir-Indian-mystic-and-poet]
| [[:d:Q312551|Q312551]]
|-
| style='text-align:right'| 116
| [[Mukesh Ambani]]
| 
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-19
| 
| [[Fail:Mukesh Ambani.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mukesh-Ambani biography/Mukesh-Ambani]
| [[:d:Q298547|Q298547]]
|-
| style='text-align:right'| 117
| [[Chadwick Boseman]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-11-29
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-08-28
| [[Fail:Chadwick Boseman by Gage Skidmore July 2017 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/topic/Chadwick-Boseman topic/Chadwick-Boseman]
| [[:d:Q5066520|Q5066520]]
|-
| style='text-align:right'| 118
| [[Eduard Buchner]]
| biokeemik, Saksa keisririik
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860-05-20
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-08-13
| [[Fail:Eduardbuchner.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Eduard-Buchner biography/Eduard-Buchner]
| [[:d:Q43917|Q43917]]
|-
| style='text-align:right'| 119
| [[Jahangir]]
| 
| data-sort-value=&quot;1569&quot; | 1569-08-30
| data-sort-value=&quot;1627&quot; | 1627-10-28
| [[Fail:Contemporary portrait of Jahangir in 1605.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jahangir biography/Jahangir]
| [[:d:Q83653|Q83653]]
|-
| style='text-align:right'| 120
| [[Báb]]
| 
| data-sort-value=&quot;1819&quot; | 1819-10-20
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-07-09
| [[Fail:Siyyid Mírzá 'Alí-Muhammad Shirazi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/the-Bab biography/the-Bab]
| [[:d:Q104273|Q104273]]
|-
| style='text-align:right'| 121
| [[Porfirio Díaz]]
| sõjaväelane, Mehhiko
| data-sort-value=&quot;1830&quot; | 1830-09-15
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-07-02
| [[Fail:Porfirio Diaz.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Porfirio-Diaz biography/Porfirio-Diaz]
| [[:d:Q150688|Q150688]]
|-
| style='text-align:right'| 122
| [[Gerolamo Cardano]]
| 
| data-sort-value=&quot;1501&quot; | 1501-09-24
| data-sort-value=&quot;1576&quot; | 1576-09-21
| [[Fail:Girolamo Cardano. Stipple engraving by R. Cooper. Wellcome V0001004.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Girolamo-Cardano biography/Girolamo-Cardano]
| [[:d:Q184530|Q184530]]
|-
| style='text-align:right'| 123
| [[Nâzım Hikmet]]
| Türgi luuletaja
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-01-15&lt;br/&gt;1901-11-30
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-06-03
| [[Fail:Nâzım Hikmet, Berlin 1956 (1).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nazim-Hikmet biography/Nazim-Hikmet]
| [[:d:Q184906|Q184906]]
|-
| style='text-align:right'| 124
| [[Juan de la Cruz]]
| Hispaania müstik, katoliku pühak
| data-sort-value=&quot;1542&quot; | 1542-06-24
| data-sort-value=&quot;1591&quot; | 1591-12-14
| [[Fail:Zurbarán (atribuido)-John of the Cross-1656.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-John-of-the-Cross biography/Saint-John-of-the-Cross]
| [[:d:Q190388|Q190388]]
|-
| style='text-align:right'| 125
| [[Robert Owen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1771&quot; | 1771-05-14
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858-11-17
| [[Fail:Robert Owen by William Henry Brooke.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Robert-Owen biography/Robert-Owen]
| [[:d:Q179374|Q179374]]
|-
| style='text-align:right'| 126
| [[Eartha Kitt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-01-17
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-12-25
| [[Fail:Eartha Kitt 2007.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Eartha-Kitt biography/Eartha-Kitt]
| [[:d:Q222818|Q222818]]
|-
| style='text-align:right'| 127
| [[Humayun]]
| 
| data-sort-value=&quot;1508&quot; | 1508-03-06
| data-sort-value=&quot;1556&quot; | 1556-01-27
| [[Fail:Humayun and Babur (Late Shah Jahan Album) Humayun detail.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Humayun-Mughal-emperor biography/Humayun-Mughal-emperor]
| [[:d:Q486188|Q486188]]
|-
| style='text-align:right'| 128
| [[Sydney Sweeney]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-09-12
| 
| [[Fail:Sydney Sweeney at the 2024 Toronto International Film Festival 04 (Cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sydney-Sweeney biography/Sydney-Sweeney]
| [[:d:Q49561909|Q49561909]]
|-
| style='text-align:right'| 129
| [[Henry Fielding]]
| 
| data-sort-value=&quot;1707&quot; | 1707-04-22
| data-sort-value=&quot;1754&quot; | 1754-10-08
| [[Fail:Henry Fielding MET DP825191.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Henry-Fielding biography/Henry-Fielding]
| [[:d:Q34190|Q34190]]
|-
| style='text-align:right'| 130
| [[Dietrich Bonhoeffer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-02-04
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-09
| [[Fail:Bundesarchiv Bild 146-1987-074-16, Dietrich Bonhoeffer.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dietrich-Bonhoeffer biography/Dietrich-Bonhoeffer]
| [[:d:Q76326|Q76326]]
|-
| style='text-align:right'| 131
| [[Victor Grignard]]
| Prantsusmaa keemik
| data-sort-value=&quot;1871&quot; | 1871-05-06
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-13
| [[Fail:Viktor-grignard (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Victor-Grignard biography/Victor-Grignard]
| [[:d:Q104582|Q104582]]
|-
| style='text-align:right'| 132
| [[Ginger Rogers]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-07-16
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-04-25
| [[Fail:Ginger Rogers - Tender Comrade.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ginger-Rogers biography/Ginger-Rogers]
| [[:d:Q95089|Q95089]]
|-
| style='text-align:right'| 133
| [[Farrah Fawcett]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-02-02
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-06-25
| [[Fail:Farrah Fawcett 1977.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Farrah-Fawcett biography/Farrah-Fawcett]
| [[:d:Q102341|Q102341]]
|-
| style='text-align:right'| 134
| [[Henri Moissan]]
| Prantsusmaa keemik
| data-sort-value=&quot;1852&quot; | 1852-09-28
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-02-20
| [[Fail:Henri Moissan.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Henri-Moissan biography/Henri-Moissan]
| [[:d:Q102804|Q102804]]
|-
| style='text-align:right'| 135
| [[Garrincha]]
| Brasiilia jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-10-28
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-01-20
| [[Fail:Manoel Francisco dos Santos-Garrincha.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Garrincha biography/Garrincha]
| [[:d:Q180642|Q180642]]
|-
| style='text-align:right'| 136
| [[Nicolas Carnot]]
| 
| data-sort-value=&quot;1796&quot; | 1796-06-01
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-08-24
| [[Fail:Sadi Carnot.jpeg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sadi-Carnot-French-scientist biography/Sadi-Carnot-French-scientist]
| [[:d:Q181685|Q181685]]
|-
| style='text-align:right'| 137
| [[Hasan ibn Ali]]
| 
| data-sort-value=&quot;625&quot; | 625-03-01
| data-sort-value=&quot;669&quot; | 669
| [[Fail:الحسن ابن علي.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Hasan biography/Hasan]
| [[:d:Q182914|Q182914]]
|-
| style='text-align:right'| 138
| [[Moshe Dayan]]
| arheoloog, Iisrael
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-05-20
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-10-16
| [[Fail:Moshe Dayan, Chief of General Staff.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Moshe-Dayan biography/Moshe-Dayan]
| [[:d:Q188783|Q188783]]
|-
| style='text-align:right'| 139
| [[Joseph Lister]]
| 
| data-sort-value=&quot;1827&quot; | 1827-04-05
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-02-10
| [[Fail:Joseph Lister, 1st Baron Lister (1827 – 1912) surgeon Wellcome M0002551.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joseph-Lister-Baron-Lister-of-Lyme-Regis biography/Joseph-Lister-Baron-Lister-of-Lyme-Regis]
| [[:d:Q155768|Q155768]]
|-
| style='text-align:right'| 140
| [[Marcus Fabius Quintilianus]]
| 
| data-sort-value=&quot;35&quot; | 35
| data-sort-value=&quot;96&quot; | 96
| [[Fail:Marcus Fabius Quintilianus (par Jehandier Desrochers) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Quintilian biography/Quintilian]
| [[:d:Q193769|Q193769]]
|-
| style='text-align:right'| 141
| [[Nader Shah]]
| 
| data-sort-value=&quot;1688&quot; | 1688-10-22&lt;br/&gt;1698-08-06
| data-sort-value=&quot;1747&quot; | 1747-06-19&lt;br/&gt;1747-06-20
| [[Fail:Contemporary portrait of Nader Shah. Artist unknown, created in ca. 1740 in Iran (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nadir-Shah biography/Nadir-Shah]
| [[:d:Q192868|Q192868]]
|-
| style='text-align:right'| 142
| [[Theodor Seuss Geisel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-03-02
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-09-24
| [[Fail:Ted Geisel NYWTS 2 crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dr-Seuss biography/Dr-Seuss]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Theodor-Seuss-Geisel biography/Theodor-Seuss-Geisel]
| [[:d:Q298685|Q298685]]
|-
| style='text-align:right'| 143
| [[Ibn Taymiyyah]]
| 
| data-sort-value=&quot;1263&quot; | 1263-01-22
| data-sort-value=&quot;1328&quot; | 1328-09-26
| [[Fail:تخطيط كلمة ابن تيمية.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ibn-Taymiyyah biography/Ibn-Taymiyyah]
| [[:d:Q491558|Q491558]]
|-
| style='text-align:right'| 144
| [[Valmiki]]
| 
| No/unknown value
| No/unknown value
| [[Fail:Valmiki Ramayana.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Valmiki biography/Valmiki]
| [[:d:Q715607|Q715607]]
|-
| style='text-align:right'| 145
| [[Adolf von Baeyer]]
| Saksamaa keemik
| data-sort-value=&quot;1835&quot; | 1835-10-31
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-08-20
| [[Fail:Adolf von Baeyer CIPB0531 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Adolf-von-Baeyer biography/Adolf-von-Baeyer]
| [[:d:Q57078|Q57078]]
|-
| style='text-align:right'| 146
| [[Cesare Pavese]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-09-09
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-08-27
| [[Fail:Cesare pavese.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Cesare-Pavese biography/Cesare-Pavese]
| [[:d:Q2022|Q2022]]
|-
| style='text-align:right'| 147
| [[D. W. Griffith]]
| 
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-01-22
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-23
| [[Fail:David Wark Griffith portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/D-W-Griffith biography/D-W-Griffith]
| [[:d:Q51123|Q51123]]
|-
| style='text-align:right'| 148
| [[Jacob Bernoulli]]
| Šveitsi matemaatik
| data-sort-value=&quot;1655&quot; | 1655-01-05&lt;br/&gt;1654-12-27
| data-sort-value=&quot;1705&quot; | 1705-08-16
| [[Fail:Jakob Bernoulli.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jakob-Bernoulli biography/Jakob-Bernoulli]
| [[:d:Q122392|Q122392]]
|-
| style='text-align:right'| 149
| [[Owen Wilson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-11-18
| 
| [[Fail:Owen Wilson Cannes 2011 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Owen-Wilson biography/Owen-Wilson]
| [[:d:Q161916|Q161916]]
|-
| style='text-align:right'| 150
| [[Anthony the Great]]
| 
| data-sort-value=&quot;251&quot; | 251
| data-sort-value=&quot;357&quot; | 357
| [[Fail:Saint Anthony (Damaskinos).png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Anthony-of-Egypt biography/Saint-Anthony-of-Egypt]
| [[:d:Q170547|Q170547]]
|-
| style='text-align:right'| 151
| [[Maria Gaetana Agnesi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1718&quot; | 1718-05-16
| data-sort-value=&quot;1799&quot; | 1799-01-09
| [[Fail:Maria Gaetana Agnesi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Maria-Gaetana-Agnesi biography/Maria-Gaetana-Agnesi]
| [[:d:Q200392|Q200392]]
|-
| style='text-align:right'| 152
| [[Barbara Bush]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-08
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-04-17
| [[Fail:Barbara Bush portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Barbara-Bush biography/Barbara-Bush]
| [[:d:Q190628|Q190628]]
|-
| style='text-align:right'| 153
| [[Ahmad ibn Hanbal]]
| 
| data-sort-value=&quot;780&quot; | 780-11-23
| data-sort-value=&quot;855&quot; | 855-08-02
| [[Fail:Ahmad ibn Hanbal Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ahmad-ibn-Hanbal biography/Ahmad-ibn-Hanbal]
| [[:d:Q194442|Q194442]]
|-
| style='text-align:right'| 154
| [[Olympe de Gouges]]
| Prantsuse näitekirjanik ja naisõiguslane
| data-sort-value=&quot;1748&quot; | 1748-05-07
| data-sort-value=&quot;1793&quot; | 1793-11-03
| [[Fail:Marie-Olympe-de-Gouges.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Olympe-de-Gouges biography/Olympe-de-Gouges]
| [[:d:Q206972|Q206972]]
|-
| style='text-align:right'| 155
| [[Amir Khusrau]]
| 
| data-sort-value=&quot;1253&quot; | 1253
| data-sort-value=&quot;1325&quot; | 1325-09-27
| [[Fail:Amir Khusrow 1975 stamp of India.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Amir-Khosrow biography/Amir-Khosrow]
| [[:d:Q207817|Q207817]]
|-
| style='text-align:right'| 156
| [[Viola Davis]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-08-11
| 
| [[Fail:Viola Davis at the Air Premiere at SXSW (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Viola-Davis biography/Viola-Davis]
| [[:d:Q229181|Q229181]]
|-
| style='text-align:right'| 157
| [[Al-Shafi'i]]
| 
| data-sort-value=&quot;767&quot; | 767-08-28
| data-sort-value=&quot;820&quot; | 820-01-20
| [[Fail:Muhammad ibn Idris as-Shafii Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abu-Abd-Allah-ash-Shafii biography/Abu-Abd-Allah-ash-Shafii]
| [[:d:Q294281|Q294281]]
|-
| style='text-align:right'| 158
| [[Hippolyte Taine]]
| 
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-04-21
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-03-05
| [[Fail:Hippolyte taine.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Hippolyte-Taine biography/Hippolyte-Taine]
| [[:d:Q297726|Q297726]]
|-
| style='text-align:right'| 159
| [[Jean de La Bruyère]]
| prantsuse kirjanik ja filosoof
| data-sort-value=&quot;1645&quot; | 1645-08-16
| data-sort-value=&quot;1696&quot; | 1696-05-10
| [[Fail:Jean de la Bruyère - Versailles MV 2940.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-de-La-Bruyere biography/Jean-de-La-Bruyere]
| [[:d:Q314975|Q314975]]
|-
| style='text-align:right'| 160
| [[Jenna Ortega]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-09-27
| 
| [[Fail:Jenna Ortega-63799 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jenna-Ortega biography/Jenna-Ortega]
| [[:d:Q21738166|Q21738166]]
|-
| style='text-align:right'| 161
| [[Katherine Johnson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-08-26
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-02-24
| [[Fail:Katherine Johnson 1983.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Katherine-Johnson-mathematician biography/Katherine-Johnson-mathematician]
| [[:d:Q11740|Q11740]]
|-
| style='text-align:right'| 162
| [[Jean Jaurès]]
| professor, Prantsusmaa
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-09-03
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-07-31
| [[Fail:Jean Jaurès, 1904, par Nadar.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-Jaures biography/Jean-Jaures]
| [[:d:Q12688|Q12688]]
|-
| style='text-align:right'| 163
| [[Glenn Theodore Seaborg]]
| Ameerika Ühendriikide keemik
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-04-19
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-02-25
| [[Fail:Glenn Seaborg - 1964.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Glenn-T-Seaborg biography/Glenn-T-Seaborg]
| [[:d:Q48973|Q48973]]
|-
| style='text-align:right'| 164
| [[Raj Kapoor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-12-14
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-06-02
| [[Fail:Raj Kapoor 1950.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Raj-Kapoor biography/Raj-Kapoor]
| [[:d:Q55407|Q55407]]
|-
| style='text-align:right'| 165
| [[Richard Attenborough]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-08-29
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-08-24
| [[Fail:RichardAttenborough07TIFF.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Attenborough biography/Richard-Attenborough]
| [[:d:Q51506|Q51506]]
|-
| style='text-align:right'| 166
| [[B. J. Habibie]]
| insener, Indoneesia
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-25
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-09-11
| [[Fail:B. J. Habibie, President of Indonesia portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/B-J-Habibie biography/B-J-Habibie]
| [[:d:Q76156|Q76156]]
|-
| style='text-align:right'| 167
| [[Adrien Brody]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-04-14
| 
| [[Fail:AdrienBrody-byPhilipRomano2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Adrien-Brody biography/Adrien-Brody]
| [[:d:Q104514|Q104514]]
|-
| style='text-align:right'| 168
| [[Joan Fontaine]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-10-22
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-12-15
| [[Fail:Joan Fontaine by A. L. Whitey Schafer.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joan-Fontaine biography/Joan-Fontaine]
| [[:d:Q95076|Q95076]]
|-
| style='text-align:right'| 169
| [[Ramsay MacDonald]]
| ajakirjanik, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-10-12
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-09
| [[Fail:J. Ramsay MacDonald LCCN2014715885 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ramsay-MacDonald biography/Ramsay-MacDonald]
| [[:d:Q166646|Q166646]]
|-
| style='text-align:right'| 170
| [[Pancho Villa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878-06-05
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-20
| [[Fail:Pancho Villa bandolier (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Pancho-Villa-Mexican-revolutionary biography/Pancho-Villa-Mexican-revolutionary]
| [[:d:Q192278|Q192278]]
|-
| style='text-align:right'| 171
| [[Hayreddin Barbarossa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1478&quot; | 1478
| data-sort-value=&quot;1546&quot; | 1546-07-04
| [[Fail:Contemporary Ottoman depiction of Barbarossa (in a reception with Suleiman I). Süleymanname, 1558.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Barbarossa biography/Barbarossa]
| [[:d:Q200582|Q200582]]
|-
| style='text-align:right'| 172
| [[Isabel Martínez de Perón]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-04
| 
| [[Fail:Isabel Martinez de Peron.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Isabel-Peron biography/Isabel-Peron]
| [[:d:Q191014|Q191014]]
|-
| style='text-align:right'| 173
| [[Arthur Eddington]]
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-12-28
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-22
| [[Fail:Arthur Stanley Eddington.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Arthur-Eddington biography/Arthur-Eddington]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Arthur-Stanley-Eddington biography/Arthur-Stanley-Eddington]
| [[:d:Q215022|Q215022]]
|-
| style='text-align:right'| 174
| [[Lupita Nyong'o]]
| 
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-03-01
| 
| [[Fail:MKr347546 Lupita Nyong'o (Jury, Berlinale 2024) crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lupita-Nyongo biography/Lupita-Nyongo]
| [[:d:Q3840847|Q3840847]]
|-
| style='text-align:right'| 175
| [[Edmund Spenser]]
| 
| data-sort-value=&quot;1552&quot; | 1552
| data-sort-value=&quot;1599&quot; | 1599-01-13
| [[Fail:Edmund Spenser oil painting.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Edmund-Spenser biography/Edmund-Spenser]
| [[:d:Q4352055|Q4352055]]
|-
| style='text-align:right'| 176
| [[Aziz Sancar]]
| biokeemik, Türgi
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-08
| 
| [[Fail:Aziz Sancar 0060.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Aziz-Sancar biography/Aziz-Sancar]
| [[:d:Q15118973|Q15118973]]
|-
| style='text-align:right'| 177
| [[Xuanzang]]
| 
| data-sort-value=&quot;602&quot; | 602-04-06
| data-sort-value=&quot;664&quot; | 664-03-07
| [[Fail:Xuanzang w.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Xuanzang biography/Xuanzang]
| [[:d:Q42063|Q42063]]
|-
| style='text-align:right'| 178
| [[Saint Dominic]]
| 
| data-sort-value=&quot;1170&quot; | 1170&lt;br/&gt;1174
| data-sort-value=&quot;1221&quot; | 1221-08-06
| [[Fail:SaintDominic.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Dominic biography/Saint-Dominic]
| [[:d:Q44091|Q44091]]
|-
| style='text-align:right'| 179
| [[Abdurrahman Wahid]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-07
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-12-30
| [[Fail:President Abdurrahman Wahid - Indonesia.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abdurrahman-Wahid biography/Abdurrahman-Wahid]
| [[:d:Q76167|Q76167]]
|-
| style='text-align:right'| 180
| [[Richard Dedekind]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1831&quot; | 1831-10-06
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-02-12
| [[Fail:Dedekind.jpeg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Dedekind biography/Richard-Dedekind]
| [[:d:Q76556|Q76556]]
|-
| style='text-align:right'| 181
| [[Edith Stein]]
| juudi päritolu saksa nunn, teoloog ja filosoof, üks Euroopa kaitsepühakuist
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-10-12
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-09
| [[Fail:Edith Stein (ca. 1938-1939).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Edith-Stein biography/Edith-Stein]
| [[:d:Q76749|Q76749]]
|-
| style='text-align:right'| 182
| [[Cassius Dio]]
| 
| data-sort-value=&quot;150&quot; | 2nd century
| data-sort-value=&quot;235&quot; | 235
| [[Fail:Dio Cassius.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dio-Cassius biography/Dio-Cassius]
| [[:d:Q185223|Q185223]]
|-
| style='text-align:right'| 183
| [[Aristarchus of Samos]]
| 
| data-sort-value=&quot;-310&quot; | -310
| data-sort-value=&quot;-230&quot; | -230
| 
| [https://www.britannica.com/biography/Aristarchus-of-Samos biography/Aristarchus-of-Samos]
| [[:d:Q140188|Q140188]]
|-
| style='text-align:right'| 184
| [[Howard Hughes]]
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-12-24
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-04-05
| [[Fail:Howard Hughes 1938 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Howard-Hughes biography/Howard-Hughes]
| [[:d:Q189081|Q189081]]
|-
| style='text-align:right'| 185
| [[Claude Adrien Helvétius]]
| Prantsusmaa filosoof
| data-sort-value=&quot;1715&quot; | 1715-01-26
| data-sort-value=&quot;1771&quot; | 1771-12-26
| [[Fail:Portrait de Claude Adrien Helvetius, Collection des Grands Hommes, G.4189(3).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Claude-Adrien-Helvetius biography/Claude-Adrien-Helvetius]
| [[:d:Q190302|Q190302]]
|-
| style='text-align:right'| 186
| [[Marcus Junius Brutus]]
| 
| data-sort-value=&quot;-85&quot; | -85
| data-sort-value=&quot;-42&quot; | -42-10-23
| [[Fail:Portrait Brutus Massimo.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Marcus-Junius-Brutus biography/Marcus-Junius-Brutus]
| [[:d:Q172248|Q172248]]
|-
| style='text-align:right'| 187
| [[A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-09-01
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-11-14
| [[Fail:Prabhupada on a morning walk in Germany 1974.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/A-C-Bhaktivedanta biography/A-C-Bhaktivedanta]
| [[:d:Q234898|Q234898]]
|-
| style='text-align:right'| 188
| [[John Wesley]]
| 
| data-sort-value=&quot;1703&quot; | 1703-06-17
| data-sort-value=&quot;1791&quot; | 1791-03-02
| [[Fail:Portrait of John Wesley (by George Romney).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Wesley biography/John-Wesley]
| [[:d:Q213393|Q213393]]
|-
| style='text-align:right'| 189
| [[Laurence Sterne]]
| 
| data-sort-value=&quot;1713&quot; | 1713-11-24
| data-sort-value=&quot;1768&quot; | 1768-03-18
| [[Fail:Laurence Sterne by Sir Joshua Reynolds.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Laurence-Sterne biography/Laurence-Sterne]
| [[:d:Q218960|Q218960]]
|-
| style='text-align:right'| 190
| [[Theocritus]]
| 
| data-sort-value=&quot;-400&quot; | 4th century BCE
| data-sort-value=&quot;-260&quot; | -260
| [[Fail:Teocrito (Ritratto).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Theocritus biography/Theocritus]
| [[:d:Q219484|Q219484]]
|-
| style='text-align:right'| 191
| [[Nicholas Hoult]]
| Suurbritannia näitleja
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-12-07
| 
| [[Fail:Nicholas Hoult-67849.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nicholas-Hoult biography/Nicholas-Hoult]
| [[:d:Q298347|Q298347]]
|-
| style='text-align:right'| 192
| [[Subhas Chandra Bose]]
| 
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-01-23
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-18
| [[Fail:Subhas Chandra Bose NRB.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Subhas-Chandra-Bose biography/Subhas-Chandra-Bose]
| [[:d:Q2153|Q2153]]
|-
| style='text-align:right'| 193
| [[Fritz Lang]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-12-05
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-08-02
| [[Fail:Fritz Lang (1969).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fritz-Lang biography/Fritz-Lang]
| [[:d:Q19504|Q19504]]
|-
| style='text-align:right'| 194
| [[Ahmed Zewail]]
| Egiptuse keemik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-26
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-08-02
| [[Fail:Ahmed Zewail HD2009 Othmer Gold Medal portrait.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ahmed-Zewail biography/Ahmed-Zewail]
| [[:d:Q106624|Q106624]]
|-
| style='text-align:right'| 195
| [[Cemal Gürsel]]
| Türgi sõjaväelane ja poliitik, Türgi president
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-10-13
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-09-14
| [[Fail:Cemal Gürsel (1960).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Cemal-Gursel biography/Cemal-Gursel]
| [[:d:Q159161|Q159161]]
|-
| style='text-align:right'| 196
| [[Josiah Willard Gibbs]]
| 
| data-sort-value=&quot;1839&quot; | 1839-02-11
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-04-28
| [[Fail:Josiah Willard Gibbs -from MMS-.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/J-Willard-Gibbs biography/J-Willard-Gibbs]
| [[:d:Q153243|Q153243]]
|-
| style='text-align:right'| 197
| [[Seleucus I Nicator]]
| 
| data-sort-value=&quot;-358&quot; | -358
| data-sort-value=&quot;-281&quot; | -281
| [[Fail:Seleuco I Nicatore.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Seleucus-I-Nicator biography/Seleucus-I-Nicator]
| [[:d:Q184176|Q184176]]
|-
| style='text-align:right'| 198
| [[Christopher Walken]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-31
| 
| [[Fail:Christopher Walken 2018.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Christopher-Walken biography/Christopher-Walken]
| [[:d:Q185051|Q185051]]
|-
| style='text-align:right'| 199
| [[Robert I of Scotland]]
| 
| data-sort-value=&quot;1274&quot; | 1274-07-11
| data-sort-value=&quot;1329&quot; | 1329-06-07
| [[Fail:King Robert I of Scotland.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Robert-I-king-of-Scotland biography/Robert-I-king-of-Scotland]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Robert-the-Bruce biography/Robert-the-Bruce]
| [[:d:Q187312|Q187312]]
|-
| style='text-align:right'| 200
| [[Jaafar Al-Sadiq]]
| 
| data-sort-value=&quot;702&quot; | 702-04-20
| data-sort-value=&quot;765&quot; | 765-12-16
| [[Fail:Eight imams and Hakima next to Jawad.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jafar-ibn-Muhammad biography/Jafar-ibn-Muhammad]
| [[:d:Q170046|Q170046]]
|-
| style='text-align:right'| 201
| [[Ammianus Marcellinus]]
| rooma ajaloolane ja sõdur
| data-sort-value=&quot;330&quot; | 330
| data-sort-value=&quot;395&quot; | 395
| [[Fail:Ammianus Marcellinus.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ammianus-Marcellinus biography/Ammianus-Marcellinus]
| [[:d:Q172198|Q172198]]
|-
| style='text-align:right'| 202
| [[Burt Reynolds]]
| USA näitleja ja laulja
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-11
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-09-06
| [[Fail:Burt Reynolds 1991 portrait crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Burt-Reynolds biography/Burt-Reynolds]
| [[:d:Q202148|Q202148]]
|-
| style='text-align:right'| 203
| [[Mahmoud Darwish]]
| Palestiina kirjanik
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-13
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-08-09
| [[Fail:Arafat Darwish Habash (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mahmoud-Darwish biography/Mahmoud-Darwish]
| [[:d:Q207720|Q207720]]
|-
| style='text-align:right'| 204
| [[Thomas à Kempis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1380&quot; | 1380&lt;br/&gt;1379
| data-sort-value=&quot;1471&quot; | 1471-07-25
| [[Fail:Portret van Thomas à Kempis, RP-P-OB-26.661.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Thomas-a-Kempis biography/Thomas-a-Kempis]
| [[:d:Q220976|Q220976]]
|-
| style='text-align:right'| 205
| [[Ramana Maharshi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-12-30
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-04-14
| [[Fail:Sri Ramana Maharshi - Portrait - G. G Welling - 1948.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ramana-Maharshi biography/Ramana-Maharshi]
| [[:d:Q288441|Q288441]]
|-
| style='text-align:right'| 206
| [[Anna Magnani]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-03-07
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-09-26
| [[Fail:Anna Magnani - portrait.tif|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anna-Magnani biography/Anna-Magnani]
| [[:d:Q56011|Q56011]]
|-
| style='text-align:right'| 207
| [[Venkatraman Ramakrishnan]]
| bioloog, Ameerika Ühendriigid
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| 
| [[Fail:Venki Ramakrishnan.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Venkatraman-Ramakrishnan biography/Venkatraman-Ramakrishnan]
| [[:d:Q60061|Q60061]]
|-
| style='text-align:right'| 208
| [[Douglas Engelbart]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-01-30
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-07-02
| [[Fail:Douglas Engelbart in 2008.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Douglas-Engelbart biography/Douglas-Engelbart]
| [[:d:Q92614|Q92614]]
|-
| style='text-align:right'| 209
| [[William Hurt]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-20
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-03-13
| [[Fail:History of Violence 002 (7271227040).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Hurt biography/William-Hurt]
| [[:d:Q105825|Q105825]]
|-
| style='text-align:right'| 210
| [[Alan Arkin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-26
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-06-29
| [[Fail:Alan Arkin - 1975.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alan-Arkin biography/Alan-Arkin]
| [[:d:Q108283|Q108283]]
|-
| style='text-align:right'| 211
| [[Alfred Werner]]
| Šveitsi keemik
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-12-12
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-11-15
| [[Fail:(UAZ) AB.1.1093 Werner.tif|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alfred-Werner biography/Alfred-Werner]
| [[:d:Q123014|Q123014]]
|-
| style='text-align:right'| 212
| [[Fernandel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-05-08
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-02-26
| [[Fail:Fernandel-Toulouse-1970.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fernandel biography/Fernandel]
| [[:d:Q129092|Q129092]]
|-
| style='text-align:right'| 213
| [[Natalie Wood]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-20
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-11-29
| [[Fail:Natalie Wood Allan Warren.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Natalie-Wood biography/Natalie-Wood]
| [[:d:Q180919|Q180919]]
|-
| style='text-align:right'| 214
| [[Julie Christie]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-14
| 
| [[Fail:Julie Christie - 1965 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Julie-Christie biography/Julie-Christie]
| [[:d:Q181413|Q181413]]
|-
| style='text-align:right'| 215
| [[Muhammad Ali]]
| 
| data-sort-value=&quot;1769&quot; | 1769-03-04
| data-sort-value=&quot;1849&quot; | 1849-08-02
| [[Fail:ModernEgypt, Muhammad Ali by Auguste Couder, BAP 17996.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Muhammad-Ali-pasha-and-viceroy-of-Egypt biography/Muhammad-Ali-pasha-and-viceroy-of-Egypt]
| [[:d:Q182781|Q182781]]
|-
| style='text-align:right'| 216
| [[Constantine II of Greece]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-02
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-01-10
| [[Fail:Constantine II of Greece (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Constantine-II-king-of-Greece biography/Constantine-II-king-of-Greece]
| [[:d:Q151773|Q151773]]
|-
| style='text-align:right'| 217
| [[Alcide De Gasperi]]
| keeleteadlane, Itaalia kuningriik
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-04-03
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-08-19
| [[Fail:Alcide De Gasperi 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alcide-de-Gasperi biography/Alcide-de-Gasperi]
| [[:d:Q153832|Q153832]]
|-
| style='text-align:right'| 218
| [[Martin Niemöller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-01-14
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-06
| [[Fail:Martin Niemöller (1952).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Martin-Niemoller biography/Martin-Niemoller]
| [[:d:Q153839|Q153839]]
|-
| style='text-align:right'| 219
| [[François Arago]]
| 
| data-sort-value=&quot;1786&quot; | 1786-02-26
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853-10-02
| [[Fail:François Arago par Ary Scheffer.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Francois-Arago biography/Francois-Arago]
| [[:d:Q154353|Q154353]]
|-
| style='text-align:right'| 220
| [[Saint Stephen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1&quot; | 1
| data-sort-value=&quot;36&quot; | 36
| [[Fail:St-stephen.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Stephen biography/Saint-Stephen]
| [[:d:Q161775|Q161775]]
|-
| style='text-align:right'| 221
| [[Nikolai Tšernõševski]]
| vene kirjanik ja revolutsionäär
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-07-12
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-10-17
| [[Fail:Nikolaj G. Černyševskij 1888.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/N-G-Chernyshevsky biography/N-G-Chernyshevsky]
| [[:d:Q192331|Q192331]]
|-
| style='text-align:right'| 222
| [[Robert Graves]]
| inglise kirjanik (1895-1985)
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-07-24
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-12-07
| [[Fail:Robert Graves 1929 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Robert-Graves biography/Robert-Graves]
| [[:d:Q201732|Q201732]]
|-
| style='text-align:right'| 223
| [[Matthew Arnold]]
| 
| data-sort-value=&quot;1822&quot; | 1822-12-24
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-04-15
| [[Fail:Matthew Arnold - Project Gutenberg eText 16745.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Matthew-Arnold biography/Matthew-Arnold]
| [[:d:Q271032|Q271032]]
|-
| style='text-align:right'| 224
| [[Lily Collins]]
| 
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-03-18
| 
| [[Fail:Tolkien (33926801908) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lily-Collins biography/Lily-Collins]
| [[:d:Q229184|Q229184]]
|-
| style='text-align:right'| 225
| [[Isokrates]]
| vanakreeka oraator ja filosoof
| data-sort-value=&quot;-436&quot; | -436
| data-sort-value=&quot;-338&quot; | -338-08
| [[Fail:Isocrates pushkin.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Isocrates biography/Isocrates]
| [[:d:Q221182|Q221182]]
|-
| style='text-align:right'| 226
| [[Francis de Sales]]
| 
| data-sort-value=&quot;1567&quot; | 1567-08-21
| data-sort-value=&quot;1622&quot; | 1622-12-28
| [[Fail:Château de Bussy-Rabutin - Saint François de Sales, évêque de Genève (bgw19 0375) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Francis-of-Sales biography/Saint-Francis-of-Sales]
| [[:d:Q231256|Q231256]]
|-
| style='text-align:right'| 227
| [[Jacqueline Bisset]]
| Inglise näitlejanna
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-13
| 
| [[Fail:Jacqueline Bisset Cannes 2017 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jacqueline-Bisset biography/Jacqueline-Bisset]
| [[:d:Q232477|Q232477]]
|-
| style='text-align:right'| 228
| [[Jules Michelet]]
| Prantsusmaa ajaloolane
| data-sort-value=&quot;1798&quot; | 1798-08-22
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-02-09
| [[Fail:Jules Michelet par Thomas Couture.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jules-Michelet biography/Jules-Michelet]
| [[:d:Q310791|Q310791]]
|-
| style='text-align:right'| 229
| [[Jules Renard]]
| 
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-02-22
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-05-22
| [[Fail:Jules Renard.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jules-Renard biography/Jules-Renard]
| [[:d:Q314987|Q314987]]
|-
| style='text-align:right'| 230
| [[Nasir al-Din al-Tusi]]
| astronoom, Abbassiidide kalifaat
| data-sort-value=&quot;1201&quot; | 1201-02-18
| data-sort-value=&quot;1274&quot; | 1274-06-26
| [[Fail:Nasir al-Din Tusi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nasir-al-Din-al-Tusi biography/Nasir-al-Din-al-Tusi]
| [[:d:Q302835|Q302835]]
|-
| style='text-align:right'| 231
| [[Baltasar Gracián]]
| 
| data-sort-value=&quot;1604&quot; | 1604-01-08
| data-sort-value=&quot;1658&quot; | 1658-12-06
| [[Fail:Gracián Graus (detalle).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Baltasar-Gracian biography/Baltasar-Gracian]
| [[:d:Q360512|Q360512]]
|-
| style='text-align:right'| 232
| [[Conor McGregor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-14
| 
| [[Fail:Conor McGregor, UFC 189 World Tour London (2).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Conor-McGregor biography/Conor-McGregor]
| [[:d:Q5162259|Q5162259]]
|-
| style='text-align:right'| 233
| [[Wu Zetian]]
| 
| data-sort-value=&quot;624&quot; | 624-02-17
| data-sort-value=&quot;705&quot; | 705-12-16
| [[Fail:唐后行從圖 (局部) - 武則天.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Wuhou biography/Wuhou]
| [[:d:Q9738|Q9738]]
|-
| style='text-align:right'| 234
| [[Léon Blum]]
| Prantsusmaa poliitik
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-04-09
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-30
| [[Fail:Léon Blum Meurisse b 1927.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Leon-Blum biography/Leon-Blum]
| [[:d:Q18434|Q18434]]
|-
| style='text-align:right'| 235
| [[Jean Paul]]
| Saksamaa romaanikirjanik
| data-sort-value=&quot;1763&quot; | 1763-03-21
| data-sort-value=&quot;1825&quot; | 1825-11-14
| [[Fail:Jeanpaul.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-Paul biography/Jean-Paul]
| [[:d:Q77079|Q77079]]
|-
| style='text-align:right'| 236
| [[William Holden]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-04-17
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-11-12&lt;br/&gt;1981-11-16
| [[Fail:Holden-portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Holden biography/William-Holden]
| [[:d:Q95002|Q95002]]
|-
| style='text-align:right'| 237
| [[William Godwin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1756&quot; | 1756-03-03
| data-sort-value=&quot;1836&quot; | 1836-04-07
| [[Fail:William Godwin by Henry William Pickersgill.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Godwin biography/William-Godwin]
| [[:d:Q188569|Q188569]]
|-
| style='text-align:right'| 238
| [[Gerard Butler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-13
| 
| [[Fail:Gerard Butler (29681162176).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gerard-Butler biography/Gerard-Butler]
| [[:d:Q169982|Q169982]]
|-
| style='text-align:right'| 239
| [[Tadeusz Kościuszko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1746&quot; | 1746-02-04
| data-sort-value=&quot;1817&quot; | 1817-10-15
| [[Fail:Tadevuš Kaściuška. Тадэвуш Касьцюшка (J. Grassi, 1792).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Tadeusz-Kosciuszko biography/Tadeusz-Kosciuszko]
| [[:d:Q191479|Q191479]]
|-
| style='text-align:right'| 240
| [[Martha Washington]]
| 
| data-sort-value=&quot;1731&quot; | 1731-06-13
| data-sort-value=&quot;1802&quot; | 1802-05-22
| [[Fail:Martha Washington.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Martha-Washington biography/Martha-Washington]
| [[:d:Q191789|Q191789]]
|-
| style='text-align:right'| 241
| [[Belisarius]]
| 
| data-sort-value=&quot;505&quot; | 505
| data-sort-value=&quot;565&quot; | 565-03-13
| [[Fail:Meister von San Vitale in Ravenna 013.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Belisarius biography/Belisarius]
| [[:d:Q174943|Q174943]]
|-
| style='text-align:right'| 242
| [[Itō Hirobumi]]
| Jaapani diplomaat ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841-10-16
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-10-26
| [[Fail:ITŌ Hirobumi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ito-Hirobumi biography/Ito-Hirobumi]
| [[:d:Q174971|Q174971]]
|-
| style='text-align:right'| 243
| [[Tigranes the Great]]
| 
| data-sort-value=&quot;-140&quot; | -140
| data-sort-value=&quot;-55&quot; | -55
| [[Fail:Coin of Tigranes II the Great, Antioch mint.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Tigranes-II-the-Great biography/Tigranes-II-the-Great]
| [[:d:Q201303|Q201303]]
|-
| style='text-align:right'| 244
| [[Rosalynn Carter]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-08-18
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-11-19
| [[Fail:Rose Carter, official color photo, 1977-cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Rosalynn-Carter biography/Rosalynn-Carter]
| [[:d:Q219353|Q219353]]
|-
| style='text-align:right'| 245
| [[William Saroyan]]
| Ameerika Ühendriikide kirjanik (1908-1981)
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-08-31
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-05-18
| [[Fail:William Saroyan 2.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Saroyan biography/William-Saroyan]
| [[:d:Q207356|Q207356]]
|-
| style='text-align:right'| 246
| [[Johann Bernoulli]]
| Šveitsi matemaatik
| data-sort-value=&quot;1667&quot; | 1667-07-27
| data-sort-value=&quot;1748&quot; | 1748-01-01
| [[Fail:Johann Bernoulli2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Johann-Bernoulli biography/Johann-Bernoulli]
| [[:d:Q227897|Q227897]]
|-
| style='text-align:right'| 247
| [[Lal Bahadur Shastri]]
| poliitik, Briti India
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-10-02
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-01-11
| [[Fail:Lal Bahadur Shastri (from stamp).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lal-Bahadur-Shastri biography/Lal-Bahadur-Shastri]
| [[:d:Q244689|Q244689]]
|-
| style='text-align:right'| 248
| [[Frances Hodgson Burnett]]
| Briti-USA kirjanik
| data-sort-value=&quot;1849&quot; | 1849-11-24
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-10-29
| [[Fail:Frances Burnett.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frances-Hodgson-Burnett biography/Frances-Hodgson-Burnett]
| [[:d:Q276028|Q276028]]
|-
| style='text-align:right'| 249
| [[Thomas Babington Macaulay, 1st Baron Macaulay]]
| 
| data-sort-value=&quot;1800&quot; | 1800-10-25
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-12-28
| [[Fail:Thomas Babington Macaulay.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Thomas-Babington-Macaulay-Baron-Macaulay biography/Thomas-Babington-Macaulay-Baron-Macaulay]
| [[:d:Q315989|Q315989]]
|-
| style='text-align:right'| 250
| [[Frédéric Bastiat]]
| Prantsuse poliitik ja majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1801&quot; | 1801-06-30
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-12-24
| [[Fail:Bastiat.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frederic-Bastiat biography/Frederic-Bastiat]
| [[:d:Q13515|Q13515]]
|-
| style='text-align:right'| 251
| [[Otto Wallach]]
| Saksamaa keemik
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-03-27
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-26
| [[Fail:Otto Wallach 1910.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Otto-Wallach biography/Otto-Wallach]
| [[:d:Q57127|Q57127]]
|-
| style='text-align:right'| 252
| [[Michael Fassbender]]
| 
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-04-02
| 
| [[Fail:Michael Fassbender by Gage Skidmore 2015.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Michael-Fassbender biography/Michael-Fassbender]
| [[:d:Q57147|Q57147]]
|-
| style='text-align:right'| 253
| [[Ahmad Durrani]]
| afgaani valitseja, Afganistani rajaja
| data-sort-value=&quot;1722&quot; | 1722
| data-sort-value=&quot;1772&quot; | 1772-10
| [[Fail:Portrait of Ahmad-Shah Durrani. Mughal miniature. ca. 1757, Bibliothèque nationale de France.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ahmad-Shah-Durrani biography/Ahmad-Shah-Durrani]
| [[:d:Q46798|Q46798]]
|-
| style='text-align:right'| 254
| [[Karl Kraus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-04-28
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-12
| [[Fail:Karl Kraus.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Karl-Kraus biography/Karl-Kraus]
| [[:d:Q44328|Q44328]]
|-
| style='text-align:right'| 255
| [[Jean Harlow]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-03-03
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-07
| [[Fail:Harlow-publicity.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-Harlow biography/Jean-Harlow]
| [[:d:Q105719|Q105719]]
|-
| style='text-align:right'| 256
| [[Joseph Schumpeter]]
| Austria majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-02-08
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-08
| [[Fail:Joseph Schumpeter ekonomialaria.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joseph-A-Schumpeter biography/Joseph-A-Schumpeter]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Joseph-Schumpeter biography/Joseph-Schumpeter]
| [[:d:Q78477|Q78477]]
|-
| style='text-align:right'| 257
| [[Yul Brynner]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-07-11
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-10-10
| [[Fail:Yul Brynner Anna and the King television 1972.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Yul-Brynner biography/Yul-Brynner]
| [[:d:Q102813|Q102813]]
|-
| style='text-align:right'| 258
| [[Frantz Fanon]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-20
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-06
| [[Fail:Photograph of Frantz Fanon from Black Skin White Masks (1967) dust jacket.webp|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frantz-Fanon biography/Frantz-Fanon]
| [[:d:Q193670|Q193670]]
|-
| style='text-align:right'| 259
| [[Domenico Ghirlandaio]]
| 
| data-sort-value=&quot;1448&quot; | 1448-06-02
| data-sort-value=&quot;1494&quot; | 1494-01-11
| [[Fail:Pala degli innocenti, ghirlandaio, autoritratto, dettaglio.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Domenico-Ghirlandaio biography/Domenico-Ghirlandaio]
| [[:d:Q191423|Q191423]]
|-
| style='text-align:right'| 260
| [[Ngô Đình Diệm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-01-03
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-11-02
| [[Fail:Chen Cheng accompanied by Vietnamese President Ngô Đình Diệm on his visit to Dalat (cropped to Ngo).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ngo-Dinh-Diem biography/Ngo-Dinh-Diem]
| [[:d:Q192502|Q192502]]
|-
| style='text-align:right'| 261
| [[Muhammad Zia-ul-Haq]]
| ohvitser, Briti India
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-08-12
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-08-17
| [[Fail:President Mohammad Zia Ul Haq.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mohammad-Zia-ul-Haq biography/Mohammad-Zia-ul-Haq]
| [[:d:Q200499|Q200499]]
|-
| style='text-align:right'| 262
| [[Michael Collins]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-10-16
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-08-22
| [[Fail:Michael Collins 1921.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Michael-Collins-Irish-statesman biography/Michael-Collins-Irish-statesman]
| [[:d:Q173196|Q173196]]
|-
| style='text-align:right'| 263
| [[William Gilbert]]
| 
| data-sort-value=&quot;1544&quot; | 1544-05-24
| data-sort-value=&quot;1603&quot; | 1603-11-30
| [[Fail:William Gilbert.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Gilbert biography/William-Gilbert]
| [[:d:Q192706|Q192706]]
|-
| style='text-align:right'| 264
| [[Peter Fonda]]
| ameerika näitleja (1940-2019)
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-23
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-08-16
| [[Fail:Peter Fonda 2009.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Peter-Fonda biography/Peter-Fonda]
| [[:d:Q210148|Q210148]]
|-
| style='text-align:right'| 265
| [[Betty Ford]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-04-08
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-07-08
| [[Fail:Portrait of First Lady Betty Ford - NARA (3x4 cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Betty-Ford biography/Betty-Ford]
| [[:d:Q213122|Q213122]]
|-
| style='text-align:right'| 266
| [[Konstantinos Kavafis]]
| Kreeka luuletaja
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863-04-29
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-04-29
| [[Fail:Konstantinos Kavafis.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Constantine-P-Cavafy biography/Constantine-P-Cavafy]
| [[:d:Q216980|Q216980]]
|-
| style='text-align:right'| 267
| [[Tulsidas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1532&quot; | 1532&lt;br/&gt;1511
| data-sort-value=&quot;1623&quot; | 1623
| [[Fail:Goswami Tulsidas Awadhi Hindi Poet.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Tulsidas biography/Tulsidas]
| [[:d:Q312976|Q312976]]
|-
| style='text-align:right'| 268
| [[Edward Bulwer-Lytton]]
| proosakirjanik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
| data-sort-value=&quot;1803&quot; | 1803-05-25
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-01-18
| [[Fail:Edward George Earle Lytton Bulwer Lytton, 1st Baron Lytton by Henry William Pickersgill.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Edward-George-Earle-Bulwer-Lytton-1st-Baron-Lytton biography/Edward-George-Earle-Bulwer-Lytton-1st-Baron-Lytton]
| [[:d:Q318462|Q318462]]
|-
| style='text-align:right'| 269
| [[Emperor Wu of Han]]
| 
| data-sort-value=&quot;-156&quot; | -156-06-07
| data-sort-value=&quot;-87&quot; | -87-03-29
| [[Fail:漢武帝.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Wudi-emperor-of-Han-dynasty biography/Wudi-emperor-of-Han-dynasty]
| [[:d:Q7225|Q7225]]
|-
| style='text-align:right'| 270
| [[Propertius]]
| 
| data-sort-value=&quot;-47&quot; | -47
| data-sort-value=&quot;-16&quot; | -16
| [[Fail:Properce.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sextus-Propertius biography/Sextus-Propertius]
| [[:d:Q8827|Q8827]]
|-
| style='text-align:right'| 271
| [[Jean Renoir]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-09-15
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-02-12
| [[Fail:JeanRenoir-StudioHarcourt-1955.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-Renoir biography/Jean-Renoir]
| [[:d:Q50713|Q50713]]
|-
| style='text-align:right'| 272
| [[Sidney Lumet]]
| 
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-25
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-04-09
| [[Fail:SidneyLumet07TIFF.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sidney-Lumet biography/Sidney-Lumet]
| [[:d:Q51559|Q51559]]
|-
| style='text-align:right'| 273
| [[Ennius]]
| 
| data-sort-value=&quot;-239&quot; | -239-07-16
| data-sort-value=&quot;-169&quot; | -169-10-08
| [[Fail:Quintus Ennius.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Quintus-Ennius biography/Quintus-Ennius]
| [[:d:Q47130|Q47130]]
|-
| style='text-align:right'| 274
| [[Johann Peter Gustav Lejeune Dirichlet]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1805&quot; | 1805-02-13
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-05-05
| [[Fail:Dirichlet.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Peter-Gustav-Lejeune-Dirichlet biography/Peter-Gustav-Lejeune-Dirichlet]
| [[:d:Q29193|Q29193]]
|-
| style='text-align:right'| 275
| [[Friedrich Max Müller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823-12-06
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-10-28
| [[Fail:Friedrich Max Müller by Bassano 1883.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Max-Muller biography/Max-Muller]
| [[:d:Q60074|Q60074]]
|-
| style='text-align:right'| 276
| [[Abbas Kiarostami]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-22
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-07-04
| [[Fail:Abbas Kiarostami-Murcia (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abbas-Kiarostami biography/Abbas-Kiarostami]
| [[:d:Q55210|Q55210]]
|-
| style='text-align:right'| 277
| [[August Bebel]]
| Saksa poliitik
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840-02-22
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-08-13
| [[Fail:August Bebel, head-and-shoulders portrait, facing left, in oval LCCN91786289 (cropped).tif|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/August-Bebel biography/August-Bebel]
| [[:d:Q76520|Q76520]]
|-
| style='text-align:right'| 278
| [[Paul Sabatier]]
| Prantsusmaa keemik
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854-11-05
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-14
| [[Fail:Paul Sabatier.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Paul-Sabatier-French-chemist biography/Paul-Sabatier-French-chemist]
| [[:d:Q104575|Q104575]]
|-
| style='text-align:right'| 279
| [[Irving Berlin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-05-11
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-09-22
| [[Fail:Irving Berlin (1907 portrait, NPG.93.388.3 - crop).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Irving-Berlin biography/Irving-Berlin]
| [[:d:Q128746|Q128746]]
|-
| style='text-align:right'| 280
| [[Fernand Braudel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-08-24
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-11-27
| [[Fail:Photo of Fernand Braudel on The Identity of France dustjacket.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fernand-Braudel biography/Fernand-Braudel]
| [[:d:Q185105|Q185105]]
|-
| style='text-align:right'| 281
| [[Ernesto Sabato]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-06-24
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-04-30
| [[Fail:ErnestoSabato001.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ernesto-Sabato biography/Ernesto-Sabato]
| [[:d:Q186630|Q186630]]
|-
| style='text-align:right'| 282
| [[Bette Midler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-01
| 
| [[Fail:Bette Midler 2021 Kennedy Center Honors (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bette-Midler biography/Bette-Midler]
| [[:d:Q190631|Q190631]]
|-
| style='text-align:right'| 283
| [[Bülent Ecevit]]
| ajakirjanik, Türgi
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-28
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-11-05
| [[Fail:Bülent Ecevit-Davos 2000 cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bulent-Ecevit biography/Bulent-Ecevit]
| [[:d:Q192634|Q192634]]
|-
| style='text-align:right'| 284
| [[Jean-Antoine-Nicolas de Caritat de Condorcet]]
| 
| data-sort-value=&quot;1743&quot; | 1743-09-17
| data-sort-value=&quot;1794&quot; | 1794-03-28
| [[Fail:Nicolas de Condorcet.PNG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Marie-Jean-Antoine-Nicolas-de-Caritat-marquis-de-Condorcet biography/Marie-Jean-Antoine-Nicolas-de-Caritat-marquis-de-Condorcet]
| [[:d:Q201477|Q201477]]
|-
| style='text-align:right'| 285
| [[Mia Farrow]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-09
| 
| [[Fail:Pulitzer2018-mia-farrow-20180530-wp.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mia-Farrow biography/Mia-Farrow]
| [[:d:Q202725|Q202725]]
|-
| style='text-align:right'| 286
| [[Max von Sydow]]
| Rootsi näitleja (1929–2020)
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-10
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-03-08
| [[Fail:Max von Sydow Cannes 2016.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Max-von-Sydow biography/Max-von-Sydow]
| [[:d:Q203215|Q203215]]
|-
| style='text-align:right'| 287
| [[Ellen Burstyn]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-07
| 
| [[Fail:Ellen Burstyn at the 2009 Tribeca Film Festival.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ellen-Burstyn biography/Ellen-Burstyn]
| [[:d:Q211144|Q211144]]
|-
| style='text-align:right'| 288
| [[Adolf Butenandt]]
| biokeemik, Saksamaa
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-03-24
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-01-18
| [[Fail:Bad Schachen Porträt; Adolf Butenandt - W134Nr.020182c - Willy Pragher (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Adolf-Butenandt biography/Adolf-Butenandt]
| [[:d:Q5327|Q5327]]
|-
| style='text-align:right'| 289
| [[Emperor Gaozu of Han]]
| 
| data-sort-value=&quot;-256&quot; | -256
| data-sort-value=&quot;-195&quot; | -195-06-01
| [[Fail:Liu-bang.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gaozu-emperor-of-Han-dynasty biography/Gaozu-emperor-of-Han-dynasty]
| [[:d:Q7210|Q7210]]
|-
| style='text-align:right'| 290
| [[Hans Holbein the Younger]]
| 
| data-sort-value=&quot;1497&quot; | 1497
| data-sort-value=&quot;1543&quot; | 1543-11-29
| [[Fail:Hans Holbein the Younger, self-portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Hans-Holbein-the-Younger biography/Hans-Holbein-the-Younger]
| [[:d:Q48319|Q48319]]
|-
| style='text-align:right'| 291
| [[Mario Molina]]
| Mehhiko keemik
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-19
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-10-07
| [[Fail:Mario Molina 1c389 8387.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mario-Molina biography/Mario-Molina]
| [[:d:Q19045|Q19045]]
|-
| style='text-align:right'| 292
| [[William Wyler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-07-01
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-07-27
| [[Fail:William Wyler portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Wyler biography/William-Wyler]
| [[:d:Q51495|Q51495]]
|-
| style='text-align:right'| 293
| [[Cyril of Alexandria]]
| 
| data-sort-value=&quot;376&quot; | 376
| data-sort-value=&quot;444&quot; | 444-06-27
| [[Fail:Cyril of Alexandria at Catedral Ortodoxa San Jorge.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Cyril-of-Alexandria biography/Saint-Cyril-of-Alexandria]
| [[:d:Q44079|Q44079]]
|-
| style='text-align:right'| 294
| [[Carl Gustav Jacob Jacobi]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1804&quot; | 1804-12-10
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851-02-18
| [[Fail:Carl Gustav Jacob Jacobi portrait 1843 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Carl-Jacobi biography/Carl-Jacobi]
| [[:d:Q76564|Q76564]]
|-
| style='text-align:right'| 295
| [[Otto Diels]]
| Saksamaa keemik
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-01-23
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-07
| [[Fail:Otto Paul Hermann Diels.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Otto-Diels biography/Otto-Diels]
| [[:d:Q76616|Q76616]]
|-
| style='text-align:right'| 296
| [[Geoffrey Hinton]]
| informaatik, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-06
| 
| [[Fail:Geoffrey Hinton in 2026.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Geoffrey-Hinton biography/Geoffrey-Hinton]
| [[:d:Q92894|Q92894]]
|-
| style='text-align:right'| 297
| [[Romy Schneider]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-23
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-05-29
| [[Fail:RomySchneider-StudioHarcourt-1960.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Romy-Schneider biography/Romy-Schneider]
| [[:d:Q78469|Q78469]]
|-
| style='text-align:right'| 298
| [[Tim Robbins]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-10-16
| 
| [[Fail:TimRobbinsTIFFSept2012.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Tim-Robbins biography/Tim-Robbins]
| [[:d:Q95048|Q95048]]
|-
| style='text-align:right'| 299
| [[Ron Howard]]
| 
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-01
| 
| [[Fail:Ron Howard at the 2024 Toronto International Film Festival 05 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ron-Howard biography/Ron-Howard]
| [[:d:Q103646|Q103646]]
|-
| style='text-align:right'| 300
| [[Mickey Rooney]]
| Ameerika Ühendriikide filminäitleja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-09-23
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-04-06
| [[Fail:Mickey Rooney still.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mickey-Rooney biography/Mickey-Rooney]
| [[:d:Q104081|Q104081]]
|-
| style='text-align:right'| 301
| [[Johanna Spyri]]
| Šveitsi kirjanik
| data-sort-value=&quot;1827&quot; | 1827-06-12
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-07-07
| [[Fail:Zentralbibliothek Zürich - Johanna Spyri - 000006279 2.tif|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Johanna-Spyri biography/Johanna-Spyri]
| [[:d:Q123053|Q123053]]
|-
| style='text-align:right'| 302
| [[Ayaan Hirsi Ali]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-13
| 
| [[Fail:Ayaan Hirsi Ali by Gage Skidmore.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ayaan-Hirsi-Ali biography/Ayaan-Hirsi-Ali]
| [[:d:Q214475|Q214475]]
|-
| style='text-align:right'| 303
| [[Saint Valentine]]
| 
| data-sort-value=&quot;175&quot; | 175
| data-sort-value=&quot;273&quot; | 273-02-14
| [[Fail:San Valentino da Terni (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Valentine biography/Saint-Valentine]
| [[:d:Q192151|Q192151]]
|-
| style='text-align:right'| 304
| [[Artaxerxes I]]
| 
| data-sort-value=&quot;-500&quot; | 5th century BCE
| data-sort-value=&quot;-424&quot; | -424-12
| [[Fail:Relief of Artaxerxes I, from his tomb in Naqsh-e Rustam.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Artaxerxes-I biography/Artaxerxes-I]
| [[:d:Q189689|Q189689]]
|-
| style='text-align:right'| 305
| [[Renzo Piano]]
| Itaalia arhitekt
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-14
| 
| [[Fail:Renzo Piano, portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Renzo-Piano biography/Renzo-Piano]
| [[:d:Q190148|Q190148]]
|-
| style='text-align:right'| 306
| [[Marlee Matlin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-08-24
| 
| [[Fail:Marlee Matlin at the 2025 Sundance Film Festival (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Marlee-Matlin biography/Marlee-Matlin]
| [[:d:Q213287|Q213287]]
|-
| style='text-align:right'| 307
| [[Jesse Jackson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-02-17
| [[Fail:Jesse Jackson For President Crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jesse-Jackson biography/Jesse-Jackson]
| [[:d:Q310586|Q310586]]
|-
| style='text-align:right'| 308
| [[Malik ibn Anas]]
| 
| data-sort-value=&quot;711&quot; | 711
| data-sort-value=&quot;795&quot; | 795-06-07
| [[Fail:Malik ibn Anas Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Malik-ibn-Anas biography/Malik-ibn-Anas]
| [[:d:Q312299|Q312299]]
|-
| style='text-align:right'| 309
| [[Sacha Guitry]]
| Prantsusmaa näitekirjanik (1885-1957)
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-02-21
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-07-24
| [[Fail:SachaGuitry-1938-Harcourt.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sacha-Guitry biography/Sacha-Guitry]
| [[:d:Q337276|Q337276]]
|-
| style='text-align:right'| 310
| [[Ališer Navoii]]
| Kesk-Aasia tšagataikeelne luuletaja ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1441&quot; | 1441-02-09
| data-sort-value=&quot;1501&quot; | 1501-01-03
| [[Fail:Amir Ali-Shir Nava'i before Sultan Husayn Bayqara in 1486 Herat.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ali-Shir-Navai biography/Ali-Shir-Navai]
| [[:d:Q503340|Q503340]]
|-
| style='text-align:right'| 311
| [[Boris Vian]]
| prantsuse kirjanik ja luuletaja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-03-10
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-06-23
| [[Fail:Boris Vian.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Boris-Vian biography/Boris-Vian]
| [[:d:Q7833|Q7833]]
|-
| style='text-align:right'| 312
| [[Theodor Heuss]]
| Saksa poliitik
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-01-31
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-12-12
| [[Fail:Bundesarchiv Bild 146-1983-098-20a, Heuss.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Theodor-Heuss biography/Theodor-Heuss]
| [[:d:Q2594|Q2594]]
|-
| style='text-align:right'| 313
| [[Roberto Rossellini]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-05-08
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-03
| [[Fail:Roberto Rossellini.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Roberto-Rossellini biography/Roberto-Rossellini]
| [[:d:Q53003|Q53003]]
|-
| style='text-align:right'| 314
| [[John Huston]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-08-05
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-28
| [[Fail:JohnHustoninPV.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Huston biography/John-Huston]
| [[:d:Q51575|Q51575]]
|-
| style='text-align:right'| 315
| [[Cecil B. DeMille]]
| Ameerika Ühendriikide filmirežissöör (1881–1959)
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-08-12
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-21
| [[Fail:Demille - c1920.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Cecil-B-DeMille biography/Cecil-B-DeMille]
| [[:d:Q72267|Q72267]]
|-
| style='text-align:right'| 316
| [[Richard Adolf Zsigmondy]]
| Austria keemik
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-04-01
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-23
| [[Fail:Richard Adolf Zsigmondy LOC.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Zsigmondy biography/Richard-Zsigmondy]
| [[:d:Q78481|Q78481]]
|-
| style='text-align:right'| 317
| [[Richard Harris]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10-01
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-10-25
| [[Fail:Richard Harris 1985 (1).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Harris biography/Richard-Harris]
| [[:d:Q106775|Q106775]]
|-
| style='text-align:right'| 318
| [[Leonid Kantorovich]]
| Venemaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-01-19
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-04-07
| [[Fail:Leonid Kantorovich 1975.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Leonid-Vitalyevich-Kantorovich biography/Leonid-Vitalyevich-Kantorovich]
| [[:d:Q107441|Q107441]]
|-
| style='text-align:right'| 319
| [[Jane Wyman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-01-05
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-09-10
| [[Fail:Eiganotomo-janewyman-dec1953.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jane-Wyman biography/Jane-Wyman]
| [[:d:Q95055|Q95055]]
|-
| style='text-align:right'| 320
| [[Eddy Merckx]]
| Belgia jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-17
| 
| [[Fail:Eddy Merckx Molteni 1973.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Eddy-Merckx biography/Eddy-Merckx]
| [[:d:Q103756|Q103756]]
|-
| style='text-align:right'| 321
| [[Mohammad Mosaddegh]]
| diplomaat, Iraani Keisririik
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-06-16
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-03-05
| [[Fail:Dr Mohammad Mosaddeq.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mohammad-Mosaddeq biography/Mohammad-Mosaddeq]
| [[:d:Q123037|Q123037]]
|-
| style='text-align:right'| 322
| [[Benjamin Constant]]
| Prantsuse kirjanik ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1767&quot; | 1767-10-25
| data-sort-value=&quot;1830&quot; | 1830-12-08
| [[Fail:Henri-Benjamin Constant de Rebecque.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Benjamin-Constant biography/Benjamin-Constant]
| [[:d:Q123089|Q123089]]
|-
| style='text-align:right'| 323
| [[Kary Mullis]]
| Ameerika Ühendriikide keemik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-28
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-08-07
| [[Fail:Kary Mullis.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Kary-B-Mullis biography/Kary-B-Mullis]
| [[:d:Q157224|Q157224]]
|-
| style='text-align:right'| 324
| [[Eugene of Savoy]]
| 
| data-sort-value=&quot;1663&quot; | 1663-10-18
| data-sort-value=&quot;1736&quot; | 1736-04-21
| [[Fail:Godfrey Kneller Eugen von Savoyen 1712.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Eugene-of-Savoy biography/Eugene-of-Savoy]
| [[:d:Q152428|Q152428]]
|-
| style='text-align:right'| 325
| [[Fred Hoyle]]
| Suurbritannia astronoom
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-06-24
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-08-20
| [[Fail:Fred Hoyle 1967.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fred-Hoyle biography/Fred-Hoyle]
| [[:d:Q183397|Q183397]]
|-
| style='text-align:right'| 326
| [[Rock Hudson]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-11-17
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-10-02
| [[Fail:Rock Hudson - portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Rock-Hudson biography/Rock-Hudson]
| [[:d:Q184378|Q184378]]
|-
| style='text-align:right'| 327
| [[Prokopios]]
| bütsantsi ajaloolane
| data-sort-value=&quot;500&quot; | 1st millennium&lt;br/&gt;500
| data-sort-value=&quot;565&quot; | 565&lt;br/&gt;6th century
| 
| [https://www.britannica.com/biography/Procopius-Byzantine-historian biography/Procopius-Byzantine-historian]
| [[:d:Q186153|Q186153]]
|-
| style='text-align:right'| 328
| [[Muslim ibn al-Ḥajjāj]]
| 
| data-sort-value=&quot;821&quot; | 821
| data-sort-value=&quot;875&quot; | 875
| [[Fail:Imam Muslim.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Muslim-ibn-al-Hajjaj biography/Muslim-ibn-al-Hajjaj]
| [[:d:Q140124|Q140124]]
|-
| style='text-align:right'| 329
| [[Giulio Natta]]
| Itaalia keemik
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-02-26
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-05-02
| [[Fail:Giulio Natta Nobel.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Giulio-Natta biography/Giulio-Natta]
| [[:d:Q234145|Q234145]]
|-
| style='text-align:right'| 330
| [[Sissy Spacek]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-25
| 
| [[Fail:Sissy Spacek by David Shankbone (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sissy-Spacek biography/Sissy-Spacek]
| [[:d:Q190994|Q190994]]
|-
| style='text-align:right'| 331
| [[Clare of Assisi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1194&quot; | 1194-07-16
| data-sort-value=&quot;1253&quot; | 1253-08-11
| [[Fail:Simone Martini 047.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Clare-of-Assisi biography/Saint-Clare-of-Assisi]
| [[:d:Q191107|Q191107]]
|-
| style='text-align:right'| 332
| [[Elizabeth Blackwell]]
| 
| data-sort-value=&quot;1821&quot; | 1821-02-03
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-05-31
| [[Fail:Elizabeth Blackwell NLM 02.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Elizabeth-Blackwell biography/Elizabeth-Blackwell]
| [[:d:Q234572|Q234572]]
|-
| style='text-align:right'| 333
| [[Montgomery Clift]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-10-17
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-07-23
| [[Fail:Montgomery Clift in I Confess.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Montgomery-Clift biography/Montgomery-Clift]
| [[:d:Q193102|Q193102]]
|-
| style='text-align:right'| 334
| [[Fidel Ramos]]
| väeüksuse ülem, Filipiinid
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-18
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-07-31
| [[Fail:Fidel Valdez Ramos Official Photo as President of the Philippines (1995).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fidel-Ramos biography/Fidel-Ramos]
| [[:d:Q215351|Q215351]]
|-
| style='text-align:right'| 335
| [[Casey Affleck]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-08-12
| 
| [[Fail:Casey Affleck at the Manchester by the Sea premiere (30199719155) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Casey-Affleck biography/Casey-Affleck]
| [[:d:Q270730|Q270730]]
|-
| style='text-align:right'| 336
| [[Chhatrapati Shivaji Maharaj]]
| 
| data-sort-value=&quot;1627&quot; | 1627-02-19
| data-sort-value=&quot;1680&quot; | 1680-04-03
| [[Fail:Shivaji British Museum.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Shivaji biography/Shivaji]
| [[:d:Q239505|Q239505]]
|-
| style='text-align:right'| 337
| [[Bartolomé de las Casas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1484&quot; | 1484-11-11
| data-sort-value=&quot;1566&quot; | 1566-07-17
| [[Fail:Fray Bartolomé de las Casas.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bartolome-de-Las-Casas biography/Bartolome-de-Las-Casas]
| [[:d:Q207416|Q207416]]
|-
| style='text-align:right'| 338
| [[Carey Mulligan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-05-28
| 
| [[Fail:Carey Mulligan at the 2025 Sundance Film Festival (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Carey-Mulligan biography/Carey-Mulligan]
| [[:d:Q219655|Q219655]]
|-
| style='text-align:right'| 339
| [[Aminah]]
| 
| data-sort-value=&quot;550&quot; | 550s
| data-sort-value=&quot;575&quot; | 575&lt;br/&gt;577
| [[Fail:Aminah b. Wahab آمين بنت وهب.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Aminah biography/Aminah]
| [[:d:Q257935|Q257935]]
|-
| style='text-align:right'| 340
| [[Étienne de La Boétie]]
| 
| data-sort-value=&quot;1530&quot; | 1530-11-01
| data-sort-value=&quot;1563&quot; | 1563-08-18
| [[Fail:Statue d'Étienne de La Boétie.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Etienne-de-La-Boetie biography/Etienne-de-La-Boetie]
| [[:d:Q290227|Q290227]]
|-
| style='text-align:right'| 341
| [[Mumtaz Mahal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1593&quot; | 1593-04-27
| data-sort-value=&quot;1631&quot; | 1631-06-17
| [[Fail:Portrait of Mumtaz Mahal (Arjumand Banu Begum).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mumtaz-Mahal biography/Mumtaz-Mahal]
| [[:d:Q231693|Q231693]]
|-
| style='text-align:right'| 342
| [[Ivan Vazov]]
| proosakirjanik, Bulgaaria
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-07-09
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-09-22
| [[Fail:BASA-937K-1-410-7-Ivan Vazov (cropped).JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ivan-Minchov-Vazov biography/Ivan-Minchov-Vazov]
| [[:d:Q310630|Q310630]]
|-
| style='text-align:right'| 343
| [[François Fénelon]]
| 
| data-sort-value=&quot;1651&quot; | 1651-08-06
| data-sort-value=&quot;1715&quot; | 1715-01-07
| [[Fail:François de Salignac de la Mothe-Fénelon.PNG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Francois-de-Salignac-de-La-Mothe-Fenelon biography/Francois-de-Salignac-de-La-Mothe-Fenelon]
| [[:d:Q310002|Q310002]]
|-
| style='text-align:right'| 344
| [[Umar II]]
| 
| data-sort-value=&quot;681&quot; | 681-11-02
| data-sort-value=&quot;720&quot; | 720-02-05
| [[Fail:Gold dinar of Umar II.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Umar-II biography/Umar-II]
| [[:d:Q298403|Q298403]]
|-
| style='text-align:right'| 345
| [[Beji Caid Essebsi]]
| Tuneesia poliitik
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-29
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-07-25
| [[Fail:Béji Caïd Essebsi 2015-05-20.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Beji-Caid-Sebsi biography/Beji-Caid-Sebsi]
| [[:d:Q313539|Q313539]]
|-
| style='text-align:right'| 346
| [[Jhumpa Lahiri]]
| 
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-11
| 
| [[Fail:Jhumpa Lahiri (2015).png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jhumpa-Lahiri biography/Jhumpa-Lahiri]
| [[:d:Q465208|Q465208]]
|-
| style='text-align:right'| 347
| [[Melvin Calvin]]
| Ameerika Ühendriikide keemik
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-04-08
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-01-08
| [[Fail:Melvin Calvin.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Melvin-Calvin biography/Melvin-Calvin]
| [[:d:Q49347|Q49347]]
|-
| style='text-align:right'| 348
| [[Sandro Pertini]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-09-25
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-02-24
| [[Fail:Pertini ritratto.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alessandro-Pertini biography/Alessandro-Pertini]
| [[:d:Q1233|Q1233]]
|-
| style='text-align:right'| 349
| [[David Cronenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-15
| 
| [[Fail:David Cronenberg.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/David-Cronenberg biography/David-Cronenberg]
| [[:d:Q55422|Q55422]]
|-
| style='text-align:right'| 350
| [[Richard Willstätter]]
| Saksamaa keemik
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-08-13
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-03
| [[Fail:Richard Willstätter.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Willstatter biography/Richard-Willstatter]
| [[:d:Q77072|Q77072]]
|-
| style='text-align:right'| 351
| [[Zhang Ziyi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-02-09
| 
| [[Fail:Zhang Ziyi-63357 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Zhang-Ziyi biography/Zhang-Ziyi]
| [[:d:Q180852|Q180852]]
|-
| style='text-align:right'| 352
| [[Janet Gaynor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-10-06
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-09-14
| [[Fail:Janet Gaynor (1934) (cropped).JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Janet-Gaynor biography/Janet-Gaynor]
| [[:d:Q182462|Q182462]]
|-
| style='text-align:right'| 353
| [[Samuel Hahnemann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1755&quot; | 1755-04-10
| data-sort-value=&quot;1843&quot; | 1843-07-02
| [[Fail:Samuel Hahnemann 1841.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Samuel-Hahnemann biography/Samuel-Hahnemann]
| [[:d:Q157056|Q157056]]
|-
| style='text-align:right'| 354
| [[Marie Louise, Duchess of Parma]]
| 
| data-sort-value=&quot;1791&quot; | 1791-12-12
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-12-17
| [[Fail:L'impératriceMarie-Louise.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Marie-Louise-Austrian-archduchess biography/Marie-Louise-Austrian-archduchess]
| [[:d:Q157491|Q157491]]
|-
| style='text-align:right'| 355
| [[Justin Martyr]]
| 
| data-sort-value=&quot;100&quot; | 100
| data-sort-value=&quot;165&quot; | 165
| [[Fail:Justin Martyr.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Justin-Martyr biography/Saint-Justin-Martyr]
| [[:d:Q185117|Q185117]]
|-
| style='text-align:right'| 356
| [[Geoffrey of Monmouth]]
| 
| data-sort-value=&quot;1100&quot; | 1100
| data-sort-value=&quot;1155&quot; | 1155
| [[Fail:Cotton Claudius B VII f.224 Merlin Vortigern.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Geoffrey-of-Monmouth biography/Geoffrey-of-Monmouth]
| [[:d:Q188344|Q188344]]
|-
| style='text-align:right'| 357
| [[James V of Scotland]]
| 
| data-sort-value=&quot;1512&quot; | 1512-04-10
| data-sort-value=&quot;1542&quot; | 1542-12-14
| [[Fail:Portrait of James V of Scotland (1512 - 1542).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/James-V biography/James-V]
| [[:d:Q137814|Q137814]]
|-
| style='text-align:right'| 358
| [[Julia Child]]
| USA gastronoom
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-08-15
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-08-13
| [[Fail:Julia Child 1994.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Julia-Child biography/Julia-Child]
| [[:d:Q214477|Q214477]]
|-
| style='text-align:right'| 359
| [[Brian De Palma]]
| Ameerika Ühendriikide filmirežissöör
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-11
| 
| [[Fail:Brian De Palma (Venice 2007).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Brian-De-Palma biography/Brian-De-Palma]
| [[:d:Q189526|Q189526]]
|-
| style='text-align:right'| 360
| [[Ayub Khan]]
| autobiograaf, Briti India
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-05-14
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-04-19
| [[Fail:Muhammad Ayub Khan.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mohammad-Ayub-Khan biography/Mohammad-Ayub-Khan]
| [[:d:Q190071|Q190071]]
|-
| style='text-align:right'| 361
| [[Anjelica Huston]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-08
| 
| [[Fail:Anjelica Huston at Los Angeles Comic Con 2024.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anjelica-Huston biography/Anjelica-Huston]
| [[:d:Q190998|Q190998]]
|-
| style='text-align:right'| 362
| [[Emile Verhaeren]]
| Belgia luuletaja
| data-sort-value=&quot;1855&quot; | 1855-05-21
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-11-27
| [[Fail:Emile Verhaeren01.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Emile-Verhaeren biography/Emile-Verhaeren]
| [[:d:Q193680|Q193680]]
|-
| style='text-align:right'| 363
| [[Mickey Rourke]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-16
| 
| [[Fail:Mickey Rourke 10 December 2010 (cropped).jpeg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mickey-Rourke biography/Mickey-Rourke]
| [[:d:Q178552|Q178552]]
|-
| style='text-align:right'| 364
| [[Anna Komnene]]
| 
| data-sort-value=&quot;1083&quot; | 1083-12-01
| data-sort-value=&quot;1153&quot; | 1153&lt;br/&gt;1154
| [[Fail:Anna Komnene (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anna-Comnena biography/Anna-Comnena]
| [[:d:Q179284|Q179284]]
|-
| style='text-align:right'| 365
| [[Sean Combs]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-04
| 
| [[Fail:Sean Combs Cannes 2012 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sean-Combs biography/Sean-Combs]
| [[:d:Q216936|Q216936]]
|-
| style='text-align:right'| 366
| [[Nawal El Saadawi]]
| Egiptuse kirjanik ja psühhiaater
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-27
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-03-21
| [[Fail:Nawal El Saadawi, April 2012 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nawal-El-Saadawi biography/Nawal-El-Saadawi]
| [[:d:Q238514|Q238514]]
|-
| style='text-align:right'| 367
| [[Vuk Karadžić]]
| 
| data-sort-value=&quot;1787&quot; | 1787-10-26
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-01-26&lt;br/&gt;1864-02-07
| [[Fail:VukKaradzic.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Vuk-Stefanovic-Karadzic biography/Vuk-Stefanovic-Karadzic]
| [[:d:Q202815|Q202815]]
|-
| style='text-align:right'| 368
| [[Jerry Seinfeld]]
| 
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-29
| 
| [[Fail:Jerry Seinfeld 2016 - 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jerry-Seinfeld biography/Jerry-Seinfeld]
| [[:d:Q215506|Q215506]]
|-
| style='text-align:right'| 369
| [[Loretta Young]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-01-06
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-08-12
| [[Fail:LORETTAYoung.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Loretta-Young biography/Loretta-Young]
| [[:d:Q253384|Q253384]]
|-
| style='text-align:right'| 370
| [[Mihhail Saltõkov-Štšedrin]]
| vene kirjanik, ajakirjanik ja satiirik
| data-sort-value=&quot;1826&quot; | 1826-01-15
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-04-28
| [[Fail:Kramskoj - saltykov-schedrin.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mikhail-Yevgrafovich-Graf-Saltykov biography/Mikhail-Yevgrafovich-Graf-Saltykov]
| [[:d:Q211785|Q211785]]
|-
| style='text-align:right'| 371
| [[Antonio Machado]]
| Hispaania luuletaja
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-07-26
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-22
| [[Fail:Antonio Machado - Poesías completas - bdh0000252161 (page 8 crop).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Antonio-Machado biography/Antonio-Machado]
| [[:d:Q243771|Q243771]]
|-
| style='text-align:right'| 372
| [[Anne Baxter]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-07
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-12-12
| [[Fail:Anne Baxter photo in a Lustre-Creme shampoo advertisement.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anne-Baxter biography/Anne-Baxter]
| [[:d:Q228906|Q228906]]
|-
| style='text-align:right'| 373
| [[Elizabeth Gaskell]]
| Suurbritannia kirjanik
| data-sort-value=&quot;1810&quot; | 1810-09-29
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-11-12
| [[Fail:Elizabeth Gaskell.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Elizabeth-Cleghorn-Gaskell biography/Elizabeth-Cleghorn-Gaskell]
| [[:d:Q229226|Q229226]]
|-
| style='text-align:right'| 374
| [[Margaret of Valois]]
| 
| data-sort-value=&quot;1553&quot; | 1553-05-14
| data-sort-value=&quot;1615&quot; | 1615-03-27
| [[Fail:Marguerite de Valois vers 1574.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Margaret-of-Valois biography/Margaret-of-Valois]
| [[:d:Q220845|Q220845]]
|-
| style='text-align:right'| 375
| [[Guru Gobind Singh]]
| 
| data-sort-value=&quot;1666&quot; | 1666-12-22
| data-sort-value=&quot;1708&quot; | 1708-10-07
| [[Fail:Guru Gobind Singh.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gobind-Singh biography/Gobind-Singh]
| [[:d:Q312967|Q312967]]
|-
| style='text-align:right'| 376
| [[Horace Walpole]]
| 
| data-sort-value=&quot;1717&quot; | 1717-09-24
| data-sort-value=&quot;1797&quot; | 1797-03-02
| [[Fail:Horace Walpole.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Horace-Walpole-4th-earl-of-Orford biography/Horace-Walpole-4th-earl-of-Orford]
| [[:d:Q309903|Q309903]]
|-
| style='text-align:right'| 377
| [[Afonso I of Portugal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1109&quot; | 1109
| data-sort-value=&quot;1185&quot; | 1185-12-06
| [[Fail:D. Afonso Henriques - The Portuguese Genealogy (Genealogia dos Reis de Portugal).png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Afonso-I-king-of-Portugal biography/Afonso-I-king-of-Portugal]
| [[:d:Q587697|Q587697]]
|-
| style='text-align:right'| 378
| [[Arturo Toscanini]]
| 
| data-sort-value=&quot;1867&quot; | 1867-03-25
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-16
| [[Fail:Arturo Toscanini c1930.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Arturo-Toscanini biography/Arturo-Toscanini]
| [[:d:Q13003|Q13003]]
|-
| style='text-align:right'| 379
| [[Wassily Leontief]]
| Venemaa majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-08-05
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-02-05
| [[Fail:Wassily Leontief 1973.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Wassily-Leontief biography/Wassily-Leontief]
| [[:d:Q44061|Q44061]]
|-
| style='text-align:right'| 380
| [[Lee Marvin]]
| Ameerika Ühendriikide filminäitleja
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-02-19
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-29
| [[Fail:Lee marvin 1971.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lee-Marvin biography/Lee-Marvin]
| [[:d:Q76895|Q76895]]
|-
| style='text-align:right'| 381
| [[John McCarthy]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-09-04
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-10-24
| [[Fail:John McCarthy Stanford.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-McCarthy biography/John-McCarthy]
| [[:d:Q92739|Q92739]]
|-
| style='text-align:right'| 382
| [[Maurice Chevalier]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-09-12
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-01-01
| [[Fail:Maurice Chevalier 1959.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Maurice-Chevalier biography/Maurice-Chevalier]
| [[:d:Q106001|Q106001]]
|-
| style='text-align:right'| 383
| [[Zakir Husain]]
| poliitik, India
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-02-08
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-05-03
| [[Fail:DR. ZAKIR HUSAIN - PICTORIAL BIOGRAPHY 0005.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Zakir-Husain biography/Zakir-Husain]
| [[:d:Q144732|Q144732]]
|-
| style='text-align:right'| 384
| [[Bahadur Shah Zafar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1775&quot; | 1775-10-24
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862-11-07
| [[Fail:Bahadur Shah II.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bahadur-Shah-II biography/Bahadur-Shah-II]
| [[:d:Q127369|Q127369]]
|-
| style='text-align:right'| 385
| [[Richard Dreyfuss]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-29
| 
| [[Fail:Richard Dreyfuss Cannes 2013.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Dreyfuss biography/Richard-Dreyfuss]
| [[:d:Q181799|Q181799]]
|-
| style='text-align:right'| 386
| [[Leó Szilárd]]
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-02-11
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-30
| [[Fail:Leo Szilard.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Leo-Szilard biography/Leo-Szilard]
| [[:d:Q153238|Q153238]]
|-
| style='text-align:right'| 387
| [[Ahmed Sékou Touré]]
| poliitik, Guinea
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-01-09
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-26
| [[Fail:Ahmed Sekoú in 1962 at White House cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sekou-Toure biography/Sekou-Toure]
| [[:d:Q155402|Q155402]]
|-
| style='text-align:right'| 388
| [[Moctezuma II]]
| 
| data-sort-value=&quot;1466&quot; | 1466
| data-sort-value=&quot;1520&quot; | 1520-06-29
| [[Fail:Moctezuma Xocoyotzin.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Montezuma-II biography/Montezuma-II]
| [[:d:Q141791|Q141791]]
|-
| style='text-align:right'| 389
| [[Yun Po-sun]]
| 
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-08-26
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-07-18
| [[Fail:윤보선 대통령 존영2 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Yun-Po-Son biography/Yun-Po-Son]
| [[:d:Q192049|Q192049]]
|-
| style='text-align:right'| 390
| [[Muhammad ibn Jarir al-Tabari]]
| 
| data-sort-value=&quot;839&quot; | 839
| data-sort-value=&quot;922&quot; | 922
| [[Fail:Al-Tabari.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/al-Tabari biography/al-Tabari]
| [[:d:Q192124|Q192124]]
|-
| style='text-align:right'| 391
| [[Alp Arslan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1029&quot; | 1029-01-20
| data-sort-value=&quot;1072&quot; | 1072-12-15
| [[Fail:Alp Arslan on throne Majma al-Tawarikh by Hafiz Abru (cropped).png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alp-Arslan biography/Alp-Arslan]
| [[:d:Q200193|Q200193]]
|-
| style='text-align:right'| 392
| [[William Crookes]]
| 
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-06-17
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-04-04
| [[Fail:Sir William Crookes 1906.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Crookes biography/William-Crookes]
| [[:d:Q189552|Q189552]]
|-
| style='text-align:right'| 393
| [[Arthur Harden]]
| biokeemik, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-10-12
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-17
| [[Fail:ArthurHarden.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Arthur-Harden biography/Arthur-Harden]
| [[:d:Q189803|Q189803]]
|-
| style='text-align:right'| 394
| [[John Knox]]
| 
| data-sort-value=&quot;1514&quot; | 1514
| data-sort-value=&quot;1572&quot; | 1572-11-24
| [[Fail:JohnKnox.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Knox biography/John-Knox]
| [[:d:Q189937|Q189937]]
|-
| style='text-align:right'| 395
| [[Cyprian]]
| 
| data-sort-value=&quot;200&quot; | 200
| data-sort-value=&quot;258&quot; | 258-09-14
| [[Fail:Heiliger Cyprianus.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Cyprian-Christian-bishop biography/Saint-Cyprian-Christian-bishop]
| [[:d:Q190240|Q190240]]
|-
| style='text-align:right'| 396
| [[Gary S. Becker]]
| Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-02
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-05-03
| [[Fail:GaryBecker-May24-2008.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gary-Becker biography/Gary-Becker]
| [[:d:Q191020|Q191020]]
|-
| style='text-align:right'| 397
| [[Harvey Keitel]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-13
| 
| [[Fail:Harvey Keitel VF 2012 Shankbone.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Harvey-Keitel biography/Harvey-Keitel]
| [[:d:Q191132|Q191132]]
|-
| style='text-align:right'| 398
| [[Rafiq Hariri]]
| ettevõtja, Liibanon
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-01
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-02-14
| [[Fail:Rafic Hariri in 2001.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Rafiq-al-Hariri biography/Rafiq-al-Hariri]
| [[:d:Q192778|Q192778]]
|-
| style='text-align:right'| 399
| [[Walter Matthau]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-10-01
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-07-01
| [[Fail:Walter Matthau in Charade 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Walter-Matthau biography/Walter-Matthau]
| [[:d:Q202172|Q202172]]
|-
| style='text-align:right'| 400
| [[Michael Gambon]]
| Iirimaa näitleja
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-19
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-09-27
| [[Fail:Michael Gambon cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Michael-Gambon biography/Michael-Gambon]
| [[:d:Q203545|Q203545]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}

[[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Britannica]]</text>
      <sha1>mkdbwtt3hyyhoaw2ce6hm0zf7fthav8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Henry Moseley</title>
    <ns>0</ns>
    <id>489508</id>
    <revision>
      <id>7188883</id>
      <parentid>6641481</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:51:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188883</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7528" sha1="dq02iq2p47kwl0w4l0pcahmk6vhbcbl" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2021}}
{{Teadlane
| pilt             = BigMoseleyCard.jpg 
| pildiallkiri     = Henry Moseley Oxfordi ülikooli Trinity-Ballioli laboris (1910)
| sünniaeg         = 23. november 1887
| sünnikoht        = [[Weymouth]]&lt;br&gt;[[Suurbritannia]]
| surmaaeg         = {{Surmaaeg ja vanus|1915|8|10|1887|11|23}}
| surmakoht        = [[Gallipoli]], [[Türgi]]
| elukoht          = 
| kodakondsus      = 
| rahvus           = inglane
| tegevusala       = [[füüsika]]&lt;br&gt;[[keemia]]
| töökoht          = 
| haridus          = 
| alma_mater       = [[Oxfordi Ülikool]]&lt;br&gt;[[Manchesteri Ülikool]]
| tuntumad_tööd    = [[Moseley seadus]]&lt;br&gt;[[aatomnumber]]
| tuntud_õpilased  = 
| autasud          = 
| abikaasa         = 
| lapsed           = 
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
}}
'''Henry Gwyn Jeffreys Moseley''' ([[23. november]] [[1887]] – [[10. august]] [[1915]]) oli [[Inglismaa|inglise]] füüsik. 1913. ja 1914. aastal avastas ta seaduspärasuse, mis on nimetatud tema järgi [[Moseley seadus]]eks. See oli oluline samm nii [[füüsika]] kui ka [[keemia]] arengus. 

== Elulugu ==
Henry Moseley sündis Weymouthis 1887. aastal. Mõlemad ta vanemad olid hea hariduse saanud teadlased. Tema isa Henry Nottidge Moseley (1844–1891) oli bioloog ja [[Oxfordi Ülikool]]i anatoomia ning füsioloogia professor. Isa suri enne Henry nelja-aastaseks saamist. Moseley ema Amabel Gwyn Jeffreys oli Walesi bioloogi John Gwyn Jeffreyse tütar. Ta oli ka 1913. aasta Inglismaa naiste malemeister.

Moseley õppis erakoolides. Tema õppeedukus oli väga hea. Eton College'is olid tal suurepärased tulemused füüsikas ja keemias. 1906 astus ta Oxfordi Ülikooli Trinity College'isse, kust sai bakalaureusekraadi. 1910. aastast töötas ta füüsikuna Manchesteris [[Ernest Rutherford]]i alluvuses, kus oli assistent ja abiõpetaja, aga töö Rutherfordiga ei sujunud ning ta eelistas 1913. aastal naasta Oxfordi, et jätkata sealses laboratooriumis iseseisvat tööd, oma uurimust. Seal said teoks tema küllalt suure tähtsusega eksperimendid ja teoreetiline töö.
Moseley hukkus [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] 1915. aastal Türgis, olles 27-aastane.

==Teadustegevus==

Moseley oli tuttav tolleaegsete Rutherfordi ja [[Niels Bohr|Bohri]] aatomi struktuuri mudelitega. Samuti oli ta kursis [[Antonius van den Broek]]i 1911. aastal välja pakutud hüpoteesiga, et perioodilisustabeli keemilise elemendi järjekorranumber, [[aatomnumber]] Z vastab täpselt aatomituuma laengule ja neutraalse aatomi puhul ka elektronide arvule. 

1912 tegi Moseley katseid koos Charles Galton Darwiniga, kes oli abiks röntgenikiirte [[difraktsioon]]i uurimisel [[kristall]]idelt. Selle nähtuseni oli [[Max von Laue]] oma katsetega jõudnud (aga ta ei osanud nähtuse põhjust õigesti seletada). Moseley ja Darwin jõudsid iseseisvalt, kuigi veidi hiljem sama tulemuseni, milleni olid isa ja poeg [[William Henry Bragg]] ja [[William Lawrence Bragg]] jõudnud – Braggi seaduseni. See teadmine tuli Moseleyle kasuks ka tema järgmistes katsetes röntgenikiirgusega.

Nimelt otsustas noor teadlane oma järgmise uurimistööga van den Broeki hüpoteesi kontrollida. Rakendades [[Charles Glover Barkla|C. Barkla]] poolt avastatud karakteristlikku kiirgust uurimismeetodina, plaanis ta võimalikult täpselt mõõta võimalikult paljude [[Dmitri Mendelejev|Mendelejev]]i perioodilisustabeli elementide (peamiselt [[metall]]ide) karakteristlikke kiirgusi. Hoolika töö tulemuse avalikustas ta 1913. aastal. Elementide kiirgusspektreid uurides leidis ta, et van den Broeki hüpotees vastab tõele. [[Pilt:Moseley's law 1914.jpg|pisi|350px|Moseley seadust selgitav katseandmetel põhinev joonis 1914. aastast, tema teadusartiklist ajakirjas &quot;The London, Edinburgh and Dublin philosophical magazine and journal of science&quot;. (lk 709)]]

Tuginedes oma katsete faktidele, vaatas ta üle ja järjestas õigesti keemiliste elementide perioodilisussüsteemi [[alumiinium]]ist kuni [[kuld|kullani]]. Ta ennustas ja kinnitas teoreetiliselt mitme elemendi olemasolu, mida tol ajal ei tuntud, sest loodusest neid leitud polnud, kuid mille olemasolu olid ennustanud juba teadlased Dmitri Mendelejev (radioaktiivne element nr 43 [[tehneetsium]]) ja Bohuslav Brauner (haruldane element nr 61 [[promeetium]]). Lisaks neile ennustas Moseley veel kahte tundmatut elementi, mille koht tema graafikul tühjaks jäi. Need olid elemendid järjenumbriga 72. ja 75. Enne Moseley edukat eksperimenti reastati keemiliste elementide aatomid eelkõige vastavalt nende massile, mis põhjustas ka mõningaid seletamatuid anomaaliaid elementide järjekorras. Mendelejev oli lähtudes keemilistest omadustest pannud [[koobalt]]i [[nikkel|niklist]] ettepoole, kuigi nikkel on massi poolest pisut kergem. Selliseid imelikke paare oli teisigi. Moseley röntgenstruktuurianalüüsi andmetele tuginedes saadud graafik (keemilised elemendid reastatuna oma iseloomuliku röntgenikiirguse järgi moodustavad sirgjoontele väga lähedased kõverad. (Toon siin ära ka Moseley enda sõnastuse:&lt;ref&gt;''Examination .. shows that value of square root of &lt;math&gt;\nu&lt;/math&gt; (frequency) for all the lines examined both K and L series now fall on regular curves which approximate to straight lines'' [https://archive.org/details/londonedinburg6271914lond/page/712/mode/2up] H. Moseley teaduslik artikkel ajakirjas: &quot;The London, Edinburgh and Dublin philosophical magazine and journal of science&quot; (1914). Tsiteeritud lõik leheküljel 711. Artikkel (lk 703-713)&lt;/ref&gt;)) elementide kohta ei jätnud võimalust teisitimõtlemiseks – keemiliste elementide järjekord perioodilisussüsteemis põhineb elemendi laengul aatomituumas. Z saab olla üksnes täisarvuline suurus (1, 2, 3 jne). Ta tõdes, et perioodilisustabeli järjekorra number Z on tegelik füüsikaline suurus, luues olulise eeltingimuse [[prooton]]i avastamisele Rutherfordi poolt aastal 1919. Lisaks eksperimentaalsele avastusele õnnestus Moseleyl ka katsetulemusi üldistada, ühendades andmed empiiriliselt tuletatud matemaatilise võrrandiga – üldistusega, mis moodustab teoreetilise osa Moseley seadusest.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Õppevahend / [[Edgar Arumeel]], [[Vambola Kallast]]; ''Aatomi ehitus. Keemiline side''. Tallinn, [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] anorgaanilise keemia kateeder. , 1972. Peatükk: Röntgenispekter. Moseley seadus (lk 32-36).
* ''Füüsika põhikursus: Õpik kõrgkoolile''. Tõlkeraamat (Fundamentals of Physics, 2007, 8th edition, David Halliday, Robert Resnick ja Jearl Walker.) II köide. [[Eesti Füüsika Selts]] 2011. Inglise keelest tõlkinud [[Kristjan Kannike]] jt (lk 1121, 1122).

==Välislingid==
* [https://archive.org/details/londonedinburg6271914lond/page/712/mode/2up] H. Moseley teadusartikkel ajakirjas &quot;The London, Edinburgh and Dublin philosophical magazine and journal of science&quot; (1914). Tema kirjutis lk (703–713)
* [https://www.youtube.com/watch?v=UTp9jAQpf7c Ingliskeelne video Moseley eksperimendist]
* [https://www.youtube.com/watch?v=_KNZiQsUoA8&amp;t=1083s Video Moseley saavutusi käsitlevast loengust]
* [http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/quantum/moseley.html#c2] Henry Moseley ja tema avastatud seaduse kohta inglise keeles.

{{JÄRJESTA:Moseley, Henry}}
[[Kategooria:Füüsikud]]
[[Kategooria:Inglise füüsikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia teadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1887]]
[[Kategooria:Surnud 1915]]</text>
      <sha1>dq02iq2p47kwl0w4l0pcahmk6vhbcbl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õisu raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>491151</id>
    <revision>
      <id>7189064</id>
      <parentid>4859641</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T04:30:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189064</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="545" sha1="dvzs90l3qe5g2f0fg1hnigs7sz9e2kt" xml:space="preserve">'''Õisu raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Õisu]] asulas. Raamatukogu juhataja on [[Anne Järvis]].&lt;ref name=&quot;raamatukogu.viljandi.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20171222154805/http://raamatukogu.viljandi.ee/kontaktandmed (vaadatud 22.12.2017)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.halliste.ee/teenused/haridus-kultuur-sport/raamatukogud/ Raamatukogust Halliste valla kodulehel]

[[Kategooria:Viljandi maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Mulgi vald]]</text>
      <sha1>dvzs90l3qe5g2f0fg1hnigs7sz9e2kt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>If (ettevõte)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497306</id>
    <redirect title="If P&amp;C Insurance AS" />
    <revision>
      <id>7189114</id>
      <parentid>6977851</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:17:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sezhers</username>
        <id>86944</id>
      </contributor>
      <comment>liitmine IF P&amp;C Insurance AS lehega</comment>
      <origin>7189114</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30" sha1="7ne5dw7e2cuumf4z077m2liphlno5wq" xml:space="preserve">#suuna [[If P&amp;C Insurance AS]]</text>
      <sha1>7ne5dw7e2cuumf4z077m2liphlno5wq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>If P&amp;C Insurance AS</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497307</id>
    <revision>
      <id>7189112</id>
      <parentid>7185070</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:16:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sezhers</username>
        <id>86944</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Liitmine|Liidetud sisu]] artiklist [[If (ettevõte)]]; omistuseks vt selle artikli ajalugu.</comment>
      <origin>7189112</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4627" sha1="0xeihv0krm6o8ltv2gvefyyyrk0pal8" xml:space="preserve">{{Ettevõte
| nimi = If P&amp;C Insurance AS
| pilt = [[File:If P&amp;C Insurance AS 2023.jpg|250px]]
| logo = [[File:Logo If Skadeförsäkring.svg|180px]]
| peakorter = Lõõtsa 8a, Tallinn
| emafirma = If P&amp;C Insurance Holding Ltd
| kodulehekülg = {{URL|https://www.if.ee}}
| valdkonnad = Vara- ja kahjukindlustus
| käive = 250 mln € {{small|(2025)}}
| töötajaid = 1338 {{small|(2025)}}
| tunnuslause = &quot;If aitab palju&quot;
| piirkond = Eesti, Läti, Leedu
}}

'''If P&amp;C Insurance AS''' (kaubamärk '''If Kindlustus''') on Eestis registreeritud vara- ja kahjukindlustusselts, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus'''.''' &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-09-27 |pealkiri=Lühidalt Ifist – If Kindlustus ja If Grupp {{!}} If.ee |url=https://www.if.ee/ifist/meist |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ettevõte pakub kindlustusteenuseid nii era- kui äriklientidele ning teenindab Balti riikides ligikaudu 380 000 klienti. Juhatuse esimees on Andris Morozovs.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Omanik ja grupikuuluvus ==
If P&amp;C Insurance AS kuulub täielikult ettevõttele If P&amp;C Insurance Holding Ltd, mis on osa Soome börsiettevõttest '''Sampo Group'''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-09-27 |pealkiri=Legal Structure |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/legal-structure |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

[[If (ettevõte)|If]] on ka Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani) suurim kahjukindlustuse pakkuja, teenindades enam kui 4,6 miljonit klienti ja lahendades igal aastal ligi 1,4 miljonit kahjujuhtumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-02 |pealkiri=Facts about If {{!}} If |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/facts-about-if |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Tänapäevase If P&amp;C Insurance AS-i eelkäijaks on nõukogude ajal tegutsenud ENSV Riiklik Kindlustus, mis reorganiseeriti 15. juulil 1991 riiklikuks aktsiaseltsiks (RAS) Eesti Kindlustus. Ettevõte jätkas tegevust nii elu- kui ka kahjukindlustuse valdkonnas kuni 1995.–1996. aastani, mil tegevusalad eraldati kaheks tütarettevõtteks: kahjukindlustusega tegelevaks Eesti Varakindlustuse AS-iks ja elukindlustusega tegelevaks Eesti Elukindlustuse AS-iks.

1996. aastal erastati RAS Eesti Kindlustus ning ettevõtte uueks nimeks sai AS Eesti Kindlustus. Selle enamusomanikuks sai Eesti Hoiupank. Pärast Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist 1998. aastal läks ettevõtte enamusosalus üle Hansapangale. 1999. aastal omandas Soome kindlustusettevõte Vakuutusosakeyhtiö Yritys Sampo Eesti Varakindlustuse AS-i. Sama aasta detsembris ühines Eesti Varakindlustuse AS Sampo Kindlustuse AS-iga. Ühinenud ettevõtte uueks ärinimeks sai AS Sampo Eesti Varakindlustus.

2. jaanuaril 2002 sai ettevõttest osa If P&amp;C Insurance Holding Ltd kontsernist. Sama aasta 23. jaanuaril muudeti ettevõtte ärinimeks AS If Eesti Kindlustus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 2003 läks ettevõtte omand kontserni sees üle ettevõttele If P&amp;C Insurance Company (Soome). Alates 12. juunist 2009 on ettevõtte ärinimi If P&amp;C Insurance AS.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.if.ee/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti kindlustusettevõtted]]

[[Fail:If Kindlustuse kontorihoone Tartu mnt ja Liivalaia nurgal Tallinnas, 25. juuli 2011.jpg|pisi|[[If P&amp;C Insurance AS]]i kontorihoone [[Tallinn]]as (juuli 2011)]]
[[Fail:Logo If Skadeförsäkring.svg|pisi|Logo]]
'''If''' (täpsemalt '''If Skadeförsökring AB''', ka '''If P&amp;C Insurance Company Ltd.''') on [[kindlustus]][[ettevõte]]. Ettevõtte peakontor asub [[Stockholm]]is. Ettevõte kuulub Soome Sampo kontserni

Ettevõte tegutseb [[Põhjamaad]]es ja [[Baltimaad]]es ning kokku on ettevõttel umbes 3,8 miljonit klienti.

Ettevõte asutati [[1999]].

Baltimaade klienti teenindab If-i tütarettevõte [[If P&amp;C Insurance AS]], mis on registreeritud Eestis&lt;ref&gt;[https://www.teatmik.ee/et/personlegal/10100168-If-PC-Insurance-AS If P&amp;C Insurance AS, Registrikood:	10100168], www.teatmik.ee&lt;/ref&gt;.
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Kindlustusettevõtted]]
[[Kategooria:Rootsi ettevõtted]]</text>
      <sha1>0xeihv0krm6o8ltv2gvefyyyrk0pal8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189117</id>
      <parentid>7189112</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:23:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sezhers</username>
        <id>86944</id>
      </contributor>
      <comment>Toimetasin ja ühendasin liidetud teksti.</comment>
      <origin>7189117</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3839" sha1="kdkhhzp8pe0nn3wvj3ap71mr7hk8d0x" xml:space="preserve">{{Ettevõte
| nimi = If P&amp;C Insurance AS
| pilt = [[File:If P&amp;C Insurance AS 2023.jpg|250px]]
| logo = [[File:Logo If Skadeförsäkring.svg|180px]]
| peakorter = Lõõtsa 8a, Tallinn
| emafirma = If P&amp;C Insurance Holding Ltd
| kodulehekülg = {{URL|https://www.if.ee}}
| valdkonnad = Vara- ja kahjukindlustus
| käive = 250 mln € {{small|(2025)}}
| töötajaid = 1338 {{small|(2025)}}
| tunnuslause = &quot;If aitab palju&quot;
| piirkond = Eesti, Läti, Leedu
}}

'''If P&amp;C Insurance AS''' (kaubamärk '''If Kindlustus''') on Eestis registreeritud vara- ja kahjukindlustusselts, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus'''.''' &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-09-27 |pealkiri=Lühidalt Ifist – If Kindlustus ja If Grupp {{!}} If.ee |url=https://www.if.ee/ifist/meist |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ettevõte pakub kindlustusteenuseid nii era- kui äriklientidele ning teenindab Balti riikides ligikaudu 380 000 klienti. Juhatuse esimees on Andris Morozovs.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Omanik ja grupikuuluvus ==
If P&amp;C Insurance AS kuulub täielikult ettevõttele If P&amp;C Insurance Holding Ltd, mis on osa Soome börsiettevõttest '''Sampo Group'''. Ettevõtte peakontor asub [[Stockholm]]is. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-09-27 |pealkiri=Legal Structure |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/legal-structure |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

If P&amp;C Insurance AS on ka Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani) suurim kahjukindlustuse pakkuja, teenindades enam kui 4,6 miljonit klienti ja lahendades igal aastal ligi 1,4 miljonit kahjujuhtumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-02 |pealkiri=Facts about If {{!}} If |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/facts-about-if |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Tänapäevase If P&amp;C Insurance AS-i eelkäijaks on nõukogude ajal tegutsenud ENSV Riiklik Kindlustus, mis reorganiseeriti 15. juulil 1991 riiklikuks aktsiaseltsiks (RAS) Eesti Kindlustus. Ettevõte jätkas tegevust nii elu- kui ka kahjukindlustuse valdkonnas kuni 1995.–1996. aastani, mil tegevusalad eraldati kaheks tütarettevõtteks: kahjukindlustusega tegelevaks Eesti Varakindlustuse AS-iks ja elukindlustusega tegelevaks Eesti Elukindlustuse AS-iks.

1996. aastal erastati RAS Eesti Kindlustus ning ettevõtte uueks nimeks sai AS Eesti Kindlustus. Selle enamusomanikuks sai Eesti Hoiupank. Pärast Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist 1998. aastal läks ettevõtte enamusosalus üle Hansapangale. 1999. aastal omandas Soome kindlustusettevõte Vakuutusosakeyhtiö Yritys Sampo Eesti Varakindlustuse AS-i. Sama aasta detsembris ühines Eesti Varakindlustuse AS Sampo Kindlustuse AS-iga. Ühinenud ettevõtte uueks ärinimeks sai AS Sampo Eesti Varakindlustus.

2. jaanuaril 2002 sai ettevõttest osa If P&amp;C Insurance Holding Ltd kontsernist. Sama aasta 23. jaanuaril muudeti ettevõtte ärinimeks AS If Eesti Kindlustus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 2003 läks ettevõtte omand kontserni sees üle ettevõttele If P&amp;C Insurance Company (Soome). Alates 12. juunist 2009 on ettevõtte ärinimi If P&amp;C Insurance AS.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.if.ee/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti kindlustusettevõtted]]
[[Kategooria:Kindlustusettevõtted]]
[[Kategooria:Rootsi ettevõtted]]</text>
      <sha1>kdkhhzp8pe0nn3wvj3ap71mr7hk8d0x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189128</id>
      <parentid>7189117</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:43:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sezhers</username>
        <id>86944</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>kindlustuse liigi viitamine</comment>
      <origin>7189128</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3843" sha1="8vl4085xb1fr9c35d9uleeh56eu5swy" xml:space="preserve">{{Ettevõte
| nimi = If P&amp;C Insurance AS
| pilt = [[File:If P&amp;C Insurance AS 2023.jpg|250px]]
| logo = [[File:Logo If Skadeförsäkring.svg|180px]]
| peakorter = Lõõtsa 8a, Tallinn
| emafirma = If P&amp;C Insurance Holding Ltd
| kodulehekülg = {{URL|https://www.if.ee}}
| valdkonnad = Vara- ja [[kahjukindlustus]]
| käive = 250 mln € {{small|(2025)}}
| töötajaid = 1338 {{small|(2025)}}
| tunnuslause = &quot;If aitab palju&quot;
| piirkond = Eesti, Läti, Leedu
}}

'''If P&amp;C Insurance AS''' (kaubamärk '''If Kindlustus''') on Eestis registreeritud vara- ja kahjukindlustusselts, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus'''.''' &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-09-27 |pealkiri=Lühidalt Ifist – If Kindlustus ja If Grupp {{!}} If.ee |url=https://www.if.ee/ifist/meist |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ettevõte pakub kindlustusteenuseid nii era- kui äriklientidele ning teenindab Balti riikides ligikaudu 380 000 klienti. Juhatuse esimees on Andris Morozovs.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Omanik ja grupikuuluvus ==
If P&amp;C Insurance AS kuulub täielikult ettevõttele If P&amp;C Insurance Holding Ltd, mis on osa Soome börsiettevõttest '''Sampo Group'''. Ettevõtte peakontor asub [[Stockholm]]is. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-09-27 |pealkiri=Legal Structure |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/legal-structure |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

If P&amp;C Insurance AS on ka Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani) suurim kahjukindlustuse pakkuja, teenindades enam kui 4,6 miljonit klienti ja lahendades igal aastal ligi 1,4 miljonit kahjujuhtumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-02 |pealkiri=Facts about If {{!}} If |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/facts-about-if |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Tänapäevase If P&amp;C Insurance AS-i eelkäijaks on nõukogude ajal tegutsenud ENSV Riiklik Kindlustus, mis reorganiseeriti 15. juulil 1991 riiklikuks aktsiaseltsiks (RAS) Eesti Kindlustus. Ettevõte jätkas tegevust nii elu- kui ka kahjukindlustuse valdkonnas kuni 1995.–1996. aastani, mil tegevusalad eraldati kaheks tütarettevõtteks: kahjukindlustusega tegelevaks Eesti Varakindlustuse AS-iks ja elukindlustusega tegelevaks Eesti Elukindlustuse AS-iks.

1996. aastal erastati RAS Eesti Kindlustus ning ettevõtte uueks nimeks sai AS Eesti Kindlustus. Selle enamusomanikuks sai Eesti Hoiupank. Pärast Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist 1998. aastal läks ettevõtte enamusosalus üle Hansapangale. 1999. aastal omandas Soome kindlustusettevõte Vakuutusosakeyhtiö Yritys Sampo Eesti Varakindlustuse AS-i. Sama aasta detsembris ühines Eesti Varakindlustuse AS Sampo Kindlustuse AS-iga. Ühinenud ettevõtte uueks ärinimeks sai AS Sampo Eesti Varakindlustus.

2. jaanuaril 2002 sai ettevõttest osa If P&amp;C Insurance Holding Ltd kontsernist. Sama aasta 23. jaanuaril muudeti ettevõtte ärinimeks AS If Eesti Kindlustus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 2003 läks ettevõtte omand kontserni sees üle ettevõttele If P&amp;C Insurance Company (Soome). Alates 12. juunist 2009 on ettevõtte ärinimi If P&amp;C Insurance AS.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.if.ee/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti kindlustusettevõtted]]
[[Kategooria:Kindlustusettevõtted]]
[[Kategooria:Rootsi ettevõtted]]</text>
      <sha1>8vl4085xb1fr9c35d9uleeh56eu5swy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ivo Pilving</title>
    <ns>0</ns>
    <id>498015</id>
    <revision>
      <id>7189168</id>
      <parentid>6575352</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:31:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189168</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3575" sha1="gg69wsup7mzay0bz3ak8kea8uxo1djg" xml:space="preserve">'''Ivo Pilving''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1975]]&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt;) on Eesti jurist, [[riigikohtunik]] (halduskolleegiumi liige).

Ta õppis 1994–1998 õigusteadust [[Tartu Ülikool]]i [[bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppes]] ja 1999–2000 [[Freiburgi Ülikool|Freiburgi Ülikoolis]] õigusteaduskonnas ning 2000–2006 [[Tartu Ülikool]]i [[doktorantuur]]is.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt;

Ta sai 2000. aastal magistrikraadi tööga &quot;Realakt im Verwaltungsverfahrensrecht: Eine Untersuchung am Beispiel der Bundesrepublik Deutschland und der Republik Estland unter besonderer Betrachtung der hoheitlichen Informationshandlungen&quot; &lt;!-- (vabatõlge: &quot;Toiming haldusmenetlusõiguses: uurimus /---/ Saksa Liitvabariigi ja Eesti Vabariigi näitel )!--&gt; 2006. aastal sai ta doktorikraadi tööga [http://dspace.ut.ee/handle/10062/657 &quot;Haldusakti siduvus. Uurimus kehtiva haldusakti õiguslikust tähendusest rõhuasetusega avalik-õiguslikel lubadel&quot;].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt;

Ta nimetati 29. aprillil 2004 [[Eesti kohtusüsteem|teise astme kohtunikuks]].&lt;ref name=&quot;RT-2004-57-966&quot;/&gt; Ta töötas algul [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtus]]&lt;ref name=&quot;RK-18012011&quot;/&gt; ning {{lisa viide2|alates 2009. aastast}} [[Tartu Ringkonnakohus|Tartu Ringkonnakohtus]]&lt;ref name=&quot;RK-18012011&quot;/&gt;. Ta on olnud Tartu Ringkonnakohtu [[kohtu esimees|esimees]].&lt;ref name=&quot;RK-18012011&quot;/&gt;

2011. aastal vabanes kohtuniku ametikoht seoses riigikohtunik [[Julia Laffranque]]'i nimetamisega [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtusse]]. Väljakuulutatud konkursil konkureeris Ivo Pilving Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku [[Oliver Kask|Oliver Kasega (Kask)]] ja [[õiguskantsleri asetäitja-nõunik]]u [[Madis Ernits]]aga (Ernits). Riigikohtu esimees [[Märt Rask]] tunnistas, et valik oli väga keeruline, kuid ta otsustas esitada Riigikogule Pilvingu kandidatuuri.&lt;ref name=&quot;RK-18012011&quot;/&gt;

18. jaanuaril 2011 otsustas [[Riigikogu]] nimetada Ivo Pilvingu [[riigikohtunik]]uks alates 1. veebruarist 2011.&lt;ref name=RT-18012011&quot;/&gt; Otsuse poolt oli 83 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei leidunud.&lt;ref name=&quot;RK-18012011&quot;/&gt; Ta on alates 1. oktoobrist 2014 Riigikohtu halduskolleegiumi esimees.&lt;ref name=&quot;RK-09092014&quot;/&gt;

Ta on olnud 2001–2009 [[Tartu Ülikool]]is [[õppeülesande täitja]] ja 2009–2017 [[haldusõigus]]e [[dotsent]].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RT-2004-57-966&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/751377 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 29.04.2004 otsus nr 623 &quot;M. Kauri, O. Kase ja I. Pilvingu kohtunikuks nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2004, 57, 966.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-18012011&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/201101181000#PKP-7839 XI Riigikogu stenogramm, IX istungjärk, 18. jaanuar 2011, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Ivo Pilvingu Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (899 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=RT-18012011&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/321012011001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 18.01.2011 otsus &quot;Ivo Pilvingu Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 21.01.2011, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-09092014&quot;&gt;[https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohtu-kolleegiumid-said-uued-juhid Riigikohtu koduleht. &quot;Riigikohtu kolleegiumid said uued juhid&quot;, riigikohus.ee, 09.09.2014.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS|Ivo_Pilving}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Pilving, Ivo}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>gg69wsup7mzay0bz3ak8kea8uxo1djg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õpilaste teadusfestival</title>
    <ns>0</ns>
    <id>504690</id>
    <revision>
      <id>7189068</id>
      <parentid>7151609</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T04:48:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189068</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4486" sha1="kl8fo3oleangkw70cjr07tkpwx341rp" xml:space="preserve">[[Fail:Õpilaste teadusfestival 2018-04-13.jpg|pisi|Õpilaste teadusfestival 13. aprillil 2018 ERMis.|alt=]]
'''Õpilaste teadusfestival''' on õpilastele, õpetajatele, teaduse populariseerijatele ja teistele teadushuvilistele mõeldud üritus, mida [[Eesti Teadusagentuur|Eesti Teadusagentuuri]] juhtimisel korraldatakse [[2015]]. aastast.&lt;ref name=&quot;ETAG-fest&quot; /&gt; 

Festivalil toimub [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss|õpilaste teadustööde riikliku konkursi]] II voor, kus noored esitlevad oma [[uurimistöö|uurimistöid]] žüriile ja külastajatele, algkooliõpilased näitavad oma teadusprojektide ja -katsete tulemusi ning toimuvad töötoad õpilastele. Teadusega seotud asutused tutvustavad oma teadust populariseerivaid tegevusi ja võimalusi. Festivali teisel päeval premeeritakse parimaid õpilaste teadustööde autoreid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://novaator.err.ee/k/opilaste-teadusfestival|Pealkiri=Mis on õpilaste teadusfestival?|Väljaanne=ERR Novaator|Aeg=|Kasutatud=13. aprill 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/eesti-esimene-opilaste-teadusfestival-kutsub-teadusvaimustust-jagama/|Pealkiri=Eesti esimene õpilaste teadusfestival kutsub teadusvaimustust jagama|Väljaanne=Eesti Teadusagentuur|Aeg=16. aprill 2018|Kasutatud=13. aprill 2018|arhiivimisaeg=2018-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180413185859/http://www.etag.ee/eesti-esimene-opilaste-teadusfestival-kutsub-teadusvaimustust-jagama/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aeg
!Koht
!Korraldaja(d)
!Viide
|-
|24. ja 25. aprill 2015
|[[Energia Avastuskeskus]]
|[[Eesti Teadusagentuur]] (ETAG) ja Energia Avastuskeskus
|&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|-
|28. ja 29. aprill 2016
|[[Kultuurikatel]]
|ETAG
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://erruudised.wixsite.com/teadusfestival2016|Pealkiri=Õpilaste teadusfestival 2016|Väljaanne=ERR Uudised|Aeg=|Kasutatud=13. aprill 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
|27. ja 28. aprill 2017
|[[Tallinna Lauluväljak]]
|ETAG
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.miks.ee/sundmused/sundmus/opilaste-teadusfestival-2017|Pealkiri=Õpilaste teadusfestival 2017|Väljaanne=miks.ee|Aeg=|Kasutatud=13. aprill 2018|arhiivimisaeg=2018-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180413185915/http://www.miks.ee/sundmused/sundmus/opilaste-teadusfestival-2017|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|12. ja 13. aprill 2018
|[[Eesti Rahva Muuseum]] (ERM)
|ETAG
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/uritus/opilaste-teadusfestival-2018/|Pealkiri=Õpilaste Teadusfestival 2018|Väljaanne=ETAG|Aeg=|Kasutatud=13. aprill 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
|16. ja 17. aprill 2019
|ERM
|ETAG
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.etag.ee/tegevused/teadpop/opilaste-teadusfestival/|Pealkiri=Õpilaste teadusfestival|Väljaanne=ETAG|Aeg=|Kasutatud=16. aprill 2019|arhiivimisaeg=2018-10-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181031230208/http://www.etag.ee/tegevused/teadpop/opilaste-teadusfestival|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|&lt;s&gt;14. ja 15. aprill 2020&lt;/s&gt;
|&lt;s&gt;ERM&lt;/s&gt;
|ETAG (koroonaviiruse leviku tõttu festivali ei toimunud)
|&lt;ref name=&quot;ETAG-fest&quot;&gt;[https://etag.ee/tegevused/teaduskommunikatsioon/opilaste-teadusfestival/festivali-ajalugu/ Festivali ajalugu] ETAG (vaadatud 7. aprillil 2025)&lt;/ref&gt;
|-
|2021
|Veebis
|ETAG
|&lt;ref name=&quot;ETAG-fest&quot; /&gt;
|-
|12. ja 13. aprill 2022
|ERM
|ETAG
|&lt;ref name=&quot;ETAG-fest&quot; /&gt;
|-
|11. ja 12. aprill 2023
|ERM
|ETAG
|&lt;ref name=&quot;ETAG-fest&quot; /&gt;
|-
|9. ja 10. aprill 2024
|[[Teaduskeskus Ahhaa]]
|ETAG
|&lt;ref name=&quot;ETAG-fest&quot; /&gt;
|-
|8. ja 9. aprill 2025
|Teaduskeskus Ahhaa
|ETAG
|&lt;ref name=&quot;ETAG-fest&quot; /&gt;
|-
|22. ja 23. aprill 2026
|Teaduskeskus Ahhaa
|ETAG
|
|}

&lt;gallery&gt;
Teadusfoto näitus (Õpilaste Teadusfestival 2026).jpg
ERM (Õpilaste Teadusfestival 2026).jpg
Vikipeedia õpilaste teadusfestivalil 2026 (2).jpg
Tallinna Tehnikakõrgkool (Õpilaste Teadusfestival 2026).jpg
Tartu Ülikooli loodusmuuseum (Õpilaste Teadusfestival 2026).jpg
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* [http://www.etag.ee/opilaste-teadustoode-riikliku-konkursi-tulemused-2105/ Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad tööd on selgunud], ETAG, 25. aprill 2015.
* [http://erruudised.wixsite.com/teadusfestival2016 2016. aasta võitjad], ERR Uudised.
* [https://novaator.err.ee/592600/taisnimekiri-voitjatest-tanavused-parimad-opilastood Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd], ERR Novaator, 28. aprill 2017.

[[Kategooria:Võistlused]]
[[Kategooria:Eesti haridus]]</text>
      <sha1>kl8fo3oleangkw70cjr07tkpwx341rp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sándor Márai auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>505089</id>
    <revision>
      <id>7188808</id>
      <parentid>6689439</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:41:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025</comment>
      <origin>7188808</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4132" sha1="ai21plc4h9zgeb7kyshibifzga3xf6l" xml:space="preserve">'''Sándor Márai auhind''' ([[ungari keel]]es ''Márai Sándor-díj'') on [[Ungari]] kirjandusauhind. See on saanud nime ungari kirjaniku [[Sándor Márai]] järgi ning seda antakse välja alates 1996. aastast. 

==Auhinna laureaadid==
* 1996 – [[Ádám Bodor]], [[Imre Kertész]], [[Iván Mándy]] (postuumselt)
* 1997 – [[György Ferdinandy]], [[G. György Kardos]]
* 1998 – [[Nándor Gion]], [[László Krasznahorkai]]
* 1999 – [[Péter Lengyel]], [[Sándor Tar]]
* 2000 – [[András Domahidy]], [[Iván Sándor]], [[Pál Závada]]
* 2001 – [[Ferenc Barnás]], [[Péter Esterházy]], [[Győző Határ]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.origo.hu/itthon/20010122kiosztottak.html |pealkiri=Idén hárman kaptak Márai Sándor-díjat |vaadatud=2018-04-15 |arhiivimisaeg=2018-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180416074019/http://www.origo.hu/itthon/20010122kiosztottak.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2002 – [[Tibor Bálint]], [[Attila Bartis]], [[László Garaczi]]
* 2003 – [[Győző Bordás]], [[Zsuzsa Rakovszky]], [[István Szilágyi]]
* 2004 – [[Endre Kukorelly]], [[Dezső Monoszlóy]], [[Gergely Péterfy]]
* 2005 – [[Endre Karátson]], [[Zsolt Láng]], [[Gábor Németh]]
* 2006 – [[Éva Berniczky]], [[György Dragomán]], [[Péter Nádas]]
* 2007 – [[Lajos Grendel]], [[László Márton]], [[Krisztina Tóth]]
* 2008 – [[László Bogdán]], [[László Darvasi]], [[András Petőcz]]
* 2009 – [[Pál Békés]], [[János Háy]], [[Vilmos Molnár]]&lt;ref&gt;[http://www.litera.hu/hirek/marai-sandor-dij-bekes-palnak-hay-janosnak-es-molnar-vilmosnak Márai Sándor-díj Békés Pálnak, Háy Jánosnak és Molnár Vilmosnak]&lt;/ref&gt;
* 2010 – [[László Kemenes Géfin]], [[István Kemény]], [[Zsuzsa Vathy]]&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.nefmi.gov.hu/miniszterium/kituntetettek/hiller-istvan-allami |title=Hiller István állami kitüntetéseket adott át a Magyar Kultúra Napja alkalmából |date=22. jaanuar 2010 |accessdate=23.10.2015 |publisher=Nemzeti Erőforrás Minisztérium |archive-date=4.03.2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304192544/http://www.nefmi.gov.hu/miniszterium/kituntetettek/hiller-istvan-allami |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
* 2011 – [[Péter Farkas (kirjanik)|Péter Farkas]], [[Sándor Majoros]], [[András Pályi]]&lt;ref&gt;[http://www.litera.hu/hirek/marai-sandor-dij-2010-farkas-peter-majoros-sandor-palyi-andras Márai Sándor-díj 2010: Farkas Péter, Majoros Sándor, Pályi András]&lt;/ref&gt;
* 2012 – [[Róbert Hász]], [[Attila Mózes]], [[János Oláh]]
* 2013 – [[Ferenc Kontra]]&lt;ref&gt;[http://tiszatajonline.hu/?p=24300 A magyar kultúra napja – Kontra Ferenc író Márai Sándor-díjat kapott]&lt;/ref&gt;
* 2014 – ''ei antud välja''
* 2015 – [[Andrea Tompa]]&lt;ref&gt;[http://www.litera.hu/hirek/marai-sandor-dijat-kapott-tompa-andrea Márai Sándor-díjat kapott Tompa Andrea]&lt;/ref&gt;
* 2016 – ''ei antud välja''
* 2017 – [[Zsolt Berta]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kiadónk szerzője, Berta Zsolt a Márai Sándor-díj idei kitüntetettje |url=http://magyarnaplo.hu/blog/2017/01/24/kiadonk-szerzoje-berta-zsolt-marai-sandor-dij-idei-kituntetettje/ |vaadatud=2018-04-15 |arhiivimisaeg=2017-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170315174158/http://magyarnaplo.hu/blog/2017/01/24/kiadonk-szerzoje-berta-zsolt-marai-sandor-dij-idei-kituntetettje/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2018 – ''ei antud välja''
* 2019 – [[Ádám Faludi]], [[Béla Fehér]]
* 2020 – ''ei antud välja''
* 2021 – [[Zoltán Mihály Nagy]]
* 2022 – ''ei antud välja''
* 2023 – [[Mihály Sarusi]]
* 2024 – ''ei antud välja''
* 2025 – [[Márton Simó]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://pim.hu/hu/marai-sandor/marai-dijasok-1996-2000 Auhinna saajad aastail 1996–2000]
*[https://pim.hu/hu/marai-sandor/marai-dijasok-2001-2005 Auhinna saajad aastail 2001–2005]
*[https://pim.hu/hu/marai-sandor/marai-dijasok-2006-2010 Auhinna saajad aastail 2006–2010]
*[https://pim.hu/hu/marai-sandor/marai-dijasok-2011-2017 Auhinna saajad aastail 2011–2017]


[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Ungari kirjandus]]</text>
      <sha1>ai21plc4h9zgeb7kyshibifzga3xf6l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vsevolod Kotšetov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>509738</id>
    <revision>
      <id>7188806</id>
      <parentid>6875361</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:40:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188806</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7396" sha1="bb5ddrh7lsqyvgt9tvpnnw5m73zodfs" xml:space="preserve">'''Vsevolod Anissimovitš Kotšetov''' (vene keeles: '''Всеволод Анисимович Кочетов'''; [[4. veebruar]] [[1912]] [[Novgorod]] – [[4. november]] [[1973]] [[Moskva]]) oli vene nõukogude kirjanik.

Ta esindas sulaajal tagurlikku suunda, teda on nimetatud &quot;parteidogmaatikuks&quot;&lt;ref&gt;Shimon Markish, &quot;The Role of Officially Published Russian Literature in the Reevalution of Jewish National Consciousness (1953-1970)&quot; - Yaacov Ro'i and Avi Beker, Jewish Culture and Identity in the Soviet Union (NYU Press, 1992: ISBN 0-8147-7432-6), p. 226.&lt;/ref&gt;. Alates 1961. aastast oli ta kirjandusajakirja Oktjabr peatoimetaja, tema ajal kujunes sellest konservatiivne vastand Tvardovski liberaalsele Novõi Mirile. Eesti keeles on ilmunud Kotšetovi romaan &quot;Žurbinid&quot; (töölisdünastiast)&lt;ref&gt;Leinateates Kotšetovi lahkumise puhul märgitakse Sirbis ja Vasaras, et &quot;Žurbinid&quot; kuuluvat  &quot;nõukogude kirjanduse kullafondi&quot;. - https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19731112.1.15&lt;/ref&gt; ja &quot;Vennad Jeršovid&quot; (viimane kutsus esile terava poleemika, oli kirjanikke, kes väljendasid toetust autorile, aga ka oponente, sh Tvardovski, kes nimetas romaani &quot;[[röövel]]likuks nähtuseks kirjanduses&quot;)&lt;ref&gt;Romaan kutsus esile ka liberaalse intelligentsi mõnitusi, nt paroodilises kirjutises «Чего же ты хохочешь?» viidatakse sellele nime all &quot;Vennad [[Nikolai Ježov|Ježovid]]&quot;&lt;/ref&gt;. 28. märtsil 1965 kritiseeris [[Pravda]] Kotšetovi ja tema ajakirja Oktjabr [[stalinism]]i kaldumise eest, kalduvuse eest mõista valimatult hukka uut proosat (Solženitsõn, Baklanov, Simonov), &quot;tendentslikkuse ja subjektiivsuse&quot; eest, mistõttu ajakirja kirjutistes esitati sageli lihtsustatult ja valelikult teiste autorite positsioone, vajaka olevat jäänud nende loomingulise individuaalsuse analüüsist.&lt;ref&gt;Сурен Гайсарян. Призвание литературной критики.- Правда, 1965, 28 марта&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Эггелинг В. Политика и культура при Хрущеве и Брежневе. 1953—1970 гг. — М.: «АИРО-ХХ», 1999. ISBN 5-88735-042-3, С.273&lt;/ref&gt;.

Oma peateoses, romaanis &quot;Mida sa siis tahad?&quot; (1969, «Чего же ты хочешь?») kritiseerib Kotšetov halastamatult nähtusi, mida ta oli alati vastustanud. Romaani on võrreldud [[pamflett|pamfletiga]]. Autor lükkab tagasi läänemaailma väärtused, kritiseerib &quot;kodanlikku propagandat&quot;, nõukogude inimeste seas valitsevat väidetavat valvsuse puudumist, mis võimaldab [[klassivaenlane|klassivaenlastel]] ja lääne imperialistidel edendada oma eesmärki õõnestada [[sotsialism]]i. Süžee hõlmab rida varjatud lääne agente, sh endine essesslane, kes on saadetud Venemaale, et teostada õõnestustegevust ja rikkuda nõukogude noori. Venelastest seisab romaani keskmes kirjanik Vassili Petrovitš Bulatov&lt;ref&gt;&quot;Булат&quot; tähendab vene keeles &quot;mõõgaterast&quot;, on oletatud viidet Stalinile - &quot;сталь&quot; - &quot;teras&quot;.&lt;/ref&gt; (ilmne autori ''[[alter ego]]''), keda vaenlased nimetavad &quot;dogmaatikuks&quot; ja &quot;stalinistiks&quot;. Romaani ei võtnud hästi vastu isegi [[Pravda]] ja seda ei antud enam kunagi Venemaal välja. 20 nõukogude intellektuaali allkirjastasid protestikirja sellise &quot;obskurantistliku&quot; teose avaldamise vastu&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.memo.ru/history/diss/perecen/diss_02.htm |pealkiri=Диссидентская активность |vaadatud=2018-05-21 |arhiivimisaeg=2016-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161023235028/http://www.memo.ru/history/diss/perecen/diss_02.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Kotšetov olevat ise kavandanud oma romaani nõukogude versioonina &quot;[[Sortsid]]est&quot;.&lt;ref&gt;Павел Басинский, &quot;[http://www.pereplet.ru/text/shestok3.html Чего же ты хочешь?].&quot;&lt;/ref&gt; Romaani avaldamisele järgnes rida [[paroodia]]id, mis ringlesid samizdatis. Vasakpoolse dissidendi Roi Medvedjevi hinnangul olevat Kotšetovi teos &quot;romaan-[[pealekaebus]], romaan-[[paskvill]]. Kotšetov kutsus esile enamiku Moskva intelligentsi ja paljude Lääne kommunistide meelepaha&quot;&lt;ref&gt;Рой Медведев, [http://www.universalinternetlibrary.ru/book/69416/chitat_knigu.shtml Политические портреты. Леонид Брежнев, Юрий Андропов], М. 2014&lt;/ref&gt;. Oma lõpetamata romaanis &quot;Välgud löövad mööda tippe&quot; («Молнии бьют по вершинам») üritas ta teatavate Zinovjevi aja Leningradi parteijuhtkonna kommete näitel kritiseerida [[Brežnev]]i isikukultust. Käsikirjas kõlavat ideelis-kõlbelise puhtuse, kaadrite ümbersündimise ohu ja juhtide [[isikukultus]]e ohu teemad&lt;ref name=idashkin&gt;Юрий Идашкин. [http://www.vtoraya-literatura.com/pdf/kontinent_063_1990_text.pdf Всеволод Кочетов, каким я его знал] // Континент, № 63, 1990, С. 285—311&lt;/ref&gt;. Kultuurifunktsionäärina säilitas Kotšetov sõjaka kommunistliku suunitluse. Nii kaebles ta [[Ilja Ehrenburg]]i mälestuste avaldamise järel teatavate kirjanike üle, kes &quot;tuhnivad oma napakate mälestuste rämpsuhunnikutes.&quot;&lt;ref&gt;Stacy, ''Russian Literary Criticism: A Short History'', p. 222.&lt;/ref&gt; Kotšetovi kaasaegsed on märkinud, et ta ei olnud samas kõrk bürokraat ja kasutas oma võimalusi parteitegelasena sageli kitsikuses olevate kirjanike aitamiseks, abistades neid materiaalselt (muu hulgas osutas toetust Vassili Šuškinile&lt;ref&gt;''Ирина Поплавская'', [https://web.archive.org/web/20020705080914/http://www.moskvam.ru/1999/07_99/poplavsk.htm Счастливые мученики: Шукшин и Тарковский в моих впечатлениях] 1999. В. 5-8&lt;/ref&gt;).

Kotšetov tarvitas pikka aega ülemäära alkoholi, samuti oli tal vähk. Ta laskis end 4. novembril 1973 maha, eeldatavasti seetõttu, et vähist tingitud kannatused olid talumatuks muutunud.
 
==Hinnanguid Kotšetovi loomingu kohta==

*&quot;Kotšetovi primitiivsed kommentaarid oma tekstide kohta üksnes rõhutavad tema kirjanduslikku andetust, mis niivõrd selgelt ilmutab end pseudodiskussioonides, mille põhjal ta loob kõik oma teosed.&quot; - [[Wolfgang Kasack]]

* Ajaloolane Ilja Budraitskis juhib tähelepanu Kotšetovi moraalsele antiamerikanismile: &quot;Kotšetovil tungib [[Ameerika]] kui viirus nõukogude ühiskonda, mille [[immuunsus]] on tõsiselt nõrgendatud. Nõukogude ühiskonna kasvavat kriisi (mille üksikud ilmingud – sellised, nagu varimajanduse kasv ja pettumine [[sotsialism]]is – olid tõepoolest ausalt kirjeldatud Kotšetovi romaanis) selgitas antiamerikanism kui välise põhjuse tagajärge, salasõda eesmärgiga moraalselt laostada nõukogude inimest, mille organiseeris [[CIA]]. Hilisnõukogulik moraalne antiamerikanism mitte ainult et ei selgitanud nõukogude ühiskonna sisemisi vastuolusid, mis viisid selle lõpuni, vaid olid ka ise selle ilminguks.&quot;&lt;ref&gt;http://openleft.ru/?p=8967&lt;/ref&gt;

==Viited ja märkused==

{{reflist}}

==Välislingid==

*[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/vvv-perekondlik-k-hutants/ VVV: Perekondlik kõhutants]

{{JÄRJESTA:Kotšetov, Vsevolod}}
[[Kategooria:Vene kirjanikud]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1912]]
[[Kategooria:Surnud 1973]]</text>
      <sha1>bb5ddrh7lsqyvgt9tvpnnw5m73zodfs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yves Klein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>511253</id>
    <revision>
      <id>7189036</id>
      <parentid>7141387</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:36:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189036</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21552" sha1="ifdze89d9ek84lybitqdeu8u8hr0exp" xml:space="preserve">{{Kunstnik
| Taustavärv     = 
| Nimi           = Yves Klein
| Pilt           =
| Pildisuurus    = 
| Pildi info     =Yves Klein aastal 1959 
| Sünninimi      = 
| Sünniaeg       = [[28. aprill]] [[1928]]
| Sünnikoht      = [[Nice]], [[Prantsusmaa]]
| Surmaaeg       = [[6. juuni]] [[1962]]
| Surmakoht      = [[Pariis]], Prantsusmaa
| Rahvus         = prantslane 
| Tegevusala     = [[maalikunst]], [[tegevuskunst]]
| Kunsti õppinud = 
| Kunstivool     = [[uusrealism]]
| Tuntud teoseid = &quot;Monotoonne vaikuse sümfoonia&quot; (1949),&lt;br&gt;&quot;RE 46&quot; (1960),&lt;br&gt;&quot;IKB 191&quot; (1962)
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      = 
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
| Kodulehekülg   =
}}

'''Yves Klein''' ([[28. aprill]] [[1928]] [[Nice]], [[Prantsusmaa]] – [[6. juuni]] [[1962]] [[Pariis]], Prantsusmaa) oli prantsuse [[kunstnik]], kes oli tuntud kunstiuuenduste ja eksperimentaalsete maalide poolest. 

Klein oli kunstikriitiku ja kultuurifilosoofi [[Pierre Restany]] [[1960]]. aastal algatatud prantsuse [[uusrealism]]i (''nouveau réalisme'') üks juhtfiguure. Ta oli ka [[tegevuskunst]]i arendaja ning [[minimalism]]i ja [[popkunst]]i eelkäija.

== Elulugu ==
Yves Klein sündis 28. aprillil 1928 Prantsusmaal Nice’is. Tema vanemad Fred Klein ja Marie Raymond olid kunstnikud: isa tegeles postimpressionistliku [[maastikumaal|maastikumaaliga]], ema oli [[informalism]]i üks juhte. Ta ema korraldas [[Pariis]]is aastatel [[1946]]–[[1954]] menukaid kunsti- ja kirjandusinimeste õhtuid.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.yvesklein.com/en/biographie-longue/|pealkiri=Biographie|väljaanne=yvesklein.com|aeg=|vaadatud=13. jaanuaril 2021|arhiivimisaeg=2018-06-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180615135024/http://www.yvesklein.com/en/biographie-longue/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Pere elas vaheldumisi Nice’is ja Pariisis.

Klein oli kunstis iseõppija. Aastatel 1944–1946 õppis ta koolides École Nationale de la Marine Marchande ja École Nationale des Langues Orientales.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.artnet.com/artists/yves-klein/biography|pealkiri=Yves Klein: Biography|väljaanne=Artnet|aeg=|vaadatud=14. jaanuaril 2021}}&lt;/ref&gt; 

=== Esimesed katsetused ja reisid ===
[[1947]]. aastal alustas Klein [[judo]]&lt;nowiki/&gt;treeninguid, kus tutvus tulevaste eluaegsete sõprade luuletaja [[Claude Pascal]]i ja kunstnik [[Arman]]iga (Arman Fernandez). Samal ajal alustas ta kunstikatsetustega.

[[1948]]. aasta septembris reisis Klein lühikeseks ajaks [[Itaalia]]sse ning seejärel 18. novembril sõjaväeteenistuse läbimiseks [[Saksamaa]]le. Pärast naasmist suundus ta [[1950]]. aastal koos Claude Pascaliga [[Suurbritannia]]sse [[London]]isse, kus töötas raamivalmistaja Robert Savage’i juures. Järgmisena liikusid Klein ja Pascal [[Iirimaa]]le, kus hakkasid võtma ratsutamistunde.

Esimeste kunstikatsetuste tulemusena sündis 1949. aastal &quot;Monotoonne vaikuse sümfoonia&quot; (''Symphonie Monoton-Silence''): muusikateos, kus 20-minutisele noodihelile järgneb 20-minutine paus.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Hannah Weitemeier|pealkiri=Yves Klein|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=93|isbn=3836553104}}&lt;/ref&gt; Seda heliteost on hiljem nimetatud monokroomsete maalide helivasteks. [[1949]]. ja 1950. aastal tegi ta ka oma esimesed monokroomid, kasutades guašši, pastelli, paberit ja pappi, ning seadis nendest oma toas sõpradele üles väikese väljapaneku.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[1951]]. aastal reisis Klein [[Hispaania]]sse, et õppida hispaania keelt. Seal olles õpetas ta kohalikele prantsuse keelt ja judot. Oktoobris kolis ta Pariisi ja hakkas planeerima reisi [[Jaapan]]isse. [[1952]]. aasta septembris jõudiski ta laevaga Jaapanisse ning veetis seal järgnevad 15 kuud. Jaapanis jagas ta oma aega judo ja prantsuse keele tundide vahel, mida ta andis nii jaapanlastele kui ka ameeriklastele. [[1953]]. aasta jaanuaris saavutas ta judos musta vöö. Koos sõbra Harold Sharpiga hakkas ta tegema dokumentaalfilme judost, kus Jaapani meistrid judovõtetega üles astuvad. Samuti kirjutas ta sel ajal judost raamatut.

[[1954]]. aasta veebruaris naasis Klein Pariisi. Taas Euroopas, võttis Klein vastu õpetaja ja juhendaja koha [[Hispaania]] judoföderatsioonis [[Madrid]]is, kuid jätkas ka kunstiga tegelemist. [[1954]]. aasta novembris avaldas ta kataloogi &quot;Yves Peintures&quot;, mis koosnes monokroomide kollektsioonist. Iga monokroom esindas mingit linna, kus ta oli elanud. Kataloogi eessõna koosneb teksti asemel mustadest joontest, mille autor on Claude Pascal. Detsembri alguses pöördus Klein tagasi Pariisi ning jäi sinna püsivalt elama.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Keskendumine kunstile ===
[[1955]]. aastal keeldus abstraktsele kunstile pühendatud rühmitus Salon des Nouvelles Réalités võtmast näitusele Kleini monokroomi &quot;Oranži plii karva universumi väljendus&quot; (''Expression du monde de la couleur mine orange'', M 60), sest pidas ühetoonilist aktsentideta teost mittesobivaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.yvesklein.com/en/oeuvres/view/659/expression-de-l-univers-de-la-couleur-mine-orange-expression-of-the-universe-of-the-orange-lead-colour/|pealkiri=Expression de l'univers de la couleur mine orange|väljaanne=Yvesklein.com|aeg=|vaadatud=13. jaanuaril 2021|arhiivimisaeg=2021-01-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210114125346/http://www.yvesklein.com/en/oeuvres/view/659/expression-de-l-univers-de-la-couleur-mine-orange-expression-of-the-universe-of-the-orange-lead-colour/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Sellele vaatamata korraldas Klein veel samal aastal Solitaires’i klubi ruumides esimese avaliku isikunäituse &quot;Yves, peintures&quot;, kus esitles suuri eri toonides monokroome.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[1956]]. aasta 21. veebruarist 7. märtsini järgnes galeristi ja kunstniku [[Colette Allendy]] galeriis näitus &quot;Yves: propositions monochromes&quot;. 

1956. aastal sai Kleinist Püha Sebastiani vibulaskja ordu rüütel ning ta osales 4.–21. augustini koos [[Šveits]]i kunstniku [[Jean Tinguely]]ga esimesel avangardkunsti festivalil [[Marseille]]s.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

1956. aastal leiutas Klein oma loomingu tunnusvärvi ultramariinsinise, mis kannab rahvusvahelise Kleini sinise nime (''International Klein Blue'', IKB).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[1960]]. aastal ta ka patentis selle.  

Järgneval, [[1957]]. aastal jõudsid Kleini teosed paljudele näitustele. Jaanuaris toimus [[Milano]]s Apollinaire’i galeriis näitus &quot;Proposte monocrome, epoca blu&quot;, kus eksponeeriti ühes ruumis tema 11 sama mõõtu sinist monokroomi. Järgnenud kuudel nägi ta loomingut kaksiknäitusel Pariisis: Iris Clerti galerii näitusel &quot;Yves: propositions monochromes&quot; teatas ta ühtlasi sinise ajastu algusest, mida tähistas 1001 sinise õhupalli lendulaskmisega; ning Allendy galerii näitusel &quot;Pigment pur&quot; esitles ta mitut teost, mis tutvustasid tema loomingu tulevikusuunda: skulptuur, keskkond, puhtad pigmendid ja ekraan. Sellelt väljapanekult on tuntuim teos &quot;Ühe minuti tulemaal&quot; (''Tableau de feu bleu d’une minute'', M 41). Ühendväljapanek jõudis ka [[Düsseldorf]]i Alfred Schmela galeriisse ja Londonisse Gallery One’i.

Sama aasta suvel tutvus Klein kunstnik [[Rotraut Uecker]]iga, kellest sai tema assistent ja hilisem abikaasa.

=== Stiililine küpsemine ===
[[Fail:YvesKlein.Schwammrelief.JPG|pisi|306x306px|Yves Kleini monokroomid Gelsenkircheni teatri fuajees (1959)]]
[[1958]]. aasta alguses võitis Klein rahvusvahelise meeskonna liikmena [[Gelsenkirchen]]i teatri kaunistamiseks välja kuulutatud võistluse. Koos temaga kuulusid meeskonda sakslased Norbert Kricke ja Paul Dierke ning inglane Robert Adams. Kleinile usaldati kuue monumentaalse paneeli dekoreerimine, milleks ta kasutas poolpehme reljeefi tehnikat.

[[1959]]. aasta möödus Kleinil reisimise, näitustel osalemise ja loengute andmise tähe all. Aasta alguses pidas ta Jean Tinguely näitusel Schmela galeriis [[Düsseldorf]]is kõne, kus rääkis kunstnike koostööst. Märtsis võttis ta osa näitusest &quot;Nägemus liikumises – liikumine nägemuses&quot; (''Motion in Vision / Vision in Motion'').&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://archives.carre.pagesperso-orange.fr/Motion%20in%20Vision.html|pealkiri=motion in vision / vision in motion|väljaanne=archives.carre.pagesperso-orange.fr|aeg=|vaadatud=13. jaanuaril 2021}}&lt;/ref&gt; Juuni alguses pidas ta [[Pariisi Ülikool|Sorbonne’i ülikoolis]] loengu kunsti arengust immateriaalsuse suunas (loeng kandis pealkirja &quot;L’évolution de l’Art vers l’immatériel&quot;). Samal kuul toimus Iris Clerti galeriis tema käsnaskulptuuride näitus &quot;Bareljeefid käsnade metsas&quot; (''Bas''-''reliefs'' ''dans une forêt d’éponges''). Aasta lõpus avati Gelsenkircheni teater, mille fuajee oli kaunistatud Kleini monumentaalsete sinist värvi poolpehmete reljeefidega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hannah Weitemeier|pealkiri=Yves Klein|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=94|isbn=3836553104}}&lt;/ref&gt;

Klein hakkas katsetama kunsti piiride nihutamisega: eksponeeris tühje näitusesaale ning alustas katsetusi modellidest pintslitega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1960. aasta veebruaris esitles ta uusi katsetusi oma kodus kunstiloolasele ja kultuurifilosoofile Pierre Restanyle, Rotraut Ueckerile ja kunstiteoreetikule [[Udo Kultermann]]ile. Ta kattis ühe modelli sinise värviga ja lasi tol oma keha jäljendi kanda suurele lõuendile. Restany hakkas nähtut nimetama antropomeetriaks. Märtsi alguses esitles Klein antropomeetriat valitud publikule Pariisi kaasaegse kunsti galeriis. Sessioon algas &quot;Monotoonse vaikuse sümfooniaga&quot;, mida esitasid kolm viiulit, kolm tšellot ja kolm koorilauljat. Kolm paljast modelli tulid lavale ja moodustasid oma siniseks värvitud kehadega lõuendile jäljed. Esitus toimus Kleini juhendamisel.

1960. aasta 16. aprillil avaldas Pierre Restany Milanos teksti &quot;Uusrealistid&quot;, milles tehti ülevaade Apollinaire’i galeriis toimuvatest kollektiivsetest näitustest, kus osales ka Klein. Kriitikud on seda teksti nimetanud uusrealismi manifestiks. Oktoobris sai liikumine Kleini korteris ametliku alguse, kui grupp kunstnikke Restany koostatud rühmituse liitumisseadusele allkirja andis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  

1961. aastal toimus [[Saksamaa]]l [[Krefeld]]is Haus Lange muuseumis Kleini loomingu retrospektiiv ning ta esimene isikunäitus New Yorgis Leo Castelli galeriis. Klein tegi sel aastal ka koostööd arhitekt [[Claude Parent]]iga, kellega koos disainis ta Chaillot’ paleele veest ja tulest purskkaevud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/yves-klein|pealkiri=www.guggenheim.org|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

1962. aasta 21. jaanuaril abiellus Klein Rotraut Ueckeriga. Sel aastal võttis Klein oma sõpradelt Armanilt, Raysse’ilt ja Pascalilt kipsvormid, et neist reljeefportreed teha. Samuti osales ta Pariisi dekoratiivkunsti muuseumis toimuval näitusel &quot;Antagonismes 2: L’objet&quot;. Mais külastas ta [[Cannes'i filmifestival|Cannes’i filmifestivali]], kus näidati [[Gualtiero Jacopetti]] filmi &quot;Mondo Cane&quot;, milles ta oli osalenud. Tema stseen oli aga filmist välja lõigatud ja &quot;Monotoonse vaikuse sümfoonia&quot; asendatud poplauluga. Klein kavandas koos skulptori ja maalija [[Sacha Sosno]]ga järgneva aasta septembriks filmi &quot;Blue-Blue&quot; võtteid.

Juba filmifestivali külastamise ajal tabas Kleini [[Müokardi infarkt|infarkt]] ja samal kuul järgminegi. 6. juuni hommikul seiskus ta süda pärast järjekordset infarkti ning ta suri, olles vaid 34-aastane.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Christopher P. Jones|url=https://medium.com/thinksheet/the-brilliant-and-tragic-life-of-yves-klein-aa8d50bb6f50|pealkiri=The Brilliant And Tragic Life Of Yves Klein|väljaanne=medium.com|aeg=|vaadatud=13. jaanuaril 2021|arhiivimisaeg=2021-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210120122545/https://medium.com/thinksheet/the-brilliant-and-tragic-life-of-yves-klein-aa8d50bb6f50|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Kaks kuud hiljem, 6. augustil sündis Nice’is ta poeg Yves Amu Klein.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Klein on maetud [[Alpes-Maritimesi departemang|Alpes-Maritimesi]] La Colle-sur-Loupi linna kalmistule.

== Looming ==
'''Monokroomid'''

Yves Klein otsustas juba loometee alguses hakata kasutama värvi puhta vormina ja vabalt hõljuva tundlikkuse väljendusena, hüljata jooned ja piirata kontuure kui vangistust formaalsetes ja psühholoogilistes probleemides ning tugineda ainult vaimu tajumisele.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hannah Weitemeier|pealkiri=Yves Klein|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=8|isbn=3836553104}}&lt;/ref&gt; Tema esimesed ühetoonilised maalid ehk monokroomid valmisid aastatel 1949 ja 1950, avalikult esitles ta neid 1954. aastal kataloogis &quot;Yves Peintures&quot;, mis koondas eri värvi monokroome. 

1955. aastal valmis monokroom &quot;Oranži plii karva universumi väljendus&quot; (''Expression du monde de la couleur mine orange'', M 60). Salon des Nouvelles Réalités komitee, kellele ta selle teose esitas, ei võtnud seda vastu ning soovitas lisada sellele teise värvi, punkti või joone, mis seda täiendada võiks. Klein jäi endale siiski kindlaks ning leidis, et puhas värv iseeneses esindab tema jaoks midagi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hannah Weitemeier|pealkiri=Yves Klein|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=11|isbn=3836553104}}&lt;/ref&gt;

'''Sinine periood'''
[[Fail:IKB 191.jpg|pisi|235x235px|Yves Kleini &quot;IKB 191&quot; (1962)]]
Klein korraldas aastatel 1955 ja 1956 kaks monokroomide näitust, kus ta eksponeeris oranže, kollaseid, punaseid, roosasid ja siniseid teoseid, ning oli publiku reaktsiooni üle ebameeldivalt üllatunud: näituste külastajad liikusid maali juurest maali juurde ning sidusid neid omamoodi mosaiigiks. Publik tundus tema väljapanekut aduvat kui uut laadi heledat, abstraktset sisekujundust. Klein otsustas keskenduda ainult ühele toonile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Iona Singh|pealkiri=Color, Facture, Art &amp; Design|aasta=2012|koht=Hampshire|kirjastus=Zero Books|lehekülg=41–64|isbn=9781780996295}}&lt;/ref&gt; 

1957. aastat võib pidada Klein nn sinise perioodi alguseks. Sel aastal avastas ta enda jaoks värvi, millest sai hiljem ta tunnusmärk – ultramariinsinine, ''International Klein Blue'' (IKB). Klein soovis luua sinist tooni, mis avaks tõhusalt lõputu tühja ruumi, kaotades piiri maa ja taeva vahelt. Ta töötas endale sobiva tooni välja keemiliste ühenditega eksperimenteerides.  

1957. aastal eksponeeris Klein Milanos Apollinaire’i galeriis näitusel &quot;Proposte monocrome, epoca blu&quot; 11 ühesuurust ja samas tehnikas sinist monokroomi, mida eristasid pealtnäha ainult hinnasildid. Hinnastamisega soovis Klein tõmmata tähelepanu sellele, et iga pildi n-ö kvaliteet on eristatav ka millegi muu kui materjali ja välimuse järgi ning piltide sisu sõltub vaataja taju tundlikkusest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.yvesklein.com/en/expositions/view/1151/yves-klein-proposte-monocrome-epoqua-blu/|pealkiri=Yves Klein : Proposte monocrome, epoca blu|väljaanne=yvesklein.com|aeg=|vaadatud=14. jaanuaril 2021|arhiivimisaeg=2020-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201204235536/http://www.yvesklein.com/en/expositions/view/1151/yves-klein-proposte-monocrome-epoqua-blu/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Näitus oli väga menukas. Väljapaneku juures ei olnud keskmes mitte monokroomid ise, vaid sinise värvi kasutuse ambitsioonikus: maalid oli nii tugevalt sinist tooni, et neid vaadates tekkis mulje piiramatust ruumilisusest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hans Werner Holzwarth|pealkiri=Modern Art 1870–2000: Impressionism to Today|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=454|isbn=3836555395}}&lt;/ref&gt; 

1950. aastate lõpus hakkas Klein monokroomides kasutama naturaalseid käsni. Värvist küllastunud käsnad andsid piltidele uudse, kehalise oleku. Värvist imbunud käsnadega skulptuuridest korraldas ta ka 1959. aastal Iris Clerti galeriis näituse &quot;Bareljeefid käsnade metsas&quot; (''Bas''-''reliefs'' ''dans une forêt d’éponges'').

'''Tühjus'''

1950. aastate lõpus hakkas Klein huvituma tühjusest (''le Vide''). Seda seostatakse ka ta judo- ja [[Zen|''zen''-budismi]] huviga laiemalt. Ta ise on seda kommenteerinud nii: &quot;Hiljuti on mu töö värviga sundinud mind üha enam otsima tuge, et mõista, kuidas tajuda ainet. Ma otsustasin selle võitluse lõpetada. Mu maalid on nüüd nähtamatud ja ma tahaksin neid näidata puhtal kujul.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sidra Stich|pealkiri=Yves Klein|aasta=1994|koht=London|kirjastus=Hayward Gallery|lehekülg=|isbn=3893226567}}&lt;/ref&gt; Kleini järgi on tühjus nirvaanat meenutav seisund, kus puuduvad maised mõjud ning saab keskenduda vaid enesele. Ta eemaldas loomingult vormi ning sündisid maalid, kus pole kujutisi; raamatud, mis on sõnadeta; muusikalised kompositsioonid, millel pole ülesehitust – järele jäi kunsti tegelik sisu. Ta soovis eksponeerida oma kunsti selle kaudu, mis neis puudub, innustada vaatajat tajuma selle ideed.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.centrepompidou.fr/media/document/7c/c7/7cc7afe7b7eb28873493502205629fe6/normal.pdf|pealkiri=Yves Klein|väljaanne=Centre Georges Pompidou|aeg=|vaadatud=14. jaanuaril 2021}}&lt;/ref&gt; 

1958. aastal korraldaski ta Iris Clerti galeriis näituse, kus otsustas esitleda mitte miskit – tühjust. Ta eemaldas väikesest galeriiruumist kogu mööbli ja veetis 48 tundi seda ruumi valgeks värvides. Vaatajad lubati ruumi vaatama üksi ja väikestes gruppides ning neile pakuti siniseid kokteile, mis olid näituse jaoks valmistatud. Näitus möödus väga edukalt, seda külastas üle 3000 inimese, ja vaatajad pidasid idee värskust inspireerivaks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hannah Weitemeier|pealkiri=Yves Klein|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=32|isbn=3836553104}}&lt;/ref&gt;

Tühjuse teemat käsitles ta ka fotomontaažis &quot;Langemine tühjusse&quot; (''Saut dans le vide'', 1960), kus kujutatakse teda seinalt hüpanuna tänavasillutise poole langemas. 

'''Antropomeetriad'''

1958. aastal hakkas Klein kasutama paljaid modelle n-ö elusate pintslitena, kattes nad värviga ja juhendades neid oma värvist keha vastu lõuendit suruma. Pierre Restany nimetas selle antropomeetriaks. Nõnda sündivas loomes olid naise keha vormid vähendatud torso ja reiteni ning tekkis antropomeetriline sümbol ehk inimese proportsioonide kaanon.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hannah Weitemeier|pealkiri=Yves Klein|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=54|isbn=3836553104}}&lt;/ref&gt; 

Esimest korda esitles Klein antropomeetriat 1960. aastal Pariisis kaasaegse kunsti galeriis. Etteaste algas kolme viiuli, kolme tšello ja kolme koorilaulja esitatava &quot;Monotoonse vaikuse sümfooniaga&quot; (''Symphonie Monoton-Silence''). Seejärel sisenesid kolm alasti naist koos värvipangedega. Klein kattis nad sinise värviga ning juhendas siis lõuendini, kuhu nad kehadega oma jälje jätsid. Demonastratsioon, kuidas sensuaalsust saab kunstiloome ajal sublimeerida, tekitas publikus peaaegu maagilise teadmatuse. 

Pärast seda kunstietendust valmistas Klein üle 150 antropomeetria paberil ja umbes 30 siidil. Teosed erinesid suuruse, tehnika ja vormi poolest ning tulem sõltus kaasatud modelli anatoomiast, temperamendist ja emotsionaalsest seisundist.

'''Kuld ja tulemaalingud'''

1960. aastal ilmusid Kleini monokroomidesse, skulptuuridesse ja käsnreljeefidesse uued värvid. Kõige suurema väljakutse esitas talle kuld, millega töötamise tehnikaid oli ta õppinud juba 1949. aastal Londonis viibides. Esimene kullast monokroomide esitlus toimus 1960. aastal Pariisis dekoratiivkunsti muuseumis. Kulla kõrvale hakkas ta asetama sinist ja roosat värvi, millest sündis kolme värvi kombinatsioon, mis kunstniku sõnul on tuletatud tuleleegi südames esinevatest värvidest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hannah Weitemeier|pealkiri=Yves Klein|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=70|isbn=3836553104}}&lt;/ref&gt; 

Klein hakkas tulele otsima kohta ka oma loomingus. Nii sündis 1961. aastal tulemaalingute seeria, kus Klein põletas leegiheitjaga lõuenditele figuure.

== Kleini pärand ==
Yves Klein oli 1950.–1960. aastate Euroopa kunstielu radikaal, kelle looming ja elustiil sümboliseerib tänini prantsuse avangardi irriteerivat hoiakut kodanliku publikuga suhtlemisel ning ajale kiirelt reageeriva uue käitumise ja retoorika plahvatuslikku arengut. Tal õnnestus elektriseerida kogu Pariisi kunstielu ning aidata kiirelt ümber hinnata traditsioonilise kunsti väärtusi. 

Tänapäeval seostub Kleini nimi eeskätt värviliste monokroomidega, intensiivse ultramariinsinise tooniga ja värviga kaetud modellide kehadega kaunistatud lõuenditega. Oma lühikese elu jooksul suutis ta luua märkimisväärse pärandi, mis andis tõuke tegevuskunsti ja minimalismi tekkele. 

Kleini loomingu mõjukust iseloomustavad ka loomingu kõrged müügihinnad. Näiteks [[2013]]. aastal osteti tema skulptuur, mis on valmistatud sinise pigmendiga immutatud naturaalsetest käsnadest, 22 miljoni dollariga. Tema monokroomide hinnad on jäänud 4–21 miljoni dollari vahele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.widewalls.ch/magazine/yves-klein-paintings-top-auction/ikb-92|pealkiri=The Most Expensive Yves Klein Paintings Sold at Auction|väljaanne=Widewalls|aeg=|vaadatud=14. jaanuaril 2021}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; [[2006]]. aastal kuulus ta teos &quot;RE 46&quot; viie kõige kallimalt müüdud kunstiteose hulka.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Klein, Yves}}
[[Kategooria:Prantsuse kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1928]]
[[Kategooria:Surnud 1962]]</text>
      <sha1>ifdze89d9ek84lybitqdeu8u8hr0exp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>513533</id>
    <revision>
      <id>7188779</id>
      <parentid>7188507</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:51:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="97319" sha1="3d1guwx9mft30x42ojzvn46p2b6dny3" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026&lt;br&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026
| pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg
| pildisuurus = 150px
| pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo
| võõrustaja = [[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas =
| neljas =
| mänge =
| väravaid =
| pealtvaatajaid =
| parim_väravakütt =
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng =
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]''
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot; /&gt;

Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena.

== Võistluste korraldamine ==
Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.&lt;ref&gt;[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.&lt;/ref&gt;

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

== Kvalifitseerumine ==
Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

[[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.&lt;/ref&gt; [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal.

Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026&lt;/ref&gt; Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
|-
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''94 000'''
| Mahutavus: '''83 000'''
| Mahutavus: '''82 500'''
| Mahutavus: '''75 000'''
| Mahutavus: '''73 000'''
|-
| [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]]
| [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]]
| [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]]
| [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]]
| [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| colspan=&quot;3&quot; rowspan=&quot;12&quot; | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika
|muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg
|ujuvjoondus=keskel
|laius=560
|seletus=
|kohad=
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}}
}}
! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
|-
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''72 000'''
| Mahutavus: '''71 000'''
|-
| [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]]
| [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
|-
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''70 000'''
| Mahutavus: '''69 000'''
|-
| [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]]
| [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
|-
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''69 000'''
| Mahutavus: '''65 000'''
|-
| [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]]
| [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
|-
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''65 000'''
| Mahutavus: '''54 000'''
| Mahutavus: '''53 500'''
| Mahutavus: '''48 000'''
| Mahutavus: '''45 000'''
|-
| [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]]
| [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]]
|}

== Avatseremooniad ==
Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.&lt;/ref&gt; Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul.

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024.

Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.
=== Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid ===
Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:&lt;ref&gt;[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;&lt;br&gt; b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;&lt;br&gt; c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses.
&lt;br&gt;Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g.
&lt;br&gt;d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;f. Parim meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus kõigis alagrupimängudes:
&lt;br&gt;Kollane kaart: −1 punkt;
&lt;br&gt;Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti;
&lt;br&gt;Otsepunane kaart: −4 punkti;
&lt;br&gt;Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti;
&lt;br&gt;g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ;

=== A alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 6
|| 0
|| +6
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 3
|| –1
||'''4'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea }}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 2
|| 3
|| –1
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 6
|| –4
||'''1'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus=2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid=80 824
|kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Tšehhi}}
|väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}&lt;br&gt;[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}}
|staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 44 985
|kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 442
|kohtunik=  Tori Penso (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 522
|kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}&lt;br&gt;[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} &lt;br&gt;[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|LAV}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}

=== B alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Šveits}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 8
|| 3
|| +5
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;

|3.
| align=&quot;left&quot; | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 6
|| -1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Katar}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 10
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}}
|staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 002
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Katar}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 67 966
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} &lt;br&gt; [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} &lt;br&gt; [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 026
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=15:00
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 6:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}}  [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} &lt;br&gt; [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} &lt;br&gt; [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}}  [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]]
|väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} &lt;br&gt; [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}}
|väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}}
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Katar}}
|väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} &lt;br&gt; [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}}
|staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}

=== C alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Brasiilia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 1
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Maroko}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 3
|| +3
||'''7'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Šotimaa}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 1
|| 4
|| -3
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Haiti}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 8
|| -6
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}}
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}}
|staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šotimaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[John McGinn|McGinn]]  {{värav|28}}
|staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}} 
|väravad1=
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:30
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} &lt;br&gt; [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Brasiilia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} &lt;br&gt; [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 478
|kohtunik=  César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Maroko}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} &lt;br&gt; [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} &lt;br&gt; [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}&lt;br&gt; [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}

=== D alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 4
|| +4
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austraalia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Paraguay}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 4
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Türgi}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 3
|| 5
|| -2
||'''3'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} &lt;br&gt; [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70492
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Türgi}}
|väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} &lt;br&gt; [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austraalia}}
|väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}}
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik=  Felix Zwayer (Saksamaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1=
|väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}  [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} &lt;br&gt; [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 492
|kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}}  [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== E alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saksamaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 10
|| 4
|| +6
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 4
|| 2
|| +2
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ecuador}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Curaçao}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 1
|| 9
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 7:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} &lt;br&gt; [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}}  &lt;br&gt; [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} &lt;br&gt; [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} &lt;br&gt; [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} 
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 021
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 274
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}}
|väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik=  Juan Gabriel Benítez (Paraguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2= 
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 598
|kohtunik= Ma Ning (Hiina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Curaçao}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= 
|väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll=
|meeskond2=  {{jp|Saksamaa}}
|väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} &lt;br&gt; [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}}
|väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Tori Penso (USA)
}}

=== F alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Holland}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 10
|| 4
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jaapan}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Rootsi}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 7
|| 7
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tuneesia}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 12
|| -10
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} &lt;br&gt; [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69 285 
|kohtunik=  Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Rootsi}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Tuneesia}}
|väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} &lt;br&gt; [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} &lt;br&gt; [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}}  &lt;br&gt; [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] 
|pealtvaatajaid= 50 987
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} &lt;br&gt; [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 0:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1=
|väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} &lt;br&gt; [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jaapan}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 137
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Holland}}
|väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} &lt;br&gt; [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 391
|kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko)
}}

=== G alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Belgia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Egiptus}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 5
|| 3
|| +2
||'''5'''
|-
|3. 
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraan}}
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 3
|| 3
|| 0
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uus-Meremaa }}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 4
|| 10
|| -6
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 775
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraan}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}}
|väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} &lt;br&gt; [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} 
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 108
|kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=70 317
|kohtunik= Darío Herrera (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}}
|väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} &lt;br&gt; [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} &lt;br&gt; [[Trézéguet]] {{värav|82}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Egiptus}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}}
|väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:5
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}}  [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
|väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} &lt;br&gt; [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} &lt;br&gt; [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} &lt;br&gt; [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}

=== H alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Hispaania}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 5
|| 0
|| +5
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q'''
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 2
|| 2
|| 0
||'''3'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uruguay }}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 3
|| 4
|| −1
||'''2'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saudi Araabia}}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 1
|| 5
|| −4
||'''2'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 640
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uruguay}}
|väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}}
|väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 62 764
|kohtunik=  Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 4:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} &lt;br&gt; [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}}
|väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} &lt;br&gt; [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 003
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;278
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}}
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45&amp;nbsp;065
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}

=== I alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 10
|| 2
|| +8
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Norra}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 7
|| +1
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Senegal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 8
|| 6
|| +2
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraak}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 1
|| 12
|| -11
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} &lt;br&gt; [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}}
|väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 545
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraak}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} &lt;br&gt; [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} &lt;br&gt; [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 106
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} &lt;br&gt; [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} &lt;br&gt; [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} 
|väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} 
|väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} &lt;br&gt; [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} 
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Senegal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} &lt;br&gt; [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} &lt;br&gt; [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}

=== J alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Argentina}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 8
|| 1
|| +7
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austria}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 6
|| 6
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Alžeeria }} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 7
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jordaania}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 3
|| 8
|| -5
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austria}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jordaania}}
|väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} &lt;br&gt; [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=  [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 527
|kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} 
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= Amin Omar (Egiptus)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} 
|väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} &lt;br&gt; [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 371
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}}
|tulemus= 3:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} &lt;br&gt; [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}}
|väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} &lt;br&gt; [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} &lt;br&gt; [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}}  [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}}
|väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} &lt;br&gt; [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} &lt;br&gt; [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}

=== K alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Colombia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 4
|| 1
|| +3
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Portugal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 1
|| +5
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Kongo DV}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 4
|| 3
|| +1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Usbekistan}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 11
|| −9
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}}
|väravad2=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} &lt;br&gt; [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} &lt;br&gt; [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1=  [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} &lt;br&gt; [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} &lt;br&gt; [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}}
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 358
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus=0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Portugal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid=64&amp;nbsp;478
|kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}}
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} &lt;br&gt; [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=68&amp;nbsp;239
|kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa)
}}

=== L alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Inglismaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Horvaatia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 5
|| 5
|| 0
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ghana}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Panama }}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 0
|| 4
|| -4
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} &lt;br&gt; [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}}
|väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} &lt;br&gt; [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 389
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ghana}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Panama}}
|väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}}
|väravad2=
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 42 942
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 983
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}}
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} &lt;br&gt; [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} 
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} 
|väravad2=  [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}

=== Kolmanda koha meeskondade võrdlus ===
&lt;small&gt;28. juuni 2026&lt;/small&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Alagrupp !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskond !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Mängude arv !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Võidud !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Viigid !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Kaotused !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Löödud &lt;br&gt; väravad !!style=&quot;background:#efefef;&quot; | Vastaste &lt;br&gt; väravad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Väravate &lt;br&gt;  vahe !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Punktid  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1. || style=&quot;text-align:center;&quot;| K || style=&quot;text-align:left|{{jp|Kongo DV}}  || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2. || style=&quot;text-align:center;&quot;| F || style=&quot;text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3. || style=&quot;text-align:center;&quot;| L || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4. || style=&quot;text-align:center;&quot; | E || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 5. || style=&quot;text-align:center;&quot; | B || style=&quot;text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 6. || style=&quot;text-align:center;&quot; | J || style=&quot;text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 7. || style=&quot;text-align:center;&quot; | D || style=&quot;text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 8. || style=&quot;text-align:center;&quot; | I || style=&quot;text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3  
|-
| 9. || style=&quot;text-align:center;&quot; | G || style=&quot;text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3
|-
| 10. || style=&quot;text-align:center;&quot; | A || style=&quot;text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3   
|-
| 11. || style=&quot;text-align:centert;&quot; | C || style=&quot;text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3  
|-
| 12. || style=&quot;text-align:center;&quot; | H || style=&quot;text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 
|}
Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel.

Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks &quot;fair play&quot; tulemus, Ghana −3, Ecuador −5.

== Väljalangemismängud ==
=== Kuueteistkümnendikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=28. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kanada}}
|väravad1=
|väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=  69&amp;nbsp;237
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus=1:1
|penaltitulemus=3:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}}
|penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}&lt;br&gt;[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}}
|penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[José Canale|Canale]]
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63&amp;nbsp;945
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 1:1
|penaltitulemus=2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}}
|penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}}
|penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]]
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51&amp;nbsp;243
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}}
|väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68777
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}}
|väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}&lt;br&gt;[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;665
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}&lt;br&gt;[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}}
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] 
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}}
|väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]])
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}&lt;br&gt;[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}&lt;br&gt;[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}&lt;br&gt;[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;827
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austria}}
|väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}&lt;br&gt;[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;492
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}&lt;br&gt;[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}}
|väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43&amp;nbsp;036
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}&lt;br&gt;[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}}
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 1:1
|penaltitulemus=2:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}}
|penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}}
|penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]]
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;244
|kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]])
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}&lt;br&gt;[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}&lt;br&gt;[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}&lt;br&gt;[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64&amp;nbsp;478
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;045
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== Kaheksandikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}&lt;br&gt;[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}&lt;br&gt;[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=6. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;649
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=6. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Belgia}}
|väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}}
|väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}&lt;br&gt;[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}&lt;br&gt;[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=7. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=7. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Iván Barton (El Salvador)
}}

=== Veerandfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=9. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=10. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Belgia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= Argentina või Egiptus
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= Šveits või Colombia
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
=== Poolfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1=
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2=
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= 
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= 
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}

== Statistika ==
6. juuli seisuga, kui on peetud 94 mängu ja löödud 275 väravat.

=== Väravakütid ===
;7 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]]
{{Div col end}}

;6 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]]
{{Div col end}}

;4 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]]
{{Div col end}}

;3 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]]
{{Div col end}}

;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]]
{{Div col end}}

;1 värav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]]
* {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]]
* {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]]
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]]
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]]
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]]
* {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]]
{{Div col end}}

;1 omavärav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu)
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu)
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu)
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu)
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu)
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu)
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu)
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu)
{{Div col end}}

;2 omaväravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu)
{{Div col end}}

== Auhinnarahad ==
2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskonnad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Summa &lt;br&gt; (milj. dollarit) 
|-
| - style=&quot;background:gold;&quot;| Maailmameistrid ||  1 || 50 
|-
| - style=&quot;background:silver;&quot;| Teine koht ||  1 || 33   
|-
| - style=&quot;background:#CC9966;&quot;| Kolmas koht ||  1 || 29  
|-
| Neljas koht ||  1 || 27  
|-
| 5.–8. koht &lt;br&gt; (veerandfinaalid) ||  4 || 19 
|-
| 9.–16. koht &lt;br&gt; (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 
|-
| 17.–32. koht &lt;br&gt; (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 
|-
| 33.–48. koht &lt;br&gt; (alagrupiturniir)  || 16 || 9  
|-
| Kokku|| 48 || 665 
|}

== Sümboolika ==

=== Maskotid ===
Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Matšipall ===
[[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]]
2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}&lt;/ref&gt; Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Muusika ===
Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul &quot;Dai Dai&quot; tuli välja 15. mail 2026,  millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn &quot;DNA (More Than a Game)&quot;, kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. 

Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli &quot;Lighter&quot; Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne &quot;Dai Dai&quot; ilmumist.&lt;ref name=&quot;Conversation&quot;&gt;{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}&lt;/ref&gt; 

Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul &quot;Sirius&quot; on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset &quot;Dai Dai&quot; remiksi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>3d1guwx9mft30x42ojzvn46p2b6dny3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188858</id>
      <parentid>7188779</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:07:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>/* Väljalangemismängud */</comment>
      <origin>7188858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="97540" sha1="3byoucvq1vs1qtbgu649p307yui6m6s" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026&lt;br&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026
| pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg
| pildisuurus = 150px
| pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo
| võõrustaja = [[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas =
| neljas =
| mänge =
| väravaid =
| pealtvaatajaid =
| parim_väravakütt =
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng =
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]''
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot; /&gt;

Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena.

== Võistluste korraldamine ==
Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.&lt;ref&gt;[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.&lt;/ref&gt;

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

== Kvalifitseerumine ==
Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

[[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.&lt;/ref&gt; [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal.

Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026&lt;/ref&gt; Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
|-
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''94 000'''
| Mahutavus: '''83 000'''
| Mahutavus: '''82 500'''
| Mahutavus: '''75 000'''
| Mahutavus: '''73 000'''
|-
| [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]]
| [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]]
| [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]]
| [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]]
| [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| colspan=&quot;3&quot; rowspan=&quot;12&quot; | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika
|muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg
|ujuvjoondus=keskel
|laius=560
|seletus=
|kohad=
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}}
}}
! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
|-
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''72 000'''
| Mahutavus: '''71 000'''
|-
| [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]]
| [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
|-
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''70 000'''
| Mahutavus: '''69 000'''
|-
| [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]]
| [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
|-
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''69 000'''
| Mahutavus: '''65 000'''
|-
| [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]]
| [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
|-
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''65 000'''
| Mahutavus: '''54 000'''
| Mahutavus: '''53 500'''
| Mahutavus: '''48 000'''
| Mahutavus: '''45 000'''
|-
| [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]]
| [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]]
|}

== Avatseremooniad ==
Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.&lt;/ref&gt; Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul.

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024.

Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.
=== Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid ===
Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:&lt;ref&gt;[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;&lt;br&gt; b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;&lt;br&gt; c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses.
&lt;br&gt;Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g.
&lt;br&gt;d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;f. Parim meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus kõigis alagrupimängudes:
&lt;br&gt;Kollane kaart: −1 punkt;
&lt;br&gt;Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti;
&lt;br&gt;Otsepunane kaart: −4 punkti;
&lt;br&gt;Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti;
&lt;br&gt;g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ;

=== A alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 6
|| 0
|| +6
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 3
|| –1
||'''4'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea }}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 2
|| 3
|| –1
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 6
|| –4
||'''1'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus=2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid=80 824
|kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Tšehhi}}
|väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}&lt;br&gt;[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}}
|staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 44 985
|kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 442
|kohtunik=  Tori Penso (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 522
|kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}&lt;br&gt;[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} &lt;br&gt;[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|LAV}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}

=== B alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Šveits}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 8
|| 3
|| +5
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;

|3.
| align=&quot;left&quot; | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 6
|| -1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Katar}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 10
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}}
|staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 002
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Katar}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 67 966
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} &lt;br&gt; [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} &lt;br&gt; [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 026
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=15:00
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 6:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}}  [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} &lt;br&gt; [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} &lt;br&gt; [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}}  [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]]
|väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} &lt;br&gt; [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}}
|väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}}
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Katar}}
|väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} &lt;br&gt; [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}}
|staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}

=== C alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Brasiilia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 1
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Maroko}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 3
|| +3
||'''7'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Šotimaa}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 1
|| 4
|| -3
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Haiti}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 8
|| -6
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}}
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}}
|staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šotimaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[John McGinn|McGinn]]  {{värav|28}}
|staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}} 
|väravad1=
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:30
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} &lt;br&gt; [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Brasiilia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} &lt;br&gt; [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 478
|kohtunik=  César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Maroko}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} &lt;br&gt; [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} &lt;br&gt; [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}&lt;br&gt; [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}

=== D alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 4
|| +4
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austraalia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Paraguay}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 4
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Türgi}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 3
|| 5
|| -2
||'''3'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} &lt;br&gt; [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70492
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Türgi}}
|väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} &lt;br&gt; [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austraalia}}
|väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}}
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik=  Felix Zwayer (Saksamaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1=
|väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}  [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} &lt;br&gt; [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 492
|kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}}  [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== E alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saksamaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 10
|| 4
|| +6
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 4
|| 2
|| +2
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ecuador}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Curaçao}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 1
|| 9
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 7:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} &lt;br&gt; [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}}  &lt;br&gt; [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} &lt;br&gt; [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} &lt;br&gt; [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} 
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 021
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 274
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}}
|väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik=  Juan Gabriel Benítez (Paraguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2= 
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 598
|kohtunik= Ma Ning (Hiina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Curaçao}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= 
|väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll=
|meeskond2=  {{jp|Saksamaa}}
|väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} &lt;br&gt; [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}}
|väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Tori Penso (USA)
}}

=== F alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Holland}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 10
|| 4
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jaapan}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Rootsi}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 7
|| 7
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tuneesia}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 12
|| -10
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} &lt;br&gt; [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69 285 
|kohtunik=  Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Rootsi}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Tuneesia}}
|väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} &lt;br&gt; [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} &lt;br&gt; [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}}  &lt;br&gt; [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] 
|pealtvaatajaid= 50 987
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} &lt;br&gt; [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 0:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1=
|väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} &lt;br&gt; [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jaapan}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 137
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Holland}}
|väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} &lt;br&gt; [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 391
|kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko)
}}

=== G alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Belgia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Egiptus}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 5
|| 3
|| +2
||'''5'''
|-
|3. 
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraan}}
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 3
|| 3
|| 0
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uus-Meremaa }}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 4
|| 10
|| -6
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 775
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraan}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}}
|väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} &lt;br&gt; [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} 
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 108
|kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=70 317
|kohtunik= Darío Herrera (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}}
|väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} &lt;br&gt; [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} &lt;br&gt; [[Trézéguet]] {{värav|82}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Egiptus}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}}
|väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:5
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}}  [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
|väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} &lt;br&gt; [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} &lt;br&gt; [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} &lt;br&gt; [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}

=== H alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Hispaania}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 5
|| 0
|| +5
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q'''
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 2
|| 2
|| 0
||'''3'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uruguay }}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 3
|| 4
|| −1
||'''2'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saudi Araabia}}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 1
|| 5
|| −4
||'''2'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 640
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uruguay}}
|väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}}
|väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 62 764
|kohtunik=  Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 4:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} &lt;br&gt; [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}}
|väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} &lt;br&gt; [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 003
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;278
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}}
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45&amp;nbsp;065
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}

=== I alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 10
|| 2
|| +8
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Norra}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 7
|| +1
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Senegal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 8
|| 6
|| +2
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraak}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 1
|| 12
|| -11
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} &lt;br&gt; [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}}
|väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 545
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraak}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} &lt;br&gt; [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} &lt;br&gt; [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 106
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} &lt;br&gt; [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} &lt;br&gt; [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} 
|väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} 
|väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} &lt;br&gt; [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} 
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Senegal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} &lt;br&gt; [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} &lt;br&gt; [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}

=== J alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Argentina}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 8
|| 1
|| +7
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austria}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 6
|| 6
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Alžeeria }} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 7
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jordaania}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 3
|| 8
|| -5
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austria}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jordaania}}
|väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} &lt;br&gt; [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=  [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 527
|kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} 
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= Amin Omar (Egiptus)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} 
|väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} &lt;br&gt; [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 371
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}}
|tulemus= 3:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} &lt;br&gt; [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}}
|väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} &lt;br&gt; [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} &lt;br&gt; [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}}  [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}}
|väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} &lt;br&gt; [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} &lt;br&gt; [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}

=== K alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Colombia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 4
|| 1
|| +3
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Portugal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 1
|| +5
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Kongo DV}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 4
|| 3
|| +1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Usbekistan}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 11
|| −9
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}}
|väravad2=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} &lt;br&gt; [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} &lt;br&gt; [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1=  [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} &lt;br&gt; [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} &lt;br&gt; [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}}
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 358
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus=0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Portugal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid=64&amp;nbsp;478
|kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}}
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} &lt;br&gt; [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=68&amp;nbsp;239
|kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa)
}}

=== L alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Inglismaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Horvaatia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 5
|| 5
|| 0
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ghana}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Panama }}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 0
|| 4
|| -4
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} &lt;br&gt; [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}}
|väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} &lt;br&gt; [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 389
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ghana}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Panama}}
|väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}}
|väravad2=
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 42 942
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 983
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}}
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} &lt;br&gt; [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} 
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} 
|väravad2=  [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}

=== Kolmanda koha meeskondade võrdlus ===
&lt;small&gt;28. juuni 2026&lt;/small&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Alagrupp !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskond !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Mängude arv !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Võidud !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Viigid !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Kaotused !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Löödud &lt;br&gt; väravad !!style=&quot;background:#efefef;&quot; | Vastaste &lt;br&gt; väravad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Väravate &lt;br&gt;  vahe !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Punktid  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1. || style=&quot;text-align:center;&quot;| K || style=&quot;text-align:left|{{jp|Kongo DV}}  || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2. || style=&quot;text-align:center;&quot;| F || style=&quot;text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3. || style=&quot;text-align:center;&quot;| L || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4. || style=&quot;text-align:center;&quot; | E || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 5. || style=&quot;text-align:center;&quot; | B || style=&quot;text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 6. || style=&quot;text-align:center;&quot; | J || style=&quot;text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 7. || style=&quot;text-align:center;&quot; | D || style=&quot;text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 8. || style=&quot;text-align:center;&quot; | I || style=&quot;text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3  
|-
| 9. || style=&quot;text-align:center;&quot; | G || style=&quot;text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3
|-
| 10. || style=&quot;text-align:center;&quot; | A || style=&quot;text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3   
|-
| 11. || style=&quot;text-align:centert;&quot; | C || style=&quot;text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3  
|-
| 12. || style=&quot;text-align:center;&quot; | H || style=&quot;text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 
|}
Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel.

Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks &quot;fair play&quot; tulemus, Ghana −3, Ecuador −5.

== Väljalangemismängud ==
=== Kuueteistkümnendikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=28. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kanada}}
|väravad1=
|väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=  69&amp;nbsp;237
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus=1:1
|penaltitulemus=3:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}}
|penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}&lt;br&gt;[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}}
|penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[José Canale|Canale]]
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63&amp;nbsp;945
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 1:1
|penaltitulemus=2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}}
|penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}}
|penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]]
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51&amp;nbsp;243
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}}
|väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68777
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}}
|väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}&lt;br&gt;[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;665
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}&lt;br&gt;[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}}
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] 
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}}
|väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]])
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}&lt;br&gt;[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}&lt;br&gt;[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}&lt;br&gt;[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;827
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austria}}
|väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}&lt;br&gt;[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;492
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}&lt;br&gt;[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}}
|väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43&amp;nbsp;036
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}&lt;br&gt;[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}}
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 1:1
|penaltitulemus=2:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}}
|penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}}
|penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]]
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;244
|kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]])
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}&lt;br&gt;[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}&lt;br&gt;[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}&lt;br&gt;[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64&amp;nbsp;478
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;045
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== Kaheksandikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}&lt;br&gt;[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}&lt;br&gt;[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=6. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;649
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=6. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Belgia}}
|väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}}
|väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}&lt;br&gt;[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}&lt;br&gt;[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=7. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}&lt;br&gt;[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}&lt;br&gt;[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}}
|väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}&lt;br&gt;[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=7. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Iván Barton (El Salvador)
}}

=== Veerandfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=9. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=10. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Belgia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= Šveits või Colombia
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
=== Poolfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1=
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2=
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= 
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= 
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}

== Statistika ==
6. juuli seisuga, kui on peetud 94 mängu ja löödud 275 väravat.

=== Väravakütid ===
;7 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]]
{{Div col end}}

;6 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]]
{{Div col end}}

;4 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]]
{{Div col end}}

;3 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]]
{{Div col end}}

;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]]
{{Div col end}}

;1 värav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]]
* {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]]
* {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]]
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]]
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]]
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]]
* {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]]
{{Div col end}}

;1 omavärav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu)
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu)
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu)
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu)
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu)
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu)
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu)
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu)
{{Div col end}}

;2 omaväravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu)
{{Div col end}}

== Auhinnarahad ==
2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskonnad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Summa &lt;br&gt; (milj. dollarit) 
|-
| - style=&quot;background:gold;&quot;| Maailmameistrid ||  1 || 50 
|-
| - style=&quot;background:silver;&quot;| Teine koht ||  1 || 33   
|-
| - style=&quot;background:#CC9966;&quot;| Kolmas koht ||  1 || 29  
|-
| Neljas koht ||  1 || 27  
|-
| 5.–8. koht &lt;br&gt; (veerandfinaalid) ||  4 || 19 
|-
| 9.–16. koht &lt;br&gt; (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 
|-
| 17.–32. koht &lt;br&gt; (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 
|-
| 33.–48. koht &lt;br&gt; (alagrupiturniir)  || 16 || 9  
|-
| Kokku|| 48 || 665 
|}

== Sümboolika ==

=== Maskotid ===
Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Matšipall ===
[[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]]
2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}&lt;/ref&gt; Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Muusika ===
Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul &quot;Dai Dai&quot; tuli välja 15. mail 2026,  millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn &quot;DNA (More Than a Game)&quot;, kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. 

Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli &quot;Lighter&quot; Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne &quot;Dai Dai&quot; ilmumist.&lt;ref name=&quot;Conversation&quot;&gt;{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}&lt;/ref&gt; 

Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul &quot;Sirius&quot; on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset &quot;Dai Dai&quot; remiksi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>3byoucvq1vs1qtbgu649p307yui6m6s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188862</id>
      <parentid>7188858</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:12:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>/* Statistika */</comment>
      <origin>7188862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="97733" sha1="c3lbv7xv2pb7vp64377asj01jhznme4" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026&lt;br&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026
| pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg
| pildisuurus = 150px
| pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo
| võõrustaja = [[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas =
| neljas =
| mänge =
| väravaid =
| pealtvaatajaid =
| parim_väravakütt =
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng =
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]''
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot; /&gt;

Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena.

== Võistluste korraldamine ==
Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.&lt;ref&gt;[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.&lt;/ref&gt;

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

== Kvalifitseerumine ==
Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

[[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.&lt;/ref&gt; [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal.

Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026&lt;/ref&gt; Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
|-
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''94 000'''
| Mahutavus: '''83 000'''
| Mahutavus: '''82 500'''
| Mahutavus: '''75 000'''
| Mahutavus: '''73 000'''
|-
| [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]]
| [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]]
| [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]]
| [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]]
| [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| colspan=&quot;3&quot; rowspan=&quot;12&quot; | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika
|muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg
|ujuvjoondus=keskel
|laius=560
|seletus=
|kohad=
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}}
}}
! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
|-
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''72 000'''
| Mahutavus: '''71 000'''
|-
| [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]]
| [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
|-
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''70 000'''
| Mahutavus: '''69 000'''
|-
| [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]]
| [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
|-
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''69 000'''
| Mahutavus: '''65 000'''
|-
| [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]]
| [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
|-
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''65 000'''
| Mahutavus: '''54 000'''
| Mahutavus: '''53 500'''
| Mahutavus: '''48 000'''
| Mahutavus: '''45 000'''
|-
| [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]]
| [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]]
|}

== Avatseremooniad ==
Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.&lt;/ref&gt; Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul.

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024.

Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.
=== Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid ===
Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:&lt;ref&gt;[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;&lt;br&gt; b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;&lt;br&gt; c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses.
&lt;br&gt;Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g.
&lt;br&gt;d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;f. Parim meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus kõigis alagrupimängudes:
&lt;br&gt;Kollane kaart: −1 punkt;
&lt;br&gt;Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti;
&lt;br&gt;Otsepunane kaart: −4 punkti;
&lt;br&gt;Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti;
&lt;br&gt;g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ;

=== A alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 6
|| 0
|| +6
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 3
|| –1
||'''4'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea }}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 2
|| 3
|| –1
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 6
|| –4
||'''1'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus=2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid=80 824
|kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Tšehhi}}
|väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}&lt;br&gt;[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}}
|staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 44 985
|kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 442
|kohtunik=  Tori Penso (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 522
|kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}&lt;br&gt;[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} &lt;br&gt;[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|LAV}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}

=== B alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Šveits}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 8
|| 3
|| +5
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;

|3.
| align=&quot;left&quot; | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 6
|| -1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Katar}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 10
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}}
|staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 002
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Katar}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 67 966
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} &lt;br&gt; [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} &lt;br&gt; [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 026
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=15:00
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 6:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}}  [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} &lt;br&gt; [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} &lt;br&gt; [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}}  [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]]
|väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} &lt;br&gt; [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}}
|väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}}
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Katar}}
|väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} &lt;br&gt; [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}}
|staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}

=== C alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Brasiilia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 1
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Maroko}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 3
|| +3
||'''7'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Šotimaa}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 1
|| 4
|| -3
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Haiti}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 8
|| -6
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}}
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}}
|staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šotimaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[John McGinn|McGinn]]  {{värav|28}}
|staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}} 
|väravad1=
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:30
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} &lt;br&gt; [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Brasiilia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} &lt;br&gt; [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 478
|kohtunik=  César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Maroko}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} &lt;br&gt; [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} &lt;br&gt; [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}&lt;br&gt; [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}

=== D alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 4
|| +4
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austraalia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Paraguay}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 4
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Türgi}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 3
|| 5
|| -2
||'''3'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} &lt;br&gt; [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70492
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Türgi}}
|väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} &lt;br&gt; [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austraalia}}
|väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}}
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik=  Felix Zwayer (Saksamaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1=
|väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}  [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} &lt;br&gt; [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 492
|kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}}  [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== E alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saksamaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 10
|| 4
|| +6
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 4
|| 2
|| +2
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ecuador}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Curaçao}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 1
|| 9
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 7:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} &lt;br&gt; [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}}  &lt;br&gt; [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} &lt;br&gt; [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} &lt;br&gt; [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} 
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 021
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 274
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}}
|väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik=  Juan Gabriel Benítez (Paraguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2= 
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 598
|kohtunik= Ma Ning (Hiina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Curaçao}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= 
|väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll=
|meeskond2=  {{jp|Saksamaa}}
|väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} &lt;br&gt; [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}}
|väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Tori Penso (USA)
}}

=== F alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Holland}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 10
|| 4
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jaapan}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Rootsi}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 7
|| 7
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tuneesia}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 12
|| -10
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} &lt;br&gt; [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69 285 
|kohtunik=  Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Rootsi}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Tuneesia}}
|väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} &lt;br&gt; [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} &lt;br&gt; [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}}  &lt;br&gt; [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] 
|pealtvaatajaid= 50 987
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} &lt;br&gt; [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 0:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1=
|väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} &lt;br&gt; [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jaapan}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 137
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Holland}}
|väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} &lt;br&gt; [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 391
|kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko)
}}

=== G alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Belgia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Egiptus}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 5
|| 3
|| +2
||'''5'''
|-
|3. 
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraan}}
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 3
|| 3
|| 0
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uus-Meremaa }}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 4
|| 10
|| -6
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 775
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraan}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}}
|väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} &lt;br&gt; [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} 
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 108
|kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=70 317
|kohtunik= Darío Herrera (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}}
|väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} &lt;br&gt; [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} &lt;br&gt; [[Trézéguet]] {{värav|82}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Egiptus}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}}
|väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:5
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}}  [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
|väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} &lt;br&gt; [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} &lt;br&gt; [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} &lt;br&gt; [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}

=== H alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Hispaania}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 5
|| 0
|| +5
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q'''
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 2
|| 2
|| 0
||'''3'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uruguay }}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 3
|| 4
|| −1
||'''2'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saudi Araabia}}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 1
|| 5
|| −4
||'''2'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 640
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uruguay}}
|väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}}
|väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 62 764
|kohtunik=  Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 4:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} &lt;br&gt; [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}}
|väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} &lt;br&gt; [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 003
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;278
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}}
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45&amp;nbsp;065
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}

=== I alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 10
|| 2
|| +8
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Norra}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 7
|| +1
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Senegal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 8
|| 6
|| +2
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraak}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 1
|| 12
|| -11
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} &lt;br&gt; [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}}
|väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 545
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraak}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} &lt;br&gt; [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} &lt;br&gt; [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 106
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} &lt;br&gt; [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} &lt;br&gt; [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} 
|väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} 
|väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} &lt;br&gt; [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} 
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Senegal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} &lt;br&gt; [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} &lt;br&gt; [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}

=== J alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Argentina}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 8
|| 1
|| +7
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austria}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 6
|| 6
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Alžeeria }} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 7
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jordaania}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 3
|| 8
|| -5
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austria}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jordaania}}
|väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} &lt;br&gt; [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=  [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 527
|kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} 
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= Amin Omar (Egiptus)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} 
|väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} &lt;br&gt; [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 371
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}}
|tulemus= 3:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} &lt;br&gt; [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}}
|väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} &lt;br&gt; [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} &lt;br&gt; [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}}  [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}}
|väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} &lt;br&gt; [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} &lt;br&gt; [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}

=== K alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Colombia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 4
|| 1
|| +3
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Portugal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 1
|| +5
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Kongo DV}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 4
|| 3
|| +1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Usbekistan}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 11
|| −9
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}}
|väravad2=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} &lt;br&gt; [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} &lt;br&gt; [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1=  [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} &lt;br&gt; [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} &lt;br&gt; [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}}
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 358
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus=0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Portugal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid=64&amp;nbsp;478
|kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}}
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} &lt;br&gt; [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=68&amp;nbsp;239
|kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa)
}}

=== L alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Inglismaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Horvaatia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 5
|| 5
|| 0
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ghana}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Panama }}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 0
|| 4
|| -4
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} &lt;br&gt; [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}}
|väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} &lt;br&gt; [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 389
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ghana}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Panama}}
|väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}}
|väravad2=
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 42 942
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 983
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}}
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} &lt;br&gt; [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} 
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} 
|väravad2=  [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}

=== Kolmanda koha meeskondade võrdlus ===
&lt;small&gt;28. juuni 2026&lt;/small&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Alagrupp !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskond !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Mängude arv !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Võidud !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Viigid !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Kaotused !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Löödud &lt;br&gt; väravad !!style=&quot;background:#efefef;&quot; | Vastaste &lt;br&gt; väravad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Väravate &lt;br&gt;  vahe !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Punktid  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1. || style=&quot;text-align:center;&quot;| K || style=&quot;text-align:left|{{jp|Kongo DV}}  || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2. || style=&quot;text-align:center;&quot;| F || style=&quot;text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3. || style=&quot;text-align:center;&quot;| L || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4. || style=&quot;text-align:center;&quot; | E || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 5. || style=&quot;text-align:center;&quot; | B || style=&quot;text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 6. || style=&quot;text-align:center;&quot; | J || style=&quot;text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 7. || style=&quot;text-align:center;&quot; | D || style=&quot;text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 8. || style=&quot;text-align:center;&quot; | I || style=&quot;text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3  
|-
| 9. || style=&quot;text-align:center;&quot; | G || style=&quot;text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3
|-
| 10. || style=&quot;text-align:center;&quot; | A || style=&quot;text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3   
|-
| 11. || style=&quot;text-align:centert;&quot; | C || style=&quot;text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3  
|-
| 12. || style=&quot;text-align:center;&quot; | H || style=&quot;text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 
|}
Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel.

Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks &quot;fair play&quot; tulemus, Ghana −3, Ecuador −5.

== Väljalangemismängud ==
=== Kuueteistkümnendikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=28. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kanada}}
|väravad1=
|väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=  69&amp;nbsp;237
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus=1:1
|penaltitulemus=3:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}}
|penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}&lt;br&gt;[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}}
|penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[José Canale|Canale]]
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63&amp;nbsp;945
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 1:1
|penaltitulemus=2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}}
|penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}}
|penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]]
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51&amp;nbsp;243
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}}
|väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68777
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}}
|väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}&lt;br&gt;[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;665
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}&lt;br&gt;[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}}
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] 
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}}
|väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]])
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}&lt;br&gt;[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}&lt;br&gt;[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}&lt;br&gt;[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;827
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austria}}
|väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}&lt;br&gt;[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;492
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}&lt;br&gt;[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}}
|väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43&amp;nbsp;036
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}&lt;br&gt;[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}}
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 1:1
|penaltitulemus=2:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}}
|penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}}
|penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]]
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;244
|kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]])
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}&lt;br&gt;[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}&lt;br&gt;[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}&lt;br&gt;[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64&amp;nbsp;478
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;045
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== Kaheksandikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}&lt;br&gt;[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}&lt;br&gt;[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=6. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;649
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=6. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Belgia}}
|väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}}
|väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}&lt;br&gt;[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}&lt;br&gt;[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=7. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}&lt;br&gt;[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}&lt;br&gt;[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}}
|väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}&lt;br&gt;[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=7. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Iván Barton (El Salvador)
}}

=== Veerandfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=9. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=10. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Belgia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= Šveits või Colombia
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
=== Poolfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1=
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2=
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= 
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= 
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}

== Statistika ==
7. juuli seisuga, kui on peetud 95 mängu ja löödud 280 väravat.

=== Väravakütid ===
;8 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]
{{Div col end}}

;7 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]]
{{Div col end}}

;6 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]]
{{Div col end}}

;4 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]]
{{Div col end}}

;3 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]]
{{Div col end}}

;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]]
{{Div col end}}

;1 värav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]]
* {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]]
* {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]]
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]]
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]]
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]]
* {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]]
{{Div col end}}

;1 omavärav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu)
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu)
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu)
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu)
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu)
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu)
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu)
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu)
{{Div col end}}

;2 omaväravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu)
{{Div col end}}

== Auhinnarahad ==
2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskonnad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Summa &lt;br&gt; (milj. dollarit) 
|-
| - style=&quot;background:gold;&quot;| Maailmameistrid ||  1 || 50 
|-
| - style=&quot;background:silver;&quot;| Teine koht ||  1 || 33   
|-
| - style=&quot;background:#CC9966;&quot;| Kolmas koht ||  1 || 29  
|-
| Neljas koht ||  1 || 27  
|-
| 5.–8. koht &lt;br&gt; (veerandfinaalid) ||  4 || 19 
|-
| 9.–16. koht &lt;br&gt; (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 
|-
| 17.–32. koht &lt;br&gt; (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 
|-
| 33.–48. koht &lt;br&gt; (alagrupiturniir)  || 16 || 9  
|-
| Kokku|| 48 || 665 
|}

== Sümboolika ==

=== Maskotid ===
Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Matšipall ===
[[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]]
2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}&lt;/ref&gt; Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Muusika ===
Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul &quot;Dai Dai&quot; tuli välja 15. mail 2026,  millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn &quot;DNA (More Than a Game)&quot;, kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. 

Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli &quot;Lighter&quot; Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne &quot;Dai Dai&quot; ilmumist.&lt;ref name=&quot;Conversation&quot;&gt;{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}&lt;/ref&gt; 

Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul &quot;Sirius&quot; on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset &quot;Dai Dai&quot; remiksi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>c3lbv7xv2pb7vp64377asj01jhznme4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189025</id>
      <parentid>7188862</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:37:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7189025</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="98444" sha1="59sfwmojiqawft9s7j3k583inu7grk3" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026&lt;br&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026
| pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg
| pildisuurus = 150px
| pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo
| võõrustaja = [[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas =
| neljas =
| mänge =
| väravaid =
| pealtvaatajaid =
| parim_väravakütt =
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng =
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]''
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot; /&gt;

Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena.

== Võistluste korraldamine ==
Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.&lt;ref&gt;[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.&lt;/ref&gt;

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

== Kvalifitseerumine ==
Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

[[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.&lt;/ref&gt; [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal.

Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026&lt;/ref&gt; Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
|-
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''94 000'''
| Mahutavus: '''83 000'''
| Mahutavus: '''82 500'''
| Mahutavus: '''75 000'''
| Mahutavus: '''73 000'''
|-
| [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]]
| [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]]
| [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]]
| [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]]
| [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| colspan=&quot;3&quot; rowspan=&quot;12&quot; | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika
|muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg
|ujuvjoondus=keskel
|laius=560
|seletus=
|kohad=
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}}
}}
! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
|-
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''72 000'''
| Mahutavus: '''71 000'''
|-
| [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]]
| [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
|-
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''70 000'''
| Mahutavus: '''69 000'''
|-
| [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]]
| [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
|-
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''69 000'''
| Mahutavus: '''65 000'''
|-
| [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]]
| [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
|-
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''65 000'''
| Mahutavus: '''54 000'''
| Mahutavus: '''53 500'''
| Mahutavus: '''48 000'''
| Mahutavus: '''45 000'''
|-
| [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]]
| [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]]
|}

== Avatseremooniad ==
Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.&lt;/ref&gt; Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul.

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024.

Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.
=== Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid ===
Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:&lt;ref&gt;[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;&lt;br&gt; b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;&lt;br&gt; c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses.
&lt;br&gt;Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g.
&lt;br&gt;d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;f. Parim meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus kõigis alagrupimängudes:
&lt;br&gt;Kollane kaart: −1 punkt;
&lt;br&gt;Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti;
&lt;br&gt;Otsepunane kaart: −4 punkti;
&lt;br&gt;Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti;
&lt;br&gt;g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ;

=== A alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 6
|| 0
|| +6
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 3
|| –1
||'''4'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea }}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 2
|| 3
|| –1
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 6
|| –4
||'''1'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus=2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid=80 824
|kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Tšehhi}}
|väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}&lt;br&gt;[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}}
|staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 44 985
|kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 442
|kohtunik=  Tori Penso (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 522
|kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}&lt;br&gt;[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} &lt;br&gt;[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|LAV}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}

=== B alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Šveits}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 8
|| 3
|| +5
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;

|3.
| align=&quot;left&quot; | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 6
|| -1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Katar}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 10
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}}
|staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 002
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Katar}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 67 966
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} &lt;br&gt; [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} &lt;br&gt; [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 026
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=15:00
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 6:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}}  [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} &lt;br&gt; [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} &lt;br&gt; [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}}  [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]]
|väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} &lt;br&gt; [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}}
|väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}}
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Katar}}
|väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} &lt;br&gt; [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}}
|staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}

=== C alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Brasiilia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 1
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Maroko}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 3
|| +3
||'''7'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Šotimaa}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 1
|| 4
|| -3
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Haiti}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 8
|| -6
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}}
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}}
|staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šotimaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[John McGinn|McGinn]]  {{värav|28}}
|staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}} 
|väravad1=
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:30
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} &lt;br&gt; [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Brasiilia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} &lt;br&gt; [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 478
|kohtunik=  César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Maroko}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} &lt;br&gt; [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} &lt;br&gt; [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}&lt;br&gt; [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}

=== D alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 4
|| +4
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austraalia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Paraguay}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 4
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Türgi}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 3
|| 5
|| -2
||'''3'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} &lt;br&gt; [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70492
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Türgi}}
|väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} &lt;br&gt; [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austraalia}}
|väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}}
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik=  Felix Zwayer (Saksamaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1=
|väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}  [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} &lt;br&gt; [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 492
|kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}}  [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== E alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saksamaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 10
|| 4
|| +6
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 4
|| 2
|| +2
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ecuador}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Curaçao}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 1
|| 9
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 7:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} &lt;br&gt; [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}}  &lt;br&gt; [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} &lt;br&gt; [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} &lt;br&gt; [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} 
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 021
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 274
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}}
|väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik=  Juan Gabriel Benítez (Paraguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2= 
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 598
|kohtunik= Ma Ning (Hiina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Curaçao}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= 
|väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll=
|meeskond2=  {{jp|Saksamaa}}
|väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} &lt;br&gt; [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}}
|väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Tori Penso (USA)
}}

=== F alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Holland}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 10
|| 4
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jaapan}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Rootsi}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 7
|| 7
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tuneesia}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 12
|| -10
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} &lt;br&gt; [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69 285 
|kohtunik=  Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Rootsi}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Tuneesia}}
|väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} &lt;br&gt; [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} &lt;br&gt; [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}}  &lt;br&gt; [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] 
|pealtvaatajaid= 50 987
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} &lt;br&gt; [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 0:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1=
|väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} &lt;br&gt; [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jaapan}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 137
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Holland}}
|väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} &lt;br&gt; [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 391
|kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko)
}}

=== G alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Belgia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Egiptus}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 5
|| 3
|| +2
||'''5'''
|-
|3. 
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraan}}
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 3
|| 3
|| 0
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uus-Meremaa }}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 4
|| 10
|| -6
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 775
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraan}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}}
|väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} &lt;br&gt; [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} 
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 108
|kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=70 317
|kohtunik= Darío Herrera (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}}
|väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} &lt;br&gt; [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} &lt;br&gt; [[Trézéguet]] {{värav|82}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Egiptus}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}}
|väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:5
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}}  [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
|väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} &lt;br&gt; [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} &lt;br&gt; [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} &lt;br&gt; [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}

=== H alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Hispaania}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 5
|| 0
|| +5
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q'''
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 2
|| 2
|| 0
||'''3'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uruguay }}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 3
|| 4
|| −1
||'''2'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saudi Araabia}}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 1
|| 5
|| −4
||'''2'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 640
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uruguay}}
|väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}}
|väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 62 764
|kohtunik=  Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 4:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} &lt;br&gt; [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}}
|väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} &lt;br&gt; [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 003
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;278
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}}
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45&amp;nbsp;065
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}

=== I alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 10
|| 2
|| +8
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Norra}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 7
|| +1
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Senegal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 8
|| 6
|| +2
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraak}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 1
|| 12
|| -11
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} &lt;br&gt; [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}}
|väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 545
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraak}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} &lt;br&gt; [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} &lt;br&gt; [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 106
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} &lt;br&gt; [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} &lt;br&gt; [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} 
|väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} 
|väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} &lt;br&gt; [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} 
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Senegal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} &lt;br&gt; [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} &lt;br&gt; [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}

=== J alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Argentina}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 8
|| 1
|| +7
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austria}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 6
|| 6
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Alžeeria }} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 7
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jordaania}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 3
|| 8
|| -5
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austria}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jordaania}}
|väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} &lt;br&gt; [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=  [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 527
|kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} 
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= Amin Omar (Egiptus)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} 
|väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} &lt;br&gt; [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 371
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}}
|tulemus= 3:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} &lt;br&gt; [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}}
|väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} &lt;br&gt; [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} &lt;br&gt; [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}}  [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}}
|väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} &lt;br&gt; [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} &lt;br&gt; [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}

=== K alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Colombia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 4
|| 1
|| +3
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Portugal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 1
|| +5
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Kongo DV}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 4
|| 3
|| +1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Usbekistan}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 11
|| −9
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}}
|väravad2=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} &lt;br&gt; [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} &lt;br&gt; [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1=  [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} &lt;br&gt; [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} &lt;br&gt; [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}}
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 358
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus=0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Portugal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid=64&amp;nbsp;478
|kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}}
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} &lt;br&gt; [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=68&amp;nbsp;239
|kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa)
}}

=== L alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Inglismaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Horvaatia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 5
|| 5
|| 0
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ghana}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Panama }}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 0
|| 4
|| -4
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} &lt;br&gt; [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}}
|väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} &lt;br&gt; [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 389
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ghana}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Panama}}
|väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}}
|väravad2=
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 42 942
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 983
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}}
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} &lt;br&gt; [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} 
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} 
|väravad2=  [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}

=== Kolmanda koha meeskondade võrdlus ===
&lt;small&gt;28. juuni 2026&lt;/small&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Alagrupp !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskond !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Mängude arv !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Võidud !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Viigid !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Kaotused !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Löödud &lt;br&gt; väravad !!style=&quot;background:#efefef;&quot; | Vastaste &lt;br&gt; väravad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Väravate &lt;br&gt;  vahe !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Punktid  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1. || style=&quot;text-align:center;&quot;| K || style=&quot;text-align:left|{{jp|Kongo DV}}  || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2. || style=&quot;text-align:center;&quot;| F || style=&quot;text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3. || style=&quot;text-align:center;&quot;| L || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4. || style=&quot;text-align:center;&quot; | E || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 5. || style=&quot;text-align:center;&quot; | B || style=&quot;text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 6. || style=&quot;text-align:center;&quot; | J || style=&quot;text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 7. || style=&quot;text-align:center;&quot; | D || style=&quot;text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 8. || style=&quot;text-align:center;&quot; | I || style=&quot;text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3  
|-
| 9. || style=&quot;text-align:center;&quot; | G || style=&quot;text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3
|-
| 10. || style=&quot;text-align:center;&quot; | A || style=&quot;text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3   
|-
| 11. || style=&quot;text-align:centert;&quot; | C || style=&quot;text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3  
|-
| 12. || style=&quot;text-align:center;&quot; | H || style=&quot;text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 
|}
Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel.

Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks &quot;fair play&quot; tulemus, Ghana −3, Ecuador −5.

== Väljalangemismängud ==
=== Kuueteistkümnendikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=28. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kanada}}
|väravad1=
|väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=  69&amp;nbsp;237
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus=1:1
|penaltitulemus=3:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}}
|penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}&lt;br&gt;[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}}
|penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[José Canale|Canale]]
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63&amp;nbsp;945
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 1:1
|penaltitulemus=2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}}
|penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}}
|penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]]
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51&amp;nbsp;243
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}}
|väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68777
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}}
|väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}&lt;br&gt;[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;665
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}&lt;br&gt;[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}}
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] 
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}}
|väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]])
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}&lt;br&gt;[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}&lt;br&gt;[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}&lt;br&gt;[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;827
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austria}}
|väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}&lt;br&gt;[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;492
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}&lt;br&gt;[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}}
|väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43&amp;nbsp;036
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}&lt;br&gt;[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}}
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 1:1
|penaltitulemus=2:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}}
|penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}}
|penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]]
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;244
|kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]])
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}&lt;br&gt;[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}&lt;br&gt;[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}&lt;br&gt;[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64&amp;nbsp;478
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;045
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== Kaheksandikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}&lt;br&gt;[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}&lt;br&gt;[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=6. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70&amp;nbsp;649
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=6. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Belgia}}
|väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}}
|väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}&lt;br&gt;[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}&lt;br&gt;[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=7. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}&lt;br&gt;[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}&lt;br&gt;[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}}
|väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}&lt;br&gt;[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=7. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]])
|penaltitulemus=4:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1=
|penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Rubén Vargas|Vargas]]{{penvärav}}
|väravad2=
|penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]]
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Iván Barton (El Salvador)
}}

=== Veerandfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=9. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=10. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Belgia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
=== Poolfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1=
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2=
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= 
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= 
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}

== Statistika ==
7. juuli seisuga, kui on peetud 96 mängu ja löödud 280 väravat.

=== Väravakütid ===
;8 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]
{{Div col end}}

;7 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]]
{{Div col end}}

;6 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]]
{{Div col end}}

;4 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]]
{{Div col end}}

;3 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]]
{{Div col end}}

;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]]
{{Div col end}}

;1 värav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]]
* {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]]
* {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]]
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]]
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]]
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]]
* {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]]
{{Div col end}}

;1 omavärav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu)
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu)
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu)
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu)
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu)
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu)
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu)
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu)
{{Div col end}}

;2 omaväravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu)
{{Div col end}}

== Auhinnarahad ==
2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskonnad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Summa &lt;br&gt; (milj. dollarit) 
|-
| - style=&quot;background:gold;&quot;| Maailmameistrid ||  1 || 50 
|-
| - style=&quot;background:silver;&quot;| Teine koht ||  1 || 33   
|-
| - style=&quot;background:#CC9966;&quot;| Kolmas koht ||  1 || 29  
|-
| Neljas koht ||  1 || 27  
|-
| 5.–8. koht &lt;br&gt; (veerandfinaalid) ||  4 || 19 
|-
| 9.–16. koht &lt;br&gt; (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 
|-
| 17.–32. koht &lt;br&gt; (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 
|-
| 33.–48. koht &lt;br&gt; (alagrupiturniir)  || 16 || 9  
|-
| Kokku|| 48 || 665 
|}

== Sümboolika ==

=== Maskotid ===
Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Matšipall ===
[[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]]
2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}&lt;/ref&gt; Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Muusika ===
Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul &quot;Dai Dai&quot; tuli välja 15. mail 2026,  millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn &quot;DNA (More Than a Game)&quot;, kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. 

Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli &quot;Lighter&quot; Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne &quot;Dai Dai&quot; ilmumist.&lt;ref name=&quot;Conversation&quot;&gt;{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}&lt;/ref&gt; 

Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul &quot;Sirius&quot; on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset &quot;Dai Dai&quot; remiksi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>59sfwmojiqawft9s7j3k583inu7grk3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülar Allas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>514025</id>
    <revision>
      <id>7189090</id>
      <parentid>7149322</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:19:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189090</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14465" sha1="dw6cnxi4tkw3py7sfc3t39dgedksso3" xml:space="preserve">'''Ülar Allas''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1977]]) on eesti [[molekulaarbioloog]], [[publitsist]] ja [[DJ]].

[[2017]]. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut|Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis]] biomeditsiini tehnoloogia erialal doktoritöö &quot;Ribosome-targeting antibiotics and mechanisms of antibiotic resistance&quot; (&quot;Ribosoomiga seonduvad antibiootikumid ja antibiootikumiresistentsuse mehhanismid&quot;)&lt;ref&gt;http://dspace.ut.ee/handle/10062/55873&lt;/ref&gt;. 

Ta on avaldanud 11 raamatut ning arvukalt reisi- ja teadusalaseid artikleid. DJ-na kasutab ta pseudonüümi Smaddy&lt;ref&gt;https://www.mixcloud.com/smaddy/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://meiumynt.blogspot.com/2015/01/meiu-munt-nagemused-tallinna.html&lt;/ref&gt;.

== Teadustegevus ==
Allas on uurinud peamiselt bakteriaalset [[valgusüntees]]i ja [[Antibiootikumiresistentsus|antibiootikumiresistentsuse]] toimemehhanisme. Ta on teinud koostööd [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadi [[Joachim Frank]]iga&lt;ref&gt;https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3576927/&lt;/ref&gt;.

== Tunnustus ==
Allas on pälvinud III preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil (2018. aastal)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/01/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-konkursi-tulemused-2018.pdf|pealkiri=2018. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemuste kinnitamine|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, II preemia [[Eesti teaduse populariseerimise auhind|Eesti teaduse populariseerimise auhinna]] konkursil 2018. aastal (koos [[Tanel Tenson]]iga) ja 2021. aastal&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-mihkel-zilmer |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-11-26 |arhiivimisaeg=2018-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181126180839/https://www.etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-mihkel-zilmer |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|pealkiri=Teaduse populariseerimise auhinnakonkursi tulemused}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; ning III preemia [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] teaduse populariseerimise auhinna konkursil (2019. aastal). 

[[2018]]. aastal anti talle ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] aastaauhind ''naturalia'' valdkonnas&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.err.ee/926554/video-akadeemia-sunnipaeval-raagiti-kultuuriajakirjanduse-tulevikust|pealkiri=Akadeemia sünnipäeval räägiti kultuuriajakirjanduse tulevikust.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. 2022. aastal pälvis Ülar Allase, Kaidi Tellingu ja Tanel Tensoni artikkel „Antibiootikumide kasutamine ja antimikroobne resistentsus COVID-19-pandeemia ajajärgul“ ajakirja Eesti Arst parima artikli preemia&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kliinikum.ee/haiglast/kliinikum-tunnustab/ajakirja-eesti-arst-preemia-laureaadid/|pealkiri=Ajakirja Eesti Arst preemia laureaadid}}&lt;/ref&gt;. Allase teos &quot;Eestimaa 50 parimat matkarada 2&quot; valiti Apollo rahvahääletusel 2022. aasta parimaks populaarteaduslikuks raamatuks&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://raamatud.postimees.ee/7717133/galerii-ja-video-selgusid-2022-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud/|pealkiri=GALERII JA VIDEO ⟩ Selgusid 2022. aasta parimad Eesti autorite raamatud|väljaanne=Postimehe raamatuportaal}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://raamatud.postimees.ee/7721193/rahvalt-tunnustuse-saanud-ular-allas-armastan-seda-et-kirjutamise-kaigus-saan-ise-vaga-palju-uusi-teadmisi/|pealkiri=Rahvalt tunnustuse saanud Ülar Allas: armastan seda, et kirjutamise käigus saan ise väga palju uusi teadmisi|väljaanne=Postimehe raamatuportaal}}&lt;/ref&gt;. 

Allasel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud [[Teaduse populariseerimine|teaduse populariseerija]]” märki.

== Publikatsioonid ==
=== Raamatud ===
* &quot;Seitsme imega ümber maailma.&quot; Pegasus, 2016. ISBN 9789949572212
* &quot;Eestimaa imed.&quot; Pegasus, 2016. ISBN 9789949593392
* &quot;Eestimaa looduse rekordid.&quot; Pegasus, 2018. ISBN 9789949620869
*&quot;Ribosome-targeting antibiotics and mechanisms of antibiotic resistance: A Summary of Current Knowledge.&quot; LAP LAMBERT Academic Publishing, 2018. ISBN 9786139918942
*&quot;Eestimaa 50 parimat matkarada.&quot; Pegasus, 2020. ISBN 9789916613078
*&quot;Viirused ja vaktsiinid.&quot; Paradiis, 2021. ISBN 9789949741281
*&quot;Rändan Eestis.&quot; Pegasus, 2021. ISBN 9789916160435
*&quot;Eestimaa 50 parimat matkarada 2.&quot; Pegasus, 2022. ISBN 9789916161777
*&quot;Matkates läbi Eesti.&quot; Pegasus, 2024. ISBN 9789916166642
*&quot;Eesti looduse kõige-kõigemad. Esimene osa.&quot; Pegasus, 2025. ISBN 9789908550985
*&quot;Eesti looduse kõige-kõigemad. Teine osa.&quot; Pegasus, 2026. ISBN 9789908552019

Teos &quot;Seitsme imega ümber maailma&quot; räägib autori rännakutest objektide juurde, mida tuntakse seitsme kaasaegse maailmaimena ([[Tāj Mahal]], [[Machu Picchu]], [[Lunastaja Kristuse kuju]], [[Petra]], [[Suur Hiina müür]], [[Chichen Itza]] ja [[Colosseum]]). Lisaks kaasaegsetele maailmaimedele tutvustab Allas raamatus ka [[Seitse maailmaimet|Vanaaja seitset maailmaimet]]. Samuti selgitab autor maailmaimede valimisprotsessi ning kirjeldab isiklikke reisielamusi&lt;ref&gt;[https://etv.err.ee/v/uudised/elu/93a33db9-5535-409d-905b-8982538cb41b/ular-allas-kirjutas-raamatu-kaasaegsetest-maailmaimedest &quot;Ülar Allas kirjutas raamatu kaasaegsetest maailmaimedest&quot;] ETV, 20. aprill 2016&lt;/ref&gt;. [[Jüri Pino]] on teose puhul kritiseerinud peategelase puudumist ja soovitanud selle seiklusjutuks ümber kirjutada&lt;ref&gt;Jüri Pino: [https://kultuur.postimees.ee/3993421/mahavisatud-imed &quot;Mahavisatud imed&quot;] kultuur.postimees.ee, 27. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;.

Raamat &quot;Eestimaa imed&quot; tutvustab 25 looduslikku või inimtekkelist objekti&lt;ref&gt;[https://www.rahvaraamat.ee/p/eestimaa-imed/841224/et?isbn=9789949593392 Eestimaa imed] Rahva Raamat&lt;/ref&gt; ja &quot;Eestimaa looduse rekordid&quot; käsitleb ligi sadat objekti, nähtust või elusolendit, mis &quot;ühel või teisel viisil rekordi väärilised&quot;&lt;ref&gt;[https://www.rahvaraamat.ee/p/eestimaa-looduse-rekordid/1026561/et?isbn=9789949620869 Eestimaa looduse rekordid] Rahva Raamat&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://uudised.tv3.ee/raamat/arvustused/uudis/2018/04/03/eestimaa-looduse-rekordid-ehksadakond-huvitavat-ja-rekordivaarilist-looduse-osa &quot;Eestimaa looduse rekordid&quot; ehk sadakond huvitavat ja rekordiväärilist looduse osa] uudised.tv3.ee, 3. aprill 2018&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Jüri Aarma]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/lugemiselamus-eesti-rekordid-on-kaante-vahele-pandud?id=82544657 &quot;Eesti rekordid on kaante vahele pandud&quot;] Maaleht, nr 23, 7. juuni 2018&lt;/ref&gt;. &quot;Viirused ja vaktsiinid&quot; annab ladusalt loetava ning sisutiheda sissevaate viiruste ohjeldamise ajalukku&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608144328/molekulaarbioloog-praegune-koroonaviirus-ei-ole-inimese-loodud|pealkiri=Molekulaarbioloog: praegune koroonaviirus ei ole inimese loodud|väljaanne=ERR|aeg=16.03.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://novaator.err.ee/1608132148/viirused-ja-vaktsiinid-ilmestab-et-vaktsiinivastasuses-pole-midagi-uut|pealkiri=&quot;Viirused ja vaktsiinid&quot; ilmestab, et vaktsiinivastasuses pole midagi uut|autor=Hellerma, Juhan|väljaanne=Novaator|aeg=05.03.2021}}&lt;/ref&gt;.

=== Reisikirjad ===
* &quot;Uut revolutsiooni ei taha keegi.&quot; Keskus, 2/2011. [http://kes-kus.ee/mida-kusivad-fideli-alamad-tartu-ulikooli-tehnoloogiainstituudi-teadur-ja-dj-ular-allas-aka-smaddy-kais-maailma-esihabemiku-kodumaal-kuuba-elatustase-teeb-veidraid-huppeid-praegu-nuiavad-kohalikud/]
* &quot;Maitseelamuste jahil Peruus.&quot; Oma Maitse, 2/2012.
* &quot;Kinotripp: India.&quot; Müürileht, 6.06.2013. [https://www.muurileht.ee/kinotripp-india/]
* &quot;Krehvtiste nurgataguste Maroko.&quot; Oma Maitse, 10/2014.
* &quot;Köögikunsti paradiisis Laoses ja Kambodžas.&quot; Oma Maitse, 3/2015.
* &quot;Kagu-Aasia populaarseimad reisisihid.&quot; Eesti Naine, 1/2016.
* &quot;Lissaboni kuumad ahvatlused.&quot; Oma Maitse, 1/2016.
* &quot;Jumalate saare taevalikud maitsed.&quot; Oma Maitse, 1/2017.
* &quot;Singapur, Aasia kulinaarne keskpunkt.&quot; Oma Maitse, 2/2017.
* &quot;Miks on Tais nii palju ladyboy'sid?&quot; Postimees Arter, 17.02.2018.
* &quot;Vietnami toidu ''yin'' ja ''yang''.&quot; Oma Maitse, 12/2018.
* &quot;Phuketi peidetud saladused.&quot; Oma Maitse, 1/2019.
* &quot;Head sea-aastat Vietnami moodi!&quot; Postimees Arter, 2.02.2019.
*&quot;Malaislased söövad toitu parema käe sõrmedega.&quot; Oma Maitse, 6/2019.
*&quot;Montenegro kuldne kolmik: unustamatud suitsusink, oliiviõli ja mereannid.&quot; Oma Maitse, 1/2023

=== Populaarteaduslikud artiklid ===
* Ülar Allas. &quot;Maailma parandamine eugeenika abil.&quot; Keskus, 3/2009.
* Ülar Allas. &quot;Kas antibiootikumide ajastu on lõppemas?&quot; Akadeemia, 5/2016 ja 6/2016.
* Ülar Allas. &quot;Geneetiliselt muundatud toit, teadus ja äri.&quot; Toit ja Trend. 6/2016.
* Ülar Allas ja Tanel Tenson. &quot;Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul.&quot; Horisont, 2/2017.
* Ülar Allas. &quot;Durian, vastuoluline puuviljade kuningas.&quot; Eesti Loodus, 2/2017.
* Ülar Allas ja Tanel Tenson. &quot;Mida teha antibiootikumiresistentsusega?&quot; Horisont, 3/2017.
* Ülar Allas. &quot;Kopi luwak ehk tsiibetikohv.&quot; Eesti loodus, 3/2017.
* Ülar Allas. &quot;Söödavad linnupesad: idamaade kaaviar.&quot; Eesti Loodus, 9/2017.
* Ülar Allas. &quot;Palangas, maailma merevaigupealinnas.&quot; Eesti Loodus, 3/2018.
* Ülar Allas. &quot;India pähklid on nakrapuu seemned.&quot; Eesti Loodus, 4/2018.
* Ülar Allas. &quot;Faagiteraapia: unustatud tulevikumeditsiin.&quot; Akadeemia, 5/2018.
*Ülar Allas. &quot;Milleks vaktsineerida?&quot; Horisont, 3/2019.
*Ülar Allas. &quot;Vaktsineerimisvastasuse tagamaad.&quot; Horisont, 4/2019.
*Ülar Allas. &quot;Umami - salapärane viies maitse.&quot; Horisont, 6/2019.
*Ülar Allas. &quot;Targalt tarbides on võimalik listerioosi ohtu vältida!&quot; Delfi Ärileht, 31.10.2019.
*Ülar Allas. &quot;Inimene ja viiruste kirju maailm.&quot; Horisont, 3/2020.
*Ülar Allas, Tanel Tenson. &quot;Teadlased: koroonapandeemia suurendas antibiootikumide valet kasutamist.&quot; ERR Novaator, 10.11.2020.
*Ülar Allas, Tanel Tenson ja Veljo Kisand. &quot;Eesti teadlased selgitavad: koroonaviiruse tegeliku leviku reedab meie reovesi.&quot; Postimees, 17.11.2020.
*Ülar Allas. &quot;Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus ulatab teadlastele abikäe.&quot; Universitas Tartuensis, 2/2021.
*Ülar Allas. &quot;Variolatsioon, vaktsineerimise eelkäija.&quot; Horisont, 3/2021.
*Ülar Allas. &quot;Rõugemäda haava peale - kuidas vana idamaade rahvatarkus kujunes vaktsiinide eelkäijaks.&quot; Postimees, 11.06.2021.
*Ülar Allas. &quot;Superarvutid arvutavad meile parema tuleviku.&quot; Postimees, 6.12.2021.
*Ülar Allas. &quot;Maailma krüptoraha kütkes.&quot; Horisont, 1/2022.
*Ülar Allas. &quot;Superarvutid meil ja mujal.&quot; Horisont, 3/2022. 
*Ülar Allas. &quot;Krüptorahanduse õitsengut takistab süsteemi ebaküpsus.&quot; Sirp, 25.11.2022.
*Ülar Allas. &quot;Kvantarvutid lahendavad probleeme ja tekitavad uusi.&quot; Sirp, 2.6.2023.
*Ülar Allas. &quot;Kvantkiirendiga superarvutid on tulnud, et jääda.&quot; Horisont, 1/2024.
*Ülar Allas. &quot;Aju-arvuti liidesed aitavad halvatutel suhelda ja liikuda.&quot; Horisont, 3/2024.
*Ülar Allas. &quot;Mereplast paneb tehnoloogia arengu proovile.&quot; Horisont, 4/2024.
*Ülar Allas. &quot;Kes suudab luua esimese täielikult isejuhtiva sõiduki?&quot; Horisont 5/2024.
*Ülar Allas. &quot;Rändlindude kompassi töö põhineb kvantmehaanikal.&quot; Horisont, 6/2024.
*Ülar Allas. &quot;Konkurents piitsutab tagant – Euroopasse kerkivad tehisarutehased.&quot; Postimees, 18.04.2025.
*Ülar Allas, Tanel Tenson. &quot;Antibiootikumiresistentsus ohustab meditsiini tulevikku.&quot; Postimees Trinokkel, 28.02.2026.

=== Kultuurialased artiklid ===
* &quot;Ruja on Ruja on Ruja.&quot; Keskus, 12/2008.
* &quot;Maailma mõõtmine - TÜ muuseumi aastanäitus.&quot; Go Reisiajakiri, 4/2016. [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/go-reisiajakiri-61-august-2016/]

=== Teadusartiklid eelretsenseerimisega ajakirjades ===
* Allas Ü, Liiv A, Remme J. (2003). Functional interaction between RNase III and the Escherichia coli ribosome. BMC Mol Biol 4: 8.
* Allas Ü, Tenson T. (2010). A method for selecting cis-acting regulatory sequences that respond to small molecule effectors. BMC Mol Biol 11: 56.
* Li W, Atkinson GC, Thakor NS, Allas Ü, Lu CC, Chan KY, Tenson T, Schulten K, Wilson KS, Hauryliuk V, Frank J. (2013). Mechanism of tetracycline resistance by ribosomal protection protein Tet(O). Nat Commun 4: 1477.
* Allas Ü, Toom L, Selyutina A, Mäeorg U, Medina R, Merits A, Rinken A, Hauryliuk V, Kaldalu N, Tenson T. (2016). Antibacterial activity of the nitrovinylfuran G1 (Furvina) and its conversion products. Sci Rep 6: 36844.
*Allas Ü, Telling K, Tenson T. (2/2021). Antibiootikumide kasutamine ja antimikroobne resistentsus COVID-19-pandeemia ajajärgul. Eesti Arst.
*Allas Ü, Tenson T. (7/2024). Vaade antibiootikumiresistentsusele algatuse „Üks tervis” perspektiivist. Eesti Arst.
*Tenson T, Telling K, Mitt P, Sepp E, Naaber P, Lass J, Lutsar I, Kalmus P, Moks E, Häkkinen L, Kisand V, Herodes K, Brauer A, Remm M, Allas Ü. (2024). Antibiotic Resistance Spread and Resistance Control Options. Estonian Experience. medRxiv.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clar_Allas/est Ülar Allas] Eesti Teadusinfosüsteemis
*[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/55873/allas_ylar.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y Ülar Allase doktoritöö]
*[https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/loodusajakiri-2017-10-05/ Biomeditsiinidoktorist reisikirjanik Ülar Allas räägib söödavatest linnupesadest]. [[Kuku Raadio]] &quot;Loodusajakiri&quot;
*[https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/loodusajakiri-2019-06-27/ Ülar Allas räägib leetritest, vaktsineerimisest ja vaktsiinidevastasest liikumisest]. Kuku Raadio &quot;Loodusajakiri&quot; 
*Ülar Allas, Tanel Tenson. [https://forte.delfi.ee/archive/antibiootikumid-pole-enam-koikvoimsad-imerohud?id=84723451 Antibiootikumid pole enam kõikvõimsad imerohud.] Delfi Forte, 13. detsember 2018
*Ülar Allas, Tanel Tenson. [https://novaator.err.ee/586346/kust-leida-uusi-antibiootikume Kust leida uusi antibiootikume?] ERR Novaator
*Ülar Allas. [https://kirjastusmaurus.ee/ideekalendri-46-nadal-kas-maitse-ule-tasub-vaielda/ Kas maitse üle tasub vaielda?] Kirjastuse Maurus ideekalender. 6. märts 2019
*[https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/kuue-samba-taga-2021-03-08/ Mida suudavad superarvutid? Selgitusi jagab Ülar Allas.] Kuku Raadio &quot;Kuue samba taga&quot;  
*[https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/196664 Rändlinnud ja kvantmehaanika.] Kuku Raadio &quot;Loodusajakiri&quot;  

{{JÄRJESTA:Allas, Ülar}}
[[Kategooria:Eesti molekulaarbioloogid]]
[[Kategooria:Eesti publitsistid]]
[[Kategooria:Eesti DJd]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>dw6cnxi4tkw3py7sfc3t39dgedksso3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Volga-Bulgaaria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>517601</id>
    <revision>
      <id>7188776</id>
      <parentid>7148930</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:38:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45154" sha1="fjf9rc1v0fll264q4a3l6ojffra04r3" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Endine riik
| nimi = Volga-Bulgaaria
| asendikaart = Volga-Bulgaria.jpg
| pealinn = [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]]&lt;br&gt;[[Bilär]]
| algusaasta = 10. sajandi algus
| peamised-keeled = [[bulgaari keel]]
| valitsusvorm = [[monarhia]]
| asendikaart-tekst = Volga-Bulgaaria umbkaudsed piirid alates 11. sajandi keskpaigast
| religioon = [[islam]]
| rahaühik = [[dirham]]
| eelnes = [[Kasaari khaaniriik]]
| järgnes = [[Mongolite riik]]&lt;br&gt;([[Bulgaari uluss]])
| riigipea-nimi = [[Almass]] (esimene)
| riigipea = Emiir
}}
'''Volga-Bulgaaria''' (ka '''Volga-Kama-Bulgaaria'''&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=1998 |pealkiri=Volga-Kama-Bulgaaria |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/volga-kaama-bulgaaria2 |väljaanne=[[Eesti Entsüklopeedia]]}}&lt;/ref&gt;) oli 10.–13. sajandil eksisteerinud turgikeelsete [[bulgaarid]]e riik [[Volgamaa]]l, [[Volga|Volga jõe]] keskjooksul [[Kama jõgi|Kama]] jõgikonnas.

== Nimi ==
Sõnatüve &quot;bulgar&quot; täpne päritolu on teadmata. Esmakordselt kasutati tüve 4. sajandil pKr ja selle päritolu ei ole suudetud siiani tuvastada. Üks levinud hüpotees on, et &quot;bulgar&quot; pärineb [[Turgi keeled|turgikeelsest]] sõnast ''bulgha'', mis tähendab &quot;segama&quot;. Selle järgi võiks &quot;bulgaarid&quot; tähendada segarahvast.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gurov |eesnimi=Dilian |kuupäev=2007 |pealkiri=The Origins of the Bulgars |url=https://www.csc.kth.se/~dilian/bulgars.pdf |vaadatud= |väljaanne=[[Skolan för elektroteknik och datavetenskap]]}}&lt;/ref&gt;

Bulgaaria nime levik väljaspool Volga-Bulgaariat (keskaegne [[Suur-Bulgaaria]]; [[Doonau]]-Bulgaaria, tänapäevase [[Bulgaaria]] eelkäija; võib-olla ka Põhja-Kaukaasia [[Balkaaria]]&lt;ref name=&quot;:82&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1000 |keel=en |artikkel=Balkar}}&lt;/ref&gt;) on seotud kas [[Bulgaarid|bulgaari]] rahvaste rännakuga erinevatesse [[Euroopa]] osadesse (nagu räägivad [[Bütsants]]i kroonikad) või selle grupi olulise positsiooniga rändrahvaste hierarhias, sarnaselt [[hunnid|hunnidega]] mõni sajand varem.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

== Ajalugu ==

=== Bulgaaride ränne Volgamaale ===
{{Pikemalt|Suur-Bulgaaria}}
[[Fail:Old_Great_Bulgaria_and_migration_of_Bulgarians.png|vasakul|pisi|Bulgaaride rändesuunad pärast [[Suur-Bulgaaria]] langust 7. sajandil]]
Keskaja algul, [[6. sajand|6.]]–[[7. sajand]]il, elasid [[Bulgaarid|algbulgaaride]] rändhõimud [[Aasovi meri|Aasovi merd]] piiravais [[stepp]]ides [[Donimaa]]l. 630. ja 640. aastatel suutis bulgaaride [[khaan]] [[Kubrat]] ühendada peamised bulgaari hõimud, luues võimsa [[Suur-Bulgaaria]] konföderatsiooni.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=The Historiography of the Origin of the Volga Bulgars; Pre-Bulgar Period and the Arrival of the Bulgars in the Volga Region}}&lt;/ref&gt; Bütsantsi kroonikate järgi purustas pärast Kubrati surma Bulgaaride riigi [[Kasaari kaganaat|Kasaaride kaganaat]]. Tema vanim poeg alistus kasaaridele, teised pojad liikusid bulgaari hõimudega eri suuntes. Volga bulgaarid said [[Kotrag]]i juhitud bulgaaridest, kes rändasid põhja.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nedashkovsky |eesnimi=Leonard |pealkiri=Muslims on the Volga in the Viking Age: In the Footsteps of Ibn Fadlan |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2023 |isbn=978-0-7556-1818-7 |toimetaja-perekonnanimi=Shepard |toimetaja-eesnimi=Jonathan |keel=en |artikkel=What was Volga Bulgaria? |toimetaja2-perekonnanimi=Treadwell |toimetaja2-eesnimi=Luke}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Fiedler |eesnimi=Uwe |pealkiri=The Other Europe in the Middle Ages: Avars, Bulgars, Khazars, and Cumans |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |isbn=978 90 04 16389 8 |toimetaja-perekonnanimi=Curta |toimetaja-eesnimi=Florin |koht=Leiden |keel=en |artikkel=BULGARS IN THE LOWER DANUBE REGION. A SURVEY OF THE ARCHAEOLOGICAL EVIDENCE AND OF THE STATE OF CURRENT RESEARCH |toimetaja2-perekonnanimi=Kovalev |toimetaja2-eesnimi=Roman}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Polgár |eesnimi=Szabolcs |pealkiri=The Carpathian basin, the Hungarians and Byzantium |kirjastus=[[Acta Universitatis Szegediensis]] |aasta=2014 |isbn=978-963-306-298-2 |lehekülg=199-214 |keel=en |artikkel=Black Bulgaria and the black Bulgars |artikkel-url=https://acta.bibl.u-szeged.hu/71524/1/opuscula_byzantina_011_199-214.pdf}}&lt;/ref&gt; Tegelikkuses pole teada, kuivõrd otseselt oli Suur-Bulgaaria lagunemine seotud bulgaaride rännakuga põhja.&lt;ref name=&quot;:132&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Introduction}}&lt;/ref&gt;

Enne bulgaaride saabumist asustasid 5. sajandist Volgamaad [[Indoeurooplased|indoeuroopa]] päritolu [[Imenkovo kultuur]]i esindajad (võib-olla [[slaavlased]]), [[soome-ugri rahvad]] (peamiselt [[ungarlased]] ja [[mordvalased]]) ja [[sarmaadid]]. Need rahvad käisid teineteisega tihedalt läbi ja mõjutasid teineteise kultuuri, sellele lisaks mõjutasid nende kultuuri piirkonna läheduses asuvad [[Turbaslõ kultuur|Turbaslõ]] ja [[Kušnarenkovo kultuur]]id. Peamiselt röövretkede ja (tõenäoliselt) [[katk]]u tõttu kukkus 7. sajandil Imenkovo kultuuride asulate arv.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Fail:Varangian_routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Varjaagide kaubateed]]. [[Volga]]t ja Volga-Bulgaariat läbiv [[Volga kaubatee|tee]] on märgitud punasega.]]

Esimesed märgid bulgaaridest [[Volga]] keskjooksu ja [[Kama jõgi|Kama]] jõe aladel pärinevad [[8. sajand]]i keskpaigast. Nad saabusid Volgamaale mitme lainena ja inkorporeerisid enda poliitilisse struktuuri mitmeid piirkonnas elanud ja sinna 8.–9. sajandi jooksul elama asunud [[Turgi rahvad|turgi]] ning soome-ugri hõime. Aja jooksul segunesid bulgaarid teiste rahvastega kokku. Kuigi bulgaarid olid pooleldi nomaadsed, näitavad arheoloogilised uuringud, et paljud piirkonda saabunud bulgaarid asusid elama paikset elu. Peamiselt tegelesid Volgamaa elanikud [[Põlluharimine|põlluharimisega]], kuid ka [[Kalapüük|kalapüügi]] ja [[loomakasvatus]]ega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
=== Volga-Bulgaaria loomine ===
9. sajandi kolmandaks veerandiks olid Volgamaa rahvad juba tugevalt segunenud ning laias plaanis oli säilitas tulevase riigi rahvastik sarnase koosseisu. Sel perioodil sagenesid ka kontaktid [[Skandinaavia]]st pärit [[varjaagid]]ega ja piirkonnas ilmusid viikingite [[Kauplemiskoht|kauplemiskohad]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Kasaarid]]e eeskujul moodustatud [[bulgaari ruunid]]e kasutus levis ka Volgamaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=THE ANCIENT SIGNS OF THE BULGARS |url=https://ipark.bg/en-US/Age/Item/538?module=ProtoBulgarians |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=[[Ajalooline park (Bulgaaria)|Ajalooline park]]}}&lt;/ref&gt;

10. sajandini olid [[Volga bulgaarid]] eri hõimudes Volgamaal Kasaaria vasallid. 10 sajandi alguses tekkis piirkonnas Volga bulgaaride juhitud riiklik moodustis. Volga-Bulgaaria esimesi valitsejaid nimetati [[elteber]]ideks, mis tähendas piirkondlikku valitsejat. Elteberid pidid Kasaari khaanile saatma andamina karusnahka ja pantvangina oma poja.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Golden |eesnimi=Peter B. |pealkiri=An Introduction to the History of the Turkic Peoples: Ethnogenesis and State-Formation in Medieval and Early Modern Eurasia and the Middle East |kirjastus=Hubert &amp; Co. |aasta=1992 |isbn= |koht=Wiesbaden |keel=en |artikkel=The Volga Bulğars}}&lt;/ref&gt; Varajane Volga-Bulgaaria oli pigem hõimude liit, mis otsis 9. sajandist Kasaariast iseseisvust ning andami ja kaubanduspiirangute vähendamist.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baba |eesnimi=Shahla Manzoor |kuupäev=2014 |pealkiri=Volga Bulghāria: The First Muslim State of Northern Eurasia (922-1236 CE) |url=https://islamicstudies.uok.edu.in/Files/36892408-1fed-4431-9848-0761b9e02587/Journal/ac17be21-d6f7-42bf-8a2b-ebbe4f7657ac.pdf |ajakiri=[[Insight Islamicus]] |väljaandja=[[Kašmiiri ülikool]] |aastakäik=14 |lehekülg=96-114}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Chasaren.jpg|pisi|[[Kasaari kaganaat]] ja Volga-Bulgaaria 9. sajandil]]

Umbes 919. aastast oli tollane Volga-Bulgaaria elteber [[Almass]] kontaktis Bagdadi kaliifi [[al-Muqtadir]]iga, otsides temalt toetust iseseisvuspüüdlustes. Aastatel 921–922 külastas Volga-Bulgaariat valitseja kutsel [[Abbassiidide kalifaat|kalifaadi]] saatkond ning araablased lubasid Volga bulgaaridele rahalist ja usulist toetust nende võitluses kasaaride vastu. Põhjusena selles on nähtud nii araablaste sõjalist tuge Kasaaria vastu kui ka majandushuvide tõttu, mis olid seotud islamiriikidega lõunas. Kuigi Volga-Bulgaaria juhtkond oli juba [[islamiusk]]u, lugesid saatkonna liikme [[Aḩmad ibn Faḑlān]]i järgi saadikud missiooni ebaõnnestunuks. Siiski hakkas pärast seda islam riigi eliidi seas laiemalt levima. Islami mõju kasvu on näha [[mošee]]de laias levikus, ruunide järkjärgulises asendumises [[araabia tähestik]]uga ja järgnevate valitsejate enese nimetamises [[emiir]]ideks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

Bulgaaride võitlus nõrgenenud Kasaari khaaniriigi vastu oli 10. sajandi keskpaiku edukas. Kuigi esialgu jäid Volga-Bulgaaria khaanid Kasaariast sõltuvaks, said nad juurde olulisi õigusi, näiteks õiguse kaubelda otse ka kaugete riikidega. Seoses suurema iseseisvusega arenevad 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil välja ka esimesed Volga-Bulgaaria asulad, millest vanim teadaolev on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Sajandi esimesel poolel tekkis ka Volga-Bulgaaria pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]], teisel poolel ilmub suureks kaubalinnaks kujunev [[Bilär]]. Riik kasutas ära oma asukohta [[idatee]]l, maksustades piirkonnast läbi liikuvat kaupa ja levitades oma hõbemünte ka [[Slaavlased|slaavlaste]] ja skandinaavlaste seas. 11. sajandiks olid Volga bulgaarid muutunud paikseks, elades nii linnades kui ka maal.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ka Kasaaride kaganaat oli ümber kujunemas paikseks kaubandusele orienteeritud ühiskonnaks, mis samuti soosis piirialade, sealhulgas ka Volga-Bulgaaria, suuremat autonoomiat. Kuid pärast [[Kiievi vürst]]i [[Svjatoslav I|Svjatoslavi]] hävitavat sõjakäiku 965. aastal [[kasaarid]]e vastu lagunes Kasaari kaganaat 960. aastatel täielikult.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Seetõttu sai Volga-Bulgaaria täiesti iseseisvaks riigiks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Iseseisev Volga-Bulgaaria ===

Volga-Bulgaaria sise- ja välispoliitilistest arengutest on allikate puuduste tõttu vähe teada, isegi riigi valitsejad pole kindlalt teada.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kovalev |eesnimi=Roman K. |kuupäev=2016 |pealkiri=What Do ‘Official’ Volga Bulġār Coins Suggest about the Political History of the Middle Volga Region during the Second Half of the 10th Century? |ajakiri=[[Turcologica]] |aastakäik=104 |lehekülg=191-207}}&lt;/ref&gt; 10. sajandi teisel poolel arenes hõimuühiskond järk-järgult paikseks [[Agraarühiskond|agraarühiskonnaks]]. Samuti suurenes usu roll ühiskonnas ja usuga koos kinnistus ka rahva paikseks jäämine. Need arengud põhjustasid aga hõõrdumisi, sest vana eliit ei tahtnud alati oma privileegidest loobuda. Konfliktide tõttu lahkusid mõned hõimud alates 970. aastatest Volga-Bulgaariast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Olukord stabiliseerus 11. sajandi alguses. Sellel ajal vähenesid vanade poliitiliste keskuste [[Suar]]i ja Bolğari tähtsused, nende asemel kujunes riigi uueks keskuseks Bilär.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

[[Fail:Peace agreement between the Rus' and the Volga Bulgars.jpg|pisi|[[Vladimir Püha|Vladimir I]] sõlmimimas rahu Volga bulgaaridega 985. aastal. (15. sajandi lõpp, [[Radziwilli kroonika]])]]

Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Riik kasutas seda 10. sajandi teisel poolel ja 11. sajandi esimesel poolel ära, laienedes aeglaselt itta, koloniseerides alad kuni [[Šešma]]ni. Itta laienemist soosis kaubatee [[Kesk-Aasia]]ga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Oma lõplike piirideni jõudis ta 11. sajandi keskpaiku, siis püsisid piirid peaaegu püsivalt paigas kuni mongolite sissetungini.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Volga Bulgaria: Its Territory and Settlements}}&lt;/ref&gt; Tõenäoliselt oli neil piiratud mõjuvõimu ka põhjas riigist põhja jäävas [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugras]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Riik kujunes kaubanduse keskuseks, mis vahendas kaupa Läänemerest [[Horezm]]ini ja [[Askizi jõgi|Askizini]] ning Jugrast Lähis-Idani. [[Kiievi-Vene]]ga tekkisid Volga-Bulgaarial sidemed [[10. sajand]]il. [[Nestori kroonika]] järgi järgi saatsid Volga bulgaarid Kiievi-Venesse saadikud veenma tollast valitsejat [[Vladimir Püha|Vladimirit]] võtma vastu islamit, kuid edutult. Tõenäoliselt pole kroonikas esitatud lugu ise tõestisündinud, kuid see võib põhineda bulgaaride soovil seda teha, eriti kuna tollal korraldas Kiievi-Vene Volga-Bulgaariasse mitmeid sõjaretki. Suhted stabiliseerusid ja majanduslikud sidemed said kahe riigi vahel paika 1006. aasta kaubandusleppega, millega andsid riigid teineteise kaupmeestele erilised kauplemisõigused.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

[[Fail:Живописный Карамзин 55.jpg|vasakul|pisi|Volga bulgaarid tegemas 1219. aastal koos kingitustega rahupakkumist suurvürst [[Juri Vsevolodovitš|Jurile]] ]]

12. sajandiks oli välja kujunenud bulgaari asulate [[linnastu]], mis hõlmas omavahel ühendatud [[Linnamägi|linnamägesid]] ja asulaid. See toetas põlluharimise laienemist (mis omakorda põhjustas liigsest põlluharimisest taastuva maa-ala suurenemist) ja loomakasvatuse levimist uutele maadele. Riigis liigirikkus vähenes ja umbrohi levis põldudel aina ohtramalt, viies kõigepealt keskkondliku, seejärel majandusliku krahhini. Kriisi aitas leevendada osa rahvastiku asumine väljapoole Volga-Bulgaariat, [[Slaavi vürstiriikide loend|Vanavene vürstiriikidesse]] ja [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] asualadele.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Riigi rahulik areng katkes 11. sajandi teisel poolel, kui riiki ründasid [[kiptšakid|kiptšakkid]]e poolt liikvele aetud [[Oguusid|oguusi]] hõimud, hiljem ründasid riiki ka kiptšakid ise. Pidevad sõjaretked, mis jõudsid riigi pealinnani välja, sundisid Volga-Bulgaaria rahvast asuma rohkem Kama lähedusse. Sõjaretked kadusid 1120. aastatel, pärast seda, kui bulgaarid suutsid tappa tollase [[Kumaania|Kiptšaki riigi]] khaani [[Ajepa]]. See-eest sattusid bulgaarid konflikti Kiievi valitseja [[Juri Dolgoruki]]ga, kes oli abielus mõrvatud khaani tütrega. Idaslaavlased korraldasid [[Kiievi-Vene sõjakäigud Volga-Bulgaaria vastu|mitu sõjakäiku]] Volga bulgaaride vastu, millest suurim, 1183. aastal korraldatud retk, piiras Biläri. Kiievi-Vene–Volga-Bulgaaria sõjad jätkusid kuni mongolite saabumiseni.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

[[Fail:001_Kievan_Rus'_Kyivan_Rus'_Ukraine_map_1220_1240.jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] ja Volga-Bulgaaria 13. sajandil. Aastaarvud tähistavad riikide vallutamist mongolite poolt]]

12. sajandi sõjad näitasid, et Volga-Bulgaaria juhtkond polnud ühtne. Osa riigi juhtkonnast tahtis arendada suhteid Kiievi-Vene vürstidega, teine pool tahtis arendada kaubandust ja kindlustada oma võimu Jugras ning [[Uurali piirkond|Uurali piirkonnas]]. 1183. aastal liitus Kiievi-Vene sõjaretkega slaavlaste poolel ka osa Volga-Bulgaaria eliidist. Kaubandusmeelse eliidi juhtimisel ründasid Volga-Bulgaaria väed Kirde-Kiievi-Vene linnasid ([[Suzdal]], [[Jaroslavl]], [[Ustjug]]) ja soosisid 13. sajandi alguses [[Purgazi vürstiriik|mordvalaste riigi]] ja selle juhi [[Purgaz]]i võitlust Kiievi-Vene vastu.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

===Mongolite vallutus ===
{{Pikemalt|Mongolite sissetung Volga-Bulgaariasse}}
Uudised mongolite vallutustest jõudsid Volga-Bulgaariasse aastatel 1219–1221, mil [[Mongolite sissetung Horezmi riiki|mongolid hävitasid Horezmi riigi]], sest Volga-Bulgaaria linnadesse jõudis palju pagulasi [[Horezmi riik|Horezmi riigist]]. Mõned aastad hiljem saabusid riiki ka kiptšaki pagulased. Kuuldes uuest ohust, tegi Volga-Bulgaaria naabritega rahu ja steppi jäänud kiptšakkidega liidu. Pärast [[Kalka lahing]]ut 1223. aastal liikusid [[Mongolite riik|mongolite riigi]] väed [[Subutai]] ja [[Džebe]] juhtimisel Volga-Bulgaaria poole. Volga bulgaarid suutsid [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara]] lähedal [[Samara jõelooke lahing|mongoleid edukalt varitseda]] ja tagasi lüüa.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Introduction |url=https://humanitiesinstitute.org/__static/b1bda59fbf7025327430d23992eb2d92/volga-bulgars-events(2).pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}&lt;/ref&gt;

1228. aasta otsustasid mongolid [[kurultai]]l võtta vallutuse sihiks Volga-Bulgaaria. 1229. aastal võttis [[Batu-khaan]] ette Volga-Bulgaaria vastu esimese sõjakäigu, milles hävitas Uurali-äärsed Volga-Bulgaaria tugipunktid, kuid edasi ei tunginud. 1232. aastal vallutasid mongolid Lõuna-Volga-Bulgaaria, kuid peamised linnad jäid vallutamata. 1236. aastal vallutasid mongolid Volga-Bulgaaria täielikult ja laastasid mitu aastat piirkonda.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Bilär, Bolğar ja Suar hävitati, linnade elanikud tapeti või müüdi orjadeks. Kuni 80% riigi elanikkonnast hukkus. Vallutatud piirkond jagati mitmeks piiratud autonoomiaga haldusüksuseks, millest said [[Mongoli impeerium]]i vasallid [[Džutši uluss]]i koosseisus.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1322&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Conclusions}}&lt;/ref&gt;

=== Järelmõjud ===
{{Pikemalt|Bulgaari uluss}}
[[Fail:Bilyar - Mechet.jpg|pisi|[[Bilär|Biläri]] mošee varemed]]
Mongolite sõjategevus sundis paljusid Volga bulgaare pagema riigi põhjaosasse. Riigi endisest keskosast sai Mongoli riigis [[Bulgaari uluss]]. Sinna jäänud bulgaarid mässasid mongolite vastu aastatel 1238–1239 ja 1261.&lt;ref name=&quot;:1322&quot; /&gt; Bilär ei taastunud vallutussõjast, Bolğar taastus keskusena 14. sajandi keskpaigas, kuid juba uue linnana.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Bulgaaride osakaal oma kodumaal vähenes veel 13. sajandil [[Must surm|musta surma]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2001 |pealkiri=We Are Not Tatars! The Invention of a Bulgar Identity |url=http://www.turko-tatar.com/uli/pubs/ART2001.pdf |ajakiri=Néptörténet - Nyelvtörténet |lehekülg=136-153}}&lt;/ref&gt;

Allesjäänud 13. sajandi jooksul õppisid bulgaarid elama uue võimu all. Tühjaks jäänud aladele asusid püsivalt mitmed rahvad, näiteks kiptšakid, [[horezmlased]], mordvalased, [[armeenlased]] ja idaslaavid. Mitmekesisust võimendas mongolite piirkonna kasutus [[Küüditamine|küüditamise]] sihtkohana, kuhu saadeti mujal Mongoli riigis mässanud rahvakilde. Järk-järgult võtsid bulgaarid omaks [[Tatarlased|tatarlaste]] nime, millega iseloomustati kõiki Džutši ulussis elavaid turgikeelseid elanikke, ja segunesid piirkonda asunud teiste turgi rahvastega.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=1990 |pealkiri=The Formation of a Tatar Historical Consciousness: Sihabäddin Märcani and the Image of the Golden Horde |ajakiri=[[Central Asian Survey]] |aastakäik=9 |üksiknumber=2 |lehekülg=39-49}}&lt;/ref&gt; Erinevalt ülejäänud ulussist jäi Kama jõe piirkond mongoli vallutussõdadest laias plaanis puutumata, mistõttu see säilitas oma Volga-Bulgaaria aegsed olud kauem kui ülejäänud uluss.&lt;ref name=&quot;:1322&quot; /&gt;

[[Mongolite riigi jagunemine|Mongoli riigi jagunemise]] järel 13. sajandi lõpus jäid endise Volga-Bulgaaria alad [[Kuldhord]]i koosseisu.&lt;ref name=&quot;:32&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=VÁSÁRY |eesnimi=ISTVÁN |pealkiri=The Encyclopedia of Empire |kirjastus=[[John Wiley &amp; Sons]] |aasta=2016 |toimetaja-perekonnanimi=MacKenzie |toimetaja-eesnimi=John M. |trükk=esimene |keel=en |artikkel=Golden Horde Khanate |doi=}}&lt;/ref&gt; 14. sajandi lõpus ja [[15. sajand|15. sajandi]] alguses oli Kuldhord nõrgenemas ja Bulgaari ulussis ja selle läheduses koondasid võimu oma kätte [[Kaasan]]i (mille algne nimi oli Uus-Bolğar) valitsejad.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Shpakovsky |eesnimi=Viacheslav |url=https://dn720005.ca.archive.org/0/items/armies-of-the-volga-bulgars-khanate-of-kazan/armies%20of%20the%20volga%20bulgars%20%26%20khanate%20of%20kazan.pdf |pealkiri=Armies of the Volga Bulgars &amp; Khanate of Kazan: 9th–16th Centuries |perekonnanimi2=Nicolle |eesnimi2=David |kirjastus=[[Osprey Publishing]] |aasta=2013 |isbn=9781782000808 |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 15. sajandi keskpaigus iseseisvus [[Kaasani khaaniriik]], mille valitsejad kasutasid harva ka tiitlit &quot;Bulghāria prints&quot;. Mõnikord esines Kaasaniga seoses Bulgaaria nimi ka Vene allikates. Bulgaarid olid tollal veel kohati eristatud sealsetest [[Volga tatarlased|Volga tatarlastest]], kuid erinevus oli peamiselt [[Sotsiaalne klass|klassis]]: tatarlased moodustasid Kaasani [[ülemklass]]i, bulgaarid [[alamklass]]i.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Manzoor |eesnimi=Shahla |kuupäev=oktoober 2020 |pealkiri=Emergence of Turko-Tatar States in 15th Century Part-2: A Study of Kazan Khanate |ajakiri=[[Turkish Online Journal of Qualitative Inquiry]] |aastakäik=11 |üksiknumber=4 |lehekülg=790-796}}&lt;/ref&gt; [[Kaasani piiramine (1552)|Kaasani vallutamise]] järel 16. sajandi keskpaigust on endine Volga-Bulgaaria olnud [[Venemaa tsaaririik|Vene riigi]] koosseisus.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Bulgaarid rahvusena hajusid, kuid Bulgaaria nimi jäi piirkonnas kasutusse.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

[[Fail:Russian coat of arms of Volga Bulgaria.gif|pisi|[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigis]] Volga-Bulgaariat sümboliseerinud vapp (1857)]]

==== Uurimine ====
Volga-Bulgaaria ajalugu oli kuni 19. sajandini vähetuntud, sest säilinud kirjalikke allikaid riigi kohta oli vähe ja need olid kõik [[Sekundaarne allikas|sekundaarsed]] ehk teiste poolt kirja pandud.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Sajandi lõpus sai piirkonna uurimine hoogu juurde, sest [[arheoloogia]] sai aluse teadusena. Seda võimendas veelgi arheoloogia, ajaloo ja etnograafia seltsi asutamine [[Kaasani Keiserlik Ülikool|Kaasani Keiserlikus Ülikoolis]] 1878. aastal.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

Volga-Bulgaaria uurimine on algusest peale olnud tihedalt seotud Venemaa kaasaegse poliitikaga. Keisririigi ajal toetasid Vene võimud uuringuid, mis väitsid Volga bulgaarid slaavi rahvas olevat. [[Andrei Lihatšev]] on ainuke 19. sajandi uurija, kelle uurimus Volga bulgaaride eluolust kujunes üleüldiselt aktsepteerituks. Põhjalikumad uurimused ilmusid alles 20. sajandi teisel poolel ja olid kirjutatud Nõukogude kontekstis. Nõukogude-järgsed uuringud sageli koostatud Tatarstani ja Venemaa praegustes oludes, milles arutatakse bulgaaride seoseid tatarlastega ja slaavide rolli Volga-Bulgaarias.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

[[Fail:Monument to Kotrag 3.jpg|pisi|[[Tšuvaššia]]s 2022. aastal avatud [[mälestusmärk]], pühendatud bulgaarid [[Volgamaa]]le toonud [[Kotrag]]ile]]

==== Järglasrahvad ====
19. sajandist alates on rahvuslikud ja akadeemilised liikumised arutlenud, kuivõrd moodustasid Volga bulgaarid aluse Volga keskjooksu [[Turgi rahvad|turgi]] rahvaste [[Tatarlased|tatarlaste]] ja [[Tšuvašid|tšuvašide]] etnogeneesis. Varem arvati, et bulgaarid võisid olla ka [[baškiirid]]e eelkäijad, kuid see hüpotees ei ole enam levinud.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Нигамаев |eesnimi=Альберт Зуфарович |perekonnanimi2=Ильфаровна |eesnimi2=Ахмадуллина Алсу |kuupäev=2016 |pealkiri=The Relationships Between the Bashkirs and the Bulgars in the Middle Ages |ajakiri=ИСЛАМ И ТЮРКСКИЙ МИР: ПРОБЛЕМЫ ОБРАЗОВАНИЯ, ЯЗЫКА, ЛИТЕРАТУРЫ, ИСТОРИИ И РЕЛИГИИ |lehekülg=54-56}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1304-1308 |keel=en |artikkel=Bulghar}}&lt;/ref&gt;

Kui 19. sajandil arvati tatarlasi piirkonda olevat asunud alles mongolite vallutustega, siis Nõukogude ajast saadik arvatakse pigem, et tatarlased kujunesid välja (vähemalt kohati) piirkonda jäänud bulgaaridest.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt; Tatarlaste päritolu vastu räägib asjaolu, et [[tatari keel]] on turgi keelte teisest harust ja seega mitte väga lähedane [[bulgaari keel]]e sugulane. Tatarstanis on olnud [[Bulgarism|poliitilisi liikumisi]], mis on taotlenud rahva ümbernimetamist bulgaariteks.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Tšuvaššide puhul on keele tõttu tõenäoline, et rahvus oli tihedalt seotud Volga bulgaaridega. Volga bulgaari keelt peetakse [[tšuvaši keel]]e eelkäijaks ja lähedaseimaks sugulaskeeleks. See-eest järgisid tšuvašid kuni õigeusu vastuvõtmiseni oma põlisusku ja nende keelest puuduvad täielikult islami mõjutused, mis peaksid islamiusku Volga bulgaaride järglasrahva keeles olema.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Agyagási |eesnimi=Klára |pealkiri=Chuvash Historical Phonetics |kirjastus=Otto Harrassowitz GmbH &amp; Co. KG |aasta=2019 |lehekülg=1-10 |keel=en |artikkel=The predecessors of the Chuvash in the Volga region}}&lt;/ref&gt; 

== Geograafia ==
[[Fail:08_Zarstvo_Bulgarskoe.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria asuala]]
Volga-Bulgaaria asus [[Volga]] keskjooksul ja [[Kama jõgi|Kama]] alamjooksul, tänapäevase [[Venemaa]] koosseisus, täpsemalt [[Uljanovski oblast|Uljanovski]] ja [[Samara oblast]]ide ning [[Tatarstan]]i ja [[Tšuvaši vabariik]]ide alal. Volga-Bulgaaria peamisteks piirideks olid jõed: põhjas [[Kazanka jõgi|Kazanka]], läänes [[Svijaga]], idas [[Šešma]] ja lõunas [[Bolšoi Tšeremšan]] ning [[Sok]]. Nende piirideni jõudis riik 11. sajandi keskpaiku ja püsis nendes enam-vähem stabiilselt kuni mongolite sissetungini.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Põhjas piirnesid nad [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugra]] ja [[Vepsamaa]]ga, [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] ja [[Permlased|permlastega]] ([[mordvalased]], [[komid]], [[udmurdid]], [[marid]]) ning lõunas [[baškiirid]]ega, võib-olla kohati ka [[oguusid]]e, [[petšeneegid]]e ja [[kumaanid]]ega.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Riigi maastik on pigem tasandikuline, keskmiselt 170–180 meetrit merepinnast. Piirkond on kahe taimestikuvööndi, [[mets]]a ja [[Stepp|stepi]], piiril. Suurt osa Volga-Bulgaariast kattis [[metsastepp]], [[Samara jõelooge]] oli tollal suuresti stepp. Metsad olid levinumad Bolšoi Tšeremšani läheduses riigi lõunapiiril. Palju oli väikseid jõgesid ja järvi. Põlluharimiseks ja loomapidamiseks sobis viljakuse poolest kõige paremini Kama-tagune piirkond. Levinuimad puud olid [[mänd]] ja [[kask]], kuid riigis kasvasid lehtpuudest veel [[tamm]], [[pärn]], [[Arukask|aru]]- ning [[sookask]], [[vaher]], [[sarapuu]], [[Harilik pihlakas|pihlakas]], [[künnapuu]] ja [[lodjapuu]] ning okaspuudest [[mänd]], [[Siberi kuusk]] ja [[harilik kuusk]]. Bulgaaride paikseks jäämise järel metsa osakaal vähenes ja stepi osakaal suurenes, piirkonnas tekkisid inimasulad ning [[Põld|põllud]].&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Piirkonnast on leitud 17 looma-, 26 linnu- ja 26 kalaliiki. Loomaliikidest leidusid Volga-Bulgaarias [[põder]], [[põhjapõder]], [[metskits]], [[saiga]], [[metssiga]], [[metshobune]], [[kulaan]], kaks [[Jänes|jänese]] liiki, [[orav]], [[kobras]], [[hunt]], [[rebane]], [[pruunkaru]], [[nugis]], [[tuhkur]] ja [[ilves]]. Kliima soojenemise tõttu on leitud piirkonnast jälgi ka (tavaliselt stepialadel elavatest) [[Euroopa sookilpkonn]]ast ja muttlemmingust (''[[Ellobius talpinus]]''). Lindudest elasid Volga-Bulgaarias [[järvekaur]], [[hallhaigur]], [[rägapart]], [[rääkspart]], [[sinikael-part]], [[soopart]], [[hallhani]], [[rabahani]], [[laululuik]], [[tuttvart]], [[sõtkas]], [[stepipistrik]], [[kalakotkas]], [[teder]], [[metsis]], [[laanepüü]], [[põldvutt]], [[suurtrapp]], [[kurg]], [[suurkoovitaja]], [[vihitaja]], [[kajakas]], [[ronk]], [[hallvares]] ja [[harakas]]. Kaladest elasid piirkonna veekogudes [[sterlet]], [[sevrjuuga]], [[beluuga]], [[vene tuur]], [[šipp]], [[kessleri aloosa]], [[Harilik taimen|taimen]], [[Kaukasuse forell]], [[nelma]], [[haug]], [[latikas]], [[abakala]], [[nurg]], [[turb]], [[tõugjas]], [[särg]], [[hammassärg]], [[karpkala]], [[koger]], [[linask]], [[säinas]], [[säga]], [[luts]], [[Sander (kala)|sander]], [[jõekoha]] ja [[ahven]]. Volga-Bulgaaria kalaliigid olid suured: väikseimad algasid 20 sentimeetrist, suurimad olid 3,5 meetrit. Enamus kaladest oli 60–100 sentimeetrit pikad.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

== Riigihaldus ==
[[Fail:Almush.gif|pisi|Volga-Bulgaaria valitseja [[Almass]]]]

==== Riigi juhtimine ====
Varajane Volga-Bulgaaria oli hõimuliit, mida juhtis sõjaline juht. Rahvas pidi oma juhtidele maksma koosviibimistel [[Andam|andamit]], milleks olid [[Hobune|hobused]], [[mõdu]] või [[nisu]]. Riigis kehtis hõimuaegadest pärit olev turgi õigus, mille järgi olid naised meestega peaaegu samaõiguslikud. Suuri otsuseid arutati koosviibimistel ja langetati koos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:52&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Gender |url=https://static-gcs.edit.site/users-files/bfa36c66429054dbadd0480e7c9aad07/volga-bulgars-gender.pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}&lt;/ref&gt;

Pärast islami kujunemist riigiusuks ja rahvastiku paikseks jäämist kujunes Volga-Bulgaaria kaasaegseks agraarühiskonnaks, mis jäljendas riigihalduses kohati kalifaati.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Volga-Bulgaariat valitses oma [[dünastia]]. [[Bei|Bekid]] olid piirkondlikud asevalitsejaid maa- ja linnakohtades. Aadlike kohalik nimetus oli ''yori''/''churi'', vaimulikkonda jagati kolmeks: [[qādī]], [[faqīh]], ja [[chatīb]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Riigis arenes välja toimiv maksusüsteem ja suur osa maast koondus aadlikest suurmaaomanike kätte. Kaubanduse osakaalu tõttu kujunesid riigis mõjukaks ka kaupmehed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Naiste roll ühiskonnas vähenes: nad ei võinud enam omal soovil meestega vestlusse asuda, hobustega sõita ega relvi kanda, vaid pidid jääma koju.&lt;ref name=&quot;:52&quot; /&gt;

[[Fail:Bolgar gravestone.JPG|pisi|Volga bulgaari [[hauakivi]]]]

==== Haridus ====
Volga-Bulgaarias oli välja arenenud [[Volga-Bulgaaria ruunid|ruunidel]] põhinev kirjakeel, mis oli seotud [[Orhoni kiri|Orhoni kirjasüsteemiga]]. Ruunid asendas 10. sajandi jooksul [[araabia tähestik]]. Bulgaaride kirjaoskus oli märkimisväärne. Haridust anti islamikoolides: [[maktab]]is algharidust, [[medrese]]s haridust edasijõudnutele.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Galiakberova |eesnimi=Alfinur Azatovna |perekonnanimi2=Gabdulkhacovich Mukhametshin |eesnimi2=Azat |perekonnanimi3=Asratyan |eesnimi3=Norair Martinovich |kuupäev=august 2020 |pealkiri=RELIGIOUS AND SECULAR ASPECTS IN THE HISTORY OF TATAR NATIONAL EDUCATION FROM 8th TO EARLY 20th CENTURY |url=http://www.ejst.tuiasi.ro/Files/83/4_Galiakberova%20et%20al.pdf |ajakiri=[[European Journal of Science and Theology]] |aastakäik=16 |üksiknumber=4 |lehekülg=27-41}}&lt;/ref&gt; [[Araabia keel|Araabiakeelseid]] tekste on riigi aladelt leitud juba 10. sajandist, kuid Volga bulgaari kirjakeelest on säilinud näited vaid 12.–14. sajandi hauakividel.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2008 |pealkiri=The lslamic High Culture of the Golden Horde |url=https://isamveri.org/pdfdrg/D201827/2008/2008_SCHAMILOGLUU.pdf |ajakiri=Islamic Civilisation in the Volga-Ural Region |väljaandja=[[Research Centre for lslamic History, Art and Culture]] |avaldamispaik=Istanbul |lehekülg=29-31}}&lt;/ref&gt;

Mitmed allikad kinnitavad, et Volga-Bulgaariast kujunes 11.–12. sajanditel välja üks akadeemilise elu kaasaegseid keskuseid.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Mitmed tuntud tollased islamiharitlased olid pärit Volga-Bulgaariast, näiteks teoloog [[Yakub ibn Numan]], haritlased [[Khwaja Ahmad al-Bulghāri]] ja [[Sulaiman ibn Daud]] ning poeet [[Qol Ğali]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Demograafia ==
[[Fail:Волго-Вятский регион X век.jpg|pisi|Ida-Volgamaa rahvuslik koosseis 10. sajandil]]

==== Rahvuslik koosseis ====
Bulgaarid saabusid Volga-Bulgaariasse 8.–9. sajandi jooksul kolmes laines. Esimesed grupid liikusid 8. sajandi keskel Volgat pidi ülemjooksu poole, kuid ei jätnud endast palju jälgi. 8. sajandi teises pooles asusid mitmed hõimud tänapäevase [[Tetjuši rajoon]]i aladele. Samuti asusid mitmed bulgaari hõimud 8. sajandi teises pooles Volga paremkaldale. Bulgaaride grupid olid erinevate taustadega, mõned olid nomaadsemad, teised paiksemad, erinesid ka matmiskombed. Rändeid põhjustasid tõenäoliselt [[Araabia-Kasaaria sõjad]], teised bulgaaride aladele rändavad rändrahvad ja [[kliimasoojenemine]], mis põhjustas Volga alamjooksul sageli [[põud]]a.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

[[Fail:Gardiner814.jpg|pisi|Rahvaste asualad [[Euroopa|Euroopas]] 9. sajandi alguses. Kaart näitab lisaks [[Volga bulgaarid|Volga bulgaaritele]] (''White Bulgarians'') piirkonnas ka [[Mordvalased|mordvalasi]] ja [[Baškiirid|baškiire]]|vasakul]]

Volga-Bulgaarias segunesid bulgaarid mitmete rahvustega, sealhulgas ka turgi ja soomeugri ([[ersad]]e, [[mokšad]]e ja ungarlaste) hõimudega. Tõenäoliselt moodustasid Volga-Bulgaaria rahvastiku suuresti [[Nevolino kultuur]]i esindajad, kellest on piirkonnas palju märke juba enne bulgaarisid ja oletatavasti segunesid nendega rahumeelselt. 9. sajandi kolmandaks veerandiks oli Volga-Bulgaaria moodustav rahvuslik koosseis piirkonnas välja kujunenud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Füüsiline antropoloogia|Füüsilise antropoloogia]] uuringud on näidanud, et Volga bulgaarid kuulusid niiöelda [[Europiidne rass|europiidsesse rassi]], kuigi aadlike puhul on täheldatud ka Kesk-Aasia mõjusid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lisaks bulgaaridele märkis ibn Faḑlān Volgamaad külastades eraldiseisvalt ära [[sabiirid]], kes elasid (sajandi lõpuni Volga-Bulgaariaga vaid nõrgalt seotud, seejärel riiki integreeritud) [[Suari vürstkond|Suari vürstkonnas]], mille keskuseks kujunes [[Suar]]i asula.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Sellele lisaks märkis ta ära Volgamaal elavat veel turgi taustaga [[Eskelid|eskeleid]] ja [[Barsilid|barsileid]]. Arheoloogilised tõendid viitavad ka [[petšeneegid]]e asustusele Volga-Bulgaarias. Hoolimata Ibn Faḑlāni kommentaaridest pole piirkonnas märke [[Põhjagermaanlased|skandinaavlaste]], [[Araablased|araablaste]] ega [[Indialased|indialaste]] püsivast asustusest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ibn Faḑlān mainis veel Volga-Bulgaaria idaosas, [[Kama jõgi|Kama jõest]] läänes ja idas elavaid soomeugrilasi (sealhulgas ka [[Ungarlased|ungarlaste]] eelkäijad). Nad olid tõenäoliselt välja arenenud Kušnarenkovo ja [[Karajakupovo kultuur]]idest ja jäänud Volga-Bulgaaria aladele sealsete meeldivate eluolude tõttu.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Kirjalike allikate järgi säilitasid nad kogu Volga-Bulgaaria eksistentsi jooksul oma kultuuri, usu ja keele. 1230. aastatel kohtas munk [[Friar Julian|Julian]] piirkonda külastades kirja veel soravalt [[ungari keel]]t kõnelevaid kohalikke.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
==== Usundid ====
Volga-Bulgaaria riigiusuks kujunes koos riigi tekkega [[islam]], kuigi tõenäoliselt olid mõned grupid islami omaks võtnud juba enne kaliifi saadikute külastust 921–922. aastal, sest islami jutlustajad [[Horezm]]ist olid piirkonnas usundit juba levitanud.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt; Riigi eliit islamiseerus 920.–940. aastate jooksul. Enamik bulgaaridest järgisid 10. sajandil veel neile põlist [[tengrism]]i, kuid sajandi lõpuks hakkas islam rohkem levima ka rahva seas. Islami võtsid omaks peamiselt volga bulgaaride (aga mitte kõik hõimud), teised riigi rahvad säilitasid oma usu. Siiski jätkus paganlike matmispaikade kasutus kindlasti veel 10. sajandil ja tõenäoliselt ka 11. sajandil.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
[[Fail:Volga bulgar house.jpg|pisi|Volga bulgaaride kodu 11.–12. sajandil, näitus [[Tatarstani Vabariigi Rahvusmuuseum]]is]]
Islamist sai Volga-Bulgaaria üks alustalasid. Islami vaimulikkond moodustas riigis mõjuka osa ja ka märgatav osa Volga-Bulgaaria haritlastest omandas islamistliku hariduse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Olles põhjapoolseim islamiriik maailmas, olid korralikud moslemid talviti hädas kõigi vajalike palvustega päevasesse aega mahutamisega.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

Enamus vähemusrahvusi, eriti soomeugrilased, jäid truuks oma põlisusundile. Märke usuvähemuste allasurumisest Volga-Bulgaarias ei ole.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Volgamaal levis juba enne bulgaaride saabumist ka [[kristlus]], peamiselt [[Imenkovo kultuur]]i esindajate seas. Kristlastest Volga-Bulgaarias on säilinud kirjalikke allikaid ka 12. ja 13. sajandist. [[Judaism]]i järgijatest pole siiani riigis jälgi leitud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
==== Asustus ====
Volga-Bulgaaria tekkides elasid bulgaarid veel [[jurta]]des, püsivaid asulaid polnud veel tekkinud. Esimesed asulad tekkisid teadaolevalt 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil. Vanim teadaolev Volga-Bulgaaria asula on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Asulad tekkisid kohtades, kus kauplemine oli soodus, näiteks [[Jõesuue|jõesuudmetes]]. Ka riigi pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]] tekkis kauplemiskohana 10. sajandi esimesel poolel [[Volga]] kaldal, praegusest [[Kaasan]]i linnast 200 km lõunas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ancient Civilisation on the Volga: Why Visit Great Bolgar |url=https://www.visit-tatarstan.com/en/areas/drevnyaya-tsivilizatsiya-na-volge-zachem-ekhat-v-velikiy-bolgar/ |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Visit Tatarstan}}&lt;/ref&gt; Kuigi kirjalike allikate järgi tekkis ka riigi teine pealinn [[Bilär]] juba 920. aastatel, pole sellest arheoloogilisi tõendeid. Pigem tundub suureks kaubalinnaks kujunev linn olevat tekkinud 10. sajandi viimasel kolmandikul.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; OIulisemad suuremad linnad ja poliitilised keskused olid veel [[Suar]], [[Džuketau]] ja [[Kermentšuk]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasary |eesnimi=Istvan |kuupäev=2002 |pealkiri=Western Sources on the Early Towns of the Middle Volga Region |url=https://real.mtak.hu/46951/1/aorient.55.2002.1-3.19.pdf |ajakiri=[[Acta Orientalia Academiae Scientiarum Hung]] |aastakäik=55 |üksiknumber=1-3 |lehekülg=263-268}}&lt;/ref&gt; Volga-Bulgaaria suuremates linnades mängisid suurt rolli moslemimaadest saabunud migrandid.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

[[Fail:Bolgar1839.JPG|vasakul|pisi|[[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğari]] varemed 19. sajandil]]

Rahvastiku tihedus oli märgatavalt kõrgem lõunas, [[Malõi Tšeremšan]]i vesikonna ümbruses, kus on leitud 320 asulat, muuhulgas ka piirkonna suurim Bilär. Rohkem kui pooled leiud on leitud Volga-Bulgaaria lõunapiirilt. Põhjas oli asustus madalam, kuid siiski suhteliselt tasakaalukalt jagunenud. Kama ümbrus idas asustati hiljem, 12. sajandi jooksul. Volga-Bulgaaria rahvaarv tõusis pärast rahva paikseks jäämist märgatavalt.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Volga-Bulgaaria on tuntud oma [[Linnamägi|linnamägede]] poolt. 21. sajandi alguse seisuga on avastatud 163 linnamäge, neist rohkem kui pooled Kama-taguses piirkonnas, Bolšoi Tšeremšani ja Malõi Tšeremšani vesikonna ümbruses. Linnamägede suurus on 1–600 hektarit, enamus neist küll kuni 30 hektarit. Mitmes suuremas linnamäes asus ka linn, väiksemad täitsid sageli lossi või kindlustuse rolli.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

== Majandus ==
[[Fail:Pottery Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria keraamika]]

==== Maakasutus ====
Kuni Volga-Bulgaaria tekkimiseni oli Volga bulgaaride peamine elatusviis [[loomakasvatus]]. Lisaks sellele tegeleti loomajahiga. Paikseks jäämisega kujunes aga Volga bulgaaride peamiseks elatusviisiks [[põlluharimine]].&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Tõenäoliselt juba piirkonda jõudmisest saadik tegelesid mõned bulgaarid ka põlluharimisega, elanikkonna paikseks jäämisega põllumajanduse osakaal riigi majanduses kasvas. Peamiselt kasvatati [[hirss]]i, [[nisu]] ja [[Oder|otra]], mis kasvasid tollal piirkonnas paremini [[Kliimasoojenemine|kliimasoojenemise]] tõttu. Koos [[hobuseliha]]ga moodustasid eelmainitud põllutooted suurema osa Volga bulgaaride söögilauast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Põllumehed oma toodangu eest eraldi makse maksma ei pidanud. Bulgaaride põllutoodangu saadused olid vajatust suuremad, kuid nad ei osanud põllumaad sälitavalt kasutada, mistõttu mulla viljakus külade lähedal vähenes ja muld sai välja kurnatud.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Seepärast võtsid talupojad põldudena kasutusele uued piirialad ja nõnda liikusid aegamööda ka külad: vanad põldudest kaugemal olevad talud jäid kasutuseta, uued talud liikusid mõnisada meetrit edasi uute põldude poole.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Lisaks põllutöölistele moodustasid suure osa Volga-Bulgaaria elanikest [[Käsitööline|käsitöölised]]. Metalli töötlemine arenes riigis peamiselt välja [[Rauamaak|rauamaagi]] asukohtade lähedal Volga keskjooksu läheduses. Erandiks olid suured linnad, kuhu raud toimetati läbi kaubanduskohtade. Riigi idaosas Kama jõe ümbruses leidus palju ka [[vask]]e, kuigi selle kvaliteet ei olnud väga hea. Väärismetalle piirkonnas eriti ei leidunud, mistõttu kasutasid juveliirid oma töös sissetoodud väärismetalle ([[kuld]], [[hõbe]]). Vanametalli ja vasknõusid müüdi Volga-Bulgaariast edasi [[Vene]]sse ja oma naaberpiirkondadesse, kuid vääristooted jäid enamasti riiki.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt; Volga ja Kama liiva kasutati kohalike pottide tegemiseks, hiljem ka vähekvaliteetse klaasi valmistamisel.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

[[Fail:Jewellery 2 Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria ehted]]

==== Kaubandus ====
Kuigi enamus bulgaare olid põlluharijad, oli Volga-Bulgaaria majandus suuresti üles ehitatud [[kaubandus]]ele. Paiknedes nii [[Volga kaubatee|Volgal]], [[idatee]] läheduses, sagedas kontaktis [[Horezm]]iga kui ka oletataval [[Siber]]i kaubateel, orienteerus riik varakult [[kaubandus]]e arendamisele.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt; Välisriikide kaupmeestele arendati linnades välja eraldatud linnaosad.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Põhjas koguti hinnatud [[karusnahk]]asid, mis müüdi lõunas ja idas maha. Volga-Bulgaaria valitsejad kogusid [[Maksud|maksuna]] kümnendiku nende aladelt läbi liikunud [[Kaup|kaubast]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Koos iseseisvuse suurenemisega laienes riigi võimekus kaubelda ja asulate tekkega arenes piirkonnas välja ka piirkonnale omane sepatöö, mis oli ajendatud nii kasaaride kui ka [[Kesk-Aasia]] sepakunstist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Moslemimaades kujunesid hinnatuks ja Volga-Bulgaaria [[kingad]].&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

[[Fail:Volga_Bulgaria_dirhams_Mikail_ibn_Jafar.jpg|vasakul|pisi|[[Almass]]i poja [[Mikail ibn Cağfar]]i valitsusajast pärinevad [[dirham]]id]]

Kuigi [[hõbemünt]]ide ([[dirham]]) tootmine algas Volga-Bulgaarias 10. sajandi alguses juba enne kontakte [[Araabia]]ga ja enne püsivate asulate teket riigis, oli see peamiselt mässumeelsete Volga-Bulgaaria varajaste khaanide poliitiline võte, mitte veel täielikult iseseisva riigi tunnus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Esimesed mündid jäljendasid [[Samaniidide riik|Samaniidide riigi]] dirhameid, hilisematel müntidel (alates 10. sajandi keskpaigust) jäljendas stiil jätkuvalt [[Samaniidid|samaniide]], kuid müntidele said kirja Volga-Bulgaaria valitsejate nimed. Piirkondlik ja Volga-Bulgaaria jaoks mõeldud müntimine sai riigis alguse 10. sajandi keskel (aastatel 949/950) Suaris, teiseks müntimiskeskuseks sai Bolğar. See oli tõenäoliselt suurema autonoomia või iseseisvuse saamise üks väljunditest. Lisaks valitseja nimedele ilmusid müntidel ka valitseva [[Kaliif|kaliifi]] või Samaniidi valitseja nimed. Väljaspool Volga-Bulgaariat on riigi münte leitud suuremates kogustes peamiselt [[Rootsi]]st, kuid ka [[Venemaa]]lt, [[Eesti]]st, [[Läti]]st, [[Ukraina]]st, [[Soome]]st ja [[Poola]]st.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

== Vaata ka ==

* [[Volga bulgaarid]]
* [[Volga-Bulgaaria valitsejate loend]]
* [[Bulgarism]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]</text>
      <sha1>fjf9rc1v0fll264q4a3l6ojffra04r3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188821</id>
      <parentid>7188776</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:14:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188821</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44929" sha1="7ppuak19eo2d0k8hqnk3myowb252e9d" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Endine riik
| nimi = Volga-Bulgaaria
| asendikaart = Volga-Bulgaria.jpg
| pealinn = [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]]&lt;br&gt;[[Bilär]]
| algusaasta = 10. sajandi algus
| peamised-keeled = [[bulgaari keel]]
| valitsusvorm = [[monarhia]]
| asendikaart-tekst = Volga-Bulgaaria umbkaudsed piirid alates 11. sajandi keskpaigast
| religioon = [[islam]]
| rahaühik = [[dirham]]
| eelnes = [[Kasaari khaaniriik]]
| järgnes = [[Mongolite riik]]&lt;br&gt;([[Bulgaari uluss]])
| riigipea-nimi = [[Almass]] (esimene)
| riigipea = Emiir
}}
'''Volga-Bulgaaria''' (ka '''Volga-Kama-Bulgaaria'''&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=1998 |pealkiri=Volga-Kama-Bulgaaria |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/volga-kaama-bulgaaria2 |väljaanne=[[Eesti Entsüklopeedia]]}}&lt;/ref&gt;) oli 10.–13. sajandil eksisteerinud turgikeelsete [[bulgaarid]]e riik [[Volgamaa]]l, [[Volga|Volga jõe]] keskjooksul [[Kama jõgi|Kama]] jõgikonnas.

== Nimi ==
Sõnatüve &quot;bulgar&quot; täpne päritolu on teadmata. Esmakordselt kasutati tüve 4. sajandil pKr ja selle päritolu ei ole suudetud siiani tuvastada. Üks levinud hüpotees on, et &quot;bulgar&quot; pärineb [[Turgi keeled|turgikeelsest]] sõnast ''bulgha'', mis tähendab &quot;segama&quot;. Selle järgi võiks &quot;bulgaarid&quot; tähendada segarahvast.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gurov |eesnimi=Dilian |kuupäev=2007 |pealkiri=The Origins of the Bulgars |url=https://www.csc.kth.se/~dilian/bulgars.pdf |vaadatud= |väljaanne=[[Skolan för elektroteknik och datavetenskap]]}}&lt;/ref&gt;

Bulgaaria nime levik väljaspool Volga-Bulgaariat (keskaegne [[Suur-Bulgaaria]]; [[Doonau]]-Bulgaaria, tänapäevase [[Bulgaaria]] eelkäija; võib-olla ka Põhja-Kaukaasia [[Balkaaria]]&lt;ref name=&quot;:82&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1000 |keel=en |artikkel=Balkar}}&lt;/ref&gt;) on seotud kas [[Bulgaarid|bulgaari]] rahvaste rännakuga erinevatesse [[Euroopa]] osadesse (nagu räägivad [[Bütsants]]i kroonikad) või selle grupi olulise positsiooniga rändrahvaste hierarhias, sarnaselt [[hunnid|hunnidega]] mõni sajand varem.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

== Ajalugu ==

=== Bulgaaride ränne Volgamaale ===
{{Pikemalt|Suur-Bulgaaria}}
[[Fail:Old_Great_Bulgaria_and_migration_of_Bulgarians.png|vasakul|pisi|Bulgaaride rändesuunad pärast [[Suur-Bulgaaria]] langust 7. sajandil]]
Keskaja algul, [[6. sajand|6.]]–[[7. sajand]]il, elasid [[Bulgaarid|algbulgaaride]] rändhõimud [[Aasovi meri|Aasovi merd]] piiravais [[stepp]]ides [[Donimaa]]l. 630. ja 640. aastatel suutis bulgaaride [[khaan]] [[Kubrat]] ühendada peamised bulgaari hõimud, luues võimsa [[Suur-Bulgaaria]] konföderatsiooni.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=The Historiography of the Origin of the Volga Bulgars; Pre-Bulgar Period and the Arrival of the Bulgars in the Volga Region}}&lt;/ref&gt; Bütsantsi kroonikate järgi purustas pärast Kubrati surma Bulgaaride riigi [[Kasaari kaganaat|Kasaaride kaganaat]]. Tema vanim poeg alistus kasaaridele, teised pojad liikusid bulgaari hõimudega eri suuntes. Volga bulgaarid said [[Kotrag]]i juhitud bulgaaridest, kes rändasid põhja.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nedashkovsky |eesnimi=Leonard |pealkiri=Muslims on the Volga in the Viking Age: In the Footsteps of Ibn Fadlan |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2023 |isbn=978-0-7556-1818-7 |toimetaja-perekonnanimi=Shepard |toimetaja-eesnimi=Jonathan |keel=en |artikkel=What was Volga Bulgaria? |toimetaja2-perekonnanimi=Treadwell |toimetaja2-eesnimi=Luke}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Fiedler |eesnimi=Uwe |pealkiri=The Other Europe in the Middle Ages: Avars, Bulgars, Khazars, and Cumans |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |isbn=978 90 04 16389 8 |toimetaja-perekonnanimi=Curta |toimetaja-eesnimi=Florin |koht=Leiden |keel=en |artikkel=BULGARS IN THE LOWER DANUBE REGION. A SURVEY OF THE ARCHAEOLOGICAL EVIDENCE AND OF THE STATE OF CURRENT RESEARCH |toimetaja2-perekonnanimi=Kovalev |toimetaja2-eesnimi=Roman}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Polgár |eesnimi=Szabolcs |pealkiri=The Carpathian basin, the Hungarians and Byzantium |kirjastus=[[Acta Universitatis Szegediensis]] |aasta=2014 |isbn=978-963-306-298-2 |lehekülg=199-214 |keel=en |artikkel=Black Bulgaria and the black Bulgars |artikkel-url=https://acta.bibl.u-szeged.hu/71524/1/opuscula_byzantina_011_199-214.pdf}}&lt;/ref&gt; Tegelikkuses pole teada, kuivõrd otseselt oli Suur-Bulgaaria lagunemine seotud bulgaaride rännakuga põhja.&lt;ref name=&quot;:132&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Introduction}}&lt;/ref&gt;

Enne bulgaaride saabumist asustasid 5. sajandist Volgamaad [[Indoeurooplased|indoeuroopa]] päritolu [[Imenkovo kultuur]]i esindajad (võib-olla [[slaavlased]]), [[soome-ugri rahvad]] (peamiselt [[ungarlased]] ja [[mordvalased]]) ja [[sarmaadid]]. Need rahvad käisid teineteisega tihedalt läbi ja mõjutasid teineteise kultuuri, sellele lisaks mõjutasid nende kultuuri piirkonna läheduses asuvad [[Turbaslõ kultuur|Turbaslõ]] ja [[Kušnarenkovo kultuur]]id. Peamiselt röövretkede ja (tõenäoliselt) [[katk]]u tõttu kukkus 7. sajandil Imenkovo kultuuride asulate arv.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Fail:Varangian_routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Varjaagide kaubateed]]. [[Volga]]t ja Volga-Bulgaariat läbiv [[Volga kaubatee|tee]] on märgitud punasega.]]

Esimesed märgid bulgaaridest [[Volga]] keskjooksu ja [[Kama jõgi|Kama]] jõe aladel pärinevad [[8. sajand]]i keskpaigast. Nad saabusid Volgamaale mitme lainena ja inkorporeerisid enda poliitilisse struktuuri mitmeid piirkonnas elanud ja sinna 8.–9. sajandi jooksul elama asunud [[Turgi rahvad|turgi]] ning soome-ugri hõime. Aja jooksul segunesid bulgaarid teiste rahvastega kokku. Kuigi bulgaarid olid pooleldi nomaadsed, näitavad arheoloogilised uuringud, et paljud piirkonda saabunud bulgaarid asusid elama paikset elu. Peamiselt tegelesid Volgamaa elanikud [[Põlluharimine|põlluharimisega]], kuid ka [[Kalapüük|kalapüügi]] ja [[loomakasvatus]]ega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
=== Volga-Bulgaaria loomine ===
9. sajandi kolmandaks veerandiks olid Volgamaa rahvad juba tugevalt segunenud ning laias plaanis oli säilitas tulevase riigi rahvastik sarnase koosseisu. Sel perioodil sagenesid ka kontaktid [[Skandinaavia]]st pärit [[varjaagid]]ega ja piirkonnas ilmusid viikingite [[Kauplemiskoht|kauplemiskohad]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Kasaarid]]e eeskujul moodustatud [[bulgaari ruunid]]e kasutus levis ka Volgamaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=THE ANCIENT SIGNS OF THE BULGARS |url=https://ipark.bg/en-US/Age/Item/538?module=ProtoBulgarians |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=[[Ajalooline park (Bulgaaria)|Ajalooline park]]}}&lt;/ref&gt;

10. sajandini olid [[Volga bulgaarid]] eri hõimudes Volgamaal Kasaaria vasallid. 10 sajandi alguses tekkis piirkonnas Volga bulgaaride juhitud riiklik moodustis. Volga-Bulgaaria esimesi valitsejaid nimetati [[elteber]]ideks, mis tähendas piirkondlikku valitsejat. Elteberid pidid Kasaari khaanile saatma andamina karusnahka ja pantvangina oma poja.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Golden |eesnimi=Peter B. |pealkiri=An Introduction to the History of the Turkic Peoples: Ethnogenesis and State-Formation in Medieval and Early Modern Eurasia and the Middle East |kirjastus=Hubert &amp; Co. |aasta=1992 |isbn= |koht=Wiesbaden |keel=en |artikkel=The Volga Bulğars}}&lt;/ref&gt; Varajane Volga-Bulgaaria oli pigem hõimude liit, mis otsis 9. sajandist Kasaariast iseseisvust ning andami ja kaubanduspiirangute vähendamist.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baba |eesnimi=Shahla Manzoor |kuupäev=2014 |pealkiri=Volga Bulghāria: The First Muslim State of Northern Eurasia (922-1236 CE) |url=https://islamicstudies.uok.edu.in/Files/36892408-1fed-4431-9848-0761b9e02587/Journal/ac17be21-d6f7-42bf-8a2b-ebbe4f7657ac.pdf |ajakiri=[[Insight Islamicus]] |väljaandja=[[Kašmiiri ülikool]] |aastakäik=14 |lehekülg=96-114}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Chasaren.jpg|pisi|[[Kasaari kaganaat]] ja Volga-Bulgaaria 9. sajandil]]

Umbes 919. aastast oli tollane Volga-Bulgaaria elteber [[Almass]] kontaktis Bagdadi kaliifi [[al-Muqtadir]]iga, otsides temalt toetust iseseisvuspüüdlustes. Aastatel 921–922 külastas Volga-Bulgaariat valitseja kutsel [[Abbassiidide kalifaat|kalifaadi]] saatkond ning araablased lubasid Volga bulgaaridele rahalist ja usulist toetust nende võitluses kasaaride vastu. Põhjusena selles on nähtud nii araablaste sõjalist tuge Kasaaria vastu kui ka majandushuvide tõttu, mis olid seotud islamiriikidega lõunas. Kuigi Volga-Bulgaaria juhtkond oli juba [[islamiusk]]u, lugesid saatkonna liikme [[Aḩmad ibn Faḑlān]]i järgi saadikud missiooni ebaõnnestunuks. Siiski hakkas pärast seda islam riigi eliidi seas laiemalt levima. Islami mõju kasvu on näha [[mošee]]de laias levikus, ruunide järkjärgulises asendumises [[araabia tähestik]]uga ja järgnevate valitsejate enese nimetamises [[emiir]]ideks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

Bulgaaride võitlus nõrgenenud Kasaari khaaniriigi vastu oli 10. sajandi keskpaiku edukas. Kuigi esialgu jäid Volga-Bulgaaria khaanid Kasaariast sõltuvaks, said nad juurde olulisi õigusi, näiteks õiguse kaubelda otse ka kaugete riikidega. Seoses suurema iseseisvusega arenevad 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil välja ka esimesed Volga-Bulgaaria asulad, millest vanim teadaolev on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Sajandi esimesel poolel tekkis ka Volga-Bulgaaria pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]], teisel poolel ilmub suureks kaubalinnaks kujunev [[Bilär]]. Riik kasutas ära oma asukohta [[idatee]]l, maksustades piirkonnast läbi liikuvat kaupa ja levitades oma hõbemünte ka [[Slaavlased|slaavlaste]] ja skandinaavlaste seas. 11. sajandiks olid Volga bulgaarid muutunud paikseks, elades nii linnades kui ka maal.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ka Kasaaride kaganaat oli ümber kujunemas paikseks kaubandusele orienteeritud ühiskonnaks, mis samuti soosis piirialade, sealhulgas ka Volga-Bulgaaria, suuremat autonoomiat. Kuid pärast [[Kiievi vürst]]i [[Svjatoslav I|Svjatoslavi]] hävitavat sõjakäiku 965. aastal [[kasaarid]]e vastu lagunes Kasaari kaganaat 960. aastatel täielikult.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Seetõttu sai Volga-Bulgaaria täiesti iseseisvaks riigiks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Iseseisev Volga-Bulgaaria ===

Volga-Bulgaaria sise- ja välispoliitilistest arengutest on allikate puuduste tõttu vähe teada, isegi riigi valitsejad pole kindlalt teada.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kovalev |eesnimi=Roman K. |kuupäev=2016 |pealkiri=What Do ‘Official’ Volga Bulġār Coins Suggest about the Political History of the Middle Volga Region during the Second Half of the 10th Century? |ajakiri=[[Turcologica]] |aastakäik=104 |lehekülg=191-207}}&lt;/ref&gt; 10. sajandi teisel poolel arenes hõimuühiskond järk-järgult paikseks [[Agraarühiskond|agraarühiskonnaks]]. Samuti suurenes usu roll ühiskonnas ja usuga koos kinnistus ka rahva paikseks jäämine. Need arengud põhjustasid aga hõõrdumisi, sest vana eliit ei tahtnud alati oma privileegidest loobuda. Konfliktide tõttu lahkusid mõned hõimud alates 970. aastatest Volga-Bulgaariast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Olukord stabiliseerus 11. sajandi alguses. Sellel ajal vähenesid vanade poliitiliste keskuste [[Suar]]i ja Bolğari tähtsused, nende asemel kujunes riigi uueks keskuseks Bilär.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

[[Fail:Peace agreement between the Rus' and the Volga Bulgars.jpg|pisi|[[Vladimir Püha|Vladimir I]] sõlmimimas rahu Volga bulgaaridega 985. aastal. (15. sajandi lõpp, [[Radziwilli kroonika]])]]

Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Riik kasutas seda 10. sajandi teisel poolel ja 11. sajandi esimesel poolel ära, laienedes aeglaselt itta, koloniseerides alad kuni [[Šešma]]ni. Itta laienemist soosis kaubatee [[Kesk-Aasia]]ga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Oma lõplike piirideni jõudis ta 11. sajandi keskpaiku, siis püsisid piirid peaaegu püsivalt paigas kuni mongolite sissetungini.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Volga Bulgaria: Its Territory and Settlements}}&lt;/ref&gt; Tõenäoliselt oli neil piiratud mõjuvõimu ka põhjas riigist põhja jäävas [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugras]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Riik kujunes kaubanduse keskuseks, mis vahendas kaupa Läänemerest [[Horezm]]ini ja [[Askizi jõgi|Askizini]] ning Jugrast Lähis-Idani. [[Kiievi-Vene]]ga tekkisid Volga-Bulgaarial sidemed [[10. sajand]]il. [[Nestori kroonika]] järgi järgi saatsid Volga bulgaarid Kiievi-Venesse saadikud veenma tollast valitsejat [[Vladimir Püha|Vladimirit]] võtma vastu islamit, kuid edutult. Tõenäoliselt pole kroonikas esitatud lugu ise tõestisündinud, kuid see võib põhineda bulgaaride soovil seda teha, eriti kuna tollal korraldas Kiievi-Vene Volga-Bulgaariasse mitmeid sõjaretki. Suhted stabiliseerusid ja majanduslikud sidemed said kahe riigi vahel paika 1006. aasta kaubandusleppega, millega andsid riigid teineteise kaupmeestele erilised kauplemisõigused.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

[[Fail:Живописный Карамзин 55.jpg|vasakul|pisi|Volga bulgaarid tegemas 1219. aastal koos kingitustega rahupakkumist suurvürst [[Juri Vsevolodovitš|Jurile]] ]]

12. sajandiks oli välja kujunenud bulgaari asulate [[linnastu]], mis hõlmas omavahel ühendatud [[Linnamägi|linnamägesid]] ja asulaid. See toetas põlluharimise laienemist (mis omakorda põhjustas liigsest põlluharimisest taastuva maa-ala suurenemist) ja loomakasvatuse levimist uutele maadele. Riigis liigirikkus vähenes ja umbrohi levis põldudel aina ohtramalt, viies kõigepealt keskkondliku, seejärel majandusliku krahhini. Kriisi aitas leevendada osa rahvastiku asumine väljapoole Volga-Bulgaariat, [[Slaavi vürstiriikide loend|Vanavene vürstiriikidesse]] ja [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] asualadele.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Riigi rahulik areng katkes 11. sajandi teisel poolel, kui riiki ründasid [[kiptšakid|kiptšakkid]]e poolt liikvele aetud [[Oguusid|oguusi]] hõimud, hiljem ründasid riiki ka kiptšakid ise. Pidevad sõjaretked, mis jõudsid riigi pealinnani välja, sundisid Volga-Bulgaaria rahvast asuma rohkem Kama lähedusse. Sõjaretked kadusid 1120. aastatel, pärast seda, kui bulgaarid suutsid tappa tollase [[Kumaania|Kiptšaki riigi]] khaani [[Ajepa]]. See-eest sattusid bulgaarid konflikti Kiievi valitseja [[Juri Dolgoruki]]ga, kes oli abielus mõrvatud khaani tütrega. Idaslaavlased korraldasid [[Kiievi-Vene sõjakäigud Volga-Bulgaaria vastu|mitu sõjakäiku]] Volga bulgaaride vastu, millest suurim, 1183. aastal korraldatud retk, piiras Biläri. Kiievi-Vene–Volga-Bulgaaria sõjad jätkusid kuni mongolite saabumiseni.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

[[Fail:001_Kievan_Rus'_Kyivan_Rus'_Ukraine_map_1220_1240.jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] ja Volga-Bulgaaria 13. sajandil. Aastaarvud tähistavad riikide vallutamist mongolite poolt]]

12. sajandi sõjad näitasid, et Volga-Bulgaaria juhtkond polnud ühtne. Osa riigi juhtkonnast tahtis arendada suhteid Kiievi-Vene vürstidega, teine pool tahtis arendada kaubandust ja kindlustada oma võimu Jugras ning [[Uurali piirkond|Uurali piirkonnas]]. 1183. aastal liitus Kiievi-Vene sõjaretkega slaavlaste poolel ka osa Volga-Bulgaaria eliidist. Kaubandusmeelse eliidi juhtimisel ründasid Volga-Bulgaaria väed Kirde-Kiievi-Vene linnasid ([[Suzdal]], [[Jaroslavl]], [[Ustjug]]) ja soosisid 13. sajandi alguses [[Purgazi vürstiriik|mordvalaste riigi]] ja selle juhi [[Purgaz]]i võitlust Kiievi-Vene vastu.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

===Mongolite vallutus ===
{{Pikemalt|Mongolite sissetung Volga-Bulgaariasse}}
Uudised mongolite vallutustest jõudsid Volga-Bulgaariasse aastatel 1219–1221, mil [[Mongolite sissetung Horezmi riiki|mongolid hävitasid Horezmi riigi]], sest Volga-Bulgaaria linnadesse jõudis palju pagulasi [[Horezmi riik|Horezmi riigist]]. Mõned aastad hiljem saabusid riiki ka kiptšaki pagulased. Kuuldes uuest ohust, tegi Volga-Bulgaaria naabritega rahu ja steppi jäänud kiptšakkidega liidu. Pärast [[Kalka lahing]]ut 1223. aastal liikusid [[Mongolite riik|mongolite riigi]] väed [[Subutai]] ja [[Džebe]] juhtimisel Volga-Bulgaaria poole. Volga bulgaarid suutsid [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara]] lähedal [[Samara jõelooke lahing|mongoleid edukalt varitseda]] ja tagasi lüüa.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Introduction |url=https://humanitiesinstitute.org/__static/b1bda59fbf7025327430d23992eb2d92/volga-bulgars-events(2).pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}&lt;/ref&gt;

1228. aasta otsustasid mongolid [[kurultai]]l võtta vallutuse sihiks Volga-Bulgaaria. 1229. aastal võttis [[Batu-khaan]] ette Volga-Bulgaaria vastu esimese sõjakäigu, milles hävitas Uurali-äärsed Volga-Bulgaaria tugipunktid, kuid edasi ei tunginud. 1232. aastal vallutasid mongolid Lõuna-Volga-Bulgaaria, kuid peamised linnad jäid vallutamata. 1236. aastal vallutasid mongolid Volga-Bulgaaria täielikult ja laastasid mitu aastat piirkonda.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Bilär, Bolğar ja Suar hävitati, linnade elanikud tapeti või müüdi orjadeks. Kuni 80% riigi elanikkonnast hukkus. Vallutatud piirkond jagati mitmeks piiratud autonoomiaga haldusüksuseks, millest said [[Mongoli impeerium]]i vasallid [[Džutši uluss]]i koosseisus.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1322&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Conclusions}}&lt;/ref&gt;

=== Järelmõjud ===
{{Pikemalt|Bulgaari uluss}}
[[Fail:Bilyar - Mechet.jpg|pisi|[[Bilär|Biläri]] mošee varemed]]
Mongolite sõjategevus sundis paljusid Volga bulgaare pagema riigi põhjaosasse. Riigi endisest keskosast sai Mongoli riigis [[Bulgaari uluss]]. Sinna jäänud bulgaarid mässasid mongolite vastu aastatel 1238–1239 ja 1261.&lt;ref name=&quot;:1322&quot; /&gt; Bilär ei taastunud vallutussõjast, Bolğar taastus keskusena 14. sajandi keskpaigas, kuid juba uue linnana.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Bulgaaride osakaal oma kodumaal vähenes veel 13. sajandil [[Must surm|musta surma]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2001 |pealkiri=We Are Not Tatars! The Invention of a Bulgar Identity |url=http://www.turko-tatar.com/uli/pubs/ART2001.pdf |ajakiri=Néptörténet - Nyelvtörténet |lehekülg=136-153}}&lt;/ref&gt;

Allesjäänud 13. sajandi jooksul õppisid bulgaarid elama uue võimu all. Tühjaks jäänud aladele asusid püsivalt mitmed rahvad, näiteks kiptšakid, [[horezmlased]], mordvalased, [[armeenlased]] ja idaslaavid. Mitmekesisust võimendas mongolite piirkonna kasutus [[Küüditamine|küüditamise]] sihtkohana, kuhu saadeti mujal Mongoli riigis mässanud rahvakilde. Järk-järgult võtsid bulgaarid omaks [[Tatarlased|tatarlaste]] nime, millega iseloomustati kõiki Džutši ulussis elavaid turgikeelseid elanikke, ja segunesid piirkonda asunud teiste turgi rahvastega.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=1990 |pealkiri=The Formation of a Tatar Historical Consciousness: Sihabäddin Märcani and the Image of the Golden Horde |ajakiri=[[Central Asian Survey]] |aastakäik=9 |üksiknumber=2 |lehekülg=39-49}}&lt;/ref&gt; Erinevalt ülejäänud ulussist jäi Kama jõe piirkond mongoli vallutussõdadest laias plaanis puutumata, mistõttu see säilitas oma Volga-Bulgaaria aegsed olud kauem kui ülejäänud uluss.&lt;ref name=&quot;:1322&quot; /&gt;

[[Mongolite riigi jagunemine|Mongoli riigi jagunemise]] järel 13. sajandi lõpus jäid endise Volga-Bulgaaria alad [[Kuldhord]]i koosseisu.&lt;ref name=&quot;:32&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=VÁSÁRY |eesnimi=ISTVÁN |pealkiri=The Encyclopedia of Empire |kirjastus=[[John Wiley &amp; Sons]] |aasta=2016 |toimetaja-perekonnanimi=MacKenzie |toimetaja-eesnimi=John M. |trükk=esimene |keel=en |artikkel=Golden Horde Khanate |doi=}}&lt;/ref&gt; 14. sajandi lõpus ja [[15. sajand|15. sajandi]] alguses oli Kuldhord nõrgenemas ja Bulgaari ulussis ja selle läheduses koondasid võimu oma kätte [[Kaasan]]i (mille algne nimi oli Uus-Bolğar) valitsejad.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Shpakovsky |eesnimi=Viacheslav |url= |pealkiri=Armies of the Volga Bulgars &amp; Khanate of Kazan: 9th–16th Centuries |perekonnanimi2=Nicolle |eesnimi2=David |kirjastus=[[Osprey Publishing]] |aasta=2013 |isbn=9781782000808 |keel=en }}&lt;/ref&gt; 15. sajandi keskpaigus iseseisvus [[Kaasani khaaniriik]], mille valitsejad kasutasid harva ka tiitlit &quot;Bulghāria prints&quot;. Mõnikord esines Kaasaniga seoses Bulgaaria nimi ka Vene allikates. Bulgaarid olid tollal veel kohati eristatud sealsetest [[Volga tatarlased|Volga tatarlastest]], kuid erinevus oli peamiselt [[Sotsiaalne klass|klassis]]: tatarlased moodustasid Kaasani [[ülemklass]]i, bulgaarid [[alamklass]]i.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Manzoor |eesnimi=Shahla |kuupäev=oktoober 2020 |pealkiri=Emergence of Turko-Tatar States in 15th Century Part-2: A Study of Kazan Khanate |ajakiri=[[Turkish Online Journal of Qualitative Inquiry]] |aastakäik=11 |üksiknumber=4 |lehekülg=790-796}}&lt;/ref&gt; [[Kaasani piiramine (1552)|Kaasani vallutamise]] järel 16. sajandi keskpaigust on endine Volga-Bulgaaria olnud [[Venemaa tsaaririik|Vene riigi]] koosseisus.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Bulgaarid rahvusena hajusid, kuid Bulgaaria nimi jäi piirkonnas kasutusse.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

[[Fail:Russian coat of arms of Volga Bulgaria.gif|pisi|[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigis]] Volga-Bulgaariat sümboliseerinud vapp (1857)]]

==== Uurimine ====
Volga-Bulgaaria ajalugu oli kuni 19. sajandini vähetuntud, sest säilinud kirjalikke allikaid riigi kohta oli vähe ja need olid kõik [[Sekundaarne allikas|sekundaarsed]] ehk teiste poolt kirja pandud.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Sajandi lõpus sai piirkonna uurimine hoogu juurde, sest [[arheoloogia]] sai aluse teadusena. Seda võimendas veelgi arheoloogia, ajaloo ja etnograafia seltsi asutamine [[Kaasani Keiserlik Ülikool|Kaasani Keiserlikus Ülikoolis]] 1878. aastal.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

Volga-Bulgaaria uurimine on algusest peale olnud tihedalt seotud Venemaa kaasaegse poliitikaga. Keisririigi ajal toetasid Vene võimud uuringuid, mis väitsid Volga bulgaarid slaavi rahvas olevat. [[Andrei Lihatšev]] on ainuke 19. sajandi uurija, kelle uurimus Volga bulgaaride eluolust kujunes üleüldiselt aktsepteerituks. Põhjalikumad uurimused ilmusid alles 20. sajandi teisel poolel ja olid kirjutatud Nõukogude kontekstis. Nõukogude-järgsed uuringud sageli koostatud Tatarstani ja Venemaa praegustes oludes, milles arutatakse bulgaaride seoseid tatarlastega ja slaavide rolli Volga-Bulgaarias.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

[[Fail:Monument to Kotrag 3.jpg|pisi|[[Tšuvaššia]]s 2022. aastal avatud [[mälestusmärk]], pühendatud bulgaarid [[Volgamaa]]le toonud [[Kotrag]]ile]]

==== Järglasrahvad ====
19. sajandist alates on rahvuslikud ja akadeemilised liikumised arutlenud, kuivõrd moodustasid Volga bulgaarid aluse Volga keskjooksu [[Turgi rahvad|turgi]] rahvaste [[Tatarlased|tatarlaste]] ja [[Tšuvašid|tšuvašide]] etnogeneesis. Varem arvati, et bulgaarid võisid olla ka [[baškiirid]]e eelkäijad, kuid see hüpotees ei ole enam levinud.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Нигамаев |eesnimi=Альберт Зуфарович |perekonnanimi2=Ильфаровна |eesnimi2=Ахмадуллина Алсу |kuupäev=2016 |pealkiri=The Relationships Between the Bashkirs and the Bulgars in the Middle Ages |ajakiri=ИСЛАМ И ТЮРКСКИЙ МИР: ПРОБЛЕМЫ ОБРАЗОВАНИЯ, ЯЗЫКА, ЛИТЕРАТУРЫ, ИСТОРИИ И РЕЛИГИИ |lehekülg=54-56}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1304-1308 |keel=en |artikkel=Bulghar}}&lt;/ref&gt;

Kui 19. sajandil arvati tatarlasi piirkonda olevat asunud alles mongolite vallutustega, siis Nõukogude ajast saadik arvatakse pigem, et tatarlased kujunesid välja (vähemalt kohati) piirkonda jäänud bulgaaridest.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt; Tatarlaste päritolu vastu räägib asjaolu, et [[tatari keel]] on turgi keelte teisest harust ja seega mitte väga lähedane [[bulgaari keel]]e sugulane. Tatarstanis on olnud [[Bulgarism|poliitilisi liikumisi]], mis on taotlenud rahva ümbernimetamist bulgaariteks.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Tšuvaššide puhul on keele tõttu tõenäoline, et rahvus oli tihedalt seotud Volga bulgaaridega. Volga bulgaari keelt peetakse [[tšuvaši keel]]e eelkäijaks ja lähedaseimaks sugulaskeeleks. See-eest järgisid tšuvašid kuni õigeusu vastuvõtmiseni oma põlisusku ja nende keelest puuduvad täielikult islami mõjutused, mis peaksid islamiusku Volga bulgaaride järglasrahva keeles olema.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Agyagási |eesnimi=Klára |pealkiri=Chuvash Historical Phonetics |kirjastus=Otto Harrassowitz GmbH &amp; Co. KG |aasta=2019 |lehekülg=1-10 |keel=en |artikkel=The predecessors of the Chuvash in the Volga region}}&lt;/ref&gt; 

== Geograafia ==
[[Fail:08_Zarstvo_Bulgarskoe.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria asuala]]
Volga-Bulgaaria asus [[Volga]] keskjooksul ja [[Kama jõgi|Kama]] alamjooksul, tänapäevase [[Venemaa]] koosseisus, täpsemalt [[Uljanovski oblast|Uljanovski]] ja [[Samara oblast]]ide ning [[Tatarstan]]i ja [[Tšuvaši vabariik]]ide alal. Volga-Bulgaaria peamisteks piirideks olid jõed: põhjas [[Kazanka jõgi|Kazanka]], läänes [[Svijaga]], idas [[Šešma]] ja lõunas [[Bolšoi Tšeremšan]] ning [[Sok]]. Nende piirideni jõudis riik 11. sajandi keskpaiku ja püsis nendes enam-vähem stabiilselt kuni mongolite sissetungini.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Põhjas piirnesid nad [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugra]] ja [[Vepsamaa]]ga, [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] ja [[Permlased|permlastega]] ([[mordvalased]], [[komid]], [[udmurdid]], [[marid]]) ning lõunas [[baškiirid]]ega, võib-olla kohati ka [[oguusid]]e, [[petšeneegid]]e ja [[kumaanid]]ega.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Riigi maastik on pigem tasandikuline, keskmiselt 170–180 meetrit merepinnast. Piirkond on kahe taimestikuvööndi, [[mets]]a ja [[Stepp|stepi]], piiril. Suurt osa Volga-Bulgaariast kattis [[metsastepp]], [[Samara jõelooge]] oli tollal suuresti stepp. Metsad olid levinumad Bolšoi Tšeremšani läheduses riigi lõunapiiril. Palju oli väikseid jõgesid ja järvi. Põlluharimiseks ja loomapidamiseks sobis viljakuse poolest kõige paremini Kama-tagune piirkond. Levinuimad puud olid [[mänd]] ja [[kask]], kuid riigis kasvasid lehtpuudest veel [[tamm]], [[pärn]], [[Arukask|aru]]- ning [[sookask]], [[vaher]], [[sarapuu]], [[Harilik pihlakas|pihlakas]], [[künnapuu]] ja [[lodjapuu]] ning okaspuudest [[mänd]], [[Siberi kuusk]] ja [[harilik kuusk]]. Bulgaaride paikseks jäämise järel metsa osakaal vähenes ja stepi osakaal suurenes, piirkonnas tekkisid inimasulad ning [[Põld|põllud]].&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Piirkonnast on leitud 17 looma-, 26 linnu- ja 26 kalaliiki. Loomaliikidest leidusid Volga-Bulgaarias [[põder]], [[põhjapõder]], [[metskits]], [[saiga]], [[metssiga]], [[metshobune]], [[kulaan]], kaks [[Jänes|jänese]] liiki, [[orav]], [[kobras]], [[hunt]], [[rebane]], [[pruunkaru]], [[nugis]], [[tuhkur]] ja [[ilves]]. Kliima soojenemise tõttu on leitud piirkonnast jälgi ka (tavaliselt stepialadel elavatest) [[Euroopa sookilpkonn]]ast ja muttlemmingust (''[[Ellobius talpinus]]''). Lindudest elasid Volga-Bulgaarias [[järvekaur]], [[hallhaigur]], [[rägapart]], [[rääkspart]], [[sinikael-part]], [[soopart]], [[hallhani]], [[rabahani]], [[laululuik]], [[tuttvart]], [[sõtkas]], [[stepipistrik]], [[kalakotkas]], [[teder]], [[metsis]], [[laanepüü]], [[põldvutt]], [[suurtrapp]], [[kurg]], [[suurkoovitaja]], [[vihitaja]], [[kajakas]], [[ronk]], [[hallvares]] ja [[harakas]]. Kaladest elasid piirkonna veekogudes [[sterlet]], [[sevrjuuga]], [[beluuga]], [[vene tuur]], [[šipp]], [[kessleri aloosa]], [[Harilik taimen|taimen]], [[Kaukasuse forell]], [[nelma]], [[haug]], [[latikas]], [[abakala]], [[nurg]], [[turb]], [[tõugjas]], [[särg]], [[hammassärg]], [[karpkala]], [[koger]], [[linask]], [[säinas]], [[säga]], [[luts]], [[Sander (kala)|sander]], [[jõekoha]] ja [[ahven]]. Volga-Bulgaaria kalaliigid olid suured: väikseimad algasid 20 sentimeetrist, suurimad olid 3,5 meetrit. Enamus kaladest oli 60–100 sentimeetrit pikad.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

== Riigihaldus ==
[[Fail:Almush.gif|pisi|Volga-Bulgaaria valitseja [[Almass]]]]

==== Riigi juhtimine ====
Varajane Volga-Bulgaaria oli hõimuliit, mida juhtis sõjaline juht. Rahvas pidi oma juhtidele maksma koosviibimistel [[Andam|andamit]], milleks olid [[Hobune|hobused]], [[mõdu]] või [[nisu]]. Riigis kehtis hõimuaegadest pärit olev turgi õigus, mille järgi olid naised meestega peaaegu samaõiguslikud. Suuri otsuseid arutati koosviibimistel ja langetati koos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:52&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Gender |url=https://static-gcs.edit.site/users-files/bfa36c66429054dbadd0480e7c9aad07/volga-bulgars-gender.pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}&lt;/ref&gt;

Pärast islami kujunemist riigiusuks ja rahvastiku paikseks jäämist kujunes Volga-Bulgaaria kaasaegseks agraarühiskonnaks, mis jäljendas riigihalduses kohati kalifaati.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Volga-Bulgaariat valitses oma [[dünastia]]. [[Bei|Bekid]] olid piirkondlikud asevalitsejaid maa- ja linnakohtades. Aadlike kohalik nimetus oli ''yori''/''churi'', vaimulikkonda jagati kolmeks: [[qādī]], [[faqīh]], ja [[chatīb]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Riigis arenes välja toimiv maksusüsteem ja suur osa maast koondus aadlikest suurmaaomanike kätte. Kaubanduse osakaalu tõttu kujunesid riigis mõjukaks ka kaupmehed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Naiste roll ühiskonnas vähenes: nad ei võinud enam omal soovil meestega vestlusse asuda, hobustega sõita ega relvi kanda, vaid pidid jääma koju.&lt;ref name=&quot;:52&quot; /&gt;

[[Fail:Bolgar gravestone.JPG|pisi|Volga bulgaari [[hauakivi]]]]

==== Haridus ====
Volga-Bulgaarias oli välja arenenud [[Volga-Bulgaaria ruunid|ruunidel]] põhinev kirjakeel, mis oli seotud [[Orhoni kiri|Orhoni kirjasüsteemiga]]. Ruunid asendas 10. sajandi jooksul [[araabia tähestik]]. Bulgaaride kirjaoskus oli märkimisväärne. Haridust anti islamikoolides: [[maktab]]is algharidust, [[medrese]]s haridust edasijõudnutele.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Galiakberova |eesnimi=Alfinur Azatovna |perekonnanimi2=Gabdulkhacovich Mukhametshin |eesnimi2=Azat |perekonnanimi3=Asratyan |eesnimi3=Norair Martinovich |kuupäev=august 2020 |pealkiri=RELIGIOUS AND SECULAR ASPECTS IN THE HISTORY OF TATAR NATIONAL EDUCATION FROM 8th TO EARLY 20th CENTURY |url=http://www.ejst.tuiasi.ro/Files/83/4_Galiakberova%20et%20al.pdf |ajakiri=[[European Journal of Science and Theology]] |aastakäik=16 |üksiknumber=4 |lehekülg=27-41}}&lt;/ref&gt; [[Araabia keel|Araabiakeelseid]] tekste on riigi aladelt leitud juba 10. sajandist, kuid Volga bulgaari kirjakeelest on säilinud näited vaid 12.–14. sajandi hauakividel.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2008 |pealkiri=The lslamic High Culture of the Golden Horde |url=https://isamveri.org/pdfdrg/D201827/2008/2008_SCHAMILOGLUU.pdf |ajakiri=Islamic Civilisation in the Volga-Ural Region |väljaandja=[[Research Centre for lslamic History, Art and Culture]] |avaldamispaik=Istanbul |lehekülg=29-31}}&lt;/ref&gt;

Mitmed allikad kinnitavad, et Volga-Bulgaariast kujunes 11.–12. sajanditel välja üks akadeemilise elu kaasaegseid keskuseid.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Mitmed tuntud tollased islamiharitlased olid pärit Volga-Bulgaariast, näiteks teoloog [[Yakub ibn Numan]], haritlased [[Khwaja Ahmad al-Bulghāri]] ja [[Sulaiman ibn Daud]] ning poeet [[Qol Ğali]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Demograafia ==
[[Fail:Волго-Вятский регион X век.jpg|pisi|Ida-Volgamaa rahvuslik koosseis 10. sajandil]]

==== Rahvuslik koosseis ====
Bulgaarid saabusid Volga-Bulgaariasse 8.–9. sajandi jooksul kolmes laines. Esimesed grupid liikusid 8. sajandi keskel Volgat pidi ülemjooksu poole, kuid ei jätnud endast palju jälgi. 8. sajandi teises pooles asusid mitmed hõimud tänapäevase [[Tetjuši rajoon]]i aladele. Samuti asusid mitmed bulgaari hõimud 8. sajandi teises pooles Volga paremkaldale. Bulgaaride grupid olid erinevate taustadega, mõned olid nomaadsemad, teised paiksemad, erinesid ka matmiskombed. Rändeid põhjustasid tõenäoliselt [[Araabia-Kasaaria sõjad]], teised bulgaaride aladele rändavad rändrahvad ja [[kliimasoojenemine]], mis põhjustas Volga alamjooksul sageli [[põud]]a.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

[[Fail:Gardiner814.jpg|pisi|Rahvaste asualad [[Euroopa|Euroopas]] 9. sajandi alguses. Kaart näitab lisaks [[Volga bulgaarid|Volga bulgaaritele]] (''White Bulgarians'') piirkonnas ka [[Mordvalased|mordvalasi]] ja [[Baškiirid|baškiire]]|vasakul]]

Volga-Bulgaarias segunesid bulgaarid mitmete rahvustega, sealhulgas ka turgi ja soomeugri ([[ersad]]e, [[mokšad]]e ja ungarlaste) hõimudega. Tõenäoliselt moodustasid Volga-Bulgaaria rahvastiku suuresti [[Nevolino kultuur]]i esindajad, kellest on piirkonnas palju märke juba enne bulgaarisid ja oletatavasti segunesid nendega rahumeelselt. 9. sajandi kolmandaks veerandiks oli Volga-Bulgaaria moodustav rahvuslik koosseis piirkonnas välja kujunenud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Füüsiline antropoloogia|Füüsilise antropoloogia]] uuringud on näidanud, et Volga bulgaarid kuulusid niiöelda [[Europiidne rass|europiidsesse rassi]], kuigi aadlike puhul on täheldatud ka Kesk-Aasia mõjusid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lisaks bulgaaridele märkis ibn Faḑlān Volgamaad külastades eraldiseisvalt ära [[sabiirid]], kes elasid (sajandi lõpuni Volga-Bulgaariaga vaid nõrgalt seotud, seejärel riiki integreeritud) [[Suari vürstkond|Suari vürstkonnas]], mille keskuseks kujunes [[Suar]]i asula.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Sellele lisaks märkis ta ära Volgamaal elavat veel turgi taustaga [[Eskelid|eskeleid]] ja [[Barsilid|barsileid]]. Arheoloogilised tõendid viitavad ka [[petšeneegid]]e asustusele Volga-Bulgaarias. Hoolimata Ibn Faḑlāni kommentaaridest pole piirkonnas märke [[Põhjagermaanlased|skandinaavlaste]], [[Araablased|araablaste]] ega [[Indialased|indialaste]] püsivast asustusest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ibn Faḑlān mainis veel Volga-Bulgaaria idaosas, [[Kama jõgi|Kama jõest]] läänes ja idas elavaid soomeugrilasi (sealhulgas ka [[Ungarlased|ungarlaste]] eelkäijad). Nad olid tõenäoliselt välja arenenud Kušnarenkovo ja [[Karajakupovo kultuur]]idest ja jäänud Volga-Bulgaaria aladele sealsete meeldivate eluolude tõttu.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Kirjalike allikate järgi säilitasid nad kogu Volga-Bulgaaria eksistentsi jooksul oma kultuuri, usu ja keele. 1230. aastatel kohtas munk [[Friar Julian|Julian]] piirkonda külastades kirja veel soravalt [[ungari keel]]t kõnelevaid kohalikke.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
==== Usundid ====
Volga-Bulgaaria riigiusuks kujunes koos riigi tekkega [[islam]], kuigi tõenäoliselt olid mõned grupid islami omaks võtnud juba enne kaliifi saadikute külastust 921–922. aastal, sest islami jutlustajad [[Horezm]]ist olid piirkonnas usundit juba levitanud.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt; Riigi eliit islamiseerus 920.–940. aastate jooksul. Enamik bulgaaridest järgisid 10. sajandil veel neile põlist [[tengrism]]i, kuid sajandi lõpuks hakkas islam rohkem levima ka rahva seas. Islami võtsid omaks peamiselt volga bulgaaride (aga mitte kõik hõimud), teised riigi rahvad säilitasid oma usu. Siiski jätkus paganlike matmispaikade kasutus kindlasti veel 10. sajandil ja tõenäoliselt ka 11. sajandil.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
[[Fail:Volga bulgar house.jpg|pisi|Volga bulgaaride kodu 11.–12. sajandil, näitus [[Tatarstani Vabariigi Rahvusmuuseum]]is]]
Islamist sai Volga-Bulgaaria üks alustalasid. Islami vaimulikkond moodustas riigis mõjuka osa ja ka märgatav osa Volga-Bulgaaria haritlastest omandas islamistliku hariduse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Olles põhjapoolseim islamiriik maailmas, olid korralikud moslemid talviti hädas kõigi vajalike palvustega päevasesse aega mahutamisega.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

Enamus vähemusrahvusi, eriti soomeugrilased, jäid truuks oma põlisusundile. Märke usuvähemuste allasurumisest Volga-Bulgaarias ei ole.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Volgamaal levis juba enne bulgaaride saabumist ka [[kristlus]], peamiselt [[Imenkovo kultuur]]i esindajate seas. Kristlastest Volga-Bulgaarias on säilinud kirjalikke allikaid ka 12. ja 13. sajandist. [[Judaism]]i järgijatest pole siiani riigis jälgi leitud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
==== Asustus ====
Volga-Bulgaaria tekkides elasid bulgaarid veel [[jurta]]des, püsivaid asulaid polnud veel tekkinud. Esimesed asulad tekkisid teadaolevalt 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil. Vanim teadaolev Volga-Bulgaaria asula on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Asulad tekkisid kohtades, kus kauplemine oli soodus, näiteks [[Jõesuue|jõesuudmetes]]. Ka riigi pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]] tekkis kauplemiskohana 10. sajandi esimesel poolel [[Volga]] kaldal, praegusest [[Kaasan]]i linnast 200 km lõunas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ancient Civilisation on the Volga: Why Visit Great Bolgar |url=https://www.visit-tatarstan.com/en/areas/drevnyaya-tsivilizatsiya-na-volge-zachem-ekhat-v-velikiy-bolgar/ |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Visit Tatarstan}}&lt;/ref&gt; Kuigi kirjalike allikate järgi tekkis ka riigi teine pealinn [[Bilär]] juba 920. aastatel, pole sellest arheoloogilisi tõendeid. Pigem tundub suureks kaubalinnaks kujunev linn olevat tekkinud 10. sajandi viimasel kolmandikul.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; OIulisemad suuremad linnad ja poliitilised keskused olid veel [[Suar]], [[Džuketau]] ja [[Kermentšuk]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasary |eesnimi=Istvan |kuupäev=2002 |pealkiri=Western Sources on the Early Towns of the Middle Volga Region |url=https://real.mtak.hu/46951/1/aorient.55.2002.1-3.19.pdf |ajakiri=[[Acta Orientalia Academiae Scientiarum Hung]] |aastakäik=55 |üksiknumber=1-3 |lehekülg=263-268}}&lt;/ref&gt; Volga-Bulgaaria suuremates linnades mängisid suurt rolli moslemimaadest saabunud migrandid.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt;

[[Fail:Bolgar1839.JPG|vasakul|pisi|[[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğari]] varemed 19. sajandil]]

Rahvastiku tihedus oli märgatavalt kõrgem lõunas, [[Malõi Tšeremšan]]i vesikonna ümbruses, kus on leitud 320 asulat, muuhulgas ka piirkonna suurim Bilär. Rohkem kui pooled leiud on leitud Volga-Bulgaaria lõunapiirilt. Põhjas oli asustus madalam, kuid siiski suhteliselt tasakaalukalt jagunenud. Kama ümbrus idas asustati hiljem, 12. sajandi jooksul. Volga-Bulgaaria rahvaarv tõusis pärast rahva paikseks jäämist märgatavalt.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Volga-Bulgaaria on tuntud oma [[Linnamägi|linnamägede]] poolt. 21. sajandi alguse seisuga on avastatud 163 linnamäge, neist rohkem kui pooled Kama-taguses piirkonnas, Bolšoi Tšeremšani ja Malõi Tšeremšani vesikonna ümbruses. Linnamägede suurus on 1–600 hektarit, enamus neist küll kuni 30 hektarit. Mitmes suuremas linnamäes asus ka linn, väiksemad täitsid sageli lossi või kindlustuse rolli.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

== Majandus ==
[[Fail:Pottery Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria keraamika]]

==== Maakasutus ====
Kuni Volga-Bulgaaria tekkimiseni oli Volga bulgaaride peamine elatusviis [[loomakasvatus]]. Lisaks sellele tegeleti loomajahiga. Paikseks jäämisega kujunes aga Volga bulgaaride peamiseks elatusviisiks [[põlluharimine]].&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Tõenäoliselt juba piirkonda jõudmisest saadik tegelesid mõned bulgaarid ka põlluharimisega, elanikkonna paikseks jäämisega põllumajanduse osakaal riigi majanduses kasvas. Peamiselt kasvatati [[hirss]]i, [[nisu]] ja [[Oder|otra]], mis kasvasid tollal piirkonnas paremini [[Kliimasoojenemine|kliimasoojenemise]] tõttu. Koos [[hobuseliha]]ga moodustasid eelmainitud põllutooted suurema osa Volga bulgaaride söögilauast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Põllumehed oma toodangu eest eraldi makse maksma ei pidanud. Bulgaaride põllutoodangu saadused olid vajatust suuremad, kuid nad ei osanud põllumaad sälitavalt kasutada, mistõttu mulla viljakus külade lähedal vähenes ja muld sai välja kurnatud.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Seepärast võtsid talupojad põldudena kasutusele uued piirialad ja nõnda liikusid aegamööda ka külad: vanad põldudest kaugemal olevad talud jäid kasutuseta, uued talud liikusid mõnisada meetrit edasi uute põldude poole.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

Lisaks põllutöölistele moodustasid suure osa Volga-Bulgaaria elanikest [[Käsitööline|käsitöölised]]. Metalli töötlemine arenes riigis peamiselt välja [[Rauamaak|rauamaagi]] asukohtade lähedal Volga keskjooksu läheduses. Erandiks olid suured linnad, kuhu raud toimetati läbi kaubanduskohtade. Riigi idaosas Kama jõe ümbruses leidus palju ka [[vask]]e, kuigi selle kvaliteet ei olnud väga hea. Väärismetalle piirkonnas eriti ei leidunud, mistõttu kasutasid juveliirid oma töös sissetoodud väärismetalle ([[kuld]], [[hõbe]]). Vanametalli ja vasknõusid müüdi Volga-Bulgaariast edasi [[Vene]]sse ja oma naaberpiirkondadesse, kuid vääristooted jäid enamasti riiki.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt; Volga ja Kama liiva kasutati kohalike pottide tegemiseks, hiljem ka vähekvaliteetse klaasi valmistamisel.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

[[Fail:Jewellery 2 Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria ehted]]

==== Kaubandus ====
Kuigi enamus bulgaare olid põlluharijad, oli Volga-Bulgaaria majandus suuresti üles ehitatud [[kaubandus]]ele. Paiknedes nii [[Volga kaubatee|Volgal]], [[idatee]] läheduses, sagedas kontaktis [[Horezm]]iga kui ka oletataval [[Siber]]i kaubateel, orienteerus riik varakult [[kaubandus]]e arendamisele.&lt;ref name=&quot;:132&quot; /&gt; Välisriikide kaupmeestele arendati linnades välja eraldatud linnaosad.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Põhjas koguti hinnatud [[karusnahk]]asid, mis müüdi lõunas ja idas maha. Volga-Bulgaaria valitsejad kogusid [[Maksud|maksuna]] kümnendiku nende aladelt läbi liikunud [[Kaup|kaubast]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Koos iseseisvuse suurenemisega laienes riigi võimekus kaubelda ja asulate tekkega arenes piirkonnas välja ka piirkonnale omane sepatöö, mis oli ajendatud nii kasaaride kui ka [[Kesk-Aasia]] sepakunstist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Moslemimaades kujunesid hinnatuks ja Volga-Bulgaaria [[kingad]].&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

[[Fail:Volga_Bulgaria_dirhams_Mikail_ibn_Jafar.jpg|vasakul|pisi|[[Almass]]i poja [[Mikail ibn Cağfar]]i valitsusajast pärinevad [[dirham]]id]]

Kuigi [[hõbemünt]]ide ([[dirham]]) tootmine algas Volga-Bulgaarias 10. sajandi alguses juba enne kontakte [[Araabia]]ga ja enne püsivate asulate teket riigis, oli see peamiselt mässumeelsete Volga-Bulgaaria varajaste khaanide poliitiline võte, mitte veel täielikult iseseisva riigi tunnus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Esimesed mündid jäljendasid [[Samaniidide riik|Samaniidide riigi]] dirhameid, hilisematel müntidel (alates 10. sajandi keskpaigust) jäljendas stiil jätkuvalt [[Samaniidid|samaniide]], kuid müntidele said kirja Volga-Bulgaaria valitsejate nimed. Piirkondlik ja Volga-Bulgaaria jaoks mõeldud müntimine sai riigis alguse 10. sajandi keskel (aastatel 949/950) Suaris, teiseks müntimiskeskuseks sai Bolğar. See oli tõenäoliselt suurema autonoomia või iseseisvuse saamise üks väljunditest. Lisaks valitseja nimedele ilmusid müntidel ka valitseva [[Kaliif|kaliifi]] või Samaniidi valitseja nimed. Väljaspool Volga-Bulgaariat on riigi münte leitud suuremates kogustes peamiselt [[Rootsi]]st, kuid ka [[Venemaa]]lt, [[Eesti]]st, [[Läti]]st, [[Ukraina]]st, [[Soome]]st ja [[Poola]]st.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

== Vaata ka ==

* [[Volga bulgaarid]]
* [[Volga-Bulgaaria valitsejate loend]]
* [[Bulgarism]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]</text>
      <sha1>7ppuak19eo2d0k8hqnk3myowb252e9d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Club Atlético River Plate</title>
    <ns>0</ns>
    <id>528871</id>
    <revision>
      <id>7189001</id>
      <parentid>6948945</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:45:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7189001</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8066" sha1="d3w70v2dd3grvz7b9u0db4hc43e3nkz" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Argentina spordiklubist|Uruguay spordiklubi|Club Atlético River Plate (Uruguay)}}
{{Jalgpalliklubi
| nimi          = River Plate
| pilt          = 
| pildi_suurus  = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Club Atlético River Plate
| hüüdnimi      = ''Los Millonarios'' ('miljonärid')&lt;br&gt;''La Banda'' ('vööt')&lt;br&gt;''Las Gallinas'' ('kanad')
| lühend        = 
| asutatud      = 25. mail 1901
| lõpp          = 
| väljak        = [[Estadio Monumental Antonio Vespucio Liberti]]
| mahutavus     = 70 074
| ametinimetus1 = President
| esimees       = Rodolfo D'Onofrio
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Eduardo Coudet]]
| liiga         = [[Primera División (Argentina)|Primera División]]
| hooaeg        = 2025 Apertura
| positsioon    = veerandfinaal
| muster_la1=_left|muster_b1=_river1819h |muster_ra1=_right| muster_sh1   =_adidaswhite| muster_so1   =_river1819h
| vasakkäsi1= ffffff|kere1= ffffff |paremkäsi1= ffffff |püksid1=000000 |sokid1=FFFFFF
| muster_la2=_river1819a|muster_b2=_river1819a |muster_ra2=_river1819a| muster_sh2   =_adidaswhite | muster_so2   =_3 stripes white
| vasakkäsi2= ffffff|kere2= ffffff|paremkäsi2= ffffff|püksid2=800080|sokid2=800080
| veeb     = http://www.cariverplate.com.ar/
| e mäng   = 
| enim mänge = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
'''Club Atlético River Plate''' on [[Argentina]] spordiklubi, mis tegutseb riigi pealinnas [[Buenos Aires]]es [[Belgrano]] linnaosas. Klubi on saanud nime [[La Plata laht|La Plata lahe]] Briti ingliskeelse nimetuse järgi. Klubi on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna järgi.

Klubi kodustaadion on [[Estadio Monumental Antonio Vespucio Liberti]], mis on riigi suurim staadion.

Lisaks jalgpallile tegeldakse klubis muuhulgas [[korvpall]]i, [[maahoki]], [[saalijalgpall]]i, [[käsipall]]i, [[ujumine|ujumise]], [[tennis]]e ja [[võrkpall]]iga.

== Jalgpallimeeskond ==
River Plate mängib Argentina kõrgliigas [[Primera División (Argentina)|Primera División]]. River Plate on tulnud Argentina klubidest enim kordi riigi meistriks jalgpallis – kokku 38 korral, viimati 2023. aastal. Lisaks on võidetud mitmel korral Argentina karikavõistlused ja kolm korda [[Supercopa Argentina]].  Riigisiseste meistritiitlite poolest on River Plate samuti Argentina edukaim klubi – kokku 54 tiitlit.

Rahvusvahelisel tasandil on River Plate võitnud 18 tiitlivõistlust, sealhulgas neljal korral Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistlused [[Copa Libertadores]], [[Intercontinental Cup]]i, [[Copa Sudamericana]] ja kolmel korral [[Recopa Sudamericana]].

2000. aastal valiti River Plate 20. sajandi jalgpalliklubide seas 11. kohale ([[FIFA Club of the Century]]), olles selles nimekirjas kõige kõrgemal kohal paiknev Argentina klubi.

River Plate'i suurimaks rivaaliks on [[Boca Juniors]] ning nende kahe klubi vahelised mängud on tuntud nimega ''[[Superclásico]]'', mis on üks kõige tulisem kahe jalgpalliklubi vaheline derbi maailmas.

=== Mängijad ===
Seisuga 4. jaanuar 2025''&lt;ref&gt;{{cite web|title=Fútbol Profesional - Primera|url=https://www.cariverplate.com.ar/plantel-de-primera|website=cariverplate.com.ar|access-date=2025-04-25}}&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1|rah=ARG|pos=VV|nimi=[[Franco Armani]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|captain]]}}
{{JK koosseis mängija|no=2|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Federico Gattoni]]|märkus=laenul [[Sevilla FC|Sevilla]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=4|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Gonzalo Montiel]]}}
{{JK koosseis mängija|no=5|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Matías Kranevitter]]}}
{{JK koosseis mängija|no=6|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Germán Pezzella]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=7|rah=PAR|pos=PK|nimi=[[Matías Rojas]]}}
{{JK koosseis mängija|no=8|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Maximiliano Meza]]}}
{{JK koosseis mängija|no=9|rah=COL|pos=RÜ|nimi=[[Miguel Borja]]}}
{{JK koosseis mängija|no=10|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Manuel Lanzini]]}}
{{JK koosseis mängija|no=11|rah=ARG|pos=RÜ|nimi=[[Facundo Colidio]]}}
{{JK koosseis mängija|no=14|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Leandro González Pírez]]}}
{{JK koosseis mängija|no=15|rah=ARG|pos=RÜ|nimi=[[Sebastián Driussi]]}}
{{JK koosseis mängija|no=16|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Fabricio Bustos]]}}
{{JK koosseis mängija|no=17|rah=CHI|pos=KA|nimi=[[Paulo Díaz]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|4. kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=18|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Pity Martínez|Gonzalo Martínez]]}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=19|rah=CHI|pos=RÜ|nimi=[[Gonzalo Tapia]]}}
{{JK koosseis mängija|no=20|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Milton Casco]]}}
{{JK koosseis mängija|no=21|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Marcos Acuña]]}}
{{JK koosseis mängija|no=22|rah=COL|pos=PK|nimi=[[Kevin Castaño]]|}}
{{JK koosseis mängija|no=24|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Enzo Pérez]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=25|rah=ARG|pos=VV|nimi=[[Conan Ledesma]]}}
{{JK koosseis mängija|no=26|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Ignacio Fernández]]}}
{{JK koosseis mängija|no=28|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Lucas Martínez Quarta]]}}
{{JK koosseis mängija|no=29|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Rodrigo Aliendro]]}}
{{JK koosseis mängija|no=30|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Franco Mastantuono]]}}
{{JK koosseis mängija|no=31|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Santiago Simón]]}}
{{JK koosseis mängija|no=32|rah=ARG|pos=RÜ|nimi=[[Agustín Ruberto]]}}
{{JK koosseis mängija|no=34|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Giuliano Galoppo]]|märkus=laenul [[São Paulo Futebol Clube|São Paulo]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=38|rah=ARG|pos=RÜ|nimi=[[Ian Subiabre]]}}
{{JK koosseis lõpp}}

''Vaata ka [[:Kategooria:Club Atlético River Plate'i mängijad]]''.

=== Saavutused ===
;Liiga
*'''[[Primera División (Argentina)|Primera División ]]''' (38): 1920, 1932 , 1936 (Copa Campeonato), 1936 (Copa de Oro) 1937, 1941, 1942, 1945, 1947, 1952, 1953, 1955, 1956, 1957, 1975 Metropolitano, 1975 Nacional, 1977 Metropolitano, 1979 Metropolitano, 1979 Nacional, 1980 Metropolitano, 1981 Nacional, 1985–86, 1989–90, 1991 Apertura, 1993 Apertura, 1994 Apertura, 1996 Apertura, 1997 Apertura, 1997 Clausura, 1999 Apertura, 2000 Clausura, 2002 Clausura, 2003 Clausura, 2004 Clausura, 2008 Clausura, 2014 Final, 2021, 2023
*'''[[Primera B Nacional]]''' (1): 2011–12
*'''[[Primera B Metropolitana|Segunda División]]''' (1): 1908
;Riigisisesed karikavõistlused
*'''[[Copa Argentina]]''' (3): 2016, 2017, 2019
*'''[[Supercopa Argentina]]''' (3): 2017, 2019, 2023
*'''[[Trofeo de Campeones de la Liga Profesional|Trofeo de Campeones]]''' (2): 2021, 2023
*'''[[Copa Campeonato]]''' (1): 2014
*'''[[Copa de Competencia Jockey Club]]''' (1): 1914
*'''[[Copa Dr. Carlos Ibarguren]]''' (4): 1937, 1941, 1942, 1952
*'''[[Copa Adrián C. Escobar]]''' (1): 1941
;Rahvusvahelised
*'''[[Intercontinental Cup]]''' (1): 1986
*'''[[Copa Libertadores]]''' (4): 1986, 1996, 2015, 2018
*'''[[Copa Interamericana]]''' (1): 1986
*'''[[Supercopa Sudamericana]]''' (1): 1997
*'''[[Copa Sudamericana]]''' (1): 2014
*'''[[Recopa Sudamericana]]''' (3): 2015, 2016, 2019
*'''[[Suruga Bank Championship]]''' (1): 2015
*'''[[Tie Cup]]''' (1): 1914
*'''[[Copa Aldao|Copa Dr. Ricardo Aldao]]''' (5): 1936, 1937, 1941, 1945, 1947

=== Statistika ===
* Enim väravaid klubi meeskonnas – [[Ángel Labruna]] (317 väravat aastatel 1939–59)
* Enim mänge klubi meeskonnas – [[Amadeo Carrizo]] (520 mängu aastatel 1945–68)

== Jalgpallinaiskond ==
Club Atlético River Plate'i naiskond mängib Argentina naiste kõrgliigas [[Campeonato de Fútbol Femenino]]. Naiskond on tulnud Argentina meistriks 11 korda (1991, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 2002 Apertura, 2003 Clausura, 2009 Clausura, 2010 Clausura, 2016–17).

[[Pilt:Panorama Estadio Monumental (Buenos Aires, Argentina) football River Plate.jpg|pisi|800px|center|[[Estadio Monumental Antonio Vespucio Liberti]]]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.cariverplate.com.ar/ Klubi koduleht]

{{JÄRJESTA:River Plate}}
[[Kategooria:Argentina jalgpalliklubid]]</text>
      <sha1>d3w70v2dd3grvz7b9u0db4hc43e3nkz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>531052</id>
    <revision>
      <id>7188819</id>
      <parentid>6595500</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:08:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188819</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14715" sha1="39j6eh7sxbnvv7ihaa6s3lfln7i2nq9" xml:space="preserve">[[Pilt:Manifest Eestimaa rahvastele.jpg|pisi|Eestis elanud vähemusrahvastele rahvuskultuurilise autonoomia andmist mainitakse juba 1918. aasta iseseisvusmanifestis &quot;Manifest Eestimaa rahvastele&quot;]]
'''Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus''' on [[II Riigikogu]] poolt 1925. aasta 12. veebruaril vastu võetud seadus, mis käsitles Eestis elanud vähemusrahvuste hariduslikku ja kultuurilist autonoomiat. Seaduse järgi võisid [[kultuuromavalitsus]]i moodustada tollased suurimad vähemusrahvused [[baltisakslased]], [[Eesti venelased|venelased]], [[Rannarootslased|eestirootslased]], [[Eesti juudid|juudid]] ja [[Eesti lätlased|lätlased]]. Mainitud vähemusrahvustest jõudsid kultuuromavalitsuse moodustada sakslased ja juudid (vastavalt 1925. ja 1926. aastal). Üheks oluliseks põhjuseks, miks selleni ei jõudnud rootslased ja venelased, peetakse asjaolu, et nende rahvuste kompaktne asustus võimaldas lahendada rahvuskultuurilisi probleeme kohaliku omavalitsuse tasemel. Loodud kultuuromavalitsused tegutsesid 1940. aastani, mil need [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|nõukogude võimu]] poolt likvideeriti.&lt;ref name=&quot;kul&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20181217014841/https://www.kul.ee/et/vahemusrahvuste-kultuuriautonoomia Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia | Kultuuriministeerium]. Vaadatud 12.12.2018.&lt;/ref&gt;

Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus käsitles lisaks vähemusrahvustele ka eestlastest enamusrahvust. Nimelt anti sellega neile eestlastele, kes olid arvulises vähemuses piirkondades, kus teised rahvad olid enamuses, õigus samuti oma kultuuromavalitsus moodustada. Vaatamata sellele ühtegi sellist kultuuromavalitsust ei registreeritud.&lt;ref name=&quot;laurits39&quot; /&gt;

==Eellugu==
[[Pilt:Eesti_haldusjaotus_1925.jpg|pisi|Suur osa Eesti venelastest elas [[Petserimaa]] ja [[Eesti Ingeri]] aladel]]
Maailmasõdade vahelisel ajal moodustasid vähemusrahvused eesti elanikkonnast ligikaudu 10%. Suurimad rühmad olid hajutatult ja linnades elanud sakslased ning juudid ja kompaktsemal alal koos elanud venelased ning rootslased. Vaatamata rahvusvähemuste väikesele osakaalule tegelesid nende rahvuskultuurilise autonoomia küsimusega noore Eesti Vabariigi esimesed seadused ja aktid.&lt;ref name=&quot;estonica&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20181217062622/http://www.estonica.org/et/V%C3%A4hemusrahvused_Eesti_Vabariigis_enne_Teist_maailmas%C3%B5da/ Estonica.org - Vähemusrahvused Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda]. Vaadatud 12.12.2018.&lt;/ref&gt; Eesti esimeses välispoliitilises aktis, milleks oli 1918. aasta 24. jaanuaril välisriikidele saadetud memorandum, rõhutati seda, et Eesti riik soovib anda vähemusrahvustele täieliku autonoomia rahvuskultuurilistes küsimustes. Sama seisukoht kajastus ka [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|manifestis kõigile Eestimaa rahvastele]], kus on muuhulgas kirjas, et: &quot;vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele ... kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused&quot;.&lt;ref&gt;Laurits, lk 29–30.&lt;/ref&gt;

Eesti vabariigi [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|esimese põhiseaduse]] (1920) teine peatükk &quot;Eesti kodanikkude põhiõigustest&quot; käsitles muuhulgas ka vähemusrahvusi ja vastava peatüki punktidest kokku kuus käsitles rahvusega seotud küsimusi. [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] saatsid vastavat arutelu ägedad debatid.&lt;ref&gt;Laurits, lk 30.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/failid/1920.html Elektrooniline Riigi Teataja] (Eesti Vabariigi Põhiseadus). Vaadatud 12.12.2018.&lt;/ref&gt;
* § 6 märkis ära, et kõik Eesti kodanikud olid seaduse silmis &quot;ühetaolised&quot; ja rahvusel või muul tunnusel põhinevad &quot;ees- ja paheõigused&quot; puudusid.
* § 12 sedastas muuhulgas seda, et vähemusrahvustele kindlustatakse emakeele õpetus.
* § 20 algas lausega, mille järgi oli iga Eesti kodanik vaba oma rahvuse määramises.
* § 21 käsitles konkreetselt vähemusrahvusi. Selle järgi võisid siinsete vähemusrahvuste liikmed luua &quot;oma rahvuskultuurilistes ja hoolekande huvides&quot; vastavaid autonoomseid asutusi &quot;nii palju kui nad vastu ei käi riigihuvidele&quot;.
* § 22 käsitles samuti konkreetselt vähemusrahvusi. Sellega lubati piirkondades, kus vähemusrahvus moodustas elanikkonna enamuse, kohalikes omavalitsustes kasutada asjaajamise keelena ka vastava vähemusrahvuse keelt.
* § 23 käsitles täpsemalt kolme vähemusrahvuste rühma. Selle järgi oli saksa, vene ja rootsi rahvusest kodanikel õigus pöörduda riiklikesse keskasutusse &quot;kirjalikult oma keeli&quot;. Paragrahv mainis sedagi, et nende keelte kasutamine kohtutes, kohalikes riiklikes asutustes ja omavalitsustest määratakse täpsemalt ära eriseaduses.

==Kultuuromavalitsuse seadus==
[[Pilt:Svenskbygder_svatlas.jpg|pisi|Eestirootslaste asustus 1930. aastal]]
===Ülesehitus===
Seaduse 31 paragrahvi jagunesid viide peatükki, mis käsitlesid teemasid alates üldistest määrustest kuni rahvusnimekirjade loomise, nõukogu valimiste ja kultuuromavalitsuse õigusteni. Tegemist oli [[raamseadus]]ega, mille toimimiseks vajalikud määrused võttis valitsus vastu mõnevõrra hiljem, 1925. aasta 8. juunil.&lt;ref&gt;Laurits, lk 32.&lt;/ref&gt;

Vältimaks selliste hirmude realiseerimist, et kultuuromavalitsustest saab &quot;riik riigis&quot;, keelati neil kasutada oma mõju poliitilistel eesmärkidel. Poliitiline tegevus pidi jääma teiste ühenduste kanda – näiteks [[Saksa-Balti Erakond|Saksa-Balti Erakonna]], mis tegi ka tihedat koostööd eestirootslastega. Kultuuromavalitsuse poolt seadusega ettenähtud piirides langetatud otsused ja määrused ei vajanud küll kinnitamist valitsuse poolt, kuid Eesti riik jättis määrustega endale siiski laialdased järelevalveõigused. Sealhulgas oli riigil õigus ka kultuurnõukogu laiali saata, mispuhul tuli korralda uued valimised.&lt;ref&gt;Laurits, 35–36.&lt;/ref&gt;

Seaduse järgi kuulusid kultuuromavalitsuste kompetentsi peamiselt õppeasutuste ja kultuuriga seotud valdkonnad (sh sport, noorsooküsimused jne), kuid seadus ei käsitlenud näiteks kirikuelu. Kultuuromavalitsustele anti õigus oma liikmete suhtes sundmäärusi kehtestada ja neid ka enda vajaduste järgi maksustada (lisaks saadi tulu nt riigilt koolidele antavatest toetustest, annetustest, korjandustest jne).&lt;ref&gt;Laurits, lk 36.&lt;/ref&gt;

Kuigi esialgsed plaanid nägid ette määratleda seaduse järgi vähemusrahvusena rahvust, kelle esindajaid elas Eestis vähemalt 4000, langetati see määr hiljem 3000 peale. Seeläbi lisandusid vähemusrahvuste hulka venelastele, sakslastele ja rootslastele lisaks veel siinsed juudid ja [[Eesti lätlased|lätlased]].&lt;ref&gt;Laurits, lk 36–37.&lt;/ref&gt;

Kultuuromavalitsuse liikmeks olemise tagas see, kui inimene oli kantud oma vähemusrahvuse rahvusnimekirja. Selle eelduseks oli Eesti Vabariigi kodakondsuse omamine. Enda ise registrisse kandmiseks pidi inimene olema 18 aastat vana ja lapsed lisati registrisse koos vanematega (pärast 18-aastaseks saamiseks tuli neil aasta jooksul kinnitada oma soovi liikmeks jääda).&lt;ref&gt;Laurits, lk 37.&lt;/ref&gt;

===Kultuuromavalitsuse moodustamine===
Omavalitsuse loomiseks pidid vähemusrahvuse esindajad taotlema seda, et valitsus vastava kultuuromavalitsuse ellu kutsuks. Valitsus kuulutas seejärel välja kultuuromavalitsuse nõukogu valimised, mille jaoks oli vaja moodustada valijate nimekirjad. Seadus sätestas, et vähemalt 50% vastava rahvusgrupi Eestis elanud valimisõiguslikest esindajatest ([[1922. aasta rahvaloendus]]e andmetel) laseksid end registrisse kanda. Lisatingimusena pidi vähemalt 50% neist nimekirjadesse kantud isikutest ka kultuurnõukogu valimistel osalema. Kultuuromavalitsuse väljakuulutamisel eeldas valitsus ka valitud kultuurnõukogu positiivset otsust autonoomia väljakuulutamise osas.&lt;ref name=&quot;laurits39&quot;&gt;Laurits, lk 39.&lt;/ref&gt;

===Kultuuromavalitsuse juhtimine===
Seaduse järgi oli kultuuromavalitsuse tähtsaim asutus kolmeks aastaks valitud [[kultuurnõukogu]], kuhu võis kuuluda 20–60 liiget. Nõukogu võis otsustada omavalitsuse tegevuse alustamise ja lõpetamise üle, anda välja määrusi, kehtestada makse jne. Kultuuromavalitsuse olulisim täidesaatev organ oli vähemalt kolmeliikmeline [[kultuurvalitsus]], mis suhtles ametiasutuste ja eraisikutega. Kuigi seadus käsitles mitmel pool üle Eesti elavaid vähemusrahvusi, pidid nii kultuurvalitsus kui ka -nõukogu asuma Tallinnas. Kui seaduse esialgse variandi järgi ei olnud ette nähtud kohalikke kultuurhoolekogusid, lisati need kavale 1924. aasta märtsis. Hoolekogude tegevuse juhtnöörid kehtestati 18. detsembril 1925 ja hoolekogud võisid tegutsema hakata 1. jaanuarist 1926.&lt;ref&gt;Laurits, lk 38.&lt;/ref&gt;

===Seaduse muudatused===
Aastate jooksul muudeti seadust pigem minimaalselt, lisades vaid üksikuid täiendusi. 1931. aastal vastu võetud muudatused käsitlesid kultuurhoolekogude maakondlikku kuuluvust, kultuurnõukogu volituste pikendamist neljale aastale, kultuurvalitsuse liikmetele töötasu määramist ja rahvusnimekirjadesse kandmise ea tõstmist 20 eluaastani. Aasta hiljem aga muutus kohustuslikuks isikute elukohaandmete kandmine rahvusnimekirjadesse.&lt;ref&gt;Laurits, lk 39–40.&lt;/ref&gt;

==Rahvusvaheline kajastus==
Seadus leidis rahvusvaheliselt hulgaliselt positiivset vastukaja.&lt;ref name=&quot;estonica&quot; /&gt; Eestis kasutusel olnud vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadust tunnustatakse laialdaselt kui ühte harvaesinevat Renneri ja Baueri mitteterritoriaalse autonoomia mudeli edukat rakendamist. Eesti läks selles osas teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest oluliselt kaugemale ja antud seadust on peetud selleaegses Euroopas ainulaadseks.&lt;ref&gt;[http://books.google.com/books?vid=ISBN1138953954 &quot;Non-territorial Autonomy in Divided Societies: Comparative Perspectives&quot;]. Toimetaja John Coakley. Artikkel &quot;Estonia: A Model for Inter-War Europe?&quot;.&lt;/ref&gt;

Seadust on kutsutud „eesti rahva visiitkaardiks, astumaks maailma vabade rahvaste sekka”. Seda on tõstetud esile ka pärast teist maailmasõda, nimetades seadust rahvusküsimuse optimaalseks lahenduseks.&lt;ref&gt;Laurits, lk 52.&lt;/ref&gt;

==Seadust kasutanud ja mittekasutanud Eesti vähemusrahvused==
===Baltisakslased===
[[Pilt:Bundesarchiv_Bild_137-066679,_Karte_zur_Umsiedlung_Baltendeutscher.jpg|pisi|Saksa kultuuromavalitsuse töö lõppes 1939. aastal seoses baltisakslaste [[Umsiedlung|ümberasumisega]]]]
{{vaata|Baltisakslased|Saksa kultuuromavalitsus}}
Baltisakslaste seisukohalt oli tegemist tähtsa võimalusega Eesti demokraatlikku ühiskonnakorraldusse integreerumiseks. Senine ülemkiht oli Eesti iseseisvumise järel pidanud loobuma oma senistest privileegidest, kuid nende arvestatav roll riigi majanduselus oli siiski alles jäänud.&lt;ref name=&quot;estonica&quot; /&gt; Sakslased kuulutasid oma kultuuromavalitsuse välja esimesena, tehes seda 1925. aasta 4. novembril.&lt;ref name=&quot;laurits40&quot;&gt;Laurits, lk 40.&lt;/ref&gt;
===Juudid===
[[Pilt:Grande_syna_Tallinn.jpg|pisi|Teises maailmasõjas hävinud [[Maakri tänava sünagoog]]. Suurem osa Eesti juutidest elas just Tallinnas.]]
{{vaata|Eesti juudid|Juudi kultuuromavalitsus}}
Juudid elasid Eesti suuremates linnades ja juudi vähemusrahvuse tegevust iseloomustas rivaalitsemine kahe usuvoolu vahel. Lõpuks saavutas keeleküsimuses domineeriva rolli sionistlik vool, mille esindajad said ülekaalu nii kultuuromavalitsuses kui ka teistes suuremates juudi organisatsioonides. Kuigi juute elas Eestis suhteliselt vähe, osalesid nad aktiivselt majanduses, kultuuris ja poliitikas.&lt;ref name=&quot;estonica&quot; /&gt; Juudid kuulutasid oma kultuuromavalitsuse välja 1926. aasta 6. juunil.&lt;ref name=&quot;laurits40&quot; /&gt;

===Rootslased===
{{vaata|Rannarootslased}}
Üheks oluliseks põhjuseks, miks peamiselt talurahvast ja käsitöölistest koosnenud rootslased kultuuromavalitsuse loomiseni ei jõudnud, peetakse asjaolu, et nende kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohaliku omavalitsuse tasandil.&lt;ref name=&quot;kul&quot; /&gt; Eestirootslased rahuldusid kaitsega, mida pakkusid neile traditsioonid, põhiseadus ja omavalitsused. Kultuurautonoomia osas jäädi äraootavale seisukohale, oodates aega, mil rahvusrühm saab majanduslikult ja intellektuaalselt tugevamaks.&lt;ref name=&quot;estonica&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;laurits41&quot;&gt;Laurits, lk 41.&lt;/ref&gt;

===Venelased===
{{vaata|Eesti venelased}}

Sarnaselt rannarootslastega ei jõudnud kultuuromavalitsuseni samuti peamiselt talurahvast ja käsitöölistest koosnenud venelaste rahvusrühm. Selle põhjuseid oli mitu:&lt;ref name=&quot;kul&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;estonica&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vene&quot;&gt;Bella Tchassovskaia. [https://web.archive.org/web/20181217014922/https://docplayer.net/40707066-Eesti-temaatika-vene-ajalehtedes-1930ndatel-aastatel.html Eesti temaatika vene ajalehtedes 1930ndatel aastatel]. Tartu, 2001.&lt;/ref&gt;
* kompaktne asustus, mis võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme kohalikul tasandil lahendada;
* autonoomiat asendas teatud määral 1923. aastal rajatud [[Vene Haridus- ja Heategevate Seltside Liit]];
* probleeme valmistasid kultuuromavalitsuse korraldamisega kaasnevad kulutused;
* suur osa linnades elanud venelastest ei olnud 1920. aastatel Eesti Vabariigi kodanikud;
* erinevate rühmade ([[vanausulised]], [[Petserimaa]] elanikud, linnades elanud venelased jne) vahelise koostöö rajamine võttis aega;
* vene vähemusrahvuse pigem madala kultuuri- ja haridustaseme tõttu ei peetud otstarbekaks ka nende kooliautonoomiat (sarnased meeleolud valitsesid osaliselt ka venelaste endi seas).&lt;ref&gt;Laurits, lk 40–41.&lt;/ref&gt;

Eesti venelased jõudsid aga kultuuromavalitsuse kehtestamisele suhteliselt lähedale. 1937. aastal esitasid haridusseltside esindajad valitsusele vastavasisulise taotluse, kuid sel hetkel valitsus seda teostatavaks ei pidanud. On arvatud, et senise arengu jätkumisel oleks mõne aasta jooksul see plaan ka teoks saanud.&lt;ref name=&quot;laurits41&quot; /&gt;

===Lätlased===
{{vaata|Eesti lätlased}}
Teistest vähemusrahvustest vähem käsitlevad allikad Eesti lätlaste ja nende võimaliku kultuuromavalitsuse küsimust. Eesti Vabariik ja Läti Vabariik sõlmisid juba 1922. aastal omavahelise koolikonventsiooni, millega said vähemusrahvusest õpilased mõlemas riigis ise valida seda, kas nad soovivad käia koolis Eestis või Lätis. Kuna lätlaste seas esines ka suurem tendents assimileerumisele, selgitavadki need asjaolud seda, miks lätlased ei kasutanud võimalust kultuuromavalitsuse loomiseks.&lt;ref&gt;Laurits, lk 42.&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Saksa kultuuromavalitsus]]
* [[Juudi kultuuromavalitsus]]
* [[Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus]]

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
*Kaido Laurits. &quot;Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus ja Saksa Kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940&quot;. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2006. Tartu, 2008, lk 23–53.

[[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]]
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]</text>
      <sha1>39j6eh7sxbnvv7ihaa6s3lfln7i2nq9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>533955</id>
    <revision>
      <id>7189109</id>
      <parentid>6625616</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:02:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189109</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8875" sha1="1ff2y5zvyp11azesojduf6fdp2f7vby" xml:space="preserve">'''Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss''' on [[Eesti Teadusagentuur]]i ja [[Eesti Haridus- ja Teadusministeerium]]i korraldatav konkurss, mille eesmärk on väärtustada üliõpilaste teadustegevust ja premeerida väljapaistvamaid teadustöid.&lt;ref name=&quot;etag.ee_2018&quot;&gt;[https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/uliopilaste-teadustoode-konkurss/ Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss] ETAG (vaadatud 19.01.2019)&lt;/ref&gt;

Esimene konkurss toimus [[2002]].&lt;ref name=&quot;etag.ee_ajalugu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190121143744/https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/uliopilaste-teadustoode-konkurss/varasemad-konkursid/ Varasemad konkursid] ETAG (vaadatud 19.01.2019)&lt;/ref&gt;

2019. aasta preemiafond oli 77 277,79 eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/uliopilaste-teadustoode-konkurss/|pealkiri=Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 2018. aasta preemiafond oli ligi 71 000 eurot.&lt;ref name=&quot;etag.ee_2018&quot;/&gt;

==Peapreemia laureaadid==
2008. aastast antakse eraldi välja peapreemiaid, mille suurus oli kuni 2010. aastani 55 000 krooni (3515 €) ning alates 2011. aastast 3600 eurot.&lt;ref name=&quot;etag.ee_ajalugu&quot; /&gt;
=== 2008 ===
2008. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-teadust%C3%B6%C3%B6de-riikliku-konkursi-2008.-a-tulemused.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2008. a tulemused]&lt;/ref&gt;
* [[Marten Seppel]] (Tartu Ülikool), &quot;Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni&quot;;
* [[Triin Vahisalu]] (Tartu Ülikool), &quot;SLAC1 on vajalik taime [[sulgrakk]]ude aeglast tüüpi aniooni kanalite töös õhulõhede signalisatsioonis&quot;.

=== 2009 ===
2009. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-teadust%C3%B6%C3%B6de-riikliku-konkursi-2009.-a-tulemused.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2009. a tulemused]&lt;/ref&gt;
* [[Pille Hallast]] (Tartu Ülikool), &quot;Inimese ja šimpansi [[luteiniseeriv hormoon|luteiniseeriva hormooni]]/koorion gonadotropiini beeta-subühiku (LHB/CGB) geeniklaster: liigisisene varieeruvus ning noorte duplitseeritud geenide lahknemine sõsarliikides&quot;;
* [[Daniele Monticelli]] (Tartu Ülikool), &quot;Terviklikkus ja selle jäägid: totaliseerimise ja detotaliseerimise teoreetilised protseduurid semiootikas, filosoofias ja poliitikas&quot;.

=== 2010 ===
2010. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-teadust%C3%B6%C3%B6de-riikliku-konkursi-2010.-a-tulemused.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2010. a tulemused]&lt;/ref&gt;
* [[Egle Tafenau]] (Tartu Ülikool), &quot;[[Regionaalpoliitika]] heaoluefektid konstrueeritud kapitali mudelis&quot;;
* [[Jüri Reimand]] (Tartu Ülikool), &quot;Geenigruppide, võrgustike ja regulatoorsete süsteemide funktsionaalne analüüs&quot;.

=== 2011 ===
2011. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-teadust%C3%B6%C3%B6de-riikliku-konkursi-2011-tulemused.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2011. a tulemused]&lt;/ref&gt;
* [[Tiina-Mall Kreem]] (Eesti Kunstiakadeemia), &quot;Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)&quot;;
* [[Leopold Parts]] (Cambridge'i Ülikool), &quot;Raku omaduste geneetiline kaardistamine&quot;.

=== 2012 ===
2012. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/YTK-2012-tulemused-veebi.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2012. a tulemused]&lt;/ref&gt;
* [[Tuul Sepp]] (Tartu Ülikool), &quot;[[Rohevint]]ide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele&quot;;
* [[Maarja Vaino]] (Tallinna Ülikool), &quot;Irratsionaalsuse poeetika [[A. H. Tammsaare]] loomingus&quot;.

=== 2013 ===
2013. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/YTK-tulemused-2013-veebi1.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2013. a tulemused]&lt;/ref&gt;
* [[Tiiu Ernits]] (Tallinna Ülikool), &quot;Muusikaõppekirjandus ja laulmisõpetus saksa õppekeelega koolides Eestis aastatel 1860–1914&quot;;
* [[Mardo Kõivomägi]] (Tartu Ülikool), &quot;Uurimustöö ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'' [[Tsükliinisõltuvad kinaasid|tsükliinist sõltuva kinaasi]] Cdk1 substraadispetsiifilisusest ja multifosforüleerimise mehhanismist&quot;.

=== 2014 ===
2014. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-teadust%C3%B6%C3%B6de-riikliku-konkursi-2014.-a-tulemused.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2014. a tulemused]&lt;/ref&gt;
* [[Berit Aaviksoo]] (Tartu Ülikool), &quot;Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas&quot;;
* [[Kaspar Valgepea]] (Tallinna Tehnikaülikool), &quot;Absoluutselt kvantitatiivsetel oomika-meetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva ''[[Escherichia coli]]'' metabolismi kirjeldamine&quot;.

=== 2015 ===
2015. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-teadust%C3%B6%C3%B6de-riikliku-konkursi-2015.-a-tulemused.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2015. a tulemused]&lt;/ref&gt;
* [[Marii Paškov]] (Amsterdami Ülikool), &quot;[[Majanduslik ebavõrdsus|Majandusliku ebavõrdsuse]] roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel&quot;;
* [[Einar Pius]] (Edinburghi Ülikool), &quot;Paralleelsed [[kvantarvutus]]ed teooriast praktikani&quot;.

=== 2016 ===
2016. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/02/Ministri-KK_tulemused.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2016. a tulemused]&lt;/ref&gt;
* [[Aleksei Tretjakov]] (Tallinna Tehnikaülikool), &quot;Sünteetilised retseptorid molekulaarselt jäljendatud polümeeridest biomakromolekulide märgisevabaks määramiseks&quot;;
* [[Mari Tõrv]] (Tartu Ülikool, Kieli Ülikool), &quot;Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500–2600 eKr&quot;.

=== 2017 ===
2017. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/02/Ministri-KK_tulemused-1.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2017. a tulemused]&lt;/ref&gt;
*[[Kirsti Jõesalu]] (Tartu Ülikool), &quot;Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis&quot;;
* [[Indrek Kalvet]] (RWTH Aacheni Ülikool), &quot;Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel&quot;.

=== 2018 ===
2018. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref name=&quot;etag.ee_preemiad&quot;&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/12/%C3%9CTK-2018-tulemused-avalikustamiseks-1.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2018. a tulemused]&lt;/ref&gt;
*[[Karin Hanga]] (Tallinna Ülikool), doktoritöö &quot;Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis&quot;;
*[[Katre Juganson]] (Tallinna Tehnikaülikool), doktoritöö &quot;Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale ''[[Tetrahymena thermophila]]''&quot;.

=== 2019 ===
2019. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/12/19-%C3%9CTK-preemiate-k%C3%A4skkiri.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2019. a tulemused]&lt;/ref&gt;

* [[Rebekka Lotman]] (Tartu Ülikool), doktoritöö &quot;Eesti sonett&quot;;
* [[Marek Mooste]] (Tartu Ülikool), doktoritöö &quot;Arüülkilede ja nanokomposiitmaterjalidega modifitseeritud süsinik- ja metallelektroodide pinna ja elektrokeemiliste omaduste karakteriseerimine&quot;.

=== 2020 ===
2020. aastal pälvisid peapreemiad:&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/02/Nimekiri-preemiasaajatest-kodukale-ÕIGE.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2020. a tulemused]&lt;/ref&gt;

* [[Peep Pihelo]] (Tallinna Tehnikaülikool), &quot;Puitkarkass-lisasoojustuselementide niiskustehniline toimivus suurpaneelelamute tervikrenoveerimisel&quot;;
* [[Tarvo Vaarmets]] (Tallinna Tehnikaülikool), &quot;Investori otsused ja teekond aktsiaturuni&quot;.

=== 2021 ===
* [[Sander Ratso]] (Tartu Ülikool) &quot;Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine mitteväärismetallkatalüsaatoritel&quot;
* [[Juhan Saharov]] (Tartu Ülikool) &quot;Majandusiseseisvusest poliitilise suveräänsuseni: leiutades „isemajandamist“ Eesti NSV-s&quot;.

=== 2022 ===
* [[Markus Valge]] (Tartu Ülikool) &quot;Elukäikude evolutsiooni teooria ennustuste kontrollimine antropomeetriliste andmete alusel&quot; 
* [[Rasmus Pind]] (Tartu Ülikool) &quot;Sisemise treeningkoormuse kategoriseerimine ja praktiline rakendamine treeningul&quot;

==Viited==
{{viited|2}}

==Välislingid==
*[https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/uliopilaste-teadustoode-konkurss Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss] ETAG

[[Kategooria:Eesti teadus]]
[[Kategooria:Eesti üritused]]</text>
      <sha1>1ff2y5zvyp11azesojduf6fdp2f7vby</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Unt (perekonnanimi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>540511</id>
    <revision>
      <id>7189044</id>
      <parentid>5706443</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T01:06:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Erki Roosme</username>
        <id>233089</id>
      </contributor>
      <origin>7189044</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1638" sha1="lci6wni2tf9gsuzo9hsdrj8sgklza2x" xml:space="preserve">'''Unt''' on eesti [[perekonnanimi]].

Perekonnanime Unt on pandud 28 mõisavallas Pärnu-, Tartu-, Viljandi- ja Virumaal. [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamisel]] määrati Unt uueks perekonnanimeks isikuile, kelle perekonnanimi oli [[Kuhlberg]]. Undi-nimelistele isikutele määrati uueks perekonnanimeks [[Aus (perekonnanimi)|Aus]] ja [[Kalmet]].  

2020. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Unt Eestis 373 mehel ja 414 naisel. 

==Nime kandjaid==
*[[Aime Unt]], eesti teatrikunstnik (1941–)
*[[Anto Unt]], eesti filosoof (1955–)
*[[Heiko Unt]], eesti disainer ja raamatukujundaja (1977–)
*[[Henn Unt]], eesti vaimulik (1903–1986) 
*[[Inge Unt]], eesti pedagoogikateadlane
*[[Ivar Unt]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], Eesti sõjaväelane (1894–1974)
*[[Jaan Unt]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1947–2012)
*[[Johan Unt]], eesti sõjaväelane (1876–1930)
*[[Katariina Unt]], eesti näitleja (1971–)
*[[Kersti Unt]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1950–)
*[[Liina Unt]], eesti teatrikunstnik (1977–)
*[[Maksim Unt]], eesti poliitik (1898–1941)
*[[Marge Unt]], eesti sotsioloog (1975–)
*[[Marja Unt]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1982–)
*[[Mati Unt]], eesti kirjanik ja teatrilavastaja (1944–2005)
*[[Riho Unt]], eesti filmirežissöör ja -kunstnik (1956–)
*[[Toomas Unt]], eesti arhitekt (1975-)
*[[Vilve Unt]], eesti moekunstnik (1956–)
*[[Väino Unt]], eesti füüsik (1932–2015)

==Vaata ka==
*[[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]]

[[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]]
[[kategooria:Eestistamisel muudetud perekonnanimed]]</text>
      <sha1>lci6wni2tf9gsuzo9hsdrj8sgklza2x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Katie Bouman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>544038</id>
    <revision>
      <id>7189197</id>
      <parentid>6969487</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:28:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189197</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9956" sha1="02e79fqw4n482x39wcvs3acq3ipv25j" xml:space="preserve">[[Pilt:Katie Bouman answers questions about the Event Horizon Telescope project.jpg|pisi|Katie Bouman 2019. aastal]]
'''Katherine Louise Bouman''' (sündinud [[9. mai]]l [[1989]] [[West Lafayette]]'is [[Indiana]] osariigis [[USA|USA-]]s) on Ameerika arvutiteadlane.

Ta uurib arvutuslikku [[pilditöötlus|pilditöötlust]] arvutites ning on juhtinud meeskonda, mis töötas välja [[algoritm]]i, millega saadi Event Horizon Telescope'i ('sündmuste horisondi teleskoobi') abil esimene pilt [[must auk|mustast august]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Ta on arvutiteaduse õppejõud [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudis]].

== Lapsepõlv ja haridus ==
Bouman kasvas üles [[Indiana]] osariigis [[West Lafayette]]'i linnas, kus lõpetas keskkooli ([[West Lafayette Junior-Senior High School]]) 2007. aastal.&lt;ref name=&quot;bangert&quot; /&gt; Keskkooliõpilasena uuris ta pilditöötlust koos [[Purdue Ülikool]]i professoritega.&lt;ref name=&quot;bangert&quot; /&gt; Esimest korda kuulis ta Event Horizon Telescope'ist koolis 2007. aastal.&lt;ref name=&quot;Uh3LO&quot; /&gt;

Katie Boumani isa [[Charles Addison Bouman]] on West Lafayette'is asuvas Purdue Ülikoolis elektriinsenerinduse professor.

Bouman õppis elektriinseneriteadust [[Michigani Ülikool]]is, mille lõpetas bakalaureusekraadiga ''[[summa cum laude]]'' 2011. aastal.&lt;ref name=&quot;Epxwe&quot; /&gt; Ta kaitses magistritöö samal alal [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]] (MIT), kus läbis ka doktorantuuri. Bouman kuulus MIT [[Haystacki Observatoorium]]i meeskonda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; USA [[Riiklik Teadusfond]] (National Science Foundation) andis talle stipendiumi (''Graduate Fellowship''). Boumani magistriväitekiri &quot;Estimating Material Properties of Fabric through the Observation of Motion&quot; (&quot;[[Riie|Riide]] materiaalsete omaduste hindamine selle liikumise jälgimise teel&quot;) pälvis Ernst Guillemini auhinna parima magistritööna.&lt;ref name=&quot;I0QGY&quot; /&gt; Järeldoktorantuuriks siirdus Bouman [[Harvardi Ülikool]]i, kus liitus Event Horizon Telescope'i pilditöötlusmeeskonnaga.&lt;ref name=&quot;8BwR6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;enrmf&quot; /&gt; 2016. aastal esines Bouman [[TEDx]]-i konverentsil ettekandega &quot;Kuidas pildistada musta auku&quot; (&quot;How to Take a Picture of a Black Hole&quot;), mis selgitas projektis kasutatavat algoritmi.&lt;ref name=&quot;vmkKM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;qFuq0&quot; /&gt; Doktorikraadi elektriinsenerinduses ja arvutiteaduses sai ta MIT-st 2017. aastal.&lt;ref name=&quot;Od5ss&quot; /&gt;

[[Pilt:Black hole - Messier 87.jpg|pisi|Aprillis 2019 avaldatud esimene otsene kujutis [[must auk|mustast august]] galaktika [[Messier 87]] tuumas, saadud Event Horizon Telescope'i abil]]
== Karjäär ja uurimistöö ==
Boumani meeskond töötas välja algoritmi &quot;Continuous High-resolution Image Reconstruction using Patch priors&quot;, lühendina CHIRP.&lt;ref name=&quot;uokle&quot; /&gt; Algoritmi kasutati, et saada pilt ülimassiivsest mustast august galaktika [[Messier 87]] tuumas.&lt;ref name=&quot;xHdbW&quot; /&gt;

MITis vastutas Bouman algoritmi eest, mida kasutati, loomaks esimesi kujutisi [[must auk|mustast august]], mis avaldati 2019. aasta aprillis&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;. Tema meeskond pakkus arvutuslikku tuge tugevates väljades toimiva [[üldrelatiivsus]]e tundmaõppimisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yF6ds&quot; /&gt; Bouman theorized that black holes leave a background shadow of hot gas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Masinõppealgoritm täidab lüngad kogu maailma teleskoopidest pärinevates andmetes, luues [[ekstrapolatsioon|ekstrapolatiivselt]] virtuaalse Maa-suuruse teleskoobi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kMX04&quot; /&gt; Bouman juhtis tööd Sündmuste Horisondi Teleskoobi piltide verifitseerimise ja kujutiste parameetrite valikuga.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

2019. aastast töötab Bouman dotsendina [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnikainstituudis]] uute süsteemidega [[Digitaalne pilditöötlus|digitaalse pilditöötluse]] alal.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9L0AN&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite web |url=http://news.mit.edu/2016/method-image-black-holes-0606 |title=A method to image black holes |website=MIT News|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bangert&quot;&gt;{{cite web |last1=Bangert |first1=Dave |title=That first-ever black hole picture? A West Lafayette grad played a big part |url=https://www.jconline.com/story/news/2019/04/10/first-black-hole-picture-west-lafayette-grad-played-big-part/3426430002/ |website=Journal &amp; Courier |accessdate=10. aprill 2019 |ref=Lafayette |language=en |date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web |url=http://news.mit.edu/2019/mit-haystack-first-image-black-hole-0410 |title=Working together as a &quot;virtual telescope,&quot; observatories around the world produce first direct images of a black hole |website=MIT News|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web |url=https://scien.stanford.edu/index.php/professor-katie-bouman-caltech-imaging-a-black-hole-with-the-event-horizon-telescope/ |title=Professor Katie Bouman (Caltech): &quot;Imaging a Black Hole with the Event Horizon Telescope&quot; |language=en-US |access-date=10. aprill 2019 |archive-date=2019-04-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190410171710/https://scien.stanford.edu/index.php/professor-katie-bouman-caltech-imaging-a-black-hole-with-the-event-horizon-telescope/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite web |url=https://www.cnn.com/2019/04/10/us/katie-bouman-mit-black-hole-algorithm-sci-trnd/index.html |title=That image of a black hole you saw everywhere today? Thank this grad student for making it possible |last=Lou |first=Michelle |last2=Ahmed |first2=Saeed |date=10. aprill 2019 |website=CNN|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web |url=http://cms.caltech.edu/people/klbouman |title=Caltech Computing + Mathematical Sciences {{!}} Katherine L. Bouman|website=cms.caltech.edu|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uh3LO&quot;&gt;{{Cite web |url=https://oaklandnewsnow.com/index.php/2019/04/10/about-katie-bouman-creator-of-first-black-hole-image-from-event-horizon-telescope/ |title=About Katie Bouman Creator Of First Black Hole Image From Event Horizon Telescope |last=Abraham |first=Zennie |date=10. aprill 2019 |website=Oakland News Now Today {{!}} SF Bay Area Blog|language=en-US|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Epxwe&quot;&gt;{{Cite web |url=https://people.csail.mit.edu/klbouman/ |title=Katie Bouman aka Katherine L. Bouman |website=people.csail.mit.edu|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I0QGY&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.eecs.mit.edu/news-events/announcements/eecs-celebrates-fall-2014-awards|title=EECS Celebrates - Fall 2014 Awards {{!}} MIT EECS|website=www.eecs.mit.edu|access-date=10. aprill 2019|archive-date=2019-05-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20190513083023/https://www.eecs.mit.edu/news-events/announcements/eecs-celebrates-fall-2014-awards|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8BwR6&quot;&gt;{{Cite web |url=https://bhi.fas.harvard.edu/people/katie-bouman |title=Katie Bouman |website=bhi.fas.harvard.edu |language=en |access-date=10. aprill 2019 |archive-date=2019-04-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190410193908/https://bhi.fas.harvard.edu/people/katie-bouman |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;enrmf&quot;&gt;{{Cite web |url=https://www.bbc.com/news/av/science-environment-38992866/project-bids-to-make-black-hole-movies |title=Project bids to make black hole movies |website=BBC News |language=en-GB|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vmkKM&quot;&gt;{{Cite web |url=https://www.ted.com/speakers/katie_bouman |title=Katie Bouman {{!}} Speaker {{!}} TED|last=Bouman|first=Katie|website=www.ted.com|language=en|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qFuq0&quot;&gt;{{cite news |last=Chappel |first=Bill |date=10. aprill 2019 |title=Earth Sees First Image Of A Black Hole |url=https://www.npr.org/2019/04/10/711723383/watch-earth-gets-its-first-look-at-a-black-hole |publisher=[[NPR]] |accessdate=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Od5ss&quot;&gt;{{Cite web|url=https://people.csail.mit.edu/klbouman/|title=Katie Bouman aka Katherine L. Bouman|website=people.csail.mit.edu|accessdate=11.04.2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uokle&quot;&gt;{{Cite web |url=https://www.npr.org/2019/04/10/711723383/watch-earth-gets-its-first-look-at-a-black-hole |title=Earth Sees First Image Of A Black Hole |website=NPR.org |language=en|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xHdbW&quot;&gt;{{Cite web |url=https://heavy.com/news/2019/04/katie-bouman/ |title=Katie Bouman: 5 Fast Facts You Need to Know |last=Laviola |first=Erin |date=10. aprill 2019 |website=Heavy.com |language=en|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yF6ds&quot;&gt;{{Cite news |url=https://www.thetimes.co.uk/article/black-hole-picture-captured-by-scientists-for-first-time-gvkngm6dg |title=First image of black hole revealed |last=Whipple |first=Tom |date=10. aprill 2019 |work=The Times|access-date=10. aprill 2019 |language=en |issn=0140-0460}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kMX04&quot;&gt;{{Cite web |url=https://www.nationalgeographic.com/science/2019/04/first-picture-black-hole-revealed-m87-event-horizon-telescope-astrophysics/ |title=First-ever picture of a black hole unveiled |date=10. aprill 2019 |website=Science &amp; Innovation|access-date=10. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9L0AN&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.ee.columbia.edu/imaging-invisible |title=Imaging the Invisible |website=www.ee.columbia.edu |language=en |access-date=10. aprill 2019 |archive-date=2019-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190513062510/http://www.ee.columbia.edu/imaging-invisible |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.ted.com/speakers/katie_bouman Katie Boumani ettekanne &quot;Kuidas pildistada musta auku&quot; (&quot;How to Take a Picture of a Black Hole&quot;)] projektis kasutatava algoritmi teemal [[TEDx]]-i konverentsil 2017

{{JÄRJESTA:Bouman, Katie}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide informaatikud]]
[[Kategooria:Michigani Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>02e79fqw4n482x39wcvs3acq3ipv25j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Margus Tammekivi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>544581</id>
    <revision>
      <id>7188807</id>
      <parentid>7185698</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:41:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188807</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5376" sha1="81bzam9ztj5cokig1hzo8uqcpd01gw8" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Margus Tammekivi
| pilt = 
| pildiallkiri =
| amet = [[Pärnu Linnavolikogu]] esimees
| ametiajaalgus = 1989
| ametiajalõpp = 1993
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Pärnu Linnavolikogu]] esimees
| ametiajaalgus2 = 2002
| ametiajalõpp2 = 2005
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = Pärnu abilinnapea
| ametiajaalgus3 = 2000
| ametiajalõpp3 = 2002
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = Pärnu abilinnapea
| ametiajaalgus4 = 2005
| ametiajalõpp4 = 2007
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = [[XI Riigikogu]] asendusliige
| ametiajaalgus5 = 27. märts 2007
| ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünniaeg = {{sünniaeg|1956|1|23}}
| sünnikoht = [[Kõpu]], [[Viljandi rajoon]]
| surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|2|1956|1|23}}
| surmakoht = 
| rahvus = eestlane
| partei = [[Eesti Keskerakond]]
| haridus = õigusteadus
| alma_mater = [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond]]
| elukutse = jurist
| tegevusala = poliitika, õigusteadus, sport
| tunnustus = [[Pärnu teenetemärk]] (2008), &lt;br&gt; [[Pärnu vapimärk]] (2015)
}}

'''Margus Tammekivi''' ([[23. jaanuar]] [[1956]] [[Kõpu]], [[Viljandi rajoon]] – [[2. juuli]] [[2026]]&lt;ref name=&quot;PostimeesSurm&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/8502446/lahkus-kunagine-parnu-volikogu-esimees-ja-abilinnapea |pealkiri=Lahkus kunagine Pärnu volikogu esimees ja abilinnapea |väljaanne=Pärnu Postimees |vaadatud=3. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;) oli eesti jurist, poliitik ja sporditegelane.

== Haridus ja varane sporditegevus ==
Tammekivi lõpetas 1974. aastal [[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium|Nuia Keskkooli]] ja 1979. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna]]. Nuias hakkas ta [[Peeter Lapp|Peeter Lapi]] innustusel harrastama kergejõustikku ja Ahto Jänese juhendamisel modellismi. 1971. aastal tuli ta raketimudelispordis Eesti koolinoorte meistriks.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Margus_Tammekivi |pealkiri=Tammekivi, Margus |väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon |vaadatud=3. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;

== Töö ja poliitiline tegevus ==
Tammekivi töötas Pärnus uurija, prokuröri ja advokaadina.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt; Ta oli aastatel 1989–1993 ja 2002–2005 [[Pärnu Linnavolikogu]] esimees ning 2000–2002 ja 2005–2007 Pärnu abilinnapea.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

Pärast 2005. aasta kohalikke valimisi sai Tammekivist Pärnu linnavalitsuses haridus- ja kultuurivaldkonda kureeriv abilinnapea.&lt;ref name=&quot;Aripaev2005&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2005/11/01/kinnitati-parnu-linnavalitsuse-struktuur-ja-liikmed |pealkiri=Kinnitati Pärnu linnavalitsuse struktuur ja liikmed |väljaanne=Äripäev |aeg=1. november 2005 |vaadatud=3. juulil 2026}}&lt;/ref&gt; 2006. aastal esitas Eesti Tööandjate Keskliit tema kandidatuuri riikliku lepitaja ametikohale.&lt;ref name=&quot;Aripaev2006&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2006/09/12/Haridusministeeriumi_uus_kantsler_ja_uus_riiklik_lepitaja_voivad_tulla_Parnust |pealkiri=Haridusministeeriumi uus kantsler ja uus riiklik lepitaja võivad tulla Pärnust |väljaanne=Äripäev |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Tammekivi [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas Pärnumaal ja kogus 1128 häält.&lt;ref name=&quot;RiigikoguXI&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/xi-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ |pealkiri=XI Riigikogu koosseis: juhatus ja liikmed |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=3. juulil 2026}}&lt;/ref&gt; Ta oli [[XI Riigikogu]] asendusliige 27. märtsist 5. aprillini 2007.&lt;ref name=&quot;RiigikoguXI&quot; /&gt;

Aastatel 2007–2010 oli ta Pärnu Koolide SA juhatuse esimees ja 1997–2018 OÜ Margus Tammekivi Õigusteenus juhatuse esimees.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt; Pärnu Koolide SA juhina tõstatas ta 2009. aastal [[Pärnu Koidula Gümnaasium|Koidula gümnaasiumi]] ujula remondi rahastamise küsimuse; ujula kordategemiseks oli projekt olemas, kuid investeeringuks vajalikku raha polnud.&lt;ref name=&quot;ERR2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/397169/parnus-ei-paase-lapsed-ujuma |pealkiri=Pärnus ei pääse lapsed ujuma |väljaanne=ERR |aeg=14. detsember 2009 |vaadatud=3. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;

== Sporditegevus ==
Tammekivi oli aastatel 1990–1994 ESK juhatuse liige ja 1991–2005 [[Pärnu Sõudeklubi]] president ning kuulus Eesti Sõudeliidu juhatusse.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2008 – [[Pärnu teenetemärk]], silmapaistva töö eest linnaelu arendamisel ja juhtimisel&lt;ref name=&quot;ParnuTeenetemark&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/teenetemark |pealkiri=Pärnu teenetemärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=3. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[Pärnu vapimärk]], pikaaegse ja tulemusliku töö eest volikogu esimehena ja abilinnapeana&lt;ref name=&quot;ParnuVapimark&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=3. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Tammekivi, Margus}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>81bzam9ztj5cokig1hzo8uqcpd01gw8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Iivo Nei</title>
    <ns>1</ns>
    <id>545341</id>
    <revision>
      <id>7189163</id>
      <parentid>7188329</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:16:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7189163</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="763" sha1="ltic99t7jd1eu30ad2lk3rd2cwbe7sb" xml:space="preserve">&quot;Isiklikku&quot; alt on infot välja võetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 16:13 (EEST)
---------
''Aastatel 1964–1989 oli ta Maleföderatsiooni aseesimees'' – millist maleföderatsiooni siin mõeldud on? ESBL ei anna täpsustust. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. juuli 2026, kell 02:02 (EEST)
-----
Võtsin artiklist välja järgmise kirje, kuna pole leidnud kinnitust, et Nei sealsete autorite hulka tõesti kuulub:
''&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; Eesti Raamat, 1964)'' [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 13:16 (EEST)</text>
      <sha1>ltic99t7jd1eu30ad2lk3rd2cwbe7sb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189181</id>
      <parentid>7189163</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:01:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7189181</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1210" sha1="pvfjh004vlnzn66c5cc5elnltmpoj15" xml:space="preserve">&quot;Isiklikku&quot; alt on infot välja võetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 16:13 (EEST)
---------
''Aastatel 1964–1989 oli ta Maleföderatsiooni aseesimees'' – millist maleföderatsiooni siin mõeldud on? ESBL ei anna täpsustust. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. juuli 2026, kell 02:02 (EEST)
-----
Võtsin artiklist välja järgmise kirje, kuna pole leidnud kinnitust, et Nei sealsete autorite hulka tõesti kuulub:
''&quot;Üld- ja agrometeoroloogia&quot; (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; Eesti Raamat, 1964)'' [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 13:16 (EEST)

:Raamatu sisukorras on keegi I. Nei küll autorina nimetatud, aga pole öeldud, kas Iivo Nei. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:391310/340935/page/768 Üleüldse puudub artiklis praegu informatsioon, kas ta pärast ülikooli lõpetamist ka erialal tegutses või ongi kogu elu ainult maletanud. --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-33657-65|&amp;#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-33657-65|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 14:01 (EEST)</text>
      <sha1>pvfjh004vlnzn66c5cc5elnltmpoj15</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Manciano vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547826</id>
    <revision>
      <id>7188962</id>
      <parentid>6414804</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:04:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7188962</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="586" sha1="n7pu1s9nr40dn8kmdrtknril9aouvro" xml:space="preserve">{{linn}}
'''Manciano vald''' on omavalitsusüksus (''comune'') [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonna [[Grosseto provints]]is.

----
==Ajalugu==
Mancano maa-ala oli asustatud juba eelajaloolisel ajal, nagu näeb Manciano linna ja [[Saturnia (Itaalia)|Saturnia ]] vahelistest arheoloogilistest leidudest. Manciano kindlust on ürikutes esmamainitud 1188. aastal. 
----
==Vaatamisväärsused==
===Arhitektuur===


===Arheoloogilised vaatamisväärsused===

===Looduslikud vaatamisväärsused===
[[Saturnia termid]]

==Kultuur==
==Viited==


==Välislingid==


[[Kategooria:Grosseto provints]]</text>
      <sha1>n7pu1s9nr40dn8kmdrtknril9aouvro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karula Kuller</title>
    <ns>0</ns>
    <id>550596</id>
    <revision>
      <id>7188759</id>
      <parentid>5537229</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:35:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="417" sha1="909wyy6447vrqqtzrybpxx226km2r57" xml:space="preserve">'''Karula Kuller''' oli eesti [[ajaleht]], mis ilmus aastatel 2003–2011 ja vahendas [[Karula vald|Karula valla]] uudiseid. 

Ajalehte andis välja [[Karula vallavalitsus]] ja toimetas Ene Kaas. Ajaleht ilmus neli korda aastas.&lt;ref name=&quot;ESTER&quot;&gt;{{ESTER|1788291}} (vaadatud 29.05.2019)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ESTER|1788291}}

[[Kategooria:Eesti endised ajalehed]]
[[Kategooria:Karula vald]]</text>
      <sha1>909wyy6447vrqqtzrybpxx226km2r57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1968</title>
    <ns>0</ns>
    <id>553365</id>
    <revision>
      <id>7188918</id>
      <parentid>7166818</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:48:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Jaanuar */</comment>
      <origin>7188918</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7361" sha1="dxnl80daugwivnu4h41s4nqktfeb62s" xml:space="preserve">{{Sündinud|1968}}
''Siin on loetletud [[1968]]. aastal sündinud inimesi ja loomi.

== Jaanuar ==
*[[2. jaanuar]] – [[Oleg Deripaska]], Venemaa ettevõtja
*[[4. jaanuar]] – [[Marek Toome]], eesti rallisõitja 
* 4. jaanuar – [[Leonid Slutski]], Venemaa poliitik
*[[5. jaanuar]] – [[DJ Bobo]], Šveitsi DJ ja popmuusik
*[[6. jaanuar]] – [[Kaja Wunder]], eesti ettevõtja ja endine modell
*[[7. jaanuar]] – [[Georgi Gospodinov]], Bulgaaria kirjanik
*[[10. jaanuar]] – [[Attila Repka]], Ungari maadleja
* 10. jaanuar – [[Agnieszka Suchora]], poola näitleja
*[[17. jaanuar]] – [[Jane Salumäe]], endine Eesti kergejõustiklane
*[[22. jaanuar]] – [[Franka Dietzsch]], Saksamaa kettaheitja
* 22. jaanuar – [[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf
*[[24. jaanuar]] – [[Mae Kivilo]], eesti lavastuskunstnik
*[[30. jaanuar]] – [[Felipe VI]], Hispaania kuningas

== Veebruar ==
*[[1. veebruar]] – [[Lisa Marie Presley]], ameerika laulja
* 1. veebruar – [[Hillar Zahkna]], Eesti laskesuusataja ja treener
*[[4. veebruar]] – [[Argo Argel]], eesti fotograaf 
*4. veebruar – [[Marko Matvere]], eesti näitleja, laulja ja lavastaja
*[[5. veebruar]] – [[Marcus Grönholm]], Soome rallisõitja
*[[8. veebruar]] – [[Alar Pikkorainen]], Eesti luuletaja, koomiksi- ja reklaamikunstnik
* 8. veebruar – [[Chrystia Freeland]], Kanada kirjanik, ajakirjanik ja poliitik 
* 8. veebruar – [[Gary Coleman]], USA filminäitleja
*[[12. veebruar]] – [[Ülar Mark]], eesti arhitekt
*[[16. veebruar]] – [[Annika Hallin]], rootsi näitleja
*[[17. veebruar]] – [[Lew R. Berg]] (õieti Leho Raie), eesti ulmekirjanik (suri 2005)
*[[18. veebruar]] – [[Molly Ringwald]], Ameerika filminäitleja
*[[21. veebruar]] – [[Maris Laan]], eesti geneetik
* 21. veebruar – [[Donizete Oliveira]], Brasiilia endine jalgpallur
*[[25. veebruar]] – [[Marika Mägi]], eesti arheoloog
*[[27. veebruar]] – [[Ene-Reet Soovik]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija
* 27. veebruar – [[David Zalkaliani]], Gruusia diplomaat ja poliitik

== Märts ==
*[[5. märts]] – [[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik
*[[6. märts]] – [[Moira Kelly]], Ameerika filminäitleja
*[[12. märts]] – [[Tammy Duckworth]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[18. märts]] – [[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg
*[[19. märts]] – [[Meelis Aab]], Eesti saalihokitegelane
*[[29. märts]] – [[Lucy Lawless]], Uus-Meremaa näitleja
*[[26. märts]] – [[Kenny Chesney]], USA kantrilaulja
*[[30. märts]] – [[Céline Dion]], Kanada laulja

== Aprill ==
*[[2. aprill]] – [[Merike Kütt]], eesti luterliku kiriku vaimulik
*[[8. aprill]] – [[Patricia Arquette]], USA filminäitleja
*[[10. aprill]] – [[Štěpánka Hilgertová]], tšehhi kärestikuslaalomi sõitja
*[[13. aprill]] – [[Margrethe Vestager]], Taani poliitik
* 13. aprill – [[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog
*[[16. aprill]] – [[Erik Roose]], Eesti tippjuht
*[[18. aprill]] – [[Piret Bristol]], eesti kirjanik ja luuletaja
*[[19. aprill]] – [[Urmas Treiel]], Eesti poliitik
* 19. aprill – [[Ago Rebane]], eesti purjetaja
*[[23. aprill]] – [[Oklahoma City pommiplahvatus|Timothy McVeigh]], USA terrorist, [[Oklahoma City pommiplahvatus]]e (1995) korraldaja (hukati 2001)
*[[24. aprill]] – [[Jelena Välbe]], vene suusataja
*24. aprill – [[Hashim Thaçi]], Kosovo president

== Mai ==
*[[3. mai]] – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja
*[[7. mai]] – [[Traci Lords]], Ameerika filminäitleja
*[[9. mai]] – [[Maria Avdjuško]], eesti näitleja ja filmirežissöör
*[[28. mai]] – [[Kylie Minogue]], Austraalia filminäitleja ja laulja

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Jason Donovan]], Austraalia filminäitleja ja laulja
* 1. juuni – [[Mathias Rust]], saksa piloot
*[[4. juuni]] – [[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[13. juuni]] – [[Kairi Kirt-Ende]], eesti arhitekt
*[[20. juuni]] – [[Robert Rodriguez]], [[USA]] filmirežissöör
* 20. juuni – [[Mateusz Morawiecki]], Poola poliitik
* 20. juuni – [[Riin Alatalu]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja
*[[23. juuni]] – [[Katrin Merisalu]], eesti alpinist

== Juuli ==
*[[2. juuli]] – [[Kärt Seppel]], eesti keraamik
*[[6. juuli]] – [[Tiit Aleksejev]], eesti kirjanik ja ajaloolane
*[[10. juuli]] – [[Ioánnis Plakiotákis]], Kreeka poliitik
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]], eesti filosoof
*[[16. juuli]] – [[Larry Sanger]], Vikipeedia rajaja
*[[26. juuli]] – [[Anneli Aken]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog
*[[27. juuli]] – [[Julian McMahon]], Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[30. juuli]] – [[Robert Korzeniowski]], poola käija

== August ==
*[[5. august]] – [[Marine Le Pen]], Prantsusmaa poliitik
* 5. august – [[Colin McRae]], šoti rallisõitja
*[[9. august]] – [[Gillian Anderson]], ameerika näitleja
*[[12. august]] – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht
*[[18. august]] – [[Alges Maasikmets]], Eesti jalgrattasportlane

== September ==
*[[5. september]] – [[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht
* 5. september – [[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane
* 5. september – [[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane
*[[11. september]] – [[Allan Alaküla]], eesti ajakirjanik
*[[17. september]] – [[Marie-Chantal (Kreeka kroonprintsess)]]
*[[22. september]] – [[Alo Merilo]], [[Eesti Kongress]]i liige
* 22. september – [[David Bisconti]], Argentina endine jalgpallur
* 22. september – [[Jaak Aus]], eesti vaimulik
*[[27. september]] – [[Mari Kiviniemi]], Soome poliitik
*[[28. september]] – [[Mika Häkkinen]], soome vormelipiloot
* 28. september – [[Naomi Watts]], Austraalia filminäitleja
*[[29. september]] – [[Monika Salu]], eesti ettevõtja
* 29. september – [[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik
* 29. september – [[Svenja Schulze]], Saksamaa poliitik
*[[30. september]] – [[Monica Bellucci]], Itaalia supermodell ja näitleja

== Oktoober ==
*[[2. oktoober]] – [[Jana Novotná]], tšehhi tennisist
* 2. oktoober – [[Mark James Crear]], USA kergejõustiklane
* 2. oktoober – [[Glen Edwin Wesley]], Kanada jäähokimängija, kaitsja
* 2. oktoober – [[Andres Viisemann]], eesti pangandustegelane
* 2. oktoober – [[Gunnar Havi]], Eesti kolonelleitnant, korvpallur
* [[8. oktoober]] – [[Zvonimir Boban]], Horvaatia jalgpallur 
* 8. oktoober – [[Signe Riisalo]], Eesti poliitik
*[[11. oktoober]] – [[Jane Krakowski]], Ameerika filminäitleja
*[[12. oktoober]] – [[Hugh Jackman]], Austraalia filminäitleja
*[[15. oktoober]] – [[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur ja treener

== November ==
*[[1. november]] – [[Martin Eerme]], eesti mehaanikateadlane
*[[27. november]] – [[Michael Vartan]], Prantsusmaa-USA filminäitleja

== Detsember ==
*[[3. detsember]] – [[Brendan Fraser]], Kanada-USA näitleja
*[[6. detsember]] – [[Andres Lemba]], eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog
* 6. detsember – [[Karl Ove Knausgård]], norra kirjanik 
* 6. detsember – [[Olaf Lubaszenko]], poola filmirežissöör ja filminäitleja 
* 6. detsember – [[Sadõr Džaparov]], Kõrgõzstani poliitik
*[[11. detsember]] – [[Knut Tore Apeland]], norra kahevõistleja
*[[23. detsember]] – [[Sandra Roelofs]], Mihheil Saakašvili abikaasa

[[Kategooria:Sündinud 1968|*]]
[[Kategooria:Sündinute loendid| ]]</text>
      <sha1>dxnl80daugwivnu4h41s4nqktfeb62s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peeter Roosma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>557268</id>
    <revision>
      <id>7188818</id>
      <parentid>7065856</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:05:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Gert7</username>
        <id>7706</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188818</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5056" sha1="svawuzshdqr9p5jszz01b5pnx8hdu3k" xml:space="preserve">'''Peeter Roosma''' (sündinud [[9. detsember|9. detsembril]] [[1972]]&lt;ref name=&quot;105oe&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;err-2019&quot;/&gt;) on Eesti [[jurist]], [[kohtunik]]. Eesti esindaja [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtus]].

1995. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] ja sai 1997. aastal [[magistrikraad]]i [[Kesk-Euroopa Ülikool]]ist võrdleva konstitutsiooniõiguse alal.&lt;ref name=&quot;105oe&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;err-2019&quot;/&gt;

1995. aastast töötas ta [[Riigikohus|Riigikohtu halduskolleegiumi]] [[konsultant|konsultandina]]. Kaks aastat hiljem sai temast [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]]i [[nõunik]]. Aastatel 1998–2003 oli Roosma lisaks nõunikuametile Tartu Ülikooli [[riigiõigus|riigi-]] ja [[haldusõigus]]e assistent ning õpetas [[riigiõigus|riigiõiguse]], [[inimõigus|inimõiguste]] ja [[põhiseaduslikkuse järelevalve]] kursuseid.&lt;ref name=&quot;105oe&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;err-2019&quot;/&gt;

Aastatel 2004&lt;ref name=&quot;105oe&quot;/&gt;–2016 oli ta jurist [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtus]].
[[Fail:Riigikohtuniku Peeter Roosma ametivanne.pdf|pisi|Riigikohtunik Peeter Roosma andis enne ametikohustuste täitmisele asumist 23.02.2016 Riigikogu ees ametivande]]
2015. aasta veebruaris{{lisa viide}} kuulutas Riigikohtu esimees [[Riigikohus|Riigikohtu]] uue liikme leidmiseks välja avaliku konkursi. Kohtunikuks kandideerisid [[Paavo Randma]] (Tartu Ringkonnakohtu kohtunik), [[Pavel Gontšarov]] (Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik) ja Peeter Roosma ise. Valituks osutus [[Paavo Randma]].

2015. aasta juunis{{lisa viide}} kuulutas Riigikohtu esimees [[Riigikohus|Riigikohtu]] uue liikme leidmiseks välja avaliku konkursi. Kohtunikuks kandideeris Peeter Roosma. Riigikohtu esimees, olles ära kuulanud [[Riigikohtu üldkogu]] ja [[kohtute haldamise nõukoda|kohtute haldamise nõukoja]] arvamuse, esitaski [[Riigikogu]]le kandidaadina Roosma. 17. novembril 2015 otsustas [[Riigikogu]] Riigikohtu esimehe [[Priit Pikamäe]] ettepanekul nimetada Peeter Roosma riigikohtunikuks alates 1. märtsist 2016.&lt;ref name=&quot;RK-17112015&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-2015&quot;/&gt; Salajasel hääletusel oli otsuse poolt 58 Riigikogu liiget, vastu 7 ja erapooletuid 1.&lt;ref name=&quot;RK-17112015&quot;/&gt; Ta andis [[ametivanne|ametivande]] 23. veebruaril 2016.&lt;ref name=&quot;RK-23022016&quot;/&gt; Roosma on [[Riigikohus|Riigikohtu]] kriminaalkolleegiumi ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige.

2016. aastal nimetas [[Eesti valitsus]] kaheks aastaks [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] ''ad hoc'' kohtunikeks [[Madis Ernits]]a, [[Meeli Kaur]]i, [[Villem Lapimaa]] ja Peeter Roosma.{{lisa viide}}

Detsembris 2018 esitas [[Eesti valitsus]] [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] kohtuniku ametikohale kolm kandidaati: [[Madis Ernits]] ([[Tartu Ringkonnakohus|Tartu Ringkonnakohtu]] halduskolleegiumi kohtunik), [[Meeli Kaur]] ([[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] tsiviilkolleegiumi kohtunik) ja Peeter Roosma. Kandidaadid valis välja komisjon, kuhu kuulusid välisminister, justiitsminister, Riigikohtu esimees, õiguskantsler ja riigisekretär. [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee]] valis 26. juuni 2019 hilisõhtul absoluutse häälteenamusega Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus Peeter Roosma. Ta asus ametisse 4. jaanuarist 2020, kui lõppes [[Julia Laffranque]]'i üheksa-aastane ametiaeg.&lt;ref name=&quot;err-2019&quot;/&gt;

Peeter Roosma on avaldanud publikatsioone nii Eesti kui ka välismaa teadusajakirjades. 

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RT-2015&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/319112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 17.11.2015 otsus &quot;Peeter Roosma Riigikohtu liikmeks nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 19.11.2015, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-17112015&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201511171000#PKP-17690 XIII Riigikogu stenogramm, II istungjärk, 17. november 2015, päevakorrapunkt: &quot;Riigikogu otsuse &quot;Peeter Roosma Riigikohtu liikmeks nimetamine&quot; eelnõu (105 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-23022016&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201602231000#PKP-18366 XIII Riigikogu stenogramm, III istungjärk, 23. veebruar 2016, päevakorravälinepunkt: &quot;Riigikohtu liikme Peeter Roosma ametivanne&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;105oe&quot;&gt;[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09c8f79b-9390-4cb2-95d6-eb12e560ec47/ Riigikogu veebileht. XIII Riigikogu otsuse eelnõu 105 &quot;Riigikogu otsus &quot;Peeter Roosma Riigikohtu liikmeks nimetamine&quot; 105 OE&quot; seletuskiri.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;err-2019&quot;&gt;[https://www.err.ee/956066/eesti-jargmiseks-kohtunikuks-euroopa-inimoiguste-kohtus-sai-peeter-roosma &quot;Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus sai Peeter Roosma&quot;] err.ee, 27. juuni 2019&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Roosma, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Kesk-Euroopa Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>svawuzshdqr9p5jszz01b5pnx8hdu3k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ropczyce</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562220</id>
    <revision>
      <id>7188795</id>
      <parentid>6393313</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:26:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EUPBR</username>
        <id>198395</id>
      </contributor>
      <origin>7188795</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="862" sha1="qe3665yzome03n0g40t94kuv08vri66" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Ropczyce
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola
| nimi1 = Ropczyce
| pilt = Ropczyce - Rynek.jpg
| pildiallkiri = Ropczyce kesklinn
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = POL_Ropczyce_COA.svg
| vapi_link = [[Ropczyce vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaart = Poola
}}
'''Ropczyce''' on linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonna]] ja [[Ropczyce vald|Ropczyce valla]] halduskeskus. Ropczyce asub [[Rzeszów]]ist umbes 27 km läänes.

Ropczycet on ürikutes esmamainitud [[1252]]. aastal, linnaõigused sai [[1362]]. aastal. Aastatel [[1772]]–[[1918]] oli [[Austria-Ungari]] võimu all.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Ropczyce;3968763.html Ropczyce] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Podkarpacie vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>qe3665yzome03n0g40t94kuv08vri66</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšopolt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>563229</id>
    <redirect title="Temnikav" />
    <revision>
      <id>7188790</id>
      <parentid>5418062</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:16:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Temnikav]]</comment>
      <origin>7188790</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19" sha1="1cqtqa2883l6mochc9yhhopggmg31h7" xml:space="preserve">#suuna [[Temnikav]]</text>
      <sha1>1cqtqa2883l6mochc9yhhopggmg31h7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Niépce'i auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>565252</id>
    <revision>
      <id>7188815</id>
      <parentid>6803010</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:51:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>uuendatud</comment>
      <origin>7188815</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2922" sha1="7sd8ta06ig8qzuoz7ppg6afbiaf9c93" xml:space="preserve">'''Niépce'i auhind''' on fotograafiaauhind, mis antakse igal aastal alates 1955. aastast alla 50aastasele kutselisele fotograafile, kes on elanud ja töötanud Prantsusmaal üle kolme aasta. Auhinda annab välja ühendus [[Gens d'images]]. Auhinna rajas [[Nicéphore Niépce|Joseph Nicéphore Niépce'i]] auks [[Albert Plécy]].

== Laureaadid ==
* 1954 – [[Jean Dieuzaide]]
* 1956 – [[Robert Doisneau]]
* 1957 – [[Denis Brihat]]
* 1958 – [[René Basset]]
* 1959 – [[Jeanloup Sieff]]
* 1960 – [[Léon Herschtritt]]
* 1961 – [[Jean-Dominique Lajoux]]
* 1962 – [[Jean-Louis Swiners]]
* 1963 – [[Jean Suquet]]
* 1964 – [[Jean Garet]]
* 1965 – [[Thierry Davoust]]
* 1966 – [[Marc Garanger]]
* 1967 – [[Pierre Berdoy|Pierre]] ja [[Dorine Berdoy]]
* 1968 – [[Claude Sauvageot]]
* 1969 – [[Jean-Pierre Ducatez]]
* 1970 – [[Serge Chirol]] ja [[Claude-Raimond Dityvon]]
* 1971 – [[Jean-Luc Tartarin]]
* 1972 – [[Pierre Le Gall]] ja [[Guillaume Lieury]]
* 1973 – [[Albert Visage]]
* 1974 – [[Pierre Michaud]]
* 1975 – [[Jean-Louis Nou]]
* 1976 – [[Eddie Kuligowski]], [[Claude Nuridsany]] ja [[Marie Pérennou]]
* 1977 – [[Roland Laboye]]
* 1978 – [[Alain Chartier]]
* 1979 – [[Françoise Saur]]
* 1980 – [[Gilles Kervella]]
* 1981 – [[Frédéric Brenner]] ja [[Jacques Bondon]]
* 1982 – auhinda ei antud välja
* 1983 – [[Pascal Dolémieux]]
* 1984 – [[Thierry Girard]]
* 1985 – [[Hervé Rabot]]
* 1986 – [[Jean-Marc Zaorski]]
* 1987 – [[Agnès Bonnot]]
* 1988 – [[Keiichi Tahara]]
* 1989 – [[Gladys Zachmann|Gladys]] ja [[Patrick Zachmann]]
* 1990 – [[Hugues de Wurstemberger]]
* 1991 – [[Jean-Louis Courtinat]]
* 1992 – [[Luc Choquer]]
* 1993 – [[Jean-Claude Coutausse]]
* 1994 – [[Xavier Lambours]]
* 1995 – [[Marie-Paule Nègre]]
* 1996 – [[Lise Sarfati]]
* 1997 – [[Patrick Tosani]]
* 1998 – [[Florence Chevallier]]
* 1999 – [[Philippe Bazin]]
* 2000 – [[Klavdij Sluban]]
* 2001 – [[Antoine D'Agata]]
* 2002 – [[Luc Delahaye]]
* 2003 – [[Stéphane Couturier]]
* 2004 – [[Claudine Doury]]
* 2005 – [[Elina Brotherus]]
* 2006 – [[Onodera Yuki]]
* 2007 – [[Bertrand Meunier]]
* 2008 – [[Jürgen Nefzger]]
* 2009 – [[Stéphanie Lacombe]]
* 2010 – [[Jean-Christian Bourcart]]
* 2011 – [[Guillaume Herbaut]]
* 2012 – [[Denis Darzacq]]
* 2013 – [[Valérie Jouve]]
* 2014 – [[Mathieu Pernot]]
* 2015 – [[Laurent Millet]]
* 2016 – [[Laurence Leblanc]]
* 2017 – [[Olivier Culmann]]
* 2018 – [[Stéphane Lavoué]]
* 2019 – [[Raphaël Dallaporta]]
* 2020 – [[Marina Gadonneix]]
* 2021 – [[Grégoire Eloy]]
* 2022 – [[Julien Magre]]
* 2023 – [[Juliette Agnel]]
* 2024 – [[Anne-Lise Broyer]]
* 2025 – [[Ed Alcock]]
* 2026 – [[Alexandra Catiere]]

== Välislingid ==
* [https://gensdimages.com/category/prix-niepce/ Niépce'i auhinna veebisait]

[[Kategooria:Auhinnad]]
[[Kategooria:Fotograafia]]</text>
      <sha1>7sd8ta06ig8qzuoz7ppg6afbiaf9c93</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marta Bartel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568254</id>
    <revision>
      <id>7188870</id>
      <parentid>6188496</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:25:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1454" sha1="du87p8be5t10hadr8m0epsj2sqcro8u" xml:space="preserve">[[Pilt:2022-Marta-Bartel.JPG|pisi| Marta Bartel (2022)]]

'''Marta Bartel''' (sünninimi '''Marta Przeździecka'''; sündinud [[20. mai]]l [[1988]] [[Zambrów]]is) on poola [[maletaja]], [[naiste suurmeister]] (2009).

Bartel jagas jaanuaris 2016 [[Poola]] naiste malemeistrivõistlustel 1.–2. kohta. Järelmatšis Poola malemeistri selgitamiseks kaotas ta [[Jolanta Zawadzka]]le. Sama aasta aprillis sai ta [[Kuşadası]]s [[Euroopa meistrivõistlused males|Euroopa naiste meistrivõistlustel]] 96 osaleja seas 16. koha.  

Ta on mänginud Poola naiskonnas kolmel [[naiste maleolümpia]]l (2006, 2008, 2014) ja kahtedel [[Võistkondlikud maailmameistrivõistlused males|naiste võistkondlikel maailmameistrivõistlustel]] (2007, 2015).

Bartel sai [[FIDE]]-lt 2006. aastal [[naiste rahvusvaheline meister|naiste rahvusvahelise meistri]] ja 2009. aastal naiste suurmeistri nimetuse. 

2013. aastal abiellus ta [[rahvusvaheline suurmeister|malesuurmeister]] [[Mateusz Bartel]]iga.

&lt;gallery&gt;
Pilt: Marta_Bartel_2013.jpg|&lt;small&gt;Marta Bartel (2013)&lt;/small&gt;
Pilt: Marta Bartel POLch 2014.jpg|&lt;small&gt;Marta Bartel (2014)&lt;/small&gt;
Pilt: Marta and Mateusz Bartel 2014.jpg|&lt;small&gt;Marta ja [[Mateusz Bartel]] (2014)&lt;/small&gt;
&lt;/gallery&gt;

==Välislingid==
{{commonsi kategooria tekstina}}
*[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=1123009 Marta Bartel FIDE andmebaasis]


{{JÄRJESTA:Bartel, Marta}}
[[Kategooria:Poola naismaletajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>du87p8be5t10hadr8m0epsj2sqcro8u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nino Maisuradze</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568634</id>
    <revision>
      <id>7188868</id>
      <parentid>5670487</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:23:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1243" sha1="tuzimogxoiqiksc4b0m8ck2r30yd7ih" xml:space="preserve">[[Pilt: Nino_Maisuradze_2011.jpg|pisi| Nino Maisuradze (2011)]]

'''Nino Maisuradze''' ([[gruusia keel]]es ნინო მაისურაძე; sündinud [[13. juuni]]l [[1982]] [[Thbilisi]]s) on gruusia päritolu [[Prantsusmaa]] [[maletaja]], [[naiste suurmeister]] (2009).

Maisuradze elab 2003. aastast Prantsusmaal. Prantsusmaa [[kodakondsus]]e sai ta 2009. aastal. Ta on kahekordne Prantsusmaa naiste malemeister (2013, 2014). 

Ta on mänginud Prantsusmaa naiskonnas kahel [[naiste maleolümpia]]l (2010, 2012). 2014. aastal ta maleolümpia naiskonda ei pääsenud, sest malekoondise treener [[Matthieu Cornette]] leidis, et kuigi Maisuradze oli tulnud 2014. aasta malemeistriks, jääb tema mängutase teistele alla.

Maisuradze sai [[FIDE]]-lt 2001. aastal [[naiste rahvusvaheline meister|naiste rahvusvahelise meistri]] ja 2009. aastal naiste suurmeistri nimetuse. 

Ta on abielus [[rahvusvaheline suurmeister|malesuurmeister]] [[Alexandr Fier]]iga.

==Välislingid==
*{{commonsi kategooria tekstina}}
*[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=13601717 Nino Maisuradze FIDE andmebaasis]


{{JÄRJESTA:Maisuradze, Nino}}
[[Kategooria:Gruusia naismaletajad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa naismaletajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>tuzimogxoiqiksc4b0m8ck2r30yd7ih</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Conel Hugh O'Donel Alexander</title>
    <ns>0</ns>
    <id>572465</id>
    <revision>
      <id>7188873</id>
      <parentid>7130304</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:33:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1951" sha1="c7jivr1fhy4q2rom3ci1y6zlkwr688q" xml:space="preserve">[[Pilt:Aanvang schaaktoernooi Amsterdam, Bestanddeelnr 906-6985 (cropped).jpg|thumb|Alexander (1954)]]
'''Conel Hugh O'Donel Alexander''' ([[19. aprill]] [[1909]] [[Cork]] – [[15. veebruar]] [[1974]] [[Cheltenham]], [[Gloucestershire]]) oli iiri päritolu [[Briti]] [[krüptoanalüütik]], [[maletaja]] ja maleliteraat, [[rahvusvaheline meister]] (1950). 

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] töötas Alexander [[Bletchley Park]]is asunud [[GCHQ|Briti valitsuse kodeerimis- ja šifreerimiskeskuses]], kus tegeles [[Alan Turing]]i juhitud osakonnas [[Enigma]] [[krüptoanalüüs]]iga. Pärast sõda juhtis ta 25 aastat [[GCHQ]] krüptoanalüüsi osakonda.

Maletajana tuli ta kaks korda Briti malemeistriks (1938, 1956). Ta mängis kahel MM-i [[tsooniturniir]]il (1947, 1956). Mõlemal korral tuli ta esikuuikusse, kuid [[tsoonidevaheline turniir|tsoonidevahelisele turniirile]] ei kvalifitseerunud. Kahel korral võitis Alexander [[Hastingsi turniir]]i (aastavahetusel 1946/1947 ainuisikuliselt ja 1953/1954 koos [[David Bronštein]]iga).

Alexander esindas [[Inglismaa]]d kuuel [[maleolümpia]]l (1933, 1935, 1937, 1939, 1954, 1958). Maleolümpiatel 1964–1970 oli ta Inglismaa võistkonna kapten (treener).

Kui [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon]] (FIDE) võttis 1950. aastal kasutusele rahvusvahelise meistri nimetuse, oli Alexander üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal.

==Kirimale==
Alexander sai [[ICCF]]-ilt 1970. aastal [[Kirimale rahvusvaheline meister|kirimale rahvusvahelise meistri]] nimetuse.

==Mälestuse jäädvustamine==
2014. aastal kehastas teda mängufilmis &quot;[[Imiteerimismäng]]&quot; näitleja [[Matthew Goode]].

{{JÄRJESTA: Alexander, Conel Hugh O'Donel}}
[[Kategooria:Suurbritannia maletajad]]
[[Kategooria:Suurbritannia maleliteraadid]]
[[Kategooria:Kirimaletajad]]
[[Kategooria:Krüptograafid]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu ohvitserid]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]
[[Kategooria:Surnud 1974]]</text>
      <sha1>c7jivr1fhy4q2rom3ci1y6zlkwr688q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ökoehitis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573614</id>
    <revision>
      <id>7189070</id>
      <parentid>6646914</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:05:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189070</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10729" sha1="sop9bkqlr2myz2ysv91tdf8vimwxrj3" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}
'''Ökoehitis''' on [[ehitis]], mis oma kujunduse, tarindi ja ehituse poolest vähendab või kõrvaldab ebasoodsaid keskkonnamõjusid, säästes ressursse ja parandades meie elukeskkonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.worldgbc.org/what-green-building|pealkiri=What is green building?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602215721/https://www.worldgbc.org/what-green-building|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Keskkonna vähima koormamise eesmärki tuleb silmas pidada juba ehitise projekteerimisel.

== Seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega ==
World Green Building Council (WGBC) on välja toonud ökoehitiste üheksa seost [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] 17 [[Säästva arengu eesmärgid|säästva arengu eesmärgiga]], milleks on:

* tervis ja heaolu – ökoehitiste rohelus, parem valgustus ja parem õhukvaliteet avaldavad positiivset mõju inimeste tervisele ja heaolule, hoonete emissioonide vähendamine aitab vähendada saastet ja parandada õhukvaliteeti;
* jätkusuutlik energia – ökoehitised on energiasäästlikud ja kasutavad taastuvat energiat;

* tööhõive ja majanduskasv – ökoehitiste projekteerimine, ehitamine, korrashoidmine ja renoveerimine pakub paljudele inimestele töökohti;

* tööstus, uuendus ja taristu – ökoehitised on vastupidavad ja võimelised kohanema muutuva kliimaga, püüdlus ehitada jätkusuutlikke hooneid annab ajendi innovatsiooniks ja tehnoloogia arenguks;

* jätkusuutlikud linnad ja kogukonnad – ökoehitised aitavad kaasa linnade jätkusuutlikkusele ja kogukondade heaolule;

* säästev tootmine ja tarbimine – ehitustööstus saab jäätmeid vähendada ja ringlusse võtta;

* kliimamuutuste vastased meetmed – ökoehitised tekitavad vähem kasvuhoonegaaside emissioone ja aitavad seeläbi võidelda kliimamuutustega;

* Maa ökosüsteemid – ehituses saab kasutada taastuvaid materjale, vähendada veekasutust ja minimeerida kahjusid bioloogilisele mitmekesisusele, näiteks kasutades haljastuses kohalikke taimi;

* üleilmne koostöö – ökoehitistega (ja ka üldiselt jätkusuutlikkusega) seotult on loodud ülemaailmseid organisatsioone ning tehtud ülemaailmselt koostööd erinevates projektides, näiteks loodi 2015. aastal Global Alliance for Buildings and Construction (GlobalABC). &lt;ref&gt;https://worldgbc.org/article/green-building-improving-the-lives-of-billions-by-helping-to-achieve-the-un-sustainable-development-goals/. Vaadatud 21.12.2022.&lt;/ref&gt;

== LEED sertifikaat ==
LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaat hoone jätkusuutlikkuse hindamiseks. Ehitisi hinnatakse järgmistes kategooriates: uuenduslikkus, sisekeskkonna omadused, materjalid ja ressursid, asukoht ja tarne, jätkusuutlikkus, energia ja vesi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://new.usgbc.org/|pealkiri=LEED|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-01-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200101213416/https://new.usgbc.org/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

LEED sertifikaadi saamiseks antakse ehitistele punkte süsiniku, energia, vee, jäätmete, transpordi, materjalide, tervise ja sisekeskkonna kvaliteediga seotud tingimuste täitmise eest. Vastavalt hindamisel saadud punktidele jaguneb sertifikaat neljaks tasemeks: Certified (40–49 punkti), Silver (50–59 punkti), Gold (60–79 punkti) ja Platinum (80+ punkti). &lt;ref&gt;https://www.usgbc.org/leed. Vaadatud 21.12.2022.&lt;/ref&gt;

== Ökoehitised Eestis ==
=== Ärihoone Navigator ===
Eesti esimene büroohoone, mis taotles LEED sertifikaati, on Capital Millile kuuluv Navigatori ärihoone, mis asub [[Tallinn]]a kesklinnas [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]i vastas. Sertifikaat saadi kätte 2015. aasta veebruaris. Tegemist oli ka esimese Gold-taseme hoonega terves [[Baltimaad|Baltikumis]]. Maja planeerides oli oluline osa suvel jahutusele minevat energiakulu vähendada, seega projekteeriti maja fassaadi sakilised lõiked, mis vähendaksid suvel hoone ülekuumenemist. Hoone eesmärgiks on efektiivne veekasutus ning maja ehitamisel kasutati kohalikku betooni, et vähendada selle koormust keskkonnale.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Laanemets, J. 2016. Tallinna uued büroohooned võitlevad mainekate sertifikaatide pärast. - Postimees, 5. veebruar.&lt;/ref&gt; 

=== Bernhard Schmidti maja ===
LEED Gold sertifikaat on ka [[Ülemiste City]]s asuval 13-korruselisel [[Bernhard Schmidt]]i nimelisel büroohoonel. Hoone fassaadi kujunduse teevad innovatiivseks lõunaküljel seinast eemalduvad päikesepaneelid, mis peale energia hankimise pakuvad samaaegselt ka varju päikese eest. Lisaks keskkonnasäästlikkusele on sellel ka finantsiline kasum, arvestades, et hoone jahutamine on kaks korda kallim kui selle kütmine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Erinevalt tavapärasest büroohoonest, kus planeeringu muutmine nõuab suurt aja- ja rahakulu, on Bernhard Schmidti majas büroopindade ruumilahenduse muutmine lihtne ja mugav. Büroopindade vaheseinu on võimalik vastavalt vajadusele liigutada ning ruumide ja töökohtade arvu suurendada või vähendada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://re.ee/projektid/aripinnad/arihooned/bernhard-schmidti-maja-ulemiste-city|pealkiri=Bernhard Schmidti maja|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Ärihoone Explorer ===
Ärihoonele Explorer väljastati 2016. aastal LEED Platinum sertifikaat, milleni seni ei olnud küündinud ükski teine ärihoone Eestis. Explorer ja 2015. aasta alguses LEED Gold sertifikaadi saanud Navigator on viinud Eesti ärikinnisvara uuele, rahvusvahelisele tipptasemele. Lisaks juurutab Explorer ka rohelist mõtteviisi üleüldiselt. Näiteks asub keldris jalgrattaparkla, üldkasutatavad pesuruumid ja elektriautode laadimispunkt. Maja fuajeest saavad töötajad kohtumiste tarbeks laenutada ka jalgrattaid.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Aedla, Margit|url=https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/77779292/eesti-arikinnisvara-vajab-kvaliteedihupet-ambitsioonikamad-on-asunud-puudma-leed-sertifikaate|pealkiri=Eesti ärikinnisvara vajab kvaliteedihüpet. Ambitsioonikamad on asunud püüdma LEED sertifikaate|väljaanne=moodnekodu.delfi.ee|aeg=04.04.2017|vaadatud=21.12.2022}}&lt;/ref&gt;Hoones rakendatakse kõige uuemaid tehnoloogilisi lahendusi. Automaatika juhib nii radiaatoreid kui jahutust ning välistab ebaratsionaalse energiakulu. Büroopindade ventileerimine on jagatud ilmakaarte järgi põhja- ja lõunapoolseks, nii et päikesepoolsel küljel on õhuhulk üle 50% suurem.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.explorer.ee/hoone/|pealkiri=HOONE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Alexandre Liwentaali maja ===
[[Alexandre Liwentaal]]i majale anti 2018. aastal Eestis teise hoonena LEED Platinumi sertifikaat. Ülemiste Citys paiknev hoone kasutab 100% taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergiat. Nõuete kohaselt on Liwentaali büroohoone ehitatud võimalikult suures mahus just kohalikest loodussõbralikest ehitusmaterjalidest, mis tähendab, et ka materjalide transportimisega kaasnev keskkonnakahju on viidud madalale. Büroohoone on kujundatud õhuliselt kärjemustrilisena. Büroohoone peasissepääsu tähistab kahe korruse kõrguselt põhifassaadist eristuv portaal. Büroohoone välisilme on sobitatud kõrvalasuva Valukoja parkimismaja ja lennujaama ajaloolise terminalihoone vertikaalsete kujunduselementidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/11589/liwentaali-buroohoone-palvis-keskkonnasaastliku-ehituse-eest-leed-platinum-taseme|pealkiri=liwentaal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191230223720/https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/11589/liwentaali-buroohoone-palvis-keskkonnasaastliku-ehituse-eest-leed-platinum-taseme|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

=== Järvevana 7b büroohoone ===
2018. aastal valminud Järvevana 7b büroohoone on ehitatud täielikult rohelisele mõtteviisile tuginedes. Hoone konstruktsioonis kasutati Eestis esimest korda lahendust, kus hoone kütteks ja jahutamiseks on maja vahelagede sisse paigaldatud 37 000 meetrit torustikku, mis muudab põrandad ja laed ühtseks kütte- ja jahutuselemendiks. Süsteemi toimimiseks vajalik energia saadakse maa sisse paigaldatud 10 000 meetrist maaküttekontuurist. Tänu sellisele lahendusele pole majas tavalisi radiaatoreid ega jahutusseadmeid. Hoone fassaadil on kasutatud 31 kilomeetrit lehisest voodrilauda, akende ees on ruumide liigse päikesesoojuse eest kaitsmiseks puidust sirmid ja ribid ning ka hoone sees on kasutatud rohkelt puitu ja muid looduslähedasi materjale. Ligi 75% hoone tarbeveest ammutatakse vihmaveest. Lisaks on hoone katusele paigaldatud päikesepaneelid. &lt;ref&gt;https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2018/11/13/fotod-tallinnas-valmis--eesti-suurim-roheburoohoone. Vaadatud 21.12.2022.&lt;/ref&gt;

=== Alma Tominga maja ===
Esimese eestlasest naisprofessori ja farmatseudi [[Alma Tomingas|Alma Tominga]] nimeline 11-korruseline ärihoone valmis 2022. aasta sügisel. Ülemiste Citys asuva hoone valmimisel tehti koostööd [[Tartu Ülikool]]i teadlastega, kes aitasid Ülemiste City tervisemudeli loomisega hinnata ja analüüsida keskkonna mõju inimeste füüsilisele, sotsiaalsele ja vaimsele tervisele. Tööpauside toetamiseks on hoones läbi mitme korruse ulatuv troopiliste taimede ja kosega botaanikaaed. Hoonele on paigaldatud päikesepaneelid ja rohekatus. Samuti kasutatakse roheenergiat ning kaugkütte- ja jahutuse süsteemi. Hoone on pälvinud LEED Gold sertifikaadi. &lt;ref&gt;https://www.ulemistecity.ee/uudised-teated/ulemiste-citys-valmis-suurinvesteeringuna-alma-tominga-nimeline-unikaalne-arihoone/. Vaadatud 21.12.2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.ulemistecity.ee/hoone/alma-tomingas/. Vaadatud 21.12.2022.&lt;/ref&gt;

=== Viru keskus ===
2004. aastal avatud [[Viru Keskus|Viru keskus]] pälvis 2015. aastal LEED Silver sertifikaadi olemasoleva ehitise opereerimise ja haldamise eest. 2019. aastal saadi veelgi suurema tunnustuse osaliseks, kui Viru keskusele omistati LEED Platinum sertifikaat. &lt;ref&gt;https://virukeskus.com/viru-keskusest/. Vaadatud 21.12.2022.&lt;/ref&gt;

=== Rocca al Mare kaubanduskeskus ===
[[Rocca al Mare kaubanduskeskus]], mis avati 1998. aastal&lt;ref&gt;https://www.roccaalmare.ee/keskusest. Vaadatud 21.12.2022.&lt;/ref&gt;, sai 2010. aastal Baltikumi esimese ettevõttena LEED sertifikaadi. 2009. aastal liitus kaubanduskeskus Eesti Energia Rohelise Energia klientidega. Kogu elekter, mida keskuses kasutatakse, toodetakse taastuvatest allikatest. &lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20221221203609/https://www.roccaalmare.ee/roheline-energia. Vaadatud 21.12.2022.&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Ökoehitus]]

== Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ehitus]]</text>
      <sha1>sop9bkqlr2myz2ysv91tdf8vimwxrj3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madal-k dielektrik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>575248</id>
    <revision>
      <id>7189123</id>
      <parentid>7051102</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:37:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LAviki</username>
        <id>47119</id>
      </contributor>
      <origin>7189123</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16426" sha1="8xfxzui0k7kzc8ej1cubwcny3uf89py" xml:space="preserve">[[Fail:Cu vaheühendused ja madal-k dielektrik nende vahel.png|pisi|Cu-vaheühendused ja madal-κ [[dielektrik]] nende vahel. Cu-radade vahelist mahtuvust vähendades saab kiirendada signaali edastamist transistoride vahel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Shamiryan, D &amp; Abell, Thomas &amp; Iacopi, Francesca &amp; Maex, K. (2004). Low-K dielectric materials. Materials Today. 7. 34-39. 10.1016/S1369-7021(04)00053-7. &lt;/ref&gt; ]]
[[Fail:IC töökiirus.png|pisi|Transistoride mõõtmete vähenemisega tõuseb integraallülituse töökiirus. Suuremat mõju kiirusele hakkab avaldama signaali levimiskiirus vaheühendustes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;]]

'''Madal-κ-dielektrik''' (ingl ''low-κ dielectric'') on materjal, mille [[suhteline dielektriline läbitavus]] ''ε''&lt;sub&gt;r&lt;/sub&gt; või  ''κ'' (kreeka täht kapa) on väiksem kui [[Ränidioksiid|ränidioksiidil]] (''ε''&lt;sub&gt;r&lt;/sub&gt; = 3,9). Suhteline dielektriline läbitavus on võrdetegur näitamaks, mitu korda on [[elektrivälja tugevus]] [[vaakum]]is suurem kui materjalis.

[[Pooljuhtseadis]]te tootjad vähendavad [[Kiip|kiibi]] jõudluse parandamiseks [[transistor]]i suurust [[Integraallülitus|integraalahelates]]. Sellega kaasneb suurem [[kiirus]] ja rohkem transistore mahub väiksemale pindala]e. Seda protsessi kirjeldatakse [[Moore'i seadus]]e abil, mille kohaselt kiibi jõudlus kahekordistub umbes iga 18 kuu tagant.

[[Elektrisignaal]]i kiirust mõjutavad transistori lülitusaeg ja signaali levimise aeg transistoride vahel (ehk RC-viivitus, R – takistus, C – [[mahtuvus]]). RC-viivitus on lineaarses seoses materjali eritakistuse ja suhtelise dielektrilise läbitavusega.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Mihail P. Petkov|url=https://nepp.nasa.gov/docuploads/AF96A3A1-EDED-4F4F-96F7353E045C654F/Low-k_TRO_revised.pdf|pealkiri=Technology Readiness Overview: Low-k interlevel dielectrics technology|väljaanne=|aeg=Märts 2003|vaadatud=25.01.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;B.D. Hatton, K. Landskron, W.J. Hunks, M.R. Bennett, D. Shukaris, D.D. Perovic, G.A. Ozin (2006). Materials chemistry for low-k materials. Mater. Today, 9, [[doi:10.1016/S1369-7021(06)71387-6|doi.org/10.1016/S1369-7021(06)71387-6]]&lt;/ref&gt;

:&lt;math&gt;\tau_{RC}\propto\rho\kappa,&lt;/math&gt;

kus &lt;math&gt;\tau_{RC}&lt;/math&gt; on RC-viivitus, ρ on materjali elektriline [[eritakistus]], κ on materjali suhteline dielektriline läbitavus.

Kui tehnoloogia jõudis nanoskaalasse, siis hakkas RC-viivitus järjest suuremat mõju avaldama. Edasist jõudluse kasvu soovides on kiibitootjatel võimalik valida materjale, millel on väiksem [[elektriline takistus]] ja/või mahtuvus. Madal-κ dielektrikute kasutamine on selleks üks võimalik moodus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Madalama κ saavutamine ==
[[Fail:Materjali suhtelise dielektrilise läbitavuse vähendamise valikud.png|pisi|Materjali suhtelise dielektrilise läbitavuse vähendamise valikud]]
Kaks põhilist võimalikku viisi κ vähendamiseks on materjalis [[Dipool|dipooli]] tugevuse või dipoolide arvu vähendamine. See tähendab [[Ränidioksiid|ränidioksiidi]] omadustega võrreldes madalama [[polaariseeritavus|polariseeritavusega]] [[Keemiline side|keemiliste sidemetega]] kui Si-O materjalide kasutamine või madalama [[Tihedus|tihedusega]] materjalide kasutamine. Kahte meetodit võib kombineerida, et saavutada veelgi madalamad κ väärtused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Väiksem polariseeritavus ===
Üks viis saavutada madalamat suhtelist dielektrilist läbitavust on kasutada materjali, milles on madalama [[Polariseeritavus|polariseeritavusega]] keemilised sidemed. Kiibitööstus on juba liikunud teatud madal-κ materjalide juurde, kus mõned ränidioksiidi Si-O sidemed on asendatud vähem [[Polaarsus (füüsika)|polaarsete]] Si-F või Si-C sidemetega. Veelgi madalama polariseerituse saavutamiseks on võimalik kasutada mittepolaarsete keemiliste sidemetega (näiteks C-C või C-H) materjale. Seetõttu on proovitud näiteks erinevaid [[Orgaanilised ühendid|orgaanilisi]] [[Polümeerid|polümeere]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Väiksem tihedus ===
Materjali tihedust saab vähendada materjalis tühimike osakaalu suurendamisega. Selleks muudetakse materjali struktuuri või tekitatakse materjalis poore (ehk tõstetakse [[Poorsus|poorsust]]). Poorsus liigitatakse olemuslikuks ja lahutavaks poorsuseks. Üks võimalus on valmistada materjal, mille struktuur on iseloomult juba suure tühimike osakaaluga ehk olemuslikult poorne. Sel viisil on saadud materjalil märkimisväärne poorsus juba ilma täiendava järeltöötluseta. Olemuslik poorsus on suhteliselt madala ruumi osakaalu mõjuga (tavaliselt alla 15% ruumist on tühimikud) ja pooride läbimõõt on umbes 1 nm läbimõõduga (mikropoorid). Lahutavaks poorsuseks nimetatakse poorsust, mis on saavutatud materjali eemaldamisel. Seda tekitatakse materjalisse termiliselt lagundatava [[Lisand (keemia)|lisandi]] lisamisel, mis järeltöötlusel kuumutamisega eemaldatakse või selektiivse [[Söövitamine|söövitamise]] teel (nt vesinikfluoriidiga Si-O-sidemete söövitamine SiOCH-materjalis). Lahutav poorsus võib olla isegi 90% ulatuses ja pooride suurus varieerub vahemikus kaks kuni kümned nanomeetrid (mesopoorid). Mesopoorne orgaaniline polümeer võib ühendada kõik kolm lähenemisviisi: madal polariseeritavus, loomupärane vaba ruum (olemuslik poorsus) ja järeltöötlusel saavutatud lahutatav poorsus). Parim materjal madal-κ dielektrikuna kasutamiseks oleks õhk (κ ≈ 1.0). Seetõttu kasutatakse materjalides õhuavasid, kuid sel lähenemisel on ka omad puudused näiteks mehaanilise vastupidavuse osas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Madal-κ materjalide liigitus ==
Madal-κ materjale on võimalik rühmitada vastavalt nende keemilisele koostisele. Eristatakse ilma [[Räni|ränita]] ja ränipõhiseid materjale.

=== Si-põhised madal-κ materjalid ===
Ränipõhiseid madal-κ materjale grupeeritakse veel omakorda [[Ränidioksiid|ränidioksiidi]]- ja [[Sileskvioksaan|silseskvioksaani]]-põhisteks (ehk SSQ-põhisteks). Ränidioksiidil ja SSQ-l põhinevate materjalide κ väärtus võib olla vahemikus 3 … 4, mida saab lisanduvalt vähendada täiendava poorsuse tekitamisega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;-põhised madal-κ materjalid ====
Ränidioksiidi [[ühikrakk]] koosneb omavahel ühendatud Si ja O aatomitest ning on [[Tetraeedriline süsinik|tetraeedrilise]] [[Kristallstruktuur|kristallstruktuuriga]]. Vähendamaks ränidioksiidi κ väärtust asendatakse mõned hapniku[[aatom]]id [[Fluor|fluori]] F, [[Süsinik|süsiniku]] C või [[Metüülrühm|metüülrühmaga]] CH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;. CH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;-rühmade lisamine toob lisaks vähem polaarsetele sidemetele ka suurema tühimike osakaalu. Neid nimetatakse ränioksükarbiidideks (SiOCH) ning need on olemuslikult poorsed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ajalooliselt põhinesid esimesed madal-κ materjalid ränidioksiidil (F- või C-legeeritud SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;). Seda põhjusel, et SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; oli [[Integraallülitus|integraalskeemide]] valmistamise ja töötlemise valdkonnas palju kasutatud ning uuritud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==== SSQ-põhised madal-κ materjalid ====
Silseskvioksaani (SSQ) ühikrakus on Si ja O aatomid paigutatud kuubikujuliselt. See loob tühimiku kuubi keskossa, vähendades materjali tihedust ja seetõttu ka selle κ väärtust. Kuubid on omavahel ühendatud hapnikuaatomitega ning mõned kuubinurgad lõppevad [[vesinik]]uga. Selliseid materjale nimetatakse lühidalt [[vesinik]]-SSQ (HSSQ). [[Metüülrühm]]ade olemasolul materjalis võivad kuubid olla ühendatud CH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;-rühma kaudu ning mõned kuubinurgad lõppevad metüülrühmaga CH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;. Sellist materjali rühmitatakse nimetuse alla metüül-SSQ (MSSQ). SSQ kuubid on metastabiilsed ja kipuvad lagunema ränidioksiidi tetraeedriteks, seda eriti kõrgendatud temperatuuridel. Selle tulemusel SSQ-põhised materjalid on reaalsuses SSQ kuubikute ja ränidioksiid-tetraeedrite segu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Mitteränipõhised madal-κ materjalid ===
Mitteränipõhiste materjalidena on kasutuses enamasti orgaanilised [[polümeerid]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Nende peamine eelis on madal [[polariseeritavus]], mille tulemuseks on nendes κ &lt;math&gt;\approx&lt;/math&gt; 2 juba ilma lisanduva [[Poorsus|poorsuse]] tekitamiseta. Peamine puudus [[Polümeerid|polümeeride]] halb ühilduvus olemasolevate [[Pooljuht|pooljuhtide]] tehnoloogiaga (sh madal termiline ja mehaaniline vastupidavus).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Leidub veel madal-κ materjale (nt amorfne süsinik või tseoliidid), kuid need pole pälvinud samaväärset tähelepanu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Valmistamine ===
[[Integraallülitus|IC]] valmistamisel tekitatakse madal-κ materjalid 10–100 nm paksuse skaalas [[Õhuke tahkiskile|kiledena]]. Peamised kile valmistamismeetodid on [[vurrkatmine]] ja [[Keemiline sadestamine aurufaasist|keemiline aurufaasist sadestamine]] (CVD). Vurrkatmisel saadud kiled võivad olla nii olemusliku kui lahutava poorsusega. Madal temperatuur võimaldab termiliselt lagunevaid komponente segusse tuua, mida saab eemaldada [[Lõõmutamine|lõõmutamise]] teel. Lõõmutus kutsub esile ka keemilise [[Polümeeride keemia|ristsidestamise]], tekitades jäiga kile struktuuri. Tavaliselt on CVD-ga valmistatud madal-κ kiled olemuslikult poorsed. Termiliselt lagundatava komponendi sissetoomine on võimalik, kuid see on keeruline, sest CVD protsess toimub tavaliselt kõrgendatud temperatuuril (~300 °C).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tähtsad omadused ==
Madal-κ materjalid peavad täitma teatud omadusi ning need tekitavad tõelise väljakutse nende kasutamisel [[Integraallülitus|integraalskeemide]] tootmisprotsessides. Võrreldes SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;-ga on madal-κ materjalid üldiselt [[Mehaanika|mehaaniliselt]] nõrgad, termiliselt ebastabiilsed, ühilduvad halvasti teiste materjalidega ning [[Absorbeeriv aine|absorbeerivad]] soovimatuid [[Keemiline ühend|keemilisi ühendeid]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Viis üldist nõuet edukalt integreeritud madal-κ materjali jaoks on [[hüdrofoobsus]], mehaaniline vastupidavus, termiline vastupidavus, keemiline ja füüsikaline stabiilsus töötlemistingimustes ja ühilduvus teiste materjalidega. Lisaks tuleks märkida ka tähtsa omadusena töökindlus kasutajate kätes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Hüdrofoobsus ===
Madal-κ materjal peab olema [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobne]]. Veel on äärmiselt [[Polaarsus (füüsika)|polaarsed]] [[Vesinikside|O-H-sidemed]] ja vee κ väärtus on umbes 80. Isegi väike kogus materjalisse imendunud vett suurendab märkimisväärselt keskmist κ väärtust. Kuna vett on õhus rikkalikult (tüüpiline suhteline [[õhuniiskus]] on 40–60%), siis võimalikult suur hüdrofoobsus on väga oluline. Eriti kehtib see poorsete materjalide osas, kuna nende [[eripind]] on väga suur ja annab veele rohkem kohti pinnal, kust kaudu sisse imbuda. Hüdrofoobsus saavutatakse tavaliselt Si-H või Si-CH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt; sidemete tekitamisega. [[Hapnikuvaba keskkond|Hapnikuvabad]] orgaanilised [[polümeerid]] on samuti enamasti [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobsed]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Mehaaniline vastupidavus ===
Mehaanilise vastupidavuse probleem tekkis [[Integraallülitus|integraalskeemides]] [[Vask|vase]] [[Elektrijuht|elektrijuhina]] kasutuselevõtu tagajärjel. Kui kasutati veel [[Alumiinium|alumiiniumi]], siis kaeti aluspind alumiiniumiga, millele tehti mustrid kasutades [[Fotolitograafia|fotolitograafiat]] ja [[Plasmasöövitamine|plasmasöövitamist]]. Tarbetu alumiinium söövitati ära, jättes alles vaid juhtivad alumiiniumrajad. Eraldiseisvate radade vaheline tühimik täideti seejärel [[Dielektrik|dielektrikukihiga]] (SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;). Kahjuks ei moodusta [[Vask|Cu]] lenduvaid ühendeid reaktiivsete gaasidega ja seetõttu plasmasöövitamist ei saa kasutada. Seetõttu kaetakse aluspinddielektriku kihiga ja tühimikud Cu-radadele moodustatakse plasmasöövitamise teel. Seejärel täidetakse [[Elektrokeemiline katmine|galvaanilise katmise]] teel tühimikud Cu-ga ja liigne Cu poleeritakse maha. Viimases protsessi etapis peab dielektrik taluma mehaanilisi pingeid Cu poleerimise ajal. Mehaanilised omadused halvenevad kiiresti üha suurema [[Poorsus|poorsusega]]. SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; [[elastsusmoodul]] langeb algselt 76 GPa-lt vaid mõnele GPa-le juba 50% poorsuse puhul. Alla 10 GPa elastsusmooduliga muutub integratsioon juba palju keerukamaks. Siin kohal tulebki teha kompromiss poorsuse osas, et tagada ka piisav mehaaniline vastupidavus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Termiline vastupidavus ===
Madal-κ materjal peab vastu pidama temperatuuridele, mis võivad ulatuda 400–450 °C-ni. See on probleem mõnede orgaaniliste [[Polümeerid|polümeeride]] jaoks, kuna need lagunevad juba madalamal temperatuuril. Seetõttu tekivad piirangud termilise töötluse parameetritele ja polümeeride valikule. SSQ-põhistes materjalides põhjustab kõrge temperatuur SSQ kuubikute üleminekut ränidioksiidi tetraeedriteks, suurendades materjali κ väärtust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Keemiline stabiilsus ===
Madal-κ materjal peab taluma töötlemisetappe, nagu [[söövitamine]] ja puhastamine. Näiteks radade sissesöövitamise ajal kasutatud hapniku [[plasma]] või puhastamine võib purustada Si-H, Si-C ja Si-CH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt; sidemed ja asendada need Si-O-ga. Tekib kõrgema polaarsusega sidemeid, väheneb [[hüdrofoobsus]] ja seega suureneb κ väärtus. Poorsete materjalide jaoks on keemiline vastupidavus eriti suure mõjuga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Ühilduvus teiste materjalidega ===
Kolm suurimat murekohta madal-κ materjali ühilduvusel on [[soojuspaisumistegur]], [[difusioon]] ja [[Adhesioon|nakkuvus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Soojuspaisumistegur võrreldes Cu-ga ====
Madal-κ materjal peab ühilduma Cu-ga soojuspaisumistegurilt. See on eriti probleemiks orgaaniliste polümeeride puhul, millel võib olla märkimisväärne soojuspaisumisteguri ebakõla võrreldes Cu-ga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Cu difundeerumine ====
Madal-κ kile peab ühilduma [[Difusioonibarjäär|difusioonibarjääriga]], mis on vajalik Cu dielektrikusse [[Difusioon|difundeerumise]] takistamiseks. Cu rikub kergesti [[Isolaator|isolaatori]] dielektrilised omadused, suurendades [[Lekkevool|lekkevoolu]] ja vähendades [[Läbilöök|läbilöögipinget]]. Cu difundeerumine tõuseb drastiliselt dielektriku poorsusega. Difusioonibarjäär peab peatama Cu difusioon nulltolerantsiga. See peab olema nanomeetri skaalas õhuke ja ei tohi sisaldada aukusid. Sellise tõkkega poorse materjali katmine ei ole triviaalne ülesanne. Tõke ise ei tohiks pooridesse tungida, mis on mõne sadestamistehnikaga tõenäoline. Tõkke valmistamine on lihtsaim madala poorsuse ja väikeste pooride puhul.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Nakkuvus ====
Hea nakkuvus madal-κ materjali ja difusioonitõkke vahel on samuti üks nõue. Vastasel juhul võib tõke [[Delamineerumine|delamineeruda]] poleerimisel või mehaaniliste pingete tõttu tsüklilisel kuumenemisel-jahtumisel. Siin samuti on kõrgema poorsuse puhul [[Adhesioon|nakkuvus]] suurem probleem.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Töökindlus ===
Madala-κ materjalide töökindlusega on seotud palju probleeme. Materjalid on rakendatud [[Elektriahel|vooluahelatesse]] ning nende omadused peavad tüüpiliste kasutaja kätes piisavalt kaua aega vastu pidama.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tegevuskava ==
[[Pooljuhttehnoloogia]l tegevukava on dokument,&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Semiconductor Industry Associations|url=https://www.semiconductors.org/wp-content/uploads/2018/06/6_2015-ITRS-2.0_Interconnect.pdf|pealkiri=International Technology Roadmap for Semiconductors 2.0|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=25.01.2020}}&lt;/ref&gt; mille on loonud grupp pooljuhtide tööstuse eksperte. Tegevskavas püütakse ennustada pooljuhttehnoloogia arengut järgneva 15 aasta jooksul. Madal-κ dielektrikute arenduskava loodi dokumendi alamosana. Järgnevate aastate jooksul oodatakse materjali difusioonibarjääri kihi paksuse vähendamist ning barjääri κ väärtuse vähendamist. Ennustatakse, et κ väärtuse vähendamine Cu-radade vahel aeglustub, kuna tootmises tuleb ette probleeme piisava mehaanilise tugevuse ja nakkuvuse saavutamisel. Arvatakse, et õhuaukude tekitamine vaheühendustesse saab olema üks märkimisväärseimaid väljakutseid pooljuhtseadmete tootmisel.

== Vaata ka ==
* [[Kõrge-k-dielektrik]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Elektrimaterjalid]]
[[Kategooria:Väljatransistorid]]</text>
      <sha1>8xfxzui0k7kzc8ej1cubwcny3uf89py</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Henessi Schmidt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>575431</id>
    <revision>
      <id>7188847</id>
      <parentid>6971863</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:30:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kopo25</username>
        <id>5046</id>
      </contributor>
      <comment>2020 – mängufilm &quot;Talve&quot;</comment>
      <origin>7188847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3482" sha1="sfdmhw8p2c3r7b7h7mp5h900j74m4w6" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=veebruar|aasta=2022}}

{{Infokast näitleja
| nimi = Henessi Schmidt
| pilt = Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9380.jpg
| pildi suurus = 
| pildi allkiri = Hennessi Schmidt filmi &quot;Apteeker Melchior&quot; võtetel 2021. aastal
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1995|7|7}}
| sünnikoht = Tallinn, Eesti
| amet = näitleja
}}

[[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4915.jpg|pisi|Henessi Schmidt filmis &quot;Apteeker Melchior&quot;]]

'''Henessi Schmidt''' (sündinud [[7. juuli]]l [[1995]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |url=https://www.inforegister.ee/ZVDPCAC-HENESSI-SCHMIDT |vaadatud=2020-01-26 |arhiivimisaeg=2020-01-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200126131158/https://www.inforegister.ee/ZVDPCAC-HENESSI-SCHMIDT |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;) on eesti näitleja.

Ta on lõpetanud 2014. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i ja 2019. aastal [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] teatrikunsti õppekava näitleja erialal (12. lend).&lt;ref&gt;[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.&lt;/ref&gt;

Ta on mänginud teleseriaalides &quot;[[Kodu keset linna]]&quot;, &quot;[[Elu keset linna]]&quot; ja &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; ning mängufilmis &quot;[[Talve (film)|Talve]]&quot; (2020).

2020. aastal võttis ta osa telesaatest &quot;[[Maskis laulja]]&quot;, kus saavutas 3. koha, kehastades [[draakonit]]. 

==Töö näitlejana==

* 2017 – lavastus “Lumekuninganna” Tuhkatriinu ja Punamütsikese ema; lavastaja [[Oleg Titov]] (Ugala teater ja TÜ VKA)
* 2017 – lavastus “Primavera Paunveres” lavastaja [[Saša Pepeljajev]] ([[Ugala teater]] ja TÜ VKA)
* 2017 – lavastus “Madu oma rinnal”; Alice; lavastaja [[Peeter Tammearu]] ([[Kuressaare Linnateater]])

*2018 – lavastus “Pipi peab jõule” politseinik, koolilaps, ema; lavastaja Mari Anton ([[Rakvere teater]] ja TÜ VKA)
*2018 – lühifilm “Külaline” Uisutaja, režissöör Teresa Väli (BFM)
*2018 – lavastus „Protsess“ Leni; lavastaja [[Taavi Tõnisson]] ([[NUKU Teater]] ja TÜ VKA)
*2018 – lavastus “Pargivaht” kunstnik; lavastaja [[Üllar Saaremäe]]
*2018 – Eesti esimene Üldluulepidu, loojad Üllar Saaremäe, [[Toomas Suuman]], [[Pille-Riin Purje]] ja [[Tiina Mälberg]]
*2019 – lavastus “Dekameron” lavastaja [[Aare Toikka]]

*2019 – lühifilm “Augusta ehk paradiisi poliitika” Augusta; autor [[Liina Siib]]
*2020 – mängufilm &quot;[[Talve (film)|Talve]]&quot;, Maie, režissöör [[Ergo Kuld]]

*2021 – mängufilm “[[Firebird]]”, režissöör [[Peeter Rebane]]
* 2022 – telesari “[[Vikings: Valhalla]]”, režissöör [[David Frazee]]

* 2022 – mängufilm “[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]”, režissöör [[Elmo Nüganen]]

== Tunnustus ==

* 2020 [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (parima naisnäitleja preemia – Maie rolli eest filmis &quot;[[Talve (film)|Talve]]&quot;)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.henessischmidt.com/ Henessi Schmidt'i koduleht]
*{{imdb nimi|id=2120656}}
*[https://teadus.postimees.ee/8240317/henessi-schmidt-mis-saab-kui-ma-ei-muretse https://teadus.postimees.ee/8240317/henessi-schmidt-mis-saab-kui-ma-ei-muretse], Postimees, 30. aprill 2025

{{JÄRJESTA:Schmidt, Henessi}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>sfdmhw8p2c3r7b7h7mp5h900j74m4w6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõrgpääsfilter</title>
    <ns>0</ns>
    <id>584784</id>
    <revision>
      <id>7189124</id>
      <parentid>6668889</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:37:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LAviki</username>
        <id>47119</id>
      </contributor>
      <origin>7189124</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5835" sha1="j8dp3wi2l0v09m830f3bghenu75e0ul" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Kõrgpääsfilter''' on [[sagedusfilter]], mis laseb läbi signaali sagedused, mis on üle [[lõikesagedus]]e ''f''&lt;sub&gt;''c''&lt;/sub&gt; ning tõkestab kõik ülejäänud. Läbilaskevõime oleneb filtri disainist.&lt;ref&gt;[https://www.electronics-tutorials.ws/filter/filter_3.html &quot;Passive High Pass Filter&quot;]. www.electronics-tutorials.ws, 27.05.2020.&lt;/ref&gt;

Kõrgpääsfiltreid kasutatakse mitmel otstarbel, näiteks pilditöötluses pildi teravdamisel, heli müra eemaldamisel ja võimendite kaitsmisel alalisvoolu eest.

== Esimese järgu pidev implementatsioon ==

[[Image:High pass filter.svg|framed|1. Passiivne, analoog, kõrgpääsfilter]]
Pildil&amp;nbsp;1 on kujutatud lihtsat esimese järgu elektroonilist kõrgpääsfiltrit, kus [[takisti]] ja [[kondensaator]] on ühendatud [[jadamisi]]. Sisendsignaal rakendatakse kondensaatorile ning väljundiks on pinge takistil.  

Selles vooluahelas on kondensaatoril kõrge reageerimine madalamatel sagedustel, seega toimib see avatud ahelana nii kaua, kuni piirsagedus on saavutatud. Filter summutab kõik signaalid, mis jäävad alla mahalõikesageduse.  

[[Image:Active Highpass Filter RC.svg|thumb|right|300px|2. Aktiivne kõrgpääsfilter]]
Pilt&amp;nbsp;2 näitab kõrgpääsfiltri kasutust [[operatsioonvõimendi]]l. Lõpmata väljundi saamise asemel piirab siin väljundit operatsioonvõimendi ahela omadused, mille tõttu töötab see filter [[ribapääsfiltrina]], mille piirsagedus on määratletud operatsioonvõimendi ribalaiuse ja võimendusnäitajatega. &lt;ref&gt;[https://www.elprocus.com/what-is-a-high-pass-filter-circuit-diagram-characteristics-and-applications/ &quot;What is a High Pass Filter? Circuit Diagram, Characteristics, and Applications&quot;]. www.elprocus.com, 27.05.2020.&lt;/ref&gt;

== Teise järgu kõrgpääsfilter ==

Teise järgu kõrgpääsfiltri sageduskarakteristik sarnaneb esimese järgu kõrgpääsfiltriga, kuid teise astme kõrgpääsfiltri stoppriba on kaks korda suurem kui esimese järgu oma (40 dB). Kõrgema järgu filtreid saab moodustada esimese järgu filtrite üksteisele lisamisega. Mida rohkem on filtreid, seda suurem on filtri suurus, kuid halvem täpsus.

Kuna kondensaatori takistus muutub sageli, on elektrooniliste filtrite reageerimine sagedusest sõltuv. Kondensaatori [[komplekstakistus]] on antud kujul 
&lt;math&gt;Z_c = 1/s_C.&lt;/math&gt;, kus &lt;math&gt;s = \sigma + j &lt;/math&gt; '''ω''' , kus '''ω''' on nurksagedus radiaanides sekundis. Ahela [[ülekandefunktsioon]]i võib leida standardsete vooluringide meetodite abil nagu [[Ohmi seadus]] ja [[Kirchhoffi seadus]].

== Kõrgpääsfiltri omadused ==

Kõrgpääsfiltri ülekandefunktsioon on järgmine:

:&lt;math&gt;\frac{V_{out}(s)}{V_{in}(s)}=\frac{sRC}{1+sRC}.&lt;/math&gt;

Takistuse ja kondensaatori mahtuvuse korrutis on ajakonstant (&lt;math&gt; \tau &lt;/math&gt;), mis on pöördvõrdeline mahalõikesagedusega &lt;math&gt; f_c &lt;/math&gt;, mille valem on omakorda

:&lt;math&gt;f_c = \frac{1}{2 \pi \tau} = \frac{1}{2 \pi R C},\,&lt;/math&gt;

&lt;math&gt; f_c &lt;/math&gt; ühikuks on herts, &lt;math&gt; \tau &lt;/math&gt; ühikuks sekund , &lt;math&gt; R &lt;/math&gt; ühikuks oom ja &lt;math&gt; C &lt;/math&gt; ühikuks farad. Mahalõikesagedus on seal, kus filtri poolus tasandab filtri sagedusreaktsiooni.

Vooluahela võimendus saadakse valemiga 

:&lt;math&gt;\frac{V_{out}(s)}{V_{in}(s)}=\frac{-sR_2C}{1+high p_1C}.&lt;/math&gt;

== Kasutusvõimalused ==
=== Pilditöötlus ===

Kõrgpääs- ja madalpääsfiltreid kasutatakse digitaalses pilditöötluses, et täiustada pilti eri viisidel ning kasutades selleks nii aja- kui ka sagedusdomeeni.

==== Teravdamine ====

Kõrgpääsfiltrit on võimalik kasutada pildi teravdamiseks ning see on mitmete teravdusmeetodite aluseks. Vastupidi madalpääsfiltrile kõrgpääsfilter võimendab pildi detaile ning suurendab müra. Seetõttu võiks algne pilt olla filtri rakendamiseks piisavalt müravaene. Pilt muutub teravamaks, kui kõrvuti asetsevate alade vahel on kontrastsus suurenenud. &lt;ref&gt;[https://diffractionlimited.com/help/maximdl/High-Pass_Filtering.html &quot;High-Pass Filtering (Sharpening)&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. www.diffractionlimited.com, 27.05.2020.&lt;/ref&gt;

Kõrgpääsfiltri [[kernel]] on loodud suurendama keskmise [[piksli]] heledust ümbritsevate pikslite suhtes. Kernel sisaldab tavaliselt keskel ühte positiivset väärtust, mis on ümbritsetud negatiivsete väärtustega. Oluline on märgata, et kerneli elementide summa on 0. &lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20200614182025/https://northstar-www.dartmouth.edu/doc/idl/html_6.2/Filtering_an_Imagehvr.html &quot;Image Processing in IDL: Contrasting and Filtering&quot;]. northstar-www.dartmouth.edu, 27.05.2020.&lt;/ref&gt; Järgnev näide on kernel: 

{| class=&quot;wikitable&quot;
| –1/9 || –1/9|| –1/9
|-
| –1/9 ||8/9 || –1/9
|-
| –1/9 || –1/9 || –1/9
|}

=== Audio ===

Kõrgpääsfiltreid kasutatakse ka helitöötluses, kus suurimaks kasutusalaks on mürakomponentide eemaldamine. Seda filtrit kutsutakse mürafiltriks, mida kasutatakse soovimatute helide eemaldamiseks, milleks on näiteks müra eemaldamine vokaalpartiidelt, kus kõik, mis jääb alla 100 Hz, loetakse müraks. Müra võib olla nii mikrofoni madal mühin, kodustuudio keskkond või laulja liiga lähedale sattumine mikrofonile. &lt;ref&gt;Daniel Dixon. https://www.izotope.com/en/learn/6-ways-to-use-a-high-pass-filter-when-mixing.html &quot;6 Ways to Use a High Pass Filter When Mixing&quot;]. www.izotope.com, 27.05.2020.&lt;/ref&gt;

Lisaks sellele kasutatakse kõrgpääsfiltrit heliülekandes, et suunata kõrgemad sagedused tviiterisse ja nõrgendades samal ajal bass-signaale, mis muidu võivad kõlarit segada või kahjustada. Samuti kasutatakse kõrgpääsfiltreid [[vahelduvvool]]u ühendamiseks paljude võimendite sisenditel, et hoida ära [[alalisvool]], mis võib kahjustada võimendit. 

==Viited==
{{reflist}}

[[Kategooria:Digitaalne signaalitöötlus]]</text>
      <sha1>j8dp3wi2l0v09m830f3bghenu75e0ul</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>EiK</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587632</id>
    <revision>
      <id>7188860</id>
      <parentid>7118346</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:09:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38811-27</username>
        <id>233071</id>
      </contributor>
      <origin>7188860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10355" sha1="awyiog16t90z4f7ohkzhw65plwpbc5h" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib muusikust; teiste tähenduste kohta vaata lehte [[EIK]].}}
{{Infokast muusik
| nimi = Eik Erik Sikk
| sünninimi = Eik Erik Sikk
| pilt = Mia Tohver pehme 104A2696.jpg
| pildiallkiri = EiK (2022)
| taust = soolo_laulja
| alias = EiK
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2000|9|25}}
| päritolu = eestlane
| pill = 
| hääleliik = 
| stiil = [[hiphop]], [[indie]], [[punk]], [[elektrooniline]]
| amet = muusik, luuletaja
| seotud_esitajad = 
| tegev = 2014-...
| plaadifirma = 
| url = http://eikluuletab.ee/
}}
'''Eik Erik Sikk''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[2000]]), esinejanimega '''EiK''' (tuntud ka kui ''EiK 2509,'' varasem esinejanimi ''EIXD'') on eesti [[muusik]] ja [[luuletaja]].

== Elulugu ==

Ta õppis aastatel 2007–2019 [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i (VHK) [[algkool]]is, [[põhikool]]is ja [[keskkool]]is (teatriharus). Pärast gümnaasiumit lõpetas ta [[Balti filmi- ja meediakool]]i bakalaureuseõppe. 

== Loominguline tegevus ==
Esimesed luuletused kirjutas Sikk umbes kuueaastaselt, avalikult tuntuks sai ta [[2014]]. aastal ilmunud singliga &quot;Balti jaam&quot;. Peagi andis autor välja albumi &quot;Melomaniakk&quot; ja EP &quot;Pudistaja EP&quot;. Eik Erik Sikk jõudis [[2016]]. aasta [[Noortebänd|Noortebändi]] võistluse finaali ning pälvis eriauhinna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saage tuttavaks: Noortebänd 2016 finalist EIXD – Rada7.ee |url=https://www.rada7.ee/saage-tuttavaks-noorteband-finalist-eixd/ |vaadatud=2026-01-21 |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

[[2017]]. aastal ilmusid albumid &quot;uinak&quot; ja &quot;äratuskell&quot;. [[2018]]. aasta sügisel ühines EiK plaadifirmaga TIKS rekords ning ilmus tema kolmas album &quot;unerohi&quot;, järgnevatel aastatel plaadid &quot;EiK&quot;, &quot;TIKS 097&quot; ja &quot;uduvaip&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-09-20 |pealkiri=EiK avaldas uue singli, annab plaadifirma TIKS alt välja albumi |url=https://kultuur.err.ee/862727/eik-avaldas-uue-singli-annab-plaadifirma-tiks-alt-valja-albumi |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

[[2023]]. aastal andis EiK välja talle laialdaselt tuntust kogunud albumi &quot;ei lase sul magada&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-01-15 |pealkiri=EiK – ei lase sul magada (TIKS rekords, 2023) |url=https://www.muurileht.ee/eik-ei-lase-sul-magada-tiks-rekords-2023/ |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;, millel teeb kaasa mitmeid Eesti uue kooli artiste, sealhulgas [[villemdrillem]], [[Maria Kallastu]], [[Säm]], Mäx ja KiROT. Plaadi lugu &quot;PUDEDAKS LUMEKS&quot; esitas ta 2023. aasta[[Eesti Vabariigi aastapäev| Eesti vabariigi aastapäeva]] galakontserdil, mille lavastajaks oli [[Renate Keerd]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Rasmus Kuningas {{!}} |kuupäev=2024-02-25 |pealkiri=Arvustus. Vabariigi aastapäeva kontsert vaatas elu kerge naeratusega |url=https://kultuur.err.ee/1609263879/arvustus-vabariigi-aastapaeva-kontsert-vaatas-elu-kerge-naeratusega |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Albumi ilmumisele järgnes singel &quot;HÜLGEHALL&quot;, mille kirjutas EiK koos produtsent Mattias Tirmastega oma vanaisa [[Ülo Vinter|Ülo Vinteri]] 100. sünniaastapäevaks. Laulus on kasutatud Vinteri heliloomingut kultusloost &quot;Majakene mere ääres&quot;, mis pärineb [[Sulev Nõmmik|Sulev Nõmmiku]] 1979. aasta filmist &quot;[[Siin me oleme!]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-04-13 |pealkiri=Video: Eik esitas EFTA galal laulu &quot;Hülgehall&quot; |url=https://eeter.err.ee/1609312500/video-eik-esitas-efta-galal-laulu-hulgehall |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Laul pälvis [[2024. aasta Raadio 2 Aastahitt]] küsitlusel tiitli &quot;R2 TOP1 enimmängitud lugu&quot;, olles edetabelis 15 järjestikust nädalat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-27 |pealkiri=Galerii: Raadio 2 aastahitt 2024 on Nublu ja Maria Kallastu &quot;Push it&quot; |url=https://eeter.err.ee/1609561354/galerii-raadio-2-aastahitt-2024-on-nublu-ja-maria-kallastu-push-it |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

2024. aasta aprillis ilmus EiKil koos produtsendiga boipepperoni singel &quot;armastatud&quot;, mille ilmumist tähistati kahe ühise kontserdiga täismajadele [[Tartu|Tartus]] [[Genialistide Klubi|Genialistide Klubis]] ja [[Tallinn|Tallinnas]] klubis D3. 

2025. aasta jaanuaris andis EiK välja EP &quot;teatrimuusika&quot;. Lühialbumil on neli laulu, mille EiK kirjutas koostöös heliloojatega Mattias Tirmaste, Maris Pihlap ja Liina Sumera 2024. aasta maikuus esietendunud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] lavastusele &quot;Lahenduste ministeerium&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-13 |pealkiri=Eik oma esimesest teatrile kirjutatud muusikast: olin alguses skeptiline |url=https://eeter.err.ee/1609369967/eik-oma-esimesest-teatrile-kirjutatud-muusikast-olin-alguses-skeptiline |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Tegu on tema debüüdiga teatrimuusika vallas, millega pälvis EiK muuhulgas Noorsooteatri kolleegipreemia &quot;Loov Jõud&quot;. 

Sama aasta aprillis ilmus EiKi pungi- ning alternatiivroki sugemetega 7. album &quot;lõputu festival&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Andrei Liimets {{!}} |kuupäev=2025-07-14 |pealkiri=Arvustus. Eiki &quot;Lõputu festival&quot; pulbitseb elust ja noorusest |url=https://kultuur.err.ee/1609745337/arvustus-eiki-loputu-festival-pulbitseb-elust-ja-noorusest |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, millega nomineeriti artist [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] Aasta alternatiivalbumi ja Aasta meesartisti kategooriates. Sügisel järgnes väljamüüdud soolokontsert Kultuurikatlas, kus kahes vaatuses kolmetunnisel kontserdil esitas artist oma muusikat läbi aegade koos laiendatud ''live'' bändi ja külalisesinejatega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-09-27 |pealkiri=Galerii: Eik andis Kultuurikatlas oma seni suurima soolokontserdi |url=https://kultuur.err.ee/1609814016/galerii-eik-andis-kultuurikatlas-oma-seni-suurima-soolokontserdi |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

2026. aastal asus EiK tegutsema iseseisva artistina ning lahkus plaadifirmast TIKS rekords. Veebruaris ilmus EiKil singel &quot;NO FILLERS&quot;, juunis EP &quot;bändimuusika&quot; ansambliversioonidega EiKi lauludest ning Riias toimunud Balti üliõpilaslaulupeol [[Gaudeamus (laulu- ja tantsupidu)|Gaudeamus]] esitas EiK oma lugu &quot;RÕÕMUS&quot; koos ansambli, kooride, orkestri ja rahvatantsijatega. Juulis ilmus tema debüütluulekogu &quot;mis edasi, see alles selgineb&quot; (kirjastus Puänt).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EELMÜÜK! EiK &quot;mis edasi, see alles selgineb&quot; |url=https://puant.ee/et/tooted/eik-mis-edasi-see-alles-selgineb |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=Kirjastus Puänt |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

EiKi täiskoosseisus bändi kuuluvad Mattias Tirmaste kitarril ja vokaalidel ([[Haldi Välimäe|Haldi]] &amp; ans Flamingo), Rein Fuks trummidel ja ''backtrack''idel ([[Pia Fraus]], [[Imandra Lake]], [[Popidiot]]) ning Taali Lehtla bassil ja vokaalidel (Siniviisor).

Ta on teinud koostööd artistide ja bändidega nagu [[Duo Ruut]], Kermo Murel, INGER, Riste Sofie Käär, [[säm]], maria kallastu, boipepperoni, margiiela, [[Stig Rästa]], [[Sander Mölder]], [[villemdrillem]], [[Jonas Kaarnamets]], [[Ans. Andur|Ans Andur]], [[Arg Part]], [[Arop]], Sammalhabe, Pihlap.uud, Luurel Varas, Siim Pojeng, Taavi-Peeter Liiv ja [[5LOOPS]].

== Diskograafia ==
=== Albumid ===
* &quot;lõputu festival&quot; (2025)
* &quot;ei lase sul magada&quot; (2023)
* &quot;uduvaip&quot; (2022)
* &quot;TIKS 097&quot; (2021)
* &quot;EiK&quot; (2020)
* &quot;unerohi&quot; (2018)
* &quot;äratuskell&quot; (2017)
* &quot;uinak&quot; (2017)
* &quot;Melomaniakk&quot; (2015)
=== Luulekogud ===
* &quot;mis edasi, see alles selgineb&quot; (Puänt kirjastus, 2026)

=== Singlid ja EP-d ===
* EP &quot;bändimuusika&quot; (2026)
* &quot;NO FILLERS&quot; (2026)
* &quot;qldne aeg (kontserdil)&quot; (2025)
* &quot;BERLIIN&quot; (2025)
* &quot;RÕÕMUS&quot; (2025)
* EP &quot;teatrimuusika&quot; (2025)
* &quot;KURVA MUUSIKA PIDU&quot; (2024)
* &quot;armastatud&quot;(2024)
* &quot;HÜLGEHALL&quot; (2024)
* &quot;qldne aeg&quot; (2023)
* &quot;MAIKUUVIHMAD&quot; (2023)
* &quot;PUDEDAKS LUMEKS&quot; (2022)
* &quot;MEIE SÜÜ&quot; (2022)
* &quot;KOLIMISKASTID&quot; (2022)
* &quot;TEAD&quot; (2021)
* &quot;TIKS 097 instrumentaalid&quot; (2021)
* &quot;ILUSTI&quot; (2020)
* &quot;Tinnitus&quot; (2019)
* &quot;Annahetk&quot; (2018)
* &quot;Palju ilusam&quot; (2017)
* &quot;Falsett / Vestlus iseendaga&quot; (2016)
* EP &quot;Pudistaja EP&quot; (2016)

==Tunnustus==
* Haridus- ja Teadusministeeriumi [[Aasta keeletegu]] 2023, rahvaauhind&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-oppevideod-ja-ulikooliopik-rahvahaaletuse-voitis-noor-luuletaja Aasta keeleteoks valiti õppevideod ja ülikooliõpik, rahvahääletuse võitis noor luuletaja], Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteade, 15. märts 2024&lt;/ref&gt;
* [[2024. aasta Raadio 2 Aastahitt]]: &quot;R2 TOP1 enimmängitud lugu&quot;
* [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] kolleegipreemia &quot;Loov Jõud&quot; 2025: lavastuse &quot;Lahenduste ministeerium&quot; laulusõnade autor ja esitaja&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-03-17 |pealkiri=Eesti Noorsooteater jagas kolleegipreemiaid ja kuulutas välja publiku lemmik-uuslavastuse |url=https://eestinoorsooteater.ee/et/uudis/eesti-noorsooteater-jagas-kolleegipreemiaid-ja-kuulutas-v%C3%A4lja-publiku-lemmik-uuslavastuse |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[Eesti Muusikaauhinnad]] 2026: Aasta meesartist ja Aasta alternatiivalbum nominatsioonid albumiga &quot;lõputu festival&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Haabmets |eesnimi=Rauno |kuupäev=2026-01-06 |pealkiri=Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2026 nominendid |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2026-nominendid/ |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[Kuldmuna]] 2026: kuldmuna kategoorias &quot;Reklaamtekst - pikk copy&quot; tekstiga [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] mainevideole koostöös agentuuriga VAAS.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ma ei viitsi lugeda igavat arengukava |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/nominee/ma-ei-viitsi-lugeda-igavat-arengukava-10638?lang=et |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema ema on [[Ylle Rajasaar]] ja vanaisa oli helilooja [[Ülo Vinter]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid|Eik Erik Sikk}}
* {{Netiviide|autor=|url=https://edasi.org/44231/eik-ma-ei-kujutaks-oma-elu-kirjutamise-ja-muusikata-ette/|pealkiri=EiK: ma ei kujutaks oma elu kirjutamise ja muusikata ette|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}

[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>awyiog16t90z4f7ohkzhw65plwpbc5h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Džankoi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589194</id>
    <revision>
      <id>7189102</id>
      <parentid>7179989</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:49:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189102</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="946" sha1="k7bqkrd3wg26s4ipgkp7dz6pem3eyuh" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Džankoi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Джанкой
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Джанкой 
|  nimi3_keel = krimmitatari | nimi3 = Canköy
|  pilt = 
|  pildiallkiri = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = UHT Dzhankoi.svg
|  vapi_link = [[Džankoi vapp]]
|  pindala = 26
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina/Krimm
}}
'''Džankoi''' (ukraina ja vene ''Джанкой'') on linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is (''de facto'' 2014. aastast [[Venemaa]] kontrolli all). Džankoi on [[Džankoi rajoon]]i keskus.

Asulat on esmamainitud [[1855]]. aastal, linnaõigused sai [[1926]]. aastal.

[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli linnas 43 343 elanikku. Neist 59,8% olid [[venelased]], 25,9% [[ukrainlased]] ja 8,1% [[krimmitatarlased]].

Džankoi on tähtis transpordisõlm.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Dzhankoy}}
[[Kategooria:Krimmi linnad]]</text>
      <sha1>k7bqkrd3wg26s4ipgkp7dz6pem3eyuh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>George Gaylord Simpson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589573</id>
    <revision>
      <id>7189013</id>
      <parentid>6963762</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:05:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7189013</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1001" sha1="4sr74k2pax5tdh6jgvkifg70jd1ju4v" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[File:George_Simpson.jpg|thumb|George Gaylord Simpson (1911)]]

'''George Gaylord Simpson''' ([[16. juuni]] [[1902]] – [[6. oktoober]] [[1984]]) oli Ameerika Ühendriikides töötanud [[zooloog]], [[paleontoloog]] ja evolutsioonibioloog.&lt;ref&gt;[[Kalju Paaver|Paaver, Kalju]] 1973. George Gaylord Simpson. ''Eesti Loodus'' (6): 368.&lt;/ref&gt;

Ta töötas New Yorgis Ameerika Loodusloo Muuseumis ja [[Harvardi Ülikool]]is selgroogsete paleontoloogia professorina.

==Tunnustus==
*1952 – [[Penrose'i medal]]
*1958 – [[Darwini-Wallace'i medal]]

===Teosed eesti keeles===
*Simpson, George Gaylord 1973. Bioloogia ja teaduse olemus [1–2]. ([[Vambola Maavara|Maavara, Vambola]], tlk.) ''Eesti Loodus'' (6): 369–373, (7): 424–428.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Simpson, George Gaylord}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide bioloogid]]
[[Kategooria:Yale'i Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1984]]</text>
      <sha1>4sr74k2pax5tdh6jgvkifg70jd1ju4v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189014</id>
      <parentid>7189013</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:07:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aku määrää muka</username>
        <id>233030</id>
      </contributor>
      <origin>7189014</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="994" sha1="tptvrydp8tip11h7wdjy7f0de5p8kmh" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[File:George_Simpson.jpg|thumb|George Gaylord Simpson]]

'''George Gaylord Simpson''' ([[16. juuni]] [[1902]] – [[6. oktoober]] [[1984]]) oli Ameerika Ühendriikides töötanud [[zooloog]], [[paleontoloog]] ja evolutsioonibioloog.&lt;ref&gt;[[Kalju Paaver|Paaver, Kalju]] 1973. George Gaylord Simpson. ''Eesti Loodus'' (6): 368.&lt;/ref&gt;

Ta töötas New Yorgis Ameerika Loodusloo Muuseumis ja [[Harvardi Ülikool]]is selgroogsete paleontoloogia professorina.

==Tunnustus==
*1952 – [[Penrose'i medal]]
*1958 – [[Darwini-Wallace'i medal]]

===Teosed eesti keeles===
*Simpson, George Gaylord 1973. Bioloogia ja teaduse olemus [1–2]. ([[Vambola Maavara|Maavara, Vambola]], tlk.) ''Eesti Loodus'' (6): 369–373, (7): 424–428.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Simpson, George Gaylord}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide bioloogid]]
[[Kategooria:Yale'i Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1984]]</text>
      <sha1>tptvrydp8tip11h7wdjy7f0de5p8kmh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PAOK FC</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589830</id>
    <revision>
      <id>7188983</id>
      <parentid>6948267</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:55:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7188983</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5680" sha1="q2mnys45aovy0evpvoqn1j77z9tyumg" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = PAOK
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = ''Panthessaloníkios Athlitikós Ómilos Konstantinopolitón''
| hüüdnimi      = 
| lühend        = PAOK
| asutatud      = 20. aprillil 1926
| lõpp          = 
| väljak        = [[Toúmba staadion]]
| mahutavus     = 28 703
| ametinimetus1 = President
| esimees       = [[Ivan Savvidi]]
| omanik        = Dimera Group Limited Ltd
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Alessio Lisci]]
| liiga         = [[Super League (Kreeka)|Super League]]
| hooaeg        = 2025–26
| positsioon    = 2. koht
| muster_la1=_paok2021h|muster_b1=_paok2021h|muster_ra1=_paok2021h| muster_sh1       =_paok2021h
| muster_so1       =_hapoelhaifa1617t
| vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF|püksid1= 000000|sokid1= 000000
| muster_la2=_paok2021a|muster_b2=_paok2021a|muster_ra2=_paok2021a|muster_so2=_paok2021a|muster_sh2=_paok2021a
| vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF
| e mäng   = 
| enim mänge = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
| veeb     = http://www.paokfc.gr/
}}
[[Pilt:Paok-spartak_(11).jpg|pisi|PAOK FC toetajaskond staadionil]]
'''PAOK FC''' on [[Kreeka]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Thessaloníki]]s. See mängib Kreeka kõrgliigas [[Super League (Kreeka)|Super League]].

Klubi asutasid 20. aprillil 1926 [[Konstantinoopol]]ist Thessaloníkisse suundunud Kreeka põgenikud.

PAOK on tulnud Kreeka meistriks neli korda, hooaegadel 1975–76, 1984–85, 2018–19 ja 2023–24. Kreeka karikavõistlused on võidetud kaheksal korral, viimati 2021. aastal. Hooajal 2018–19 sai PAOK esimeseks Kreeka klubiks, mis on ühel hooajal riigi meistriks tulles jäänud kaotuseta ja võitnud lisaks karikavõistlused. [[PAE Olympiakós|Olympiakóse]] ja [[PAE Panathinaikόs|Panathinaikόse]] kõrval on see üks kolmest klubist, mis ei ole kunagi Kreeka kõrgliigast välja langenud.

PAOK on korduvalt osalenud [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril. Hooajal 1973–74 jõudis PAOK [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karikavõistlustel]] veerandfinaali.

PAOK on toetajate arvu poolest Kreeka kolmas jalgpalliklubi.

Klubi kodustaadion on 29 000 pealtvaatajat mahutav [[Toumba staadion]].

PAOK FC naiskond on ülekaalukalt edukaim edukaim Kreeka naiskond, mis on tulnud Kreeka naiste meistriks 20 korda.

== Praegune koosseis ==
''Seisuga 3. juuli 2026''&lt;ref&gt;{{cite web |title=First Team |url=https://www.paokfc.gr/en/a-omada/first-team-2-en/a-team-roster-en/|work=paokfc.gr}}&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no= 1|pos=VV|rah=CZE|nimi=[[Jiří Pavlenka]]}}
{{JK koosseis mängija|no= 2|pos=PK|rah=GUI|nimi=[[Mady Camara]]}}
{{JK koosseis mängija|no= 3|pos=KA|rah=ENG|nimi=[[Jonjoe Kenny]]}}
{{JK koosseis mängija|no= 5|pos=KA|rah=GRE|nimi=[[Yiánnis Michailídis]]}}
{{JK koosseis mängija|no= 6|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Aritz Elustondo]]}}
{{JK koosseis mängija|no= 8|pos=PK|rah=FRA|nimi=[[Soualiho Meïté]]}}
{{JK koosseis mängija|no= 9|pos=RÜ|rah=RUS|nimi=[[Fjodor Tšalov]]}}
{{JK koosseis mängija|no=10|pos=PK|rah=GRE|nimi=[[Dimítris Pélkas]]}}
{{JK koosseis mängija|no=11|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Taison]]}}
{{JK koosseis mängija|no=14|pos=PK|rah=SRB|nimi=[[Andrija Živković]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=18|pos=KA|rah=USA|nimi=[[Jonathan Gómez]]}}
{{JK koosseis mängija|no=19|pos=RÜ|rah=SWE|nimi=[[Alexander Jeremejeff]]}}
{{JK koosseis mängija|no=20|pos=PK|rah=GRE|nimi=[[Chrístos Zafíris]]}}
{{JK koosseis mängija|no=25|pos=KA|rah=GRE|nimi=[[Konstantínos Thymiánis]]}}
{{JK koosseis mängija|no=32|pos=KA|rah=SCO|nimi=[[Greg Taylor]]}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=33|pos=PK|rah=GRE|nimi=[[Dimitrios Tsopoúroglou]]}}
{{JK koosseis mängija|no=35|pos=KA|rah=MEX|nimi=[[Jorge Sánchez]]}}
{{JK koosseis mängija|no=39|pos=PK|rah=GRE|nimi=[[Dimítris Berdos]]}}
{{JK koosseis mängija|no=41|pos=VV|rah=GRE|nimi=[[Dimítrios Monastirlis]]}}
{{JK koosseis mängija|no=43|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Mohamadou Balde]]}}
{{JK koosseis mängija|no=47|pos=PK|rah=ENG|nimi=[[Shola Shoretire]]}}
{{JK koosseis mängija|no=52|pos=PK|rah=GRE|nimi=[[Dimítris Chatsídis]]}}
{{JK koosseis mängija|no=56|pos=RÜ|rah=GRE|nimi=[[Anéstis Mythou]]}}
{{JK koosseis mängija|no=65|pos=PK|rah=GRE|nimi=[[Yiánnis Konstantélias]]}}
{{JK koosseis mängija|no=71|pos=KA|rah=GRE|nimi=[[Leftéris Lýratzis]]}}
{{JK koosseis mängija|no=77|pos=PK|rah=BUL|nimi=[[Kiril Despodov]]}}
{{JK koosseis mängija|no=88|pos=VV|rah=GEO|nimi=[[Luka Gugeshashvili]]}}
{{JK koosseis mängija|no=90|pos=KA|rah=GRE|nimi=[[Dimítrios Kottás]]}}
{{JK koosseis mängija|no=97|pos=KA|rah=GRE|nimi=[[Dimítrios Bataoulas]]}}
{{JK koosseis mängija|no=99|pos=VV|rah=GRE|nimi=[[Antónis Tsiftsís]]}}
{{JK koosseis lõpp}}

''Vaata ka [[:Kategooria:PAOK FC mängijad]]''.

== Saavutused ==
;[[Super League (Kreeka)|Super League]]
*'''Võitja''' (4): 1975–76, 1984–85, 2018–19, 2023–24
**Teised kohad (10): 1936–37, 1939–40, 1972–73, 1977–78, 2009–10, 2012–13, 2015–16, 2017–18, 2019–20, 2025–26
;[[Kreeka karikavõistlused jalgpallis|Kreeka karikas]]:
*'''Võitja''' (8): 1971–72, 1973–74, 2000–01, 2002–03, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2020–21
**Teised kohad (16): 1938–39, 1950–51, 1954–55, 1969–70, 1970–71, 1972–73, 1976–77, 1977–78, 1980–81, 1982–83, 1984–85, 1991–92, 2013–14, 2021–22, 2022–23, 2025–26
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.paokfc.gr/ Klubi koduleht]

[[Kategooria:Kreeka jalgpalliklubid]]</text>
      <sha1>q2mnys45aovy0evpvoqn1j77z9tyumg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riin Alatalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>593257</id>
    <revision>
      <id>7189180</id>
      <parentid>6830362</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:59:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189180</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7277" sha1="49owf4ah3h5yc0981s45exln4ad5uo2" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Fail:Riin Alatalu. Photo Toomas Mitt.jpg|pisi|Riin Alatalu [[Eesti Mõisate Ühendus]]e tunnustusüritusel [[Tallinna Raekojas|Tallinna Raekojas]] 7. mai 2019. Foto: Toomas Mitt]]
'''Riin Alatalu''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1968]]) on eesti [[ajaloolane]] ja muinsuskaitsja. 

Ta on [[Eesti Kunstiakadeemia]] õppejõud ning muinsuskaitse [[ekspert]] rahvusvahelistes ja Eesti erialaorganisatsioonides, [[Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu|Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu]] (ICOMOS) asepresident ja Eesti [[Muinsuskaitse Nõukogu]] esimees.

== Haridus- ja töökäik ==
Riin Alatalu lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 44. Keskkool]]i ja asus õppima [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonda]], spetsialiseerudes [[Etnograafia|etnograafiale]]. 1989/1990 õppis [[Helsingi Ülikool]]is [[Etnoloogia|etnoloogiat]] ja [[Kultuuriantropoloogia|kultuuriantropoloogiat]] esimese üliõpilasvahetuse raames. Lõpetas [[Tartu Ülikool]]i 1992. aastal diplomitööga &quot;Meditsiinilise mõtte areng Eestis 19. sajandi kalendrikirjanduse näitel&quot; (juhendaja [[Lauri Vahtre]]). 

Aastatel 2004–2007 õppis [[Eesti Kunstiakadeemia]] muinsuskaitse erialal ja kaitses magistritöö &quot;[[Taluarhitektuur]] kui rahvuspärand. Taluarhitektuuri väärtustamine ja kaitse maaarhitektuuri arengukava valguses&quot; (juhendaja [[Epp Kangilaski]]) ning aastatel 2008–2012 samas doktoriõppes ning kaitses doktoritöö &quot;Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis&quot; (juhendaja [[Mart Kalm]]).

Riin Alatalu on töötanud reisibüroos [[Estravel]]. Aastatel 2002–2007 töötas ta [[Muinsuskaitseamet]]is järelevalveosakonna juhatajana ja 2006–2007 peadirektori kohusetäitjana; 2007–2012 [[Tallinna Kultuuriväärtuste Amet]]i miljööalade osakonna juhatajana; 2013–2017 juhtis [[Kultuuriministeerium]]is EMP Mõisakoolide programmi ning 2016. aastast töötab [[Eesti Kunstiakadeemia]]s muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas dotsendina. 2013. aastal koordineeris ta Eesti Kultuuripärandi aasta üritusi ja 2018/2019 oli [[Hiiumaa Ametikool]]i restaureerimise juhtõpetaja.

== Teaduskorralduslik tegevus ==
Ta on alates 2007. aastast [[Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu|Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu]] (ICOMOS) [[ICOMOSi Eesti komitee|Eesti komitee]] liige, oli aastatel 2009–2012 aseesimees ja 2012–2021 esimees.

Ta on 2017. aastast Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu juhatuse liige ning alates 2020. aastast asepresident. 

Ta on 2013. aastast [[ICOMOSi Õigus-, Haldus- ja Rahanduse Komitee|ICOMOS-i Õigus-, Haldus- ja Rahanduse Komitee]] (ICLAFI) liige (asepresident 2015–2018); 2013. aastast rahvusvahelise linnade, alevite ja külade teaduskomitee CIVVIH liige.

Ta oli aastatel 2009–2013 Eesti delegatsiooni liige [[UNESCO maailmapärandi komitee]]s. 2015. aastast on ta [[Eesti Muinsuskaitse Nõukogu]] liige ja 2019. aastast ka selle esimees.

== Teosed ==
===Raamatud===
*&quot;Kõnelevad majad&quot;, Päike ja Pilv 2009&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Riin Alatalu|pealkiri=Kõnelevad majad|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Päike ja Pilv|lehekülg=|isbn=9789985999714}}&lt;/ref&gt;
* Riin Alatalu, Henry Kuningas, [[Olev Liivik]]. &quot;Estonian St. John's Church in St. Petersburg&quot; 2012&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Riin Alatalu, [[Henry Kuningas]], Olev Liivik|pealkiri=Estonian St. John's Church in St. Petersburg|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kontsert|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; 
*&quot;Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: Rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis&quot; 2012&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Riin Alatalu|pealkiri=Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: Rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=|isbn=9789949467297}}&lt;/ref&gt;
* Riin Alatalu, [[Marju Kõivupuu]]. &quot;Estonian Heritage&quot; 2013&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Riin Alatalu, Marju Kõivupuu|pealkiri=Estonian Heritage|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Instituut|lehekülg=|url=https://estinst.ee/en/prints/estonian-heritage/|vaadatud=2020-11-04|arhiivimisaeg=2020-10-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201019154119/https://estinst.ee/en/prints/estonian-heritage/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* [[Epp Alatalu]], Riin Alatalu. &quot;[[Struve geodeetiline kaar|Struve meridiaanikaar]]. Struve geodetic arc&quot;. jigsaw puzzle 2015&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Epp Alatalu, Riin Alatalu|pealkiri=Struve meridiaanikaar. Struve geodetic arc|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Ajakool OÜ|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
* Anu Seidla, Riin Alatalu. &quot;[[Boris Dubovik]]:&quot;Vanalinn, minu lemmik!&quot; Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi&quot; 2017&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Anu Seidla, Riin Alatalu|pealkiri=Boris Dubovik: &quot;Vanalinn, minu lemmik!&quot;  Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti ICOMOS|lehekülg=|url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:309435|isbn=978-9949-815-69-2}}&lt;/ref&gt;
* [[Anu Seidla]], Riin Alatalu. &quot;Борис Дубовик: «Мой любимый Cтарый город!» Старый Таллинн глазами охраняющего памятники старины&quot; 2019&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Anu Seidla, Riin Alatalu|pealkiri=Борис Дубовик: «Мой любимый Cтарый город!» Старый Таллинн глазами охраняющего памятники старины.|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Ajakool OÜ|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
* Riin Alatalu, [[Fredi-Armand Tomps|Fredi Tomps]]. &quot;Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps&quot;. Ajakool OÜ, ICOMOS Eesti MTÜ. Tallinn 2024

=== Artikleid ===
Loend: https://www.etis.ee/CV/Riin_Alatalu/est?tabId=CV_EST

== Tunnustus ==
* 2003 [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]]
* 2023 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]

===Aunimetused===
* 2017 [[Muinsuskaitseamet]]i aunimetus &quot;Pärandi tutvustaja 2017&quot;
* 2016 [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i auvilistlane
* 2013 Eesti muuseumide Turundusmuusa 2013
* 2013 Muuseumisõber
===Nominatsioonid===
* 2013 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] 2012 nominent

==Liikmesus==
* [[Tallinna Noorte Klubi Kodulinn]] liige aastast 1982
* [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i liige aastast 1987
* [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i taasasutajaliige 1988, auvilistlane 2016
* [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]]i liige
* [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i Sõprade Seltsi liige
* [[Eesti Mõisakoolide Ühendus]]e liige aastast 2017, juhatuse liige aastast 2018
* Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi liige, juhatuse liige 
* Kadrioru Seltsi liige
* [[Nõmme Tee Selts]]i liige

==Isiklikku==
Tema isa on [[Toomas Alatalu]] ja ema [[Kadi Alatalu]] ning vend on Siim Alatalu ja õde [[Epp Alatalu]].

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.etis.ee/CV/Riin_Alatalu/est?tabId=CV_EST Riin Alatalu Eesti Teadusinfoportaali andmebaasis]

{{JÄRJESTA:Alatalu, Riin}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>49owf4ah3h5yc0981s45exln4ad5uo2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muusikasotsioloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>595701</id>
    <revision>
      <id>7189166</id>
      <parentid>7102565</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:23:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189166</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4363" sha1="7uqauu5do1vjdsc983l5epsdwh19iyk" xml:space="preserve">'''Muusikasotsioloogia''' on [[muusikateadus]]t ja [[sotsioloogia]]t ühendav distsipliin, mis uurib muusika rolli ühiskonnas, inimestevahelises suhtluses ja sotsiaalsetes struktuurides.

==Ajalugu==
Kuigi huvi muusika ja ühiskonna seoste üle ulatub tagasi antiikaega, algas muusikasotsioloogia kui teadusharu areng 19. sajandil. Prantsuse filosoof ja sotsioloogilise distsipliini rajaja [[Auguste Comte]] on nimetanud muusikat sotsiaalseimaks kõigist kunstivaldkondadest. Esimesed sotsioloogia suurkujud, näiteks [[Herbert Spencer]], [[Georg Simmel]] ja [[Max Weber]], kirjutasid kõik muuhulgas ka muusikast. Seega oli muusikasotsioloogia sünd otseses seoses sotsioloogia kui teadusharu väljakujunemisega.&lt;ref name=”sheperd”&gt; “The Routledge reader on the Sociology of Music” koostanud John Sheperd ja Kyle Devine, New York: Routledge, 2015. &lt;/ref&gt;

Varane muusikasotsioloogia tegeles eelkõige lääne kunstmuusikaga, suuresti tänu selle privilegeeritud positsioonile akadeemilises maailmas. Eriti tugevalt kinnistus see positsioon filosoofi ja muusikateadlase [[Theodor Adorno]] töödes, kelle silmis levimuusika oli kultuuritööstuse masstoodangu vili, mis mõjutas inimesi pelgalt läbi standardiseeritud ja korduvate elementide. Tema arvates pidi muusikasotsioloogia ülesanne olema esteetiliste hinnangute andmine.&lt;ref name=”sheperd” /&gt;

1950.–1960. aastate ühiskondlikud ja kultuurilised muutused tõid uuendusi ka teaduses. 1955. aastal asutati Ameerika Ühendriikides etnomusikoloogia ühing Society of Ethnomusicology, kelle huviks ja eesmärgiks sai traditsioonilise muusika toomine akadeemilisse maailma. 1970. aastatel alustas tööd juba uus põlvkond teadlasi, kes huvitus ka rokk- ja popmuusikauuringutest. Muusikasotsioloogia kui teadusharu laienes väga kiiresti ning piirid sotsioloogia, sotsiaalse antropoloogia, etnomusikoloogia, kultuuriuuringute ja soouuringute vahel hägustusid üha enam. Nii kujunes sellest välja küllaltki interdistsiplinaarne teadusharu.&lt;ref name=”sheperd” /&gt;

==Eesti muusikasotsiolooge==
[[Hannaliisa Uusma]] on õppinud sotsioloogiat [[Tallinna Ülikool]]is ning kaitsnud seal magistritöö feminiinsuse konstrueerimisest Eesti popmuusikas. 2012. aastast tegi ta teadustööd [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] doktorandina. Ta on tegutsenud ansamblites [[HU?]] ja HUNT ning on üks [[Triigi Filharmoonia]] asutajaid. Ta on töötanud [[Sotsiaalkindlustusamet]]i ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnas projektijuhina.&lt;ref&gt;[https://vikerraadio.err.ee/1089105/hannaliisa-uusma-elu-parast-ansamblit-hu Hannaliisa Uusma elu pärast ansamblit HU?]. Vikerraadio 13.05.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.etis.ee/CV/Hannaliisa_Uusma/est Hannaliisa Uusma] Eesti Teadusinfosüsteemis&lt;/ref&gt; 2023. aastast töötab Uusma [[President Kaljulaid Foundation MTÜ|President Kaljulaidi Fondi]] lähisuhtevägivallaennetuse suuna juhina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=President Kaljulaidi Fondi esimene lähisuhtevägivallaennetuse valdkonna juht on Hannaliisa Uusma. |url=https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/president-kaljulaidi-fondi-lahisuhtevagivallaennetuse-valdkonna-juht-on-hannaliisa-uusma/ |vaadatud=2023-10-16 |väljaanne=kerstikaljulaid.ee |arhiivimisaeg=2023-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231017101350/https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/president-kaljulaidi-fondi-lahisuhtevagivallaennetuse-valdkonna-juht-on-hannaliisa-uusma/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Sofia Joons]] on Rootsi päritolu väliseestlasest muusikasotsioloog. Ta on omandanud magistrikraadi sotsioloogia erialal Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis ning õppinud pärimusmuusikat [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]]s. Joons tegutseb pärimusmuusika vallas ning on juhtinud [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]]e [[August Pulsti õpistu]]t. Ta on ka ansambli [[Naised Köögis]] liige.&lt;ref&gt;[https://www.etis.ee/CV/Sofia_Joons/est Sofia Joons] Eesti Teadusinfosüsteemis&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Adorno, Theodor W. Introduction to the sociology of music. New York: Continuum. 1988.
* Allaste, Airi-Alina (toim.). Subkultuurid. Elustiilide uurimused. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. 2013.
* Devine, Kyle Ross &amp; Shepherd, John (toim.). The Routledge Reader on the Sociology of Music. New York: Routledge. 2015.

[[Kategooria:Muusikateadus]]
[[Kategooria:Sotsioloogia]]</text>
      <sha1>7uqauu5do1vjdsc983l5epsdwh19iyk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ühisvaral põhinev koosloome</title>
    <ns>0</ns>
    <id>597066</id>
    <revision>
      <id>7189087</id>
      <parentid>6910314</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:09:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189087</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5123" sha1="qlorvak3163hesgs32rovbfl7clwe8k" xml:space="preserve">[[Fail:The history of commons-based peer production communities (CBPP).svg|alt=Pildil on ühisvaral põhinevat koosloomet kirjeldav illustreeritud ajajoon.|pisi|Ühisvaral põhineva koosloome ajajoon]]
'''Ühisvaral põhinev koosloome''' (''commons-based peer production'') on uus sotsiaalne [[majandusmudel]], mis põhineb ülemaailmselt võrgustunud [[vabatahtlik]]e ühisel panusel ühisesse eesmärki. Selle mudeli tekkimise aluseks on info- ja sidetehnoloogia areng.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mõiste võttis kasutusele USA [[Harvardi ülikool]]i õigusteaduse professor Yochai Benkler.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Harvardi Ülikool|url=https://rcc.harvard.edu/commons-based-peer-production|pealkiri=Commons-based peer production (CBPP)|väljaanne=Harvard University|aeg=|vaadatud=26.12.2020|arhiivimisaeg=14.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210114203237/https://rcc.harvard.edu/commons-based-peer-production|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Ühisvara]]l põhineva [[koosloome]] ühed suuremad näited on [[Vikipeedia]], [[Apache HTTP Server|Apache serveritarkvara]], [[Linux]]i operatsioonisüsteem jne.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Yochai Benkler, Helen Nissenbaum|url=https://nissenbaum.tech.cornell.edu/papers/Commons-Based%20Peer%20Production%20and%20Virtue_1.pdf|pealkiri=Commons-based Peer Production and Virtue*|väljaanne=The Journal of Political Philosophy: Volume 14, Number 4, 2006, pp. 394–419|aeg=2006|vaadatud=26.12.2020}}&lt;/ref&gt; Koosloomest on ka mittetarkvaralisi näiteid. Näiteks liidab vabatahtlik arvutivõrgustik SETI@home (Search for Extraterrestrial Intelligence) omavahel suure hulga arvutite arvutusvõimsuse, et otsida raadioteleskoopide andmemassiividest maavälise elu märke.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=University of California|url=https://setiathome.berkeley.edu/|pealkiri=SETI@home|väljaanne=University of California|aeg=|vaadatud=26.12.2020|arhiivimisaeg=6.03.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200306053137/https://setiathome.berkeley.edu/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Ühisvaral põhineva koosloome üks vormidest on ka [[Ühisvaraline õpikogukond|ühisvaralised õpikogukonnad]], näiteks The Little Tree õpikogukond eelkooliealistele lastele Kreekas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Pechtelidis, Y. , Kioupkiolis, A. (2020).|url=https://democracyeducationjournal.org/home/vol28/iss1/5|pealkiri=Education as Commons, Children as Commoners: The Case Study of the Little Tree Community.|väljaanne=Democracy and Education, 28 (1), Article 5.|aeg=2020|vaadatud=11.01.2022}}&lt;/ref&gt;

== Täpsem kirjeldus ==
=== Ülevaade ===
Benkler argumenteerib, et ülemaailmne võrgustumine on loonud võimaluse inimestel seniolematul viisil ühineda ja tööd teha. Ta lisab, et sellise töö väärtus on vooruslik ning võimaldab panustada nn. kõrgemasse ühisesse eesmärki&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Ühisvaral põhinevat koosloomet ei oma keegi, samas üksikute panuste autoriõigused jäävad nende loojatele. Üldiselt puudub taolistel projektidel keskne juhtimine ning otsused võetakse vastu ühistes aruteludes. Enamasti puudub ühisvarasse panustamisel rahaline tasu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Benkler toob esile kolm põhilist koosloodud ühisvara tunnust&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;:
* modulaarsus – ühisprojekt peab olema jagatav ajaliselt sõltumatuteks osadeks. See võimaldab projekti kaasautoritel töötada endale sobival ajal ning panustada vastavalt võimekusele;
* granulaarsus – ühisprojekti moodulid peavad olema granulaarsed, s.o koosnema nii väikestest osadest, et nendesse panustamine on üksikisiku jaoks võimalik ja innustav;
* integratsiooni odavus – loomeprojekti graanulitest ja moodulitest terviku koostamine peab olema odav ja lihtne, lisaks peab töötama järelevalve panustatava sisu suhtes.

=== Eelised ===
Benkleri väitel on turumajanduslikes ühingutes tavaks otsustusprotsesse kasumlikkuse eesmärgil lihtsustada ja siluda. See pärsib kaastööd ja selle mitmekesisust. Seevastu ühisvaral põhinevas koosloomes võivad panustada peaaegu kõik soovijad üle kogu maailma, mis loob suurema andmerikkuse ja loomingulise mitmekesisuse. Lisaks on saab ühisvarasse panustaja valida endale meelepärase teema ning panustamiseks sobiva aja, koha ja töö mahu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Õiguslik tugi ===
Ühisvara koosloome projektidele on loodud mitmeid toetavaid õigusraamistikke. Neist kaks tuntumat on Creative Commons ja GNU General Public License.

== Kriitika ==
Michel Bauwens (P2P Foundation Netherlands) ja Alekos Pantazis (Tallinna Tehnikaülikool) väidavad, et ühisvaral ja loomel põhineva uue majanduse tekkimist pärsib selle sõltuvus turumajandusest. Ühisloome ei ole piisavalt kaitstud kapitalistliku ärakasutamise eest ning ühisloojaid piirab ühisloomesse panustamise suhteliselt väike rahaline tasuvus&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Michel Bauwens, Alekos Pantazis|url=https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0038026118758532|pealkiri=The ecosystem of commons-based peer production and its transformative dynamics|väljaanne=The Sociological Review|aeg=15.03.2018|vaadatud=26.12.2020}}&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Majandus]]</text>
      <sha1>qlorvak3163hesgs32rovbfl7clwe8k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Orazaj</title>
    <ns>0</ns>
    <id>599203</id>
    <redirect title="Orozaj" />
    <revision>
      <id>7188789</id>
      <parentid>5800586</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:16:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Orozaj]]</comment>
      <origin>7188789</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17" sha1="fam3wlfyr6xjjn95xcsoh7fgtwg9st0" xml:space="preserve">#suuna [[Orozaj]]</text>
      <sha1>fam3wlfyr6xjjn95xcsoh7fgtwg9st0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amanda Hermiine Künnapas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>605006</id>
    <revision>
      <id>7189190</id>
      <parentid>7175675</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:17:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WizardFixes1</username>
        <id>196272</id>
      </contributor>
      <origin>7189190</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7162" sha1="lei55mgwczi7shfejp91rn0hoh3g3u0" xml:space="preserve">{{PEALKIRI:Amanda Hermiine}}
'''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf.

== Haridus ==
Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.&lt;/ref&gt; Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.&lt;ref name=&quot;amanda&quot;&gt;[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].&lt;/ref&gt;

== Töö ==
Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse &quot;Roheline nagu laulaks&quot; (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.&lt;/ref&gt;

Näitlejana on Künnapas vabakutseline.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.&lt;/ref&gt; Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;. 

Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus &quot;Vaimude tund Koidula tänavas&quot;, mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.&lt;/ref&gt;

=== Tegevus meelelahutajana ===
Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga &quot;Tule minu sisse&quot; lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.&lt;ref name=&quot;staar&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- &quot;Kättemaksukontori&quot; staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.&lt;/ref&gt; 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga.

2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas &quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot; ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades &quot;Nõuniku laulu&quot; ETV telelavastusest &quot;Lumekuninganna&quot;. Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.&lt;ref&gt;Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.&lt;/ref&gt;

==Looming==
=== Teatrirollid ===
* 2015 - Irina Sergejevna, &quot;Kolm õde&quot; (A. Tšehhov, Maria Peterson), Theatrum
* 2017 – Carol Conway, &quot;Aeg ja perekond Conway&quot; ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater
* 2017 – koolitüdruk Kristi, &quot;Vaimude tund Koidula tänavas&quot; ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater
* 2017 – Cathy, &quot;Põhiküsimus&quot; ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater
* 2019 – Porila Tiiu, &quot;Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl&quot; ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater
* 2019 – Etendaja, &quot;Valem&quot; (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]]
* 2019 – Etendaja, &quot;Iha&quot; (Keithy Kuuspu), [[Kanuti Gildi SAAL]]
* 2021 – Tessa, &quot;Igatsuse rapsoodia&quot; ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater
* 2021 – Amalie, &quot;Jõulumõõk&quot; ([[Loone Ots|Loone Ots, Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum
* 2022 – Sofia/Bianca &quot;Võõrad&quot; ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater
* 2022 – Reene, &quot;Kuninganna ja Viinakurat&quot; (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum
* 2022 – Emily, &quot;U-TUBE&quot; ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid&lt;ref&gt;[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Lenna; Elviine, &quot;Naisteranna needus&quot; ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum
* 2024 – Rõõmusõnum, &quot;Aja oma atra üle koolnute kontide&quot; (O. Tokarczuk, Hendrik Toompere), Eesti Draamateater
* 2025 – Anna Caravatti, &quot;Nimi&quot; (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum
* 2025 – Liina, &quot;Vihmana ma sajan&quot; ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]])
* 2025 – Abby – &quot;Pikk nädalavahetus&quot; (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group
* 2026 – Pabra, &quot;Romeo ja Julia&quot; (Tanel Saar), Puusepp Music
* 2026 – üks peategelasi, &quot;Vennale&quot; (Tamur Tohver), Claresis Collective/Fine5 Tantsuteater

=== Filmirollid ===
* 2019 – &quot;Reiv&quot; (lühifilm) – Rave girl
* 2018 – &quot;Täiuslik elu&quot; (lühifilm) – Maria
* 2020 – &quot;[[O2 (film)|O&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;]]&quot; – Johan Sõbra armuke
* 2021 – &quot;[[Öölapsed]]&quot; – Kate
* 2021 – &quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot; – teenijatüdruk
* 2023 – &quot;[[Vaba raha]]&quot; – Armani&lt;ref name=amanda /&gt;
* 2024 – &quot;Mind on kaks&quot; – Camilla

=== Telesarjarollid ===
* 2012 – &quot;[[Ühikarotid]]. Õed&quot; – üliõpilane
* 2015 – &quot;[[Keeris]]&quot; – Lilli Looren
* 2016 – &quot;[[Padjaklubi]]&quot; – Gretta/Elisabeth
* 2016 – &quot;[[Viimane võmm]]&quot; – Agne Pärl
* 2018 – &quot;[[Lõks (seriaal)|Lõks]]&quot; – Piret
* 2021-2026 – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; – Lumi-Lee Aigo&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.&lt;/ref&gt;
* 2024 – &quot;[[Siis kui elu maitses hästi]]&quot; – Liivika
 
== Isiklikku ==
Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.&lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: &quot;Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.&quot;] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*{{imdb nimi|id=7175887}}
*[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021
*[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023

{{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>lei55mgwczi7shfejp91rn0hoh3g3u0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zubří</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611466</id>
    <revision>
      <id>7189057</id>
      <parentid>6547773</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T02:27:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189057</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1193" sha1="8oobv949m9f6ka4mj4okzx86ywzegwi" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zubří
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Zubří
|  nimi2_keel = saksa | nimi2 = Zubern
|  pilt = Zubří, kostel.jpg
|  pildiallkiri = Püha Katariina kirik Zubřís
|  lipp = Zubří prapor.svg
|  lipu_link = [[Zubří lipp]]
|  vapp = CZ Zubří COA.svg
|  vapi_link = [[Zubří vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Tšehhi
}}
'''Zubří''' ([[saksa keel]]es ''Zubern'') on linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]]. Zubří asub [[Vsetín]]ist umbes 16 km põhjakirdes ja [[Zlín]]ist ligikaudu 41 km kirdes.

Zubří asub merepinnast 378 meetri kõrgusel.&lt;ref&gt;[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/7189/zubri/ Zubří] Místopisný průvodce po České Republice&lt;/ref&gt;

Asula on rajatud [[1310]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.mesto-zubri.cz/historie-zubri Historie Zubří] Město Zubří&lt;/ref&gt; Zubří sai linnaõigused [[22. veebruar]]il [[2002]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210625100816/https://www.lysahora.cz/encyklopedie/objekty1.phtml?id=52667 Historie města Zubří] Lysá hora&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tšehhi linnad]]
[[Kategooria:Zlíni maakond]]</text>
      <sha1>8oobv949m9f6ka4mj4okzx86ywzegwi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zábřeh</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611562</id>
    <revision>
      <id>7189059</id>
      <parentid>5987308</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T02:43:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189059</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1044" sha1="2r2xmbavnedq7n0wav5ov6p5hwftnw2" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zábřeh
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Zábřeh
|  nimi2_keel = saksa | nimi2 = Hohenstadt an der March
|  pilt = Zábřeh zámek1 2.jpg
|  pildiallkiri = Zábřehi loss
|  lipp = Flag_of_Zábřeh.svg
|  lipu_link = [[Zábřehi lipp]]
|  vapp = Zábreh_znak.png
|  vapi_link = [[Zábřehi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Tšehhi
}}
'''Zábřeh''' ([[saksa keel]]es ''Hohenstadt an der March'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]. Zábřeh asub [[Šumperk]]ist ligi 12 km lõunaedelas ja [[Olomouc]]ist umbes 53 km põhjaloodes.

Zábřehit on esmamainitud [[1254]]. aastal. Linnaks on Zábřehit ürikutes esimest korda nimetatud [[1278]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.lysahora.cz/encyklopedie/objekty1.phtml?id=67881 Historie města Zábřeh]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Lysá hora&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tšehhi linnad]]
[[Kategooria:Olomouci maakond]]</text>
      <sha1>2r2xmbavnedq7n0wav5ov6p5hwftnw2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annika Arras</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614084</id>
    <revision>
      <id>7189143</id>
      <parentid>7188706</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:57:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lukas Toompere</username>
        <id>230280</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189143</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7603" sha1="nujajmg2tg6xsez5487evpbg6daubzh" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2025|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
[[Pilt:Annika Arras 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Annika Arras 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]]
'''Annika Arras''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1979]]) on eesti kommunikatsiooniekspert ja koolitaja. 

Ta on [https://miltton.ee/tiim konsultatsiooniettevõtte Miltton New Nordics kaasasutaja ja tegevjuht]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Reformikad korduvalt võiduni viinud kampaaniameister: ma ei usu EKRE võitu, aga esikoht võib ka üsna piiri peal olla |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120131766/reformikad-korduvalt-voiduni-viinud-kampaaniameister-ma-ei-usu-ekre-voitu-aga-esikoht-voib-ka-usna-piiri-peal-olla |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt; ning mitme [https://ebs.ee/kontaktid/annika-arras koolitusprogrammi autor.]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Annika Arras {{!}} EBS |url=https://ebs.ee/kontaktid/annika-arras |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ebs.ee |arhiivimisaeg=2024-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240425152032/https://ebs.ee/kontaktid/annika-arras |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Arras on õppinud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is soome filoloogiat (2003, bakalaureusekraad), [[Tartu Ülikool]]i magistriõppes meediat ja kommunikatsiooni (2003–2005, lõpetamata) ning [[Estonian Business School]]is ärijuhtimist (2021, magistrikraad, MBA).&lt;ref&gt;[https://liberalismiakadeemia.ee/akadeemia Annika Arrase tutvustus] Liberalismi Akadeemia kodulehel. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[https://ee.linkedin.com/in/annika-arras Annika Arras. Haridus]. Suhtlusvõrgustikus Linkedin. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt; Aastal 2025 omandas ta Milano Püha Südame Katolikust Ülikoolis magistrikraadi Lähis-Ida õpingute erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=About |url=https://istp2026.ee/about/ |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ISTP 2026 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Aastatel 2004–2015 töötas ta Reformierakonnas, kus ta algusaastatel tegeles sisekommunikatsiooni, koolituste ja kampaaniate korraldamisega ning alates 2007. aastast juhtis Reformierakonna valimiskampaaniaid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta on 2004. aastast [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Annika+Arras Annika Arras. Erakonna liikme otsing] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt; 

2016. aastal asutas ta Eestis koos [[Martin Kukk]] ja Gerrit Mäesalu ning Põhjamaade juhtiva nõustamisagentuuriga [https://miltton.com/ Miltton Group] valitsus- ja korporatiivsuhete agentuuri Miltton Nordics.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Elmat |eesnimi=Kristiin |kuupäev=2016-11-11 |pealkiri=Täna avatakse valitsus- ja korporatiivsuhete agentuur Miltton Nordics |url=https://miltton.ee/tana-avatakse-valitsus-ja-korporatiivsuhete-agentuur-miltton-nordics |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Miltton |keel=et |arhiivimisaeg=2024-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240221042343/https://miltton.ee/tana-avatakse-valitsus-ja-korporatiivsuhete-agentuur-miltton-nordics |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2018. aastal ühinesid Miltton Nordics ja [[Kristi Liiva]] asutatud Kommunikatsioonibüroo JLP ning loodi rahvusvahelise ambitsiooniga strateegilise kommunikatsiooni ettevõte [https://miltton.ee/ Miltton New Nordics]. Annika Arras on sestpeale olnud selle ühendettevõtte tegevjuht. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-12-06 |pealkiri=Miltton Grupp ostis kommunikatsioonibüroo JLP – siht on &quot;Uus Põhjala&quot; |url=https://www.err.ee/882625/miltton-grupp-ostis-kommunikatsiooniburoo-jlp-siht-on-uus-pohjala |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Miltton on Soomes 2001. aastal asutatud kommunikatsiooniettevõtete grupp, mis on aja jooksul kommunikatsiooninõustamise alalt laienenud valitsussuhetesse, inimeste arendamise ja koolitamise, muutuste juhtimise, investorsuhete, reklaami ning rahvusvaheliste suhete nõustamise valdkonda. Miltton Grupi asutaja on [https://www.talouselama.fi/uutiset/konsulttitalo-tekee-nayttavaa-kasvua-ja-imuroi-riveihinsa-nimekkaita-vaikuttajia-miltton-on-uniikki-tapaus-suomen-toimistokentassa/71bcb28a-be24-4e60-8498-c0ea9b7f38ee Mathias Järnström].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Miltton Group veebileht |url=https://miltton.com/about-us |vaadatud=11.02.2024}}&lt;/ref&gt;

Annika Arras on nõustanud poliitilises kommunikatsioonis ja valimiskampaaniate strateegiates mitmeid poliitikuid teistes Euroopa ja Lähis-Ida riikides&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Annika Arras on tegutsenud ka toitlustusäris, talle kuulus kuni 2019. aastani [[Tallinn]]as [[restoran]] Kuldmokk (Kuldmokk OÜ lõpetas tegevuse 2021. aastal).&lt;ref&gt;[https://liberalismiakadeemia.ee/akadeemia Annika Arrase tutvustus] Liberalismi Akadeemia kodulehel. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company_search_result/d76ac12?name_or_code=Kuldmokk Kuldmokk OÜ] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja vabatahtlik tegevus ==
2015. aastal asutas ta koos [https://www.freiheit.org/ Friedrich Naumanni Fondi] ja [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] rahvusvahelise akadeemia European Women's Academy of Political Leadership and Campaigning&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-06-04 |pealkiri=European Women's Academy for Political Leadership and Campaigning 2018 |url=https://www.freiheit.org/ost-und-sudosteuropa/european-womens-academy-political-leadership-and-campaigning-2018 |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.freiheit.org |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, mis aastal 2020 nimetati ümber [https://www.aldeparty.eu/theallianceofher The Alliance of Her] Annika Arras on olnud paljude Euroopa naispoliitikute koolitaja ja mentor.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alates 2021. aastast on Annika Arras osalenud poliitikavaatlejana [[Kuku Raadio|Kuku raadio]] päevakajalises poliitikasaates [https://kuku.pleier.ee/podcast/poliitikaguru Poliitikaguru.] Poliitikavaatlejana on ta kommenteerinud nii 2023. aasta parlamendivalimisi Eestis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-03-06 |pealkiri=Arras: Reformierakonna edu tagas keskendumine julgeolekule |url=https://www.err.ee/1608905324/arras-reformierakonna-edu-tagas-keskendumine-julgeolekule |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kui ka hilisemaid sündmusi Eesti poliitikas &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pere |eesnimi=Brent |kuupäev=2023-11-17 |pealkiri=Nädala intervjuu. Annika Arras: Isamaa reitingu taga pole töö, vaid soodsate asjade kokkulangevus |url=https://edasi.org/209578/nadala-intervjuu-annika-arras-isamaa-reitingu-taga-pole-too-vaid-soodsate-asjade-kokkulangevus/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Edasi - Innustav ja hariv ajakiri |keel=et}}&lt;/ref&gt;, aga ka 2024. aasta presidendivalimisi Soomes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Annika Arras, fennofiil, poliitilise kommunikatsiooni ekspert {{!}} |kuupäev=2024-01-19 |pealkiri=Annika Arras: eestlane vaatab, kuidas soomlane valib presidenti |url=https://www.err.ee/1609223469/annika-arras-eestlane-vaatab-kuidas-soomlane-valib-presidenti |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Annika Arras on mittetulundusühingu [https://csr.ee/meist/#juhatus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum juhatuse liige] ja [https://amcham.ee/about/board-of-directors/ Ameerika Kaubanduskoda Eestis juhatuse liige] ja [[Vabaühenduste Liit]] nõukogu liige.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Arras, Annika}}
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>nujajmg2tg6xsez5487evpbg6daubzh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189144</id>
      <parentid>7189143</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:02:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lukas Toompere</username>
        <id>230280</id>
      </contributor>
      <origin>7189144</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7254" sha1="1ck3hpzr8oqvnh137z0quiejnljq7oo" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2025|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
[[Pilt:Annika Arras 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Annika Arras 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]]
'''Annika Arras''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1979]]) on eesti kommunikatsiooniekspert ja koolitaja. 

Ta on konsultatsiooniettevõtte Miltton New Nordics kaasasutaja ja tegevjuht ning mitme koolitusprogrammi autor.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Reformikad korduvalt võiduni viinud kampaaniameister: ma ei usu EKRE võitu, aga esikoht võib ka üsna piiri peal olla |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120131766/reformikad-korduvalt-voiduni-viinud-kampaaniameister-ma-ei-usu-ekre-voitu-aga-esikoht-voib-ka-usna-piiri-peal-olla |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

== Haridus ==
Arras on õppinud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is soome filoloogiat (2003, bakalaureusekraad), [[Tartu Ülikool]]i magistriõppes meediat ja kommunikatsiooni (2003–2005, lõpetamata) ning [[Estonian Business School]]is ärijuhtimist (2021, magistrikraad, MBA).&lt;ref&gt;[https://liberalismiakadeemia.ee/akadeemia Annika Arrase tutvustus] Liberalismi Akadeemia kodulehel. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[https://ee.linkedin.com/in/annika-arras Annika Arras. Haridus]. Suhtlusvõrgustikus Linkedin. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt; Aastal 2025 omandas ta Milano Püha Südame Katolikust Ülikoolis magistrikraadi Lähis-Ida õpingute erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=About |url=https://istp2026.ee/about/ |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ISTP 2026 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Aastatel 2004–2015 töötas ta Reformierakonnas, kus ta algusaastatel tegeles sisekommunikatsiooni, koolituste ja kampaaniate korraldamisega ning alates 2007. aastast juhtis Reformierakonna valimiskampaaniaid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta on 2004. aastast [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Annika+Arras Annika Arras. Erakonna liikme otsing] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt; 

2016. aastal asutas ta Eestis koos [[Martin Kukk]] ja Gerrit Mäesalu ning Põhjamaade juhtiva nõustamisagentuuriga [https://miltton.com/ Miltton Group] valitsus- ja korporatiivsuhete agentuuri Miltton Nordics.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Elmat |eesnimi=Kristiin |kuupäev=2016-11-11 |pealkiri=Täna avatakse valitsus- ja korporatiivsuhete agentuur Miltton Nordics |url=https://miltton.ee/tana-avatakse-valitsus-ja-korporatiivsuhete-agentuur-miltton-nordics |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Miltton |keel=et |arhiivimisaeg=2024-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240221042343/https://miltton.ee/tana-avatakse-valitsus-ja-korporatiivsuhete-agentuur-miltton-nordics |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2018. aastal ühinesid Miltton Nordics ja [[Kristi Liiva]] asutatud Kommunikatsioonibüroo JLP ning loodi rahvusvahelise ambitsiooniga strateegilise kommunikatsiooni ettevõte [https://miltton.ee/ Miltton New Nordics]. Annika Arras on sestpeale olnud selle ühendettevõtte tegevjuht. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-12-06 |pealkiri=Miltton Grupp ostis kommunikatsioonibüroo JLP – siht on &quot;Uus Põhjala&quot; |url=https://www.err.ee/882625/miltton-grupp-ostis-kommunikatsiooniburoo-jlp-siht-on-uus-pohjala |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Miltton on Soomes 2001. aastal asutatud kommunikatsiooniettevõtete grupp, mis on aja jooksul kommunikatsiooninõustamise alalt laienenud valitsussuhetesse, inimeste arendamise ja koolitamise, muutuste juhtimise, investorsuhete, reklaami ning rahvusvaheliste suhete nõustamise valdkonda. Miltton Grupi asutaja on [https://www.talouselama.fi/uutiset/konsulttitalo-tekee-nayttavaa-kasvua-ja-imuroi-riveihinsa-nimekkaita-vaikuttajia-miltton-on-uniikki-tapaus-suomen-toimistokentassa/71bcb28a-be24-4e60-8498-c0ea9b7f38ee Mathias Järnström].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Miltton Group veebileht |url=https://miltton.com/about-us |vaadatud=11.02.2024}}&lt;/ref&gt;

Annika Arras on nõustanud poliitilises kommunikatsioonis ja valimiskampaaniate strateegiates mitmeid poliitikuid teistes Euroopa ja Lähis-Ida riikides&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Annika Arras on tegutsenud ka toitlustusäris, talle kuulus kuni 2019. aastani [[Tallinn]]as [[restoran]] Kuldmokk (Kuldmokk OÜ lõpetas tegevuse 2021. aastal).&lt;ref&gt;[https://liberalismiakadeemia.ee/akadeemia Annika Arrase tutvustus] Liberalismi Akadeemia kodulehel. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company_search_result/d76ac12?name_or_code=Kuldmokk Kuldmokk OÜ] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja vabatahtlik tegevus ==
2015. aastal asutas ta koos [https://www.freiheit.org/ Friedrich Naumanni Fondi] ja [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] rahvusvahelise akadeemia European Women's Academy of Political Leadership and Campaigning&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-06-04 |pealkiri=European Women's Academy for Political Leadership and Campaigning 2018 |url=https://www.freiheit.org/ost-und-sudosteuropa/european-womens-academy-political-leadership-and-campaigning-2018 |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.freiheit.org |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, mis aastal 2020 nimetati ümber [https://www.aldeparty.eu/theallianceofher The Alliance of Her] Annika Arras on olnud paljude Euroopa naispoliitikute koolitaja ja mentor.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alates 2021. aastast on Annika Arras osalenud poliitikavaatlejana [[Kuku Raadio|Kuku raadio]] päevakajalises poliitikasaates [https://kuku.pleier.ee/podcast/poliitikaguru Poliitikaguru.] Poliitikavaatlejana on ta kommenteerinud nii 2023. aasta parlamendivalimisi Eestis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-03-06 |pealkiri=Arras: Reformierakonna edu tagas keskendumine julgeolekule |url=https://www.err.ee/1608905324/arras-reformierakonna-edu-tagas-keskendumine-julgeolekule |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kui ka hilisemaid sündmusi Eesti poliitikas &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pere |eesnimi=Brent |kuupäev=2023-11-17 |pealkiri=Nädala intervjuu. Annika Arras: Isamaa reitingu taga pole töö, vaid soodsate asjade kokkulangevus |url=https://edasi.org/209578/nadala-intervjuu-annika-arras-isamaa-reitingu-taga-pole-too-vaid-soodsate-asjade-kokkulangevus/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Edasi - Innustav ja hariv ajakiri |keel=et}}&lt;/ref&gt;, aga ka 2024. aasta presidendivalimisi Soomes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Annika Arras, fennofiil, poliitilise kommunikatsiooni ekspert {{!}} |kuupäev=2024-01-19 |pealkiri=Annika Arras: eestlane vaatab, kuidas soomlane valib presidenti |url=https://www.err.ee/1609223469/annika-arras-eestlane-vaatab-kuidas-soomlane-valib-presidenti |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Annika Arras on mittetulundusühingu [https://csr.ee/meist/#juhatus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum juhatuse liige] ja [https://amcham.ee/about/board-of-directors/ Ameerika Kaubanduskoda Eestis juhatuse liige] ja [[Vabaühenduste Liit]] nõukogu liige.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Arras, Annika}}
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>1ck3hpzr8oqvnh137z0quiejnljq7oo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sten Lind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614667</id>
    <revision>
      <id>7189192</id>
      <parentid>6139450</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:18:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38773-57</username>
        <id>233110</id>
      </contributor>
      <comment>/* Haridus */</comment>
      <origin>7189192</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2325" sha1="2mb1al685zz83lug3j57620pd6y1crb" xml:space="preserve">[[Fail:Sten Lind 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Sten Lind 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Sten Lind''' (sündinud [[23. juuli]]l [[1979]]) on eesti [[kohtunik]].

== Haridus ==
Ta sai [[2004]]. aastal [[magistrikraad]]i [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlind%2C+sten&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ/Xlind%2C+sten&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBKEY=lind%2C+sten/1%2C24%2C24%2CB/frameset&amp;FF=Xlind%2C+sten&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;1%2C1%2C|pealkiri=Edasikaebeõiguse ulatus kõrgeimas kohtus: mudelid ja põhimõtted|väljaanne=ESTER|vaadatud=3.9.2021}}&lt;/ref&gt; ja 2024 Tallinna Ülikoolis magistrikraadi cum laude keeleteaduse ja keeletoimetamise alal.

== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Lind on Tallinna ringkonnakohtunik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tarmo Vahter|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90175061/kohtunik-sten-lindi-moot-sai-tais-seadus-nouab-sarikurjategijate-pattude-unustamist-aga-ma-ei-pea-seda-oigeks|pealkiri=Kohtunik Sten Lindi mõõt sai täis: seadus nõuab sarikurjategijate pattude unustamist, aga ma ei pea seda õigeks|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=17.06.2020|vaadatud=3.9.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud|pealkiri=Eesti kohtunikud|väljaanne=Kohus.ee|vaadatud=3.9.2021|arhiivimisaeg=6.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210906091434/https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Sten lind on Eesti [[Riigikohus|riigikohtu]] distsiplinaarkolleegiumi liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/distsiplinaarkolleegium|pealkiri=Distsiplinaarkolleegium|väljaanne=Riigikohus|vaadatud=3.9.2021}}&lt;/ref&gt;

Ta koostas koos kaasautoritega 2008. aastal teose &quot;Sissejuhatus kohtumenetluse õpetusse. Eesti kohtumenetlusõiguse võrdluspilt&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.goodreads.com/book/show/22331411-sissejuhatus-kohtumenetluse-petusse-eesti-kohtumenetlus-iguse-v-rdlusp|pealkiri=Sissejuhatus kohtumenetluse õpetusse. Eesti kohtumenetlusõiguse võrdluspilt|väljaanne=Goodreads|vaadatud=3.9.2021}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lind, Sten}}
[[Kategooria:Eesti kohtunikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>2mb1al685zz83lug3j57620pd6y1crb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>White Christmas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>620620</id>
    <revision>
      <id>7188947</id>
      <parentid>6869549</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:16:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188947</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3125" sha1="gl39uyua0ko30l36w7tt55doimwvwiq" xml:space="preserve">[[Pilt:White christmas by the drifters US 7-inch red variant.png|pisi|200px|1954. aastal välja antud [[The Drifters]]i 7&quot; vinüülsingel &quot;White Christmas&quot;]]
'''&quot;White Christmas&quot;''' on [[Irving Berlin]]i kirjutatud [[jõululaul]].

See on üks Berlini tuntumaid muusikateoseid, millest on saanud üks maailma populaarsemaid jõululaule. [[Bing Crosby]] esituses on singlit &quot;White Christmas&quot; müüdud rohkem kui 100 miljonit eksemplari – see on ajaloo suurima läbimüügiga singel.

Berlin kirjutas 1942. aasta filmi &quot;[[Holiday Inn]]&quot; jaoks ühe laulu iga filmis esineva püha kohta, lisaks jõuludele muuhulgas ka Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevast, [[tänupüha]]dest ja uusaastast rääkiva laulu. Ta soovis, et jõululaul oleks filmi kõrgpunktiks. Berlin oli ise [[juudid|juudi]] päritolu, kuid ta veetis jõulusid kodus koos oma [[katoliiklus|katoliiklasest]] naise ja lastega ning talle oli tuttav Ameerika pühadega seotud nostalgiline meeleolu.

Berlin kirjutas laulu Lõuna-[[California]]s, kus ta hakkas sealsete palmipuude ja sooja ilma keskel igatsema [[valged jõulud|valgete jõulude]] järele. Laulu valmides oli Berlin kindel, et sellest saab hitt. Oma laulu arranžeerijale Helmy Kresale esitades ütles ta: &quot;See pole mitte ainult parim lugu, mille olen kunagi kirjutanud, vaid ka parim, mille keegi on kunagi kirjutanud.&quot;

Esimest korda esitas Crosby seda laulu avalikult 1941. aasta jõuluõhtul [[NBC]] raadiosaates &quot;Kraft Music Hall&quot;. Algul ei pälvinud laul suurt tähelepanu ja singlina seda kohe välja ei antud. 29. mail 1942 salvestas Crosby laulu &quot;White Christmas&quot; [[Los Angeles]]es Radio Recordersi stuudios koos Ken Darby Singersi ning [[John Scott Trotter]]i ja tema orkestriga. Suurema tuntuse sai see pärast filmi &quot;Holiday Inn&quot; esilinastumist 1942. aasta augustis. Filmis esitas Crosby seda koos [[Marjorie Reynolds]]iga (Reynoldsi asemel laulis filmis tegelikult Martha Mears). 1943. aasta märtsis toimunud [[1943. aasta Oscari auhinnad|15. Oscarite galal]] võitis &quot;White Christmas&quot; auhinna parima originaallaulu kategoorias.

2001. aastal valiti &quot;White Christmas&quot; Ameerika 20. sajandi suurimate laulude seas (''Songs of the Century'') &quot;[[Over the Rainbow]]&quot; järel teisele kohale.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130701015145/http://edition.cnn.com/2001/SHOWBIZ/Music/03/07/list.top.365.songs/ &quot;Songs of the Century&quot;]. edition.cnn.com. 7.3.2001. Vaadatud 25.12.2021&lt;/ref&gt; 2004. aastal valis [[Ameerika Filmiinstituut]] (AFI) &quot;White Christmasi&quot; 20. sajandi Ameerika parimate filmilaulude seas (''[[AFI's 100 Years...100 Songs]]'') viiendale kohale.&lt;ref&gt;[https://www.afi.com/afis-100-years-100-songs/ &quot;AFI's 100 YEARS...100 SONGS&quot;]. afi.com. Vaadatud 25.12.2021&lt;/ref&gt;

&quot;White Christmas&quot; on üks ajaloo kõige sagedamini salvestatud jõululaule. Seda on kaverdanud väga paljud esitajad ja lisaks inglise keelele on seda esitatud paljudes muudeski keeltes. Eestikeelsete sõnade autor on [[Heldur Karmo]] (eestikeelseid sõnu on vähemalt neli varianti).&lt;ref&gt;http://heldurkarmo.net.ee/?qry=1,613 (vaadatud 25.12.2021)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Jõululaulud]]</text>
      <sha1>gl39uyua0ko30l36w7tt55doimwvwiq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>620625</id>
    <revision>
      <id>7189129</id>
      <parentid>6788769</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:46:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189129</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4534" sha1="krqfknb5lzet8gih6q2httmdhvso5qp" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir
| pilt = Thórdís Kolbrún Reykfjörð Gylfadóttir, Foreign Minister of Iceland, visited the Department of State in Washington, D.C. on 19 April 2024 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir (2024)
| amet = Islandi välisminister
| ametiajaalgus = [[9. aprill]] [[2024]]
| ametiajalõpp = [[21. detsember]] 2024
| eelmine = [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
| järgmine = [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]
| amet2 = Islandi välisminister
| ametiajaalgus2 = [[28. november]] [[2021]]
| ametiajalõpp2 = 14. oktoober 2023
| eelmine2 = [[Guðlaugur Þór Þórðarson]]
| järgmine2 = [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
| amet3 = Islandi rahandus- ja majandusminister
| ametiajaalgus3 = [[14. oktoober]] [[2023]]
| ametiajalõpp3 = 9. aprill 2024
| eelmine3 = [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
| järgmine3 = [[Sigurður Ingi Jóhannsson]]
| amet4 = Islandi turismi, tööstuse ja innovatsiooni minister
| ametiajaalgus4 = [[11. jaanuar]] [[2017]]
| ametiajalõpp4 = 28. november 2021
| eelmine4 = [[Ragnheiður Elín Árnadóttir]] (tööstuse ja kaubanduse minister)
| järgmine4 = [[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] (teaduse, tööstuse ja innovatsiooni minister)
| amet5 = Islandi justiitsminister
| ametiajaalgus5 = [[14. märts]] [[2019]]
| ametiajalõpp5 = [[5. september]] 2019
| eelmine5 = [[Sigríður Á. Andersen]]
| järgmine5 = [[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]]
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = Þórdís Kolbrún Reykfjörd Gylfadóttir
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|11|4}}
| sünnikoht = [[Akranes]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]]
| abikaasa = 
| vanemad = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = [[Reykjavíki Ülikool]]
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = 
}}
'''Þórdís Kolbrún Reykfjörd Gylfadóttir''' (sündinud [[4. november|4. novembril]] [[1987]] [[Akranes]]is) on [[Island]]i poliitik ja jurist. Ta kuulub [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvusparteisse]].

Ta lõpetas [[2010]]. aastal [[Reykjavíki Ülikool]] bakalaureusekraadiga õigusteaduse erialal. [[Erasmuse programm]]i raames õppis ta [[2011]]. aastal [[Salzburgi Ülikool]]is [[Austria]]s. [[2012]]. aastal sai ta Reykjavíki Ülikoolis magistrikraadi õigusteaduse erialal.&lt;ref&gt;[https://www.althingi.is/altext/cv/is/?nfaerslunr=1252 Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir] Alþingi&lt;/ref&gt;

2011–2012 töötas ta juristina Planeerimise ja Ehituse Appellatsioonikomitees. [[2013]]–[[2015]] oli ta õppejõud Reykjavíki Ülikoolis. 2013–[[2014]] oli ta Iseseisvuspartei parlamendifraktsiooni büroojuhataja. 2014–[[2016]] oli ta Islandi siseministri [[Ólöf Nordal]]i poliitiline nõunik. Alates 2016. aastast on ta [[Alþingi]] liige. [[2017]]– [[2021]] oli ta Islandi turismi, tööstuse ja innovatsiooni minister. [[2019]]. aasta märtsist septembrini oli ta Islandi justiitsminister.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211128221453/https://www.government.is/ministries/ministry-for-foreign-affairs/minister-for-foreign-affairs-and-international-development-cooperation/ Thórdís Kolbrún Reykfjörd Gylfadóttir : Minister for Foreign Affairs and International Development Cooperation] Government of Iceland&lt;/ref&gt;

Alates [[2018]]. aastast on ta Iseseisvuspartei aseesimees.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211225112258/https://iwttf.com/speakers-and-delegates/thordis-thordis-kolbrun-reykfjord-gylfadottir/ Þórdís Kolbrún Reykfjörð Gylfadóttir] The International Women in Travel &amp; Tourism Forum&lt;/ref&gt;

Alates [[28. november|28. novembrist]] [[2021]] kuni [[14. oktoober|14. oktoobrini]] [[2023]] oli ta Islandi välisminister.&lt;ref&gt;[https://rulers.org/icegovt.html Iceland. Ministries, etc.] rulers.org&lt;/ref&gt;

14. oktoobrist 2023 kuni 9. aprillini 2024 oli Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir Islandi rahandus- ja majandusminister.

[[9. aprill]]ist kuni 21. detsembrini 2024 oli ta teist korda Islandi välisminister.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Thordis Kolbrun R. Gylfadottir}}
[[Kategooria:Islandi välisministrid]]
[[Kategooria:Islandi juristid]]
[[Kategooria:Justiitsministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>krqfknb5lzet8gih6q2httmdhvso5qp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Niina Petrõkina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622417</id>
    <revision>
      <id>7189157</id>
      <parentid>7157748</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:59:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38841-29</username>
        <id>233106</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7189157</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28987" sha1="6gbevhfsgqi7vu4ztmajuyv1j48ucpe" xml:space="preserve">{{Iluuisutaja
&lt;!-- Üldinfo --&gt;
| nimi = Niina Petrõkina
| pilt = Niina Petrõkina, iluuisutaja.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Niina Petrõkina 2025. aastal
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2004|08|14}}
| sünnikoht = 
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| pikkus = 158 cm&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot; /&gt;
| kaal =
&lt;!-- Sportlik karjäär --&gt;
| võistlusala = naiste üksiksõit
| partner =
| varasemad =
| klubi = [[Cascade]]
| treener = [[Svetlana Varnavskaja]]
| koreograaf =
&lt;!-- Saavutused --&gt;
| em = {{Kuld}} [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2025]], [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2026]]
&lt;!-- ISU punktirekordid --&gt;
| lühikava =  '''70,61''' (EM 2026)&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot; /&gt;
| vabakava = '''145,53''' (EM 2026)&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot; /&gt;
| kokku    = '''216,14''' (EM 2026)&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot; /&gt;
&lt;!-- Välislingid --&gt;
| koduleht =
| viimati muudetud = 16. jaanuar 2026
}}
'''Niina Petrõkina''' (sündinud [[14. august]]il [[2004]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[iluuisutaja]], kahekordne Euroopa meister naiste üksiksõidus (2025 ja 2026) ning neljakordne Eesti meister täiskasvanute arvestuses.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[2026. aasta taliolümpiamängud|Milano Cortina taliolümpiamängud]]el saavutas ta seitsmenda koha (2026). 

Petrõkina on [[Rahvusvaheline Uisuliit|Rahvusvahelise Uisuliidu]] (ISU) korraldatud võistluste, sealhulgas ISU Grand Prix Series ja ISU Challenger Series, kuuekordne medalist.&lt;ref name=&quot;Niina&quot;&gt;[http://www.isuresults.com/bios/isufs_cr_00104482.htm Niina Petrõkina. Võistlustulemused] isuresults.com, Vaadatud 31. jaanuar 2025.&lt;/ref&gt; Lisaks on ta püstitanud mitmeid Eesti rekordeid nii lühikavas, vabakavas kui ka kahe kava kokkuvõttes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sportlastee ja saavutused ==
Niina Petrõkina alustas iluuisutamistreeninguid nelja-aastaselt, 2008. aastal ning tema treeneriks on olnud kogu aeg [[Svetlana Varnavskaja]].

Ta hakkas võistlema 2012. aastal, osaledes [[Tallinn Trophy]] 2012 võistlusel (Chicks) ja saavutas 17. koha. Esimese rahvusvahelise võistluse tegi ta 2014. aastal [[Austria]]s [[Graz]]is, kus tuli kolmandaks.

Rahvusvahelise juunioridebüüdi tegi Petrõkina 2017. aasta oktoobris Haabersti karikavõistlustel, kus ta saavutas teise koha.&lt;ref name=Niina /&gt;

=== Hooaeg 2018–2019: juunioride Grand Prix’ debüüt ===
Petrõkina tegi juunioride GP-debüüdi 2018. aasta novembris [[Tšehhi]]s toimunud JGP-etapil, kus ta saavutas 11. koha. Samal aastal võitis ta Volvo Open Cupi ning pälvis Tallinn Trophy võistlusel juunioride naiste arvestuses pronksmedali. 2019. aasta Eesti meistrivõistlustel sai ta neljanda koha.&lt;ref name=Niina /&gt;

=== Hooaeg 2019–2020 ===
[[Läti]]s toimunud võistlusel saavutas Petrõkina kuuenda ja [[Poola]]s peetud võistlusel kümnenda koha. Ta kaitses 2019. aasta Tallinn Trophy võistlusel juunioride arvestuses medalikohta ning tuli 2020. aasta Eesti meistrivõistlustel teisele kohale.

2020. aasta märtsis osales Petrõkina esimest korda juunioride maailmameistrivõistlustel. Ta ei pääsenud vabakava esitama ning sai kokkuvõttes 33. koha.&lt;ref name=Niina /&gt;

=== Hooaeg 2020–2021 ===
Hooaeg jäi Petrõkinal haiguse tõttu vahele.

=== Hooaeg 2021–2022: täiskasvanute rahvusvaheliste võistluste debüüt ===
Petrõkina avas hooaja juunioride Grand Prix’ sarjas 2021. aasta Prantsusmaa etapil, kus ta saavutas seitsmenda koha. 2021. aasta Austria etapil tuli ta neljandaks, mis oli tema senine parim tulemus juunioride Grand Prix’ sarjas.

Novembris tegi Petrõkina oma rahvusvahelise debüüdi täiskasvanute tasemel, osaledes 2021. aasta Austria CS Cupil, kus ta võitis pronksmedali Jaapani uisutaja [[Wakaba Higuchi]] ja Lõuna-Korea sportlase [[Park Yeon-jeong]]i järel. Ta edestas sealhulgas ka valitsevat Eesti meistrit [[Eva-Lotta Kiibus]]t.

2021. aasta CS Warsaw Cupil võitis Petrõkina hõbemedali Venemaa uisutaja Maia Hromõhhi järel ja Poola uisutaja [[Ekaterina Kurakova]] ees. 2021. aasta CS Golden Spin of Zagrebi võistlusel pälvis ta pronksmedali.

2021. aasta detsembris võitis Petrõkina [[Eesti meistrivõistlused iluuisutamises|Eesti meistrivõistlused]]. Ta pääses tänu riigisisestele tulemustele 2022. aasta [[Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlustele]], kus Eestil oli naiste üksiksõidus kaks kohta, ning saavutas seal kaheksanda koha, edestades Eva-Lotta Kiibust.&lt;ref name=Niina /&gt; [[2022. aasta taliolümpiamängud|2022. aasta taliolümpiamängudele Pekingis]] Petrõkina ei kvalifitseerunud; Eestit esindas seal Kiibus.

Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi]] algust Ukrainasse 24. veebruaril 2022 keelas [[Rahvusvaheline Uisuliit]] (ISU) Venemaa sportlastel osalemise ISU rahvusvahelistel võistlustel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220309032351/https://www.isu.org/isu-news/news/145-news/14024-isu-statement-on-the-ukrainian-crisis-participation-in-international-competitions-of-skaters-and-officials-from-russia-and-belarus?templateParam=15  ISU Statement on the Ukrainian crisis ...] International Skating Union. March 1, 2022.&lt;/ref&gt; Kuna eelmistel aastatel olid Venemaa naisuisutajad rahvusvahelisel tasemel domineerinud, mõjutas see otsus ala märkimisväärselt.

2022. aasta märtsis tegi Niina Petrõkina [[Iluuisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] debüüdi [[Prantsusmaa]]l [[Montpellier]]’s, kus ta saavutas 16. koha. Juunioride maailmameistrivõistlusi ei saanud mitmel põhjusel plaanipäraselt [[Sofia]]s korraldada ning need toimusid aprilli keskel [[Tallinn]]as, olles juba kolmas ISU tiitlivõistlus, mis seal aasta jooksul peeti.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220304124547/https://www.isu.org/figure-skating/news/news-fsk/14031-isu-world-junior-figure-skating-championships-2022-allotted-to-tallinn-est?templateParam=15  ISU World Junior Figure Skating Championships 2022 allotted to Tallinn (EST)] International Skating Union. March 4, 2022.&lt;/ref&gt; Petrõkina oli lühikava järel kuuendal kohal, kuid langes vabakava järel kokkuvõttes üheksandaks.

=== Hooaeg 2022–2023 ===
Petrõkina alustas hooaega kahel Challenger Seriesi võistlusel: 2022. aasta Nebelhorn Trophyl saavutas ta 11. koha ning 2022. aasta Budapest Trophyl võitis pronksmedali. Seejärel kutsuti ta osalema 2022. aasta Skate Canada Internationali Grand Prix’ etapil, kus ta tuli kuuendale kohale.&lt;ref name=Niina /&gt;

Soomes Espoos toimunud 2023. aasta Euroopa meistrivõistlustel saavutas Eesti meister Niina Petrõkina Eesti iluuisutamise läbi aegade parima tulemuse, tulles kuuendale kohale. Lühikava järel seitsmendal kohal olnud Petrõkina teenis vabakavas 122,69 punkti ning kogus kahe kava kokkuvõttes hooaja tippmarki tähistanud 183,74 punkti, mis tagas talle kuuenda koha.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608866789/niina-petrokina-tegi-em-il-eesti-labi-aegade-parima-tulemuse Niina Petrõkina tegi EM-il Eesti läbi aegade parima tulemuse] err.ee 28.01.2023.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris Tallinnas Haabersti jäähallis peetud rahvusvahelisel võistlusel Tallink Hotels Cup võitis Petrõkina naiste üksiksõidus esikoha, kogudes esimest korda rahvusvahelisel võistlusel üle 200 punkti (203,52 punkti).&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120145200/petrokina-kogus-esmakordselt-rahvusvahelisel-voistlusel-ule-200-punkti-levandi-alistas-em-pronksi Petrõkina kogus esmakordselt rahvusvahelisel võistlusel üle 200 punkti.] Delfi sport, 17.02.2023.&lt;/ref&gt;

Jaapanis Saitamas 2023. aasta märtsis toimunud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel saavutas Petrõkina naiste üksiksõidus üheksanda koha, mis oli Eesti iluuisutajate seni parim tulemus maailmameistrivõistlustelt. Ta kogus kokku 193,49 punkti, mis oli tema parim punktisumma rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Lühikavas püstitas Petrõkina 68,00 punktiga isikliku rekordi ning hoidis enne vabakava kuuendat kohta.&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120162722/niina-petrokina-saavutas-iluuisutamise-mm-il-eesti-labi-aegade-parima-tulemuse-ning-toi-koondisele-uhe-lisakoha Niina Petrõkina saavutas iluuisutamise MM-il Eesti läbi aegade parima tulemuse ....] Delfi sport, 24.03.2023.&lt;/ref&gt;

=== Hooaeg 2023–2024 ===
[[Pilt:Niina Petrokina 2024 Worlds Short Program 4.jpg|pisi|Niina Petrõkina 2024. aasta MM-võistlustel]]
Petrõkina alustas hooaega 2023. aasta Lombardia Trophyl (CS), kus ta saavutas seitsmenda koha. Grand Prix’ etapil 2023. aasta Skate America lõpetas ta lühikava neljandana. Vabakavas oli ta samuti neljas, püstitades uue isikliku rekordi 129,53 punktiga, ning tõusis kokkuvõttes kolmandale kohale, võites pronksmedali. Tegemist oli Eesti iluuisutaja esimese medaliga Grand Prix’ sarjas. 2023. aasta Hiina karikavõistlustel tuli Petrõkina neljandaks.

Petrõkina pidi osalema ka 2023. aasta CS Golden Spin of Zagrebi võistlusel, kuid kukkus võistluseelsel treeningul ning murdis vasaku jala [[pindluu]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609192666/pindluu-murdnud-petrokina-kukkusin-vaga-halvasti-jala-peale Pindluu murdnud Petrõkina: kukkusin väga halvasti jala peale] sport.err.ee, 12. detsember 2023.&lt;/ref&gt; Vigastuse tõttu loobus ta võistlusest ega saanud osaleda ka Eesti meistrivõistlustel ega Euroopa meistrivõistlustel [[Kaunas]]es.&lt;ref name=&quot;pindluu&quot;/&gt;

Kuigi Petrõkina jalg ei olnud [[2024. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2024. aasta Montrealis toimunud maailmameistrivõistlusteks]] täielikult paranenud, pidas ta end võistluseks piisavalt valmis olevaks. Ta tunnistas, et tundis hüpetel valu vasakus jalas ning otsustas koos treeneritega eemaldada kavast ühe hüppe. Lühikavas saavutas ta üllatuslikult seitsmenda koha ja püstitas hooaja parima tulemuse 66,23 punktiga.&lt;ref name=&quot;Vigastuse seljatanud Petrõkina...&quot; /&gt; Vabakava ebaõnnestus ning ta kogus selle eest 110,30 ja kahe kava kokkuvõttes 176,53 punkti, mis andis talle võistlusel 16. koha.&lt;ref name=&quot;Petrõkina langes esikümnest vä...&quot; /&gt;

Pärast maailmameistrivõistlusi jäi Petrõkina mõneks ajaks Kanadasse, et töötada koos koreograaf [[Mark Pillay]]ga, keskendudes täielikule taastumisele ja uue lühikava ettevalmistamisele.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609305363/eesti-tippuisutajad-vahetavad-kavad-valja Eesti tippuisutajad vahetavad kavad välja] sport.err.ee, 7. aprill 2024.&lt;/ref&gt;

=== Hooaeg 2024–2025 === 
Petrõkina alustas hooaega ISU Challenger Seriesi võistlustel, kus saavutas Lombardia Trophyl seitsmenda koha ning võitis hõbemedali Trophée Métropole Nice Côte d’Azuri võistlusel. 2024–2025 Grand Prix’ sarjas osaledes jäi ta Jaapanis peetud NHK Trophy etapil ootamatult tagasihoidliku esituse järel kümnendale kohale. Nädal hiljem võistles Petrõkina Grand Prix of Finlandi etapil, kus ta saavutas seitsmenda koha.

2024. aasta detsembris Tallinnas peetud 2025. aasta Eesti meistrivõistlustel kogus Petrõkina lühikavas 59,64 ja vabakavas 133,58 punkti ning tuli 193,22 punktiga kolmandat korda Eesti meistriks naiste üksiksõidus (varem 2022 ja 2023).

31. jaanuaril 2025 võitis Niina Petrõkina Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel esimese Eesti iluuisutajana kuldmedali, kogudes kokku 208,18 punkti (lühikava 68,94 ja vabakava 139,24 punkti).&lt;ref&gt;[https://skatingscores.com/2425/ec/sr/women/results/ Womens Final Results] skatingscores.com.&lt;/ref&gt; Tegemist oli uue Eesti punktirekordiga.

=== Hooaeg 2025–2026 ===
[[Pilt:Niina Petrokina 2025 Worlds Free Skate 01.jpg|pisi|250px|Niina Petrõkina [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2025. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]]]
2025. aasta sügisel käis Petrõkina operatsioonil, mille käigus puhastati parema jala hüppeliigest ning täiskoormusega suutis ta treenima hakata alles enne Euroopa meistrivõistlusi.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/sport/1145420/galerii-petrokina-on-tagasi-treener-ma-ei-pane-punkte-tahelegi-ta-ei-saa-veel-paremat-jalga-kasutada Petrõkina on tagasi! Treener: ma ei pane punkte tähelegi, ta ei saa veel paremat jalga kasutada] Õhtuleht, 27. november 2025&lt;/ref&gt;

14. jaanuaril 2026 alanud [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlustel Sheffield]]is oli Niina Petrõkina naiste lühikava järel esikohal, edestades belglanna [[Nina Pinzarrone]]t ligi kuue punktiga. Lühikava eest sai ta 70,61 punkti, mis on tema isiklik rekord (aasta varem Tallinnas 68,94). Vabakava eest sai ta 145,53 punkti, mis on uus Eesti rekord. Ka kahe kava kokkuvõttes püstitas ta Eesti rekordi 216,14 punktiga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-01-16 |pealkiri=Niina Petrõkina kahekordne Euroopa meister |url=https://www.uisuliit.ee/uudised/niina-petrokina-kahekordne-euroopa-meister |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Uisuliit |keel=et}}&lt;/ref&gt; Niina Petrõkina võitis sellega teist aastat järjest Euroopa meistrivõistluste naiste üksiksõidu kuldmedali.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-01-16 |pealkiri=Võrratu Niina Petrõkina krooniti teist aastat järjest Euroopa meistriks |url=https://sport.err.ee/1609912825/vorratu-niina-petrokina-krooniti-teist-aastat-jarjest-euroopa-meistriks |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[2026. aasta taliolümpiamängud|2026. aasta Milano–Cortina taliolümpiamängudel]] tegi Petrõkina oma olümpiadebüüdi. Naiste üksiksõidus kogus ta lühikavas 69,63 punkti, mis oli 0,98 punkti vähem kui kuu aega varem Sheffieldis püstitatud isiklik rekord. Lühikava järel oli ta kümnendal kohal, kusjuures viies koht oli vaid 2,14 punkti kaugusel. Tasavägisest konkurentsist annab tunnistust see, et üheksa uisutajat ületasid lühikavas 70 punkti piiri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=Petrõkina on kõrgetasemelise lühikava järel kümnes, aga vahed on väikesed |url=https://sport.err.ee/1609943789/petrokina-on-korgetasemelise-luhikava-jarel-kumnes-aga-vahed-on-vaikesed |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=Petrõkina saavutas ilusa olümpiadebüüdi krooniks seitsmenda koha |url=https://sport.err.ee/1609945901/petrokina-saavutas-ilusa-olumpiadebuudi-krooniks-seitsmenda-koha |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Vabakava järel kogus Petrõkina kokku 210,82 punkti ning saavutas kokkuvõttes seitsmenda koha.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; See on Eesti iluuisutajate läbi aegade parim olümpiatulemus naiste üksiksõidus. Eduka esinemise eest kutsuti ta esimese eestlasena olümpiamängude galaetendusele.

2026. aasta märtsis [[Tšehhi]]s [[Praha]]s toimuvatel iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sai ta lühikavas 11. koha (67,29 p.), vabakavas 6. koha (134,98 p.) ning kokkuvõttes 7. koha (202,27 p.), mis oli tol hetkel Eesti iluuisutajate aegade parim tulemus maailmameistrivõistlustel.

=== [[Eesti meistrivõistlused iluuisutamises|Eesti meistrivõistlused]] ===
Niina Petrõkina on neljakordne Eesti meister (2022, 2023, 2025 ja 2026).&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti meistrid alates 1992. aastast |url=https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https://media.voog.com/0000/0049/9892/files/Eesti%2520meistrite%2520tabel2025.doc&amp;wdOrigin=BROWSELINK |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=view.officeapps.live.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Niina_Petr%C3%B5kina |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240814140646/https://www.esbl.ee/biograafia/Niina_Petr%C3%B5kina |arhiivimisaeg=2024-08-14 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.esbl.ee |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

== Võistluste tulemused ==
*GP – ISU Grand Prix Series
*JGP – ISU Junior Grand Prix Series
*CS – ISU Challenger Series
*WD – katkestas
=== Tulemused täiskasvanute võistlustel ===
{| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:100%;&quot;
|-
! scope=col | Võistluspaik
! scope=col | 2017–18
! scope=col | 2018–19
! scope=col | 2019–20
! scope=col | 2020–21
! scope=col | 2021–22
! scope=col | 2022–23
! scope=col | 2023–24
! scope=col | 2024–25
! scope=col | 2025–26
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Olümpiamängud
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Maailmameistrivõistlused
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 16.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 16.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 8.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Euroopa meistrivõistlused
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Eesti meistrivõistlused
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 4.
| style=&quot;background:#DFDFDF; text-align:center;&quot; | 2.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP Cup of China
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 4.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP Finland
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP NHK Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 10.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP Skate America
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP Skate Canada
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Budapest Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Golden Spin of Zagreb
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Ice Challenge
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Lombardia Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Nebelhorn Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! CS Nepela Memorial
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| style=&quot;text-align:center;&quot; |
| 8.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Trophée Métropole Nice
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#DFDFDF; text-align:center;&quot; | 2.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Warsaw Cup
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#DFDFDF; text-align:center;&quot; | 2.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Challenge Cup
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 5.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Shanghai Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Tallink Hotels Cup
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 4.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|}

=== Tulemused juunioride võistlustel ===
{|class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:100%;&quot;
|-
! scope=col | Võistluspaik
! scope=col | 2015–16
! scope=col | 2017–18
! scope=col | 2018–19
! scope=col | 2019–20
! scope=col | 2021–22
! scope=col | 2022–23
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center&quot;| Juunioride maailmameistrivõistlused
|  
|  
|  
| 33.
| 9.
| 12.   
|-    
! scope=row style=&quot;text-align:center&quot;| Juunioride Eesti meistrivõistlused
| style=&quot;background:#FFDF9F&quot;| 3.
| style=&quot;background:#FFDF9F&quot;| 3. 
| style=&quot;background:#DFDFDF&quot;| 2. 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1.  
|- 
! JGP Austria
| 
|  
|  
|  
| 4.
|
|- 
! JGP Czech Republic
| 
|  
| 11. 
| 
| 
|
|- 
! JGP France
| 
|  
|  
| 
| 7.
|
|- 
! JGP Latvia
| 
|  
|  
| 6.
| 
|
|- 
! JGP Poland
| 
|  
|  
| 10.
| 
|
|- 
! Ice Star
| 
|  
|  
| style=&quot;background:#DFDFDF&quot;| 2. 
| 
|
|- 
! Tallink Hotels Cup
| 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1. 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1. 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1. 
| 
|
|- 
! Tallinn Trophy
| 
|  
| style=&quot;background:#FFDF9F&quot;| 3. 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1.
| 
|
|- 
! Volvo Open Cup
| 
|  
| style=&quot;background:#FFDF9F&quot;| 3. 
| 
| 
|
|}

==Tunnustus== 
* 2022–2025 Eesti parim naisiluuisutaja 
* 2025 Eesti Uisuliidu auhind Uisuliidu Täht
* 2025 Tallinna parim naissportlane 
* 2025 Eesti riiklik spordipreemia

==Isiklikku== 
2020. aasta ISU juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlustel Tallinnas sai Petrõkina 33. koha, olles olnud juba enne seda haige. Uuringud näitasid, et ta põeb [[aplastiline aneemia|aplastilist aneemiat]], haruldast verehaigust, mille korral keha ei tooda enam piisavalt uusi vererakke. Petrõkinal diagnoositi haiguse raskeim staadium, mis võis olla eluohtlik. Ilma igasuguse füüsilise tegevuseta viibis sportlane haiglaravil viis kuud. Arstid soovitasid tal uisutamise kaheks või kolmeks aastaks lõpetada, mis oleks võinud tähendada karjääri lõppu. Kuid raviteraapia toimis edukalt, Petrõkina taastus aeglaselt ning 2021. aastal suutis uuesti võistlema asuda.&lt;ref name=&quot;niina&quot; /&gt;

Petrõkina lõpetas 2023. aastal [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]]i. Tema vanemad on Natalja Masterova ja Aleksei Petrõkin.&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120430061/niina-petrokina-isa-aleksei-olen-meeletult-uhke-ta-on-olnud-voitleja-lapsepolvest-saati Õnnepisaraid valanud Niina Petrõkina isa Aleksei: olen meeletult uhke!] Delfi. Sport, 17. jaanuar 2026&lt;/ref&gt; Petrõkina emakeel on [[vene keel]], kuid ta valdab heal tasemel [[inglise keel]]t.&lt;ref name=&quot;niina&quot;&gt;[https://www.goldenskate.com/near-fatal-illness-strengthens-estonias-niina-petrokina/ Near-fatal illness strengthens Estonia’s Niina Petrokina] Golden Skate&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tulemused ISU kodulehel |url=http://www.isuresults.com/bios/isufs00104482.htm |vaadatud=2024-03-21 |väljaanne=Isuresults.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vigastuse seljatanud Petrõkina...&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-03-21 |pealkiri=Vigastuse seljatanud Petrõkina sai MM-il lühikavas seitsmenda koha |url=https://sport.err.ee/1609287597/vigastuse-seljatanud-petrokina-sai-mm-il-luhikavas-seitsmenda-koha |vaadatud=2024-03-21 |väljaanne=Sport.err.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Petrõkina langes esikümnest vä...&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-03-23 |pealkiri=Petrõkina langes esikümnest välja, Langerbaur parandas kohta |url=https://sport.err.ee/1609290489/petrokina-langes-esikumnest-valja-langerbaur-parandas-kohta |vaadatud=2024-03-23 |väljaanne=Sport.err.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pindluu&quot;&gt;[https://sport.err.ee/1609192666/pindluu-murdnud-petrokina-kukkusin-vaga-halvasti-jala-peale Pindluu murdnud Petrõkina: kukkusin väga halvasti jala peale] Sport.err.ee 12.12.2023&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonskat}}
* {{ESBL|id=Niina_Petrõkina}}
*[https://www.tallinn.ee/et/mhum/uudis/meie-opilane-iluuisutamise-euroopa-meistrivoistlustel Meie õpilane Iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel!] [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]]i koduleht, 18. jaanuar 2022
*[https://sport.postimees.ee/7486025/petrokina-vabakava-laks-veidi-untsu-ent-ta-tegi-sellele-vaatamata-tubli-mm-debuudi Petrõkina vabakava läks veidi untsu, ent ta tegi sellele vaatamata tubli MM-debüüdi] Postimees, 25. märts 2022
*[https://sport.delfi.ee/artikkel/120135182/em-il-kuuenda-koha-saanud-eesti-koigi-aegade-parim-iluuisutaja-niina-petrokina-valas-pisaraid-tean-milleks-tegelikult-olen-voimeline Niina Petrõkina valas pisaraid: tean milleks tegelikult olen võimeline] Delfi Sport, 28. jaanuar 2023
*[https://sport.delfi.ee/artikkel/120167522/raske-haiguse-seljatanud-niina-petrokina-jaa-ja-treeningud-aitasid-nendeta-oleksin-siiani-haiglas Raske haiguse seljatanud Niina Petrõkina: jää ja treeningud aitasid, nendeta oleksin siiani haiglas] Delfi sport, 4. aprill 2023
*[https://sport.err.ee/1609287597/vigastuse-seljatanud-petrokina-sai-mm-il-luhikavas-seitsmenda-koha Vigastuse seljatanud Petrõkina sai MM-il lühikavas seitsmenda koha] sport.err.ee, 20. märts 2024
*[https://sport.err.ee/1609592732/petrokina-nii-palju-emotsioone-et-ma-ei-saanud-kohe-isegi-humni-laulda Petrõkina: nii palju emotsioone, et ma ei saanud kohe isegi hümni laulda!] sport.err.ee, 31. jaanuar 2025
*[https://www.goldenskate.com/estonias-niina-petrokina-defends-european-title-in-sheffield/ Estonia’s Niina Petrokina defends European title in Sheffield] GOLDENSKATE January 16, 2026
{{JÄRJESTA:Petrõkina, Niina}}
[[Kategooria:Eesti iluuisutajad]]
[[Kategooria:Sündinud 2004]]</text>
      <sha1>6gbevhfsgqi7vu4ztmajuyv1j48ucpe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kobarheinikulised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>623242</id>
    <revision>
      <id>7188899</id>
      <parentid>6918645</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:04:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7188899</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1258" sha1="s0yaxqm1h40frkuox9hnqwgduarc58n" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Kobarheinikulised
| värvus = seened
| pilt = Lyophyllum decastes.jpg
| pildi_seletus = [[Põõsas-kobarheinik]] (''Lyophyllum decastes'')
| pildi_laius = 260px
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = '''Kobarheinikulised''' ''Lyophyllaceae''
| sugukonna_autor = [[Walter Jülich|Jülich]] (1981)
| tüüpperekond = [[Kobarheinik]]&lt;br&gt;''Lyophyllum''
| tüüpperekonna_autor = [[Petter Adolf Karsten|P.Karst.]] (1881)
}}

'''Kobarheinikulised''' (''Lyophyllaceae'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv sugukond [[seened|seeni]].

==Eesti perekondi==
*''Asterophora'' – [[parasiitlehik]]
*''Calocybe'' – [[võluheinik]]
*''[[Gerhardtia]]''
*''Hypsizygus'' – [[servikheinik (perekond)|servikheinik]]
*''Lyophyllum'' – [[kobarheinik]]
*''[[Myochromella]]''
*''[[Ossicaulis]]''
*''Rugosomyces'' – [[pisiheinik]]
*''[[Sagaranella]]''
*''[[Sphagnurus]]''
*''Tephrocybe'' – [[hallik_(seen)|hallik]]
*''Tricholomella'' – [[trihholomell_(perekond)|trihholomell]]

==Perekondi mujal==
*''[[Termitomyces]]''

==Välislingid==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Kobarheinikulised| ]]</text>
      <sha1>s0yaxqm1h40frkuox9hnqwgduarc58n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Termitomyces</title>
    <ns>0</ns>
    <id>623803</id>
    <revision>
      <id>7188900</id>
      <parentid>6888915</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:05:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7188900</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1990" sha1="gmpkyxys7h90ffb2rklwsbw66p3egyx" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Termitomyces
| pilt = Termitomyces reticulatus 37340.jpg
| pildi_seletus = ''[[Termitomyces reticulatus]]'' [[Namiibia]]s
| pildi_laius = 250px
| pilt2 = Termitomyces titanicus.jpg
| pildi2_seletus = ''[[Termitomyces titanicus]]''
| pildi2_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae''
| perekond = '''''Termitomyces'''''
| perekonna_autor = [[Roger Heim|R.Heim]], 1942
| tüüpliik       = ''[[Termitomyces striatus]]''
| tüüpliigi_autor = ([[Maurice Beeli|Beeli]]) R.Heim
}}
'''''Termitomyces''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[kobarheinikulised|kobarheinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

Esimesena kirjeldas perekonda [[1942]]. aastal prantsuse mükoloog [[Roger Heim]].

Perekonda kuulub umbes 30 liiki, sealhulgas ''[[Termitomyces titanicus]]'', mis on teadaolevalt suurima [[seenekübar|kübaraga]] seeneliik maailmas – tema kübara läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini.

Kõik liigid on [[sümbioos]]is alamsugukonda ''[[Macrotermitinae]]'' kuuluvate [[termiidid|termiitidega]]. Termiidid kasvatavad seeni oma pesadel toiduks.

Suurem osa perekonna liikidest on  [[Aafrika]] lõunaosas, sealhulgas [[Namiibia]]s, [[Sambia]]s ja [[Tansaania]]s. Mõni liik on levinud samuti [[India]]s, [[Filipiinid]]el ja [[Colombia]]s. Kõik liigid kasvavad eranditult termiidipesadel või nende lähedal.

Enamik liike kuulub [[söögiseen]]te hulka. Paljudes Aafrika piirkondades on mõnede liikide viljakehadel töönduslik tähtsus.

==Liike==
*''[[Termitomyces clypeatus]]''
*''[[Termitomyces reticulatus]]''
*''[[Termitomyces striatus]]''
*''[[Termitomyces titanicus]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|129642}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Kobarheinikulised]]</text>
      <sha1>gmpkyxys7h90ffb2rklwsbw66p3egyx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Říčany</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628066</id>
    <revision>
      <id>7189142</id>
      <parentid>6945687</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:48:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189142</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2469" sha1="jjxpjlwn1ddqfdr4yl0x3kr8gijmv0l" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Říčany
|  hääldus =  
|  nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Říčany
|  nimi2_keel = saksa | nimi2 = Ritschan
|  pilt = Říčany, centrum přes Mlýnský rybník.jpg
|  pildiallkiri = Vaade Říčany kesklinnale üle Mlýnský tiigi
|  lipp = Flag_of_Ricany.svg
|  lipu_link = [[Říčany lipp]]
|  vapp = CoA_Ricany.png
|  vapi_link = [[Říčany vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Tšehhi 
}}
'''Říčany''' ([[saksa keel]]es ''Ritschan'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha idaringkond|Praha idaringkonnas]]. Říčany asub [[Praha]] kesklinnast ligikaudu 20 km kagus.

Říčany paikneb merepinnast 341 meetri kõrgusel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220520234850/https://www.risy.cz/cs/vyhledavace/obce/538728-ricany Říčany (okres Praha-východ)] risy.cz&lt;/ref&gt;

Linna läbib Praha–[[České Budějovice]] raudteeliin.

Aastatel [[2018]]–[[2021]] hinnati Říčany kõige kõrgema elukvaliteediga linnaks Tšehhi Vabariigis.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220120080907/https://praguemorning.cz/ricany-boasts-best-quality-of-life-in-czech-republic/ Říčany Boasts Best Quality of Life in Czech Republic] Prague Morning, 15. detsember 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.chambre.cz/cs/aktuality/n/news/the-new-municipalities-in-data-quality-of-life-index-made-in-partnership-with-deloitte-reveals-t.html The new « municipalities in data » quality of life index made in partnership with Deloitte reveals that Říčany is the place with the highest quality of life in Czech Republic]{{Kõdulink|aeg=september 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Francouzsko-česká obchodní komora v České republice, 30. oktoober 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220522143356/https://kafkadesk.org/2019/09/21/ricany-boasts-best-quality-of-life-in-czech-republic-prague-comes-second/ Říčany boasts best quality of life in Czech Republic, Prague comes second] Kafkadesk, 21. september 2019&lt;/ref&gt;

== Sõpruslinnad ==
*{{riigi ikoon|Taani}} [[Albertslund]], Taani
*{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Borken]], Saksamaa
*{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Dainville]], Prantsusmaa
*{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Grabow]], Saksamaa
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Mölndal]], Rootsi
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Opatóweki vald]], Poola
*{{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Whitstable]], Suurbritannia

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tšehhi linnad]]
[[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]]</text>
      <sha1>jjxpjlwn1ddqfdr4yl0x3kr8gijmv0l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1992</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631973</id>
    <revision>
      <id>7189031</id>
      <parentid>7185578</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:03:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <origin>7189031</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4335" sha1="l9pa7t0ncmjuwm4axu2zg5s37kjcdiq" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi.

==Jaanuar==
*[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur
*[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur
*[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja
*[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja
*[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist
* 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur
*[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik

==Veebruar==
*[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja
* 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur 
*[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja
*[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur
* 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur
* 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter

==Märts==
*[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja
*9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur
*9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja
*[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja
*[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist
*[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja
*[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur
*[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja

==Aprill==
*[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja
*[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja
*[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja
*[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja
*[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht
*[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane
*26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur

==Mai==
*[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja
*4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja
*[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja
*[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja
*[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur
*[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja
*1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur
*[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja
*[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja
*[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja
*[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]])

==Juuli==
*[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur
*[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja
*[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja
*[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja
*8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija
*[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja
*[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja

==August==
*[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur
* 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja
*[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja
*[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja
*[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur
*[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja
*[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja
*[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist

==September==
*[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja
*[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja
*[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane
*[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]])
*[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane

==Oktoober==
*[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja
*[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik

==November==
*[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja
*[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja

==Detsember==
*[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja
*[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur
*[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane
*[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja

[[Kategooria:Sündinud 1992| ]]</text>
      <sha1>l9pa7t0ncmjuwm4axu2zg5s37kjcdiq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Weiss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>633575</id>
    <revision>
      <id>7189115</id>
      <parentid>6969190</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:19:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7189115</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1305" sha1="njmmksvspufs0ghzmna867348xixeb3" xml:space="preserve">{{See artikkel|on bioloogi kohta. Samanimelise filosoofi kohta vaata artiklit [[Paul Weiss (filosoof)]].}}
[[Pilt:Paul_Alfred_Weiss.jpg|pisi|Paul Weiss (1963)]]
'''Paul Alfred Weiss''' ([[21. märts]] [[1898]] – [[8. september]] [[1989]]) oli [[Austria]] [[bioloog]].&lt;ref&gt;[[Sabine Brauckmann|Brauckmann, Sabine]] 2004. The virtue of being too early: Paul A. Weiss and 'axonal transport'. ''History and Philosophy of the Life Sciences'' 26(3/4): 333–353.&lt;/ref&gt; 

Tema uurimisvaldkonnaks olid [[morfogenees]], [[ontogenees]] ja [[neurobioloogia]]. Tema doktoritöö (kaitstud 1922) juhendajaks oli 1922 [[Hans Leo Przibram]].&lt;ref&gt;Drack, Manfred; Apfalter, Wilfried; Pouvreau, David 2007. On the making of a system theory of life: Paul a Weiss and Ludwig von Bertalanffy's conceptual connection. ''The Quarterly Review of Biology'' 82(4): 349–373.&lt;/ref&gt; Aastail 1933–1954 töötas ta [[Chicago Ülikool]]is.

Ta oli vaadetelt [[organitsist]].

==Teoseid==
*Weiss, Paul 1939. ''Principles of Development''. Henry Holt and Company.
*Weiss, Paul 1973. ''The Science of Life: The Living System – A System for Living''. Mount Kisco: Futura Publishing Company. 

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Weiss, Paul A.}}
[[Kategooria:Austria bioloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1989]]</text>
      <sha1>njmmksvspufs0ghzmna867348xixeb3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Proteoom</title>
    <ns>0</ns>
    <id>640197</id>
    <revision>
      <id>7188853</id>
      <parentid>7128100</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:49:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="111217" sha1="k5wwz4h69ram4ce32xz0l753z74mooi" xml:space="preserve">{{A-klassi artikkel}}

[[Fail:PINA-network SHH IHH DHH PTCH1 PTCH2 SMO GLI1-3 Euler.png|pisi|Killuke proteoomist: valk-valk vastastikmõjud, mida arendavad vaid ühes signaalirajas osalevad inimese valgud. Hedgehog-nimeliste valkude (SHH, IHH, DHH) [[Hedgehogi signaalirada|algatatav signaalirada]] on oluline [[embrüo]] arengu tagamiseks, aga seda on seostatud ka vähkkasvajate tekkega]]
'''Proteoom''' on teatud [[liik (bioloogia)|liigis]], teatud isendis või muus teatud füsioloogilises tervikus konkreetsel ajahetkel esindatud [[Valgud|valkude]] kogum. Näiteks võib rääkida [[inimene|inimese]] (''Homo sapiens'') proteoomist, aga ka inimese [[maks]]a proteoomist või patsiendi [[kopsuvähk|kopsuvähi]] [[metastaas]]i proteoomist. Proteoom on olemuslikult muutlik: näiteks võib teatud [[kude|koes]] leiduvate valkude koosseis ja/või nende pöörduvate biokeemiliste modifikatsioonide valim muutuda, olenevalt organismi vanusest või tervislikust seisundist.

Proteoomiuuringud on eriti olulised nii rakendusliku teaduse (näiteks haiguste diagnoosimine või ravi) kui ka baasteaduse seisukohalt (näiteks [[evolutsioon|evolutsionaarsete]] või [[arengubioloogia|arengubioloogiliste]] mehhanismide kindlakstegemine). Proteoomi alaosaks võivad olla ka muud &quot;oomid&quot;: näiteks räägitakse retseptoomist (retseptori rolliga molekulide kooslus, millest põhiosa moodustavad valgud),&lt;ref name=&quot;v5AML&quot; /&gt; [[sekretoom]]ist (rakkude sekreteeritavate ja sekretsiooni eest vastutavate molekulide kooslus, millest valgud moodustavad samuti suure osa)&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Andreia G. Pinho, Jorge R. Cibrão, Nuno A. Silva, Susana Monteiro, António J. Salgado|pealkiri=Cell Secretome: Basic Insights and Therapeutic Opportunities for CNS Disorders|aasta=2020|koht=Pharmaceuticals|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/1424-8247/13/2/31}}&lt;/ref&gt; või kinoomist (valkude fosforüülimist katalüüsivate ensüümide [[proteiinkinaasid]]e kooslus).&lt;ref name=&quot;W9Lvd&quot; /&gt;

Mõiste autoriks peetakse [[Marc Wilkins]]it,&lt;ref&gt;{{cite journal|last=Wilkins|first=Marc|date=Dec 2009|title=Proteomics data mining|journal=Expert Review of Proteomics|volume=6|issue=6|pages=599–603| pmid = 19929606|doi = 10.1586/epr.09.81|s2cid=207211912}}&lt;/ref&gt; kes tutvustas seda avalikult 1994. aastal. Trükis ilmus see esimest korda 1995. aastal osana Wilkinsi doktoritööst.&lt;ref&gt;{{cite journal|vauthors=Wasinger VC, Cordwell SJ, Cerpa-Poljak A, Yan JX, Gooley AA, Wilkins MR, Duncan MW, Harris R, Williams KL, Humphery-Smith I | journal=Electrophoresis| year=1995|title= Progress with gene-product mapping of the Mollicutes: Mycoplasma genitalium| pmid = 7498152| volume=16| pages=1090–94| issue=1| doi=10.1002/elps.11501601185| s2cid=9269742}}&lt;/ref&gt;

== Inimese proteoomi keerukus ==

=== Valkude arv ===
Lähtudes põhimõttest, et ühe geeni põhjal valmistatakse rakus üht tüüpi valku (keemilise struktuuri poolest), võiks inimorganismi proteoomis sisalduda maksimaalselt veidi üle 20 000 valgu.&lt;ref name=&quot;3bHsG&quot; /&gt; Tegelikult on inimorganismi proteoomi keerukus oluliselt suurem järgmiste protsesside tõttu:

* Geeni pealt &quot;maha loetud&quot; (transkribeeritud) mRNA erinev [[splaissimine]] ehk eel-mRNA molekuli selline töötlus, kus molekuli osade fragmentide (nn [[intron]]ite) väljalõikamisel ühendatakse allesjäänud fragmendid (nn [[ekson]]id) mitmel eri viisil (inglise keeles ''alternative/differential splicing'').
* Erinevused üksiku aminohappe tasemel (üksiku aminohappe polümorfismid). Need tulenevad omakorda erinevustest valku kodeeriva DNA tasemel (teatud tüüpi [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]id).
* [[translatsioonijärgne modifikatsioon|Translatsioonijärgsed modifikatsioonid]] ehk valgumolekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide erinevate funktsionaalrühmade külge eri omadustega lisafragmentide pöörduv ühendamine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Selline struktuurne mitmekesisus viib olukorrani, kus ühes geenis sisalduva info põhjal tehtud valk võib esineda hinnanguliselt üle 10 keemilise struktuuri poolest erineva molekulina,&lt;ref name=&quot;5HAMs&quot; /&gt; kuigi teaduskirjanduses on pakutud ka oluliselt suuremaid numbreid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Teatud lähenduses peegeldab aga vaadeldava bioloogilise objekti proteoom siiski objektis sisalduvat mRNA kogumit ehk [[transkriptoom]]i.

=== Valkude üldised struktuursed aspektid ===
Arvestades valkude suurt mitmekesisust ja nende ebaühtlast paigutust organismis ning isegi rakus, on üsna raske sõnastada valkude levinumaid parameetreid keemilise struktuuri ja muude omaduste poolest. Siiski on seda üritatud teha eri organismide jaoks&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=BioNumbers|url=http://book.bionumbers.org/how-big-is-the-average-protein/|pealkiri=How big is the &quot;average&quot; protein?|väljaanne=Cell Biology by the Numbers|vaadatud=18.11.2022}}&lt;/ref&gt; ning inimese proteoomi puhul on tulemus järgmine:

* Aminohappejääkide arv: vahemikus 250–430 (oleneb sellest, kas arvutatakse genoomi või reaalse proteoomi andmete alusel: väiksemate valkude osakaal proteoomis on suurem);
* Molekulmass: vahemikus 28 000 – 47 000 Da ehk 28–47 kDa (arvutades valemi järgi, mis ei eelda translatsioonijärgsete modifikatsioonide olemasolu: M&lt;sub&gt;w&lt;/sub&gt; = 110 ∙ #AA, kus M&lt;sub&gt;w&lt;/sub&gt; on valgu molekulmass, #AA on aminohappejääkide arv ja korrutustegur tuleneb kahekümne nn [[Aminohapped|standardse aminohappejäägi]] keskmisest molekulmassist);
* Lineaarne mõõde voltunud valgu puhul (nt molekuli pikkus): 3–6 nm;
* Molaarne kontsentratsioon rakus: 10 nM – 1 μM.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=BioNumbers|url=https://bionumbers.hms.harvard.edu/KeyNumbers.aspx|pealkiri=Key Numbers for Cell Biologists|väljaanne=Harvard University|vaadatud=18.11.2022}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:PDB 1stc EBI.jpg|vasakul|pisi|PRKACA kristallstruktuur (PDB 1STC). Oranžiga on näidatud alfaheeliksid, helesinisega beetalehed ning lillaga paindlikud aasad. Keskel on näha proteiinkinaaside tuntud inhibiitori staurosporiini struktuur (aatomid näidatud pallidena, süsinikud rohelised)]]
Sellise hüpoteetilise keskmistatud valgu jaoks on veelgi raskem leida reaalset vastet, kuid suhteliselt hästi sobib mudeliks näiteks [[Proteiinkinaas A|proteiinkinaasi A]] ehk cAMP-sõltuva proteiinkinaasi ehk PRKACA) katalüütiline alaühik, tüüp α (geeni tähis ''PRKACA'').&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/uniprotkb/P17612/entry|pealkiri=P17612 · KAPCA_HUMAN|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=12. oktoober 2022|vaadatud=18.11.2022}}&lt;/ref&gt; PRKACA omab kaks isovormi (alternatiivse splaissingu tõttu tekkinud valgu vormid) molekulmassidega ligi 40,6 kDa ja 39,8 kDa ning globulaarset &quot;munakujulist&quot; struktuuri (kristallstruktuuride&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Protein Data Bank|url=https://www.rcsb.org/search?request=%7B%22query%22%3A%7B%22type%22%3A%22group%22%2C%22nodes%22%3A%5B%7B%22type%22%3A%22group%22%2C%22nodes%22%3A%5B%7B%22type%22%3A%22group%22%2C%22nodes%22%3A%5B%7B%22type%22%3A%22terminal%22%2C%22service%22%3A%22full_text%22%2C%22parameters%22%3A%7B%22value%22%3A%22prkaca%22%7D%7D%5D%2C%22logical_operator%22%3A%22and%22%7D%5D%2C%22logical_operator%22%3A%22and%22%2C%22label%22%3A%22full_text%22%7D%5D%2C%22logical_operator%22%3A%22and%22%7D%2C%22return_type%22%3A%22entry%22%2C%22request_options%22%3A%7B%22paginate%22%3A%7B%22start%22%3A0%2C%22rows%22%3A25%7D%2C%22results_content_type%22%3A%5B%22experimental%22%5D%2C%22sort%22%3A%5B%7B%22sort_by%22%3A%22score%22%2C%22direction%22%3A%22desc%22%7D%5D%2C%22scoring_strategy%22%3A%22combined%22%7D%2C%22request_info%22%3A%7B%22query_id%22%3A%2282f24014c524abba6f2c57852acf39cb%22%7D%7D|pealkiri=PDB QUERY: Full Text = &quot;prkaca&quot;|väljaanne=RCSB Protein Data Bank|vaadatud=18.11.2022}}&lt;/ref&gt; alusel on pikim mõõde ligi 60 Å ning lühim mõõde ligi 40 Å). Organismis on PRKACA üsna levinud&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Human Protein Atlas|url=https://www.proteinatlas.org/ENSG00000072062-PRKACA/tissue|pealkiri=PRKACA: tissue – RNA and protein expression summary|väljaanne=The Human Protein Atlas|vaadatud=18.11.2022}}&lt;/ref&gt; ning eri kudedes varieerub selle kontsentratsioon palju (nt vereliistakutes või see ulatuda lausa 3 μM-ni).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=M Eigenthaler, C Nolte, M Halbrügge, U Walter|pealkiri=Concentration and regulation of cyclic nucleotides, cyclic-nucleotide-dependent protein kinases and one of their major substrates in human platelets. Estimating the rate of cAMP-regulated and cGMP-regulated protein phosphorylation in intact cells|aasta=1992|koht=European Journal of Biochemistry|kirjastus=FEBS Press|lehekülg=https://febs.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/j.1432-1033.1992.tb16803.x?sid=nlm%3Apubmed}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Titin IG Domains.jpg|pisi|Titiini roll lihaste kokkutõmbumisel. a) Sarkomeeri ehitus: titiini molekul on näidatud keskel. b) Suurendus titiini korduvatest Ig-domeenidest. c) Ühe domeeni skemaatiline ehitus]]
Kui rääkida äärmustest inimese valkude molekulmassi skaalal, siis kõige suurem valk on suhteliselt hästi teada. See on titiin,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Martina Krüger, Wolfgang A. Linke|pealkiri=The Giant Protein Titin: A Regulatory Node That Integrates Myocyte Signaling Pathways|aasta=2011|koht=Journal of Biological Chemistry|kirjastus=American Society for Biochemistry and Molecular Biology|lehekülg=9905–9912|url=https://www.jbc.org/article/S0021-9258(20)53812-X/fulltext}}&lt;/ref&gt; geeni ''TTN'' kodeeritav valk, mis on oluline lihaste töö tagamiseks ja kuulub vöötlihaste ehitusüksuste ehk [[sarkomeer]]ide koostisse. Titiini molekul on suhteliselt elastne, kuid selle keskmine pikkus on ligi 1 μm ning inimese titiini levinumad isovormid sisaldavad 27 000 – 36 000 aminohappejääki.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/uniprotkb/Q8WZ42/entry|pealkiri=Q8WZ42 · TITIN_HUMAN|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=12.10.2022|vaadatud=18.11.2022}}&lt;/ref&gt; Väiksemate valkude puhul tuleb kõigepealt defineerida, millist molekuli tuleks nimetada veel peptiidiks ja millist – juba valguks. Kui kokkuleppeline piir jookseb nt 100 aminohappejäägi juures, siis on inimorganismi talitluse seisukohalt tuntuimaks väiksemate valkude rühmaks ilmselt [[histoonid]] (näiteks inimese histoon H3.1 koosneb 136 aminohappejäägist ning omab molekulmassi veidi üle 15 kDa).&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/uniprotkb/P68431/entry|pealkiri=P68431 · H31_HUMAN|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=12.10.2022|vaadatud=18.11.2022}}&lt;/ref&gt; Histoonid on üliolulised DNA pakendamiseks rakutuumas, kuid need reguleerivad ka geenide avaldumist. Lühim füsioloogiliselt oluline peptiid on aga [[glutatioon]], mis sisaldab kõigest 3 aminohappejääki (Glu, Cys ja Gly) ning omab väga suurt tähtsust redokstasakaalu hoidmisel rakkudes.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Nazzareno Ballatori, Suzanne M. Krance, Sylvia Notenboom, Shujie Shi, Kim Tieu, Christine L. Hammond|pealkiri=Glutathione dysregulation and the etiology and progression of human diseases|aasta=2009|koht=Biol. Chem.|kirjastus=Walter de Gruyter|lehekülg=191–214|url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/BC.2009.033/html}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vladan P. Bajic, Christophe Van Neste, Milan Obradovic, Sonja Zafirovic, Djordje Radak, Vladimir B. Bajic, Magbubah Essack, Esma R. Isenovic|pealkiri=Glutathione &quot;Redox Homeostasis&quot; and Its Relation to Cardiovascular Disease|aasta=2019|koht=Oxidative Medicine and Cellular Longevity|kirjastus=Hindawi|url=https://www.hindawi.com/journals/omcl/2019/5028181/}}&lt;/ref&gt;

== Proteoom kui ravimite sihtmärkide allikas ==
[[Fail:CORALtree kinome phase4 inhibitors DL20221119.svg|pisi|Proteiinkinaasid on tuntud ravimisihtmärgid. Kui klõpsata kinaasi nimetusel, peaks pääsema UniProtis vastavale leheküljele]]
Allpool vaadeldakse illustratiivseid näiteid, kuidas häired proteoomi eri tasemetel võivad põhjustada haigusi või aidata kaasa haiguste arengule. Tähelepanuväärne on just asjaolu, et protsessi on sageli kaasatud korraga mitmed tegurid, mistõttu tuleb haiguse mehhanismide seletamiseks lähtuda mitte niivõrd üksikust valgust, kuivõrd põhjuslikest seostest proteoomi talitlemisel. Igas alaosas esitatakse näiteid ka võimalikest raviviisidest, mis on juba kliinilises kasutuses või mida intensiivselt arutatakse tänapäeva teaduskirjanduses.

=== Polümorfismid üksiku aminohappe tasemel ===
Püsivad muutused valgu aminohappelises järjestuses on tingitud kodeeriva [[DNA]] nukleotiidijärjestuse muutustest ning seega on pigem geeniuuringute pärusmaaks. Samas on näidatud,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Dennis Vitkup, Chris Sander, George M Church|pealkiri=The amino-acid mutational spectrum of human genetic disease|aasta=2003|koht=Genome Biology|kirjastus=BMC|url=https://genomebiology.biomedcentral.com/articles/10.1186/gb-2003-4-11-r72}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Zachary A. Szpiech, Nicolas B. Strauli, Katharine A. White, Diego Garrido Ruiz, Matthew P. Jacobson, Diane L. Barber, Ryan D. Hernandez|pealkiri=Prominent features of the amino acid mutation landscape in cancer|aasta=2017|koht=PLoS One|kirjastus=Public Library of Science|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0183273}}&lt;/ref&gt; et patoloogiliseks kujunevad sellised aminohapete polümorfismid, kus algne aminohappejääk asendub keemilise struktuuri poolest väga erineva aminohappejäägiga. See on loogiline, sest muundunud aminohappelise järjestusega valk ei saa siis sageli omandada korralikku 3D-struktuuri (kuna selleks on vajalik kindel valgumolekulisisene vastastikmõjude muster) ning seega ei saa luua ka tüüpilisi vastastikmõjusid teiste valkudega. Näiteks võib välja tuua järgmised patoloogilises proteoomis levinud polümorfismid (st ei vaadelda konkreetseid valke, vaid muutusi aminohappelises koostises üle proteoomi tervikuna):

* Arginiinijääk (R, Arg) asendub histidiinijäägiga (H, His): kuigi mõlema puhul kannab aminohappejäägi külgahel füsioloogilise [[Vesinikeksponent|pH]] juures positiivset laengut, on külgahela pikkus ja vesiniksidemete loomise võime oluliselt erinev ning His külgahel asub sageli looma vastastikmõjusid metalliioonidega (nt Zn);&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;
* Alaniinijääk (A, Ala) asendub treoniinijäägiga (T, Thr): Ala külgahel on väike ja hüdrofoobne, aga Thr külgahel sisaldab kiraalset tsentrit ning hüdroksüülrühma, millel on vesiniksideme donoorsed ja aktseptoorsed omadused;
* Glutamiinhappe jääk (E, Glu) asendub lüsiinijäägiga (K, Lys): füsioloogilise pH juures on Glu külgahel laetud negatiivselt, aga Lys oma positiivselt – seega käituvad need aminohappejäägid väga erinevalt laeng-laeng vastastikmõjude loomise seisukohalt.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=David L. Nelson, Michael M. Cox, Aaron Hoskins|pealkiri=Lehninger Principles of Biochemistry, 8th Edition|aasta=2021|kirjastus=Macmillan Learning|lehekülg=3. Amino Acids, Peptides, and Proteins}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:P53.png|pisi|püsti|Valgu TP53 struktuur koos DNA-ga (PDB 1TUP)]]
[[Fail:String hires image PIK3CA interactome via Uniprot.png|pisi|vasakul|Andmebaasi String automaatselt genereeritud pilt valguga PIK3CA vastastikmõjusid moodustavatest valkudest (10 kõige relevantsemat valku). Mida rohkem on värvilisi ühendusi skeemi kahe sõlme vahel, seda rohkem on vastava sõlme kohta kirjanduses infot]]
[[Fail:Alpelisib.svg|vasakul|pisi|Alpelisiibi keemiline struktuur]]
Kui aga rääkida konkreetsetest proteoomi liikmetest, mis on patoloogiate puhul enim muteerutud, siis näiteks erinevate kasvajate puhul esineb enim mutatsioone valgus [[p53|TP53]], millele järgnevad [[P110α|PIK3CA]] ja [[PTEN]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Cyriac Kandoth, Michael D. McLellan, Fabio Vandin, Kai Ye, Beifang Niu, Charles Lu, Mingchao Xie, Qunyuan Zhang, Joshua F. McMichael, Matthew A. Wyczalkowski, Mark D. M. Leiserson, Christopher A. Miller, John S. Welch, Matthew J. Walter, Michael C. Wendl, Timothy J. Ley, Richard K. Wilson, Benjamin J. Raphael &amp; Li Ding|pealkiri=Mutational landscape and significance across 12 major cancer types|aasta=2013|koht=Nature|kirjastus=Springer Nature|lehekülg=333–339|url=https://www.nature.com/articles/nature12634}}&lt;/ref&gt; Terves organismis on TP53 oluline [[DNA reparatsioon|DNA vigastuste parandamises]] ning rakusurma käivitamises ning seepärast on selle valgu funktsiooni mahasuruvad mutatsioonid organismile ohtlikud. PIK3CA ja PTEN on aga [[ensüüm]]id, mille füsioloogilised rollid on täpselt vastandlikud – esimene katalüüsib raku kasvuks hädavajaliku raja aktiveerumist, teine on aga raja loomulikuks piduriks. [[Vähk (haigus)|Vähkkasvajatele]] on omane PI3KCA anomaalselt suur aktiivsus (aktiveerivate mutatsioonide tulemusena) ja/või PTEN puudulik aktiivsus (inaktiveerivate mutatsioonide tulemusena). PIK3CA anomaalselt suure aktiivsuse mahasurumiseks saab kasutada selektiivseid [[Ensüümiinhibiitor|inhibiitoreid]]. Näiteks on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] kiitnud heaks idelalisiibi, alpelisiibi ja duvelisiibi kasutamise metastaatilise [[Rinnavähk|rinnavähi]], kroonilise lümfoidse [[leukeemia]] ja väikese lümfotsüütse lümfoomi raviks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Dandan Meng, Wei He, Yan Zhang, Zhenguo Liang, Jinling Zheng, Xu Zhang, Xing Zheng, Peng Zhan, Hongfei Chen, Wenjun Li, Lintao Cai|pealkiri=Development of PI3K inhibitors: Advances in clinical trials and new strategies (Review)|aasta=2021|koht=Pharmacological Research|kirjastus=Elsevier|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1043661821004849}}&lt;/ref&gt;

=== Anomaalne proteolüüs ===
Valkude proteolüüsi saab liigitada täielikuks (valgumolekuli lagundamine aminohapeteni) ja osaliseks (valgumolekuli &quot;lõikamine&quot;, mis katkestab ahelat kindlas kohas ja mille tulemusena tekib ühest molekulist kaks või enam kindla struktuuriga lõiku).
[[Fail:Bortezomib Structural Formula V.1.svg|pisi|Bortesomiibi keemiline struktuur. Kuna proteasoom on kohastunud lagundama valkudes peptiidsidemeid, on ka ihnibiitori struktuuris olemas sarnased funktsionaalrühmad. Lagundamise eest kaitseb bortesomiibi ennast aga eriline boori sisaldav funktsionaalrühm]]
Valgumolekuli süntees on raku jaoks energeetiliselt üsna kulukas (1 aminohappejäägi ahelasse lülitamiseks kulub ligi 5 ATP molekuli).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=BioNumbers|url=https://bionumbers.hms.harvard.edu/bionumber.aspx?s=n&amp;v=0&amp;id=107782|pealkiri=ATP requirement for the addition of an amino acid to a growing peptide chain|väljaanne=Harvard University|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; Seepärast alluvad valkude täieliku lagundamisega seotud raku koostisosad (proteasoomid) üldiselt rangele kontrollile ning lagundamiseks suunatavaid valgumolekule märgistatakse rakus spetsiaalse järjestusega ([[ubikvitiin]], mis kuulub samuti translatsioonijärgsete modifikatsioonide alla).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Stewart H. Lecker, Alfred L. Goldberg, William E. Mitch|pealkiri=Protein Degradation by the Ubiquitin–Proteasome Pathway in Normal and Disease States|aasta=2006|koht=Journal of the American Society of Nephrology|kirjastus=American Society of Nephrology|lehekülg=1807–1819|url=https://jasn.asnjournals.org/content/17/7/1807}}&lt;/ref&gt; Vähirakkudes võib aga sünteesitavate ning lagundatavate valkude tasakaal olla häiritud: näiteks lagundatakse liiga intensiivselt valke, mis vastutavad tavaolukorras rakkude kasvu pidurdumise ning rakkude programmeeritud surma ehk [[apoptoos]]i käivitamise eest. Seetõttu kasutatakse vähiravis muuhulgas ka proteasoomi [[Ensüümiinhibiitor|inhibiitoreid]] – näiteks bortesomiibi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Q Ping Dou, Jeffrey A Zonder|pealkiri=Overview of Proteasome Inhibitor-Based Anti-cancer Therapies: Perspective on Bortezomib and Second Generation Proteasome Inhibitors versus Future Generation Inhibitors of Ubiquitin-Proteasome System|aasta=2014|koht=Curr Cancer Drug Targets|kirjastus=Bentham Science|lehekülg=517–536|url=https://www.eurekaselect.com/article/61581}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Trüpsiini kristallid polariseeritud valguses.jpg|pisi|Trüpsiini kristallid mikroskoobi all. Proteoomi uurimiseks tuleb sageli lihtsustada süsteemi üksiku valgu tasemeni. Valkude kristallograafia on võimas tehnika valkude 3D-struktuuride määramiseks]]
Valkude osalist proteolüüsi (inglise keeles tuntud ka kui ''truncation'') viivad läbi ensüümid [[proteaasid]]. Tüüpilisteks näideteks valkudest, mille puhul osaline lagundamine on vajalik organismi normaalseks talitluseks, on preprohormoonid ja zümogeenid. Nagu nimigi vihjab, tekivad preprohormoonide &quot;lõikamisel&quot; sisenõrenäärmete rakkudes valgulised või peptiidsed [[hormoonid]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fleur L Strand|pealkiri=Neuropeptides: Regulators of Physiological Processes|aasta=1998|kirjastus=The MIT Press|lehekülg=44–46|url=https://direct.mit.edu/books/book/4352/NeuropeptidesRegulators-of-Physiological-Processes}}&lt;/ref&gt; mida seejärel sekreteeritakse ringesse. Zümogeenide &quot;lõikamisel&quot; tekivad aga aktiivsed [[ensüüm]]id – sageli toodetakse organismis zümogeenidena neidsamu proteaase, sest on oluline, et proteaas muutuks aktiivseks vaid organismi teatud lokatsioonis, mitte otse selles rakus, kus proteaasi eelmolekuli toodetakse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Amir R. Khan,Micael N. G. James|pealkiri=Molecular mechanisms for the conversion of zymogens to active proteolytic enzymes|aasta=2008|koht=Protein Science|kirjastus=Wiley|lehekülg=815–836|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/pro.5560070401}}&lt;/ref&gt; Näiteks toodetakse seedimiseks olulist ensüümi trüpsiini kõhunäärmes esialgu zümogeeni vormis (trüpsinogeen) ning trüpsinogeeni osaline proteolüüs toimub peensooles, kus trüpsiin peakski aitama lagundada toidus sisalduvaid valke. Kui aga trüpsinogeen peaks iseeneslikult aktiveeruma juba pankreases (seda soodustavad teatud aminohapete polümorfismid trüpsinogeeni molekulis, näiteks valgu 122. aminohappejäägi arginiini mutatsioon histidiiniks ehk Arg122His), tekib haiguslik seisund – pärilik krooniline [[pankreatiit]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Eszter Hegyi, Miklós Sahin-Tóth|pealkiri=Genetic Risk in Chronic Pancreatitis: The Trypsin-Dependent Pathway|aasta=2017|koht=Digestive Diseases and Sciences|kirjastus=Springer Link|lehekülg=1692–1701|url=https://link.springer.com/article/10.1007/s10620-017-4601-3}}&lt;/ref&gt;

Osalise proteolüüsi häired, kus valgujärjestus katkestatakse vales kohas, on seotud ka neurodegeneratiivsete haigustega: tekkinud anomaalse struktuuriga valgud võivad valesti voltuda ja hakata kokku kleepuma (vt detailsemalt järgmises alapealkirjas).

=== Valkude anomaalne voltumine ===
[[Fail:Ribbon diagram representation of the folding of the protein barnase.png|vasakul|pisi|püsti|Bakteriaalse ribonukleaasi voltumine. Voltunud valgus (PDB ID: 1BRS) on alfaheeliksid näidatud punasega, leetalehed kollasega ja paindlikud aasad rohelisega]]
Kuigi valgu struktuuri saab kirjeldada aminohappelise järjestuse abil (nn primaarne struktuur), on valgu ülesannete teostamiseks organismis ülioluline valgu 3D-struktuur. Selles esinevad piirkonnad, kus aminohappelised järjestused moodustavad teatud korrapäraga ruumilisi mustreid (sekundaarseid struktuure), aga ka paindlikuma iseloomuga silmused. Kuigi tänapäeval on eksperimentaalseid tehnikaid, mis võimaldavad valgu 3D-struktuuri kindlaks teha,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Shikha Agnihotry, Rajesh Kumar Pathak, Dev Bukhsh Singh, Apoorv Tiwari, Imran Hussain|pealkiri=Chapter 11 – Protein structure prediction|aasta=2022|koht=Bioinformatics: Methods and Applications|kirjastus=Elsevier|lehekülg=177–188|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B9780323897754000237}}&lt;/ref&gt; ja ka arvutuslikke algoritme, mis võimaldavad prognoosida valgu 3D-struktuuri primaarse struktuuri alusel,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; jäävad paljude valkude ruumilised struktuurid seni tundmatuks. See on üks suuremaid takistusi valkudega seostuvate ravimite arenduse seisukohalt.

==== Voltumise põhimõtted ====
Ajalooliselt on pakutud, et füsioloogilises keskkonnas peaks vähemalt väiksemate veeslahustuvate globulaarsete (kerakujuliste) valkude jaoks kehtima reegel, et valgu kolmemõõtmeline struktuur on otseselt määratud valgu primaarstruktuuriga. See reegel (nn [[Anfinseni dogma]]) eeldab, et ribosoomidel värskelt sünteesitud valguahel peaks tsütoplasmas ajapikku iseeneslikult omandama õiget ruumilist struktuuri (voltuma), sest see struktuur on ühtlasi antud süsteemi (komponendid: valk, [[vesi]], ioontugevus, [[Vesinikeksponent|pH]]) energeetiliseks miinimumiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=National Library of Medicine: Profiles in Science|url=https://profiles.nlm.nih.gov/spotlight/kk/feature/protein|pealkiri=The Christian B. Anfinsen Papers: Protein Folding and the Thermodynamic Hypothesis, 1950–1962|väljaanne=National Institutes of Health|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; [[Fail:Chaperonin 1AON.png|pisi|Šaperoni &quot;tünnikujuline&quot; struktuur (GroEL-GroES-(ADP)7, PDB 1AON). Üks alaühik on näidatud heledama värviga, illustreerides struktuuri komplekssust]]
Reaalsuses ei ole iseenesliku voltumise &quot;äraootamine&quot; kuigi mõistlik, eriti pikemate valgumolekulide puhul, mis sageli sisaldavad ka hüdrofoobseid alasid. Kui ahela süntees ribosoomil on alles pooleli, võivad valgumolekuli valmis sünteesitud hüdrofoobsed lõigud hakata omavahel kokku kleepuma (agregeeruma) tänu hüdrofoobsetele vastastikmõjudele. Seepärast on rakus olemas spetsiaalsed abistavad valgud [[šaperonid]], mis seostuvad valmiva valguahelaga ja kaitsevad seda agregeerumise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=François Baneyx|url=https://faculty.washington.edu/baneyx/Chaperones/Chaperones.html|pealkiri=Molecular Chaperones|väljaanne=University of Washington|aeg=2008|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; Lisaks loob šaperoni enda hüdrofoobne sisemus soodsa keskkonna hüdrofoobsete aminojärjestuste iseeneslikuks voltumiseks (nt alfaheeliksi moodustumiseks). Sellist šaperonide tüüpi nimetatakse inglise keeles ''holdase'' (verbist ''hold'' 'hoidma') ning kuigi need loovad need ei riku Anfinseni dogmat, sest valgusünteesi lõpus šaperonid dissotsieeruvad valmis ahelalt ning jääb kehtima põhimõte, et voltunud valk on energeetiliselt stabiilsem kui mittevoltunud aminohappeline järjestus. Šaperonide teist tüüpi nimetatakse inglise keeles ''foldase'' (verbist ''fold'' 'voltima') ja need kasutavad [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] energiat selleks, et &quot;painutada&quot; tekkiva valgu ahelat sobilikuks ruumiliseks kujuks. Sellised šaperonid rikuvad Anfinseni dogmat, sest voltunud valk on sel juhul energeetiliselt vähem stabiilne kui mittevoltunud aminohappeline järjestus (ehk valgu voltumiseks peab süsteemile energiat juurde andma).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kris Pauwels, Inge Van Molle, Jan Tommassen, Patrick Van Gelder|pealkiri=Chaperoning Anfinsen: the steric foldases|aasta=2007|koht=Molecular Microbiology|kirjastus=Wiley|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/j.1365-2958.2007.05718.x}}&lt;/ref&gt;

==== Patoloogilised seisundid ====
[[Fail:Rhodopsin.jpg|pisi|vasakul|püsti|Opsiiniga sarnase valgu rodopsiini struktuur (opsiin paikneb kolvikestes, rodopsiin – kepikestes). Valk koosneb põhiliselt alfaheeliksitest. Keskel on mustade pulkadena näidatud retinaal]]
Valkude voltumise häireid esineb mitmetes haigustes. Valesti või osaliselt voltunud valk ei ole sageli funktsionaalne, ehk see ei ole suuteline moodustama vastastikmõjusid teiste valkude ja väikeste biomolekulidega ning seetõttu ka panustama organismi normaalsesse toimimisse. Näiteks viib teatud mutatsioon (Cys203Arg) silma võrkkesta kolvikestes asuvas retseptoris ([[opsiin]]is OPN1MW) selleni, et retseptoris ei teki sisemolekulaarset disulfiidsilda Cys126-Cys203. Tulemuseks ei omanda OPN1MW normaalset ruumilist struktuuri ega moodusta kompleksit retinaaliga (pigment, mille keemiline struktuur muundub footoni pealelangemisel). See muudab kolvikesed kokkuvõttes tundetuks rohelise valguse suhtes ning on [[värvipimedus]]e levinud tüübi põhjuseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Alexander Sumaroka; Alexandra V. Garafalo; Artur V. Cideciyan; Jason Charng; Alejandro J. Roman; Windy Choi; Supna Saxena; Valeryia Aksianiuk; Susanne Kohl; Bernd Wissinger; Samuel G. Jacobson|pealkiri=Blue Cone Monochromacy Caused by the C203R Missense Mutation or Large Deletion Mutations|aasta=2018|koht=Investigative Ophthalmology &amp; Visual Science|kirjastus=ARVO Journals|lehekülg=5762–5772|url=https://iovs.arvojournals.org/article.aspx?articleid=2717851}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:2rnm.jpg|pisi|Ka seente organismides leidub priionilaadseid valke. Sellel pildil on kujutatud ''Podospora anserina'' valgust HET-s(218–289) moodustunud fibrillid (PDB 2RNM)]]
Teiselt poolt võib valesti voltunud valk hakata kleepuma teiste valesti voltunud või osaliselt voltunud valkude külge, tekitades mittelahustuvaid klompe (agregaate). Sellised agregaadid ei võimalda rakkudel normaalselt talitleda, häirides rakusiseseid dünaamilisi protsesse (näiteks ainete transport või [[Tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldumine) ja ka suhtlust rakkude vahel, ning tekitavad sageli põletikulist vastust organismis, mille käigus võivad saada kannatada ka suhteliselt terved põletiku naabruses asuvad rakud. Ajusiseste agregaatide teke on seotud näiteks järgmiste patoloogiatega:

* [[Prioonid|Priionid]]: põhiliselt inimese valgu PNRP teatud isovormid, mis on ise valesti voltunud ning mis organismi sattumisel põhjustavad ka teiste valkude normaalse ruumilise struktuuri kadumist ning kleepumist priioni tekitatud agregaatide külge.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=K. Michalczyk, M. Ziman|pealkiri=Current concepts in human prion protein (Prp) misfolding, Prnp gene polymorphisms and their contribution to Creutzfeldt-Jakob Disease (CJD)|aasta=2007|koht=Histology and Histopathology|lehekülg=1149–1159|url=https://www.hh.um.es/Abstracts/Vol_22/22_10/22_10_1149.htm}}&lt;/ref&gt;
* [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral esineb kaht tüüpi agregaate: peptiidist [[Amüloidoos|amüloid β]] koosnevad naastud (inglise keeles ''amyloid plaques'') ja hüperfosforüülitud valgust tau koosnevad tängud (inglise keeles ''neurofibrillary tangles'').&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Adriano Aguzzi, Tracy O'Connor|pealkiri=Protein aggregation diseases: pathogenicity and therapeutic perspectives|aasta=2010|koht=Nature Reviews Drug Discovery|kirjastus=Nature|lehekülg=237–248|url=https://www.nature.com/articles/nrd3050}}&lt;/ref&gt; Fosforüülimist ja tau näidet käsitletakse detailsemalt ülejärgmises alapealkirjas. Amüloid β on aga 40–42 aminohappejäägist koosnev peptiid, mis tekib amüloidi eelvalgu APP anomaalsel proteolüütilisel lagundamisel β- ja γ-sekretaaside poolt (terves organismis teostavad APP proteolüüsi α- ja γ-sekretaasid). Amüloid β moodustab iseloomulikke β-lehtedest koosnevaid fibrille, mis pikenemisel liidavad endaga üha rohkem amüloid β molekule.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Thorsten Lührs, Christiane Ritter, Marc Adrian, Dominique Riek-Loher, Bernd Bohrmann, Heinz Döbeli, David Schubert, Roland Riek|pealkiri=3D structure of Alzheimer's amyloid-β(1–42) fibrils|aasta=2005|koht=PNAS|lehekülg=17342-17347|url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.0506723102}}&lt;/ref&gt;
* [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]], multisüsteemse atroofia ja Lewy kehakeste dementsuse korral tekitab agregaate valk α-sünukleiin (SNCA).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=M. Catherine Bennett|pealkiri=The role of alpha-synuclein in neurodegenerative diseases|aasta=2005|koht=Pharmacology &amp; Therapeutics|kirjastus=Elsevier|lehekülg=311–331|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0163725804001901}}&lt;/ref&gt; Uuringud on näidanud, et SNCA agregeerimist soodustavad mutatsioonid Ala53Thr, Ala30Pro ja Glu46Lys; neid mutatsioone omavatel isikutel on geneetiline eelsoodumus Parkinsoni tõve varaseks kujunemiseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Leonidas Stefanis|pealkiri=α-Synuclein in Parkinson's Disease|aasta=2012|koht=Cold Spring Harb Perspect Med.|url=http://perspectivesinmedicine.cshlp.org/content/2/2/a009399}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Amyloid beta fibrils.png|pisi|170px|Amüloid β fibrillide teke (PDB 1BEG)]]
Seni puuduvad mainitud haiguste raviks kahjuks võimalused, kuid teaduskirjanduses on arutletud selliste tehnoloogiate üle, mis võimaldaksid sisestada patsiendi organismi rakkudesse lisašaperone.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Erik L. Friesen, Mitch L. De Snoo, Luckshi Rajendran, Lorraine V. Kalia, Suneil K. Kalia|pealkiri=Chaperone-Based Therapies for Disease Modification in Parkinson’s Disease|aasta=2017|koht=Parkinson's Disease|kirjastus=Hindawi|url=https://www.hindawi.com/journals/pd/2017/5015307/}}&lt;/ref&gt; Selline raviviis võimaldaks täiustada kontrolli valkude voltumise üle ning hoida ära agregaatide edasist kasvamist. Paraku ei ole kindel, kas selline tehnoloogia võimaldaks võidelda juba moodustunud agregaatidega – see on oluline, kuna neurodegeneratiivsete haiguste varajane diagnostika pole ka seni arendatud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vladimir F. Lazarev, Elena R. Mikhaylova, Irina V. Guzhova, Boris A. Margulis|pealkiri=Possible Function of Molecular Chaperones in Diseases Caused by Propagating Amyloid Aggregates|aasta=2017|koht=Frontiers in Neuroscience|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fnins.2017.00277/full}}&lt;/ref&gt;

Vähkkasvajatele on aga omane pigem šaperonide &quot;ületootmine&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Stuart K. Calderwood, Ayesha Murshid|pealkiri=Molecular Chaperone Accumulation in Cancer and Decrease in Alzheimer's Disease: The Potential Roles of HSF1|aasta=2017|koht=Frontiers in Neuroscience|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fnins.2017.00192/full}}&lt;/ref&gt; Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et pidevalt jagunevates kiirekasvulistes rakkudes toimub elutegevuse tagamiseks vajalike valkude süntees anomaalselt suure tempoga – ning vastusena sellisele survele areneb rakkudes kaitsemehhanism, mis tagab kõrgendatud kontrolli valkude voltumise üle.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=P Muller, E Ruckova, P Halada, P J Coates, R Hrstka, D P Lane, B Vojtesek|pealkiri=C-terminal phosphorylation of Hsp70 and Hsp90 regulates alternate binding to co-chaperones CHIP and HOP to determine cellular protein folding/degradation balances|aasta=2013|koht=Oncogene|kirjastus=Nature Publishing Group|lehekülg=3101–3110|url=https://www.nature.com/articles/onc2012314}}&lt;/ref&gt; Selle nähtuse kohta öeldakse ka, et vähirakkudel on arenenud šaperonsõltuvus (inglise keeles ''chaperon additiction'') ning onkoteraapiate arendamisel on muuhulgas pakutud võimaliku lähenemisena šaperonide (nt HSP90) aktiivsust blokeerivate ühendite ehk inhibiitorite kasutamist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Paul Workman, Francis Burrows, Len Neckers, Neal Rosen|pealkiri=Drugging the Cancer Chaperone HSP90|aasta=2007|koht=Ann N Y Acad Sci|kirjastus=The New York Academy of Sciences|lehekülg=202–216|url=https://nyaspubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1196/annals.1391.012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jane Trepel, Mehdi Mollapour, Giuseppe Giaccone, Len Neckers|pealkiri=Targeting the dynamic HSP90 complex in cancer|aasta=2010|koht=Nature Reviews Cancer|kirjastus=Nature|lehekülg=537–549|url=https://www.nature.com/articles/nrc2887}}&lt;/ref&gt;

=== Valgustruktuuri loomuliku dünaamilisuse (konformatsioonilise muutlikkuse) kadu ===
Selleks, et valgud saaksid täita oma funktsioone organismis, on oluline mitte ainult valgumolekulide korrektne voltumine, vaid ka 3D-struktuuri teatud lokaalne paindlikkus. Näiteks on selline konformatsiooniline muutlikkus oluline [[lihas]]te töös (lihasvalkude kompleksi ruumiline kuju peab võimaldama lihase nii kokkutõmbunud kui ka lõdvestunud olekut), aga ka [[Retseptor (biokeemia)|retseptorite]] vahendatud signaaliülekandes (retseptori kuju peab muutuma, vastusena väliskeskkonnast saabunud keemilisele või füüsikalisele impulsile) või [[ensüüm]]ide vahendatud [[katalüüs]]is (efektiivseks toimimiseks peab valk olema suuteline siduma katalüüsitava reaktsiooni lähteaineid ning ka vabastama reaktsiooni produkte).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kannan Gunasekaran, Ruth Nussinov|pealkiri=How Different are Structurally Flexible and Rigid Binding Sites? Sequence and Structural Features Discriminating Proteins that Do and Do not Undergo Conformational Change upon Ligand Binding|aasta=2007|koht=JMB|kirjastus=Elsevier|lehekülg=257–273|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0022283606012861}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hiroshi Nakagawa, Mikio Kataoka|pealkiri=Rigidity of protein structure revealed by incoherent neutron scattering|aasta=2020|koht=Biochimica et Biophysica Acta (BBA) – General Subjects|kirjastus=Elsevier|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S030441652030026X}}&lt;/ref&gt; Valkude konformatsioonilise muutlikkuse kadumisega on otseselt või kaudselt seotud mitmed haigused, millest vaid mõni näide on toodud allpool.

==== Sirprakne aneemia ====
[[Fail:Hemoglobin t-r state ani.gif|pisi|Hemoglobiini ümberlülitumine hapnikuvabast vormist (''deoxy'') hapnikuga seotud vormi (''oxy''). Valgu alaühikud on näidatud sinise või oranžina ning heemid punasena]]
Sirprakse aneemia korral on [[Erütrotsüüt|punaverelibledel]] tavalise kettakujulise vormi asemel sirbikujuline profiil. See haigus on tingitud punaverelible toimevalgu [[hemoglobiin]]i β-alaühikus esinevast aminohappelisest polümorfismist Glu6Val. Normaalse hemoglobiini struktuur koosneb kahest α- ja kahest β-alaühikust ning [[hapnik]]u seostumine ühe alaühiku heemi külge põhjustab struktuurset muutust, mille tõttu iga järgmine alaühik seob hapnikku kiiremini kui eelmine. Sama loogika kehtib ka hapniku vabastamise kohta, mis võimaldab hemoglobiinil efektiivselt teostada gaasivahetust, liikudes kopsudest kudedesse ja tagasi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=David L. Nelson, Michael M. Cox|pealkiri=Lehninger Principles of Biochemistry – 6th edition|aasta=2013|kirjastus=W.H. Freeman|lehekülg=5.1 Reversible Binding of a Protein to a Ligand: Oxygen-Binding Proteins (158–174)}}&lt;/ref&gt; Muteerunud hemoglobiini puhul ei kaasne hapniku seostumisega aga β-alaühiku ruumilise struktuuri muutust ning jäigad valgumolekulid agregeerivad, muutes ka terve punaverelible kuju. Kui inimesel on muteerunud mõlemalt vanemalt päritud kromosoom 11 hemoglobiini β-alaühikut kodeeriv järjestus, kujuneb sirprakne aneemia eriti raskekujuliseks, kuna organismis ei toimi normaalne gaasivahetus ning sirprakse kujuga punaverelibled võivad kergesti moodustada trombe. Kui aga tegemist on vaid ühelt vanemalt päritud mutatsiooniga, on sümptomid pehmemad ning sirpraksete punavereliblede olemasolu võib olla hoopis eeliseks piirkondades, kus on levinud malaarianakkus. Nimelt ei suuda [[malaaria]]&lt;nowiki/&gt;parasiit ''Plasmodium'' sirpraksetes punaverelibledes edukalt paljuneda.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Mary H. Wagner, Richard B. Berry|pealkiri=A Patient With Sickle Cell Disease and a Low Baseline Sleeping Oxygen Saturation|aasta=2007|koht=J Clin Sleep Med|lehekülg=313–315|url=https://jcsm.aasm.org/doi/pdf/10.5664/jcsm.26805}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suzanne Clancy|url=https://www.nature.com/scitable/topicpage/genetic-mutation-441/|pealkiri=Genetic Mutation|väljaanne=Nature Education|aeg=2008|vaadatud=21.11.2022}}&lt;/ref&gt;

==== Philadelphia kromosoom ====
[[Fail:Schematic of the Philadelphia Chromosome.svg|vasakul|pisi|Philadelphia kromosoomi teke]]
Philadelphia kromosoomiks nimetatakse anomaalset geenijärjestust kromosoomis 22, mis tekib kromosoomist 9 pärineva nukleotiidiahela ümberpaigutumisel (translokatsioonil) kromosoomi 22. See kromosoomi 22 piirkond kodeerib valku ABL1 (Abelsoni türosiinkinaas 1) ning ümberpaigutumise tulemusena tekib sellest liitvalk (fusioon) BCR-ABL1, mis esineb sageli kroonilise müeloidse [[leukeemia]]ga patsientidel.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Zhi-Jie Kang, Yu-Fei Liu, Ling-Zhi Xu, Zi-Jie Long, Dan Huang, Ya Yang, Bing Liu, Jiu-Xing Feng, Yu-Jia Pan, Jin-Song Yan, Quentin Liu|pealkiri=The Philadelphia chromosome in leukemogenesis|aasta=2016|koht=Chinese Journal of Cancer|kirjastus=Cancer Communications|url=https://cancercommun.biomedcentral.com/articles/10.1186/s40880-016-0108-0}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Imatinib.svg|pisi|170px|Imatinibi keemiline struktuur]]
Tervetes rakkudes on ABL1 vaikimisi mitteaktiivses olekus: molekul voltub nii, et selle N-terminaalses osas paiknevad SH2 ja SH3 [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeenid]] blokeerivad juurdepääsu katalüütilisele domeenile. Ainult juhul, kui ABL1 aktiveeritakse teiste [[proteiinkinaasid]]e poolt, toimub struktuuri osaline avanemine. BCR-ABL1 puhul ei ole aga molekul võimeline omandama suletud konformatsiooni – tulemuseks on türosiinkinaas pidevalt aktiivne. Kuigi normaalse ABL1 aktiivsus on organismi eluks vajalik, viib selle anomaalselt suur aktiivsus vähi tekkeni. Seetõttu kasutatakse Philadelphia kromosoomiga patsientide ravis BCR-ABL1 inhibiitoreid (nt imatinibi), mis blokeerivad türosiinkinaasi katalüüsivõimet.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jill K. Jones, Eric M. Thompson|pealkiri=Allosteric Inhibition of ABL Kinases: Therapeutic Potential in Cancer|aasta=2020|koht=Mol Cancer Ther|kirjastus=AACR|lehekülg=1763–1769|url=https://aacrjournals.org/mct/article/19/9/1763/92874/Allosteric-Inhibition-of-ABL-Kinases-Therapeutic}}&lt;/ref&gt;

=== Häired translatsioonijärgsete modifikatsioonide tasemel ===
Valkude [[Translatsioonijärgne modifikatsioon|translatsioonijärgsete modifikatsioonide]] (TJM) näol on tegemist teatud fragmentide lisamisega valmissünteesitud [[Valgud|valgu]] funktsionaalrühmade külge. Valgu modifitseeritavateks rühmadeks on [[nukleofiil]]sed funktsionaalrühmad ([[Hüdroksüülrühm|hüdroksüül]]-, [[Tioolid|tiool]]-, [[Amiinid|amino]]- või [[Karboksüülhapped|karboksüülrühmad]]), mis paiknevad kas [[Aminohapped|aminohappejääkide]] külgahelates või valgumolekuli otstes (sisuliselt asendatakse üks hapniku, väävli või lämmastikuaatomi küljes olev vesinik lisatava fragmendiga). TJM on pöörduvad, ehk siis neid saab valgumolekuli küljest ka eemaldada – kusjuures nii TJM lisamist kui ka eemaldamist katalüüsivad spetsiaalsed [[ensüüm]]id.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Shahin Ramazi, Javad Zahiri|pealkiri=Post-translational modifications in proteins: resources, tools and prediction methods|aasta=2021|koht=Database|kirjastus=Oxford Academic|url=https://academic.oup.com/database/article/doi/10.1093/database/baab012/6214407}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Li Chen, Anna Kashina|pealkiri=Post-translational Modifications of the Protein Termini|aasta=2021|koht=Frontiers in Cell and Developmental Biology|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2021.719590/full}}&lt;/ref&gt;

Lisatavaid fragmente on mitmeid, nii keemilise struktuuri kui ka suuruse poolest:&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=George A. Khoury, Richard C. Baliban, Christodoulos A. Floudas|pealkiri=Proteome-wide post-translational modification statistics: frequency analysis and curation of the swiss-prot database|aasta=2011|koht=Scientific Reports|kirjastus=Nature|url=https://www.nature.com/articles/srep00090}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Colin Reily, Tyler J. Stewart, Matthew B. Renfrow, Jan Novak|pealkiri=Glycosylation in health and disease|aasta=2019|koht=Nature Reviews Nephrology|kirjastus=Nature|lehekülg=346–366|url=https://www.nature.com/articles/s41581-019-0129-4}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Lisatav rühm
! Rühma omadused (suhteline suurus, laeng pH 7,5 juures jms)
! Mis funktsionaalrühmale lisatakse?
! Lisamist katalüüsiv ensüümide rühm
! Eemaldamist katalüüsiv ensüümide rühm
|-
! [[Fosforüülumine|Fosforüül]]
|Väike (78 Da), negatiivselt laetud
|Hüdroksüül
|Kinaasid
|Fosfataasid
|-
! [[Atsetüülrühm|Atsetüül]]
|Väike (43 Da), laenguta, üsna hüdrofiilne
|Aminorühm, hüdroksüülrühm, tioolrühm
|Atsetülaasid
|Deatsetülaasid
|-
! [[Metüülrühm|Metüül]]
|Väike (15 Da), laenguta, mittepolaarne
|Aminorühm
|Metülaasid
|Demetülaasid
|-
! [[Rasvhapped|Müristüül]]
|Keskmine (211 Da), laenguta, hüdrofoobne
|Aminorühm
|N-müristoüültransferaas
|Deatsetülaasid
|-
! [[Sahhariidid|Suhkrujääkidest]] koosnev ahel (glükaan)
|Suur (2,5 kDa ja rohkem), laenguta, hüdrofiilne
|Aminorühm või hüdroksüülrühm
|Glükosüültransferaasid
|Glükosidaasid
|}
TJM lisamise tulemusena muutub modifitseeritava funktsionaalrühma võime luua vastastikmõjusid teiste [[funktsionaalrühm]]adega (sama molekuli või teiste molekulide koostises). Kuigi näiliselt ei pruugi muutus valgumolekulis tunduda suur, võib TJM oluliselt muuta valgu kaasatust signaaliradadesse, mõjutades valk-valk interaktsioone, valgu lokalisatsiooni jm.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Sel viisil võimaldavadki TJM lülitada ümber valgu aktiivsust, ilma et rakk peaks teostama valgu lagundamist ning seejärel taas aja- ja energiakulukat valgusünteesi. Tervetes rakkudes osaleb TJM läbiviimises hinnanguliselt kuni 5% geenidest. Samas võivad TJM anomaaliad, mis enamasti lähtuvad TJM lisavate või eemaldavate ensüümide anomaalsest aktiivsusest, olla seotud mitmete haigustega.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Eespool sai alapealkirjades &quot;Polümorfismid üksiku aminohappe tasemel&quot; ja &quot;Philadelphia kromosoom&quot; käsitletud näiteid proteiinkinaaside anomaalse aktiivsuse kohta vähkkasvajates; allpool vaadeldakse veel mõningaid seoseid TJM ja patoloogiate vahel.

==== Tau hüperfosforüülimine Alzheimeri tõves ====
[[Fail:PDB 5ZIA cartoon and coarse surface chain instance DL20221121.tif|pisi|Agregaate moodustavate valkude vastaseid antikehi uuritakse nii Alzheimeri tõve diagnostika kui ka ravi võimaluste seisukohalt]]
[[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] seos valkude anomaalse voltumisega on mainitud alapealkirjas eespool. Valk tau, mis on tervetes neuronites oluline [[Mikrotuubulid|mikrotuubulite]] stabiilsuse tagamiseks, moodustab Alzheimeri tõve diagnoosiga patsientide neuronites lahustumatuid agregaate. Need agregaadid põhjustavad omakorda muutusi neuronite struktuuris ja panustavad [[neuron]]ite surma.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Denisa Floriana Vasilica Pîrşcoveanu, Ionica Pirici, Valerica Tudorică, Tudor Adrian Bălşeanu, Valeria Carmen Albu, Simona Bondari, Ana Maria Bumbea, Mircea Pîrşcoveanu|pealkiri=Tau protein in neurodegenerative diseases – a review|aasta=2017|koht=Rom J Morphol Embryol|lehekülg=1141–1150|url=https://rjme.ro/RJME/resources/files/58041711411150.pdf}}&lt;/ref&gt;

Teadusuuringud on näidanud, et tau agregeerumise põhjuseks on tingitud valku anomaalselt rohkest [[Fosforüülumine|fosforüülitusest]] (st tau sisaldab 3–4 korda rohkem fosforüülrühmi kui tervetes neuronites). Hüperfosforüülitud tau ei seostu mikrotuubulitega. Seni pole selge, millis(t)e proteiinkinaasi(de) anomaalselt suur aktiivsus panustab tau hüperfosforüülimisse, kuid kandidaatidena on pakutud tsükliini-sõltuvat proteiinkinaasi Cdk5 ja glükogeeni süntaasi kinaasi GSK3-β. Samuti on näidatud, et Alzheimeri tõvega patsientide ajus on anomaalselt väike fosfataasi PP2A aktiivsus (ning fosfataasid katalüüsivad fosforüülrühma eemaldamist valkudelt).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=C.-X. Gong, K. Iqbal|pealkiri=Hyperphosphorylation of Microtubule-Associated Protein Tau: A Promising Therapeutic Target for Alzheimer Disease|aasta=2008|koht=Curr Med Chem|kirjastus=Bentham Science|lehekülg=2321–2328|url=http://www.eurekaselect.com/article/12670}}&lt;/ref&gt;

==== Histoonide TJM seos vähiga ====
[[Fail:Interaction of vorinostat with HDAC2 active site.svg|pisi|Vorinostati keemiline struktuur ja vastastikmõjud HDAC2 aminohappejääkidega]]
Valgud [[histoonid]] on olulised DNA pakendamiseks rakutuumas (vt ka eespool alapealkiri &quot;Valkude üldised struktuursed aspektid&quot;). Seepärast võimaldavad histoonide TJM kas (A) muuta DNA ja histoonide kompleksi ehk [[kromatiin]]i pakendamise tihedust või (B) moduleerida [[Informatsiooni-RNA|mRNA]] sünteesi käivitavate või pidurdavate valkude aktiivsust – ning sel viisil reguleerida geenide avaldumist. Näiteks histoonide Lys atsetüülimine eemaldab füsioloogilise pH juures positiivselt laetud lüsiinijäägilt positiivse laengu; tekkiv atsetüülitud Lys ei moodusta enam negatiivselt laetud DNA-ga kompleksi ning geenitranskriptsioon on soodustatud. Histoonide Arg ja Lys metüülimine mõjutab aga [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsiooni]] aktivaatorite ja repressorite juurdepääsetavust DNA-le.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Palak Gujral, Vishakha Mahajan, Abbey C. Lissaman, Anna P. Ponnampalam|pealkiri=Histone acetylation and the role of histone deacetylases in normal cyclic endometrium|aasta=2020|koht=Reproductive Biology and Endocrinology|kirjastus=BMC|url=https://rbej.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12958-020-00637-5}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Merrick S. Fallah, Dora Szarics, Clara M. Robson, James H. Eubanks|pealkiri=Impaired Regulation of Histone Methylation and Acetylation Underlies Specific Neurodevelopmental Disorders|aasta=2021|koht=Frontiers in Genetics|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fgene.2020.613098/full}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=R Mitchell Baldwin, Alan Morettin, Jocelyn Côté|pealkiri=Role of PRMTs in cancer: Could minor isoforms be leaving a mark?|aasta=2014|koht=World J Biol Chem.|lehekülg=115–129|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4050107/}}&lt;/ref&gt;

Teadusuuringute põhjal selgus kaks histoonide TJM-vahendavat ensüümide rühma, millel on anomaalselt suur aktiivsus erinevates vähkkasvajates. Need ensüümid on [[valgu arginiini metüültransferaas|valkude arginiini metüültransferaasid]] (PRMT), mis katalüüsivad histoonide Arg metüülimist, ning [[histooni deatsetülaas|histoonide deatsetülaasid]] (HDAC), mis katalüüsivad histoonidelt atsetüülrühma eemaldamist. PRMT ja HDAC liigse aktiivsuse täpne toimemehhanism (nt avalduvate geenide tasemel) pole hetkeseisuga lõplikult selge ja võib oleneda konkreetse kasvaja molekulaarsest profiilist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Guo Li1, Yuan Tian, Wei-Guo Zhu|pealkiri=The Roles of Histone Deacetylases and Their Inhibitors in Cancer Therapy|aasta=2020|koht=Frontiers in Cell and Developmental Biology|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2020.576946/full}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Zhixian Chen, Jianfeng Gan, Zhi Wei, Mo Zhang, Yan Du, Congjian Xu, Hongbo Zhao|pealkiri=The Emerging Role of PRMT6 in Cancer|aasta=2022|koht=Frontiers in Oncology|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fonc.2022.841381/full}}&lt;/ref&gt; Küll on aga [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] kiitnud heaks HDAC inhibiitorite (nt vorinostati) kasutamist T-rakuliste lümfoomide ravis&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Andrey D. Bondarev, Misty M. Attwood, Jörgen Jonsson, Vladimir N. Chubarev, Vadim V. Tarasov, Helgi B. Schiöth|pealkiri=Recent developments of HDAC inhibitors: Emerging indications and novel molecules|aasta=2021|koht=British Journal of Clinical Pharmacology|kirjastus=BPS|url=https://bpspubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/bcp.14889}}&lt;/ref&gt; ning PRMT mitmed inhibiitorid (nt ühend GSK3326595) on läbimas kliinilisi katsetusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=ClinicalTrials.gov|url=https://clinicaltrials.gov/ct2/results?term=prmt&amp;age_v=&amp;gndr=&amp;type=&amp;rslt=&amp;phase=0&amp;phase=1&amp;phase=2&amp;phase=3&amp;Search=Apply|pealkiri=Studies found for: prmt {{!}} Phase 1, 2, 3, 4|väljaanne=US National Library of Medicine|vaadatud=21.11.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Häired valkude tegevuse ruumilis-ajalisel kooskõlastamisel ===
Selleks, et organism tervikuna ja rakk selle ehitusüksusena saaks normaalselt talitleda, on oluline, et proteoomi vahendatud signaaliülekandes kehtiksid teatud põhimõtted:

* hierarhiline ülesehitus (st osad komponendid reageerivad muutustele varem kui teised),
* võimendus (sissetulevat impulssi peab saama n-ö üles skaleerida),
* tagasisidestatus (st ajaliselt hiljem aktiveeruvad komponendid peavad signaliseerima neist varem aktiveerunud komponentidele) ning
* pöörduvus (st algne olukord tuleb taastada, et süsteem muutuks taas reaktsioonivõimeliseks).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Alexander Y. Mitrophanov, Eduardo A. Groisman|pealkiri=Positive feedback in cellular control systems|aasta=2008|koht=BioEssays|kirjastus=Wiley|lehekülg=542–555|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/bies.20769}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jianfeng Xu, Yueheng Lan|pealkiri=Hierarchical Feedback Modules and Reaction Hubs in Cell Signaling Networks|aasta=2015|koht=PLoS One|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0125886}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Mark A. Lemmon, Daniel M. Freed, Joseph Schlessinger, Anatoly Kiyatkin|pealkiri=The Dark Side of Cell Signaling: Positive Roles for Negative Regulators|aasta=2016|koht=Cell|kirjastus=Elsevier|lehekülg=1172–1184|url=https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(16)30197-0}}&lt;/ref&gt;

Need põhimõtted võimaldavad koordineerida ajas ja ruumis väga keerulisi protsesse, alates [[Embrüogenees|embrüonaalsest arengust]] kuni [[Tsirkadiaanrütm|une-ärkvelolekutsüklini]]. Üsna loogiline on ka see, et häired valkude aktiivsuse kooskõlastamisel ajas või ruumis põhjustavad tõsiseid haigusi. Lihtsuse mõttes vaadeldakse siinkohas ainult ühe raku tasemel käsitletavaid näiteid.

==== Rakutsükkel ja selle kontrollpunktide häired ====
[[Rakutsükkel]] on järjestikuste protsesside kogum, mis kindlustab enamiku keharakkude korduva jagunemise. Rakutsüklis eristatakse eri faase: jagunemise järel rakk kasvab (G1-faas, G tuleneb ingliskeelsest sõnast ''gap'', kuigi mõnikord mõistetakse seda ka sõnana ''growth''), kahekordistab DNA komplekti ja [[tsentrosoom]]i (S-faas, sõnast &quot;süntees&quot;), kasvab veelgi ja valmistub uueks jagunemiseks (G2-faas) ning lõpuks jaguneb (M-faas, sõnast &quot;[[mitoos]]&quot;).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=A Krämer, K Neben, AD Ho|pealkiri=Centrosome replication, genomic instability and cancer|aasta=2002|koht=Leukemia|kirjastus=Nature|lehekülg=767–775|url=https://www.nature.com/articles/2402454}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Cyclin Expression.svg|pisi|Eri tsükliinide suhtelised kontsentratsioonid rakutsükli eri staadiumites]]
Rakutsükli sujuvat käiku kindlustab mitmete ensüümide kooskõlaline aktiivsus, milles keskset rolli mängivad [[Tsükliinisõltuvad kinaasid|tsükliinisõltuvad proteiinkinaasid]] (CDK) ja nende aktivaatorid – valgud [[tsükliinid]]. Ilma tsükliinita ei ole CDK-d katalüütiliselt aktiivsed ning igal CDK-l (millest enamikus rakkudes on ekspresseerunud CDK1, CDK2 ja CDK4 või 6) on oma eelistatud aktivaator (tsükliini tüüp: A, B, D või E). Rakk ei ekspresseeri tsükliine korraga, vaid rakutsükli eri faasidele on iseloomulik eri tsükliinide suurenenud aktiivsus, kusjuures iga tsükliini taseme (ja seega tsüklini-CDK kompleksi aktiivsuse) kasvamisel käivitub järjekorras järgmise tsükliini ekspressioon ning samas enamasti lõpeb järjekorras eelmise tsükliini tootmine. Selles ahelprotsessis on raske eristada algust ja lõppu, kuid üldiselt peetakse rakutsükli &quot;algatajateks&quot; tsükliini D, mis seostub kinaasiga CDK4 või CDK6. Tsükliin D koos oma sidumispartneritega käivitavad G1-S üleminekule omast tsükliini E tootmist (seostub eelistatult kinaasiga CDK2), mis omakorda käivitab S-G2 üleminekul tsükliini A tootmist (seostub samuti kinaasiga CDK2, aga ka CDK1). Lõpuks käivitatakse mitoosifaasis olulise tsükliini B tootmine, mis seostub eelistatult kinaasiga CDK1.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Marcos Malumbres|pealkiri=Cyclin-dependent kinases|aasta=2014|koht=Genome Biology|kirjastus=BMC|url=https://genomebiology.biomedcentral.com/articles/10.1186/gb4184}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Daniel J. Wood, Jane A. Endicott|pealkiri=Structural insights into the functional diversity of the CDK–cyclin family|aasta=2018|koht=Open Biology|kirjastus=The Royal Society Publishing|url=https://royalsocietypublishing.org/doi/full/10.1098/rsob.180112}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:0332 Cell Cycle With Cyclins and Checkpoints.jpg|pisi|Rakutsükkel ja selle kontrollipunktid (ingl. k. ''checkpoints'')]]
Rakutsüklis esineb mitu &quot;sisseprogrammeeritud&quot; kontrollpunkti, millest enamasti eristatakse kolme:

* raku suuruse ja geomeetria kontrollpunkt G1 lõpupoole (tehakse kindlaks, et rakk omab piisavalt valke S-faasi jaoks);
* DNA sünteesi kontrollpunkt S-faasi jooksul (tehakse kindlaks, et kahekordistamise tulemusena tekkib algsega identne koopia);
* kääviniidistiku kontrollpunkt M-faasi keskel (tehakse kindlaks, et lahknevate [[kromosoom]]ide tütarkromatiidid on [[kääviniidistik]]u külge kinnitunud viisil, mis võimaldab neid viia lahku jaguneva raku eri poolustele).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kevin J. Barnum, Matthew J. O’Connell|pealkiri=Cell Cycle Regulation by Checkpoints|aasta=2014|koht=Methods Mol Biol|kirjastus=Springer Link|url=https://link.springer.com/protocol/10.1007/978-1-4939-0888-2_2}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Palbociclib.svg|vasakul|pisi|Palbotsikliibi keemiline struktuur]]
Kontrollpunkte teostavad samuti kooskõlaliselt mitmed erinevad valgud (näiteks DNA replikatsiooniga seotud ensüümid, tsentrosoomide või DNA-ga seonduvad kinaasid ja fosfataasid jm). Nende koostöö kindlustab, et rakutsükli läbimise järel tekib emarakust kaks identset tütarrakku. Kui rakk ei läbi kontrollpunkti, pidurdatakse edasiste sündmuste käik ning püütakse tuvastatud vigu parandada (näiteks käivitatakse [[DNA reparatsioon|DNA parandus]] või antakse rohkem aega lahknevate tütarkromatiidide korrektseks kinnitamiseks kääviniidistiku külge). Vigade paranduse ebaõnnestumisel suunatakse rakk programmeeritud rakusurma ehk [[apoptoos]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Lei Ding, Jiaqi Cao, Wen Lin, Hongjian Chen, Xianhui Xiong, Hongshun Ao, Min Yu, Jie Lin, Qinghua Cui|pealkiri=The Roles of Cyclin-Dependent Kinases in Cell-Cycle Progression and Therapeutic Strategies in Human Breast Cancer|aasta=2020|koht=IJMS|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/1422-0067/21/6/1960}}&lt;/ref&gt; Kui aga mõni kontrollpunkt ei toimi normaalselt, ehk siis ignoreeritakse reaalselt esinevate vigade olemasolu, võib see kokkuvõttes viia raku geneetilise ebastabiilsuseni, mis on omane vähkkasvajatele. Näiteks on näidatud, et paljudes kasvajates esineb anomaalselt suur CDK4/6 aktiivsus ja ka nn Aurora-kinaaside aktiivsus, mis võimaldab rakul pääseda kontrollpunktide &quot;normide&quot; täitmisest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Marion Peyressatre, Camille Prével, Morgan Pellerano, May C. Morris|pealkiri=Targeting Cyclin-Dependent Kinases in Human Cancers: From Small Molecules to Peptide Inhibitors|aasta=2015|koht=Cancers|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/2072-6694/7/1/179}}&lt;/ref&gt; Seepärast on nii CDK4/6 kui Aurora-kinaasid ravimiarenduse jaoks olulised sihtmärgid ning CDK4/6 inhibiitoreid (nt palbotsikliib) on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] kiitnud heaks teatud tüüpi rinnavähi ravis.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Tenzin Adon, Dhivya Shanmugarajana, Honnavalli Yogish Kumar|pealkiri=CDK4/6 inhibitors: a brief overview and prospective research directions|aasta=2021|koht=RSC Advances|kirjastus=RSC Publishing|url=https://pubs.rsc.org/en/content/articlelanding/2021/ra/d1ra03820f}}&lt;/ref&gt;

==== Valkude rakusisese lokalisatsiooni olulisus ====
[[Fail:FAM208b.NLS.MSA.png|pisi|NLS-järjestused sisaldavad sageli rohkesti lüsiini- (K) ja arginiini- (R) jääke. Pildil on näidatud seni tundmatu funktsiooniga valgu FAM208b aminohappelised järjestused eri imetajaliikide puhul. On tõenäoline, et see valk lokaliseerub rakutuuma]]
Raku normaalseks toimimiseks on oluline, et teatud valkude aktiivsus oleks piiritletud mitte ainult ajaliste, vaid ka ruumiliste teguritega. Nii saavad [[transkriptsioonifaktor]]id mõjutada geenide avaldumist ainult siis, kui valgud ise asuvad rakutuumas (mitte näiteks tsütoplasmas). Abistamaks valkude liikumist eri organellide vahel on evolutsiooni käigus kujunenud teatud aminohappelised järjestused (inglise keeles ''localization signals''), mis annavad rakusisestele mehhanismidele märku sellest, kus peaks rakusiseselt asuma just antud järjestust sisaldav valk – või kus see asuda ei tohiks. Näiteks on olemas aminohappelised järjestused, mille &quot;ettenäitamisel&quot; transporditakse valk [[rakutuum]]a (nn ''nuclear localization signal'' ehk NLS), ning samas aminohappelised järjestused, mille &quot;ettenäitamisel&quot; transporditakse valk rakutuumast välja (nn ''nuclear export signal'' ehk NES). Valkude ruumilist kuju arvestades ei pruugi sellised aminohappelised järjestused alati olla vaikimisi valgu välispinnal ehk &quot;nähtaval&quot; rakus sisalduvate teiste molekulide jaoks, vaid need võivad ka &quot;paljastuda&quot; valgu ruumilise struktuuri muutmisel (vt ka alapealkiri &quot;Valgustruktuuri loomuliku dünaamilisuse (konformatsioonilise muutlikkuse) kadu&quot;).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Simarjeet Negi, Sanjit Pandey, Satish M. Srinivasan, Akram Mohammed, Chittibabu Guda|pealkiri=LocSigDB: a database of protein localization signals|aasta=2015|koht=Database|kirjastus=Oxford Academic|url=https://academic.oup.com/database/article/doi/10.1093/database/bav003/2433135}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Juane Lu, Tao Wu, Biao Zhang, Suke Liu, Wenjun Song, Jianjun Qiao, Haihua Ruan|pealkiri=Types of nuclear localization signals and mechanisms of protein import into the nucleus|aasta=2021|koht=Cell Communication and Signaling|kirjastus=BMC|url=https://biosignaling.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12964-021-00741-y}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:PDB 1j46 EBI.jpg|pisi|Inimese SRY valgu fragmendi kompleks DNA-ga (PDB 1J46). SRY näidatud oranžida ning DNA lillana]]
Haruldased, kuid ilmekad näited valgu rakusisese lokalisatsiooni olulisusest on seotud valguga [[SRY]]. Seda valku kodeerib [[Y-kromosoom]]il paiknev geen ning selle valgu aktiivsus on seotud sooliste tunnuste arenguga. Nimelt kulgeb inimese sugunäärmete areng esialgu nii XX- kui ka XY-[[Genotüüp|genotüübiga]] loodetel esialgu ühtemoodi, kuid mingil ajal lülitub XY-lootel sisse Y-kromosoomi vahendatud signaalirada (ning selle puudumisel arenevad lootel vaikimisi pigem naissoole omased sootunnused). Just SRY on üks mitmetest transkriptsioonifaktoritest, mis on oluline meesloote varases arengustaadiumis munandite normaalseks moodustumiseks. Oma ülesannete teostamiseks peab SRY lokaliseeruma rakutuuma ning SRY valgus on ka kaks NLS-tüüpi järjestust.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Laura M. McLane,Anita H. Corbett|pealkiri=Nuclear localization signals and human disease|aasta=2009|koht=IUBMB Life|kirjastus=IUBMB|lehekülg=697–706|url=https://iubmb.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/iub.194}}&lt;/ref&gt;

[[Swyeri sündroom]] on haruldane [[Hüpogonadism|hüpogonaidism]], millele on omane mutatsioonide esinemine SRY geenis. Mõned nendest mutatsioonidest tingivad muidu funktsionaalse SRY tootmist, kuid üksiku aminohappe polümorfismi tõttu ei ole selle NLS järjestus õige – seetõttu ei pääse ribosoomidel toodetud SRY rakutuuma ega saa oma rolli transkriptsioonifaktorina täita.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Tajouri A., Ben Gaied D., Hizem S., Boujelben S., Maazoul F., M'rad R., Poulat F., Kharrat M.|pealkiri=Functional Analysis of Mutations at Codon 127 of the SRY Gene Associated with 46,XY Complete Gonadal Dysgenesis|aasta=2017|koht=Sex Dev|kirjastus=Karger|lehekülg=203–209|url=https://www.karger.com/Article/Abstract/478718}}&lt;/ref&gt; Tulemusena kujunevad XY-genotüübiga lootel erandlikult naissoo tunnused (munasarjad ei ole küll funktsionaalsed, sest östrogeenide kõrge taseme tootmiseks on vaja kaht X-kromosoomi).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Arthur P. Arnold, Karen Reue, Mansoureh Eghbali, Eric Vilain, Xuqi Chen, Negar Ghahramani, Yuichiro Itoh, Jingyuan Li, Jenny C. Link, Tuck Ngun, Shayna M. Williams-Burris|pealkiri=The importance of having two X chromosomes|aasta=2016|koht=Philos Trans R Soc Lond B Biol Sci|kirjastus=The Royal Society Publishing|url=https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rstb.2015.0113}}&lt;/ref&gt; Teisalt on SRY-ga seoses võimalik ka hoopis teine stsenaarium, mis tingib XX-genotüübi puhul erandlikult meessoo tunnuste arengut (üks de la Chapelle sündroomi alatüüpidest). See sündroom on seotud isiku isa organismis toimunud spermatogeneesi iseärasusega, kus rekombinatsiooni käigus toimub juhuslik SRY-kodeeriva geeni ümberpaigutumine Y-kromosoomilt [[X-kromosoom]]ile. Sellise X-kromosoomi pärandumisel järglasele asub SRY geeni kodeeritud valk loote arengu teatud staadiumis tööle ning vaatamata kahe X-kromosoomi olemasolule, arenevad lootel meessoo tunnused.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sara Ashfaq, Ahmed Siddiqui, Waqas Shafiq, Umal Azmat|pealkiri=A Rare Presentation of Disorder of Sex Development|aasta=2021|koht=Cureus|url=https://www.cureus.com/articles/48565-a-rare-presentation-of-disorder-of-sex-development}}&lt;/ref&gt;

Nii de la Chapelle kui Swyeri sündroomiga isikud on viljatud, kuid Swyeri sündroomi korral on patsiendil olemas funktsionaalne emakas – seega võib patsient soovi korral rasestuda, kasutades doonori munarakku.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

== Proteoom kui biomarkerite allikas ==
[[Fail:PubMed stats proteome biomarker DL20221117.tif|pisi|Igal aastal avaldatavate teaduspublikatsioonide arv, mis kajastavad näidatud märksõnu. On näha, et proteoomi mõiste on võrreldes valgu ehk proteiini mõistega suhteliselt uus. Tuleb tähele panna, et y-telg on esitatud logaritmilises skaalas]]
Kui artikli senine tekst suuresti keskendus proteoomile kui võimalike ravisihtmärkide kogumile, siis allpool keskendutakse proteoomi komponentide olulisusele [[biomarker]]itena. Biomarkeri definitsioone on mitmeid,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Robert M Califf|pealkiri=Biomarker definitions and their applications|aasta=2018|koht=Exp Biol Med (Maywood)|kirjastus=SAGE Journals|lehekülg=213–221|url=https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/1535370217750088}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=National Cancer Institute|url=https://www.cancer.gov/publications/dictionaries/cancer-terms/def/biomarker|pealkiri=NCI dictionaries: Biomarker|väljaanne=National Institutes of Health|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; kuid üldiselt on tegemist loodusliku molekuliga, mis leidub/võib leiduda inimorganismi kudedes või kehavedelikes ning mille sisaldus või aktiivsus on organismi tervisliku seisundi indikaatoriks. Lähtudes kliinilisest rakendusest, võib biomarkereid kasutada mitmeti: tuvastamaks patsiendi eelsoodumust haiguseks, diagnoosimaks haiguse olemasolu, määramaks haiguse staadiumit, valimaks sobivaimat raviskeemi või jälgimaks ravi edukust.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=John W. Davis|pealkiri=Biomarker classification, validation, and what to look for in 2017 and beyond|aasta=2017|koht=BJU International|kirjastus=Wiley|url=https://bjui-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/bju.13790|vaadatud=2022-11-20|arhiivimisaeg=2022-11-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221120183920/https://bjui-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/bju.13790|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Valkude kõrval võivad biomarkeriteks olla loomulikult teisedki väiksemad ja suuremad biomolekulid: näiteks keskenduvad tänapäeval mitmed uuringud [[rakuvaba DNA]] rollile vähi biomarkerina&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Suman Kumar Ray, Sukhes Mukherjee|pealkiri=Cell Free DNA as an Evolving Liquid Biopsy Biomarker for Initial Diagnosis and Therapeutic Nursing in Cancer- An Evolving Aspect in Medical Biotechnology|aasta=2022|koht=Curr Pharm Biotechnol|kirjastus=Bentham Science|lehekülg=112–122|url=https://www.eurekaselect.com/article/112348}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Emmalyn Chen, Clinton L. Cario, Lancelote Leong, Karen Lopez, César P. Márquez, Carissa Chu, Patricia S. Li, Erica Oropeza, Imelda Tenggara, Janet Cowan, Jeffry P. Simko, June M. Chan, Terence Friedlander, Alexander W. Wyatt, Rahul Aggarwal, Pamela L. Paris, Peter R. Carroll, Felix Feng, John S. Witte|pealkiri=Cell-free DNA concentration and fragment size as a biomarker for prostate cancer|aasta=2021|koht=Scientifi Reports|kirjastus=Nature|url=https://www.nature.com/articles/s41598-021-84507-z}}&lt;/ref&gt; ja rakuvälise RNA rollidele eri tervislike seisundite (mh rasedustüsistuste) biomarkerina.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Xiaochen Xi, Tianxiao Li, Yiming Huang, Jiahui Sun, Yumin Zhu, Yang Yang, Zhi John Lu|pealkiri=RNA Biomarkers: Frontier of Precision Medicine for Cancer|aasta=2017|koht=Noncoding RNA|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/2311-553X/3/1/9}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Helen Bermudez Foley, Caitlin G. Howe, Sandrah P. Eckel, Thomas Chavez, Lili Gevorkian, Eileen Granada Reyes, Bethany Kapanke, Danilo Martinez, Shanyan Xue, Shakira F. Suglia, Theresa M. Bastain, Carmen Marsit, Carrie V. Breton|pealkiri=Extracellular vesicle-enriched miRNA profiles across pregnancy in the MADRES cohort|aasta=2021|koht=PLoS One|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0251259}}&lt;/ref&gt; Biomarkereid võib uuritavas proovis tuvastada nii individuaalselt (st eesmärgiks on määrata ühe kindla molekuli sisaldus või aktiivsus) kui ka kogumina.

=== Üksikud valgulised biomarkerid ===
Kuna valgulisi biomarkereid kasutatakse paljude tervislike seisundite hindamiseks, siis allpool tabelis toodud näidete valim ei ole täielik. Ülevaadet [[Vähi biomarkerid|vähi biomarkeritest]] annab näiteks vastav lehekülg Vikipeedias. Selle tabeli eesmärgiks on aga pigem illustreerida, et:

* markeri olemasolu ei pea olema tingimata märgiks mingisugusest haiguslikust seisundist;
* valgud, mille olemasolu on täiesti normaalne organismi varases arengustaadiumis, võivad osutuda täiskasvanud indiviidi puhul haiguslikeks biomarkeriteks; ning
* üksiku markeri tuvastamine ei pruugi luua selgust diagnoosist, vaid vajatakse lisainfot muude analüüside (sh teiste biomarkerite tuvastuse) näol.

{| class=&quot;wikitable sortable mw-collapsible&quot;
! Valgu nimetus
! Näited seotud tervislikust seisundist
! Kirjeldus ja täpsustused
|-
! [[Alfafetoproteiin]] (AFP)
|[[Rasedus]], loote haigusseisundid, [[maksatsirroos]], kasvajad
|AFP on vereplasmas leiduv valk, mis toodab loote rebukott ja loote maks; anomaalselt suur sisaldus ema veres võib olla seotud mitmete haiguslike seisunditega, sh loote arenguhäirete korral, aga ka ema maksahaiguste või teatud kasvajate korral.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Medline|url=https://medlineplus.gov/lab-tests/alpha-fetoprotein-afp-test/|pealkiri=Alpha-Fetoprotein (AFP) Test|väljaanne=National Library of Medicine|aeg=7. juuli 2022|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/hormoon-immuunuuringud/alfafetoproteiin-s-afp/|pealkiri=Alfafetoproteiin (S-AFP)|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;
|-
! Antikeha inimese immuunpuudulikkuse viiruse vastu (anti-HIV)
|[[HIV]]-infektsioon
|HIV-vastaseid antikehi hakkab inimese immuunsüsteem tootma siis, kui organismi on sattunud HIV. Protsess ei käivitu kohe, vaid 3 nädalat kuni 6 kuud pärast HIV-ga nakatumist. Selle perioodi möödumisel on test väga tundlik ja täpne (andes vähem kui 0,3% valenegatiivseid tulemusi).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Alagarraju Muthukumar, Adnan Alatoom, Susan Burns, Jerry Ashmore, Anne Kim, Brian Emerson, Edward Bannister, M. Qasim Ansari|pealkiri=Comparison of 4th-Generation HIV Antigen/Antibody Combination Assay With 3rd-Generation HIV Antibody Assays for the Occurrence of False-Positive and False-Negative Results|aasta=2015|koht=Laboratory Medicine|kirjastus=Oxford Academic|lehekülg=84–89|url=https://academic.oup.com/labmed/article/46/2/84/2505005}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Terviseamet|url=https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/aids-ja-hiv|pealkiri=Nakkushaiguse nimetus: AIDS ja HIV|vaadatud=20.11.2022}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
! [[C-reaktiivne valk]] (CRP)
|Põletikud, [[Kardiovaskulaarsed haigused|kardiovaskulaarne]] risk, reumatoidse [[Liigesepõletik|artriidi]] äge faas
|CRP on viiest alaühikust koosnev valk, mida toodetakse maksas ja eritatakse vereplasmasse. See on kaasasündinud immuunkaitse üks arvukatest komponentidest, kuid valgu suurenenud sisaldus veres (keskmiselt üle 3 mg/ml) näitab tüüpiliselt erinevaid põletikulisi protsesse (kas bakteriaalse nakatumisega seotuid või kroonilisi põletikke). CRP suurenenud sisaldust on seostatud ka suurema südame- ja veresoonkonna haiguste riskiga. Samuti võib CRP tase veres ajutiselt tõusta nt operatsioonijärgselt.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Carl A. Deirmengian, Patrick A. Citrano, Simmi Gulati, Erick R. Kazarian, James W. Stave, Keith W. Kardos|pealkiri=The C-Reactive Protein May Not Detect Infections Caused by Less-Virulent Organisms|aasta=2016|koht=The Journal of Arthroplasty|kirjastus=Elsevier|lehekülg=152–155|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S088354031600259X}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/kliinilise-keemia-uuringud/c-reaktiivne-valk-s-crp/|pealkiri=C-reaktiivne valk (S-CRP)|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;
|-
! [[Eesnäärme koespetsiifiline antigeen]] (PSA)
|[[Eesnäärme kartsinoom|Eesnäärmevähk]]
|PSA on ensüüm, mida toodavad eesnäärme rakud ja mis on terves meesorganismis oluline sperma vedeldamiseks. PSA tase üle 4 ng/ml vere kohta võib olla eesnäärmevähi markeriks, kuigi see ei ole piisav vähi diagnoosimiseks, kuna PSA sisaldus võib olla suurenenud ka terve mehe veres.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=National Cancer Institute|url=https://www.cancer.gov/types/prostate/psa-fact-sheet|pealkiri=Prostate-Specific Antigen (PSA) Test|väljaanne=National Institutes of Health|aeg=11.03.2022|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/hormoon-immuunuuringud/prostataspetsiifiline-antigeen-s-psa/|pealkiri=Prostataspetsiifiline antigeen (S-PSA)|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;
|-
! [[Hemoglobiin]] (Hb)
|[[Aneemia]]
|Hemoglobiin on terve inimese punaverelibledes leiduv neljast alaühikust koosnev valk, mis vastutab hapniku transpordi eest kopsudest kudedesse ning osaliselt ka süsihappegaasi transpordi eest kudedest kopsudesse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=James Doyle; Jeffrey S. Cooper|pealkiri=Physiology, Carbon Dioxide Transport|aasta=2022|koht=National Library of Medicine|kirjastus=StatPearls Publishing|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK532988/}}&lt;/ref&gt; Hb tase veres muutub elu jooksul, on veidi madalam naistel kui meestel ning võib mõneti kõikuda, olenevalt atmosfääri hapnikusisaldusest (näiteks kohastumusena kõrgmäestikus viibimisele hakkab organism tootma rohkem hemoglobiini).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Almaz Akunov, Akylbek Sydykov, Turgun Toktash, Anara Doolotova, Akpay Sarybaev|pealkiri=Hemoglobin Changes After Long-Term Intermittent Work at High Altitude|aasta=2018|koht=Frontiers in Physiology|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fphys.2018.01552/full}}&lt;/ref&gt; Hemoglobiini liiga väike sisaldus veres on aga kehvveresuse markeriks (mõõduka aneemia korral on hemoglobiini kontsentratsioon 80–100 g/l veres, tugeva aneemia korral alla selle ning eluohtlik on tase alla 65 g/l).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Madhu Badireddy; Krishna M. Baradhi|pealkiri=Chronic Anemia|aasta=2022|koht=National Library of Medicine|kirjastus=StatPearls Publishing|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK534803/}}&lt;/ref&gt;
|-
! [[Inimese koorioni gonadotropiin]] (hCG)
|[[Rasedus]], idurakkudest lähtunud kasvajad
|hCG on valguline hormoon, mida hakkab normaalse raseduse ajal tootma tekkiv platsenta pärast [[Implanteerumine|embrüo pesastumist]]. hCG-d kasutatakse seepärast raseduse markerina (selle tase tõuseb nii naise veres kui ka uriinis), kuid anomaalselt suur sisaldus võib olla ka vähi markeriks (nt meeste munandivähi korral).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hannu Koistinen, Mariann Koel, Maire Peters, Ago Rinken, Karolina Lundin, Timo Tuuri, Juha S Tapanainen, Henrik Alfthan, Andres Salumets, Ulf-Håkan Stenman, Darja Lavogina|pealkiri=Hyperglycosylated hCG activates LH/hCG-receptor with lower activity than hCG|aasta=2019|koht=Molecular and Cellular Endocrinology|kirjastus=Elsevier|lehekülg=103–109|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0303720718302764}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/hormoon-immuunuuringud/koorioni-gonadotropiin-s-hcg/|pealkiri=Koorioni gonadotropiin (S-hCG)|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;
|-
! [[HER2|Retseptor-türosiinkinaas erbB-2]] (HER2/Neu)
|[[Rinnavähk]]
|HER2 kuulub kasvufaktorite retseptorite hulka ning on oluline organismi normaalseks talitluseks, kuid valgu suurenenud sisaldus võib aidata kaasa vähkkasvajate tekkele ja arengule. HER2 määramine rinnavähipatsientide biopsiaproovis on vajalik, et teha kindlaks, kas patsiendi raviskeemis oleks mõttekas kasutada HER2-vastaseid terapeutilisi antikehi või inhibiitoreid.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Marion T Weigel, Mitch Dowsett|pealkiri=Current and emerging biomarkers in breast cancer: prognosis and prediction|aasta=2010|koht=Endocr Relat Cancer|kirjastus=Society for Endocrinology|url=https://erc.bioscientifica.com/view/journals/erc/17/4/R245.xml}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Drugs.com|url=https://www.drugs.com/drug-class/her2-inhibitors.html|pealkiri=HER2 inhibitors|aeg=2022|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;
|-
! [[SARS-CoV-2]] nukleokapsiidne valk (N-valk)
|[[COVID-19]]
|N-valk kuulub viiruse SARS-CoV-2 nelja struktuurse valgu hulka ning satub inimese organismi ainult koos selle viirusega. Valku tuvastatakse nina-neelu kaapematerjalist või rögast selektiivsete antikehade abil. Kuna N-valgu hulka proovis ei saa tõsta korduva paljundamise teel (erinevalt viiruse RNAst), siis test on vähem tundlik kui polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev ([[Polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]])-test, aga see-eest ei vaja eriaparatuuri.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Chad R. Wells, Abhishek Pandey, Seyed M. Moghadas, Burton H. Singer, Gary Krieger, Richard J. L. Heron, David E. Turner, Justin P. Abshire, Kimberly M. Phillips, A. Michael Donoghue, Alison P. Galvani, Jeffrey P. Townsend|pealkiri=Comparative analyses of eighteen rapid antigen tests and RT-PCR for COVID-19 quarantine and surveillance-based isolation|aasta=2022|koht=Communications Medicine|kirjastus=Nature|url=https://www.nature.com/articles/s43856-022-00147-y}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=National Collaborating Centre for Infectious Diseases|url=https://nccid.ca/wp-content/uploads/sites/2/2021/08/Understanding-Antigen-Tests-and-Results_ENG_Final.pdf|pealkiri=Understanding COVID-19 Antigen Tests|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;
|-
! [[Östrogeenid|Östrogeeni]] retseptor (ER)
|[[Rinnavähk]], munasarjavähk
|Naissoohormooni östrogeeni retseptor leidub terve naise organismi mitmetes elundites (munasarjad, rinnad, aju, luukude), kuid valgu suurenenud sisaldus võib aidata kaasa vähkkasvajate tekkele ja arengule. ER määramine rinna- ja munasarjavähi patsientide biopsiaproovis on vajalik, et teha kindlaks, kas patsiendi raviskeemis oleks mõttekas kasutada hormoonravi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Zi-Run Tang, Rui Zhang, Zheng-Xing Lian, Shou-Long Deng, Kun Yu|pealkiri=Estrogen-Receptor Expression and Function in Female Reproductive Disease|aasta=2019|koht=Cells|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/2073-4409/8/10/1123}}&lt;/ref&gt;
|}
Kõiki eespool mainitud, aga ka paljusid muid biomarkereid määratakse patsientide proovides igapäevaselt haiglate laborites ja meditsiinilaborites.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kliinikumi Ühendlabor|url=https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/Dokumendid/analyyside_nimekiri.pdf|pealkiri=Ühendlabori analüüsid 2020|väljaanne=TÜ Kliinikum|aeg=2020|vaadatud=20.11.2022|arhiivimisaeg=20.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221120201157/https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/Dokumendid/analyyside_nimekiri.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/hinnakiri/erakliendi-hinnakiri/|pealkiri=SYNLAB Eesti OÜ analüüside nimekiri ja hinnakiri erakliendile|aeg=12.04.2022|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; Vabatahtlikel veredoonoritel määratakse verekeskustes enne vere võtmist hemoglobiini taset ning osa võetud verest kasutatakse HIV- ja hepatiit C vastaste antikehade ning hepatiit B antigeeni analüüsiks (lisaks sellele analüüsitakse nimetatud viiruste sisaldust ka vastavate PCR-testidega).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Regionaalhaigla Verekeskus|url=https://verekeskus.ee/uuringud/doonorivere-uuringud/|pealkiri=Doonorivere uuringud|väljaanne=Põhja-Eesti Regionaalhaigla|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=TÜ Kliinikumi Verekeskus|url=https://www.kliinikum.ee/verekeskus/doonorile#missuguseid_analyyse_doonoriverele_tehakse|pealkiri=Vereloovutusest: Missuguseid analüüse doonoriverele tehakse?|väljaanne=TÜ Kliinikum|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; Mõningaid valgulisi biomarkereid, nt hCG-d või SARS-CoV-2 viiruse nukleokapsiidivalku, on võimelised suure usaldusväärsusega tuvastama ka käsimüügis kättesaadavad kiirtestid.

=== Valguliste biomarkerite kogumid ===
[[Fail:Workflow IA.png|pisi|Luminex xMAP tehnoloogia skemaatiline näide. Konkreetsemalt on kujutatud eri türosiinkinaaside määramine proovis, kuid printsiip on sarnane ka teiste analüütide puhul – tuleb vaid kasutada sobivaid antikehi, millest osa on kinnitatud roosade/oranžide kuulikeste külge (''coded beads'') ning osa kasutatakse detekteeriva reagendina lahuses (roheline täht tähistab fükoerütriiniga ühendatud streptavidiini)]]
Biomarkerite tähtsuse kasv haiguste diagnoosimisel ja teraapiate edukuse jälgimisel on käinud käsikäes tehnilise arenguga: uued tehnoloogiad võimaldavad biomarkereid bioloogilistes proovides selektiivselt ja efektiivselt tuvastada. Tehnoloogiate arengu üheks sihtmärgiks on olnud ka korraga mitme biomarkeri tuvastus proovis (nn multipleksanalüüs, kus tüvi &quot;pleks&quot; on vihjab komplekssusele), mis võimaldaks kokku hoida analüüsi aega, abireagente ja ka bioloogilise proovi hulka. Kuigi see lähenemine nõuab sageli põhjalikku optimeerimist (nt kõigi analüütide sisaldus ei ole proovis samas suurusjärgus ning mõnede biomarkerite tuvastus on paratamatult tundlikum kui teiste oma), on viimase 20 aasta jooksul toimunud multipleksanalüüside jõuline edenemine.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Qin Fu, Florian S. Schoenhoff, William J. Savage, Pingbo Zhang, Jennifer E. Van Eyk|pealkiri=Multiplex assays for biomarker research and clinical application: Translational science coming of age|aasta=2010|koht=Proteomics Clinical Applications|kirjastus=Wiley|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/prca.200900217}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Analyzing Immune Activation (33597341278).jpg|vasakul|pisi|Rakkude sekreteeritavate tsütokiinide kogumit saab analüüsida ka ELISpot-nimelise tehnika abil, mis töötab immunoanalüüsi põhimõttel. Eri ringides tuvastatakse erinevaid tsütokiine. Mida rohkem värvilisi täppe on ühes ringis, seda suurem on tuvastatava tsütokiini sekretsioon rakkudes]]
Tuntuim tehniline lahendus valkude, aga ka muude biomolekulide analüüsis on 1995. aastal tutvustatud Luminex xMAP tehnoloogia, mis ühendab immunoensüümanalüüsi ([[ELISA (immunoensüümmeetod)|ELISA]]) ja [[voolutsütomeetria]] (FC) eeliseid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hilary Graham, Don J. Chandler, Sherry A Dunbar|pealkiri=The genesis and evolution of bead-based multiplexing|aasta=2019|koht=Methods|kirjastus=Elsevier|lehekülg=2–11|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1046202318301737}}&lt;/ref&gt; Luminex xMAP protokolle on mitmeid,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Luminex|url=https://www.luminexcorp.com/kitfinder/|pealkiri=xMAP® Kit Finder|aeg=2022|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; näiteks võimaldab see tuvastada proovis korraga mitmeid [[Tsütokiinid|tsütokiine]] (immuunvastust vahendavad väikesed valgud) või mitmeid [[maatriksi metalloproteinaas]]e (Ca&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;/Zn&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;-sõltuvad valgud, mis lagundavad rakuvaheainet ja osalevad ka rakkudevahelises signaaliülekandes). Teiste tehniliste lahendustena proteoomi multipleksanalüüsides on aga pakutud näiteks mikrovedelikunduse vormingusse üle viidud ELISA-t&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Limor Cohen, Naiwen Cui, Yamei Cai, Padric M. Garden, Xiang Li, David A. Weitz, David R. Walt|pealkiri=Single Molecule Protein Detection with Attomolar Sensitivity Using Droplet Digital Enzyme-Linked Immunosorbent Assay|aasta=2020|koht=ACS Nano|kirjastus=ACS Publications|lehekülg=9491–9501|url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/acsnano.0c02378}}&lt;/ref&gt; ja ka optilise mikroskoopia eritehnikaid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Qiaoqiao Ruan, Patrick J. Macdonald, Kerry M. Swift, Sergey Y. Tetin|pealkiri=Direct single-molecule imaging for diagnostic and blood screening assays|aasta=2021|koht=PNAS|url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2025033118}}&lt;/ref&gt; Kliinilistes rakendustes on multipleksanalüüsidest olnud palju abi näiteks [[elundite siirdamine|elundite siirdamisel]], kus on vaja korraga hinnata doonori ja retsipiendi markerite profiili sobivust ning reageerida kiiresti juhul, kui retsipiendi organismis siiski käivitub transplantaadi äratõukereaktsioon.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Nils Lachmann, Kremena Todorova, Harald Schulze, Constanze Schönemann|pealkiri=Luminex® and Its Applications for Solid Organ Transplantation, Hematopoietic Stem Cell Transplantation, and Transfusion|aasta=2013|koht=Transfus Med Hemother|kirjastus=Karger|lehekülg=182–189|url=https://www.karger.com/Article/FullText/351459}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Peter Szatmary, James Jones, Abdul Hammad, Derek Middleton|pealkiri=Impact of sensitivity of human leucocyte antigen antibody detection by Luminex technology on graft loss at 1 year|aasta=2013|koht=Clinical Kidney Journal|kirjastus=Oxford Academic|lehekülg=283–286|url=https://academic.oup.com/ckj/article/6/3/283/431953}}&lt;/ref&gt;

Uute valguliste biomarkerite avastamiseks on aga kasutatud sõrmejäljemeetodit (''fingerprinting'') ja mille tehniliseks teostuseks kasutatakse enamasti [[massispektromeetria]]t,&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Holger Jahn, Stefan Wittke, Petra Zürbig, Thomas J Raedler, Sönke Arlt, Markus Kellmann, William Mullen, Martin Eichenlaub, Harald Mischak, Klaus Wiedemann|pealkiri=Peptide fingerprinting of Alzheimer's disease in cerebrospinal fluid: identification and prospective evaluation of new synaptic biomarkers|aasta=2011|koht=PLoS One|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0026540}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christoph B. Messner, Vadim Demichev, Nic Bloomfield, Jason S. L. Yu, Matthew White, Marco Kreidl, Anna-Sophia Egger, Anja Freiwald, Gordana Ivosev, Fras Wasim, Aleksej Zelezniak, Linda Jürgens, Norbert Suttorp, Leif Erik Sander, Florian Kurth, Kathryn S. Lilley, Michael Mülleder, Stephen Tate, Markus Ralser|pealkiri=Ultra-fast proteomics with Scanning SWATH|aasta=2021|koht=Nature Biotechnology|kirjastus=Nature|lehekülg=846–854|url=https://www.nature.com/articles/s41587-021-00860-4}}&lt;/ref&gt; kuigi on teateid ka näiteks [[Ramani hajumine|Raman]]-spektroskoopial põhinevaid lähenemisi.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=C. Carlomagno, P. I. Banfi, A. Gualerzi, S. Picciolini, E. Volpato, M. Meloni, A. Lax, E. Colombo, N. Ticozzi, F. Verde, V. Silani, M. Bedoni|pealkiri=Human salivary Raman fingerprint as biomarker for the diagnosis of Amyotrophic Lateral Sclerosis|aasta=2020|koht=Scientific Reports|kirjastus=Nature|url=https://www.nature.com/articles/s41598-020-67138-8}}&lt;/ref&gt; Lähenemise tuum seisneb korraga paljudest markeritest tulenevate signaalide mõõtmises ühes proovis (nt massi-laengu suhtes või [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise kiirguse]] neelduvused), kusjuures meetodi arendusjärgus on teada, kas proov pärineb tervelt doonorilt või teatud haigusega patsiendilt. Selle asemel, et keskenduda seejärel ühe või mõne valgu või selle fragmendi tuvastamisele, tehakse signaalide kompleksne analüüs, identifitseerimaks haigusele omast signaalide mustrit (sellest ka sarnasus sõrmejäljega: üks joon ei ole piisavalt informatiivne, kuid joonte muster aitab sõrmejälje omanikku kindlalt tuvastada). Mustrite äratundmiseks ''fingerprinting''-analüüsides kasutatakse sageli ka [[tehisintellekt]]i eeliseid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Anna Louise Swan, Ali Mobasheri, David Allaway, Susan Liddell, and Jaume Bacardit|pealkiri=Application of Machine Learning to Proteomics Data: Classification and Biomarker Identification in Postgenomics Biology|aasta=2013|koht=OMICS: A Journal of Integrative Biology|kirjastus=Mary Ann Liebert Inc.|url=https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/omi.2013.0017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bao-Ling Adam; Yinsheng Qu; John W. Davis; Michael D. Ward; Mary Ann Clements; Lisa H. Cazares; O. John Semmes; Paul F. Schellhammer; Yutaka Yasui; Ziding Feng; George L. Wright, Jr.|pealkiri=Serum Protein Fingerprinting Coupled with a Pattern-matching Algorithm Distinguishes Prostate Cancer from Benign Prostate Hyperplasia and Healthy Men|aasta=2002|koht=Cancer Research|kirjastus=AACR|lehekülg=3609–3614|url=https://aacrjournals.org/cancerres/article/62/13/3609/509018/Serum-Protein-Fingerprinting-Coupled-with-a}}&lt;/ref&gt;

Baasteaduslikes uuringutes on ''fingerprinting''-analüüse kasutatud nt neurodegeneratiivsete haiguste, vähkkasvajate ja infektsioonhaiguste valguliste biomarkerite profiili avastamiseks, püüdluses aidata kaasa paremate diagnostiliste meetodite arengule.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Hiljutistest arengutest paistab silma ''fingerprinting''-analüüside kasutamine ka hindamaks haigustekitajate või vähirakkude tundlikkust erinevate ravimeetodite suhtes, mis võib tuua tulevikus ''fingerprinting''-analüüse palju lähemale kliinilistele rakendustele personaalmeditsiinis.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ákos Végvári, Jimmy E. Rodriguez, Roman A. Zubarev|pealkiri=Single-Cell Chemical Proteomics (SCCP) Interrogates the Timing and Heterogeneity of Cancer Cell Commitment to Death|aasta=2022|koht=Analytical Chemistry|kirjastus=ACS Publications|lehekülg=9261–9269|url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/acs.analchem.2c00413}}&lt;/ref&gt;

== Proteoomialased andmebaasid ja algoritmid ==
Infot proteoomi eri aspektide kohta (nt valkude ekspressioonitasemed eri kudedes, seos patoloogiliste seisunditega, aminohappeline järjestus, 3D-struktuur) leiab mitmetest andmebaasidest, millest üldisemad on käsitletud allpool. Need andmebaasid on rahvusvahelise teadlaskonna arendatud ja laialdaselt tunnustatud ning proteoomi uuringutega tegelevad teadlased kasutavad neid igapäevaselt. Kuna tegemist on aga vabalt juurdepääsetavate, kasutajasõbralike ning pidevalt täienevate ressurssidega, võiksid need pakkuda huvi ka laiemale sihtrühmale.

=== FASTA ===
[[FASTA-vorming|FASTA]] on tegelikult tekstipõhine vorming, mille võtsid kasutusele David J. Lipman ja William R. Pearson.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=W R Pearson, D J Lipman|pealkiri=Improved tools for biological sequence comparison|aasta=1988|koht=PNAS USA|kirjastus=National Academy of Sciences|url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.85.8.2444}}&lt;/ref&gt; FASTA vorming on kasutusel mitmes biokeemia andmebaasides&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=National Center for Biotechnology Information|url=https://blast.ncbi.nlm.nih.gov/Blast.cgi?CMD=Web&amp;PAGE_TYPE=BlastDocs&amp;DOC_TYPE=BlastHelp|pealkiri=BLAST topics|väljaanne=National Library of Medicine|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; kas nukleotiidi- või aminohappejääkide järjestuse üleskirjutamiseks vastavalt nukleiinhapete või valgumolekulide puhul. Järjestuse ees paikneb enamasti märk &quot;&gt;&quot; või &quot;;&quot; ning sellele järgneb molekuli nimetus või identifikaator (nt UniProt-kood ehk ''accession number'',&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/help/accession_numbers|pealkiri=Accession|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=aprill 2022|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; vt alapealkiri allpool).
[[Fail:Pyrrolysine.svg|pisi|Pürrolüsiini struktuur. Erinevalt tavalisest lüsiinist ei ole pürrolüsiini külgahelas primaarset aminorühma]]
[[Fail:L-selenocysteine-2D-skeletal.png|pisi|100px|Selenotsüsteiini struktuur. See aminohape esineb nii prokarüootides kui ka eukarüootides, kuid mitte kõikides organismides]]
Identifikaatori järel uuel real kirjutatakse [[Aminohapped|aminohappejäägid]], kasutades ühetähelisi kokkuleppelisi lühendeid (nt alaniin – A, trüptofaan – W) ning alustades valgu N-terminaalist. Harva kasutatakse ka lisatähistust:

* B tähistab asparagiinhapet (tavaline tähistus D) või asparagiini (tavaline tähistus N),
* J tähistab isoleutsiini (tavaline tähistus I) või leutsiini (tavaline tähistus L),
* O tähistab pürrolüsiini,
* U tähistab selenotsüsteiini,
* Z tähistab glutamiinhapet (tavaline tähistus E) või glutamiini (tavaline tähistus Q),
* X tähendab suvalist aminohapet,
* &quot;-&quot; tähendab määramatu pikkusega tühikut.

FASTA-vormingu ühes reas on enamasti 80 tähemärki ning 80 aminohappejäägist pikemad ahelad jätkuvad järgmisel real (st see ei tähenda, et valgu koostises oleks mitu ahelat). FASTA alusel on mugav võrrelda näiteks erinevusi valgu kahe või enama isovormi aminohappelises koostises (vt ka järgmine alapealkiri).

Näide: histoon H3.1 järjestus FASTA-vormingus:&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
 &gt;sp|P68431|H31_HUMAN Histone H3.1 OS=Homo sapiens OX=9606 GN=H3C12 PE=1 SV=2
 MARTKQTARKSTGGKAPRKQLATKAARKSAPATGGVKKPHRYRPGTVALREIRRYQKSTE
 LLIRKLPFQRLVREIAQDFKTDLRFQSSAVMALQEACEAYLVGLFEDTNLCAIHAKRVTI
 MPKDIQLARRIRGERA

=== BLAST ===
[[BLAST]] on algoritm, mille on välja töötanud Samuel Karlin ja Steven Altschul.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Koonin EV, Galperin MY.|pealkiri=Sequence – Evolution – Function: Computational Approaches in Comparative Genomics|aasta=2003|koht=Boston|kirjastus=Kluwer Academic|lehekülg=Chapter 4: Principles and Methods of Sequence Analysis|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK20261/}}&lt;/ref&gt; BLAST võimaldab leida sarnasusi kahes nukleotiidi- või aminohappejääkide järjestuses ning ühtlasi võrdleb kumbagi võrreldavat järjestust andmebaasides oleva infoga, tuvastades geene või valke, millesse antud järjestus kuulub. Näiteks saab BLAST-algoritmi abil võrrelda sarnasust (homoloogiat) kahest eri organismist pärinev valgu vahel, mis võimaldab teha esimeses lähenduses järeldusi ka nende funktsioonide sarnasuse kohta.

BLAST algoritmi saab tasuta kasutada ''online''-režiimis&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=National Center for Biotechnology Information|url=https://blast.ncbi.nlm.nih.gov/Blast.cgi|pealkiri=BLAST ®|väljaanne=National Library of Medicine|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; ning kõige mugavam on sisestada võrreldavaid järjestusi FASTA-vormingus (vt alapealkiri eespool). Ka analüüsi tulemus (''Alignments'') kuvatakse modifitseeritud FASTA-vormingus, kus kaks võrreldavat järjestust on paigutatud kohakuti ning järjestuste vahel paikneb võrdlusriba. Võrdlusribal on teatud viisil näidatud identsed aminohappejäägid kahes järjestuses (nt aminohapete ühetäheliste lühenditena või vertikaalsete joontena). Keemiliste omaduste poolest sarnaseid aminohappejääke (nt Lys ja Arg) tähistatakse võrdlusribal märgiga &quot;+&quot;. Vasakul ja paremal pool järjestustest on näha aminohappe järjekorranumbrit kummaski järjestuses, millest alates algoritm tuvastas sarnasusi. Samuti kuvatakse statistika võrdluse tulemusena leitud identsete ja sarnaste aminohappejääkide arvu kohta.

Näide: inimese (''Homo sapiens'') ja veise (''Bos taurus'') insuliini järjestuste võrdlus algoritmiga BLAST&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://blast.ncbi.nlm.nih.gov/Blast.cgi?PAGE=Proteins&amp;PROGRAM=blastp&amp;PAGE_TYPE=BlastSearch&amp;BLAST_SPEC=blast2seq|pealkiri=Align Sequences Protein BLAST|vaadatud=20.11.2022|autor=National Center for Biotechnology Information|väljaanne=National Library of Medicine}}&lt;/ref&gt; – väljavõte analüüsi väljundist (võrdlusriba on näidatud &lt;u&gt;allajoonituna&lt;/u&gt;):
 Query: RecName: Full=Insulin; Flags: Precursor [Homo sapiens] Query ID: P01308.1 Length: 110
 Sbjct: RecName: Full=Insulin; Flags: Precursor [Bos taurus] Sequence ID: P01317.2 Length: 105

 Range 1: 1 to 105

 Method:Compositional matrix adjust.,
 Identities:84/110(76%), Positives:86/110(78%), Gaps:5/110(4%)

 Query 1 MALWMRLLPLLALLALWGPDPAAAFVNQHLCGSHLVEALYLVCGERGFFYTPKTRREAED 60
         &lt;u&gt;MALW RL PLLALLALW P PA AFVNQHLCGSHLVEALYLVCGERGFFYTPK RRE E&lt;/u&gt;
 Sbjct 1 MALWTRLRPLLALLALWPPPPARAFVNQHLCGSHLVEALYLVCGERGFFYTPKARREVEG 60

 Query 61 LQVGQVELGGGPGAGSLQPLALEGSLQKRGIVEQCCTSICSLYQLENYCN 110
           &lt;u&gt;QVG +EL     AG      LEG  QKRGIVEQCC S+CSLYQLENYCN&lt;/u&gt;
 Sbjct 61 PQVGALEL-----AGGPGAGGLEGPPQKRGIVEQCCASVCSLYQLENYCN 105

=== UniProt ===
[[Fail:Animal cells SwissBioPics DL20221120.svg|vasakul|pisi|Andmebaasides UniProt ja HPA kasutatav rakumudel, mille abil visualiseeritakse valgu lokalisatsiooni raku sees või väljas. [https://www.swissbiopics.org/name/Animal_cell Originaalses andmebaasis] saab soovitud organelli klõpsamisel teada selle nimetuse]]
[[UniProt]] on mitme asutuse (Euroopa Bioinformaatika Instituut,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=European Bioinformatics Institute|url=https://www.ebi.ac.uk/|pealkiri=EMBL-EBI Homepage|väljaanne=European Molecular Biology Laboratory|aeg=2022|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; USA ''Protein Information Resource''&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=University of Delaware, Georgetown University Medical Center|url=https://proteininformationresource.org/|pealkiri=PIR Homepage|aeg=2018|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; ja Šveitsi Bioinformaatika Instituut)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Swiss Institute of Bioinformatics|url=https://www.sib.swiss/|pealkiri=SIB Homepage|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; koostööna valminud andmebaas,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=EBI-EMBL, PIR, SIB|url=https://www.uniprot.org/|pealkiri=UniProt Homepage: Find Your Protein|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=2022|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; millest on kujunenud proteoomi uuringutega tegeleva teadlaskonna käsiraamat. 12. oktoobri 2022 seisuga sisaldas andmebaas infot kokku 288 533 valgu kohta, mis pärinevad kokku 14 372 liigist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Expasy|url=https://web.expasy.org/docs/relnotes/relstat.html|pealkiri=UniProtKB/Swiss-Prot protein knowledgebase release 2022_04 statistics|väljaanne=SIB|aeg=12.10.2022|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; Liikidest on enim esindatud inimese (''Homo sapiens''), koduhiire (''Mus musculus''), [[harilik müürlook|hariliku müürlooga]] (''Arabidopsis thaliana''), rändroti (''Rattus norvegicus'') ja [[pagaripärm]]i (''Saccharomyces cerevisiae'' tüvi ATCC 204508 / S288c) proteoomide liikmed.

Andmebaas võtab kokku info mitmetest allikatest. Kuigi sissekannete detailsus oleneb konkreetsest valgust, antakse ülevaade järgmiste üksikasjade kohta (vt nt sissekanne inimese [[insuliin]]i kohta):&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/uniprotkb/P01308/entry|pealkiri=P01308 · INS_HUMAN|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=12.10.2022|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt;

* Valgu erinevate isovormide aminohappelised järjestused ja molekulmass;
* Valgu struktuursed eripärad: tuntud ehitusüksused ehk [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeenid]], mida saab ennustada primaarstruktuuri põhjal, ning eksperimentaalsed andmed või ennustused 3D-struktuuri kohta;
* Valgu teadaolevad mutatsioonid, mis on seotud haiguslike seisunditega;
* Valgu teadaolevad translatsioonijärgsed modifikatsioonid;
* Valgu rakusisene lokalisatsioon ning ekspressioonitase organismi eri kudedes;
* Valgu tuntud rollid rakus ja organismis, sh &quot;koostöö&quot; teiste valkudega.

UniProti andmebaasi kasutatakse ka proteoomi massispektromeetriliste uuringute tulemuste interpreteerimiseks (st tuvastamaks, millise valgu järjestusest pärineb mõõdetud massi ja laengu suhtega aminohappeline järjestus).

=== Human Protein Atlas (HPA) ===
[[Fail:HPA EGFRcompilation DL20221120.tif|pisi|400px|Näiteid EGFR kohta andmebaasis Human Protein Atlas sisalduvatest andmetest]]
Andmebaas [[Human Protein Atlas|HPA]]&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=KTH, UU, SciLifeLab, KI|url=https://www.proteinatlas.org/|pealkiri=The Human Protein Atlas: Homepage|aeg=31.05.2022|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; loodi mitme Rootsi teadusasutuse eestvedamisel: [[Kuninglik Tehnikainstituut]] (KTH), [[Uppsala Ülikool]], Science for Life Laboratory (SciLifeLab) ja [[Karolinska Instituut]]. Kui eespool käsitletud UniProt sisaldab andmeid mitmesuguste organismide valkude kohta, siis HPA keskendub just inimese proteoomile ning sisaldab hulgaliselt mikroskoopiapilte valkude kohta kudede ja rakkude kontekstis (selektiivne immunovärving fikseeritud näidistes). Konkreetsemalt vaadeldakse järgmisi detaile (vt nt sissekanne inimese [[EGFR|epidermaalse kasvufaktori retseptori]] kohta):&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Human Protein Atlas|url=https://www.proteinatlas.org/ENSG00000146648-EGFR|pealkiri=EGFR|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt;

* valgu ja sellele vastava mRNA ekspressioonitase eri elundites üldiselt ning eraldi sissekandena detailselt aju eri osades;
* valgu ja sellele vastava mRNA ekspressioonitase eri elundite kudedes (terved koed), aga ka eri vähkkasvajate kudedes;
* valgu ja sellele vastava mRNA ekspressioonitase enimkasutatavates [[Rakukultuur|rakuliinides]] koos detailse infoga rakusisese lokalisatsiooni kohta igas rakuliinis;
* valgu roll vähipatsientide elumuse prognoosi seisukohalt (st kas valgu kõrgendatud ekspressioonitase on seotud pigem pikenenud või pigem lühenenud elumusega).

Samuti leiab andmebaasist infot konkreetse organi ja koe teadaoleva proteoomi kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=KTH, UU, SciLifeLab, KI|url=https://www.proteinatlas.org/humanproteome/tissue|pealkiri=Tissue-based map of the human proteome|väljaanne=The Human Protein Atlas|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt;

HPA andmebaas on ülimalt mugav ressurss teadustööks vajalike selektiivsete antikehade valikuks, aga näiteks ka huvipakkuvate valkude kohta kõrge lahutusega visuaalsete materjalide leidmiseks, mis on sobilikud referaatide ja loengute jaoks. 16. novembri 2022 seisuga sisaldas andmebaas infot kokku 17 268 inimese valgu kohta, mille tuvastamiseks kulus kokku 27 173 selektiivset antikeha (vt statistika andmebaasi kodulehe&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; alumises osas).

=== Muud andmebaasid ===
[[Fail:PDB 7tpt Nov2022.tif|pisi|Protein Data Bank esitab igal kuul lühikokkuvõtte ühe eriti olulise valgustruktuuri kohta. Novembris 2022 valiti selleks valguline kompleks, mis näitab rakkudes aktiinifilamentidest tugivõrgustiku moodustumist]]
Loomulikult leiab proteoomi kohta hulgaliselt ka spetsiifilisemaid andmebaase, mis keskenduvad valkude iseloomustamisel pigem konkreetsele omadusele. Näiteks:

* Mitme valkude kristallograafiaga tegeleva asutuse ühise jõupingutusena rajatud [[Protein Data Bank]] (PDB)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Protein Data Bank|url=https://www.rcsb.org/|pealkiri=RCSB PDB: Homepage|väljaanne=Rutgers, UCSD, SDSC, UCSF|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; sisaldab infot eri organismide valkude 3D-struktuuride kohta. Valdav osa nendest struktuuridest on mõõdetud erinevate eksperimentaalsete meetodite abil (põhiliselt [[röntgendifraktsioonanalüüs]], aga ka [[tuumamagnetresonantsspektroskoopia]], [[neutrondifraktsioon]], [[elektronmikroskoop]]ia jms). Hiljuti on PDB-sse lisandunud ka arvutuslike algoritmide abil (eriti [[AlphaFold]])&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=John Jumper, Richard Evans, Alexander Pritzel, Tim Green, Michael Figurnov, Olaf Ronneberger, Kathryn Tunyasuvunakool, Russ Bates, Augustin Žídek, Anna Potapenko, Alex Bridgland, Clemens Meyer, Simon A. A. Kohl, Andrew J. Ballard, Andrew Cowie, Bernardino Romera-Paredes, Stanislav Nikolov, Rishub Jain, Jonas Adler, Trevor Back, Stig Petersen, David Reiman, Ellen Clancy, Michal Zielinski, Martin Steinegger, Michalina Pacholska, Tamas Berghammer, Sebastian Bodenstein, David Silver, Oriol Vinyals, Andrew W. Senior, Koray Kavukcuoglu, Pushmeet Kohli &amp; Demis Hassabis|pealkiri=Highly accurate protein structure prediction with AlphaFold|aasta=2021|koht=Nature|kirjastus=Springer Nature|lehekülg=583–589|url=https://www.nature.com/articles/s41586-021-03819-2}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=DeepMind, EMBL-EBI|url=https://alphafold.ebi.ac.uk/|pealkiri=AlphaFold Protein Structure Database|aeg=2022|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; modelleeritud 3D-struktuurid. Uute valkude kristallograafiaalaste uurimistööde tulemuste avaldamisel on paljud teadusajakirjad seadnud kohustuslikuks kriteeriumiks eksperimentaalsete andmete üleslaadimist PDB andmebaasi, kuna see tagab ühtlasi andmete usaldusväärsust ja avatust.
* Uute suuremahuliste proteoomikaalaste uurimistööde tulemuste publitseerimisel on paljud teadusajakirjad seadnud kohustuslikuks kriteeriumiks eksperimentaalsete andmete üleslaadimise andmebaasi ProteomicsDB.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=TUM, Cellzome GmbH|url=https://www.proteomicsdb.org/|pealkiri=Welcome to ProteomicsDB|aeg=2022|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; See [[Müncheni Tehnikaülikool]]i ja Cellzome GmbH koostöös välja töötatud andmebaas koondab massispektromeetriliste uuringute andmeid inimese, koduhiire, hariliku müürlooga ja hariliku riisi proteoomide kohta. Lisaks andmehoidla rollile võimaldab ProteomicsDB võrrelda oma katsete andmeid varasematega, teha andmeanalüüse ning visualiseerida suuremahulisi andmemassiive.
* Kinexus Bioinformatics Corporationi välja töötatud andmebaasid KinaseNET&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kinexus Bioinformatics Corporation|url=http://www.kinasenet.ca/|pealkiri=KinaseNET: Human Protein Kinase Knowledgebase|aeg=2019|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; ja PhosphoNET&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kinexus Bioinformatics Corporation|url=http://www.phosphonet.ca/|pealkiri=PhosphoNET: Human Phosphosite Knowledgebase|aeg=2019|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; keskenduvad inimorganismi teatud ensüümidele – [[proteiinkinaasid]]ele. KinaseNET võimaldab muuhulgas otsida teatud proteiinkinaasi teadaolevaid substraate ning PhosphoNET võimaldab – vastupidi – otsida [[Fosforüülumine|fosforüülitud]] järjestuste jaoks substraatides kõige tõenäolisemaid proteiinkinaase. Nende andmebaaside puuduseks on asjaolu, et arendaja on lõpetanud KinaseNET-i ja PhosphoNET-i aktiivse värskendamise 2019. aastal, mistõttu värskemate teadusuuringute andmed ei ole sinna jõudnud.
* [[Kopenhaageni Ülikool]]i teadlaste välja töötatud andmebaas GPCRdb&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=University of Copenhagen|url=https://gpcrdb.org/|pealkiri=GPCRdb (G protein-coupled receptor database)|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; keskendub [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptoritele]] (GPCR) ja nende ligandidele (nii looduslikele kui ka sünteetilistele). Proteoomi seisukohalt on märksõnadeks GPCR struktuuri eri tasemed ja viisid nende visualiseerimiseks, evolutsiooni käigus tekkinud erisused (fülogeneetilised puud), geneetiline variatiivsus, mutatsioonide analüüs jms.

Rohkem infot proteoomika ja farmakoloogia seostest ning asjakohaste infoallikate viiteid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=IUPHAR/BPS|url=https://www.guidetopharmacology.org/links.jsp|pealkiri=IUPHAR/BPS Guide to Pharmacology: Useful Links|vaadatud=20.11.2022}}&lt;/ref&gt; leiab näiteks Rahvusvaheline Põhi- ja Kliinilise Farmakoloogia Liidu ning Briti Farmakoloogiaseltsi koostatud andmebaasi juhendist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=IUPHAR/BPS|url=https://www.guidetopharmacology.org/|pealkiri=IUPHAR/BPS Guide to Pharmacology Homepage|aeg=13.10.2022|vaadatud=19.11.2022}}&lt;/ref&gt; Eestikeelsetest materjalidest tutvustab andmebaase laiemalt (sh proteoomikaga seotud andmebaase) Tartu Ülikooli bioinformaatika professori [[Hedi Peterson]]i avalik inauguratsiooniloeng. Loengus antakse muuhulgas ülevaade ka genoomika ja proteoomika andmeanalüüsi aluspõhimõttetest (nt BLAST-algoritmi jaoks olulist PAM-maatriksist) ning [[bioinformaatika]] lühiajaloost.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=UTTV|url=https://www.uttv.ee/naita?id=33825|pealkiri=Hedi Petersoni inauguratsiooniloeng „Arvutiga bioloogia kallal“|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=22.11.2022|vaadatud=23.11.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Elena A. Ponomarenko, Ekaterina V. Poverennaya, Ekaterina V. Ilgisonis, Mikhail A. Pyatnitskiy, Arthur T. Kopylov, Victor G. Zgoda, Andrey V. Lisitsa, Alexander I. Archakov|pealkiri=The Size of the Human Proteome: The Width and Depth|aasta=2016|koht=International Journal of Analytical Chemistry|kirjastus=Hindawi|url=https://www.hindawi.com/journals/ijac/2016/7436849/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v5AML&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Izhar Ben-Shlomo, Sheau Yu Hsu, Rami Rauch, Haili W Kowalski, Aaron J W Hsueh|pealkiri=Signaling receptome: a genomic and evolutionary perspective of plasma membrane receptors involved in signal transduction|aasta=2003|koht=Science Signaling|kirjastus=Science|url=https://www.science.org/doi/10.1126/stke.2003.187.re9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W9Lvd&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Haitao Zhang, Xiaolei Cao, Mei Tang, Guoxuan Zhong, Yuan Si, Haidong Li, Feifeng Zhu, Qinghua Liao, Liuju Li, Jianhui Zhao, Jia Feng, Shuaifeng Li, Chenliang Wang, Manuel Kaulich, Fangwei Wang, Liangyi Chen, Li Li, Zongping Xia, Tingbo Liang, Huasong Lu, Xin-Hua Feng, Bin Zhao|pealkiri=A subcellular map of the human kinome|aasta=2021|koht=eLife|url=https://elifesciences.org/articles/64943}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3bHsG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Cassandra Willyard|url=https://www.nature.com/articles/d41586-018-05462-w|pealkiri=New human gene tally reignites debate|väljaanne=Nature|aeg=19. juuni 2018|vaadatud=18.11.2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5HAMs&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Ruedi Aebersold, Jeffrey N Agar, I Jonathan Amster, Mark S Baker, Carolyn R Bertozzi, Emily S Boja, Catherine E Costello, Benjamin F Cravatt, Catherine Fenselau, Benjamin A Garcia, Ying Ge, Jeremy Gunawardena, Ronald C Hendrickson, Paul J Hergenrother, Christian G Huber, Alexander R Ivanov, Ole N Jensen, Michael C Jewett, Neil L Kelleher, Laura L Kiessling, Nevan J Krogan, Martin R Larsen, Joseph A Loo, Rachel R Ogorzalek Loo, Emma Lundberg, Michael J MacCoss, Parag Mallick, Vamsi K Mootha, Milan Mrksich, Tom W Muir, Steven M Patrie, James J Pesavento, Sharon J Pitteri, Henry Rodriguez, Alan Saghatelian, Wendy Sandoval, Hartmut Schlüter, Salvatore Sechi, Sarah A Slavoff, Lloyd M Smith, Michael P Snyder, Paul M Thomas, Mathias Uhlén, Jennifer E Van Eyk, Marc Vidal, David R Walt, Forest M White, Evan R Williams, Therese Wohlschlager, Vicki H Wysocki, Nathan A Yates, Nicolas L Young, Bing Zhang|pealkiri=How many human proteoforms are there?|aasta=2018|koht=Nature Chemical Biology|kirjastus=Nature|lehekülg=https://www.nature.com/articles/nchembio.2576}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Valgud]]</text>
      <sha1>k5wwz4h69ram4ce32xz0l753z74mooi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anneli Kannus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>644301</id>
    <revision>
      <id>7189195</id>
      <parentid>7127272</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:25:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189195</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9510" sha1="l8trto28cpqt92dy81raz0qgw4ce3sx" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}}
[[Fail:Anneli Kannus, 2022.jpg|pisi|Anneli Kannus 2022]]
'''Anneli Kannus''' (sündinud [[20. juuli]]l [[1969]]) on eesti pedagoog ja poliitik. Ta oli [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektor (2006–2016) ja [[Eesti Õdede Liit|Eesti Õdede Liidu]] president (2016-2025).

== Haridus ==
Kannus on õppinud C. R. Jakobsoni nimelises [[Viljandi 1. Keskkool]]is matemaatika-füüsika süvaklassis{{lisa viide}}, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikool]]is{{lisa viide}} ja [[Tartu Ülikool]]is{{lisa viide}}, kus kaitses magistritöö koolijuhtimises{{lisa viide}}.

== Töökäik ja tegevus ühingutes ==
Kannus on töötanud [[Tartu Meditsiinikool]]is õpetajana ning 2000. aastast Tartu Meditsiinikooli direktorina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006-01-19 |pealkiri=Tervishoiukooli juhiks jääb Anneli Kannus |url=https://www.postimees.ee/1522261/tervishoiukooli-juhiks-jaab-anneli-kannus |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=Arhiiv |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2006. aastal sai temast [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i esimene rektor, samale ametikohale valiti ta uuesti ka 2011. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor valiti uuesti ametisse |url=https://www.delfi.ee/a/46186243 |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta on olnud rakenduskõrgkooli rektorite nõukogu esimees 2008/2009. õppeaastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-03-10 |pealkiri=RKRN 30 {{!}} RKRN |url=https://www.rkrn.ee/meist/rkrn-25/ |vaadatud=2023-01-15 |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt; Kannus on 1991. aastast Eesti Õdede Liidu liige ja 2016. aasta lõpust [[Eesti Õdede Liit|Eesti Õdede Liidu]] president.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-09-29 |pealkiri=Õdede liit sai uue presidendi |url=https://tervis.postimees.ee/3855217/odede-liit-sai-uue-presidendi |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=Tervis |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Aastatel 2002–2006 kuulus Kannus [[Erakond Res Publica|erakonda Res Publica]] ning oli [[Tartu Linnavolikogu]] V koosseisu (2002–2005) liige.&lt;ref name=&quot;1992-2019&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=1992-2019 valimistel osalenud kandidaadi otsing - Valimiste arhiiv - Valimised |url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Anneli%20Kannus |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=vvk.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kuni 2021. aasta veebruarini kuulus Kannus erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]], tegutsedes Tartu Linnavolikogu IX koosseisus 2017–2021, sh Isamaa fraktsioonis kuni 2020.&lt;ref name=&quot;1992-2019&quot; /&gt; 

2022. aasta jaanuarist on ta erakonna [[Eesti 200]] liige.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000971?return_page=search&amp;person_name=Anneli+Kannus&amp;page=1 Anneli Kannus Äriregistris]&lt;/ref&gt; 2021. aastast on ta Tartu Linnavolikogu X koosseisus Eesti 200 fraktsiooni, revisjonikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni liige.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu linn]]) 753 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Delfi. (2023). Riigikogu valimiste tulemused 2023. Delfi, 6. märts. Kasutatud 12.03.2023, https://web.archive.org/web/20230312094500/https://www.delfi.ee/leht/valimised2023/tulemused&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Tartu linnas, kogus 229 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* Anneli Kannus on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli auliige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Auliige Anneli Kannus |url=https://www.nooruse.ee/ajalugu/auliikmed/auliige-anneli-kannus/ |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=Tartu Tervishoiu Kõrgkool |keel=et |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115081603/https://www.nooruse.ee/ajalugu/auliikmed/auliige-anneli-kannus/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Artiklid ja töörühmad ==
* Eesti Õenduse ja Ämmaemanduse Riikliku Arengustrateegia 2021–2030, väljatöötamise juhtimine; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020 |pealkiri=Ühised sammud terviseni |url=https://www.ena.ee/wp-content/uploads/2022/03/Eesti_oenduse_ammaemanduse_arengustrateegia_2021_2030-27.pdf |vaadatud=15.01.2023}}&lt;/ref&gt;
* Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadustele: tervishoid. Uuringu prognoosi kehtivus 2017–2025, Uuringus osalenud kui valdkonna ekspert ja visionäär&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid |url=https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf}}&lt;/ref&gt;
* 2010/2011 Eesti Õenduse ja Ämmaemanduse Riiklik Arengustrateegia 2011–2020 väljatöötamine, juhtgrupis ekspert
* [https://www.etis.ee/CV/Anneli_Kannus/est#Loometoo Eesti E- Tervise strateegia teenuste töörühma liige 2014- 2015]
* Tartu väärib uut kultuurikeskust. Aga millist?&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://tartu.postimees.ee/7687356/anneli-kannus-tartu-vaarib-uut-kultuurikeskust-aga-millist|title=Anneli Kannus: Tartu väärib uut kultuurikeskust. Aga millist?|website=Tartu Postimees|date=2023-01-10|access-date=2023-01-11|language=et}}&lt;/ref&gt;
* Koroonakriisis endast kõik andnud õdede jõuvaru on lõplikult otsas&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://epl.delfi.ee/a/93584049|title=Anneli Kannus: koroonakriisis endast kõik andnud õdede jõuvaru on lõplikult otsas|website=Eesti Päevaleht|access-date=2023-01-11|language=et}}&lt;/ref&gt;
* Viigipükse ehk tõesti pea poolt jalga ei saa &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Anneli Kannus: &quot;Viigipükse ehk tõesti pea poolt jalga ei saa.&quot; |url=https://vilistlaselu.ut.ee/anneli-kannus-viigipukse-ehk-toesti-pea-poolt-jalga-ei-saa-kuid-onneks-on-tanapaeval-ka-teistsuguseid-pukse-millega-see-voib-isegi-onnestuda-ehk-koik-on-voimalik/ |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=TÜ vilistlaste ajaveeb}}&lt;/ref&gt;
* Praegu saame veel ära hoida järgmise õdede Soome lahkumise laine&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Anneli Kannus: praegu saame veel ära hoida järgmise õdede Soome lahkumise laine |url=https://epl.delfi.ee/a/120069068 |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Irane Bartles ja Anneli Kannus: õed ja ämmaemandad ei paljune selliselt nagu viirus&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Irena Bartels ja Anneli Kannus: õed ja ämmaemandad ei paljune selliselt nagu viirus |url=https://epl.delfi.ee/a/95119833 |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Anneli Kannus ja Kuida Nõmm: Kõik teavad, et tervishoid on kuristiku serval, aga miks midagi ette ei võeta?&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=Anneli Kannus ja Kuido Nõmm &amp;#10217; Kõik teavad, et tervishoid on kuristiku serval, aga miks midagi ette ei võeta? |url=https://arvamus.postimees.ee/7650906/anneli-kannus-ja-kuido-nomm-koik-teavad-et-tervishoid-on-kuristiku-serval-aga-miks-midagi-ette-ei-voeta |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Eesti ei julge astuda uuenduste teele&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-12-26 |pealkiri=Anneli Kannus: Eesti ei julge astuda uuenduste teele |url=https://arvamus.postimees.ee/3037421/anneli-kannus-eesti-ei-julge-astuda-uuenduste-teele |vaadatud=2023-01-16 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Märka inimest, kuula ja küsi: „Kas sa vajad abi?&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Anneli Kannus: märka inimest, kuula ja küsi: „Kas sa vajad abi?&quot; |url=https://epl.delfi.ee/a/70423545 |vaadatud=2023-01-16 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Kes on eriõde?&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-06 |pealkiri=Anneli Kannus: Kes on eriõde? |url=https://www.mu.ee/uudised/2018/03/06/anneli-kannus-kes-on-eriode |vaadatud=2023-01-16 |väljaanne=www.mu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

== Isiklikku ==
Anneli Kannus on abielus ning tal on kaks last. Kannus propageerib elundidoonorlust, olles saanud ka ise uue elu tänu elundidoonorlusele.
* Uute kopsudega patsient ja arstid räägivad elundisiirdamisest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-01-20 |pealkiri=Uute kopsudega patsient ja arstid räägivad elundisiirdamisest |url=https://tartu.postimees.ee/6876870/uute-kopsudega-patsient-ja-arstid-raagivad-elundisiirdamisest |vaadatud=2023-01-16 |väljaanne=Uudised |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* Uued kopsud saanud Anneli Kannus: selline lugu õpetab igat päeva väärtustama&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-02-02 |pealkiri=Uued kopsud saanud Anneli Kannus: selline lugu õpetab igat päeva väärtustama |url=https://menu.err.ee/1608095536/uued-kopsud-saanud-anneli-kannus-selline-lugu-opetab-igat-paeva-vaartustama |vaadatud=2023-01-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Uue elu siiratud kopsudega: „Mind ei oleks täna, kui poleks olnud doonorit“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=UUS ELU SIIRATUD KOPSUDEGA: „Mind ei oleks täna, kui poleks olnud doonorit.“ |url=https://tiiu-digi.ohtuleht.ee/1024891/uus-elu-siiratud-kopsudega-mind-ei-oleks-tana-kui-poleks-olnud-doonorit- |vaadatud=2023-01-16 |väljaanne=tiiu-digi.ohtuleht.ee}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://annelikannus.ee/ Anneli Kannus blogi]
* {{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Kannus, Anneli}}
[[Kategooria:Eesti pedagoogid]]
[[Kategooria:Meditsiiniõed]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>l8trto28cpqt92dy81raz0qgw4ce3sx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ÜRO missioon Kesk-Aafrika Vabariigis ja Tšaadis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>645069</id>
    <revision>
      <id>7189081</id>
      <parentid>7149280</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:40:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189081</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6990" sha1="1ne22v12chhwmwn9rw1ayvk3czmvl7j" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = ÜRO missioon Kesk-Aafrika Vabariigis ja Tšaadis
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = Emblem of the United Nations.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = MINURCAT
| deviis          = 
| asutatud        = 25. september 2007
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 31. detsember 2010
| tüüp            = rahuvalvemissioon
| staatus         = lõppenud
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[N’Djamena]], [[Tšaad]]
| asukoht         = [[Tšaad]], [[Kesk-Aafrika Vabariik]]
| piirkond        = 
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = &lt;!-- vaikimisi &quot;Juht&quot; --&gt;
| juht_nimi       = Victor Da Silva Angelo ([[Portugal]]),  Youssef Mahmoud ([[Tuneesia]])
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]
| allorg          = 
| eelarve         = 1,39 miljardit dollarit (2007–2010)
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
'''ÜRO missioon Kesk-Aafrika Vabariigis ja Tšaadis''' ('''MINURCAT''') oli [[ÜRO rahuvalve|ÜRO rahuvalvemissioon]], mille [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] asutas 25. septembril 2007 ja mis kestis kuni 2010. aasta lõpuni. Selle raames paiknes kuni 350 politseinikust ja sõjaväelasest koosnev kontingent [[Tšaad]]i idaosas ja [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] kirdeosas. 

Missioon oli vastuseks hinnanguliselt 230 000 [[Darfur]]ist pärit [[Pagulane|põgeniku]] halvale olukorrale [[Tšaad]]i idaosas ja [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] kirdeosas. Relvastatud [[Sudaan]]i mässulised korraldasid pidevalt rünnakuid üle Sudaani piiri, seades ohtu nii kohalikke elanikke kui ka Darfuri põgenikke.

Kuigi EUFOR Tchad/RCA pidi algselt algama 2007. aasta novembris, lükkus see varustuse puudumise tõttu veebruari. See saavutas oma esialgse operatsioonivõime 15. märtsil 2008 ja asendati 15. märtsil 2009 ÜRO vägedega sama MINURCATi mandaadi alusel. Viimase MINURCATi mandaati puudutava resolutsiooniga, Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1913, pikendati missiooni 15. maini 2010, võimaldades edasisi arutelusid Tšaadi valitsusega, kes palus mandaati mitte pikendada. Täiendav pikendus tehti kuni 2010. aasta lõpuni.

MINURCATi volitused lõppesid ametlikult 31. detsembril 2010.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.france24.com/fr/20101231-tchad-ndjamena-securite-civils-depart-mission-onu-minurcat-bilan-mitige-eufor|title=La mission de l'ONU quitte officiellement le pays sur un bilan mitigé|website=France 24|date=2010-12-31|access-date=2022-08-24|language=fr}}&lt;/ref&gt;

== Kontingent ==

=== Sõjaväelased ===
2010. aasta seisuga oli [[Alžeeria]]st, [[Bangladesh]]ist, [[Benin]]ist, [[Burkina Faso]]st, [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikust Vabariigist]], [[Taani]]st, [[Egiptus]]est, [[Etioopia]]st, [[Ghana]]st, [[Iirimaa]]lt, [[Keenia]]st, [[Mali]]st, [[Mongoolia]]st, [[Namiibia]]st, [[Nepal]]ist, [[Nigeeria]]st, [[Norra]]st, [[Pakistan]]ist, [[Poola]]st, [[Venemaa]]lt, [[Rwanda]]st, [[Senegal]]ist, [[Serbia]]st, [[Sri Lanka]]lt, [[Togo]]st, [[Tuneesia]]st ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] kokku 5200 sõjaväelast ja 27 sõjaväelist kontaktisikut.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|url=https://peacekeeping.un.org/en/mission/past/minurcat/facts.shtml|title=MINURCAT Facts and Figures – United Nations Mission in the Central African Republic and Chad|website=peacekeeping.un.org|access-date=2022-08-24|archive-date=2022-08-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20220824144316/https://peacekeeping.un.org/en/mission/past/minurcat/facts.shtml|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

=== Politsei töötajad ===
2010. aasta seisuga oli missioonil 300 politseinikku Beninist, Burkina Fasost, Kamerunist, Côte d'Ivoire'ist, Egiptusest, Soomest, Prantsusmaalt, Guineast, Jordaaniast, Madagaskarilt, Malist, Nigerist, Omaanist, Rwandast, Senegalist, Türgist ja Jeemenist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt;

== Euroopa Liidu missioon ==
ELi vägede missioon EUFOR Tchad/RCA tegutses MINURCATi eestkoste all [[Tšaad|Tšaadis]] ja [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]]. Kuni 3700 sõduri paigutamist alustati 2008. aasta veebruaris. Missiooni panustajad: 

* Albaania – 63 sõdurit&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140211224624/http://www.mod.gov.al/index.php?option=com_content Albanian MoD website], vaadatud 22 February 2010&lt;/ref&gt;
* Prantsusmaa – pool kogu kontingendi koosseisust
* Iirimaa – 411 sõdurit&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.military.ie/overseas/ops/africa/chad/index.htm|title=Overseas Deployments|access-date=2023-01-25|archive-date=2011-02-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20110226201550/http://www.military.ie/overseas/ops/africa/chad/index.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
* Poola – 350 sõdurit&lt;ref name=&quot;Panapress&quot;&gt;[http://www.panapress.com/freenewspor.asp?code=por010236&amp;dte=13/11/2007 Panapress], vaadatud 13 November 2007&lt;/ref&gt;
* Rootsi – 200 sõdurit&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080411130111/http://africa.reuters.com/wire/news/usnL18744159.html Reuters], vaadatud 18 October 2007&lt;/ref&gt;
* Austria – 160 sõjaväelast&lt;ref&gt;[http://www.iht.com/articles/ap/2007/11/06/europe/EUR-GEN-Austria-Chad.php IHT], vaadatud 6 November 2007&lt;/ref&gt;
* Rumeenia – 120 sõjaväelast&lt;ref name=&quot;Panapress&quot; /&gt;
* Belgia – 100 sõjaväelast&lt;ref name=&quot;Panapress - specifying 100 troops&quot;&gt;[http://www.panapress.com/freenewspor.asp?code=por010236&amp;dte=13/11/2007 Panapress – specifying 100 troops], vaadatud 13 November 2007&lt;/ref&gt;
* Hispaania – 80 sõjaväelast&lt;ref&gt;[http://www.elpais.com/articulo/espana/Espana/enviara/aviones/militares/Chad/elpepuesp/20071106elpepinac_15/Tes El Pais], vaadatud 6 November 2007&lt;/ref&gt;
* Soome – 40 sõjaväelast&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160303170950/http://finland.fi/news/ Finnish News Agency], vaadatud 5 October 2007&lt;/ref&gt;
* Holland – 60 merejalaväelast&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/article/latestCrisis/idUSL02817534 Reuters], vaadatud 2 November 2007&lt;/ref&gt;

Brüsselis asuva uudisteagentuuri Panapressi&lt;ref name=&quot;Panapress - specifying 100 troops&quot;/&gt; andmetel avaldasid EUFORi missioonile logistilise või personalitoetuse pakkumise vastu huvi ka mitmed ELi-välised riigid.

Nende volitused hõlmasid &quot;oma võimaluste ja tegevuspiirkonna piires kõigi vajalike meetmete kasutamist Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas&quot;, et kaitsta tsiviilelanikke, hõlbustada humanitaarabi kohaletoimetamist ja tagada ÜRO personali ohutus.

== Viited ==
{{Viited}}

{{ÜRO rahuvalvemissioonid}}
[[Kategooria:ÜRO]]
[[Kategooria:Rahvusvaheline sõjaline koostöö]]
[[Kategooria:Tšaad]]
[[Kategooria:Kesk-Aafrika Vabariik]]</text>
      <sha1>1ne22v12chhwmwn9rw1ayvk3czmvl7j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ÜRO järelevalvemissioon Süürias</title>
    <ns>0</ns>
    <id>645074</id>
    <revision>
      <id>7189080</id>
      <parentid>6306394</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:39:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189080</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5391" sha1="7zme221t6f9d3gwjko5dxehxhw5y5o6" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = ÜRO järelevalvemissioon Süürias
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = Emblem of the United Nations.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = UNSMIS
| deviis          = 
| asutatud        = 21. aprill 2012
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 19. august 2012
| tüüp            = rahuvalvemissioon
| staatus         = lõppenud
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Damaskus]], [[Süüria]]
| asukoht         = [[Süüria]]
| piirkond        = 
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = &lt;!-- vaikimisi &quot;Juht&quot; --&gt;
| juht_nimi       = Robert Mood ([[Norra]])&lt;br&gt;Babacar Gaye ([[Senegal]])
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]
| allorg          = 
| eelarve         = 16,8 miljonit dollarit (2012)
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
'''ÜRO järelevalvemissioon Süürias''' ('''UNSMIS''') oli [[ÜRO]] rahuvalvemissioon [[Süüria]]s, mis loodi 2012. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2043 tulemusena vastuseks [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjale]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://peacekeeping.un.org/sites/default/files/past/unsmis/background.shtml|title=UNSMIS Background|publisher=United Nations|access-date=2021-04-06}}&lt;/ref&gt; Seda juhtis kuni 20. juulini 2012 [[Norra]] [[kindralmajor]] Robert Mood&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://timesofindia.indiatimes.com/world/middle-east/UN-leads-global-calls-for-action-against-violence-in-Syria/articleshow/13564462.cms|title=UN leads global calls for action against non violence in Syria|website=The Times of India|date=2012-05-27}}&lt;/ref&gt;, seejärel [[kindralleitnant]] Babacar Gaye [[Senegal]]ist. Kuigi vaatlejad jäid riiki, peatas Mood nende missiooni 16. juunil 2012, viidates &quot;eskaleeruvale vägivallale&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-18471686|title=UN suspends Syria peace mission|website=BBC News|access-date=16 June 2012}}&lt;/ref&gt; 20. juulil 2012 pikendas Julgeolekunõukogu UNSMISi viimased 30 päeva.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.un.org/en/peacekeeping/missions/unsmis/mandate.shtml|title=UNSMIS Mandate – United Nations Supervision Mission in Syria|publisher=Un.org|access-date=2013-12-07}}&lt;/ref&gt;

== Kompositsioon ==
Resolutsioon 2043 andis volitused kuni 304 relvastamata sõjaväevaatlejale, millele lisandub vajaminev tsiviilkomponent. 30. juuni 2012 seisuga koosnes UNSMIS 280 sõjaväevaatlejast, 81 rahvusvahelisest tsiviilpersonalist ja 41 kohalikust tsiviilpersonalist. Sõjaväelasi saabus [[Armeenia]]st, [[Bangladesh]]ist, [[Benin]]ist, [[Brasiilia]]st, [[Burkina Faso]]st, [[Burundi]]st, [[Kambodža]]st, [[Tšaad]]ist, [[Hiina]]st, [[Horvaatia]]st, [[Tšehhi]]st, [[Taani]]st, [[Ecuador]]ist, [[Egiptus]]est, [[Fidži]]st, [[Soome]]st, [[Prantsusmaa]]lt, [[Ghana]]st, [[Indoneesia]]st, [[Iirimaa]]lt, [[Itaalia]]st, [[Jordaania]]st, [[Keenia]]st, [[Kõrgõzstan]]ist, [[Mauritaania]]st, [[Maroko]]st, [[Nepal]]ist, [[Holland]]ist, [[Uus-Meremaa]]lt, [[Niger]]ist, [[Nigeeria]]st, [[Põhja-Korea]]st, [[Norra]]st, [[Paraguay]]ist, [[Filipiinid]]elt, [[Rumeenia]]st, [[Venemaa]]lt, [[Senegal]]ist, [[Sloveenia]]st, [[Rootsi]]st, [[Šveits]]ist, [[Togo]]st, [[Vietnam]]ist, [[Zimbabwe]]st ja [[Jeemen]]ist &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.un.org/en/peacekeeping/missions/unsmis/facts.shtml|title=UNSMIS Facts and Figures – United Nations Supervision Mission Syria|publisher=Un.org|access-date=2013-12-07}}&lt;/ref&gt;

25. juulil 2012 teatas [[ÜRO rahuvalve|rahuvalveoperatsioonide]] asepeasekretär Hervé Ladsous, et umbes pooled sõjaväevaatlejatest on saadetud tagasi oma riiki.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.un.org/en/peacekeeping/missions/unsmis/documents/Press%20conference_25%20July%202012.pdf|title=Transcript of the press conference by Herve Ladsous : Damascus 25 July 2012|publisher=Un.org|access-date=2013-12-07}}&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa suursaadik ÜROs [[Gerard Araud]] ütles 16. augustil, et tingimused missiooni pikendamiseks pärast 20. augustit, sealhulgas vägivalla märkimisväärne vähendamine, ei ole täidetud ja missioon lõpeb. Venemaa korraldas 17. augustil New Yorgis uued ÜRO kohtumise ja kutsus kõiki osapooli vägivalda lõpetama.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Issacharoff|first=Avi|url=http://www.haaretz.com/news/middle-east/un-security-council-decides-not-to-extend-observers-mission-in-syria-1.458844|title=UN Security Council decides not to extend observers mission in Syria Israel News|publisher=Haaretz|date=2012-08-16|access-date=2013-12-07|archive-date=2012-12-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20121227215533/http://www.haaretz.com/news/middle-east/un-security-council-decides-not-to-extend-observers-mission-in-syria-1.458844|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

20. juulil pikendas Julgeolekunõukogu UNSMISi viimaseks 30 päevaks. 

== Viited ==
{{Viited}}

{{Mall:ÜRO rahuvalvemissioonid}}
[[Kategooria:ÜRO]]
[[Kategooria:Rahvusvaheline sõjaline koostöö]]
[[Kategooria:Süüria kodusõda]]
[[Kategooria:Süüria ajalugu]]</text>
      <sha1>7zme221t6f9d3gwjko5dxehxhw5y5o6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Starobilski rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>654012</id>
    <revision>
      <id>7189097</id>
      <parentid>6542677</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:40:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7189097</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2079" sha1="jpb94wugk89zqt13duult63ycmg31x5" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Starobilski rajoon
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Старобільський район | nimi1_latin = Starobilskõi rajon
|  lipp = Starobilskiy rayon prapor.png
|  lipu_link = [[Starobilski rajooni lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Starobilskiy Raion in Luhansk Oblast.jpg
|  vapi_link = [[Starobilski rajooni vapp]]
|  pindala = 6931
|  elanikke = 123833
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Starobilsk]]
|  asendikaardi_pilt = Starobelsk Rayon 2020.svg
}}
'''Starobilski rajoon''' ([[ukraina keel]]es Старобільський район) on [[rajoon (Ukraina)|rajoon]] Ukrainas [[Luhanski oblast]]is.

Rajooni keskus on [[Starobilsk]]i linnas. 18. juulil 2020 läbi viidud Ukraina haldusjaotuse reformi käigus suurenes rajoon oluliselt.&lt;ref&gt;{{Cite news|title=Про утворення та ліквідацію районів. Постанова Верховної Ради України № 807-ІХ.|url=http://www.golos.com.ua/article/333466|access-date=2020-10-03|date=2020-07-18|website=Голос України|language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;2020_reform_maps&quot;&gt;{{cite web |title=Нові райони: карти + склад |url=https://www.minregion.gov.ua/press/news/novi-rajony-karty-sklad/ |publisher=Міністерство розвитку громад та територій України |language=Ukrainian}}&lt;/ref&gt; Rahvaarv oli 2020. aastal hinnanguliselt 42&amp;nbsp;693.

Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] 2022. aasta 24. veebruaril kontrollib rajooni [[Venemaa]] okupatsioonivõim [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] nime all.

==Demograafia==
2001. aasta rahvaloenduse andmetel on elanikest rahvuselt 87,8% ukrainlased, 11% venelased ja 0,3% valgevenelased.&lt;ref&gt;{{citation |title= Дністрянський М. С. Етнополітична географія України. Львів: Літопис |year= 2006 |page= 465 }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

{{koord|NS=49.249722|EW=38.919444|tüüp=haldus2|piirkond=UA}}

[[Kategooria:Luhanski oblasti rajoonid]]</text>
      <sha1>jpb94wugk89zqt13duult63ycmg31x5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zambrówi maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>660359</id>
    <revision>
      <id>7189043</id>
      <parentid>7128682</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T01:03:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189043</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1228" sha1="kccraa55ra3fwosbd2f7snzpjocla63" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Zambrówi maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat zambrowski
| lipp = POL_powiat_zambrowski_flag.svg
| lipu_link = Zambrówi maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_zambrowski_COA.svg
| vapi_link = Zambrówi maakonna vapp
| pindala = 733,11
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Zambrów]]
| asendikaardi_pilt = POL_powiat_zambrowski_map.svg
| osm = pind
}}
'''Zambrówi maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat zambrowski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]]. Maakonna halduskeskus on [[Zambrów]]i linn.

Zambrówi maakond moodustati [[1954]]. aastal. Zambrówi maakond kaotati [[1975]]. aastal, kuid taastati [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230827101146/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_podlaskie_10,powiat_zambrowski_232 Powiat zambrowski - Informacje] Infopolska&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonna ainus linn on [[Zambrów]].

Zambrówi maakonnas on neli valda:
*[[Kołaki Kościelne vald]]
*[[Rutki vald]]
*[[Szumowo vald]]
*[[Zambrówi vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Podlaasia vojevoodkond}}

[[Kategooria:Podlaasia vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>kccraa55ra3fwosbd2f7snzpjocla63</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Łańcuti maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>660982</id>
    <revision>
      <id>7189139</id>
      <parentid>7128734</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:38:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189139</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1322" sha1="0qlgbq0j2oeyuzttdd3szsfshs3nkln" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Łańcuti maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat łańcucki
| lipp = POL_powiat_łańcucki_flag.svg
| lipu_link = Łańcuti maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_łańcucki_COA.svg
| vapi_link = Łańcuti maakonna vapp
| pindala = 452,0
| elanikke = 81049
| elanikke_seis = 31.12.2019
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Łańcut]]
| asendikaardi_pilt = PPA_podkarpackie_lancucki.svg
| osm = pind
}}
'''Łańcuti maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat łańcucki'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonna]] keskosas. Maakonna keskus asub [[Łańcut]]i linnas.

Łańcuti maakond moodustati [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20241206175243/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_podkarpackie_9,powiat_lancucki_204 Powiat łańcucki - Informacje]  Info-Polska. Vaadatud 9. septembril 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonna ainus linn on [[Łańcut]].

Łańcuti maakonnas on kuus valda:
*[[Białobrzegi vald (Podkarpacie vojevoodkond)|Białobrzegi vald]]
*[[Czarna vald (Łańcuti maakond)|Czarna vald]]
*[[Łańcuti vald]]
*[[Markowa vald]]
*[[Rakszawa vald]]
*[[Żołynia vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Podkarpacie vojevoodkond}}

[[Kategooria:Podkarpacie vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>0qlgbq0j2oeyuzttdd3szsfshs3nkln</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wieliczka maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661160</id>
    <revision>
      <id>7188949</id>
      <parentid>6616307</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:23:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188949</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1239" sha1="ikse78jkgbmou9q19jd2c58crh271e8" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Wieliczka maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat wielicki
| lipp = POL_powiat_wielicki_flag.svg
| lipu_link = Wieliczka maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_wielicki_COA.svg
| vapi_link = Wieliczka maakonna vapp
| pindala = 411,0
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Wieliczka]]
| asendikaardi_pilt = POL_powiat_wielicki_on_voivodship_map.svg
| osm = pind
}}
'''Wieliczka maakond''' ([[poola keel]]es ''powiat wielicki'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonna]] keskosas. Maakonna keskus asub [[Wieliczka]] linnas.

Wieliczka maakond on moodustatud [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220630143308/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_malopolskie_6,powiat_wielicki_136 Powiat wielicki - Informacje]  Info-Polska. Vaadatud 13. septembril 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonnas on kaks linna: [[Niepołomice]] ja [[Wieliczka]].

Wieliczka maakonnas on viis valda:
*[[Biskupice vald]]
*[[Gdówi vald]]
*[[Kłaj vald]]
*[[Niepołomice vald]]
*[[Wieliczka vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Väike-Poola vojevoodkond}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>ikse78jkgbmou9q19jd2c58crh271e8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wadowice maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661164</id>
    <revision>
      <id>7188882</id>
      <parentid>6796779</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:48:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188882</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1461" sha1="2ke20vnme1zeyo944f7z9uj30e4r92z" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Wadowice maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat wadowicki
| lipp = POL_powiat_wadowicki_flag.svg
| lipu_link = Wadowice maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_wadowicki_COA.svg
| vapi_link = Wadowice maakonna vapp
| pindala = 645,88
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Wadowice]]
| asendikaardi_pilt = POL_powiat_wadowicki_on_voivodship_map.svg
| osm = pind
}}
'''Wadowice maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat wadowicki'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonna]] lääneosas. Maakonna keskus asub [[Wadowice]] linnas.

Wadowice maakond moodustati [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20241203185941/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_malopolskie_6,powiat_wadowicki_135 Powiat wadowicki - Informacje] Info-Polska. Vaadatud 13. septembril 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonnas on kolm linna: [[Andrychów]], [[Kalwaria Zebrzydowska]] ja [[Wadowice]].

Wadowice maakonnas on kümme valda:
*[[Andrychówi vald]]
*[[Brzeźnica vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Brzeźnica vald]]
*[[Kalwaria Zebrzydowska vald]]
*[[Lanckorona vald]]
*[[Mucharzi vald]]
*[[Spytkowice vald (Wadowice maakond)|Spytkowice vald]]
*[[Stryszówi vald]]
*[[Tomice vald]]
*[[Wadowice vald]]
*[[Wieprzi vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Väike-Poola vojevoodkond}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>2ke20vnme1zeyo944f7z9uj30e4r92z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Włoszczowa maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661231</id>
    <revision>
      <id>7189006</id>
      <parentid>7128722</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:57:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189006</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1368" sha1="ebly1y63aakttop0smsbddtym7hg1rw" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Włoszczowa maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat włoszczowski
| lipp = POL_powiat_włoszczowski_flag.svg
| lipu_link = Włoszczowa maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_włoszczowski_COA.svg
| vapi_link = Włoszczowa maakonna vapp
| pindala = 907,86
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Włoszczowa]]
| asendikaardi_pilt = Powiat_wloszczowa.svg
| osm = pind
}}
'''Włoszczowa maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat włoszczowski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonna]] lääneosas. Maakonna keskus asub [[Włoszczowa]] linnas.

Włoszczowa maakond moodustati [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_swietokrzyskie_13,powiat_wloszczowski_302 Powiat włoszczowski - Informacje]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Info-Polska. Vaadatud 14. septembril 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonna ainus linn on [[Włoszczowa]].

Włoszczowa maakonnas on kuus valda:
*[[Kluczewsko vald]]
*[[Krasocini vald]]
*[[Moskorzewi vald]]
*[[Radkówi vald (Święty Krzyżi vojevoodkond)|Radkówi vald]]
*[[Secemini vald]]
*[[Włoszczowa vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Święty Krzyżi vojevoodkond}}

[[Kategooria:Święty Krzyżi vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>ebly1y63aakttop0smsbddtym7hg1rw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wyszkówi maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661345</id>
    <revision>
      <id>7189003</id>
      <parentid>6616384</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:48:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189003</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1315" sha1="fmhyf9dn8okwmo1hx2c2rptiqoj8skf" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Wyszkówi maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat wyszkowski
| lipp = POL_powiat_wyszkowski_flag.svg
| lipu_link = Wyszkówi maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_wyszkowski_COA.svg
| vapi_link = Wyszkówi maakonna vapp
| pindala = 876,49
| elanikke = 
| elanikke_seis =
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Wyszków]]
| asendikaardi_pilt = Mazowsze_Wyszkowski.png
| osm = pind
}}
'''Wyszkówi maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat wyszkowski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonna]] keskosas. Maakonna keskus asub [[Wyszków]]i linnas.

Wyszkówi maakond moodustati [[1956]]. aastal. [[1975]]. aastal maakond likvideeriti, kuid taastati haldusreformi käigus [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250222211811/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_mazowieckie_7,powiat_wyszkowski_175 Powiat wyszkowski - Informacje] Info-Polska. Vaadatud 17. septembril 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonna ainus linn on [[Wyszków]].

Wyszkówi maakonnas on kuus valda:
*[[Brańszczyki vald]]
*[[Długosiodło vald]]
*[[Rząśniki vald]]
*[[Somianka vald]]
*[[Zabrodzie vald]]
*[[Wyszkówi vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Masoovia vojevoodkond}}
[[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>fmhyf9dn8okwmo1hx2c2rptiqoj8skf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Żyrardówi maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661363</id>
    <revision>
      <id>7189164</id>
      <parentid>6616380</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:17:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189164</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1254" sha1="sfamf6qv0z7doeck9p24mupflfuf9j8" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Żyrardówi maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat żyrardowski
| lipp = POL_powiat_żyrardowski_flag.svg
| lipu_link = Żyrardówi maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_żyrardowski_COA.svg
| vapi_link = Żyrardówi maakonna vapp
| pindala = 532,63
| elanikke = 
| elanikke_seis =
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Żyrardów]]
| asendikaardi_pilt = Mazowsze_Żyrardowski.png
| osm = pind
}}
'''Żyrardówi maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat żyrardowski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonna]] edelaosas. Maakonna keskus asub [[Żyrardów]]i linnas.

Żyrardówi maakond moodustati [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20241127172237/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_mazowieckie_7,powiat_zyrardowski_178 Powiat żyrardowski - Informacje] Info-Polska. Vaadatud 17. septembril 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonnas on kolm linna: [[Mszczonów]], [[Żyrardów]] ja [[Wiskitki]].

Żyrardówi maakonnas on neli valda:
*[[Mszczonówi vald]]
*[[Puszcza Mariańska vald]]
*[[Radziejowice vald]]
*[[Wiskitki vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Masoovia vojevoodkond}}
[[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>sfamf6qv0z7doeck9p24mupflfuf9j8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Štetl</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661663</id>
    <revision>
      <id>7189156</id>
      <parentid>6825131</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:46:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189156</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6122" sha1="hyxem2e92eciumi5ayn6mesq9n22moh" xml:space="preserve">[[Fail:Исаак_Аскназий_Еврейская_свадьба.jpg|pisi|300x300px| Juudi pulm štetlis]]
'''Štetl''' või '''shtetel''' ([[Jidiši keel|Jidiši keeles]]: {{Keel|yi|שטעטלעך}}, ''shtetl'') on jidišikeelne termin Ida-Euroopas enne [[Holokaust|holokausti]] eksisteerinud valdavalt [[Aškenazi juudid|aškenazi juutide]] elanikkonnaga väikelinnade kohta.&lt;ref name=&quot;maschu&quot;&gt;Marie Schumacher-Brunhes, [http://ieg-ego.eu/en/threads/crossroads/courts-and-cities/marie-schumacher-brunhes-shtetl &quot;Shtetl&quot;], ''European History Online'', published July 3, 2015&lt;/ref&gt; Shtetlid asusid peamiselt piirkondades, mis moodustasid 19. sajandi [[Juutide asustuspiirkond|Juutide asustuspiirkonna]] [[Venemaa Keisririik|Vene impeeriumis]], samuti [[Kongressi-Poola]]s, [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Austria Galiitsias]] ning [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenias]] ja [[Ungari kuningriik|Ungaris]].&lt;ref name=&quot;maschu&quot; /&gt;

Jidiši keeles nimetatakse suuremat linna, nagu [[Lviv]] või [[Tšernivtsi]], ''{{Keel|yi-Latn|shtot}}''  ja küla ''{{Keel|yi-Latn|dorf}}''.  ''{{Keel|yi-Latn|Shtetl}}'' on [[deminutiiv]] sõnast ''shtot'' tähendusega &quot;väike linn&quot;. Vaatamata juutide isehaldussüsteemi olemasolule, ametlikult ei olnud eraldi juudi omavalitsusi ja shtetli nimetati ''{{Keel|pl|[[miasteczko]]}}''&lt;nowiki/&gt;'ks, asulatüüp, mis sai alguse endisest [[Rzeczpospolita]]st ja mida ametlikult tunnustati ka [[Venemaa Keisririik|Vene impeeriumis]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/shtetl|title=Shtetl|website=www.jewishvirtuallibrary.org|access-date=5 April 2019}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;{{Cite book|last=Petrovsky-Shtern|first=Yohanan|author-link=Yohanan Petrovsky-Shtern|date=2014|title=The Golden Age Shtetl|publisher=Princeton University Press}}&lt;/ref&gt;

Štetl kui [[Aškenazi juudid|aškenazi juutide]] fenomeni Ida-Euroopas hävitasid natsid [[Holokaust|holokausti]] ajal. &lt;ref name=&quot;tabletmag.com&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.tabletmag.com/podcasts/161313/shandler-shtetl|title=How Shtetls Went From Being Small Towns to Mythic Jewish Idylls|website=Tablet Magazine|date=3 February 2014|access-date=5 April 2019}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Map_showing_percentage_of_Jews_in_the_Pale_of_Settlement_and_Congress_Poland,_c._1905.png|pisi| Kaart, mis näitab juutide protsenti [[Juutide asustuspiirkond|Juutide asustuspiirkon]]&lt;nowiki/&gt;nas ja [[Kongressi-Poola]]s, {{Circa|1905}}]]

== Ajalugu ==
Vanimate Ida-Euroopa štetlite ajalugu ulatub 13. sajandisse.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.geni.com/projects/Jewish-Communities-Shtetls-of-Ukraine/3960|title=Jewish Communities (Shtetls) of Ukraine genealogy project|website=geni_family_tree|access-date=5 April 2019}}&lt;/ref&gt; 

Venemaa tsaari [[Aleksander III]] 1882. aastal kehtestatud [[maikuu seadused]] keelasid juutidel elada maapiirkondades ja linnades, kus elab vähem kui kümme tuhat inimest. 20. sajandi jooksul hävitasid revolutsioonid, kodusõjad, industrialiseerimine ja holokaust traditsioonilised štetlid.

Štetlite allakäik algas umbes 1840. aastatel. Soodustavad tegurid olid majanduskliima muutustest tingitud vaesus (sealhulgas industrialiseerimine, mis kahjustas traditsioonilist juudi käsitöötraditsiooni ja kaubanduse liikumine suurematesse linnadesse), korduvad tulekahjud, mis hävitasid puitmaju, ja ülerahvastatus.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Miron|first=Dan|year=2000|title=The Image of the Shtetl and Other Studies of Modern Jewish Literary Imagination|publisher=Syracuse University Press|isbn=9780815628583|page=17|url=https://books.google.com/books?id=-4VKRmMZcjMC&amp;pg=PA17}}&lt;/ref&gt; Samuti muutis juutide elu štetlis keeruliseks Venemaa keisririigi administraatorite ja Poola mõisnike [[antisemitism]] ning hiljem, alates 1880. aastatest, [[Pogromm|pogrommid]]. 1880. aastatest kuni 1915. aastani lahkus Ida-Euroopast kuni 2 miljonit juuti. Sel ajal elas štetlis umbes kolmveerand juudi elanikkonnast. [[Holokaust]]i tulemuseks oli štetlite täielik hävitamine.&lt;ref name=&quot;tabletmag.com&quot; /&gt;

=== Tänapäeval ===
20. sajandi lõpus asutasid [[Hassidism|hassiidist juudid]] Ameerika Ühendriikides uusi kogukondi, nagu [[Kiryas Joel]] ja New Square, ning nad kasutavad sageli terminit &quot;shtetl&quot;, et viidata neile jidiši keeles. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://cjs.cas2.lehigh.edu/content/kiryas-joel-hasidic-shtetl-suburban-new-york|title=Kiryas Joel: A Hasidic Shtetl in Suburban New York - Berman Center}}&lt;/ref&gt;

Euroopas kirjeldatakse [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is asuvat ultraortodoksset kogukonda laialdaselt kui viimast štetlit, mis koosneb umbes 12 000 inimesest.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=de Vries|first=Andre|year=2007|title=Flanders – A Cultural History|publisher=Oxford University Press|isbn=9780195314939|page=199|url=https://books.google.com/books?id=62ISDAAAQBAJ&amp;pg=PA199}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.haaretz.com/jewish/who-are-the-jews-of-belgium-1.5424088|title=Diverse and Divided: Who Are the Jews of Belgium?|publisher=[[Haaretz]]|date=March 30, 2016|access-date=March 9, 2022|archive-date=2022-04-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20220413085548/https://www.haaretz.com/jewish/who-are-the-jews-of-belgium-1.5424088|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

[[Qırmızı Qəsəbə]] [[Aserbaidžaan]]is, arvatakse olevat ainus 100% juudi kogukond, mis ei asu Iisraelis ega Ameerika Ühendriikides.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/jewish-shtetl-in-azerbaijan-survives-amid-muslim-majority/|title=Jewish shtetl in Azerbaijan survives amid Muslim majority|website=[[The Times of Israel]]}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Pheiffer|first=Evan|url=https://newlinesmag.com/essays/how-the-mountain-jews-of-azerbaijan-endure/|title=How the Mountain Jews of Azerbaijan Endure|website=[[New Line Magazine]]|date=2022-10-25|access-date=2022-10-26}}&lt;/ref&gt;

=== Kirjanduslikud viited ===
[[Chełm]] on juudi huumoris tuntud kui legendaarne lollide linn.

Kasrilevke, paljude [[Šolem Alejchem]]i lugude tegevuspaik, ja Anatevka, [[Muusikal|muusikali]]st ''[[Viiuldaja katusel]]'' on teised märkimisväärsed väljamõeldud štetlid.

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Juudid]]
[[Kategooria:Asulad]]</text>
      <sha1>hyxem2e92eciumi5ayn6mesq9n22moh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Helena Maria Reisner</title>
    <ns>0</ns>
    <id>664665</id>
    <revision>
      <id>7188822</id>
      <parentid>6959440</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:17:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188822</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3831" sha1="nga7u6mtq2ak99x4e7upl8rilym8kek" xml:space="preserve">'''Helena Maria Reisner''' (sündinud [[9. juuni]]l [[2008]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lapsnäitleja]]. 

Ta õppis [[Tallinna Inglise Kolledž]]is.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82327913/missugust-eesti-naitlejat-kartis-lapstaht-helena-maria-reisner Missugust Eesti näitlejat kartis lapstäht Helena Maria Reisner?] kroonika.delfi.ee, 24. märts 2018.&lt;/ref&gt; 
Nüüd õpib Helena Vanalinna Hariduskolleegiumis.

== Filmirollid ==
Reisner on mänginud mängufilmis &quot;[[Seltsimees laps]]&quot; (2018) peaosalist Leelot, tudengifilmis &quot;Ajakapsel&quot; (2020) noort Emerit&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/26007/ Helena Maria Reisner.] Eesti filmi andmebaas, vaadatud 12. november 2023.&lt;/ref&gt; ja filmis &quot;[[Morten]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Auhinnatud eesti noorteraamatust valmiv film lubab kadunud maailmu ja maagilist realismi |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120398752/fotod-auhinnatud-eesti-noorteraamatust-valmiv-film-lubab-kadunud-maailmu-ja-maagilist-realismi |vaadatud=2025-08-24 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

== Tunnustus ==
* Auhind, Waterloo Historical Film Festival (Brüssel, Belgia), 2018,. Kriitikute žürii auhind, parim naisnäitleja – Helena-Maria Reisner
* Preemia, [[Eesti Kultuurkapital]]i Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2019. Helena Maria Reisner – parima naisnäitleja preemia Leelo rolli eest filmis &quot;Seltsimees laps&quot; 
* 2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]ade (EFTA) nominatsioon naisnäitleja kategoorias filmis &quot;Seltsimees laps&quot;

== Isiklikku ==
Helena Maria Reisner on poliitikute [[Liisa Pakosta]] ja [[Jaanus Reisner]]i tütar. Nende peres on seitse last ning Helena Maria on vanuse poolest eelviimane.&lt;ref&gt;[https://naine.postimees.ee/4447503/helena-maria-reisner-lastele-ei-tohi-valetada Helena Maria Reisner: lastele ei tohi valetada!] naine.postimees.ee, 25. märts 2018.&lt;/ref&gt; 

== Tsitaat ==
Helena Maria filmist &quot;Seltsimees laps&quot;: &quot; ... enne ma ei teadnud sellest ajast väga mitte midagi. Ma isegi ei teadnud, mis seal toimus, aga ma vist teadsin, et mu vanaema on rääkinud, et 50. aastatel oli selline aeg. Minu vanaema ei ole seda filmi vaadanud, sest ta arvas, et see on liiga kurb ja ta ei taha teiste ees nutta ja siis ta pigem vaatab seda üksinda. Sest ta on selle aja ise kõik läbi elanud. Isegi mina hakkasin nutma.&quot;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/886734/helena-maria-reisner-see-on-paris-seff-vark-kui-mind-lapsstaariks-kutsutakse Helena Maria Reisner: see on päris šeff värk, kui mind lapsstaariks kutsutakse.] kultuur.err.ee, 27. detsember 2018.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://defol.io/efta-film/2019-seltsimees-laps-duplicate-1 Fotod Leelost filmis &quot;Seltsimees laps&quot;.] defol.io/efta-film/2019-seltsimees-laps-duplicate-1. 
*[https://www.imdb.com/name/nm9734509/ Helena Maria Reisner.] IMDb.
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKhealaps201802.2.19&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- VASTAB HELENA MARIA REISNER.] dea.digar.ee, 2. veebruar 2018.
*[https://online.le.ee/2018/04/06/seltsimees-lapse-peaosataitja-helena-maria-reisner-isegi-tanaval-mind-rolli-eest-kiidetud/ “Seltsimees lapse” peaosatäitja Helena-Maria Reisner: isegi tänaval on mind rolli eest kiidetud.] online.le.ee, 6. aprill 2018.  
*[https://www.ohtuleht.ee/elu/913072/helena-maria-reisner-minu-plaan-on-mangida-rohkemates-rollides-kui-ita-ever Helena Maria Reisner: Minu plaan on mängida rohkemates rollides kui Ita Ever!] ohtuleht.ee, 27. detsember 2018.
*[https://menu.err.ee/926124/helena-maria-reisner-ma-poleks-pidanud-uldse-sellesse-poliitikasse-puutuma Helena Maria Reisner: ma poleks pidanud üldse sellesse poliitikasse puutuma.] menu.err.ee, 2. aprill 2019.

{{JÄRJESTA:Reisner, Helena Maria}}
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 2008]]</text>
      <sha1>nga7u6mtq2ak99x4e7upl8rilym8kek</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Robin Kristofer Kukk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>665506</id>
    <revision>
      <id>7188748</id>
      <parentid>6876298</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:13:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188748</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1577" sha1="9hvvzhilqbjx3huns4879vhw4a9hkm2" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=Detsember|aasta=2023}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}

'''Robin Kristofer Kukk''' (sündinud 23. augustil 2004) on saate “[[Eesti otsib superstaari]]” [[Eesti otsib superstaari (üheksas hooaeg)|üheksanda hooaja]] superfinalist, kus ta saavutas kolmanda koha.{{lisa viide}}

Robin on pärit Tallinnast ja on õppinud [[Vanalinna Hariduskollegium]]is.{{lisa viide}} 2015. aastal kolis ta perega [[Austraalia]]sse [[Sydney]]sse, kus õppis [[Rouse Hill High School]]is. Praegu{{millal}} õpib ta Sydney Konservatooriumis ([[Sydney Conservatorium of Music]]) muusikat ja heliloomist.

Tal on kahe sõbraga Austraalia roki- ja indie-roki bänd Jericho, kes komponeerib muusikat, segades inspiratsiooni mineviku ja oleviku muusikast. Bändi liikmed on solist Robin, kitarrist [[Darragh Gammell]] ja trummar [[Hayden Samuels]].

Kukk tegeleb ka näitlemise ja kitarrimänguga.

Robini superstaari saate esitusi kui ka tema bändi esitusi saab vaadata YouTube'ist Robini isa Martin Kuke [https://www.youtube.com/@martinkukk7902 YouTube'i kanalilt.]

'''Laulud/albumid'''

* &quot;Second Hand Heat&quot; EP(2022)
* &quot;Jesus Had Tough Year&quot; (2023)
* &quot;Whispers and Murmurs&quot; (2025)

== Välislingid ==
* [https://www.starnow.com/u/robinkristoferkukk/ StarNow profiil]
* [https://www.instagram.com/robikristo/ Instagrami konto]
* [https://www.instagram.com/jericho_aus/ Jericho Instagrami konto]
*https://jericho7.bandcamp.com/track/whispers-and-murmurs

{{Eesti otsib superstaari}}

{{JÄRJESTA:Kukk, Robin Kristofer}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 2004]]</text>
      <sha1>9hvvzhilqbjx3huns4879vhw4a9hkm2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>666729</id>
    <revision>
      <id>7189107</id>
      <parentid>6540863</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:56:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estlander</username>
        <id>72702</id>
      </contributor>
      <origin>7189107</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1410" sha1="7hkjlkbe442a0sto60x6rxp40yk2yhz" xml:space="preserve">{{Raamatu info
| pealkiri = Apteeker Melchior&lt;br /&gt;ja Pilaatuse evangeelium
| orig_tiitel = 
| kaane_pilt = 
| autor = [[Indrek Hargla]]
| kaane_kujun = [[Paweł Kardis]]&lt;br /&gt;[[Virge Ilves]]
| toimetaja = [[Heli Illipe-Sootak]]
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| sari = Kriminaalromaan vanast Tallinnast
| žanr = [[kriminaalromaan]]&lt;br /&gt;[[ajalooline romaan]]
| kirjastaja = [[Raudhammas]]
| avaldatud = [[november]] [[2019]]
| tüüp = pehme köide
| lehekülgi = 468 lk
| mõõtmed_kaal = 20x13 cm
| isbn = 9789949739707
| eelnev = ''[[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat|Gotlandi kurat]] (2017)''
| illustreerija = [[Marge Nelk]]
| järgnev = ''[[Apteeker Melchior ja nõiutud kabel|Nõiutud kabel]] (2025)''
}}

'''&quot;Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium&quot;''' on [[Indrek Hargla]] [[2019]]. aastal ilmunud [[Ajalooline romaan|ajalooline]] [[kriminaalromaan]], mis on [[apteeker]] [[Melchior Wakenstede]] lugude sarja seitsmes raamat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium |url=https://rahvaraamat.ee/p/apteeker-melchior-ja-pilaatuse-evangeelium/1310600/et?isbn=9789949739707 |vaadatud=16.12.2023 |väljaanne=Rahvaraamat}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Kriminaalromaan vanast Tallinnast}}

[[Kategooria:Eesti kriminaalkirjandusteosed]]
[[Kategooria:Eesti romaanid]]
[[Kategooria:2019. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2019. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>7hkjlkbe442a0sto60x6rxp40yk2yhz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vép</title>
    <ns>0</ns>
    <id>675000</id>
    <revision>
      <id>7188836</id>
      <parentid>7156749</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T16:58:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1508" sha1="21vqg50j5vqvue4loh0x66m8rkdkdf7" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Vép
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = ungari | Vép |
|  omakeelne_nimi_2 = saksa | Wettendorf |
|  pilt = Vép_-_vár2.jpg
|  pildiallkiri = Erdődy loss Vépis
|  lipp = Flag_of_Vép.svg
|  lipu_link = [[Vépi lipp]]
|  vapp = HUN_Vép_Címer.svg
|  vapi_link = [[Vépi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ungari
}}
'''Vép''' ([[saksa keel]]es ''Wettendorf'') on linn [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]] [[Szombathelyi kreis]]is.

Vép asub [[Austria]] piirist 17 km kaugusel, komitaadikeskusest [[Szombathely]]ist ligi 8 km idas. Linna läbivad [[Székesfehérvár|Székesfehérvári]]–Szombathely ja [[Hegyeshalom|Hegyeshalomo]]–Szombathely raudteeliin.

== Ajalugu ==
Rooma ajal oli Vép Savaria eeslinn. Vépi on esmamainitud [[1186]]. aastal (''Wepy''). [[1217]]. aastal on Vépi nimetatud turulinnaks. Vép oli esialgu kuninga valduses, kuid läks [[1280]]. aastal eravaldusse. [[1615]]. aastal ehitati vahepeal hävinud Erdődy loss uuesti üles. [[19. sajand]]i keskel ehitati loss ümber. [[1924]]. aastal kaotas Vép turulinna staatuse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240428081950/https://vep.hu/tortenet.html Történet] Vép. Vaadatud 28. aprillil 2024&lt;/ref&gt;

Vahepeal kaotatud linnaõigused sai Vép tagasi [[2009]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.varossanyilvanitas.hu/kronologia.html Kronológia] Várossá nyilvánítás. Vaadatud 28. aprillil 2024&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ungari linnad]]
[[Kategooria:Vasi komitaat]]</text>
      <sha1>21vqg50j5vqvue4loh0x66m8rkdkdf7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Silbervogel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>677882</id>
    <revision>
      <id>7189047</id>
      <parentid>6678292</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T01:29:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38690-42</username>
        <id>233088</id>
      </contributor>
      <comment>.</comment>
      <origin>7189047</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2019" sha1="43m7unuhmt9e5dcxul4ralu1a1q2o7s" xml:space="preserve">{{Infokast õhusõiduk
| nimi          = Silbervogel
| omakeelne nimi = Hõbelind
| logo          = 
| logo suurus   = 
| logo allkiri  =  
| pilt          = Silbervogel02.png
| pildi allkiri = 
| pildi suurus  = 
| riik          = {{pisilipp|Kolmas Riik}}
| tüüp          = [[Pommitaja]]
| tootja        = 
| disainer      = [[Eugen Sänger]] &lt;br/&gt; [[Irene Sänger-Bredt|Irene Bredt]]
| esmalend      = 
| kasutusele    = 
| kasutusest maha = 
| hetkeseis       = 
| põhikasutaja    = [[Luftwaffe]]
| muud kasutajad  = 
| aasta           = 
| programmi maksumus = 
| ühe maksumus       = 
| arendatud          = 
| edasiarendus       = 
| variandid          = 
| toodanguarv        = 0
| meeskond           = 
| reisijaid          = 
| pikkus             = 
| tiivaulatus        = 
| tiivapindala       = 
| tühimass           = 
| stardimass         = 
| mootor             = 
| kiirus             = 
| reisikiirus        = 
| lennulagi          = 
| lennukaugus        = 
| relvastus          = 
}}
'''Silbervogel''' ([[saksa keel]]est ''hõbelind''; ka '''Raketenbomber''' (''rakettpommitaja'') ehk '''RaBo''') oli [[Eugen Sänger]]i ja [[Irene Sänger-Bredt|Irene Bredt]]i poolt 1930. aastatel [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] jaoks välja töötatud [[vedelkütusrakett|vedelkütusraketi]] jõul lendava [[suborbitaalne|suborbitaalse]] [[pommituslennuk]]i disain. Seda kaaluti 1942. aasta kevadel käivitatud projekti &quot;[[Amerikabomber]]&quot; jaoks, kuid projekti raames jõuti konstrueerida ja lennutada vaid pommitajaid [[Messerschmitt Me 264]] ja [[Junkers Ju 390]]. Kui [[Walter Dornberger]] proovis pärast [[II maailmasõda|teist maailmasõda]] sõjaväe [[kosmoselennuk]]ite programmi [[USA|Ameerika Ühendriikides]] taaselustada, kasutas ta diplomaatilisemat nimetust &quot;[[antipood]]-pommitaja&quot;.

==Vaata ka==
* [[Mitteballistiline atmosfääri sisenemine]]
* [[Keldõši pommitaja]]
* [[Kosmoselaeva tõukejõud]]
* [[Blue Streak (rakett)]]

[[Kategooria:Saksa sõjalennukid]]
[[Kategooria:Pommituslennukid]]</text>
      <sha1>43m7unuhmt9e5dcxul4ralu1a1q2o7s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristen Michali peaministrivisiidid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>679579</id>
    <revision>
      <id>7188906</id>
      <parentid>7186485</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:18:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37926-74</username>
        <id>232792</id>
      </contributor>
      <origin>7188906</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="103416" sha1="4j1sf5fm9rifmm73owrfdk0gg8snuid" xml:space="preserve">Allpool on täielik ülevaade [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]i ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, kus peaminister Michal on reisinud:
* '''Üks''': [[Albaania]], [[Armeenia]], [[Austria]], [[Holland]], [[Horvaatia]], [[Itaalia]], [[Küpros]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Türgi]] ja [[Ungari]]
* '''Kaks''': [[Leedu]], [[Poola]] ja [[Taani]]
* '''Kolm''': [[Prantsusmaa]] ja [[Ukraina]]
* '''Neli''': [[Saksamaa]] ja [[Soome]]
* '''Viis''': [[Läti]]
* '''Kolmteist''': [[Belgia]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.-14. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga. Kõneluste peateemad olid majanduse konkurentsivõime parandamine ja päevakajalised julgeolekuküsimused. Käidi koos saunas poliitika ja maailma asjade üle arutlemas. See oli Michali esimene välisvisiit peaministrina.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || mitteametlik || 17.-18. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Klaipėda]]s ja [[Palanga]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Arutati julgeoleku tugevdamist, koostööd transpordi- ja energeetikasektoris, Ukraina toetamist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamists. Kristen Michal koos Ingrida Šimonytė ja Evika Siliņaga käisid vaatamas LNG terminali Independence, Kopgalise rannavalve vaatluskeskust, Läänemere Loomade Rehabilitatsioonikeskust, [[Leedu Meremuuseum]]i ning ornitoloogiajaama Ventė neemel.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16.-18. oktoober 2024 || Kristen Michal kohtus 16. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretäri]] [[Nayef Falah Mubarak Al Hajraf]]ega, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] [[Maktoum bin Mohammed Al Maktoum|šeigi Maktoum bin Mohammed Al Maktoum]]ega, [[Bahreini peaminister|Bahreini kroonprintsi ja peaministri]] [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah|šeigi Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]ega, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī|šeigi Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]ga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi kroonprintsi ja peaministri]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]ega, [[Saudi Araabia kroonprints|Saudi Araabia kroonprintsi ja peaministri]] [[Muḩammad bin Salmān]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, kus toimuval [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe koostöönõukogu]] tippkohtumisel.

Kristen Michal kohtus 17.-18. oktoobril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli [[Ukraina]] toetamise kõrval ka olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõimele ning rändeküsimustele.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 1. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Kõneluste peateemad olid olulised taristuprojektid, koostöövaldkondi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s, piirkonna julgeolek ja Ukraina toetamine, muu hulgas [[Rail Baltic]]u ehitamine.
|-
| {{riigi ikoon|Ungari}} || töövisiit || 7.-8. november 2024 || Kristen Michal kohtus 7. novembri ennelõunal [[Budapest]]is Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Daniel Risch]]ega, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Didier Guillaume]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ning OSCE konfliktide ennetamise keskuse direktor ja OSCE sekretariaadi juhataja asetäitja Catherine Fearon, mil arutlusel oli [[Euroopa julgeolek]]ule, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukrainas]] ja olukorda [[Lähis-Ida]]s.
Kristen Michal kohtus õhtupoolikul [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlikul kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Viola Amherd]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli Euroopa konkurentsivõime parandamine.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 22. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Vilnius]]es [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, mil arutlusel oli kriitilise meretaristu kaitset, hübriidohtudele vastu seismist, Ukraina jätkuvat toetamist ning ühiseid energeetika- ja transpordiprojekte. Kristen Michal tegi ettevalmistusel, et üks võtmeteemadest ka detsembris [[Tallinn]]as toimuval [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] riikide liidrite kohtumisel.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 26.-28. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Stockholm]]i 94 km kaugusel ametlikus [[Harpsundi resident|suveresidentsis Harpsundis]] Balti-Põhjala valitsusjuhtide tippkohtumisel [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja ka kutsutud [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil arutlusel oli julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas ja Ukrainas ning transatlantilisi suhteid. 26. novembril õhtul Kristen Michal kohtus Stockholmis kohalike suurinvestoritega, et anda neile ülevaade enda valitsuse tegevustest ja prioriteetidest Eesti majanduskeskkonna elavdamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 5.-7. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, mil fookuses oli Ukraina toetamisele ka Euroopa Liidu kaitse- ja konkurentsivõime parandamine.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 9.-10. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, [[Ukraina digiminister|Ukraina digiministri]] [[Mõhhailo Fedorov]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umerov]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil eesmärgiks oli väljendada Eesti vankumatut toetust Ukrainale sõjas agressoriga ning Ukraina liitumisele [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[NATO]]ga. Kristen Michal asetas pärja Ukraina mälestusseina äärde ja avas Eesti-Ukraina ärifoorumi.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 11. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Varssavi]]s [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil peateemaks oli Ukraina toetamine, Poola [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]] ning kaitsekoostöö nii kahepoolselt kui [[NATO]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.–19. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 19.–20. detsember 2024 || 19. detsembri hilisõhtul Kristen Michal koos [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga lendasid Saksa riigilennukiga Airbus A319-133X CJ (German Air Force reg. 15 + 01) [[Berliin]]isse otse Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt.
20. detsembri hommikul Kristen Michal kohtus Berliinis Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Olaf Scholziga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid, Ukraina toetamist, regionaalset julgeolekut ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] teemasid.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 14. jaanuar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s NATO Läänemere liidu tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli oodata Läänemere piirkonna julgeolekut, NATO kohaloleku tugevdamist Läänemerel ja kriitilise veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 23.-24. veebruar 2025 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Hispaania peaminister]] [[Pedro Sánchez]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Kanada peaminister]] [[Justin Trudeau]] ja [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister]] [[Benjamin Haddad]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni kolmandal aastapäeval, et sõja aastapäevale pühendatud rahvusvaheline tippkohtumine Ukraina toetuseks. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6.-7. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust [[Ukraina]]le ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. Kristen Michal koos laua juures Soome peaministri Petteri Orpoga, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, Läti peaministri Evika Siliņaga, Taani peaministri Mette Frederikseniga, Poola peaministri Donald Tuskega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, et sõid tähistades [[Vastlakukkel|vastlakuklid]].
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kristen Michal osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]].
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]] ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, sealhulgas riigi kaitsevõime tugevdamine, võimaliku relvarahu rakendamine ja püsiva rahu kindlustamine.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 8.–9. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Oslo]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega ja [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, mil arutlusel oli ettevalmistusi lähenevaks NATO tippkohtumiseks ning kuidas Ukrainat JEFi ja NATO tegevusse rohkem kaasata. Arutati ka julgeolekuolukorda JEFi raamistiku fookusaladel [[Läänemeri|Läänemere]], [[Arktika]] ja Põhja-Atlandi piirkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 30. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Balti Ministrite Nõukogu]] raames [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]]ega, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek – sealhulgas ootused eelseisvale [[NATO]] tippkohtumisele ja [[Ukraina]] toetamine.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.–25. juuni 2025 || 24. juunil õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega osalesid [[Huis ten Boschi palee]]s [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuninga]] [[Willem-Alexander]]i ja kuninganna [[Máxima]] võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele.

25. juunil Kristen Michal koos [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga kohtusid [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le.
|-
| {{riigi ikoon|Horvaatia}} || töövisiit || 8. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Zagreb]]is [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]'iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga ja [[Horvaatia parlamendi spiiker|Horvaatia parlamendi spiikri]] [[Gordan Jandroković]]'iga, mil arutlusel oli kaitse- ja ärikoostöö tugevdamist, ühiseid eesmärke [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s ning [[Ukraina]] jätkuvat toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents]]i raames [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos abikassa [[Olena Zelenska]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]eg, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek ja [[Ukraina]] toetamine.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 19.-20. juuli 2025 || Kristen Michal koos elukaase [[Evelin Oras]]ega kohtusid [[Cēsis]]is, [[Līgatne]]s ja [[Sigulda]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] koos abikaasa [[Aigars Siliņš]]ega ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]] koos abikaasa [[Ilma Paluckė]]'ga, mil arutlusel oli Balti regiooni jaoks olulisi küsimusi, Euroopa Komisjoni uut EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, [[Rail Baltic]]u ehituse rahastamist, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ning [[Ukraina]] toetamist. Nad algasid [[Põhja-Läti]]s asuvas Līgatnes, kus nad kohtusid kohalike ettevõtjatega, tutvusid [[Läti kultuuritraditsioon]]idega ja panid end küpsetamises proovile. Järgnes nad käisid [[Cēsis kosmosekeskus]]es ja [[Vidzeme kontserdimaja]]s, kus nad tutvusid vabamas vormis piirkonna arengusuundi ja kogukonna tegemistega.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 29. august 2025 || Kristen Michal lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Riia lennujaam]]a [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] kutsel. Kristen Michal koos Läti peaministri Evika Siliņaga osalesid [[Riia]]s Eesti korvpalliliidu pidulikul vastuvõtul [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonnas]] ja Eesti vs Läti [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2025]] mängul. Kristen Michal lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 3. september 2025 || Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Marienborg|Taani peaministri residentsis Marienborgis]] [[Põhja-Balti koostöö|Põhja-Balti (NB8)]] kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga ja [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, mil arutlusel oli olukorda [[Ukraina]]s ning edasisi samme püsiva ja õiglase rahuni jõudmisel, sealhulgas julgeolekugarantiisid ja [[Venemaa]] jätkuvat survestamist.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli Euroopa kaitsevalmiduse ning [[Ukraina]] toetuse tugevdamine ja uue sanktsioonipaketi, mis peaks hõlmama muu hulgas Vene [[LNG]] importi, varilaevastiku tegevust, tehingukeeldu pankadele ja turismiteenuste keeldu. Suur osa meetmetest tuleb peegeldada ka [[Valgevene]]le. Kristen Michal võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök.

2. oktoobril Kristen Michal kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. novembril [[Brüssel]]is Kristen Michal koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga.

23. oktoobril Kristen Michal kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s.

24. oktoobril Kristen Michal osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il, kus kohtus ALDE presidendi [[Svenja Hahn]]’iga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega ja [[Taani eurominister|Taani euroministri]] [[Marie Bjerre]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || 27. novembril Kristen Michal kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Saksamaa majandus- ja energeetikaministri|Saksamaa majandus- ja energeetikaministri]] [[Katherina Reiche]]ga, mil arutlusel oli ühiseid jõupingutusi [[Vene agressioon]]i lõpetamiseks ning Euroopa julgeoleku tagamiseks, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] idatiiva kaitse tugevdamiseks. Õhtul Kristen Michal kohtus [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti saatkonnas Berliinis]] Saksamaa investoritega, kes oli huvitatud koostööst Eestiga.

28. novembril Kristen Michal osales koos [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga Markranstädtis [[Leipzig]]i lähistel [[Skeleton Technologies]]i tehase avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 12. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil arutlusel oli aktuaalseid regionaalseid julgeolekuküsimusi, [[Rail Baltic]]a projekti elluviimise edenemist kui ka Balti riikide vastastikuseid huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] järgmise mitmeaastase eelarve osas.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus idatiiva tippkohtumisel [[Helsingi]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga ja [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa]] kiiremas tempos ja ühiste algatuste abil kindlustada oma idatiiba.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu.

Kristen Michal kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mil eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli arenguid [[Atlandi ookeani ületus|Atlandi-ülestes]] suhetes, nende mõju [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ja [[Gröönimaa]]ga seotud olukord ning jätkamise järeleandmatult [[Venemaa]] survestamisega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 11.-12. veebruar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähedamine.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.-15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kristen Michal kohtus [[München]]is [[Müncheni julgeolekukonverents]]il [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, kus osalesid Ukrainaga seotud teemadele pühendatud kohtumisel.
14. veebruaril Kristen Michal kohtus Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Friedrich Merziga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, kus osalesid mitmel kahepoolsel kohtumisel ja konverentsi asutaja [[Ewald von Kleist]]i nimelise auhinna üleandmise tseremoonial.

15. veebruaril Kristen Michal astus konverentsi pealavale konkurentsivõimele pühendatud paneelarutelus „All the Single Markets: From Fragmentation to Competitiveness“ („Kõik ühtsed turud: killustatusest konkurentsivõimeni“), kus osa võttis [[Euroopa Keskpanga president]] [[Christina Lagarde]] ja [[Saksamaa digitaalse transformatsiooni ja valitsuse moderniseerimise minister]] [[Karsten Wildberger]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti peaminister]] [[Evika Siliņa]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Poola asepeaminister- ja välisminister]] [[Radosław Sikorski]], [[Leedu kaitseminister]] [[Robertas Kaunas]], [[Hispaania välisminister, Euroopa Liidu ja koostööminister]] [[José Manuel Albares]] ning [[Suurbritannia siseminister|Suurbritannia välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguküsimuste riigisekretär]] [[Yvette Cooper]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos [[Ukraina presidendi abikaasa|abikaasa]] [[Olena Zelenska]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni neljandal aastapäeval Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel. Põhjala-Balti koostööformaadi [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] eesistujana juhis Eesti liidrite ühist toetusvisiiti Kiievis. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 25.-26. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] avasid [[Brüssel]]is kõrgetasemelise konverentsi Euroopa Liidu piiriregioonide toetamise teemal. Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu idapiiri riikidele pühendatud kõrgetasemelisel konverentsil Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil avaldas riikide keskset rolli Euroopa julgeoleku, vastupidavuse ja stabiilsuse tagamisel ning tuuakse välja. Konverentsi lõpus allkirjastatakse idapiiri regiooni riikide rahastamise platvormi EastInvest Facility loomise kavatsuste deklaratsioon.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19.-20. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli tugevdada Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Ukrainas sõdinud Vene võitlejatele kehtestada ühtne sisenemiskeeld Schengeni alale.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga ja Taani välisasjade riigisekretäri asetäitja [[Anders Tang Fribourg]]ega, mil arutlusel oli JEF-i riikide toetus [[Ukraina]]le ja üldine julgeolekuolukord [[Euroopa]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kristen Michal kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki.

24. aprillil Kristen Michal kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. Pärastlõunal Kristen Michal külastas giidi saatel Nikosias, kus käisid [[ÜRO puhvertsioon]]is ja kohaliku kirikus.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-4. mai 2026 || Enne töövisiidi Kristen Michal kohtus juhuslik [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail hommikul Kristen Michal külastas värskes [[Eesti suursaatkond Jerevanis|Eesti suursaatkonna hoones]], kus sisse kirjutatud külalisraamatusse. Lõunal Kristen Michal jalutas giidi saatel [[Jerevan]]is, siis ajal juhul tänaval kohtus [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga. Õhtul Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi.

4. mail Kristen Michal kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Kristen Michal koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga, Norra peaministri Jonas Gahr Størega ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 4.-6. juuni 2026 || 4. juunil õhtul Kristen Michal osales [[Kotor (Montenegro)|Kotor]]is [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'i korraldatud tööõhtusöögil.
5. juunil Kristen Michal kohtus [[Euroopa Liit|EL]]-[[Balkani riigid|Lääne-Balkaan]]i tippkohtumisel [[Tivat]]is Montenegro presidendi Jakov Milatović'iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantinos Tasoulas]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisele ning piirkonna julgeolekule. Pärast tippkohtumist tutvustas Kristen Michal Tivati vanalinna, mereranda ja muuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli fookus [[Ukraina]]l ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisel, uuel Euroopa Liidu pikaajalisel eelarvel (MFF), [[Lähis-Ida]]l ja [[Hiina]]l. Pärast Euroopa Ülemkogul Kristen Michal kohtus ümaralaual Läti peaministri Andris Kulbergsega, Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, Poola peaministri Donald Tuskega, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga ja Soome peaministri Petteri Orpoga, mil arutlusel oli Ukraina ja Moldova laienemisprotsessi teema.
19. juunil hommikul Kristen Michal esindas Brüsselis Euroopa Ülemkogul tippkohtumisel, mil arutlusel oli Euroopa Liidu 2028-2034 eelarve. Pärast Euroopa Ülemkogul Kristen Michal kohtus ümaralaual Läti peaministri Andris Kulbergsega, Malta peaministri Robert Abelaga, Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, Sloveenia peaministri Janez Janšaga, Ungari peaministri Péter Magyariga, Sloveenia peaministri Janez Janšaga, Tšehhi peaministri Andrej Babišga, Poola peaministri Donald Tuskega, Bulgaaria peaministri Rumen Radeviga, Rumeenia presidendi Nicușor Daniga ja Itaalia peaministri Giorgia Meloniga, mil arutlusel oli kaitsevaldkond, majanduskasvu toetamine, riikidevahelised ühendused ja kriitiline taristu.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 24.-26. juuni 2026 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents|Ukraina ülesehituskonverentsi]] raames [[Gdańsk]]is [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Moldova peaminister|Läti Moldova]] [[Alexandru Munteanu]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidendi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina presidendi esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku ja ülesehituse teemal. Ukraina ülesehituskonverentsil kuulus [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]], [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]] [[Karmen Joller]], [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] [[Jürgen Ligi]] ja [[Eesti taristuminister|taristuminister]] [[Kuldar Leis]].
25. juunil hommikul Kristen Michal kohtus [[Idatiiva tippkohtumine|idatiiva tippkohtumisel]] Gdańskis Poola peaministri Donald Tuskega, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, Rumeenia presidendi Nicușor Daniga, Läti peaministri Andris Kulbergsega, Soome peaministri Petteri Orpoga ja [[Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik]]u [[Andrius Kubilius]]ega, mil eesmärgi oli kriitilise taristu kaitse ning sõjalise liikuvuse projektide kiirendatud rahastamist ja elluviimist. Lõunal Kristen Michal osales Eesti stendi avamisel konverentsi messialal, kus Eesti ettevõtted ja organisatsioonid tutvustavad oma tegevust Ukraina ülesehitamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 3. juuli 2026 || Hommikul Kristen Michal külastas [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. Lõunal Kristen Michal koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]] ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] kohtusid koosolek B3+1 formaadis [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd Ukraina toetamisel, Euroopa idatiiva kaitsmisel ning kaitsetööstuse valdkonnas, et koordineerida seisukohti enne [[NATO]] [[Ankara]] tippkohtumist.
|-
| {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. juuli 2026 || 3. juulil pärastlõunal Kristen Michal kohtus [[Viin]]is [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga ja [[Ukraina Ülemraada|Ukraina parlamendi asespiikri]] [[Oleksandr Kornijenko]]ga, mil arutlusel oli koostööd õiglase ja kestva rahu saavutamiseks [[Ukraina]]s kui ka laiemalt koostööd [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]].
4. juulil Kristen Michal osales [[Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit|ALDE]] kongressil.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 7.–8. juuli 2026 || 7. juulil lõunal Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega külastasid Türgi kaitsetööstusettevõtte Nurol Makinas, kus tutvustas Türgi ehitatud soomusautod. Pärastlõunal Kristen Michal koos [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]ig kohtusid [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga [[Ankara]]s [[NATO]] tippkohtumise raames, kus nad allkirjastasid droonikokkuleppe, mis tähistas olulist sammu [[Eesti]] ja [[Ukraina]] kaitsekoostöö süvendamisel. Õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase Evelin Orasega osalesid Ankaras [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]i koos [[Emine Erdoğan]]iga võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele.

8. juulil Kristen Michal kohtus Ankaras NATO tippkohtumisel Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri kohusetäitja]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ega, [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Lee Jae Myung]]ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Jaber Al-Ahmad Al-Sabah]]ega, mil arutlusel oli kollektiivkaitse tugevdamiseks, sealhulgas kaitsekulutuste eesmärkide täitmiseks, kaitsetööstuse arendamiseks ning Ukraina toetamiseks, arvestades et Venemaa oli pikaajaline oht alliansile.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Eesti välispoliitika]]
[[Kategooria:Eesti poliitika]]</text>
      <sha1>4j1sf5fm9rifmm73owrfdk0gg8snuid</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188935</id>
      <parentid>7188906</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:05:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37926-74</username>
        <id>232792</id>
      </contributor>
      <origin>7188935</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="103419" sha1="fborats31eapc3v7zrrg19ffdoanftw" xml:space="preserve">Allpool on täielik ülevaade [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]i ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, kus peaminister Michal on reisinud:
* '''Üks''': [[Albaania]], [[Armeenia]], [[Austria]], [[Holland]], [[Horvaatia]], [[Itaalia]], [[Küpros]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Türgi]] ja [[Ungari]]
* '''Kaks''': [[Leedu]], [[Poola]] ja [[Taani]]
* '''Kolm''': [[Prantsusmaa]] ja [[Ukraina]]
* '''Neli''': [[Saksamaa]] ja [[Soome]]
* '''Viis''': [[Läti]]
* '''Kolmteist''': [[Belgia]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.-14. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga. Kõneluste peateemad olid majanduse konkurentsivõime parandamine ja päevakajalised julgeolekuküsimused. Käidi koos saunas poliitika ja maailma asjade üle arutlemas. See oli Michali esimene välisvisiit peaministrina.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || mitteametlik || 17.-18. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Klaipėda]]s ja [[Palanga]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Arutati julgeoleku tugevdamist, koostööd transpordi- ja energeetikasektoris, Ukraina toetamist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamists. Kristen Michal koos Ingrida Šimonytė ja Evika Siliņaga käisid vaatamas LNG terminali Independence, Kopgalise rannavalve vaatluskeskust, Läänemere Loomade Rehabilitatsioonikeskust, [[Leedu Meremuuseum]]i ning ornitoloogiajaama Ventė neemel.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16.-18. oktoober 2024 || Kristen Michal kohtus 16. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretäri]] [[Nayef Falah Mubarak Al Hajraf]]ega, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] [[Maktoum bin Mohammed Al Maktoum|šeigi Maktoum bin Mohammed Al Maktoum]]ega, [[Bahreini peaminister|Bahreini kroonprintsi ja peaministri]] [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah|šeigi Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]ega, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī|šeigi Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]ga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi kroonprintsi ja peaministri]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]ega, [[Saudi Araabia kroonprints|Saudi Araabia kroonprintsi ja peaministri]] [[Muḩammad bin Salmān]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, kus toimuval [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe koostöönõukogu]] tippkohtumisel.

Kristen Michal kohtus 17.-18. oktoobril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli [[Ukraina]] toetamise kõrval ka olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõimele ning rändeküsimustele.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 1. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Kõneluste peateemad olid olulised taristuprojektid, koostöövaldkondi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s, piirkonna julgeolek ja Ukraina toetamine, muu hulgas [[Rail Baltic]]u ehitamine.
|-
| {{riigi ikoon|Ungari}} || töövisiit || 7.-8. november 2024 || Kristen Michal kohtus 7. novembri ennelõunal [[Budapest]]is Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Daniel Risch]]ega, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Didier Guillaume]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ning OSCE konfliktide ennetamise keskuse direktor ja OSCE sekretariaadi juhataja asetäitja Catherine Fearon, mil arutlusel oli [[Euroopa julgeolek]]ule, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukrainas]] ja olukorda [[Lähis-Ida]]s.
Kristen Michal kohtus õhtupoolikul [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlikul kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Viola Amherd]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli Euroopa konkurentsivõime parandamine.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 22. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Vilnius]]es [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, mil arutlusel oli kriitilise meretaristu kaitset, hübriidohtudele vastu seismist, Ukraina jätkuvat toetamist ning ühiseid energeetika- ja transpordiprojekte. Kristen Michal tegi ettevalmistusel, et üks võtmeteemadest ka detsembris [[Tallinn]]as toimuval [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] riikide liidrite kohtumisel.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 26.-28. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Stockholm]]i 94 km kaugusel ametlikus [[Harpsundi resident|suveresidentsis Harpsundis]] Balti-Põhjala valitsusjuhtide tippkohtumisel [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja ka kutsutud [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil arutlusel oli julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas ja Ukrainas ning transatlantilisi suhteid. 26. novembril õhtul Kristen Michal kohtus Stockholmis kohalike suurinvestoritega, et anda neile ülevaade enda valitsuse tegevustest ja prioriteetidest Eesti majanduskeskkonna elavdamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 5.-7. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, mil fookuses oli Ukraina toetamisele ka Euroopa Liidu kaitse- ja konkurentsivõime parandamine.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 9.-10. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, [[Ukraina digiminister|Ukraina digiministri]] [[Mõhhailo Fedorov]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umerov]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil eesmärgiks oli väljendada Eesti vankumatut toetust Ukrainale sõjas agressoriga ning Ukraina liitumisele [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[NATO]]ga. Kristen Michal asetas pärja Ukraina mälestusseina äärde ja avas Eesti-Ukraina ärifoorumi.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 11. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Varssavi]]s [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil peateemaks oli Ukraina toetamine, Poola [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]] ning kaitsekoostöö nii kahepoolselt kui [[NATO]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.–19. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 19.–20. detsember 2024 || 19. detsembri hilisõhtul Kristen Michal koos [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga lendasid Saksa riigilennukiga Airbus A319-133X CJ (German Air Force reg. 15 + 01) [[Berliin]]isse otse Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt.
20. detsembri hommikul Kristen Michal kohtus Berliinis Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Olaf Scholziga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid, Ukraina toetamist, regionaalset julgeolekut ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] teemasid.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 14. jaanuar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s NATO Läänemere liidu tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli oodata Läänemere piirkonna julgeolekut, NATO kohaloleku tugevdamist Läänemerel ja kriitilise veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 23.-24. veebruar 2025 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Hispaania peaminister]] [[Pedro Sánchez]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Kanada peaminister]] [[Justin Trudeau]] ja [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister]] [[Benjamin Haddad]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni kolmandal aastapäeval, et sõja aastapäevale pühendatud rahvusvaheline tippkohtumine Ukraina toetuseks. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6.-7. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust [[Ukraina]]le ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. Kristen Michal koos laua juures Soome peaministri Petteri Orpoga, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, Läti peaministri Evika Siliņaga, Taani peaministri Mette Frederikseniga, Poola peaministri Donald Tuskega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, et sõid tähistades [[Vastlakukkel|vastlakuklid]].
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kristen Michal osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]].
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]] ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, sealhulgas riigi kaitsevõime tugevdamine, võimaliku relvarahu rakendamine ja püsiva rahu kindlustamine.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 8.–9. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Oslo]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega ja [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, mil arutlusel oli ettevalmistusi lähenevaks NATO tippkohtumiseks ning kuidas Ukrainat JEFi ja NATO tegevusse rohkem kaasata. Arutati ka julgeolekuolukorda JEFi raamistiku fookusaladel [[Läänemeri|Läänemere]], [[Arktika]] ja Põhja-Atlandi piirkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 30. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Balti Ministrite Nõukogu]] raames [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]]ega, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek – sealhulgas ootused eelseisvale [[NATO]] tippkohtumisele ja [[Ukraina]] toetamine.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.–25. juuni 2025 || 24. juunil õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega osalesid [[Huis ten Boschi palee]]s [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuninga]] [[Willem-Alexander]]i ja kuninganna [[Máxima]] võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele.

25. juunil Kristen Michal koos [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga kohtusid [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le.
|-
| {{riigi ikoon|Horvaatia}} || töövisiit || 8. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Zagreb]]is [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]'iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga ja [[Horvaatia parlamendi spiiker|Horvaatia parlamendi spiikri]] [[Gordan Jandroković]]'iga, mil arutlusel oli kaitse- ja ärikoostöö tugevdamist, ühiseid eesmärke [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s ning [[Ukraina]] jätkuvat toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents]]i raames [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos abikassa [[Olena Zelenska]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]eg, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek ja [[Ukraina]] toetamine.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 19.-20. juuli 2025 || Kristen Michal koos elukaase [[Evelin Oras]]ega kohtusid [[Cēsis]]is, [[Līgatne]]s ja [[Sigulda]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] koos abikaasa [[Aigars Siliņš]]ega ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]] koos abikaasa [[Ilma Paluckė]]'ga, mil arutlusel oli Balti regiooni jaoks olulisi küsimusi, Euroopa Komisjoni uut EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, [[Rail Baltic]]u ehituse rahastamist, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ning [[Ukraina]] toetamist. Nad algasid [[Põhja-Läti]]s asuvas Līgatnes, kus nad kohtusid kohalike ettevõtjatega, tutvusid [[Läti kultuuritraditsioon]]idega ja panid end küpsetamises proovile. Järgnes nad käisid [[Cēsis kosmosekeskus]]es ja [[Vidzeme kontserdimaja]]s, kus nad tutvusid vabamas vormis piirkonna arengusuundi ja kogukonna tegemistega.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 29. august 2025 || Kristen Michal lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Riia lennujaam]]a [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] kutsel. Kristen Michal koos Läti peaministri Evika Siliņaga osalesid [[Riia]]s Eesti korvpalliliidu pidulikul vastuvõtul [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonnas]] ja Eesti vs Läti [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2025]] mängul. Kristen Michal lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 3. september 2025 || Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Marienborg|Taani peaministri residentsis Marienborgis]] [[Põhja-Balti koostöö|Põhja-Balti (NB8)]] kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga ja [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, mil arutlusel oli olukorda [[Ukraina]]s ning edasisi samme püsiva ja õiglase rahuni jõudmisel, sealhulgas julgeolekugarantiisid ja [[Venemaa]] jätkuvat survestamist.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli Euroopa kaitsevalmiduse ning [[Ukraina]] toetuse tugevdamine ja uue sanktsioonipaketi, mis peaks hõlmama muu hulgas Vene [[LNG]] importi, varilaevastiku tegevust, tehingukeeldu pankadele ja turismiteenuste keeldu. Suur osa meetmetest tuleb peegeldada ka [[Valgevene]]le. Kristen Michal võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök.

2. oktoobril Kristen Michal kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. novembril [[Brüssel]]is Kristen Michal koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga.

23. oktoobril Kristen Michal kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s.

24. oktoobril Kristen Michal osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il, kus kohtus ALDE presidendi [[Svenja Hahn]]’iga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega ja [[Taani eurominister|Taani euroministri]] [[Marie Bjerre]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || 27. novembril Kristen Michal kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Saksamaa majandus- ja energeetikaministri|Saksamaa majandus- ja energeetikaministri]] [[Katherina Reiche]]ga, mil arutlusel oli ühiseid jõupingutusi [[Vene agressioon]]i lõpetamiseks ning Euroopa julgeoleku tagamiseks, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] idatiiva kaitse tugevdamiseks. Õhtul Kristen Michal kohtus [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti saatkonnas Berliinis]] Saksamaa investoritega, kes oli huvitatud koostööst Eestiga.

28. novembril Kristen Michal osales koos [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga Markranstädtis [[Leipzig]]i lähistel [[Skeleton Technologies]]i tehase avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 12. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil arutlusel oli aktuaalseid regionaalseid julgeolekuküsimusi, [[Rail Baltic]]a projekti elluviimise edenemist kui ka Balti riikide vastastikuseid huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] järgmise mitmeaastase eelarve osas.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus idatiiva tippkohtumisel [[Helsingi]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga ja [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa]] kiiremas tempos ja ühiste algatuste abil kindlustada oma idatiiba.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu.

Kristen Michal kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mil eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli arenguid [[Atlandi ookeani ületus|Atlandi-ülestes]] suhetes, nende mõju [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ja [[Gröönimaa]]ga seotud olukord ning jätkamise järeleandmatult [[Venemaa]] survestamisega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 11.-12. veebruar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähedamine.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.-15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kristen Michal kohtus [[München]]is [[Müncheni julgeolekukonverents]]il [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, kus osalesid Ukrainaga seotud teemadele pühendatud kohtumisel.
14. veebruaril Kristen Michal kohtus Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Friedrich Merziga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, kus osalesid mitmel kahepoolsel kohtumisel ja konverentsi asutaja [[Ewald von Kleist]]i nimelise auhinna üleandmise tseremoonial.

15. veebruaril Kristen Michal astus konverentsi pealavale konkurentsivõimele pühendatud paneelarutelus „All the Single Markets: From Fragmentation to Competitiveness“ („Kõik ühtsed turud: killustatusest konkurentsivõimeni“), kus osa võttis [[Euroopa Keskpanga president]] [[Christina Lagarde]] ja [[Saksamaa digitaalse transformatsiooni ja valitsuse moderniseerimise minister]] [[Karsten Wildberger]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti peaminister]] [[Evika Siliņa]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Poola asepeaminister- ja välisminister]] [[Radosław Sikorski]], [[Leedu kaitseminister]] [[Robertas Kaunas]], [[Hispaania välisminister, Euroopa Liidu ja koostööminister]] [[José Manuel Albares]] ning [[Suurbritannia siseminister|Suurbritannia välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguküsimuste riigisekretär]] [[Yvette Cooper]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos [[Ukraina presidendi abikaasa|abikaasa]] [[Olena Zelenska]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni neljandal aastapäeval Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel. Põhjala-Balti koostööformaadi [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] eesistujana juhis Eesti liidrite ühist toetusvisiiti Kiievis. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 25.-26. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] avasid [[Brüssel]]is kõrgetasemelise konverentsi Euroopa Liidu piiriregioonide toetamise teemal. Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu idapiiri riikidele pühendatud kõrgetasemelisel konverentsil Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil avaldas riikide keskset rolli Euroopa julgeoleku, vastupidavuse ja stabiilsuse tagamisel ning tuuakse välja. Konverentsi lõpus allkirjastatakse idapiiri regiooni riikide rahastamise platvormi EastInvest Facility loomise kavatsuste deklaratsioon.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19.-20. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli tugevdada Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Ukrainas sõdinud Vene võitlejatele kehtestada ühtne sisenemiskeeld Schengeni alale.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga ja Taani välisasjade riigisekretäri asetäitja [[Anders Tang Fribourg]]ega, mil arutlusel oli JEF-i riikide toetus [[Ukraina]]le ja üldine julgeolekuolukord [[Euroopa]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kristen Michal kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki.

24. aprillil Kristen Michal kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. Pärastlõunal Kristen Michal külastas giidi saatel Nikosias, kus käisid [[ÜRO puhvertsioon]]is ja kohaliku kirikus.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-4. mai 2026 || Enne töövisiidi Kristen Michal kohtus juhuslik [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail hommikul Kristen Michal külastas värskes [[Eesti suursaatkond Jerevanis|Eesti suursaatkonna hoones]], kus sisse kirjutatud külalisraamatusse. Lõunal Kristen Michal jalutas giidi saatel [[Jerevan]]is, siis ajal juhul tänaval kohtus [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga. Õhtul Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi.

4. mail Kristen Michal kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Kristen Michal koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga, Norra peaministri Jonas Gahr Størega ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 4.-6. juuni 2026 || 4. juunil õhtul Kristen Michal osales [[Kotor (Montenegro)|Kotor]]is [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'i korraldatud tööõhtusöögil.
5. juunil Kristen Michal kohtus [[Euroopa Liit|EL]]-[[Balkani riigid|Lääne-Balkaan]]i tippkohtumisel [[Tivat]]is Montenegro presidendi Jakov Milatović'iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantinos Tasoulas]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisele ning piirkonna julgeolekule. Pärast tippkohtumist tutvustas Kristen Michal Tivati vanalinna, mereranda ja muuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli fookus [[Ukraina]]l ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisel, uuel Euroopa Liidu pikaajalisel eelarvel (MFF), [[Lähis-Ida]]l ja [[Hiina]]l. Pärast Euroopa Ülemkogul Kristen Michal kohtus ümaralaual Läti peaministri Andris Kulbergsega, Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, Poola peaministri Donald Tuskega, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga ja Soome peaministri Petteri Orpoga, mil arutlusel oli Ukraina ja Moldova laienemisprotsessi teema.
19. juunil hommikul Kristen Michal esindas Brüsselis Euroopa Ülemkogul tippkohtumisel, mil arutlusel oli Euroopa Liidu 2028-2034 eelarve. Pärast Euroopa Ülemkogul Kristen Michal kohtus ümaralaual Läti peaministri Andris Kulbergsega, Malta peaministri Robert Abelaga, Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, Sloveenia peaministri Janez Janšaga, Ungari peaministri Péter Magyariga, Sloveenia peaministri Janez Janšaga, Tšehhi peaministri Andrej Babišga, Poola peaministri Donald Tuskega, Bulgaaria peaministri Rumen Radeviga, Rumeenia presidendi Nicușor Daniga ja Itaalia peaministri Giorgia Meloniga, mil arutlusel oli kaitsevaldkond, majanduskasvu toetamine, riikidevahelised ühendused ja kriitiline taristu.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 24.-26. juuni 2026 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents|Ukraina ülesehituskonverentsi]] raames [[Gdańsk]]is [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Moldova peaminister|Läti Moldova]] [[Alexandru Munteanu]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidendi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina presidendi esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku ja ülesehituse teemal. Ukraina ülesehituskonverentsil kuulus [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]], [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]] [[Karmen Joller]], [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] [[Jürgen Ligi]] ja [[Eesti taristuminister|taristuminister]] [[Kuldar Leis]].
25. juunil hommikul Kristen Michal kohtus [[Idatiiva tippkohtumine|idatiiva tippkohtumisel]] Gdańskis Poola peaministri Donald Tuskega, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, Rumeenia presidendi Nicușor Daniga, Läti peaministri Andris Kulbergsega, Soome peaministri Petteri Orpoga ja [[Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik]]u [[Andrius Kubilius]]ega, mil eesmärgi oli kriitilise taristu kaitse ning sõjalise liikuvuse projektide kiirendatud rahastamist ja elluviimist. Lõunal Kristen Michal osales Eesti stendi avamisel konverentsi messialal, kus Eesti ettevõtted ja organisatsioonid tutvustavad oma tegevust Ukraina ülesehitamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 3. juuli 2026 || Hommikul Kristen Michal külastas [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. Lõunal Kristen Michal koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]] ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] kohtusid koosolek B3+1 formaadis [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd Ukraina toetamisel, Euroopa idatiiva kaitsmisel ning kaitsetööstuse valdkonnas, et koordineerida seisukohti enne [[NATO]] [[Ankara]] tippkohtumist.
|-
| {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. juuli 2026 || 3. juulil pärastlõunal Kristen Michal kohtus [[Viin]]is [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga ja [[Ukraina Ülemraada|Ukraina parlamendi asespiikri]] [[Oleksandr Kornijenko]]ga, mil arutlusel oli koostööd õiglase ja kestva rahu saavutamiseks [[Ukraina]]s kui ka laiemalt koostööd [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]].
4. juulil Kristen Michal osales [[Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit|ALDE]] kongressil.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 7.–8. juuli 2026 || 7. juulil lõunal Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega külastasid Türgi kaitsetööstusettevõtte Nurol Makinas, kus tutvustas Türgi ehitatud ratassoomukeid. Pärastlõunal Kristen Michal koos [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]ig kohtusid [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga [[Ankara]]s [[NATO]] tippkohtumise raames, kus nad allkirjastasid droonikokkuleppe, mis tähistas olulist sammu [[Eesti]] ja [[Ukraina]] kaitsekoostöö süvendamisel. Õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase Evelin Orasega osalesid Ankaras [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]i koos [[Emine Erdoğan]]iga võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele.

8. juulil Kristen Michal kohtus Ankaras NATO tippkohtumisel Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri kohusetäitja]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ega, [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Lee Jae Myung]]ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Jaber Al-Ahmad Al-Sabah]]ega, mil arutlusel oli kollektiivkaitse tugevdamiseks, sealhulgas kaitsekulutuste eesmärkide täitmiseks, kaitsetööstuse arendamiseks ning Ukraina toetamiseks, arvestades et Venemaa oli pikaajaline oht alliansile.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Eesti välispoliitika]]
[[Kategooria:Eesti poliitika]]</text>
      <sha1>fborats31eapc3v7zrrg19ffdoanftw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188950</id>
      <parentid>7188935</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:26:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37926-74</username>
        <id>232792</id>
      </contributor>
      <origin>7188950</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="103485" sha1="29uc1xf88fe0vxckrikazq0f6zk4ysw" xml:space="preserve">Allpool on täielik ülevaade [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]i ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, kus peaminister Michal on reisinud:
* '''Üks''': [[Albaania]], [[Armeenia]], [[Austria]], [[Holland]], [[Horvaatia]], [[Itaalia]], [[Küpros]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Türgi]] ja [[Ungari]]
* '''Kaks''': [[Leedu]], [[Poola]] ja [[Taani]]
* '''Kolm''': [[Prantsusmaa]] ja [[Ukraina]]
* '''Neli''': [[Saksamaa]] ja [[Soome]]
* '''Viis''': [[Läti]]
* '''Kolmteist''': [[Belgia]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.-14. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga. Kõneluste peateemad olid majanduse konkurentsivõime parandamine ja päevakajalised julgeolekuküsimused. Käidi koos saunas poliitika ja maailma asjade üle arutlemas. See oli Michali esimene välisvisiit peaministrina.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || mitteametlik || 17.-18. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Klaipėda]]s ja [[Palanga]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Arutati julgeoleku tugevdamist, koostööd transpordi- ja energeetikasektoris, Ukraina toetamist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamists. Kristen Michal koos Ingrida Šimonytė ja Evika Siliņaga käisid vaatamas LNG terminali Independence, Kopgalise rannavalve vaatluskeskust, Läänemere Loomade Rehabilitatsioonikeskust, [[Leedu Meremuuseum]]i ning ornitoloogiajaama Ventė neemel.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16.-18. oktoober 2024 || Kristen Michal kohtus 16. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretäri]] [[Nayef Falah Mubarak Al Hajraf]]ega, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] [[Maktoum bin Mohammed Al Maktoum|šeigi Maktoum bin Mohammed Al Maktoum]]ega, [[Bahreini peaminister|Bahreini kroonprintsi ja peaministri]] [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah|šeigi Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]ega, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī|šeigi Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]ga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi kroonprintsi ja peaministri]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]ega, [[Saudi Araabia kroonprints|Saudi Araabia kroonprintsi ja peaministri]] [[Muḩammad bin Salmān]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, kus toimuval [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe koostöönõukogu]] tippkohtumisel.

Kristen Michal kohtus 17.-18. oktoobril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli [[Ukraina]] toetamise kõrval ka olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõimele ning rändeküsimustele.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 1. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Kõneluste peateemad olid olulised taristuprojektid, koostöövaldkondi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s, piirkonna julgeolek ja Ukraina toetamine, muu hulgas [[Rail Baltic]]u ehitamine.
|-
| {{riigi ikoon|Ungari}} || töövisiit || 7.-8. november 2024 || Kristen Michal kohtus 7. novembri ennelõunal [[Budapest]]is Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Daniel Risch]]ega, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Didier Guillaume]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ning OSCE konfliktide ennetamise keskuse direktor ja OSCE sekretariaadi juhataja asetäitja Catherine Fearon, mil arutlusel oli [[Euroopa julgeolek]]ule, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukrainas]] ja olukorda [[Lähis-Ida]]s.
Kristen Michal kohtus õhtupoolikul [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlikul kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Viola Amherd]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli Euroopa konkurentsivõime parandamine.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 22. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Vilnius]]es [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, mil arutlusel oli kriitilise meretaristu kaitset, hübriidohtudele vastu seismist, Ukraina jätkuvat toetamist ning ühiseid energeetika- ja transpordiprojekte. Kristen Michal tegi ettevalmistusel, et üks võtmeteemadest ka detsembris [[Tallinn]]as toimuval [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] riikide liidrite kohtumisel.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 26.-28. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Stockholm]]i 94 km kaugusel ametlikus [[Harpsundi resident|suveresidentsis Harpsundis]] Balti-Põhjala valitsusjuhtide tippkohtumisel [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja ka kutsutud [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil arutlusel oli julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas ja Ukrainas ning transatlantilisi suhteid. 26. novembril õhtul Kristen Michal kohtus Stockholmis kohalike suurinvestoritega, et anda neile ülevaade enda valitsuse tegevustest ja prioriteetidest Eesti majanduskeskkonna elavdamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 5.-7. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, mil fookuses oli Ukraina toetamisele ka Euroopa Liidu kaitse- ja konkurentsivõime parandamine.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 9.-10. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, [[Ukraina digiminister|Ukraina digiministri]] [[Mõhhailo Fedorov]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umerov]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil eesmärgiks oli väljendada Eesti vankumatut toetust Ukrainale sõjas agressoriga ning Ukraina liitumisele [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[NATO]]ga. Kristen Michal asetas pärja Ukraina mälestusseina äärde ja avas Eesti-Ukraina ärifoorumi.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 11. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Varssavi]]s [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil peateemaks oli Ukraina toetamine, Poola [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]] ning kaitsekoostöö nii kahepoolselt kui [[NATO]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.–19. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 19.–20. detsember 2024 || 19. detsembri hilisõhtul Kristen Michal koos [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga lendasid Saksa riigilennukiga Airbus A319-133X CJ (German Air Force reg. 15 + 01) [[Berliin]]isse otse Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt.
20. detsembri hommikul Kristen Michal kohtus Berliinis Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Olaf Scholziga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid, Ukraina toetamist, regionaalset julgeolekut ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] teemasid.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 14. jaanuar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s NATO Läänemere liidu tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli oodata Läänemere piirkonna julgeolekut, NATO kohaloleku tugevdamist Läänemerel ja kriitilise veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 23.-24. veebruar 2025 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Hispaania peaminister]] [[Pedro Sánchez]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Kanada peaminister]] [[Justin Trudeau]] ja [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister]] [[Benjamin Haddad]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni kolmandal aastapäeval, et sõja aastapäevale pühendatud rahvusvaheline tippkohtumine Ukraina toetuseks. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6.-7. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust [[Ukraina]]le ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. Kristen Michal koos laua juures Soome peaministri Petteri Orpoga, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, Läti peaministri Evika Siliņaga, Taani peaministri Mette Frederikseniga, Poola peaministri Donald Tuskega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, et sõid tähistades [[Vastlakukkel|vastlakuklid]].
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kristen Michal osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]].
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]] ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, sealhulgas riigi kaitsevõime tugevdamine, võimaliku relvarahu rakendamine ja püsiva rahu kindlustamine.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 8.–9. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Oslo]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega ja [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, mil arutlusel oli ettevalmistusi lähenevaks NATO tippkohtumiseks ning kuidas Ukrainat JEFi ja NATO tegevusse rohkem kaasata. Arutati ka julgeolekuolukorda JEFi raamistiku fookusaladel [[Läänemeri|Läänemere]], [[Arktika]] ja Põhja-Atlandi piirkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 30. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Balti Ministrite Nõukogu]] raames [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]]ega, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek – sealhulgas ootused eelseisvale [[NATO]] tippkohtumisele ja [[Ukraina]] toetamine.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.–25. juuni 2025 || 24. juunil õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega osalesid [[Huis ten Boschi palee]]s [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuninga]] [[Willem-Alexander]]i ja kuninganna [[Máxima]] võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele.

25. juunil Kristen Michal koos [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga kohtusid [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le.
|-
| {{riigi ikoon|Horvaatia}} || töövisiit || 8. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Zagreb]]is [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]'iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga ja [[Horvaatia parlamendi spiiker|Horvaatia parlamendi spiikri]] [[Gordan Jandroković]]'iga, mil arutlusel oli kaitse- ja ärikoostöö tugevdamist, ühiseid eesmärke [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s ning [[Ukraina]] jätkuvat toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents]]i raames [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos abikassa [[Olena Zelenska]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]eg, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek ja [[Ukraina]] toetamine.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 19.-20. juuli 2025 || Kristen Michal koos elukaase [[Evelin Oras]]ega kohtusid [[Cēsis]]is, [[Līgatne]]s ja [[Sigulda]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] koos abikaasa [[Aigars Siliņš]]ega ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]] koos abikaasa [[Ilma Paluckė]]'ga, mil arutlusel oli Balti regiooni jaoks olulisi küsimusi, Euroopa Komisjoni uut EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, [[Rail Baltic]]u ehituse rahastamist, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ning [[Ukraina]] toetamist. Nad algasid [[Põhja-Läti]]s asuvas Līgatnes, kus nad kohtusid kohalike ettevõtjatega, tutvusid [[Läti kultuuritraditsioon]]idega ja panid end küpsetamises proovile. Järgnes nad käisid [[Cēsis kosmosekeskus]]es ja [[Vidzeme kontserdimaja]]s, kus nad tutvusid vabamas vormis piirkonna arengusuundi ja kogukonna tegemistega.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 29. august 2025 || Kristen Michal lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Riia lennujaam]]a [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] kutsel. Kristen Michal koos Läti peaministri Evika Siliņaga osalesid [[Riia]]s Eesti korvpalliliidu pidulikul vastuvõtul [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonnas]] ja Eesti vs Läti [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2025]] mängul. Kristen Michal lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 3. september 2025 || Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Marienborg|Taani peaministri residentsis Marienborgis]] [[Põhja-Balti koostöö|Põhja-Balti (NB8)]] kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga ja [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, mil arutlusel oli olukorda [[Ukraina]]s ning edasisi samme püsiva ja õiglase rahuni jõudmisel, sealhulgas julgeolekugarantiisid ja [[Venemaa]] jätkuvat survestamist.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli Euroopa kaitsevalmiduse ning [[Ukraina]] toetuse tugevdamine ja uue sanktsioonipaketi, mis peaks hõlmama muu hulgas Vene [[LNG]] importi, varilaevastiku tegevust, tehingukeeldu pankadele ja turismiteenuste keeldu. Suur osa meetmetest tuleb peegeldada ka [[Valgevene]]le. Kristen Michal võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök.

2. oktoobril Kristen Michal kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. novembril [[Brüssel]]is Kristen Michal koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga.

23. oktoobril Kristen Michal kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s.

24. oktoobril Kristen Michal osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il, kus kohtus ALDE presidendi [[Svenja Hahn]]’iga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega ja [[Taani eurominister|Taani euroministri]] [[Marie Bjerre]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || 27. novembril Kristen Michal kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Saksamaa majandus- ja energeetikaministri|Saksamaa majandus- ja energeetikaministri]] [[Katherina Reiche]]ga, mil arutlusel oli ühiseid jõupingutusi [[Vene agressioon]]i lõpetamiseks ning Euroopa julgeoleku tagamiseks, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] idatiiva kaitse tugevdamiseks. Õhtul Kristen Michal kohtus [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti saatkonnas Berliinis]] Saksamaa investoritega, kes oli huvitatud koostööst Eestiga.

28. novembril Kristen Michal osales koos [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga Markranstädtis [[Leipzig]]i lähistel [[Skeleton Technologies]]i tehase avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 12. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil arutlusel oli aktuaalseid regionaalseid julgeolekuküsimusi, [[Rail Baltic]]a projekti elluviimise edenemist kui ka Balti riikide vastastikuseid huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] järgmise mitmeaastase eelarve osas.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus idatiiva tippkohtumisel [[Helsingi]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga ja [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa]] kiiremas tempos ja ühiste algatuste abil kindlustada oma idatiiba.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu.

Kristen Michal kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mil eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli arenguid [[Atlandi ookeani ületus|Atlandi-ülestes]] suhetes, nende mõju [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ja [[Gröönimaa]]ga seotud olukord ning jätkamise järeleandmatult [[Venemaa]] survestamisega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 11.-12. veebruar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähedamine.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.-15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kristen Michal kohtus [[München]]is [[Müncheni julgeolekukonverents]]il [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, kus osalesid Ukrainaga seotud teemadele pühendatud kohtumisel.
14. veebruaril Kristen Michal kohtus Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Friedrich Merziga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, kus osalesid mitmel kahepoolsel kohtumisel ja konverentsi asutaja [[Ewald von Kleist]]i nimelise auhinna üleandmise tseremoonial.

15. veebruaril Kristen Michal astus konverentsi pealavale konkurentsivõimele pühendatud paneelarutelus „All the Single Markets: From Fragmentation to Competitiveness“ („Kõik ühtsed turud: killustatusest konkurentsivõimeni“), kus osa võttis [[Euroopa Keskpanga president]] [[Christina Lagarde]] ja [[Saksamaa digitaalse transformatsiooni ja valitsuse moderniseerimise minister]] [[Karsten Wildberger]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti peaminister]] [[Evika Siliņa]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Poola asepeaminister- ja välisminister]] [[Radosław Sikorski]], [[Leedu kaitseminister]] [[Robertas Kaunas]], [[Hispaania välisminister, Euroopa Liidu ja koostööminister]] [[José Manuel Albares]] ning [[Suurbritannia siseminister|Suurbritannia välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguküsimuste riigisekretär]] [[Yvette Cooper]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos [[Ukraina presidendi abikaasa|abikaasa]] [[Olena Zelenska]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni neljandal aastapäeval Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel. Põhjala-Balti koostööformaadi [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] eesistujana juhis Eesti liidrite ühist toetusvisiiti Kiievis. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 25.-26. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] avasid [[Brüssel]]is kõrgetasemelise konverentsi Euroopa Liidu piiriregioonide toetamise teemal. Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu idapiiri riikidele pühendatud kõrgetasemelisel konverentsil Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil avaldas riikide keskset rolli Euroopa julgeoleku, vastupidavuse ja stabiilsuse tagamisel ning tuuakse välja. Konverentsi lõpus allkirjastatakse idapiiri regiooni riikide rahastamise platvormi EastInvest Facility loomise kavatsuste deklaratsioon.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19.-20. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli tugevdada Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Ukrainas sõdinud Vene võitlejatele kehtestada ühtne sisenemiskeeld Schengeni alale.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga ja Taani välisasjade riigisekretäri asetäitja [[Anders Tang Fribourg]]ega, mil arutlusel oli JEF-i riikide toetus [[Ukraina]]le ja üldine julgeolekuolukord [[Euroopa]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kristen Michal kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki.

24. aprillil Kristen Michal kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. Pärastlõunal Kristen Michal külastas giidi saatel Nikosias, kus käisid [[ÜRO puhvertsioon]]is ja kohaliku kirikus.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-4. mai 2026 || Enne töövisiidi Kristen Michal kohtus juhuslik [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail hommikul Kristen Michal külastas värskes [[Eesti suursaatkond Jerevanis|Eesti suursaatkonna hoones]], kus sisse kirjutatud külalisraamatusse. Lõunal Kristen Michal jalutas giidi saatel [[Jerevan]]is, siis ajal juhul tänaval kohtus [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga. Õhtul Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi.

4. mail Kristen Michal kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Kristen Michal koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga, Norra peaministri Jonas Gahr Størega ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 4.-6. juuni 2026 || 4. juunil õhtul Kristen Michal osales [[Kotor (Montenegro)|Kotor]]is [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'i korraldatud tööõhtusöögil.
5. juunil Kristen Michal kohtus [[Euroopa Liit|EL]]-[[Balkani riigid|Lääne-Balkaan]]i tippkohtumisel [[Tivat]]is Montenegro presidendi Jakov Milatović'iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantinos Tasoulas]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisele ning piirkonna julgeolekule. Pärast tippkohtumist tutvustas Kristen Michal Tivati vanalinna, mereranda ja muuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli fookus [[Ukraina]]l ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisel, uuel Euroopa Liidu pikaajalisel eelarvel (MFF), [[Lähis-Ida]]l ja [[Hiina]]l. Pärast Euroopa Ülemkogul Kristen Michal kohtus ümaralaual Läti peaministri Andris Kulbergsega, Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, Poola peaministri Donald Tuskega, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga ja Soome peaministri Petteri Orpoga, mil arutlusel oli Ukraina ja Moldova laienemisprotsessi teema.
19. juunil hommikul Kristen Michal esindas Brüsselis Euroopa Ülemkogul tippkohtumisel, mil arutlusel oli Euroopa Liidu 2028-2034 eelarve. Pärast Euroopa Ülemkogul Kristen Michal kohtus ümaralaual Läti peaministri Andris Kulbergsega, Malta peaministri Robert Abelaga, Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, Sloveenia peaministri Janez Janšaga, Ungari peaministri Péter Magyariga, Sloveenia peaministri Janez Janšaga, Tšehhi peaministri Andrej Babišga, Poola peaministri Donald Tuskega, Bulgaaria peaministri Rumen Radeviga, Rumeenia presidendi Nicușor Daniga ja Itaalia peaministri Giorgia Meloniga, mil arutlusel oli kaitsevaldkond, majanduskasvu toetamine, riikidevahelised ühendused ja kriitiline taristu.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 24.-26. juuni 2026 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents|Ukraina ülesehituskonverentsi]] raames [[Gdańsk]]is [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Moldova peaminister|Läti Moldova]] [[Alexandru Munteanu]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidendi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina presidendi esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku ja ülesehituse teemal. Ukraina ülesehituskonverentsil kuulus [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]], [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]] [[Karmen Joller]], [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] [[Jürgen Ligi]] ja [[Eesti taristuminister|taristuminister]] [[Kuldar Leis]].
25. juunil hommikul Kristen Michal kohtus [[Idatiiva tippkohtumine|idatiiva tippkohtumisel]] Gdańskis Poola peaministri Donald Tuskega, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, Rumeenia presidendi Nicușor Daniga, Läti peaministri Andris Kulbergsega, Soome peaministri Petteri Orpoga ja [[Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik]]u [[Andrius Kubilius]]ega, mil eesmärgi oli kriitilise taristu kaitse ning sõjalise liikuvuse projektide kiirendatud rahastamist ja elluviimist. Lõunal Kristen Michal osales Eesti stendi avamisel konverentsi messialal, kus Eesti ettevõtted ja organisatsioonid tutvustavad oma tegevust Ukraina ülesehitamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 3. juuli 2026 || Hommikul Kristen Michal külastas [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. Lõunal Kristen Michal koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]] ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] kohtusid koosolek B3+1 formaadis [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd Ukraina toetamisel, Euroopa idatiiva kaitsmisel ning kaitsetööstuse valdkonnas, et koordineerida seisukohti enne [[NATO]] [[Ankara]] tippkohtumist.
|-
| {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. juuli 2026 || 3. juulil pärastlõunal Kristen Michal kohtus [[Viin]]is [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga ja [[Ukraina Ülemraada|Ukraina parlamendi asespiikri]] [[Oleksandr Kornijenko]]ga, mil arutlusel oli koostööd õiglase ja kestva rahu saavutamiseks [[Ukraina]]s kui ka laiemalt koostööd [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]].
4. juulil Kristen Michal osales [[Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit|ALDE]] kongressil.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 7.–8. juuli 2026 || 7. juulil lõunal Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega külastasid Türgi kaitsetööstusettevõtte Nurol Makinas, kus tutvustas Türgi ehitatud ratassoomukeid. Pärastlõunal Kristen Michal koos [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]ig kohtusid [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga [[Ankara]]s [[NATO]] tippkohtumise raames, kus nad allkirjastasid droonikokkuleppe, mis tähistas olulist sammu [[Eesti]] ja [[Ukraina]] kaitsekoostöö süvendamisel. Õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase Evelin Orasega osalesid Ankaras [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]i koos [[Emine Erdoğan]]iga võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele.

8. juulil Kristen Michal kohtus Ankaras NATO tippkohtumisel Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri kohusetäitja]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ega, [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Lee Jae Myung]]ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Jaber Al-Ahmad Al-Sabah]]ega, mil arutlusel oli kollektiivkaitse tugevdamiseks, sealhulgas kaitsekulutuste eesmärkide täitmiseks, kaitsetööstuse arendamiseks ning Ukraina toetamiseks, arvestades et Venemaa oli pikaajaline oht alliansile.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Eesti välispoliitika]]
[[Kategooria:Eesti poliitika]]</text>
      <sha1>29uc1xf88fe0vxckrikazq0f6zk4ysw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1972</title>
    <ns>0</ns>
    <id>679673</id>
    <revision>
      <id>7188902</id>
      <parentid>7170189</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:10:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <origin>7188902</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16388" sha1="fjnli0alqkjqz1qdsynmyujrw8fyjfg" xml:space="preserve">
Sellel leheküljel on loetletud [[1972]]. aastal sündinud tuntud inimesi.

{{Sündinud|1972}}

== Jaanuar ==

* [[1. jaanuar]] – [[Lilian Thuram]], Prantsusmaa jalgpallur
* [[5. jaanuar]] – [[Sákis Rouvás]], Kreeka laulja
* [[9. jaanuar]] – [[Jaan Raik]], eesti arvutiteadlane
* [[10. jaanuar]] – [[Thomas Alsgaard]], Norra murdmaasuusataja
* [[11. jaanuar]] – [[Amanda Peet]], USA filminäitleja 
* [[16. jaanuar]] – [[Radivoje Manić]], Serbia jalgpallur
* [[19. jaanuar]] – [[Alissa Galljamova]], Venemaa maletaja
* 19. jaanuar – [[Drea de Matteo]], ameerika näitleja
* [[20. jaanuar]] – [[Oscar Dronjak]], rootsi kitarrist
* 20. jaanuar – [[Nikki Haley]], Ameerika Ühendriikide poliitik
* [[25. jaanuar]] – [[Juri Melnitšenko]],  Kasahstani maadleja
* [[27. jaanuar]] – [[Valdo Jahilo]], eesti humorist ja ajakirjanik
* [[28. jaanuar]] – [[Indrek Sammul]], eesti näitleja
* [[29. jaanuar]] – [[Merit Miller]], eesti endine kabetaja, Juustukuningate kaasasutaja, koolitaja, coach ja Eesti Pereettevõtjate Liidu president

== Veebruar ==

* [[1. veebruar]] – [[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist
* 1. veebruar – [[Christian Ziege]], Saksamaa jalgpallur
* [[3. veebruar]] – [[Mart Poom]], eesti jalgpallur
* [[7. veebruar]] – [[Essence Atkins]], ameerika näitleja
* [[13. veebruar]] – [[Virgilijus Alekna]], Leedu kergejõustiklane
* [[14. veebruar]] – [[Fernando Picún]], Uruguay jalgpallur
* 14. veebruar – [[Jaan Tallinn]], eesti programmeerija ja ettevõtja
* [[15. veebruar]] – [[Jaromír Jágr]], tšehhi jäähokimängija
* [[16. veebruar]] – [[Mõhhailo Podoljak]], Ukraina presidendi kantselei nõunik
* [[17. veebruar]] – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik
* 17. veebruar – [[Billie Joe Armstrong]], Ameerika Ühendriikide muusik
* 17. veebruar – [[Ralphie May]], ameerika näitleja
* 17. veebruar – [[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat
* [[18. veebruar]] – [[Fabian Picardo]], Gibraltari poliitik
* [[22. veebruar]] – [[Michael Chang]], Ameerika Ühendriikide tennisist
* [[25. veebruar]] – [[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja
* [[26. veebruar]] – [[Keith Ferguson]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
* 26. veebruar – [[Liisi Ojamaa]], eesti Luuletaja ja tõlkija
* [[28. veebruar]] – [[Ion Chicu]], Moldova poliitik
* 28. veebruar – [[Ville Haapasalo]], Soome näitleja
* [[29. veebruar]] – [[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik

== Märts ==

*[[1. märts]] – [[Helika Mäekivi]], Eesti keeletoimetaja ja keelekoolitaja
*[[2. märts]] – [[Sérgio Manoel]], Brasiilia jalgpallur
*2. märts – [[Mauricio Pochettino]], Argentina Jalgpallitreener ja endine jalgpallur 
*[[3. märts]] – [[Christian Oliver]], Saksamaa näitleja 
* [[4. märts]] – [[Nocturno Culto]], Norra muusik 
*4. märts – [[Jos Verstappen]], Hollandi võidusõitja
* [[6. märts]] – [[Peter Sendel]], Saksamaa laskesuusataja 
* [[9. märts]] – [[Pille Pürg]], eesti näitleja 
* [[10. märts]] – [[Timbaland]], USA helilooja
*[[13. märts]] – [[Peep Mardiste]], eesti keskkonnakaitsja ja kodanikuühiskonna aktivist
* 13. märts – [[Common]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja
* [[15. märts]] – [[Mark Hoppus]], ameerika muusik
*15. märts – [[Krista Mikkonen]], Soome poliitik
*[[16. märts]] – [[Vladas Radvilavičius]], leedu päritolu Eesti ettevõtja ja näitleja
*16. märts – [[Veiko Õunpuu]], eesti filmirežissöör ja lavastaja
* [[17. märts]] – [[Mia Hamm]], USA jalgpallur
*[[18. märts]] – [[Leino Rei]], eesti näitleja ja lavastaja
* [[21. märts]] – [[Derartu Tulu]], Etioopia kergejõustiklane 
* [[23. märts]] – [[Jonas Björkman]], Rootsi tennisist
* 23. märts – [[Joseph Calzaghe]], Walesi  poksija
* [[25. märts]] – [[Naftali Bennett]], Iisraeli poliitik
* [[26. märts]] – [[Arkadi Dvorkovitš]], Venemaa majandusteadlane
* [[27. märts]] – [[Jimmy Floyd Hasselbaink]], Hollandi jalgpallur
* [[29. märts]] – [[Rui Costa]], Portugali jalgpallur
* 29. märts – [[Hera Björk Þórhallsdóttir]], Islandi laulja
* 29. märts – [[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik
* [[30. märts]] – [[Karel Poborský]], Tšehhi jalgpallur

== Aprill ==

* [[1. aprill]] – [[Florin Cîțu]], Rumeenia poliitik
* [[2. aprill]] – [[Masahiro Andō]], Jaapani jalgpallur
* [[3. aprill]] – [[Lola Pagnani]], Itaalia näitleja
* [[5. aprill]] – [[Nima Arkani-Hamed]], Ameerika Ühendriikide füüsik
*[[6. aprill]] – [[Roberto Torres]], Paraguay jalgpallur
* [[8. aprill]] – [[Paul Gray]], Ameerika Ühendriikide muusik
* 8. aprill – [[Sergei Magnitski]], Venemaa jurist
* 8. aprill – [[Piotr Świerczewski]], Poola jalgpallur
* [[9. aprill]] – [[RedOne]], Maroko-Rootsi laulja-laulukirjutaja
* 9. aprill – [[Siiri Vallner]], eesti arhitekt
* [[10. aprill]] – [[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja
* [[15. aprill]] – [[Toomas Trapido]], Eesti poliitik
* [[17. aprill]] – [[Jennifer Garner]], ameerika näitleja
*[[19. aprill]] – [[Rivaldo]], Brasiilia jalgpallur
*[[20. aprill]] – [[Carmen Electra]], ameerika modell ja näitleja
*20. aprill – [[Željko Joksimović]], Serbia laulja
*20. aprill – [[Svetlana Išmuratova]],  Venemaa laskesuusataja
*[[21. aprill]] – [[Narges Moḩammadī]], Iraani inimõigusaktivist, [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat 2023
*21. aprill – [[Severina Vučković]], Horvaatia laulja
*[[25. aprill]] – [[Annette Sikveland]], norra  laskesuusataja
*[[28. aprill]] – [[Edwin Ifeanyi]], Kameruni jalgpallur
*28. aprill – [[Helena Tulve]], Eesti helilooja
*[[30. aprill]] – [[Hiroaki Morishima]], Jaapani jalgpallur
*[[29. aprill]] – [[Takahiro Yamada]], Jaapani jalgpallur

== Mai ==

* [[2. mai]] – [[Dwayne Johnson]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 2. mai – [[Ahti Heinla]], eesti programmeerija
* 2. mai – [[Teruo Iwamoto]], Jaapani jalgpallur
* [[3. mai]] – [[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik
* [[4. mai]] – [[Mike Dirnt]], USA muusik
* 4. mai – [[Ilmar Tamm]], Eesti sõjaväelane
* [[5. mai]] – [[Devin Townsend]], Kanada muusik
* [[6. mai]] – [[Martin Brodeur]],  Kanada jäähokimängija
* [[10. mai]] – [[Pärtel Piirimäe]], eesti ajaloolane
* 10. mai – [[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]], eesti sõjaväelane
* 10. mai – [[Christian Wörns]], Saksamaa jalgpallur
* [[11. mai]] – [[Tomáš Dvořák]], Tšehhi sportlane
* [[14. mai]] – [[Kirstjen Nielsen]], USA poliitik
* [[16. mai]] – [[Andrzej Duda]], Poola poliitik
* [[19. mai]] – [[Miapetra Kumpula-Natri]], Soome poliitik
* [[20. mai]] – [[Busta Rhymes]], ameerika muusikaprodutsent ja näitleja
* [[21. mai]] – [[The Notorious B.I.G.]], USA räppar.
* [[22. mai]] – [[Andrus Aug]], eesti jalgrattur
* 22. mai – [[Monika Haukanõmm]], Eesti poliitik
* [[23. mai]] – [[Rubens Barrichello]], Brasiilia rallisõitja
* [[24. mai]] – [[Maia Sandu]], Moldova poliitik
* 24. mai – [[Kristi Viiding]], Eesti klassikaline filoloog ja tõlkija
* [[31. mai]] – [[Frode Estil]], Norra  murdmaasuusataja 

== Juuni ==

* [[2. juuni]] – [[Wentworth Miller]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 2. juuni – [[Wayne Brady]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* [[4. juuni]] – [[Henna Virkkunen]], Soome poliitik
* [[6. juuni]] – [[Noriaki Kasai]], Jaapani suusahüppaja ja treener
* [[7. juuni]] – [[Tõnis Tamm]], Eesti maadleja
* 7. juuni – [[Maarika Võsu]], eesti vehkleja
* 7. juuni – [[Karl Urban]], Uus-Meremaa näitleja
* [[8. juuni]] – [[Roosevelt Skerrit]], Dominica poliitik
* [[10. juuni]] – [[Radmila Šekerinska]], Põhja-Makedoonia poliitik
* [[13. juuni]] – [[Kristjan Järvi]], eesti dirigent
* [[16. juuni]] – [[Andy Weir]], Ameerika Ühendriikide kirjanik
* [[18. juuni]] – [[Anu Tali]], eesti dirigent
* 18. juuni – [[Kadri Tali]], Eesti dirigent ja poliitik
* [[19. juuni]] – [[Jean Dujardin]], Prantsusmaa näitleja
* [[22. juuni]] – [[Emanuele Filiberto]], Savoia dünastia liige
* [[23. juuni]] – [[Zinédine Zidane]], Prantsusmaa jalgpallur ja jalgpallitreener
* 23. juuni – [[Gō Ōiwa]], Jaapani jalgpallur
* 23. juuni – [[Riina Solman]], Eesti poliitik 
*[[26. juuni]] – [[Garou]], Kanada laulja
*[[28. juuni]] – [[Ngô Bảo Châu]], vietnami päritolu Prantsusmaa matemaatik
*[[29. juuni]] – [[Samantha Smith]],  ameerika koolitüdruk
*[[30. juuni]] – [[Ramon Menezes Hubner]], Brasiilia jalgpallur

== Juuli ==

* [[1. juuli]] – [[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik
* 1. juuli – [[Steffi Nerius]], Saksamaa odaviskaja
* [[4. juuli]] – [[Nina Badrić]], Horvaatia laulja
* 4. juuli – [[Aleksei Širov]], Läti maletaja 
* [[6. juuli]] – [[Laurent Gaudé]], prantsuse kirjanik
* [[10. juuli]] – [[Sofía Vergara]], Colombia-USA näitleja, teleprodutsent ja modell
* 10. juuli – [[Urve Paris Palo]], Eesti poliitik
* [[13. juuli]] – [[Gabriela Firea]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik 
* [[11. juuli]] – [[Henrique Capriles Radonski]], Venezuela poliitik ja advokaat
* [[12. juuli]] – [[Jake Wood]], Briti näitleja
* [[13. juuli]] – [[Evelyn Sepp]], Eesti poliitik ja sporditegelane
*[[14. juuli]] – [[Manfred Weber]], Saksamaa poliitik
* [[17. juuli]] – [[Jaap Stam]], hollandi jalgpallur
* [[22. juuli]] – [[Andrew Holness]], Jamaica poliitik
* [[23. juuli]] – [[Masaki Tsuchihashi]], Jaapani jalgpallur
* [[25. juuli]] – [[Aleksandr Borodai]], vene politoloog, ajakirjanik ja ettevõtja
* 25. juuli – [[Masayuki Okano]], Jaapani jalgpallur
* [[26. juuli]] – [[Indrek Sei]], eesti ujuja
* [[27. juuli]] – [[Sheikh Muszaphar Shukor]], Malaisia arst

== August ==

* [[2. august]] – [[Justyna Steczkowska]], Poola laulja
* [[3. august]] – [[Triinu Meriste]], eesti näitleja
* 3. august – [[Sandis Ozoliņš]], Läti  jäähokimängija 
* [[4. august]] – [[Audrey Azoulay]], Prantsusmaa poliitik
* [[6. august]] – [[Geri Halliwell]], Suurbritannia laulja
* [[8. august]] – [[Axel Merckx]], Belgia jalgrattur
* 8. august – [[Liina Vahtrik]], eesti näitleja
* [[9. august]] – [[Juanes]], Colombia muusik
* 9. august – [[Argo Rosin]], eesti tehnikateadlane
* [[15. august]] – [[Ben Affleck]], USA filminäitleja, režissöör ja stsenarist
* [[19. august]] – [[Roberto Abbondanzieri]], Argentina jalgpallur
* [[22. august]] – [[Mari Väina]], eesti folklorist
* [[25. august]] – [[Siniša Mali]], Serbia poliitik ja ökonomist.
* [[28. august]] – [[Aleksei Djumin]], Venemaa poliitik ja sõjaväelane
* [[29. august]] –  [[Kentarō Hayashi]], Jaapani jalgpallur
* 29. august – [[Sara Stridsberg]], Rootsi kirjanik
* 29. august – [[Joe Wright]], Suurbritannia filmirežissöör
* [[30. august]] – [[Pavel Nedvěd]], tšehhi jalgpallur
* 30. august – [[Cameron Diaz]], ameerika näitleja
* 30. august – [[Mustapha Adib]], Liibanoni diplomaat ja poliitik.

== September ==

* [[6. september]] – [[Idris Elba]], Suurbritannia näitleja
* 6. september – [[Mait Malmsten]], eesti näitleja
* 6. september – [[China Miéville]], inglise kirjanik
* [[10. september]] – [[João Carlos dos Santos]], Brasiilia jalgpallur
* 10. september – [[Bledar Sejko]], Albaania laulja
* 10. september – [[Bente Skari]], Norra  murdmaasuusataja
* 10. september – [[Takeshi Watanabe]], Jaapani jalgpallur
* [[15. september]] – [[Jimmy Carr]], Briti-Iiri koomikI
* [[16. september]] – [[Nerva (kunstnik)|Nerva]], Eesti kunstnik
* 16. september – [[Vebjørn Rodal]], Norra  kergejõustiklane
* [[19. september]] – [[N. K. Jemisin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik
* [[20. september]] – [[Victor Ponta]], Rumeenia jurist ja poliitik
* [[21. september]] – [[Liam Gallagher]], Suurbritannia laulja
* [[23. september]] – [[Umaro Sissoco Embaló]], Guinea-Bissau poliitik ja sõjaväelane
* [[24. september]] – [[Olena Petrova]], Ukraina laskesuusataja
* [[26. september]] – [[Kai Aareleid]], Eesti kirjanik
* 26. september – [[Beto O'Rourke]], Ameerika poliitik ja aseesimees
* [[27. september]] – [[Gwyneth Paltrow]], USA filminäitleja ja laulja
* 27. september – [[Lhasa de Sela]], USA päritolu Kanada laulja
* [[28. september]] – [[Dita von Teese]], Ameerika Ühendriikide tantsija
* 28. september – [[Kirsti Vainküla]], Eesti ajakirjanik
* [[30. september]] – [[Ari Behn]], Norra kirjanik.
* 30. september – [[Maki Haneta]], Jaapani jalgpallur 

== Oktoober ==

*[[2. oktoober]] – [[Aleksandar Vulin]], Serbia poliitik
* [[5. oktoober]] – [[Annely Akkermann]], Eesti poliitik
* 5. oktoober – [[Tom Hooper]], Briti filmirežissöör
* [[6. oktoober]] – [[Mark Schwarzer]], Austraalia jalgpallur 
* [[7. oktoober]] – [[Giorgio Di Centa]], Itaalia murdmaasuusataja
*7. oktoober – [[Loek van Wely]], hollandi maletaja, maletreener ja poliitik
* [[8. oktoober]] – [[Priit Joosu]], eesti alpinist
* [[11. oktoober]] – [[Claudia Black]], Austraalia näitleja
* [[12. oktoober]] – [[Vasíleios Tsiártas]], Kreeka jalgpallur
* [[15. oktoober]] – [[Sandra Kim]], Belgia laulja
* 15. oktoober – [[Amrullah Saleh]], Afganistani poliitik
* 15. oktoober – [[Hiroshige Yanagimoto]], Jaapani jalgpallur
*[[16. oktoober]] – [[Darius Kasparaitis]], leedu  hokimängija
* [[17. oktoober]] – [[Eminem]], USA räppar, muusikaprodutsent ja näitleja 
* 17. oktoober – [[Tarkan Tevetoğlu]], Türgi laulja 
*[[18. oktoober]] – [[Karl Nehammer]], Austria poliitik
*[[21. oktoober]] –  [[Evhen Tsybulenko]], õigusteadlane
* [[25. oktoober]] – [[Esther Duflo]], Prantsusmaa majandusteadlane
* [[26. oktoober]] – [[Daniel Elena]], Monaco kaardilugeja
* [[27. oktoober]] – [[Elissa]], Liibanoni laulja
*27. oktoober – [[Maria Mutola]], Mosambiigi sportlane
*[[29. oktoober]] – [[Gabrielle Union]], ameerika näitleja
*[[30. oktoober]] – [[Taeko Kawakatsu]], Jaapani jalgpallur
*30. oktoober – [[Tõnis Tüür]], tarkvaraarendaja, džässmuusik ja -helilooja
* [[31. oktoober]] – [[Arti Hilpus]], Eesti diplomaat

== November ==

* [[1. november]] – [[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja
* 1. november – [[Jenny McCarthy]], USA modell ja koomik
* [[4. november]] – [[Luís Figo]], Portugali jalgpallur
* [[6. november]] – [[Laura Flessel-Colovic]], Prantsusmaa poliitik
* 6. november – [[Rebecca Romijn]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* [[8. november]] – [[Aksel V. Johannesen]], Fääri Saarte jurist ja poliitik
* [[9. november]] – [[Eric Dane]], ameerika näitleja
* [[14. november]] – [[Josh Duhamel]], USA filminäitleja
* [[20. november]] – [[Corinne Niogret]], prantsuse laskesuusataja
* [[21. november]] – [[David Tua]], Uus-Meremaa poksija
* [[26. november]] – [[Sergei Aksjonov]], [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] poliitik.
* 26. november – [[André da Silva]], Brasiilia kergejõustiklane
* 26. november – [[Šarūnas Šulskis]], leedu maletaja
* [[28. november]] – [[Anastasía Kelesídou]], Kreeka kettaheitja
* 28. november – [[Hiroshi Nanami]], Jaapani jalgpallur
* 28. november – [[Sergi Skatšenko]], Ukraina jalgpallur 
* 28. november – [[Jesper Strömblad]], Rootsi muusik
* [[29. november]] – [[Andreas Goldberger]], Austria suusahüppaja
* [[30. november]] – [[Stanislav Kitto]], Eesti jalgpallur

== Detsember ==

* [[1. detsember]] – [[Tončo Tončev]], Bulgaaria poksija
* [[6. detsember]] – [[Ramona Mănescu]], Rumeenia poliitik
* [[7. detsember]] – [[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja.
* [[8. detsember]] – [[Indrek Allmann]], Eesti arhitekt
* [[9. detsember]] – [[Tré Cool]], ameerika trummar 
* 9. detsember – [[Peeter Roosma]], Eesti advokaat
* [[12. detsember]] – [[Wilson Kipketer]], Taani kergejõustiklane
* 12. detsember – [[Hank Williams III]], Ameerika Ühendriikide muusik
* [[13. detsember]] – [[Kuno Rooba]], Eesti orienteeruja ja treener
* [[14. detsember]] – [[Miranda Hart]], inglise näitleja
* [[16. detsember]] – [[Julia Klöckner]], Saksamaa poliitik
* [[17. detsember]] – [[Iván Pedroso]], Kuuba sportlane
* [[18. detsember]] – [[Eimear Quinn]], Iirimaa laulja
* [[19. detsember]] – [[Alyssa Milano]], [[USA]] näitleja ja laulja
* [[22. detsember]] – [[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja
* [[27. detsember]] – [[Hocine Soltani]], Alžeeria poksija
* [[29. detsember]] – [[Jude Law]], inglise näitleja
* [[31. detsember]] – [[Grazia Zafferani]], San Marino poliitik</text>
      <sha1>fjnli0alqkjqz1qdsynmyujrw8fyjfg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ühekorranõud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>680390</id>
    <revision>
      <id>7189084</id>
      <parentid>6712323</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T05:50:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7189084</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4925" sha1="mndeiq1g5lz0me2x6i32fqm97adqst3" xml:space="preserve">[[File:Flickr - cyclonebill - Frugtsalat og kaffe (1).jpg|thumb|Ühekorra-papptops ja plastlusikas puuviljasalati söömiseks plastpakendist]]
[[File:Klobása s chlebem a hořčicí.jpg|thumb|Kandilisel papptaldrikul müüdav vorst ja sinep]]
'''Ühekorranõud''' on [[lauanõu]]d ja [[söögiriist]]ad, mis on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Need on [[taldrik]]ud, [[tass]]id, [[kauss|kausid]], [[Lusikas|lusikad]], [[Lauanuga|noad]]-[[kahvel|kahvlid]] jm, mis pärast kasutamist visatakse [[prügi]] hulka. Ühekordsed lauanõud kuuluvad seega [[Ühekorraesemed|ühekorraesemete]] hulka.

Ühekorranõude kasutamine on laialt levinud [[toitlustus|toitlustuses]] (eelkõige ''system catering''{{'}}i ja [[Kiirtoidurestoran|kiirtoidu]] valdkonnas, aga ka muus välimüügis) ja vaba aja tegevuste valdkonnas. Ühekorranõudele kehtivad toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete standardid, nagu ka [[pakend]]itele, mida saab kasutada nii toidupakenditena kui ka lauanõudena (jogurtitopsid, volditavad karbid [[pitsa]]le või [[hamburger]]ile).

Ühekorranõud on tavaliselt valmistatud [[papp|papist]] (papptaldrikud ja -tassid, [[papptops]]id), [[Plastid|plastik]]ust (plasttopsid, plasttassid, plastlusikad jm söögiriistad), [[vahtplast]]ist ([[termotops]]id) või [[alumiinium]]ist (''assiette'' e fooliumkarp).

== Ajaloost ==
Papptaldriku leiutas Hermann Henschel Saksamaal [[Luckenwalde]]s ja patenteeris selle 1867. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.papstar.com/en/about-papstar/history |pealkiri=Retrospective. - PapStar |vaadatud=2024-08-24 |arhiivimisaeg=2024-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240824162525/https://www.papstar.com/en/about-papstar/history |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Alates 1908. aastast propageeris Ameerika tervishoiuametnik [[Kansas]]e osariigist Samuel J. Crumbine ühiskasutatavate söömis- ja jooginõude eemaldamist avalikust kasutusest kui võimalikest haiguste levikuteedest. Lawrence Luellen ja Hugh Moore kasutasid Ameerika Ühendriikides seda võimalusena leiutada papptops, mis oli mõeldud ühekordseks kasutamiseks müügiautomaatides.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111112065042/http://academicmuseum.lafayette.edu/special/dixie/company.html Dixie Cup Company History. - Lafayette College Libraries, Easton, PA]&lt;/ref&gt;

1930. ja 1940. aastatel muutusid Põhja-Ameerikas ühekordsed lauanõud populaarseks töötajate toitlustamises.

1948. aastal võttis [[McDonald's|McDonaldsi restoranikett]] kasutusele ühekordsed pakendid ja lauanõud, et vältida kulusid lauanõude puhastamisele ning kadusid vargustest ja purunemisest.

20. sajandi lõpul tulid keskkonnateadlikkuse suurenedes turule ka söödavast (nt vahvelalused), taaskasutatud ja kompostitavast või muul viisil taaskasutatavast materjalist valmistatud ühekorranõud.

== Ühekorranõude poolt- ja vastuargumendid ==
Algselt peeti ühekorranõusid [[hügieen]]i seisukohalt kasulikeks: nendega välditi toidu [[Saastumine|saastumist]] nõude korduva kasutamise või halvasti pestud nõude tõttu. Just need oli ühekorranõude kasutuselevõtu peamised motiivid. Lisaks on ühekorranõude tootmine odav, nõuab vähe vaeva ja neid ei ole vaja pärast kasutamist puhastada ega ladustada. Ühekorranõudel serveeritud toodet saab müügikohast kaasa võtta ning ei pea naasma nõu tagastamiseks.

Kuid ühekordsete toodete massiline kasutamine on vastuolus [[ringmajandus]]e põhimõtetega. Nõude tootmiseks tarbitakse [[Taastumatu ressurss|taastumatut ressurssi]], nagu [[nafta]], ja nõude laialdasel kasutamisel tekib suur hulk [[Jäätmed|jäätmeid]], eriti plasti, mis ei [[Kõdunemine|kõdune]] looduses. Sama risk kehtib isegi looduslikest toorainetest ([[bambuskiud]] või [[maisijahu]]) valmistatud ühekordsete lauanõude puhul, sest materjalile lisatud [[komposiidid]] ([[melamiin]], [[formaldehüüd]]) on suures koguses ohuks loodusele.

== Ühekorranõud ja plastireostus ==
Euroopa Liit võttis 2019. aastal plastireostuse vähendamiseks vastu direktiivi, millega soovitakse vähendada plastist ühekorraesemete keskkonnamõju.&lt;ref&gt;[https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L0904&amp;from=ES EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta]&lt;/ref&gt;

Alates 2024. aastast nõutakse ettevõtjatelt, et nad pakuks oma müügikohas lisaks ühekorranõudele korduskasutatavaid alternatiive. Alates 2026. aastast peaks ühekorranõude pakkumine olema lõpetatud, nende asemel peab toitu ja jooki serveerima korduskasutatavates pakendites.&lt;ref&gt;[https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/94193775/uhekorranoud-lendavad-prugikasti-alternatiive-pole-siiski-veel-piisavalt J. Laast. Ühekorranõud lendavad prügikasti. Alternatiive pole siiski veel piisavalt. - Roheportaal. 04.08.2021]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Toidunõud]]
[[Kategooria:Jäätmed]]</text>
      <sha1>mndeiq1g5lz0me2x6i32fqm97adqst3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Apokalüpsise neli ratsanikku</title>
    <ns>0</ns>
    <id>685729</id>
    <revision>
      <id>7188831</id>
      <parentid>6804594</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:59:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7188831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7908" sha1="pfjo67htvq3filqgxedvp1qn40ldmzi" xml:space="preserve">[[Fail:The_Four_Horsemen,_from_The_Apocalypse_MET_DP816773.jpg|pisi|407x407px|[[Albrecht Dürer]], The Four Horsemen, from The Apocalypse (1941)]]
[[Fail:BambergApocalypseFolio014rFirstHorseman.JPG|pisi|214x214px|Apokalüpsise esimene ratsanik, [[Bamberg Apocalypse]] (1000-1020)]]
'''Apokalüsise neli ratsanikku''' on tegelaskujud [[Piibel|Piiblist]], [[Uus testament|Uuest Testamendist]], [[Johannese ilmutuse raamat|Johannese ilmutuse raamatust]], mis on vana traditsiooni järgi [[Johannes (apostel)|apostel Johannesele]] omastatud [[Apokalüpsis|apokalüptiline]] teos.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=REVELATION (BOOK OF) - JewishEncyclopedia.com |url=https://www.jewishencyclopedia.com/articles/12712-revelation-book-of |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=www.jewishencyclopedia.com}}&lt;/ref&gt; Ilmutuse raamatus on nelja ratsanikku kohta mainitud kõigest nende nimed - [[katk]], [[sõda]], [[Näljahäda|nälg]], [[surm]] ning see, mida nad endaga kaasas kannavad (Ilm 6:1-8).

Johannese ilmutus 5 ja 6 kõnelevad [[Jumal|Jumala]] paremas käes olevast [[Rullraamat|rullraamatust]], mis on suletus seitsme [[Pitser|pitseriga]], millest neli avab [[Jumala tall]] (Ilm 5). See kutsub välja neli ratsanikku, kes ratsutavad valgel, punasel, mustal ja [[Tuhkur (värvus)|tuhkrul]] hobusel (Ilm 6:1-8).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ilmutuse 6 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/ilm-6.html |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Johannese ilmutuse raamatus ratsutab esimene ratsanik valgel hobusel, tema käes on [[amb]] ning talle antakse [[pärg]]. Esimest ratsanikku tõlgendatakse [[katk]]una, [[Kristus]]ena või [[Antikristus|antikristusena]]. Teine ratsanik ratsutab punasel hobusel ning kannab suurt [[mõõk]]a, tema sümboliseerib [[sõda]]. Kolmas ratsanik ratsutab mustal hobusel ning tal on käes [[Kaal (kaalumisseade)|kaalud]], sümboliseerides [[Näljahäda|nälga]]. Neljas ratsanik ratsutab tuhkrul hobuse ja teda nimetatakse surmaks (Ilm 6:1-8).

== Ratsanik valgel hobusel ==
Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki esimesed kaks salmi kirjeldavad ratsanikku valgel hobusel, kes hoiab käes ambu ning kellele on antud pärg.

:Ja ma nägin, kui Tall avas esimese seitsmest pitserist ja ma kuulsin üht neljast olevusest otsekui kõuehäälega hüüdvat: &quot;Tule!&quot;
:Ma nägin: ennäe, valge hobune, ning selle seljas istujal oli käes amb ning talle anti pärg ja ta läks välja võitjana võitmiseks. (Ilm 6:1-2. Piibel 1997)

=== Valge ratsanik Jeesus Kristuse võrdpildina ===
Valget ratsanikku võib tõlgendada [[Jeesus|Jeesus Kristusena]], kes kutsus kokku [[Apostel|apostlid]], jutlustajad, [[Märter|märtrid]] ja teised [[Pühak|pühakud]] ning kes tuli tooma ja kinnitama õiget õpetust. Amb ratsaniku käes sümboliseerib sel juhul Kristuse õpetust ning pärg sümboliseerib võitu, mille Kristus saavutab läbi oma sõna kuulutamise kogu maailmale.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apocalypse 6 – Haydock Commentary Online |url=https://haydockcommentary.com/apocalypse-6 |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=haydockcommentary.com}}&lt;/ref&gt; Sel juhul sümboliseerivad järgnevad kolm ratsaniku sümboliseerivad karistust, mille osaks saavad Kristuse ning tema kiriku vastased - sõda, nälg ja surm.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Teised tõlgendused ===
Lisaks Kristusele võib valge ratsanik sümboliseerida ka [[Püha Vaim|Püha Vaimu]], mis langes apostlitele [[Nelipühad|nelipühapäeval]] (Ap 2:1-4). Sellises käsitluses on esimene ehk valge ratsanik Püha Vaim, mille Jeesus Kristus saatis koos enda õpetusega ning see toob lunastuse usklikele ja karistuse uskmatutele.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-01-21 |pealkiri=Outlook Article - The Four Horsemen of the Apocalypse |url=http://www.reformedfellowship.net/articles/vos_brian_looking_above_apr06_v56_n04.htm |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140121031638/http://www.reformedfellowship.net/articles/vos_brian_looking_above_apr06_v56_n04.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Ratsanik punasel hobusel ==
[[Fail:The_Opening_of_the_Second_Seal-_The_Second_Horseman;_Initial_E-_Two_Animals_-_Google_Art_Project_-_crop.jpg|pisi|291x291px|Teine ratsanik (1255-1260)]]
Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki 3.-4. salm kirjeldavad ratsanikku tulipunasel hobusel, kellele on antud voli võtta ära rahu ilmamaalt ning kes kannab endaga suurt mõõka.
:Kui ta avas teise pitseri, kuulsin ma teist olevust hüüdvat: &quot;Tule!&quot;
:Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk. (Ilm 6:3-4, Piibel 1997)

Punane ratsanik sümboliseerib sõda ning verevalamist Kristuse lahkumisest tema uuesti saabumiseni.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Teda on tihti kujutatud mõõgaga, mis on suunatud üles, see on märk sõjakuulutamiseks või lahingusse astumiseks ning kristluses sümboliseerivad kaks üles suunatud mõõka valmisolekut võitluseks kurjuse vastu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Crossed Swords |url=https://www.seiyaku.com/customs/crosses/swords.html |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=www.seiyaku.com}}&lt;/ref&gt;

Teine ratsanik võib sümboliseerida ka [[kodusõda]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mounce |eesnimi=Robert H. |url=https://books.google.ee/books?id=06VR1JzzLNsC&amp;q=interpretation+of+revelation&amp;pg=PA140&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=civil&amp;f=false |pealkiri=The Book of Revelation |kuupäev=1998 |kirjastus=Wm. B. Eerdmans Publishing |isbn=978-0-8028-2537-7 |keel=en}}&lt;/ref&gt; kristlaste mõrvamist üldisemalt&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; või konkreetselt kristlaste [[Tagakiusamine|tagakiusamist]] [[Rooma keisririik|Rooma keisririigis]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

== Ratsanik Mustal hobusel ==
[[Fail:Third_Horseman,_Battistero_di_Padova.jpg|pisi|Kolmas ratsanik Giusto de Menabuoi. (14. sajand)]]
Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki 5.-6. salm kirjeldavad ratsanikku mustal hobusel, kes kannab endaga kaasas kaalusid.
:Kui ta avas kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olevust hüüdvat: &quot;Tule!&quot; Ja ma nägin, ennäe: must hobune, ja selle seljas istujal olid käes kaalud,
:Ning ma kuulsin otsekui häält nelja olevuse keskelt hüüdvat: &quot;Mõõt nisu ühe teenari eest ja kolm mõõtu otri ühe teenari eest! Ja õlile ja veinile ära tee kahju!&quot; (Ilm 6:5-6, Piibel 1997)

Must ratsanik sümboliseerib suurimaid probleeme ühiskonnas, nagu näiteks vaesust, tagakiusamist, aga põhiliselt nälga, mis oli sage nähtus Rooma keisririigis. Seda kinnitavad Ilm 6:6 mainitud nisu ja odra hind, mis oli tollase raha väärtuse juures seitse kuni kaheksa korda kallim võrreldes keskmise hinnaga.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kaalud ratsaniku käes sümboliseerivad äärmiselt ranget suhtumist kõige väärtusesse, mida inimesed näljahädade vältel müüsid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Ratsanik tuhkrul hobusel ==
[[Fail:Gustave_Dore_-_Death_on_the_Pale_Horse.png|pisi|Death on the Pale Horse Gustave Doré (1865)]]
Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki 7.-8. salm kirjeldavad ratsanikku tuhkur hobusel, kellega on kaasas Surmavald.
:Kui ta avas neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olevuse häält hüüdvat: &quot;Tule!&quot;
:Ja ma nägin, ennäe: tuhkur hobune, ja selle seljas istuja nimi oli Surm, ja temaga tuli kaasa [[Surmavald]] ning neile anti meelevald veerandi üle ilmamaast - tappa mõõga ja nälja ja surmaga ning ilmamaa loomade läbi. (Ilm 6:7-8, Piibel 1997)

Neljas ratsanik on ainus neljast ratsanikust, kellele on antud nimi: Surm. Talle järgneb Surmavald, ning nad sümboliseerivad inimeste suremust, mis kaasneb nälgade, sõdade, tagakiusamiste, haiguste ja kõige muuga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Eesti tõlked ===
Eesti keelde on tõlgitud [[Billy Graham|Billy Grahami]] teos &quot;Lähenev kabjaplagin&quot;, mille väljastaja on [[Eesti EKB Liit]] aastal [[1993]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Uus testament]]</text>
      <sha1>pfjo67htvq3filqgxedvp1qn40ldmzi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188832</id>
      <parentid>7188831</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:59:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ratsanik Mustal hobusel */</comment>
      <origin>7188832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7908" sha1="g6vwdwjo2yzxzocrj99h9rxr6j962p1" xml:space="preserve">[[Fail:The_Four_Horsemen,_from_The_Apocalypse_MET_DP816773.jpg|pisi|407x407px|[[Albrecht Dürer]], The Four Horsemen, from The Apocalypse (1941)]]
[[Fail:BambergApocalypseFolio014rFirstHorseman.JPG|pisi|214x214px|Apokalüpsise esimene ratsanik, [[Bamberg Apocalypse]] (1000-1020)]]
'''Apokalüsise neli ratsanikku''' on tegelaskujud [[Piibel|Piiblist]], [[Uus testament|Uuest Testamendist]], [[Johannese ilmutuse raamat|Johannese ilmutuse raamatust]], mis on vana traditsiooni järgi [[Johannes (apostel)|apostel Johannesele]] omastatud [[Apokalüpsis|apokalüptiline]] teos.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=REVELATION (BOOK OF) - JewishEncyclopedia.com |url=https://www.jewishencyclopedia.com/articles/12712-revelation-book-of |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=www.jewishencyclopedia.com}}&lt;/ref&gt; Ilmutuse raamatus on nelja ratsanikku kohta mainitud kõigest nende nimed - [[katk]], [[sõda]], [[Näljahäda|nälg]], [[surm]] ning see, mida nad endaga kaasas kannavad (Ilm 6:1-8).

Johannese ilmutus 5 ja 6 kõnelevad [[Jumal|Jumala]] paremas käes olevast [[Rullraamat|rullraamatust]], mis on suletus seitsme [[Pitser|pitseriga]], millest neli avab [[Jumala tall]] (Ilm 5). See kutsub välja neli ratsanikku, kes ratsutavad valgel, punasel, mustal ja [[Tuhkur (värvus)|tuhkrul]] hobusel (Ilm 6:1-8).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ilmutuse 6 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/ilm-6.html |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Johannese ilmutuse raamatus ratsutab esimene ratsanik valgel hobusel, tema käes on [[amb]] ning talle antakse [[pärg]]. Esimest ratsanikku tõlgendatakse [[katk]]una, [[Kristus]]ena või [[Antikristus|antikristusena]]. Teine ratsanik ratsutab punasel hobusel ning kannab suurt [[mõõk]]a, tema sümboliseerib [[sõda]]. Kolmas ratsanik ratsutab mustal hobusel ning tal on käes [[Kaal (kaalumisseade)|kaalud]], sümboliseerides [[Näljahäda|nälga]]. Neljas ratsanik ratsutab tuhkrul hobuse ja teda nimetatakse surmaks (Ilm 6:1-8).

== Ratsanik valgel hobusel ==
Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki esimesed kaks salmi kirjeldavad ratsanikku valgel hobusel, kes hoiab käes ambu ning kellele on antud pärg.

:Ja ma nägin, kui Tall avas esimese seitsmest pitserist ja ma kuulsin üht neljast olevusest otsekui kõuehäälega hüüdvat: &quot;Tule!&quot;
:Ma nägin: ennäe, valge hobune, ning selle seljas istujal oli käes amb ning talle anti pärg ja ta läks välja võitjana võitmiseks. (Ilm 6:1-2. Piibel 1997)

=== Valge ratsanik Jeesus Kristuse võrdpildina ===
Valget ratsanikku võib tõlgendada [[Jeesus|Jeesus Kristusena]], kes kutsus kokku [[Apostel|apostlid]], jutlustajad, [[Märter|märtrid]] ja teised [[Pühak|pühakud]] ning kes tuli tooma ja kinnitama õiget õpetust. Amb ratsaniku käes sümboliseerib sel juhul Kristuse õpetust ning pärg sümboliseerib võitu, mille Kristus saavutab läbi oma sõna kuulutamise kogu maailmale.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apocalypse 6 – Haydock Commentary Online |url=https://haydockcommentary.com/apocalypse-6 |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=haydockcommentary.com}}&lt;/ref&gt; Sel juhul sümboliseerivad järgnevad kolm ratsaniku sümboliseerivad karistust, mille osaks saavad Kristuse ning tema kiriku vastased - sõda, nälg ja surm.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Teised tõlgendused ===
Lisaks Kristusele võib valge ratsanik sümboliseerida ka [[Püha Vaim|Püha Vaimu]], mis langes apostlitele [[Nelipühad|nelipühapäeval]] (Ap 2:1-4). Sellises käsitluses on esimene ehk valge ratsanik Püha Vaim, mille Jeesus Kristus saatis koos enda õpetusega ning see toob lunastuse usklikele ja karistuse uskmatutele.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-01-21 |pealkiri=Outlook Article - The Four Horsemen of the Apocalypse |url=http://www.reformedfellowship.net/articles/vos_brian_looking_above_apr06_v56_n04.htm |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140121031638/http://www.reformedfellowship.net/articles/vos_brian_looking_above_apr06_v56_n04.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Ratsanik punasel hobusel ==
[[Fail:The_Opening_of_the_Second_Seal-_The_Second_Horseman;_Initial_E-_Two_Animals_-_Google_Art_Project_-_crop.jpg|pisi|291x291px|Teine ratsanik (1255-1260)]]
Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki 3.-4. salm kirjeldavad ratsanikku tulipunasel hobusel, kellele on antud voli võtta ära rahu ilmamaalt ning kes kannab endaga suurt mõõka.
:Kui ta avas teise pitseri, kuulsin ma teist olevust hüüdvat: &quot;Tule!&quot;
:Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk. (Ilm 6:3-4, Piibel 1997)

Punane ratsanik sümboliseerib sõda ning verevalamist Kristuse lahkumisest tema uuesti saabumiseni.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Teda on tihti kujutatud mõõgaga, mis on suunatud üles, see on märk sõjakuulutamiseks või lahingusse astumiseks ning kristluses sümboliseerivad kaks üles suunatud mõõka valmisolekut võitluseks kurjuse vastu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Crossed Swords |url=https://www.seiyaku.com/customs/crosses/swords.html |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=www.seiyaku.com}}&lt;/ref&gt;

Teine ratsanik võib sümboliseerida ka [[kodusõda]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mounce |eesnimi=Robert H. |url=https://books.google.ee/books?id=06VR1JzzLNsC&amp;q=interpretation+of+revelation&amp;pg=PA140&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=civil&amp;f=false |pealkiri=The Book of Revelation |kuupäev=1998 |kirjastus=Wm. B. Eerdmans Publishing |isbn=978-0-8028-2537-7 |keel=en}}&lt;/ref&gt; kristlaste mõrvamist üldisemalt&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; või konkreetselt kristlaste [[Tagakiusamine|tagakiusamist]] [[Rooma keisririik|Rooma keisririigis]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

== Ratsanik mustal hobusel ==
[[Fail:Third_Horseman,_Battistero_di_Padova.jpg|pisi|Kolmas ratsanik Giusto de Menabuoi. (14. sajand)]]
Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki 5.-6. salm kirjeldavad ratsanikku mustal hobusel, kes kannab endaga kaasas kaalusid.
:Kui ta avas kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olevust hüüdvat: &quot;Tule!&quot; Ja ma nägin, ennäe: must hobune, ja selle seljas istujal olid käes kaalud,
:Ning ma kuulsin otsekui häält nelja olevuse keskelt hüüdvat: &quot;Mõõt nisu ühe teenari eest ja kolm mõõtu otri ühe teenari eest! Ja õlile ja veinile ära tee kahju!&quot; (Ilm 6:5-6, Piibel 1997)

Must ratsanik sümboliseerib suurimaid probleeme ühiskonnas, nagu näiteks vaesust, tagakiusamist, aga põhiliselt nälga, mis oli sage nähtus Rooma keisririigis. Seda kinnitavad Ilm 6:6 mainitud nisu ja odra hind, mis oli tollase raha väärtuse juures seitse kuni kaheksa korda kallim võrreldes keskmise hinnaga.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kaalud ratsaniku käes sümboliseerivad äärmiselt ranget suhtumist kõige väärtusesse, mida inimesed näljahädade vältel müüsid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Ratsanik tuhkrul hobusel ==
[[Fail:Gustave_Dore_-_Death_on_the_Pale_Horse.png|pisi|Death on the Pale Horse Gustave Doré (1865)]]
Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki 7.-8. salm kirjeldavad ratsanikku tuhkur hobusel, kellega on kaasas Surmavald.
:Kui ta avas neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olevuse häält hüüdvat: &quot;Tule!&quot;
:Ja ma nägin, ennäe: tuhkur hobune, ja selle seljas istuja nimi oli Surm, ja temaga tuli kaasa [[Surmavald]] ning neile anti meelevald veerandi üle ilmamaast - tappa mõõga ja nälja ja surmaga ning ilmamaa loomade läbi. (Ilm 6:7-8, Piibel 1997)

Neljas ratsanik on ainus neljast ratsanikust, kellele on antud nimi: Surm. Talle järgneb Surmavald, ning nad sümboliseerivad inimeste suremust, mis kaasneb nälgade, sõdade, tagakiusamiste, haiguste ja kõige muuga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Eesti tõlked ===
Eesti keelde on tõlgitud [[Billy Graham|Billy Grahami]] teos &quot;Lähenev kabjaplagin&quot;, mille väljastaja on [[Eesti EKB Liit]] aastal [[1993]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Uus testament]]</text>
      <sha1>g6vwdwjo2yzxzocrj99h9rxr6j962p1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jean Nicod' auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>686408</id>
    <revision>
      <id>7188816</id>
      <parentid>6936925</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:55:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>2025-2026</comment>
      <origin>7188816</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5302" sha1="6s6xul3puh9ds1tjqgh6sqg6xo3mj76" xml:space="preserve">'''Jean Nicod' auhind''' on filosoofiaauhind, mida antakse välja igal aastal alates 1993. aastast juhtivale [[vaimufilosoof]]ile või filosoofilise suunitlusega [[kognitiivteadlane|kognitiivteadlasele]].&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt; 

Jean Nicod' loenguid korraldab [[Centre national de la recherche scientifique]] (CNRS) osana oma püüdlustest edendada [[kognitiivteadus]]te interdistsiplinaarset uurimistööd [[Prantsusmaa]]l.&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;

1993. aasta loengutega tähistati saja aasta möödumist prantsuse [[filosoof]]i ja loogiku [[Jean Nicod]]' (1893–1924) sünnist. Lisaks CNRS-ile on sponsorite hulgas [[École normale supérieure]] ja [[École des hautes études en sciences sociales]]. 

Jean Nicod' auhinna laureaat peab pidama Jean Nicod' konverentsidel vähemalt neli loengut enda valitud teemal ja seejärel avaldama loengute komplekti või nendel põhineva [[monograafia]] sarjas &quot;Jean Nicod Lectures&quot; ([[MIT Press]] / Bradford Books).&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;

==Laureaadid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Jean Nicod' auhinna laureaadid alates 1993. aastast&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;
!Aasta
!width=&quot;150pt&quot;|Nimi
!width=&quot;200pt&quot;|Institutsioon
!width=&quot;470pt&quot;|Loeng
!width=&quot;50pt&quot;|Video
|-
|1993
|[[Jerry Fodor]]
|[[Rutgersi Ülikool]]
|''The Elm and the Expert: Mentalese and Its Semantics''
|
|-
|1994
|[[Fred Dretske]]
|[[Stanfordi Ülikool]]
|''Naturalizing the Mind''
|
|-
|1995
|[[Donald Davidson (philosopher)|Donald Davidson]]
|[[California Ülikool Berkeleys]]
|''The Sources of Objectivity''
| 
|-
|1996
|[[Hans Kamp]]
|[[Stuttgardi Ülikool]]
| ''Thinking and Talking about Things''
| 
|-
|1997
|[[Jon Elster]]
|[[Columbia Ülikool]]
| ''Strong Feelings. Emotion, Addiction, and Human Behavior''
| 
|-
|1998
|[[Susan Carey]]
|[[Harvardi Ülikool]]
| ''The Origins of Concepts: Evolution vs Culture''
| 
|-
|1999
|[[John Perry]]
|[[Stanfordi Ülikool]]
|''Knowledge, Possibility, and Consciousness''
| 
|-
|2000
|[[John Searle]]
|[[California Ülikool Berkeleys]]
|''Rationality in Action''
|
|-
|2001
|[[Daniel Dennett]]
|[[Tuftsi Ülikool]]
|''Sweet Dreams: Philosophical Obstacles to a Science of Consciousness''
| 
|-
|2002
|[[Ruth Millikan]]
|[[Connecticuti Ülikool]]
| ''Varieties of Meaning''
| 
|-
|2003
|[[Ray Jackendoff]]
|[[Tuftsi Ülikool]]
| ''Mental Structures. Language, Society, Consciousness''
| 
|-
|2004
|[[Zenon Pylyshyn]]
|[[Rutgersi Ülikool]]
| ''Things and Places. How the mind connects with the world''
| 
|-
|2005
|[[Gilbert Harman]]
|[[Princetoni Ülikool]]
| ''The Problem of Induction and Statistical Learning Theory''
| 
|-
|2006
|[[Michael Tomasello]]
|[[Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituut]]
| ''Origins of Human Communication''
| 
|-
|2007
|[[Stephen Stich]]
|[[Rutgersi Ülikool]]
| ''Moral Theory Meets Cognitive Science: How the Cognitive Science Can Transform Traditional Debates''
| 
|-
|2008
|[[Kim Sterelny]]
|[[Wellingtoni Victoria Ülikool]]
| ''The Fate of the Third Chimpanzee''
| 
|-
|2009
|[[Elizabeth Spelke]]
|[[Harvardi Ülikool]]
| ''Sources of Human Knowledge''
| 
|-
|2010
|[[Tyler Burge]]
|[[California Ülikool Los Angeleses]]
| ''Thresholds of Reason''
| 
|-
|2011
|[[Gergely Csibra]] ja &lt;br/&gt;[[György Gergely]]
|[[Kesk-Euroopa Ülikool]]
| ''Natural Pedagogy''
|[https://savoirs.ens.fr//expose.php?id=646]
|-
|2013
|[[Ned Block]]
|[[New Yorgi Ülikool]]
| ''Conscious, Preconscious, Unconscious''
|[https://savoirs.ens.fr/expose.php?id=1758]
|-
|2014
|[[Uta Frith]] ja &lt;br /&gt;[[Chris Frith]]
|[[University College London]]
|''What is innate and what is acquired in social cognition?'' ja &lt;br /&gt; ''Mechanisms of social interaction''
|[https://savoirs.ens.fr/expose.php?id=1863]
|-
|2015
|[[David Chalmers]]
|[[New Yorgi Ülikool]]
|''Spatial Illusions: From Mirrors to Virtual Reality''
|[https://savoirs.ens.fr/expose.php?id=2169]
|-
|2016
|[[Patrick Haggard]]
|[[University College London]]
|''Volition, Agency, Responsibility: Cognitive Mechanisms of Human Action''
|[https://savoirs.ens.fr/expose.php?id=2532]
|-
|2017
|[[John Campbell]]
|[[California Ülikool Berkeleys]]
|''How language enters perception''
|[https://savoirs.ens.fr/expose.php?id=3155]
|-
|2019
|[[Martine Nida-Rümelin]]
|[[Fribourgi Ülikool]]
|''Philosophical fundamentals for scientific studies of consciousness''
|[https://savoirs.ens.fr/expose.php?id=3701]
|-
|2020
|[[Leda Cosmides]] ja &lt;br /&gt;[[John Tooby]]
|[[California Ülikool Santa Barbaras]]
|''The Adaptationist Revolution and the Transformation of the Cognitive Sciences''
|
|-
|2021
|[[Frances Egan]]
|[[Rutgersi Ülikool]]
|''Deflating Mental Representation''
|
|-
|2022
|[[Peter Godfrey-Smith]]
|[[Sydney Ülikool]]
|''The Evolution of Experience''
|
|-
|2023
|[[Nancy Kanwisher]]
|[[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]]
|''Functional Organization of the Human Brain''
|
|-
|2024
|[[Christopher Peacocke]]
|[[Columbia Ülikool]]
|''Understanding Music''
|
|-
|2025
|[[Peter Gärdenfors]]
|[[Lundi Ülikool]]
|''The Evolution of Cognition''
|
|-
|2026
|[[Elisabeth Camp]]
|[[Rutgers University]]
|''Frames and Perspectives''
|
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;e21&quot;&gt;[http://www.institutnicod.org/seminaires-colloques/prix-jean-nicod/?lang=fr Conférences et Prix Jean Nicod]. institutnicod.org. &lt;/ref&gt;
}}


[[Kategooria:Auhinnad]]
[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Tunnetusteadus]]</text>
      <sha1>6s6xul3puh9ds1tjqgh6sqg6xo3mj76</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Pühade Aleksandrite kogudus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>686958</id>
    <revision>
      <id>7188767</id>
      <parentid>6793935</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:01:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7188767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3458" sha1="b8xhm4ah9zggpe6ef2gmybauhzcydnq" xml:space="preserve">[[File:Tartu Aleksandri kirik.jpg|pisi|Tartu Püha Aleksandri kirik, märts 2008]]
'''Tartu Pühade Aleksandrite kogudus''' on [[õigeusk|õigeusu]] kogudus [[Tartu]]s, mis kasutab [[Tartu Püha Aleksandri kirik]]ut [[Karlova]] linnaosas aadressil [[Sõbra tänav]] 19a. Koguduse vaimulik on preester [[Johannes Kakko]].&lt;ref name=&quot;kogudus&quot;&gt;[http://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku koduleht&lt;/ref&gt;

== Ajalugu==
Kogudus asutati 1913. aastal, esimene preester oli [[Anton Laar]]&lt;ref name=&quot;kogudus&quot; /&gt;, aastatel 1915–1919 oli preester [[Konstantin Kokla]].

Uue kiriku nurgakivi pandi nelipüha kolmandal päeval 27. mail 1914 [[Joann (Smirnov)|ülempiiskop Joann]]i osavõtul. 1914. aasta sügisel  pühitses ülempiiskop Joann  alumise kiriku peaaltari 21. novembril 1914 [[Jumalaema Kaitsmine|Jumalaema Kaitsmise]] auks ja teise kõrvalaltari [[Sarovi Serafim]]i auks 2. detsembril 1914.

1915. aasta augustis olid kiriku ehitustööd lõppenud, ülemise kiriku pühitses ülempiiskop Joann 26. septembril 1915. Ülemise kiriku põhjapoolne kõrvalaltar on pühitsetud õilisusulise suurvürstinna [[Olga]] auks.&lt;ref name=&quot;kogudus&quot; /&gt;

1940. aastal kirikuhoone riigistati [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] poolt ja kogudus aeti kirikust välja. Viimane teenistus peeti kirikus 15. detsembril 1940.&lt;ref&gt;Toomas Erikson. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3df1cef-8a5c-42d6-9996-2faee5e44d84/content &quot;Tartu Aleksandri(te) õigeusu kiriku ja koguduse ajalugu aastatel 1913–1940&quot;]. Bakalaureusetöö Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Juhendajad [[Toomas Schvak]] ja [[Aivar Sarapik]]. Tartu 2014. Leht 29&lt;/ref&gt;

Kirik tagastati [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele 1995. aastal. Aastatel 1996–1999 oli koguduse preester [[Samuel Puusaar]]. 24. detsembril 2002 anti kiriku hoone kogudusele pidulikult üle. EAÕK metropoliit [[Stefanus (Charalambides)]] pidas õnnistuspalve, ülempreester [[Johannes Keskküla]] ja ERMi direktor [[Jaanus Plaat]] allkirjastasid üleandmis-vastuvõtmisakti.

Kirik taaspühitseti 2003. aasta suvel Tartu Pühade Aleksandrite kirikuna, see on pühitsetud [[Õilisusuline|õilisusulisele]] suurvürstile [[Neeva Aleksander|Neeva Aleksandrile]], [[Konstantinoopoli ülempiiskop Aleksander|Konstantinoopoli ülempiiskop Aleksandrile]] ja [[Süvari vaga Aleksander|Süvari vagale Aleksandrile]]. Ka kogudus kannab alates 2003. aastast Tartu Pühade Aleksandrite koguduse nime.

==Kalmistu==
Algselt oli koguduse kalmistu [[Tartu Aleksander Nevski kalmistu|Aleksander Nevski kalmistu]] väljaspool Tartu linna piire, mis tänapäeval on Tartu linnas kokku sulanud [[Tartu Pauluse kalmistu]]ga.

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Toomas Erikson. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3df1cef-8a5c-42d6-9996-2faee5e44d84/content &quot;Tartu Aleksandri(te) õigeusu kiriku ja koguduse ajalugu aastatel 1913–1940&quot;]. Bakalaureusetöö Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Juhendajad [[Toomas Schvak]] ja [[Aivar Sarapik]]. Tartu 2014

==Välislingid==
*[http://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku koduleht. Vaadatud 6. jaanuaril 2025

[[Kategooria:Tartu kogudused|Aleksandrite]]
[[Kategooria:EAÕK Tartu piiskopkond]]
[[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused]]</text>
      <sha1>b8xhm4ah9zggpe6ef2gmybauhzcydnq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PIR</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689380</id>
    <revision>
      <id>7188851</id>
      <parentid>6822135</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:42:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="318" sha1="8rz1o2rxhtvkug4s7y272yfhifwso0c" xml:space="preserve">{{täpsustuslehekülg}}
'''PIR''' võib tähendada järgmist:
* '''[[Polüisotsüanuraat]]''', termoreaktiivne polümeer
* '''[[PIR-andur]]''' ehk passiivne liikumisandur
* '''[[Public Interest Registry]]''', [[.org]] domeeninimede register
* '''[[PIR (geen)]]'''
* '''[[Piri vald]]''', [[Satu Mare maakond]], Rumeenia</text>
      <sha1>8rz1o2rxhtvkug4s7y272yfhifwso0c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Willard Libby</title>
    <ns>0</ns>
    <id>691199</id>
    <revision>
      <id>7188961</id>
      <parentid>7013377</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:03:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188961</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9011" sha1="0oq1k3g1jau9qd2oqmofd11xeno4upe" xml:space="preserve">{{Infokast teadlane|nimi=Willard Libby|pilt=[[File:Willard Libby in Lab (cropped).jpg|Willard Libby in Lab (cropped)]]|pildiallkiri=Willard Libby|sünninimi=Willard Frank Libby|sünniaeg=17. detsember 1908|sünnikoht=Parachute, [[Colorado]], [[Ameerika Ühendriigid]]|surmaaeg={{surmaaeg ja vanus|1980|9|8|1908|12|17}}|surmakoht=[[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]|elukoht=|kodakondsus=|rahvus=ameeriklane|tegevusala=[[Füüsikaline keemia|füüsikaline keemia]]|töökoht=|haridus=[[California Ülikool Berkeleys]]|alma_mater=|doktoritöö=|doktoritöö_juhendaja=|doktoritöö_silt=|tuntumad_tööd=[[radiosüsinikumeetod]]|tuntud_õpilased=|botaaniline_nimelühend=|zooloogiline_nimelühend=|tunnustus=[[Nobeli keemiaauhind]] (1960)|abikaasa=Leonor Hickey (1940–1966), Leona Woods Marshall (1966-)|lapsed=|autogramm=|veebileht=|märkused=|muu=|moodul=}}'''Willard Frank Libby''' ([[17. detsember]] [[1908]] – [[8. september]] [[1980]]) oli ameerika keemik. 

Tema juhitud töörühm [[Chicago Ülikool]]is töötas 1949. aastaks välja [[süsinik-14]] ehk [[radiosüsinikumeetod]]i, mis võimaldas dateerida uuritava objekti vanuse selles sisalduva süsinikuisotoobi C-14 koguse järgi. Uus meetod oli [[arheoloogia]]s murranguline avastus. Libby sai 1960. aastal oma panuse eest [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]].&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/radioaktiivse_s%C3%BCsiniku_meetod2 Radioaktiivse süsiniku meetod]. Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 30. märtsil 2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;õpik&quot;&gt;Paaver, Jaan. (2014). Mikro- ja megamaailma füüsika. Füüsika õpik gümnaasiumile. Tallinn: Maurus. &lt;/ref&gt;

Libby seisis tuumaenergia mittesõjalise rakendamise eest.&lt;ref name=&quot;Washington Post&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

==Elulugu==

Willard Libby sündis talunike Ora Edward Libby ja Eva May Libby (varem Rivers) peres. Alg- ja põhihariduse sai aastatel 1913–1926 Sebastopoli lähistel [[California|California osariigis]]. Õpinguid jätkas [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]], kus 1931. aastal sai keemias bakalaureusekraadi ning 1933. aastal doktorikraadi. Pärast õpingute lõpetamist töötas sama ülikooli keemiaosakonnas.&lt;ref name=&quot;Nobel Lectures&quot;&gt; Nobel Lectures, Chemistry 1942-1962, Elsevier Publishing Company, Amsterdam, 1964&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

1941. aastal sai Libby [[Guggenheimi stipendium]]i ning teda oodati tööle [[Princetoni Ülikool|Princetoni ülikooli]] [[New Jersey]]s, kuid 8. detsembril 1945 katkestas selle Ameerika Ühendriikide astumine [[Teine maailmasõda|II maailmasõtta]]. Libby läks [[Columbia ülikool]]i, kus ta töötas koos [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadi [[Harold Urey]]ga sõjauuringute osakonnas aastani 1945.&lt;ref name=&quot;Nobel Lectures&quot;&gt;&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Aastatel 1945–1954 oli Libby keemiaprofessor [[Chicago Ülikool|Chicago ülikooli]] keemiaosakonnas ning Tuumauuringute Instituudis (nüüd [[Enrico Fermi Instituut]]). 1954. aastal määras president [[Dwight Eisenhower|Dwight D. Eisenhower]] ta [[Ameerika Ühendriikide aatomienergia komisjon]]i liikmeks. President pikendas 1956. aastal tema ametiaega viie aasta võrra, kuid Libby astus tagasi ning jätkas keemiaprofessorina tööd [[California Ülikool Los Angeleses|California Ülikoolis Los Angeleses]]. Seal töötas ta surmani, olles 1. jaanuarist 1962 ka sealse geofüüsika ja planetaarfüüsika instituudi direktor.&lt;ref name=&quot;Nobel Lectures&quot;&gt;&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

== Teadustöö ==
[[Manhattani projekt]]iga seotud olles (aastatel 1941–1945) aitas Libby välja töötada meetodi [[uraan]]i [[isotoop]]ide eraldamiseks gaasilise difusiooni teel, mis oli vajalik samm [[Tuumapomm|aatompommi]] loomiseks.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

1946. aastal tõestas Libby, et atmosfääri ülemises kihis jätab [[Kosmiline kiirgus|kosmiline kiirgus]] maha [[Triitium|triitiumi]] ehk vesiniku raskeima isotoobi jälgi. Selle põhjal töötas ta välja meetodi kaevuvee ja veini dateerimiseks ning veekogudes vee ringlusmustrite määramiseks vees sisalduva triitiumi kontsentratsiooni mõõtmise teel.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

1939. aastast oli teada, et Maa [[atmosfäär]]is sisalduv [[lämmastik]] absorbeerib neutroneid, et laguneda [[Radioaktiivsus|radioaktiivseks]] isotoobiks süsinik-14. Tekkinud süsinik reageerib õhuhapnikuga kiiresti. Moodustunud süsihappegaas lahustub veekogudes ja levib atmosfääris ühtlaselt. Libby järeldas sellest, et atmosfäärilises [[süsihappegaas]]is peaks alati olema radioaktiivse süsiniku ehk radiosüsiniku jälgi. [[Fotosüntees]]i teel absorbeerivad taimed süsihappegaasi ning C-14 ladestub nende kudedesse. Loomad söövad taimi ning seega on ka neis C-14 jälgi. Organismi surma järel [[süsinikuringe]] katkeb ehk enam kudedesse radiosüsinikku ei lisandu ning olemasolev C-14 hakkab lagunema. Süsinik-14 [[poolestusaeg]] on konstantne, seega on mingil kindlal ajahetkel järelejäänud süsinikuaatomite aktiivsuse mõõtmisega võimalik kindlaks määrata organismi surmast möödunud aeg. Mida vähem on uuritavas proovis radioaktiivset süsinikku, seda vanema orgaanilise ainega on tegu.&lt;ref name=&quot;õpik&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

4. märtsil 1947 kasutasid Libby ja tema õpilased radiosüsinikumeetodit objekti vanuse määramiseks esimest korda. Oma meetodi usaldusväärsust tõestas Libby selle kasutamisel uurimisobjektide puhul, mille vanus oli juba teada. Nendeks olid näiteks [[Nulg|nulu]] ja [[sekvoia]] proovid, mille vanus oli varem määratud [[Aastarõngad|aastarõngaste]] loendamise teel. 1949. aastal avaldas Willard Libby esimese teoreetilise C-14 radioaktiivsuse ja objekti vanuse seost kujutava lagunemiskõvera, millel olid kõrvutatud tema analüüsiandmed ning eseme teadaolev vanus. Kahe aasta pärast ilmus tema raamat &quot;Dateerimine radiosüsiniku järgi&quot;. Muude allikate põhjal tuvastatud leidude vanused olid kooskõlas radiosüsiniku abil määratutega ning meetod levis kiiresti. C-14 abil määratakse leiu vanus radiosüsiniku aastates enne tänapäeva. Tänapäevaks loetakse aastat 1950, sest siis nihutasid tuumakatsetused paigast süsinik-14 tasakaalu organismides.&lt;ref name=&quot;õpik&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

[[Poolus|Põhja- ja lõunapooluselt]] saadud uurimismaterjali radioaktiivsust analüüsides tõestas ta, et süsinik-14 kogus taime- ja loomajäänustes varieerub eri laiuskraadidel marginaalselt. Libby määras muuhulgas ka [[Pompei]] väljakaevamistelt leitud saia vanuse, [[Stonehenge|Stonehenge'i]] juurest leitud põlenud puusöetükkide vanuse ning [[Surnumere kirjarullid]]e vanuse nende ümber olnud linakiudude abil. Ta näitas oma meetodi abil ka seda, et [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandril]] lõppes viimane jääaeg umbes 10 000 aastat tagasi, mitte 25 000 aastat tagasi, nagu geoloogid varem uskusid.&lt;ref name=&quot;õpik&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Kõige rohkem kajastatud ja vaidlusi tekitanud radiosüsinikumeetodi kasutamise juht on [[Torino surilina]] dateerimine. Varem väideti, et see surilina olevat katnud [[Jeesus|Jeesus Kristuse]] surnukeha, kuid Libby meetodi järgi kindlaks tehtult pärineb see hoopis aastatest 1260–1390.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
1940. aastal abiellus Libby Leonor Hickeyga. 1945. aastal sündisid neil kaksikud Janet ja Susan. 1966. aastal lahutas paar abielu ning Libby abiellus tuumafüüsik [[Leona Woods Marshall]]iga.&lt;ref name=&quot;Nobel Lectures&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;[https://www.britannica.com/biography/Willard-Libby Willard Libby] Kauffman, George B. Britannica. Vaadatud 29. märtsil 2025. (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;

Sõbrad kutsusid teda hüüdnimega Wild Bill.&lt;ref name=&quot;Washington Post&quot;&gt;Well, Martin. [https://www.washingtonpost.com/archive/local/1980/09/10/willard-libby-dies-noted-for-carbon-14-research/b5aa834e-763d-418b-b762-9cfe7f5077d5/ &quot;Willard Libby Dies, Noted For Carbon-14 Research&quot;]. Washington Post, 10. september 1980.&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 1941 – Guggenheimi stipendium&lt;ref&gt;[https://www.gf.org/fellows/willard-f-libby/ Willard F. Libby] John Simon Guggenheim Memorial Foundation. Vaadatud 30. märtsil 2025.&lt;/ref&gt;
* 1950 – valiti Ameerika Ühendriikide [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks
* 1954 – [[Columbia ülikool]]i [[Charles F. Chandler|Chandleri]] medal&lt;ref name=&quot;Columbia Spectator&quot;&gt;[https://spectatorarchive.library.columbia.edu/cgi-bin/columbia?a=d&amp;d=cs19540216-01.2.11&amp;e=-------en-20--65004--txt-txIN-Columbia-ARTICLE----- &quot;To Award Chandler Medal Tomorrow To Chicago Chemist&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Columbia Daily Spectator. 16. veebruar 1954.&lt;/ref&gt;
* 1960 – [[Nobeli keemiaauhind]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Libby, Willard}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide keemikud]]
[[Kategooria:California Ülikooli Berkeleys vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 1980]]</text>
      <sha1>0oq1k3g1jau9qd2oqmofd11xeno4upe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fränk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>691552</id>
    <revision>
      <id>7188834</id>
      <parentid>7187032</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T16:19:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4982" sha1="76xusg2sgkapzidsczds8n0clwt1dw5" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
{{filmi info
| pealkiri = Fränk
| stsenaarium = [[Tõnis Pill]] &lt;br&gt; [[Laura Raud]]
| toimetaja = 
| kunstnik = [[Kaia Tungal]]
| montaaž = Moonika Raidam
| operaator = [[Peter Kollanyi]]
| helilooja = [[Markus Robam]]
| peaosades = [[Derek Leheste]] &lt;br&gt; [[Oskar Seeman]]
| filmistuudio = 
| jutustaja = 
| produtsent = [[Ivo Felt]] &lt;br&gt; [[Johanna Trass]]
| režissöör = [[Tõnis Pill]]
| žanr = [[draamafilm]], [[noortefilm]]
| pildiallkiri = 
| pildi suurus = 
| pilt = 
| originaalpealkiri = 
| levitaja = 
| eelnev = 
| filmiveebi_id = 
| efis_id = 
| imdb_id = 33347303
| amg_id = 
| koduleht = 
| järgnev = 
| piletitulu = 
| tootja = [[Allfilm]]
| eelarve = 
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| riik = [[Eesti]]
| kestus = 109 minutit
| esilinastus = 18. märts 2025, Apollo Solaris, Tallinn
| aasta = 2025
| movies.ee_id = 
}}

'''&quot;Fränk&quot;''' on [[Tõnis Pill]]i esimene täispikk [[mängufilm]]. Film esilinastus [[18. märts]]il [[2025]] [[Tallinn]]as [[Apollo Solaris]]e kinos.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609636945/galerii-tallinnas-esilinastus-tonis-pilli-debuutmangufilm-frank Tallinnas esilinastus Tõnis Pilli debüütmängufilm &quot;Fränk&quot;.] kultuur.err.ee, 19. märts 2025.&lt;/ref&gt;  

Filmi vaadati kinodes 112 104 korda, mis tegi sellest 2025. aasta vaadatuimalt teise filmi. See oli ühtlasi 2025. aasta vaadatuim Eesti film ning 21. sajandil esilinastunud Eesti filmide seas vaadatavuselt 12. kohal.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609918205/edetabel-2025-aasta-vaadatuimad-filmid-eesti-kinodes &quot;Edetabel. 2025. aasta vaadatuimad filmid Eesti kinodes&quot;] ERR kultuur, 22. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;

== Filmist ==
Film kujutab ühe lastekamba igapäevaelu 21. sajandi esimesel kümnendil Eesti väikelinnas. Lapsed ropendavad, tarvitavad alkoholi, nuusutavad liimi, kaklevad ja teevad muudki, mis on lapsevanematele ikka ja jälle muret valmistanud.

Filmi peategelane on katkisest perest pärit Paul, kes kolib ajutiselt elama võõrasse väikelinna. Seal püüab ta end eakaaslaste seas kehtestada, kuid teeb selle käigus mitu valet otsust. Tema allakäiku aitab pidurdada kummaline, kuid südamlik [[puue|puudega]] mees Fränk. Film käsitleb noorte kasvamist, armastust, vägivalda ja põlvest põlve edasi kanduvaid traumasid. Samuti näitab see, et nii halb kui ka hea käitumine on õpitav. Paul leiab kaastunnet ja toetust mitte ainult Fränkilt, vaid ka paljudelt teistelt inimestelt oma uues elukeskkonnas.

== Osatäitjad == 
* Paul – [[Derek Leheste]]
* Frank – [[Oskar Seeman]]
* Jasper – [[Tõru Kannimäe]]
* Tanel – Oliver Kõvask
* Juss – Jaan Sander Välimäe
* Vinni – Matias Kosemets
* Karl – Oskar Almann
* Taits – Kristjan Uru Reinman
* Mikk – Ats Gregor Kasin
* Ervin – Rasmus Vaikmets
* Aivar – [[Märt Pius]]
* Jane – [[Katariina Tamm]]
* Katja – [[Jekaterina Linnamäe]]
* Jarko – [[Priit Võigemast]]
* Tiina – [[Tiina Tauraite]]
* Priit – [[Märt Avandi]]
* Jussi ema – [[Mari-Liis Lill]]
ja teised.

== Tunnustus ==
2025. aastal võitis film [[Soome|Soomes]] Oulu rahvusvahelisel laste- ja noortefilmide festivalil noortefilmide programmi peapreemia. Saksamaal toimunud rahvusvahelisel laste- ja noortefilmide festivalil SCHLINGEL sai teos nii festivali peaauhinna kui ka oikumeenilise žürii preemia. Samal aastal oli film nomineeritud [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing|Eesti Filmiajakirjanike Ühingu]] aasta filmi auhinnale [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind|Neitsi Maali]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/21683 |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=www.efis.ee}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal pälvisid [[Tõnis Pill]] ja [[Ivo Felt]] Eesti Vabariigi riikliku kultuuripreemia. Samuti tunnustati filmi meeskonda [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2026. aasta Eesti Filmi- ja Teleauhindade (EFTA) jagamisel võitis „Fränk“ viis auhinda: parima mängufilmi, parima filmirežissööri (Tõnis Pill), parima filmistsenaristi (Tõnis Pill ja Laura Raud), parima filmioperaatori (Peter Kollanyi) ja parima filmikunstniku (Kaia Tungal) kategoorias. Lisaks oli film samal galal nomineeritud parima meesnäitleja (Tõru Kannimäe) ja parima grimmikunstniku kategoorias.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.imdb.com/title/tt33347303/ Fränk andmebaasis IMDb.]
* [https://eeter.err.ee/1609640981/franki-noored-peaosalised-enda-umber-tuleb-oiged-inimesed-leida &quot;Fränki&quot; noored peaosalised: enda ümber tuleb õiged inimesed leida.] eeter.err.ee, 22. märts 2025.
* Joonas Lass. [https://kultuur.err.ee/1609644296/arvustus-frank-on-ood-koigile-vaikestele-asulatele-mis-tallinnast-kaugemale-jaavad &quot;Fränk&quot; on ood kõigile väikestele asulatele, mis Tallinnast kaugemale jäävad.] kultuur.err.ee, 26. märts 2025.

[[Kategooria:Eesti noortefilmid]]
[[Kategooria:2025. aasta filmid]]
[[Kategooria:Eesti draamafilmid]]</text>
      <sha1>76xusg2sgkapzidsczds8n0clwt1dw5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Waldorfi nukk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>691688</id>
    <revision>
      <id>7188896</id>
      <parentid>7058252</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:59:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188896</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4344" sha1="8hh0h9ztqj2blw3frgeaft9s1fshano" xml:space="preserve">[[Fail:Waldorfpuppe-Oliver.jpg|pisi|Poissi kujutav Waldorfi nukk ]]
'''Waldorfi nukk''' (mida nimetatakse vahel ka Steineri nukuks) on nukk, mis sobib kokku [[Waldorfi pedagoogika]] põhimõtetega. Waldorfi nukk valmistatakse naturaalsetest materjalidest ning pigem käsitööna. 

== Materjalid ja valmistamine ==
Waldorfi nukud on tavaliselt valmistatud naturaalsetest materjalidest – näiteks [[vill]]ast, [[Vilt|vildist]], [[puuvill]]asest või [[Harilik lina|linasest]] kangast. Naturaalne on nii täidis, pealisriie, juuksematerjal kui ka rõivad, mida nukk kannab. 

Nuku välimus on lihtne, et temaga mängiva lapse kujutlusvõime saaks loomulikul moel areneda. Näiteks pole Waldorfi nukul pea üldse näojooni või on näol lihtne neutraalne ilme. Nuku jalad ja käed on pehmed ning paindlikud.
[[Fail:Nina Veiga Boneca Waldorf (19).JPG|pisi|Tüdrukut kujutav Waldorfi nukk. Autor Nina Veiga]]
Nukud on erineva kujuga, et need sobiks eri vanuses lastele: alates lihtsast [[Padjanukk|padjanukust]] beebile, sõlmilisest [[Rätinukk|rätinukust]] hambaid vahetavale lapsele, lihtne kogukate jäsemete ja kas lühikeste juuste või mütsiga nukk väikelapsele. Vanema lapse jaoks, kes oskab juba ise riideid vahetada ja juukseid korda seada, on vahetatavate riiete ja pikemate juustega nukud, keda saab panna istuma.

Tavaliselt on Waldorfi nuku juuksed valmistatud naturaalsest materjalist, näiteks [[mohäär]]ist või [[buklee]]st, villast või puuvillast. Waldorfi nuku [[Nägu|näojoonte]] detailid varieeruvad olenevalt tegijast ja on üldiselt kas lihtsad õmbluspisted või paar maalitud kriipsu. Oluline on, et laps saaks ette kujutada nuku isikupära ja meeleolu ning seda, kas nukk on ärkvel või magab. Mõnel Waldorfi nukul on markeeritud väike nina. Naha-, silmade ja suuvärv on iga nuku puhul erinev.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Waldorf Doll - Reasons for Waldorf Dolls |url=https://www.historyofdolls.com/doll-facts/waldorf-doll/ |vaadatud=7. aprillil 2025 |väljaanne=History of Dolls}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Waldorf Dolls and the Legacy of Rudolf Steiner: A Deep Dive into Tradition and Philosophy |url=https://hive.blog/waldorfdoll/@maugifts.com/waldorf-dolls-and-the-legacy-of-rudolf-steiner-a-deep-dive-into-tradition-and-philosophy |vaadatud=7. aprillil 2025 |väljaanne=Hive Blog}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Esimene [[Waldorfi kool]] avati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardis&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=What is Waldorf Education? |url=https://www.waldorfschule.de/englisch/waldorf-education/what-is-waldorf-education |vaadatud=7. aprillil 2025 |väljaanne=Bund der freien Waldorfschulen}}&lt;/ref&gt; ning esimesed Waldorfi nukud valmistati 1920. aastate alguses. 

Üks tuntumaid tänapäevaseid Waldorfi nukkude tootjaid on saksa firma [[Käthe Kruse]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1.07.2008 |pealkiri=The World of Waldorf |url=https://dollsmagazine.com/kathe-kruse-waldorf-dolls/ |vaadatud=7. aprillil 2025 |väljaanne=Dolls Magazine |arhiivimisaeg=18.03.2025 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250318013027/https://dollsmagazine.com/kathe-kruse-waldorf-dolls/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Waldorf |url=https://www.kaethe-kruse.de/de/waldorf/ |vaadatud=7. aprillil 2025 |väljaanne=Käthe Kruse veebileht}}&lt;/ref&gt;

== Nukutüübid&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Was ist eine Waldorfpuppe? |url=https://www.frohnatur-puppen.de/die-waldorfpuppe/ |vaadatud=7. aprillil 2025 |väljaanne=Forhnatur Puppen}}&lt;/ref&gt; ==
Waldorfi nuku all peetakse silmas kõikvõimalikke nukutüüpe, mitte pelgalt klassikalist lapse moodi nukku.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Was sind Waldorfpuppen? |url=https://www.sabinchen.ch/was-sind-waldorfpuppen/ |vaadatud=7. aprillil 2025 |väljaanne=Sabinchen.ch}}&lt;/ref&gt; 

* Väikelastele mõeldud n-ö esimesed nukud. Selline nukk on olemuselt väike pehme tekike, mille küljes on nukupea mütsiga.
* Ühest tükist koosneva kostüümiga nukud.
* Eri suurustes beebinukud.
* Eri suurustes tavalist last kujutavad nukud.
* Loomad.
* Aastaaegu kujutavad figuurid.
* Fantaasiategelased, näiteks [[Päkapikk|päkapikud]], nukupeaga tähekesed, nukupeaga lillekesed.
* [[Jõulusõim]]e tegelased.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Nukud]]
[[Kategooria:Waldorfi pedagoogika]]</text>
      <sha1>8hh0h9ztqj2blw3frgeaft9s1fshano</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väljakukohtunik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>692463</id>
    <redirect title="Jalgpallikohtunik" />
    <revision>
      <id>7188791</id>
      <parentid>6861034</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:17:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Jalgpallikohtunik]]</comment>
      <origin>7188791</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="feaj2t3aq4blb60cofa56hezkaxuvb8" xml:space="preserve">#suuna [[Jalgpallikohtunik]]</text>
      <sha1>feaj2t3aq4blb60cofa56hezkaxuvb8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jäärmark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>692829</id>
    <revision>
      <id>7188751</id>
      <parentid>7052562</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:19:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Liigset vormingut vähemaks</comment>
      <origin>7188751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10110" sha1="6mbt51s85u2632sfmzkrqnf2r7sbj9a" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
Õppefirmade laat Jäärmark on kord aastas [[Kaubamajakas|Pärnu Kaubamajakas]] toimuv [[Minifirma|mini]]- ja [[Õpilasfirma|õpilasfirmade]] laat [[Pärnu|Pärnus]]. Esimene Jäärmark toimus aastal 2008, praeguseks on laat toimunud 16 korda. Laat on suunatud peamiselt Pärnu õppefirmadele, kuid juba esimesest toimumisaastast alates on osalevaid firmasid ka mujalt Eestist.

Ürituse eesmärk on inspireerida noori ettevõtlusega tegelema ja pakkuda neile võimalust rakendada oma oskusi reaalses maailmas.

Algusaastatel oli laadal osalevaid õppefirmasid paarkümmend. Osalevate firmade arv on aja jooksul mitmekordistunud (2024. aastal osales rekordiliselt 85 õppefirmat).

== Korraldajad ==
Idee autor ning eestvedaja on pedagoog ja mentor Kristi Suppi. Kristi Suppi eestvedamisel on Jäärmarki korraldanud:
*2008–2014 Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi abituriendid
*2015–2018 Pärnu Raeküla Kooli lõpuklassi õpilased
*2019–2020 Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, Jonathan Petrelius, Johanna Roos, Sander Anderson

Alates 2019. aastast on kaasatud Pärnumaa Arenduskeskus eesotsas Viivika Viljaga.
*2021 Laata ei toimunud (koroonapandeemia).
*2022 Pärnu Tammsaare Koolist Laura Yllö, German Tsehhonatski.
*2023- Loore Lee Allmaa, Elisabeth Tagobert, Richard Oliver Allmaa, Marvin Talviku, Ekke-Markus Talpas.

== Silmapaistvamad õppefirmad ==
'''2014'''

Parima õpilasfirma – ÕF Kodanikud ([[Tallinna 32. Keskkool|Tallinna 32.]] [[Tallinna 32. Keskkool|Keskkool]]), omapärased mängukaardid

Parim minifirma – MF Koduilu ([[Pärnu Raeküla Kool]]), taaskasutatud laualampide uute kuplite valmistamine

Innovaatiliine toode – MF Mini Kõlarid ([[Pärnu Raeküla Kool]])

Parim müügilaua kujundus – MF Nips ([[Pärnu Ülejõe Põhikool|Pärnu Ülejõe Gümnaasium]])

'''2015'''

Parim õpilasfirma – ÕF Dr. Kaisus ([[Pärnu Ühisgümnaasium]]), pehmetele mänguasjadele küüslaugu taskud

Parim minifirma – MF Topsik ([[Pärnu Raeküla Kool]]), taaskasutatud materjalist topsikud

[[Pärnumaa Arenduskeskus|SA Pärnumaa Arenduskeskuse]] eriauhind – MF Padjad ([[Pärnu Raeküla Kool]]), ÕF Säde ([[Sindi Gümnaasium]]), dekoreeritud tulukesed

'''2016'''

Parim õpilasfirma – ÕF S.A.K.S ([[Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium]])

Parim minifirma – MF Kuulsus Karbis ([[Pärnu Raeküla Kool]])

Parim töötuba – Õppegrupp CNC-16 ([[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]])

Parim väljapanek – ÕF CocoCookie – ([[Põlva Gümnaasium]])

Parim müügistrateegia – ÕF Puku – ([[Vanalinna Hariduskolleegium|Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium]])

Publiku lemmik – MF Jakami ([[Pärnu Raeküla Kool]])

'''2018'''

Parimad õpilasfirmad – ÕF Föönal ([[Luunja Keskkool|Luunja keskkool]]), ÕF Pomp ([[Võru Gümnaasium|Võru gümnaasium]]), ÕF Sunbull ([[Tallinna Lilleküla Gümnaasium|Tallinna Lilleküla gümnaasium]]), ÕF aBit ([[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. kool]]), ÕF Memenade ([[Pärnu Koidula Gümnaasium|Pärnu Koidula gümnaasium]])

Parimad minifirmad – MF MaiTee ([[Valga Põhikool|Valga]] [[Valga Põhikool|Põhikool]]), MF T-kott ([[Pärnu Ülejõe Põhikool|Pärnu Ülejõe]] [[Pärnu Ülejõe Põhikool|Põhikool]]), MF Lõbudik ([[Tsirguliina Kool|Tsirguliina]] [[Tsirguliina Kool|Kool]]), MF R-Golf ([[Hargla Kool|Hargla]] [[Hargla Kool|Kool]])

Parimad mini-minifirmad- MMF Ideed lambist (Pärnu Ülejõe põhikool), MMF Vahva toit ([[Pärnu Raeküla Kool]]), MMF Pehme lõngakera ([[Pärnu Raeküla Kool]])

Parim töötuba – TT Pähklipõmm ([[Pärnu Vanalinna Põhikool|Pärnu Vanalinna]] [[Pärnu Vanalinna Põhikool|Põhikool]])

Ära märgitud firmad – ÕF Showsys ([[Sindi Gümnaasium|Sindi gümnaasium]]), heli- ja valguslahendused, ürituste korraldamine

[[Pärnumaa Arenduskeskus|SA Pärnumaa Arenduskeskuse]] eriauhind – MF T-kott ([[Pärnu Ülejõe Põhikool|Pärnu Ülejõe põhikool]]), töötuba Pähklipõmm ([[Pärnu Vanalinna Põhikool|Pärnu Vanalinna]] [[Pärnu Vanalinna Põhikool|Põhikool]]), ÕF Õpikeskus ([[Pärnu Koidula Gümnaasium|Pärnu Koidula gümnaasium]])

'''2019'''

Parim õpilasfirma – ÕF Tavell ([[Valga Gümnaasium]])

Parim minifirma – MF TarCard ([[Tarvastu Gümnaasium]])

Parim mini-minifirma – MMF Lauda Nitro ([[Pärnu Ülejõe Põhikool|Pärnu Ülejõe]] [[Pärnu Ülejõe Põhikool|Põhikool]])

Hinna ja kvaliteedi suhte eripreemia – MF Laborüü ([[Pärnu Ülejõe Põhikool|Pärnu Ülejõe]] [[Pärnu Ülejõe Põhikool|Põhikool]])

Parima müügistrateegia – ÕF The Grind ([[Valga Gümnaasium]])

Parima meeskonnatöö preemia – MMF Puu Meistrikoda ([[Pärnu Tammsaare Kool]])

Brändi preemia – ÕF Glasiir ([[Gustav Adolfi Gümnaasium]])

Innovatsioonipreemia – ÕF Tablaste ([[Põlva Gümnaasium]])

Parim väljapanek – ÕF MAPM ([[Sindi Gümnaasium|Sindi gümnaasium]])

Suhtlemisoskuse preemia – MMF Mängumaa ([[Pärnu Tammsaare Kool]])

Rahva lemmik – ÕF Tavell ([[Valga Gümnaasium]])

[[Pärnumaa Arenduskeskus|SA Pärnumaa Arenduskeskuse]] eriauhind – ÕF Fever ([[Pärnu Koidula Gümnaasium]]), ÕF Sära Läbi Klaasi ([[Sindi Gümnaasium]]), MMF Puu Meistrikoda ([[Pärnu Tammsaare Kool]])

'''2022'''

Parim õpilasfirma – ÕF Ränet ([[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]])

Parim minifirma – Sweety Bags – ([[Pärnu Tammsaare Kool]])

Parim mini-minifirma – MMF Õnnekarbike ([[Pärnu Tammsaare Kool]])

Eripreemiad – MMF Bongo ([[Pärnu Mai Kool]]), MF Koti Rotid ([[Sindi Gümnaasium]]), MINI-FIE Neve (Neve Remmel) ([[Pärnu Tammsaare Kool]])

Parim müügilaud – MF Hemeg ([[Audru Kool]])

Parim müügistrateegia – MF Inferno ([[Pärnu Rääma Põhikool]])

Sõbralikuim firma – ÕF Küpstik ([[Pärnu Ühisgümnaasium]])

Parim toode – ÕF Rahvel ([[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]])

Suurim müügikäive – Õf Ränet ([[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]])

'''2023'''

Parim õpilasfirma – ÕF Ferte ([[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]), tahked lõhnaõlid

Parim minifirma – MF Poane ([[Pärnu Tammsaare Kool]]), heegeldatud aksessuaarid

Parim mini-minifirma – MMF Käsike ([[Pärnu Tammsaare Kool]]), küünlad, käevõrud, telefoni hoidjad

Parim meeskonnatöö – ÕF T-sitaadisärk ([[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]), T-särk vanasõna ning illustreeriva karikatuuriga

Parim müügistrateegia minifirmade seas – MF Poane ([[Pärnu Tammsaare Kool]]), heegeldatud aksessuaarid

Kõige keskkonnasõbralikum toode – ÕF TÕTT ([[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]), riidekotti organiseerivad vildist sisud

Kõige läbimõeldum toode – ÕF A.J.U ([[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]), mängukaardid

Parim lauakujundus – ÕF Lillevärk ([[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]), lillekimbu hoidja

Praktiline toode – MF Lõhnavõlu ([[Sindi Gümnaasium]]), lõhnastatud kotid jalanõudesse ja spordikottidesse

Suurim käive – ÕF HOODME ([[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]), kirjaga pusad


'''2024'''

Parim õpilasfirma – ÕF Joogul ([[Gustav Adolfi Gümnaasium]]), kokkuvolditav joogipudel

Parim õpilasfirma 2. koht – ÕF Pritz ([[Tartu Jaan Poska Gümnaasium]]), sprei, mis eemaldab mõne hetkega riietelt kortsud

Parim minifirma – MF Teafi ([[Puhja Kool]]), teepomm

Parim mini-minifirma – MMF KOERASNÄKID ([[Vändra Gümnaasium]]), koerasnäkid

Parim meeskonnatöö – ÕF EscoBar ([[Pärnu Ühisgümnaasium]]), valgubatoonid

Parim müügistrateegia – ÕF RoheKapsel ([[Tartu Jaan Poska Gümnaasium]]), isemajandavad terraariumid

Kõige keskkonnasõbralikum toode – ÕF Hawi ([[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri gümnaasium]]), puidujääkidest toodetud kalalant

Parim lauakujundus – ÕF IvyGlow ([[Tallinna Järveotsa Gümnaasium]]), teepuu hüdrosool

Hea müük – MF 3COPRINT (TERA Peedu Kool), erinevad 3D printidud asjad nt, teekoti hoidja, jõulukaunistused ja juhtmehoidja

Kõige innovatiivsem toode – ÕF Toidumootor ([[Nõo Reaalgümnaasium]]), Eesti poekettide säästmisäpp

Äge toode – MMF SMAR ([[Pärnu Tammsaare Kool]]), taaskasutatavad rõivad ja aksessuaarid

Julged taaskasutajad – Neli staarikest ([[Pärnu Tammsaare Kool]]), tekstiilist jõuluehted

Suurim käive – ÕF Flomuur ([[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]), käsitsi joonistatud prindiga t-särgid

== Välislingid ==
* &lt;nowiki&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=parnupostimees20081209.1.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/nowiki&gt;
* &lt;nowiki&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19390806.2.77&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://kylauudis.ee/2015/12/13/jaarmarki-korraldasid-tanavu-raekula-opilased/&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://kylauudis.ee/2016/12/04/jaarmark-2016-parnus/&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://kylauudis.ee/2018/12/09/tanavune-jaarmark-taas-loppenud-tuleval-aastal-saab-korraldamise-voimaluse-sindi-gumnaasium/&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://kylauudis.ee/2019/12/08/kaheteistkumnes-jaarmark-aastate-suurim/&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://kylauudis.ee/2022/12/11/oppefirmade-jaarmark-2022-laada-kokkuvote/&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84366981/kolmas-jaarmark-sai-labi&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84367688/jaarmark-on-jargmiseks-opilasfirmade-kohtumispaigaks&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://parnu.postimees.ee/1069612/kaubamajakas-tuleb-jaarmark&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://parnu.postimees.ee/2627932/kaubamajakas-toimub-taas-jaarmark&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://parnu.postimees.ee/3030309/jaarmark-jaab-elama&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://parnu.postimees.ee/4337317/opilaslaat-jaarmark-tuleb-taas&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://parnumaa.ee/uudis/opilasfirmade-laat-jaarmark-toi-kauplema-ligi-200-opilast/&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://parnumaa.ee/uudis/oppefirmade-laat-jaarmark-purustas-rekordi-ja-innustas-noori-ettevotlusele/&lt;/nowiki&gt; 
* &lt;nowiki&gt;https://sites.google.com/view/jrmark2020/%C3%BCldinfo&lt;/nowiki&gt;

[[Kategooria:Eesti laadad]]
[[Kategooria:Eesti noored]]</text>
      <sha1>6mbt51s85u2632sfmzkrqnf2r7sbj9a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv (2025–2026)</title>
    <ns>4</ns>
    <id>694859</id>
    <revision>
      <id>7189038</id>
      <parentid>7148684</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T00:46:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>+ Veebruar ja märts 2026</comment>
      <origin>7189038</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34870" sha1="pje6xpy5x69nno0olcarotn3h32qvws" xml:space="preserve">===Jaanuar 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2025, kell 16:32 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:VillaK|VillaK]]''' ([[Eri:Kaastöö/VillaK|kaastöö]]) tema artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. jaanuar 2025, kell 17:27 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. veebruar 2025, kell 11:06 (EET)
::{{Poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. veebruar 2025, kell 11:22 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2025, kell 11:45 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 3. veebruar 2025, kell 15:31 (EET)
::{{poolt}}  --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 4. veebruar 2025, kell 12:12 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. veebruar 2025, kell 10:11 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) keemiaalase sisuloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. jaanuar 2025, kell 17:27 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 3. veebruar 2025, kell 13:40 (EET)
::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 3. veebruar 2025, kell 14:02 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]]''' ([[Eri:Kaastöö/Merleke5|kaastöö]]) töö eest isikuartiklitega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. jaanuar 2025, kell 17:27 (EET)
----
Sellega on kuu vikipedistiks kinnitatud [[Kasutaja:VillaK|VillaK]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2025, kell 19:15 (EET)
: Tänan! --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 8. veebruar 2025, kell 20:20 (EET)

===Veebruar 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. veebruar 2025, kell 20:19 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Trummiglehn|Trummiglehn]]''' ([[Eri:Kaastöö/Trummiglehn|kaastöö]]) oluliste isikuartiklite koostamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. veebruar 2025, kell 16:35 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]]''' ([[Eri:Kaastöö/Darja.Lavogina|kaastöö]]) kvaliteetse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. veebruar 2025, kell 16:35 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2025, kell 09:23 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 2. märts 2025, kell 10:53 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:3 Löwi|3 Löwi]] ([[Kasutaja arutelu:3 Löwi|arutelu]]) 2. märts 2025, kell 11:33 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]]''' ([[Eri:Kaastöö/Eiusmod|kaastöö]]). Uue kasutajana on ta teinud vägagi systemaatilist, põhjalikku ja kvaliteetset kaastööd kulinaaria valdkonnas, sh eriti just veebruarikuus. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. veebruar 2025, kell 16:03 (EET)
::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. märts 2025, kell 17:21 (EET)
----
Sellega on paika saanud veebruarikuu vikipedist, [[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2025, kell 12:19 (EET)

:Suur tänu :) [[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]] ([[Kasutaja arutelu:Darja.Lavogina|arutelu]]) 8. märts 2025, kell 12:30 (EET)

===Märts 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2025, kell 12:19 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] Vikitsitaatide järjepideva täiendamise eest.  [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 27. märts 2025, kell 13:52 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. aprill 2025, kell 08:57 (EEST)
::{{poolt}} –– [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2025, kell 08:59 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 1. aprill 2025, kell 12:56 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 1. aprill 2025, kell 13:46 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 7. aprill 2025, kell 21:37 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]]''' ([[Eri:Kaastöö/Eiusmod|kaastöö]]) toiduga seotud artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2025, kell 03:12 (EET)
:: {{Poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. aprill 2025, kell 15:28 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2025, kell 01:04 (EEST)

===Aprill 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. aprill 2025, kell 20:28 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Andres|Andres]]''' ([[Eri:Kaastöö/Andres|kaastöö]]). [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 28. aprill 2025, kell 22:25 (EEST)
:::::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. mai 2025, kell 08:51 (EEST)
:::::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. mai 2025, kell 10:59 (EEST)
:::::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 6. mai 2025, kell 11:00 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) agara tegevuse eest ajaloo-alase sisu täiendamisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2025, kell 01:02 (EEST)
:::::{{poolt}} – [[Kasutaja:W.A. von Schlippenbach|W.A. von Schlippenbach]] ([[Kasutaja arutelu:W.A. von Schlippenbach|arutelu]]) 1. mai 2025, kell 07:46 (EEST)                                     
:::::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 2. mai 2025, kell 07:31 (EEST)
:::::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 6. mai 2025, kell 15:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Laelamp|Laelamp]]''' ([[Eri:Kaastöö/Laelamp|kaastöö]]) uue kasutajana mäendusalase sisu ülevaatamisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2025, kell 01:02 (EEST)

::Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Maiemaie|Maiemaie]]''' ([[Eri:Kaastöö/Maiemaie|kaastöö]]) agara tegevuse eest ajalooliste sarjadega tegelemisel.[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. aprill 2025, kell 14:05 (EEST)
:::::{{poolt}} – Maiemaie teeb mitte ainult agarat, vaid ka kvaliteetset (vormistus, keel, viited) tööd [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 30. aprill 2025, kell 17:55 (EEST)
:::::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2025, kell 03:05 (EEST)
:::::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. mai 2025, kell 13:11 (EEST)
:::::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 6. mai 2025, kell 21:14 (EEST)

----
Sellega näib, et sedapuhku on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Maiemaie|Maiemaie]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2025, kell 00:36 (EEST)

:Kniksaitäh! [[Kasutaja:Maiemaie|Maiemaie]] ([[Kasutaja arutelu:Maiemaie|arutelu]]) 8. mai 2025, kell 06:05 (EEST)

===Mai 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2025, kell 00:36 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. mai 2025, kell 01:51 (EEST)
:::::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 6. juuni 2025, kell 18:58 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]''' ([[Eri:Kaastöö/Logistikainsener|kaastöö]]) oluliste artiklite põhjaliku täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. mai 2025, kell 01:51 (EEST)
:::::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. juuni 2025, kell 08:43 (EEST)
:::::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 2. juuni 2025, kell 09:23 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) hea töö eest loomaartiklitega. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2025, kell 10:06 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. juuni 2025, kell 14:42 (EEST)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. juuni 2025, kell 15:06 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) agara tegevuse eest ajaloo-alase sisu täiendamisel. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 26. mai 2025, kell 11:23 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 7. juuni 2025, kell 13:59 (EEST)
----
Tasavägises võistluses sai esimesena hääled kokku ja seega pälvis kuu vikipedisti tiitli [[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2025, kell 00:20 (EEST)

===Juuni 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2025, kell 00:20 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) suure töö eest heraldika valdkonnas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2025, kell 20:43 (EEST)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2025, kell 00:44 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuli 2025, kell 12:00 (EEST)
:{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. juuli 2025, kell 15:23 (EEST)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuli 2025, kell 17:46 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 6. juuli 2025, kell 22:20 (EEST)
:{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuli 2025, kell 22:27 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 7. juuli 2025, kell 23:08 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sininine|Sininine]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sininine|kaastöö]]), kes on uue tulijana tegutsenud agaralt liigiartiklitega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. juuni 2025, kell 15:43 (EEST)
:{{poolt}}: --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. juuli 2025, kell 12:03 (EEST)
:{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2025, kell 15:49 (EEST)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. juuli 2025, kell 03:10 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2025, kell 02:51 (EEST)

:Palju tänu! [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 13. juuli 2025, kell 21:17 (EEST)

===Juuli 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2025, kell 02:51 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]]''' ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]) Eesti raudteeajaloo tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 13:59 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]) Prantsusmaaga seotud sisuloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 13:59 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Merekaru|Merekaru]]''' ([[Eri:Kaastöö/Merekaru|kaastöö]]) Poola tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 13:59 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 2. august 2025, kell 08:55 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) loomaalaste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 22:38 (EEST)
:{{poolt}} Ja tänan Andrest, et ta Ojassaare kandidaadiks esitas! Mul oli paar päeva tagasi endal mõte Ojassaar kandidaadiks esitada, aga mul ei jätkunud kuu lõpus kordagi aega siia lehele jõuda.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. august 2025, kell 03:20 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2025, kell 07:28 (EEST)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2025, kell 08:00 (EEST)
:{{poolt}} -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. august 2025, kell 19:46 (EEST)
:{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 2. august 2025, kell 08:46 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 4. august 2025, kell 23:48 (EEST)

----
Sellega on ülekaaluka toetusega kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. august 2025, kell 17:09 (EEST)

===August 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–31. augustini. Hääletus toimub 1.–7. septembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. august 2025, kell 17:09 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Melilac|Melilac]]''' ([[Eri:Kaastöö/Melilac|kaastöö]]), kes on taas aktiivselt tegevusse asunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. august 2025, kell 00:05 (EEST)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2025, kell 12:37 (EEST)
:{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. september 2025, kell 18:58 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), kes on aktiivselt tegelenud lühikeste artiklite täiendamisega.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 31. august 2025, kell 19:05 (EEST)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. september 2025, kell 10:13 (EEST)
:{{poolt}} – [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 3. september 2025, kell 10:16 (EEST)
----
Väga tasavägises võistluses sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Melilac|Melilac]], kes tuli sellega kuu vikipedistiks. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. september 2025, kell 01:23 (EEST)

===September 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–30. septembrini. Hääletus toimub 1.–7. oktoobrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. september 2025, kell 01:23 (EEST)

Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Andres|Andres]]''' ([[Eri:Kaastöö/Andres|kaastöö]]), kes on täiendanud oluliselt meie administraatorite ridasid. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. september 2025, kell 22:35 (EEST)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. oktoober 2025, kell 16:35 (EEST)

Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]]''' ([[Eri:Kaastöö/Heakeel|kaastöö]]), kes on juba pikemalt panustanud artiklite keelelise kvaliteedi parandamisse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2025, kell 23:02 (EEST)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. oktoober 2025, kell 01:56 (EEST)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 1. oktoober 2025, kell 19:29 (EEST)
:{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 08:59 (EEST)

Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), kes on aktiivselt tegelenud lühikeste artiklite täiendamisega. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 26. september 2025, kell 23:26 (EEST)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. oktoober 2025, kell 17:30 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. oktoober 2025, kell 22:21 (EEST)

Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuuskinen|kaastöö]]), kes on varustanud riigi- ja linnaartikleid pikemate sissejuhatustega. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2025, kell 11:54 (EEST)

:{{poolt}} [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2025, kell 10:30 (EEST)
:{{Poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. oktoober 2025, kell 11:01 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. oktoober 2025, kell 13:16 (EEST)

===Oktoober 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–31. oktoobrini. Hääletus toimub 1.–7. novembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. oktoober 2025, kell 13:16 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuuskinen|kaastöö]]), kes on loonud arvukalt artikleid mitme riigi rahvusparkidest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 03:52 (EEST) 
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. november 2025, kell 09:24 (EET)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. november 2025, kell 14:42 (EET)
:{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. november 2025, kell 14:50 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]]''' ([[Eri:Kaastöö/Tremulero|kaastöö]]), kes on tegenud oktoobris Eesti fotograafia ajaloo jäädvustamisega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 03:52 (EEST) 
:{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 2. november 2025, kell 00:14 (EET)
:{{poolt}} – [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 7. november 2025, kell 15:25 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]''' ([[Eri:Kaastöö/Andreas003|kaastöö]]), kes on korrastanud ja loonud mitmeid artikleid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 03:52 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2025, kell 15:18 (EET)

: Üle pika aja jälle Vikisse panustades olen täheldanud, et jätkuvalt on väga tubli '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]). [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 11:25 (EEST)

----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. november 2025, kell 10:59 (EET)

===November 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–30. novembrini. Hääletus toimub 1.–7. detsembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. november 2025, kell 10:59 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]''' ([[Eri:Kaastöö/Logistikainsener|kaastöö]]) logistikaga seotud artiklite täiendamise ning Eesti transpordiajaloo tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. november 2025, kell 11:07 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. detsember 2025, kell 10:20 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hannesvalk|kaastöö]]) väga sihikindlalt ühe teema kajastamise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. november 2025, kell 17:37 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. detsember 2025, kell 09:25 (EET)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. detsember 2025, kell 09:40 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]) jätkuva töö eest lühikeste artiklite täiendamisel.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 30. november 2025, kell 11:01 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. detsember 2025, kell 10:46 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. detsember 2025, kell 10:58 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. detsember 2025, kell 19:42 (EET)
:: {{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. detsember 2025, kell 21:12 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. detsember 2025, kell 11:32 (EET)
----
Sellega on kindla häälteenamusega kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Mona|Mona]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2025, kell 14:38 (EET)
: Aitäh kõigile! [[Kasutaja:Mona|Mona]] 9. detsember 2025, kell 07:55 (EET)

===Detsember 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–31. detsembrini. Hääletus toimub 1.–7. jaanuarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2025, kell 14:38 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]) Artiklite aktiivse ja kaasamõtleva täiendamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Velirand|Velirand]]''' ([[Eri:Kaastöö/Velirand|kaastöö]]) Läti asulate pindaladega varustamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hannesvalk|kaastöö]]) väga sihikindlalt ühe teema kajastamise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:27 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 14:34 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 22:53 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2026, kell 10:17 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 17:20 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) Eesti inimeste artiklite loomise ja täiendamise eest, rääkimata pidevast keeletoimetamisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:58 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 12:32 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 5. jaanuar 2026, kell 16:46 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. jaanuar 2026, kell 10:13 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Melilac|Melilac]]''' ([[Eri:Kaastöö/Melilac|kaastöö]]) kelle erandlikult julged ja ausad arvamused on viki üldises arutelus nagu viimased allesjäänud vähesed selgemad valguskiired meid ümbritsevas, järjest tihedamaks muutuvas hübriidsõja suitsuseguses udus. - [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 23:54 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 13:12 (EET)
::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. jaanuar 2026, kell 01:21 (EET)

----
Seega näib, et sel korral on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET)

===Jaanuar 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:LAviki|LAviki]]''' ([[Eri:Kaastöö/LAviki|kaastöö]]) pikaajalise panuse eest Vikipeediasse, aga ka jaanuaris 2026 loodud artikli &quot;[[Elektrotehnika ja elektroonika ajajoon]]&quot; ning põhjalikult täiendatud [[Carl Friedrich Gauss]]i isikuartikli eest. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 13:04 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. veebruar 2026, kell 20:40 (EET)
::{{poolt}} –– [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 01:04 (EET)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 19:40 (EET)
::{{poolt}}--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 20:43 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]''' ([[Eri:Kaastöö/Logistikainsener|kaastöö]]) panuse eest logistikavaldkonna mõistete Vikipeediasse toomisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 16:05 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) kristluseteemaliste artiklite ja täienduste eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 20:57 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:56 (EET)
::&lt;s&gt;{{poolt}} [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-72805-1|&amp;#126;2026-72805-1]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-72805-1|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 15:58 (EET)&lt;/s&gt; Anonüümne hääletamine ei ole lubatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 06:04 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 16:00 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]''' ([[Eri:Kaastöö/Estopedist1|kaastöö]]) töö eest kategooriatega, mida ta minu meelet oskab teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 09:55 (EET)

----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:LAviki|LAviki]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET)

===Veebruar 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimus 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET)
::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. -
[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET)
----
Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

===Märts 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimus 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST)
::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span 
style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST)
:: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}}
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
:Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST)</text>
      <sha1>pje6xpy5x69nno0olcarotn3h32qvws</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Waiheke saar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>695184</id>
    <revision>
      <id>7188889</id>
      <parentid>6898388</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:54:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188889</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1648" sha1="h6xnpi93l3osq82qwn4avpeaqfoxb2y" xml:space="preserve">{{Saar
| nimi         = Waiheke
| pilt         = Waiheke landsat 7 27 August 2002.JPG
| pildiallkiri = [[Satelliidifoto]] Waiheke saarest
| veekogu      = [[Hauraki laht]]
| saarestik    = [[Uus-Meremaa]] saared
| laiuskoord   = -36.8
| pikkuskoord  = 175.1
| pindala      = 92 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
| pikkus       = 19,3 km
| laius        = 0,64–9,65 km
| rannajoone pikkus = 133,5 km
| kõrgus            = 231
| kõrgeim koht      = Maunganui
| rahvaarv          = 
| rahvaarvu seis    = 
| asendikaart       = Uus-Meremaa
}}

'''Waiheke saar''' on [[Uus-Meremaa]] [[Hauraki laht|Hauraki lahe]] suuruselt teine ​​saar. Selle parvlaevaterminal Matiatia lahes läänepoolses otsas on 21,5 km kaugusel [[Auckland]]i kesklinna terminalist.

See on lahe kõige asustatum saar ja seal elab alaliselt umbes 9100 inimest. Waiheke on elanike arvult kolmas saar Uus-Meremaal, jäädes alla vaid [[Põhjasaar|Põhja-]] ja [[Lõunasaar]]ele. Lisaks omab hinnanguliselt 3400 inimest saarel suvekodu. Waiheket külastab igal aastal üle 900 000 inimese.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt;

Saar on tihedamalt asustatud kui peasaared. See on ka kõige paremini ligipääsetav saar lahes, kuhu viivad regulaarsed reisija- ja autopraamid ning lennuühendused.

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;About&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=About Waiheke |väljaanne=Auckland Council |url=https://www.aucklandcouncil.govt.nz/about-auckland-council/how-auckland-council-works/local-boards/all-local-boards/waiheke-local-board/Pages/about-waiheke.aspx |vaadatud=2025-06-08 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Uus-Meremaa saared]]</text>
      <sha1>h6xnpi93l3osq82qwn4avpeaqfoxb2y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sambapühak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>700076</id>
    <revision>
      <id>7188783</id>
      <parentid>6960759</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:57:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7188783</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4470" sha1="btqea1kxq951rccubv16ph3tddc96if" xml:space="preserve">[[File:Jordan1622.jpg|thumb|See torn [[Umm ar-Rasas]]es [[Jordaania]]s arvatakse olevat üks vähestest säilinud sambapühaku-sammastest]]
[[File:Spas na Ilyine - Three stylites 3.jpg|thumb|Kolm sambapühakut. [[Theophanes Kreeklane|Theophanes Kreeklase]] [[fresko]] [[Novgorodi Issanda Muutmise kirik]]us]]
'''Sambapühak''' ehk '''stüliit''' (kreeka στυλίτης ''stylitēs'' sõnast στῦλος ''stȳlos'' 'sammas'), ka '''sambnik''' või '''sambur''',  oli kristlik [[askeet]], kes seisis pikki perioode kõrge samba otsas [[paast]]udes ja [[palve]]tades.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/stylite Stylite. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt; Sambapühakud olid eluaegse pühendumuse järgijad, kuid on teada, et mõned neist tegutsesid [[Preester|preestritena]] ja mõned lahkusid sambalt [[piiskop]]iks valimisel.

Sambapühakud järgisid kolme liiki [[askees]]i: alaline elamine ühes kohas, [[kodutus]] ja seismine. Sambaid oli eri kõrguses, kolmest meetrist palju kõrgemateni. Samba tipus oli horisontaalne plaat, mille suurus lubas erakul end rahus välja sirutada, kuid mõni pühak seisis järjepanu väga pikalt puhkamata. Allakukkumise eest kaitses [[rinnatis]].&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/stylite Stylite. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt; Enamasti puudus vari vihma ja päikesepaiste eest, ehkki vahel võis pühaku pea kohal olla väike katus.

[[Toit|Toidu]] ja [[Armulaua sakrament|armulaua]] andmise jaoks erakule kasutati redelit. Alates 6. sajandist võidi mõni sambapühak [[Ordinatsioon|ordineerida]] preestriks. Mõned erakud ei lahkunud sambalt kunagi, mõned võisid seda teha mõnel olulisel põhjusel, näiteks tagakiusamiste ajal või piiskopiametisse valimisel.

== Ajaloost ==
Sambapühakud olid eriti levinud [[Bütsants|Bütsantsi impeerium]]is [[Süüria]] ja [[Palestiina]] provintsides [[5. sajand|5.]] ja [[6. sajand]]il. Tava hääbus umbes mongolite sissetungi ajal 13. sajandil. Viimased teadaolevad sambapühakluse juhtumid pärinevad 19. sajandi Gruusiast ja Rumeeniast.

Traditsioon pärineb Süüriast. Sambapühakluse rajaja ja kuulsaim esindaja oli [[Siimeon Sambnik vanem]]. Väidetavalt elas ta 30 aastat [[Antiookia]] lähedal sambal ja oli laialt tuntud mõjukas jutlustaja. Tema samba ümber püstitatud kirikute kompleks, [[Püha Siimeon Sambniku kirik]], on varemetena tänapäevani säilinud.

== Sambapühakuid ==
Ajaloost on teada ligikaudu 150 sambapühakut, kellest tuntumad on
* [[Siimeon (sambapühak)|Siimeon Sambnik vanem]] (388–459) Süürias
* [[Taaniel Sambnik]] (409–493) Konstantinoopolis
* [[Siimeon Sambnik noorem]] (521–592) Antiookia lähedal mäel
* [[Alypius Sambnik]] (suri 640) Adrianoopoli lähedal
* sambnik Luukas (879–979) Halkedoni lähedal
* sambnik Laatsarus (968–1054) Galesioni mäel Efesose lähedal &lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/stylite Stylite. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;
* [[Johannes Atarebist]] (suri 737), tuntud kirjanikuna &lt;ref&gt;[https://gedsh.bethmardutho.org/Yuhanon-of-Litarba Yuḥanon of Litarba. - Gorgias Encyclopedic Dictionary of the Syriac Heritage: Electronic Edition]&lt;/ref&gt;
* Theodoulos Oksas (9. sajand), Bütsantsi sambapühak, [[Kristuse pärast meeletu]] ja ikoonimaalija
* Abraham Tel Adanist (10. sajand), valiti piiskopiks

Mitut Kreeka ja Lähis-Ida sambapühakut nimetab [[Johannes Moschus]]e (suri 619) &quot;Pratum spirituale&quot;. Teateid on sellest, et sambapühakute hulgas oli ka naisi. Teada on üheksa sambapühakut, kes valiti piiskoppideks. Kaks [[Süüria õigeusu kirik]]u [[Patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarh]]i olid enne piiskopiametisse valimist sambapühakud.

Sambapühaklus ei jõudnud läänekristlusse. [[Toursi Gregorius]] nimetab siiski oma 6. sajandi lõpul loodud teoses &quot;[[Historia Francorum]]&quot; kohtumist püha [[Wulflaicus]]ega, Yvoi ([[Carignan]]i lähedal [[Ardennid]]es) [[diakon]]iga, kes tegi katset elada samba tipus, kust aga kirikujuhid ta peatselt lahkuma sundisid.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/stylite Stylite. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Erak]]
* [[Kristuse pärast meeletu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://online.ucpress.edu/SLA/article/8/2/159/200638/The-Space-of-the-StyliteColumns-and-Their Dina Boero. The Space of the Stylite: Columns and Their Topographical Contexts. - Studies in Late Antiquity (2024) 8 (2): 159–207.] https://doi.org/10.1525/sla.2024.8.2.159

[[Kategooria:Pühakud]]
[[Kategooria:Kristlus]]</text>
      <sha1>btqea1kxq951rccubv16ph3tddc96if</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188897</id>
      <parentid>7188783</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:02:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sambapühakuid */</comment>
      <origin>7188897</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4498" sha1="nlnv0ap5hj9aqwj8ude16s6ub3iuvjm" xml:space="preserve">[[File:Jordan1622.jpg|thumb|See torn [[Umm ar-Rasas]]es [[Jordaania]]s arvatakse olevat üks vähestest säilinud sambapühaku-sammastest]]
[[File:Spas na Ilyine - Three stylites 3.jpg|thumb|Kolm sambapühakut. [[Theophanes Kreeklane|Theophanes Kreeklase]] [[fresko]] [[Novgorodi Issanda Muutmise kirik]]us]]
'''Sambapühak''' ehk '''stüliit''' (kreeka στυλίτης ''stylitēs'' sõnast στῦλος ''stȳlos'' 'sammas'), ka '''sambnik''' või '''sambur''',  oli kristlik [[askeet]], kes seisis pikki perioode kõrge samba otsas [[paast]]udes ja [[palve]]tades.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/stylite Stylite. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt; Sambapühakud olid eluaegse pühendumuse järgijad, kuid on teada, et mõned neist tegutsesid [[Preester|preestritena]] ja mõned lahkusid sambalt [[piiskop]]iks valimisel.

Sambapühakud järgisid kolme liiki [[askees]]i: alaline elamine ühes kohas, [[kodutus]] ja seismine. Sambaid oli eri kõrguses, kolmest meetrist palju kõrgemateni. Samba tipus oli horisontaalne plaat, mille suurus lubas erakul end rahus välja sirutada, kuid mõni pühak seisis järjepanu väga pikalt puhkamata. Allakukkumise eest kaitses [[rinnatis]].&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/stylite Stylite. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt; Enamasti puudus vari vihma ja päikesepaiste eest, ehkki vahel võis pühaku pea kohal olla väike katus.

[[Toit|Toidu]] ja [[Armulaua sakrament|armulaua]] andmise jaoks erakule kasutati redelit. Alates 6. sajandist võidi mõni sambapühak [[Ordinatsioon|ordineerida]] preestriks. Mõned erakud ei lahkunud sambalt kunagi, mõned võisid seda teha mõnel olulisel põhjusel, näiteks tagakiusamiste ajal või piiskopiametisse valimisel.

== Ajaloost ==
Sambapühakud olid eriti levinud [[Bütsants|Bütsantsi impeerium]]is [[Süüria]] ja [[Palestiina]] provintsides [[5. sajand|5.]] ja [[6. sajand]]il. Tava hääbus umbes mongolite sissetungi ajal 13. sajandil. Viimased teadaolevad sambapühakluse juhtumid pärinevad 19. sajandi Gruusiast ja Rumeeniast.

Traditsioon pärineb Süüriast. Sambapühakluse rajaja ja kuulsaim esindaja oli [[Siimeon Sambnik vanem]]. Väidetavalt elas ta 30 aastat [[Antiookia]] lähedal sambal ja oli laialt tuntud mõjukas jutlustaja. Tema samba ümber püstitatud kirikute kompleks, [[Püha Siimeon Sambniku kirik]], on varemetena tänapäevani säilinud.

== Sambapühakuid ==
Ajaloost on teada ligikaudu 150 sambapühakut, kellest tuntumad on
* [[Siimeon (sambapühak)|Siimeon Sambnik vanem]] (388–459) Süürias
* [[Taaniel Sambnik]] (409–493) [[Konstantinoopol]]is
* [[Siimeon Sambnik noorem]] (521–592) [[Antiookia]] lähedal mäel
* [[Alypius Sambnik]] (suri 640) [[Adrianoopol]]i lähedal
* sambnik Luukas (879–979) [[Halkedon]]i lähedal
* sambnik Laatsarus (968–1054) Galesioni mäel [[Ephesos|Efesos]]e lähedal &lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/stylite Stylite. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;
* [[Johannes Atarebist]] (suri 737), tuntud kirjanikuna &lt;ref&gt;[https://gedsh.bethmardutho.org/Yuhanon-of-Litarba Yuḥanon of Litarba. - Gorgias Encyclopedic Dictionary of the Syriac Heritage: Electronic Edition]&lt;/ref&gt;
* Theodoulos Oksas (9. sajand), Bütsantsi sambapühak, [[Kristuse pärast meeletu]] ja ikoonimaalija
* Abraham Tel Adanist (10. sajand), valiti piiskopiks

Mitut Kreeka ja Lähis-Ida sambapühakut nimetab [[Johannes Moschus]]e (suri 619) &quot;Pratum spirituale&quot;. Teateid on sellest, et sambapühakute hulgas oli ka naisi. Teada on üheksa sambapühakut, kes valiti piiskoppideks. Kaks [[Süüria õigeusu kirik]]u [[Patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarh]]i olid enne piiskopiametisse valimist sambapühakud.

Sambapühaklus ei jõudnud läänekristlusse. [[Toursi Gregorius]] nimetab siiski oma 6. sajandi lõpul loodud teoses &quot;[[Historia Francorum]]&quot; kohtumist püha [[Wulflaicus]]ega, Yvoi ([[Carignan]]i lähedal [[Ardennid]]es) [[diakon]]iga, kes tegi katset elada samba tipus, kust aga kirikujuhid ta peatselt lahkuma sundisid.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/stylite Stylite. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Erak]]
* [[Kristuse pärast meeletu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://online.ucpress.edu/SLA/article/8/2/159/200638/The-Space-of-the-StyliteColumns-and-Their Dina Boero. The Space of the Stylite: Columns and Their Topographical Contexts. - Studies in Late Antiquity (2024) 8 (2): 159–207.] https://doi.org/10.1525/sla.2024.8.2.159

[[Kategooria:Pühakud]]
[[Kategooria:Kristlus]]</text>
      <sha1>nlnv0ap5hj9aqwj8ude16s6ub3iuvjm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Varmo Vene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702417</id>
    <revision>
      <id>7189169</id>
      <parentid>7175742</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:33:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189169</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2053" sha1="i0fr2fhr28v53fnfsdcikjo6nswsod8" xml:space="preserve">[[Fail:Varmo Vene.jpg|pisi|368x368px|Varmo Vene Tartu Ülikooli matemaatilise analüüsi professori [[Rainis Haller|Rainis Halleri]] [[Inauguratsiooniloeng|inauguratsiooniloengil]] [[Tartu Ülikooli aula|Tartu Ülikooli aulas]] 2021. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]
'''Varmo Vene''' (sündinud 2. juulil [[1968]]) on eesti [[arvutiteadlane]]. 

Vene kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Magistrikraad|magistritöö]] &quot;Näidiste laisk sobitamine ja programmide teisendamine [[Hope kompilaator|Hope kompilaatoris]]&quot; ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktoritöö]] &quot;[[Kategoorne programmeerimine]] induktiivsete ja koinduktiivsete tüüpidega&quot;.

Aastatel [[2017]]–[[2023]] oli Vene Tartu Ülikooli [[Programmeerimiskeel|programmeerimiskeelte]] [[semantika]] [[professor]] ning [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] [[õppeprodekaan]], pärast seda [[informaatika]] [[Bakalaureus|bakalaureuse]] [[õppekava]] programmijuht.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Varmo Vene |url=https://www.etis.ee/CV/Varmo_Vene |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=ETIS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Varmo Vene |url=https://scholar.google.com/citations?user=AR7YQTUAAAAJ&amp;hl=en |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=Google Scholar}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

* [[2015]] [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
* [[2023]] [[Tartu Ülikooli medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Vene,Varmo}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]</text>
      <sha1>i0fr2fhr28v53fnfsdcikjo6nswsod8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meelis Kitsing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702686</id>
    <revision>
      <id>7188741</id>
      <parentid>7185557</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:02:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188741</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9480" sha1="oj4nm8xhyp1rqrgueri7xl64k5wxe9l" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}

[[Fail:Meelis Kitsing 2025.jpg|pisi|Meelis Kitsing]]
'''Meelis Kitsing''' (sündinud [[29. mai]]l [[1973]] [[Tartu]]s) on eesti poliitika- ja majandusteadlane. Ta on [[Estonian Business School]]i (EBS) rektor. 

== Haridus ==
Meelis Kitsing lõpetas 1998. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal (BA, võrdsustatud magistrikraadiga) kõrvalerialana politoloogia. Aastatel 2000–2001 õppis ta [[Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kool]]is, kus omandas magistrikraadi (MSc) maailmamajanduse poliitikas Peacocki stipendiaadina. Fulbrighti stipendiaadina lõpetas ta 2004. aastal [[Tuftsi Ülikool]]i Fletcheri õiguse ja diplomaatia kooli ([https://fletcher.tufts.edu/ The Fletcher School of Law and Diplomacy]), kus sai magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias (Master of Arts in Law and Diplomacy). 2015. aastal kaitses ta Massachusettsi Ülikoolis Amhersti kampuses ([https://www.umass.edu/ University of Massachusetts Amherst]) väitekirja poliitikateaduste alal ja sai doktorikraadi (PhD). Tema väitekiri käsitles ettevõtluse ja institutsioonide rolli digitaliseerimisel. 

== Töökäik ==
Aastatel 1995–2000 töötas Kitsing BNS-is, projektijuhina USA reklaamiketis DDB, konsultandina Rootsi koolitusfirmas Mercuri International ja e-kaubanduse iduettevõtte kaasasutaja ja juhina.

Ta on olnud õppejõud [[Massachusettsi Ülikool]]is aastatel 2003–2010 ning teadur [[Kesk-Euroopa Ülikool]]is, [[Harvardi ülikool]]is ja USA digivalitsemise keskuses ([https://www.umass.edu/digitalcenter/node/111/index.html National Center for Digital Government]) 2001–2010.

Hiljem töötas ta [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]is majandusanalüüsi valdkonna juhina (2011–2015) ning [[Riigikantselei]] strateegiabüroos nõunikuna (2015–2017). Ta oli ta [[Arenguseire Keskus]]e uuringute juht aastatel 2017–2020 ja juhataja kohusetäitja 2018–2019.

Alates 2020. aastast on Meelis Kitsing Estonian Business Schooli rektor ja juhatuse esimees. Ta on 2018. aastast ka EBS-i poliitökonoomia professor ning on olnud [[Eesti Majandusteaduse Selts]]i president.{{millal}}

Kitsing on õpetanud ja teinud teadustööd mitmes ülikoolis, sh Harvardi ülikoolis, George Masoni Ülikoolis, Kesk-Euroopa Ülikoolis, [[Connecticuti Ülikool]]is, Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis, Clark University, College of Holy Cross, Emmanuel College ja [https://www.imt.edu/ Institute of Management Technology] (Ghaziabad ja Dubai kampus). 

Ta on juhtinud avaliku sektori teadus- ja arendusasutuse [[Teede Tehnokeskus]] ning Tallinna linnale kuuluva kinnisvarafirma Vanalinna Haldus OÜ nõukogusid. Kitsing on [https://evn.ee/ Eesti Välissuhete Nõukogu] juhatuse liige ja kaasasutaja. Ta kuulub ka [https://teenusmajandus.ee/et Teenusmajanduse Koja] juhatusse ja on [https://www.eurofound.europa.eu/lt/about/who-we-are/management-board Eurofoundi] – Euroopa Liidu Dublinis asuva teadusasutuse – nõukogu liige. Kitsing on olnud üheksa aastat Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige [[Eesti Teaduste Akadeemia]] juures.

== Teadustöö ja publikatsioonid ==
Meelis Kitsingu uurimistöö keskendub digiplatvormide ökosüsteemidele, innovatsioonile ja valitsemise tulevikule. Tema artikleid on avaldatud väljaannetes Policy &amp; Internet, Journal of Information Technology and Politics, Transnational Corporations Review ning mitme rahvusvahelise kirjastuse (sh Routledge Springer, IEEE, ACM, Leuven University Press ja MIT Press) kogumikes.

=== Valik publikatsioone ===
* Kitsing, M. (2026). [https://www.europeanbusinessreview.com/ai-futures-lessons-from-estonias-digital-evolution/ AI Futures: Lessons from Estonia's Digital Evolution.] The European Business Review. June 21. 
* Kitsing, M. (2021). ''[https://www.routledge.com/The-Political-Economy-of-Digital-Ecosystems-Scenario-Planning-for-Alternative-Futures/Kitsing/p/book/9780367653989 The Political Economy of Digital Ecosystems: Scenario Planning for Alternative Futures].'' New York: Routledge.
* Kitsing, M. (2022). “[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/19186444.2022.2145865 Geopolitical Risk and Uncertainty: How Transnational Corporations Can Use Scenario Planning for Strategic Resilience].” ''Transnational Corporations Review'', 14(4).
* Kitsing, M. (2020). “Scenarios as Thought Experiments for Governance.” In Bouckaert, G. &amp; Jann, W. (Eds.) [https://library.oapen.org/bitstream/20.500.12657/23445/1/9789461663078.pdf ''European Perspectives for Public Administration.'' Leuven University Press.]
* Kitsing, M. (2011). “[https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.2202/1944-2866.1095 Success Without Strategy: E-Government Development in Estonia].” ''Policy &amp; Internet'', 3(1).

Täielik publikatsioonide nimekiri on leitav tema [https://www.etis.ee/CV/Meelis_Kitsing Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) profiililt].

== Projektid ja rahvusvaheline tegevus ==
Kitsing on juhtinud ja nõustanud rahvusvahelisi projekte, sealhulgas programme Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Moldovas, Ugandas ja Ukrainas. Tema juhitud projektid on keskendunud muutuste juhtimisele, digipöördele ja stsenaariumide planeerimisele.{{lisa viide}}

Ta on osalenud ka rahvusvaheliste akrediteerimiskomisjonide töös (nt [https://www.efmdglobal.org/ European Foundation for Management Development]) ning on hinnanud ülikoolide tegevusi ja strateegiaid Euroopas ja Lähis-Idas. Samuti kuulub ta teadusgrantide hindamiskomisjonidesse, mida korraldavad muu hulgas [https://etag.ee/ Eesti Teadusagentuur] ja Portugali Teaduse ja Tehnoloogia Sihtasutus ([https://www.fct.pt/ FCT]).

== Tunnustus ==
* Fulbright Scholar, The Fletcher School, Tufts University (2002–2003)
* Armand Hammer Scholar, The Fletcher School, Tufts University (2003–2004)
* Michael Peacock Scholar, London School of Economics (2000–2001)
* Best Research Paper Award, 7th International Conference on Innovation and Entrepreneurship (Singapore, 2017)
* Atlas Economic Research Foundation &amp; John Templeton Foundation Scholar, Estonian Business School (2001–2002)
* Charles Koch Fellow, Cato Institute (1994)
* Humane Studies Fellowship, Institute for Humane Studies, George Mason University (2005)

== Muu tegevus ==
Kitsingu arvamuslugusid on ilmunud Eesti ja rahvusvahelistes väljaannetes, sh [https://www.timeshighereducation.com/campus/how-business-schools-can-turn-ai-threat-sustainability-enabler Times Higher Education], [https://www.europeanbusinessreview.com/ai-futures-lessons-from-estonias-digital-evolution/ The European Business Review], [https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20260526172946131 University World News] [https://www.err.ee/1609837266/meelis-kitsing-konkurentsivoime-algab-vordsetest-voimalustest-hariduses ERR], Äripäev, Postimees, [https://www.nationalreview.com/author/meelis-kitsing/ National Review], [https://ecipe.org/wp-content/uploads/2021/03/ECI_21_PolicyBrief_03_2021_LY03-1.pdf ECIPE Policy Brief], [https://www.pymnts.com/wp-content/uploads/2025/04/TechREG-Chronicle-Digital-Platform-Governance-APRIL-2025.pdf TechREG Chronicle], [https://ies.lublin.pl/video/webinarium-competitiveness-of-central-european-economies-benchmarking-and-best-practices-13-11-2024-r/ Institute of Central Europe] ja [https://wszystkoconajwazniejsze.pl/prof-meelis-kitsing-scenariusze-dla-innowacyjnego-trojmorza/ Wszystko Co Najwazniejsze]. Teda on tsiteerinud väljaanded [https://www.economist.com/international/2011/10/29/government-by-all-the-people The Economist], [https://www.ft.com/content/0de0f690-e23a-3c60-9b09-8f8afe42362f The Financial Times], [https://www.ewmagazine.nl/economie/achtergrond/2024/10/onderzoek-hoe-veilig-is-sparen-in-het-buitenland-85319w/?utm_source=ew&amp;utm_medium=freemium&amp;utm_campaign=abomail&amp;access_code=6a45c673-a2ca-4b40-9b5b-eea57c0baec6 EW], Reader’s Digest, [https://timesofindia.indiatimes.com/blogs/bluesky-thinking/teaching-ai-sustainably-how-business-schools-are-preparing-students-without-compromising-ethics-or-the-planet/ The Times of India], [https://finance.yahoo.com/news/p-q-interview-estonian-business-143338020.html Yahoo Finance], [https://www.euronews.com/travel/2025/08/21/estonias-remote-islands-may-be-europes-best-kept-travel-secret-heres-why EUobserver], [https://poetsandquants.com/2025/07/31/the-pq-interview-estonian-business-schools-meelis-kitsing-on-rethinking-ais-role-in-sustainability/ Poets&amp;Quants] ja [http://bullardfallaezcurra.com/wp-content/uploads/2022/07/Un-Divertimento_AB_23.07.16.pdf El Comercio].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://ebs.ee/en/contacts/meelis-kitsing Estonian Business School – Meelis Kitsing]
* [https://www.etis.ee/CV/Meelis_Kitsing Eesti Teadusinfosüsteem – Meelis Kitsing CV]
* [https://www.routledge.com/The-Political-Economy-of-Digital-Ecosystems-Scenario-Planning-for-Alternative-Futures/Kitsing/p/book/9780367653989 Kitsing, M. (2021). ''The Political Economy of Digital Ecosystems.'' Routledge.]
* [https://arenguseire.ee/inimesed/meelis-kitsing/ Arenguseire Keskus. “Valitsemine 2030” ja “Globaalsed jõujooned” projektid.]
* [https://www.aripaev.ee/a/meelis-kitsing Äripäev] ja [https://www.postimees.ee/term/572557/meelis-kitsing Postimees], intervjuud ja arvamusartiklid.

{{JÄRJESTA:Kitsing, Kitsing}}
[[Kategooria:Eesti majandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti politoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli rektorid]]</text>
      <sha1>oj4nm8xhyp1rqrgueri7xl64k5wxe9l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188743</id>
      <parentid>7188741</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:03:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9513" sha1="3y4amhlbq7dnz5tphsbr4exjzsw8efc" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}}

[[Fail:Meelis Kitsing 2025.jpg|pisi|Meelis Kitsing]]
'''Meelis Kitsing''' (sündinud [[29. mai]]l [[1973]] [[Tartu]]s) on eesti poliitika- ja majandusteadlane. Ta on [[Estonian Business School]]i (EBS) rektor. 

== Haridus ==
Meelis Kitsing lõpetas 1998. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal (BA, võrdsustatud magistrikraadiga) kõrvalerialana politoloogia. Aastatel 2000–2001 õppis ta [[Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kool]]is, kus omandas magistrikraadi (MSc) maailmamajanduse poliitikas Peacocki stipendiaadina. Fulbrighti stipendiaadina lõpetas ta 2004. aastal [[Tuftsi Ülikool]]i Fletcheri õiguse ja diplomaatia kooli ([https://fletcher.tufts.edu/ The Fletcher School of Law and Diplomacy]), kus sai magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias (Master of Arts in Law and Diplomacy). 2015. aastal kaitses ta Massachusettsi Ülikoolis Amhersti kampuses ([https://www.umass.edu/ University of Massachusetts Amherst]) väitekirja poliitikateaduste alal ja sai doktorikraadi (PhD). Tema väitekiri käsitles ettevõtluse ja institutsioonide rolli digitaliseerimisel. 

== Töökäik ==
Aastatel 1995–2000 töötas Kitsing BNS-is, projektijuhina USA reklaamiketis DDB, konsultandina Rootsi koolitusfirmas Mercuri International ja e-kaubanduse iduettevõtte kaasasutaja ja juhina.

Ta on olnud õppejõud [[Massachusettsi Ülikool]]is aastatel 2003–2010 ning teadur [[Kesk-Euroopa Ülikool]]is, [[Harvardi ülikool]]is ja USA digivalitsemise keskuses ([https://www.umass.edu/digitalcenter/node/111/index.html National Center for Digital Government]) 2001–2010.

Hiljem töötas ta [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]is majandusanalüüsi valdkonna juhina (2011–2015) ning [[Riigikantselei]] strateegiabüroos nõunikuna (2015–2017). Ta oli ta [[Arenguseire Keskus]]e uuringute juht aastatel 2017–2020 ja juhataja kohusetäitja 2018–2019.

Alates 2020. aastast on Meelis Kitsing Estonian Business Schooli rektor ja juhatuse esimees. Ta on 2018. aastast ka EBS-i poliitökonoomia professor ning on olnud [[Eesti Majandusteaduse Selts]]i president.{{millal}}

Kitsing on õpetanud ja teinud teadustööd mitmes ülikoolis, sh Harvardi ülikoolis, George Masoni Ülikoolis, Kesk-Euroopa Ülikoolis, [[Connecticuti Ülikool]]is, Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis, Clark University, College of Holy Cross, Emmanuel College ja [https://www.imt.edu/ Institute of Management Technology] (Ghaziabad ja Dubai kampus). 

Ta on juhtinud avaliku sektori teadus- ja arendusasutuse [[Teede Tehnokeskus]] ning Tallinna linnale kuuluva kinnisvarafirma Vanalinna Haldus OÜ nõukogusid. Kitsing on [https://evn.ee/ Eesti Välissuhete Nõukogu] juhatuse liige ja kaasasutaja. Ta kuulub ka [https://teenusmajandus.ee/et Teenusmajanduse Koja] juhatusse ja on [https://www.eurofound.europa.eu/lt/about/who-we-are/management-board Eurofoundi] – Euroopa Liidu Dublinis asuva teadusasutuse – nõukogu liige. Kitsing on olnud üheksa aastat Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige [[Eesti Teaduste Akadeemia]] juures.

== Teadustöö ja publikatsioonid ==
Meelis Kitsingu uurimistöö keskendub digiplatvormide ökosüsteemidele, innovatsioonile ja valitsemise tulevikule. Tema artikleid on avaldatud väljaannetes Policy &amp; Internet, Journal of Information Technology and Politics, Transnational Corporations Review ning mitme rahvusvahelise kirjastuse (sh Routledge Springer, IEEE, ACM, Leuven University Press ja MIT Press) kogumikes.

=== Valik publikatsioone ===
* Kitsing, M. (2026). [https://www.europeanbusinessreview.com/ai-futures-lessons-from-estonias-digital-evolution/ AI Futures: Lessons from Estonia's Digital Evolution.] The European Business Review. June 21. 
* Kitsing, M. (2021). ''[https://www.routledge.com/The-Political-Economy-of-Digital-Ecosystems-Scenario-Planning-for-Alternative-Futures/Kitsing/p/book/9780367653989 The Political Economy of Digital Ecosystems: Scenario Planning for Alternative Futures].'' New York: Routledge.
* Kitsing, M. (2022). “[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/19186444.2022.2145865 Geopolitical Risk and Uncertainty: How Transnational Corporations Can Use Scenario Planning for Strategic Resilience].” ''Transnational Corporations Review'', 14(4).
* Kitsing, M. (2020). “Scenarios as Thought Experiments for Governance.” In Bouckaert, G. &amp; Jann, W. (Eds.) [https://library.oapen.org/bitstream/20.500.12657/23445/1/9789461663078.pdf ''European Perspectives for Public Administration.'' Leuven University Press.]
* Kitsing, M. (2011). “[https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.2202/1944-2866.1095 Success Without Strategy: E-Government Development in Estonia].” ''Policy &amp; Internet'', 3(1).

Täielik publikatsioonide nimekiri on leitav tema [https://www.etis.ee/CV/Meelis_Kitsing Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) profiililt].

== Projektid ja rahvusvaheline tegevus ==
Kitsing on juhtinud ja nõustanud rahvusvahelisi projekte, sealhulgas programme Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Moldovas, Ugandas ja Ukrainas. Tema juhitud projektid on keskendunud muutuste juhtimisele, digipöördele ja stsenaariumide planeerimisele.{{lisa viide}}

Ta on osalenud ka rahvusvaheliste akrediteerimiskomisjonide töös (nt [https://www.efmdglobal.org/ European Foundation for Management Development]) ning on hinnanud ülikoolide tegevusi ja strateegiaid Euroopas ja Lähis-Idas. Samuti kuulub ta teadusgrantide hindamiskomisjonidesse, mida korraldavad muu hulgas [https://etag.ee/ Eesti Teadusagentuur] ja Portugali Teaduse ja Tehnoloogia Sihtasutus ([https://www.fct.pt/ FCT]).

== Tunnustus ==
* Fulbright Scholar, The Fletcher School, Tufts University (2002–2003)
* Armand Hammer Scholar, The Fletcher School, Tufts University (2003–2004)
* Michael Peacock Scholar, London School of Economics (2000–2001)
* Best Research Paper Award, 7th International Conference on Innovation and Entrepreneurship (Singapore, 2017)
* Atlas Economic Research Foundation &amp; John Templeton Foundation Scholar, Estonian Business School (2001–2002)
* Charles Koch Fellow, Cato Institute (1994)
* Humane Studies Fellowship, Institute for Humane Studies, George Mason University (2005)

== Muu tegevus ==
Kitsingu arvamuslugusid on ilmunud Eesti ja rahvusvahelistes väljaannetes, sh [https://www.timeshighereducation.com/campus/how-business-schools-can-turn-ai-threat-sustainability-enabler Times Higher Education], [https://www.europeanbusinessreview.com/ai-futures-lessons-from-estonias-digital-evolution/ The European Business Review], [https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20260526172946131 University World News] [https://www.err.ee/1609837266/meelis-kitsing-konkurentsivoime-algab-vordsetest-voimalustest-hariduses ERR], Äripäev, Postimees, [https://www.nationalreview.com/author/meelis-kitsing/ National Review], [https://ecipe.org/wp-content/uploads/2021/03/ECI_21_PolicyBrief_03_2021_LY03-1.pdf ECIPE Policy Brief], [https://www.pymnts.com/wp-content/uploads/2025/04/TechREG-Chronicle-Digital-Platform-Governance-APRIL-2025.pdf TechREG Chronicle], [https://ies.lublin.pl/video/webinarium-competitiveness-of-central-european-economies-benchmarking-and-best-practices-13-11-2024-r/ Institute of Central Europe] ja [https://wszystkoconajwazniejsze.pl/prof-meelis-kitsing-scenariusze-dla-innowacyjnego-trojmorza/ Wszystko Co Najwazniejsze]. Teda on tsiteerinud väljaanded [https://www.economist.com/international/2011/10/29/government-by-all-the-people The Economist], [https://www.ft.com/content/0de0f690-e23a-3c60-9b09-8f8afe42362f The Financial Times], [https://www.ewmagazine.nl/economie/achtergrond/2024/10/onderzoek-hoe-veilig-is-sparen-in-het-buitenland-85319w/?utm_source=ew&amp;utm_medium=freemium&amp;utm_campaign=abomail&amp;access_code=6a45c673-a2ca-4b40-9b5b-eea57c0baec6 EW], Reader’s Digest, [https://timesofindia.indiatimes.com/blogs/bluesky-thinking/teaching-ai-sustainably-how-business-schools-are-preparing-students-without-compromising-ethics-or-the-planet/ The Times of India], [https://finance.yahoo.com/news/p-q-interview-estonian-business-143338020.html Yahoo Finance], [https://www.euronews.com/travel/2025/08/21/estonias-remote-islands-may-be-europes-best-kept-travel-secret-heres-why EUobserver], [https://poetsandquants.com/2025/07/31/the-pq-interview-estonian-business-schools-meelis-kitsing-on-rethinking-ais-role-in-sustainability/ Poets&amp;Quants] ja [http://bullardfallaezcurra.com/wp-content/uploads/2022/07/Un-Divertimento_AB_23.07.16.pdf El Comercio].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://ebs.ee/en/contacts/meelis-kitsing Estonian Business School – Meelis Kitsing]
* [https://www.etis.ee/CV/Meelis_Kitsing Eesti Teadusinfosüsteem – Meelis Kitsing CV]
* [https://www.routledge.com/The-Political-Economy-of-Digital-Ecosystems-Scenario-Planning-for-Alternative-Futures/Kitsing/p/book/9780367653989 Kitsing, M. (2021). ''The Political Economy of Digital Ecosystems.'' Routledge.]
* [https://arenguseire.ee/inimesed/meelis-kitsing/ Arenguseire Keskus. “Valitsemine 2030” ja “Globaalsed jõujooned” projektid.]
* [https://www.aripaev.ee/a/meelis-kitsing Äripäev] ja [https://www.postimees.ee/term/572557/meelis-kitsing Postimees], intervjuud ja arvamusartiklid.

{{JÄRJESTA:Kitsing, Kitsing}}
[[Kategooria:Eesti majandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti politoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli rektorid]]</text>
      <sha1>3y4amhlbq7dnz5tphsbr4exjzsw8efc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erki Kasemets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>705288</id>
    <revision>
      <id>7189170</id>
      <parentid>7099684</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:35:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189170</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2082" sha1="apsn8xdb0tzb4m2ay2carb8n7crtpi9" xml:space="preserve">'''Erki Kasemets''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1969]]) on eesti kunstnik.

Kasemets on lõpetanud põhikooli [[Tallinna 1. Keskkool]]is ja keskkooli [[Tallinna 46. Keskkool]]is. Ta õppis [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[joonestamine|joonestamist]] ja [[kunstiõpetus]]t. Ta lõpetas [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[lavastuskunst]]i [[bakalaureus]]eõpingud 1995&lt;ref&gt;[https://www.artun.ee/et/stsenograafia-ba/ Kunstiakadeemia stsenograafia eriala lõpetanute loend]. Vaadatud 4. detsembril 2025&lt;/ref&gt; ja sai 1996. aastal [[magistrikraad]]i tööga &quot;Etenduskeskkonna kujundamise võimalusi polügoonteatris&quot;&lt;ref name=magister&gt;[https://www.artun.ee/et/stsenograafia-vilistlased/ Kunstiakadeemia stsenograafia erialal magistrikraadi kaitsnute loend]. Vaadatud 4. detsembril 2025&lt;/ref&gt;. Ta oli esimene, kes Tallinna Kunstiülikoolis sel erialal magistrikraadi kaitses, ja järgmine tuli alles 2002. aastal.&lt;ref name=magister/&gt; 2017 kaitses ta [[Eesti Kunstiakadeemia]]s [[filosoofiadoktor]]i väitekirja&lt;ref&gt;[https://www.artun.ee/et/akadeemia/vilistlased/phd/ Kunstiakadeemias kaitstud doktorikraadid] Vaadatud 4. detsembril 2025&lt;/ref&gt; &quot;Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater&quot;&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/93762 Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater. Brikolaaž kui loome- ja uurimisviis = Outside the ordinary: party, garbage and polygon theatre. Bricolage as a creative and research method] Vaadatud 4. detsembril 2025&lt;/ref&gt;.

[[2002]]. aastal pälvis ta [[Konrad Mäe preemia]].

Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali, installatsiooni ja üldkompositsiooni ning töötanud aastatel 2007–2012 [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] peakunstnikuna.&lt;ref&gt;[https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/erki-kasemets Erki Kasemets] KKEK (vaadatud 5. detsembril 2025)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Kasemets, Erki}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>apsn8xdb0tzb4m2ay2carb8n7crtpi9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koera süda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>705530</id>
    <revision>
      <id>7188898</id>
      <parentid>7156274</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:04:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188898</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17526" sha1="isgmjyo21vo58mu853aiyen1crs3ca6" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{See artikkel|räägib Bulgakovi teosest; 1988. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Koera süda (film 1988)]]}}
{{Infokast raamat
| nimi = Koera süda
| keel = vene
| isbn = 
| oclc = 816041597
| autor = [[Mihhail Bulgakov]]
| žanr = satiiriline teadusulme
| ilmumisaeg = 1968
| ee_ilmumisaeg = 1988
| riik = [[NSV Liit]]
| orig_tiitel = &quot;Собачье сердце&quot;
| tõlge = Maiga Varik
| ee_kirjastaja = [[Perioodika]]
}}

'''&quot;Koera süda&quot;''' on vene kirjaniku [[Mihhail Bulgakov]]i [[novell]]. See on terav satiir [[Bolševikud|bolševismist]], mille Bulgakov kirjutas 1925. aastal [[Uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitika]] kõrgajal, perioodil, mil [[kommunism]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] tundus leevenevat.&lt;ref name=&quot;RefGuide&quot;&gt;{{cite book|last=Cornwell|first=Neil|year=1998|title=Reference Guide to Russian Literature|publisher=Taylor &amp; Francis|isbn=1-884964-10-9|page=103|url=https://books.google.com/books?id=ehaZrlRY_YgC&amp;q=Poligrafovich|author2=Nicole Christian}}&lt;/ref&gt; Novelli on üldiselt tõlgendatud kui allegooriat kommunistlikust revolutsioonist ja &quot;revolutsiooni ekslikust katsest inimkonda radikaalselt muuta&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://m.29.ru/text/gorod/548534.html|title=Второе рождение профессора Преображенского|date=31 July 2012}}&lt;/ref&gt; Teose avaldamine oli Nõukogude Liidus esmalt keelatud, kuid see ringles [[Samizdat|samizdatis]] ringi kuni see 1987. aastal ametlikult avaldati. Sellest tehti Venemaal kohe ka [[Koera süda (film 1988)|filmiversioon]], mis linastus 1988. aasta lõpus ning sai laialdast kiitust ja tõi palju lugejaid Bulgakovi originaalteosele. Sellest alates on novellist saanud Venemaal kultuuriline fenomen, millest teavad ja arutlevad inimesed &quot;koolilastest poliitikuteni&quot;.&lt;ref name=&quot;Sc12&quot;&gt;{{cite web|last=Serebriakov|first=Alexandr|url=http://www.scepsis.ru/library/id_848.html|title=Собачье сердце как зеркало русской контрреволюции|work=Scepsis.ru|access-date=2008-05-20}}&lt;/ref&gt; Teose põhjal on valminud vene- ja itaaliakeelne filmiversioon ning ingliskeelne etendus ja ooper.&lt;ref name=&quot;Sc22&quot;&gt;{{cite web|last=Yankova|first=Tatiana|url=http://scepsis.ru/library/id_873.html|title=Автор и герой в &quot;Собачьем сердце&quot;|work=Scepsis.ru|access-date=2008-05-20}}&lt;/ref&gt;

== Taust ==
1925. aastal lükati raamatu avaldamine tagasi osaliselt tollase partei juhtiva ametniku [[Lev Kamenev]]i mõju tõttu. Bulgakov kirjutas seejärel 1926. aastal [[Moskva Kunstiteater|Moskva Kunstiteatri]] jaoks sama loo põhjal näidendi. Kuid näidend tühistati pärast seda, kui salapolitsei ehk [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|OGPU]] konfiskeeris käsikirja ja selle koopiad. Käsikirja tagasisaamiseks sekkus lõpuks [[Maksim Gorki]].&lt;ref name=&quot;RefGuide2&quot;&gt;{{cite book|last=Cornwell|first=Neil|year=1998|title=Reference Guide to Russian Literature|publisher=Taylor &amp; Francis|isbn=1-884964-10-9|page=103|url=https://books.google.com/books?id=ehaZrlRY_YgC&amp;q=Poligrafovich|author2=Nicole Christian}}&lt;/ref&gt; 

Novell ilmus ametlikus trükis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] alles 1987. aastal, enam kui 60 aastat pärast selle valmimist; enne seda paljundati seda samizdati teel. 1968. aastal avaldas kirjastus Harvill Press teose ingliskeelse versiooni, mille tõlkis Michael Glenny.

Üks professor Preobraženski tegelaskuju võimalik prototüüp on vene kirurg Serge Voronoff, kes oli tuntud oma eksperimentide poolest, mille käigus ta siirdas inimestele loomade munandeid ja kilpnäärmeid, kuigi oli ka teisi, kes tegid sarnast tööd.&lt;ref&gt;Tatiana Bateneva. ''In the quest for longevity humans are ready to become relatives with any animals'' Archived 2007-09-28 at the Wayback Machine (in Russian)&lt;/ref&gt; Teine võimalik prototüüp on professor Vasily Preobraženski, kes oli Peterburi sünnitusabi ja günekoloogia instituudi juht ajal kui novell kirjutati. Tema esimene teadusartikkel käsitles munasarjade siirdamist meestele. Sarnaselt fiktiivse professoriga &quot;ei meeldinud talle proletariaadid&quot; ning arvatavasti seetõttu saadeti ta [[Arhangelsk]]isse, kus ta oma tööd jätkas, sealhulgas munasarjade siirdamist, mis kuulujuttude järgi tõid kaasa lühiajalise noorendava mõju.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://m.29.ru/text/gorod/548534.html|title=Второе рождение профессора Преображенского|date=31 July 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;&quot;140 лет со дня рождения профессора Василия Васильевича Преображенского&quot;.  In: Юбилейные и памятные даты медицины и здравоохранения Архангельской области на 2014 год, Том II, Архангельск, pp. 22–32. 2014 www.google.com/url?q=http://www.nsmu.ru/university/museum/1429__2014_2%2520.pdf&amp;sa=U&amp;ved=0ahUKEwis6MfJkuDbAhWGInwKHRN8BMA4KBAWCCAwCQ&amp;usg=AOvVaw15HK3nFXam5he86dc4Jgxq{{Dead link|date=July 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}&lt;/ref&gt;

== Süžee ==
[[Fail:Kustodiev_dogs.jpg|pisi|&quot;Catching Stray Dogs&quot; (&quot;Hulkuvate koerte püüdmine&quot;), [[Boriss Kustodijev|Boriss Kustodijevi]] maal 1920. aastatest ]]
1924. aastal Moskvas leiab kokk ühel talvepäeval prügikastist toitu otsiva hulkuva koera, kellele ta kuuma vett peale kallab. Ukseavas hüljatult lamades ootab koer enesehaletsuses oma lõppu. Tema üllatuseks ilmub edukas kirurg Filipp Filippovitš Preobraženski ja pakub koerale vorstitükki. Ülirõõmus koer järgneb Filippile tema korterisse, kus koer saab nimeks Šarik (eesti k. tähendab &quot;väikest palli&quot;). Koer leiab, et see on irooniline, kuna tema meelest sobib nimi Šarik pigem hellitatud paksule koerale. 

Majas tutvub Šarik doktor Preobraženski majapidamisega, kuhu kuuluvad doktor Ivan Arnoldovitš Bormental (professori õpilane ja [[Mentorlus|protežee]]) ja kaks teenijannat Zinaida Prokofjevna Bunina ja Darja Petrovna Ivanova. Hoolimata professori avalikust kommunismivastasest ideoloogiast, muudab tema pidev [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] juhtkonna ravimine ta puutumatuks. Selle tulemusena keeldub ta oma seitsmetoalist korterit väiksemaks muutmast ja kohtleb Švonderi juhitud eluasemekomitees olevaid bolševikke avalikult põlgusega. Uuest peremehest mõjutatuna võtab Šarik kergesti omaks &quot;härrasmehe koera&quot; rolli.

Mõne päeva pärast hakkab üks teenijatest Šarikut Moskvas jalutuskäikudele viima. Uues kaelarihmas uhkeldav Šarik ei lase end mööduva hulkuva koera pilgetest häirida. Šariku tervise paranedes avaldab professor lõpuks oma tegelikud kavatsused koeraga. Kui Filippi laborit valmis sätitakse, lukustab ta Šariku vannituppa.
[[Fail:Собачье_сердце._Фото_1.jpg|pisi|Šarik toibub operatsioonist 2015. aasta lavastuses]]
Kui vihane Šarik plaanib taas Filippi öökulli topist hävitada, avaneb uks ning ta tiritakse kaelast kinni laborisse. Seal antakse talle rahustit ja operatsioon algab. Bormentali abiga teostab professor Šariku peal koljupuurimist ning siirdab talle inimese [[Ajuripats|hüpofüüsi]]. Samuti avatakse Šariku ülakeha ja talle siirdatakse inimese [[munandid]]. Elundid on saadud Klim Grigorevitš Tšugunkinilt, kes tapeti kakluse käigus ja oli varas, alkohoolik ja kiusaja. Korduvad adrenaliinisüstid hoiavad ära koera operatsioonilaual suremise.

Siinkohal liigub loo jutustamine Šariku vaatepunktist Bormentali omale, tuginedes tema märkmetele juhtumi kohta. Lõpuks jutustatakse kogu lugu ka kolmanda isiku vaatepunktist.

Operatsioonijärgsete nädalate jooksul on kogu majapidamine šokeeritud, kuna Šarik hakkab moonduma uskumatult lohakaks ja esialgu primitiivseks inimeseks. Pärast liidu sõlmimist Švondriga antakse endisele koerale dokumendid absurdse nime &quot;Poligraf Poligrafovitš Šarikov&quot; all. Preobraženski tahtis valida nime oma [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrist, kuid selle asemel valis Šarik hoopis nime. &quot;Poligraf&quot; on vene keeles mitme trükikunsti ja -tehnoloogiaga seotud sõna tüvi.

Selle tagajärjel üritavad professor ja Bormental kannatlikult õpetada Šarikovile elementaarseid käitumisreegleid. Selle asemel narrib Šarikov neid tsaari ajastu jäänukiteks ja väidab, et parem on käituda &quot;loomulikult&quot;. Šarik ropendab naiste ees, keeldub habet ajamast, kannab pesemata riideid ja sööb räpaselt.

Samal ajal muudab Šarikov professori elu järk-järgult elavaks põrguks. Ühel päeval kassi taga ajades keerab ta kogemata kraani lahti. Kuna vannitoa uks on lukus ja Šarikov ei suuda seda avada, ujutab vesi kogu korteri üle. Hiljem tabatakse ta ühe teenijanna seksuaalse väärkohtlemise katselt. Raevust lööb Bormental Šarikovi korduvalt ja käseb tal vabandada. Vihane Šarikov lahkub korterist ja jääb kadunuks mitmeks päevaks.

Hiljem palub Bormental professorilt luba Šarikovile [[Arseen|arseeni]] manustada ja ta tappa ning kutsub teda &quot;koera südamega meheks&quot;. Professor on ehmunud ja käsib Bormentalil &quot;koera mitte laimata&quot;. Ta selgitab, et kõik Šarikovi vead on tingitud nendest inimkeha osadest, mis pärinesid kodutult bolševismi pooldavalt alkohoolikult . Seejärel teeb Bormental ettepaneku operatsioon uuesti teha ja kasutada seekord geeniuse kehaosasid. Professor jällegi keeldub ning selgitab, et operatsiooni mõte oli edendada [[Inimene|inimrassi]]. Professor loobub oma varasematest veendumustest ja tunnistab, et igal maanaisel on võimalik sünnitada geenius ja seetõttu on [[eugeenika]] ajaraiskamine. Kokkuvõttes keeldub professor Šarikovi tapmisest või operatsiooni uuesti tegemisest, mis võib kergesti põhjustada ka tema surma.

Šarikov naaseb koju ning selgitab, et Nõukogude valitsus pakkus talle tööd. Nüüd ta veedab oma tööpäevi hulkuvate kasside püüdmise ja kägistamisega. Ta ütleb, et partei teeb neist töölisklassi jaoks odavaid karusnahast kasukaid. Varsti toob Šarikov koju naissoost töökaaslase, keda ta tutvustab professorile oma [[vabaabielu]] abikaasana.

Selle asemel, et Šarikovi nõudmiste kohaselt neile eraldi tuba anda, kutsub professor naise kõrvale ja selgitab talle, et Šarikov on laborieksperimendi kohutavalt ebaõnnestunud tulemus. Naisele oli varem öeldud, et Šarikov sai vigastada, võideldes admiral [[Aleksandr Koltšak]]iga Siberis [[Valgekaartlased|Valge armee]] vastu. Tõde teada saades lahkub ta pisarais korterist. Vihast raevunud Šarikov vannub, et laseb naise vallandada. Bormental peksab Šarikovi taas läbi ja sunnib teda lubama, et ta midagi sellist ei tee.

Järgneval päeval saabub kõrge parteiametnik ja professor Preobraženski patsient ja hea sõber Pjotr Aleksandrovitš ning teatab professorile, et Šarikov on ta salapolitseile ehk [[Tšekaa|tšekaale]] üles andnud. Parteiametnik selgitab, et temaga ei juhtu midagi, kuna valitsus ei usalda Šarikovi ning seejärel lahkub. Kui Šarikov tagasi tuleb, käsevad professor ja Bormental tal korterist lõplikult lahkuda. Šarikov keeldub ja võtab selle asemel [[Revolver|revolvri]] välja. Raevunud professor ja Bormental hüppavad talle kallale.

Sel ööl valitseb korteris õõvastav vaikus ning tuled jäävad pärast magamaminekut mitmeks tunniks põlema. Järgnevatel päevadel professor ja Bormental näevad rohkem puhanud välja kui enne Šarikovi tulekut. Lõpuks saabub politsei, keda saadab rahulolev Švonder.

Kodu läbiotsimisel nõuavad nad professorilt ja Bormentalilt Šarikovi väljatoomist, ähvardades kohese vahistamisega. Hirmutamatult käsib professor Bormentalil kutsuda Šarikovi, kes muutub tagasi koeraks. Professor nimetab muutust loomulikuks nähtuseks, kuid lugejale on ilmne, et tema ja Bormental on teinud Šarikovile uue operatsiooni. Rabatud Švonder järgneb seepeale lahkuvale politseile.

Taas täielikult koeraks muutunud Šarik jätkab rõõmsalt härrasmehe koera rollis. Siiski raamatu lõpus kirjeldab ta, kuidas professor toob koju inimaju ja eemaldab sellest hüpofüüsi. See näitab, et Šarikul on säilinud mingid mälestused oma elust inimesena või siis viitab professori kavatsusele uuesti sarnane eksperiment läbi viia.

== Teemad ==
Novelli tõlgendati nii bolševismi [[Satiir|satiirina]] kui ka [[eugeenika]] kriitikana.&lt;ref&gt;[https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=940DEFDC173FF932A35751C0A96E948260 New York Times review] Stage: Heart of a Dog, 1988-02-01.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Bulgakov's biography at [http://www.sovlit.net/bios/bulgakov.html SovLit.net].&lt;/ref&gt; Üks levinud tõlgendus on, et Bulgakov püüdis näidata kõiki süsteemi vastuolusid, milles koera intelligentsusega mees Šarikov võis saada oluliseks osaks. J.A.E. Curtisi sõnul nähti Šarikut &quot;tõrjuva proletaarlase kehastusena&quot; ning professor tähistas &quot;hüperboolset nägemust kodanlikust unistusest&quot;.'''&lt;ref name=&quot;RefGuide3&quot;&gt;{{cite book|last=Cornwell|first=Neil|year=1998|title=Reference Guide to Russian Literature|publisher=Taylor &amp; Francis|isbn=1-884964-10-9|page=103|url=https://books.google.com/books?id=ehaZrlRY_YgC&amp;q=Poligrafovich|author2=Nicole Christian}}&lt;/ref&gt;'''

Nimed on loos olulisel kohal. Preobraženski nimi on tuletatud venekeelsest sõnast, mis tähendab &quot;muutumist&quot;. &quot;Šarik&quot; on Venemaal tavapärane koeranimi, mis tähendab &quot;väikest palli&quot;.

Nimi ja [[Patronüüm|isanimi]] &quot;Poligraf Poligrafovitš&quot; kajastab vene kirjanduses levinud asjatute topeltnimede traditsiooni, mis viitab [[Nikolai Gogol|Nikolai Gogoli]] tegelastele Akakii Akakievitšile teoses &quot;Sinel&quot; ja Pifagor Pifagorovitšile teoses &quot;The Carriage&quot; (&quot;Vagun&quot;). Nimi on samuti satiiriline viide uute nimede andmise tavadele Nõukogude Liidus. Siiski valiti nimi vene traditsiooni järgi &quot;kalendri alusel&quot;, kus Poligrafi [[nimepäev]] on 4. märtsil. Nimel Poligraf on palju võimalikke tähendusi, sealhulgas seoses kalendrite printimise protsessiga.&lt;ref name=&quot;march4&quot;&gt;{{cite book|last1=Milne|first1=Lesley|date=1990|title=Mikhail Bulgakov: A Critical Biography|publisher=Cambridge University Press|isbn=9780521227285|pages=65–66|access-date=5 April 2016|url=https://books.google.com/books?id=sC8FKXBgrkgC&amp;pg=PA66}}&lt;/ref&gt;

Alkohoolikust ja hulkurist inimimplantaatide doonori nimi on Tšugunkin (&quot;tšugun&quot; ehk malm), mida võib näha kui [[Jossif Stalin|Stalini]] nime paroodiana (&quot;stal&quot; ehk teras).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Собачье сердце - С.Иоффе. Тайнопись в «Собачьем сердце» |url=https://bylgakov.ucoz.ru/index/s_ioffe_tajnopis_v_sobachem_serdce/0-44 |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=bylgakov.ucoz.ru}}&lt;/ref&gt;

== Teose adaptatsioonid ==

=== Mängufilm ===
Lugu filmiti itaalia keeles 1976. aasta itaalia-saksa komöödiafilmis &quot;Cuorde di cane&quot;, kus Preobraženskit mängis Max von Sydow.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Cuore di cane |kuupäev=1976-01-23 |url=https://www.imdb.com/title/tt0072837/ |väljaandja=Corona Filmproduktion, Filmalpha |vaadatud=2025-12-09}}&lt;/ref&gt;

1988. aastal valmis Vladimir Bortko [[Koera süda (film 1988)|samanimeline]] Nõukogude film (seepiatoonides).&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Sobachye serdtse |kuupäev=1988-11-20 |url=https://www.imdb.com/title/tt0096126/ |väljaandja=Lenfilm Studio |vaadatud=2025-12-09}}&lt;/ref&gt; Mitmed filmistseenid on filmitud ebatavaliselt madalast koera vaatepunktist. 

=== Sõnalavastus ===
2024. aasta märtsis lavastasid James Ahearne ja Matthew Beaumont &quot;Koera südame&quot; Leedsi Ülikoolis.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120321065431/http://www.stage.leeds.ac.uk/Events/2011_james_ahearne_heart_of_a_dog.html &quot;Stage@leeds&quot;]. Archived from [https://stage.leeds.ac.uk/Events/2011_james_ahearne_heart_of_a_dog.html the original] on 2012-03-21. Retrieved 2011-03-11.&lt;/ref&gt;

=== Muusikal ===
Austraalias loodi &quot;Koera südame&quot; põhjal muusikaline [[Adaptatsioon (kirjandus)|adaptatsioon]] , mis esietendus 2013. aasta mais.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cerabona |eesnimi=Ron |kuupäev=2013-06-14 |pealkiri=Musical masters the mind of a dog |url=https://www.canberratimes.com.au/story/6155233/musical-masters-the-mind-of-a-dog/ |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=www.canberratimes.com.au |keel=en-au}}&lt;/ref&gt; Selle autor on Jim McGrath, helilooja Marc Robertson ja lavastaja Nick Byrne.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210117155057/http://www.heartofadogthemusical.com/ &quot;heartofadogthemusical.com&quot;]. Retrieved 27 July 2015.&lt;/ref&gt;

=== Ooper ===
William Bergsma koomiline [[ooper]] &quot;The Murder of Comrade Sharik&quot; (1973) põhineb Bulgakovi novelli süžeel.

2007. aastal esietendus Guerilla Operas Rudolf Rojahni ooper „Koera süda“, mille lavastas Sally Stunkel. 2010. aastal lavastas teise lavastuse Copeland Woodruff.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170922002114/http://guerillaopera.org/repertoire/heart-of-a-dog/#sthash.pmvuhLAm.dpbs &quot;Heart of a Dog&quot;]. ''guerillaopera.org''. Archived from [https://guerillaopera.org/repertoire/heart-of-a-dog/#sthash.pmvuhLAm.dpbs the original] on 2017-09-22. Retrieved 2017-09-21.&lt;/ref&gt;

2010. aastal esietendus [[De Nederlandse Opera|Hollandi ooperiteatris]] ooper „Koera süda“, mille muusika kirjutas Aleksander Raskatov ja lavastas Simon McBurney.&lt;ref&gt;[https://operaballet.nlen/program/2009-2010/dogs-heart/ &quot;2009–2010 Calendar: The Amsterdam Music Theatre&quot;.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Opéra de Lyon esitas selle uuesti 2014. aasta jaanuaris.

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Vene kirjandus]]
[[Kategooria:Jutustused]]
[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:1925. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>isgmjyo21vo58mu853aiyen1crs3ca6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7188796</id>
      <parentid>7188737</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:28:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7188796</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="69898" sha1="lcycfa5g9z73p2e3ii19i63opkdji50" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>lcycfa5g9z73p2e3ii19i63opkdji50</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188856</id>
      <parentid>7188796</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:56:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7188856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="69967" sha1="mokwo2bw8jpshi5qaqrt93s3dr23os2" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>mokwo2bw8jpshi5qaqrt93s3dr23os2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188887</id>
      <parentid>7188856</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:54:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7188887</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="70021" sha1="dlyu5iry2on2auj330a705nu1voveuq" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>dlyu5iry2on2auj330a705nu1voveuq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188957</id>
      <parentid>7188887</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:56:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7188957</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="70071" sha1="suzwd8woq22zhsxanj9yhkdrnvo82q8" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>suzwd8woq22zhsxanj9yhkdrnvo82q8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188958</id>
      <parentid>7188957</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:57:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7188958</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="70076" sha1="p4b8uac36iwtrm3mev9cu9solnwjc3j" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>p4b8uac36iwtrm3mev9cu9solnwjc3j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189063</id>
      <parentid>7188958</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T04:11:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7189063</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="70148" sha1="9sl7iuziuprdd37hsxflu5j48aejhs1" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>9sl7iuziuprdd37hsxflu5j48aejhs1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta Iraani sõja kronoloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710709</id>
    <revision>
      <id>7189092</id>
      <parentid>7185028</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:34:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 29. juuni */</comment>
      <origin>7189092</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95356" sha1="pthor5kfns58ph8moei1kh7ulcsbs4z" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
{{sisukord paremale}}
== Veebruar-märts ==
=== 28. veebruar ===
[[File:Frank E Petersen Jr Supports Operation Epic Fury (9542622).jpg| thumb| USS Frank E. Petersen Jr tulistab 28. veebruaril 2026 operatsiooni Epic Fury ajal [[BGM-109 Tomahawk|tiibraketi Tomahawk]]]]
[[File:Attack on Lamerd 1 Tasnim 28Feb2026.jpg| thumb| Iraani edelaosas [[Lamerd]]is sai kahjustada elamurajoon pärast raketirünnakut kohaliku infrastruktuuri vastu]]
[[File:Shajareh Tayyebeh school in Minab photos from Mehr (3).jpg| thumb| Päästjad ja elanikud otsivad läbi [[Minabi]] tütarlaste algkooli rususid]]

[[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 
Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;
[[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt; [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell.

[[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;

=== 1. märts ===
[[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt; Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506.

Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 2. märts ===
Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone.

Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena.

Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest.

Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; Iisrael vastas õhulöökidega  Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett.

Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787.

=== 4. märts ===
[[File:Attack on residential homes in central Tehran 1.jpg| thumb| Purustused Teheranis peale USA ja Iisraeli rünnakuid]]

Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;
USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 

USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele 
[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026&lt;/ref&gt; Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime

Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. &quot;Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti.&quot;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&amp;name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni.

Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi.

Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla.

=== 7. märts ===
Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. 

Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;
Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit.

USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump.

=== 8. märts ===
Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks  ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. märts ===
Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde.

Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. märts ===
USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt; USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam.

[[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. märts ===
Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud.

Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
* Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine
* reparatsioonide maksmine Iraanile 
* kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.

=== 13. märts ===
Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt; 
mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh:
* Iraan: üle 1300 
* Liibanon: 773
* Iisrael: 15
* Iraak: 32
* Kuveit: 6
* Araabia Ühendemiraadid: 6
* Omaan: 5
* Saudi Araabia: 2 
* Bahreinis: 2
* USA: 13 (mitmes riigis)
* Prantsusmaa: 1 (Iraagis)

=== 14. märts ===
USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; Saarel olev naftataristu jäi puutumata.

Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

USA Bagdadi saatkonda  tabas tundmatu päritolu rakett.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. märts ===
Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.

Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. 

[[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni.

=== 16. märts ===
Iisrael alustas Liibanonis &quot;piiratud&quot; maismaaoperatsioone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;, 
Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. märts ===
USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;
Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.&lt;ref&gt;[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. märts ===
Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026&lt;/ref&gt; ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud.

=== 22. märts ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust.

=== 23. märts ===
Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026&lt;/ref&gt;
USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et võtab  30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla.
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;
Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. märts ===
Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 

Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 
et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 

Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;
USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. märts ===
USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt;

President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt; USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat.

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 2. aprill ===
Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;, 
andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;
Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill ===
Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt; Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;, teine järgmisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 4. aprill ===
&quot;Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu&quot;, ütles USA president Donald Trump.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt; Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. &lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti.

Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. aprill ===
Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. aprill ===
USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud.
Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt; 

USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. aprill ===
USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine  Liibanonis vähemalt 254 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;

Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
ja maagaasi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt; 
hinnad järsult alla.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. aprill ===
USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;
Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;
Nafta hind langes peale seda järsult.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt; vastuseks USA blokaadile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;

== Mai ==
=== 4. mai ===
USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;
Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. mai ===
Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. mai ===
USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. mai ===
USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. mai ===
Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president ei olnud Iraani vastusega rahul&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026&lt;/ref&gt;
ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. mai ===
Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. mai ===
USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. mai ===
USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. mai ===
Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026&lt;/ref&gt; 
USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. mai ===
USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. mai ===
Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. mai ===
USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. mai ===
USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none  |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
USA ja Iraan vahetasid õhulööke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. juuni ===
Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
Iraan tulistas alla USA kopteri [[Boeing AH-64 Apache|Apache]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050270/hormuzi-vaina-lahedal-kukkus-alla-usa-apache-i-rundekopter Hormuzi väina lähedal kukkus alla USA Apache'i ründekopter] ERR, 9. VI 2026&lt;/ref&gt;
USA vastas õhurünnakutega Iraani sõjalistele objektidfele.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051341/usa-ja-iraan-korraldasid-vastastikku-ohurunnakuid USA ja Iraan korraldasid vastastikku õhurünnakuid] ERR, 10. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. juuni ===
Iisrael ja Hezbollah andsid vastastikku õhulööke.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590791/trumpi-diil-ohus-hezbollah-pommitas-iisraeli-ja-iisrael-omakorda-beirutit-oodatakse-iraani-reaktsiooni Trumpi diil ohus? Hezbollah pommitas Iisraeli ja Iisrael omakorda Beirutit, oodatakse Iraani reaktsiooni] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590838/trump-lahvatas-roppuse-saatel-et-netanyahul-puudub-igasugune-hindamisvoime-diil-iraaniga-aga-olla-jous Trump lahvatas roppuse saatel, et Netanyahul puudub igasugune olukorra hindamise võime. Diil Iraaniga aga olla jõus] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055007/usa-ja-iraani-rahulepingu-kohal-on-murepilved USA ja Iraani rahulepingu kohal on murepilved] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
USA ja Iraan leppisid kokku rahumemorandumis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590796/reuters-avaldas-usa-iraani-kokkuleppe-vaidetava-mustandi-iraani-sonul-antakse-neile-ule-25-miljardit-dollarit Avaldati USA-Iraani kokkuleppe väidetav mustand. Iraani sõnul antakse neile üle 25 miljardit dollarit] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590865/iraani-rahutingimuste-seas-on-punkt-mis-taotleb-rundajatelt-riigi-ulesehitamiseks-300-miljardit-dollarit Iraani rahutingimuste seas on punkt, mis taotleb ründajatelt riigi ülesehitamiseks 300 miljardit dollarit] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt;, 
mille allkirjastamine toimub nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590854/voolaku-nafta-donald-trumpi-teatel-on-esialgne-rahulepe-iraaniga-solmitud „Voolaku nafta!“ Donald Trumpi teatel on rahulepe Iraaniga valmis, ametlik allkirjastamine tuleb reedel] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056753/sveits-usa-iraani-lepe-allkirjastatakse-reedel-burgenstockis Šveits: USA-Iraani lepe allkirjastatakse reedel Bürgenstockis] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] ja Iraani esndajas allkirjastasid [[vaherahu|kokkuleppe]] Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591728/taistekst-usa-iraani-labiraakimised-allkirjastatud-on-algne-kokkulepe TÄISTEKST | USA-Iraani läbirääkimised: allkirjastatud on algne kokkulepe] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591743/vabariiklased-kritiseerivad-iraaniga-allkirjastatud-lepet-reagan-pooraks-end-hauas-ringi Vabariiklased kritiseerivad Iraaniga allkirjastatud lepet: Reagan pööraks end hauas ringi] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591911/analuus-usa-iraani-lepe-muudab-islamireziimi-varasemast-voimsamaks-miks-peaks-iisrael-seda-lubama ANALÜÜS | USA-Iraani lepe muudab islamirežiimi varasemast võimsamaks. Miks peaks Iisrael seda lubama?] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Leppe põhjal lõpetab Iraan [[Hormuzi väin]]a blokaadi ja USA Iraani mereblokaadi. 60 päeva jooksul toimuvad läbirääkimised&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591959/vance-iraaniga-solmitud-kokkuleppest-60-paevane-periood-labiraakimisteks-on-alanud Vance Iraaniga sõlmitud kokkuleppest: 60-päevane periood läbirääkimisteks on alanud] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; Iraani tuumaprogrammi üle ja [[rahuleping]]u sõlmimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057914/usa-ja-iraan-allkirjastasid-kokkuleppe-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan allkirjastasid kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;

Peale leningu sõlmimist algas laevaliikusus Hormuzi väinas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610058334/esimesed-tankerid-labisid-hormuzi-vaina Esimesed tankerid läbisid Hormuzi väina] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja nafta hind maailmaturul alustas langemist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057935/nafta-hind-jatkab-langemist Nafta hind jätkab langemist] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Iisrael ja Hezbollah' leppisid kokku relvarahus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592261/iisrael-ja-hezbollah-leppisid-kokku-relvarahus-parast-usa-ja-iraani-koneluste-katkemist Iisrael ja Hezbollah leppisid kokku relvarahus pärast USA ja Iraani kõneluste katkemist] Delfi, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;
Relvarahule eelnenud lahingute tõttu jättis Iraan ära kõnelused USAga.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059276/times-lahingud-liibanonis-nurjasid-usa-ja-iraani-rahukonelused Times: lahingud Liibanonis nurjasid USA ja Iraani rahukõnelused] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Lahingute tõttu Liibanonis sulges Iraan Hormuzi väina.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592357/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059906/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
[[Šveits]]is [[Bürgenstock]]is algasid USA ja Iraani läbirääkimised Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060248/usa-ja-iraan-peavad-sveitsis-konelusi-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan peavad Šveitsis kõnelusi Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;
Vahendajate sõnul tehti läbirääkimistel mõningaid edusamme.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592499/trumpi-liitlane-labiraakimised-iraaniga-ebaonnestuvad-usa-votab-jouga-kontrolli-hormuzi-ule USA-Iraani kõnelustel tehti väidetavalt edusamme, Trump ähvardas uuesti pommitamisega] Delfi, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060692/vahendajariikide-sonul-tehti-usa-ja-iraani-konelustel-edusamme Vahendajariikide sõnul tehti USA ja Iraani kõnelustel edusamme] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuni ===
USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592792/usa-peatas-60-paevaks-sanktsioonid-iraani-naftale USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;
Iraan avas Hormuzi väina laevaliikluseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061598/usa-peatas-sanktsioonid-iraani-vastu USA peatas sanktsioonid Iraani vastu] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
[[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] (IMO) alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592950/uro-alustas-hormuzi-vaina-loksu-jaanud-laevade-evakueerimist ÜRO alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist Hormuzi väina kaudu] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593059/iraan-hoiatas-hormuzi-labivaid-laevu-valesti-valitud-marsruut-voib-olla-ohtlik Iraan hoiatas Hormuzi läbivaid laevu. Valesti valitud marsruut võib olla ohtlik] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593268/iraan-tahab-hormuzi-vainas-kehtestada-maksu-tulu-jagataks-teiste-lahiriikidega Iraan tahab Hormuzi väinas kehtestada maksu. Tulu jagataks teiste lähiriikidega] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Iisraeli ja  Liibanoni läbirääkimiste tulemusena lahkub Iisrael kahest Lõuna-Liibanoni piirkonnast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064262/iisrael-lahkub-kokkuleppe-alusel-kahest-liibanoni-piirkonnast Iisrael lahkub kokkuleppe alusel kahest Liibanoni piirkonnast] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ründas Hormuzi väinas Singapuri lipu all sõitnud kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063683/iraani-droonirunnak-pani-hormuzi-vaina-hapra-vaherahu-proovile Iraani droonirünnak pani Hormuzi väina hapra vaherahu proovile] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. juuni ===
USA andis löögi Iraani raketi- ja drooniladude ning rannikualade radaripositsioonide pihta pärast seda, kui Iraan oli rünnanud kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064496/usa-andis-parast-kaubalaeva-rundamist-loogi-iraani-sihtmarkide-pihta USA andis pärast kaubalaeva ründamist löögi Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. juuni ===
USA ja Iraan leppisid kokku rünnakute lõpetamises.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065390/axios-iraan-ja-usa-leppisid-kokku-runnakute-lopetamises Axios: Iraan ja USA leppisid kokku rünnakute lõpetamises] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 7. juuli ===
Iraan ründas Hormuzi väina lähistel kaubalaevu. USA vastas sellele õhulöökidega Iraani rannikul asuvatele sõjalistele sihtmärkidele ning taastas islamiriigi-vastased naftapiirangud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072533/usa-ja-iraan-vahetavad-taas-ohulooke USA ja Iraan vahetavad taas õhulööke] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>pthor5kfns58ph8moei1kh7ulcsbs4z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189193</id>
      <parentid>7189092</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:21:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 7. juuli */</comment>
      <origin>7189193</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95860" sha1="t68llg74psn96p12qdt4msbbftlrhpn" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
{{sisukord paremale}}
== Veebruar-märts ==
=== 28. veebruar ===
[[File:Frank E Petersen Jr Supports Operation Epic Fury (9542622).jpg| thumb| USS Frank E. Petersen Jr tulistab 28. veebruaril 2026 operatsiooni Epic Fury ajal [[BGM-109 Tomahawk|tiibraketi Tomahawk]]]]
[[File:Attack on Lamerd 1 Tasnim 28Feb2026.jpg| thumb| Iraani edelaosas [[Lamerd]]is sai kahjustada elamurajoon pärast raketirünnakut kohaliku infrastruktuuri vastu]]
[[File:Shajareh Tayyebeh school in Minab photos from Mehr (3).jpg| thumb| Päästjad ja elanikud otsivad läbi [[Minabi]] tütarlaste algkooli rususid]]

[[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 
Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;
[[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt; [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell.

[[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;

=== 1. märts ===
[[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt; Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506.

Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 2. märts ===
Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone.

Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena.

Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest.

Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; Iisrael vastas õhulöökidega  Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett.

Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787.

=== 4. märts ===
[[File:Attack on residential homes in central Tehran 1.jpg| thumb| Purustused Teheranis peale USA ja Iisraeli rünnakuid]]

Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;
USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 

USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele 
[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026&lt;/ref&gt; Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime

Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. &quot;Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti.&quot;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&amp;name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni.

Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi.

Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla.

=== 7. märts ===
Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. 

Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;
Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit.

USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump.

=== 8. märts ===
Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks  ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. märts ===
Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde.

Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. märts ===
USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt; USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam.

[[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. märts ===
Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud.

Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
* Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine
* reparatsioonide maksmine Iraanile 
* kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.

=== 13. märts ===
Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt; 
mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh:
* Iraan: üle 1300 
* Liibanon: 773
* Iisrael: 15
* Iraak: 32
* Kuveit: 6
* Araabia Ühendemiraadid: 6
* Omaan: 5
* Saudi Araabia: 2 
* Bahreinis: 2
* USA: 13 (mitmes riigis)
* Prantsusmaa: 1 (Iraagis)

=== 14. märts ===
USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; Saarel olev naftataristu jäi puutumata.

Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

USA Bagdadi saatkonda  tabas tundmatu päritolu rakett.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. märts ===
Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.

Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. 

[[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni.

=== 16. märts ===
Iisrael alustas Liibanonis &quot;piiratud&quot; maismaaoperatsioone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;, 
Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. märts ===
USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;
Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.&lt;ref&gt;[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. märts ===
Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026&lt;/ref&gt; ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud.

=== 22. märts ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust.

=== 23. märts ===
Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026&lt;/ref&gt;
USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et võtab  30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla.
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;
Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. märts ===
Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 

Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 
et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 

Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;
USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. märts ===
USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt;

President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt; USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat.

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 2. aprill ===
Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;, 
andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;
Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill ===
Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt; Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;, teine järgmisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 4. aprill ===
&quot;Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu&quot;, ütles USA president Donald Trump.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt; Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. &lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti.

Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. aprill ===
Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. aprill ===
USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud.
Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt; 

USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. aprill ===
USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine  Liibanonis vähemalt 254 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;

Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
ja maagaasi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt; 
hinnad järsult alla.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. aprill ===
USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;
Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;
Nafta hind langes peale seda järsult.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt; vastuseks USA blokaadile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;

== Mai ==
=== 4. mai ===
USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;
Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. mai ===
Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. mai ===
USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. mai ===
USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. mai ===
Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president ei olnud Iraani vastusega rahul&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026&lt;/ref&gt;
ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. mai ===
Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. mai ===
USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. mai ===
USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. mai ===
Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026&lt;/ref&gt; 
USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. mai ===
USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. mai ===
Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. mai ===
USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. mai ===
USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none  |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
USA ja Iraan vahetasid õhulööke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. juuni ===
Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
Iraan tulistas alla USA kopteri [[Boeing AH-64 Apache|Apache]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050270/hormuzi-vaina-lahedal-kukkus-alla-usa-apache-i-rundekopter Hormuzi väina lähedal kukkus alla USA Apache'i ründekopter] ERR, 9. VI 2026&lt;/ref&gt;
USA vastas õhurünnakutega Iraani sõjalistele objektidfele.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051341/usa-ja-iraan-korraldasid-vastastikku-ohurunnakuid USA ja Iraan korraldasid vastastikku õhurünnakuid] ERR, 10. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. juuni ===
Iisrael ja Hezbollah andsid vastastikku õhulööke.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590791/trumpi-diil-ohus-hezbollah-pommitas-iisraeli-ja-iisrael-omakorda-beirutit-oodatakse-iraani-reaktsiooni Trumpi diil ohus? Hezbollah pommitas Iisraeli ja Iisrael omakorda Beirutit, oodatakse Iraani reaktsiooni] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590838/trump-lahvatas-roppuse-saatel-et-netanyahul-puudub-igasugune-hindamisvoime-diil-iraaniga-aga-olla-jous Trump lahvatas roppuse saatel, et Netanyahul puudub igasugune olukorra hindamise võime. Diil Iraaniga aga olla jõus] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055007/usa-ja-iraani-rahulepingu-kohal-on-murepilved USA ja Iraani rahulepingu kohal on murepilved] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
USA ja Iraan leppisid kokku rahumemorandumis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590796/reuters-avaldas-usa-iraani-kokkuleppe-vaidetava-mustandi-iraani-sonul-antakse-neile-ule-25-miljardit-dollarit Avaldati USA-Iraani kokkuleppe väidetav mustand. Iraani sõnul antakse neile üle 25 miljardit dollarit] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590865/iraani-rahutingimuste-seas-on-punkt-mis-taotleb-rundajatelt-riigi-ulesehitamiseks-300-miljardit-dollarit Iraani rahutingimuste seas on punkt, mis taotleb ründajatelt riigi ülesehitamiseks 300 miljardit dollarit] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt;, 
mille allkirjastamine toimub nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590854/voolaku-nafta-donald-trumpi-teatel-on-esialgne-rahulepe-iraaniga-solmitud „Voolaku nafta!“ Donald Trumpi teatel on rahulepe Iraaniga valmis, ametlik allkirjastamine tuleb reedel] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056753/sveits-usa-iraani-lepe-allkirjastatakse-reedel-burgenstockis Šveits: USA-Iraani lepe allkirjastatakse reedel Bürgenstockis] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] ja Iraani esndajas allkirjastasid [[vaherahu|kokkuleppe]] Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591728/taistekst-usa-iraani-labiraakimised-allkirjastatud-on-algne-kokkulepe TÄISTEKST | USA-Iraani läbirääkimised: allkirjastatud on algne kokkulepe] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591743/vabariiklased-kritiseerivad-iraaniga-allkirjastatud-lepet-reagan-pooraks-end-hauas-ringi Vabariiklased kritiseerivad Iraaniga allkirjastatud lepet: Reagan pööraks end hauas ringi] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591911/analuus-usa-iraani-lepe-muudab-islamireziimi-varasemast-voimsamaks-miks-peaks-iisrael-seda-lubama ANALÜÜS | USA-Iraani lepe muudab islamirežiimi varasemast võimsamaks. Miks peaks Iisrael seda lubama?] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Leppe põhjal lõpetab Iraan [[Hormuzi väin]]a blokaadi ja USA Iraani mereblokaadi. 60 päeva jooksul toimuvad läbirääkimised&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591959/vance-iraaniga-solmitud-kokkuleppest-60-paevane-periood-labiraakimisteks-on-alanud Vance Iraaniga sõlmitud kokkuleppest: 60-päevane periood läbirääkimisteks on alanud] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; Iraani tuumaprogrammi üle ja [[rahuleping]]u sõlmimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057914/usa-ja-iraan-allkirjastasid-kokkuleppe-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan allkirjastasid kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;

Peale leningu sõlmimist algas laevaliikusus Hormuzi väinas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610058334/esimesed-tankerid-labisid-hormuzi-vaina Esimesed tankerid läbisid Hormuzi väina] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja nafta hind maailmaturul alustas langemist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057935/nafta-hind-jatkab-langemist Nafta hind jätkab langemist] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Iisrael ja Hezbollah' leppisid kokku relvarahus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592261/iisrael-ja-hezbollah-leppisid-kokku-relvarahus-parast-usa-ja-iraani-koneluste-katkemist Iisrael ja Hezbollah leppisid kokku relvarahus pärast USA ja Iraani kõneluste katkemist] Delfi, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;
Relvarahule eelnenud lahingute tõttu jättis Iraan ära kõnelused USAga.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059276/times-lahingud-liibanonis-nurjasid-usa-ja-iraani-rahukonelused Times: lahingud Liibanonis nurjasid USA ja Iraani rahukõnelused] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Lahingute tõttu Liibanonis sulges Iraan Hormuzi väina.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592357/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059906/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
[[Šveits]]is [[Bürgenstock]]is algasid USA ja Iraani läbirääkimised Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060248/usa-ja-iraan-peavad-sveitsis-konelusi-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan peavad Šveitsis kõnelusi Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;
Vahendajate sõnul tehti läbirääkimistel mõningaid edusamme.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592499/trumpi-liitlane-labiraakimised-iraaniga-ebaonnestuvad-usa-votab-jouga-kontrolli-hormuzi-ule USA-Iraani kõnelustel tehti väidetavalt edusamme, Trump ähvardas uuesti pommitamisega] Delfi, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060692/vahendajariikide-sonul-tehti-usa-ja-iraani-konelustel-edusamme Vahendajariikide sõnul tehti USA ja Iraani kõnelustel edusamme] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuni ===
USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592792/usa-peatas-60-paevaks-sanktsioonid-iraani-naftale USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;
Iraan avas Hormuzi väina laevaliikluseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061598/usa-peatas-sanktsioonid-iraani-vastu USA peatas sanktsioonid Iraani vastu] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
[[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] (IMO) alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592950/uro-alustas-hormuzi-vaina-loksu-jaanud-laevade-evakueerimist ÜRO alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist Hormuzi väina kaudu] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593059/iraan-hoiatas-hormuzi-labivaid-laevu-valesti-valitud-marsruut-voib-olla-ohtlik Iraan hoiatas Hormuzi läbivaid laevu. Valesti valitud marsruut võib olla ohtlik] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593268/iraan-tahab-hormuzi-vainas-kehtestada-maksu-tulu-jagataks-teiste-lahiriikidega Iraan tahab Hormuzi väinas kehtestada maksu. Tulu jagataks teiste lähiriikidega] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Iisraeli ja  Liibanoni läbirääkimiste tulemusena lahkub Iisrael kahest Lõuna-Liibanoni piirkonnast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064262/iisrael-lahkub-kokkuleppe-alusel-kahest-liibanoni-piirkonnast Iisrael lahkub kokkuleppe alusel kahest Liibanoni piirkonnast] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ründas Hormuzi väinas Singapuri lipu all sõitnud kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063683/iraani-droonirunnak-pani-hormuzi-vaina-hapra-vaherahu-proovile Iraani droonirünnak pani Hormuzi väina hapra vaherahu proovile] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. juuni ===
USA andis löögi Iraani raketi- ja drooniladude ning rannikualade radaripositsioonide pihta pärast seda, kui Iraan oli rünnanud kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064496/usa-andis-parast-kaubalaeva-rundamist-loogi-iraani-sihtmarkide-pihta USA andis pärast kaubalaeva ründamist löögi Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. juuni ===
USA ja Iraan leppisid kokku rünnakute lõpetamises.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065390/axios-iraan-ja-usa-leppisid-kokku-runnakute-lopetamises Axios: Iraan ja USA leppisid kokku rünnakute lõpetamises] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 7. juuli ===
Iraan ründas Hormuzi väina lähistel kaubalaevu. USA vastas sellele õhulöökidega Iraani rannikul asuvatele sõjalistele sihtmärkidele ning taastas islamiriigi-vastased naftapiirangud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072533/usa-ja-iraan-vahetavad-taas-ohulooke USA ja Iraan vahetavad taas õhulööke] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
USA ründas Iraanis 80 sihtmärki. Iraan vastas rünnakutega Bahreinis ja Kuveidis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595762/video-usa-sojavagi-rundas-iraanis-ule-80-sihtmargi VIDEO | USA sõjavägi ründas Iraanis 80 sihtmärki. Iraan vastas rünnakutega Bahreinis ja Kuveidis] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595842/trump-mis-minusse-puutub-on-kokkulepe-iraaniga-labi Trump: mis minusse puutub, on kokkulepe Iraaniga läbi] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>t68llg74psn96p12qdt4msbbftlrhpn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jason Dupasquier</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712213</id>
    <revision>
      <id>7188852</id>
      <parentid>7177090</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:46:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7098" sha1="mn1co0qzd3ocgb5150dyw1w5ktl5zgk" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
{{Infokast sportlane
| nimi = Jason Dupasquier
| pilt = FIM CEV Repsol Albacete (20) (cropped).jpg
| pildiallkiri = Jason Dupasquier (2018)
| riik = Šveits
| sünniaeg = {{sünniaeg|2001|9|7}}
| sünnikoht = [[Bulle]], Šveits
| surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2021|5|30|2001|09|7}}
| surmakoht = [[Firenze]], [[Toscana]], Itaalia
}}
'''Jason Dupasquier''' ([[7. september]] [[2001]] [[Bulle]] – [[30. mai]] [[2021]] [[Firenze]]) oli [[Šveits|Šveitsi]] [[Mootorratta võidusõit|motoringrajasõitja]].

== Karjäär ==
Dupasquier alustas oma võistluskarjääri 2011. aastal, võisteldes Šveitsi [[Mootorratta võidusõit#Supermoto|Supermoto]] meistrivõistlustel. Ta tuli mitmekordseks meistriks ning 2016. aastal läks üle [[Mootorratta võidusõit|ringrajasõidule]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2021-05-30 |pealkiri=Jason Dupasquier: Moto3 rider dies from injuries sustained in qualifying crash |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/57299713 |vaadatud=2026-03-30}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal oli ette nähtud, et ta võistleb [[Red Bull MotoGP Rookies Cup|Red Bull Rookies Cupis]], kuid vigastas reieluu, mille tõttu ta ei saanud võistelda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sports |eesnimi=Dorna |pealkiri=Jason Dupasquier: Switzerland’s rising star |url=https://www.motogp.com/en/news/2021/05/30/jason-dupasquier-switzerland-s-rising-star/375924 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210530193546/https://www.motogp.com/en/news/2021/05/30/jason-dupasquier-switzerland-s-rising-star/375924 |arhiivimisaeg=2021-05-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Dupasquier tegi debüüdi Red Bull Rookies Cupis 2019. aastal ning talle pakuti kaheaastast lepingut Moto3 klassis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=IXS |url=https://ixs.com/moto-ixs-athleten-jason-dupasquier |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602212723/https://ixs.com/moto-ixs-athleten-jason-dupasquier |arhiivimisaeg=2021-06-02 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=IXS |keel=de}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Schiffmann |eesnimi=Patrick |kuupäev=2019-09-17 |pealkiri=Jason Dupasquier 2020 in der Moto3 |url=https://www.moto.ch/jason-dupasquier-2020-in-der-moto3/ |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=moto.ch |keel=de-DE}}&lt;/ref&gt; Ta tegi oma Moto3 debüüdi [[2020. aasta Moto3 hooaeg|2020. aastal]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ja lõpetas hooaja üldarvestuses 28. kohal.

== Hukkumine ==
29. mail 2021, [[Itaalia mootorrataste Grand Prix'|Itaalia Grand Prix'l]] [[Autodromo Internazionale del Mugello|Mugellos]] oli Dupasquier avariis [[Ayumu Sasaki]] ja [[Jeremy Alcoba|Jeremy Alcobaga]] kvalifikatsiooni lõpuosas.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2021-05-30 |pealkiri=Moto3 rider Jason Dupasquier dies aged 19 after accident in qualifying |keel=en |väljaanne=the Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/2021/may/30/jason-dupasquier-moto3-rider-dies-aged-19-after-accident-in-qualifying |vaadatud=2026-03-30}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sterling |eesnimi=Wayne |kuupäev=2021-05-30 |pealkiri=Moto3 rider Jason Dupasquier, 19, dies after crash in qualifying |url=https://www.cnn.com/2021/05/30/motorsport/jason-dupasquier-moto3-rider-dies-spt-intl |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=CNN |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Dupasquier kukkus üheksanda ja kümnenda kurvi vahel ning sai pihta oma mootorrattalt ja seejärel Sasaki mootorrattalt. Sessioon peatati kohe punase lipuga. Hilisemas intervjuus ütles Alcoba, et ta arvas, et ta sõitis ka Dupasquierist üle. [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon|FIM-i]] kiirreageerimise meditsiinisõidukid saabusid kiiresti sündmuskohale ning Dupasquieri raviti rajal umbes 30 minutit, enne helikopteri saabumist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-05-30 |pealkiri=Swiss motorcyclist Jason Dupasquier dies in Moto3 crash at 19 |url=https://www.nbcnews.com/news/sports/swiss-motorcyclist-jason-dupasquier-dies-moto3-crash-19-n1269120 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=NBC News |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Dupasquier viidi Careggi Ülikooli haiglasse Firenzes,&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; kus talle tehti &quot;rindkere operatsioon veresoonte vigastuse tõttu&quot; ning [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] maailmameistrivõistluste korraldajate teatel opereeriti teda ka ajutrauma tõttu. Ta suri vigastusjärgsete tüsistuste tõttu, olles hommikul deklareeritud ajusurnuna ja elutoetusest lahti ühendatud, ümbritsetuna oma perest ja lähedastest sõpradest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CPgy6A4jAcQ/ |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt; Dupasquieri meeskond, [[Prüstel GP]] teatas, et nad ei osale pühapäevasel võidusõidul.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Enne MotoGP võistlusstarti pühapäeval tehti minutiline leinaseisak. [[Fabio Quartararo]], sel ajal maailmameistrivõistluste liider, võitis võidusõidu ning peatus Dupasquieri kukkumispaigas (9. kurv, Arrabbiata 2) ja osutas taevasse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Washington Post - Breaking news and latest headlines, U.S. news, world news, and video |url=https://www.washingtonpost.com/ |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=The Washington Post |keel=en}}&lt;/ref&gt; Samuti lehvitas ta parc fermé'sse jõudes [[Šveitsi lipp|Šveitsi lippu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jason Dupasquier: Moto3 motorcycle racer dies after crash at Italian grand prix qualifying |url=https://news.sky.com/story/jason-dupasquier-moto3-motorcycle-racer-dies-after-crash-at-italian-grand-prix-qualifying-12320823 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Sky News |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Pärand ==
18. juunil 2021 eemaldati Dupasquieri number 50 Moto3 klassis kasutusest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2021-06-18 |pealkiri=Jason Dupasquier's #50 retired from the Moto3™ class |url=https://www.motogp.com/en/videos/2021/06/18/jason-dupasquiers-50-retired-from-the-moto3-class/www.motogp.com/en/videos/2021/06/18/jason-dupasquiers-50-retired-from-the-moto3-class/27103 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Pärast kolme teismelise surma 2021. aasta mootorratta võidusõitmis hooajal (vanustes 14, 15 ja 19) kehtestasid korraldajad [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon|FIM]] ja [[MotoGP Sports Entertainment Group|Dorna Sports]] alates 2023. aastast uued miinimumvanuse reeglid. Suuremates mootorratta ringrajasõidu sarjades tõsteti vanusepiir 16-lt 18-le, lisaks vähendati lubatud võistlejate arvu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Duncan |eesnimi=Lewis |kuupäev=23. oktoober 2021 |pealkiri=FIM raises age limits for junior series following teenager deaths |url=https://www.autosport.com/motogp/news/fim-raises-age-limits-for-junior-series-following-teenager-deaths/6699869/ |vaadatud=30. märtsil 2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Dupasquier, Jason}}
[[Kategooria:Šveitsi sportlased]]
[[Kategooria:Mootorrattasportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 2001]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]</text>
      <sha1>mn1co0qzd3ocgb5150dyw1w5ktl5zgk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Santianese kihelkond (Pravia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712908</id>
    <revision>
      <id>7188843</id>
      <parentid>7138524</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:10:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7188843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1277" sha1="omo6h267xzq56njdl255vfn90ca0g08" xml:space="preserve">[[File:Santianes de Pravia.jpg|thumb|San Juan Apóstol y Evangelista kirik Santianesis]]
'''Santianes''' on [[kihelkond]] [[Pravia vald|Pravia vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s.&lt;ref&gt;[https://www.ayto-pravia.es/parroquias Parroquias. - Ayuntamento de Pravia]&lt;/ref&gt; Kihelkonnas on kolm küla, kus 2011. aasta seisuga elas 631 elanikku.

Asula algus ulatub arheoloogilisele matejalile toetudes [[Rooma riik|Rooma]] aega, mil kohas oli asula Flavium Avia.

Nimi Santianes saab alguse varakeskajast, mil rajati apostel Johannesele pühitsetud kirik (&quot;Sancti Joannis / Santianes&quot;).&lt;ref&gt;[https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/santianes-de-pravia Santianes de Pravia - Turismo Asturias]&lt;/ref&gt;

Kihelkonna kolm küla on Bances, Los Cabos ja Santianes. Piirkonna vaatamisväärsuste hulgas on Los Cabose kunstikeskus ning Santianeses asuvad Palacio de Salas ja 8. sajandist (774–783) pärinev kuningas [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]] rajatud [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik|San Juani kirik]]&lt;ref&gt;[https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/santianes-de-pravia Santianes de Pravia. - Turismo Asturias]&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Astuuria]]
[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]</text>
      <sha1>omo6h267xzq56njdl255vfn90ca0g08</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188903</id>
      <parentid>7188843</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:12:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7188903</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1298" sha1="2ln7ka7eusy7v3n1kg0nz7l5cb1w0ga" xml:space="preserve">[[File:Santianes de Pravia.jpg|thumb|San Juan Apóstol y Evangelista kirik Santianesis]]
'''Santianes''' on [[kihelkond]] [[Pravia vald|Pravia vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s.&lt;ref&gt;[https://www.ayto-pravia.es/parroquias Parroquias. - Ayuntamento de Pravia]&lt;/ref&gt; Kihelkonnas on kolm küla, kus 2011. aasta seisuga elas 631 elanikku.

Asula algus ulatub arheoloogilisele materjalile toetudes [[Rooma riik|Rooma]] aega, mil kohas oli asula Flavium Avia.

Nimi Santianes saab alguse [[Varakeskaeg|varakeskajast]], mil rajati [[apostel Johannes]]ele pühitsetud kirik (&quot;Sancti Joannis / Santianes&quot;).&lt;ref&gt;[https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/santianes-de-pravia Santianes de Pravia - Turismo Asturias]&lt;/ref&gt;

Kihelkonna kolm küla on Bances, Los Cabos ja Santianes. Piirkonna vaatamisväärsuste hulgas on Los Cabose kunstikeskus ning Santianeses asuvad Palacio de Salas ja 8. sajandist (774–783) pärinev kuningas [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]] rajatud [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik|San Juani kirik]]&lt;ref&gt;[https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/santianes-de-pravia Santianes de Pravia. - Turismo Asturias]&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Astuuria]]
[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]</text>
      <sha1>2ln7ka7eusy7v3n1kg0nz7l5cb1w0ga</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vía Verde de Ojos Negros</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713051</id>
    <revision>
      <id>7188837</id>
      <parentid>7148853</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T16:59:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7188837</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12954" sha1="rj6zlnjqvpr8wtat57c7rgd53plkxi1" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
[[Fail:Via verda ojos negros arribant al Palancar.JPG|alt=Nõlv Ojos Negrose teel, möödudes Barraquesist ja jõudes Palancari jaama|pisi|Nõlv Ojos Negrose teel, möödudes Barraquesist ja jõudes Palancari jaama]]
'''Ojos Negrosi rohetee''' ([[Hispaania keel|hispaania]] keeles '''la Vía Verde de Ojos Negros''', tuntud ka kui ''la Vía Minera'') on 160-kilomeetrine roheline tee Hispaanias, mis asub [[Aragón|Aragóni]] [[Terueli provints|provintsis Terueli provintsis]] asuva Santa Eulalia del Campo küla ja [[Valencia provints|Valencianencia provintsis]] [[Valencia autonoomne piirkond|asuva]] Algimia d'Alfara küla vahel.

Kaheks osaks jagatud raudtee moodustab osa Hispaania 2700 km pikkusest raudteevõrgust „Via Verde”, mille eest vastutab Hispaania Raudteede Sihtasutus (''Fundación de los ferrocarriles españoles'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://viasverdes.com/en/about_us.asp |pealkiri=Spanish Railways Foundation - Spanish GreenWays Programme |vaadatud=2026-04-12 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930064057/https://www.viasverdes.com/en/about_us.asp |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2020. aastal on see Hispaania pikim roheline tee.&lt;ref&gt;[https://elpais.com/elpais/2017/04/19/inenglish/1492605114_006108.html El País. Spain’s top 10 bike routes]&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
19. sajandi lõpus anti Terueli Ojos Negrosi valla [[Raud|rauamaagi]] kaevandamise õigused mitmele [[Baskid|baski]] päritoluga ärimehele, kes asutasid 3. septembril 1900 ettevõtte ''Compañía Minera de Sierra Menera''. Kaevandatud maavarade paljukuse ja kvaliteedi ning lahknevuste [[Ferrocarril central de Aragón|Ferrocarril central de Aragón'i]] (mis haldas Terueli-Sagunto liini, mis kulgeb paljudes lõikudes paralleelselt Ojos Negrosi raudteeliiniga) juhtkonnaga ajasid ettevõtet taotlema luba [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] ehitamiseks [[Rauamaak|rauamaagi]] transportimiseks Puerto de Saguntosse [[Vahemeri|Vahemere rannikul]].&lt;ref&gt;[http://www.turismo.teruel.es/?nav=itinerarios_via_verde&amp;lang=en_US# Teruel City Council website. Ojos Negros Greenway]&lt;/ref&gt;

200 kilomeetri pikkune raudteeliin ehitati 1903. aastal ja ehituse ajal oli see Euroopa pikim ühe eraettevõtte omanduses olev raudteeliin. 

Liin suletati 29. juulil 1972, kuna tekkis vajadus suuremimate transpordivõimaluste järgi.&lt;ref&gt;[http://www.123meridianwest.com/spanish-green-ways-ojos-negros/ 123MeridianWest. History of Ojos Negros Greenway]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Pärast Sagunto maagitöötlemistehaste sulgemist läks Sierra Menera kaevandusettevõte 1987. aastal pankrotti.
[[Fail:Jérica._Vista_desde_la_Vía_Verde_2.jpg|pisi|Jérica linn vaadatuna Ojos Verdese roheliselt teelt.]]
[[Fail:Hay_un_túnel_al_fondo_del_camino_(217198156).jpg|pisi|Tunnel Via Verde de Ojos Negrosel Segorbe lähedal.]]
[[Fail:Camino_Verde_Sierra_Menera_Santa_Eualalia_del_Campo_2.jpg|pisi|Viidad Santa Eulalia del Campo jaamas.]]
[[Fail:Senyal_de_població_a_la_Via_Verda_d'Ojos_Negros.jpg|pisi|Marsruuditähis Valencias Algar de Palancia lähedal.]]
[[Fail:Jérica._Torre_mudéjar_1.jpg|pisi|Mudejari kellatorn Jéricas]]
[[Fail:Segorbe._Acueducto_3.JPG|pisi|Segorbe 14. sajandi akvedukti osa]]
[[Fail:Ermita_S._Roque.JPG|pisi|Püha Rochi erakla, Albentosa]]
[[Fail:Sarrión_portal_de_Teruel.jpg|pisi|Terueli värav, Sarrión]]
[[Fail:Torre_de_la_Catedral_de_Teruel.JPG|pisi|Terueli katedraali torn]]

== Raudteeks ümberehitamine ==
2001. aastal otsustas Valencia autonoomne omavalitsus muuta endise raudteelõigu Algimia d'Alfarast Barracasesse raudteetrassiks. Sarnase otsuse tegi [[Diputación General de Aragón|Aragoni autonoomne omavalitsus]] hiljem [[Aragón|Aragoni]] piirkonnas Santa Eulalia del Campo külla kulgeva liinilõigu kohta.

2020. aastal ei olnud Santa Eulalia del Campo ja Ojos Negrose vahelise viimase liinilõigu raudteetrassiks muutmise kohta lõplikku otsust tehtud.

2017. aastal teatas Valencia autonoomne omavalitsus plaanist ühendada Ojos Negrose roheline tee [[Valencia]] linnaga Vía Churra rohelise tee pikenduse kaudu, mis kulgeb Valencia pealinnast Sagunto linna ja Albalat dels Tarongersi külla&lt;ref&gt;[http://www.viasverdes.com/en/itineraries/itinerario.asp?id=106 Vias Verdes. Vía Xurra]&lt;/ref&gt; Laiendusprojekt peaks valmima aastatel 2020–2021.&lt;ref&gt;[https://mediambient.gva.es/es/web/vias-ciclopeatonales/publicador/-/asset_publisher/xKw0f36j8KxL/content/conexion-via-verde-ojos-negros-albalat-dels-tarongers-sagunt-y-via-xurra-pucol-sagunt- Valencian Regional Government. Connection of Vía Verde Ojos Negros (Albalat dels Tarongers - Sagunto) and Vía Xurra (Puçol - Sagunto)(Spanish)]&lt;/ref&gt;

== Geograafia ==
Algne raudtee sai alguse Ojos Negrose külas Jiloca maakonnas, kus see pööras kagusse, ületades Jiloca jõe oru Terueli provintsi pealinna ning seejärel üle Escandóni kuru ja läbi Sierra de Javalambre mäeaheliku [[Valencia autonoomne piirkond|Valencia piirkonda]] . Pärast Barracase nõmmesid sisenes liin Sierra Calderona mäestikku ja alustas peaaegu 1000 meetri pikkust laskumist Saguntosse Vahemere rannikul.

== Marsruut ==
Ojos Negrose raudtee trass ei järgi täielikult endist raudteed, peamiselt erinevate hoonete ja teede infrastruktuuri ehitamise tõttu pärast algse liini sulgemist. See kehtib eriti piirkondades, kus endine raudtee langeb kokku Aragoni A-23 kiirteega.

Olemasolev marsruut on jagatud kaheks osaks:

'''''Ojos Negros I''''': see lõik algab Valencias Algimia de Alfara külas ja läbib muuhulgas Altura, Segorbe, Jérica, Viveri ja Caudieli linnu (või nende lähedal), enne kui lõpeb Barracases, mis on viimane linn [[Castellóni provints|Castellóni provintsis]] enne Terueli sisenemist. See umbes 70 kilomeetri pikkune marsruudi lõik tõuseb umbes 800 meetrit Vahemerest ''Meseta Centrali'' kõrgusele.

Marsruudi pind vaheldub [[Asfaltbetoon|asfaldi]], tihendatud [[Kruusatee|kruusa]] ja mulla vahel. Marsruut läbib 15 endist [[Tunnel|raudteetunnelit]] ja ületab kaheksa silda ning on varustatud erinevate puhkealadega.

'''''Ojos Negros II''''': see lõik algab Barracases (Castellónis) ja läbib muuhulgas Sarrióni (tuntud kui maailma [[Trühvel|trühvlipealinn]]&lt;ref&gt;[https://elpais.com/elpais/2015/03/03/inenglish/1425387961_395051.html El País. The truffle capital of the world]&lt;/ref&gt; ), La Puebla de Valverde, Terueli ja Cella valdu, enne kui lõpeb Santa Eulalia del Campo külas (Teruelis). See on 91 kilomeetrit pikk ja läbib Ojos Verdes Greenway kõrgeima punkti, Escandóni kuru, mis asub 1218 meetri kõrgusel merepinnast ja umbes 15 kilomeetri kaugusel Terueli linnast.

Marsruudil vaheldub asfaltkatte, tihendatud pind ja ballastikiht. See läbib viit tunnelit ja ületab 13 [[Viadukt|viadukti]] .

See Via Verde de Ojos Negrose lõik on välja töötatud Hispaania Põllumajandus-, Kalandus- ja Toiduministeeriumi Loodusradade Programmi&lt;ref&gt;[https://www.mapa.gob.es/en/ Spanish Ministry of Agriculture, Fishing and Food. Natural Trails Programme] &lt;/ref&gt; raames.

2020. aasta mais anti välja vastavad haldusload, et lubada Vía Verde de Ojos Negrose ühendamist [[Kantaabria|Kantaabria rannikuga]], järgides kavandatud [[Santander|Santanderi]] -Sagunto raudtee marsruuti.&lt;ref&gt;[https://www.diariodeteruel.es/movil/noticia.asp?notid=1024499&amp;fbclid=IwAR3vsRQmVdieRLDOQnkD-9v3zNPcfaSBsTE7VAZtU71bouXhns_XwTz_lIo#.XsQ1C28lEi4.facebook Administrative licences granted for extension of Ojos Negros-Cantabrian Greenway (Spanish)] &lt;/ref&gt;

=== Sildid ===
Ojos Negrose roheline teel on arvukad Vía Verde kilomeetri-, suuna- ja infoviitadega Algímia d'Alfarast Barracaseni. Kui roheline tee siseneb Terueli provintsi, on marsruut varustatud Hispaania Põllumajandus-, Kalandus- ja Toiduministeeriumi looduslike matkaradade (''Caminos naturales'') programmi kuuluvate viitadega.&lt;ref&gt;[https://www.mapa.gob.es/en/desarrollo-rural/temas/caminos-naturales/default.aspx Spanish Ministry for Agriculture, Fisheries and Food Nature Trails Programme (English)]&lt;/ref&gt;

=== Valgustus ===
Teatud marsruudi tunnelid on varustatud tehisvalgustusega (püsiva või liikumisanduriga aktiveeritava), kuigi kasutajatel (ja eriti jalgratturitel) on soovitatav oma tuled kaasas kanda.

=== Kliima ===
Valencia rannikul valitseb tüüpiline kuumade suvedega Vahemere kliima, mis on [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi liigitatud Csa kliimaks ning mida iseloomustavad kuumad ja kuivad suved ning pehmed ja niisked talved, mille sisemaal esineb harva külma.

Terueli provints liigitatakse Köppeni provintsiks Bsk, mis tähistab külma poolkuiva kliimat soojade kuni kuumade suvede ja kuivade, külmade talvedega. Terueli observatooriumis mõõdetud kõrgeim temperatuur on 39,3°C (4. august 2007), samas kui madalaim on -22,5°C (26. detsember 2001). Lumesadu pole talvekuudel ebatavaline. Sademeid on kõige vähem talvel (mitte suvel, erinevalt suuremast osast Hispaaniast) ja kõige rohkem kevade lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.iberianature.com/material/Spain_climate/teruel_climate.htm IberiaNature. Climate and weather of Teruel]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Kuna Valencias on suvel kõrged temperatuurid ning Teruelis talvel sageli registreeritakse miinuskraade ja lumesadu, on marsruudi läbimiseks optimaalsed aastaajad [[kevad]] ja [[sügis]] .

=== Raskusaste ===
Ojos Negrose roheline tee ei tekita enamiku kasutajate jaoks suuri raskusi, arvestades, et nagu enamiku raudteeliinide puhul, on keskmine kalle 3–5% ning seda peetakse sobivaks jalakäijatele, jalgratturitele, ratsutajatele ja puuetega inimestele.&lt;ref&gt;[https://rutasenbici.net/ruta/via-verde-ojos-negros-teruel/ Rutas en bici. Dificultad (''Difficulty'')]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://viasverdes.com/itinerarios/ojos-negros-c.valenciana/ Vía Verde de Ojos Negros. Usuarios (''Users'')]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.viasverdesaccesibles.es/viasverdes/tramos/ficha/tramo-n-3-caudiel-jerica/via-verde-de-ojos-negros Vías Verdes Accesibles. Inclinación de la Vía Verde (''Inclination of the Vía Verde'')] &lt;/ref&gt;

=== Majutus ===
Via Verde de Ojos Negrose rohelise tee ääres on arvukalt majutusvõimalusi, alates hostelitest ja hotellidest kuni kämpingute ja eramajadeni.

== Juurdepääs ==
Nagu märgitud, kulgeb raudteerada paljudes lõikudes paralleelselt Sagunto – Terueli – [[Zaragoza]] pearaudteega, mille läheduses on mitu jaama, sealhulgas: Sagunto, Segorbe, Barracas, Rubielos de Mora, Mora de Rubielos, Sarrión, La Puebla de Valverde, Puerto del Santala , Puerto de Escandón, Teruel, Cella y Santa Eulalia del Campo..

Lisaks peatub Valencia kohaliku rongiliini C-5 liin Estivellas, Algimia de Alfaras, Sonejas, Segorbes, Navajases, Jéricas ja Caudielis, mis kõik asuvad marsruudi esimesel lõigul. (Jalgratturitel on soovitatav konsulteerida rongifirmaga RENFE&lt;ref&gt;https://www.renfe.com/es/en&lt;/ref&gt; võimalike piirangute osas jalgratastega rongile sisenemisel, et vältida viimase hetke üllatusi.)

Samamoodi järgib eelmainitud kiirtee A-23 tihedalt raudteed, võimaldades juurdepääsu paljude marsruudile jäävate külade ja linnade kaudu (näiteks Villa de Altura ).

== Turism ==
Marsruut läbib arvukalt arhitektuuriliselt huvipakkuvaid kohti, sealhulgas Segorbe linna oma katedraali ja keskaegsete müüridega, Jérica linna, kus asub riiklikuks ajaloolis-kunstimälestiseks kuulutatud múdejar- torn, ning Albentosa linna, Sarrióni linna ja Valverde y Terueli lossi.&lt;ref&gt;[https://en.caminodelcid.org/servicios/mudejar-bell-tower-or-the-alcudia-tower-jerica-1167324/ Camino del Cid. Mudejar Bell Tower or The Alcudia Tower, Jérica]&lt;/ref&gt;

''Comarcas'', mida Ojos Negros I läbib või läbib, hõlmavad 18 looduskaitseala (''Espacios Naturales Protegidos''), sealhulgas Sierra Calderona, Sierra del Espadán ja [[Dehesa de Soneja]], samuti Vahemere [[Mänd (perekond)|männi-]], [[Tamm (perekond)|tamme-]] ja [[Kadakas (perekond)|kadakametsasid]].&lt;ref&gt;[https://www.viasverdes.com/itinerarios/itinerario_imp.asp?id=46 Via Verde de Ojos Negros I. Natural Spaces and Red Natura 2000(Spanish)]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://www.turismodecastellon.com/en/que-hacer/naturaleza/espacionatural/show/107224 ValenciaBonita. La dehesa de Soneja]&lt;/ref&gt;

Ojos Negros II läbib üheksat looduskaitseala (''spacios naturales protegidos'') või nendest 5 kilomeetri raadiuses, sealhulgas Los Sabinares del Puerto de Escadón, Sierra de Javalambre, Estrechos del Río Mijares, Sierra de Javalambre II, Los Yesares ja Laguna de Húmera, Cueva. Samuti se läbib Alfambra ja Jiloca orud.&lt;ref&gt;[https://www.viasverdes.com/itinerarios/itinerario.asp?id=101 Vía Verde de Ojos Negros II. Natural Spaces and Red Natura 2000 (Spanish)]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Hispaania rahvuspargid]]
[[Kategooria:Matkarajad]]</text>
      <sha1>rj6zlnjqvpr8wtat57c7rgd53plkxi1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elizabeth Short</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714591</id>
    <revision>
      <id>7188867</id>
      <parentid>7149542</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T18:20:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4666" sha1="sw0sn0n4xwnro40r8xogn7yuzhe9lc0" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Must Daalia
| sünninimi = Elizabeth Short
| sünniaeg = 29. juuli 1924
| surmaaeg = 14. või 15. jaanuar 1947
| rahvus = ameeriklane
| pilt = Elizabeth Short photo from police bulletin.jpg
| surmakoht = Los Angeles, California
| elukutse = ettekandja
}}

'''Elizabeth Short''' (pärast surma tuntud kui '''Must Daalia''' (ingl Black Dahlia); [[29. juuli]] [[1924]] – [[14. jaanuar|14]]. või [[15. jaanuar]] [[1947]]) oli ameeriklanna, kes leiti [[Mõrv|mõrvatuna]] [[Leimert Park]]ist [[Los Angeles]]es. 

Ta kasvas üles [[Massachusetts|Massachusettsi osariigis]] [[Medford]]is oma ema juures. 19-aastaselt kolis ta Los Angelesse isa juurde, kuid lahkus tema juurest samal aastal. Seal elades töötas ta ettekandjana. Tema mõrva peetakse üheks keerukaimaks lahendamata juhtumiks Los Angeleses.&lt;ref&gt;Hogan, S., Kerrigan, M., Mellor, L., Morris, R. T., &amp; Scott, C. (2017). ''The crime book'' (First American edition). DK.&lt;/ref&gt;

Tema hüüdnime päritolu seostatakse apteekri [[Arnold Landers Jr|Arnold Landersiga]], kelle sõnul hakati naist väidetavalt kutsuma “Mustaks Daaliaks” tumedate juuste ja musta ujumistrikoo tõttu. Sellest hoolimata usutakse peamiselt, et nimi sai inspiratsiooni [[1946]]. aasta ''[[Film noir|film-noir]]''&lt;nowiki/&gt;’ist „[[:en:The_Blue_Dahlia|The Blue Dahlia]]“. &lt;ref&gt;Steenberg, L., &amp; Coulthard, L. (2021). Noir Tourism and the Black Dahlia Murder. N. Ewen, A. Grattan, M. Leaning, &amp; P. Manning (Eds.), ''Capitalism, Crime and Media in the 21st Century'' (pp. 59–76). Springer International Publishing. &lt;nowiki&gt;https://doi.org/10.1007/978-3-030-56444-5_4&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Mõrv ==
=== Mõrva avastamine ===
1947. aasta 15. jaanuari hommikul avastas lapsega jalutav naine häiriva vaatepildi Leimert Parki linnaosas: noore naise surnukeha, mis oli kahes tükis. [[Surnukeha]] lebas kõnnitee läheduse, nii ebaloomulikus asendis, et algul arvas ta, et tegemist on mahajäetud [[mannekeen]]iga. Kuigi kehal oli märgata raskeid vigastuste jälgi, viitas vere puudumine sellele, et naine oli [[Tapmine|tapetud]] kuskil mujal ja hiljem [[Sündmuskoht|sündmuskohta]] asetatud. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Federal Bureau of Investigation. (n.d.). ''Black Dahlia''. Retrieved March 7, 2026, from &lt;nowiki&gt;https://www.fbi.gov/history/famous-cases/black-dahlia&lt;/nowiki&gt; &lt;/ref&gt;

=== Mõrva uurimine ===
Ohvri surnukeha lebas nii, et pea oli suunatud põhja poole ja jalad lõunasse. Keha oli pooleks lõigatud umbes [[Toll (pikkusühik)|tolli]] (2,54 [[Sentimeeter|cm]]) võrra kõrgemal nabast ning vasaku reie ülaosast puudus umbes kolme‑nelja tolli (7,62–10,16 cm) suurune [[Kude|koe]]&lt;nowiki/&gt;tükk. Varbaküüned olid punaseks lakitud ning leidmise hetkel ei olnud surnukehale veel tekkinud [[surnukangestus]]t (''[[:en:Rigor_mortis|rigor mortis]]''). Kui kohtuarst keskpäeva paiku kohale jõudis ja surnukeha üles tõsteti, märkasid uurijad, et selle all olnud rohi oli endiselt [[Kaste|hommikukastest]] märg. Koos surnukangestuse puudumisega näitas see, et keha oli sündmuskohale toodud pärast kaste tekkimist ning et surm oli saabunud mõni tund varem. Uurijad kirjeldasid, et ohvri suu oli lõigatud laiaks haavaks. Lisaks leiti [[rindkere]]&lt;nowiki/&gt;haavast ja [[siseelund]]ite vahelt mitu [[Harjasekiud|harjasekiudu]]. Esialgu arvati, et need pärinevad auto põrandamatilt, kuid hilisem [[laboratoorne analüüs]] tuvastas, et tegu oli [[Palmikiud|palmikiududest]] harjastega, mida kasutatakse odavates harjades. See leid viitas, et tapja oli kasutanud palmikiududest harja ohvri keha verest puhastamiseks enne surnukeha sündmuskohale jätmist. &lt;ref&gt;Mann, W. J. (2026). ''Black Dahlia: Murder, monsters, and madness in midcentury Hollywood''. Simon &amp; Schuster.&lt;/ref&gt;

==== Ohvri tuvastamine ====
[[Fail:Black Dahlia Mugshot.jpg|pisi|Elizabethist arreteerimise aeugu tehtud fotod]]
Mõrva uurimist juhtis [[Los Angelese politseijaoskond]] ning abi saamiseks kaasati [[Föderaalne Juurdlusbüroo]]. See tuvastas [[surnukeha]] isiku 56 minutit pärast seda, kui Los Angelesest neile ähmased sõrmejäljed saadeti. [[Ohver]] oli 22‑aastane näitlejaks pürgiv Elizabeth Short. FBI andmebaasi olid Shorti sõrmejäljed sattunud kahel korral: esimest korda, kui ta kandideeris [[California|Californias]] [[Camp Cooke]]’i armee [[Komissariaat|komissariaadi]] [[Kantseleiametnik|kantseleiametniku]] kohale, ja teist korda siis, kui [[Santa Barbara]] politsei ta alaealisena alkoholi tarvitamise eest arreteeris.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Short, Elizabeth}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 1947]]</text>
      <sha1>sw0sn0n4xwnro40r8xogn7yuzhe9lc0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aprilia RSV4</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715335</id>
    <revision>
      <id>7189178</id>
      <parentid>7187040</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:54:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7189178</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6107" sha1="3bryjwpkltuzzmjuaxmeisoslbzku5q" xml:space="preserve">{{Mootorratas
| nimi            = Aprilia RSV4
| pilt            = Moscow, Aprilia RSV4, June 2025 01.jpg
| pildisuurus     = 280px
| pildiallkiri    = Aprilia RSV4 (2025)
| tootja          = [[Aprilia]]
| emafirma        = [[Piaggio]]
| tootmine        = 2009–tänapäev
| klass           = [[sportmootorratas]] (Superbike)
| raam            = alumiiniumist kahepoolne talaraam (reguleeritava geomeetriaga)
| mootor          = 999,6 cm³ kuni 1099 cm³ 65° V4 (neljasilindriline V-mootor), DOHC, 4 klappi silindris, vedelikjahutus
| võimsus         = 162 kW (220 hj) @ 13 000 p/min
| moment          = 127 Nm @ 10 500 p/min
| ülekanne        = 6-käiguline kassetttüüpi käigukast, kettvedu
| vedrustus ees   = Sachs 43 mm reguleeritav teleskoopkahvel (Factory mudelitel poolaktiivne Öhlins Smart EC 2.0)
| vedrustus taga  = alumiiniumist tagakiik, Sachs või Öhlins reguleeritav monotagaamort
| pidurid         = ees: kaks 330 mm ujuvat ketast, Brembo Stylema radiaalsed 4-kolvilised sadulad, kurvi-ABS&lt;br&gt; taga: üks 220 mm ketas.
| rehvid          = ees: 120/70 ZR17&lt;br&gt; taga: 200/55 ZR17
| teljevahe       = 1420–1435 mm
| istmekõrgus     = 845–851 mm
| pikkus          = 2055 mm
| kaal            = 180 kg (kuivkaal) / 202 kg (tühikaal tankitult)
| max kiirus      = u 305 km/h
| kütusepaak      = 18,5 l
| seotud          = [[Aprilia Tuono V4]]
| eelkäija        = [[Aprilia RSV 1000 R]]
}}

'''Aprilia RSV4''' on superbike-klassi sportmootorrattamudel, mida toodab alates 2009. aastast Itaalia mootorrattatootja [[Aprilia]]. RSV4 on ettevõtte lipulaev ja tehnoloogiline platvorm, mis töötati välja Aprilia naasmiseks ringrajasõidu maailmameistrivõistlustele.

Mootorratas on tuntud oma unikaalse ja ülimalt kompaktse 65-kraadise V4-mootori arhitektuuri poolest. Lisaks silmapaistvale võimsusele sai RSV4 tuntuks kui teerajaja seeriatsiklite seas, tuues tänavasõidu-mootorrataste maailma otse tippringrajalt laenatud kaasaegse ja ülitäpse elektrooniliste abiseadmete paketi (APRC).

== Ajalugu ja arendus ==
Enne RSV4 loomist kasutas Aprilia oma sportratastel (nt RSV 1000 R) Rotaxi kahesilindrilisi V-mootoreid. Kuna võistlusrajal oli vaja suuremat võimsust ja kompaktsemat ehitust, otsustas Aprilia luua täiesti oma neljasilindrilise mootori. Disainijuht Miguel Galluzzi ja inseneride meeskond seadsid eesmärgiks ehitada ratas, mille mõõtmed ja juhitavus meenutaksid pigem kerget 250 cm³ Grand Prix ringrajaratast kui rasket 1000 cm³ superbike'i.&lt;ref name=&quot;galluzzi&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.motorcycle.com/bikes/features/bore-stoke-breakout-the-secret-story-behind-the-aprilia-rsv4-44666455 |title=Bore &amp; Stoke Breakout: The Secret Story Behind the Aprilia RSV4 |website=Motorcycle.com |date=2026-06-16 |access-date=2026-07-05}}&lt;/ref&gt;

Ratta veermik sai unikaalne, kuna seeriaviisilisel mootorrattal oli võimalik täielikult reguleerida raami geomeetriat: muuta sai nii mootori asukohta raamis, kahvli nurka (''rake'') kui ka tagakiige pöördepunkti kõrgust.

== Tehnoloogia ja elektroonika ==
RSV4 on varustatud Aprilia Performance Ride Control (APRC) elektroonikasüsteemiga, mis kasutab kuueteljelist inertsiaalmõõdikut (IMU). See võimaldab reaalajas kontrollida ratta käitumist ja pakub järgmisi süsteeme:&lt;ref name=&quot;aprilia-tech&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.aprilia.com/us_EN/models/rsv4/ |title=Aprilia RSV4: Powerful and Technological Superbike |website=Aprilia Official Portal |access-date=2026-07-05}}&lt;/ref&gt;
* ATC (Traction Control) – kaheksatasemeline veojõukontroll, mida saab muuta sõidu ajal.
* AWC (Wheelie Control) – esiratta maast lahtikerkmise kontrollsüsteem.
* ALC (Launch Control) – stardivõimendi võidusõidurajale.
* AQS (Quick Shift) – kahepoolne kiirkäiguvaheti, mis võimaldab käike vahetada ilma sidurita.

Alates 1100-seeria mudelite tulekust arendab RSV4 tippversioon tänu 1099 cm³ töömahule 162 kW (220 hj) võimsust.&lt;ref name=&quot;specs1000ps&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.1000ps.com/en-us/model/9558/aprilia-rsv4-1100-factory |title=Aprilia RSV4 1100 Factory - technical data |website=1000PS |date=2025-03-04 |access-date=2026-07-05}}&lt;/ref&gt;

== Mudeli evolutsioon ==
* '''Esimese põlvkonna RSV4 (2009–2014):''' Varustatud 999,6 cm³ mootoriga (~180 hj). Saadaval olid odavam standardversioon (R) ja tippkomponentidega võidusõiduversioon (Factory), millel kasutati Öhlinsi vedrustust ja sepistatud alumiiniumvelgi.
* '''RSV4 RR ja RF (2015–2020):''' 2015/2016. aastal läbis mudel suurema uuenduskuuri. Mootori võimsus tõsteti 201 hobujõuni ning ratas sai kergemad keredetailid ja täiustatud elektroonika. 2019. aastal toodi Factory versioonil esmakordselt turule suurem 1077 cm³ mootor (217 hj).
* '''Uue põlvkonna RSV4 ja Factory (2021–tänapäev):''' Ratas sai täielikult uue disaini, mis on inspireeritud Aprilia RS 660 mudelist. Gondlitesse integreeriti MotoGP-stiilis aerodünaamilised tiivad (''winglets''), mis suurendavad stabiilsust suurtel kiirustel. Mootori maht tõusis Factory mudelil 1099 cm³-ni, pakkudes 220 hobujõudu ja paremat väänet.&lt;ref name=&quot;aprilia-current&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.aprilia.com/en_EN/models/rsv4/rsv4-1100-4s4v-2025/ |title=Aprilia RSV4 1100: price, colours, specs |website=Aprilia Newsroom |access-date=2026-07-05}}&lt;/ref&gt;

== Edu motospordis ==
Aprilia RSV4 osutus [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|superbike'ide maailmameistrivõistlustel]] (WorldSBK) ülimalt edukaks. Mudel tõi Apriliale kokku seitse maailmameistritiitlit:&lt;ref name=&quot;worldsbk-history&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2020/07/14/aprilia-returns-to-worldsbk-with-wildcard-entry-for-five-2020-rounds/970124 |title=Aprilia returns to WorldSBK with wildcard entry |website=WorldSBK Official |date=2020-07-14 |access-date=2026-07-05}}&lt;/ref&gt;
* '''Sõitjate tiitlid:''' [[Max Biaggi]] (2010 ja 2012) ning [[Sylvain Guintoli]] (2014).
* '''Tootjate (konstruktorite) tiitlid:''' Aprilia võitis tootjate karika aastatel 2010, 2012, 2013 ja 2014.

== Viited ==
{{viited}}

== Vaata ka ==
* [[Aprilia Tuono V4]]
* [[Mootorratas]]

[[Kategooria:Mootorrattad]]</text>
      <sha1>3bryjwpkltuzzmjuaxmeisoslbzku5q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716291</id>
    <revision>
      <id>7189110</id>
      <parentid>7188250</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:05:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6. juuli */</comment>
      <origin>7189110</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="47299" sha1="nb8dfcxjpdflejyf9zkbm64s300suu0" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is  asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda,   Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is 

Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning  elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s  naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja  samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>nb8dfcxjpdflejyf9zkbm64s300suu0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189172</id>
      <parentid>7189110</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:38:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 7. juuli */</comment>
      <origin>7189172</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="47520" sha1="q2g7i0sc3ml8ruvjle3ifauvl69nmnu" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is  asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda,   Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is 

Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning  elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s  naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja  samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>q2g7i0sc3ml8ruvjle3ifauvl69nmnu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Lember (matemaatik)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717152</id>
    <revision>
      <id>7189171</id>
      <parentid>7185465</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:38:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189171</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2375" sha1="pl0c6xgqcnkuxef57z2s0fybilna6rw" xml:space="preserve">[[Fail:Jyri Lember inaguratsioon.jpg| thumb| [[Tartu Ülikool]]i matemaatika ja statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] professori Jüri Lemberi inauguratsiooniloeng „Parimad või tüüpilised?“ 12.veebruaril 2020. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]

'''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. 

Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Magistrikraad|magistritöö]] &quot;Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal&quot; ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktoritöö]] &quot;Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)&quot;.

Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli [[Matemaatika ja statistika instituut|matemaatilise statistika instituudi]] [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]]. aastast tõenäosusteooria [[professor]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}&lt;/ref&gt;

[[2025]]. aastal esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025&lt;/ref&gt;

==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus==
* [[2011]]. aastast [[Eesti Matemaatika Selts]]i president
* [[2023]]. aastast ajakirja [[Scandinavian Journal of Statistics]] kaastoimetaja

==Tunnustus==
* [[1995]] [[Arnold Humala preemia|Arnold Humala noore teadlase preemia]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://tymri.ut.ee/et/sisu/12022020-tu-toenaosusteooria-professori-juri-lemberi-inauguratsiooniloeng-parimad-voi 12.02.2020 TÜ tõenäosusteooria professori Jüri Lemberi inauguratsiooniloeng „Parimad või tüüpilised?“] Tartu Ülikool 06.02.2020 
* [https://ut.ee/et/sisu/juri-lember-raagib-inauguratsiooniloengul-varjatud-markovi-ahelatest-ja-suurima-toepara Jüri Lember räägib inauguratsiooniloengul varjatud Markovi ahelatest ja suurima tõepära printsiibist] Tartu Ülikool 19.02.2020 

{{JÄRJESTA:Lember,Jüri}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Eesti statistikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>pl0c6xgqcnkuxef57z2s0fybilna6rw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Berry hertsogi tundideraamat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717688</id>
    <revision>
      <id>7188784</id>
      <parentid>7180595</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:59:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7188784</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="701" sha1="8gzrrx9fr4ay460bvg0er551p4x639z" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
Nimetus võib tähistada üht [[Berry hertsog]]ile [[Jean de Berry]]le kuulunud [[Illuminatsioon|illumineeritud]] [[tundideraamat]]utest:

* [[Les Petites Heures de Jean de Berry]], 14. sajandi lõpul Berry hertsogile loodud illumineeritud tundideraamat, asub [[Prantsusmaa Rahvusraamatukogu]]s
* [[Les Très Riches Heures du duc de Berry]], Berry hertsogile vendade Limbourgide loodud illumineeritud tundideraamat, asub [[Chantilly loss]]is
* [[Les Belles Heures du duc de Berry]], Berry hertsogile vendade Limbourgide loodud illumineeritud tundideraamat, asub [[Metropolitani Kunstimuuseum|Metropolitani kunstimuuseum]]is [[Met Cloisters]]i kogus

[[Kategooria:Täpsustusleheküljed]]</text>
      <sha1>8gzrrx9fr4ay460bvg0er551p4x639z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ei iial enam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718070</id>
    <revision>
      <id>7189088</id>
      <parentid>7185559</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:14:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>PillePrix teisaldas lehekülje [[Mustand:&quot;It Ends with Us&quot; (Eesti keeles ilmunud &quot;Ei iial enam&quot;)]] pealkirja [[Ei iial enam]] alla: Artikkel valmis</comment>
      <origin>7185559</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23191" sha1="mqcwjlz73hewzuemdad0o7alxorykww" xml:space="preserve">
{{Infokast raamat
| nimi = It Ends with Us
| keel = English
| kirjastaja = [[Atria Books]]
| isbn = 978-1-5011-1036-8
| oclc = 928481387
}}'''''&quot;It Ends with Us&quot;''''' (eesti keeles ilmunud pealkirjaga &quot;Ei iial enam&quot;) on [[Colleen Hoover|Colleen Hooveri]] [[armastusromaan]], mille avaldas 2. augustil 2016 kirjastus Atria Books. Lugu jälgib lillepoe omaniku Lily Bloomi elu. Tema vägivaldne suhe [[Neurokirurgia|neurokirurg]] Ryle Kincaidiga muutub veelgi keerulisemaks, kui tema keskkooliaegne armastatu Atlas Corrigan taas tema ellu ilmub. Lugu käsitleb [[Lähisuhtevägivald|lähisuhtevägivalla]] ja emotsionaalse väärkohtlemise teemasid. Tuginedes oma ema ja isa vahelisele suhtele, kirjeldas Hooveri seda kui &quot;kõige raskemat raamatut, mida ma kunagi kirjutanud olen&quot;.

2019. aasta seisuga oli romaani müüdud maailmas üle miljoni [[Eksemplar|eksemplari]] ja see oli tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde. 2021. aastal kogus [[romaan]] tänu [[TikTok|TikTokile]] taas suurt populaarsust ja tõusis 2022. ja 2023. aasta raamatumüügi edetabelite tippu. 2022. aasta oktoobris ilmus raamatule järg pealkirjaga &quot;''It Starts with Us''&quot; (eesti keeles &quot;Kõik algab meist&quot;). 2024. aasta augustis linastus raamatu põhjal valminud film, mille stsenaariumi kirjutas Christy Hall. Filmi lavastas Justin Baldoni ja peaosi mängivad [[Blake Lively]], Baldoni ise ning Brandon Sklenar.
== Sisututvustus ==
23-aastane ülikooli lõpetanud Lily Bloom kolib [[Boston|Bostonisse]] lootuses avada seal oma lillepood. Ta kasvas üles katkises peres – tema kadunud isa Andrew oli ema Jenny vastu vägivaldne, mistõttu Lily põlgas nii isa kui ka ema, kes mehe juurde jäi. Hiljuti pidas ta oma kodulinnas Plethoras [[Maine|Maine'i]] osariigis Andrew matustel [[Järelehüüe|järelhüüde]], kus teatas, et loetleb viis asja, mida ta isa juures kõige rohkem armastas, misjärel seisis ta mitu sekundit vaikides ja lahkus siis kõnepuldist.

Lugedes oma vanu lapsepõlvepäevikuid, meenub Lilyle tema esimene armastus Atlas Corrigan, kes läks sõjaväkke, kuid lubas tema juurde tagasi tulla. Hiljem tutvub ta Ryle Kincaidiga, kes on võluv ja ambitsioonikas 30-aastane neurokirurg. Kuigi tõmme on vastastikune, ei alusta nad suhet, sest Lily otsib pühendumust, Ryle`i huvitavad aga vaid juhusuhted. Kui Lily aga oma ettevõtte edukalt käima saab, jätkavad nad kohtumist ja alustavad lõpuks suhet.

Ühel õhtul naerab Lily selle üle, kui Ryle kogemata vormiroa maha pillab, mille peale mees teda vihaselt lööb, et siis kohe meeleheitlikult andeks paluda. See meenutab Lilyle tema lapsepõlve; kuigi ta on jahmunud, otsustab naine, et nad on tema vanematest erinevad ja võtab vabanduse vastu, kuid hoiatab meest, et lahkub, kui too talle veel kord haiget teeb.

Kui Lily Ryle'iga restoranis einestab, avastab ta, et selle koha omanik ja peakokk on tema endine kallim Atlas. Nad hakkavad suhtlema, mis muudab Ryle'i kohe armukadedaks, kuigi Lily kinnitab, et Atlas on kõigest sõber. Märgates Lily sinist silma ja Ryle'i sidemes kätt, kahtlustab Atlas, et Ryle võib naise vastu vägivaldne olla. Ta järgneb naisele [[Tualett|tualetti]] ja anub, et too Ryle'i maha jätaks. Ryle tabab nad sealt ja meeste vahel puhkeb vihane kaklus. Järgmisel päeval ilmub Atlas lillepoodi ja Lily ütleb talle, et ta on Ryle`iga õnnelik. Atlas lahkub, kuid annab Lilyle oma [[Telefoninumber|telefoninumbri]].

Ühel õhtul abielluvad Lily ja Ryle [[Las Vegas|Las Vegases]] hetkeemotsiooni ajel ja nende [[abielu]] kulgeb stabiilselt, kuni mees leiab Atlase telefoninumbri ja tõukab Lily trepist alla. Seejärel tunnistab mees, et tulistas lapsepõlves kogemata oma venda Emersoni, mis lõppes viimase surmaga ja sellest on talle jäänud paranemata hingehaav, mis avaldub nüüd kontrollimatute raevuhoogudena. Lily andestab mehele, kuid hiljem leiab ja loeb Ryle Lily lapsepõlvepäevikuid; uskudes, et Lily petab teda Atlasega, üritab mees teda vägistada, lüües naise enesekaitse käigus teadvusetuks.

Lily tuleb teadvusele, põgeneb majast ja helistab Atlasele. Mees viib Lily haiglasse, kus naine saab teada, et ootab Ryle'i last, kuid otsustab seda mehe eest varjata. Lily jääb mõneks päevaks Atlase juurde, samal ajal kui Ryle suundub stažeerimisele Inglismaal, naine kolib lõpuks koju tagasi, kui Ryle on veel välismaal. Atlas tunnistab, et tal on Lily vastu ikka veel tunded, kuid ta on need naise abielu tõttu maha surunud. Mõistes lõpuks, mida ta ema pidi läbi elama, usaldab Lily Jennyle tõe oma mehe vägivaldsuse kohta. Jenny anub Lilyt, et naine Ryle`i maha jätaks ega kordaks samu vigu, mida tema tegi.

Kui Ryle tagasi tuleb, sõlmib Lily temaga ajutise vaherahu ja lubab mehel end [[Rasedus|raseduse]] viimastel kuudel aidata, kuid jääb emotsionaalselt kaugeks. Lily toob ilmale tütre, kellele ta paneb nime Ryle'i hukkunud venna järgi. Pärast [[Sünnitus|sünnitust]] mõistab Lily, et ta ei taha, et tema tütar kasvaks üles Ryle'i vihasööstude keskel ning teatab mehele, et soovib [[Abielulahutus|lahutust]]. Mees palub pisarsilmi Lilyt oma otsust ümber muutma, kuid mõistab lõpuks naise vaatenurka ja nõustub, kui Lily küsib, kuidas Ryle reageeriks, kui nende endi tütar räägiks, et partner teda väärkohtleb. Lily loodab, et on teinud lõpu oma pere vägivallatsüklile, ta ütleb oma tütrele: &quot;Ei iial enam.&quot;

Epiloogis leiab Lily, kes kasvatab last Ryle'iga ühiselt, Atlase ja ütleb mehele, et on valmis nendevahelist suhet uuesti alustama.

== Taust ja avaldamine ==
Kirjastus Atria Books avaldas romaani &quot;''It Ends with Us''&quot; ''(''eesti keeles ilmunud pealkirjaga ''&quot;''Ei iial enam''&quot;)'' 2. augustil 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.simonandschuster.com/books/It-Ends-with-Us/Colleen-Hoover/9781501110368|title=It Ends with Us|website=[[Simon &amp; Schuster]]|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230510022227/https://www.simonandschuster.com/books/It-Ends-with-Us/Colleen-Hoover/9781501110368|archive-date=May 10, 2023}}&lt;/ref&gt; Tuginedes oma ema ja isa vahelisele suhtele,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kayle|first=Hilary S.|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bea/article/73826-bookcon-2017-colleen-hoover-different-endings.html|title=BookCon 2017: Colleen Hoover: Different Endings|website=[[Publishers Weekly]]|date=June 3, 2017|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230320074324/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bea/article/73826-bookcon-2017-colleen-hoover-different-endings.html|archive-date=March 20, 2023}}&lt;/ref&gt; kirjeldas Hoover seda sõnadega &quot;kõige raskem raamat, mida ma kunagi kirjutanud olen&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=White|first=Mara|url=http://www.nydailynews.com/life-style/new-adult-author-colleen-hoover-releases-ends-article-1.2737116|title=New Adult author Colleen Hoover releases novel 'It Ends with Us'|work=[[New York Daily News]]|date=August 3, 2016|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://www.nydailynews.com/life-style/new-adult-author-colleen-hoover-releases-ends-article-1.2737116|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; See käsitleb lähisuhtevägivalla ja emotsionaalse väärkohtlemise teemasid. Sellele vaatamata liigitatakse raamatut &quot;armastusromaaniks&quot;. Raamatu kirjastus kirjeldas seda kui lugu &quot;töönarkomaanist naisest, kelle elus on armastus, mis tundub liiga hea, et tõsi olla, kuid kes ei suuda lõpetada mõtlemist oma esimesele armastusele&quot;.

18. aprillil 2023 ilmus raamatust spetsiaalne &quot;kollektsionääride väljaanne&quot;. Väljaandes on eksklusiivne küsimuste ja vastuste osa Hooveri ja tema ema vahel, raamat on kõvakaaneline, fooliumtrükis reljeefse ümbrise, fooliumiga vormitud köite ja uue kujundusega sisekaantega, mis ümbritsevad nii esi- kui ka tagakaant.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hoover|first=Colleen|url=https://www.facebook.com/AuthorColleenHoover/posts/679333170215392/|title=I'm excited to announce a special hardcover collector's edition of It Ends with Us.|website=Facebook|date=November 18, 2022|access-date=August 24, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Vastuvõtt ==

=== Kriitikute hinnangud ===
[[Ajakiri]] ''Kirkus Reviews'' kirjutas oma esiletõstetud arvustuses: &quot;Suhteid on kujutatud kaastunde ja aususega,&quot; ja võttis kokku, et romaan &quot;illustreerib võimsalt vägivalla laastavat mõju – ja ellujäänute tugevust&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/colleen-hoover/it-ends-with-us/|title=It Ends with Us by Colleen Hoover|website=[[Kirkus Reviews]]|date=May 31, 2016|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220211115753/https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/colleen-hoover/it-ends-with-us/|archive-date=February 11, 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakiri ''Romantic Times'' märkis: &quot;&quot; Ei iial enam''&quot;'' on täiuslik näide [[Autor|autori]] kirjutamismeisterlikkusest ja tema võimest põimida ühte meeltülendavaid, romantilisi ja süngeid süžeeliine. Olenemata sellest, kui suur [[fänn]] te olete, armastavad ja austavad lugejad peategelast Lilyt ning õpivad tema üleelamistest midagi.&quot;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Carr|first=Tricia|url=https://www.rtbookreviews.com/book-review/it-ends-us|title=IT ENDS WITH US {{!}} RT Book Reviews|website=[[Romantic Times]]|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20170310091356/https://www.rtbookreviews.com/book-review/it-ends-us|archive-date=March 10, 2017}}&lt;/ref&gt;

=== Läbimüük ===
2019. aasta seisuga oli romaani müüdud maailmas üle miljoni eksemplari ja see oli tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde.&lt;ref name=&quot;Variety&quot;&gt;{{Cite web|last=McNary|first=Dave|url=https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|title=Justin Baldoni Developing 'It Ends With Us' Romance Movie|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=July 15, 2019|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal muutusid nii see romaan kui ka Hooveri teosed üldisemalt taas ülimalt populaarseks tänu [[TikTok|TikToki]] [[BookTok|#BookTok]] kogukonna tähelepanule.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Italie|first=Hillel|url=https://apnews.com/article/lifestyle-entertainment-business-arts-and-entertainment-fiction-fbed44e32e3797b7c3fdbf0a4a7daead|title=Author Colleen Hoover's word-of-mouth success|work=[[Associated Press]]|date=September 16, 2021|access-date=January 6, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230415023929/https://apnews.com/article/lifestyle-entertainment-business-arts-and-entertainment-fiction-fbed44e32e3797b7c3fdbf0a4a7daead|archive-date=April 15, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Merry|first=Stephanie|url=https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|title=On TikTok, crying is encouraged. Colleen Hoover's books get the job done.|work=[[The Washington Post]]|date=January 20, 2022|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220310052046/https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|archive-date=March 10, 2022}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta jaanuaris debüteeris &quot;''It Ends With Us&quot;'' ajalehe [[New York Timesi bestsellerid|''The New York Times'' kombineeritud ilukirjanduse edetabelis]] esikohal.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/01/16/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction – Best Sellers – Books|work=[[The New York Times]]|date=January 16, 2022|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220318112834/https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/01/16/combined-print-and-e-book-fiction/|archive-date=March 18, 2022}}&lt;/ref&gt; Raamat saavutas esikoha nii ajakirja ''Publishers Weekly'' täiskasvanute kirjanduse edetabelis kui ka üldarvestuses 2022. aasta esimese kuue kuu lõikes, müües kokku 925 221 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Maher|first=John|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/89817-the-bestselling-books-of-2022-so-far.html|title=The Bestselling Books of 2022 (So Far)|website=[[Publishers Weekly]]|date=July 8, 2022|access-date=July 16, 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220715200522/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/89817-the-bestselling-books-of-2022-so-far.html|archive-date=July 15, 2022}}&lt;/ref&gt; Raamat saavutas esikoha ka ajakirja ''Publishers Weekly'' aasta kokkuvõttes, müües aasta jooksul kokku 2 729 007 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Milliot|first=Jim|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/91256-colleen-hoover-was-queen-of-2022-s-bestseller-list.html|title=Colleen Hoover Was Queen of 2022's Bestseller List|website=Publishers Weekly|date=January 6, 2023|access-date=April 28, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230409112812/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/91256-colleen-hoover-was-queen-of-2022-s-bestseller-list.html|archive-date=April 9, 2023}}&lt;/ref&gt; Teos oli ka 2023. aasta müüduim romaan, seda osteti kokku 1 292 733 eksemplari. Romaani teemaviiteid on TikTokis vaadatud üle miljardi korra.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Buono|first=Jules|url=https://www.julesbuono.com/best-colleen-hoover-books-ranked/|title=Best Colleen Hoover Books Ranked|website=The Literary Lifestyle|date=August 23, 2022|access-date=March 1, 2023|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230301173357/https://www.julesbuono.com/best-colleen-hoover-books-ranked/|archive-date=March 1, 2023}}&lt;/ref&gt;

Pärast filmiversiooni [[Treiler|treileri]] avaldamist tõusis romaan Amazoni edetabelis tagasi esikohale. 11. augustil 2024, vaid kaks päeva pärast filmi esilinastust, tõusis romaan ''The New York Times'' bestsellerite edetabelis tagasi esikohale.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2024/08/11/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction|website=The New York Times|date=August 11, 2024|access-date=August 24, 2024}}&lt;/ref&gt;

=== Auhinnad ===
Romaan võitis 2016. aastal parima armastusromaani kategoorias auhinna Goodreads Choice Award.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dilworth|first=Dianna|url=https://www.adweek.com/galleycat/2016-goodreads-choice-awards-winners-revealed/127779|title=2016 Goodreads Choice Awards Winners Revealed|website=[[Adweek]]|date=December 6, 2016|access-date=December 22, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231222105140/https://www.adweek.com/galleycat/2016-goodreads-choice-awards-winners-revealed/127779|archive-date=December 22, 2023}}&lt;/ref&gt;

== Järg ==
2022. aasta veebruaris teatati, et kirjastus Atria Books avaldab sama aasta oktoobris romaanile järje.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://about.simonandschuster.biz/news/hoover-it-starts-with-us/|title=Atria Books to Publish Colleen Hoover's Sequel to Viral BookTok Novel, It Ends With Us in October 2022|work=simonandschuster.biz|date=February 11, 2022|access-date=October 18, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230528202714/https://about.simonandschuster.biz/news/hoover-it-starts-with-us/|archive-date=May 28, 2023}}&lt;/ref&gt; Järg pealkirjaga &quot;''It Starts with Us'' &quot; ''(''eesti keeles &quot;Kõik algab meist&quot;'')'' ilmus 18. oktoobril 2022.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.publishersweekly.com/pw/newsbrief/index.html?record=3611|title=Atria to Publish Colleen Hoover's 'It Starts with Us' in October|website=[[Publishers Weekly]]|date=February 11, 2022|access-date=February 12, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013610/https://www.publishersweekly.com/pw/newsbrief/index.html?record=3611|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; Raamatu järg jätkub sealt, kus &quot;''It Ends with Us&quot;'' pooleli jäi ja keskendub Lily ja Atlase suhtele.

== Värviraamat ==
2023. aasta jaanuaris teatas Hoover plaanist avaldada romaani põhjal valmiv värviraamat''.'' Pärast lugejate tugevat pahameelt, mis oli tingitud romaani lähisuhtevägivalla temaatikast, otsustas Hoover projekti juba järgmisel päeval tühistada, teatades: &quot;Värviraamatu arendamisel peeti silmas Lily tugevust, kuid ma mõistan täielikult, miks see oli kohatu.&quot; Kirjastus Atria Books kinnitas, et nad ei jätka värviraamatu avaldamisega.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite news|last=Ronald|first=Issy|url=https://www.cnn.com/style/article/colleen-hoover-coloring-book-cancellation-intl-scli/index.html|title=Bestselling writer Colleen Hoover apologizes for planned coloring book based on domestic violence novel|work=[[CNN]]|date=January 13, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230114020109/https://www.cnn.com/style/article/colleen-hoover-coloring-book-cancellation-intl-scli/index.html|archive-date=January 14, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Squires|first=Bethy|url=https://www.vulture.com/2023/01/no-more-colleen-hoover-it-end-with-us-coloring-book.html|title=There Won't Be an ''It Ends With Us'' Coloring Book After All|work=[[Vulture (website)|Vulture]]|date=January 11, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230112010529/https://www.vulture.com/2023/01/no-more-colleen-hoover-it-end-with-us-coloring-book.html|archive-date=January 12, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Burke|first=Kelly|url=https://www.theguardian.com/books/2023/jan/13/colleen-hoover-apologises-for-tone-deaf-colouring-book-based-on-domestic-violence-novel|title=Colleen Hoover apologises for 'tone-deaf' colouring book based on domestic violence novel|work=[[The Guardian]]|date=January 13, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230113022533/https://www.theguardian.com/books/2023/jan/13/colleen-hoover-apologises-for-tone-deaf-colouring-book-based-on-domestic-violence-novel|archive-date=January 13, 2023}}&lt;/ref&gt;

== Filmi adaptsioon ==
2019. aasta juulis omandas Justin Baldoni õigused romaani ekraniseerimiseks, filmi hakati tootma tema ettevõtte Wayfarer Entertainment kaudu.&lt;ref name=&quot;Variety&quot;&gt;{{Cite web|last=McNary|first=Dave|url=https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|title=Justin Baldoni Developing 'It Ends With Us' Romance Movie|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=July 15, 2019|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta jaanuaris sai Lily Bloomi rolli [[Blake Lively]]. Filmi lavastas Ryle Kincaidi kehastav Baldoni ja stsenaariumi kohandas Christy Hall.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kroll|first=Justin|url=https://deadline.com/2023/01/blake-lively-justin-baldoni-sony-wayfarer-studios-adaptation-colleen-hoover-it-ends-with-us-1235242008/|title=Blake Lively &amp; Justin Baldoni To Star In 'It Ends With Us'; Baldoni Also Directing Sony And Wayfarer Studios' Adaptation Of Colleen Hoover Novel|work=[[Deadline Hollywood|Deadline]]|date=January 26, 2023|access-date=January 26, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230127003250/https://deadline.com/2023/01/blake-lively-justin-baldoni-sony-wayfarer-studios-adaptation-colleen-hoover-it-ends-with-us-1235242008/|archive-date=January 27, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zhan|first=Jennifer|url=https://www.vulture.com/2023/01/it-ends-with-us-movie-casts-blake-lively-justin-baldoni.html|title=The ''It Ends With Us'' Movie Ends Up Casting Blake Lively|work=[[Vulture (website)|Vulture]]|date=January 26, 2023|access-date=January 26, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230127020514/http://www.vulture.com/2023/01/it-ends-with-us-movie-casts-blake-lively-justin-baldoni.html|archive-date=January 27, 2023}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta aprillis sai Atlase rolli Brandon Sklenar.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kroll|first=Justin|url=https://deadline.com/2023/04/192-brandon-sklenar-atlas-corrigan-sony-wayfarers-of-it-ends-with-us-blake-lively-1235332753/|title='1923' Breakout Brandon Sklenar To Play Atlas Corrigan In Sony And Wayfarer's Adaptation Of 'It Ends With Us' Starring Blake Lively|work=[[Deadline Hollywood|Deadline]]|date=April 20, 2023|access-date=April 21, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230421041254/https://deadline.com/2023/04/192-brandon-sklenar-atlas-corrigan-sony-wayfarers-of-it-ends-with-us-blake-lively-1235332753/|archive-date=April 21, 2023}}&lt;/ref&gt; Võtted algasid [[Hoboken|New Jersey osariigis]] [[Hoboken|Hobokenis]] 5. mail 2023. Film esilinastus kinodes 9. augustil 2024.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=D'Alessandro|first=Anthony|url=https://deadline.com/2024/04/blake-lively-it-ends-with-us-release-date-2-1235886431/|title=Blake Lively &amp; Justin Baldoni Romance 'It Ends With Us' Will Now Begin In Early August|website=[[Deadline Hollywood]]|date=April 15, 2024|access-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240531123429/https://deadline.com/2024/04/blake-lively-it-ends-with-us-release-date-2-1235886431/|archive-date=May 31, 2024}}&lt;/ref&gt; Film sai [[Kriitik|kriitikutelt]] vastakaid arvustusi,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=O'Sullivan|first=Charlotte|url=https://www.bbc.com/culture/article/20240808-it-ends-with-us-the-controversial-blockbuster-author-colleen-hoover-portraying-domestic-abuse|title=It Ends With Us: The controversial blockbuster author portraying domestic abuse|website=[[BBC Culture]]|date=August 9, 2024|access-date=September 8, 2024|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kingsberry|first=Janay|url=https://www.washingtonpost.com/entertainment/2024/08/20/it-ends-with-us-is-hit-does-it-trivialize-domestic-violence/|title='It Ends With Us' is a success, but does it trivialize domestic violence?|work=[[The Washington Post]]|date=August 21, 2024|access-date=September 8, 2024|language=en-US|last2=Chery|first2=Samantha|issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt; kuid sellest sai tohutu kassahitt, mis tõi 25 miljoni dollari suuruse tootmiseelarve juures maailmas sisse 351 miljonit dollarit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.boxofficemojo.com/title/tt10655524/|title=''It Ends with Us''|website=[[Box Office Mojo]]|access-date=December 22, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.the-numbers.com/movie/It-Ends-With-Us-(2024)#tab=summary|title=It Ends With Us – Financial Information|website=[[The Numbers (website)|The Numbers]]|access-date=December 22, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=D'Alessandro|first=Anthony|url=https://deadline.com/2024/08/ryan-reynolds-blake-lively-box-office-deadpool-wolverine-it-ends-with-us-1236032813/|title=Ryan Reynolds Vs. Blake Lively At The Box Office: ''Deadpool &amp; Wolverine'' To Slay Again With $50M, ''It Ends With Us'' To Begin With $23M-$30M+ – Preview|website=[[Deadline Hollywood]]|date=August 6, 2024|access-date=August 6, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240806184634/https://deadline.com/2024/08/ryan-reynolds-blake-lively-box-office-deadpool-wolverine-it-ends-with-us-1236032813/|archive-date=August 6, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]]</text>
      <sha1>mqcwjlz73hewzuemdad0o7alxorykww</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Shitgaze</title>
    <ns>102</ns>
    <id>718163</id>
    <revision>
      <id>7189151</id>
      <parentid>7186401</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T09:39:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin lingi</comment>
      <origin>7189151</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17940" sha1="bpa3f3qgjo2dq06tmm2lrbvkpjbpt8p" xml:space="preserve">
'''''Shitgaze''''' on [[rokkmuusika]] ja -skeeni [[mikrožanr]], mille lõi 2005. aastal Kevin DeBroux bändi Pink Reasonist, et kirjeldada [[Columbus (Ohio)|Ohio osariigist Columbusest]] pärit [[Kesk-Lääs|Kesk-Lääne]] rokkbändi Psychedelic Horseshit muusikat. Bändi solist Matt Whitehurst lisas selle termini bändi [[Myspace|MySpace'i]] lehele, kus sellest sai silt &quot;Columbuse-kesksele žanrile&quot;. Seejärel võttis selle omaks muusikaajakirjandus ning seda kasutati sarnase esteetikaga bändide kirjeldamiseks ka teistest piirkondadest, näiteks [[Los Angeles|Los Angelesest]].

Sõltumatu plaadifirma Siltbreeze oli selle skeeni keskpunktiks, samuti koos Columbuse muusikakoha Cafe Bourbon Streetiga. Kui ajakiri NME kirjutas ''shitgaze''&lt;nowiki/&gt;'ist, nimetas Whitehurst seda hetkeks kui žanr astus muusikaskeeni maailma. Stiilile on iseloomulik [[Lo-fi muusika|lo-fi]] produktsioon, kitarri [[tagasiside]], [[Fuzz|''fuzz''-efekt]] ehk mõra, heli kärpimine ja üldiselt moonutatud helid.

Märkimisväärsete artistide hulka kuuluvad Psychedelic Horseshit, the Hospitals, No Age,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://qromag.com/no_age_everything_in_between/|title=No Age : Everything In Between|website=QRO Magazine|date=November 11, 2010|access-date=2024-06-15|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Times New Viking,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mallett|first=Whitney|url=https://www.mcgilldaily.com/2008/11/when_a_band_and_another_band_love_each_other_very_much/|title=When a band and another band love each other very much|website=The McGill Daily|date=2008-11-10|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Wavves, Grave Babies, Sic Alps,&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web|last=NME|url=https://www.nme.com/reviews/reviews-various-artists-13653-324367|title=Sic Alps – 'Sic Alps'|website=NME|date=2012-09-07|access-date=2025-07-22|language=en-GB}}&lt;/ref&gt; Vivian Girls,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Colly|first=Joe|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/13395-everything-goes-wrong/|title=Vivian Girls: Everything Goes Wrong|website=Pitchfork|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Sealings, Best Coast,&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite web|last=Interviews|first=Clash Magazine Music News, Reviews &amp;|url=https://www.clashmusic.mtcserver.com/news/best-coast-confirm-debut-album/|title=Best Coast Confirm Debut Album|website=Clash Magazine Music News, Reviews &amp; Interviews|date=2010-06-09|access-date=2025-07-22|language=en-GB|last2=Murray|first2=Robin}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite web|url=https://cokemachineglow.com/records/bestcoast-wheretheboysare-2009/|title=Best Coast: Where the Boys Are {{!}} Records|website=Cokemachineglow|access-date=2025-07-22}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite web|url=https://exclaim.ca/music/article/best_coasts_sophomore_lp_to_be_produced_by_jon_brion|title=Best Coast's Sophomore LP to Be Produced by Jon Brion │ Exclaim!|website=Best Coast's Sophomore LP to Be Produced by Jon Brion │ Exclaim!|access-date=2025-07-22|language=en}}&lt;/ref&gt; Meth Teeth, Pink Reason, the Bitters, Eat Skull, the Intelligence, Gang Wizard, Ty Segall ja P.H.F.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Oliver|first=Henry|url=https://thespinoff.co.nz/partner/21-12-2018/the-definitive-very-best-new-zealand-music-of-2018|title=The definitive, very best New Zealand music of 2018|website=The Spinoff|date=2018-12-21|access-date=2025-07-22|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://imposemagazine.com/bytes/new-music/psychedelic-horseshit-destroy-s|title=Psychedelic Horseshit destroy shitgaze|website=IMPOSE Magazine|date=2010-03-12|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Tunnusjooned ==
[[Fail:Times_New_Viking,_Pittsburgh,_2011.jpg|pisi|Times New Viking Pittsburghis, 2011. aastal]]
Shitgaze'i on nimetatud &quot;mikrožanriks&quot;, kategooria, mis levis ''underground''-muusikakultuuris 2000. aastate lõpus.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Marcus|first=Ezra|url=https://www.vice.com/en/article/wave-music-marketing-tactic-microgenre/|title=Wave Music Is a Marketing Tactic, Not a Microgenre|website=VICE|date=2017-05-12|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|last=Sherburne|first=Philip|url=https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/|title=25 Microgenres That (Briefly) Defined the Last 25 Years|website=Pitchfork|date=2021-10-07|access-date=2025-07-20|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Artistid kasutasid peamiselt &quot;kehva varustust&quot; väikese eelarvega, et hoida [[Tee ise|isetegemise]] ehk DIY ja [[Lo-fi muusika|lo-fi]] esteetikat.&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Cite web|url=https://floodmagazine.com/141620/i-miss-shitgaze-man/|title=I Miss Shitgaze, Man|website=FLOOD|access-date=2025-07-22|language=en}}&lt;/ref&gt; Neid inspireerisid [[Garage punk|''garage punk''i]], ''[[noise pop]]''i ja [[Noise rock|''noise rock''i]] bändid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Terich|first=Jeff|url=https://www.treblezine.com/20809-blurred-lines-evolution-of-genre/|title=Blurred Lines: On the evolution of genre|website=Treble|date=2015-01-05|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Marin|first=Francisco|url=https://thedailytexan.com/2011/02/22/math-rockers-play-austin-lo-fi-lies-low/|title=Math-rockers play Austin; lo-fi lies low|website=The Daily Texan|access-date=2025-07-22}}&lt;/ref&gt; Lisaks saavutasid artistid populaarsust peamiselt varajaste muusikablogide ja veebifoorumite kaudu, mis olid seotud tärkava [[Blogi rokk|blogi rokki liikumisega]].&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;

Ajakirja Spin artiklis kirjeldati ''shitgaze''&lt;nowiki/&gt;'i bändide muusikat kui &quot;helitaset, mis on alati punases ning kaetud teravas mõras. Laulusõnad on aeg-ajalt arusaadavad ja väikesed hitid meenutavad fooliumil olevaid söögipulki. Võib öelda, et Psychedelic Horseshiti basstrumm kõlab nagu pappkast&quot;. Nende muusika &quot;pole liiga kaugel Ohio kaaskodanike Guided by Voices loomingust&quot;.

== Etümoloogia ==
Mõiste ''shitgaze'' tuleneb mõistest [[Shoegaze|''shoegaze'']], mille lõi 2005. aastal Kevin DeBroux bändist Pink Reason &quot;omavahelise naljana&quot;, et kirjeldada [[Kesk-Lääs|Kesk-Lääne]] rokkbändi Psychedelic Horseshit muusikat. Hiljem sai temast bändi bassist.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Masters|first=Marc|url=https://pitchfork.com/features/article/7702-the-decade-in-noise/|title=The Decade in Noise|website=Pitchfork|date=2009-09-14|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dazed|url=https://www.dazeddigital.com/music/article/975/1/psychedelic-horseshit-write-messy-drug-songs|title=Psychedelic Horseshit Write Messy Drug Songs|website=Dazed|date=2008-09-12|access-date=2026-01-17|language=en}}&lt;/ref&gt; 2008. aasta intervjuus ajakirjale Spin märkis DeBroux: &quot;Me istusime uimaselt ja kuulasime Psychedelic Horseshiti albumit ning ma teadsin, et Matt [Whitehurst] oli huvitatud [90ndate Ühendkuningriigi] ''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'ist, [...] ma mõtlesin: &quot;Mees, see pole ''shoegaze''; see on ''shitgaze''.&quot;&quot;&lt;ref name=&quot;AnatomySpin2&quot; /&gt;

Spini andmetel &quot;pani Whitehurst selle sõna Horseshiti Myspace'i lehele ja sellest sai Columbuse-keskse žanri silt, kuigi sellest on saamas ka üldmõiste teistele lo-fi Kesk-Lääne tegijatele, nagu Tyvek ja TV Ghost&quot;. 2011. aasta intervjuus Quietusele ütles Psychedelic Horseshiti liige Matt Whitehurst:&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Millard|first=Zachary Lipez &amp; Drew|url=https://www.vice.com/en/article/hw-the-definitive-guide-to-hipster-music-genres-hipster-week/|title=The Definitive Guide to Hipster Music Genres|website=VICE|date=2015-12-14|access-date=2026-01-17|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Quietus|first=The|url=https://thequietus.com/interviews/psychedelic-horseshit-interview-laced/|title=Dancing Is Better Than Chin Stroking: Psychedelic Horseshit Interviewed|website=The Quietus|date=2011-06-07|access-date=2026-01-17|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;blockquote&gt;See algas naljana. Mul oli autos meie esimese albumi prooviversioon, mida mina ja mu sõber Kevin [DeBroux] – kes mängib bändis Pink Reason – kuulasime. Ütlesin:&quot;See on ''shoegaze''-laul&quot; ning tema vastas:&quot;Jah, aga see on tõsiselt õudne versioon ''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'ist. See on täiesti ''shitgaze&quot;''. See oli nali, mida panin MySpace'i üles ja siis kirjutas NME artikli ning tegi sellest terve liikumise. Nad leidsid need bändid, kellel oli sarnane helikeel, ja kirjutasid neist põhjaliku artikli. Siis hakkasid ka kõik teised väljaanded seda teemat üles võtma. Enne kui arugi saime, rääkisid ajakiri Spin ja MTV juba ''shitgaze’''ist ning tulid Columbusesse meiega intervjuud tegema. See oli nii naeruväärne. Ausalt öeldes oli see lihtsalt nali – kaks ''stoner''it, kes mööda teed sõitsid.&lt;/blockquote&gt;See termin seostus esmalt kindla muusikaskeeniga Columbuses Ohios, kuna seal olid tekkinud nii Psychedelic Horseshit kui ka Times New Viking. Seejärel saavutas termin tuntuse 2000. aastate lääneranniku ''garage punk''i maailmas, kuhu kuulusid sellised artistid nagu Ty Segall, The Intelligence, Gang Wizard ja The Hospitals, millest viimases osales ka toonane Coachwhipsi kitarrist John Dwyer.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt; Hiljem võtsid selle sildi omaks ka ''underground''-muusikud ja blogijad.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Thompson|first=Paul|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/13310-golden-oldies-shitgaze-anthems/|title=Psychedelic Horseshit: Golden Oldies / Shitgaze Anthems|website=Pitchfork|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Masters|first=Marc|url=https://pitchfork.com/features/article/7702-the-decade-in-noise/?page=2|title=The Decade in Noise|website=Pitchfork|date=2009-09-14|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal kirjeldas New Yorgi ajakiri The Fader ''shitgaze''&lt;nowiki/&gt;'i kui &quot;tugevalt moonutatud [[Lo-fi muusika|no-fi]] kitarriroki&quot; edasiarendust. &quot;No-fi&quot; viitas lo-fi muusika arengutele, mis rõhutasid veelgi ebasoovitavaid ja eksperimentaalseid elemente.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house|title=A Recent History of Microgenres|website=The FADER|access-date=2026-02-02|language=en}}&lt;/ref&gt; Times New Vikingi klahvpillimängija Beth Murphy ütles: &quot;Ma pigem nimetaksin end ''shitpopi''ks või ''tweecore''&lt;nowiki/&gt;'iks&quot;.

== Ajalugu ==

=== Päritolu ===
[[Fail:Wavves_2012_Groovin_The_Moo_1.jpg|pisi|Wavves esines 2012. aastal. Nende varajat muusikat on kirjeldatud kui ''shitgaze''&lt;nowiki/&gt;'iks.&lt;ref name=&quot;auto12&quot;&gt;{{Cite web|last=ZHU|first=JASMINE|url=https://www.michigandaily.com/uncategorized/wavves-king-beach-green-label-sound/|title=Wavves rules the beach on new release|website=The Michigan Daily|date=2010-08-01|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;auto2&quot;&gt;{{Cite web|last=Mulvey|first=John|url=https://www.uncut.co.uk/features/wavves-wavvves-36597/|title=Wavves: &quot;Wavvves&quot;|website=UNCUT|date=2009-05-28|access-date=2025-07-22|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;]]
Ajakirja Spin andmetel pani Times New Vikingi album &quot;Dig Yourself&quot; (2005) ''shitgaze''-skeeni alguse, millele järgnesid &quot;Present the Paisley Reich&quot; (2007) ja &quot;Rip It Off&quot; (2008), kusjuures vinüül oli &quot;''shitgaz''e'i fännide eelistatud meedium&quot;. Teisi albumeid, näiteks Psychedelic Horseshiti debüütalbumit &quot;Magic Flowers Droned&quot; (2007) nimetati &quot;kohustuslikuks kuulamiseks&quot; ja Pink Reasoni albumit ''&quot;''Cleaning the Mirror&quot; (2009) kui &quot;intiimsemat ja isikupärasemat DYI-pärliks&quot;.&lt;ref name=&quot;AnatomySpin2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Scott|first=Tim|url=https://www.vice.com/en/article/looking-back-at-pink-reasons-cleaning-the-mirror-a-bona-fide-downer-classic/|title=Looking Back at Pink Reason's 'Cleaning the Mirror', a Bona Fide Downer Classic|website=VICE|date=2016-07-15|access-date=2026-01-17|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

[[Philadelphia|Philadelphias]] 1989. aastal asutatud sõltumatu plaadifirma Siltbreeze, mis algselt seostati üldise ''underground-''muusikaga, pälvis ''shitgaze''&lt;nowiki/&gt;'i esilekerkimise kaudu uut huvi ning sai 2000. aastate keskpaigast selle žanri liikumise keskpunktiks. Siltbreeze andis välja palju varaseid ''shitgaze''&lt;nowiki/&gt;'i salvestisi bändidelt nagu Vivian Girls, Psychedelic Horseshit, Eat Skull, Pink Reason ning Times New Viking.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Miller|first=Eric T.|url=https://magnetmagazine.com/2009/01/17/siltbreeze-records/|title=15 In Philly: Siltbreeze Records|website=Magnet Magazine|date=2009-01-17|access-date=2025-07-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.maximumrocknroll.com/review/label/siltbreeze/|title=Reviews|website=MAXIMUM ROCKNROLL|access-date=2025-07-24|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.victimoftime.com/articles/siltbreeze-catalog-overthrows-bottom-hill-san-fran/|title=Victim of Time Siltbreeze Catalog Overthrows Bottom of Hill in San Francisco Friday|website=www.victimoftime.com|access-date=2025-07-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20080627205021/http://www.victimoftime.com/articles/siltbreeze-catalog-overthrows-bottom-hill-san-fran/|archive-date=2008-06-27}}&lt;/ref&gt; Spin kirjeldas skeeni &quot;keskust&quot; kui Columbuse koha, mida tuntakse Cafe Bourbon Streetina.

San Diego rokkbändi Wavves&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Michel|first=Patrick St|url=https://makebelievemelodies.com/lo-fi-sugar-rush-puffy-shoes/,%20https://makebelievemelodies.com/lo-fi-sugar-rush-puffy-shoes/|title=Lo-Fi Sugar Rush: Puffy Shoes {{!}} Make Believe Melodies|website=makebelievemelodies.com|date=2009-12-13|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;auto12&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;auto2&quot; /&gt; peetakse üheks tähelepanuväärsemaks ja kommertsiaalselt edukamaks bändiks, mis on tekkinud algupärasest ''shitgaze''&lt;nowiki/&gt;'i skeenist.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mattson|first=Jay|url=https://www.obscuresound.com/2010/06/wavves-king-of-the-beach-2010/|title=Wavves – King of the Beach (2010) – Obscure Sound|website=Obscure Sound: Indie Music Blog|date=2010-06-30|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kornhaber|first=Spencer|url=https://www.spin.com/2009/02/wavves-wavvves-fat-possum/|title=Wavves, 'Wavvves' (Fat Possum)|website=[[Spin (website)|Spin]]|date=2009-02-28|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Nende kõla hakkas hiljem levima ja põimima selliste bändidega nagu Best Coast.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Staff|first=Flavorwire|url=https://www.flavorwire.com/47025/best-coast-washed-out-pearl-harbour-theyre-lo-fi-theyre-worth-it|title=Best Coast, Washed Out, Pearl Harbour: Lo-Fi &amp; Worth It|website=Flavorwire|date=2009-11-02|access-date=2025-07-22|language=en}}&lt;/ref&gt; Kuigi see termin ei tekkinud internetis, aitasid muusikablogid ja -saidid nagu [[Vice]],&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hill|first=John|url=https://www.vice.com/en/article/dreamcrusher-la-haine-premiere/|title=Dreamcrusher Is a Queer, Black, Vegan Straight-Edge Noise Artist Who Is Never Changing|website=[[Vice (website)|Vice]]|date=2014-08-15|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Spin,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hogan|first=Marc|url=https://www.spin.com/2013/05/mgmt-debut-your-life-is-a-lie-live-video/|title=Watch MGMT Bash Out Another New Song Live, Reportedly 'Your Life Is a Lie'|website=Spin|date=2013-05-02|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt; NME&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ja Pitchfork&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Gordon|first=Jeremy|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/18624-dead-gaze-brain-holiday/|title=Dead Gaze: Brain Holiday|website=Pitchfork|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sisson|first=Patrick|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/14712-fuck-dance-lets-art-sounds-from-a-new-american-underground/|title=Various Artists: Fuck Dance, Let's Art: Sounds From a New American Underground|website=Pitchfork|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt; 2000. aastate lõpus ja 2010. aastate mitmesuguste artiklite ning arvustuste kaudu ''shitgaze''&lt;nowiki/&gt;'i rohkemgi populariseerida.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Harvell|first=Jess|url=https://pitchfork.com/reviews/tracks/11400-digidesign/|title=Joker: &quot;Digidesign&quot;|website=Pitchfork|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Thompson|first=Paul|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/13525-born-again-revisited/|title=Times New Viking: Born Again Revisited|website=Pitchfork|access-date=2025-07-22|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;

2009. aastal avaldas Pitchfork lugejaküsitluse, mis asetas &quot;''Shitgaze''/lo-fi esteetika (Times New Viking, Wavves, Vivian Girls)&quot; oma edetabeli &quot;Trend, mille kadumist soovid&quot; teisele kohale.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Pitchfork|url=https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/7748-2009-pitchfork-readers-poll/?page=3|title=2009 Pitchfork Readers Poll|website=Pitchfork|date=2010-01-04|access-date=2026-01-17|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Allakäik ===
''Shitgaze'''i on peetud 2010. aastate keskpaigas tähtsusetuks, kuna teised blogidega seotud muusikaskeenid nagu ''bloghouse'', blogi rokk ja blogi räpp vähenesid veebipõhiste voogedastusalgoritmide leviku tõttu.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Fitzmaurice|first=Larry|url=https://www.vulture.com/2018/10/how-indie-rocks-class-of-2008-changed-the-music-industry.html|title=How Indie Rock's Class of 2008 Changed the Music Industry|website=Vulture|date=2018-10-23|access-date=2025-08-05|language=en}}&lt;/ref&gt; Mike Lesuer ajakirjast Flood kirjutas, et &quot;2010ndate algust iseloomustavad alamžanrid on 2023. aastaks leitavad vaid mõnelt [[Tumblr|Tumblr'i]] kontolt, mis pole aktiivsust näinud pärast ''seapunk''i kõrgaega. ''Seapunk'', nagu ka ''witch house'', on mälust kadunud, sest keegi ei suutnud sellele välja mõelda lahedama nime&quot;.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Barshad|first=Amos|url=https://www.wired.com/story/hyperpop-end-internet-genres/|title=Please Stop the Hyperpop—Musicians Are Resisting the Internet Micro-Genre|work=Wired|access-date=2026-01-17|language=en-US|issn=1059-1028}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Noise rock|''Pigfuck'']] 
* [[Surf rock|''Indie-surf'']]

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:2000. aastad muusikas]]
[[Kategooria:Muusikažanrid]]</text>
      <sha1>bpa3f3qgjo2dq06tmm2lrbvkpjbpt8p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eduard Viirok</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718195</id>
    <revision>
      <id>7188995</id>
      <parentid>7188102</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:35:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7188995</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1008" sha1="jm0b0mt1g1esjyoo0ti30xfkas4iqxa" xml:space="preserve">'''Eduard Viirok''' (13. märts [[1903]] [[Vastse-Antsla vald]], Võrumaa – [[27. juuli]] [[1937]]) oli eesti [[dendroloog]].&lt;ref&gt;http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel289_280.html Heldur Sander: 
artiklid EL 02-03/2003 Puudele pühendatud elu. 100 aastat Eduard Viiroki sünnist&lt;/ref&gt;

Lõpetanud [[Valga Poeglaste Gümnaasium]]i 1923, õppis ta 1923–1925 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ja 1925–1930 (lõpetas ''cum laude'', &quot;Ülevaade Tallinna linna puiestikest&quot;) põllumajandusteaduskonna metsaosakonnas. [[Üliõpilaste Selts Raimla]] liige.

1931–1933 Karula abimetsaülem ja alates 1933 [[Aimla metskond|Aimla]] metsaülem. Suri 34-aastaselt neeruhaigusse.

==Viited==
{{viited}}

{{pooleli}}

{{JÄRJESTA:Viirok, Eduard}}
[[Kategooria:Eesti dendroloogid]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1903]]
[[Kategooria:Surnud 1937]]</text>
      <sha1>jm0b0mt1g1esjyoo0ti30xfkas4iqxa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saturnia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718248</id>
    <revision>
      <id>7188964</id>
      <parentid>7187544</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:04:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Kevadpaabusilm (perekond)]]</comment>
      <origin>7188964</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="269" sha1="sm2ckm070cgyhv3f28q5a6kctabqwkd" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
'''Saturnia''' võib tähendada järgmist:

*'''[[Saturnia (Itaalia)|Saturnia]]''' on asula Itaalias [[Toscana]]s
*'''''Saturnia''''' on [[Liblikalised|lblikaliste]] seltsi kuuluva [[Kevadpaabusilm (perekond)|Kevadpaabusilma]] perekonna teaduslik nimetus</text>
      <sha1>sm2ckm070cgyhv3f28q5a6kctabqwkd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188965</id>
      <parentid>7188964</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:05:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7188965</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="269" sha1="79uwbbjcky46cla75extjs1yn0p91ej" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
'''Saturnia''' võib tähendada järgmist:

*'''[[Saturnia (Itaalia)|Saturnia]]''' on asula Itaalias [[Toscana]]s
*'''''Saturnia''''' on [[Liblikalised|lblikaliste]] seltsi kuuluva [[Kevadpaabusilm (perekond)|kevadpaabusilma]] perekonna teaduslik nimetus</text>
      <sha1>79uwbbjcky46cla75extjs1yn0p91ej</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188966</id>
      <parentid>7188965</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:12:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7188966</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="270" sha1="f5kmtjowfyfmc9gbz9b3rf6agza50xk" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
'''Saturnia''' võib tähendada järgmist:

*'''[[Saturnia (Itaalia)|Saturnia]]''' on asula Itaalias [[Toscana]]s
*'''''Saturnia''''' on [[Liblikalised|liblikaliste]] seltsi kuuluva [[Kevadpaabusilm (perekond)|kevadpaabusilma]] perekonna teaduslik nimetus</text>
      <sha1>f5kmtjowfyfmc9gbz9b3rf6agza50xk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Turnipidu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718250</id>
    <revision>
      <id>7188978</id>
      <parentid>7188593</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:51:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisasin viite</comment>
      <origin>7188978</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4325" sha1="3u49hnwn015mqcyxfuh49h9nrp8ugkq" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Turnipeod''' (ajaloolises kirjaviisis ka ''turnimise pidud'') olid 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses Eesti aladel korraldatud avalikud võimlemispidustused.&lt;ref name=&quot;võimlemisliit&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Eesti Võimlemisliit |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.eevl.ee/meist/ajalugu/ |vaadatud=2026-07-06}}&lt;/ref&gt; Saksapärase võimlemissüsteemi (''turnen'') eeskujul sündinud pidustused mängisid olulist rolli Eesti spordikultuuri tekkimisel (teadliku sporditegemise algus) ning panid aluse hilisemale üleriigilisele [[Üldtantsupidu|massvõimlemis- ja tantsupidude]] traditsioonile. 

[[Friedrich August Saebelmann]], [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] ja [[Jüri Soo]] (Georg Moorast) olid kursusekaaslane [[Cimze seminar|Cimze seminaris]], mille lõpetasid 1871. aastal ning kõik nimetatud alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

Eestlaste seas sai võimlemise tuliseimaks eeskõnelejaks [[Tartu Ülikooli õpetajate seminar|Tartu Õpetajate Seminari]] koolmeister [[Juhan Kurrik]], kelle sulest ilmusid ajalehes “Postimees” mitmed gümnastikat tutvustavad artiklid ja põhjalik trükis “Turni raamat” 1879.a.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-08-09 |pealkiri=Ajaveeb. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale! |url=https://ajaloomuuseum.ee/ajaveeb/ajaveeb-kiiremini-korgemale-kaugemale |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=Ajaloomuuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

== Kronoloogiline ülevaade esimestest turnipidudest ==

* '''1863, 1864, 1865 – Tartu Toomemäe võimlemispeod''' (saksa keeles ''Turnfest'' või ''Turnen-Fest''). Eesti alade kõige esimene dokumenteeritud turnipidu toimus Tartu Ülikooli [[Toomemägi|Toomemäe]] võimlemisväljakul. Laiemat turnimissüsteemi juurutas ülikoolis lektor [[Karl Eduard Raupach]]. Osales umbes 300 saksakeelset üliõpilast ja gümnasisti.&lt;ref name=&quot;võimlemisliit&quot; /&gt;
* '''1865 – Revali Turniseltsi avalik võimlemispidu''' Tallinnas. Korraldajaks oli Eesti alade esimene spordiselts Revali Turnivõistlus-Selts (''Revaler Turnverein'', asutatud 1863).&lt;ref name=&quot;võimlemisliit&quot; /&gt; Pidu propageeris võimlemist ja rühiharjutusi linna saksakeelse eliidi hulgas väljaspool akadeemilist keskkonda.

=== Eestlaste rahvuslik liikumine ===
* '''1876 (15. juuni) – [[Laiuse kihelkond|Laiuse]] turnipidu'''. Esimene eestlaste endi korraldatud turnipidu, mille viis läbi kihelkonnakooli õpetaja ja köster [[Jüri Soo]] (s. Georg Moorast). Seda sündmust loetakse teadliku sporditegemise alguseks Eestis.
* '''1888 (29. mai) – [[Paistu kihelkond|Paistu]] turnipidu''' [[Paistu|Paistus]], Muri talu murul.'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sakala (1878-1940) 21 mai 1888 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew18880521.2.18.2 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;''' Korraldasid koolijuht Peeter Ruubel ja helilooja [[Friedrich August Saebelmann]]. Sündmust võib pidada tantsupidude traditsioonile aluse panijaks, sest oli selgelt kultuurisündmus, kus võimlemisega võrdselt oli kavas laulmine, tants, mäng ja muusika ning kus osalesid poiste- ja tüdrukute kihelkonnakooli õpilased. Sünkroonne rütmiline massliikumine spetsiaalselt seatud koorimuusikaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale 13 september 1889 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=lindaestpere18890913.1.16 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; 
* '''1888 (5. juuni) – [[Iisaku kihelkond|Iisaku]] turnipidu'''. Korraldajaks oli Iisaku kihelkonnakool. Võimlemisliikumist saatis esmakordselt elav muusika Tudulinna ja Iisaku ühendatud pasunakooride esituses.&lt;ref&gt;Ansamblite andmebaas
https://www.puhkpy.ee/s2/1206_2126_828_.pdf&lt;/ref&gt;
* '''1888 (juuni algus) – [[Vändra kihelkond|Vändra]] turnipidu'''. Korraldasid kohalikud kooliõpetajad ja seltsitegelased (eesotsas [[Anton Jürgenstein]]iga). Pidu esindas teadliku sporditegemise suunda, kus võimlemisega liideti püssiharjutused ja range rividistsipliin. &lt;ref&gt;Ansamblite andmebaas
https://www.puhkpy.ee/s2/1206_2126_828_.pdf&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://ajaloomuuseum.ee/ajaveeb/ajaveeb-kiiremini-korgemale-kaugemale Ajaveeb. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!], Anne Ruussaar,2024</text>
      <sha1>3u49hnwn015mqcyxfuh49h9nrp8ugkq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kevadpaabusilm (perekond)</title>
    <ns>1</ns>
    <id>718298</id>
    <revision>
      <id>7188967</id>
      <parentid>7188073</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:12:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7188967</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="249" sha1="c812zm4bhp0flhzqzfcjhrj7oobvjx8" xml:space="preserve">Saturnia on ka koht Itaalias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 19:51 (EEST)
{{y}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 00:12 (EEST)</text>
      <sha1>c812zm4bhp0flhzqzfcjhrj7oobvjx8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Morten</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718327</id>
    <revision>
      <id>7188824</id>
      <parentid>7188415</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:21:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188824</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1534" sha1="pzouuinemeuj2ov8x396u0o2d46678o" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Morten&quot;
|pilt=
|originaalnimi=
|žanr= 
|aasta=[[2026]]
|lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]]
|stsenaarium= [[Reeli Reinaus]]
|peaosades=[[Tõru Kannimäe]],&lt;br/&gt; [[Emili Rohumaa]],&lt;br/&gt;[[Andres Mähar]],&lt;br/&gt;[[Helena Maria Reisner]], &lt;br/&gt;[[Külli Teetamm]],&lt;br/&gt;[[Gert Raudsepp]]
|operaator=[[Ants Tammik]]
|helilooja=
|produtsent=[[Anneli Ahven]]
|filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]]
| levitaja          = [[ACME Film]]
|pikkus= 
|esilinastus=5. juuli 2026
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve=
|koduleht= 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30971199
| efis_id       = 
| filmiveebi_id =
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Morten&quot;''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film.

Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil &quot;Morten, Emilie ja kadunud maailmad&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm &quot;Morten&quot; jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2026. aasta filmid]]</text>
      <sha1>pzouuinemeuj2ov8x396u0o2d46678o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188829</id>
      <parentid>7188824</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:55:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1583" sha1="7wdx3oowwplcekmhz84l3tfsafo2zpk" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Morten&quot;
|pilt=
|originaalnimi= &quot;Morten&quot;
|žanr= 
|aasta=[[2026]]
|lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]]
|stsenaarium= [[Reeli Reinaus]]
|peaosades=[[Tõru Kannimäe]],&lt;br/&gt; [[Emili Rohumaa]],&lt;br/&gt;[[Andres Mähar]],&lt;br/&gt;[[Helena Maria Reisner]], &lt;br/&gt;[[Külli Teetamm]],&lt;br/&gt;[[Gert Raudsepp]], &lt;br/&gt;[[Priit Loog]]
|operaator=[[Ants Tammik]]
|helilooja= [[Titas Petrikis]]
|produtsent=[[Anneli Ahven]]
|filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]]
| levitaja          = [[ACME Film]]
|pikkus= 
|esilinastus=5. juuli 2026
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve=
|koduleht= 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30971199
| efis_id       = 
| filmiveebi_id =
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Morten&quot;''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film.

Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil &quot;Morten, Emilie ja kadunud maailmad&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm &quot;Morten&quot; jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2026. aasta filmid]]</text>
      <sha1>7wdx3oowwplcekmhz84l3tfsafo2zpk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189065</id>
      <parentid>7188829</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T04:37:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7189065</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1582" sha1="ox6w7nyx0i2p1fja941lsl9z4fyfnk8" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Morten&quot;
|pilt=
|originaalnimi= &quot;Morten&quot;
|žanr= 
|aasta=[[2026]]
|lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]]
|stsenaarium= [[Reeli Reinaus]]
|peaosades=[[Tõru Kannimäe]],&lt;br/&gt; [[Emili Rohumaa]],&lt;br/&gt;[[Andres Mähar]],&lt;br/&gt;[[Helena Maria Reisner]], &lt;br/&gt;[[Külli Teetamm]],&lt;br/&gt;[[Gert Raudsep]], &lt;br/&gt;[[Priit Loog]]
|operaator=[[Ants Tammik]]
|helilooja= [[Titas Petrikis]]
|produtsent=[[Anneli Ahven]]
|filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]]
| levitaja          = [[ACME Film]]
|pikkus= 
|esilinastus=5. juuli 2026
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve=
|koduleht= 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30971199
| efis_id       = 
| filmiveebi_id =
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Morten&quot;''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film.

Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil &quot;Morten, Emilie ja kadunud maailmad&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm &quot;Morten&quot; jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2026. aasta filmid]]</text>
      <sha1>ox6w7nyx0i2p1fja941lsl9z4fyfnk8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189161</id>
      <parentid>7189065</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T10:10:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7189161</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1625" sha1="1cjtqeop2lb8dgbhqm7ucj0o1r7lic7" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Morten&quot;
|pilt=
|originaalnimi= &quot;Morten&quot;
|žanr= 
|aasta=[[2026]]
|lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]]
|stsenaarium= [[Reeli Reinaus]]
|peaosades=[[Tõru Kannimäe]],&lt;br/&gt; [[Emili Rohumaa]],&lt;br/&gt;[[Andres Mähar]],&lt;br/&gt;[[Helena Maria Reisner]], &lt;br/&gt;[[Külli Teetamm]],&lt;br/&gt;[[Gert Raudsep]], &lt;br/&gt;[[Priit Loog]]
|operaator=[[Ants Tammik]]
|helilooja= [[Titas Petrikis]]
| montaaž       = [[Ričardas Matačius]]
|produtsent=[[Anneli Ahven]]
|filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]]
| levitaja          = [[ACME Film]]
|pikkus= 
|esilinastus=5. juuli 2026
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve=
|koduleht= 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30971199
| efis_id       = 
| filmiveebi_id =
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Morten&quot;''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film.

Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil &quot;Morten, Emilie ja kadunud maailmad&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm &quot;Morten&quot; jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2026. aasta filmid]]</text>
      <sha1>1cjtqeop2lb8dgbhqm7ucj0o1r7lic7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Silo (Astuuria kuningas)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718339</id>
    <revision>
      <id>7188746</id>
      <parentid>7188504</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T12:07:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7188746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4315" sha1="0se3e9vf3xjoqwaekryqvdxdezfa7pu" xml:space="preserve">[[File:Silo no Compendio de crónicas de reyes.jpg|thumb|Kuningas Silo kujutis miniatuuril kroonikas  &quot;Compendio de crónicas de reyes&quot; (1312–1325)]]
[[File:Santianes de Pravia - 04.jpg|thumb|Silo asutatud San Juani kirik Santianes de Pravias]]
[[File:Silo princeps fecit.JPG|thumb|Kivi Santianes de Pravia kirikus tekstiga kiriku asutaja mälestuseks ''Silo princeps fecit'']]
[[File:Tumba Adosinda y Rey Silo - 1.jpg|thumb|Oletatavad Adosinda ja Silo hauad kirikus.]]
'''Silo''' (suri 783. aastal) oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] kuningas aastatel 774–783 ja kuningas [[Aurelio (Astuuria kuningas)|Aurelio]] järglane troonil. Tema eestvõttel on ehitatud varaseim tänaseni säilinud [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaani]] kirik, [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik]]&lt;ref&gt;[https://www.reysilo.es/en/46/reino-de-asturias.html Rey Silo. Quesos d'Asturias]&lt;/ref&gt;. Ta oli Córdoba [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]] [[emiir]]i [[‘Abd ar-Raḩmān I]] ja [[Karl Suur]]e kaasaegne.

== Eluloost ==
Silo sai kuningaks tänu abielule Adosindaga, kes oli [[Alfonso I (Astuuria)|Alfonso I]] tütar. Ta viis Astuuria kuningriigi pealinna [[Cangas de Onís]]ist [[Pravia vald|Pravia]]sse, mis asus kuningriigi keskusele lähemal.&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/42439-silo Silo. - Historia Hispanica. Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;

[[Chronicon Albeldense]] teatel hoidis Silo moslemitega rahu ''ob causam matris'' 'oma ema pärast'. Selle väljendi tähenduse üle on vaieldud: see võib tähendada, et tema ema oli moslem, kel oli mingi seos Umaijaadide emiiri Abd ar-Rahmān I-ga, või et ema oli Abd ar-Rahmāni [[pantvang]] [[Córdoba]]s, ent see võib viidata ka millelegi muule.

Et moslemid ei rünnanud Astuuria kuningriiki tema valitsusajal, seda seletatakse asjaoluga, et Silo valitsusaeg langes kokku Karl Suure sekkumisega Hispaania asjadesse aastal 778. Karl Suur ei suutnud [[Zaragoza]] piiramist jätkata ja pidi taanduma läbi Roncesvallese, kus ta sai rängalt lüüa. Sellele järgnes Abd ar-Rahmān I sõjakäik [[Ebro]] orgu aastal 781, mille eesmärk oli kätte maksta neile, kes olid suhtunud soosivalt [[Frangi riik|frankide]] sissetungi.

Astuuria kuningriigis mässas [[Galicia]] Silo valitsusajal; eelmine ülestõus oli toimunud [[Fruela I]] valitsusajal; kroonikad ei selgita mässu põhjuseid. Mässuliste vägi kohtus Silo vägedega Montecubeiro lahingus tänapäeva [[Lugo provints]]is, kus Silo nad alistas ja mässu vaigistas.

Silo valitsusajast pärineb [[Pürenee poolsaar]]e vanim teadaolev [[keskaeg]]ne kirjalik dokument. Kuningas Silo ürik (''Diploma del Rei Don Sílo'') on dateeritud 23. augustisse 775. See on [[Annetamine|annetusleping]] ''pro anima'' 'hinge hüvanguks', milles Silo annab rühmale [[munk|munkadele]] valduse Tabulata külas (tänapäeval [[Trabada]]) Lucises (Lugo) [[Klooster|kloostri]] asutamiseks.&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/42439-silo Silo. - Historia Hispanica. Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;

Troonile asudes viis Silo 774. aastal pealinna Cangas de Onísist üle Praviasse, kus ta ise oli kohalik maaomanikust suurnik. Uuel pealinnal oli strateegiline eelis: iidne Rooma asula Pravia paiknes [[Nalóni jõgi|Nalóni jõe]] orus, Rooma-aegse Asturica Augustasse (tänapäeva [[Astorga]]) viiva tee ääres. Pealegi jäi Cangas de Onís kuningriigi keskmest kaugele pärast seda, kui Silo oli riigi piire Galiciani laiendanud.&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/42439-silo Silo. - Historia Hispanica. Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;

Silo suri Pravias aastal 783. aastal. &quot;Primera Crónica General&quot; kirjutab:
:''Kuningas Silo valitsusaja kaheksandal aastal, Era Hispanica aastal 817 [783], kuningas Silo suri ja maeti apostel ja evangelist Johannese kirikusse, mis oli ehitatud tema eluajal.''

Silo maeti [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik|San Juani kirikusse]], mille ehitamise ta oli algatanud. Hauakamber San Juan Apóstol y Evangelista kirikus Santianes de Pravias, mida peetakse tema ja Adosinda omaks, on seal säilinud tänaseni.&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/42439-silo Silo. - Historia Hispanica. Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Astuuria]]</text>
      <sha1>0se3e9vf3xjoqwaekryqvdxdezfa7pu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peeter Ruubel (koolmeister)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718340</id>
    <revision>
      <id>7188775</id>
      <parentid>7188589</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:32:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4649" sha1="85jh4jhz28srof64hia07vvdjuc5i8e" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast isik
| nimi = Peeter Ruubel
| pilt = 
| pildi_suurus = 
| pildi_allkiri = Peeter Ruubel. Foto: Viljandi Muuseum
| sünniaeg = 1859
| surmaaeg = 1929
| tegevusala = koolijuht, laulutekstide autor, kultuuritegelane
| tuntud = Paistu kihelkonnakooli juhataja; laulutekstid; Paistu turnipidude korraldamine
}}
'''Peeter Ruubel''' (1859–1929) oli Eesti koolijuht, laulutekstide autor ja kultuuritegelane.

== Elukäik ==
Peeter Ruubel sündis 20. oktoobril 1859 Viljandimaal [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]], Kaarli vallas, Kääriku talus põllupidaja pojana. Õppis Viljandi kihelkonnakoolis ja kreiskoolis ning sooritas 1877. aastal Tartus rahvakooliõpetaja eksami. Seejärel asus ta õpetajana tööle Karksi kihelkonnakooli.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot; /&gt;

Aastal 1880 valiti Peeter Ruubel [[Paistu kihelkonnakool]]i juhatajaks. Paistus elas ja töötas ta 19 aastat. Paistust siirdus Ruubel Kõppu samale ametikohale. Kõpu kihelkonnakooli juhataja oli ta 14 aastat. Halveneva tervise tõttu loobus koolitööst ja asus lühemaks ajaks Pärnusse ning hiljem Tallinnasse. Elu lõpu aastad elas naise sünnitalus Paistu kihelkonnas, Aidu vallas, Tuule talus. Peeter Ruubel suri 24. jaanuaril 1929 ning maeti [[Halliste kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tee Kommunismile : EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja 19 veebruar 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=teekommunismileviljandi19740219.2.11.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ruubel on tuntud ka laulutekstide autorina, sealhulgas koostöös helilooja [[Friedrich Saebelmann]]iga, ning Paistu [[turnipidu]]de korraldajana.

Peeter Ruubel, [[Friedrich August Saebelmann]] ja [[Jüri Soo]] (Georg Moorast) olid kursusekaaslased [[Cimze seminar]]is, mille lõpetasid 1871. aastal ning kõik nimetatud alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

=== Tegevus Paistu kihelkonnakoolis ===

Ruubeli juhatamise ajal elavnes Paistus koolielu märgatavalt. Tema eestvedamisel kujunes Paistu kihelkonnakoolist heatasemeline õppeasutus. Ruubel lõi kooli juurde ka kooliorkestri, mida ta juhatas kuni 1899. aastani, mil ta Paistust lahkus.

Ruubel tundis suurt huvi ka tehnika ja spordi vastu. Paistu kihelkonnakooli õpilased Kipper ja Turp (1883–1886) on meenutanud, et koolivaheaegadel töötas ta poistega tööpingi juures. Samuti seadis ta koolis sisse elektrikellad ning korraldas jõuluõhtul kirikus tehniliselt leidliku valgus- ja liikumisseade: mahedavärvilised inglid keerlesid automaatselt lühtrite ümber ning koori äärel säras värviliste tähtedega tekst „Au olgu Jumalale kõrges!”.

== Laulutekstid ==

Peeter Ruubeli sõnadega said tuntuks mitmed laulud. Nende hulka kuuluvad:

* „Kevadine noorus”
* „Jahilaul”
* „Kevade ootel”
* „Kaunimad laulud”
* „Helde Isa taeva sees”

Tuntuim teos on rahvusliku ärkamise aja koorilaul “Kaunimad laulud”, millele viisi kirjutas F.Saebalmann ja sõnad kirjutas Peeter Ruubel:

Kaunimad laulud pühitsen sull’,

vanematest armastatud kallis kodumaa!

Kangesti tuksub süda siis mul,

kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!

Vaimustes tungib tugev lauluhääl

südame põhjast armastuse väel.

Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka,

kuni veel elu kestab mu sees.

Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul:

“Kosugu, kasvagu Eestimaa!”

== Paistu turnipeod ==

Ruubel oli koos Friedrich Saebelmanniga Paistu turnipidude korraldaja. Paistus toimus esimene turnipidu 1888 aastal. Tema huvi spordi vastu aitas kaasa kohaliku seltsi- ja koolielu mitmekesistumisele. Saebelmanniga koos korraldatud Paistu turnipeod oli aga hoopis enam kultuurilise sisuga, ehk sarnanesid pigem tantsupidudele. 

== Pärand ==

Peeter Ruubelit mäletatakse Paistu haridus- ja kultuurielu edendajana. Tema tegevus koolijuhina, orkestri rajajana, laulutekstide autorina ja turnipidude korraldajana mõjutas Paistu kihelkonna kultuurielu 19. sajandi lõpul.
Peeter Ruubeli ja Friedrich Sebelmanni auks on rajamisel Paistus &quot;Kaunite laulude park&quot;, mis asub Paistu Kihelkonnakooli asemel, kus Ruubel ja Saebelmann pikki aastaid elasid ja tegutsesid.

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* Paistu kroonika anno 1834–1944 : ärkamisaja häll [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:638527]

{{JÄRJESTA:Ruubel, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti laulutekstide autorid]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1859]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]</text>
      <sha1>85jh4jhz28srof64hia07vvdjuc5i8e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188804</id>
      <parentid>7188775</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T14:36:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188804</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4688" sha1="mcs7pzq6sfe5xhle7z1j7uuwrvxcwta" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast isik
| nimi = Peeter Ruubel
| pilt = 
| pildi_suurus = 
| pildi_allkiri = Peeter Ruubel. Foto: Viljandi Muuseum
| sünniaeg = 1859
| surmaaeg = 1929
| tegevusala = koolijuht, laulutekstide autor, kultuuritegelane
| tuntud = Paistu kihelkonnakooli juhataja; laulutekstid; Paistu turnipidude korraldamine
}}
'''Peeter Ruubel''' (20. oktoober [[1859]] – [[24. jaanuar]] [[1929]]) oli Eesti koolijuht, laulutekstide autor ja kultuuritegelane.

== Elukäik ==
Peeter Ruubel sündis 20. oktoobril 1859 Viljandimaal [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]], Kaarli vallas, Kääriku talus põllupidaja pojana. Õppis Viljandi kihelkonnakoolis ja kreiskoolis ning sooritas 1877. aastal Tartus rahvakooliõpetaja eksami. Seejärel asus ta õpetajana tööle Karksi kihelkonnakooli.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot; /&gt;

Aastal 1880 valiti Peeter Ruubel [[Paistu kihelkonnakool]]i juhatajaks. Paistus elas ja töötas ta 19 aastat. Paistust siirdus Ruubel Kõppu samale ametikohale. Kõpu kihelkonnakooli juhataja oli ta 14 aastat. Halveneva tervise tõttu loobus koolitööst ja asus lühemaks ajaks Pärnusse ning hiljem Tallinnasse. Elu lõpu aastad elas naise sünnitalus Paistu kihelkonnas, Aidu vallas, Tuule talus. Peeter Ruubel suri 24. jaanuaril 1929 ning maeti [[Halliste kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tee Kommunismile : EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja 19 veebruar 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=teekommunismileviljandi19740219.2.11.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ruubel on tuntud ka laulutekstide autorina, sealhulgas koostöös helilooja [[Friedrich Saebelmann]]iga, ning Paistu [[turnipidu]]de korraldajana.

Peeter Ruubel, [[Friedrich August Saebelmann]] ja [[Jüri Soo]] (Georg Moorast) olid kursusekaaslased [[Cimze seminar]]is, mille lõpetasid 1871. aastal ning kõik nimetatud alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

=== Tegevus Paistu kihelkonnakoolis ===

Ruubeli juhatamise ajal elavnes Paistus koolielu märgatavalt. Tema eestvedamisel kujunes Paistu kihelkonnakoolist heatasemeline õppeasutus. Ruubel lõi kooli juurde ka kooliorkestri, mida ta juhatas kuni 1899. aastani, mil ta Paistust lahkus.

Ruubel tundis suurt huvi ka tehnika ja spordi vastu. Paistu kihelkonnakooli õpilased Kipper ja Turp (1883–1886) on meenutanud, et koolivaheaegadel töötas ta poistega tööpingi juures. Samuti seadis ta koolis sisse elektrikellad ning korraldas jõuluõhtul kirikus tehniliselt leidliku valgus- ja liikumisseade: mahedavärvilised inglid keerlesid automaatselt lühtrite ümber ning koori äärel säras värviliste tähtedega tekst „Au olgu Jumalale kõrges!”.

== Laulutekstid ==

Peeter Ruubeli sõnadega said tuntuks mitmed laulud. Nende hulka kuuluvad:

* „Kevadine noorus”
* „Jahilaul”
* „Kevade ootel”
* „Kaunimad laulud”
* „Helde Isa taeva sees”

Tuntuim teos on rahvusliku ärkamise aja koorilaul “Kaunimad laulud”, millele viisi kirjutas F.Saebalmann ja sõnad kirjutas Peeter Ruubel:

Kaunimad laulud pühitsen sull’,

vanematest armastatud kallis kodumaa!

Kangesti tuksub süda siis mul,

kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!

Vaimustes tungib tugev lauluhääl

südame põhjast armastuse väel.

Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka,

kuni veel elu kestab mu sees.

Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul:

“Kosugu, kasvagu Eestimaa!”

== Paistu turnipeod ==

Ruubel oli koos Friedrich Saebelmanniga Paistu turnipidude korraldaja. Paistus toimus esimene turnipidu 1888 aastal. Tema huvi spordi vastu aitas kaasa kohaliku seltsi- ja koolielu mitmekesistumisele. Saebelmanniga koos korraldatud Paistu turnipeod oli aga hoopis enam kultuurilise sisuga, ehk sarnanesid pigem tantsupidudele. 

== Pärand ==

Peeter Ruubelit mäletatakse Paistu haridus- ja kultuurielu edendajana. Tema tegevus koolijuhina, orkestri rajajana, laulutekstide autorina ja turnipidude korraldajana mõjutas Paistu kihelkonna kultuurielu 19. sajandi lõpul.
Peeter Ruubeli ja Friedrich Sebelmanni auks on rajamisel Paistus &quot;Kaunite laulude park&quot;, mis asub Paistu Kihelkonnakooli asemel, kus Ruubel ja Saebelmann pikki aastaid elasid ja tegutsesid.

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* Paistu kroonika anno 1834–1944 : ärkamisaja häll [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:638527]

{{JÄRJESTA:Ruubel, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti laulutekstide autorid]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1859]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]</text>
      <sha1>mcs7pzq6sfe5xhle7z1j7uuwrvxcwta</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188828</id>
      <parentid>7188804</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T15:53:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188828</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4712" sha1="e61ccbgrthnzinb0hk2yj1u9mrlkiiy" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast isik
| nimi = Peeter Ruubel
| pilt = 
| pildi_suurus = 
| pildi_allkiri = Peeter Ruubel. Foto: Viljandi Muuseum
| sünniaeg = 1859
| surmaaeg = 1929
| tegevusala = koolijuht, laulutekstide autor, kultuuritegelane
| tuntud = Paistu kihelkonnakooli juhataja; laulutekstid; Paistu turnipidude korraldamine
}}
'''Peeter Ruubel''' (20. oktoober [[1859]] – [[24. jaanuar]] [[1929]]) oli Eesti koolijuht, laulutekstide autor ja kultuuritegelane.

== Elukäik ==
Peeter Ruubel sündis 20. oktoobril 1859 Viljandimaal [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]], Kaarli vallas, Kääriku talus põllupidaja pojana. Õppis Viljandi kihelkonnakoolis ja kreiskoolis ning sooritas 1877. aastal Tartus rahvakooliõpetaja eksami. Seejärel asus ta õpetajana tööle Karksi kihelkonnakooli.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot; /&gt;

Aastal 1880 valiti Peeter Ruubel [[Paistu kihelkonnakool]]i juhatajaks. Paistus elas ja töötas ta 19 aastat. Paistust siirdus Ruubel Kõppu samale ametikohale. Kõpu kihelkonnakooli juhataja oli ta 14 aastat. Halveneva tervise tõttu loobus koolitööst ja asus lühemaks ajaks Pärnusse ning hiljem Tallinnasse. Elu lõpu aastad elas naise sünnitalus Paistu kihelkonnas, Aidu vallas, Tuule talus. Peeter Ruubel suri 24. jaanuaril 1929 ning maeti [[Halliste kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tee Kommunismile : EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja 19 veebruar 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=teekommunismileviljandi19740219.2.11.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ruubel on tuntud ka laulutekstide autorina, sealhulgas koostöös helilooja [[Friedrich Saebelmann]]iga, ning Paistu [[turnipidu]]de korraldajana.

Peeter Ruubel, [[Friedrich August Saebelmann]] ja [[Jüri Soo]] (Georg Moorast) olid kursusekaaslased [[Cimze seminar]]is, mille lõpetasid 1871. aastal ning kõik nimetatud alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

=== Tegevus Paistu kihelkonnakoolis ===

Ruubeli juhatamise ajal elavnes Paistus koolielu märgatavalt. Tema eestvedamisel kujunes Paistu kihelkonnakoolist heatasemeline õppeasutus. Ruubel lõi kooli juurde ka kooliorkestri, mida ta juhatas kuni 1899. aastani, mil ta Paistust lahkus.

Ruubel tundis suurt huvi ka tehnika ja spordi vastu. Paistu kihelkonnakooli õpilased Kipper ja Turp (1883–1886) on meenutanud, et koolivaheaegadel töötas ta poistega tööpingi juures. Samuti seadis ta koolis sisse elektrikellad ning korraldas jõuluõhtul kirikus tehniliselt leidliku valgus- ja liikumisseade: mahedavärvilised inglid keerlesid automaatselt lühtrite ümber ning koori äärel säras värviliste tähtedega tekst „Au olgu Jumalale kõrges!”.

== Laulutekstid ==

Peeter Ruubeli sõnadega said tuntuks mitmed laulud. Nende hulka kuuluvad:

* „Kevadine noorus”
* „Jahilaul”
* „Kevade ootel”
* „Kaunimad laulud”
* „Helde Isa taeva sees”

Tuntuim teos on rahvusliku ärkamise aja koorilaul “[[Kaunimad laulud]]”, millele viisi kirjutas [[Friedrich August Saebelmann]] ja sõnad kirjutas Peeter Ruubel:
:Kaunimad laulud pühitsen sull’,
:vanematest armastatud kallis kodumaa!
:Kangesti tuksub süda siis mul,
:kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!
:Vaimustes tungib tugev lauluhääl
:südame põhjast armastuse väel.
:Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka,
:kuni veel elu kestab mu sees.
:Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul:
:“Kosugu, kasvagu Eestimaa!”

== Paistu turnipeod ==

Ruubel oli koos Friedrich Saebelmanniga Paistu turnipidude korraldaja. Paistus toimus esimene turnipidu 1888. aastal. Tema huvi spordi vastu aitas kaasa kohaliku seltsi- ja koolielu mitmekesistumisele. Saebelmanniga koos korraldatud Paistu turnipeod oli aga hoopis enam kultuurilise sisuga, ehk sarnanesid pigem tantsupidudele. 

== Pärand ==

Peeter Ruubelit mäletatakse Paistu haridus- ja kultuurielu edendajana. Tema tegevus koolijuhina, orkestri rajajana, laulutekstide autorina ja turnipidude korraldajana mõjutas Paistu kihelkonna kultuurielu 19. sajandi lõpul.
Peeter Ruubeli ja Friedrich Sebelmanni auks on rajamisel Paistus &quot;Kaunite laulude park&quot;, mis asub Paistu Kihelkonnakooli asemel, kus Ruubel ja Saebelmann pikki aastaid elasid ja tegutsesid.

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* Paistu kroonika anno 1834–1944 : ärkamisaja häll [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:638527]

{{JÄRJESTA:Ruubel, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti laulutekstide autorid]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1859]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]</text>
      <sha1>e61ccbgrthnzinb0hk2yj1u9mrlkiiy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188909</id>
      <parentid>7188828</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:35:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188909</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4710" sha1="6c3ngfvda62nbfgdlglj7qasr8dmjsn" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast isik
| nimi = Peeter Ruubel
| pilt = 
| pildi_suurus = 
| pildi_allkiri = Peeter Ruubel. Foto: Viljandi Muuseum
| sünniaeg = 1859
| surmaaeg = 1929
| tegevusala = koolijuht, laulutekstide autor, kultuuritegelane
| tuntud = Paistu kihelkonnakooli juhataja; laulutekstid; Paistu turnipidude korraldamine
}}

'''Peeter Ruubel''' (20. oktoober [[1859]] – [[24. jaanuar]] [[1929]]) oli Eesti koolijuht, laulutekstide autor ja kultuuritegelane.

== Elukäik ==
Peeter Ruubel sündis 20. oktoobril 1859 Viljandimaal [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]], Kaarli vallas, Kääriku talus põllupidaja pojana. Õppis Viljandi kihelkonnakoolis ja kreiskoolis ning sooritas 1877. aastal Tartus rahvakooliõpetaja eksami. Seejärel asus ta õpetajana tööle Karksi kihelkonnakooli.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot; /&gt;

Aastal 1880 valiti Peeter Ruubel [[Paistu kihelkonnakool]]i juhatajaks. Paistus elas ja töötas ta 19 aastat. Paistust siirdus Ruubel Kõppu samale ametikohale. Kõpu kihelkonnakooli juhataja oli ta 14 aastat. Halveneva tervise tõttu loobus koolitööst ja asus lühemaks ajaks Pärnusse ning hiljem Tallinnasse. Elu lõpu aastad elas naise sünnitalus Paistu kihelkonnas, Aidu vallas, Tuule talus. Peeter Ruubel suri 24. jaanuaril 1929 ning maeti [[Halliste kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tee Kommunismile : EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja 19 veebruar 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=teekommunismileviljandi19740219.2.11.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ruubel on tuntud ka laulutekstide autorina, sealhulgas koostöös helilooja [[Friedrich Saebelmann]]iga, ning Paistu [[turnipidu]]de korraldajana.

Peeter Ruubel, [[Friedrich August Saebelmann]] ja [[Jüri Soo]] (Georg Moorast) olid kursusekaaslased [[Cimze seminar]]is, mille lõpetasid 1871. aastal ning kõik nimetatud alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

== Tegevus Paistu kihelkonnakoolis ==
Ruubeli juhatamise ajal elavnes Paistus koolielu märgatavalt. Tema eestvedamisel kujunes Paistu kihelkonnakoolist heatasemeline õppeasutus. Ruubel lõi kooli juurde ka kooliorkestri, mida ta juhatas kuni 1899. aastani, mil ta Paistust lahkus.

Ruubel tundis suurt huvi ka tehnika ja spordi vastu. Paistu kihelkonnakooli õpilased Kipper ja Turp (1883–1886) on meenutanud, et koolivaheaegadel töötas ta poistega tööpingi juures. Samuti seadis ta koolis sisse elektrikellad ning korraldas jõuluõhtul kirikus tehniliselt leidliku valgus- ja liikumisseade: mahedavärvilised inglid keerlesid automaatselt lühtrite ümber ning koori äärel säras värviliste tähtedega tekst „Au olgu Jumalale kõrges!”.

== Laulutekstid ==

Peeter Ruubeli sõnadega said tuntuks mitmed laulud. Nende hulka kuuluvad:

* „Kevadine noorus”
* „Jahilaul”
* „Kevade ootel”
* „Kaunimad laulud”
* „Helde Isa taeva sees”

Tuntuim teos on rahvusliku ärkamise aja koorilaul “[[Kaunimad laulud]]”, millele viisi kirjutas [[Friedrich August Saebelmann]] ja sõnad kirjutas Peeter Ruubel:
:Kaunimad laulud pühitsen sull’,
:vanematest armastatud kallis kodumaa!
:Kangesti tuksub süda siis mul,
:kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!
:Vaimustes tungib tugev lauluhääl
:südame põhjast armastuse väel.
:Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka,
:kuni veel elu kestab mu sees.
:Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul:
:“Kosugu, kasvagu Eestimaa!”

== Paistu turnipeod ==

Ruubel oli koos Friedrich Saebelmanniga Paistu turnipidude korraldaja. Paistus toimus esimene turnipidu 1888. aastal. Tema huvi spordi vastu aitas kaasa kohaliku seltsi- ja koolielu mitmekesistumisele. Saebelmanniga koos korraldatud Paistu turnipeod oli aga hoopis enam kultuurilise sisuga, ehk sarnanesid pigem tantsupidudele. 

== Pärand ==

Peeter Ruubelit mäletatakse Paistu haridus- ja kultuurielu edendajana. Tema tegevus koolijuhina, orkestri rajajana, laulutekstide autorina ja turnipidude korraldajana mõjutas Paistu kihelkonna kultuurielu 19. sajandi lõpul.
Peeter Ruubeli ja Friedrich Sebelmanni auks on rajamisel Paistus &quot;Kaunite laulude park&quot;, mis asub Paistu Kihelkonnakooli asemel, kus Ruubel ja Saebelmann pikki aastaid elasid ja tegutsesid.

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* Paistu kroonika anno 1834–1944 : ärkamisaja häll [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:638527]

{{JÄRJESTA:Ruubel, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti laulutekstide autorid]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1859]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]</text>
      <sha1>6c3ngfvda62nbfgdlglj7qasr8dmjsn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188910</id>
      <parentid>7188909</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:37:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <origin>7188910</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4732" sha1="qibz9a5drk149h9sztb1ua25bo5hxyj" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast isik
| nimi = Peeter Ruubel
| pilt = 
| pildi_suurus = 
| pildi_allkiri = Peeter Ruubel. Foto: Viljandi Muuseum
| sünniaeg = 1859
| surmaaeg = 1929
| tegevusala = koolijuht, laulutekstide autor, kultuuritegelane
| tuntud = Paistu kihelkonnakooli juhataja; laulutekstid; Paistu turnipidude korraldamine
}}

'''Peeter Ruubel''' (20. oktoober [[1859]] – [[24. jaanuar]] [[1929]]) oli Eesti koolijuht, laulutekstide autor ja kultuuritegelane.

== Elukäik ==
Peeter Ruubel sündis 20. oktoobril 1859 Viljandimaal [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]], Kaarli vallas, Kääriku talus põllupidaja pojana. Õppis Viljandi kihelkonnakoolis ja kreiskoolis ning sooritas 1877. aastal Tartus rahvakooliõpetaja eksami. Seejärel asus ta õpetajana tööle Karksi kihelkonnakooli.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot; /&gt;

Aastal 1880 valiti Peeter Ruubel [[Paistu kihelkonnakool]]i juhatajaks. Paistus elas ja töötas ta 19 aastat. Paistust siirdus Ruubel Kõppu samale ametikohale. Kõpu kihelkonnakooli juhataja oli ta 14 aastat. Halveneva tervise tõttu loobus koolitööst ja asus lühemaks ajaks Pärnusse ning hiljem Tallinnasse. Elu lõpu aastad elas naise sünnitalus Paistu kihelkonnas, Aidu vallas, Tuule talus. Peeter Ruubel suri 24. jaanuaril 1929 ning maeti [[Halliste kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tee Kommunismile : EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja 19 veebruar 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=teekommunismileviljandi19740219.2.11.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ruubel on tuntud ka laulutekstide autorina, sealhulgas koostöös helilooja [[Friedrich Saebelmann]]iga, ning Paistu [[turnipidu]]de korraldajana.

Peeter Ruubel, [[Friedrich August Saebelmann]] ja [[Jüri Soo]] (Georg Moorast) olid kursusekaaslased [[Cimze seminar]]is, mille lõpetasid 1871. aastal ning kõik nimetatud alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

== Tegevus Paistu kihelkonnakoolis ==
Ruubeli juhatamise ajal elavnes Paistus koolielu märgatavalt. Tema eestvedamisel kujunes Paistu kihelkonnakoolist heatasemeline õppeasutus. Ruubel lõi kooli juurde ka kooliorkestri, mida ta juhatas kuni 1899. aastani, mil ta Paistust lahkus.

Ruubel tundis suurt huvi ka tehnika ja spordi vastu. Paistu kihelkonnakooli õpilased Kipper ja Turp (1883–1886) on meenutanud, et koolivaheaegadel töötas ta poistega tööpingi juures. Samuti seadis ta koolis sisse elektrikellad ning korraldas jõuluõhtul kirikus tehniliselt leidliku valgus- ja liikumisseade: mahedavärvilised inglid keerlesid automaatselt lühtrite ümber ning koori äärel säras värviliste tähtedega tekst „Au olgu Jumalale kõrges!”.

== Laulutekstid ==

Peeter Ruubeli sõnadega said tuntuks mitmed laulud. Nende hulka kuuluvad:

* „Kevadine noorus”
* „Jahilaul”
* „Kevade ootel”
* „Kaunimad laulud”
* „Helde Isa taeva sees”

Tuntuim teos on rahvusliku ärkamise aja koorilaul “[[Kaunimad laulud]]”, millele viisi kirjutas [[Friedrich August Saebelmann]] ja sõnad kirjutas Peeter Ruubel:
:Kaunimad laulud pühitsen sull’,
:vanematest armastatud kallis kodumaa!
:Kangesti tuksub süda siis mul,
:kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!
:Vaimustes tungib tugev lauluhääl
:südame põhjast armastuse väel.
:Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka,
:kuni veel elu kestab mu sees.
:Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul:
:“Kosugu, kasvagu Eestimaa!”

== Paistu turnipeod ==

Ruubel oli koos Friedrich Saebelmanniga Paistu turnipidude korraldaja. Paistus toimus esimene turnipidu 1888. aastal. Tema huvi spordi vastu aitas kaasa kohaliku seltsi- ja koolielu mitmekesistumisele. Saebelmanniga koos korraldatud Paistu turnipeod oli aga hoopis enam kultuurilise sisuga, ehk sarnanesid pigem tantsupidudele. 

== Pärand ==

Peeter Ruubelit mäletatakse Paistu haridus- ja kultuurielu edendajana. Tema tegevus koolijuhina, orkestri rajajana, laulutekstide autorina ja turnipidude korraldajana mõjutas Paistu kihelkonna kultuurielu 19. sajandi lõpul.
Peeter Ruubeli ja Friedrich Sebelmanni auks on rajamisel Paistus &quot;Kaunite laulude park&quot;, mis asub Paistu Kihelkonnakooli asemel, kus Ruubel ja Saebelmann pikki aastaid elasid ja tegutsesid.

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* Paistu kroonika anno 1834–1944 : ärkamisaja häll [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:638527]

{{JÄRJESTA:Ruubel, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti laulutekstide autorid]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1859]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]
[[Kategooria:Paistu]]</text>
      <sha1>qibz9a5drk149h9sztb1ua25bo5hxyj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188913</id>
      <parentid>7188910</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T19:45:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin viite</comment>
      <origin>7188913</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4975" sha1="kt9hocvf89pl98rvnsoszg2wk3thpzw" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast isik
| nimi = Peeter Ruubel
| pilt = 
| pildi_suurus = 
| pildi_allkiri = Peeter Ruubel. Foto: Viljandi Muuseum
| sünniaeg = 1859
| surmaaeg = 1929
| tegevusala = koolijuht, laulutekstide autor, kultuuritegelane
| tuntud = Paistu kihelkonnakooli juhataja; laulutekstid; Paistu turnipidude korraldamine
}}

'''Peeter Ruubel''' (20. oktoober [[1859]] – [[24. jaanuar]] [[1929]]) oli Eesti koolijuht, laulutekstide autor ja kultuuritegelane.

== Elukäik ==
Peeter Ruubel sündis 20. oktoobril 1859 Viljandimaal [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]], Kaarli vallas, Kääriku talus põllupidaja pojana. Õppis Viljandi kihelkonnakoolis ja kreiskoolis ning sooritas 1877. aastal Tartus rahvakooliõpetaja eksami. Seejärel asus ta õpetajana tööle Karksi kihelkonnakooli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886-1944) 26 jaanuar 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19290126.2.35&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1880 valiti Peeter Ruubel [[Paistu kihelkonnakool]]i juhatajaks. Paistus elas ja töötas ta 19 aastat. Paistust siirdus Ruubel Kõppu samale ametikohale. Kõpu kihelkonnakooli juhataja oli ta 16 aastat. Halveneva tervise tõttu loobus koolitööst ja asus lühemaks ajaks Pärnusse ning hiljem Tallinnasse. Elu lõpu aastad elas naise sünnitalus Paistu kihelkonnas, Aidu vallas, Tuule talus. Peeter Ruubel suri 24. jaanuaril 1929 ning maeti [[Halliste kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tee Kommunismile : EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja 19 veebruar 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=teekommunismileviljandi19740219.2.11.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ruubel on tuntud ka laulutekstide autorina, sealhulgas koostöös helilooja [[Friedrich Saebelmann]]iga, ning Paistu [[turnipidu]]de korraldajana.

Peeter Ruubel, [[Friedrich August Saebelmann]] ja [[Jüri Soo]] (Georg Moorast) olid kursusekaaslased [[Cimze seminar]]is, mille lõpetasid 1871. aastal ning kõik nimetatud alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

== Tegevus Paistu kihelkonnakoolis ==
Ruubeli juhatamise ajal elavnes Paistus koolielu märgatavalt. Tema eestvedamisel kujunes Paistu kihelkonnakoolist heatasemeline õppeasutus. Ruubel lõi kooli juurde ka kooliorkestri, mida ta juhatas kuni 1899. aastani, mil ta Paistust lahkus.

Ruubel tundis suurt huvi ka tehnika ja spordi vastu. Paistu kihelkonnakooli õpilased Kipper ja Turp (1883–1886) on meenutanud, et koolivaheaegadel töötas ta poistega tööpingi juures. Samuti seadis ta koolis sisse elektrikellad ning korraldas jõuluõhtul kirikus tehniliselt leidliku valgus- ja liikumisseade: mahedavärvilised inglid keerlesid automaatselt lühtrite ümber ning koori äärel säras värviliste tähtedega tekst „Au olgu Jumalale kõrges!”.

== Laulutekstid ==

Peeter Ruubeli sõnadega said tuntuks mitmed laulud. Nende hulka kuuluvad:

* „Kevadine noorus”
* „Jahilaul”
* „Kevade ootel”
* „Kaunimad laulud”
* „Helde Isa taeva sees”

Tuntuim teos on rahvusliku ärkamise aja koorilaul “[[Kaunimad laulud]]”, millele viisi kirjutas [[Friedrich August Saebelmann]] ja sõnad kirjutas Peeter Ruubel:
:Kaunimad laulud pühitsen sull’,
:vanematest armastatud kallis kodumaa!
:Kangesti tuksub süda siis mul,
:kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!
:Vaimustes tungib tugev lauluhääl
:südame põhjast armastuse väel.
:Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka,
:kuni veel elu kestab mu sees.
:Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul:
:“Kosugu, kasvagu Eestimaa!”

== Paistu turnipeod ==

Ruubel oli koos Friedrich Saebelmanniga Paistu turnipidude korraldaja. Paistus toimus esimene turnipidu 1888. aastal. Tema huvi spordi vastu aitas kaasa kohaliku seltsi- ja koolielu mitmekesistumisele. Saebelmanniga koos korraldatud Paistu turnipeod oli aga hoopis enam kultuurilise sisuga, ehk sarnanesid pigem tantsupidudele. 

== Pärand ==

Peeter Ruubelit mäletatakse Paistu haridus- ja kultuurielu edendajana. Tema tegevus koolijuhina, orkestri rajajana, laulutekstide autorina ja turnipidude korraldajana mõjutas Paistu kihelkonna kultuurielu 19. sajandi lõpul.
Peeter Ruubeli ja Friedrich Sebelmanni auks on rajamisel Paistus &quot;Kaunite laulude park&quot;, mis asub Paistu Kihelkonnakooli asemel, kus Ruubel ja Saebelmann pikki aastaid elasid ja tegutsesid.

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* Paistu kroonika anno 1834–1944 : ärkamisaja häll [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:638527]

{{JÄRJESTA:Ruubel, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti laulutekstide autorid]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1859]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]
[[Kategooria:Paistu]]</text>
      <sha1>kt9hocvf89pl98rvnsoszg2wk3thpzw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188973</id>
      <parentid>7188913</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:38:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4977" sha1="5rfxrp78lni1qpb2p8yjjpmthnlbeq8" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast isik
| nimi = Peeter Ruubel
| pilt = 
| pildi_suurus = 
| pildi_allkiri = Peeter Ruubel. Foto: Viljandi Muuseum
| sünniaeg = 1859
| surmaaeg = 1929
| tegevusala = koolijuht, laulutekstide autor, kultuuritegelane
| tuntud = Paistu kihelkonnakooli juhataja; laulutekstid; Paistu turnipidude korraldamine
}}

'''Peeter Ruubel''' (20. oktoober [[1859]] – [[24. jaanuar]] [[1929]]) oli Eesti koolijuht, laulutekstide autor ja kultuuritegelane.

== Elukäik ==
Peeter Ruubel sündis 20. oktoobril 1859 Viljandimaal [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]], Kaarli vallas, Kääriku talus põllupidaja pojana. Õppis Viljandi kihelkonnakoolis ja kreiskoolis ning sooritas 1877. aastal Tartus rahvakooliõpetaja eksami. Seejärel asus ta õpetajana tööle Karksi kihelkonnakooli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886-1944) 26 jaanuar 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19290126.2.35&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1880 valiti Peeter Ruubel [[Paistu kihelkonnakool]]i juhatajaks. Paistus elas ja töötas ta 19 aastat. Paistust siirdus Ruubel Kõppu samale ametikohale. Kõpu kihelkonnakooli juhataja oli ta 16 aastat. Halveneva tervise tõttu loobus koolitööst ja asus lühemaks ajaks Pärnusse ning hiljem Tallinnasse. Elu lõpu aastad elas naise sünnitalus Paistu kihelkonnas, Aidu vallas, Tuule talus. Peeter Ruubel suri 24. jaanuaril 1929 ning maeti [[Halliste kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tee Kommunismile : EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja 19 veebruar 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=teekommunismileviljandi19740219.2.11.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ruubel on tuntud ka laulutekstide autorina, sealhulgas koostöös helilooja [[Friedrich Saebelmann]]iga, ning Paistu [[turnipidu]]de korraldajana.

Peeter Ruubel, [[Friedrich August Saebelmann]] ja [[Jüri Soo]] (Georg Moorast) olid kursusekaaslased [[Cimze seminar]]is, mille lõpetasid 1871. aastal ning kõik nimetatud alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

=== Tegevus Paistu kihelkonnakoolis ===
Ruubeli juhatamise ajal elavnes Paistus koolielu märgatavalt. Tema eestvedamisel kujunes Paistu kihelkonnakoolist heatasemeline õppeasutus. Ruubel lõi kooli juurde ka kooliorkestri, mida ta juhatas kuni 1899. aastani, mil ta Paistust lahkus.

Ruubel tundis suurt huvi ka tehnika ja spordi vastu. Paistu kihelkonnakooli õpilased Kipper ja Turp (1883–1886) on meenutanud, et koolivaheaegadel töötas ta poistega tööpingi juures. Samuti seadis ta koolis sisse elektrikellad ning korraldas jõuluõhtul kirikus tehniliselt leidliku valgus- ja liikumisseade: mahedavärvilised inglid keerlesid automaatselt lühtrite ümber ning koori äärel säras värviliste tähtedega tekst „Au olgu Jumalale kõrges!”.

== Laulutekstid ==

Peeter Ruubeli sõnadega said tuntuks mitmed laulud. Nende hulka kuuluvad:

* „Kevadine noorus”
* „Jahilaul”
* „Kevade ootel”
* „Kaunimad laulud”
* „Helde Isa taeva sees”

Tuntuim teos on rahvusliku ärkamise aja koorilaul “[[Kaunimad laulud]]”, millele viisi kirjutas [[Friedrich August Saebelmann]] ja sõnad kirjutas Peeter Ruubel:
:Kaunimad laulud pühitsen sull’,
:vanematest armastatud kallis kodumaa!
:Kangesti tuksub süda siis mul,
:kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!
:Vaimustes tungib tugev lauluhääl
:südame põhjast armastuse väel.
:Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka,
:kuni veel elu kestab mu sees.
:Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul:
:“Kosugu, kasvagu Eestimaa!”

== Paistu turnipeod ==

Ruubel oli koos Friedrich Saebelmanniga Paistu turnipidude korraldaja. Paistus toimus esimene turnipidu 1888. aastal. Tema huvi spordi vastu aitas kaasa kohaliku seltsi- ja koolielu mitmekesistumisele. Saebelmanniga koos korraldatud Paistu turnipeod oli aga hoopis enam kultuurilise sisuga, ehk sarnanesid pigem tantsupidudele. 

== Pärand ==

Peeter Ruubelit mäletatakse Paistu haridus- ja kultuurielu edendajana. Tema tegevus koolijuhina, orkestri rajajana, laulutekstide autorina ja turnipidude korraldajana mõjutas Paistu kihelkonna kultuurielu 19. sajandi lõpul.
Peeter Ruubeli ja Friedrich Sebelmanni auks on rajamisel Paistus &quot;Kaunite laulude park&quot;, mis asub Paistu Kihelkonnakooli asemel, kus Ruubel ja Saebelmann pikki aastaid elasid ja tegutsesid.

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* Paistu kroonika anno 1834–1944 : ärkamisaja häll [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:638527]

{{JÄRJESTA:Ruubel, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti laulutekstide autorid]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1859]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]
[[Kategooria:Paistu]]</text>
      <sha1>5rfxrp78lni1qpb2p8yjjpmthnlbeq8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189098</id>
      <parentid>7188973</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:43:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looveer</username>
        <id>218156</id>
      </contributor>
      <origin>7189098</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4994" sha1="h3ayoc1sz0lmf2zf6etoo9uxcbyq5o6" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast isik
| nimi = Peeter Ruubel
| pilt = 
| pildi_suurus = 
| pildi_allkiri = Peeter Ruubel. Foto: Viljandi Muuseum
| sünniaeg = 1859
| surmaaeg = 1929
| tegevusala = koolijuht, laulutekstide autor, kultuuritegelane
| tuntud = Paistu kihelkonnakooli juhataja; laulutekstid; Paistu turnipidude korraldamine
}}

'''Peeter Ruubel''' (20. oktoober [[1859]] – [[24. jaanuar]] [[1929]]) oli Eesti koolijuht, laulutekstide autor ja kultuuritegelane.

== Elukäik ==
Peeter Ruubel sündis 20. oktoobril 1859 Viljandimaal [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]], Kaarli vallas, Kääriku talus põllupidaja pojana. Õppis Viljandi kihelkonnakoolis ja kreiskoolis, Cimze seminaris ning sooritas 1877. aastal Tartus rahvakooliõpetaja eksami. Seejärel asus ta õpetajana tööle Karksi kihelkonnakooli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886-1944) 26 jaanuar 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19290126.2.35&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1880 valiti Peeter Ruubel [[Paistu kihelkonnakool]]i juhatajaks. Paistus elas ja töötas ta 19 aastat. Paistust siirdus Ruubel Kõppu samale ametikohale. Kõpu kihelkonnakooli juhataja oli ta 16 aastat. Halveneva tervise tõttu loobus koolitööst ja asus lühemaks ajaks Pärnusse ning hiljem Tallinnasse. Elu lõpu aastad elas naise sünnitalus Paistu kihelkonnas, Aidu vallas, Tuule talus. Peeter Ruubel suri 24. jaanuaril 1929 ning maeti [[Halliste kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Tee Kommunismile&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tee Kommunismile : EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja 19 veebruar 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=teekommunismileviljandi19740219.2.11.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ruubel on tuntud ka laulutekstide autorina, sealhulgas koostöös helilooja [[Friedrich Saebelmann]]iga, ning Paistu [[turnipidu]]de korraldajana.

Peeter Ruubel, [[Friedrich August Saebelmann]] ja [[Jüri Soo]] (Georg Moorast) olid kursusekaaslased [[Cimze seminar]]is, mille lõpetasid 1871. aastal ning kõik nimetatud alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.

=== Tegevus Paistu kihelkonnakoolis ===
Ruubeli juhatamise ajal elavnes Paistus koolielu märgatavalt. Tema eestvedamisel kujunes Paistu kihelkonnakoolist heatasemeline õppeasutus. Ruubel lõi kooli juurde ka kooliorkestri, mida ta juhatas kuni 1899. aastani, mil ta Paistust lahkus.

Ruubel tundis suurt huvi ka tehnika ja spordi vastu. Paistu kihelkonnakooli õpilased Kipper ja Turp (1883–1886) on meenutanud, et koolivaheaegadel töötas ta poistega tööpingi juures. Samuti seadis ta koolis sisse elektrikellad ning korraldas jõuluõhtul kirikus tehniliselt leidliku valgus- ja liikumisseade: mahedavärvilised inglid keerlesid automaatselt lühtrite ümber ning koori äärel säras värviliste tähtedega tekst „Au olgu Jumalale kõrges!”.

== Laulutekstid ==

Peeter Ruubeli sõnadega said tuntuks mitmed laulud. Nende hulka kuuluvad:

* „Kevadine noorus”
* „Jahilaul”
* „Kevade ootel”
* „Kaunimad laulud”
* „Helde Isa taeva sees”

Tuntuim teos on rahvusliku ärkamise aja koorilaul “[[Kaunimad laulud]]”, millele viisi kirjutas [[Friedrich August Saebelmann]] ja sõnad kirjutas Peeter Ruubel:
:Kaunimad laulud pühitsen sull’,
:vanematest armastatud kallis kodumaa!
:Kangesti tuksub süda siis mul,
:kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!
:Vaimustes tungib tugev lauluhääl
:südame põhjast armastuse väel.
:Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka,
:kuni veel elu kestab mu sees.
:Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul:
:“Kosugu, kasvagu Eestimaa!”

== Paistu turnipeod ==

Ruubel oli koos Friedrich Saebelmanniga Paistu turnipidude korraldaja. Paistus toimus esimene turnipidu 1888. aastal. Tema huvi spordi vastu aitas kaasa kohaliku seltsi- ja koolielu mitmekesistumisele. Saebelmanniga koos korraldatud Paistu turnipeod oli aga hoopis enam kultuurilise sisuga, ehk sarnanesid pigem tantsupidudele. 

== Pärand ==

Peeter Ruubelit mäletatakse Paistu haridus- ja kultuurielu edendajana. Tema tegevus koolijuhina, orkestri rajajana, laulutekstide autorina ja turnipidude korraldajana mõjutas Paistu kihelkonna kultuurielu 19. sajandi lõpul.
Peeter Ruubeli ja Friedrich Sebelmanni auks on rajamisel Paistus &quot;Kaunite laulude park&quot;, mis asub Paistu Kihelkonnakooli asemel, kus Ruubel ja Saebelmann pikki aastaid elasid ja tegutsesid.

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* Paistu kroonika anno 1834–1944 : ärkamisaja häll [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:638527]

{{JÄRJESTA:Ruubel, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti laulutekstide autorid]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1859]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]
[[Kategooria:Paistu]]</text>
      <sha1>h3ayoc1sz0lmf2zf6etoo9uxcbyq5o6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gabriella Pizzolo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718363</id>
    <revision>
      <id>7189091</id>
      <parentid>7188672</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T06:29:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toimiku Tõlkija</username>
        <id>231703</id>
      </contributor>
      <origin>7189091</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11174" sha1="7gfcn940ww586x9wykmd94vr3mrorcn" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Gabriella Pizzolo
| sünniaeg = 10. märts 2003 (23-aastane)
| sünninimi = Gabriella Grace Pizzolo
| tegevusala = Näitleja, laulja
}}'''Gabriella Grace Pizzolo''' (sündinud 10. märtsil 2003) on [[Ameerika]] [[näitleja]] ja [[laulja]]. Tema{{Efn|Pizzolo is [[non-binary]] and uses ''[[she/her]]'' and ''[[they/them]]'' pronouns. This article uses ''she/her'' for consistency.}} esimesteks suurteks [[Broadway (teater)|Broadway]] läbimurreteks olid peaosa [[Muusikal|muusikalis]] [[&quot;Matilda the Musical&quot;]] (2013) ja Väikese Alisoni (Small Alison) roll lavastuses [[&quot;Fun Home&quot;]] (2015). 2019. aastal pälvis ta laialdase tunnustuse Suzie Binghami rolli eest sarjas [[Veidrad asjad|&quot;Stranger Things&quot;]].

== Karjäär ==
Enne oma Broadway-debüüti nimitegelasena muusikalis &quot;Matilda the Musical&quot; astus Pizzolo üles mitmes kohalikus lavastuses.&lt;ref name=&quot;Understudy&quot;&gt;{{Cite web|last=Purcell|first=Carey|url=http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|title=The Life of Fun Home's 12-Year-Old Understudy – Covering Two Boys, One Girl and Going On at a Moment's Notice|website=Playbill.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160829042819/http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|archive-date=August 29, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Schenectady&quot;&gt;{{Cite web|last=Wetherell|first=Lauren|url=http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286|title=Gabriella Pizzolo: from Schenectady to Broadway|publisher=Times Union|website=timesunion.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160914213902/http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286/|archive-date=September 14, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta oli kandideerinud ka muusikali esialgsesse koosseisu ja pääsenud mitmesse eelvooru, kuid ei osutunud toona valituks.&lt;ref name=&quot;newtildas 2&quot;&gt;{{Cite web|last=Isenhart|first=Rebecca|url=http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway|title=Playing Matilda on Broadway is unforgettable|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920025119/http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta osales katsetel uuesti, osutus seekord edukaks ja tegi oma esimese ülesastumise selles rollis 22. detsembril 2013.&lt;ref name=&quot;Newtildas&quot;&gt;{{Cite news|last=Hollander|first=Sophia|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|title=For the New Matildas, a Shared Spotlight|publisher=The Wall Street Journal|work=Wall Street Journal|date=March 14, 2014|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160916160801/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|archive-date=September 16, 2016}}&lt;/ref&gt; Matilda rollis astus ta mitmel korral avalikkuse ees üles, näiteks [[Bryant Park|Bryant Parki]] vabaõhukontserdil &quot;Broadway at Bryant Park&quot; ja disainer [[Ralph Lauren|Ralph Laureni]] moeetendusel. Viimast korda astus ta selles rollis üles 13. septembril 2014. 2015. aasta märtsis valiti Pizzolo muusikalis &quot;Fun Home&quot; Väikese Alisoni (Small Alison), Christiani ja Johni rollide dublandiks. Pärast Sydney Lucase lahkumist 2015. aasta oktoobris võttis Pizzolo Väikese Alisoni rolli ametlikult üle. Selles rollis mängimise ajal esitas ta laulu &quot;Ring of Keys&quot; mitmel üritusel, sealhulgas 20. [[SAGE-i auhinnagala|SAGE-i auhinnagalal]] ja [[Valge Maja|Valges Majas]].&lt;ref name=&quot;white house&quot;&gt;{{Cite web|last=Bunster|first=Kate|url=http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house|title=Gabriella Pizzolo: From Broadway to White House|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920023549/http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Pizzolo mängis rolli kuni lavastuse viimase etenduseni 10. septembril 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Paulson|first=Michael|url=https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|title='Fun Home' to Close in September|website=[[The New York Times]]|date=June 21, 2016|access-date=March 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816022052/https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt;

2016. aasta oktoobris astus Pizzolo üles muusikali &quot;Sunday in the Park with George&quot; kontsertetenduses [[New York City Center|New York City Centeri]] kultuurikeskuses.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|title=All-Star Supporting Cast Joins Jake Gyllenhaal-Annaleigh Ashford Sunday in the Park|website=Playbill|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816021312/http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt; Alates 2017. aasta jaanuarist mängis ta Opali rolli muusikalis [[&quot;Because of Winn Dixie&quot;]], mida esitati teatris [[Alabama Shakespeare Festival]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640|title=Review: 'Because of Winn Dixie' is surprisingly powerful musical|work=USA Today|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816045950/https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640/|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt; Pizzolo annab hääle Cricketile 2018. aasta animasarjas &quot;Butterbean's Café&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445|title=Butterbean's Café|website=TVGuide.com|access-date=2020-05-03|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200823155433/https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445/|archive-date=August 23, 2020}}&lt;/ref&gt; Ta kehastab Suzie Binghamit sarja &quot;Stranger Things&quot; kolmandal hooajal (2019) ja astub samas rollis üles ka neljandal hooajal (2022).

== Isiklik elu ==
Pizzolo elab koos vanemate ja noorema õega [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] osariigi põhjaosas.&lt;ref name=&quot;newtildas 2&quot;&gt;{{Cite web|last=Isenhart|first=Rebecca|url=http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway|title=Playing Matilda on Broadway is unforgettable|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920025119/http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Tema ema Natalie on õpetaja, kes õpetas teda kodus, mil tütar mängis muusikalis Matildat.&lt;ref name=&quot;Newtildas&quot;&gt;{{Cite news|last=Hollander|first=Sophia|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|title=For the New Matildas, a Shared Spotlight|publisher=The Wall Street Journal|work=Wall Street Journal|date=March 14, 2014|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160916160801/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|archive-date=September 16, 2016}}&lt;/ref&gt; Pizzolo on [[Panseksuaalsus|panseksuaalne]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Useche|first=Jose|url=https://www.teenvogue.com/story/glaad-20-under-20-2022|title=GLAAD 20 Under 20: Meet the 2022 Class of Outstanding Young LGBTQ+ Changemakers|website=Teen Vogue|date=September 28, 2022|access-date=2022-10-14|language=en-US}}&lt;/ref&gt; ja [[Mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarne]] ning kasutab enda kohta nii naissoost kui ka sooneutraalseid asesõnu. Pizzolo õppis New Yorgi osariigi ülikoolis Purchase College`is (SUNY Purchase) ja sai 2025. aastal bakalaureusekraadi psühholoogias.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Modesti|first=Amy|url=https://spotlightnews.com/thespot/2024/02/09/local-actress-gabriella-pizzolo-returns-to-her-roots/|title=Local actress Gabriella Pizzolo returns to her roots - Spotlight News|date=2024-02-09|access-date=2025-10-09|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://purchase.meritpages.com/|title=Purchase College, SUNY's Merit Page|website=Merit Pages|access-date=2025-10-09|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Rollid ==

=== Telesarjades ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2016
| &quot;BrainDead&quot;
| Noor Laurel Healy
| Osa: &quot;The End of All We Hold Dear: What Happens When Democracies Fail: A Brief Synopsis&quot;
|-
| 2017
| &quot;Beaches&quot;
| Noor CC Bloom
| Telefilm&lt;ref name=&quot;Beaches&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|title=Fun Home's Gabriella Pizzolo and More Join Idina Menzel in Beaches Remake|website=Theater Mania|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160910160641/http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|archive-date=September 10, 2016}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2018–2020
| &quot;Butterbeani kohvik&quot;
| Kriket (hääl)
| Peaosa
|-
| 2019–2022
| &quot;Stranger Things&quot;
| Suzie Bingham
| Korduv roll ( 3.– 4. hooaeg)
|-
| 2022
| &quot;Pretty Little Liars&quot;
| Angela Waters
| Korduv roll (1. hooaeg)
|}

=== Filmis ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2023
| &quot;The Hallow&quot;
| Peaosa
| Lühifilm&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.msn.com/en-us/travel/tripideas/concert-short-film-featuring-stranger-things-star-to-debut-at-ualbany/ar-AA1hVxmD|title=Concert, short film featuring 'Stranger Things' star to debut at UAlbany|website=WTEN|access-date=October 11, 2023}}&lt;/ref&gt;
|}

== Teatris ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2013–2014
| &quot;Matilda the Musical&quot;
| Matilda Wormwood
| Shubert Theatre&lt;br /&gt;(22. detsember 2013 – 13. september 2014)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 2015–2016
| rowspan=&quot;2&quot; | &quot;Fun Home&quot;
| Asendusnäitleja
| rowspan=&quot;2&quot; | Circle in the Square Theatre&lt;br /&gt;(27. märts 2015 – 10. september 2016)
|-
| Small Alison
|-
| 2016
| &quot;Sunday in the Park with George&quot;
| Louise
| New York City Center
(24. oktoober 2016 –  26. oktoober 2016)
|-
| 2017
| &quot;Because of Winn Dixie&quot;
| Opal
| Alabama Shakespeare Festival
(27. jaanuar 2017 – 12. veebruar 2017)
|}

== Märkused ==
{{Märkused}}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* Gabriella Pizzolo at IMDb
* [https://www.youtube.com/watch?v=w5sGevAy4M4 Pizzolo interview], Broadway.com (2015)
* [https://www.youtube.com/watch?v=AELn1riBn6o Pizzolo sings &quot;Ring of Keys&quot;] at 5:30 (2015)
* [https://www.youtube.com/watch?v=xwZ5be3nojs Pizzolo sings the U.S. national anthem] at an NFL game (2015)
[[Kategooria:Sündinud 2003]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]]</text>
      <sha1>7gfcn940ww586x9wykmd94vr3mrorcn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189126</id>
      <parentid>7189091</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T07:39:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189126</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11205" sha1="8i0kt7vznwc767kbam9e4pykzab3jo7" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Gabriella Pizzolo
| sünniaeg = 10. märts 2003 (23-aastane)
| sünninimi = Gabriella Grace Pizzolo
| tegevusala = Näitleja, laulja
}}'''Gabriella Grace Pizzolo''' (sündinud 10. märtsil 2003) on [[Ameerika]] [[näitleja]] ja [[laulja]]. Tema{{Efn|Pizzolo is [[non-binary]] and uses ''[[she/her]]'' and ''[[they/them]]'' pronouns. This article uses ''she/her'' for consistency.}} esimesteks suurteks [[Broadway (teater)|Broadway]] läbimurreteks olid peaosa [[Muusikal|muusikalis]] [[&quot;Matilda the Musical&quot;]] (2013) ja Väikese Alisoni (Small Alison) roll lavastuses [[&quot;Fun Home&quot;]] (2015). 2019. aastal pälvis ta laialdase tunnustuse Suzie Binghami rolli eest sarjas [[Veidrad asjad|&quot;Stranger Things&quot;]].

== Karjäär ==
Enne oma Broadway-debüüti nimitegelasena muusikalis &quot;Matilda the Musical&quot; astus Pizzolo üles mitmes kohalikus lavastuses.&lt;ref name=&quot;Understudy&quot;&gt;{{Cite web|last=Purcell|first=Carey|url=http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|title=The Life of Fun Home's 12-Year-Old Understudy – Covering Two Boys, One Girl and Going On at a Moment's Notice|website=Playbill.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160829042819/http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|archive-date=August 29, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Schenectady&quot;&gt;{{Cite web|last=Wetherell|first=Lauren|url=http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286|title=Gabriella Pizzolo: from Schenectady to Broadway|publisher=Times Union|website=timesunion.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160914213902/http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286/|archive-date=September 14, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta oli kandideerinud ka muusikali esialgsesse koosseisu ja pääsenud mitmesse eelvooru, kuid ei osutunud toona valituks.&lt;ref name=&quot;newtildas 2&quot;&gt;{{Cite web|last=Isenhart|first=Rebecca|url=http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway|title=Playing Matilda on Broadway is unforgettable|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920025119/http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta osales katsetel uuesti, osutus seekord edukaks ja tegi oma esimese ülesastumise selles rollis 22. detsembril 2013.&lt;ref name=&quot;Newtildas&quot;&gt;{{Cite news|last=Hollander|first=Sophia|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|title=For the New Matildas, a Shared Spotlight|publisher=The Wall Street Journal|work=Wall Street Journal|date=March 14, 2014|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160916160801/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|archive-date=September 16, 2016}}&lt;/ref&gt; Matilda rollis astus ta mitmel korral avalikkuse ees üles, näiteks [[Bryant Park|Bryant Parki]] vabaõhukontserdil &quot;Broadway at Bryant Park&quot; ja disainer [[Ralph Lauren|Ralph Laureni]] moeetendusel. Viimast korda astus ta selles rollis üles 13. septembril 2014. 2015. aasta märtsis valiti Pizzolo muusikalis &quot;Fun Home&quot; Väikese Alisoni (Small Alison), Christiani ja Johni rollide dublandiks. Pärast Sydney Lucase lahkumist 2015. aasta oktoobris võttis Pizzolo Väikese Alisoni rolli ametlikult üle. Selles rollis mängimise ajal esitas ta laulu &quot;Ring of Keys&quot; mitmel üritusel, sealhulgas 20. [[SAGE-i auhinnagala|SAGE-i auhinnagalal]] ja [[Valge Maja|Valges Majas]].&lt;ref name=&quot;white house&quot;&gt;{{Cite web|last=Bunster|first=Kate|url=http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house|title=Gabriella Pizzolo: From Broadway to White House|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920023549/http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Pizzolo mängis rolli kuni lavastuse viimase etenduseni 10. septembril 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Paulson|first=Michael|url=https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|title='Fun Home' to Close in September|website=[[The New York Times]]|date=June 21, 2016|access-date=March 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816022052/https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt;

2016. aasta oktoobris astus Pizzolo üles muusikali &quot;Sunday in the Park with George&quot; kontsertetenduses [[New York City Center|New York City Centeri]] kultuurikeskuses.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|title=All-Star Supporting Cast Joins Jake Gyllenhaal-Annaleigh Ashford Sunday in the Park|website=Playbill|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816021312/http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt; Alates 2017. aasta jaanuarist mängis ta Opali rolli muusikalis [[&quot;Because of Winn Dixie&quot;]], mida esitati teatris [[Alabama Shakespeare Festival|Alabama Shakespeare Festivalil]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640|title=Review: 'Because of Winn Dixie' is surprisingly powerful musical|work=USA Today|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816045950/https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640/|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt; Pizzolo annab hääle Cricketile 2018. aasta animasarjas &quot;Butterbean's Café&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445|title=Butterbean's Café|website=TVGuide.com|access-date=2020-05-03|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200823155433/https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445/|archive-date=August 23, 2020}}&lt;/ref&gt; Ta kehastab Suzie Binghamit sarja &quot;Stranger Things&quot; kolmandal hooajal (2019) ja astub samas rollis üles ka neljandal hooajal (2022).

== Isiklik elu ==
Pizzolo elab koos vanemate ja noorema õega [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] osariigi põhjaosas.&lt;ref name=&quot;newtildas 2&quot;&gt;{{Cite web|last=Isenhart|first=Rebecca|url=http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway|title=Playing Matilda on Broadway is unforgettable|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920025119/http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Tema ema Natalie on õpetaja, kes õpetas teda kodus, mil tütar mängis muusikalis Matildat.&lt;ref name=&quot;Newtildas&quot;&gt;{{Cite news|last=Hollander|first=Sophia|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|title=For the New Matildas, a Shared Spotlight|publisher=The Wall Street Journal|work=Wall Street Journal|date=March 14, 2014|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160916160801/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|archive-date=September 16, 2016}}&lt;/ref&gt; Pizzolo on [[Panseksuaalsus|panseksuaalne]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Useche|first=Jose|url=https://www.teenvogue.com/story/glaad-20-under-20-2022|title=GLAAD 20 Under 20: Meet the 2022 Class of Outstanding Young LGBTQ+ Changemakers|website=Teen Vogue|date=September 28, 2022|access-date=2022-10-14|language=en-US}}&lt;/ref&gt; ja [[Mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarne]] ning kasutab enda kohta nii naissoost kui ka sooneutraalseid asesõnu. Pizzolo õppis New Yorgi osariigi ülikoolis Purchase College`is (SUNY Purchase) ja sai 2025. aastal bakalaureusekraadi psühholoogias.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Modesti|first=Amy|url=https://spotlightnews.com/thespot/2024/02/09/local-actress-gabriella-pizzolo-returns-to-her-roots/|title=Local actress Gabriella Pizzolo returns to her roots - Spotlight News|date=2024-02-09|access-date=2025-10-09|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://purchase.meritpages.com/|title=Purchase College, SUNY's Merit Page|website=Merit Pages|access-date=2025-10-09|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Rollid ==

=== Telesarjades ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2016
| &quot;BrainDead&quot;
| Noor Laurel Healy
| Osa: &quot;The End of All We Hold Dear: What Happens When Democracies Fail: A Brief Synopsis&quot;
|-
| 2017
| &quot;Beaches&quot;
| Noor CC Bloom
| Telefilm&lt;ref name=&quot;Beaches&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|title=Fun Home's Gabriella Pizzolo and More Join Idina Menzel in Beaches Remake|website=Theater Mania|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160910160641/http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|archive-date=September 10, 2016}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2018–2020
| &quot;Butterbeani kohvik&quot;
| Kriket (hääl)
| Peaosa
|-
| 2019–2022
| &quot;Stranger Things&quot;
| Suzie Bingham
| Korduv roll ( 3.– 4. hooaeg)
|-
| 2022
| &quot;Pretty Little Liars&quot;
| Angela Waters
| Korduv roll (1. hooaeg)
|}

=== Filmis ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2023
| &quot;The Hallow&quot;
| Peaosa
| Lühifilm&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.msn.com/en-us/travel/tripideas/concert-short-film-featuring-stranger-things-star-to-debut-at-ualbany/ar-AA1hVxmD|title=Concert, short film featuring 'Stranger Things' star to debut at UAlbany|website=WTEN|access-date=October 11, 2023}}&lt;/ref&gt;
|}

== Teatris ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2013–2014
| &quot;Matilda the Musical&quot;
| Matilda Wormwood
| Shubert Theatre&lt;br /&gt;(22. detsember 2013 – 13. september 2014)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 2015–2016
| rowspan=&quot;2&quot; | &quot;Fun Home&quot;
| Asendusnäitleja
| rowspan=&quot;2&quot; | Circle in the Square Theatre&lt;br /&gt;(27. märts 2015 – 10. september 2016)
|-
| Small Alison
|-
| 2016
| &quot;Sunday in the Park with George&quot;
| Louise
| New York City Center
(24. oktoober 2016 –  26. oktoober 2016)
|-
| 2017
| &quot;Because of Winn Dixie&quot;
| Opal
| Alabama Shakespeare Festival
(27. jaanuar 2017 – 12. veebruar 2017)
|}

== Märkused ==
{{Märkused}}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* Gabriella Pizzolo at IMDb
* [https://www.youtube.com/watch?v=w5sGevAy4M4 Pizzolo interview], Broadway.com (2015)
* [https://www.youtube.com/watch?v=AELn1riBn6o Pizzolo sings &quot;Ring of Keys&quot;] at 5:30 (2015)
* [https://www.youtube.com/watch?v=xwZ5be3nojs Pizzolo sings the U.S. national anthem] at an NFL game (2015)
[[Kategooria:Sündinud 2003]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]]</text>
      <sha1>8i0kt7vznwc767kbam9e4pykzab3jo7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189136</id>
      <parentid>7189126</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:33:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toimiku Tõlkija</username>
        <id>231703</id>
      </contributor>
      <origin>7189136</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11169" sha1="79v37w6bjoo29upj5wd9tz5x0qnht2k" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Gabriella Pizzolo
| sünniaeg = 10. märts 2003 (23-aastane)
| sünninimi = Gabriella Grace Pizzolo
| tegevusala = Näitleja, laulja
}}'''Gabriella Grace Pizzolo''' (sündinud 10. märtsil 2003) on [[Ameerika]] [[näitleja]] ja [[laulja]]. Tema{{Efn|Pizzolo on mittebinaarne ja kasutab enda kohta nii naissoost kui ka sooneutraalseid asesõnu.}} esimesteks suurteks [[Broadway (teater)|Broadway]] läbimurreteks olid peaosa [[Muusikal|muusikalis]] [[&quot;Matilda the Musical&quot;]] (2013) ja Väikese Alisoni (Small Alison) roll lavastuses [[&quot;Fun Home&quot;]] (2015). 2019. aastal pälvis ta laialdase tunnustuse Suzie Binghami rolli eest sarjas [[Veidrad asjad|&quot;Stranger Things&quot;]].

== Karjäär ==
Enne oma Broadway-debüüti nimitegelasena muusikalis &quot;Matilda the Musical&quot; astus Pizzolo üles mitmes kohalikus lavastuses.&lt;ref name=&quot;Understudy&quot;&gt;{{Cite web|last=Purcell|first=Carey|url=http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|title=The Life of Fun Home's 12-Year-Old Understudy – Covering Two Boys, One Girl and Going On at a Moment's Notice|website=Playbill.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160829042819/http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|archive-date=August 29, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Schenectady&quot;&gt;{{Cite web|last=Wetherell|first=Lauren|url=http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286|title=Gabriella Pizzolo: from Schenectady to Broadway|publisher=Times Union|website=timesunion.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160914213902/http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286/|archive-date=September 14, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta oli kandideerinud ka muusikali esialgsesse koosseisu ja pääsenud mitmesse eelvooru, kuid ei osutunud toona valituks.&lt;ref name=&quot;newtildas 2&quot;&gt;{{Cite web|last=Isenhart|first=Rebecca|url=http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway|title=Playing Matilda on Broadway is unforgettable|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920025119/http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta osales katsetel uuesti, osutus seekord edukaks ja tegi oma esimese ülesastumise selles rollis 22. detsembril 2013.&lt;ref name=&quot;Newtildas&quot;&gt;{{Cite news|last=Hollander|first=Sophia|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|title=For the New Matildas, a Shared Spotlight|publisher=The Wall Street Journal|work=Wall Street Journal|date=March 14, 2014|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160916160801/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|archive-date=September 16, 2016}}&lt;/ref&gt; Matilda rollis astus ta mitmel korral avalikkuse ees üles, näiteks [[Bryant Park|Bryant Parki]] vabaõhukontserdil &quot;Broadway at Bryant Park&quot; ja disainer [[Ralph Lauren|Ralph Laureni]] moeetendusel. Viimast korda astus ta selles rollis üles 13. septembril 2014. 2015. aasta märtsis valiti Pizzolo muusikalis &quot;Fun Home&quot; Väikese Alisoni (Small Alison), Christiani ja Johni rollide dublandiks. Pärast Sydney Lucase lahkumist 2015. aasta oktoobris võttis Pizzolo Väikese Alisoni rolli ametlikult üle. Selles rollis mängimise ajal esitas ta laulu &quot;Ring of Keys&quot; mitmel üritusel, sealhulgas 20. [[SAGE-i auhinnagala|SAGE-i auhinnagalal]] ja [[Valge Maja|Valges Majas]].&lt;ref name=&quot;white house&quot;&gt;{{Cite web|last=Bunster|first=Kate|url=http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house|title=Gabriella Pizzolo: From Broadway to White House|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920023549/http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Pizzolo mängis rolli kuni lavastuse viimase etenduseni 10. septembril 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Paulson|first=Michael|url=https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|title='Fun Home' to Close in September|website=[[The New York Times]]|date=June 21, 2016|access-date=March 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816022052/https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt;

2016. aasta oktoobris astus Pizzolo üles muusikali &quot;Sunday in the Park with George&quot; kontsertetenduses [[New York City Center|New York City Centeri]] kultuurikeskuses.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|title=All-Star Supporting Cast Joins Jake Gyllenhaal-Annaleigh Ashford Sunday in the Park|website=Playbill|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816021312/http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt; Alates 2017. aasta jaanuarist mängis ta Opali rolli muusikalis [[&quot;Because of Winn Dixie&quot;]], mida esitati teatris [[Alabama Shakespeare Festival|Alabama Shakespeare Festivalil]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640|title=Review: 'Because of Winn Dixie' is surprisingly powerful musical|work=USA Today|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816045950/https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640/|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt; Pizzolo annab hääle Cricketile 2018. aasta animasarjas &quot;Butterbean's Café&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445|title=Butterbean's Café|website=TVGuide.com|access-date=2020-05-03|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200823155433/https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445/|archive-date=August 23, 2020}}&lt;/ref&gt; Ta kehastab Suzie Binghamit sarja &quot;Stranger Things&quot; kolmandal hooajal (2019) ja astub samas rollis üles ka neljandal hooajal (2022).

== Isiklik elu ==
Pizzolo elab koos vanemate ja noorema õega [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] osariigi põhjaosas.&lt;ref name=&quot;newtildas 2&quot;&gt;{{Cite web|last=Isenhart|first=Rebecca|url=http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway|title=Playing Matilda on Broadway is unforgettable|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920025119/http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Tema ema Natalie on õpetaja, kes õpetas teda kodus, mil tütar mängis muusikalis Matildat.&lt;ref name=&quot;Newtildas&quot;&gt;{{Cite news|last=Hollander|first=Sophia|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|title=For the New Matildas, a Shared Spotlight|publisher=The Wall Street Journal|work=Wall Street Journal|date=March 14, 2014|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160916160801/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|archive-date=September 16, 2016}}&lt;/ref&gt; Pizzolo on [[Panseksuaalsus|panseksuaalne]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Useche|first=Jose|url=https://www.teenvogue.com/story/glaad-20-under-20-2022|title=GLAAD 20 Under 20: Meet the 2022 Class of Outstanding Young LGBTQ+ Changemakers|website=Teen Vogue|date=September 28, 2022|access-date=2022-10-14|language=en-US}}&lt;/ref&gt; ja [[Mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarne]] ning kasutab enda kohta nii naissoost kui ka sooneutraalseid asesõnu. Pizzolo õppis New Yorgi osariigi ülikoolis Purchase College`is (SUNY Purchase) ja sai 2025. aastal bakalaureusekraadi psühholoogias.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Modesti|first=Amy|url=https://spotlightnews.com/thespot/2024/02/09/local-actress-gabriella-pizzolo-returns-to-her-roots/|title=Local actress Gabriella Pizzolo returns to her roots - Spotlight News|date=2024-02-09|access-date=2025-10-09|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://purchase.meritpages.com/|title=Purchase College, SUNY's Merit Page|website=Merit Pages|access-date=2025-10-09|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Rollid ==

=== Telesarjades ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2016
| &quot;BrainDead&quot;
| Noor Laurel Healy
| Osa: &quot;The End of All We Hold Dear: What Happens When Democracies Fail: A Brief Synopsis&quot;
|-
| 2017
| &quot;Beaches&quot;
| Noor CC Bloom
| Telefilm&lt;ref name=&quot;Beaches&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|title=Fun Home's Gabriella Pizzolo and More Join Idina Menzel in Beaches Remake|website=Theater Mania|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160910160641/http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|archive-date=September 10, 2016}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2018–2020
| &quot;Butterbeani kohvik&quot;
| Kriket (hääl)
| Peaosa
|-
| 2019–2022
| &quot;Stranger Things&quot;
| Suzie Bingham
| Korduv roll ( 3.– 4. hooaeg)
|-
| 2022
| &quot;Pretty Little Liars&quot;
| Angela Waters
| Korduv roll (1. hooaeg)
|}

=== Filmis ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2023
| &quot;The Hallow&quot;
| Peaosa
| Lühifilm&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.msn.com/en-us/travel/tripideas/concert-short-film-featuring-stranger-things-star-to-debut-at-ualbany/ar-AA1hVxmD|title=Concert, short film featuring 'Stranger Things' star to debut at UAlbany|website=WTEN|access-date=October 11, 2023}}&lt;/ref&gt;
|}

== Teatris ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2013–2014
| &quot;Matilda the Musical&quot;
| Matilda Wormwood
| Shubert Theatre&lt;br /&gt;(22. detsember 2013 – 13. september 2014)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 2015–2016
| rowspan=&quot;2&quot; | &quot;Fun Home&quot;
| Asendusnäitleja
| rowspan=&quot;2&quot; | Circle in the Square Theatre&lt;br /&gt;(27. märts 2015 – 10. september 2016)
|-
| Small Alison
|-
| 2016
| &quot;Sunday in the Park with George&quot;
| Louise
| New York City Center
(24. oktoober 2016 –  26. oktoober 2016)
|-
| 2017
| &quot;Because of Winn Dixie&quot;
| Opal
| Alabama Shakespeare Festival
(27. jaanuar 2017 – 12. veebruar 2017)
|}

== Märkused ==
{{Märkused}}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* Gabriella Pizzolo at IMDb
* [https://www.youtube.com/watch?v=w5sGevAy4M4 Pizzolo interview], Broadway.com (2015)
* [https://www.youtube.com/watch?v=AELn1riBn6o Pizzolo sings &quot;Ring of Keys&quot;] at 5:30 (2015)
* [https://www.youtube.com/watch?v=xwZ5be3nojs Pizzolo sings the U.S. national anthem] at an NFL game (2015)
[[Kategooria:Sündinud 2003]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]]</text>
      <sha1>79v37w6bjoo29upj5wd9tz5x0qnht2k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189137</id>
      <parentid>7189136</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:35:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toimiku Tõlkija</username>
        <id>231703</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Gabriella Pizzolo]] pealkirja [[Gabriella Pizzolo]] alla</comment>
      <origin>7189136</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11169" sha1="79v37w6bjoo29upj5wd9tz5x0qnht2k" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Gabriella Pizzolo
| sünniaeg = 10. märts 2003 (23-aastane)
| sünninimi = Gabriella Grace Pizzolo
| tegevusala = Näitleja, laulja
}}'''Gabriella Grace Pizzolo''' (sündinud 10. märtsil 2003) on [[Ameerika]] [[näitleja]] ja [[laulja]]. Tema{{Efn|Pizzolo on mittebinaarne ja kasutab enda kohta nii naissoost kui ka sooneutraalseid asesõnu.}} esimesteks suurteks [[Broadway (teater)|Broadway]] läbimurreteks olid peaosa [[Muusikal|muusikalis]] [[&quot;Matilda the Musical&quot;]] (2013) ja Väikese Alisoni (Small Alison) roll lavastuses [[&quot;Fun Home&quot;]] (2015). 2019. aastal pälvis ta laialdase tunnustuse Suzie Binghami rolli eest sarjas [[Veidrad asjad|&quot;Stranger Things&quot;]].

== Karjäär ==
Enne oma Broadway-debüüti nimitegelasena muusikalis &quot;Matilda the Musical&quot; astus Pizzolo üles mitmes kohalikus lavastuses.&lt;ref name=&quot;Understudy&quot;&gt;{{Cite web|last=Purcell|first=Carey|url=http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|title=The Life of Fun Home's 12-Year-Old Understudy – Covering Two Boys, One Girl and Going On at a Moment's Notice|website=Playbill.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160829042819/http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|archive-date=August 29, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Schenectady&quot;&gt;{{Cite web|last=Wetherell|first=Lauren|url=http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286|title=Gabriella Pizzolo: from Schenectady to Broadway|publisher=Times Union|website=timesunion.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160914213902/http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286/|archive-date=September 14, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta oli kandideerinud ka muusikali esialgsesse koosseisu ja pääsenud mitmesse eelvooru, kuid ei osutunud toona valituks.&lt;ref name=&quot;newtildas 2&quot;&gt;{{Cite web|last=Isenhart|first=Rebecca|url=http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway|title=Playing Matilda on Broadway is unforgettable|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920025119/http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Ta osales katsetel uuesti, osutus seekord edukaks ja tegi oma esimese ülesastumise selles rollis 22. detsembril 2013.&lt;ref name=&quot;Newtildas&quot;&gt;{{Cite news|last=Hollander|first=Sophia|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|title=For the New Matildas, a Shared Spotlight|publisher=The Wall Street Journal|work=Wall Street Journal|date=March 14, 2014|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160916160801/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|archive-date=September 16, 2016}}&lt;/ref&gt; Matilda rollis astus ta mitmel korral avalikkuse ees üles, näiteks [[Bryant Park|Bryant Parki]] vabaõhukontserdil &quot;Broadway at Bryant Park&quot; ja disainer [[Ralph Lauren|Ralph Laureni]] moeetendusel. Viimast korda astus ta selles rollis üles 13. septembril 2014. 2015. aasta märtsis valiti Pizzolo muusikalis &quot;Fun Home&quot; Väikese Alisoni (Small Alison), Christiani ja Johni rollide dublandiks. Pärast Sydney Lucase lahkumist 2015. aasta oktoobris võttis Pizzolo Väikese Alisoni rolli ametlikult üle. Selles rollis mängimise ajal esitas ta laulu &quot;Ring of Keys&quot; mitmel üritusel, sealhulgas 20. [[SAGE-i auhinnagala|SAGE-i auhinnagalal]] ja [[Valge Maja|Valges Majas]].&lt;ref name=&quot;white house&quot;&gt;{{Cite web|last=Bunster|first=Kate|url=http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house|title=Gabriella Pizzolo: From Broadway to White House|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920023549/http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Pizzolo mängis rolli kuni lavastuse viimase etenduseni 10. septembril 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Paulson|first=Michael|url=https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|title='Fun Home' to Close in September|website=[[The New York Times]]|date=June 21, 2016|access-date=March 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816022052/https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt;

2016. aasta oktoobris astus Pizzolo üles muusikali &quot;Sunday in the Park with George&quot; kontsertetenduses [[New York City Center|New York City Centeri]] kultuurikeskuses.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|title=All-Star Supporting Cast Joins Jake Gyllenhaal-Annaleigh Ashford Sunday in the Park|website=Playbill|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816021312/http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt; Alates 2017. aasta jaanuarist mängis ta Opali rolli muusikalis [[&quot;Because of Winn Dixie&quot;]], mida esitati teatris [[Alabama Shakespeare Festival|Alabama Shakespeare Festivalil]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640|title=Review: 'Because of Winn Dixie' is surprisingly powerful musical|work=USA Today|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816045950/https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640/|archive-date=August 16, 2017}}&lt;/ref&gt; Pizzolo annab hääle Cricketile 2018. aasta animasarjas &quot;Butterbean's Café&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445|title=Butterbean's Café|website=TVGuide.com|access-date=2020-05-03|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200823155433/https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445/|archive-date=August 23, 2020}}&lt;/ref&gt; Ta kehastab Suzie Binghamit sarja &quot;Stranger Things&quot; kolmandal hooajal (2019) ja astub samas rollis üles ka neljandal hooajal (2022).

== Isiklik elu ==
Pizzolo elab koos vanemate ja noorema õega [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] osariigi põhjaosas.&lt;ref name=&quot;newtildas 2&quot;&gt;{{Cite web|last=Isenhart|first=Rebecca|url=http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway|title=Playing Matilda on Broadway is unforgettable|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920025119/http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway/|archive-date=September 20, 2016}}&lt;/ref&gt; Tema ema Natalie on õpetaja, kes õpetas teda kodus, mil tütar mängis muusikalis Matildat.&lt;ref name=&quot;Newtildas&quot;&gt;{{Cite news|last=Hollander|first=Sophia|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|title=For the New Matildas, a Shared Spotlight|publisher=The Wall Street Journal|work=Wall Street Journal|date=March 14, 2014|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160916160801/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|archive-date=September 16, 2016}}&lt;/ref&gt; Pizzolo on [[Panseksuaalsus|panseksuaalne]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Useche|first=Jose|url=https://www.teenvogue.com/story/glaad-20-under-20-2022|title=GLAAD 20 Under 20: Meet the 2022 Class of Outstanding Young LGBTQ+ Changemakers|website=Teen Vogue|date=September 28, 2022|access-date=2022-10-14|language=en-US}}&lt;/ref&gt; ja [[Mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarne]] ning kasutab enda kohta nii naissoost kui ka sooneutraalseid asesõnu. Pizzolo õppis New Yorgi osariigi ülikoolis Purchase College`is (SUNY Purchase) ja sai 2025. aastal bakalaureusekraadi psühholoogias.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Modesti|first=Amy|url=https://spotlightnews.com/thespot/2024/02/09/local-actress-gabriella-pizzolo-returns-to-her-roots/|title=Local actress Gabriella Pizzolo returns to her roots - Spotlight News|date=2024-02-09|access-date=2025-10-09|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://purchase.meritpages.com/|title=Purchase College, SUNY's Merit Page|website=Merit Pages|access-date=2025-10-09|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Rollid ==

=== Telesarjades ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2016
| &quot;BrainDead&quot;
| Noor Laurel Healy
| Osa: &quot;The End of All We Hold Dear: What Happens When Democracies Fail: A Brief Synopsis&quot;
|-
| 2017
| &quot;Beaches&quot;
| Noor CC Bloom
| Telefilm&lt;ref name=&quot;Beaches&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|title=Fun Home's Gabriella Pizzolo and More Join Idina Menzel in Beaches Remake|website=Theater Mania|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160910160641/http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|archive-date=September 10, 2016}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2018–2020
| &quot;Butterbeani kohvik&quot;
| Kriket (hääl)
| Peaosa
|-
| 2019–2022
| &quot;Stranger Things&quot;
| Suzie Bingham
| Korduv roll ( 3.– 4. hooaeg)
|-
| 2022
| &quot;Pretty Little Liars&quot;
| Angela Waters
| Korduv roll (1. hooaeg)
|}

=== Filmis ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2023
| &quot;The Hallow&quot;
| Peaosa
| Lühifilm&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.msn.com/en-us/travel/tripideas/concert-short-film-featuring-stranger-things-star-to-debut-at-ualbany/ar-AA1hVxmD|title=Concert, short film featuring 'Stranger Things' star to debut at UAlbany|website=WTEN|access-date=October 11, 2023}}&lt;/ref&gt;
|}

== Teatris ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Pealkiri
! Roll
! Märkused
|-
| 2013–2014
| &quot;Matilda the Musical&quot;
| Matilda Wormwood
| Shubert Theatre&lt;br /&gt;(22. detsember 2013 – 13. september 2014)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 2015–2016
| rowspan=&quot;2&quot; | &quot;Fun Home&quot;
| Asendusnäitleja
| rowspan=&quot;2&quot; | Circle in the Square Theatre&lt;br /&gt;(27. märts 2015 – 10. september 2016)
|-
| Small Alison
|-
| 2016
| &quot;Sunday in the Park with George&quot;
| Louise
| New York City Center
(24. oktoober 2016 –  26. oktoober 2016)
|-
| 2017
| &quot;Because of Winn Dixie&quot;
| Opal
| Alabama Shakespeare Festival
(27. jaanuar 2017 – 12. veebruar 2017)
|}

== Märkused ==
{{Märkused}}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* Gabriella Pizzolo at IMDb
* [https://www.youtube.com/watch?v=w5sGevAy4M4 Pizzolo interview], Broadway.com (2015)
* [https://www.youtube.com/watch?v=AELn1riBn6o Pizzolo sings &quot;Ring of Keys&quot;] at 5:30 (2015)
* [https://www.youtube.com/watch?v=xwZ5be3nojs Pizzolo sings the U.S. national anthem] at an NFL game (2015)
[[Kategooria:Sündinud 2003]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]]</text>
      <sha1>79v37w6bjoo29upj5wd9tz5x0qnht2k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emili Rohumaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718368</id>
    <revision>
      <id>7188774</id>
      <parentid>7188713</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:27:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7188774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1767" sha1="t6gnwzux5p6gqbcgd1qqmqom6otfo2j" xml:space="preserve">'''Emili Rohumaa''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2000]] [[Tallinn]]as)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Emili Rohumaa |url=https://www.draamateater.ee/inimesed/emili-rohumaa/ |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}&lt;/ref&gt; on eesti näitleja ja muusik.

Ta lõpetas [[2024]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i (31. lend).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Samast aastast töötab ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitlejana.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lisaks näitlejatööle tegeleb Rohumaa muusikaga. 2025. aasta novembris avaldas ta oma debüüt-EP &quot;Mida veel&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-11 |pealkiri=Emili Rohumaa avaldas lühialbumi &quot;Mida veel&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1609855140/emili-rohumaa-avaldas-luhialbumi-mida-veel |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Plaat ühendab muusika ja luule ning põhineb autori enda tekstidel ja kogemustel.

Rohumaa mängis Emilie rolli [[Ivan Pavljutškov]]i 2026. aasta mängufilmis &quot;[[Morten]]&quot;. Filmi tootis [[Kopli Kinokompanii]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Emili Rohumaa |url=https://eadb.enliit.ee/et/eadb-naitlejad/789/emili-rohumaa |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=eadb.enliit.ee}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Emili ema on teatrikunstnik [[Mae Kivilo]], isa teatrilavastaja ja muuseumijuht [[Jaanus Rohumaa]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Käbi ei kuku .. Jaanus ja Emili Rohumaa {{!}} Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-jaanus-ja-emili-rohumaa-488225 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Rohumaa, Emili}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>t6gnwzux5p6gqbcgd1qqmqom6otfo2j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hatšhatur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718374</id>
    <revision>
      <id>7188773</id>
      <parentid>7188728</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:26:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7188773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1281" sha1="e63zdkvgqcaasdrjpgmdngmba34vbgy" xml:space="preserve">'''Hatšhatur''' ([[Armeenia keel|armeeniakeelsest]] sõnast խաչ (xačʿ, &quot;rist&quot;) + տուր (tur, &quot;midagi antud&quot; = &quot;ristiga antud&quot;)) on [[Armeenia]] mehenimi. 

Tähtsaimad selle nime kandjad:

* [[Hatšhatur Abovjan]] (1809–1848), Armeenia kirjanik ja avaliku elu tegelane, kes kadus salapäraselt 1848. aastal ja keda peeti surnuks
* [[Hatšhatur Araratjan]] (1876–1937), Vene-Armeenia kindral
* [[Hatšhatur Avetisjan]] (1926–1996), Armeenia ja nõukogude helilooja
* [[Hatšhatur Bezirdžjan]] (sündinud 1950), Armeenia poliitik ja füüsik
* [[Hatšhatur Kesaratsi]] (1590–1646), Armeenia peapiiskop, kellele omistatakse esimese trükipressi loomist [[Iraan|Iraanis]]
* [[Hatšhatur Hatšatrjan]] (sündinud 1982), armeenia teadlane ja matemaatik
* [[Hatšhatur Kartšikjan]] (1882–1918), Armeenia poliitik
* [[Hatšhatur Kjapanaktsjan]] (1968–2007), Armeenia tõstja
* [[Hatšhatur Maloumjan]] (1863–1915), Armeenia ajakirjanik ja poliitiline aktivist
* [[Hatšhatur Sukiasjan]] (sündinud 1961), Armeenia poliitik ja ärimees
* [[Hatšhatur Taronatsi]] (suri 1184), armeenia luuletaja ja muusik, šarakaanide kirjanik
* [[Hatšhatur Kafaetsi]] (suri 1658), [[Krimm|Krimmi]] kroonik ja preester

== Vaata ka ==
* [[Hatšhaturjan]]

[[Kategooria:Mehenimed]]</text>
      <sha1>e63zdkvgqcaasdrjpgmdngmba34vbgy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Screwgaze</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718375</id>
    <redirect title="Witch house" />
    <revision>
      <id>7188739</id>
      <timestamp>2026-07-07T12:00:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Witch house]]</comment>
      <origin>7188739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="tv30xoceas2nrlrl119wx6mm6szyznb" xml:space="preserve">#suuna [[Witch house]]</text>
      <sha1>tv30xoceas2nrlrl119wx6mm6szyznb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haunted house</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718376</id>
    <redirect title="Witch house" />
    <revision>
      <id>7188740</id>
      <timestamp>2026-07-07T12:01:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Witch house]]</comment>
      <origin>7188740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="tv30xoceas2nrlrl119wx6mm6szyznb" xml:space="preserve">#suuna [[Witch house]]</text>
      <sha1>tv30xoceas2nrlrl119wx6mm6szyznb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Meelis Kitsing</title>
    <ns>1</ns>
    <id>718377</id>
    <revision>
      <id>7188745</id>
      <timestamp>2026-07-07T12:07:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''Ta on olnud õppejõud Massachusettsi Ülikoolis'' – tema ampluaa on nii lai, et oleks vaja täpsustada, mis ainet/kursusi ta seal õppejõuna õpetas. ~~~~'</comment>
      <origin>7188745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="256" sha1="7yjo51tyax535m9hmf6g3c4b3mw3l6g" xml:space="preserve">''Ta on olnud õppejõud Massachusettsi Ülikoolis'' – tema ampluaa on nii lai, et oleks vaja täpsustada, mis ainet/kursusi ta seal õppejõuna õpetas. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. juuli 2026, kell 15:07 (EEST)</text>
      <sha1>7yjo51tyax535m9hmf6g3c4b3mw3l6g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Denis Joseph Enright</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718378</id>
    <redirect title="D. J. Enright" />
    <revision>
      <id>7188747</id>
      <timestamp>2026-07-07T12:09:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[D. J. Enright]]</comment>
      <origin>7188747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" sha1="nf9qqytd9xciy49a45i1ga14b53sczo" xml:space="preserve">#suuna [[D. J. Enright]]</text>
      <sha1>nf9qqytd9xciy49a45i1ga14b53sczo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Chillwave</title>
    <ns>102</ns>
    <id>718379</id>
    <revision>
      <id>7188764</id>
      <timestamp>2026-07-07T12:50:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1354342154|Chillwave]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <origin>7188764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20546" sha1="kre6twf1dvupwsgbz7bzkfowy7rncvv" xml:space="preserve">
&lt;templatestyles src=&quot;Template:Quote_box/styles.css&quot; /&gt; 

'''''Chillwave''''' on muusika [[mikrožanr]][[Popmuusika|,]] mis tekkis 2000. aastate lõpus. Sellele on iseloomulik 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse [[popmuusika]], mis käsitleb samal ajal [[Mälu|mälestusi]] ning [[Nostalgia|nostalgiat]]. Žanri tunnused on tuhmunud või unistav [[Retro|''retropop''i]] kõla, [[Eskapism|eskapistlikud]] laulusõnad (sagedased teemad on rand või suvi), [[Psühhedeelne rokk|psühhedeelne]] või [[Lo-fi muusika|lo-fi]] esteetika, mahedad vokaalid, aeglane kuni mõõdukas tempo, efektide töötlemine (eriti [[Järelkõla|kaja]]) ning ''vintage''-[[Süntesaator|süntesaatorid]].

''Chillwave'' oli üks esimesi muusikažanre, mis arenes peamiselt [[Internet|interneti]] kaudu. Termini võttis 2009. aastal kasutusele [[Satiir|satiiriline]] blogi Hipster Runoff, et naeruvääristada mikrožanreid ja ''indie''-teoseid, kelle helid meenutasid 1980. aastate [[VHS|VHS-]]&lt;nowiki/&gt;kassettide saatemuusikat. Enne seda oleks muusikat nimetatud [[Shoegaze|''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'iks]], &lt;nowiki&gt;&lt;i&gt;dreampop&lt;/i&gt;&lt;/nowiki&gt;iks, [[Ambient|ambientiks]] või [[Elektronmuusika|''indietronic''aks]]. Peamised artistid on Neon Indian, Washed Out ja Toro y Moi, kes pälvisid tähelepanu 2009. aasta albumi &quot;Summer of Chillwave&quot; ajal. Washed Outi 2009. aasta lugu &quot;Feel It All Around&quot; on siiani tuntuim ''chillwave''-laul.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt;

Paljud artistid kasutasid ära stiili väikese eelarvega lihtsust, mis viis artistide üleküllastumiseni, mis omakorda aitas kaasa algse skeeni hääbumisele. Väljendit &quot;chillwave&quot; hakati kasutama halvustava tähendusega, kuna seda peeti pealiskaudseks ja nostalgiale tuginevaks. Kriitikud kritiseerisid terminit ka seetõttu, et seda oli meediaväljaanded väljamõelnud. See oli eelkäijaks 2010. aastate alguses toimunud internetimuusika mikrožanrite, nagu &lt;nowiki&gt;&lt;i&gt;vaporwave&lt;/i&gt;&lt;/nowiki&gt;'i, levikule, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina. 2010. aastate keskpaigaks oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i populaarsus vähenenud ning enamik žanri algupäraseid artiste ja kuulajaid nihutas oma tähelepanu teistele muusikastiilidele.

== Muusika päritolu ==
{{Quote box|quote=&quot;Chill&quot; on nüüd igal pool tänapäeval, kas esteetilise kirjeldusena, ebamäärase elustiili eesmärgina või ka üldise käitumisreeglina. Aga 2000. aastatel oli see uudne ettepanek, mitte niivõrd püüdlus kui põgenemine. Kui Ameerika oli veel šokis tervete majandussektorite kokkuvarisemise pärast, läksid noored inimesed üle kogu riigi oma magamistuppa, lülitasid oma sülearvuteid sisse ja väljendasid oma nostalgiat uimastavate new wave'i süntesaatorite, lindilt moonutatud sämplite, narkoleptilsite trummirütmide ja uduste vokaalidega, mis peitsid kogu selle õndsa kaja taga rohkem kui vaid pisut igavust. [...] Kuid ainult mõni artist nimetasid end aktiivselt chillwaveriteks ning selle stiili pioneerid liikusid kiiresti edasi, osutus heli üheks viimase kümnendi kõige mõjukamaid ja püsivamaks esteetikaks, sillutades teed kõigile alates Tame Impalast kuni lo-fi õppimismuusikani.|source=Philip Sherburne of ''[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]'' (7. oktoober 2021) [https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/]|align=left|width=30%|border=2px|bgcolor=#defaf3}}{{Quote box|text=[S]omething that could pass for today's &quot;chillwave&quot; has existed, in wide and steady circulation, at just about every moment for 20 years, and mostly as such a rote and staple sound that nobody would even think to name it specifically.|source=—Nitsuh Abebe, ''Pitchfork'', July 2011&lt;ref name=&quot;chillinp4k&quot;&gt;{{cite web|last1=Abebe|first1=Nitsuh|title=Chillin' in Plain Sight|url=http://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|website=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]|date=July 22, 2011|access-date=August 12, 2016|archive-date=July 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729202741/https://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|width=25%|align=right}}''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i on liigitatud psühhedeeliaks, [[Lo-fi muusika|magamistoapopiks]] või ''electropop''iks.&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Enne kui selle muusikastiili jaoks loodi spetsiifiline termin, kirjeldati seda kui ''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'i, ''dreampop''i,&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Schilling|first=Dave|url=http://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|title=That Was a Thing: The Brief History of the Totally Made-Up Chillwave Music Genre|date=April 8, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729200132/https://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|archive-date=July 29, 2023}}&lt;/ref&gt; ambienti või ''indietronic''at. Ajakirja Pitchforki Nitsuh Abebe kirjutas, et vähemalt alates 1992. aastast on see stiil püsinud ühel peamisel põhjusel: &quot;joobes, õnnelikud üliõpilased, kes kuulavad plaate, kuni nad magama jäävad&quot;. Abebe tõi näidetena Slowdive'i, Darla Recordsi &quot;Blissed Out&quot; ambienti kogumikke ja Casino Versus Japani samanimelist 1998. aasta albumit. Üks žanri varasemaid teadaolevaid ilminguid on [[The Beach Boys|Beach Boysi]] laul &quot;All I Wanna Do&quot; nende 1970. aasta albumilt &quot;Sunflower&quot;.&lt;ref name=&quot;Relix&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|title=Song Premiere: The Bright Light Social Hour &quot;All I Wanna Do&quot; (Beach Boys Cover)|website=Relix|date=March 14, 2016|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180704063557/https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|archive-date=July 4, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Polinice&quot;&gt;{{Cite web|last=Polinice|url=http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|title=Gli Uomini del Capitano: pezzi scritti dai membri secondari di una band|website=Polinice|date=November 25, 2013|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170417211441/http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|archive-date=April 17, 2017}}&lt;/ref&gt; Mõjukad olid ka Boards of Canada, kellega Abebe sõnul ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i-eelset muusikat sageli võrreldi,&lt;ref name=&quot;Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'&quot;&gt;{{Cite news|last=Fallon|first=Patric|url=http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|title=Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'|work=XLR8R|date=June 10, 2013|access-date=October 4, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20150101105924/http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|archive-date=January 1, 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt; nagu ka Fennesz ja [[J Dilla]] 2006. aasta album &quot;Donuts&quot;.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;

[[Ariel Pink|Ariel Pinki]] nimetatakse sageli &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ristiisaks&quot;.&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot; /&gt; Ta saavutas esialgu tuntuse 2000. aastate keskel tänu mitmele kodus salvestatud albumitele, mille ta kujundas 1970. aastate raadioroki ja 1980. aastate ''new wave''&lt;nowiki/&gt;'i ümber lo-fi stiilis.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot;&gt;{{Cite news|last=Reynolds|first=Simon|url=http://www.villagevoice.com/music/leave-chillwave-alone-6429943|title=Leave Chillwave Alone|work=[[The Village Voice]]|date=January 19, 2011|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120457/https://www.villagevoice.com/2011/01/19/leave-chillwave-alone/|archive-date=January 8, 2021|author-link=Simon Reynolds}}&lt;/ref&gt; Plaadifirmat Paw Tracks, mis levitas Pinki albumeid, juhtis Animal Collective, kes sõlmis Pinkiga lepingu pärast seda, kui talle avaldas muljet CD tema koduste salvestistega, alustades albumist &quot;The Doldrums&quot; (2000).&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot;&gt;{{Cite web|last=Raffeiner|first=Arno|url=http://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview|title=Interview: Ariel Pink|website=Red Bull Music Academy|date=September 14, 2017|access-date=February 2, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120426/https://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview/|archive-date=January 8, 2021}}&lt;/ref&gt; Bändi Uncut Sam Richard nimetas Pinki &quot;lo-fi legendiks&quot;, kelle &quot;kummituslik popkõla&quot; osutus mõjukaks ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistidele nagu Ducktails ja Toro y Moi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Richards|first=Sam|url=http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|title=Ariel Pink's Haunted Graffiti – Before Today|website=[[Uncut (magazine)|Uncut]]|date=June 7, 2010|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180122001159/http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|archive-date=January 22, 2018}}&lt;/ref&gt; Kriitik Adam Harper vaidlustas Pinki staatuse kui &quot;chillwave’i ristiisana&quot;, kirjutades, et tema mõju lo-fi skeenidele on mõnevõrra liialdatud. Ta selgitas, et tema muusikas puudub &quot;''chillwave''’ile omane peegelsiledad ja lahe sünteesi''groove''... Pinki albumid on pöörased, isikupärased, suures osas rokipõhised ning riietatud kohmakasse glamuuri&quot;.&lt;ref name=&quot;HarperShades&quot;&gt;{{Cite web|last=Harper|first=Adam|url=http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|title=Essay: Shades of Ariel Pink|website=[[Dummy Mag]]|date=April 23, 2014|access-date=April 6, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170405094202/http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|archive-date=April 5, 2017}}&lt;/ref&gt; ''Chillwave''’i magamistoapopi eelkäijaid arutades arvas bändi Cellarsi Allene Norton, et Pink &quot;ei ole kindlasti ''chillwave'', aga seda tüüpi muusika mõjutas paljusid selle stiili artiste, näiteks Washed Outi&quot;.&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Williott|first=Carl|url=http://www.idolator.com/7629594/cellars-interview-phases-ariel-pink-chillwave|title=Interview: Cellars Gets To The Heart Of Chillwave On Her Ariel Pink-Produced LP 'Phases'|website=[[Idolator (website)|Idolator]]|date=April 14, 2016}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta märtsis andis Animal Collective'i liige Panda Bear (Noah Lennox) välja oma sooloalbumi &quot;Person Pitch&quot;, mida peetakse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i stiili käivitajaks.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|title=What Did Chillwave Mean, Anyway?|website=[[Flavorwire]]|date=April 27, 2012|access-date=April 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207094240/https://www.flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|archive-date=December 7, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Album mõjutas laia valikut hilisemat [[Indie|''indie''-muusikat]],&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Reges|first=Margaret|url=http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|title=Panda Bear|website=[[AllMusic]]|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170110122536/http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|archive-date=January 10, 2017}}&lt;/ref&gt; kusjuures selle heli oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja paljude helisarnaste tüüpide peamine inspiratsioon.&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot;&gt;{{Cite web|last=Carew|first=Anthony|url=http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|title=Perfecting the pitch|website=[[The Sydney Morning Herald]]|date=May 20, 2011|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331083649/http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|archive-date=March 31, 2017}}&lt;/ref&gt; Ka Animal Collective ise andis liikumisele oma panuse.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|title=Why Do Animal Collective Suddenly Sound So Dated?|website=[[Flavorwire]]|date=January 14, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170315174319/http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|archive-date=March 15, 2017}}&lt;/ref&gt; Nende 2009. aasta jaanuaris ilmunud album &quot;Merriweather Post Pavilion&quot; oli eriti mõjukas oma ambientsete helide ja korduvate meloodiate tõttu, kuid ei olnud nii tihedalt seotud &quot;uduse&quot; psühhedeeliaga, millega ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i samastati.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot;&gt;{{Cite web|last=Eady|first=Ashley|url=http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|title=Chillwave: Has The Next &quot;Big Thing&quot; Arrived?|website=WRVU Nashville|date=February 14, 2014|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20240902223904/http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|archive-date=September 2, 2024}}&lt;/ref&gt; Flavorwire'i ajakirjaniku Tom Hawkingi võtsid ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistid Animal Collective'i varasematest teostest &quot;selle ebamäärase pastoraalse nostalgia&quot; ja &quot;kujundasid selle terveks žanriks&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt; Siiski &quot;ei olnud Animal Collective kunagi päriselt osa sellest skeenist sellisena, nagu see oli - nad olid pigem selle vaimsed ülemused&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt;

2008. aasta veebruaris debüteeris Atlas Sound (Bradford Cox Deerhunterist) albumiga &quot;Let the Blind Lead Those Who Can See but Cannot Feel&quot;. Muusikaajakirjaniku Larry Fitzmaurice'i sõnul &quot;ei saa Coxi mõju [''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ile] ülehinnata&quot; ning ta lisas, et albumi &quot;jääskulptuurilik ''ambient-pop'' ... oli läbi põimitud ajutisuse ja mälestuste teemadega, mis hakkasid peagi määratlema ''chillwave''’i tervikuna&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot; /&gt; Hiljem oli Lennox külalislaulja Coxi 2009. aasta laulus &quot;Walkabout&quot;, mida Fitzmaurice nimetas &quot;varase ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i sümboliks&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot;&gt;{{Cite web|last=Fitzmaurice|first=Larry|url=https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|title=How Chillwave's Brief Moment in the Sun Cast a Long Shadow Over the 2010s|website=Pitchfork|date=October 14, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200307021507/https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|archive-date=March 7, 2020}}&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ja hüpnagoogiline ''pop'' (''hypnagogic pop'') ==
[[Fail:Neon_Indian_performing_at_Bestival_2010.jpg|paremal|pisi|Neon Indian esinemas 2010. aastal]]
Enamik allikaid omistab ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i algust 2009. aasta juuli postitusele, mille kirjutas blogi Hipster Runoff pseudonüümi all haldaja &quot;Carles&quot;.  Veebileht, mis oli aktiivne aastatel 2008–2013, oli tuntud oma irooniliste postitustest alternatiivsete trendide kohta.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt; Carles kasutas seda terminit paljude esilekerkivate bändide kirjeldamiseks, kes tundusid üksteisele sarnased.  27. juuli postitus pealkirjaga &quot;Kas WASHED OUT on järgmine Neon Indian/Memory Cassette?&quot; (Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette?&quot;) arutles tärkavat trendi, mis hõlmas muusikamaailma. Ta kirjutab, et nad &quot;otsivad uut autentset, ''underground''-toodet&quot;, mis poleks suur bränd nagu AnCo/[[Grizzly Bear|GrizzBear]]/jne. ... Tundub, et kõige lihtsam on teha ''chill''-projekti, mis on mõnevõrra &quot;kontseptuaalne&quot;, aga näitab ka, et teie bändil on &quot;''pop''-tundlikkus&quot; või midagi sellist&quot;. Ta pakkus välja žanrinimede nimekirja, sealhulgas C''hill Bro Core'', ''Pitchforkwavegaze'', ''forkshit'' ja ''CumWave''.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt; Postitus lõpeb järgmiselt:

Mõni nädal hiljem, augustis, lõi The Wire'i ajakirjanik David Keenan mõiste &quot;hüpnagoogiline ''pop''&quot; (&quot;hypnagogic pop&quot;), et kirjeldada 2000. aastate lo-fi ja post-müra trendi, kus ''indie''-artistid hakkasid kasutama kultuurilist nostalgiat, lapsepõlvemälestusti ja aegunud salvestustehnoloogiat oma teostes.{{Sfn|Trainer|2016|lkd=409–410, 416}} ''Chillwave'' liigitati algselt hüpnagoogilise ''pop''i ja glo-fi alla, kuigi glo-fi kaotas kiiresti populaarsust.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt;

Kuigi nii ''chillwave'' kui ka hüpnagoogiline ''pop'' meenutavad 1980. ja 1990. aastate kultuurilist esteetikat, pooldas ''chillwave'' kommertslikumat kõla, mis rõhutas &quot;toorseid&quot; refrääne ja kajaefekte.{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} Pitchforki Miles Bowe'i sõnul sai ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist halvustav viide hüpnagoogiliste ''pop'' bändide &quot;küünilisele&quot; ümberbrändingule, kes olid &quot;oma stiili sujuvamaks muutnud, et leida tõelist popedu&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bowe|first=Miles|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|title=Macintosh Plus Floral Shoppe|website=Pitchfork|date=April 21, 2019|access-date=May 10, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210510194536/https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|archive-date=May 10, 2021}}&lt;/ref&gt; Keenan, kes oli varem hüpnagoogilise ''pop''i eestkõneleja, pettus paljudes sellistes artistides, kirjutades 2011. aastal, et &quot;peavoolumeedia redutseerivas pilgus&quot; oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist saanud &quot;odava taaselustamise vormi ja halva maitse väärtustamise lühend&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot;&gt;{{Cite news|last=Friedlander|first=Emilie|url=https://www.theguardian.com/music/2019/aug/21/chillwave-microgenre-nostalgia-pop|title=Chillwave: a momentary microgenre that ushered in the age of nostalgia|work=[[The Guardian]]|date=August 19, 2019}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>kre6twf1dvupwsgbz7bzkfowy7rncvv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188952</id>
      <parentid>7188764</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:31:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Tõlkisin pool</comment>
      <origin>7188952</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39740" sha1="9coq2dq8g1h20xw4jz8fooh44y2bw2q" xml:space="preserve">
'''''Chillwave''''' on muusika [[mikrožanr]][[Popmuusika|,]] mis tekkis 2000. aastate lõpus. Sellele on iseloomulik 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse [[popmuusika]], mis käsitleb samal ajal [[Mälu|mälestusi]] ning [[Nostalgia|nostalgiat]]. Žanri tunnused on tuhmunud või unistav [[Retro|''retropop''i]] kõla, [[Eskapism|eskapistlikud]] laulusõnad (sagedased teemad on rand või suvi), [[Psühhedeelne rokk|psühhedeelne]] või [[Lo-fi muusika|lo-fi]] esteetika, mahedad vokaalid, aeglane kuni mõõdukas tempo, efektide töötlemine (eriti [[Järelkõla|kaja]]) ning ''vintage''-[[Süntesaator|süntesaatorid]].

''Chillwave'' oli üks esimesi muusikažanre, mis arenes peamiselt [[Internet|interneti]] kaudu. Termini võttis 2009. aastal kasutusele [[Satiir|satiiriline]] blogi Hipster Runoff, et naeruvääristada mikrožanreid ja ''indie''-teoseid, kelle helid meenutasid 1980. aastate [[VHS|VHS-]]&lt;nowiki/&gt;kassettide saatemuusikat. Enne seda oleks muusikat nimetatud [[Shoegaze|''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'iks]],[[Dreampop|''dreampop''iks]], [[Ambient|ambientiks]] või [[Elektronmuusika|''indietronic''aks]]. Peamised artistid on Neon Indian, Washed Out ja Toro y Moi, kes pälvisid tähelepanu 2009. aasta albumi &quot;Summer of Chillwave&quot; ajal. Washed Outi 2009. aasta lugu &quot;Feel It All Around&quot; on siiani tuntuim ''chillwave''-laul.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt;

Paljud artistid kasutasid ära stiili väikese eelarvega lihtsust, mis viis artistide üleküllastumiseni, mis omakorda aitas kaasa algse skeeni hääbumisele. Väljendit &quot;chillwave&quot; hakati kasutama halvustava tähendusega, kuna seda peeti pealiskaudseks ja nostalgiale tuginevaks. Kriitikud kritiseerisid terminit ka seetõttu, et seda oli meediaväljaanded väljamõelnud. See oli eelkäijaks 2010. aastate alguses toimunud internetimuusika mikrožanrite, nagu ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, levikule, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina. 2010. aastate keskpaigaks oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i populaarsus vähenenud ning enamik žanri algupäraseid artiste ja kuulajaid nihutas oma tähelepanu teistele muusikastiilidele.

== Muusika päritolu ==
''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i on liigitatud psühhedeeliaks, [[Lo-fi muusika|magamistoapopiks]] või ''electropop''iks.&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Enne kui selle muusikastiili jaoks loodi spetsiifiline termin, kirjeldati seda kui ''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'i, ''dreampop''i,&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Schilling|first=Dave|url=http://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|title=That Was a Thing: The Brief History of the Totally Made-Up Chillwave Music Genre|date=April 8, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729200132/https://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|archive-date=July 29, 2023}}&lt;/ref&gt; ambienti või ''indietronic''at. Ajakirja Pitchforki Nitsuh Abebe kirjutas, et vähemalt alates 1992. aastast on see stiil püsinud ühel peamisel põhjusel: &quot;joobes, õnnelikud üliõpilased, kes kuulavad plaate, kuni nad magama jäävad&quot;. Abebe tõi näidetena Slowdive'i, Darla Recordsi &quot;Blissed Out&quot; ambienti kogumikke ja Casino Versus Japani samanimelist 1998. aasta albumit. Üks žanri varasemaid teadaolevaid ilminguid on [[The Beach Boys|Beach Boysi]] laul &quot;All I Wanna Do&quot; nende 1970. aasta albumilt &quot;Sunflower&quot;.&lt;ref name=&quot;Relix&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|title=Song Premiere: The Bright Light Social Hour &quot;All I Wanna Do&quot; (Beach Boys Cover)|website=Relix|date=March 14, 2016|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180704063557/https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|archive-date=July 4, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Polinice&quot;&gt;{{Cite web|last=Polinice|url=http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|title=Gli Uomini del Capitano: pezzi scritti dai membri secondari di una band|website=Polinice|date=November 25, 2013|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170417211441/http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|archive-date=April 17, 2017}}&lt;/ref&gt; Mõjukad olid ka Boards of Canada, kellega Abebe sõnul ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i-eelset muusikat sageli võrreldi,&lt;ref name=&quot;Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'&quot;&gt;{{Cite news|last=Fallon|first=Patric|url=http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|title=Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'|work=XLR8R|date=June 10, 2013|access-date=October 4, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20150101105924/http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|archive-date=January 1, 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt; nagu ka Fennesz ja [[J Dilla]] 2006. aasta album &quot;Donuts&quot;.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;
{{Quote box|quote=See, mida saab nimetada tänapäevaseks &quot;chillwave'iks&quot;, on olnud peaaegu igal hetkel juba 20 aastat ning enamasti on see olnud nii harjumuspärane ja tavapärane, et kellelgi poleks isegi pähe tulnud seda eraldi nimetada.|source=—Nitsuh Abebe, ''Pitchfork'', juuli 2011&lt;ref name=&quot;chillinp4k&quot;&gt;{{cite web|last1=Abebe|first1=Nitsuh|title=Chillin' in Plain Sight|url=http://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|website=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]|date=July 22, 2011|access-date=August 12, 2016|archive-date=July 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729202741/https://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|width=25%|align=right}}
[[Ariel Pink|Ariel Pinki]] nimetatakse sageli &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ristiisaks&quot;.&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot; /&gt; Ta saavutas esialgu tuntuse 2000. aastate keskel tänu mitmele kodus salvestatud albumitele, mille ta kujundas 1970. aastate raadioroki ja 1980. aastate ''new wave''&lt;nowiki/&gt;'i ümber lo-fi stiilis.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot;&gt;{{Cite news|last=Reynolds|first=Simon|url=http://www.villagevoice.com/music/leave-chillwave-alone-6429943|title=Leave Chillwave Alone|work=[[The Village Voice]]|date=January 19, 2011|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120457/https://www.villagevoice.com/2011/01/19/leave-chillwave-alone/|archive-date=January 8, 2021|author-link=Simon Reynolds}}&lt;/ref&gt; Plaadifirmat Paw Tracks, mis levitas Pinki albumeid, juhtis Animal Collective, kes sõlmis Pinkiga lepingu pärast seda, kui talle avaldas muljet CD tema koduste salvestistega, alustades albumist &quot;The Doldrums&quot; (2000).&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot;&gt;{{Cite web|last=Raffeiner|first=Arno|url=http://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview|title=Interview: Ariel Pink|website=Red Bull Music Academy|date=September 14, 2017|access-date=February 2, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120426/https://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview/|archive-date=January 8, 2021}}&lt;/ref&gt; Bändi Uncut Sam Richard nimetas Pinki &quot;lo-fi legendiks&quot;, kelle &quot;kummituslik popkõla&quot; osutus mõjukaks ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistidele nagu Ducktails ja Toro y Moi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Richards|first=Sam|url=http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|title=Ariel Pink's Haunted Graffiti – Before Today|website=[[Uncut (magazine)|Uncut]]|date=June 7, 2010|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180122001159/http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|archive-date=January 22, 2018}}&lt;/ref&gt; Kriitik Adam Harper vaidlustas Pinki staatuse kui &quot;chillwave’i ristiisana&quot;, kirjutades, et tema mõju lo-fi skeenidele on mõnevõrra liialdatud. Ta selgitas, et tema muusikas puudub &quot;''chillwave''’ile omane peegelsiledad ja lahe sünteesi''groove''... Pinki albumid on pöörased, isikupärased, suures osas rokipõhised ning riietatud kohmakasse glamuuri&quot;.&lt;ref name=&quot;HarperShades&quot;&gt;{{Cite web|last=Harper|first=Adam|url=http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|title=Essay: Shades of Ariel Pink|website=[[Dummy Mag]]|date=April 23, 2014|access-date=April 6, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170405094202/http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|archive-date=April 5, 2017}}&lt;/ref&gt; ''Chillwave''’i magamistoapopi eelkäijaid arutades arvas bändi Cellarsi Allene Norton, et Pink &quot;ei ole kindlasti ''chillwave'', aga seda tüüpi muusika mõjutas paljusid selle stiili artiste, näiteks Washed Outi&quot;.&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Williott|first=Carl|url=http://www.idolator.com/7629594/cellars-interview-phases-ariel-pink-chillwave|title=Interview: Cellars Gets To The Heart Of Chillwave On Her Ariel Pink-Produced LP 'Phases'|website=[[Idolator (website)|Idolator]]|date=April 14, 2016}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta märtsis andis Animal Collective'i liige Panda Bear (Noah Lennox) välja oma sooloalbumi &quot;Person Pitch&quot;, mida peetakse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i stiili käivitajaks.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|title=What Did Chillwave Mean, Anyway?|website=[[Flavorwire]]|date=April 27, 2012|access-date=April 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207094240/https://www.flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|archive-date=December 7, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Album mõjutas laia valikut hilisemat [[Indie|''indie''-muusikat]],&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Reges|first=Margaret|url=http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|title=Panda Bear|website=[[AllMusic]]|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170110122536/http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|archive-date=January 10, 2017}}&lt;/ref&gt; kusjuures selle heli oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja paljude helisarnaste tüüpide peamine inspiratsioon.&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot;&gt;{{Cite web|last=Carew|first=Anthony|url=http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|title=Perfecting the pitch|website=[[The Sydney Morning Herald]]|date=May 20, 2011|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331083649/http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|archive-date=March 31, 2017}}&lt;/ref&gt; Ka Animal Collective ise andis liikumisele oma panuse.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|title=Why Do Animal Collective Suddenly Sound So Dated?|website=[[Flavorwire]]|date=January 14, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170315174319/http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|archive-date=March 15, 2017}}&lt;/ref&gt; Nende 2009. aasta jaanuaris ilmunud album &quot;Merriweather Post Pavilion&quot; oli eriti mõjukas oma ambientsete helide ja korduvate meloodiate tõttu, kuid ei olnud nii tihedalt seotud &quot;uduse&quot; psühhedeeliaga, millega ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i samastati.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot;&gt;{{Cite web|last=Eady|first=Ashley|url=http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|title=Chillwave: Has The Next &quot;Big Thing&quot; Arrived?|website=WRVU Nashville|date=February 14, 2014|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20240902223904/http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|archive-date=September 2, 2024}}&lt;/ref&gt; Flavorwire'i ajakirjaniku Tom Hawkingi võtsid ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistid Animal Collective'i varasematest teostest &quot;selle ebamäärase pastoraalse nostalgia&quot; ja &quot;kujundasid selle terveks žanriks&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt; Siiski &quot;ei olnud Animal Collective kunagi päriselt osa sellest skeenist sellisena, nagu see oli - nad olid pigem selle vaimsed ülemused&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt;

2008. aasta veebruaris debüteeris Atlas Sound (Bradford Cox Deerhunterist) albumiga &quot;Let the Blind Lead Those Who Can See but Cannot Feel&quot;. Muusikaajakirjaniku Larry Fitzmaurice'i sõnul &quot;ei saa Coxi mõju [''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ile] ülehinnata&quot; ning ta lisas, et albumi &quot;jääskulptuurilik ''ambient-pop'' ... oli läbi põimitud ajutisuse ja mälestuste teemadega, mis hakkasid peagi määratlema ''chillwave''’i tervikuna&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot; /&gt; Hiljem oli Lennox külalislaulja Coxi 2009. aasta laulus &quot;Walkabout&quot;, mida Fitzmaurice nimetas &quot;varase ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i sümboliks&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot;&gt;{{Cite web|last=Fitzmaurice|first=Larry|url=https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|title=How Chillwave's Brief Moment in the Sun Cast a Long Shadow Over the 2010s|website=Pitchfork|date=October 14, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200307021507/https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|archive-date=March 7, 2020}}&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ja hüpnagoogiline pop (''hypnagogic pop'') ==
[[Fail:Neon_Indian_performing_at_Bestival_2010.jpg|paremal|pisi|Neon Indian esinemas 2010. aastal]]
{{Quote box|quote=&quot;Chill&quot; on nüüd igal pool tänapäeval, kas esteetilise kirjeldusena, ebamäärase elustiili eesmärgina või ka üldise käitumisreeglina. Aga 2000. aastatel oli see uudne ettepanek, mitte niivõrd püüdlus kui põgenemine. Kui Ameerika oli veel šokis tervete majandussektorite kokkuvarisemise pärast, läksid noored inimesed üle kogu riigi oma magamistuppa, lülitasid oma sülearvuteid sisse ja väljendasid oma nostalgiat uimastavate new wave'i süntesaatorite, lindilt moonutatud sämplite, narkoleptilsite trummirütmide ja uduste vokaalidega, mis peitsid kogu selle õndsa kaja taga rohkem kui vaid pisut igavust. [...] Kuid ainult mõni artist nimetasid end aktiivselt chillwaveriteks ning selle stiili pioneerid liikusid kiiresti edasi, osutus heli üheks viimase kümnendi kõige mõjukamaid ja püsivamaks esteetikaks, sillutades teed kõigile alates Tame Impalast kuni lo-fi õppimismuusikani.|source=Philip Sherburne, ''[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]'' (7. oktoober 2021) [https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/]|align=left|width=30%|border=2px|bgcolor=#defaf3}}Enamik allikaid omistab ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i algust 2009. aasta juuli postitusele, mille kirjutas blogi Hipster Runoff pseudonüümi all haldaja &quot;Carles&quot;.  Veebileht, mis oli aktiivne aastatel 2008–2013, oli tuntud oma irooniliste postitustest alternatiivsete trendide kohta.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt; Carles kasutas seda terminit paljude esilekerkivate bändide kirjeldamiseks, kes tundusid üksteisele sarnased.  27. juuli postitus pealkirjaga &quot;Kas WASHED OUT on järgmine Neon Indian/Memory Cassette?&quot; (Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette?&quot;) arutles tärkavat trendi, mis hõlmas muusikamaailma. Ta kirjutab, et nad &quot;otsivad uut autentset, ''underground''-toodet&quot;, mis poleks suur bränd nagu AnCo/[[Grizzly Bear|GrizzBear]]/jne. ... Tundub, et kõige lihtsam on teha ''chill''-projekti, mis on mõnevõrra &quot;kontseptuaalne&quot;, aga näitab ka, et teie bändil on &quot;pop-tundlikkus&quot; või midagi sellist&quot;. Ta pakkus välja žanrinimede nimekirja, sealhulgas C''hill Bro Core'', ''Pitchforkwavegaze'', ''forkshit'' ja ''CumWave''.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt; Postitus lõpeb järgmiselt:&lt;blockquote&gt;Tunnen, et tulevikus võiksin seda nimetada &quot;chillwave&quot; muusikaks. Tundub, et &quot;chillwave'is&quot; domineerivad &quot;paksud/''chill''-süntesaatorid, samas kui kontseptsuaalne tuum üritab ikka veel &quot;kasutada päris instrumente/kõlada nii, nagu see oleks looduses salvestatud&quot;. Arvan, et ''chill wave'' peaks kõlama nagu midagi, mis mängiks &quot;vana VHS-kasseti&quot; taustal, mille leidsid oma pööningult 1980ndate lõpust/1990ndate algusest&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette? {{!}} Hipster Runoff |url=http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130717013018/http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisaeg=2013-07-17 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=hipsterrunoff.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Mõni nädal hiljem, augustis, lõi The Wire'i ajakirjanik David Keenan mõiste &quot;hüpnagoogiline pop&quot; (&quot;hypnagogic pop&quot;), et kirjeldada 2000. aastate lo-fi ja post-müra trendi, kus ''indie''-artistid hakkasid kasutama kultuurilist nostalgiat, lapsepõlvemälestusti ja aegunud salvestustehnoloogiat oma teostes.{{Sfn|Trainer|2016|lkd=409–410, 416}} ''Chillwave'' liigitati algselt hüpnagoogilise popi ja glo-fi alla, kuigi glo-fi kaotas kiiresti populaarsust.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt;

Kuigi nii ''chillwave'' kui ka hüpnagoogiline pop meenutavad 1980. ja 1990. aastate kultuurilist esteetikat, pooldas ''chillwave'' kommertslikumat kõla, mis rõhutas &quot;klišeelike&quot; refrääne ja kajaefekte.{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} Pitchforki Miles Bowe'i sõnul sai ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist nimetus viide hüpnagoogiliste pop bändide &quot;küünilisele&quot; ümberbrändingule, kes olid &quot;oma stiili sujuvamaks muutnud, et leida tõelist popedu&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bowe|first=Miles|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|title=Macintosh Plus Floral Shoppe|website=Pitchfork|date=April 21, 2019|access-date=May 10, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210510194536/https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|archive-date=May 10, 2021}}&lt;/ref&gt; Keenan, kes oli varem hüpnagoogilise popi eestkõneleja, pettus paljudes sellistes artistides, kirjutades 2011. aastal, et &quot;peavoolumeedia redutseerivas pilgus&quot; oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist saanud &quot;odava taaselustamise vormi ja halva maitse väärtustamise lühend&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot;&gt;{{Cite news|last=Friedlander|first=Emilie|url=https://www.theguardian.com/music/2019/aug/21/chillwave-microgenre-nostalgia-pop|title=Chillwave: a momentary microgenre that ushered in the age of nostalgia|work=[[The Guardian]]|date=August 19, 2019}}&lt;/ref&gt;

Hiljem selgitas Carles, et ta oli otsustanud &quot;blogipostitusele lisada hulga üsna rumalaid nimesid ja [vaadata], milline neist külge jääb&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cheshire |eesnimi=Tom |kuupäev=30 märts 2011 |pealkiri=Invent a new genre: Hipster Runoff's Carles explains 'chillwave' |url=https://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170805015516/http://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |arhiivimisaeg=5. august 2017 |vaadatud=25. augustil 2017 |väljaanne=[[The Wired]]}}&lt;/ref&gt; Neon Indiani Alan Palomo oletas, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i nimetus sai populaarseks, sest &quot;see oli kõige halvustavam ja sarkastilisem...termin ''chillwave'' tekkis ajal, mil blogide kaudu muusika levitamineharipunktis&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Scherer |eesnimi=James |kuupäev=26. oktoober 2016 |pealkiri=Great artists steal: An interview with Neon Indian's Alan Palomo |url=http://smilepolitely.com/music/great_artists_steal_an_interview_with_neon_indians_alan_palomo/ |väljaanne=Smile Politely}}&lt;/ref&gt; Termin ei saavutanud laialdast levikut enne 2010. aasta algust, kui sellest kirjutati artiklites ajalehtedes [[The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hood |eesnimi=Bryan |kuupäev=14. juuli 2011 |pealkiri=Vulture's Brief History of Chillwave |url=https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201240/https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2019 |vaadatud=31. jaanuaril 2019 |väljaanne=Vulture}}&lt;/ref&gt;

== Populaarsuse tippaeg ==

=== &quot;Summer of Chillwave&quot; ja varajane avangard ===
[[Fail:Toro y Moi at Hard Rock Cafe.jpg|pisi|Chaz Bundick (Toro y Moi, 2012. aastal)]]
''Chillwave'' õitses aastatel 2008 ja 2009,&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; mis kulmineerus 2009. aasta albumiga &quot;Summer of Chillwave&quot;, mida iseloomustas mitmete artistide esilekerkimine, kelle nimed ja laulupealkirjad viitasid suvele, rannale või [[Surfamine|surfamisele]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. november 2009 |toimetaja-perekonnanimi=Richardson |toimetaja-eesnimi=Mark |pealkiri=In My Room (The Best Coast Song): Nine Fragments on Lo-fi's Attraction to the Natural World |url=http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525051124/http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |arhiivimisaeg=25. mai 2017 |vaadatud=2. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Lauludel oli aeglane kuni mõõdukas tempo ning nad sisaldasid ''vintage'', analooginstrumente. mis meenutasid 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse ''pop''muusikat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Liedel |eesnimi=Kevin |kuupäev=11. august 2013 |pealkiri=Washed Out: Paracosm |url=http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170424233538/http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |arhiivimisaeg=24. aprill 2017 |vaadatud=9. augustil 2014 |väljaanne=[[Slant Magazine]]}}&lt;/ref&gt; Kuigi sellel ei olnud kindlat geograafilist tekkekohta, keskendus ''chillwave'' Ameerika Ühendriikide lõuna- ja idarannikule,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pirnia |eesnimi=Garin |kuupäev=13. märts 2010 |pealkiri=Is Chillwave the Next Big Music Trend? |url=https://www.wsj.com/articles/BL-SEB-26890 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100315162237/https://blogs.wsj.com/speakeasy/2010/03/13/is-chillwave-the-next-big-music-trend/ |arhiivimisaeg=15. märts 2010 |vaadatud=15. mail 2011 |väljaanne=The Wall Street Journal}}&lt;/ref&gt; kusjuures kõige silmapaistvamaks keskuseks oli [[Brooklyn|Brooklyn, New York]].&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; Neon Indian (Alamo Palomo), Washed Out (Ernest Greene) ja Toro y Moi (Chaz Bundick) peeti ''chillwave''-liikumise avangardiks.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Friedlander |eesnimi=Emilie |perekonnanimi2=McDermott |eesnimi2=Patrick D. |pealkiri=A Recent History of Microgenres |url=http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170404045803/http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |arhiivimisaeg=4. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[The Fader]] |tsitaat=KEY ARTISTS: Neon Indian, Washed Out, Toro y Moi}}&lt;/ref&gt; Kõik kolm olid [[Ühemehebänd|ühemehebändid]] Ameerika Ühendriikide lõunaosast, kuid Greene ja Bundick olid tuttavad ja koostööpartnerid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Frank |kuupäev=12. juuli 2017 |pealkiri=Chillwave Is Back ... or Is It? |url=http://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240901083638/https://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |arhiivimisaeg=1. september 2024 |vaadatud=21. juulil 2017 |väljaanne=[[Vulture (magazine)|Vulture]]}}&lt;/ref&gt;

Greene'i lugu &quot;Feel It All Around&quot; (juuli 2009) sai selle žanri tuntumaks lauluks, mida hiljem kasutati telesarja &quot;Portlandia&quot; (2011–2018) avakaadrite taustamuusikana.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot; /&gt; RBMA Sian Rowe kirjutas, et Greene'i lugu, mis on põhiliselt Gary Lowi 1983. aasta laulu &quot;I Want You&quot; aeglustatud [[Sämpel|sämpli]] põhjal loodud, on &quot;kõik, mille järgi ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i defineeritakse: lo-fi süntesaatorid, rahulik filtreeritud vokaalid ja ühekordse kaamera stiilis fotograafia, mis tavaliselt kujutab randa või midagi vee moodi&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rowe |eesnimi=Sian |kuupäev=12. august 2013 |pealkiri=The list: Warming to chillwave |url=http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401060442/http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2017 |vaadatud=31. märtsil 2017 |väljaanne=[[Red Bull Academy]]}}&lt;/ref&gt;

Neon Indiani debüütalbum &quot;Psychic Chasms&quot; (2009. aasta oktoober) oli järjekordne varajane album, mis iseloomustas žanrit,&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot; /&gt; eriti laulud &quot;Deadbeat Summer&quot;, &quot;Terminally Chill&quot; ja &quot;Should've Taken Acid With You&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cohen |eesnimi=Ian |kuupäev=26. mai 2015 |pealkiri=Neon Indian – Annie |url=http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403143318/http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |arhiivimisaeg=3. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (site)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Bundicki debüütalbum &quot;Causers of This&quot; (2010. aasta jaanuar) pälvis sarnast tähelepanu oma vanamoodsa lo-fi popi stiili poolest. Albumit kiitsid kriitikud ja sai varakult toetust [[Kanye West|Kanye Westilt]] mis tõi teosele oluliselt rohkem populaarsust. [[Rolling Stone]] nimetas Bundicki &quot;chillwave'i ristiisaks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McGregor |eesnimi=Nick |kuupäev=11. veebruar 2014 |pealkiri=Toro y Moi freezes out chillwave as a genre |url=http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170405170352/http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |arhiivimisaeg=5. aprill 2017 |vaadatud=4. aprillil 2017 |väljaanne=[[Orlando Weekly]]}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal kirjutas Stereogumi esindaja Ian Cohen, et Dayve Hawke (tuntud ka kui Memory Tapes, Memory Cassette ja Weird Tapes) oli ajastu neljas juhtiv ''chillwave''-artist. Cohen nimetas Hawke'i loomingut &quot;oluliseks ''chillwave''-dokumendiks&quot;, nimelt 2009. aasta albumit &quot;Seek Magic&quot;, mis on &quot;tõenäoliselt parim album 2009. aastal ilmunud albumite hulgast ning definitsiooni järgi ilmselt kõigi aegade parim ''chillwave''-album&quot;.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;

=== ''Vaporwave'' ===
''Vaporwave'' on [[Elektronmuusika|elektroonilise muusika]] mikrožanr, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Coleman |eesnimi=Jonny |kuupäev=1. mai 2015 |pealkiri=Quiz: Is This A Real Genre |url=http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170730144948/http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |arhiivimisaeg=30. juuli 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; See tuleb üldiselt hüpnagoogiliste artistide nagu Ariel Pinki ja James Ferraro loomingust ning seda iseloomustas retropop kultuuri{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} ja ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeeni &quot;analoognostalgia&quot;.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; Hüpnagoogilise popi eksperimentaalseid kalduvusi võimendades,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bowe |eesnimi=Miles |kuupäev=26. juuli 2013 |pealkiri=Band To Watch: Saint Pepsi |url=http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160721235716/http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |arhiivimisaeg=21. juuli 2016 |vaadatud=26. juunil 2016 |väljaanne=[[Stereogum]]}}&lt;/ref&gt; on vaporwave puhtalt produtseeritud ja peaaegu täielikult sämplitest loodud.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=7. detsember 2012 |pealkiri=Comment: Vaporwave and the pop-art of the virtual plaza |url=http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150401173930/http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2015 |vaadatud=8. veebruaril 2014 |väljaanne=Dummy}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' tugines ''smooth jazz''i, retro-liftimuusika, [[Rütm ja bluus|R&amp;B]] ning 1980. ja 1990. aastate [[Tantsumuusika|tantsumuusikale]],&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; lisaks aeglustatud tükeldatud ja keerutatud tehnikate, helilõikude kordamise ja muude efektidele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Galil |eesnimi=Leor |kuupäev=19. veebruar 2013 |pealkiri=Vaporwave and the Observer Effect |url=http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170406192425/http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |arhiivimisaeg=6. aprill 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Chicago Reader]]}}&lt;/ref&gt;

Kirjanikud, fännid ja kunstnikud ei suutnud eristada ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja hüpnagoogilise popi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=2013 |pealkiri=Essay: Invest in Vaporwave Futures! |url=https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200226220826/https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |arhiivimisaeg=26. veebruar 2020 |vaadatud=10. mail 2021 |väljaanne=Dummy Mag}}&lt;/ref&gt; Üks žanri kirjeldusest, mida veebifoorumid levitasid, oli &quot;''chillwave'' [[Marksism|marksistidele]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Neil |kuupäev=28. jaanuar 2019 |pealkiri=ynthwave, the Sound of an '80s Childhood, Goes Mainstream |url=https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331070908/https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |arhiivimisaeg=31. märts 2019 |vaadatud=31. märtsil 2019 |väljaanne=[[The Wall Street Journal]]}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' sai 2012. aasta keskel rohkem populaarsust, luues publiku sellistel veebilehtedel nagu [[Last.fm]], [[Reddit]] ja [[4chan]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Peagi järgnes hulk omaenda alamžanre ja harusid, millest mõned vihjavad teadlikult žanri mittetõsidusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arcand |eesnimi=Rob |kuupäev=12. juuli 2016 |pealkiri=Inside Hardvapour, an Aggressive, Wry Rebellion Against Vaporwave |url=https://www.vice.com/en/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231173305/https://thump.vice.com/en_us/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer |arhiivimisaeg=31. detsember 2016 |vaadatud=30. detsembril 2016 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt;

== Allakäik ==
''Chillwave'' saavutas oma haripunkti 2010. aasta keskel&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt; ning samal aastal sai see palju kriitikat.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot; /&gt; Mõned väljendid, mida arvustused ja blogipostitused kasutasid muusika kirjeldamiseks, muutusid klišeedeks. Näiteks &quot;helimaastikud&quot;, &quot;unistav&quot;, &quot;särav&quot;, &quot;päikseline&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Luke Morgan |kuupäev=26. september 2016 |pealkiri=Music Genres Are A Joke That You're Not In On |url=https://www.vice.com/en/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331025715/https://noisey.vice.com/en_ca/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres |arhiivimisaeg=31. märts 2017 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=[[Vice (magazine)|Vice]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirja The Village Voice'i Christopher Weingarten märkis 2009. aasta detsembris, et 90% glo-fi-d käsitlevatest kirjutistest mainib mingil moel &quot;suve&quot;. Ja suvi on nüüdseks möödas olnud umbes neli kuud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Weingarten |eesnimi=Christopher R. |kuupäev=22. detsember 2009 |pealkiri=The Decade in Music Genre Hype |url=http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170402080844/http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |arhiivimisaeg=2. aprill 2017 |vaadatud=1. aprillil 2017 |väljaanne=[[Village Voice]]}}&lt;/ref&gt;

''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeen lõpuks &quot;närbus ja suri&quot;. Üks peamine põhjus oli artistide äkiline üleküllastumine, mis tulenes lihtsast produtseerimisprotsessist.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzmaurice |eesnimi=Larry |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Tame Impala, Chillwave, and Other Dispatches from the Vibe Generation |url=https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250511043114/https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |arhiivimisaeg=11. mai 2025 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt; Reed Fischer kirjutas ajalehes New Times Broward-Palm Beach, et Pitchforki negatiivne arvustus Millionyoungi &quot;täiesti korraliku albumi &quot;Replicants&quot; (2011) kohta oli žanri surma kuulutus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fischer |eesnimi=Reed |kuupäev=21. veebruar 2011 |pealkiri=Dead |url=http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171021163928/http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |arhiivimisaeg=21. oktoober 2017 |vaadatud=15. märtsil 2017 |väljaanne=[[New Times Broward-Palm Beach]]}}&lt;/ref&gt; Kui Bundick seletas, miks žanr kaotas populaarsust, ta oletas, et ''chillwave'' &quot;täitis oma ülesande ja kui see populaarseks sai, lakkasid inimesed sellest hoolimast, isegi [seda loovad] artistid&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=13. oktoober 2015 |pealkiri=Toro Y Moi asks the big question: ''What For?'' |url=http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151221071154/http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=21. detsember 2015 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal arutles Fitzmaurice, et Washed Out, Toro y Moi ja Neon Indian ehk &quot;püha kolmik&quot; oli suutnud oma karjääri säilitada hoolimata žanri langusest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tom Hawking ennustas, et &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ajastu jääb tõenäoliselt muusikajaloo joonealuseks märkuseks, keskklassi ärevuse nõrk välgatus ajal, mis oli kõigile hirmutav. Aga see ei tähenda, et seda ei pea uurima, sest selle lihtne olemasolu ütleb põlvkonna kohta rohkem kui muusika ise kunagi on öelnud&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

== Žanri mõju ja kriitiline vaatepunkt ==

=== 2008. aasta majanduskriis, suveaeg ja eskapism ===
{{Quote box|quote=Nii heliliselt kui ka minevikku vaatava hoiaku poolest tekkis see žanr põlvkondlikust taandumisest – kollektiivsest soovist naasta ehk emakasse või vähemalt leida rahuliku koha, kus meid jäetakse üksi eksisteerima mingisuguses ebamääraselt meeldivas seisakus.|source=—Larry Fitzmaurice, ''Vice'', 2015&lt;ref name=&quot;Fitz2015&quot; /&gt;|width=25%}}
Viidates žanri Brooklyni-kesksele päritolule, märkis Hawking, et &quot;kuna see oli nii rannakeskne muusika, muudab selle huvitavaks...''chillwave'' tundub mulle ka äärmiselt keskklassi muusikana. ...kui punk reageeris viha ja muutustejanuga, siis ''chillwave'' oli eskapismi ja allaandmise viha. ...pole kindlasti juhus, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i tõus langes kokku 2007. aasta riskantsete laenude majanduskriisi tagajärgedega&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

Eric Grandy The Strangerist ütles, et žanri harrastajad jagasid &quot;mingit nostalgiat ebamäärase, idealiseeritud lapsepõlve järele. Selle hoiak on heliline õlakehitus, rusutud, musikaalne &quot;mis igannes&quot;&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grandy |eesnimi=Eric |kuupäev=12. november 2009 |pealkiri=Triumph of the Chill |url=http://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180811032902/https://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |arhiivimisaeg=11. august 2018 |vaadatud=4. juunil 2016 |väljaanne=[[The Stranger (newspaper)|The Stranger]]}}&lt;/ref&gt; 


== Viited ==</text>
      <sha1>9coq2dq8g1h20xw4jz8fooh44y2bw2q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189196</id>
      <parentid>7188952</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:27:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Lõpetasin ülejäänud artikli</comment>
      <origin>7189196</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48735" sha1="roxthj5m384c5qobb1rlpxv3vjsq4b6" xml:space="preserve">
'''''Chillwave''''' on muusika [[mikrožanr]][[Popmuusika|,]] mis tekkis 2000. aastate lõpus. Sellele on iseloomulik 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse [[popmuusika]], mis käsitleb samal ajal [[Mälu|mälestusi]] ning [[Nostalgia|nostalgiat]]. Žanri tunnused on tuhmunud või unistav [[Retro|''retropop''i]] kõla, [[Eskapism|eskapistlikud]] laulusõnad (sagedased teemad on rand või suvi), [[Psühhedeelne rokk|psühhedeelne]] või [[Lo-fi muusika|lo-fi]] esteetika, mahedad vokaalid, aeglane kuni mõõdukas tempo, efektide töötlemine (eriti [[Järelkõla|kaja]]) ning ''vintage''-[[Süntesaator|süntesaatorid]].

''Chillwave'' oli üks esimesi muusikažanre, mis arenes peamiselt [[Internet|interneti]] kaudu. Termini võttis 2009. aastal kasutusele [[Satiir|satiiriline]] blogi Hipster Runoff, et naeruvääristada mikrožanreid ja ''indie''-teoseid, kelle helid meenutasid 1980. aastate [[VHS|VHS-]]&lt;nowiki/&gt;kassettide saatemuusikat. Enne seda oleks muusikat nimetatud [[Shoegaze|''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'iks]], [[Dreampop|''dreampop''iks]], [[Ambient|ambientiks]] või [[Elektronmuusika|''indietronic''aks]]. Peamised artistid on Neon Indian, Washed Out ja Toro y Moi, kes pälvisid tähelepanu 2009. aasta albumi &quot;Summer of Chillwave&quot; ajal. Washed Outi 2009. aasta lugu &quot;Feel It All Around&quot; on siiani tuntuim ''chillwave''-laul.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt;

Paljud artistid kasutasid ära stiili väikese eelarvega lihtsust, mis viis artistide üleküllastumiseni, mis omakorda aitas kaasa algse skeeni hääbumisele. Väljendit &quot;chillwave&quot; hakati kasutama halvustava tähendusega, kuna seda peeti pealiskaudseks ja nostalgiale tuginevaks. Kriitikud kritiseerisid terminit ka seetõttu, et seda oli meediaväljaanded väljamõelnud. See oli eelkäijaks 2010. aastate alguses toimunud internetimuusika mikrožanrite, nagu ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, levikule, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina. 2010. aastate keskpaigaks oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i populaarsus vähenenud ning enamik žanri algupäraseid artiste ja kuulajaid nihutas oma tähelepanu teistele muusikastiilidele.

== Muusika päritolu ==
''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i on liigitatud psühhedeeliaks, [[Lo-fi muusika|magamistoapopiks]] või ''electropop''iks.&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Enne kui selle muusikastiili jaoks loodi spetsiifiline termin, kirjeldati seda kui ''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'i, ''dreampop''i,&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Schilling|first=Dave|url=http://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|title=That Was a Thing: The Brief History of the Totally Made-Up Chillwave Music Genre|date=April 8, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729200132/https://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|archive-date=July 29, 2023}}&lt;/ref&gt; ambienti või ''indietronic''aks. Ajakirja Pitchforki Nitsuh Abebe kirjutas, et vähemalt alates 1992. aastast on see stiil püsinud ühel peamisel põhjusel: &quot;joobes, õnnelikud üliõpilased, kes kuulavad plaate, kuni nad magama jäävad&quot;. Abebe tõi näidetena Slowdive'i, Darla Recordsi &quot;Blissed Out&quot; ambienti kogumikke ja Casino Versus Japani samanimelist 1998. aasta albumit. Üks žanri varasemaid teadaolevaid ilminguid on [[The Beach Boys|Beach Boysi]] laul &quot;All I Wanna Do&quot; nende 1970. aasta albumilt &quot;Sunflower&quot;.&lt;ref name=&quot;Relix&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|title=Song Premiere: The Bright Light Social Hour &quot;All I Wanna Do&quot; (Beach Boys Cover)|website=Relix|date=March 14, 2016|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180704063557/https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|archive-date=July 4, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Polinice&quot;&gt;{{Cite web|last=Polinice|url=http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|title=Gli Uomini del Capitano: pezzi scritti dai membri secondari di una band|website=Polinice|date=November 25, 2013|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170417211441/http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|archive-date=April 17, 2017}}&lt;/ref&gt; Mõjukad olid ka Boards of Canada, kellega Abebe sõnul ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i-eelset muusikat sageli võrreldi,&lt;ref name=&quot;Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'&quot;&gt;{{Cite news|last=Fallon|first=Patric|url=http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|title=Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'|work=XLR8R|date=June 10, 2013|access-date=October 4, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20150101105924/http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|archive-date=January 1, 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt; nagu ka Fennesz ja [[J Dilla]] 2006. aasta album &quot;Donuts&quot;.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;
{{Quote box|quote=See, mida saab nimetada tänapäevaseks &quot;chillwave'iks&quot;, on olnud peaaegu igal hetkel juba 20 aastat ning enamasti on see olnud nii harjumuspärane ja tavapärane, et kellelgi poleks isegi pähe tulnud seda eraldi nimetada.|source=—Nitsuh Abebe, ''Pitchfork'', juuli 2011&lt;ref name=&quot;chillinp4k&quot;&gt;{{cite web|last1=Abebe|first1=Nitsuh|title=Chillin' in Plain Sight|url=http://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|website=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]|date=July 22, 2011|access-date=August 12, 2016|archive-date=July 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729202741/https://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|width=25%|align=right}}
[[Ariel Pink|Ariel Pinki]] nimetatakse sageli &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ristiisaks&quot;.&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot; /&gt; Ta saavutas esialgu tuntuse 2000. aastate keskel tänu mitmele kodus salvestatud albumitele, mille ta kujundas 1970. aastate raadioroki ja 1980. aastate ''new wave''&lt;nowiki/&gt;'i ümber lo-fi stiilis.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot;&gt;{{Cite news|last=Reynolds|first=Simon|url=http://www.villagevoice.com/music/leave-chillwave-alone-6429943|title=Leave Chillwave Alone|work=[[The Village Voice]]|date=January 19, 2011|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120457/https://www.villagevoice.com/2011/01/19/leave-chillwave-alone/|archive-date=January 8, 2021|author-link=Simon Reynolds}}&lt;/ref&gt; Plaadifirmat Paw Tracks, mis levitas Pinki albumeid, juhtis Animal Collective, kes sõlmis Pinkiga lepingu pärast seda, kui talle avaldas muljet CD tema koduste salvestistega, alustades albumist &quot;The Doldrums&quot; (2000).&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot;&gt;{{Cite web|last=Raffeiner|first=Arno|url=http://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview|title=Interview: Ariel Pink|website=Red Bull Music Academy|date=September 14, 2017|access-date=February 2, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120426/https://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview/|archive-date=January 8, 2021}}&lt;/ref&gt; Bändi Uncut Sam Richard nimetas Pinki &quot;lo-fi legendiks&quot;, kelle &quot;kummituslik popkõla&quot; osutus mõjukaks ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistidele nagu Ducktails ja Toro y Moi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Richards|first=Sam|url=http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|title=Ariel Pink's Haunted Graffiti – Before Today|website=[[Uncut (magazine)|Uncut]]|date=June 7, 2010|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180122001159/http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|archive-date=January 22, 2018}}&lt;/ref&gt; Kriitik Adam Harper vaidlustas Pinki staatuse kui &quot;chillwave’i ristiisana&quot;, kirjutades, et tema mõju lo-fi skeenidele on mõnevõrra liialdatud. Ta selgitas, et tema muusikas puudub &quot;''chillwave''’ile omane peegelsiledad ja lahe sünteesi''groove''... Pinki albumid on pöörased, isikupärased, suures osas rokipõhised ning riietatud kohmakasse glamuuri&quot;.&lt;ref name=&quot;HarperShades&quot;&gt;{{Cite web|last=Harper|first=Adam|url=http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|title=Essay: Shades of Ariel Pink|website=[[Dummy Mag]]|date=April 23, 2014|access-date=April 6, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170405094202/http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|archive-date=April 5, 2017}}&lt;/ref&gt; ''Chillwave''’i magamistoapopi eelkäijaid arutades arvas bändi Cellarsi Allene Norton, et Pink &quot;ei ole kindlasti ''chillwave'', aga seda tüüpi muusika mõjutas paljusid selle stiili artiste, näiteks Washed Outi&quot;.&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Williott|first=Carl|url=http://www.idolator.com/7629594/cellars-interview-phases-ariel-pink-chillwave|title=Interview: Cellars Gets To The Heart Of Chillwave On Her Ariel Pink-Produced LP 'Phases'|website=[[Idolator (website)|Idolator]]|date=April 14, 2016}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta märtsis andis Animal Collective'i liige Panda Bear (Noah Lennox) välja oma sooloalbumi &quot;Person Pitch&quot;, mida peetakse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i stiili käivitajaks.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|title=What Did Chillwave Mean, Anyway?|website=[[Flavorwire]]|date=April 27, 2012|access-date=April 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207094240/https://www.flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|archive-date=December 7, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Album mõjutas laia valikut hilisemat [[Indie|''indie''-muusikat]],&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Reges|first=Margaret|url=http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|title=Panda Bear|website=[[AllMusic]]|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170110122536/http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|archive-date=January 10, 2017}}&lt;/ref&gt; kusjuures selle heli oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja paljude helisarnaste tüüpide peamine inspiratsioon.&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot;&gt;{{Cite web|last=Carew|first=Anthony|url=http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|title=Perfecting the pitch|website=[[The Sydney Morning Herald]]|date=May 20, 2011|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331083649/http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|archive-date=March 31, 2017}}&lt;/ref&gt; Ka Animal Collective ise andis liikumisele oma panuse.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|title=Why Do Animal Collective Suddenly Sound So Dated?|website=[[Flavorwire]]|date=January 14, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170315174319/http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|archive-date=March 15, 2017}}&lt;/ref&gt; Nende 2009. aasta jaanuaris ilmunud album &quot;Merriweather Post Pavilion&quot; oli eriti mõjukas oma ambientsete helide ja korduvate meloodiate tõttu, kuid ei olnud nii tihedalt seotud &quot;uduse&quot; psühhedeeliaga, millega ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i samastati.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot;&gt;{{Cite web|last=Eady|first=Ashley|url=http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|title=Chillwave: Has The Next &quot;Big Thing&quot; Arrived?|website=WRVU Nashville|date=February 14, 2014|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20240902223904/http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|archive-date=September 2, 2024}}&lt;/ref&gt; Flavorwire'i ajakirjaniku Tom Hawkingi võtsid ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistid Animal Collective'i varasematest teostest &quot;selle ebamäärase pastoraalse nostalgia&quot; ja &quot;kujundasid selle terveks žanriks&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt; Siiski &quot;ei olnud Animal Collective kunagi päriselt osa sellest skeenist sellisena, nagu see oli - nad olid pigem selle vaimsed ülemused&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt;

2008. aasta veebruaris debüteeris Atlas Sound (Bradford Cox Deerhunterist) albumiga &quot;Let the Blind Lead Those Who Can See but Cannot Feel&quot;. Muusikaajakirjaniku Larry Fitzmaurice'i sõnul &quot;ei saa Coxi mõju [''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ile] ülehinnata&quot; ning ta lisas, et albumi &quot;jääskulptuurilik ''ambient-pop'' ... oli läbi põimitud ajutisuse ja mälestuste teemadega, mis hakkasid peagi määratlema ''chillwave''’i tervikuna&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot; /&gt; Hiljem oli Lennox külalislaulja Coxi 2009. aasta laulus &quot;Walkabout&quot;, mida Fitzmaurice nimetas &quot;varase ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i sümboliks&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot;&gt;{{Cite web|last=Fitzmaurice|first=Larry|url=https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|title=How Chillwave's Brief Moment in the Sun Cast a Long Shadow Over the 2010s|website=Pitchfork|date=October 14, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200307021507/https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|archive-date=March 7, 2020}}&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ja hüpnagoogiline pop (''hypnagogic pop'') ==
[[Fail:Neon_Indian_performing_at_Bestival_2010.jpg|paremal|pisi|Neon Indian esinemas 2010. aastal]]
{{Quote box|quote=&quot;Chill&quot; on nüüd igal pool tänapäeval, kas esteetilise kirjeldusena, ebamäärase elustiili eesmärgina või ka üldise käitumisreeglina. Aga 2000. aastatel oli see uudne ettepanek, mitte niivõrd püüdlus kui põgenemine. Kui Ameerika oli veel šokis tervete majandussektorite kokkuvarisemise pärast, läksid noored inimesed üle kogu riigi oma magamistuppa, lülitasid oma sülearvuteid sisse ja väljendasid oma nostalgiat uimastavate new wave'i süntesaatorite, lindilt moonutatud sämplite, narkoleptilsite trummirütmide ja uduste vokaalidega, mis peitsid kogu selle õndsa kaja taga rohkem kui vaid pisut igavust. [...] Kuid ainult mõni artist nimetasid end aktiivselt chillwaveriteks ning selle stiili pioneerid liikusid kiiresti edasi, osutus heli üheks viimase kümnendi kõige mõjukamaid ja püsivamaks esteetikaks, sillutades teed kõigile alates Tame Impalast kuni lo-fi õppimismuusikani.|source=Philip Sherburne, ''[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]'' (7. oktoober 2021) [https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/]|align=left|width=30%|border=2px|bgcolor=#defaf3}}Enamik allikaid omistab ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i algust 2009. aasta juuli postitusele, mille kirjutas blogi Hipster Runoff pseudonüümi all haldaja Carles.  Veebileht, mis oli aktiivne aastatel 2008–2013, oli tuntud oma irooniliste postitustest alternatiivsete trendide kohta.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt; Carles kasutas seda terminit paljude esilekerkivate bändide kirjeldamiseks, kes tundusid üksteisele sarnased.  27. juuli postitus pealkirjaga &quot;Kas WASHED OUT on järgmine Neon Indian/Memory Cassette?&quot; (Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette?&quot;) arutles tärkavat trendi, mis hõlmas muusikamaailma. Ta kirjutab, et nad &quot;otsivad uut autentset, ''underground''-toodet&quot;, mis poleks suur bränd nagu AnCo/[[Grizzly Bear|GrizzBear]]/jne. ... Tundub, et kõige lihtsam on teha ''chill''-projekti, mis on mõnevõrra &quot;kontseptuaalne&quot;, aga näitab ka, et teie bändil on &quot;pop-tundlikkus&quot; või midagi sellist&quot;. Ta pakkus välja žanrinimede nimekirja, sealhulgas C''hill Bro Core'', ''Pitchforkwavegaze'', ''forkshit'' ja ''CumWave''.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt; Postitus lõpeb järgmiselt:&lt;blockquote&gt;Tunnen, et tulevikus võiksin seda nimetada &quot;chillwave&quot; muusikaks. Tundub, et &quot;chillwave'is&quot; domineerivad &quot;paksud/''chill''-süntesaatorid, samas kui kontseptsuaalne tuum üritab ikka veel &quot;kasutada päris instrumente/kõlada nii, nagu see oleks looduses salvestatud&quot;. Arvan, et ''chill wave'' peaks kõlama nagu midagi, mis mängiks &quot;vana VHS-kasseti&quot; taustal, mille leidsid oma pööningult 1980ndate lõpust/1990ndate algusest&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette? {{!}} Hipster Runoff |url=http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130717013018/http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisaeg=2013-07-17 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=hipsterrunoff.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Mõni nädal hiljem, augustis, lõi The Wire'i ajakirjanik David Keenan mõiste &quot;hüpnagoogiline pop&quot; (&quot;hypnagogic pop&quot;), et kirjeldada 2000. aastate lo-fi ja post-müra trendi, kus ''indie''-artistid hakkasid kasutama kultuurilist nostalgiat, lapsepõlvemälestusti ja aegunud salvestustehnoloogiat oma teostes.{{Sfn|Trainer|2016|lkd=409–410, 416}} ''Chillwave'' liigitati algselt hüpnagoogilise popi ja glo-fi alla, kuigi glo-fi kaotas kiiresti populaarsust.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt;

Kuigi nii ''chillwave'' kui ka hüpnagoogiline pop meenutavad 1980. ja 1990. aastate kultuurilist esteetikat, pooldas ''chillwave'' kommertslikumat kõla, mis rõhutas &quot;klišeelike&quot; refrääne ja kajaefekte.{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} Pitchforki Miles Bowe'i sõnul sai ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist nimetus viide hüpnagoogiliste pop bändide &quot;küünilisele&quot; ümberbrändingule, kes olid &quot;oma stiili sujuvamaks muutnud, et leida tõelist popedu&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bowe|first=Miles|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|title=Macintosh Plus Floral Shoppe|website=Pitchfork|date=April 21, 2019|access-date=May 10, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210510194536/https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|archive-date=May 10, 2021}}&lt;/ref&gt; Keenan, kes oli varem hüpnagoogilise popi eestkõneleja, pettus paljudes sellistes artistides, kirjutades 2011. aastal, et &quot;peavoolumeedia redutseerivas pilgus&quot; oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist saanud &quot;odava taaselustamise vormi ja halva maitse väärtustamise lühend&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot;&gt;{{Cite news|last=Friedlander|first=Emilie|url=https://www.theguardian.com/music/2019/aug/21/chillwave-microgenre-nostalgia-pop|title=Chillwave: a momentary microgenre that ushered in the age of nostalgia|work=[[The Guardian]]|date=August 19, 2019}}&lt;/ref&gt;

Hiljem selgitas Carles, et ta oli otsustanud &quot;blogipostitusele lisada hulga üsna rumalaid nimesid ja [vaadata], milline neist külge jääb&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cheshire |eesnimi=Tom |kuupäev=30 märts 2011 |pealkiri=Invent a new genre: Hipster Runoff's Carles explains 'chillwave' |url=https://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170805015516/http://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |arhiivimisaeg=5. august 2017 |vaadatud=25. augustil 2017 |väljaanne=[[The Wired]]}}&lt;/ref&gt; Neon Indiani Alan Palomo oletas, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i nimetus sai populaarseks, sest &quot;see oli kõige halvustavam ja sarkastilisem...termin ''chillwave'' tekkis ajal, mil blogide kaudu muusika levitamineharipunktis&quot;.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Scherer |eesnimi=James |kuupäev=26. oktoober 2016 |pealkiri=Great artists steal: An interview with Neon Indian's Alan Palomo |url=http://smilepolitely.com/music/great_artists_steal_an_interview_with_neon_indians_alan_palomo/ |väljaanne=Smile Politely}}&lt;/ref&gt; Termin ei saavutanud laialdast levikut enne 2010. aasta algust, kui sellest kirjutati artiklites ajalehtedes [[The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hood |eesnimi=Bryan |kuupäev=14. juuli 2011 |pealkiri=Vulture's Brief History of Chillwave |url=https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201240/https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2019 |vaadatud=31. jaanuaril 2019 |väljaanne=Vulture}}&lt;/ref&gt;

== Populaarsuse tippaeg ==

=== &quot;Summer of Chillwave&quot; ja varajane avangard ===
[[Fail:Toro y Moi at Hard Rock Cafe.jpg|pisi|Chaz Bundick (Toro y Moi, 2012. aastal)]]
''Chillwave'' õitses aastatel 2008 ja 2009,&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; mis kulmineerus 2009. aasta albumiga &quot;Summer of Chillwave&quot;, mida iseloomustas mitmete artistide esilekerkimine, kelle nimed ja laulupealkirjad viitasid suvele, rannale või [[Surfamine|surfamisele]].&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. november 2009 |toimetaja-perekonnanimi=Richardson |toimetaja-eesnimi=Mark |pealkiri=In My Room (The Best Coast Song): Nine Fragments on Lo-fi's Attraction to the Natural World |url=http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525051124/http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |arhiivimisaeg=25. mai 2017 |vaadatud=2. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Lauludel oli aeglane kuni mõõdukas tempo ning nad sisaldasid ''vintage'', analooginstrumente. mis meenutasid 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse ''pop''muusikat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Liedel |eesnimi=Kevin |kuupäev=11. august 2013 |pealkiri=Washed Out: Paracosm |url=http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170424233538/http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |arhiivimisaeg=24. aprill 2017 |vaadatud=9. augustil 2014 |väljaanne=[[Slant Magazine]]}}&lt;/ref&gt; Kuigi sellel ei olnud kindlat geograafilist tekkekohta, keskendus ''chillwave'' Ameerika Ühendriikide lõuna- ja idarannikule,&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pirnia |eesnimi=Garin |kuupäev=13. märts 2010 |pealkiri=Is Chillwave the Next Big Music Trend? |url=https://www.wsj.com/articles/BL-SEB-26890 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100315162237/https://blogs.wsj.com/speakeasy/2010/03/13/is-chillwave-the-next-big-music-trend/ |arhiivimisaeg=15. märts 2010 |vaadatud=15. mail 2011 |väljaanne=The Wall Street Journal}}&lt;/ref&gt; kusjuures kõige silmapaistvamaks keskuseks oli [[Brooklyn|Brooklyn, New York]].&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; Neon Indian (Alamo Palomo), Washed Out (Ernest Greene) ja Toro y Moi (Chaz Bundick) peeti ''chillwave''-liikumise avangardiks.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Friedlander |eesnimi=Emilie |perekonnanimi2=McDermott |eesnimi2=Patrick D. |pealkiri=A Recent History of Microgenres |url=http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170404045803/http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |arhiivimisaeg=4. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[The Fader]] |tsitaat=KEY ARTISTS: Neon Indian, Washed Out, Toro y Moi}}&lt;/ref&gt; Kõik kolm olid [[Ühemehebänd|ühemehebändid]] Ameerika Ühendriikide lõunaosast, kuid Greene ja Bundick olid tuttavad ja koostööpartnerid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Frank |kuupäev=12. juuli 2017 |pealkiri=Chillwave Is Back ... or Is It? |url=http://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240901083638/https://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |arhiivimisaeg=1. september 2024 |vaadatud=21. juulil 2017 |väljaanne=[[Vulture (magazine)|Vulture]]}}&lt;/ref&gt;

Greene'i lugu &quot;Feel It All Around&quot; (juuli 2009) sai selle žanri tuntumaks lauluks, mida hiljem kasutati telesarja &quot;Portlandia&quot; (2011–2018) avakaadrite taustamuusikana.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot; /&gt; RBMA Sian Rowe kirjutas, et Greene'i lugu, mis on põhiliselt Gary Lowi 1983. aasta laulu &quot;I Want You&quot; aeglustatud [[Sämpel|sämpli]] põhjal loodud, on &quot;kõik, mille järgi ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i defineeritakse: lo-fi süntesaatorid, rahulik filtreeritud vokaalid ja ühekordse kaamera stiilis fotograafia, mis tavaliselt kujutab randa või midagi vee moodi&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rowe |eesnimi=Sian |kuupäev=12. august 2013 |pealkiri=The list: Warming to chillwave |url=http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401060442/http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2017 |vaadatud=31. märtsil 2017 |väljaanne=[[Red Bull Academy]]}}&lt;/ref&gt;

Neon Indiani debüütalbum &quot;Psychic Chasms&quot; (2009. aasta oktoober) oli järjekordne varajane album, mis iseloomustas žanrit,&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot; /&gt; eriti laulud &quot;Deadbeat Summer&quot;, &quot;Terminally Chill&quot; ja &quot;Should've Taken Acid With You&quot;.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cohen |eesnimi=Ian |kuupäev=26. mai 2015 |pealkiri=Neon Indian – Annie |url=http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403143318/http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |arhiivimisaeg=3. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (site)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Bundicki debüütalbum &quot;Causers of This&quot; (2010. aasta jaanuar) pälvis sarnast tähelepanu oma vanamoodsa lo-fi popi stiili poolest. Albumit kiitsid kriitikud ja sai varakult toetust [[Kanye West|Kanye Westilt]] mis tõi teosele oluliselt rohkem populaarsust. [[Rolling Stone]] nimetas Bundicki &quot;chillwave'i ristiisaks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McGregor |eesnimi=Nick |kuupäev=11. veebruar 2014 |pealkiri=Toro y Moi freezes out chillwave as a genre |url=http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170405170352/http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |arhiivimisaeg=5. aprill 2017 |vaadatud=4. aprillil 2017 |väljaanne=[[Orlando Weekly]]}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal kirjutas Stereogumi esindaja Ian Cohen, et Dayve Hawke (tuntud ka kui Memory Tapes, Memory Cassette ja Weird Tapes) oli ajastu neljas juhtiv ''chillwave''-artist. Cohen nimetas Hawke'i loomingut &quot;oluliseks ''chillwave''-dokumendiks&quot;, nimelt 2009. aasta albumit &quot;Seek Magic&quot;, mis on &quot;tõenäoliselt parim album 2009. aastal ilmunud albumite hulgast ning definitsiooni järgi ilmselt kõigi aegade parim ''chillwave''-album&quot;.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;

=== ''Vaporwave'' ===
''Vaporwave'' on [[Elektronmuusika|elektroonilise muusika]] mikrožanr, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Coleman |eesnimi=Jonny |kuupäev=1. mai 2015 |pealkiri=Quiz: Is This A Real Genre |url=http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170730144948/http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |arhiivimisaeg=30. juuli 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; See tuleb üldiselt hüpnagoogiliste artistide nagu Ariel Pinki ja James Ferraro loomingust ning seda iseloomustas retropop kultuuri{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} ja ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeeni &quot;analoognostalgia&quot;.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; Hüpnagoogilise popi eksperimentaalseid kalduvusi võimendades,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bowe |eesnimi=Miles |kuupäev=26. juuli 2013 |pealkiri=Band To Watch: Saint Pepsi |url=http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160721235716/http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |arhiivimisaeg=21. juuli 2016 |vaadatud=26. juunil 2016 |väljaanne=[[Stereogum]]}}&lt;/ref&gt; on vaporwave puhtalt produtseeritud ja peaaegu täielikult sämplitest loodud.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=7. detsember 2012 |pealkiri=Comment: Vaporwave and the pop-art of the virtual plaza |url=http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150401173930/http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2015 |vaadatud=8. veebruaril 2014 |väljaanne=Dummy}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' tugines ''smooth jazz''i, retro-liftimuusika, [[Rütm ja bluus|R&amp;B]] ning 1980. ja 1990. aastate [[Tantsumuusika|tantsumuusikale]],&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; lisaks aeglustatud tükeldatud ja keerutatud tehnikate, helilõikude kordamise ja muude efektidele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Galil |eesnimi=Leor |kuupäev=19. veebruar 2013 |pealkiri=Vaporwave and the Observer Effect |url=http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170406192425/http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |arhiivimisaeg=6. aprill 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Chicago Reader]]}}&lt;/ref&gt;

Kirjanikud, fännid ja kunstnikud ei suutnud eristada ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja hüpnagoogilise popi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=2013 |pealkiri=Essay: Invest in Vaporwave Futures! |url=https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200226220826/https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |arhiivimisaeg=26. veebruar 2020 |vaadatud=10. mail 2021 |väljaanne=Dummy Mag}}&lt;/ref&gt; Üks žanri kirjeldusest, mida veebifoorumid levitasid, oli &quot;''chillwave'' [[Marksism|marksistidele]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Neil |kuupäev=28. jaanuar 2019 |pealkiri=ynthwave, the Sound of an '80s Childhood, Goes Mainstream |url=https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331070908/https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |arhiivimisaeg=31. märts 2019 |vaadatud=31. märtsil 2019 |väljaanne=[[The Wall Street Journal]]}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' sai 2012. aasta keskel rohkem populaarsust, luues publiku sellistel veebilehtedel nagu [[Last.fm]], [[Reddit]] ja [[4chan]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Peagi järgnes hulk omaenda alamžanre ja harusid, millest mõned vihjavad teadlikult žanri mittetõsidusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arcand |eesnimi=Rob |kuupäev=12. juuli 2016 |pealkiri=Inside Hardvapour, an Aggressive, Wry Rebellion Against Vaporwave |url=https://www.vice.com/en/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231173305/https://thump.vice.com/en_us/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer |arhiivimisaeg=31. detsember 2016 |vaadatud=30. detsembril 2016 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt;

== Allakäik ==
''Chillwave'' saavutas oma haripunkti 2010. aasta keskel&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt; ning samal aastal sai see palju kriitikat.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot; /&gt; Mõned väljendid, mida arvustused ja blogipostitused kasutasid muusika kirjeldamiseks, muutusid klišeedeks. Näiteks &quot;helimaastikud&quot;, &quot;unistav&quot;, &quot;särav&quot;, &quot;päikseline&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Luke Morgan |kuupäev=26. september 2016 |pealkiri=Music Genres Are A Joke That You're Not In On |url=https://www.vice.com/en/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331025715/https://noisey.vice.com/en_ca/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres |arhiivimisaeg=31. märts 2017 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=[[Vice (magazine)|Vice]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirja The Village Voice'i Christopher Weingarten märkis 2009. aasta detsembris, et 90% glo-fi-d käsitlevatest kirjutistest mainib mingil moel &quot;suve&quot;. Ja suvi on nüüdseks möödas olnud umbes neli kuud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Weingarten |eesnimi=Christopher R. |kuupäev=22. detsember 2009 |pealkiri=The Decade in Music Genre Hype |url=http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170402080844/http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |arhiivimisaeg=2. aprill 2017 |vaadatud=1. aprillil 2017 |väljaanne=[[Village Voice]]}}&lt;/ref&gt;

''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeen lõpuks &quot;närbus ja suri&quot;. Üks peamine põhjus oli artistide äkiline üleküllastumine, mis tulenes lihtsast produtseerimisprotsessist.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzmaurice |eesnimi=Larry |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Tame Impala, Chillwave, and Other Dispatches from the Vibe Generation |url=https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250511043114/https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |arhiivimisaeg=11. mai 2025 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt; Reed Fischer kirjutas ajalehes New Times Broward-Palm Beach, et Pitchforki negatiivne arvustus Millionyoungi &quot;täiesti korraliku albumi &quot;Replicants&quot; (2011) kohta oli žanri surma kuulutus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fischer |eesnimi=Reed |kuupäev=21. veebruar 2011 |pealkiri=Dead |url=http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171021163928/http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |arhiivimisaeg=21. oktoober 2017 |vaadatud=15. märtsil 2017 |väljaanne=[[New Times Broward-Palm Beach]]}}&lt;/ref&gt; Kui Bundick seletas, miks žanr kaotas populaarsust, ta oletas, et ''chillwave'' &quot;täitis oma ülesande ja kui see populaarseks sai, lakkasid inimesed sellest hoolimast, isegi [seda loovad] artistid&quot;.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=13. oktoober 2015 |pealkiri=Toro Y Moi asks the big question: ''What For?'' |url=http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151221071154/http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=21. detsember 2015 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal arutles Fitzmaurice, et Washed Out, Toro y Moi ja Neon Indian ehk &quot;püha kolmik&quot; oli suutnud oma karjääri säilitada hoolimata žanri langusest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tom Hawking ennustas, et &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ajastu jääb tõenäoliselt muusikajaloo joonealuseks märkuseks, keskklassi ärevuse nõrk välgatus ajal, mis oli kõigile hirmutav. Aga see ei tähenda, et seda ei pea uurima, sest selle lihtne olemasolu ütleb põlvkonna kohta rohkem kui muusika ise kunagi on öelnud&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

== Žanri mõju ja kriitiline vaatepunkt ==

=== 2008. aasta majanduskriis, suveaeg ja eskapism ===
{{Quote box|quote=Nii heliliselt kui ka minevikku vaatava hoiaku poolest tekkis see žanr põlvkondlikust taandumisest – kollektiivsest soovist naasta ehk emakasse või vähemalt leida rahuliku koha, kus meid jäetakse üksi eksisteerima mingisuguses ebamääraselt meeldivas seisakus.|source=—Larry Fitzmaurice, ''Vice'', 2015&lt;ref name=&quot;Fitz2015&quot; /&gt;|width=25%}}
Viidates žanri Brooklyni-kesksele päritolule, märkis Hawking, et &quot;kuna see oli nii rannakeskne muusika, muudab selle huvitavaks...''chillwave'' tundub mulle ka äärmiselt keskklassi muusikana. ...kui punk reageeris viha ja muutustejanuga, siis ''chillwave'' oli eskapismi ja allaandmise viha. ...pole kindlasti juhus, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i tõus langes kokku 2007. aasta riskantsete laenude majanduskriisi tagajärgedega&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

Eric Grandy The Strangerist ütles, et žanri harrastajad jagasid &quot;mingit nostalgiat ebamäärase, idealiseeritud lapsepõlve järele. Selle hoiak on heliline õlakehitus, rusutud, musikaalne &quot;mis igannes&quot;&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grandy |eesnimi=Eric |kuupäev=12. november 2009 |pealkiri=Triumph of the Chill |url=http://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180811032902/https://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |arhiivimisaeg=11. august 2018 |vaadatud=4. juunil 2016 |väljaanne=[[The Stranger (newspaper)|The Stranger]]}}&lt;/ref&gt; Teise katse skeene ühisjooni tuvastada pakkus välja Jon Pareles The New York Timesis:&quot;Nad on sooloartistid või minimalistlikud bändid, kelle südameks on sageli [[sülearvuti]] ja nad toetuvad 1980. aastate elektropopi mälestustele, millele lisanduvad tantsumuusika taktid (ning sageli nõrgemad solisthääled). See on majanduslangusaegne muusika: väikese eelarvega ja tantsuline&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=21. märts 2010 |pealkiri=Spilling Beyond a Festival's Main Courses |url=https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210223060915/https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |arhiivimisaeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=11. mail 2010 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Vulture'i Frank Guan kirjuas, et suve meenutamine ei ole &quot;kui puuduse ja kontrolli kaotamise aastaaeg, vaid suvi, mis veedetakse äärelinna vaikuses ning õitsengus, üksinda siseruumides konditsioneeriga lõõgastudes, päevasel ajal televiisorit vaadates või muusikat kuulates&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Üks nimetu Pitchforki kirjutaja arvas:&quot;Sellest muusikast pole lihtne kirjutada. Nõuab palju vaeva, et minna kaugemale kui &quot;suve heliriba&quot; ja &quot;paneb mind rannale minema&quot;. Nii suur osa sellest suvest lummatud lo-fi-muusikast on tegemist atmosfääri ja meeleoluga, mistõttu võib selle põhjalik analüüsimine tunduda veider&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

2009. aasta novembris avaldas Pitchfork juhtkirja &quot;chillwave'i suvest&quot; (&quot;summer of chillwave&quot;). Beach Boysi Brian Wilson, keda oli enne võrreldud Animal Collective'iga, mainiti tolle suve ''indie''-muusika &quot;domineerivaks tegelaseks&quot;. Nimetu toimetaja vaidles, et sarnasused olid rohkem abstraktsed kui muusikalised ning Wilsoni mõju tuleb tema legendist kui &quot;emotsionaalselt haavatavast mehest, kellel oli vaimse tervise probleem, kes sai nendega toime narkootikumite abil&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Toimetaja jätkas:&quot;Suveaeg on nüüd desorientatsiooni kohta: &quot;Should Have Taken Acid With You&quot;, &quot;The Sun Was High (And So Am I)&quot; ; võta [Wilsoni] muusika fantaasiamaailma  – autod, liiv, surfilauad – lisa sinna natuke melanhooliat ja veidi narkootikume ning sul on hea muusika, mida kuulata üksinda oma toas, kus su ainus seltsiline on arvuti&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Interneti muusikažanrid ja nende kehtivus ===
{{Quote box|width=25%|quote=[Chillwave] oli skeene paroodia, mis oli ühtaegu nii muusikablogosfääri määratlev hetk ja selle viimne hingetõmme. Veebilehed nagu Gorilla vs Bear ja Pitchfork võtsid selle mõnda aega omaks ning traditsioonilsite meediaväljaannete, näiteks The Wall Street Journal, siirades arvamusartiklites küsiti:&quot;Kas chillwave on järgmine suur muusikatrend?&quot; See ei saanudki kunagi olla tõeline trend, sest see oli läbipäistvalt kunstlikult loodud.|source=—Dave Schilling, ''[[Grantland]]'', 2015&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;/&gt;|align=left}}
''Chillwave'' oli üks esimesi žanre, mis saavutas veebis identiteeti&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; ja üks viimaseid ''indie''-muusika viimase nähtusi. mis tekkis enne [[X (sotsiaalmeedia)|Twitteri]] domineerimist sotsiaalmeedias.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt; Kirjaniku Garin Pirnia sõnul on see näide sellest, kuidas muusikatrende seovad omavahel pigem internetiväljaanded kui geograafiline asukoht. Pirnia kirjutas 2010. aastal (tsiteerides Palomot):&quot;Kui kunagi määrasid muusikalised liikumised linna või esinemispaiga järgi, kus bändid kogunesid, siis &quot;nüüd piisab blogijast või ajakirjanikust, kes suudab leida kolm või neli juhuslikku bändi üle riigi ning siduda nende vahel mõned ühised jooned ja nimetada seda žanriks&quot;&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; [[The Guardian|The Guardiani]] Emilie Friedlanderi kirjelduse järgi oli ''chillwave'' &quot;internetielektroonika mikrožanrile (mõelge ''vaporwave'', ''[[witch house]]'', ''seapunk'', ''shitgaze'', ''distroid'', ''hard vapor''), rääkimata selle mõjudest [2010. aastate] interneti[[Räpp|räpis]], mis jagas suures osas selle kollaažilikku ja hüperviitelise lähenemist helile&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot; /&gt;

''Chillwave'' ja teised harud nagu ''vaporwave'' said populaarseks [[YouTube|YouTube'is]], kuna neid sageli loodi irooniliste lauludena või [[Meem|meemideks]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Beran |eesnimi=Dale |pealkiri=It Came from Something Awful: How a Toxic Troll Army Accidentally Memed Donald Trump into Office |kuupäev=30. juuli 2019 |kirjastus=[[All Points Books]] |isbn=978-1-250-21947-3 |trükk=1 |koht=New York |lehekülg=16}}&lt;/ref&gt;

Grantlandi ajakirjanik Dave Schilling väitis, et see termin loodi selleks, et näidata, &quot;kui suvalised ja tähenduseta&quot; olid olemasolevad nimetused nagu ''shoegaze'' ja ''dream pop''.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; San Francisco Bay Guardiani George Mcintire kirjeldas ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i päritolu kui &quot;blogosfääri keeristormi&quot; ja nimetas terminit &quot;odavaks, pealetükkivaks sildiks, mida kasutatakse teralise, tantsulise, lo-fi, 1980ndatest inspireeritud muusika kirjeldamiseks&quot; ning &quot;kahjuks kõigile sellega seotud bändile&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=McIntire |eesnimi=George |kuupäev=26. veebruar 2013 |pealkiri=Just chill |väljaanne=San Francisco Bay Guardian |url=http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |url-olek=töötab |vaadatud=6. aprillil 2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130415191340/http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |arhiivimisaeg=15. aprill 2013}}&lt;/ref&gt; 2011. aastal Carles ütles, et &quot;see on naeruväärne, et mingisugune ajakirjandus seda tõsiselt võttis&quot; ning kuigi bändid, kellega ta rääkis, &quot;ärrituvad&quot; selle nimetuse pärast, &quot;mõistavad nad, et see on olnud hea asi. Aga kuidas oleks sellega, et [[iTunes]] teeb sellest ametliku žanri? See on nüüd teoreetiliselt turustatav ''indie''-heli&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

2015. aastks oli valdav arvamus, et ''chillwave'' oli väljamõeldud mitte-žanr.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 2016. aastral kirjeldas Palomo selliseid nimetusi nagu ''chillwave'' ja ''vaporwave'' kui &quot;suvalisi&quot; ning ta &quot;ei oleks saanud olla õnnelikum&quot;, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i kirjeldus langes soosingust välja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=11. aprill 2016 |pealkiri=Neon Indian's Lurid Nightlife |url=http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180124171453/http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=24. jaanuar 2018 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}&lt;/ref&gt; Toro y Moi Chaz Bundick avalikult avaldas selle žanri kohta järgmist:&quot;Mulle meeldib, et mind sellega seostatakse. See on lahe. Paljudel artistidel pole võimalust olla osa mingist liikumisest, seega arvan, et mingil moel on mul väga hea, et mind peetakse selle osaks&quot;.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

== Sarnased terminid ==

=== Glo-fi ===
'''Glo-fi''' on muusikastiili termin, mida kasutati hüpnagoogilise popi ja ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'iga sünonüümina.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Quietus |eesnimi=The |kuupäev=30. juuni 2010 |pealkiri=Why Glo-Fi's Future Is Not Ephemeral |url=https://thequietus.com/opinion-and-essays/black-sky-thinking/glo-fi-chillwave-washed-out-memory-tapes/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=The Quietus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=22. märts 2010 |pealkiri=SXSW: Glo-fi — Just Another Blip? |url=https://archive.nytimes.com/artsbeat.blogs.nytimes.com/2010/03/22/sxsw-glow-fi-draws-the-biggest-crowds/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=ArtsBeat}}&lt;/ref&gt; Stiili on kirjeldatud kui post-müra tuletisena.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reynolds |eesnimi=Simon |kuupäev=22. jaanuar 2010 |pealkiri=The 1980s revival that lasted an entire decade |url=https://www.theguardian.com/music/musicblog/2010/jan/22/eighties-revival-decade |vaadatud=13. veebruaril 2026 |väljaanne=The Guardian |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; 2010. aastal The Guardian avaldas muusikakriitiku Simon Reynoldsi artikli, milles ta märkis, et &quot;post-müra mikrsoskeenid nagu glo-fi&quot; hoiavad elus &quot;kassettide vahetamise traditsiooni, andes välja muusikat väikeste 30 eksemplarilistes tiraažides, ning pakkides need sürreaalsetesse fotokoopia-kollaažidesse&quot;.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Samal aastal võrdsustas The Quietus glo-fi-d ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja hüpnagoogilise popiga.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; The New York Times võrdsustas seda terminit ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'iga.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

=== Bibliograafia ===
{{Cite book|last=Trainer|first=Adam|date=2016|title=The Oxford Handbook of Music and Virtuality|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-932128-5|chapter=From Hypnagogia to Distroid: Postironic Musical Renderings of Personal Memory|orig-year=|chapter-url=https://books.google.com/books?id=C1wFCwAAQBAJ&amp;pg=PA409}}</text>
      <sha1>roxthj5m384c5qobb1rlpxv3vjsq4b6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189199</id>
      <parentid>7189196</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:31:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin kategooriad</comment>
      <origin>7189199</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48886" sha1="4giovav952t70ec8wg9lkdtfjqppbph" xml:space="preserve">
'''''Chillwave''''' on muusika [[mikrožanr]][[Popmuusika|,]] mis tekkis 2000. aastate lõpus. Sellele on iseloomulik 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse [[popmuusika]], mis käsitleb samal ajal [[Mälu|mälestusi]] ning [[Nostalgia|nostalgiat]]. Žanri tunnused on tuhmunud või unistav [[Retro|''retropop''i]] kõla, [[Eskapism|eskapistlikud]] laulusõnad (sagedased teemad on rand või suvi), [[Psühhedeelne rokk|psühhedeelne]] või [[Lo-fi muusika|lo-fi]] esteetika, mahedad vokaalid, aeglane kuni mõõdukas tempo, efektide töötlemine (eriti [[Järelkõla|kaja]]) ning ''vintage''-[[Süntesaator|süntesaatorid]].

''Chillwave'' oli üks esimesi muusikažanre, mis arenes peamiselt [[Internet|interneti]] kaudu. Termini võttis 2009. aastal kasutusele [[Satiir|satiiriline]] blogi Hipster Runoff, et naeruvääristada mikrožanreid ja ''indie''-teoseid, kelle helid meenutasid 1980. aastate [[VHS|VHS-]]&lt;nowiki/&gt;kassettide saatemuusikat. Enne seda oleks muusikat nimetatud [[Shoegaze|''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'iks]], [[Dreampop|''dreampop''iks]], [[Ambient|ambientiks]] või [[Elektronmuusika|''indietronic''aks]]. Peamised artistid on Neon Indian, Washed Out ja Toro y Moi, kes pälvisid tähelepanu 2009. aasta albumi &quot;Summer of Chillwave&quot; ajal. Washed Outi 2009. aasta lugu &quot;Feel It All Around&quot; on siiani tuntuim ''chillwave''-laul.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt;

Paljud artistid kasutasid ära stiili väikese eelarvega lihtsust, mis viis artistide üleküllastumiseni, mis omakorda aitas kaasa algse skeeni hääbumisele. Väljendit &quot;chillwave&quot; hakati kasutama halvustava tähendusega, kuna seda peeti pealiskaudseks ja nostalgiale tuginevaks. Kriitikud kritiseerisid terminit ka seetõttu, et seda oli meediaväljaanded väljamõelnud. See oli eelkäijaks 2010. aastate alguses toimunud internetimuusika mikrožanrite, nagu ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, levikule, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina. 2010. aastate keskpaigaks oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i populaarsus vähenenud ning enamik žanri algupäraseid artiste ja kuulajaid nihutas oma tähelepanu teistele muusikastiilidele.

== Muusika päritolu ==
''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i on liigitatud psühhedeeliaks, [[Lo-fi muusika|magamistoapopiks]] või ''electropop''iks.&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Enne kui selle muusikastiili jaoks loodi spetsiifiline termin, kirjeldati seda kui ''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'i, ''dreampop''i,&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Schilling|first=Dave|url=http://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|title=That Was a Thing: The Brief History of the Totally Made-Up Chillwave Music Genre|date=April 8, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729200132/https://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|archive-date=July 29, 2023}}&lt;/ref&gt; ambienti või ''indietronic''aks. Ajakirja Pitchforki Nitsuh Abebe kirjutas, et vähemalt alates 1992. aastast on see stiil püsinud ühel peamisel põhjusel: &quot;joobes, õnnelikud üliõpilased, kes kuulavad plaate, kuni nad magama jäävad&quot;. Abebe tõi näidetena Slowdive'i, Darla Recordsi &quot;Blissed Out&quot; ambienti kogumikke ja Casino Versus Japani samanimelist 1998. aasta albumit. Üks žanri varasemaid teadaolevaid ilminguid on [[The Beach Boys|Beach Boysi]] laul &quot;All I Wanna Do&quot; nende 1970. aasta albumilt &quot;Sunflower&quot;.&lt;ref name=&quot;Relix&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|title=Song Premiere: The Bright Light Social Hour &quot;All I Wanna Do&quot; (Beach Boys Cover)|website=Relix|date=March 14, 2016|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180704063557/https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|archive-date=July 4, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Polinice&quot;&gt;{{Cite web|last=Polinice|url=http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|title=Gli Uomini del Capitano: pezzi scritti dai membri secondari di una band|website=Polinice|date=November 25, 2013|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170417211441/http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|archive-date=April 17, 2017}}&lt;/ref&gt; Mõjukad olid ka Boards of Canada, kellega Abebe sõnul ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i-eelset muusikat sageli võrreldi,&lt;ref name=&quot;Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'&quot;&gt;{{Cite news|last=Fallon|first=Patric|url=http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|title=Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'|work=XLR8R|date=June 10, 2013|access-date=October 4, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20150101105924/http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|archive-date=January 1, 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt; nagu ka Fennesz ja [[J Dilla]] 2006. aasta album &quot;Donuts&quot;.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;
{{Quote box|quote=See, mida saab nimetada tänapäevaseks &quot;chillwave'iks&quot;, on olnud peaaegu igal hetkel juba 20 aastat ning enamasti on see olnud nii harjumuspärane ja tavapärane, et kellelgi poleks isegi pähe tulnud seda eraldi nimetada.|source=—Nitsuh Abebe, ''Pitchfork'', juuli 2011&lt;ref name=&quot;chillinp4k&quot;&gt;{{cite web|last1=Abebe|first1=Nitsuh|title=Chillin' in Plain Sight|url=http://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|website=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]|date=July 22, 2011|access-date=August 12, 2016|archive-date=July 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729202741/https://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|width=25%|align=right}}
[[Ariel Pink|Ariel Pinki]] nimetatakse sageli &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ristiisaks&quot;.&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot; /&gt; Ta saavutas esialgu tuntuse 2000. aastate keskel tänu mitmele kodus salvestatud albumitele, mille ta kujundas 1970. aastate raadioroki ja 1980. aastate ''new wave''&lt;nowiki/&gt;'i ümber lo-fi stiilis.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot;&gt;{{Cite news|last=Reynolds|first=Simon|url=http://www.villagevoice.com/music/leave-chillwave-alone-6429943|title=Leave Chillwave Alone|work=[[The Village Voice]]|date=January 19, 2011|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120457/https://www.villagevoice.com/2011/01/19/leave-chillwave-alone/|archive-date=January 8, 2021|author-link=Simon Reynolds}}&lt;/ref&gt; Plaadifirmat Paw Tracks, mis levitas Pinki albumeid, juhtis Animal Collective, kes sõlmis Pinkiga lepingu pärast seda, kui talle avaldas muljet CD tema koduste salvestistega, alustades albumist &quot;The Doldrums&quot; (2000).&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot;&gt;{{Cite web|last=Raffeiner|first=Arno|url=http://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview|title=Interview: Ariel Pink|website=Red Bull Music Academy|date=September 14, 2017|access-date=February 2, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120426/https://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview/|archive-date=January 8, 2021}}&lt;/ref&gt; Bändi Uncut Sam Richard nimetas Pinki &quot;lo-fi legendiks&quot;, kelle &quot;kummituslik popkõla&quot; osutus mõjukaks ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistidele nagu Ducktails ja Toro y Moi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Richards|first=Sam|url=http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|title=Ariel Pink's Haunted Graffiti – Before Today|website=[[Uncut (magazine)|Uncut]]|date=June 7, 2010|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180122001159/http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|archive-date=January 22, 2018}}&lt;/ref&gt; Kriitik Adam Harper vaidlustas Pinki staatuse kui &quot;chillwave’i ristiisana&quot;, kirjutades, et tema mõju lo-fi skeenidele on mõnevõrra liialdatud. Ta selgitas, et tema muusikas puudub &quot;''chillwave''’ile omane peegelsiledad ja lahe sünteesi''groove''... Pinki albumid on pöörased, isikupärased, suures osas rokipõhised ning riietatud kohmakasse glamuuri&quot;.&lt;ref name=&quot;HarperShades&quot;&gt;{{Cite web|last=Harper|first=Adam|url=http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|title=Essay: Shades of Ariel Pink|website=[[Dummy Mag]]|date=April 23, 2014|access-date=April 6, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170405094202/http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|archive-date=April 5, 2017}}&lt;/ref&gt; ''Chillwave''’i magamistoapopi eelkäijaid arutades arvas bändi Cellarsi Allene Norton, et Pink &quot;ei ole kindlasti ''chillwave'', aga seda tüüpi muusika mõjutas paljusid selle stiili artiste, näiteks Washed Outi&quot;.&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Williott|first=Carl|url=http://www.idolator.com/7629594/cellars-interview-phases-ariel-pink-chillwave|title=Interview: Cellars Gets To The Heart Of Chillwave On Her Ariel Pink-Produced LP 'Phases'|website=[[Idolator (website)|Idolator]]|date=April 14, 2016}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta märtsis andis Animal Collective'i liige Panda Bear (Noah Lennox) välja oma sooloalbumi &quot;Person Pitch&quot;, mida peetakse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i stiili käivitajaks.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|title=What Did Chillwave Mean, Anyway?|website=[[Flavorwire]]|date=April 27, 2012|access-date=April 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207094240/https://www.flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|archive-date=December 7, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Album mõjutas laia valikut hilisemat [[Indie|''indie''-muusikat]],&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Reges|first=Margaret|url=http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|title=Panda Bear|website=[[AllMusic]]|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170110122536/http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|archive-date=January 10, 2017}}&lt;/ref&gt; kusjuures selle heli oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja paljude helisarnaste tüüpide peamine inspiratsioon.&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot;&gt;{{Cite web|last=Carew|first=Anthony|url=http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|title=Perfecting the pitch|website=[[The Sydney Morning Herald]]|date=May 20, 2011|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331083649/http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|archive-date=March 31, 2017}}&lt;/ref&gt; Ka Animal Collective ise andis liikumisele oma panuse.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|title=Why Do Animal Collective Suddenly Sound So Dated?|website=[[Flavorwire]]|date=January 14, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170315174319/http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|archive-date=March 15, 2017}}&lt;/ref&gt; Nende 2009. aasta jaanuaris ilmunud album &quot;Merriweather Post Pavilion&quot; oli eriti mõjukas oma ambientsete helide ja korduvate meloodiate tõttu, kuid ei olnud nii tihedalt seotud &quot;uduse&quot; psühhedeeliaga, millega ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i samastati.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot;&gt;{{Cite web|last=Eady|first=Ashley|url=http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|title=Chillwave: Has The Next &quot;Big Thing&quot; Arrived?|website=WRVU Nashville|date=February 14, 2014|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20240902223904/http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|archive-date=September 2, 2024}}&lt;/ref&gt; Flavorwire'i ajakirjaniku Tom Hawkingi võtsid ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistid Animal Collective'i varasematest teostest &quot;selle ebamäärase pastoraalse nostalgia&quot; ja &quot;kujundasid selle terveks žanriks&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt; Siiski &quot;ei olnud Animal Collective kunagi päriselt osa sellest skeenist sellisena, nagu see oli - nad olid pigem selle vaimsed ülemused&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt;

2008. aasta veebruaris debüteeris Atlas Sound (Bradford Cox Deerhunterist) albumiga &quot;Let the Blind Lead Those Who Can See but Cannot Feel&quot;. Muusikaajakirjaniku Larry Fitzmaurice'i sõnul &quot;ei saa Coxi mõju [''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ile] ülehinnata&quot; ning ta lisas, et albumi &quot;jääskulptuurilik ''ambient-pop'' ... oli läbi põimitud ajutisuse ja mälestuste teemadega, mis hakkasid peagi määratlema ''chillwave''’i tervikuna&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot; /&gt; Hiljem oli Lennox külalislaulja Coxi 2009. aasta laulus &quot;Walkabout&quot;, mida Fitzmaurice nimetas &quot;varase ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i sümboliks&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot;&gt;{{Cite web|last=Fitzmaurice|first=Larry|url=https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|title=How Chillwave's Brief Moment in the Sun Cast a Long Shadow Over the 2010s|website=Pitchfork|date=October 14, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200307021507/https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|archive-date=March 7, 2020}}&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ja hüpnagoogiline pop (''hypnagogic pop'') ==
[[Fail:Neon_Indian_performing_at_Bestival_2010.jpg|paremal|pisi|Neon Indian esinemas 2010. aastal]]
{{Quote box|quote=&quot;Chill&quot; on nüüd igal pool tänapäeval, kas esteetilise kirjeldusena, ebamäärase elustiili eesmärgina või ka üldise käitumisreeglina. Aga 2000. aastatel oli see uudne ettepanek, mitte niivõrd püüdlus kui põgenemine. Kui Ameerika oli veel šokis tervete majandussektorite kokkuvarisemise pärast, läksid noored inimesed üle kogu riigi oma magamistuppa, lülitasid oma sülearvuteid sisse ja väljendasid oma nostalgiat uimastavate new wave'i süntesaatorite, lindilt moonutatud sämplite, narkoleptilsite trummirütmide ja uduste vokaalidega, mis peitsid kogu selle õndsa kaja taga rohkem kui vaid pisut igavust. [...] Kuid ainult mõni artist nimetasid end aktiivselt chillwaveriteks ning selle stiili pioneerid liikusid kiiresti edasi, osutus heli üheks viimase kümnendi kõige mõjukamaid ja püsivamaks esteetikaks, sillutades teed kõigile alates Tame Impalast kuni lo-fi õppimismuusikani.|source=Philip Sherburne, ''[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]'' (7. oktoober 2021) [https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/]|align=left|width=30%|border=2px|bgcolor=#defaf3}}Enamik allikaid omistab ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i algust 2009. aasta juuli postitusele, mille kirjutas blogi Hipster Runoff pseudonüümi all haldaja Carles.  Veebileht, mis oli aktiivne aastatel 2008–2013, oli tuntud oma irooniliste postitustest alternatiivsete trendide kohta.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt; Carles kasutas seda terminit paljude esilekerkivate bändide kirjeldamiseks, kes tundusid üksteisele sarnased.  27. juuli postitus pealkirjaga &quot;Kas WASHED OUT on järgmine Neon Indian/Memory Cassette?&quot; (Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette?&quot;) arutles tärkavat trendi, mis hõlmas muusikamaailma. Ta kirjutab, et nad &quot;otsivad uut autentset, ''underground''-toodet&quot;, mis poleks suur bränd nagu AnCo/[[Grizzly Bear|GrizzBear]]/jne. ... Tundub, et kõige lihtsam on teha ''chill''-projekti, mis on mõnevõrra &quot;kontseptuaalne&quot;, aga näitab ka, et teie bändil on &quot;pop-tundlikkus&quot; või midagi sellist&quot;. Ta pakkus välja žanrinimede nimekirja, sealhulgas C''hill Bro Core'', ''Pitchforkwavegaze'', ''forkshit'' ja ''CumWave''.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt; Postitus lõpeb järgmiselt:&lt;blockquote&gt;Tunnen, et tulevikus võiksin seda nimetada &quot;chillwave&quot; muusikaks. Tundub, et &quot;chillwave'is&quot; domineerivad &quot;paksud/''chill''-süntesaatorid, samas kui kontseptsuaalne tuum üritab ikka veel &quot;kasutada päris instrumente/kõlada nii, nagu see oleks looduses salvestatud&quot;. Arvan, et ''chill wave'' peaks kõlama nagu midagi, mis mängiks &quot;vana VHS-kasseti&quot; taustal, mille leidsid oma pööningult 1980ndate lõpust/1990ndate algusest&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette? {{!}} Hipster Runoff |url=http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130717013018/http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisaeg=2013-07-17 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=hipsterrunoff.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Mõni nädal hiljem, augustis, lõi The Wire'i ajakirjanik David Keenan mõiste &quot;hüpnagoogiline pop&quot; (&quot;hypnagogic pop&quot;), et kirjeldada 2000. aastate lo-fi ja post-müra trendi, kus ''indie''-artistid hakkasid kasutama kultuurilist nostalgiat, lapsepõlvemälestusti ja aegunud salvestustehnoloogiat oma teostes.{{Sfn|Trainer|2016|lkd=409–410, 416}} ''Chillwave'' liigitati algselt hüpnagoogilise popi ja glo-fi alla, kuigi glo-fi kaotas kiiresti populaarsust.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt;

Kuigi nii ''chillwave'' kui ka hüpnagoogiline pop meenutavad 1980. ja 1990. aastate kultuurilist esteetikat, pooldas ''chillwave'' kommertslikumat kõla, mis rõhutas &quot;klišeelike&quot; refrääne ja kajaefekte.{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} Pitchforki Miles Bowe'i sõnul sai ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist nimetus viide hüpnagoogiliste pop bändide &quot;küünilisele&quot; ümberbrändingule, kes olid &quot;oma stiili sujuvamaks muutnud, et leida tõelist popedu&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bowe|first=Miles|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|title=Macintosh Plus Floral Shoppe|website=Pitchfork|date=April 21, 2019|access-date=May 10, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210510194536/https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|archive-date=May 10, 2021}}&lt;/ref&gt; Keenan, kes oli varem hüpnagoogilise popi eestkõneleja, pettus paljudes sellistes artistides, kirjutades 2011. aastal, et &quot;peavoolumeedia redutseerivas pilgus&quot; oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist saanud &quot;odava taaselustamise vormi ja halva maitse väärtustamise lühend&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot;&gt;{{Cite news|last=Friedlander|first=Emilie|url=https://www.theguardian.com/music/2019/aug/21/chillwave-microgenre-nostalgia-pop|title=Chillwave: a momentary microgenre that ushered in the age of nostalgia|work=[[The Guardian]]|date=August 19, 2019}}&lt;/ref&gt;

Hiljem selgitas Carles, et ta oli otsustanud &quot;blogipostitusele lisada hulga üsna rumalaid nimesid ja [vaadata], milline neist külge jääb&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cheshire |eesnimi=Tom |kuupäev=30 märts 2011 |pealkiri=Invent a new genre: Hipster Runoff's Carles explains 'chillwave' |url=https://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170805015516/http://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |arhiivimisaeg=5. august 2017 |vaadatud=25. augustil 2017 |väljaanne=[[The Wired]]}}&lt;/ref&gt; Neon Indiani Alan Palomo oletas, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i nimetus sai populaarseks, sest &quot;see oli kõige halvustavam ja sarkastilisem...termin ''chillwave'' tekkis ajal, mil blogide kaudu muusika levitamineharipunktis&quot;.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Scherer |eesnimi=James |kuupäev=26. oktoober 2016 |pealkiri=Great artists steal: An interview with Neon Indian's Alan Palomo |url=http://smilepolitely.com/music/great_artists_steal_an_interview_with_neon_indians_alan_palomo/ |väljaanne=Smile Politely}}&lt;/ref&gt; Termin ei saavutanud laialdast levikut enne 2010. aasta algust, kui sellest kirjutati artiklites ajalehtedes [[The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hood |eesnimi=Bryan |kuupäev=14. juuli 2011 |pealkiri=Vulture's Brief History of Chillwave |url=https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201240/https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2019 |vaadatud=31. jaanuaril 2019 |väljaanne=Vulture}}&lt;/ref&gt;

== Populaarsuse tippaeg ==

=== &quot;Summer of Chillwave&quot; ja varajane avangard ===
[[Fail:Toro y Moi at Hard Rock Cafe.jpg|pisi|Chaz Bundick (Toro y Moi, 2012. aastal)]]
''Chillwave'' õitses aastatel 2008 ja 2009,&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; mis kulmineerus 2009. aasta albumiga &quot;Summer of Chillwave&quot;, mida iseloomustas mitmete artistide esilekerkimine, kelle nimed ja laulupealkirjad viitasid suvele, rannale või [[Surfamine|surfamisele]].&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. november 2009 |toimetaja-perekonnanimi=Richardson |toimetaja-eesnimi=Mark |pealkiri=In My Room (The Best Coast Song): Nine Fragments on Lo-fi's Attraction to the Natural World |url=http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525051124/http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |arhiivimisaeg=25. mai 2017 |vaadatud=2. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Lauludel oli aeglane kuni mõõdukas tempo ning nad sisaldasid ''vintage'', analooginstrumente. mis meenutasid 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse ''pop''muusikat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Liedel |eesnimi=Kevin |kuupäev=11. august 2013 |pealkiri=Washed Out: Paracosm |url=http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170424233538/http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |arhiivimisaeg=24. aprill 2017 |vaadatud=9. augustil 2014 |väljaanne=[[Slant Magazine]]}}&lt;/ref&gt; Kuigi sellel ei olnud kindlat geograafilist tekkekohta, keskendus ''chillwave'' Ameerika Ühendriikide lõuna- ja idarannikule,&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pirnia |eesnimi=Garin |kuupäev=13. märts 2010 |pealkiri=Is Chillwave the Next Big Music Trend? |url=https://www.wsj.com/articles/BL-SEB-26890 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100315162237/https://blogs.wsj.com/speakeasy/2010/03/13/is-chillwave-the-next-big-music-trend/ |arhiivimisaeg=15. märts 2010 |vaadatud=15. mail 2011 |väljaanne=The Wall Street Journal}}&lt;/ref&gt; kusjuures kõige silmapaistvamaks keskuseks oli [[Brooklyn|Brooklyn, New York]].&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; Neon Indian (Alamo Palomo), Washed Out (Ernest Greene) ja Toro y Moi (Chaz Bundick) peeti ''chillwave''-liikumise avangardiks.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Friedlander |eesnimi=Emilie |perekonnanimi2=McDermott |eesnimi2=Patrick D. |pealkiri=A Recent History of Microgenres |url=http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170404045803/http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |arhiivimisaeg=4. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[The Fader]] |tsitaat=KEY ARTISTS: Neon Indian, Washed Out, Toro y Moi}}&lt;/ref&gt; Kõik kolm olid [[Ühemehebänd|ühemehebändid]] Ameerika Ühendriikide lõunaosast, kuid Greene ja Bundick olid tuttavad ja koostööpartnerid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Frank |kuupäev=12. juuli 2017 |pealkiri=Chillwave Is Back ... or Is It? |url=http://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240901083638/https://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |arhiivimisaeg=1. september 2024 |vaadatud=21. juulil 2017 |väljaanne=[[Vulture (magazine)|Vulture]]}}&lt;/ref&gt;

Greene'i lugu &quot;Feel It All Around&quot; (juuli 2009) sai selle žanri tuntumaks lauluks, mida hiljem kasutati telesarja &quot;Portlandia&quot; (2011–2018) avakaadrite taustamuusikana.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot; /&gt; RBMA Sian Rowe kirjutas, et Greene'i lugu, mis on põhiliselt Gary Lowi 1983. aasta laulu &quot;I Want You&quot; aeglustatud [[Sämpel|sämpli]] põhjal loodud, on &quot;kõik, mille järgi ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i defineeritakse: lo-fi süntesaatorid, rahulik filtreeritud vokaalid ja ühekordse kaamera stiilis fotograafia, mis tavaliselt kujutab randa või midagi vee moodi&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rowe |eesnimi=Sian |kuupäev=12. august 2013 |pealkiri=The list: Warming to chillwave |url=http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401060442/http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2017 |vaadatud=31. märtsil 2017 |väljaanne=[[Red Bull Academy]]}}&lt;/ref&gt;

Neon Indiani debüütalbum &quot;Psychic Chasms&quot; (2009. aasta oktoober) oli järjekordne varajane album, mis iseloomustas žanrit,&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot; /&gt; eriti laulud &quot;Deadbeat Summer&quot;, &quot;Terminally Chill&quot; ja &quot;Should've Taken Acid With You&quot;.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cohen |eesnimi=Ian |kuupäev=26. mai 2015 |pealkiri=Neon Indian – Annie |url=http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403143318/http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |arhiivimisaeg=3. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (site)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Bundicki debüütalbum &quot;Causers of This&quot; (2010. aasta jaanuar) pälvis sarnast tähelepanu oma vanamoodsa lo-fi popi stiili poolest. Albumit kiitsid kriitikud ja sai varakult toetust [[Kanye West|Kanye Westilt]] mis tõi teosele oluliselt rohkem populaarsust. [[Rolling Stone]] nimetas Bundicki &quot;chillwave'i ristiisaks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McGregor |eesnimi=Nick |kuupäev=11. veebruar 2014 |pealkiri=Toro y Moi freezes out chillwave as a genre |url=http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170405170352/http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |arhiivimisaeg=5. aprill 2017 |vaadatud=4. aprillil 2017 |väljaanne=[[Orlando Weekly]]}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal kirjutas Stereogumi esindaja Ian Cohen, et Dayve Hawke (tuntud ka kui Memory Tapes, Memory Cassette ja Weird Tapes) oli ajastu neljas juhtiv ''chillwave''-artist. Cohen nimetas Hawke'i loomingut &quot;oluliseks ''chillwave''-dokumendiks&quot;, nimelt 2009. aasta albumit &quot;Seek Magic&quot;, mis on &quot;tõenäoliselt parim album 2009. aastal ilmunud albumite hulgast ning definitsiooni järgi ilmselt kõigi aegade parim ''chillwave''-album&quot;.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;

=== ''Vaporwave'' ===
''Vaporwave'' on [[Elektronmuusika|elektroonilise muusika]] mikrožanr, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Coleman |eesnimi=Jonny |kuupäev=1. mai 2015 |pealkiri=Quiz: Is This A Real Genre |url=http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170730144948/http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |arhiivimisaeg=30. juuli 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; See tuleb üldiselt hüpnagoogiliste artistide nagu Ariel Pinki ja James Ferraro loomingust ning seda iseloomustas retropop kultuuri{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} ja ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeeni &quot;analoognostalgia&quot;.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; Hüpnagoogilise popi eksperimentaalseid kalduvusi võimendades,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bowe |eesnimi=Miles |kuupäev=26. juuli 2013 |pealkiri=Band To Watch: Saint Pepsi |url=http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160721235716/http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |arhiivimisaeg=21. juuli 2016 |vaadatud=26. juunil 2016 |väljaanne=[[Stereogum]]}}&lt;/ref&gt; on vaporwave puhtalt produtseeritud ja peaaegu täielikult sämplitest loodud.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=7. detsember 2012 |pealkiri=Comment: Vaporwave and the pop-art of the virtual plaza |url=http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150401173930/http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2015 |vaadatud=8. veebruaril 2014 |väljaanne=Dummy}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' tugines ''smooth jazz''i, retro-liftimuusika, [[Rütm ja bluus|R&amp;B]] ning 1980. ja 1990. aastate [[Tantsumuusika|tantsumuusikale]],&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; lisaks aeglustatud tükeldatud ja keerutatud tehnikate, helilõikude kordamise ja muude efektidele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Galil |eesnimi=Leor |kuupäev=19. veebruar 2013 |pealkiri=Vaporwave and the Observer Effect |url=http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170406192425/http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |arhiivimisaeg=6. aprill 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Chicago Reader]]}}&lt;/ref&gt;

Kirjanikud, fännid ja kunstnikud ei suutnud eristada ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja hüpnagoogilise popi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=2013 |pealkiri=Essay: Invest in Vaporwave Futures! |url=https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200226220826/https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |arhiivimisaeg=26. veebruar 2020 |vaadatud=10. mail 2021 |väljaanne=Dummy Mag}}&lt;/ref&gt; Üks žanri kirjeldusest, mida veebifoorumid levitasid, oli &quot;''chillwave'' [[Marksism|marksistidele]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Neil |kuupäev=28. jaanuar 2019 |pealkiri=ynthwave, the Sound of an '80s Childhood, Goes Mainstream |url=https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331070908/https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |arhiivimisaeg=31. märts 2019 |vaadatud=31. märtsil 2019 |väljaanne=[[The Wall Street Journal]]}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' sai 2012. aasta keskel rohkem populaarsust, luues publiku sellistel veebilehtedel nagu [[Last.fm]], [[Reddit]] ja [[4chan]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Peagi järgnes hulk omaenda alamžanre ja harusid, millest mõned vihjavad teadlikult žanri mittetõsidusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arcand |eesnimi=Rob |kuupäev=12. juuli 2016 |pealkiri=Inside Hardvapour, an Aggressive, Wry Rebellion Against Vaporwave |url=https://www.vice.com/en/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231173305/https://thump.vice.com/en_us/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer |arhiivimisaeg=31. detsember 2016 |vaadatud=30. detsembril 2016 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt;

== Allakäik ==
''Chillwave'' saavutas oma haripunkti 2010. aasta keskel&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt; ning samal aastal sai see palju kriitikat.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot; /&gt; Mõned väljendid, mida arvustused ja blogipostitused kasutasid muusika kirjeldamiseks, muutusid klišeedeks. Näiteks &quot;helimaastikud&quot;, &quot;unistav&quot;, &quot;särav&quot;, &quot;päikseline&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Luke Morgan |kuupäev=26. september 2016 |pealkiri=Music Genres Are A Joke That You're Not In On |url=https://www.vice.com/en/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331025715/https://noisey.vice.com/en_ca/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres |arhiivimisaeg=31. märts 2017 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=[[Vice (magazine)|Vice]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirja The Village Voice'i Christopher Weingarten märkis 2009. aasta detsembris, et 90% glo-fi-d käsitlevatest kirjutistest mainib mingil moel &quot;suve&quot;. Ja suvi on nüüdseks möödas olnud umbes neli kuud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Weingarten |eesnimi=Christopher R. |kuupäev=22. detsember 2009 |pealkiri=The Decade in Music Genre Hype |url=http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170402080844/http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |arhiivimisaeg=2. aprill 2017 |vaadatud=1. aprillil 2017 |väljaanne=[[Village Voice]]}}&lt;/ref&gt;

''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeen lõpuks &quot;närbus ja suri&quot;. Üks peamine põhjus oli artistide äkiline üleküllastumine, mis tulenes lihtsast produtseerimisprotsessist.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzmaurice |eesnimi=Larry |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Tame Impala, Chillwave, and Other Dispatches from the Vibe Generation |url=https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250511043114/https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |arhiivimisaeg=11. mai 2025 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt; Reed Fischer kirjutas ajalehes New Times Broward-Palm Beach, et Pitchforki negatiivne arvustus Millionyoungi &quot;täiesti korraliku albumi &quot;Replicants&quot; (2011) kohta oli žanri surma kuulutus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fischer |eesnimi=Reed |kuupäev=21. veebruar 2011 |pealkiri=Dead |url=http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171021163928/http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |arhiivimisaeg=21. oktoober 2017 |vaadatud=15. märtsil 2017 |väljaanne=[[New Times Broward-Palm Beach]]}}&lt;/ref&gt; Kui Bundick seletas, miks žanr kaotas populaarsust, ta oletas, et ''chillwave'' &quot;täitis oma ülesande ja kui see populaarseks sai, lakkasid inimesed sellest hoolimast, isegi [seda loovad] artistid&quot;.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=13. oktoober 2015 |pealkiri=Toro Y Moi asks the big question: ''What For?'' |url=http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151221071154/http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=21. detsember 2015 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal arutles Fitzmaurice, et Washed Out, Toro y Moi ja Neon Indian ehk &quot;püha kolmik&quot; oli suutnud oma karjääri säilitada hoolimata žanri langusest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tom Hawking ennustas, et &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ajastu jääb tõenäoliselt muusikajaloo joonealuseks märkuseks, keskklassi ärevuse nõrk välgatus ajal, mis oli kõigile hirmutav. Aga see ei tähenda, et seda ei pea uurima, sest selle lihtne olemasolu ütleb põlvkonna kohta rohkem kui muusika ise kunagi on öelnud&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

== Žanri mõju ja kriitiline vaatepunkt ==

=== 2008. aasta majanduskriis, suveaeg ja eskapism ===
{{Quote box|quote=Nii heliliselt kui ka minevikku vaatava hoiaku poolest tekkis see žanr põlvkondlikust taandumisest – kollektiivsest soovist naasta ehk emakasse või vähemalt leida rahuliku koha, kus meid jäetakse üksi eksisteerima mingisuguses ebamääraselt meeldivas seisakus.|source=—Larry Fitzmaurice, ''Vice'', 2015&lt;ref name=&quot;Fitz2015&quot; /&gt;|width=25%}}
Viidates žanri Brooklyni-kesksele päritolule, märkis Hawking, et &quot;kuna see oli nii rannakeskne muusika, muudab selle huvitavaks...''chillwave'' tundub mulle ka äärmiselt keskklassi muusikana. ...kui punk reageeris viha ja muutustejanuga, siis ''chillwave'' oli eskapismi ja allaandmise viha. ...pole kindlasti juhus, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i tõus langes kokku 2007. aasta riskantsete laenude majanduskriisi tagajärgedega&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

Eric Grandy The Strangerist ütles, et žanri harrastajad jagasid &quot;mingit nostalgiat ebamäärase, idealiseeritud lapsepõlve järele. Selle hoiak on heliline õlakehitus, rusutud, musikaalne &quot;mis igannes&quot;&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grandy |eesnimi=Eric |kuupäev=12. november 2009 |pealkiri=Triumph of the Chill |url=http://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180811032902/https://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |arhiivimisaeg=11. august 2018 |vaadatud=4. juunil 2016 |väljaanne=[[The Stranger (newspaper)|The Stranger]]}}&lt;/ref&gt; Teise katse skeene ühisjooni tuvastada pakkus välja Jon Pareles The New York Timesis:&quot;Nad on sooloartistid või minimalistlikud bändid, kelle südameks on sageli [[sülearvuti]] ja nad toetuvad 1980. aastate elektropopi mälestustele, millele lisanduvad tantsumuusika taktid (ning sageli nõrgemad solisthääled). See on majanduslangusaegne muusika: väikese eelarvega ja tantsuline&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=21. märts 2010 |pealkiri=Spilling Beyond a Festival's Main Courses |url=https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210223060915/https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |arhiivimisaeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=11. mail 2010 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Vulture'i Frank Guan kirjuas, et suve meenutamine ei ole &quot;kui puuduse ja kontrolli kaotamise aastaaeg, vaid suvi, mis veedetakse äärelinna vaikuses ning õitsengus, üksinda siseruumides konditsioneeriga lõõgastudes, päevasel ajal televiisorit vaadates või muusikat kuulates&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Üks nimetu Pitchforki kirjutaja arvas:&quot;Sellest muusikast pole lihtne kirjutada. Nõuab palju vaeva, et minna kaugemale kui &quot;suve heliriba&quot; ja &quot;paneb mind rannale minema&quot;. Nii suur osa sellest suvest lummatud lo-fi-muusikast on tegemist atmosfääri ja meeleoluga, mistõttu võib selle põhjalik analüüsimine tunduda veider&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

2009. aasta novembris avaldas Pitchfork juhtkirja &quot;chillwave'i suvest&quot; (&quot;summer of chillwave&quot;). Beach Boysi Brian Wilson, keda oli enne võrreldud Animal Collective'iga, mainiti tolle suve ''indie''-muusika &quot;domineerivaks tegelaseks&quot;. Nimetu toimetaja vaidles, et sarnasused olid rohkem abstraktsed kui muusikalised ning Wilsoni mõju tuleb tema legendist kui &quot;emotsionaalselt haavatavast mehest, kellel oli vaimse tervise probleem, kes sai nendega toime narkootikumite abil&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Toimetaja jätkas:&quot;Suveaeg on nüüd desorientatsiooni kohta: &quot;Should Have Taken Acid With You&quot;, &quot;The Sun Was High (And So Am I)&quot; ; võta [Wilsoni] muusika fantaasiamaailma  – autod, liiv, surfilauad – lisa sinna natuke melanhooliat ja veidi narkootikume ning sul on hea muusika, mida kuulata üksinda oma toas, kus su ainus seltsiline on arvuti&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Interneti muusikažanrid ja nende kehtivus ===
{{Quote box|width=25%|quote=[Chillwave] oli skeene paroodia, mis oli ühtaegu nii muusikablogosfääri määratlev hetk ja selle viimne hingetõmme. Veebilehed nagu Gorilla vs Bear ja Pitchfork võtsid selle mõnda aega omaks ning traditsioonilsite meediaväljaannete, näiteks The Wall Street Journal, siirades arvamusartiklites küsiti:&quot;Kas chillwave on järgmine suur muusikatrend?&quot; See ei saanudki kunagi olla tõeline trend, sest see oli läbipäistvalt kunstlikult loodud.|source=—Dave Schilling, ''[[Grantland]]'', 2015&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;/&gt;|align=left}}
''Chillwave'' oli üks esimesi žanre, mis saavutas veebis identiteeti&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; ja üks viimaseid ''indie''-muusika viimase nähtusi. mis tekkis enne [[X (sotsiaalmeedia)|Twitteri]] domineerimist sotsiaalmeedias.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt; Kirjaniku Garin Pirnia sõnul on see näide sellest, kuidas muusikatrende seovad omavahel pigem internetiväljaanded kui geograafiline asukoht. Pirnia kirjutas 2010. aastal (tsiteerides Palomot):&quot;Kui kunagi määrasid muusikalised liikumised linna või esinemispaiga järgi, kus bändid kogunesid, siis &quot;nüüd piisab blogijast või ajakirjanikust, kes suudab leida kolm või neli juhuslikku bändi üle riigi ning siduda nende vahel mõned ühised jooned ja nimetada seda žanriks&quot;&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; [[The Guardian|The Guardiani]] Emilie Friedlanderi kirjelduse järgi oli ''chillwave'' &quot;internetielektroonika mikrožanrile (mõelge ''vaporwave'', ''[[witch house]]'', ''seapunk'', ''shitgaze'', ''distroid'', ''hard vapor''), rääkimata selle mõjudest [2010. aastate] interneti[[Räpp|räpis]], mis jagas suures osas selle kollaažilikku ja hüperviitelise lähenemist helile&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot; /&gt;

''Chillwave'' ja teised harud nagu ''vaporwave'' said populaarseks [[YouTube|YouTube'is]], kuna neid sageli loodi irooniliste lauludena või [[Meem|meemideks]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Beran |eesnimi=Dale |pealkiri=It Came from Something Awful: How a Toxic Troll Army Accidentally Memed Donald Trump into Office |kuupäev=30. juuli 2019 |kirjastus=[[All Points Books]] |isbn=978-1-250-21947-3 |trükk=1 |koht=New York |lehekülg=16}}&lt;/ref&gt;

Grantlandi ajakirjanik Dave Schilling väitis, et see termin loodi selleks, et näidata, &quot;kui suvalised ja tähenduseta&quot; olid olemasolevad nimetused nagu ''shoegaze'' ja ''dream pop''.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; San Francisco Bay Guardiani George Mcintire kirjeldas ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i päritolu kui &quot;blogosfääri keeristormi&quot; ja nimetas terminit &quot;odavaks, pealetükkivaks sildiks, mida kasutatakse teralise, tantsulise, lo-fi, 1980ndatest inspireeritud muusika kirjeldamiseks&quot; ning &quot;kahjuks kõigile sellega seotud bändile&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=McIntire |eesnimi=George |kuupäev=26. veebruar 2013 |pealkiri=Just chill |väljaanne=San Francisco Bay Guardian |url=http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |url-olek=töötab |vaadatud=6. aprillil 2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130415191340/http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |arhiivimisaeg=15. aprill 2013}}&lt;/ref&gt; 2011. aastal Carles ütles, et &quot;see on naeruväärne, et mingisugune ajakirjandus seda tõsiselt võttis&quot; ning kuigi bändid, kellega ta rääkis, &quot;ärrituvad&quot; selle nimetuse pärast, &quot;mõistavad nad, et see on olnud hea asi. Aga kuidas oleks sellega, et [[iTunes]] teeb sellest ametliku žanri? See on nüüd teoreetiliselt turustatav ''indie''-heli&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

2015. aastks oli valdav arvamus, et ''chillwave'' oli väljamõeldud mitte-žanr.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 2016. aastral kirjeldas Palomo selliseid nimetusi nagu ''chillwave'' ja ''vaporwave'' kui &quot;suvalisi&quot; ning ta &quot;ei oleks saanud olla õnnelikum&quot;, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i kirjeldus langes soosingust välja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=11. aprill 2016 |pealkiri=Neon Indian's Lurid Nightlife |url=http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180124171453/http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=24. jaanuar 2018 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}&lt;/ref&gt; Toro y Moi Chaz Bundick avalikult avaldas selle žanri kohta järgmist:&quot;Mulle meeldib, et mind sellega seostatakse. See on lahe. Paljudel artistidel pole võimalust olla osa mingist liikumisest, seega arvan, et mingil moel on mul väga hea, et mind peetakse selle osaks&quot;.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

== Sarnased terminid ==

=== Glo-fi ===
'''Glo-fi''' on muusikastiili termin, mida kasutati hüpnagoogilise popi ja ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'iga sünonüümina.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Quietus |eesnimi=The |kuupäev=30. juuni 2010 |pealkiri=Why Glo-Fi's Future Is Not Ephemeral |url=https://thequietus.com/opinion-and-essays/black-sky-thinking/glo-fi-chillwave-washed-out-memory-tapes/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=The Quietus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=22. märts 2010 |pealkiri=SXSW: Glo-fi — Just Another Blip? |url=https://archive.nytimes.com/artsbeat.blogs.nytimes.com/2010/03/22/sxsw-glow-fi-draws-the-biggest-crowds/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=ArtsBeat}}&lt;/ref&gt; Stiili on kirjeldatud kui post-müra tuletisena.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reynolds |eesnimi=Simon |kuupäev=22. jaanuar 2010 |pealkiri=The 1980s revival that lasted an entire decade |url=https://www.theguardian.com/music/musicblog/2010/jan/22/eighties-revival-decade |vaadatud=13. veebruaril 2026 |väljaanne=The Guardian |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; 2010. aastal The Guardian avaldas muusikakriitiku Simon Reynoldsi artikli, milles ta märkis, et &quot;post-müra mikrsoskeenid nagu glo-fi&quot; hoiavad elus &quot;kassettide vahetamise traditsiooni, andes välja muusikat väikeste 30 eksemplarilistes tiraažides, ning pakkides need sürreaalsetesse fotokoopia-kollaažidesse&quot;.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Samal aastal võrdsustas The Quietus glo-fi-d ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja hüpnagoogilise popiga.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; The New York Times võrdsustas seda terminit ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'iga.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

=== Bibliograafia ===
{{Cite book|last=Trainer|first=Adam|date=2016|title=The Oxford Handbook of Music and Virtuality|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-932128-5|chapter=From Hypnagogia to Distroid: Postironic Musical Renderings of Personal Memory|orig-year=|chapter-url=https://books.google.com/books?id=C1wFCwAAQBAJ&amp;pg=PA409}}

&lt;nowiki&gt;[[Kategooria:Muusikažanrid]]&lt;/nowiki&gt;

&lt;nowiki&gt;[[Kategooria:Muusikastiilid]]&lt;/nowiki&gt;

&lt;nowiki&gt;[[Kategooria:2010. aastat muusikas]]&lt;/nowiki&gt;</text>
      <sha1>4giovav952t70ec8wg9lkdtfjqppbph</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189201</id>
      <parentid>7189199</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:33:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <origin>7189201</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48833" sha1="ml4k5d9j69dwu8n1s3grsshld40v5x3" xml:space="preserve">
'''''Chillwave''''' on muusika [[mikrožanr]][[Popmuusika|,]] mis tekkis 2000. aastate lõpus. Sellele on iseloomulik 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse [[popmuusika]], mis käsitleb samal ajal [[Mälu|mälestusi]] ning [[Nostalgia|nostalgiat]]. Žanri tunnused on tuhmunud või unistav [[Retro|''retropop''i]] kõla, [[Eskapism|eskapistlikud]] laulusõnad (sagedased teemad on rand või suvi), [[Psühhedeelne rokk|psühhedeelne]] või [[Lo-fi muusika|lo-fi]] esteetika, mahedad vokaalid, aeglane kuni mõõdukas tempo, efektide töötlemine (eriti [[Järelkõla|kaja]]) ning ''vintage''-[[Süntesaator|süntesaatorid]].

''Chillwave'' oli üks esimesi muusikažanre, mis arenes peamiselt [[Internet|interneti]] kaudu. Termini võttis 2009. aastal kasutusele [[Satiir|satiiriline]] blogi Hipster Runoff, et naeruvääristada mikrožanreid ja ''indie''-teoseid, kelle helid meenutasid 1980. aastate [[VHS|VHS-]]&lt;nowiki/&gt;kassettide saatemuusikat. Enne seda oleks muusikat nimetatud [[Shoegaze|''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'iks]], [[Dreampop|''dreampop''iks]], [[Ambient|ambientiks]] või [[Elektronmuusika|''indietronic''aks]]. Peamised artistid on Neon Indian, Washed Out ja Toro y Moi, kes pälvisid tähelepanu 2009. aasta albumi &quot;Summer of Chillwave&quot; ajal. Washed Outi 2009. aasta lugu &quot;Feel It All Around&quot; on siiani tuntuim ''chillwave''-laul.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt;

Paljud artistid kasutasid ära stiili väikese eelarvega lihtsust, mis viis artistide üleküllastumiseni, mis omakorda aitas kaasa algse skeeni hääbumisele. Väljendit &quot;chillwave&quot; hakati kasutama halvustava tähendusega, kuna seda peeti pealiskaudseks ja nostalgiale tuginevaks. Kriitikud kritiseerisid terminit ka seetõttu, et seda oli meediaväljaanded väljamõelnud. See oli eelkäijaks 2010. aastate alguses toimunud internetimuusika mikrožanrite, nagu ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, levikule, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina. 2010. aastate keskpaigaks oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i populaarsus vähenenud ning enamik žanri algupäraseid artiste ja kuulajaid nihutas oma tähelepanu teistele muusikastiilidele.

== Muusika päritolu ==
''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i on liigitatud psühhedeeliaks, [[Lo-fi muusika|magamistoapopiks]] või ''electropop''iks.&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Enne kui selle muusikastiili jaoks loodi spetsiifiline termin, kirjeldati seda kui ''shoegaze''&lt;nowiki/&gt;'i, ''dreampop''i,&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Schilling|first=Dave|url=http://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|title=That Was a Thing: The Brief History of the Totally Made-Up Chillwave Music Genre|date=April 8, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729200132/https://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|archive-date=July 29, 2023}}&lt;/ref&gt; ambienti või ''indietronic''aks. Ajakirja Pitchforki Nitsuh Abebe kirjutas, et vähemalt alates 1992. aastast on see stiil püsinud ühel peamisel põhjusel: &quot;joobes, õnnelikud üliõpilased, kes kuulavad plaate, kuni nad magama jäävad&quot;. Abebe tõi näidetena Slowdive'i, Darla Recordsi &quot;Blissed Out&quot; ambienti kogumikke ja Casino Versus Japani samanimelist 1998. aasta albumit. Üks žanri varasemaid teadaolevaid ilminguid on [[The Beach Boys|Beach Boysi]] laul &quot;All I Wanna Do&quot; nende 1970. aasta albumilt &quot;Sunflower&quot;.&lt;ref name=&quot;Relix&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|title=Song Premiere: The Bright Light Social Hour &quot;All I Wanna Do&quot; (Beach Boys Cover)|website=Relix|date=March 14, 2016|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180704063557/https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|archive-date=July 4, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Polinice&quot;&gt;{{Cite web|last=Polinice|url=http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|title=Gli Uomini del Capitano: pezzi scritti dai membri secondari di una band|website=Polinice|date=November 25, 2013|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170417211441/http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|archive-date=April 17, 2017}}&lt;/ref&gt; Mõjukad olid ka Boards of Canada, kellega Abebe sõnul ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i-eelset muusikat sageli võrreldi,&lt;ref name=&quot;Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'&quot;&gt;{{Cite news|last=Fallon|first=Patric|url=http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|title=Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'|work=XLR8R|date=June 10, 2013|access-date=October 4, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20150101105924/http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|archive-date=January 1, 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt; nagu ka Fennesz ja [[J Dilla]] 2006. aasta album &quot;Donuts&quot;.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;
{{Quote box|quote=See, mida saab nimetada tänapäevaseks &quot;chillwave'iks&quot;, on olnud peaaegu igal hetkel juba 20 aastat ning enamasti on see olnud nii harjumuspärane ja tavapärane, et kellelgi poleks isegi pähe tulnud seda eraldi nimetada.|source=—Nitsuh Abebe, ''Pitchfork'', juuli 2011&lt;ref name=&quot;chillinp4k&quot;&gt;{{cite web|last1=Abebe|first1=Nitsuh|title=Chillin' in Plain Sight|url=http://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|website=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]|date=July 22, 2011|access-date=August 12, 2016|archive-date=July 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729202741/https://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;|width=25%|align=right}}
[[Ariel Pink|Ariel Pinki]] nimetatakse sageli &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ristiisaks&quot;.&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot; /&gt; Ta saavutas esialgu tuntuse 2000. aastate keskel tänu mitmele kodus salvestatud albumitele, mille ta kujundas 1970. aastate raadioroki ja 1980. aastate ''new wave''&lt;nowiki/&gt;'i ümber lo-fi stiilis.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot;&gt;{{Cite news|last=Reynolds|first=Simon|url=http://www.villagevoice.com/music/leave-chillwave-alone-6429943|title=Leave Chillwave Alone|work=[[The Village Voice]]|date=January 19, 2011|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120457/https://www.villagevoice.com/2011/01/19/leave-chillwave-alone/|archive-date=January 8, 2021|author-link=Simon Reynolds}}&lt;/ref&gt; Plaadifirmat Paw Tracks, mis levitas Pinki albumeid, juhtis Animal Collective, kes sõlmis Pinkiga lepingu pärast seda, kui talle avaldas muljet CD tema koduste salvestistega, alustades albumist &quot;The Doldrums&quot; (2000).&lt;ref name=&quot;RBMApink&quot;&gt;{{Cite web|last=Raffeiner|first=Arno|url=http://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview|title=Interview: Ariel Pink|website=Red Bull Music Academy|date=September 14, 2017|access-date=February 2, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120426/https://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview/|archive-date=January 8, 2021}}&lt;/ref&gt; Bändi Uncut Sam Richard nimetas Pinki &quot;lo-fi legendiks&quot;, kelle &quot;kummituslik popkõla&quot; osutus mõjukaks ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistidele nagu Ducktails ja Toro y Moi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Richards|first=Sam|url=http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|title=Ariel Pink's Haunted Graffiti – Before Today|website=[[Uncut (magazine)|Uncut]]|date=June 7, 2010|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180122001159/http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|archive-date=January 22, 2018}}&lt;/ref&gt; Kriitik Adam Harper vaidlustas Pinki staatuse kui &quot;chillwave’i ristiisana&quot;, kirjutades, et tema mõju lo-fi skeenidele on mõnevõrra liialdatud. Ta selgitas, et tema muusikas puudub &quot;''chillwave''’ile omane peegelsiledad ja lahe sünteesi''groove''... Pinki albumid on pöörased, isikupärased, suures osas rokipõhised ning riietatud kohmakasse glamuuri&quot;.&lt;ref name=&quot;HarperShades&quot;&gt;{{Cite web|last=Harper|first=Adam|url=http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|title=Essay: Shades of Ariel Pink|website=[[Dummy Mag]]|date=April 23, 2014|access-date=April 6, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170405094202/http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|archive-date=April 5, 2017}}&lt;/ref&gt; ''Chillwave''’i magamistoapopi eelkäijaid arutades arvas bändi Cellarsi Allene Norton, et Pink &quot;ei ole kindlasti ''chillwave'', aga seda tüüpi muusika mõjutas paljusid selle stiili artiste, näiteks Washed Outi&quot;.&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot;&gt;{{Cite web|last=Williott|first=Carl|url=http://www.idolator.com/7629594/cellars-interview-phases-ariel-pink-chillwave|title=Interview: Cellars Gets To The Heart Of Chillwave On Her Ariel Pink-Produced LP 'Phases'|website=[[Idolator (website)|Idolator]]|date=April 14, 2016}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta märtsis andis Animal Collective'i liige Panda Bear (Noah Lennox) välja oma sooloalbumi &quot;Person Pitch&quot;, mida peetakse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i stiili käivitajaks.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|title=What Did Chillwave Mean, Anyway?|website=[[Flavorwire]]|date=April 27, 2012|access-date=April 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207094240/https://www.flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|archive-date=December 7, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot;&gt;{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}&lt;/ref&gt; Album mõjutas laia valikut hilisemat [[Indie|''indie''-muusikat]],&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Reges|first=Margaret|url=http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|title=Panda Bear|website=[[AllMusic]]|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170110122536/http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|archive-date=January 10, 2017}}&lt;/ref&gt; kusjuures selle heli oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja paljude helisarnaste tüüpide peamine inspiratsioon.&lt;ref name=&quot;Carew2011&quot;&gt;{{Cite web|last=Carew|first=Anthony|url=http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|title=Perfecting the pitch|website=[[The Sydney Morning Herald]]|date=May 20, 2011|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331083649/http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|archive-date=March 31, 2017}}&lt;/ref&gt; Ka Animal Collective ise andis liikumisele oma panuse.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot;&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|title=Why Do Animal Collective Suddenly Sound So Dated?|website=[[Flavorwire]]|date=January 14, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170315174319/http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|archive-date=March 15, 2017}}&lt;/ref&gt; Nende 2009. aasta jaanuaris ilmunud album &quot;Merriweather Post Pavilion&quot; oli eriti mõjukas oma ambientsete helide ja korduvate meloodiate tõttu, kuid ei olnud nii tihedalt seotud &quot;uduse&quot; psühhedeeliaga, millega ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i samastati.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot;&gt;{{Cite web|last=Eady|first=Ashley|url=http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|title=Chillwave: Has The Next &quot;Big Thing&quot; Arrived?|website=WRVU Nashville|date=February 14, 2014|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20240902223904/http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|archive-date=September 2, 2024}}&lt;/ref&gt; Flavorwire'i ajakirjaniku Tom Hawkingi võtsid ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i artistid Animal Collective'i varasematest teostest &quot;selle ebamäärase pastoraalse nostalgia&quot; ja &quot;kujundasid selle terveks žanriks&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt; Siiski &quot;ei olnud Animal Collective kunagi päriselt osa sellest skeenist sellisena, nagu see oli - nad olid pigem selle vaimsed ülemused&quot;.&lt;ref name=&quot;Hawking2015&quot; /&gt;

2008. aasta veebruaris debüteeris Atlas Sound (Bradford Cox Deerhunterist) albumiga &quot;Let the Blind Lead Those Who Can See but Cannot Feel&quot;. Muusikaajakirjaniku Larry Fitzmaurice'i sõnul &quot;ei saa Coxi mõju [''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ile] ülehinnata&quot; ning ta lisas, et albumi &quot;jääskulptuurilik ''ambient-pop'' ... oli läbi põimitud ajutisuse ja mälestuste teemadega, mis hakkasid peagi määratlema ''chillwave''’i tervikuna&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot; /&gt; Hiljem oli Lennox külalislaulja Coxi 2009. aasta laulus &quot;Walkabout&quot;, mida Fitzmaurice nimetas &quot;varase ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i sümboliks&quot;.&lt;ref name=&quot;p4k19&quot;&gt;{{Cite web|last=Fitzmaurice|first=Larry|url=https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|title=How Chillwave's Brief Moment in the Sun Cast a Long Shadow Over the 2010s|website=Pitchfork|date=October 14, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200307021507/https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|archive-date=March 7, 2020}}&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ja hüpnagoogiline pop (''hypnagogic pop'') ==
[[Fail:Neon_Indian_performing_at_Bestival_2010.jpg|paremal|pisi|Neon Indian esinemas 2010. aastal]]
{{Quote box|quote=&quot;Chill&quot; on nüüd igal pool tänapäeval, kas esteetilise kirjeldusena, ebamäärase elustiili eesmärgina või ka üldise käitumisreeglina. Aga 2000. aastatel oli see uudne ettepanek, mitte niivõrd püüdlus kui põgenemine. Kui Ameerika oli veel šokis tervete majandussektorite kokkuvarisemise pärast, läksid noored inimesed üle kogu riigi oma magamistuppa, lülitasid oma sülearvuteid sisse ja väljendasid oma nostalgiat uimastavate new wave'i süntesaatorite, lindilt moonutatud sämplite, narkoleptilsite trummirütmide ja uduste vokaalidega, mis peitsid kogu selle õndsa kaja taga rohkem kui vaid pisut igavust. [...] Kuid ainult mõni artist nimetasid end aktiivselt chillwaveriteks ning selle stiili pioneerid liikusid kiiresti edasi, osutus heli üheks viimase kümnendi kõige mõjukamaid ja püsivamaks esteetikaks, sillutades teed kõigile alates Tame Impalast kuni lo-fi õppimismuusikani.|source=Philip Sherburne, ''[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]'' (7. oktoober 2021) [https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/]|align=left|width=30%|border=2px|bgcolor=#defaf3}}Enamik allikaid omistab ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i algust 2009. aasta juuli postitusele, mille kirjutas blogi Hipster Runoff pseudonüümi all haldaja Carles.  Veebileht, mis oli aktiivne aastatel 2008–2013, oli tuntud oma irooniliste postitustest alternatiivsete trendide kohta.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot;&gt;{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}&lt;/ref&gt; Carles kasutas seda terminit paljude esilekerkivate bändide kirjeldamiseks, kes tundusid üksteisele sarnased.  27. juuli postitus pealkirjaga &quot;Kas WASHED OUT on järgmine Neon Indian/Memory Cassette?&quot; (Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette?&quot;) arutles tärkavat trendi, mis hõlmas muusikamaailma. Ta kirjutab, et nad &quot;otsivad uut autentset, ''underground''-toodet&quot;, mis poleks suur bränd nagu AnCo/[[Grizzly Bear|GrizzBear]]/jne. ... Tundub, et kõige lihtsam on teha ''chill''-projekti, mis on mõnevõrra &quot;kontseptuaalne&quot;, aga näitab ka, et teie bändil on &quot;pop-tundlikkus&quot; või midagi sellist&quot;. Ta pakkus välja žanrinimede nimekirja, sealhulgas C''hill Bro Core'', ''Pitchforkwavegaze'', ''forkshit'' ja ''CumWave''.&lt;ref name=&quot;joyce19&quot;&gt;{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}&lt;/ref&gt; Postitus lõpeb järgmiselt:&lt;blockquote&gt;Tunnen, et tulevikus võiksin seda nimetada &quot;chillwave&quot; muusikaks. Tundub, et &quot;chillwave'is&quot; domineerivad &quot;paksud/''chill''-süntesaatorid, samas kui kontseptsuaalne tuum üritab ikka veel &quot;kasutada päris instrumente/kõlada nii, nagu see oleks looduses salvestatud&quot;. Arvan, et ''chill wave'' peaks kõlama nagu midagi, mis mängiks &quot;vana VHS-kasseti&quot; taustal, mille leidsid oma pööningult 1980ndate lõpust/1990ndate algusest&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette? {{!}} Hipster Runoff |url=http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130717013018/http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisaeg=2013-07-17 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=hipsterrunoff.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Mõni nädal hiljem, augustis, lõi The Wire'i ajakirjanik David Keenan mõiste &quot;hüpnagoogiline pop&quot; (&quot;hypnagogic pop&quot;), et kirjeldada 2000. aastate lo-fi ja post-müra trendi, kus ''indie''-artistid hakkasid kasutama kultuurilist nostalgiat, lapsepõlvemälestusti ja aegunud salvestustehnoloogiat oma teostes.{{Sfn|Trainer|2016|lkd=409–410, 416}} ''Chillwave'' liigitati algselt hüpnagoogilise popi ja glo-fi alla, kuigi glo-fi kaotas kiiresti populaarsust.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}&lt;/ref&gt;

Kuigi nii ''chillwave'' kui ka hüpnagoogiline pop meenutavad 1980. ja 1990. aastate kultuurilist esteetikat, pooldas ''chillwave'' kommertslikumat kõla, mis rõhutas &quot;klišeelike&quot; refrääne ja kajaefekte.{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} Pitchforki Miles Bowe'i sõnul sai ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist nimetus viide hüpnagoogiliste pop bändide &quot;küünilisele&quot; ümberbrändingule, kes olid &quot;oma stiili sujuvamaks muutnud, et leida tõelist popedu&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bowe|first=Miles|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|title=Macintosh Plus Floral Shoppe|website=Pitchfork|date=April 21, 2019|access-date=May 10, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210510194536/https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|archive-date=May 10, 2021}}&lt;/ref&gt; Keenan, kes oli varem hüpnagoogilise popi eestkõneleja, pettus paljudes sellistes artistides, kirjutades 2011. aastal, et &quot;peavoolumeedia redutseerivas pilgus&quot; oli ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'ist saanud &quot;odava taaselustamise vormi ja halva maitse väärtustamise lühend&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot;&gt;{{Cite news|last=Friedlander|first=Emilie|url=https://www.theguardian.com/music/2019/aug/21/chillwave-microgenre-nostalgia-pop|title=Chillwave: a momentary microgenre that ushered in the age of nostalgia|work=[[The Guardian]]|date=August 19, 2019}}&lt;/ref&gt;

Hiljem selgitas Carles, et ta oli otsustanud &quot;blogipostitusele lisada hulga üsna rumalaid nimesid ja [vaadata], milline neist külge jääb&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cheshire |eesnimi=Tom |kuupäev=30 märts 2011 |pealkiri=Invent a new genre: Hipster Runoff's Carles explains 'chillwave' |url=https://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170805015516/http://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |arhiivimisaeg=5. august 2017 |vaadatud=25. augustil 2017 |väljaanne=[[The Wired]]}}&lt;/ref&gt; Neon Indiani Alan Palomo oletas, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i nimetus sai populaarseks, sest &quot;see oli kõige halvustavam ja sarkastilisem...termin ''chillwave'' tekkis ajal, mil blogide kaudu muusika levitamineharipunktis&quot;.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Scherer |eesnimi=James |kuupäev=26. oktoober 2016 |pealkiri=Great artists steal: An interview with Neon Indian's Alan Palomo |url=http://smilepolitely.com/music/great_artists_steal_an_interview_with_neon_indians_alan_palomo/ |väljaanne=Smile Politely}}&lt;/ref&gt; Termin ei saavutanud laialdast levikut enne 2010. aasta algust, kui sellest kirjutati artiklites ajalehtedes [[The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hood |eesnimi=Bryan |kuupäev=14. juuli 2011 |pealkiri=Vulture's Brief History of Chillwave |url=https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201240/https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2019 |vaadatud=31. jaanuaril 2019 |väljaanne=Vulture}}&lt;/ref&gt;

== Populaarsuse tippaeg ==

=== &quot;Summer of Chillwave&quot; ja varajane avangard ===
[[Fail:Toro y Moi at Hard Rock Cafe.jpg|pisi|Chaz Bundick (Toro y Moi, 2012. aastal)]]
''Chillwave'' õitses aastatel 2008 ja 2009,&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; mis kulmineerus 2009. aasta albumiga &quot;Summer of Chillwave&quot;, mida iseloomustas mitmete artistide esilekerkimine, kelle nimed ja laulupealkirjad viitasid suvele, rannale või [[Surfamine|surfamisele]].&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. november 2009 |toimetaja-perekonnanimi=Richardson |toimetaja-eesnimi=Mark |pealkiri=In My Room (The Best Coast Song): Nine Fragments on Lo-fi's Attraction to the Natural World |url=http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525051124/http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |arhiivimisaeg=25. mai 2017 |vaadatud=2. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Lauludel oli aeglane kuni mõõdukas tempo ning nad sisaldasid ''vintage'', analooginstrumente. mis meenutasid 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse ''pop''muusikat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Liedel |eesnimi=Kevin |kuupäev=11. august 2013 |pealkiri=Washed Out: Paracosm |url=http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170424233538/http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |arhiivimisaeg=24. aprill 2017 |vaadatud=9. augustil 2014 |väljaanne=[[Slant Magazine]]}}&lt;/ref&gt; Kuigi sellel ei olnud kindlat geograafilist tekkekohta, keskendus ''chillwave'' Ameerika Ühendriikide lõuna- ja idarannikule,&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pirnia |eesnimi=Garin |kuupäev=13. märts 2010 |pealkiri=Is Chillwave the Next Big Music Trend? |url=https://www.wsj.com/articles/BL-SEB-26890 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100315162237/https://blogs.wsj.com/speakeasy/2010/03/13/is-chillwave-the-next-big-music-trend/ |arhiivimisaeg=15. märts 2010 |vaadatud=15. mail 2011 |väljaanne=The Wall Street Journal}}&lt;/ref&gt; kusjuures kõige silmapaistvamaks keskuseks oli [[Brooklyn|Brooklyn, New York]].&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt; Neon Indian (Alamo Palomo), Washed Out (Ernest Greene) ja Toro y Moi (Chaz Bundick) peeti ''chillwave''-liikumise avangardiks.&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Friedlander |eesnimi=Emilie |perekonnanimi2=McDermott |eesnimi2=Patrick D. |pealkiri=A Recent History of Microgenres |url=http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170404045803/http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |arhiivimisaeg=4. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[The Fader]] |tsitaat=KEY ARTISTS: Neon Indian, Washed Out, Toro y Moi}}&lt;/ref&gt; Kõik kolm olid [[Ühemehebänd|ühemehebändid]] Ameerika Ühendriikide lõunaosast, kuid Greene ja Bundick olid tuttavad ja koostööpartnerid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Frank |kuupäev=12. juuli 2017 |pealkiri=Chillwave Is Back ... or Is It? |url=http://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240901083638/https://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |arhiivimisaeg=1. september 2024 |vaadatud=21. juulil 2017 |väljaanne=[[Vulture (magazine)|Vulture]]}}&lt;/ref&gt;

Greene'i lugu &quot;Feel It All Around&quot; (juuli 2009) sai selle žanri tuntumaks lauluks, mida hiljem kasutati telesarja &quot;Portlandia&quot; (2011–2018) avakaadrite taustamuusikana.&lt;ref name=&quot;LastRel&quot; /&gt; RBMA Sian Rowe kirjutas, et Greene'i lugu, mis on põhiliselt Gary Lowi 1983. aasta laulu &quot;I Want You&quot; aeglustatud [[Sämpel|sämpli]] põhjal loodud, on &quot;kõik, mille järgi ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i defineeritakse: lo-fi süntesaatorid, rahulik filtreeritud vokaalid ja ühekordse kaamera stiilis fotograafia, mis tavaliselt kujutab randa või midagi vee moodi&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rowe |eesnimi=Sian |kuupäev=12. august 2013 |pealkiri=The list: Warming to chillwave |url=http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401060442/http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2017 |vaadatud=31. märtsil 2017 |väljaanne=[[Red Bull Academy]]}}&lt;/ref&gt;

Neon Indiani debüütalbum &quot;Psychic Chasms&quot; (2009. aasta oktoober) oli järjekordne varajane album, mis iseloomustas žanrit,&lt;ref name=&quot;Williot2016&quot; /&gt; eriti laulud &quot;Deadbeat Summer&quot;, &quot;Terminally Chill&quot; ja &quot;Should've Taken Acid With You&quot;.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cohen |eesnimi=Ian |kuupäev=26. mai 2015 |pealkiri=Neon Indian – Annie |url=http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403143318/http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |arhiivimisaeg=3. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (site)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; Bundicki debüütalbum &quot;Causers of This&quot; (2010. aasta jaanuar) pälvis sarnast tähelepanu oma vanamoodsa lo-fi popi stiili poolest. Albumit kiitsid kriitikud ja sai varakult toetust [[Kanye West|Kanye Westilt]] mis tõi teosele oluliselt rohkem populaarsust. [[Rolling Stone]] nimetas Bundicki &quot;chillwave'i ristiisaks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McGregor |eesnimi=Nick |kuupäev=11. veebruar 2014 |pealkiri=Toro y Moi freezes out chillwave as a genre |url=http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170405170352/http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |arhiivimisaeg=5. aprill 2017 |vaadatud=4. aprillil 2017 |väljaanne=[[Orlando Weekly]]}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal kirjutas Stereogumi esindaja Ian Cohen, et Dayve Hawke (tuntud ka kui Memory Tapes, Memory Cassette ja Weird Tapes) oli ajastu neljas juhtiv ''chillwave''-artist. Cohen nimetas Hawke'i loomingut &quot;oluliseks ''chillwave''-dokumendiks&quot;, nimelt 2009. aasta albumit &quot;Seek Magic&quot;, mis on &quot;tõenäoliselt parim album 2009. aastal ilmunud albumite hulgast ning definitsiooni järgi ilmselt kõigi aegade parim ''chillwave''-album&quot;.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt;

=== ''Vaporwave'' ===
''Vaporwave'' on [[Elektronmuusika|elektroonilise muusika]] mikrožanr, mis sai alguse ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i iroonilise variandina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Coleman |eesnimi=Jonny |kuupäev=1. mai 2015 |pealkiri=Quiz: Is This A Real Genre |url=http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170730144948/http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |arhiivimisaeg=30. juuli 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]}}&lt;/ref&gt; See tuleb üldiselt hüpnagoogiliste artistide nagu Ariel Pinki ja James Ferraro loomingust ning seda iseloomustas retropop kultuuri{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} ja ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeeni &quot;analoognostalgia&quot;.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; Hüpnagoogilise popi eksperimentaalseid kalduvusi võimendades,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bowe |eesnimi=Miles |kuupäev=26. juuli 2013 |pealkiri=Band To Watch: Saint Pepsi |url=http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160721235716/http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |arhiivimisaeg=21. juuli 2016 |vaadatud=26. juunil 2016 |väljaanne=[[Stereogum]]}}&lt;/ref&gt; on vaporwave puhtalt produtseeritud ja peaaegu täielikult sämplitest loodud.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=7. detsember 2012 |pealkiri=Comment: Vaporwave and the pop-art of the virtual plaza |url=http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150401173930/http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2015 |vaadatud=8. veebruaril 2014 |väljaanne=Dummy}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' tugines ''smooth jazz''i, retro-liftimuusika, [[Rütm ja bluus|R&amp;B]] ning 1980. ja 1990. aastate [[Tantsumuusika|tantsumuusikale]],&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; lisaks aeglustatud tükeldatud ja keerutatud tehnikate, helilõikude kordamise ja muude efektidele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Galil |eesnimi=Leor |kuupäev=19. veebruar 2013 |pealkiri=Vaporwave and the Observer Effect |url=http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170406192425/http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |arhiivimisaeg=6. aprill 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Chicago Reader]]}}&lt;/ref&gt;

Kirjanikud, fännid ja kunstnikud ei suutnud eristada ''vaporwave''&lt;nowiki/&gt;'i, ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja hüpnagoogilise popi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=2013 |pealkiri=Essay: Invest in Vaporwave Futures! |url=https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200226220826/https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |arhiivimisaeg=26. veebruar 2020 |vaadatud=10. mail 2021 |väljaanne=Dummy Mag}}&lt;/ref&gt; Üks žanri kirjeldusest, mida veebifoorumid levitasid, oli &quot;''chillwave'' [[Marksism|marksistidele]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Neil |kuupäev=28. jaanuar 2019 |pealkiri=ynthwave, the Sound of an '80s Childhood, Goes Mainstream |url=https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331070908/https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |arhiivimisaeg=31. märts 2019 |vaadatud=31. märtsil 2019 |väljaanne=[[The Wall Street Journal]]}}&lt;/ref&gt; ''Vaporwave'' sai 2012. aasta keskel rohkem populaarsust, luues publiku sellistel veebilehtedel nagu [[Last.fm]], [[Reddit]] ja [[4chan]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Peagi järgnes hulk omaenda alamžanre ja harusid, millest mõned vihjavad teadlikult žanri mittetõsidusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arcand |eesnimi=Rob |kuupäev=12. juuli 2016 |pealkiri=Inside Hardvapour, an Aggressive, Wry Rebellion Against Vaporwave |url=https://www.vice.com/en/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231173305/https://thump.vice.com/en_us/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer |arhiivimisaeg=31. detsember 2016 |vaadatud=30. detsembril 2016 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt;

== Allakäik ==
''Chillwave'' saavutas oma haripunkti 2010. aasta keskel&lt;ref name=&quot;Eady2014&quot; /&gt; ning samal aastal sai see palju kriitikat.&lt;ref name=&quot;ReynoldsLeave&quot; /&gt; Mõned väljendid, mida arvustused ja blogipostitused kasutasid muusika kirjeldamiseks, muutusid klišeedeks. Näiteks &quot;helimaastikud&quot;, &quot;unistav&quot;, &quot;särav&quot;, &quot;päikseline&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Luke Morgan |kuupäev=26. september 2016 |pealkiri=Music Genres Are A Joke That You're Not In On |url=https://www.vice.com/en/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331025715/https://noisey.vice.com/en_ca/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres |arhiivimisaeg=31. märts 2017 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=[[Vice (magazine)|Vice]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirja The Village Voice'i Christopher Weingarten märkis 2009. aasta detsembris, et 90% glo-fi-d käsitlevatest kirjutistest mainib mingil moel &quot;suve&quot;. Ja suvi on nüüdseks möödas olnud umbes neli kuud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Weingarten |eesnimi=Christopher R. |kuupäev=22. detsember 2009 |pealkiri=The Decade in Music Genre Hype |url=http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170402080844/http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |arhiivimisaeg=2. aprill 2017 |vaadatud=1. aprillil 2017 |väljaanne=[[Village Voice]]}}&lt;/ref&gt;

''Chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i skeen lõpuks &quot;närbus ja suri&quot;. Üks peamine põhjus oli artistide äkiline üleküllastumine, mis tulenes lihtsast produtseerimisprotsessist.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzmaurice |eesnimi=Larry |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Tame Impala, Chillwave, and Other Dispatches from the Vibe Generation |url=https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250511043114/https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |arhiivimisaeg=11. mai 2025 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=Vice}}&lt;/ref&gt; Reed Fischer kirjutas ajalehes New Times Broward-Palm Beach, et Pitchforki negatiivne arvustus Millionyoungi &quot;täiesti korraliku albumi &quot;Replicants&quot; (2011) kohta oli žanri surma kuulutus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fischer |eesnimi=Reed |kuupäev=21. veebruar 2011 |pealkiri=Dead |url=http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171021163928/http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |arhiivimisaeg=21. oktoober 2017 |vaadatud=15. märtsil 2017 |väljaanne=[[New Times Broward-Palm Beach]]}}&lt;/ref&gt; Kui Bundick seletas, miks žanr kaotas populaarsust, ta oletas, et ''chillwave'' &quot;täitis oma ülesande ja kui see populaarseks sai, lakkasid inimesed sellest hoolimast, isegi [seda loovad] artistid&quot;.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=13. oktoober 2015 |pealkiri=Toro Y Moi asks the big question: ''What For?'' |url=http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151221071154/http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=21. detsember 2015 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal arutles Fitzmaurice, et Washed Out, Toro y Moi ja Neon Indian ehk &quot;püha kolmik&quot; oli suutnud oma karjääri säilitada hoolimata žanri langusest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tom Hawking ennustas, et &quot;''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ajastu jääb tõenäoliselt muusikajaloo joonealuseks märkuseks, keskklassi ärevuse nõrk välgatus ajal, mis oli kõigile hirmutav. Aga see ei tähenda, et seda ei pea uurima, sest selle lihtne olemasolu ütleb põlvkonna kohta rohkem kui muusika ise kunagi on öelnud&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

== Žanri mõju ja kriitiline vaatepunkt ==

=== 2008. aasta majanduskriis, suveaeg ja eskapism ===
{{Quote box|quote=Nii heliliselt kui ka minevikku vaatava hoiaku poolest tekkis see žanr põlvkondlikust taandumisest – kollektiivsest soovist naasta ehk emakasse või vähemalt leida rahuliku koha, kus meid jäetakse üksi eksisteerima mingisuguses ebamääraselt meeldivas seisakus.|source=—Larry Fitzmaurice, ''Vice'', 2015&lt;ref name=&quot;Fitz2015&quot; /&gt;|width=25%}}
Viidates žanri Brooklyni-kesksele päritolule, märkis Hawking, et &quot;kuna see oli nii rannakeskne muusika, muudab selle huvitavaks...''chillwave'' tundub mulle ka äärmiselt keskklassi muusikana. ...kui punk reageeris viha ja muutustejanuga, siis ''chillwave'' oli eskapismi ja allaandmise viha. ...pole kindlasti juhus, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i tõus langes kokku 2007. aasta riskantsete laenude majanduskriisi tagajärgedega&quot;.&lt;ref name=&quot;HawkingMean&quot; /&gt;

Eric Grandy The Strangerist ütles, et žanri harrastajad jagasid &quot;mingit nostalgiat ebamäärase, idealiseeritud lapsepõlve järele. Selle hoiak on heliline õlakehitus, rusutud, musikaalne &quot;mis igannes&quot;&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grandy |eesnimi=Eric |kuupäev=12. november 2009 |pealkiri=Triumph of the Chill |url=http://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180811032902/https://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |arhiivimisaeg=11. august 2018 |vaadatud=4. juunil 2016 |väljaanne=[[The Stranger (newspaper)|The Stranger]]}}&lt;/ref&gt; Teise katse skeene ühisjooni tuvastada pakkus välja Jon Pareles The New York Timesis:&quot;Nad on sooloartistid või minimalistlikud bändid, kelle südameks on sageli [[sülearvuti]] ja nad toetuvad 1980. aastate elektropopi mälestustele, millele lisanduvad tantsumuusika taktid (ning sageli nõrgemad solisthääled). See on majanduslangusaegne muusika: väikese eelarvega ja tantsuline&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=21. märts 2010 |pealkiri=Spilling Beyond a Festival's Main Courses |url=https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210223060915/https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |arhiivimisaeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=11. mail 2010 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Vulture'i Frank Guan kirjuas, et suve meenutamine ei ole &quot;kui puuduse ja kontrolli kaotamise aastaaeg, vaid suvi, mis veedetakse äärelinna vaikuses ning õitsengus, üksinda siseruumides konditsioneeriga lõõgastudes, päevasel ajal televiisorit vaadates või muusikat kuulates&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Üks nimetu Pitchforki kirjutaja arvas:&quot;Sellest muusikast pole lihtne kirjutada. Nõuab palju vaeva, et minna kaugemale kui &quot;suve heliriba&quot; ja &quot;paneb mind rannale minema&quot;. Nii suur osa sellest suvest lummatud lo-fi-muusikast on tegemist atmosfääri ja meeleoluga, mistõttu võib selle põhjalik analüüsimine tunduda veider&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

2009. aasta novembris avaldas Pitchfork juhtkirja &quot;chillwave'i suvest&quot; (&quot;summer of chillwave&quot;). Beach Boysi Brian Wilson, keda oli enne võrreldud Animal Collective'iga, mainiti tolle suve ''indie''-muusika &quot;domineerivaks tegelaseks&quot;. Nimetu toimetaja vaidles, et sarnasused olid rohkem abstraktsed kui muusikalised ning Wilsoni mõju tuleb tema legendist kui &quot;emotsionaalselt haavatavast mehest, kellel oli vaimse tervise probleem, kes sai nendega toime narkootikumite abil&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Toimetaja jätkas:&quot;Suveaeg on nüüd desorientatsiooni kohta: &quot;Should Have Taken Acid With You&quot;, &quot;The Sun Was High (And So Am I)&quot; ; võta [Wilsoni] muusika fantaasiamaailma  – autod, liiv, surfilauad – lisa sinna natuke melanhooliat ja veidi narkootikume ning sul on hea muusika, mida kuulata üksinda oma toas, kus su ainus seltsiline on arvuti&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Interneti muusikažanrid ja nende kehtivus ===
{{Quote box|width=25%|quote=[Chillwave] oli skeene paroodia, mis oli ühtaegu nii muusikablogosfääri määratlev hetk ja selle viimne hingetõmme. Veebilehed nagu Gorilla vs Bear ja Pitchfork võtsid selle mõnda aega omaks ning traditsioonilsite meediaväljaannete, näiteks The Wall Street Journal, siirades arvamusartiklites küsiti:&quot;Kas chillwave on järgmine suur muusikatrend?&quot; See ei saanudki kunagi olla tõeline trend, sest see oli läbipäistvalt kunstlikult loodud.|source=—Dave Schilling, ''[[Grantland]]'', 2015&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot;/&gt;|align=left}}
''Chillwave'' oli üks esimesi žanre, mis saavutas veebis identiteeti&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; ja üks viimaseid ''indie''-muusika viimase nähtusi. mis tekkis enne [[X (sotsiaalmeedia)|Twitteri]] domineerimist sotsiaalmeedias.&lt;ref name=&quot;cohen19&quot; /&gt; Kirjaniku Garin Pirnia sõnul on see näide sellest, kuidas muusikatrende seovad omavahel pigem internetiväljaanded kui geograafiline asukoht. Pirnia kirjutas 2010. aastal (tsiteerides Palomot):&quot;Kui kunagi määrasid muusikalised liikumised linna või esinemispaiga järgi, kus bändid kogunesid, siis &quot;nüüd piisab blogijast või ajakirjanikust, kes suudab leida kolm või neli juhuslikku bändi üle riigi ning siduda nende vahel mõned ühised jooned ja nimetada seda žanriks&quot;&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; [[The Guardian|The Guardiani]] Emilie Friedlanderi kirjelduse järgi oli ''chillwave'' &quot;internetielektroonika mikrožanrile (mõelge ''vaporwave'', ''[[witch house]]'', ''seapunk'', ''shitgaze'', ''distroid'', ''hard vapor''), rääkimata selle mõjudest [2010. aastate] interneti[[Räpp|räpis]], mis jagas suures osas selle kollaažilikku ja hüperviitelise lähenemist helile&quot;.&lt;ref name=&quot;fried19&quot; /&gt;

''Chillwave'' ja teised harud nagu ''vaporwave'' said populaarseks [[YouTube|YouTube'is]], kuna neid sageli loodi irooniliste lauludena või [[Meem|meemideks]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Beran |eesnimi=Dale |pealkiri=It Came from Something Awful: How a Toxic Troll Army Accidentally Memed Donald Trump into Office |kuupäev=30. juuli 2019 |kirjastus=[[All Points Books]] |isbn=978-1-250-21947-3 |trükk=1 |koht=New York |lehekülg=16}}&lt;/ref&gt;

Grantlandi ajakirjanik Dave Schilling väitis, et see termin loodi selleks, et näidata, &quot;kui suvalised ja tähenduseta&quot; olid olemasolevad nimetused nagu ''shoegaze'' ja ''dream pop''.&lt;ref name=&quot;Schilling2015&quot; /&gt; San Francisco Bay Guardiani George Mcintire kirjeldas ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i päritolu kui &quot;blogosfääri keeristormi&quot; ja nimetas terminit &quot;odavaks, pealetükkivaks sildiks, mida kasutatakse teralise, tantsulise, lo-fi, 1980ndatest inspireeritud muusika kirjeldamiseks&quot; ning &quot;kahjuks kõigile sellega seotud bändile&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=McIntire |eesnimi=George |kuupäev=26. veebruar 2013 |pealkiri=Just chill |väljaanne=San Francisco Bay Guardian |url=http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |url-olek=töötab |vaadatud=6. aprillil 2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130415191340/http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |arhiivimisaeg=15. aprill 2013}}&lt;/ref&gt; 2011. aastal Carles ütles, et &quot;see on naeruväärne, et mingisugune ajakirjandus seda tõsiselt võttis&quot; ning kuigi bändid, kellega ta rääkis, &quot;ärrituvad&quot; selle nimetuse pärast, &quot;mõistavad nad, et see on olnud hea asi. Aga kuidas oleks sellega, et [[iTunes]] teeb sellest ametliku žanri? See on nüüd teoreetiliselt turustatav ''indie''-heli&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

2015. aastks oli valdav arvamus, et ''chillwave'' oli väljamõeldud mitte-žanr.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 2016. aastral kirjeldas Palomo selliseid nimetusi nagu ''chillwave'' ja ''vaporwave'' kui &quot;suvalisi&quot; ning ta &quot;ei oleks saanud olla õnnelikum&quot;, et ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i kirjeldus langes soosingust välja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=11. aprill 2016 |pealkiri=Neon Indian's Lurid Nightlife |url=http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180124171453/http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=24. jaanuar 2018 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}&lt;/ref&gt; Toro y Moi Chaz Bundick avalikult avaldas selle žanri kohta järgmist:&quot;Mulle meeldib, et mind sellega seostatakse. See on lahe. Paljudel artistidel pole võimalust olla osa mingist liikumisest, seega arvan, et mingil moel on mul väga hea, et mind peetakse selle osaks&quot;.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

== Sarnased terminid ==

=== Glo-fi ===
'''Glo-fi''' on muusikastiili termin, mida kasutati hüpnagoogilise popi ja ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'iga sünonüümina.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Quietus |eesnimi=The |kuupäev=30. juuni 2010 |pealkiri=Why Glo-Fi's Future Is Not Ephemeral |url=https://thequietus.com/opinion-and-essays/black-sky-thinking/glo-fi-chillwave-washed-out-memory-tapes/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=The Quietus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=22. märts 2010 |pealkiri=SXSW: Glo-fi — Just Another Blip? |url=https://archive.nytimes.com/artsbeat.blogs.nytimes.com/2010/03/22/sxsw-glow-fi-draws-the-biggest-crowds/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=ArtsBeat}}&lt;/ref&gt; Stiili on kirjeldatud kui post-müra tuletisena.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reynolds |eesnimi=Simon |kuupäev=22. jaanuar 2010 |pealkiri=The 1980s revival that lasted an entire decade |url=https://www.theguardian.com/music/musicblog/2010/jan/22/eighties-revival-decade |vaadatud=13. veebruaril 2026 |väljaanne=The Guardian |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; 2010. aastal The Guardian avaldas muusikakriitiku Simon Reynoldsi artikli, milles ta märkis, et &quot;post-müra mikrsoskeenid nagu glo-fi&quot; hoiavad elus &quot;kassettide vahetamise traditsiooni, andes välja muusikat väikeste 30 eksemplarilistes tiraažides, ning pakkides need sürreaalsetesse fotokoopia-kollaažidesse&quot;.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Samal aastal võrdsustas The Quietus glo-fi-d ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'i ja hüpnagoogilise popiga.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; The New York Times võrdsustas seda terminit ''chillwave''&lt;nowiki/&gt;'iga.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Muusikažanrid]]
[[Kategooria:Muusikastiilid]]
[[Kategooria:2000. aastad muusikas]]

=== Bibliograafia ===
{{Cite book|last=Trainer|first=Adam|date=2016|title=The Oxford Handbook of Music and Virtuality|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-932128-5|chapter=From Hypnagogia to Distroid: Postironic Musical Renderings of Personal Memory|orig-year=|chapter-url=https://books.google.com/books?id=C1wFCwAAQBAJ&amp;pg=PA409}}</text>
      <sha1>ml4k5d9j69dwu8n1s3grsshld40v5x3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alypius Sambnik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718380</id>
    <revision>
      <id>7188777</id>
      <timestamp>2026-07-07T13:48:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Alypius the Stylite (Menologion of Basil II).jpg|thumb|Sambnik Alypius Basileios II menologioni illustratsioonil]] '''Alypius Sambnik''' (vanakreeka keeles Ἀλύπιος ὁ Στυλίτης), ka '''Aliipi Sambnik'''&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kalender/26_11_2025/ 26.11.2025. - Kirikukalender. - eoc.ee]&lt;/ref&gt; oli 7. sajandi [[Askees|askeet]] ja [[sambapühak]]. Ta oli oma eluajal otsitud vaimulik nõuandja ([[starets]]).&lt;ref&gt;[https://www.oca.org/saints/lives/1999/11/2...'</comment>
      <origin>7188777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2521" sha1="axqvpgfyaeotcgbyuhro0pb8klwlqcz" xml:space="preserve">[[File:Alypius the Stylite (Menologion of Basil II).jpg|thumb|Sambnik Alypius Basileios II menologioni illustratsioonil]]
'''Alypius Sambnik''' (vanakreeka keeles Ἀλύπιος ὁ Στυλίτης), ka '''Aliipi Sambnik'''&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kalender/26_11_2025/ 26.11.2025. - Kirikukalender. - eoc.ee]&lt;/ref&gt; oli 7. sajandi [[Askees|askeet]] ja [[sambapühak]]. Ta oli oma eluajal otsitud vaimulik nõuandja ([[starets]]).&lt;ref&gt;[https://www.oca.org/saints/lives/1999/11/26/103397-venerable-alypius-the-stylite-of-adrianopolis Venerable Alypius the Stylite of Adrianopolis. - Orthodox Church of America]&lt;/ref&gt;

== Eluloost ==
Alypius sündis Hadrianopolises Paflagoonias. Nooruses teenis ta diakonina koos piiskop Theodorosega sealses kirikus. Kuid soovides elada üksinduses palves ja mõtisklustes, asus Alypius elama linna lähedal asuvale kreeka kalmistule. Ta püstitas kalmistule risti ja ehitas kiriku [[suurmärter]] [[Euphemia]] auks, kes oli talle unes ilmunud. Kiriku kõrvale ehitas ta samba, ronis selle otsa ning veetis seal viiskümmend kolm aastat paastudes ja palvetades.&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

Inimesed hakkasid teda austama ning tema juurde tulema saamaks palveid, nõuandeid, lohutust ja tervendust. Tema samba kõrvale ehitati kaks kloostrit, üks meestele ja teine naistele; ka Alypiuse õde ja ema elasid nunnakloostris. Alypius andis kloostrireeglid ning nõustas munki ja nunni oma sambalt.&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

Neliteist aastat enne surma jätkas Alypius, kuna ta enam ei jõudnud seista, oma askeesi küljel lamades. Ta suri enam kui saja-aastasena ning maeti tema asutatud Püha Euphemia kirikusse.&lt;ref&gt;[https://www.oca.org/saints/lives/1999/11/26/103397-venerable-alypius-the-stylite-of-adrianopolis Venerable Alypius the Stylite of Adrianopolis. - Orthodox Church of America]&lt;/ref&gt;

== Austamine ==
Alypiust austatakse pühakuna õigeusu ja kreekakatoliku kirikus, samuti katoliku kirikus. Tema mälestuspäev on 26. novembril.&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kalender/26_11_2025/ 26.11.2025. - Kirikukalender. - eoc.ee]&lt;/ref&gt;

Tema pea [[reliikvia]]t säilitatakse [[Athose mägi|Athose mäel]] asuvas [[Koutloumousiou klooster|Koutloumousiou kloostris]].&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

[[Kategooria:Pühakud]]</text>
      <sha1>axqvpgfyaeotcgbyuhro0pb8klwlqcz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188778</id>
      <parentid>7188777</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:50:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7188778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2617" sha1="5y6qu5n2cgibjdjtxrc1ws3srfdtdhq" xml:space="preserve">[[File:Alypius the Stylite (Menologion of Basil II).jpg|thumb|Sambnik Alypius Basileios II menologioni illustratsioonil 11. sajandist]]
[[File:Venezia, sant'alipio stilita, 1664.JPG|thumb|Alypius 17. sajandi ikoonil]]
'''Alypius Sambnik''' (vanakreeka keeles Ἀλύπιος ὁ Στυλίτης), ka '''Aliipi Sambnik'''&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kalender/26_11_2025/ 26.11.2025. - Kirikukalender. - eoc.ee]&lt;/ref&gt; oli 7. sajandi [[Askees|askeet]] ja [[sambapühak]]. Ta oli oma eluajal otsitud vaimulik nõuandja ([[starets]]).&lt;ref&gt;[https://www.oca.org/saints/lives/1999/11/26/103397-venerable-alypius-the-stylite-of-adrianopolis Venerable Alypius the Stylite of Adrianopolis. - Orthodox Church of America]&lt;/ref&gt;

== Eluloost ==
Alypius sündis Hadrianopolises Paflagoonias. Nooruses teenis ta diakonina koos piiskop Theodorosega sealses kirikus. Kuid soovides elada üksinduses palves ja mõtisklustes, asus Alypius elama linna lähedal asuvale kreeka kalmistule. Ta püstitas kalmistule risti ja ehitas kiriku [[suurmärter]] [[Euphemia]] auks, kes oli talle unes ilmunud. Kiriku kõrvale ehitas ta samba, ronis selle otsa ning veetis seal viiskümmend kolm aastat paastudes ja palvetades.&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

Inimesed hakkasid teda austama ning tema juurde tulema saamaks palveid, nõuandeid, lohutust ja tervendust. Tema samba kõrvale ehitati kaks kloostrit, üks meestele ja teine naistele; ka Alypiuse õde ja ema elasid nunnakloostris. Alypius andis kloostrireeglid ning nõustas munki ja nunni oma sambalt.&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

Neliteist aastat enne surma jätkas Alypius, kuna ta enam ei jõudnud seista, oma askeesi küljel lamades. Ta suri enam kui saja-aastasena ning maeti tema asutatud Püha Euphemia kirikusse.&lt;ref&gt;[https://www.oca.org/saints/lives/1999/11/26/103397-venerable-alypius-the-stylite-of-adrianopolis Venerable Alypius the Stylite of Adrianopolis. - Orthodox Church of America]&lt;/ref&gt;

== Austamine ==
Alypiust austatakse pühakuna õigeusu ja kreekakatoliku kirikus, samuti katoliku kirikus. Tema mälestuspäev on 26. novembril.&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kalender/26_11_2025/ 26.11.2025. - Kirikukalender. - eoc.ee]&lt;/ref&gt;

Tema pea [[reliikvia]]t säilitatakse [[Athose mägi|Athose mäel]] asuvas [[Koutloumousiou klooster|Koutloumousiou kloostris]].&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

[[Kategooria:Pühakud]]</text>
      <sha1>5y6qu5n2cgibjdjtxrc1ws3srfdtdhq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188780</id>
      <parentid>7188778</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:51:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Austamine */</comment>
      <origin>7188780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2642" sha1="rl3qejdhctzkxrazad3oxnozfl90vvf" xml:space="preserve">[[File:Alypius the Stylite (Menologion of Basil II).jpg|thumb|Sambnik Alypius Basileios II menologioni illustratsioonil 11. sajandist]]
[[File:Venezia, sant'alipio stilita, 1664.JPG|thumb|Alypius 17. sajandi ikoonil]]
'''Alypius Sambnik''' (vanakreeka keeles Ἀλύπιος ὁ Στυλίτης), ka '''Aliipi Sambnik'''&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kalender/26_11_2025/ 26.11.2025. - Kirikukalender. - eoc.ee]&lt;/ref&gt; oli 7. sajandi [[Askees|askeet]] ja [[sambapühak]]. Ta oli oma eluajal otsitud vaimulik nõuandja ([[starets]]).&lt;ref&gt;[https://www.oca.org/saints/lives/1999/11/26/103397-venerable-alypius-the-stylite-of-adrianopolis Venerable Alypius the Stylite of Adrianopolis. - Orthodox Church of America]&lt;/ref&gt;

== Eluloost ==
Alypius sündis Hadrianopolises Paflagoonias. Nooruses teenis ta diakonina koos piiskop Theodorosega sealses kirikus. Kuid soovides elada üksinduses palves ja mõtisklustes, asus Alypius elama linna lähedal asuvale kreeka kalmistule. Ta püstitas kalmistule risti ja ehitas kiriku [[suurmärter]] [[Euphemia]] auks, kes oli talle unes ilmunud. Kiriku kõrvale ehitas ta samba, ronis selle otsa ning veetis seal viiskümmend kolm aastat paastudes ja palvetades.&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

Inimesed hakkasid teda austama ning tema juurde tulema saamaks palveid, nõuandeid, lohutust ja tervendust. Tema samba kõrvale ehitati kaks kloostrit, üks meestele ja teine naistele; ka Alypiuse õde ja ema elasid nunnakloostris. Alypius andis kloostrireeglid ning nõustas munki ja nunni oma sambalt.&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

Neliteist aastat enne surma jätkas Alypius, kuna ta enam ei jõudnud seista, oma askeesi küljel lamades. Ta suri enam kui saja-aastasena ning maeti tema asutatud Püha Euphemia kirikusse.&lt;ref&gt;[https://www.oca.org/saints/lives/1999/11/26/103397-venerable-alypius-the-stylite-of-adrianopolis Venerable Alypius the Stylite of Adrianopolis. - Orthodox Church of America]&lt;/ref&gt;

== Austamine ==
Alypiust austatakse pühakuna õigeusu ja kreekakatoliku kirikus, samuti katoliku kirikus. Tema mälestuspäev on 26. novembril.&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kalender/26_11_2025/ 26.11.2025. - Kirikukalender. - eoc.ee]&lt;/ref&gt;

Tema pea [[reliikvia]]t säilitatakse [[Athose mägi|Athose mäel]] asuvas [[Koutloumousiou klooster|Koutloumousiou kloostris]].&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Pühakud]]</text>
      <sha1>rl3qejdhctzkxrazad3oxnozfl90vvf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188782</id>
      <parentid>7188780</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T13:52:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eluloost */</comment>
      <origin>7188782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2652" sha1="cdbvmcivk45s36hp9nlihw1cyww916g" xml:space="preserve">[[File:Alypius the Stylite (Menologion of Basil II).jpg|thumb|Sambnik Alypius Basileios II menologioni illustratsioonil 11. sajandist]]
[[File:Venezia, sant'alipio stilita, 1664.JPG|thumb|Alypius 17. sajandi ikoonil]]
'''Alypius Sambnik''' (vanakreeka keeles Ἀλύπιος ὁ Στυλίτης), ka '''Aliipi Sambnik'''&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kalender/26_11_2025/ 26.11.2025. - Kirikukalender. - eoc.ee]&lt;/ref&gt; oli 7. sajandi [[Askees|askeet]] ja [[sambapühak]]. Ta oli oma eluajal otsitud vaimulik nõuandja ([[starets]]).&lt;ref&gt;[https://www.oca.org/saints/lives/1999/11/26/103397-venerable-alypius-the-stylite-of-adrianopolis Venerable Alypius the Stylite of Adrianopolis. - Orthodox Church of America]&lt;/ref&gt;

== Eluloost ==
Alypius sündis [[Adrianoopol]]is [[Paflagoonia]]s. Nooruses teenis ta [[diakon]]ina koos piiskop Theodorosega sealses kirikus. Kuid soovides elada üksinduses palves ja mõtisklustes, asus Alypius elama linna lähedal asuvale kreeka kalmistule. Ta püstitas kalmistule risti ja ehitas kiriku [[suurmärter]] [[Euphemia]] auks, kes oli talle unes ilmunud. Kiriku kõrvale ehitas ta samba, ronis selle otsa ning veetis seal viiskümmend kolm aastat paastudes ja palvetades.&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

Inimesed hakkasid teda austama ning tema juurde tulema saamaks palveid, nõuandeid, lohutust ja tervendust. Tema samba kõrvale ehitati kaks kloostrit, üks meestele ja teine naistele; ka Alypiuse õde ja ema elasid nunnakloostris. Alypius andis kloostrireeglid ning nõustas munki ja nunni oma sambalt.&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

Neliteist aastat enne surma jätkas Alypius, kuna ta enam ei jõudnud seista, oma askeesi küljel lamades. Ta suri enam kui saja-aastasena ning maeti tema asutatud Püha Euphemia kirikusse.&lt;ref&gt;[https://www.oca.org/saints/lives/1999/11/26/103397-venerable-alypius-the-stylite-of-adrianopolis Venerable Alypius the Stylite of Adrianopolis. - Orthodox Church of America]&lt;/ref&gt;

== Austamine ==
Alypiust austatakse pühakuna õigeusu ja kreekakatoliku kirikus, samuti katoliku kirikus. Tema mälestuspäev on 26. novembril.&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kalender/26_11_2025/ 26.11.2025. - Kirikukalender. - eoc.ee]&lt;/ref&gt;

Tema pea [[reliikvia]]t säilitatakse [[Athose mägi|Athose mäel]] asuvas [[Koutloumousiou klooster|Koutloumousiou kloostris]].&lt;ref&gt;[https://www.ochrid.org/november/26th November 26. - Prologue. Serbian Orthodox Diocese of Western America]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Pühakud]]</text>
      <sha1>cdbvmcivk45s36hp9nlihw1cyww916g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mae Kivilo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718382</id>
    <revision>
      <id>7188838</id>
      <timestamp>2026-07-07T17:03:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti lavakunstnik.  Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].  Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastate...'</comment>
      <origin>7188838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1772" sha1="a52yd05qv8hwaualv1o98l1pc8itapg" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti lavakunstnik.

Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u. 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014). 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli. 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille kuraator oli koos [[Kaarel Kuuse]]ga. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>a52yd05qv8hwaualv1o98l1pc8itapg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188841</id>
      <parentid>7188838</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:07:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1789" sha1="7wqhgv70lgurp9semwv6rurtcn5iju9" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti lavakunstnik.

Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u. 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014). 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli. 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille [[kuraator]] oli koos [[Kaarel Kuusk|Kaarel Kuusega]]. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>7wqhgv70lgurp9semwv6rurtcn5iju9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188844</id>
      <parentid>7188841</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:10:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1793" sha1="6p0f8nniomdtccxdoew74c8ack4pip8" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavakunstnik]].

Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u. 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014). 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli. 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille [[kuraator]] oli koos [[Kaarel Kuusk|Kaarel Kuusega]]. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>6p0f8nniomdtccxdoew74c8ack4pip8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188845</id>
      <parentid>7188844</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:13:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1796" sha1="r14zc0j9cq6spovvnbp701lmqegyo85" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavastuskunstnik]].
Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u. 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014). 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli. 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille [[kuraator]] oli koos [[Kaarel Kuusk|Kaarel Kuusega]]. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>r14zc0j9cq6spovvnbp701lmqegyo85</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188846</id>
      <parentid>7188845</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:13:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1797" sha1="emk0h5sadq5tgaarrv2m5t71q43kdth" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavastuskunstnik]].

Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u. 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014). 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli. 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille [[kuraator]] oli koos [[Kaarel Kuusk|Kaarel Kuusega]]. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>emk0h5sadq5tgaarrv2m5t71q43kdth</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188951</id>
      <parentid>7188846</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:26:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7188951</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1928" sha1="73vliae48uryh7wh3vmjfjjet40ysgt" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavastuskunstnik]].

Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u. 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014). 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli. 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille [[kuraator]] oli koos [[Kaarel Kuusk|Kaarel Kuusega]]. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

== Tunnustus ==
2019. aastal pälvis ta [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] näituse &quot;Ajatus&quot; eest.

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>73vliae48uryh7wh3vmjfjjet40ysgt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188955</id>
      <parentid>7188951</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:52:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7188955</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1977" sha1="aewqnmaqsolnk9js76bv6cwd29kwuqf" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavastuskunstnik]].

Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u. 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014). 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli. 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille [[kuraator]] oli koos [[Kaarel Kuusk|Kaarel Kuusega]]. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

== Tunnustus ==
2019. aastal pälvis ta [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] näituse &quot;Ajatus&quot; eest.

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>aewqnmaqsolnk9js76bv6cwd29kwuqf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188956</id>
      <parentid>7188955</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T20:54:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7188956</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2033" sha1="anhfm2y941wb4bm50bdt9t3spxzpp18" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavastuskunstnik]].

Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u. 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014). 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli. 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille [[kuraator]] oli koos [[Kaarel Kuusk|Kaarel Kuusega]]. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

== Tunnustus ==
2019. aastal pälvis ta [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] näituse &quot;Ajatus&quot; eest.

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>anhfm2y941wb4bm50bdt9t3spxzpp18</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189061</id>
      <parentid>7188956</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T03:56:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7189061</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2320" sha1="323767rejqnpfpmzwujaz3zeg9zywen" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavastuskunstnik]].

Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kivilo, Mae - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kivilo_mae1 |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt;

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille [[kuraator]] oli koos [[Kaarel Kuusk|Kaarel Kuusega]]. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

== Tunnustus ==
2019. aastal pälvis ta [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] näituse &quot;Ajatus&quot; eest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>323767rejqnpfpmzwujaz3zeg9zywen</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189062</id>
      <parentid>7189061</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T03:57:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7189062</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2345" sha1="2iao3ezvzugwy6dn81mnl60ckml18iu" xml:space="preserve">'''Mae Kivilo''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavastuskunstnik]].

Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1992 õppis ta Tõnis Vindi stuudios ning aastatel 1988–1993 [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[tekstiilikunst]]i. 1996. aastal lõpetas ta samas kõrgkoolis [[stsenograafia]] eriala, kus tema juhendajad olid [[Aime Unt]] ja [[Liina Pihlak]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kivilo, Mae - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kivilo_mae1 |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt;

Kivilo on tegutsenud peamiselt vabakutselise lavastuskunstnikuna aastatel 1996–2001 ning alates 2004. aastast. Aastatel 2001–2004 töötas ta [[Vanalinnastuudio]] peakunstnikuna. Lisaks on ta õpetanud kunsti [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is aastatel 1989–1993, 2004–2006 ning alates 2012. aastast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mae Kivilo kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u (alates 1997. aastast), [[Eesti Teatriliit]]u ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Looming ==
Kivilo on kujundanud lavastusi, näitusi ja raamatuid. Ta on illustreerinud muu hulgas [[Doris Kareva]] raamatu &quot;Sa pole üksi. Lood&quot; (2011) ning [[Kristen Suokass]]i raamatu &quot;Tagasi inglite juurde&quot; (2014).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

2004. aastal ilmus tema lasteraamat &quot;Teater! Üksi või sõpradega, toas või õues&quot;, mille illustratsioonide kaasautor ta samuti oli.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Näitusekujundajana on ta loonud mitmeid väljapanekuid, sealhulgas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastanäituse &quot;Ajatus&quot; (2018), mille [[kuraator]] oli koos [[Kaarel Kuusk|Kaarel Kuusega]]. Samuti on ta kujundanud 1993. aastal valminud mängufilmi &quot;[[Suflöör (film)|Suflöör]]&quot; ning osalenud näitustel akvarellmaalijana.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Mae Kivilo on olnud abielus lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]ga. Tütar [[Emili Rohumaa]] on näitleja ja muusik.

== Tunnustus ==
2019. aastal pälvis ta [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] näituse &quot;Ajatus&quot; eest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Kivilo, Mae}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>2iao3ezvzugwy6dn81mnl60ckml18iu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mauregato</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718383</id>
    <revision>
      <id>7188839</id>
      <timestamp>2026-07-07T17:03:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Mauregato no Compendio de crónicas de reyes.jpg|thumb|Mauregato kujutis kroonika kogu &quot;Compendio de crónicas de reyes&quot; miniatuuril (1312–1325)]] '''Mauregato''' oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningas]] aastast 783 kuni 788 või 789.  Mauregato oli [[Alfonso I]] vallaspoeg, emaks oletatavasti mauri orjatar&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/29059-mauregato Mauregato. - Historia Hispánica. - Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;. Ta haaras võimu...'</comment>
      <origin>7188839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1725" sha1="6ssi3sw65lcjvr0ap5exnoalmrfqj97" xml:space="preserve">[[File:Mauregato no Compendio de crónicas de reyes.jpg|thumb|Mauregato kujutis kroonika kogu &quot;Compendio de crónicas de reyes&quot; miniatuuril (1312–1325)]]
'''Mauregato''' oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningas]] aastast 783 kuni 788 või 789.

Mauregato oli [[Alfonso I]] vallaspoeg, emaks oletatavasti mauri orjatar&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/29059-mauregato Mauregato. - Historia Hispánica. - Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;. Ta haaras võimu pärast oma poolõe [[Adosinda]] abikaasa [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]] surma. Aadlikud olid Adosinda mõjutusel valinud kuningaks [[Alfonso II (Astuuria)|Alfonso II]], kuid Mauregato kogus suure poolehoidjate väe ja sundis Alfonso [[Álava]]sse pagendusse.&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/29059-mauregato Mauregato. - Historia Hispánica. - Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;

Mauregato kohta liigub pärimus, et tasuks abi eest, mille mauri valitsejad olid osutanud Mauregatuse troonile tõusmisel, loovutati mauridele igal aastal sada Astuuria neitsit. See tava lõppes väidetavalt pärast seda, kui [[Ramiro I]] oli maure legendaarses Clavijo lahingus võitnud.&lt;ref&gt;[https://www.fascinatingspain.com/articulo/history-and-legends/tribute-of-the-hundred-maidens-and-the-apostle/20140421165241068594.html Tribute of the hundred maidens and the Apostle. - Fascinating Spain]&lt;/ref&gt;

Pärast kuut valitsemisaastat suri Mauregato 789. aastal loomulikku surma ning maeti [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik]]usse.&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/29059-mauregato Mauregato. - Historia Hispánica. - Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Astuuria]]</text>
      <sha1>6ssi3sw65lcjvr0ap5exnoalmrfqj97</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188840</id>
      <parentid>7188839</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T17:04:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7188840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1736" sha1="fmdatdcy1nmyc12bay0h5jonkbjm3je" xml:space="preserve">[[File:Mauregato no Compendio de crónicas de reyes.jpg|thumb|Mauregato kujutis kroonika kogu &quot;Compendio de crónicas de reyes&quot; miniatuuril (1312–1325)]]
'''Mauregato''' oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningas]] aastast 783 kuni 788 või 789.

Mauregato oli [[Alfonso I]] vallaspoeg, emaks oletatavasti [[maurid|mauri]] orjatar&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/29059-mauregato Mauregato. - Historia Hispánica. - Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;. Ta haaras võimu pärast oma poolõe [[Adosinda]] abikaasa [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]] surma. Aadlikud olid Adosinda mõjutusel valinud kuningaks [[Alfonso II (Astuuria)|Alfonso II]], kuid Mauregato kogus suure poolehoidjate väe ja sundis Alfonso [[Álava]]sse pagendusse.&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/29059-mauregato Mauregato. - Historia Hispánica. - Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;

Mauregato kohta liigub pärimus, et tasuks abi eest, mille mauri valitsejad olid osutanud Mauregatuse troonile tõusmisel, loovutati mauridele igal aastal sada Astuuria neitsit. See tava lõppes väidetavalt pärast seda, kui [[Ramiro I]] oli maure legendaarses Clavijo lahingus võitnud.&lt;ref&gt;[https://www.fascinatingspain.com/articulo/history-and-legends/tribute-of-the-hundred-maidens-and-the-apostle/20140421165241068594.html Tribute of the hundred maidens and the Apostle. - Fascinating Spain]&lt;/ref&gt;

Pärast kuut valitsemisaastat suri Mauregato 789. aastal loomulikku surma ning maeti [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik]]usse.&lt;ref&gt;[https://historia-hispanica.rah.es/biografias/29059-mauregato Mauregato. - Historia Hispánica. - Real Academia de la Historia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Astuuria]]</text>
      <sha1>fmdatdcy1nmyc12bay0h5jonkbjm3je</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Conel Hugh O'Donel Alexander</title>
    <ns>1</ns>
    <id>718384</id>
    <revision>
      <id>7188874</id>
      <timestamp>2026-07-07T18:35:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''Kahel korral võitis Alexander Hastingsi turniiri (aastavahetusel 1946/1947 ainuisikuliselt ja 1953/1954 koos David Bronšteiniga).'' - ? Kas siin on mõeldud, et teisel korral jäi ta Bronšteiniga 1.-2. kohta jagama? ~~~~'</comment>
      <origin>7188874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="321" sha1="t8ouovelxiamia2jolpen2zrlv5b1zm" xml:space="preserve">''Kahel korral võitis Alexander Hastingsi turniiri (aastavahetusel 1946/1947 ainuisikuliselt ja 1953/1954 koos David Bronšteiniga).'' - ? Kas siin on mõeldud, et teisel korral jäi ta Bronšteiniga 1.-2. kohta jagama? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. juuli 2026, kell 21:35 (EEST)</text>
      <sha1>t8ouovelxiamia2jolpen2zrlv5b1zm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hyphodiscaceae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718385</id>
    <revision>
      <id>7188890</id>
      <timestamp>2026-07-07T18:56:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel  | nimi           = ''Hyphodiscaceae'' | värvus         = seened | pilt           =  | pildi_seletus  =  | pildi_laius    = 250px | riik           = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond       = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes''  | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = '''''Hyphodiscaceae''''' }}  '''''Hyphodiscaceae''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] sugukon...'</comment>
      <origin>7188890</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="642" sha1="8s62ilfzqevrjvss68ajw4z8lt12ipm" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Hyphodiscaceae''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kottseened]] ''Ascomycota''
| klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' 
| selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales''
| sugukond = '''''Hyphodiscaceae'''''
}}

'''''Hyphodiscaceae''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]].

== Perekondi ==
*''[[Venturioscypha]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|756799}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Tiksikulaadsed]]</text>
      <sha1>8s62ilfzqevrjvss68ajw4z8lt12ipm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venturioscypha</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718386</id>
    <revision>
      <id>7188893</id>
      <timestamp>2026-07-07T18:57:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel  | nimi           = ''Venturioscypha'' | värvus         = seened | pilt           =  | pildi_seletus  =  | pildi_laius    = 250px | riik           = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond       = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes''  | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = ''[[Hyphodiscaceae]]'' | perekond = '''''Venturioscypha''''' }}  '''''Venturioscypha''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] tiksikulaadse...'</comment>
      <origin>7188893</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="685" sha1="57ko7qvxa1ujb4jepl6hex9114zoibk" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Venturioscypha''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kottseened]] ''Ascomycota''
| klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' 
| selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales''
| sugukond = ''[[Hyphodiscaceae]]''
| perekond = '''''Venturioscypha'''''
}}

'''''Venturioscypha''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

== Liike ==
*''[[Venturioscypha nigropila]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|1527206}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Tiksikulaadsed]]</text>
      <sha1>57ko7qvxa1ujb4jepl6hex9114zoibk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jesse Adam Eisenberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718387</id>
    <redirect title="Jesse Eisenberg" />
    <revision>
      <id>7188959</id>
      <timestamp>2026-07-07T21:00:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Jesse Eisenberg]]</comment>
      <origin>7188959</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="6qd5z3vttj5xgnys5767ilvqrd0zdcq" xml:space="preserve">#suuna [[Jesse Eisenberg]]</text>
      <sha1>6qd5z3vttj5xgnys5767ilvqrd0zdcq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alexander Jeremejeff</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718388</id>
    <revision>
      <id>7188971</id>
      <timestamp>2026-07-07T21:29:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Alexander Jeremejeff.jpg|pisi|Alexander Jeremejeff 2015. aastal [[BK Häcken]]i mängijana]] '''Alexander Thomas Jeremejeff''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1993]]) on [[Rootsi]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Kreeka kõrgliigaklubis [[PAOK FC|PAOK]].  2011. aastal debüteeris ta Rootsi tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Örgryte IS|Örgryte]]. 2013. aastal lõi ta samas liigas [[Qviding FIF]]-i meeskonnas 13 väravat. Aa...'</comment>
      <origin>7188971</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1899" sha1="ak6vshqnbw7jdlm9g1kj2jihcwxuu8c" xml:space="preserve">[[File:Alexander Jeremejeff.jpg|pisi|Alexander Jeremejeff 2015. aastal [[BK Häcken]]i mängijana]]
'''Alexander Thomas Jeremejeff''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1993]]) on [[Rootsi]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Kreeka kõrgliigaklubis [[PAOK FC|PAOK]].

2011. aastal debüteeris ta Rootsi tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Örgryte IS|Örgryte]]. 2013. aastal lõi ta samas liigas [[Qviding FIF]]-i meeskonnas 13 väravat. Aasta hiljem debüteeris ta Rootsi kõrgliigas [[BK Häcken]]i meeskonnas.

Klubikarjääri jooksul on ta hiljem mänginud veel Rootsi kõrgliigaklubis [[Malmö FF]], Saksamaa esiliigaklubis [[Dynamo Dresden]], Hollandi kõrgliigaklubis [[FC Twente]] ning Kreeka kõrgliigaklubides [[APO Levadiakós|Levadiakós]], [[PAE Panathinaikόs|Panathinaikόs]] ja PAOK.

[[Rootsi jalgpallikoondis]]es on Jeremejeff ainsal korral mänginud 8. jaanuaril 2019, kui [[sõprusmäng]]us kohtuti [[Soome jalgpallikoondis|Soomega]].&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.co.uk/alexander-jeremejeff/nationalmannschaft/spieler/205760/verein/3557/wettbewerb/FS/spiel/1 Alexander Jeremejeff - National team]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 8.7.2026&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;BK Häcken
*[[Allsvenskan]]: 2022
*[[Svenska Cupen]]: 2015–16, 2018–19
;Malmö FF
*Allsvenskan: 2016, 2017
;Panathinaikόs
*[[Kreeka karikavõistlused jalgpallis|Kreeka karikas]]: 2023–24
;Individuaalsed
*Allsvenskani suurim väravakütt: 2022 (22 väravat 27 mängus)
*Allsvenskani hooaja parima mängija: 2022
*Allsvenskani hooaja parim ründaja: 2022
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Jeremejeff, Alexander}}
[[Kategooria:Rootsi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Malmö FF jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Twente jalgpallurid]]
[[Kategooria:PAE Panathinaikόse jalgpallurid]]
[[Kategooria:PAOK FC mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>ak6vshqnbw7jdlm9g1kj2jihcwxuu8c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188972</id>
      <parentid>7188971</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T21:30:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7188972</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1915" sha1="6nnwm27sj7pcxm9qppgc17nouwpvb6v" xml:space="preserve">[[File:Alexander Jeremejeff.jpg|pisi|Alexander Jeremejeff 2015. aastal [[BK Häcken]]i mängijana]]
'''Alexander Thomas Jeremejeff''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1993]] [[Kungsbacka]]s) on [[Rootsi]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Kreeka kõrgliigaklubis [[PAOK FC|PAOK]].

2011. aastal debüteeris ta Rootsi tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Örgryte IS|Örgryte]]. 2013. aastal lõi ta samas liigas [[Qviding FIF]]-i meeskonnas 13 väravat. Aasta hiljem debüteeris ta Rootsi kõrgliigas [[BK Häcken]]i meeskonnas.

Klubikarjääri jooksul on ta hiljem mänginud veel Rootsi kõrgliigaklubis [[Malmö FF]], Saksamaa esiliigaklubis [[Dynamo Dresden]], Hollandi kõrgliigaklubis [[FC Twente]] ning Kreeka kõrgliigaklubides [[APO Levadiakós|Levadiakós]], [[PAE Panathinaikόs|Panathinaikόs]] ja PAOK.

[[Rootsi jalgpallikoondis]]es on Jeremejeff ainsal korral mänginud 8. jaanuaril 2019, kui [[sõprusmäng]]us kohtuti [[Soome jalgpallikoondis|Soomega]].&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.co.uk/alexander-jeremejeff/nationalmannschaft/spieler/205760/verein/3557/wettbewerb/FS/spiel/1 Alexander Jeremejeff - National team]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 8.7.2026&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;BK Häcken
*[[Allsvenskan]]: 2022
*[[Svenska Cupen]]: 2015–16, 2018–19
;Malmö FF
*Allsvenskan: 2016, 2017
;Panathinaikόs
*[[Kreeka karikavõistlused jalgpallis|Kreeka karikas]]: 2023–24
;Individuaalsed
*Allsvenskani suurim väravakütt: 2022 (22 väravat 27 mängus)
*Allsvenskani hooaja parima mängija: 2022
*Allsvenskani hooaja parim ründaja: 2022
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Jeremejeff, Alexander}}
[[Kategooria:Rootsi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Malmö FF jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Twente jalgpallurid]]
[[Kategooria:PAE Panathinaikόse jalgpallurid]]
[[Kategooria:PAOK FC mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>6nnwm27sj7pcxm9qppgc17nouwpvb6v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aritz Elustondo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718389</id>
    <revision>
      <id>7188986</id>
      <timestamp>2026-07-07T22:04:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Aritz Elustondo 2018.jpg|pisi|Aritz Elustondo (2018)]] '''Aritz Elustondo Irribarria''' (sündinud [[28. märts]]il [[1994]] [[Beasain]]is) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]] või [[keskkaitsja]]na Kreeka kõrgliigaklubis [[PAOK FC|PAOK]].  Ta alustas klubikarjääri Hispaania klubis [[Real Sociedad]]. Hooajal 2013/14 debüteeris ta Real Sociedadi reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. Real Sociedadi põhimeeskonnas debüte...'</comment>
      <origin>7188986</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1374" sha1="bpstpeva5q3n5ukb2bkv4pcf4gcysrq" xml:space="preserve">[[File:Aritz Elustondo 2018.jpg|pisi|Aritz Elustondo (2018)]]
'''Aritz Elustondo Irribarria''' (sündinud [[28. märts]]il [[1994]] [[Beasain]]is) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]] või [[keskkaitsja]]na Kreeka kõrgliigaklubis [[PAOK FC|PAOK]].

Ta alustas klubikarjääri Hispaania klubis [[Real Sociedad]]. Hooajal 2013/14 debüteeris ta Real Sociedadi reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. Real Sociedadi põhimeeskonnas debüteeris ta 2015. aasta jaanuaris. Hispaania kõrgliigas lõi ta 31. jaanuaril 2025 mängus [[Madridi Real]]i vastu.

2026. aasta juunis sõlmis ta kaheaastase lepingu PAOK-ga.&lt;ref&gt;[https://onefootball.com/en/news/elustondo-commits-to-paok-on-deal-to-2028-43072745 &quot;Elustondo commits to PAOK on deal to 2028&quot;]. onefootball.com. Vaadatud 8.7.2026&lt;/ref&gt;

2016. aastal mängis Elustondo ühe korra Hispaania kuni 21-aastaste koondises. 2018. aastal debüteeris ta [[Baskimaa jalgpallikoondis]]es.
== Saavutused ==
;Real Sociedad
*[[Copa del Rey]]: 2019–20, 2025–26
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [https://www.paokfc.gr/en/profiles/aritz-elustondo-2-en/ Profiil PAOK FC kodulehel]

{{JÄRJESTA:Elustondo, Aritz}}
[[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]]
[[Kategooria:Real Sociedadi mängijad]]
[[Kategooria:PAOK FC mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>bpstpeva5q3n5ukb2bkv4pcf4gcysrq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amor Layouni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718390</id>
    <revision>
      <id>7188988</id>
      <timestamp>2026-07-07T22:15:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Amor Layouni (Häcken vs Qarabağ, UEFA Europa League, 5 October 2023).jpg|pisi|Amor Layouni 2023. aastal [[BK Häcken]]i mängijana]] '''Amor Yonas Layouni''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1992]]) on [[Rootsi]]s sündinud [[Tuneesia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] või parema äärepoolkaitsjana Küprose kõrgliigaklubis [[AEK Larnaca FC|AEK Larnaca]].  Ta alustas klubikarjääri 2011. aastal Rootsi klubis Falu BS Fotboll...'</comment>
      <origin>7188988</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1510" sha1="9pf64a29xxlp2qarxyfvad91563egeq" xml:space="preserve">[[File:Amor Layouni (Häcken vs Qarabağ, UEFA Europa League, 5 October 2023).jpg|pisi|Amor Layouni 2023. aastal [[BK Häcken]]i mängijana]]
'''Amor Yonas Layouni''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1992]]) on [[Rootsi]]s sündinud [[Tuneesia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] või parema äärepoolkaitsjana Küprose kõrgliigaklubis [[AEK Larnaca FC|AEK Larnaca]].

Ta alustas klubikarjääri 2011. aastal Rootsi klubis [[Falu BS Fotboll|Falu]]. Hiljem on ta mänginud veel Rootsi klubides [[IK Brage|Brage]] (2013–2015), [[Degerfors IF|Degerfors]] (2016) ja [[BK Häcken]] (2023–2026), Norra klubides [[Elverum Fotball|Elverum]] (2017), [[FK Bodø/Glimt|Bodø/Glimt]] (2017–2019) ja [[Vålerenga Fotball|Vålerenga]] (2021–2022), Egiptuse kõrgliigaklubis [[Pyramids FC|Pyramids]] (2019–2020) ning Austraalia kõrgliigaklubis [[Western Sydney Wanderers]] (2022–2023).

Tuneesia jalgpallikoondises debüteeris Layouni 6. septembril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Mauritaania jalgpallikoondis|Mauritaania]] vastu ning lõi selles mängus ka koondisekarjääri esimese värava.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.co.uk/amor-layouni/nationalmannschaft/spieler/208880/verein/3670/plus/0 Amor Layouni - National team]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 8.7.2026&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Layouni, Amor}}
[[Kategooria:Tuneesia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Western Sydney Wanderers FC mängijad]]
[[Kategooria:A-League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>9pf64a29xxlp2qarxyfvad91563egeq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7188989</id>
      <parentid>7188988</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T22:16:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7188989</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2108" sha1="84l6ttodwtmul02d5n4abtzr9382y92" xml:space="preserve">[[File:Amor Layouni (Häcken vs Qarabağ, UEFA Europa League, 5 October 2023).jpg|pisi|Amor Layouni 2023. aastal [[BK Häcken]]i mängijana]]
'''Amor Yonas Layouni''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1992]]) on [[Rootsi]]s sündinud [[Tuneesia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] või parema äärepoolkaitsjana Küprose kõrgliigaklubis [[AEK Larnaca FC|AEK Larnaca]].

Ta alustas klubikarjääri 2011. aastal Rootsi klubis [[Falu BS Fotboll|Falu]]. Hiljem on ta mänginud veel Rootsi klubides [[IK Brage|Brage]] (2013–2015), [[Degerfors IF|Degerfors]] (2016) ja [[BK Häcken]] (2023–2026), Norra klubides [[Elverum Fotball|Elverum]] (2017), [[FK Bodø/Glimt|Bodø/Glimt]] (2017–2019) ja [[Vålerenga Fotball|Vålerenga]] (2021–2022), Egiptuse kõrgliigaklubis [[Pyramids FC|Pyramids]] (2019–2020) ning Austraalia kõrgliigaklubis [[Western Sydney Wanderers]] (2022–2023).

Tuneesia jalgpallikoondises debüteeris Layouni 6. septembril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Mauritaania jalgpallikoondis|Mauritaania]] vastu ning lõi selles mängus ka koondisekarjääri esimese värava.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.co.uk/amor-layouni/nationalmannschaft/spieler/208880/verein/3670/plus/0 Amor Layouni - National team]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 8.7.2026&lt;/ref&gt;

Tema isa on Tuneesia päritolu ja ema rootslanna.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://al-ain.com/article/tunisia-national-team-gift-germany|title=قبل توقف سبتمبر.. منتخب تونس يتلقى هدية ثمينة من ألمانيا|date=6 August 2025|website=العين الإخبارية}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://www.vg.no/sport/fotball/i/0nWJgB/glimt-vingens-ekstreme-tall-imponerer-sammenlignes-med-ronaldo|title=Glimt-vingens ekstreme tall imponerer – sammenlignes med Ronaldo|last=Arntzen|first=Mats|date=23 May 2019|work=VG|language=norra|accessdate=23 May 2019}}&lt;/ref&gt; 
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Layouni, Amor}}
[[Kategooria:Tuneesia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Western Sydney Wanderers FC mängijad]]
[[Kategooria:A-League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>84l6ttodwtmul02d5n4abtzr9382y92</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sebastián Driussi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718391</id>
    <revision>
      <id>7188991</id>
      <timestamp>2026-07-07T22:27:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Driussi, 2020.jpg|pisi|Sebastián Driussi (2020)]] '''Sebastián Driussi''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1996]] [[San Justo]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib ründava poolkaitsja või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Argentina kõrgliigaklubis [[CA River Plate|River Plate]].  Ta alustas River Plate'is ka klubikarjääri. River Plate'i noortesüsteemiga liitus ta 2007. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Argentina kõrgliigas 2013. aasta de...'</comment>
      <origin>7188991</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2452" sha1="em1rbourx68woqapmvynab3ds9ju341" xml:space="preserve">[[File:Driussi, 2020.jpg|pisi|Sebastián Driussi (2020)]]
'''Sebastián Driussi''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1996]] [[San Justo]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib ründava poolkaitsja või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Argentina kõrgliigaklubis [[CA River Plate|River Plate]].

Ta alustas River Plate'is ka klubikarjääri. River Plate'i noortesüsteemiga liitus ta 2007. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Argentina kõrgliigas 2013. aasta detsembris. Esimese värava lõi ta liigas 8. märtsil 2015 mängus [[Unión de Santa Fe]] vastu.

Aastatel 2017–2021 mängis ta Venemaa kõrgliigaklubis [[Peterburi Zenit]] ja 2021–2025 [[Major League Soccer]]i (MLS) klubis [[Austin FC]].

2025. aasta jaanuaris naasis ta River Plate'i.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.mlssoccer.com/news/austin-fc-transfer-sebastian-driussi-to-river-plate|title=Austin FC transfer Sebastián Driussi to River Plate &amp;#124; MLSSoccer.com|website=mlssoccer}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.austinfc.com/news/austin-fc-transfers-sebastian-driussi-to-river-plate|title=Austin FC Transfers Sebastián Driussi to River Plate &amp;#124; Austin FC|website=austinfc}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2013–2015 mängis Driussi Argentina noortekoondistes. 2013. aastal tuli ta Lõuna-Ameerika meistriks Argentina kuni 17-aastaste koondisega ja 2015. aastal Lõuna-Ameerika omavanuste meistriks Argentina kuni 20-aastaste koondisega.
== Saavutused ==
;River Plate
*[[Primera División (Argentina)|Argentina Primera División]]: 2014 Final
*[[Copa Argentina]]: 2015–16
*[[Copa Libertadores]]: 2015
*[[Copa Sudamericana]]: 2014
*[[Recopa Sudamericana]]: 2016
;Petersburi Zenit
*[[Premjer Liga|Venemaa Premjer Liga]]: 2018–19, 2019–20, 2020–21
*[[Venemaa karikavõistlused jalgpallis|Venemaa karikas]]: 2019–20
*[[Venemaa superkarikas jalgpallis|Venemaa superkarikas]]: 2020, 2021
;Argentina U17
*Lõuna-Ameerika U-17 meistrivõitlused: 2013
;Argentina U20
*Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõitlused:: 2015
;Individuaalsed
*MLS-i tähtede mäng: 2022
*MLS-i kuu parim mängija: aprill 2022, juuli 2022
*MLS-i sümboolne koosseis: 2022
== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Driussi, Sebastian}}
[[Kategooria:Argentina jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club Atlético River Plate'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Peterburi Zeniti mängijad]]
[[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]]
[[Kategooria:Major League Socceri mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>em1rbourx68woqapmvynab3ds9ju341</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšurkalei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718392</id>
    <revision>
      <id>7188996</id>
      <timestamp>2026-07-07T22:35:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast jõgi | nimi = Tšurkalei | pikkus = 13 km | valgla_pindala = 47,7 km² }}  '''Tšurkalei''' on jõgi [[Venemaa|Venemaal]], mis voolab [[Samara oblast|Samara oblasti]] ja [[Tatarstan|Tatarstani Vabariigi]] piiril. Selle suue asub 247 km kaugusel [[Bolšoi Tšeremšan|Bolšoi Tšeremšani]] jõe vasakust kaldast. Jõe pikkus on 13 km ja selle [[valgla]] pindala on 47,7 km². Jõe [[lähe]] asub Jemelkino küla lähedal, [[Šentalinski rajoon|Šentalinski rajoonis]...'</comment>
      <origin>7188996</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="960" sha1="6dm9i24obvit04abzjpnft831jdc29a" xml:space="preserve">{{Infokast jõgi
| nimi = Tšurkalei
| pikkus = 13 km
| valgla_pindala = 47,7 km²
}}

'''Tšurkalei''' on jõgi [[Venemaa|Venemaal]], mis voolab [[Samara oblast|Samara oblasti]] ja [[Tatarstan|Tatarstani Vabariigi]] piiril. Selle suue asub 247 km kaugusel [[Bolšoi Tšeremšan|Bolšoi Tšeremšani]] jõe vasakust kaldast. Jõe pikkus on 13 km ja selle [[valgla]] pindala on 47,7 km². Jõe [[lähe]] asub Jemelkino küla lähedal, [[Šentalinski rajoon|Šentalinski rajoonis]], Samara oblastis.

== Riikliku veeregistri andmed ==
[[Riiklik veeregister (Venemaa)|Venemaa riikliku veeregistri]] andmetel kuulub see [[Alam-Volga vesikond|Alam-Volga vesikonda]], jõe veemajanduspiirkond on lähtest [[Suue|suudmeni]] Bolšoi Tšeremšan. [[Volga|Volga jõe]] vesikond ulatub [[Kuibõševi veehoidla]] ülemisest osast [[Kaspia meri|Kaspia mere]] suudmeni.

Tšurkalei kood Venemaa riiklikus veeregistris on 11010000412112100004827.
[[Kategooria:Venemaa jõed]]</text>
      <sha1>6dm9i24obvit04abzjpnft831jdc29a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Giovanni González</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718393</id>
    <revision>
      <id>7188998</id>
      <timestamp>2026-07-07T22:39:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Giovanni González 2026.jpg|pisi|Giovanni González 2026. aastal [[FK Krasnodar|Krasnodari]] mängijana]] '''Giovanni Alessandro González Apud''' (sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1994]] [[Montevideo]]s) on [[Uruguay]] [[jalgpallur]], kes mängib parem- või vasakkaitsjana Argentina kõrgliigaklubis [[CA River Plate|River Plate]].  Aastatel 2014–2017 mängis ta Uruguay klubis [[Club Atlético River Plate (Uruguay)|Montevideo River Plate]], 2018–2021...'</comment>
      <origin>7188998</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1997" sha1="lf7m7nafbmiv8pt8h9o8bsvuu5y595g" xml:space="preserve">[[File:Giovanni González 2026.jpg|pisi|Giovanni González 2026. aastal [[FK Krasnodar|Krasnodari]] mängijana]]
'''Giovanni Alessandro González Apud''' (sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1994]] [[Montevideo]]s) on [[Uruguay]] [[jalgpallur]], kes mängib parem- või vasakkaitsjana Argentina kõrgliigaklubis [[CA River Plate|River Plate]].

Aastatel 2014–2017 mängis ta Uruguay klubis [[Club Atlético River Plate (Uruguay)|Montevideo River Plate]], 2018–2021 Uruguay klubis [[Peñarol]], Hispaania kõrgliigaklubis 2022–2024 [[RCD Mallorca|Mallorca]] ja Venemaa kõrgliigaklubis [[FK Krasnodar|Krasnodar]].

2026. aasta juunis sõlmis ta kuni 2027. aasta lõpuni kehtiva lepingu Argentina kõrgliigaklubiga [[CA River Plate|River Plate]].&lt;ref&gt;{{cite web|publisher=River Plate|url=https://www.riverplate.com/noticias/futbol-profesional/20260629-giovanni-gonzalez-nuevo-jugador-de-river-plate|title=Giovanni González, nuevo jugador de River Plate|date=30 June 2026|access-date=30 June 2026|language=es}}&lt;/ref&gt;

Uruguay jalgpallikoondises debüteeris González 22. märtsil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistani]] vastu. Ta kuulus Uruguay koondisse [[2019. aasta Copa América|2019.]] ja [[2021. aasta Copa América]]l.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/giovanni-gonzalez/nationalmannschaft/spieler/339699/verein/3449/plus/0 Giovanni González - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 8.7.2026&lt;/ref&gt;

Tema isa [[Juan González]] on endine jalgpallur, kes mängis Uruguay koondises 1990. aastate teises pooles.
== Saavutused ==
;Peñarol
*[[Liga AUF Uruguaya|Uruguay Primera División]]: 2018, 2021
*[[Supercopa Uruguaya]]: 2018
;Krasnodar
*[[Premjer Liga|Venemaa Premjer Liga]]: 2024–25
== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Gonzalez, Giovanni}}
[[Kategooria:Uruguay jalgpallurid]]
[[Kategooria:RCD Mallorca jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club Atlético River Plate'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>lf7m7nafbmiv8pt8h9o8bsvuu5y595g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189024</id>
      <parentid>7188998</parentid>
      <timestamp>2026-07-07T23:28:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189024</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2009" sha1="mpt92rxxoaw1kkmrvjssuxhxicejaa7" xml:space="preserve">[[File:Giovanni González 2026.jpg|pisi|Giovanni González 2026. aastal [[FK Krasnodar|Krasnodari]] mängijana]]
'''Giovanni Alessandro González Apud''' (sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1994]] [[Montevideo]]s) on [[Uruguay]] [[jalgpallur]], kes mängib parem- või vasakkaitsjana Argentina kõrgliigaklubis [[CA River Plate|River Plate]].

Aastatel 2014–2017 mängis ta Uruguay klubis [[Club Atlético River Plate (Uruguay)|Montevideo River Plate]], 2018–2021 Uruguay klubis [[Peñarol]], Hispaania kõrgliigaklubis 2022–2024 [[RCD Mallorca|Mallorca]] ja 2024–2026 Venemaa kõrgliigaklubis [[FK Krasnodar|Krasnodar]].

2026. aasta juunis sõlmis ta kuni 2027. aasta lõpuni kehtiva lepingu Argentina kõrgliigaklubiga [[CA River Plate|River Plate]].&lt;ref&gt;{{cite web|publisher=River Plate|url=https://www.riverplate.com/noticias/futbol-profesional/20260629-giovanni-gonzalez-nuevo-jugador-de-river-plate|title=Giovanni González, nuevo jugador de River Plate|date=30 June 2026|access-date=30 June 2026|language=es}}&lt;/ref&gt;

Uruguay jalgpallikoondises debüteeris González 22. märtsil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistani]] vastu. Ta kuulus Uruguay koondisse [[2019. aasta Copa América|2019.]] ja [[2021. aasta Copa América]]l.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/giovanni-gonzalez/nationalmannschaft/spieler/339699/verein/3449/plus/0 Giovanni González - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 8.7.2026&lt;/ref&gt;

Tema isa [[Juan González]] on endine jalgpallur, kes mängis Uruguay koondises 1990. aastate teises pooles.
== Saavutused ==
;Peñarol
*[[Liga AUF Uruguaya|Uruguay Primera División]]: 2018, 2021
*[[Supercopa Uruguaya]]: 2018
;Krasnodar
*[[Premjer Liga|Venemaa Premjer Liga]]: 2024–25
== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Gonzalez, Giovanni}}
[[Kategooria:Uruguay jalgpallurid]]
[[Kategooria:RCD Mallorca jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club Atlético River Plate'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>mpt92rxxoaw1kkmrvjssuxhxicejaa7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emerson Royal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718394</id>
    <revision>
      <id>7189017</id>
      <timestamp>2026-07-07T23:10:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{medalitabel | nimi = ei | pilt = Emerson Royal in 2018 for Atletico Mineiro (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Hõbemedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} }} '''Emerson Aparecido Leite de Souza Junior''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1999]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib parem- või vasakkaitsjana Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Flamengo|Flamengo]].  2017. aastal debüteeris ta Brasii...'</comment>
      <origin>7189017</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3557" sha1="rnddc5hcv7ygal5vs020rhjrdct5s4m" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Emerson Royal in 2018 for Atletico Mineiro (cropped).jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Hõbemedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}}
}}
'''Emerson Aparecido Leite de Souza Junior''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1999]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib parem- või vasakkaitsjana Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Flamengo|Flamengo]].

2017. aastal debüteeris ta Brasiilia kõrgliigas [[Associação Atlética Ponte Preta|Ponte Preta]] meeskonnas.

2018. aasta aprillis siirdus ta Brasiilia kõrgliigaklubisse [[Atlético Mineiro]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.atletico.com.br/lateral-direito-emerson-comemora-chegada-ao-atletico/|title=Lateral-direito Emerson comemora chegada ao Atlético|publisher=Clube Atlético Mineiro|language=pt-BR|date=27 April 2018|access-date=13 July 2018}}&lt;/ref&gt;

2019. aasta jaanuaris sõlmis ta Hispaania kõrgliigaklubiga [[FC Barcelona]] lepingu, mis hakkas kehtima sama aasta juulist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.atletico.com.br/atletico-acerta-transferencia-de-emerson/|title=Atlético acerta transferência de Emerson|publisher=Clube Atlético Mineiro|language=pt-BR|date=31 January 2019|access-date=31 January 2019}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2019–2021 mängis ta laenul Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Betis]]. Barcelona meeskonnas sai sa hooaja 2021/22 alguses kirja kolm mängu, kuni liitus ülemineku viimasel päeval Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Tottenham Hotspur]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/58402643 |title=Emerson Royal: Tottenham sign Barcelona defender but Serge Aurier leaves |work=BBC Sport |date=31 August 2021 |accessdate=11 September 2021 }}&lt;/ref&gt; Tottenham Hotspuris mängis Emerson kolm hooaega.

Hooajal 2024/25 mängis Emerson Itaalia kõrgliigaklubis [[AC Milan]].

2025. aasta juulis naasis Emerson Brasiiliasse, kui sõlmis lepingu Flamengoga.&lt;ref&gt;{{cite web |date=26 July 2025 |title=Emerson Royal é o novo lateral-direito do Mengão |url= https://www.flamengo.com.br/noticias/futebol/emerson-royal-e-o-novo-lateral-direito-do-mengao |access-date=26 July 2025 |publisher=[[CR Flamengo|Flamengo]]}}&lt;/ref&gt; Samal aastal tuli ta Flamengoga Brasiilia meistriks ja võitis klubiga [[Copa Libertadores]]e.

[[Brasiilia jalgpallikoondis]]es debüteeris Emerson 19. novembril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] vastu. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[2021. aasta Copa América]]l, mille finaalis kaotati [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinale]] 0:1. Emerson pääses selles mängus väljakule viimaseks veerandtunniks.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/emerson-royal/nationalmannschaft/spieler/476344/verein/3439/plus/0 Emerson Royal - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 8.7.2026&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;AC Milan
*[[Supercoppa Italiana]]: 2024–25
;Flamengo
*[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]]
*[[Campeonato Carioca]]: 2026
*[[Copa Libertadores]]: 2025
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Clube Atlético Mineiro mängijad]]
[[Kategooria:Real Betise jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Barcelona mängijad]]
[[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]]
[[Kategooria:AC Milani mängijad]]
[[Kategooria:Clube de Regatas do Flamengo mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>rnddc5hcv7ygal5vs020rhjrdct5s4m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emerson Aparecido Leite de Souza Junior</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718395</id>
    <redirect title="Emerson Royal" />
    <revision>
      <id>7189019</id>
      <timestamp>2026-07-07T23:11:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Emerson Royal]]</comment>
      <origin>7189019</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="eh74fxa6fwkww1moawm7ueknrresftx" xml:space="preserve">#suuna[[Emerson Royal]]</text>
      <sha1>eh74fxa6fwkww1moawm7ueknrresftx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hatšik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718396</id>
    <revision>
      <id>7189022</id>
      <timestamp>2026-07-07T23:12:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1343691324|Khatchik]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <origin>7189022</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1248" sha1="5ljgl10a2w7xj6i2cbl06we9jwjf7c1" xml:space="preserve">'''Hatšik''' või '''Hatšig''' ([[Armeenia keel|armeenia keeles]] ''Խաչիկ'') on [[Armeenia]] mehenimi (välja kujunenud nimest [[Hatšhatur]]). 

Tähtsaimad selle nime kandjad:

* [[Hatšig I]] — Armeenia Apostliku Kiriku [[katolikos]] aastatel 973–992
* [[Hatšik II]], Armeenia Apostliku Kiriku katolikos aastatel 1058–1065
* [[Gurgen-Hatšik Artsruni]] (suri 1003) - [[Rshtunik|Rshtuniku]] isand, [[Vaspurakan|Vaspurakani]] kuningas (991-1003) - [[Ašot-Sahak|Ašot-Sahaki]] vend
* [[Hatšik Abrahamjan]] (sündinud 1960), Armeenia kunstnik
* [[Hatšik Daštents]] (1910–1974), Nõukogude armeenia kirjanik ja tõlkija
* [[Hatšig Babikjan]] (1924–1999), filantroop, advokaat, Liibanoni parlamendi endine liige (1957–1999), Armeenia päritolu Liibanoni poliitik
* [[Hatšik Babajan]] (sündinud 1956), Iraani armeenia viiuldaja
* [[Hatšik Manukjan]] (sündinud 1964), armeenia luuletaja
* [[Hatšig Mouradjan]], armeenia-ameerika ajakirjanik ja akadeemik
* [[Hatšig Oskanjan]] (1818–1895), armeenia-ameerika ajakirjanik ja kirjanik
* [[Hatšig Tölöljan]] (sündinud 1944), armeenia-ameerika teadlane

== Vaata ka ==

* [[Hatšiki kihistu]] – [[kihistu]] [[Lõuna-Kaukaasia|Lõuna-Kaukaasias]]
[[Kategooria:Mehenimed]]</text>
      <sha1>5ljgl10a2w7xj6i2cbl06we9jwjf7c1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšurka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718397</id>
    <revision>
      <id>7189042</id>
      <timestamp>2026-07-08T01:00:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Tšurka''' või ka '''Tšurbaan''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''чу́рка/чурба́н'') on venekeelne rassistlik ja halvustav nimetus [[Kaukaasia]] või [[Kesk-Aasia]] inimese kohta. Stereotüübid kujutavad migrante, kes räägivad vene keelt halvasti ja ei käitu kohalike tavade kohaselt. Neid nähakse suure probleemide- ja ohuallikana. Slängitermin on tuletatud samanimelisest sõnast, mis algselt tähendas puuhalgu või -pakku&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tšurka...'</comment>
      <origin>7189042</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="752" sha1="hbclqkdg3328kw2jxk6h059pobihym6" xml:space="preserve">'''Tšurka''' või ka '''Tšurbaan''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''чу́рка/чурба́н'') on venekeelne rassistlik ja halvustav nimetus [[Kaukaasia]] või [[Kesk-Aasia]] inimese kohta. Stereotüübid kujutavad migrante, kes räägivad vene keelt halvasti ja ei käitu kohalike tavade kohaselt. Neid nähakse suure probleemide- ja ohuallikana. Slängitermin on tuletatud samanimelisest sõnast, mis algselt tähendas puuhalgu või -pakku&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tšurka |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/tšurka/1/est?uilang=et |vaadatud=8. juuli 2026 |väljaanne=Sõnaveeb}}&lt;/ref&gt;.

== Vaata ka ==

* [[Hatš]] (rassistlik slängitermin kaukaaslase kohta)

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Släng]]
[[Kategooria:Rassism]]</text>
      <sha1>hbclqkdg3328kw2jxk6h059pobihym6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hatšapuri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718398</id>
    <revision>
      <id>7189045</id>
      <timestamp>2026-07-08T01:16:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Old Tbilisi, Georgian khachapuri, Georgia.jpg|pisi|Klassikaline hatšapuri]] '''Hatšapuri''' ([[Gruusia keel|gruusia keeles]] ''ხაჭაპური'') on [[Gruusia]] [[juustupirukas]]. Taignal lastakse kerkida, vormitakse erinevatesse kujudesse ja täidetakse keskelt juustu, mõnikord ka munade või muude koostisosade seguga. Hatšapuri on Gruusias populaarne nii restoranides kui ka tänavatoiduna. [[Kategooria:Gruusia köök]]'</comment>
      <origin>7189045</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="444" sha1="rilslb1k688gkxc1cgislp7rweos2md" xml:space="preserve">[[Fail:Old Tbilisi, Georgian khachapuri, Georgia.jpg|pisi|Klassikaline hatšapuri]]
'''Hatšapuri''' ([[Gruusia keel|gruusia keeles]] ''ხაჭაპური'') on [[Gruusia]] [[juustupirukas]]. Taignal lastakse kerkida, vormitakse erinevatesse kujudesse ja täidetakse keskelt juustu, mõnikord ka munade või muude koostisosade seguga. Hatšapuri on Gruusias populaarne nii restoranides kui ka tänavatoiduna.
[[Kategooria:Gruusia köök]]</text>
      <sha1>rilslb1k688gkxc1cgislp7rweos2md</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cheesehead</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718399</id>
    <revision>
      <id>7189048</id>
      <timestamp>2026-07-08T01:40:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:13th MEU sets sail for 2011 WESTPAC deployment DVIDS371329 (cropped).jpg|pisi|[[Green Bay Packers|Green Bay Packersi]] fänn kannab juustupea mütsi]] '''Cheesehead''' on slängitermin, mida kasutatakse [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Wisconsin|Wisconsini]] osariigist pärit inimeste kohta. Hüüdnime kasutatakse ka [[Green Bay Packers|Green Bay Packersi]], Wisconsini osariigis [[Green Bay|Green Bays]] asuva Ameerika jalgpallimeeskonna NFL|NFL'i...'</comment>
      <origin>7189048</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1187" sha1="1zm4z741yw0gslhie7prbyh3szc8r03" xml:space="preserve">[[Fail:13th MEU sets sail for 2011 WESTPAC deployment DVIDS371329 (cropped).jpg|pisi|[[Green Bay Packers|Green Bay Packersi]] fänn kannab juustupea mütsi]]
'''Cheesehead''' on slängitermin, mida kasutatakse [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Wisconsin|Wisconsini]] osariigist pärit inimeste kohta. Hüüdnime kasutatakse ka [[Green Bay Packers|Green Bay Packersi]], Wisconsini osariigis [[Green Bay|Green Bays]] asuva Ameerika jalgpallimeeskonna [[NFL|NFL'i]] toetajate kohta; see on ka juustukujuliste vahumütside nimi, mida meeskonna toetajad kannavad. Wisconsin on tuntud oma piimatööstuse poolest ja seda kutsutakse &quot;Ameerika piimamaaks (America's Dairyland)&quot;.

Slängitermini kasutamine sai alguse [[Illinois|Illinoisi]] spordifännide hulgast, kes kasutasid seda Wisconsini spordifännidede kohta halvustava sõnana.

Juustupea kui halvustav termin on ka Euroopas kasutusel. Minevikus kutsusid [[Saksamaa|Saksa]] sõdurid [[Hollandlased|hollandlasi]] sõnaga &lt;nowiki&gt;''kaaskop''&lt;/nowiki&gt;, mis tähendab &quot;juustupea&quot;. Nüüdisajal peetakse seda ropuks sõnaks ja seda kasutatakse rumalate inimeste kohta.
[[Kategooria:Släng]]
[[Kategooria:Ameerika jalgpall]]</text>
      <sha1>1zm4z741yw0gslhie7prbyh3szc8r03</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189134</id>
      <parentid>7189048</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:30:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189134</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1212" sha1="fpsqdcpyic30qz4g2txogb226hvutfb" xml:space="preserve">[[Fail:13th MEU sets sail for 2011 WESTPAC deployment DVIDS371329 (cropped).jpg|pisi|[[Green Bay Packers|Green Bay Packersi]] fänn kannab juustupea mütsi]]
'''Cheesehead''' on slängitermin, mida kasutatakse [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Wisconsin|Wisconsini]] osariigist pärit inimeste kohta. Hüüdnime kasutatakse ka [[Green Bay Packers|Green Bay Packersi]], Wisconsini osariigis [[Green Bay|Green Bays]] asuva Ameerika jalgpallimeeskonna [[NFL|NFL'i]] toetajate kohta; see on ka juustukujuliste vahumütside nimi, mida meeskonna toetajad kannavad. Wisconsin on tuntud oma piimatööstuse poolest ja seda kutsutakse &quot;Ameerika piimamaaks (America's Dairyland)&quot;.

Slängitermini kasutamine sai alguse [[Illinois|Illinoisi]] spordifännide hulgast, kes kasutasid seda Wisconsini spordifännidede kohta halvustava sõnana.

Juustupea kui halvustav termin on ka Euroopas kasutusel. Minevikus kutsusid [[Saksamaa|Saksa]] sõdurid [[Hollandlased|hollandlasi]] sõnaga &lt;nowiki&gt;''kaaskop''&lt;/nowiki&gt;, mis tähendab &quot;juustupea&quot;. Nüüdisajal peetakse seda ropuks sõnaks ja seda kasutatakse rumalate inimeste kohta.
[[Kategooria:Släng]]
[[Kategooria:Ameerika jalgpall]]
[[Kategooria:Wisconsin]]</text>
      <sha1>fpsqdcpyic30qz4g2txogb226hvutfb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cheese-eating surrender monkeys</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718400</id>
    <revision>
      <id>7189050</id>
      <timestamp>2026-07-08T01:48:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '&quot;'''Cheese-eating surrender monkeys'''&quot;, mõnikord ka lühendatult lihtsalt &quot;'''surrender monkeys'''&quot; on halvustav termin [[Prantslased|prantslaste]] kohta. Selle termini võttis [[1995]]. aastal kasutusele telesarja &quot;[[Simpsonid]]&quot; stsenarist [[Ken Keeler]] ning see on kantud kahte [[Oxfordi inglise keele sõnaraamat|Oxfordi]] [[Oxfordi inglise keele sõnaraamat|tsitaadisõnastikku]]. [[Kategooria:Släng]]'</comment>
      <origin>7189050</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="410" sha1="6fv38v5cqhgchdr9xo3qtoh4zb9wdjt" xml:space="preserve">&quot;'''Cheese-eating surrender monkeys'''&quot;, mõnikord ka lühendatult lihtsalt &quot;'''surrender monkeys'''&quot; on halvustav termin [[Prantslased|prantslaste]] kohta. Selle termini võttis [[1995]]. aastal kasutusele telesarja &quot;[[Simpsonid]]&quot; stsenarist [[Ken Keeler]] ning see on kantud kahte [[Oxfordi inglise keele sõnaraamat|Oxfordi]] [[Oxfordi inglise keele sõnaraamat|tsitaadisõnastikku]].
[[Kategooria:Släng]]</text>
      <sha1>6fv38v5cqhgchdr9xo3qtoh4zb9wdjt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõimusõna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718401</id>
    <revision>
      <id>7189053</id>
      <timestamp>2026-07-08T02:09:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Sõimusõna''' või '''pejoratiiv''' on sõna, mis väljendab negatiivset või lugupidamatut suhtumist, madalat arvamust või üldist austuse puudumist kellegi või millegi suhtes. Seda kasutatakse ka kriitika, vaenulikkuse või hoolimatuse väljendamiseks. Mõnikord peetakse teatuid termineid mõnes sotsiaalses või etnilises rühmas halvustavaks, kuid teistes mitte või mõnikord võib mõni sõna olla algselt negatiivse alatooniga, kuid hiljem omandab aja jooksul mõn...'</comment>
      <origin>7189053</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="597" sha1="03ei2me1egvftl4012n5vx6l4msd29v" xml:space="preserve">'''Sõimusõna''' või '''pejoratiiv''' on sõna, mis väljendab negatiivset või lugupidamatut suhtumist, madalat arvamust või üldist austuse puudumist kellegi või millegi suhtes. Seda kasutatakse ka kriitika, vaenulikkuse või hoolimatuse väljendamiseks. Mõnikord peetakse teatuid termineid mõnes sotsiaalses või etnilises rühmas halvustavaks, kuid teistes mitte või mõnikord võib mõni sõna olla algselt negatiivse alatooniga, kuid hiljem omandab aja jooksul mõnes või kõigis kontekstides mittehalvustava tähenduse (või vastupidi).
[[Kategooria:Kriitika]]
[[Kategooria:Eetika]]</text>
      <sha1>03ei2me1egvftl4012n5vx6l4msd29v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Alypius Sambnik</title>
    <ns>1</ns>
    <id>718402</id>
    <revision>
      <id>7189056</id>
      <timestamp>2026-07-08T02:17:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Miks mitte Alypios? --~~~~'</comment>
      <origin>7189056</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="119" sha1="fqyjzk1hu0bbxhhk3rjs79sv21v75oc" xml:space="preserve">Miks mitte Alypios? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 05:17 (EEST)</text>
      <sha1>fqyjzk1hu0bbxhhk3rjs79sv21v75oc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Žid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718403</id>
    <revision>
      <id>7189058</id>
      <timestamp>2026-07-08T02:40:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Жид.png|pisi|Sõna &quot;жид&quot; Max Vasmeri teoses &quot;Russisches etymologisches Wörterbuch&quot;]] '''Žid''' ja '''židovka''' (või '''židivka''') on [[Juudid|juutide]] kohta käivad halvustavad terminid, mida kasutatakse peamiselt [[Idaslaavi keeled|idaslaavi keeltes]].   == Etümoloogia == Lingvist [[Max Vasmer|Max Vasmeri]] arvates on sõna &lt;nowiki&gt;''žid''&lt;/nowiki&gt; (''жид/żyd/žìd'') tuletatud [[Itaalia keel|itaaliakeelsest]] sõnast &lt;nowiki&gt;''giudeo''&lt;/nowiki&gt;...'</comment>
      <origin>7189058</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="729" sha1="eafsiqn407adh905bz59246pszx6bh3" xml:space="preserve">[[Fail:Жид.png|pisi|Sõna &quot;жид&quot; Max Vasmeri teoses &quot;Russisches etymologisches Wörterbuch&quot;]]
'''Žid''' ja '''židovka''' (või '''židivka''') on [[Juudid|juutide]] kohta käivad halvustavad terminid, mida kasutatakse peamiselt [[Idaslaavi keeled|idaslaavi keeltes]]. 

== Etümoloogia ==
Lingvist [[Max Vasmer|Max Vasmeri]] arvates on sõna &lt;nowiki&gt;''žid''&lt;/nowiki&gt; (''жид/żyd/žìd'') tuletatud [[Itaalia keel|itaaliakeelsest]] sõnast &lt;nowiki&gt;''giudeo''&lt;/nowiki&gt; ja [[Ladina keel|ladina keelsest]] sõnast &lt;nowiki&gt;''judaeus''&lt;/nowiki&gt;, lükates selle teooriaga tagasi mõnede teiste lingvistide väited.

== Vaata ka ==

* [[Jid]] ([[Jidiši keel|jidiši keelset]] päritolu [[etnonüüm]])

[[Kategooria:Rassism]]</text>
      <sha1>eafsiqn407adh905bz59246pszx6bh3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaelus-ogatiib</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718404</id>
    <revision>
      <id>7189075</id>
      <timestamp>2026-07-08T05:31:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = Kaelus-ogatiib | värvus = linnud | pilt = DSC4142_(26988589675).jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Chauna torquata | ID = 22679729 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2024}}&lt;/ref&gt; | riik = [[Loomad]] ''Animalia''  | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Ogatiiblased]] ''Anhimidae''...'</comment>
      <origin>7189075</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2605" sha1="hfam11lx1sqawwc259cpp1v4olrtrxy" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Kaelus-ogatiib
| värvus = linnud
| pilt = DSC4142_(26988589675).jpg
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Chauna torquata | ID = 22679729 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2024}}&lt;/ref&gt;
| riik = [[Loomad]] ''Animalia'' 
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes''
| sugukond = [[Ogatiiblased]] ''Anhimidae''
| perekond = ''[[Chauna]]''
| liik = '''Kaelus-ogatiib'''
| binaarne = ''Chauna torquata''
| binaarse_autor = ([[Lorenz Oken|Oken]], 1816)
| sünonüümid = ''Chaja torquata''&lt;br/&gt;''Palamedia cristata''&lt;br/&gt;''Chauna salvadorii''
| levikukaart = Southern Screamer.png
}}
'''Kaelus-ogatiib''' ehk '''kaelustšahha''' (''Chauna torquata'') on [[ogatiiblased|ogatiiblaste]] sugukonda kuuluv linnuliik.

==Välimus==
Kaelus-ogatiib on 83–95 cm pikk. Kaalub 4400 g.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Sulestik on peamiselt hall. Kaelus ja saba on mustad. Põsed ja kurgualune on helehallid. Valjasriba ja silma ümbrus on sulistumata ja punast värvi. Nokk on hall. Jalad on roosad.&lt;ref name='Soothill'/&gt;

Udusulis poegade ülapool on hallikaskollane, alapool on valge.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Levik==
Kaelus-ogatiivad elavad [[Boliivia]]s, [[Paraguay]]s, Lõuna-[[Brasiilia]]s, Põhja-[[Argentina]]s ja [[Uruguay]]s.&lt;ref name='Soothill'/&gt;

Elavad järvede ja [[laguun]]ide ääres, [[padur]]ates ja üleujutatud aasadel.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Toitumine==
Kaelus-ogatiivad toituvad veetaimedest.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Pesitsemine==
Kaelus-ogatiivad pesitsevad üksikult. Kurnas on 2–7 muna. Haudevältus on 43–46 päeva.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=&lt;ref name='del Hoyo'&gt;{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=575 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Soothill'&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Wildfowl of the World |perekonnanimi=Soothill |eesnimi=Eric |kirjastus=Blanford Press |aasta=1978 |isbn=0907408389 |lehekülg=28 |url=https://archive.org/details/wildfowlofworld0000soot_z3x8 |perekonnanimi2=Whitehead |eesnimi2=Peter}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Chauna torquata}}

[[Kategooria:Ogatiiblased]]</text>
      <sha1>hfam11lx1sqawwc259cpp1v4olrtrxy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaelustšahha</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718405</id>
    <redirect title="Kaelus-ogatiib" />
    <revision>
      <id>7189076</id>
      <timestamp>2026-07-08T05:32:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Kaelus-ogatiib]]</comment>
      <origin>7189076</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" sha1="p9flbi282377g0t4z7tdyn19ykcb0kz" xml:space="preserve">#suuna[[kaelus-ogatiib]]</text>
      <sha1>p9flbi282377g0t4z7tdyn19ykcb0kz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Chauna torquata</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718406</id>
    <redirect title="Kaelus-ogatiib" />
    <revision>
      <id>7189077</id>
      <timestamp>2026-07-08T05:32:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Kaelus-ogatiib]]</comment>
      <origin>7189077</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" sha1="p9flbi282377g0t4z7tdyn19ykcb0kz" xml:space="preserve">#suuna[[kaelus-ogatiib]]</text>
      <sha1>p9flbi282377g0t4z7tdyn19ykcb0kz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:&quot;It Ends with Us&quot; (Eesti keeles ilmunud &quot;Ei iial enam&quot;)</title>
    <ns>102</ns>
    <id>718407</id>
    <redirect title="Ei iial enam" />
    <revision>
      <id>7189089</id>
      <timestamp>2026-07-08T06:14:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <comment>PillePrix teisaldas lehekülje [[Mustand:&quot;It Ends with Us&quot; (Eesti keeles ilmunud &quot;Ei iial enam&quot;)]] pealkirja [[Ei iial enam]] alla: Artikkel valmis</comment>
      <origin>7189089</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="svaegq2szp5qv9xb0b3sxryek8e3wpn" xml:space="preserve">#suuna [[Ei iial enam]]</text>
      <sha1>svaegq2szp5qv9xb0b3sxryek8e3wpn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Apteeker Melchior ja nõiutud kabel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718408</id>
    <revision>
      <id>7189105</id>
      <timestamp>2026-07-08T06:54:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estlander</username>
        <id>72702</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Raamatu info | pealkiri = Apteeker Melchior&lt;br /&gt;ja nõiutud kabel | orig_tiitel =  | kaane_pilt =  | autor = [[Indrek Hargla]] | kaane_kujun = [[Marge Nelk]] | toimetaja = [[Heli Illipe-Sootak]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = [[eesti keel|eesti]] | sari = Kriminaalromaan vanast Tallinnast | žanr = [[kriminaalromaan]]&lt;br /&gt;[[ajalooline romaan]] | kirjastaja = [[Raudhammas]] | avaldatud = [[juuli]] [[2025]] | tüüp = pehme köide | lehekülgi = 437 lk | mõõtmed_k...'</comment>
      <origin>7189105</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1307" sha1="qy5i8g74cis29fw0c0m52oo15t3vbyx" xml:space="preserve">{{Raamatu info
| pealkiri = Apteeker Melchior&lt;br /&gt;ja nõiutud kabel
| orig_tiitel = 
| kaane_pilt = 
| autor = [[Indrek Hargla]]
| kaane_kujun = [[Marge Nelk]]
| toimetaja = [[Heli Illipe-Sootak]]
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| sari = Kriminaalromaan vanast Tallinnast
| žanr = [[kriminaalromaan]]&lt;br /&gt;[[ajalooline romaan]]
| kirjastaja = [[Raudhammas]]
| avaldatud = [[juuli]] [[2025]]
| tüüp = pehme köide
| lehekülgi = 437 lk
| mõõtmed_kaal = 20x13 cm
| isbn = 9789916928394
| eelnev = ''[[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium|Pilaatuse evangeelium]] (2019)''
| illustreerija = [[Marge Nelk]]
}}

'''&quot;Apteeker Melchior ja nõiutud kabel&quot;''' on [[Indrek Hargla]] [[2025]]. aastal ilmunud [[Ajalooline romaan|ajalooline]] [[kriminaalromaan]], mis on [[apteeker]] [[Melchior Wakenstede]] lugude sarja kaheksas raamat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apteeker Melchior ja nõiutud kabel |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/krimi-ja-ponevus/apteeker-melchior-ja-noiutud-kabel/2186153 |vaadatud=08.07.2026 |väljaanne=Rahvaraamat}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Kriminaalromaan vanast Tallinnast}}

[[Kategooria:Eesti kriminaalkirjandusteosed]]
[[Kategooria:Eesti romaanid]]
[[Kategooria:2025. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2025. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>qy5i8g74cis29fw0c0m52oo15t3vbyx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sabine Brauckmann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718409</id>
    <revision>
      <id>7189111</id>
      <timestamp>2026-07-08T07:14:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Sabine Brauckmann''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1956]]) on saksa teadusajaloolane.  Ta lõpetas [[Münsteri Ülikool]]i. Tema doktoriväitekiri (1997) oli bioloogiateoreetik [[Ludvig von Bertalanffy]] tööst.&lt;ref&gt;[https://www.kli.ac.at/content/people/all_people/view/29 Brauckmann as Konrad Lorenz Institute fellow]&lt;/ref&gt; Ta on töötanud [[Konrad Lorenzi Instituut|Konrad Lorenzi Instituudis]].  Ta on töötanud Eestis [[Baeri Muuseum]]is, Tartu Ülikooli raamatukogu...'</comment>
      <origin>7189111</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2837" sha1="rmqn5tv1sqldcg08ycrely0cs6yv8v7" xml:space="preserve">'''Sabine Brauckmann''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1956]]) on saksa teadusajaloolane.

Ta lõpetas [[Münsteri Ülikool]]i. Tema doktoriväitekiri (1997) oli bioloogiateoreetik [[Ludvig von Bertalanffy]] tööst.&lt;ref&gt;[https://www.kli.ac.at/content/people/all_people/view/29 Brauckmann as Konrad Lorenz Institute fellow]&lt;/ref&gt; Ta on töötanud [[Konrad Lorenzi Instituut|Konrad Lorenzi Instituudis]].

Ta on töötanud Eestis [[Baeri Muuseum]]is, [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s ja [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] ning teinud koostööd [[Teaduskeskus Ahhaa|AHHAA keskus]]ega.&lt;ref&gt;[[Ivar Puura]], Norbert Kaareste 2009. [https://ut.ee/et/sisu/eestisse-tuleb-maailma-juhtiv-arengubioloogia-professor Eestisse tuleb maailma juhtiv arengubioloogia professor]. ''Tartu Ülikool'', 13. mai.&lt;/ref&gt;

Ta on uurinud [[Karl Ernst von Baer]]i, [[August Rauber]]i, [[Paul Weiss]]i ja teiste bioloogide tööd ja tegevust. 

==Teoseid==
*Brauckmann, Sabine 2000. Steps towards an ecology of cognition: A holistic essay. ''[[Sign Systems Studies]]'' 28: 397–420.
*Brauckmann, Sabine 2004. The virtue of being too early: Paul A. Weiss and 'axonal transport. ''History and Philosophy of the Life Sciences'' 26(3/4): 333–353.
*Brauckmann, Sabine 2006. August Rauber (1841–1917): from the primitive streak to Cellularmechanik. ''The International Journal of Developmental Biology'' 50:439–449.
*Brauckmann, Sabine 2008. The many spaces of Karl Ernst von Baer. ''Biological Theory'' 3(1): 85–89.
*Brauckmann, Sabine 2012. Karl Ernst von Baer (1792-1876) and evolution. ''The International Journal of Developmental Biology'' 56: 653–660.
*Brauckmann, Sabine; [[Scott Gilbert|Gilbert, Scott F.]] 2004. Sucking in the gut: a brief history of early studies on gastrulation. In: Stern, Claudio D. (ed.), ''Gastrulation: From Cells to Embryo''. New York: Cold Spring harbor Lab Press, 1–20.
*Brauckmann, Sabine; Thieffry, Denis 2007. Graphing genes, cells and embryos. BioEssays 29(10): 1059–1061.
*[[Scott Gilbert|Gilbert, Scott F.]]; Brauckmann, Sabine 2011. Fertilization narratives in the art of Gustav Klimt, Diego Rivera and Frida Kahlo: Repression, domination and eros among cells. ''Leonardo'' 44(3): 221–227.
*Logan, Cheryl A.; Brauckmann, Sabine 2015. Controlling and culturing diversity: Experimental zoology before World War II and Vienna's Biologische Versuchsanstalt. ''Journal of Experimental Zoology'' 211–226.
*[[Erki Tammiksaar|Tammiksaar, Erki]]; Brauckmann, Sabine 2004. Karl Ernst von Baer’s ”Entwickelungsgeschichte der Thiere II and its unpublished drawings.” ''History and Philosophy of the Life Sciences'' 26: 291–308.

==Tunnustus==
*2005 August Rauberi medal

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Brauckmann, Sabine}}
[[Kategooria:Teadusajaloolased]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>rmqn5tv1sqldcg08ycrely0cs6yv8v7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189133</id>
      <parentid>7189111</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T08:28:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189133</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2841" sha1="98up3xbfsbs1pz4ut3p0tzq6yuy4ehq" xml:space="preserve">'''Sabine Brauckmann''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1956]]) on saksa teadusajaloolane.

Ta lõpetas [[Münsteri Ülikool]]i. Tema doktoriväitekiri (1997) oli bioloogiateoreetik [[Ludvig von Bertalanffy]] tööst.&lt;ref&gt;[https://www.kli.ac.at/content/people/all_people/view/29 Brauckmann as Konrad Lorenz Institute fellow]&lt;/ref&gt; Ta on töötanud [[Konrad Lorenzi Instituut|Konrad Lorenzi Instituudis]].

Ta on töötanud Eestis [[Baeri Muuseum]]is, [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s ja [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] ning teinud koostööd [[Teaduskeskus Ahhaa|AHHAA keskus]]ega.&lt;ref&gt;[[Ivar Puura]], Norbert Kaareste 2009. [https://ut.ee/et/sisu/eestisse-tuleb-maailma-juhtiv-arengubioloogia-professor Eestisse tuleb maailma juhtiv arengubioloogia professor]. ''Tartu Ülikool'', 13. mai.&lt;/ref&gt;

Ta on uurinud [[Karl Ernst von Baer]]i, [[August Rauber]]i, [[Paul Weiss]]i ja teiste bioloogide tööd ja tegevust. 

==Teoseid==
*Brauckmann, Sabine 2000. Steps towards an ecology of cognition: A holistic essay. ''[[Sign Systems Studies]]'' 28: 397–420.
*Brauckmann, Sabine 2004. The virtue of being too early: Paul A. Weiss and 'axonal transport. ''History and Philosophy of the Life Sciences'' 26(3/4): 333–353.
*Brauckmann, Sabine 2006. August Rauber (1841–1917): from the primitive streak to Cellularmechanik. ''The International Journal of Developmental Biology'' 50:439–449.
*Brauckmann, Sabine 2008. The many spaces of Karl Ernst von Baer. ''Biological Theory'' 3(1): 85–89.
*Brauckmann, Sabine 2012. Karl Ernst von Baer (1792-1876) and evolution. ''The International Journal of Developmental Biology'' 56: 653–660.
*Brauckmann, Sabine; [[Scott Gilbert|Gilbert, Scott F.]] 2004. Sucking in the gut: a brief history of early studies on gastrulation. In: Stern, Claudio D. (ed.), ''Gastrulation: From Cells to Embryo''. New York: Cold Spring harbor Lab Press, 1–20.
*Brauckmann, Sabine; Thieffry, Denis 2007. Graphing genes, cells and embryos. BioEssays 29(10): 1059–1061.
*[[Scott Gilbert|Gilbert, Scott F.]]; Brauckmann, Sabine 2011. Fertilization narratives in the art of Gustav Klimt, Diego Rivera and Frida Kahlo: Repression, domination and eros among cells. ''Leonardo'' 44(3): 221–227.
*Logan, Cheryl A.; Brauckmann, Sabine 2015. Controlling and culturing diversity: Experimental zoology before World War II and Vienna's Biologische Versuchsanstalt. ''Journal of Experimental Zoology'' 211–226.
*[[Erki Tammiksaar|Tammiksaar, Erki]]; Brauckmann, Sabine 2004. Karl Ernst von Baer’s ”Entwickelungsgeschichte der Thiere II and its unpublished drawings.” ''History and Philosophy of the Life Sciences'' 26: 291–308.

==Tunnustus==
*2005 [[August Rauberi medal]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Brauckmann, Sabine}}
[[Kategooria:Teadusajaloolased]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>98up3xbfsbs1pz4ut3p0tzq6yuy4ehq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Gabriella Pizzolo</title>
    <ns>102</ns>
    <id>718410</id>
    <redirect title="Gabriella Pizzolo" />
    <revision>
      <id>7189138</id>
      <timestamp>2026-07-08T08:35:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toimiku Tõlkija</username>
        <id>231703</id>
      </contributor>
      <comment>Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Gabriella Pizzolo]] pealkirja [[Gabriella Pizzolo]] alla</comment>
      <origin>7189138</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="0l36tbz0nb744y2klnjf22h3nupqt2b" xml:space="preserve">#suuna [[Gabriella Pizzolo]]</text>
      <sha1>0l36tbz0nb744y2klnjf22h3nupqt2b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lone Dybkjær</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718411</id>
    <revision>
      <id>7189182</id>
      <timestamp>2026-07-08T11:04:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Lone Dybkjær''' ([[23. mai]] [[1940]] – [[20. juuli]] [[2020]]) oli [[Taani]] poliitik. Ta oli kolm mittejärjestikust ametiaega [[Folketing]]i liige (aastatel 1971–1977, 1979–1994 ja ).  Aastatel 1988–1990 oli ta Taani keskkonnaminister [[Poul Schlüteri teine valitsus|Poul Schlüteri teise valitsuse]] ajal. Aastatel 1994–2004 oli ta [[Euroopa Parlamendt|Euroopa Parlamendi]] liige.  == Poliitiline karjäär == Ta oli [[Det Radikale Venstre]] liige, mis on Taa...'</comment>
      <origin>7189182</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1865" sha1="dl9n5dhays75x3ss62op8cqkb48bapy" xml:space="preserve">'''Lone Dybkjær''' ([[23. mai]] [[1940]] – [[20. juuli]] [[2020]]) oli [[Taani]] poliitik. Ta oli kolm mittejärjestikust ametiaega [[Folketing]]i liige (aastatel 1971–1977, 1979–1994 ja ).

Aastatel 1988–1990 oli ta Taani keskkonnaminister [[Poul Schlüteri teine valitsus|Poul Schlüteri teise valitsuse]] ajal. Aastatel 1994–2004 oli ta [[Euroopa Parlamendt|Euroopa Parlamendi]] liige.

== Poliitiline karjäär ==
Ta oli [[Det Radikale Venstre]] liige, mis on Taani poliitilise spektri keskel asuv partei. Ta oli partei Euroopa Parlamendi liige aastatel 1994–2004 ja ka Taani parlamendi (Folketinget) liige, kus ta oli [[Poul Schlüteri teine valitsus|Poul Schlüteri teise valitsuse]] ajal Taani keskkonnaminister.

„Ta oli Chittagongis, [[Bangladesh]]is asuva Aasia Naisteülikooli (AUW) väljapaistva rahvusvahelise patroonide nõukogu liige. Ülikool, mis on ida-lääne vaheliste partnerluste (Bill ja Melinda Gatesi Fond, Avatud Ühiskonna Fond, IKEA Fond jne) ja piirkondliku koostöö tulemus, teenindab erakordselt andekaid naisi 15 riigist üle Aasia ja Lähis-Ida.“

== Isiklik elu ==
Ta lõpetas Rungsted Statsskole'i ​​1958. aastal ja omandas 1964. aastal [[Taani Tehnikaülikool]]is keemia erialal magistrikraadi.

[[1994]]. aastal abiellus ta toonase peaministri [[Poul Nyrup Rasmussen]]iga.

Lone Dybkjær suri [[20. juuli]]l [[2020]] [[Kopenhaagen]]is [[rinnavähk]]i 80-aastaselt.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/1901/LONE_DYBKJAER/history/5 Lone Dybkjær Euroopa Parlamendi kodulehel]
* [https://www.thedanishparliament.dk/members/lone-dybkjaer Lone Dybkjær Folketingi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Dybkjaer, Lone}}
[[Kategooria:Taani poliitikud]]
[[Kategooria:Taanist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Keskkonnaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>dl9n5dhays75x3ss62op8cqkb48bapy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7189183</id>
      <parentid>7189182</parentid>
      <timestamp>2026-07-08T11:04:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7189183</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1864" sha1="13y0bszb8ndz93hiavw2b52l8v0z6u2" xml:space="preserve">'''Lone Dybkjær''' ([[23. mai]] [[1940]] – [[20. juuli]] [[2020]]) oli [[Taani]] poliitik. Ta oli kolm mittejärjestikust ametiaega [[Folketing]]i liige (aastatel 1971–1977, 1979–1994 ja ).

Aastatel 1988–1990 oli ta Taani keskkonnaminister [[Poul Schlüteri teine valitsus|Poul Schlüteri teise valitsuse]] ajal. Aastatel 1994–2004 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.

== Poliitiline karjäär ==
Ta oli [[Det Radikale Venstre]] liige, mis on Taani poliitilise spektri keskel asuv partei. Ta oli partei Euroopa Parlamendi liige aastatel 1994–2004 ja ka Taani parlamendi (Folketinget) liige, kus ta oli [[Poul Schlüteri teine valitsus|Poul Schlüteri teise valitsuse]] ajal Taani keskkonnaminister.

„Ta oli Chittagongis, [[Bangladesh]]is asuva Aasia Naisteülikooli (AUW) väljapaistva rahvusvahelise patroonide nõukogu liige. Ülikool, mis on ida-lääne vaheliste partnerluste (Bill ja Melinda Gatesi Fond, Avatud Ühiskonna Fond, IKEA Fond jne) ja piirkondliku koostöö tulemus, teenindab erakordselt andekaid naisi 15 riigist üle Aasia ja Lähis-Ida.“

== Isiklik elu ==
Ta lõpetas Rungsted Statsskole'i ​​1958. aastal ja omandas 1964. aastal [[Taani Tehnikaülikool]]is keemia erialal magistrikraadi.

[[1994]]. aastal abiellus ta toonase peaministri [[Poul Nyrup Rasmussen]]iga.

Lone Dybkjær suri [[20. juuli]]l [[2020]] [[Kopenhaagen]]is [[rinnavähk]]i 80-aastaselt.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/1901/LONE_DYBKJAER/history/5 Lone Dybkjær Euroopa Parlamendi kodulehel]
* [https://www.thedanishparliament.dk/members/lone-dybkjaer Lone Dybkjær Folketingi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Dybkjaer, Lone}}
[[Kategooria:Taani poliitikud]]
[[Kategooria:Taanist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Keskkonnaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>13y0bszb8ndz93hiavw2b52l8v0z6u2</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>